| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-2/1145-3 |
| Registreeritud | 15.04.2026 |
| Sünkroonitud | 16.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
| Toimik | 2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Andmekaitse Inspektsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Andmekaitse Inspektsioon |
| Vastutaja | Ingrid Erm-Eks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Tööhõive osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Erkki Keldo
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Teie 30.03.2026 nr 2-2/1145-1
Meie 14.04.2026 nr 2.3-5/26/1359-2
Arvamus eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks majandus- ja
infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu
põhimäärus“ muumise eelnõu.
Arvestades, et käsil on andmekogu põhimääruse muutmine, mis annab võimaluse muuta ka
kehtivat põhimäärust selgemaks ja konkreetsemaks, siis esitame tähelepanekud nii eelnõu kui ka
kehtiva põhimääruse osas.
1. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse põhimääruse § 31 lõike 1 punkti 11 tekstiosaga, mille
kohaselt on töötukassa andmekogusse kogutavateks andmeteks ka andmed ambulatoorsete
visiitide, haiglas viibimiste, ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete kohta. Samas jääb siiski
ebaselgeks, milliseid andmeid andmekogusse kantakse. Sama puudutab ka punktiga 10
tehtavaid muudatusi, kus samuti jääb kogutavate andmete koosseis ebaselgeks. Näiteks ei
ole selge, milliseid andmeid kogutakse abivajava raske või sügava puudega pereliikme või
puudega isiku hooldamise kohta või milliseis andmeid erihoolekandeasutuses
ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibimise kohta.
AvTS § 435 lõike 1 kohaselt tuleb andmekogu põhimääruses muu hulgas sätestada
andmekogusse kogutavate andmete koosseis. Andmekaitse Inspektsioon on andmekogude
juhendi1 punktis 3.3 selgitanud, et andmekogusse kogutavate andmete täielik loetelu ei pea
olema seaduses, vaid seadusega võib täpse andmete koosseisu kehtestamise delegeerida
täitevvõimule. Põhimäärus aga peab sisaldama ammendavat loetelu antud andmekogusse
kogutavatest andmetest. Seejuures peab loetelust ka selguma, kelle kohta (st
andmesubjektide kategooriad) neid andmeid kogutakse. Kui andmete koosseis on väga
mahukas, võib loetelu esitada põhimääruse lisana. Samuti on Justiits- ja Digiministeerium
oma juhises2 (JDM juhis) selgitanud, et andmekogu põhimääruses tuleb sätestada
andmekogusse kantavate andmete täpne/ammendav loetelu (vajaduse korral saab esitada
lisana) – nt isiku üldandmed või „isiku kohta käivad andmed“ ei ole piisavalt
ammendavad, kuna pole võimalik aru saada, mis on täpne andmekoosseis. Seega palume
andmekogusse kogutavate andmete koosseis sätestada põhimääruses selliselt, et oleks
võimalik aru saada, milliseid konkreetseid andmeid andmekogusse kogutakse.
Lisaks oleme oma varasemalt antud arvamuses3 juhtinud tähelepanu sellele, et töötukassa
andmekogu põhimäärusest ei selgu, millised põhimääruse §-s 40 loetletud andmekogudest
saadud andmed on põhimääruse 3. peatükis loetletud töötukassa andmekogu andmeteks. 1 Andmekogude juhend 2 Juhis isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes 3 Andmekaitse Inspektsiooni avalik dokumendiregister
2 (3)
Näiteks näeb põhimääruse § 40 lõige 9 ette Töötukassa õiguse saada tervise infosüsteemist
andmeid ambulatoorsete visiitide, haiglas viibimise, ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete
kohta, kuid selgusetuks jääb, millised konkreetsed andmed tervise infosüsteemist
töötukassa andmekogusse kantakse.
AvTS § 435 lõike 1 järgi tuleb andmekogu põhimääruses sätestada andmeandjad.
Andmekogude juhendis on andmekogu pidamise olulise küsimusena, mida tuleb
põhimääruses reguleerida, loetletud ka andmete allikad ehk millistest andmekogudest või
kelle käest (millistelt andmeandjatelt) andmeid saadakse. Seeläbi määratakse tegelikult
kindlaks, millised on selle konkreetse andmekogu unikaalsed põhiandmed. Nimelt keelab
AvTS § 433 lõige 2 asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid.
Samuti on JDM juhises märgitud, et andmekogu põhimääruses tuleb sätestada andmete
allikad ehk andmeandjad koos nende antavate andmetega.
Leiame jätkuvalt, et põhimääruse § 40 vajab muutmist selliselt, et põhimäärust lugedes
oleks võimalik aru saada, millised andmekogud on töötukassa andmekogule andmete
andjateks ja milliste põhimääruse 3. peatükis loetletud andmete osas. Vastasel juhul on
keeruline mõista, millised andmed on töötukassa andmekogu põhiandmed, millised
andmevahetusest saadud andmed ning millised on päringuga saadud andmed, mida
andmekogusse ei salvestata.
2. Samuti juhime veel kord tähelepanu sellele, et töötukassa andmekogu põhimääruse § 6
loetleb andmekogusse kantavad füüsilise isiku üldandmed, milleks muu hulgas on ka
pangakonto number ja välisriigi panga korral panga nimi ja tunnuskood. Sealjuures näeb
sama paragrahvi lõige 3 ette, et kui Töötukassa poolt makstav toetus või hüvitis kantakse
teise isiku pangakontole, siis kantakse andmekogusse konto omaniku nimi ja pangakonto
number. Kuigi töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) §-d 10 ja 143 näevad ette taotluse
esitamisel pangakonto märkimist, siis TKindlS § 35 lõike 4 punktid 1 ja 2, mis annavad
loetelu isiku üldandmetest ja muudest temaga seotud andmetest, pangakonto andmete
kogumist andmekogusse isikuga seotud andmetena ette ei näe.
IKÜM4 artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel tagada, et
töötlemine on muu hulgas seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev. Igasuguseks
isikuandmete töötlemiseks peab IKÜM artikli 6 lõikest 1 tulenevalt esinema õiguslik alus.
Antud juhul saab isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks olla IKÜM artikli 6 lõike 1
punkt e ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks
või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. IKÜM artikli 6 lõike 1 punktide c ja e
alusele tuginemine eeldab aga lisaks, et isikuandmete töötlemise alus on kehtestatud
täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega (IKÜM artikkel 6 lõige 3). Teisisõnu tähendab
see seda, et IKÜM artikli 6 lõike 1 punktid c ja e ei ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku
sätteta iseseisevad õiguslikud alused isikuandmete töötlemiseks.
Kui IKÜM-s osutatakse õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks
tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt, kuid selline õiguslik alus
või seadusandlik meede peaks siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks
olema eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse.5 Samas austatakse IKÜM-
s kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja EL põhiõiguste hartas
(harta) tunnustatud põhimõtetest, mille hulka kuulub muu hulgas ka isikuandmete kaitse.6
Vastavalt harta artikli 52 lõike 1 esimesele lausele tohib hartaga tunnustatud õiguste ja
vabaduste (sh artikliga 7 tagatud õiguse eraelu puutumatusele ja harta artikliga 8 tagatud
õiguse isikuandmete kaitsele) teostamist piirata ainult seadusega, mis konkreetsemalt
4 Euroopa parlamendi ja nõukogu Määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 5 IKÜM põhjenduspunkt 41 6 IKÜM-i põhjenduspunkt 4
3 (3)
tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab neid õigusi riivata, peab tulenema seadusest.
Ka meie põhiseaduse § 26 järgi on eraelu puutumatus põhiseaduslik õigus ja seda võib
piirata ainult seadusega. Seejuures tuleb arvestada, et kui tegevus riivab isikute põhiõigusi,
saab seda teha üksnes põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3 lõige 1 ja §
11). Olulisuse põhimõtte kohaselt on seadusandja kohustatud sätestama kõik põhiõiguste
seisukohalt olulised küsimused. Sealjuures, mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda
üksikasjalikum peab olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ning seda
täpsemad ka menetlusnormid. Seega otsustab seadusandja, millist liiki isikuandmeid on
lubatud andmekogus töödelda ning see loetelu peab olema piisavalt täpne, et välistada
ebaselgus ja piirata täitevvõimu kaalutlusõigust.
Lisaks on JDM oma juhises selgitanud, et üldiselt tuleb seaduses sätestada isikuandmete
kategooriad (nt üldandmed, haridusandmed jne) ning andmekogu põhimääruses antakse
juba konkreetne loetelu, milliseid andmeid andmekogusse kogutakse. Sealjuures on juhises
selgitatud, et isiku üldandmete puhul on tegemist kinnise loeteluga, kuhu kuuluvad nimi,
isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt (sh aadress) ja emakeel. TKindlS § 35 lõike 4 punkt
1 loetleb aga üldandmetena ka isiku teovõime ja surmaaja, mis ei lähe kokku JDM antud
juhisega. Soovitame edaspidi TKindlS muutmisel eemaldada üldandmete loetelust
teovõime ja surmaeg, lisades need muude andmete loetellu, ning ühtlasi täiendada isiku
kohta kogutavate muude andmete loetelu pangakonto andmetega.
3. Ühtlasi juhime tähelepanu põhimääruse § 3 lõike 5 punktile 2, mille kohaselt koosneb
andmeladu lisaks põhimääruse 3. peatükis loetletud andmetest ka sellistest andmetest, mis
on saadud statistika ja analüüside tegemiseks kolmandatelt isikutelt. Põhimäärusest ei
nähtu, keda on kolmandate isikute puhul silmas peetud ning milliseid andmeid nad
andmekogusse edastavad. Nagu eelnevalt selgitatud, siis andmekogus töödeldavate
andmete täpne ammendav koosseis peab olema esitatud põhimääruses ning töödeldavate
isikuandmete kategooriad seaduse tasandil. Juhul kui eelnimetatud andmed hõlmavad aga
selliseid andmeid, mis põhimääruses ega seaduses ei kajastu, siis tuleb regulatsiooni muuta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Terje Enula
627 4144
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
|
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Erkki Keldo
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Teie 30.03.2026 nr 2-2/1145-1
Meie 14.04.2026 nr 2.3-5/26/1359-2
Arvamus eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks majandus- ja
infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu
põhimäärus“ muumise eelnõu.
Arvestades, et käsil on andmekogu põhimääruse muutmine, mis annab võimaluse muuta ka
kehtivat põhimäärust selgemaks ja konkreetsemaks, siis esitame tähelepanekud nii eelnõu kui ka
kehtiva põhimääruse osas.
1. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse põhimääruse § 31 lõike 1 punkti 11 tekstiosaga, mille
kohaselt on töötukassa andmekogusse kogutavateks andmeteks ka andmed ambulatoorsete
visiitide, haiglas viibimiste, ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete kohta. Samas jääb siiski
ebaselgeks, milliseid andmeid andmekogusse kantakse. Sama puudutab ka punktiga 10
tehtavaid muudatusi, kus samuti jääb kogutavate andmete koosseis ebaselgeks. Näiteks ei
ole selge, milliseid andmeid kogutakse abivajava raske või sügava puudega pereliikme või
puudega isiku hooldamise kohta või milliseis andmeid erihoolekandeasutuses
ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibimise kohta.
AvTS § 435 lõike 1 kohaselt tuleb andmekogu põhimääruses muu hulgas sätestada
andmekogusse kogutavate andmete koosseis. Andmekaitse Inspektsioon on andmekogude
juhendi1 punktis 3.3 selgitanud, et andmekogusse kogutavate andmete täielik loetelu ei pea
olema seaduses, vaid seadusega võib täpse andmete koosseisu kehtestamise delegeerida
täitevvõimule. Põhimäärus aga peab sisaldama ammendavat loetelu antud andmekogusse
kogutavatest andmetest. Seejuures peab loetelust ka selguma, kelle kohta (st
andmesubjektide kategooriad) neid andmeid kogutakse. Kui andmete koosseis on väga
mahukas, võib loetelu esitada põhimääruse lisana. Samuti on Justiits- ja Digiministeerium
oma juhises2 (JDM juhis) selgitanud, et andmekogu põhimääruses tuleb sätestada
andmekogusse kantavate andmete täpne/ammendav loetelu (vajaduse korral saab esitada
lisana) – nt isiku üldandmed või „isiku kohta käivad andmed“ ei ole piisavalt
ammendavad, kuna pole võimalik aru saada, mis on täpne andmekoosseis. Seega palume
andmekogusse kogutavate andmete koosseis sätestada põhimääruses selliselt, et oleks
võimalik aru saada, milliseid konkreetseid andmeid andmekogusse kogutakse.
Lisaks oleme oma varasemalt antud arvamuses3 juhtinud tähelepanu sellele, et töötukassa
andmekogu põhimäärusest ei selgu, millised põhimääruse §-s 40 loetletud andmekogudest
saadud andmed on põhimääruse 3. peatükis loetletud töötukassa andmekogu andmeteks. 1 Andmekogude juhend 2 Juhis isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes 3 Andmekaitse Inspektsiooni avalik dokumendiregister
2 (3)
Näiteks näeb põhimääruse § 40 lõige 9 ette Töötukassa õiguse saada tervise infosüsteemist
andmeid ambulatoorsete visiitide, haiglas viibimise, ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete
kohta, kuid selgusetuks jääb, millised konkreetsed andmed tervise infosüsteemist
töötukassa andmekogusse kantakse.
AvTS § 435 lõike 1 järgi tuleb andmekogu põhimääruses sätestada andmeandjad.
Andmekogude juhendis on andmekogu pidamise olulise küsimusena, mida tuleb
põhimääruses reguleerida, loetletud ka andmete allikad ehk millistest andmekogudest või
kelle käest (millistelt andmeandjatelt) andmeid saadakse. Seeläbi määratakse tegelikult
kindlaks, millised on selle konkreetse andmekogu unikaalsed põhiandmed. Nimelt keelab
AvTS § 433 lõige 2 asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid.
Samuti on JDM juhises märgitud, et andmekogu põhimääruses tuleb sätestada andmete
allikad ehk andmeandjad koos nende antavate andmetega.
Leiame jätkuvalt, et põhimääruse § 40 vajab muutmist selliselt, et põhimäärust lugedes
oleks võimalik aru saada, millised andmekogud on töötukassa andmekogule andmete
andjateks ja milliste põhimääruse 3. peatükis loetletud andmete osas. Vastasel juhul on
keeruline mõista, millised andmed on töötukassa andmekogu põhiandmed, millised
andmevahetusest saadud andmed ning millised on päringuga saadud andmed, mida
andmekogusse ei salvestata.
2. Samuti juhime veel kord tähelepanu sellele, et töötukassa andmekogu põhimääruse § 6
loetleb andmekogusse kantavad füüsilise isiku üldandmed, milleks muu hulgas on ka
pangakonto number ja välisriigi panga korral panga nimi ja tunnuskood. Sealjuures näeb
sama paragrahvi lõige 3 ette, et kui Töötukassa poolt makstav toetus või hüvitis kantakse
teise isiku pangakontole, siis kantakse andmekogusse konto omaniku nimi ja pangakonto
number. Kuigi töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) §-d 10 ja 143 näevad ette taotluse
esitamisel pangakonto märkimist, siis TKindlS § 35 lõike 4 punktid 1 ja 2, mis annavad
loetelu isiku üldandmetest ja muudest temaga seotud andmetest, pangakonto andmete
kogumist andmekogusse isikuga seotud andmetena ette ei näe.
IKÜM4 artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel tagada, et
töötlemine on muu hulgas seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev. Igasuguseks
isikuandmete töötlemiseks peab IKÜM artikli 6 lõikest 1 tulenevalt esinema õiguslik alus.
Antud juhul saab isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks olla IKÜM artikli 6 lõike 1
punkt e ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks
või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. IKÜM artikli 6 lõike 1 punktide c ja e
alusele tuginemine eeldab aga lisaks, et isikuandmete töötlemise alus on kehtestatud
täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega (IKÜM artikkel 6 lõige 3). Teisisõnu tähendab
see seda, et IKÜM artikli 6 lõike 1 punktid c ja e ei ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku
sätteta iseseisevad õiguslikud alused isikuandmete töötlemiseks.
Kui IKÜM-s osutatakse õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks
tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt, kuid selline õiguslik alus
või seadusandlik meede peaks siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks
olema eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse.5 Samas austatakse IKÜM-
s kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja EL põhiõiguste hartas
(harta) tunnustatud põhimõtetest, mille hulka kuulub muu hulgas ka isikuandmete kaitse.6
Vastavalt harta artikli 52 lõike 1 esimesele lausele tohib hartaga tunnustatud õiguste ja
vabaduste (sh artikliga 7 tagatud õiguse eraelu puutumatusele ja harta artikliga 8 tagatud
õiguse isikuandmete kaitsele) teostamist piirata ainult seadusega, mis konkreetsemalt
4 Euroopa parlamendi ja nõukogu Määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 5 IKÜM põhjenduspunkt 41 6 IKÜM-i põhjenduspunkt 4
3 (3)
tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab neid õigusi riivata, peab tulenema seadusest.
Ka meie põhiseaduse § 26 järgi on eraelu puutumatus põhiseaduslik õigus ja seda võib
piirata ainult seadusega. Seejuures tuleb arvestada, et kui tegevus riivab isikute põhiõigusi,
saab seda teha üksnes põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3 lõige 1 ja §
11). Olulisuse põhimõtte kohaselt on seadusandja kohustatud sätestama kõik põhiõiguste
seisukohalt olulised küsimused. Sealjuures, mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda
üksikasjalikum peab olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ning seda
täpsemad ka menetlusnormid. Seega otsustab seadusandja, millist liiki isikuandmeid on
lubatud andmekogus töödelda ning see loetelu peab olema piisavalt täpne, et välistada
ebaselgus ja piirata täitevvõimu kaalutlusõigust.
Lisaks on JDM oma juhises selgitanud, et üldiselt tuleb seaduses sätestada isikuandmete
kategooriad (nt üldandmed, haridusandmed jne) ning andmekogu põhimääruses antakse
juba konkreetne loetelu, milliseid andmeid andmekogusse kogutakse. Sealjuures on juhises
selgitatud, et isiku üldandmete puhul on tegemist kinnise loeteluga, kuhu kuuluvad nimi,
isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt (sh aadress) ja emakeel. TKindlS § 35 lõike 4 punkt
1 loetleb aga üldandmetena ka isiku teovõime ja surmaaja, mis ei lähe kokku JDM antud
juhisega. Soovitame edaspidi TKindlS muutmisel eemaldada üldandmete loetelust
teovõime ja surmaeg, lisades need muude andmete loetellu, ning ühtlasi täiendada isiku
kohta kogutavate muude andmete loetelu pangakonto andmetega.
3. Ühtlasi juhime tähelepanu põhimääruse § 3 lõike 5 punktile 2, mille kohaselt koosneb
andmeladu lisaks põhimääruse 3. peatükis loetletud andmetest ka sellistest andmetest, mis
on saadud statistika ja analüüside tegemiseks kolmandatelt isikutelt. Põhimäärusest ei
nähtu, keda on kolmandate isikute puhul silmas peetud ning milliseid andmeid nad
andmekogusse edastavad. Nagu eelnevalt selgitatud, siis andmekogus töödeldavate
andmete täpne ammendav koosseis peab olema esitatud põhimääruses ning töödeldavate
isikuandmete kategooriad seaduse tasandil. Juhul kui eelnimetatud andmed hõlmavad aga
selliseid andmeid, mis põhimääruses ega seaduses ei kajastu, siis tuleb regulatsiooni muuta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Terje Enula
627 4144
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|