Vastus pöördumisele

Tere!

Kahjuks ma ei mõista, miks Te käsitlete Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) tõlgendust siduva suunisena. JDM tõlgendus ei ole PPA-le ega kellelegi teisele siduv. Siduvaid tõlgendusi saab PS §-st 146 lähtuvalt anda üksnes kohus. Tartu Ringkonnakohus on hiljuti asjas 2-24-9354 VTS § 7 lg-le 2 andnud tõlgenduse. See ei ühti JDM tõlgendusega.

Kohus selgitas viidatud lahendis, et VTS § 7 lg 2 loeb välisriigi pädeva ametiisiku tõlke võrdseks Eesti vandetõlgi tõlkega (p 8). VTS § 7 lg 2 ei nõua, et välisriigi pädeval ametiisikul peaks olema võrdväärne staatus Eesti vandetõlgi omaga (p 9). See, mida saab pidada välisriigi pädeva ametiisiku tõlkeks VTS § 7 lg 2 tähenduses, sõltub välisriigi õigusest (ibid.). Sellest tulenevalt luges kohus VTS § 7 lg 2 tähenduses Läti pädeva ametiisiku tõlkeks seda, kui Läti notar kinnitas tõlkija allkirja tõlgitud dokumendil (vs. kinnitas tõlke õigsust või kvaliteeti). Viimane tegi seda kinnitades, et notarile isiklikult tuttav tõlk esitas talle allkirjastatud dokumendi ning kinnitas notarile, et allkiri on õige ja on kirjutatud omakäeliselt. (ibid.) Seega luges kohus VTS § 7 lg 2 tähenduses välisriigi pädeva ametiisiku tõlkeks just selle, mille puhul JDM leiab, et puudub usaldusväärsuse garantii. Tsiteerin kolleegiumi (rõhutus allajoonituse näol lisatud siinkirjutaja poolt): "Dokumentide tõlkimisele kehtivad nõuded erinevad riigiti ja kui dokumendi sellisel viisil tõlkimine ja tõlkija allkirja kinnitamine notari poolt on piisav Läti õiguse kohaselt, siis on tegemist välisriigi pädeva ametiisiku tõlkega VTS § 7 lg 2 tähenduses [...]." (p 9)

JDM jätab oma nn suunises tähelepanuta, et see, et VTS 2013. a seletuskirja autorid leidsid, et Eestis tuleks dokumentide tõlgete usaldusväärsust vandetõlkluse läbi tõsta, ei anna alust teise süsteemiga riikides tehtud tõlkeid ebausaldusväärseteks pidada. Seda kinnitab kehtiv VTS § 7 lg 2 sõnastus, mis sõnaselgelt sätestab, et Eesti vandetõlge nõuet ei kohaldata, kui [...] tõlke on teinud välisriigi pädev ametiisik. Seda, kes on välisriigi pädev ametiisik, ei saa otsustada JDM, PPA või muu Eesti ametiasutuse ametnik. Tegemist on faktiküsimusega, millele tuleb vastus leida asjakohase välisriigi õigusest (vt eespool tsiteeritut). 

Teie tõlgendus, mis kohtupraktika läbi prevalveerivat tõlgendust ei järgi, tekitab meie ettevõttele igapäevaselt kahju, kuivõrd see piirab tõlketeenuste turul konkurentsi. Seda kahju on võimalik riigivastutuse sätete alusel riigilt nõuda, kuid loodan väga, et me hüvitamisnõudeni jõudma ei pea. Kusjuures Riigikohtu hiljutine praktika kinnitab, et RVastS § 7 lg 1 ei piira kahju hüvitamise nõuet tingimusega, et eelnevalt peab kannatanu olema esitanud RVastS §-s 5 sätestatud keelamisnõude (haldusaktist või toimingust hoidumise nõude) kahju ärahoidmiseks (RKHKo 3-22-1384/55, p 35).

Tiivi Tammiku

Tradux Tõlkebüroo juht