Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

VILJANDI MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE 2025.

AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Viljandi 2026

2

Sisukord

Sisukord 1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 4

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused? ................................................................ 5

1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel? ...................................................................... 5

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused? ...................................... 6

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti? ............................................................ 6

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks ............................................................ 7

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 8

2.1 Juhtimine ..................................................................................................................... 8

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus ......................................................................... 8

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu ................................................................................ 8

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava ........................................................................... 8

2.2 Eelarve ......................................................................................................................... 9

2.2.1 Raamatukogude projektid .................................................................................... 9

2.3 Personal ..................................................................................................................... 11

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses .................................................. 11

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine .................................................................. 11

2.3.3 Täienduskoolitused ............................................................................................. 11

2.3.4 Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine ................................................. 14

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................. 15

3.1 Hoone ja ruum ........................................................................................................... 15

3.2 Ligipääsetavus ........................................................................................................... 16

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele .............................................. 16

3.2.2 Koduteenindus .................................................................................................... 16

3.2.3 Teenused teistele asutustele ................................................................................ 17

3.3 Innovatsioon .............................................................................................................. 18

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused ....................................................................................................................... 18

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas ........................................ 19

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus ....................................................................... 19

3.3.4 Andmebaaside loomine ja teamebibliograafilise töö korraldamine ................... 19

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 20

4.1 Komplekteerimise põhimõtted .................................................................................. 20

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega ............................................. 20

3

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, audioraamat): analüüs ja hinnang ............ 20

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang .................................................... 21

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang....................................... 21

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang ....................................................... 21

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust .................................................................. 22

4.8 Inventuurid ja mahakandmised .................................................................................. 22

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 23

5.1 Lugejaküsitlused ........................................................................................................ 23

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused .................................................................... 23

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused ....................................................................... 25

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele

teenustele juurdepääs ........................................................................................................ 25

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes 25

5.3.3 Lugejad ............................................................................................................... 25

5.3.4 Külastused .......................................................................................................... 26

5.3.5 Laenutused ......................................................................................................... 26

5.3.6 MIRKO teenus ................................................................................................... 27

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest ..................................................................................... 27

5.3.8 Infopäringud ....................................................................................................... 27

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused ........................................................... 28

5.3.10 Tasulised teenused .............................................................................................. 28

5.4 Laste- ja noorteteenindus ........................................................................................... 28

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine .................................................... 29

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused ........ 29

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus ......................................................................... 31

5.5.1 Kasutajakoolitused ............................................................................................. 32

5.5.2 Koostööpartnerid ................................................................................................ 32

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 32

6.1 Turunduskanalid ........................................................................................................ 32

6.2 Väljaannete publitseerimine ...................................................................................... 33

7 Eesmärgid 2026. aastaks .................................................................................................. 34

4

1 Aasta lühikokkuvõte

2025. aasta kulges Eesti Raamatu Aasta egiidi all. Tegevused olid suunatud eestikeelse

kirjanduse väärtustamisele, lugemishuvi hoidmisele eri vanuserühmades ning kirjanduse

mõtestamisele erinevatest vaatenurkadest ja tegevuste kaudu.

Raamatuaasta piltvaibatikkimine juulis oli kogukondi liitev sündmus. Tikkijate hulgas oli igas

vanuses inimesi – nii naisi kui mehi, maakonnast, mujalt Eestist ja välismaalt. Vaipa sai tikkida

ka Pilistvere kirjandusfestivalil, Viljandi pärimusmuusikafestivalil ja Tarvastu raamatukogu

käsitöökojas.

Maakonnas on loodud mitmeid raamatuklubisid. Klubiline tegevus hõlmab erinevaid

vanuserühmi. Viljandi linnaraamatukogu raamatuklubide liikmed olid külalisteks Presidendi

raamatuklubis.

Viljandi linnaraamatukogu jätkas „Sakala kalender“ koostamist ja väljaandmist. Sakala

kalender on ainuke omalaadne väljaanne, mis praegu Eestis ilmub. Kalender on ilmunud

järjepidevalt 37 aastat. Kalender on oluline kodulooline ja kultuurialane väljaanne, mis sisaldab

artikleid Viljandi linna ja maakonna isikute, organisatsioonide, kultuurisündmuste, ajaloo jm

kohta, mida ei leidu teistes väljaannetes.

Septembris toimus koostöös ERÜ lasteteeninduse toimkonnaga Viljandis

lasteraamatukoguhoidjate päev.

Mitmed maakonna raamatukoguhoidjad pälvisid tunnustust erinevatelt organisatsioonidelt.

Viljandi maakonnas on raamatukogud ühtse juhtimise all Põhja-Sakala ja Viljandi vallas.

Raamatukogu juhid on suutnud luua toimiva kollektiivi ja raamatukogude tegevus on

läbimõeldud ja tulemuslik. Ühiselt korraldati erinevaid sündmusi. Töötajatele korraldati

kollektiivi liitvaid meeskonnakoolitusi ning kogemusreise. Mulgi vallas ei ole raamatukogusid

ühtse juhtimise alla viidud.

Järjepidev töö laste-ja noortega on nii mõneski raamatukogus tõstnud kasutajate arvu.

Maakonnas korraldati mitmeid traditsioonilisi viktoriine ja kirjandusmänge.

Raamatukogupäevade ajal korraldati maakondlik rahvaküsitlus, milles osales 631 inimest.

Mure raamatukogude säilimise pärast on täna väga tugev, sest täidab paljude vastanute elus

olulist rolli ning on seotud mitmete põhivajadustega: suhtlemine, meelelahutus, vaimne tervis,

harimine, info, ligipääs, kultuur jm.

Tehisintellekti areng, küberturvalisus, sotsiaalmeedias leviv väärinfo ja petuskeemide levik tõid

fookusesse vajaduse usaldusväärse teabe järele. Raamatukogu oli ja on paljuski ainsaks kohaks,

kus on tasuta ligipääs ajakirjandusele ja teabekirjandusele, nõustatakse tasuta e-teenuste ja

arvutikasutamise osas.

5

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?

 Eesti raamatuaasta tähistamine. Paljud aruandeaasta tegevused olid seotud eesti kirjanduse,

kirjanike ja erinevate kirjandusžanrite tutvustamisega. Vt 1.2

 Üle-maakondlik rahvaküsitlus. Küsitluse tulemusi kasutatakse teenuste ja kogude

arendamisel, lähtudes lugejate eelistustest; turunduskanalite valikul ja info edastamisel; ürituste

ja kohtumiste kavandamisel; raamatukogu keskkonna täiustamisel. Rahvaküsitlus andis

kogukonnale võimaluse teenuste arendamisel kaasa rääkida. Vastajad tegid mitmeid sisukaid

ettepanekuid. Vt 5.1

 Lasteraamatukoguhoidjate päeva korraldamine Viljandis. 2000. aastal loodi Viljandis

lasteteeninduse toimkond. Kokkusaamisel tehti tagasivaade tehtud tööle ja pakuti uusi ideid

lastega tegutsemiseks.

 „Sakala kalender 2026“ välja andmine. Järjepidev koduloo talletamine. Sakala kalendris

leidub materjale, mida ei ole avaldatud üheski teises väljaandes. Oluline materjal kodu-

uurijatele.

 Põhja-Sakala raamatukogu arengukava koostamine ja kinnitamine. Raamatukogul on kindel

siht, mille järgi oma tegevust korraldada.

 Pika traditsiooniga lastele ja noortele suunatud kirjandusega seotud mängude korraldamine.

Järjepidev töö laste ja noortega loob eeldused lugemishuvi kujunemiseks ning aitab tagada

raamatukogudele uute lugejate järelkasvu. Vt 5.4.2

 Viljandi linnaraamatukogus paigutati maailmakirjanduse kogu alfabeetilisse järjestusse, mis

annab lugejale parema võimaluse avastada erinevate maade autoreid.

 Raamatukoguhoidjate tunnustamine – Eesti presidendi Valgetähe V klassi teenetemärk ja

Mulgi valla aukodanik Karksi-Nuia raamatukogu direktor; Parim lasteraamatukoguhoidja

2025– Viljandi linnaraamatukogu huvijuht; Parim maaraamatukoguhoidja 2025 – Põhja-Sakala

raamatukogu direktor; Parim kooliraamatukoguhoidja – Viljandi Jakobsoni kooli raamatukogu-

õpikeskuse juhataja. Seoses tunnustusega kõlab raamatukogude hääl tugevamini kogukonnas

ja meedias.

1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?

 Eesti raamatu aasta avamine Viljandi vallamajas. Avamise raames toimus kohtumine

kirjanik Lauri Räpiga, muusikaline etteaste ning rändnäituse „Raamatusein“ avamine. Näitust

eksponeeriti erinevates Viljandi valla raamatukogudes. Üritus suurendas raamatuaasta

nähtavust vallas ja meedias. Lisaks näitas sündmus raamatukogu rolli kultuuri kandja ja

kogukonna ühendajana.

 Rattamatkad kirjanduslikesse paikadesse Viljandi ümbruses. Koostöös Viljandi rattaklubi ja

maakonna raamatukogudega toimus 17 matka. Matkad pakkusid osalejatele avastamisrõõmu

ning võimalust tutvuda uute kodulooliste paikade ning kirjandusega. Igal matkal osales

keskmiselt 300 rattasõpra.

 Eesti raamatu aasta 500 piltvaiba tikkimine – Viljandi linnaraamatukogu, Tarvastu

raamatukogu käsitöökoda, Kondase keskus, Pilistvere kirjandusfestival. Vaiba tikkimine

tugevdas kogukonna osalustunnet.

 Kirjandusfestival „Elusamus“ Pilistveres. Sündmus väärtustas Pilistveret kui eesti

kultuuri- ja usundiloos märgilist kohta, meenutades Uku Masingu ja Vello Salumi elufilosoofiat

ja pärandit. Festival ühendas lugejaid, kohalikku kogukonda ja kirjanikke, pakkudes vaimset

rikastumist ja intensiivsema, teadlikuma elu otsimist. Lisaks tutvustas see Põhja-Sakala

Raamatukogu laiemale üldsusele.

 Näitused ja väljapanekud maakonna raamatukogudes. Raamatunäituste korraldamine

aitas esile tõsta erinevaid kirjandusžanre ja lugejatel avastada uusi autoreid ja teemasid.

6

 Lugemisklubide tegevus. Loob kogukonnatunnet ja pakub võimalust jagada teistega

lugemiselamusi ning avastada uusi autoreid ja žanre.

 Temaatilised laste- ja noorteüritused – lisaks tavapärasele ettelugemisele ja

raamatukogutunnile korraldati eriilmelisi Lugemisisu teematunde, aabitsapidu, miniraamatute

voltimist, ristsõnade lahendamist, raamatukoguöö tegevusprogrammi jpm. Tegevused pakkusid

mõtestatud vabaaja veetmist ja laiendasid laste silmaringi.

 Lugejamängud – Tähestikumäng, Raamatulugemise väljakutse, lugemisbingo,

suvelugemine lastele.

 Kohtumised eesti autoritega kõnetasid eri vanuses lugejaid ning kinnitasid autorikohtumiste

olulisust lugemishuvi hoidmisel.

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

 Ettelugemine – Mõisaküla raamatukogu hoolekandekeskuse klientidele.

 Klubiline tegevus. Raamatuklubi loomine Leie raamatukogus. Emade ja Tütarde Klubi ning

laste loovring Vastemõisa raamatukogus. Uued formaadid keskendusid kirjandusele, loovale

eneseväljendusele, käelisele tegevusele. Klubilised tegevused liidavad kogukonda.

 Kolga-Jaanis käivitati üritustesari „Kodulootund“.

 Projekt „Laps lugema“ Tarvastu raamatukogus.

 Haridusprogramm Oskar Looritsast Põhja-Sakala valla koolidele.

 Kirjandusfestival Pilistveres.

 Raamatukoguöö – Viljandi linnaraamatukogus ja Võhma raamatukogus koostöös

noortekeskusega. Uudne õhtune formaat pakkus noortele põnevat ja turvalist ühistegevust,

näidates raamatukogu atraktiivse vaba aja veetmise kohana.

 Põhja-Sakala Raamatukogu arengukava koostamine oli asutusele olulisemaid strateegilisi ja

meeskonda liitvaid tegevusi.

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

1. Eesti Raamatu Aasta tähistamine. Üritused, töötoad, näitused, väljapanekud, rattamatkad.

Raamatu Aasta piltvaiba tikkimine toimus Viljandi linnaraamatukogus, Tarvastu käsitöökojas,

Pilistvere kirjandusfestivalil ja Viljandi Pärimusmuusika Festivali ajal Kondase Keskuses.

2. „Sakala Kalender 2026“. Oktoobris toimus kalendri esitlus Viljandi linnaraamatukogus.

3. Lugejaandmebaasi ja kogude korrastamine. Andmebaasist eemaldati lugejate andmeid,

kes ei ole raamatukogu kasutanud üle kolme aasta. Jätkus kogude korrastamine.

4. Kasutaja- ja digipädevuse koolituse kavade koostamine ühistel alustel maakonnas. Ühtset

kava ei koostatud. Toimus seminar kasutaja- ja digipädevuse koolituste kavade koostamise

teemal. Jätkus elanike digikirjaoskuse koolitamine ja nõustamine. Raamatukogud korraldasid

individuaalseid nõustamisi.

5. Komplekteerimise põhimõtete koostamine. Toimus arutelu. Põhja-Sakala raamatukogu

kinnitas komplekteerimise põhimõtted. Viljandi valla raamatukogu alustas koostamisega,

Viljandi linnaraamatukogu vaatas üle kehtivad põhimõtted.

6. Maakondliku lugejaküsitluse korraldamine. Raamatukogupäevade ajal viidi maakonnas

läbi rahvaküsitlus. Koguti elanike arvamusi, et muuta raamatukoguteenus paremaks. Uuriti kust

leitakse infot raamatukogude kohta, mida peetakse raamatukogus oluliseks ja millest tuntakse

puudust. vt 5.1

7. Raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine. Täienduskoolituste ja

õppepäevade korraldamine lähtudes 2025. aasta koolitusplaanist. Mitmed koolitused lastetöö

7

paremaks korraldamiseks. Kogemusreis Leedu raamatukogudesse ei toimunud rahaliste

vahendite puudumise tõttu. Korraldati kogemusreis Cesise raamatukokku.

8. Laste- ja noorte maakondlike ürituste korraldamine. Lastele ja noortele korraldati

maakondlikke ettelugemisvõstlusi, mälumänge, viktoriine, kohtumisi kirjanikega jne.

9. Põhja-Sakala valla raamatukogu ja Viljandi linnaraamatukogu arengukava

koostamine. Põhja-Sakala valla raamatukogu koostas arengukava, mis ootab valla kinnitust.

Viljandi linnaraamatukogu koostas arengukava, mille kinnitas linnavalitsus.

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Maakonnas oli rahuloluindeks 9,78. Vastajaid oli kokku 1332. Võrreldes 2024. aastaga oli

vastajaid 137 võrra rohkem. 2024 – 1195. Rahuloluindeks on jäänud samaks.

Mulgi vald - Vastajaid 262, rahuloluindeks 9,8.

Põhja-Sakal vald - vastajaid 203, rahuloluindeks 9,81

Viljandi linn - Vastajaid 543, rahuloluindeks 9,76

Viljandi vald - Vastajaid 324, rahuloluindeks 9,7.

Uuringu tulemuste põhjal võib tõdeda, et raamatukogu kasutajad hindavad kõrgelt teeninduse

korraldust ja töötajate professionaalsust. Üldiselt oli vastanute arvates kõik hästi ja midagi

muuta ei ole vaja. Mitmed vastajad väljendasid muret, et raamatukogud võidakse sulgeda.

Küsitluse ajal küttis Viljandi linnas kirgi linnavalitsuse soov tuua raamatukokku Viljandi

Nukuteater ja Perede Tugikeskus koos Perepesaga. Paljud vastajad mõistsid sellise soovi hukka

ja väljendasid seda küsitluse vastustes.

8

2 Juhtimine ja personal

Viljandi

maakond

1.

Elanike

arv

2.1 Registri-

koodiga

raamatu-

kogude arv

2.2 Kesk-

raamatu-

kogude arv

2.3 Haru-

raamatu-

kogude

arv

2.4 Ränd-

raamatu-

kogude

arv

2.Kokku

(2.2+2.3+

2.4)

3.Teenindus-

punktide arv

2024 45403 12 3 24 0 27 4

2025 44927 12 3 24 0 27 4

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

Raamatukoguvõrgus olulisi muudatusi ei olnud. Raamatukogud töötavad ühtse juhtimise all

Põhja-Sakala ja Viljandi vallas. Mulgi vallas ei ole raamatukogusid ühtse juhtimise alla viidud.

Jätkuvalt on suletud Lilli ja Tuhalaane raamatukogu, aga otsust tegevuse lõpetamise kohta ei

ole tehtud.

Põhja-Sakala raamatukogu korraldas ümber Koksvere teeninduspunkti töö. Vähese

külastatavuse ja ruumi ülalpidamiskulude tõttu asendati füüsiline teeninduspunkt

koduteenindusega.

Viljandi valla raamatukogus toimusid muudatused töökorralduses. Nelja raamatukoguhoidja

töö korraldati selliselt, et töötaja teenindab kahte raamatukogu vastavalt kehtestatud

töökoormusele. Sellest tulenevalt muutusid raamatukogude lahtiolekuajad.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Põhja-Sakala raamatukogu nõukogu osales aktiivselt raamatukogu arengukava protsessis,

pakkudes sisulist tuge ja suuniseid asutuse tegevuse pikaajaliseks planeerimiseks. Nõukogu

andis ametliku arvamuse arengukava ja selle muudatusettepanekute kohta, tagades, et

dokumendid oleksid asjakohased ja vastaksid valla ning lugejate vajadustele.

Viljandi valla raamatukogu nõukogu käis koos kahel korral. Tutvuti Viljandi valla raamatukogu

kasutamise eeskirjaga ja esitati parandusettepanekuid ning Viljandi valla raamatukogu 2026.

aasta eelarvetaotlusega. Nõukogu liikmed tegid ettepaneku moodustada Viljandi valla

erinevates piirkondades kirjandus-, raamatu- ja muud temaatilised klubid, et tugevdada

kogukondades sotsiaalset suhtlust. Nõukogu tegevus aitas kaasa raamatukogu tegevuse ja

arengusuundade arutelule.

Mulgi valla raamatukogude ja Viljandi linnaraamatukogu nõukogul aruandeaastal koosolekuid

ei toimunud.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

Mulgi valla raamatukogude arenguvajadused on kajastatud valla arengukavas. Arengukava

vaadatakse üle igal aastal ja tehakse vajadusel muudatused. Raamatukogud on arengukava

koostamisse kaasatud. Mulgi valla arengukava 2024-2030:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4041/0202/5001/MulgiVVK_23092025_m87_Lisa.pdf#

Põhja-Sakala raamatukogul on vallavolikogu poolt kinnitatud arengukava perioodiks 2026–

2029. Raamatukogu arenguvajadused on integreeritud Põhja-Sakala valla arengukavasse.

Raamatukogu on olnud kaasatud valla arengukava koostamisprotsessi, esitades omapoolsed

ettepanekud. Kuigi kõik konkreetsed ettepanekud ei kajastu raamatukogu peatükis, on need

leitavad valla arengukava üldisematest tekstiosadest. Raamatukogu arengusuunad on kooskõlas

9

valla üldiste strateegiliste eesmärkidega ning asutusel on selge visioon järgmiseks neljaks

aastaks.

https://raamatukogu.pohja-sakala.ee/wp-content/uploads/2026/02/Pohja-Sakala-

Raamatukogu-arengukava-2026-2029-kinnitatud.pdf

Viljandi valla raamatukogul ei ole iseseisvat arengukava, kuid arenguvajadused on valla

arengukavas esitatud strateegiliste suundadena, mille eesmärk on parandada raamatukogu

teenuste kvaliteeti ja vastavust kogukonna vajadustele. Raamatukogutöötajad ja

kogukonnaliikmed on kaastaud arengukava koostamisse.

Tegevuskavas aastateks 2025–2030 on planeeritud järgmised tegevused:

 Raamatukogude võrgu optimeerimine (võrk vastaks kasutajate arvule ja vajadustele).

 Raamatukogude arendamine kohaliku omavalitsuse teenuste vahendajaks, sh kaugtöö

tegemise võimaluste loomine/edasi arendamine.

 Iseteeninduse väljaarendamine, sh laenutuskappide paigaldamine.

 Raamatukogude poolt pakutavate teenuste spektri laiendamine (sündmuste korraldamine,

avalikud teenused, turismiinfo).

 Raamatukogude kolimine piirkonna rahva- või kogukonnamajja.

Viljandi valla arengukava aastateks 2022 -2030

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4031/0202/5026/Lisa%20Viljandi%20valla%20arengukav

a%202022-2030.pdf#

Viljandi linnaraamatukogul on olemas arengukava aastateks 2026-2030, mis on kinnitatud

Viljandi linnavalitsuse määrusega.

https://raamatukogu.viljandi.ee/documents/875195/957849/Viljandi_Linnaraamatukogu_aren

gukava_2026-2030.pdf/cd2ad508-cade-4664-b1a3-f5ed8edcf03d?version=1.0

2.2 Eelarve

Tulud ja kulud Seisuga 31.12.24 € Seisuga 31.12.25 € Muutus %

Tulud kokku 1 614 342

Kulud kokku* 1 578 759

Tööjõukulu** 1151 1 138 365 -1,1

Komplekteerimiskulu 254,12 248 290 -2,3

sh KOV-lt 161,5 162 753 0,8

sh riigilt 91,96 84 536 -8,1

sh KuM-ilt 91,96 84 536 -8,1

Investeeringukulu*** 0,158 5 904 3634,2

sh KOV-ilt

sh riigilt

sh KuM-ilt

Infotehnoloogiakulu 44,3 48 815 10,2

2.2.1 Raamatukogude projektid

Karksi-Nuia raamatukogu sai toetust 2 200 eurot neljale projektile. Huvihariduse ja

huvitegevuse toetusest saadud raha on võimaldanud kutsuda raamatuklubi lastega kohtuma

inspireerivaid ja innustavaid inimesi mitmetelt elualadelt. Sellised üritused tekitavad lastes

suuremat huvi kirjanduse ja lugemise vastu, avardavad silmaringi ja innustavad raamatukogus

käima. Mulgi Kultuuri Instituut toetas kohtumist Mulgimaa juurtega kirjanikuga, kellel on

isiklik kokkupuude siinsete paikadega, mida kirjanik ka oma teostes kirjeldab.

10

Põhja-Sakala raamatukogu sai toetust kuuele projektile. Projektid tõid raamatukogule

lisarahastust kokku 9 636 eurot, mis võimaldas ellu viia tegevusi, mida tavapärasest

tegevuseelarvest teha poleks saanud. Peamine muutus on raamatukogu professionaliseerumine

ja tugevam positsioon valla kultuurimaastikul.

Kirjandusfestival Pilistveres ja Oskar Looritsa näitus tõid raamatukogu tavapärasest

lugejateenindusest välja, kõnetades laiemat avalikkust ja kultuurihuvilisi üle Eesti. Suurenes

raamatukogu kui kogukonnakeskuse roll. Need projektid tõestasid, et raamatukogu suudab

algatada ja vedada suuri regionaalseid kultuurisündmusi.

Viljandi linnaraamatukogu sai toetust 11. projektile summas 6 150 eurot. Projektitoetus oli

abiks laste-ja noorteürituste korraldamisel. Võimaldas jätkata Salongijuttude sarja ja anda välja

Sakala kalendrit. Kiirendist saadud toetus toetas maakonna raamatukoguhoidjatele koolituste

korraldamist ja paigaldada raamatukapile lisamoodul.

Suurema toetuse saanud projektid:

Projekti nimi Taotluse

allikas

Projekti periood Eraldatud

summa

Kogu-

maksumus

Raamatukogundusliku

tegevuse arendamine

Viljandi maakonnas

Kultuuri-

ministeerium

veebruar –

detsember 2025

1333 3037

Sakala kalender 2026

väljaandmine

VOL; KULKA Jaanuar –

detsember 2025

1500 4730

Raamatukogutöötajate

õppereis

VOL Jaanuar –

detsember 2025

700 1049

Põhikoolide mälumäng

„Pähklipureja"

KULKA jaanuar –

november 2025

415 997

28. Viljandimaa noorte

omaloominguvõistluse

auhinnakulu

KULKA Jaanuar – mai

2025

300 682

Kirjandusliku sarja

„Salongijutud“

korraldamine

KULKA Oktoober –

detsember 2025

600 1785

Raamatuklubi „Rääkivad

read“ tegevuse jätkumine

Mulgi valla

huvihariduse ja

huvitegevuse

toetus

15.01. –

30.12.2025

800 56 000

Margus Mõisavalla

elulooraamatu „Mälestuste

kilde“ väljaandmine

KULKA 01.08. –

29.11.2025

1000 3100

Põhja-Sakala raamatukogu

arengukava koostamine

Kultuuri-

ministeerium

1.02-30.10.2025 1750 3500

Türi, Tori, Põhja-Sakala ja

Põhja-Pärnumaa valla-

raamatukogude

ühiskoolitus

Kultuuri-

ministeerium

1.02-30.10.2025 2989 2989

Kirjandusfestivali

„Elusamus“ korraldamine

Pilistveres

KULKA 1.06-19.07.2025 1900 3739

11

2.3 Personal

Töötajate arv Täidetud töökohtade arv (FTE)

59 54

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Abja raamatukogus koondati üks ametikoht. Lilli ja Tuhalaane raamatukogus puuduvad

töötajad. Sisuliselt on raamatukogud suletud.

Pensionile siirdus neli töötajat. Üks töötaja lahkus omal soovil.

Viljandi valla raamatukogus toimusid muudatused seoses koosseisu vähenemise ja

töökoormuste ümberkorraldamisega. Pensionile siirdunud töötajate asemele uusi töötajaid ei

värvatud. Selle asemel pakuti osakoormusega töötajatele võimalust asuda tööle teises

raamatukogus, et tagada töötajatele täiskoormusega töö ning säilitada raamatukoguteenuse

kättesaadavus.

Viljandi linnaraamatukogus korraldati konkurss töötaja leidmiseks laste- ja noortekirjanduse

saali. Konkurss ebaõnnestus, sobivat töötajat ei leitud. Ameerika teabepunktis tegutsesid

vabatahtlikud Fulbrighti stipendiaadid, kes viibisid Eestis „Eesti Vabariigi Haridus- ja

Teadusministeeriumi ja Ameerika Riigidepartemangu vastastikuse mõistmise memorandumi“

alusel. Nad aitasid korraldada erinevaid Ameerikat ja inglise keelt tutvustavaid üritusi, viisid

läbi individuaalseid inglise keele tunde raamatukogus ja koolides ning korraldasid vestlusringe

inglise keeles. Alates veebruarist 2025 kuulub raamatukogu struktuuri projekti „Pererändega

saabunud uussisserändajate ja rahvusvahelise kaitse saajate tööle saamise ja tööl püsimise

toetamine Viljandi linnas“ kaks töötajat – projektijuht 0,5 ja tugiisik 1,0 koormusega. Projekt

kestab 2027. aasta lõpuni.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

Põhja-Sakala raamatukogu – üks töötaja läbis Tartu Ülikoolis Ühiskonnateaduste instituudis

mikrokvalifikatsiooniprogrammi „Kogukonna arendamise võimalused ankurasutustes“, üks

töötaja lõpetas Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse magistriõpingud.

Viljandi linnaraamatukogu – üks töötaja lõpetas Tallinna Ülikoolis Haridusteaduste instituudi

mikrokraadikava muuseumihariduses.

2.3.3 Täienduskoolitused

Koolitusteema Raamatukogude arv, kust osaleti

Juhtimine, sh projektijuhtimine 4

Digi- ja meediapädevused 6

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 4

Klienditeenindus 2

Kogude kujundamine ja haldamine 6

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 4

Kultuur ja kirjandus 8

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või

puuetega inimeste teenindus 2

Meeskonnatöö ja koostööoskused 3

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne

hindamine, sh statistika ja uuringud 3

Teenuste pakkumine ja arendus 7

12

Terviseedendus, liikumisharrastus 1

Muu (aruannete koostamine) 8

*Tabelis on toodud registrikoodiga raamatukogude arv. Registrikoodiga raamatukogusid on

Viljandi maakonnas 12, neist tegutsevaid 10.

Lisaks maakonnaraamatukogule korraldasid ühtse juhtimise all olevad raamatukogud koolitusi

oma töötajatele.

Viljandi valla raamatukogu korraldas töötajatele meeskonnakoolitusi, teabepäevi ja esmaabi

koolitust. Direktor osales omavalitsuse korraldatud dokumentatsiooni, andmekaitse ja

töökeskkonna koolitusel. Üks töötaja läbis mälutreeneri väljaõppe, mille tulemusel on võimalik

raamatukogus läbi viia mälutreeninguid, toetades vanemaealiste elanike vaimset aktiivsust ja

heaolu. Raamatukoguhoidjad, kes täidavad kooliraamatukogu ülesandeid, osalesid

õppekirjandust tutvustavatel koolitustel.

Põhja-Sakala raamatukogu korraldas koolituse „Konflikti kiirabi" aitas töötajatel omandada

oskusi keeruliste klientidega toimetulekuks, mis on otseselt rakendatav igapäevatöös. Toimusid

ühised koduloolised õppekäigud ning külastati Elva valla raamatukogusid. Eesmärk oli tutvuda

teise omavalitsuse raamatukogude töökorraldusega, saada ja vahetada kogemusi kolleegidega.

Ühisväljasõidud on olulised meeskonna tugevdamiseks.

Raamatukoguhoidjad osalesid erinevatel e-koolitustel – Lugemisisu stardikoolitus,

Infopädevus raamatukoguhoidjatele jm.

Tartu Ülikooli koolitus „Digitehnilised lahendused fotoarhiivide korrastamiseks ja esitlemiseks

raamatukogudes“ andis teadmised fotoarhiivi korrastamiseks.

Täienduskoolitused aitasid kaasa töötajate teadmiste ja oskuste laienemisele ning

raamatukoguteenuste kvaliteedi tõstmisele. Omandatud teadmisi rakendatakse igapäevatöös

lugejate nõustamisel, e-teenuste kasutamise juhendamisel, valeinfo ja libauudiste eristamisel

usaldusväärsetest allikatest, raamatukogutöö korraldamisel.

Maakonnaraamatukogu osa erialase nõustamise ja raamatukogutöötajate

täienduskoolituse korraldamisel.

Maakonnaraamatukogu koordineeris maakonnas rahvaraamatukogude tööd, nõustas

raamatukoguhoidjaid ja KOV ametnikke raamatukogunduslikes küsimustes. Maakondlikel

infoseminaridel tutvustati uudiskirjandust, lastekirjandust, üle-riiklikke algatusi ja projekte.

Maakonna raamatukogujuhtide nõupidamistel arutati koolituste ja seminaride korraldamist;

statistika kogumist, kasutajakoolituse paremat korraldamist, komplekteerimise põhimõtteid,

Eesti Raamatu Aasta 2025 korraldamist maakonnas.

Raamatukogundusliku tegevuse arendamiseks Viljandi maakonnas korraldas Viljandi

linnaraamatukogu (maakonnaraamatukogu) tegevusi vastavalt 2025. aasta koolitusplaanile.

Koolitusplaani koostamisel lähtuti kutsekvalifikatsiooni nõuetest, riiklikest arengukavadest,

organisatsiooni vajadustest, raamatukogude ettepanekutest. Koolitustel osalesid Mulgi, Põhja-

Sakala, Viljandi valla ja Viljandi linna raamatukogude töötajad.

Seoses Eesti Raamatu aastaga pöörati suuremat tähelepanu eesti kirjanduse tundmisele –

korraldati Eesti kirjandust tutvustav loengusari. Saadud teadmised on abiks erinevate kirjandust

tutvustavate ettevõtmiste läbiviimiseks. Näiteks kirjandusklubides käsitletakse rohkem eesti

kirjandust.

13

Kogemusreis Võrumaale. Külastati Võru keskraamatukogu, Kuldre raamatukogu Urvaste

laenutuspunkti. Osaleti ekskursioonil Kirjanduslik Võru. Võru keskraamatukogus toimus

aruteluring teemal Raamatukogu, kui ankurasutus.

Kogemusreis Cesisesse. Tutvumine Cesise mäluasutustega – Cesise raamatukogu ja

muuseumiga. Kuulati ülevaadet piirkonna raamatukogude tööst pärast raamatukogude viimist

ühtse juhtimise alla. Tutvumine lugemise edendamise programmiga „Laste, noorte ja vanemate

žürii 2025" ning piirkondlike andmebaaside ja kodulooga.

Kogemusreisidel osalemine suurendab raamatukogutöötajate omavahelist suhtlust ja koostööd,

on arendav ja inspireeriv ning aitab kaasa töökorralduse parendamisele ja raamatukoguteenuste

(kogude korrastamine, ürituste korraldamine, ruumise paigutuse jm) arendamisele.

Raamatukogu ruumide lahendused ja vahendid ei vasta paljudes kohtades kaasaja vajadustele.

Näiteks Viljandis paigutati ümber väliskirjanduse kogu, Pärstis muudeti kogu paigutust.

Koostöös rahvusraamatukoguga korraldati projekti MeediaRadar õppepäev. Koolituse viisid

läbi Kristiina Kaju, Kateryna Botnar ja Diana Poudel.

Toimus jätkukoolitus 2022. aasta juhtide koolitusele lugejauuringute korraldamisest mille

väljundiks oli maakondliku lugejauuringu korraldamine ja tulemuste hindamine. Lugejauuring

aitas välja selgitada lugejate ja potentsiaalsete lugejate vajadused, soovid ning aitas välja tuua

kitsaskohti raamatukogu teenustes.

Traditsiooniliselt korraldati seminarid, kus analüüsiti 2024. aasta tulemusi ja vaadati üle 2025.

aasta aruannete koostamise metoodika ning ühissõit XXV maaraamatukoguhoidja päevale.

Viljandi linnaraamatukogu korraldatud koolitused:

Koolitused Koolitusteema

Eesti kirjandus maailmas. Kerti Tergem. Kultuur ja kirjandus

Viimaste aastakümnete eesti naiskirjandus –

kas invaliiga või peavool? Kristiina Ross

Kultuur ja kirjandus; kogude kujundamine

Kaasaegne eesti ulmekirjandus Jüri Kallas Kultuur ja kirjandus;

Projekti MeediaRadar õppepäev: Digi-,

meedia- ja infopädevused.

Digi- ja meediapädevused

Kogemusreis Läti Vabariiki Cesisesse Teenuste pakkumine ja arendus; Kultuur ja

kirjandus

Kogemusreis Võrumaale Teenuste pakkumine ja arendus

Aruannete analüüs ja koostamine Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne

hindamine, sh statistika ja uuringud

Lugejauuringu korraldamine. Mari Arnover Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne

hindamine, sh statistika ja uuringud. Teenuste

pakkumine ja arendus

Koolitustel osalesid töötajad kõigist maakonna omavalitsustest. Probleemiks on saanud

koolitustel osalemine. Mitmed raamatukoguhoidjad töötavad osalise tööajaga või mitmes

erinevas raamatukogus. Koolitustel osalemine tingib niigi lühendatud ajaga töötava

raamatukogu sulgemise veel üheks päevaks.

14

2.3.4 Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine

Aasta kokkuvõtteid analüüsitakse maakondlikul raamatukogutöötajate seminaril. Eelnevalt

edastatakse omavalitsusepõhised koondtabelid raamatukogudele. Kalendriaasta lõpul

korraldatakse seminar, kus vaadatakse ühiselt läbi aruande punktid. Eesmärk on, et kõik

koostajad mõistaks punkte ühtemoodi. See võimaldab ühistel alustel tööd analüüsida.

Selgitatakse statistiliste andmete kogumise vajalikkust. Statistiliste aruannete koostamisel

RAJU keskkonnas vajas selgitamist ja juhendamist. 2025. aasta statistika aruandes oli rohkesti

vigu, mis oli tingitud uuest keskkonnast, ülevaatliku koondaruande puudumisest ja juhendite

erinevast tõlgendamise võimalusest. Menetlemist korraldas peaspetsialist. RAJU keskkonda oli

ebamugav kasutada, seal esines vigu ja tõrkeid töös.

15

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Haldustegevuse üldiseloomustus. Raamatukogude ruumide seisukord, asukoht,

remondivajadused ja teostatud tööd aruandeaastal.

Viljandi valla raamatukogu – Suislepa raamatukogu ees asfalteeriti juurdepääsutee ja remonditi

kaldtee. Puiatu raamatukogu hoonel vahetati veerennid. Kärstna raamatukogus uuendati

inventari ja ümberpaigutamisega muudeti ruumid avaramaks.

Mitmetes raamatukogus on remondivajadus ja ligipääsetavusega seotud kitsaskohti. 2026.

aastal on Pärsti mõisahoone treppide parandamine projekteerimisjärgus, planeeritakse kaldtee

rajamist. Tööde eeldatav teostamise aeg on 2027. aastal. Leie raamatukogu ruumid vajavad

sanitaarremonti. Leie külas on planeeritud kogukonnamaja rajamine, kuhu on kavandatud ka

raamatukogu kolimine.

Kärstna raamatukogu seinad ja lagi vajavad remonti. Tarvastu raamatukogu hoone fassaad ja

siseruumid vajavad sanitaarremonti.

Paala raamatukogu hoonel remonditi katus ja Tääksis uuendati küttesüsteem.

Suure-Jaani raamatukogu keldris asuv hoidlaruum on liiga niiske, sest hoone vundamendist

tungivad läbi sadeveed. Vajalik on vundamendi remont. Vastemõisa haruraamatukogu põrand

on kulunud ja kohati auklik, seintes praod ning värv koorunud. Samuti tuleks lisada

radiaatoritele ribisid või ühildada maja uue süsteemiga – ruumid on jahedad.

Tääksi haruraamatukogu – laenutusruumis on vajalik laevalgustuse remont ja põrandakate

vajab osaliselt väljavahetamist

Kõo raamatukogu – raamatukogu ruumid asuvad endise Kõo vallamaja ringhoones ning

olukord on neis hea. Probleemiks on maja suured küttekulud ning kavas on hoones asuvad

asutused – raamatukogu ja lasteaed kolida Kiriverre koolimajja, mis toimub 2026. aastal.

Sürgavere haruraamatukogu – ruumid vajaksid mõningat sanitaarremonti

Õisu – endiselt on välisukse ja trepi probleem lahendamata. Kolimisest alates on raamatukogu

juhataja pööranud tähelepanu trepi suhteliselt kehvale olukorrale. Liikumispuudega inimestel

on keeruline raamatukokku saada kuna puudub kaldtee ja trepiastmed on ajaga lagunenud.

Mõisaküla Raamatukogu asub alates 2024. aastast valla teenuskeskuse ja muuseumiga ühes

majas. Kui koolihoones oli raamatukogul kasutada 270 ruutmeetrit, siis nüüd 69 ruutmeetrit.

Puudub ürituste, näituste jaoks ruum. Ruumi jäi vähemaks kuna trepihalli paigutatud

lastekirjandus ei tohi tuletõrje eeskirjade järgi enam seal olla. Seoses sellega tuli palju kirjandust

maha kanda ja teha ruumi niigi kitsastes oludes lastekirjandusele. Raamatukogu asub esimesel

korrusel, ratastooliga klient pääseb majja ja raamatukogu laenutuslaua juurde. Riiulite vahed

on kitsad, ühes toas puudub lugejatel ligipääs raamatutele, kuna see tuba on läbikäidav ja sealt

toast avanevad ametnike kabinettidesse uksed (turvarisk).

Karksi-Nuia – turvalisuse kaalutlusel müüriti kinni üks lasteosakonna aken.

Viljandi linnaraamatukogus renoveeriti 3. korruse tualetid. Raamatukogu haldusalasse anti

loenguruum, mis võimaldab raamatukogul paremini planeerida ja läbi viia erinevaid üritusi.

Senini haldas loenguruumi ja rentis soovijatele välja Sakala Keskus.

16

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Kuidas on tagatud ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele? Vastata iga külastuskoha

kohta

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele

pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

3

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

4

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 0

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 29

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

12

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

8

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 9

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul

viisil tagatud parkimisvõimalus

24

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 24

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 5

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

Väljaannete laenutus 1515 140

Kasutajakoolitus 13 9

Digipädevuste alane nõustamine 39 28

Muu (nimetada) pimedate raamatukogu

kasutamise vahendamine

15 1

Koduteenindust teostasid raamatukoguhoidjad ja koduhooldusega tegelevad sotsiaaltöötajad.

Koduteenindus on suunatud eakatele ja liikumispiiranguga inimestele, kellel puudub võimalus

iseseisvalt raamatukogu külastada. Teenus on kasutajatele emotsionaalselt tähenduslik, aitab

säilitada lugemisharjumust, vaimset aktiivsust ja üldist elukvaliteeti.

Enim kasutatakse koduteenindust lugemisvara leidmiseks, vajadusel on pakutud

kasutajakoolitust ning diginõustamist. Inimesi on õpetatud kasutama nutiseadmeid, tasuma

arveid ja allkirjastama dokumente.

Põhja Sakala raamatukogu vahendas Pimedate Raamatukogu teenust, mis on konkreetsetele

kasutajatele hädavajalik, võimaldades ligipääsu heliraamatutele ja muudele eriteavikutele, mida

ta kohalikus kogus kasutada ei saa.

17

3.2.3 Teenused teistele asutustele

Teenused teistele asutustele Kordade arv Osavõtjate arv

Mulgi valla raamatukogud 47 436

Põhja-Sakala raamatukogu 186 3340

Viljandi valla raamatukogu 152 2822

Viljandi linn 12 310

Kokku 397 6908*

*Osavõtjate arv on hinnanguline, sest kõiki sündmustel osalejaid ei olnud võimalik kokku

lugeda.

Teenused teistele asutustele Kordade arv Osavõtjate arv

Mulgi valla raamatukogud

Noortekeskus 1 13

Mulgi Kultuuri Instituut 11 690

Koolid; lasteaiad 7 254

Raamatunäitused Halliste põhikoolile 11

Mõisaküla hoolekande keskus 8

Hooldekodu 5 53

Uue-Kariste rahvamaja/Mulgi külamuuseum 3 36

Mulgi valla sport 1

Viljandi valla raamatukogu

Koolid; lasteaiad 117 1937

Noortekeskus 2 16

Hooldekodud; sotsiaalhoolekanne 25 405

Rahvamaja 2 122

Vallavalitsus 6 388

Põhja-Sakala raamatukogu

Lasteaiad, koolid 106 2498

Noortekeskused 7 36

Hooldekogud 50 205

Kultuurikeskus, rahvamajad 7 175

Muuseumid 3 47

Kogudused 2 50

MTÜ-d 10 66

Festivalid 1 225

Viljandi linnaraamatukogu

Raamatukotid lasteaedadele 7 8 lasteaeda

Tegelustelk linna üritustel 5 310

Kokku: 397

Teistele asutustele korraldati 397 sündmust.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse üleriigilisele lugemisprogrammile "Lugemisisu" lisati Viljandi

linnaraamatukogu teematund „Luuleduell".

Viljandi Linnaraamatukogu korraldas tegevusi EV aastapäeval, linna sünnipäeval,

hansapäevadel, parandusfestivalil ja Jämejala festivalil.

18

Regulaarne koostöö koolide ja lasteaedadega toetab laste lugemisoskuse arengut ja

õpimotivatsiooni, samas kui tegevused hooldekodudes, noortekeskustes ja

kogukonnaühendustes aitavad vähendada sotsiaalset isolatsiooni ning tugevdada

kogukonnatunnet. Kultuuriüritused ja ühistegevused elavdavad kohalikku kultuurielu ning

loovad elanikele võimalusi osaleda avalikus ruumis.

Raamatukogud pakkusid piirkonna asutustele mitmesuguseid teenuseid, mis hõlmasid

haridusalaseid ja lugemisega seotud tegevusi, ürituste korraldamist, ning info- ja tugiteenuseid.

Regulaarselt toimus koostöö koolide ja lasteaedadega, noortekeskuste, rahvamajade,

päevakeskuste ja hoolekandeasutustega. Kultuuriüritused ja ühistegevused elavdavad

kohalikku kultuurielu ning loovad elanikele võimalusi osaleda avalikus ruumis.

Mulgi valla raamatukogud koostasid Mulgi Kultuuri Instituudile küsimusi Mulgimaa

põhikooliõpilaste mälumängu „Nupute vällä“ kolmele voorule. Eesmärgiks on äratada õpilastes

huvi mulgi keele ja kultuuriloo vastu ning ärgitada neid lugema mulgimaa-teemalist kirjandust

ja ajalehte „Üitsainus Mulgimaa“.

Viljandi valla raamatukogu korraldas üle-vallalist mälumängu, mis pakub osalejatele võimalust

silmaringi avardamiseks ja aktiivseks osalemiseks kogukonnaelus.

Lastele ja noortele suunatud tegevuste eesmärgiks on tutvustada raamatuid, süvendada

lugemisharjumust ning pakkuda mitmekesiseid ja arendavaid tegevusi.

Täiskasvanutele korraldati mälumänge ja korraldati ettelugemisi. Tutvustati nõutumaid ja

auhinnatud teavikuid ning nõustati e-teenuste kasutamisel.

Raamatukogu ja teiste asutuste koostöö kaudu toetatakse kogukonna arengut, soodustatakse

elukestvat õpet ning tugevdatakse raamatukogu rolli haridus- ja kultuurikeskusena.

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM 32

Raamatukogusüsteem RIKS 1

Raamatukogusüsteem Sierra 0

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 25

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

32

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 0

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 12

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 9

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 2

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga

arvutit (nt koosolekuteks)

10

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

0

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks)

0

19

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 1

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 31

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 30

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

31

Raamatukogus saab värviliselt printida 20

Muud teenused: Omniva 1

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Mulgi vallas said Abja ja Halliste raamatukogud uued arvutid töötajale ja avalikuks

kasutamiseks. Mõisaküla uue arvuti avalikuks kasutamiseks.

Põhja-Sakala raamatukogu Suure-Jaani haruraamatukogu – arvuti, mida kasutatakse

spetsiaalselt kodulooliselt olulise kohaliku arhiivi digiteerimisel.

Viljandi valla raamatukogu – skanneri soetamine. Paraneb kohaliku ajaloo talletamine ja

kättesaadavus ning luuakse võimalused digiteeritud materjalide edaspidiseks kasutamiseks nii

näituste, uurimistöö kui ka hariduslike tegevuste raames.

Viljandi linnaraamatukogu sai Kultuuriministeeriumi raamatukogude arengu toetamise

kiirendiprojektiga „Raamatukogundusliku tegevuse arendamine Viljandi maakonnas” toetust

Cleveroni raamatukapi lisamooduli soetamiseks. Uus moodul paigaldati märtsis.

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

Viljandi valla raamatukogu haruraamatukogude juures ning lisaks piirkondades, kus

raamatukogu puudub, on raamatute laenutus- ja tagastuskapid. Tagastuskappe kasutatakse

aktiivselt, eelkõige raamatukogude suletud aegadel, pakkudes lugejatele paindlikku võimalust

teavikute tagastamiseks. Laenutuskappide kasutatavus on kasvavas trendis ning lugejad on

teenuse omaks võtnud ja hindavad selle mugavust.

Viljandi linnaraamatukogu raamatukappi kasutati aasta jooksul 6072 korral, mis on keskmiselt

506 korda kuus. Tänu hangitud lisamoodulile on kadunud ootejärjekord kapi täitmiseks.

3.3.4 Andmebaaside loomine ja teamebibliograafilise töö korraldamine

Mahukate ja keerukate päringute puhul nõustab ja abistab maakonnaraamatukogu

raamatukogutöötajaid. Nõustakse raamatukogude töötajaid bibliokirjete koostamisel.

Alates oktoobrist, kui suuremad väljaanded sulgesid avaliku ligipääsu artiklitele lõpetas

Viljandi linnaraamatukogu koduloo bibliografeerimise.

20

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Mulgi ja Viljandi valla raamatukogus ei ole käskkirjaga kinnitatud teavikute komplekteerimise

põhimõtteid ja korda. Teavikute komplekteerimisel lähtuti eesmärgist tagada kogudes

mitmekesisus ning vastata teeninduspiirkonna lugejate erinevatele vajadustele ja huvidele,

toetades lugemishuvi, elukestvat õpet ja enesetäiendamist.

Põhja-Sakala raamatukogus on välja töötatud ja 2025. aasta detsembris direktori käskkirjaga

kinnitatud komplekteerimise põhimõtted. Teavikute komplekteerimisel võetakse arvesse iga

haruraamatukogu piirkonna omapära ja külastajate lugemisharjumusi.

Viljandi linnaraamatukogus on vastav dokument kinnitatud 2019. aastal. Dokument vaadatakse

üle igal kalendriaastal ja vajadusel muudetakse.

Maakonnaraamatukogu osa kogude komplekteerimises ja töötlemises

Teavikute komplekteerimisel jälgitakse Kultuuriministri 09.01.2015. a määruse nr 1 täitmist, ja

jooksvalt nõustati maakonna rahvaraamatukogude töötajaid. Koduloolist kirjandust tutvustati

maakonna seminaridel. Igal nädalal koostati elektroonilises keskkonnas tellimisnimekirjad

maakonna rahvaraamatukogudele. Tellimuse vormistamisel jälgitakse tarnijate hinnakirju ja

teavikud tellitakse kõige soodsama hinnaga pakkujalt. Vastavalt Viljandi linna hankekorrale

koostati igal nädalal raamatuostude hinnavõrdlustabelid, kus oli märgitud odavaima pakkumise

tegija. Tabelid registreeriti dokumendihaldussüsteemi. Komplekteerimisosakond töötleb

elektrooniliselt kõigi raamatukogude teavikud. Raamatukogudele komplekteeriti pakid

vähemalt 2 korda kuus. Jooksvalt teostati järelkomplekteerimist.

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Maakonnas teavikute ringluses ringlus on jäänud samaks - 0,7.

Omavalitsuste lõikes:

Mulgi vald – 0,53

Põhja-Sakala vald – 0,52

Viljandi linn – 1,19

Viljandi vald – 0,54

Laste laenutuste osakaal moodustas 9,3% laenutuste koguarvust 2024. aastal 10,9%.

Raamatukogude peamine kasutajaskond olid täiskasvanud. Laste ja noorte külastuste arvu

mõjutab piirkonna laste arvu järkjärguline vähenemine. Õpilased laenutavad soovituslikku

kirjandust peamiselt kooliraamatukogudest.

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, audioraamat): analüüs ja hinnang

Raamatu ostud elaniku kohta – Viljandi maakond kokku 0,29%.

Mulgi vald – 0,32

Põhja-Sakala vald – 0,36

Viljandi linn – 0,20

Viljandi vald – 0,33.

Juurdetuleku % kogudest – Viljandi maakond kokku 2,90%.

Mulgi vald – 2,19%

Põhja-Sakala vald – 2,77%

Viljandi linn – 2,94%

Viljandi vald – 3,56%.

21

Viljandi maakonna rahvaraamatukogud kasutasid 2025. aastal riigi eraldatud teavikute

soetamise toetusest 863,33eurot kultuuriperioodika ja 43132,07eurot kultuuriministri määruse

Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord Lisas 1 nimetatud

teoste ostmiseks.

2025. aastal ostsid Viljandi maakonna rahvaraamatukogud komplekteerimisosakonna kaudu

12896 eksemplari raamatuid ja 23 muud teavikut. Ostetud raamatutest moodustas 80%

ilukirjandus. Ilukirjanduse ostmise osakaal on võrreldes varasema aastaga kasvanud 1%.

Liigiliselt jagunes tevikute ostud:

Liik 0 1 2 3 5 61 63 6, 62 64-69 7 8 821 9

% 0,9 3 0,3 3 2 2 0,5 0,2 1 3,6 0,7 80 2,8

Komplekteerimist suunasid piiratud rahalised vahendid, mis seadis piirid teavikute

juurdeostule. Prioriteediks oli eesti ilukirjandus, laste- ja noortekirjandus ning kodulooline

kirjandus. Enim osteti maakonna raamatukogudesse eesti autorite teoseid. Üldiselt jäi muu

kirjanduse eksemplaarsus 1-10 vahele. Erandiks mõned populaarsemad tõlkekirjanduse autorid.

Näiteks J.L. Horst ja V.Perrin teosed.

Jätkuvalt oli suur huvi „Minu“ sarja raamatute vastu. Ilmus kümmekond erinevat nimetust,

mida kõiki telliti maakonda 20-25 eksemplari.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Põhja-Sakala raamatukogu perioodikakogu kujundamisel lähtuti eesmärgist tagada lugejatele

kättesaadavus maakonnalehe, vähemalt ühe riikliku päevalehe, nädalalehe ning populaarsema

meelelahutus- ja kultuuriajakirja. Perioodika on raamatukogude jaoks kriitilise tähtsusega

teenus, sest sel on regulaarsed lugejad, eriti eakamad kogukonnaliikmed.

Viljandi valla raamatukogus oli mitmekesine perioodika valik. Kõigis raamatukogudes oli

tellitud maakonnaleht Sakala ning annetusena saadud Viljandi Valla Teataja ja Üitsainus

Mulgimaa. Tellitud oli Postimees ja Eesti Ekspress. Raamatukogudes oli võimalus kasutada

Postimees Grupi digipakette, siiski jäi digiväljaannete kasutushuvi tagasihoidlikuks.

Ajalehtedest on enamikus raamatukogudes populaarsemad Maaleht ja Õhtuleht.

Viljandi linnaraamatukogule komplekteeriti perioodikat kokku 184 nimetust. Viljandi

linnaraatukogu täheldas suurenenud huvi digiväljaannete lugemise vastu, mille kasutamisel

vajasid külastajad raamatukoguhoidja abi.

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Raamatukogude hinnangul ei ole praeguses majandusolukorras ja lugejate vähest huvi

arvestades otstarbekas suunata nappe vahendeid auviste või tasuliste elektrooniliste ressursside

hankimiseks, vaid keskendutakse paberkandjal kogu ajakohastamisele. Viljandi

linnaraamatukogule osteti üks ja saadi annetustena viis auvist.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Raamatukogude hinnangul piiravad esemete laiemat hankimist napid komplekteerimissummad,

mis suunatakse eeskätt uue ilukirjanduse ostmiseks. Esemete osakaal on seni jäänud

marginaalseks, kuid suund lauamängude ja tegevusnurkade arendamisele on olemas. Viljandi

valla raamatukogu ostis 11 laua- ja õppemängu. Lisaks osteti mänguasju (lego) Kolga-Jaani,

Saarepeedi, Tänassilma, Uusna raamatukogule. Esemekogu täiendamise eesmärgiks on

22

pakkuda lastele ja noortele raamatukogus sisukat ning arendavat tegevust ning kujundada

raamatukogust kasutajasõbralik ja lapsi kaasav keskkond. Esemete komplekteerimine on

suunatud eelkõige laste- ja noorteteeninduse elavdamisele. Kuigi spordivahendite või

muusikariistade laenutamine ei ole veel juurdunud, on raamatukangelastega seotud esemete

hankimine end õigustanud, kuna need aitavad lastel lugudega paremini suhestuda ja muudavad

raamatukogu külastamise mängulisemaks.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetuste osakaal kogude juurdekasvust moodustas keskmiselt 7%. Näiteks Põhja-Sakala

raamatukogus tervikuna moodustasid annetused ja muud tasuta saadud teavikud ligikaudu

10,3% kogu kogude juurdekasvust, Karksi-Nuias 5 %.

2025. aastal olid suurimad annetajad üksikisikud. Viljandi linnaraamatukogule annetati 75

eksemplari venekeelset ilukirjandust. Ülo Alo Võsar kinkis 11 eksemplari luulekogu

„Kuupaistekaasikud“ ja 26 eksemplari „Pealtkuldsed kuuekümnendad“. Jaan Pind kinkis 30

eksemplari raamatut „Teadmamehe nägemused“. Mulgi kultuuri Instituudi annetas raamatuid

Mulgi valla raamatukogudele.

Kirjastus Koolibri annetas 25 eksemplari Hugo Vaheri „Inspektor Telinski, kummisuti ja kõik

ülejäänud“ ja 14 eksemplari Kristi Kangilaski „Kõige õigem“. Kirjastus Varrak 12 eksemplari

Sandrine Dixson-Declève raamatut „Meie kõigi maa“ ja 5 eksemplari Jens Stoltenbergi „Minu

vahikord“. Tallinna Lauluväljak AS kinkis 30 raamatut „Tallinna Lauluväljaku lugu“. Rahva

Raamat Aleksandra Badaškejeva „Käharpea ja kassikesed“ - 22 eksemplari (eesti, vene , inglise

keeles). Viljandi Linnaraamatukogu annetas maakonna raamatukogule „Sakala kalender 2026“

– 31 eksemplari.

Hoiuraamatukogu poolt edastati raamatukogudele kirjastuste laojääkide nimekirju, mille põhjal

said raamatukogud vajaliku tellida. Näiteks telliti maakonnale 14. eksemplari raamatut „Eestile

elatud aastad“.

Annetusena saadi perioodikaväljaandeid: „Pluss“, „Memento“, „Liikumine ja Sport“, „Eesti

Õde“, „Tööelu“, „Kaitse Kodu“, „Pääste Elu“, „Rahvuslik Kontakt“, „1 Leht“ + lisaleht

„Viljandi linnavalitsus“, „Mulgi Sõna“, „Leole“, „Viljandi Valla Teataja“, „Üitsainus

Mulgimaa“, „Universitas Tartuensis“, „Radar“, „Sotsiaaltöö“, „Sõdur“.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

Viljandi valla raamatukogu kõikides haruraamatukogudes toimus inventuur.

Maakonna raamatukogud jätkasid kogude korrastamist. Maha kanti 41 722 eksemplari, 2024 –

31 323.

Mulgi valla raamatukogud – 8084 eksemplari

Põhja-Sakala raamatukogu – 6692 eksemplari

Viljandi valla raamatukogu – 19 003 eksemplari

Viljandi linnaraamatukogu – 7943 eksemplari

Ajakirju kustutati 1283 aastakäiku, auviseid 520, elektroonilisi teavikuid 20 ja muid teavikuid

41 eksemplari.

Võõrkeelset kirjandust kustutatud 2344 eksemplari, sellest vene keelset 1718.

23

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Raamatukogupäevade ajal korraldasid Viljandi maakonna raamatukogud üle-maakondliku

lugejaküsitluse.

Küsitluse tulemusi kasutatakse: teenuste ja kogude arendamisel, lähtudes lugejate eelistustest;

turunduskanalite valikul ja info edastamisel; ürituste ja kohtumiste kavandamisel; raamatukogu

keskkonna täiustamisel.

Rahvaküsitlusel osales 631 inimest. Naisi oli vastajatest 83,1%. Paljud vastajad külastavad

mitut maakonna raamatukogu. Paberraamatut eelistab 98,5% vastanutest, sageli koos teiste

formaatidega nagu audio- või e-raamat.

Kuigi lugejad on raamatukogude teenustega rahul, tekitavad muret lühenevad lahtiolekuajad

ning väikestes kohtades leviv hirm raamatukogude sulgemise ees.

Küsitlus näitas, et mitmed olemasolevad teenused pole lugejatele piisavalt tuttavad. Näiteks

saab teistest raamatukogudest tellida soovitud teose oma koduraamatukokku. Kõigis maakonna

raamatukogudes on võimalik printida. Raamatuid saab panna järjekorda nii e-teenuse kaudu kui

ka raamatukogutöötaja vahendusel. Mitmes raamatukogus saab teavikuid tellida ka

raamatukappi.

Rahvaküsitlusele vastanutest väljendasid paljud raamatukogu suhtes tänulikkust ja hoolivust,

usaldust ja tuge, rahulolu olemasolevate teenuste, töötajate ja atmosfääriga.

Edastati tugev kogukondlik sõnum – raamatukogu nähakse kogukonnakeskusena, mille

olemasolu on elukvaliteedi ja kultuuri säilitamise eeldus. Raamatukoguhoidjaid nähakse

kogukonna tugisambana – inimesed tunnevad raamatukoguga isiklikku sidet. Rõhutatakse, et

raamatukogu väärtus sõltub töötajatest ja nende pühendumusest.

Mure raamatukogude säilimise pärast on täna väga tugev, sest täidab paljude vastanute elus

väga olulist rolli ning on seotud mitmete põhivajadustega: suhtlemine, meelelahutus, vaimne

tervis, harimine, info, ligipääs, kultuur jm.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Mulgi valla raamatukogud – Vastajaid 262, rahuloluindeks 9,8.

Teeninduskorraldus. Väga hea teenindus ja nõustamine; lisateenused, mis kaasavad

kogukonda raamatuklubid, loengud, erinäitused, tegevused lastele; tagastamine väljaspool

lahtiolekuaega; RVL. Ettepanekud. Rohkem piirkonna ajaloo, rahvakultuuri, jm loenguid ning

kohtumisõhtuid. Tagastuskastid peaks olema kõigis raamatukogudes, praegu veel ei ole.

Vaadata üle lahtiolekuajad. Soovitakse, et mõnel päeval oleks raamatukogu kauem avatud.

Tasub leida võimalusi lugejatele personaliseeritud lugemissoovituste andmiseks lähtuvalt

nende varasemast lugemispraktikast. Tasuta või vähese tasuga innovaatiliste lahenduste

kasutuselevõtt on eriti oluline just maapiirkonna raamatukogudes, aidates säilitada

külastatavust ja konkurentsivõimet ning reklaamida raamatukogu teenuseid. Lilli raamatukogu

on suletud. Oleks kasvõi üks päev nädalas, millal on avatud kindlal kellaajal ja oleks kohal

pädev töötaja.

Personal. Lugejad hindavad kõrgelt piirkonna raamatukoguhoidjaid – viisakad, vastutulelikud,

head teenindajad, tunnevad kirjandust, oma lugejaid ja oskavad soovitada.

Keskkond. Lugejatele meeldib rahulik, puhas ja meeldiv atmosfäär. Tunnustatakse

kohvijoomise võimalust. Seal, kus võimalus puudub, soovitatakse luua. Mõisaküla ja Õisu

24

raamatukogud on hiljuti kolinud väiksemale pinnale. Ruumid on küll hubased, aga erinevate

tegevuste korraldamiseks ruumi napib. Privaatsust on vähe, mugavaid istumisnurki. Mõisaküla

raamatukogus ei pääse lugejad eesti kirjanduse ruumi ja see häirib lugejaid. Samas kiidetakse,

et raamatukogu asub esimesel korrusel ja nüüd on juurdepääs liikumisprobleemidega

inimestele.

Informatsioon, kogud. Peab kindlasti tunnustama meie raamatukoguhoidjate asjatundlikku ja

tarka valikut raamatute hankimisel, sest rahalisi vahendeid ju napib. Oleks tore, kui

raamatukogu neid natuke juurde saaks. Raamatute otsimine oleks lihtsam, kui need oleks

paigutatud autori perekonnanime järgi (nt eesti autorid, välismaa autorid). Kõik see hea ja ilus

jääbki kestma! Alati ei pea väga hästi toimivat muutma.

Põhja-Sakala valla raamatukogu – Vastajaid 203, rahuloluindeks 9,81.

Teeninduskorraldus. Lugejad on raamatukogu tegevusega üldiselt rahul ja midagi muuta ei

soovi. Huvitavad kohtumisõhtud, näitused ja väljapanekud. Toimuv koduteenindus ja RVL.

Lugejad on rahul, et puuduv väljaanne tuuakse teisest raamatukogust. Töötajal on suur lugemus.

Ta viib ennast kurssi ilmunud uudisteostega, tunneb oma lugejaskonda ja oskab anda soovitusi.

Meeldib arutelu loetud raamatust.

Lahtiolekuaeg. Raamatukogu avamisajad ei ole piisavad. Lisaks tagastuskapile võiks olla ka

laenutuskapp (et saaks raamatuid võtta välja endale sobival ajal).

Personal. Meeldiv, viisakas ja sõbralik töötaja. Alati abivalmis, oskab suhelda nii laste, noorte,

täiskasvanute kui eakatega. Oskus soovitada sobivat raamatut igale vanusegrupile.

Keskkond: Külastajad hindavad, kui raamatukogu ruumid on puhtad, avarad ja valgusküllased

ning soojad. Vastemõisa raamatukogu võiks olla esimesel korrusel.

Informatsioon, kogud. Suure-Jaani raamatukogul on põhjalik kodulookogu. Uudiskirjandust

ja perioodika nimetusi võiks rohkem olla. Noorte- ja uudiskirjandusest on puudu inglise keelne

kirjandus, kuid tänastele noortele on see päris oluline teoseid originaalkeeles lugeda.

Viljandi valla raamatukogu – Vastajaid 324, rahuloluindeks 9,7.

Teeninduskorraldus. Positiivse teenusena märgiti tagastus- ja laenutuskappide olemasolu,

veebi teel broneerimise võimalust ning raamatukogude koostööd lasteaedade ja koolidega.

Lahtiolekuaeg. Mitmes raamatukogus soovitakse pikemaid avamisaegu, rohkem avatud päevi

nädalas või vähemalt ühte nädalavahetuse lahtiolekuaega, et teenus oleks paremini kättesaadav

ka töötavatele inimestele. Samuti märgiti vajadust parema teavituse järele raamatute liikumise

ja tellimuste täitmise aegade osas.

Personal. Esile toodi töötajate sõbralikkust, abivalmidust, professionaalsust ja head

suhtlemisoskust. Raamatukoguhoidjaid peetakse asjatundlikeks, lugejate eelistusi tundvateks

ning oskuslikeks raamatusoovituste andjateks. Töötajate positiivne hoiak, rõõmsameelsus ja

personaalne lähenemine loovad raamatukogus meeldiva õhkkonna.

Keskkond. Lugejad tõid esile hubast, puhast ja sõbralikku õhkkonda, avaraid ja

valgusküllaseid ruume ning hästi läbimõeldud sisustust. Paljudes raamatukogudes

väärtustatakse lugemis- ja mängunurki ning võimalust rahulikult aega veeta. Mõnes

raamatukogus toodi esile soov suuremate ja kaasaegsemate ruumide järele ning vajadus

paremate istumisvõimaluste ja privaatsemate töökohtade järele.

Informatsioon, kogud. Lugejate hinnangul on raamatukogude kogud üldjoontes mitmekesised

ja kasutajate vajadusi toetavad. Positiivselt tuuakse esile ajakohaste ja populaarsete teoste

kättesaadavust ning head lastekirjanduse valikut. Mitmes vastuses oli soov suurema valiku

järele, sh rohkem menukite eksemplare, uuemat kirjandust ning ingliskeelseid teoseid.

25

Viljandi linnaraamatukogu – Vastajaid 543, rahuloluindeks 9,76.

Teeninduskorraldus. Kiire, korrektne, kasutajamugav. Korduvalt kiideti raamatukapi ja

tagastuskasti võimalust ning e-teeninduses raamatute reserveerimist. Kiideti üritusi, nimetati

korduvalt salongiõhtuid ja laste koolivaheaja üritusi ning klubilisi tegevusi – raamatuklubi

täiskasvanutele, Pipa lasteklubi. Kiideti hästi koostatud ja huvitavaid näitusi. Toodi välja, et

raamatukogu juht koos oma aktiivsete töötajatega on alati kohal linnarahvale suunatud

suurematel sündmustel, laatadel jne, pakkudes ühistegevusi peredele ja tuues raamatukogu

kogukonnale lähemale. Enim tehti ettepanekuid laenutähtaja osas. Soovitakse pikemat

laenuaega, teavitussüsteemi parendamist. Juhiti tähelepanu reklaami olulisusele.

Personal. Professionaalne, sõbralik, lahke, head kirjanduse soovitajad ja lahenduste pakkujad.

Keskkond. Vastajad hindasid ruumide hubasust, puhtust, avarust, privaatsust, vaikset

keskkonda. Erinevad istumiskohad (tugitoolid, diivanid), avarad ruumid, mis tagavad vaikuse

ja omaette toimetamise võimaluse. Juhiti tähelepanu vajadusele ruume kaasajastada. Näiteks

helikindlaid ruume, parem valgustus, kohvi joomise võimalust, rohkem privaatseid arvutikohti

ja pistikuid. Küsitluse ajal küttis linnas kirgi linnavalitsuse soov tuua raamatukokku Viljandi

Nukuteater ja Perede Tugikeskus koos Perepesaga. Paljud mõistsid sellise soovi hukka ja

väljendasid seda küsitluse vastustes.

Informatsioon, kogud. Hea teavitussüsteem, mitmekülgne kogu, arvutite kasutamise võimalus

ja vajadusel abi saamine. Lai valik raamatuid. Tehti ettepanek hankida raamatukogule

raamatuid, mida ei ole kauplustes, ega ka internetis.

Kõigis omavalitsustes toodi välja, et kõik on hästi ja midagi muuta ei ole vaja. Ei ole vaja

lõhkuda toimivat. Oluliseks peatakse, et raamatukogu jääks alles.

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Maakonna kõigis raamatukogudes oli tagatud elanikele juurdepääs avalikule teabele. Näiteks

kasutati Viljandi linnaraamatukogu AIP arvuteid 5129 korda. Arvutite kasutus on eriti oluline

nendele kasutajatele, kellel puudub kodus arvuti või on ebapiisav e-teenuste kasutamise oskus.

Raamatukoguhoidjatel on oluline roll e-teenuste vahendamisel ja juhendamisel. Paljud

kasutajad vajasid pidevat juhendamist ja nõustamist, mis nõuab raamatukoguhoidjalt suurt

ajalist ressurssi. Samas võib murekohaks olla ka osade töötajate puudulik digipädevuse tase ja

mõnedes vanad arvutid.

2025. aastal täitis Viljandi valla kaasava eelarve elektroonilise hääletuse läbiviimisel valla

raamatukogu olulist rolli, võimaldades hääletamist raamatukogudes kohapeal.

Uued AIP arvutid hangiti Abja, Halliste ja Mõisaküla raamatukogule.

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Aruandeaastal toimusid muudatused teeninduskorralduses seoses töökorralduse ja personali

jaotuse muutumisega. Mitmes raamatukogus vähendati lahtiolekuaegu, kuna üks töötaja

teenindab kahte raamatukogu. Paistu raamatukogu lahtiolekuaeg vähenes varasemalt 35 tunnilt

nädalas 18 tunnini ning Pärsti raamatukogu lahtiolekuaeg 29 tunnilt nädalas samuti 18 tunnini.

Teenuste sisus aruandeaastal muudatusi ei toimunud.

5.3.3 Lugejad

Lugejad 2024 Lugejad 2025 Muutus (+-)

13 683 14 166 483

26

Maakonnas tervikuna lugejate arv kasvas. Osades raamatukogudes põhjustas kahanemist

eelkõige teeninduspiirkonna elanike arvu vähenemine ning lugejaskonna vananemine, sh

tervislikel põhjustel lugemisest loobuvad eakad. Asjaolu, et teavikute hinnatõusu ja piiratud

eelarve tõttu on tellitud vähem uusi raamatuid ning ajakirju-ajalehti, mis on varem olnud

paljudele lugejatele peamine külastusargument.

Samas on mitmes piirkonnas lugejate arv kasvanud tänu aktiivsele tööle laste ja noortega, uute

perede lisandumisele ning kogukonnatööle ja üritustele, mis on toonud raamatukokku uusi

kasutajaid.

Maakonnas on hõlve suurenud 31,53 (2024 oli 30,1%);

Mulgi vald – 28,74;

Põhja-Sakala vald – 45,38;

Viljandi linn – 33,75;

Viljandi vald – 22,34%.

5.3.4 Külastused

Külastused 2024 Külastused 2025 Muutus (+-)

195 610 187 051 -8 559

Külastusi elaniku kohta maakond kokku – 4,16

Mulgi vald – 3,81

Põhja-Sakala vald – 5,79

Viljandi linn – 4,28

Viljandi vald – 3,28.

Külastussagedust mõjutatavad lahtiolekuajad, mis ei sobi osadele lugejatele. Abja

Gümnaasiumi kolimine Mõisakülla tingis raamatukogu külastuste suuremise nii laste, kui

lapsevanemate osas.

5.3.5 Laenutused

Laenutused 2024 Laenutused 2025 Muutus (+-)

378 578 365 826 -12 752

Laenutusi elaniku kohta: maakond kokku – 8,14

Mulgi vald – 8,98

Põhja-Sakala vald – 8,15

Viljandi linn – 9,59

Viljandi vald – 5,87.

Ilukirjandise laenutused moodustavad kõigist laenutustest: maakond kokku – 82,14% (2024 –

78,1%)

Mulgi vald – 66,51%

Põhja-Sakala vald – 59,44%

Viljandi linn – 98,36%

Viljandi vald – 76,11%.

27

Perioodika laenutused moodustavad laenutuste koguarvust maakonnas kokku 8,55% (2024 –

9,1%);

Mulgi vald - 7,96%

Põhja-Sakala vald – 24,65%

Viljandi linn - 1,38%

Viljandi vald – 12,82%.

Võõrkeelse kirjanduse laenutuste arv vähenes, aruandeaastal oli laenutusi 6616, 2024. aastal

laenutati 8027 teavikut. Sellest vene keeles 3455, 2024. aastal 5377.

*Numbrilised näitajad on välja toodud RAJU koondtabeli põhjal.

5.3.6 MIRKO teenus

Mirko teenusega olid seotud Viljandi linnaraamatukogu ja Mõisaküla raamatukogu, kus tehti

ainult üks laenutus.

2025. aastal sai Viljandi Linnaraamatukogu ajavahemikus 02.01.–16.07.2025 kokku 40

tellimust (167 tellimust – 2024 ja 71 – 2023) ehk 64 eksemplari, millest saadeti välja 56

eksemplari. 11 tellimust pikendati 14 korda. Tähtaja ületas 12 tellimust. Neli tellimust tühistati.

Kahel korral tühistati Ameerika Teabepunktis olevate raamatute tellimused, mida vastavalt

kokkuleppele Ameerika Ühendriikide saatkonnaga ei saadeta väljapoole Viljandi maakonda.

Kaks tellimust tühistati MIRKO süsteemi poolt. Ühe tellimuse puhul oli tagastatud raamat

ulatusliku veekahjustusega ja esilehed templiga välja tõmmatud. Lugeja asendas rikutud

raamatu. Sõbralt-sõbrale teenust ehk lugeja saab laenutatud raamatud edasi laenutada oma

sõbrale, ei kasutatud ja kõik tellimused telliti pakiautomaati.

Kõige rohkem tehti tellimusi Tallinnast – 15 (2024. aastal 66) ja Harju maakonnast (Keila linn

– 2, Saue vald – 1, Saku vald – 3, Harku vald – 3, Rae vald – 1). Kõige lähem tellimus tehti

Mulgi vallast.

2025. aasta jaanuaris püüti MIRKO keskkonnast eemaldada Viljandi linnaraamatukogu

Ameerika Teabepunkti kogu teavikud, kuna neid ei saanud teenuse kasutajatele laenutada.

Teavikud said küll süsteemist eemaldatud, kuid järgnevalt tekkis probleeme raamatukogu

ülejäänud kogu kuvamisega. 1. septembrist 2025 lõpetas Viljandi Linnaraamatukogu lepingu

MIRKO-ga. Kõik teenusega välja laenutatud teavikud on tagastatud.

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

Viljandi maakonnas kasutatakse RVL ja asutusesisest (ASL) teenust aktiivselt. Raamatukogude

hinnangul oli RVL ja ASL üheks olulisemaks teenuseks, mis aitab piiratud eelarve tingimuses

ja ruumipuuduse vähendamiseks mitmekesistada kogu. ASL võimaldas lugejateni tuua teistest

üksustest uudiskirjandust, täiendades seeläbi väiksemate kogude lugemisvara. Teenus on

kasutajasõbralik, sest on lugejale tasuta ja mugavam kuna ei pea vajaliku teose leidmiseks

sõitma teise piirkonda. 2024. aastaga võrreldes suurenes Viljandi linnaraamatukogus oluliselt

raamatute tellimise soov Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli akadeemilisest raamatukogust.

Samuti telliti artiklite digikoopiaid.

5.3.8 Infopäringud

Päringud 2024 Päringud 2025 Muutus (+-)

2413 1516 -897

28

Päringute arvu suurt langust võib põhjendada lugejate iseseisvusega. Vastuseid huvitavatele

küsimustele otsitakse Google-st ja üha rohkem kasutatakse tehisaru. Samuti mõjutab lugejate

arvu vähenemine ja raamatukogude lahtiolekuaegade vähenemine.

Suurem osa päringutest oli koduloolised, näiteks piirkonna kirikute ja mõisate ajalugu; tuntud

inimeste elulood; aiandus; kokandus; käsitöö; luuletuste leidmine. Paluti abi ristsõnade

lahendamisel. Kasvav valdkond olid päringud digiturvalisusest (petukirjad ja -kõned) ning

uuemate tehnoloogiate, sh tehisaru (ChatGPT) võimaluste ja kasutamise kohta.

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Maakonna raamatukogud ei korraldanud virtuaalüritusi, -koolitusi. Inimesed eelistavad

kohapeal kokkusaamisi.

Põhja-Sakala raamatukogu korraldas advendi ajal FB lehel näituse Jõululuuletused, kus igal

päeval avanes uus „aken“ luuletusega. Olustvere haruraamatukogu koostas Eesti Raamatu

Aasta tähestikust inspireeritud näituse Virtuaalnäitus „U nagu Ulme“.

Abja raamatukogu korraldas FB lehel eesti kirjanduse mängu ja fotovõistluse „Raamatust

välja“.

5.3.10 Tasulised teenused

☒ Printimine, paljundamine

☒ Ruumirent

☒ Üritused

☒ Muu: valla logoga reklaamtoodete, mahakantud raamatute müük, lamineerimine

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2024

Lug-d

2025

Muutus

(+-)

Külastus

2024

Külastus

2025

Muutus

(+-)

Laenut

2024

Laenut

2025

Muutus

(+/-)

3613 3576 -37 47 955 49 404 +1449 37387 31 440 -5947

Lapsed moodustasid 25,24% maakonna lugejate koguarvust (2024 - 26%).

Mulgi vald 27,98%

Põhja-Sakala vald 24,31%

Viljandi linn 22,02%

Viljandi vald 30,58%.

Hoolimata elanikkonna üldisest vähenemisest, on lastest lugejate arv püsinud stabiilne või isegi

kasvanud tänu tihedale koostööle haridusasutustega. Näiteks Olustvere, Viiratsi, Päri,

Mõisaküla.

Külastuste arv on suurem nendes raamatukogudes, mis asuvad kooli, lasteaia läheduses või

samas hoones: Külastuste suurenemisele on kaasa aidanud raamatukogudes toimunud erinevad

projektid, üritused ning raamatukogu kasutamise mitmekesistamine, pakkudes lastele ja

noortele lisaks lugemisele ka erinevaid mänge ja meisterdamisvõimalusi. Näiteks Lugemisisu

programm.

Laste laenutuste koguarv oli 9,30%. 2024 – 10,8%. Muutust mõjutavad tõenäoliselt nii

sotsiaalmeedia kasvav osakaal vaba aja veetmisel kui ka üldised muutused lugemisharjumustes.

Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et laste- ja noorteteenindus oli raamatukogudes aktiivne ja

tulemuslik. Kuigi demograafilised tegurid mõjutavad lugejate arvu, on raamatukogu suutnud

29

läbi mänguliste programmide ja kirjanike külastuste säilitada laste huvi lugemise vastu ning

kasvatanud raamatukogu külastatavust.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimisel lähtutakse piirkonna sihtrühma vanusest,

lugemishuvist ning õppeasutuste vajadustest. Sihtrühma ootuseid on välja selgitatud koostöös

kohalike koolide ja lasteaedadega ning vahetu suhtluse kaudu laste ja noortega.

Erilist tähelepanu pööratakse kooli kohustuslikule ja soovituslikule kirjandusele, sh vananenud

ja kulunud eksemplaride asendamisele uustrükkidega.

Komplekteerimisel eelistatakse eesti lastekirjanduse algupärandit, välismaa väärtkirjandust

ning auhinnatud teoseid. Otsuste tegemiseks jälgiti Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitusi ja

Lugemisisu programmi. Raamatukogudesse telliti laste kultuuriperioodikat – Täheke ja Hea

Laps.

Oluliseks peetakse lugemisharjumuste kujundamist juba varases eas, mistõttu tellitakse

järjepidevalt ka väikelastele mõeldud raamatuid ja lugema õppimist toetavat kirjandust.

Vajaduse korral kasutatakse nii RVL kui ASL teenust.

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamise tegevused olid mitmekesised ning üritustel

osalemine näitas, et raamatukogud on laste ja noorte jaoks olulised kohtumis- ja tegevuspaigad.

Eesti raamatu aastal tähistati aktiivselt raamatukogutundide, väljapanekute ja

kirjandusteemaliste tegevustega.

Toimusid lastele mõeldud erisündmused – aabitsapidu, ristsõnamängud, raamatukoguöö,

linnalaager, Kõhelugude tuur Viljandi linnas jm.

„Lugemisisu“ programmi teematunde korraldas 2024/25 maakonnas 11 ja 2025/26 14

raamatukogu. Viljandi linnaraamatukogus välja töötatud teematund „Luuleduell“ viidi läbi

Viljandis, Karksi-Nuias, Abjas, Tarvastus. Tund lisati ka Lugemisisu vabariiklikku programmi.

Kohtumised eesti lastekirjanikega tekitasid huvi ja innustasid nende raamatuid lugema –

Andrus Kivirähk, Ilmar Tomusk, Mika Keränen, Jaanus Vaiksoo, Lauri Räpp, Kristi Kangilaski,

Anti Saar, Margus Haav, Liina Roht jt.

Viljandi linnaraamatukogu korraldatud maakondlikud viktoriinid Kultuurikonksuke, 5L,

mälumäng Pähklipureja ja suvine lugemismäng olid jätkuvalt populaarsed Ettevõtmised

avardavad laste silmaringi ja suurendavad huvi aimekirjanduse vastu. Teemanädalal

„Raamatutes peitub tarkus" Viljandi linnaraamatukogus osalesid õpilased erinevatest maakonna

koolidest. Ühiselt õpiti kasutama teatmeraamatuid.

Põhja-Sakala raamatukogu korraldas valla koolides Oskar Looritsa pärimuse kogumise talgud

„Kogu pärimust nagu Oskar Loorits“. Kokku koguti 437 pärimuslugu. Eesmärgiks oli õpetada

lastele pärimuse olemust ja selle elujõulisust ning väärtustada kodukandi kultuurilugu.

Viljandi valla raamatukogu tähistas koostöös rahvamajade, külamajade, noortekeskuste,

koolide ja lasteaedadega, lastekaitsepäeva, kus olid kavas teatrietendus, mängulised tegevused,

joonistamised, meisterdamised ning raamatute jagamised. Tarvastu raamatukogu algatas

koostöös lasteaiaga projekt „Laps lugema“, mille raames komplekteeriti lugemiskotid, mis

liikusid lasteaia ja kodude vahel.

30

Tegevust jätkasid Pipa klubi Viljandis ja Rääkivad read Karksi Nuias. Mulgi valla mälumäng

„Nupute vällä ja Jaan Rannapi jutuvõistlus.

Sisustati laste koolivaheaegu ja korraldati töötubasid „Ükssarvikute maailm“, mille viis läbi

Eesti kunstiakadeemia magistrant Emili Kelle. Tegelustuba „Väikesed detektiivid kohtuvad

päris kriminalistiga“ juhendas PPA Põhja prefektuuri kriminalistikatalituse juht Heleni

Puusemp. Osalejad said mõistmise, kas raamatutes kujutatu ja päriselu kattuvad.

Raamatukogud on end kinnistanud piirkonna ühe olulisima laste ja noorte arengut toetava

institutsioonina, kus lugemisrõõm saavutatakse läbi mängu, loovuse ja isikliku eeskuju.

31

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Üritused/tegevused 2024 Üritused/tegevused 2025 Muutus (+-)

970 1496 sh näitused

*2024. aasta näitajas puuduvad näituste ja väljapanekute arv

Üritused/tegevused Arv

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 192

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 497

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 94

Kontserdid või muusikasündmused 6

Kunsti- või käsitöönäitused 144

Lugejamängud ja -võistlused 77

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega, muud

kirjandussündmused

175

Üldharivad loengud ja töötoad 79

Muud (nimetada) 232

Raamatukogud korraldasid 914 erinevat sündmust, mida külastas 18397 inimest. Lisaks

korraldati 582 näitust ja väljapanekut. Raamatukogud pakkusid erinevaid tegevusi erinevatele

sihtgruppidele. Korraldati üritusi iseseivavalt ja koostöös erinevate organisatsioonidega.

Raamatukogud olid olulised sotsiaalsed kohtumispaigad, kus toimusid kohtumised ja tegevused

erinevate sihtgruppidele. Aktiivselt osaleti kogukondlikel üritustel – kodukandipäevad, maal

elamise päev, hansapäevad, laadad, lastekaitsepäev jm.

Viljandi linnaraamatukogus käisid hoolekandeteenusel olevad psüühilise erivajadusega

inimeste grupid. Tegevused olid neile jõukohased, kinnistasid kasulikke teadmisi ja arendasid

osavust. Koos käis dementsusega inimeste lähedaste tugigrupp, mida juhendavad Viljandi

Haigla töötajad.

Kirjanduslik jalutuskäik Viljandi linnas. Külastati romaanide „Raisatud suvi", „Gogoli disko“

ja „Eranuhke ei armasta keegi" tegevusega seotud kohti. Salongijuttude sari Viljandi

linnaraamatukogus pakkus kohtumisi erinevate kultuuriinimsestega. Toimusid Mulgi

Rahatarkuse laupäevakud ning sündmused sugupuu uurimise huvilistele.

Põhja Sakala raamatukogu korraldas Pilistveres kirjandusfestivali „Elusamus“, mis väärtustas

Pilistveret kui olulist kohta Eesti kultuuriloos. Esinesid Valdur Mikita, Tõnu Õnnepalu, Lauri

Räpp. Ettekanded tegid Jaan Tootsen ja Kristiina Ross. Päeva juhtis Joonas Hellermaa.

Kontserdiga esines Hedvig Hanson. Festival aitas kaasa raamatukogu nähtavuse

suurendamisele ja pakkus inimestele kvaliteetaega. Festivali ajal toimus raamatuaasta piltvaiba

ühistikkimine.

Raamatuklubide tegevus (Abja, Halliste, Õisu, Vastemõisas, Sürgavere, Tääksi, Kõpu, Leie,

Viljandi jt) Klubid ühendavad lugemishuviga inimesi toimuvad ühised arutelud. Klubiline

tegevus vähendab sotsiaalset isolatsiooni. Viljandi linnaraamatukogus kogunes päevane

Esimese Teisipäeva klubi ja õhtune Kolmanda Kolmapäeva klubi, kus igal kuul olid arutlusel

uued teemad ja vastav kirjandus. Augustis käisid linnaraamatukogu raamatuklubide liikmed

külaliseks ETV Presidendi raamatuklubi saates.

32

Rattamatkad. Toimus raamatukogude ja Viljandi rattaklubi puhkepäevade matkasari

raamatutega seotud paikadesse. Matku korraldati ka valdade-siseselt. Matkad toimusid Viljandi

ja Mulgi raamatukogudesse, Põhja-Sakala kultuuriloolistesse paikadesse.

Viljandi valla raamatukogu jätkas traditsioonilise üle-vallalise mälumängu korraldamist.

Raamatukogudes toimusid erinevad töötoad ja koolitused. Näiteks Mõisaküla raamatukogus

toimus juba kümnendat hooaega läti keele õpe.

5.5.1 Kasutajakoolitused

Koolitused 2024 Koolitused 2025 Muutus (+-)

3132 1866 -1266

Peamised koolitusteemad täiskasvanutele: e-teenuste, internetipanga kasutamine, tulu- ja

tervisedeklaratsioonide täitmine, e-maili loomine ja kasutamine, digiallkirjastamine,

dokumentide koostamine, Perearst24 keskkonna ja lugejaportaali kasutamine, küberturvalisus

ja meediapädevus.

Rühmakoolitused toimusid eelkõige lasteaia vanemale rühmale ja õpilastele. Rühmakoolituse

teemad raamatukogu kasutamine, eesti kirjandus, kodulugu, meediapädevus.

Viljandi linnaraamatukogus toimusid haridusprogrammid intellektipuudega inimestele.

Projekti Pererändega saabunud uussisserändajate ja rahvusvahelise kaitse saajate tööle saamise

ja tööl püsimise toetamine Viljandi linnas raames korraldati eesti keele kohvikut.

5.5.2 Koostööpartnerid

Jätkuvalt tegid raamatukogud koostööd teiste mälu-, kultuuri-, sotsiaal- ja haridusasutustega sh

raamatukogudega ning kohalike MTÜ-de ja seltsidega ja Viljandimaa Omavalitsuste Liiduga.

Koostöö on olnud hea, arendav ja tulemusrikas. Aruannetes mainitakse, et väikeses piirkonnas

on koostöö hädavajalik, kuna see võimaldab korraldada sündmusi, mis ületaksid üksiku

raamatukogu majanduslikke ja ajalisi ressursse.

Koostöö haridusasutustega võimaldab laste ja noorte lugemishuvi arendamist ning sotsiaalsete

ja kultuuriliste väärtuste kujunemist.

Koostöö aitab siduda haridust, kultuuri ja kogukonnaelu ning loob lisaväärtust nii

raamatukogule kui partneritele ja tugevdab kogukonda.

Näiteks koostöös Viljandimaa Rattaklubiga korraldati rattamatku kirjandusega seotud

paikadesse. Mulgi valla raamatukogude ja Mulgi Kultuuri Instituudi koostöös korraldati

kuuendat hooaega Mulgimaa raamatukogudega põhikoolide mälumängu „Nupute vällä“.

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia

☒ Raadio, televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam

33

Tasulist reklaami on tellinud maakonna raamatukogud ühiselt ajalehelt „Sakala“. Ajalehes

ilmus üleskutse osaleda rahvaküsitlusel ja maakonna raamatukogude ühine jõulutervitus, mis

ühtlasi reklaamis raamatukogudes pakutavaid teenuseid. Tasulise reklaami eesmärk on jõuda

rohkemate inimesteni, eelkõige nendeni, kes ei kasuta veel raamatukogude teenust. Maakonna

raamatukogusid reklaamiti ühiselt väljaandes „Sakala Kalender 2026“.

Raamatukogud pälvisid suuremat tähelepanu seoses ERRi saatega „Ridade vahel“, mis filmiti

Suislepa raamatukogus. ERR kajastas ka Viljandi valla raamatukogu teema-aasta avaüritust.

Erilise mõjuga olid kogukondlikud ja üle-eestilised algatused, nagu rattamatkad, maal elamise

päev ja lugejamäng „Avasta Eesti raamatukogusid“, osalemine lusikapidudel ja raamatu Pisike

Puu üleandmine. Need olid sündmused, mis tõid raamatukogu välja tavapärasest rollist ning

tutvustasid teenuseid uutele sihtrühmadele.

Aktiivne turundustegevus on suurendanud raamatukogu nähtavust kogukonnas.

6.2 Väljaannete publitseerimine

Avaldatud artiklid:

Järvis, Anne.- Emakeelepäeva tähistasid nii mudilased kui täiskasvanud, Mulgi Sõna nr 04/25.

Järvis, Anne.- Videvikuaeg Õisu mõisas koos mõrvalugude autoriga, Mulgi Sõna nr 05/25.

Järvis, Anne.- Üle-eestilise rahuloluküsitluse tulemused Mulgi valla raamatukogudes Mulgi

Sõna nr 06/25.

Järvis, Anne.- Viljandimaa raamatukogude uuring 2025 Mulgi Sõna nr 12/25.

Torim, Mare.- Silvia Mälksoo kirjavahetus Silvia Rannamaaga jõudis lugejateni, Mulgi Sõna

nr 1/25.

Torim, Mare.- Raamatuklubi „Rääkivad read“ avastusretk trükikotta, Mulgi Sõna nr 4/25.

Torim, Mare.- Vürtsi ja särtsu Kairi Leivoga, Mulgi Sõna nr 9/25.

Lond, Eerika.- Eesti Raamatu Aasta jätkub ka Viljandi vallas täie hooga. Viljandi Valla Teataja

nr 3/25.

Lond, Erika.- Selgusid „Raamaturajad 2025“ auhindade võitjad. Viljandi Valla Teataja nr 5/25.

Lond, Erika.- Kohtuma tuleb kirjanik ja semiootik Valdur Mikita. Viljandi Valla Teataja, nr

6/25.

Torim, Tiina.- Tarvastu raamatukogu 165. juubel tõi kokku kogukonna. Viljandi Valla Teataja,

nr 11/25.

Torim, Tiina.- Muudame raamatukogud paremaks – selgusid küsitluse tulemused. Viljandi Valla

Teataja, nr 12/25.

Porkanen, Ingrit.- Jutuvõistlus „Rahvas algab raamatust“. Mulgi Sõna nr 11/25.

Jõemaa, Monika - Kirjandusfestival „Elusamus“ Pilistveres 8/25.

Jõemaa, Monika .- Pilistveres toimunud kirjandusfestival Elusamus tõestas koostöö jõudu, Eesti

Rahvakultuuri Aastaraamat 2024.

Hansen, Nadežda .- Ühislaulimine Tääksis, Leole nr 7/25.

Rang, Merle.- Vastemõisa raamatukogus maitses oktoober nagu küps ploom ja soe sügisene

kõrvitsasupp, Leole nr 11/25.

34

7 Eesmärgid 2026. aastaks

Uued suunad arengus lähtuvalt raamatukogude ja/või KOV-ide arengukavadest, kavandatud

muudatused, peamised eesmärgid.

1. Jätkub teema-aasta Eesti Raamat 500 tähistamine.

2. „Sakala Kalender 2027" väljaandmine ja esitlemine kõigis maakonna omavalitsustes.

3. Lugejaandmebaasi ja kogude korrastamine. Korrastada andmebaas enne üleminekut ÜÜRS-

ile.

4. Kasutaja- ja digipädevuse koolituse kavade koostamine ühistel alustel maakonnas. Tagada

kvaliteetsete digipädevuste koolituste jätkumine ka pärast maakonnaraamatukogude kadumist,

et tagada elanike digipädevuse tõus.

5. Komplekteerimispõhimõtete uuendamine ja ühtlustamine maakonnas. Tagada maakonnas

kvaliteetne komplekteerimine ka pärast maakonnaraamatukogude kadumist.

7. Raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine.

8. Laste- ja noorte maakondlike ürituste korraldamine.

9. Viiratsi haruraamatukogu kolimine loodavasse kogukonnamajja ja Kõo haruraamatukogu

kolimine Kirivere koolimajja.

10. Raamatukogude juubelite ning kultuuriliselt oluliste isikute sünniaastapäevade tähistamine

eesmärgiga hoida elus kodulooliselt tähtsate isikute mälestust.

11. Kogukondadele võimaluste loomine kooskäimiseks ja huvitegevuseks, nende aktiivne

kaasamine ning uute üritustegevuste juurutamine.

Aruande aluseks on maakonna rahvaraamatukogude tegevus- ja statistilised aruanded.

Tegevusaruande koostas Viljandi linnaraamatukogu peaspetsialist Ülle Rüütel

Reet Lubi, Viljandi linnaraamatukogu direktor

/allkirjastatud digitaalselt/