Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

HARJU MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2025. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Tallinn 2026

2

Sisukord

1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 4

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................... 9

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 12

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 15

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 23

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 24

3

1 Aasta lühikokkuvõte

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?

 Eesti raamatu 500. aastapäeva tähistamine

 Osalemine Eesti raamatu 500. aastapäevale pühendatud piltvaiba tikkimises

 Raamatukogu juubelite tähistamine: Saue valla Laitse ja Laagri raamatukogude 100,

Viimsi ja Kuusalu raamatukogude 105.

 Raamatukogu ruumide renoveerimine: Saue valla Laagri ja Ääsmäe raamatukogud,

Harku valla Vääna raamatukogu

 Raamatuklubide tegevuse laienemine: Harju Maakonnaraamatukogu, Viimsi, Kuusalu,

Riisipere, Kose, Lagedi, Jõelähtme.

1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?

 Suvised lugemisprogrammid . Lugemisisu, Suvelugemine, Luuleprõmm

 Lugejamängud täiskasvanutele. Viimsis pereviktoriin, Harju Maakonnaraamatukogus

lugemisbingo, lugemisprogramm Laagris.

 Erinevate tegevuste kaudu tutvustati eesti kirjandust ja kultuurilugu suunates lugejaid

rohkem märkama ja hindama omakeelset kirjandust. Kohtumised kirjanike,

illustraatoritega, raamatuesitlused, osalemine kohalikel avalikel üritustel-

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

 Vääna raamatukogus iseteeninduse lahenduse loomine ja ettevalmistused 24/7

teenuseks.

 Tehnoloogia uuendamine: Kiili raamatukogu Luige keskusesse tagastamisfunktsiooniga

raamatukapi soetamine, RFID turvalahendus Sakus, Raasiku Valla Raamatukogule

raamatukapi soetamine.

 Raamatukogu reform: Saku vallas vallaraamatukogu ja kooliraamatukogude viimine

ühtsesse süsteemi

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

 Kavandatud raamatukogu ruumide renoveerimise lõpetamised: Laagri, Ääsmäe,

Kurtna, Vääna.

 Harju Maakonnaraamatukogu sisearhitektuuri projekti ideekonkursi tulemuste

kinnitamine. Võitjaga aasta lõpuks projekteerimislepingut ei sõlmitud seoses järgnevate

aastate investeerimisvõimaluste puudumisega.

 IT arendused raamatukogudes: raamatukapid, turvalahendused. Mõned arendused lükati

edasi 2026. aastasse

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Eesti keskmine rahuloluindeks oli 9,79, Harjumaa keskmine 9,76. Kõige rohkem oldi rahul

raamatukoguhoidjate tööga: erialane pädevus, sõbralikkus, abivalmidus

Kasutajad hindasid e-kataloogist ettetellimise võimalusi, 24/7 teenust kättesaamiseks ja

tagastamiseks, ürituste korraldamist. Puudused: pikad raamatute järjekorrad, rühma- ja

individuaalsete tööruumide vajadus, rohkem vene ja inglise keelset kirjandust, raamatukogu

ruumide kaasajastamise ja sisekliima parandamine.

4

2 Juhtimine ja personal

Maakonn

a nimi

1.

Elanike

arv

2.1

Registrikoo

diga

raamatuko

gude arv

2.2

Keskraama

tukogude

arv

2.3

Haruraam

atukogude

arv

2.4

Rändraa

matukogu

de arv

2.Kokku

(2.2+2.3+

2.4)

3.Teenind

uspunktid

e arv

2024 185169 16 15 42 0 57 2

2025 186791 16 15 42 0 57 3

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

2025.aastal ühendati Saku Gümnaasiumi raamatukogu Saku Vallaraamatukoguga. Tegevuse

lõpetas Kajamaa harukogu.1. juulist 2025.a. on raamatukogu struktuuris:

1. Saku vallaraamatukogu – keskraamatukogu

2. Kiisa raamatukogu- harukogu

3. Kurtna raamatukogu- harukogu

4. Saku algkooli raamatukogu- harukogu

5. Saku põhikooli raamatukogu- harukogu

6. Saku Gümnaasiumi õppekirjanduse kogu- teeninduspunkt

Anija vallas jätkas iseseisva registrinumbriga Aegviidu raamatukogu, Kehra, Anija ja Alavere

raamatukogud on ühtses Anija Vallaraamatukogu süsteemis.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Kose raamatukogu nõukogu aktiivselt ei tegutse. Raasiku Valla raamatukogul nõukogu puudub.

Nõukogud töötasid Harju Maakonnaraamatukogus, Kiili raamatukogus, Laagri

raamatukogudes, Harku valla Raamatukogus, Viimsi ja Saku vallaraamatukogudes. Nõukogud

olid raamatukogudele strateegilisteks partneriteks, arutati eelarve küsimusi,

struktuurimuudatusi, arengukavade koostamist, oldi abiks suuremate ürituste läbiviimisel.

Nõukogu puudumisel käsitleti raamatukogu probleeme kohaliku omavalitsuse erinevates

komisjonides.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

Arengukava lõppes 2025.a. Lääne-Harju valla raamatukogus ja Harju Maakonnaraamatukogus.

Raamatukogu on kajastatud Keila linna arengukava strateegias 2025-2028.

https://www.riigiteataja.ee/akt/407102025017v

Kohalike omavalitsuste arengukavades ja arengustrateegiates on esindatud Saku valla, Viimsi

valla, Lääne-Harju valla, Saue valla, Keila linna raamatukogud.

Raasiku valla raamatukogul eraldi arengukava pole, on kaastatud kohaliku omavalitsuse

arengukavasse. Uue arengukava koostamist pole alustatud Kiili raamatukogus, Kose

5

raamatukogus, Lääne-Harju Valla raamatukogus, Harju Maakonnaraamatukogus. Viimsi

raamatukogu arengukava, Harku valla Raamatukogude arengukava valmib 2026. a.

Kehtivad arengukavad on Rae Valla Raamatukogul (2023-2027), Maardu Linnaraamatukogul

(2025-2030).

Arengukavade koostamisel on vajalik, et raamatukogude reform oleks läbi viidud ja uus

rahvaraamatukogu seadus vastu võetud. Seni saab ilmselt piirduda tegevuskavade

koostamisega 2-3 aastaks.

2.2 Eelarve

Tulud ja kulud Seisuga

31.12.24 €

Seisuga

31.12.25 €

Muutus %

Tulud kokku 5 443,307 5 274,931 -3,2

Kulud kokku* 5 443,307 5 246,764 -3,7

Tööjõukulu** 3 187,018 3164,483 -0,7

Komplekteerimiskulu 714,404 883,501 23,7

sh KOV-lt 441,412 459,502 4,0

sh riigilt 272,992 255,371 -6,9

sh KuM-ilt 272,992 255,279 -6,9

Investeeringukulu*** 443,545 241,961 -83,3

sh KOV-ilt 327,112 128,684 -254

sh riigilt 116,433 110,434 -5,4

sh KuM-ilt 116,433 110,434 -5,45

Infotehnoloogiakulu 88,781 138,937 56,4

2.2.1 Raamatukogude projektid

Projekti nimi Toetuse allikas Projekti

periood

Eraldatud

summa

(€)

Projekti

üldmaksu

mus (€)

Staatus

(lõpetatud,

käimasolev

vms)

Harju MKRK

Jutuhommikute

korraldamine

Eesti

Kultuurkapital

01.10.2024-

31.05.2025

1 100 1 283 Lõpetatud

Harju MKRK

Jutuhommikute

korraldamine

Eesti

Kultuurkapital

01.10.2025-

31.05.2026

1 100 1 250 Käimasolev

Harju maakonna

raamatukogude

kogemusreis

Oslo

raamatukogudes

se

Kultuuriministee

riumi

rahvaraamatu

kogude kiirendi

23.04.2025-

30.06.2025

3 320 5 418 Lõpetatud

Harju MKRK

sisearhitektuurse

lahenduse

projekteerimine

Kultuuriministee

riumi

rahvaraamatu

kogude kiirendi

01.01.2025-

31.05.2026

12 000 36 580 Käimasolev

Harku valla

raamatukogud

Eesti

Kultuurkapital

10.10.2025-

10.04.2026

1 900 8 623 Jätkuv

6

Kiili

raamatukogu

Raamatukapi

soetamine

Kultuuriministee

riumi

rahvaraamatu

kogude kiirendi

01.02.2025-

30.09.2025

4 941 12 264 Lõpetatud

Kuusalu

raamatukogu

Eesti raamatu

aasta ja Kuusalu

raamatukogu

105 aastapäeva

tähistamine

Lauri Räpi luule

ja lugudega.

Eesti

Kultuurkapital

November

2025

350 474 Lõpetatud

Laagri

raamatukogud

Arendusprojekt

Kultuuriministee

riumi

rahvaraamatu

kogude kiirendi

2025 58 852 117 704 Lõpetatud

Lääne-Harju

valla rk-d

Renoveerimine

ja RFID

Kultuuriministee

riumi

rahvaraamatu

kogude kiirendi

01.01.2025-

31.12.2025

36 545 82 004 Lõpetatud

Maardu Linnark

Eesti

raamatuaasta

üritus

Maardu

Linnavalitsus

Jaanuar-

aprill 2025

700 700 Lõpetatud

Raamatu suvine

võlumaailm

Maardu

Linnavalitsus

Juuni-

september

2025

300 300 Lõpetatud

Raamatute

teatejooks

Tule, leia, loe!

Maardu

Linnavalitsus

Aprill-

detsember

2025

400 400 Lõpetatud

Muusikaline

etendus

„Väikese

jõulutaadi

unenägu“

Maardu

Linnavalitsus

Detsember

2025

700 700 Lõpetatud

Raasiku vallark

Raamatukapi

teenuse loomine

Raasiku rk

juurde

Kultuuriministee

riumi

rahvaraamatu

kogude kiirendi

01.03.2025-

31.10.2025

6 028 12 057 Lõpetatud

Viimsi

raamatukogu

Erasmus 25-28

november

2025

840 840 Lõpetatud

Üritustele saadud toetus aitas Eesti raamatu aasta projekte läbi viia ja traditsioonilisi lastele

suunatud projekte jätkata. Viimsi raamatukogu osalemine Erasmuse projekti toel Brüsselis

toimunud koolitusprojektis andis võimaluse osa saada rahvaraamatukogude toimivatest ja

edukatest praktikatest ning õppemudelitest.

7

Ruumide ja IT arenduste toel lahendati renoveerimise ja IT arenduste projektid teenuste

kättesaadavuse parandamiseks.

2.3 Personal

Töötajate arv Täidetud töökohtade

arv (FTE)

164 140

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Raamatukogutöötajate üldarv oli 164, sh. raamatukoguhoidjaid 147, sh osalise tööajaga 43.

Kõige rohkem oli osalise koormusega töötajaid Viimsi raamatukogus. Kõrgharidusega

raamatuhoidjaid oli 101, sh raamatukogundusliku kõrgharidusega 59. Raamatukogundusliku

keskharidusega oli 13 ja keskharidusega 47 raamatukoguhoidjat. Kutset omavate

raamatukoguhoidjate arv oli 62.

Sisemised koosseisu muudatused olid Saue vallas, Harku vallas. Raamatukogu juhid vahetusid

Loksal, Harku valla Raamatukogudes, Kose raamatukogus. Kiili raamatukogu taotles

täiendavat koosseisu ja 2026.a. eelarves taotlus rahuldati.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

Harju Maakonnaraamatukogus läbisid kutseõppe 2 töötajat. Omistati raamatukoguhoidja 6.

tase. Rae valla raamatukogus asus 1 töötaja õppima kutseõppes.

Kiili raamatukogu uus raamatukoguhoidja lõpetas 2025.a. Turu Rakenduskõrgkooli erialal

„Majandusteadus, raamatukogu-ja infoteenused“.

2.3.3 Täienduskoolitused

Koolitusteema Raamatukogude

arv, kust koolitustel

osaleti / koolituste

arv

Juhtimine, sh projektijuhtimine 7 / 13

Digi- ja meediapädevused 14 / 64

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 4 / 4

Klienditeenindus 9 / 11

Kogude kujundamine ja haldamine 4 / 7

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 9 / 25

Kultuur ja kirjandus 14 /57

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste

teenindus

2 / 2

Meeskonnatöö ja koostööoskused 8 / 21

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh

statistika ja uuringud

6 / 16

Teenuste pakkumine ja arendus 10 / 17

Terviseedendus, liikumisharrastus 5 / 9

Muu (esmaabi, tuleohutus, töökeskkond, raamatupidamine, pensioni-

ja rahatarkus, kogemusreisid,)

9 / 42

8

2025. aastal olid fookuses digi- ja meediapädevuse ning kirjanduse ja kultuuriga seotud teemad,

nagu eelmiselgi aastal. Mõlemad teemad on osa raamatukogude igapäevatööst. Digiteemadest

on olulisel kohal just tehisaru ja küberturvalisus. Kokku toodi välja osalemist 288 koolitusel.

Hinnatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse pakutud koolitusi lastekirjanduse vallas. Seoses uue

raamatukogude juhtimistöölauaga osaleti RAJU keskkonda ja statistika esitamist tutvustavatel

koosolekutel. Raamatukogude juhid võtsid osa uusi üleriigilisi teenuseid tutvustavatest ja

kujundavatest RaRa koostööseminaridest. Raamatukogud käivad ka kogemusreisidel tutvumas

teiste Eesti raamatukogude tööga (Kuusalu, Lääne-Harju, Viimsi)

Raamatukogud tunnevad puudust teadmistest andmekaitse osas (digiabi andmisel,

lugejaandmete haldamisel) ja autoriõiguse teemal (nt ürituste korraldamisel).

Maakonna ühiseid koolitusi on aasta jooksul pigem vähe, kuna suuremad raamatukogud

korraldavad oma töötajatele ise koolitusi ja palju (tasuta) koolitusi on võimalik läbida ka veebis.

Siiski on ühised kohtumised vajalikud kogemuste jagamiseks ja ühiste väärtuste kujundamiseks

(nt teeninduskultuuri osas), mille raames võiks maakonna raamatukoguhoidjad paar korda

aastas ka silmast silma kohtuda.

2025. aasta kevadel kohtusid maakonna raamatukoguhoidjad Keilas koolituspäeval, kus kohtuti

kirjastuse Eesti Raamat esindajatega (kirjastuse töö, uue kirjanduse ja erinevate programmide

tutvustus) ja Eesti Sisearhitektide Liidu esindajatega (raamatukogude sisekujunduse teemadel).

Sügisel osaleti ühiselt maakonnaraamatukogu koordineeritud ja RaRa poolt läbi viidud

teeninduskoolitusel „Keerulised kõnelused kliendiga“, mis toimus kolmes grupis ja kaks gruppi

läbis koolituse 2025. aastal.

Maakonnaraamatukogu korraldas ka suvise kohtumispäeva valla- ja linnaraamatukogude

juhtidele. Kõnnikoosolekul arutati murekohti, koolitusvajadust ja tulevikuplaane.

Veebikoosolekud maakonna raamatukogudega toimusid ka ühise reisi ettevalmistuse, uue

kiirenditaotluse ja statistika esitamise osas.

Rahvaraamatukogude kiirendi toetuse abil maakonnaraamatukogu korraldatud reisiga aprillis

Oslo raamatukogudesse jäid raamatukogude esindajad rahule. Tutvuti pearaamatukogu ja selle

4 harukogu ning nende töö ja sisekujundusega. Hiljem tutvustati nähtut ka veebikoosolekul

kõigile soovijaile ja ilmus artikkel raamatukogude Infolehes. Ka lasteteeninduse teemalisest

maakonnaraamatukogude reisist Taani tegi osalenud töötaja sinna tutvustava artikli.

Maakonnaraamatukogu valmistas ette ja viis koostöös ERÜ-ga läbi maaraamatukoguhoidjate

3-päevase suveseminari. Seminaril osalesid ka Harjumaa raamatukoguhoidjad ja seminari

fookuses oli raamatukoguruumide uuendamine, lisaks reformidega seotud teemad.

Maakonnaraamatukogu töötaja osaleb raamatukogude esindajana Täiskasvanute Koolitajate

assotsiatsioonis ANDRAS, seega koordineeriti Täiskasvanud Õppija nädalat maakonna

raamatukogudes ja jagati infot täiskasvanuõppe ja selle populariseerimise osas.

Raamatukogusid külastati kohtadel erialase nõustamise eesmärgil ja erinevatel üritustel.

2.3.4 Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine

Koguti ja vaadati üle rahvaraamatukogude statistilised aruanded. Koostati maakonna

raamatukogude 2024.aasta tegevuse aruanne. Koostati valdade raamatukogudele oluliste

näitajate ülevaate tabelid maakonna analüütiliste näitajate koondtabeli alusel.

9

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

2025.a. tehti raamatukogudes ruumide hooldus- ja remonditöid: Maardu raamatukogu, ,Aruküla

raamatukogu, Oru raamatukogu, Vaida raamatukogu, Jüri raamatukogu Loo ja Neeme

raamatukogud.

Renoveeriti Ääsmäe, Laagri, Vääna, Kurtna raamatukogusid. Paldiski raamatukogus

renoveeriti ruume, paigaldati uus valgustus, 2 turvakaamerat, osteti uus mööbel sh.

ergonoomilised tööpinnad. Loodi juurde 4 kaugtöökohta ja 2 rühmatööala.

Saku vallas jätkatakse 2026.a. Kurtna raamatukogu siselahenduse projektiga ja loodetakse

alustada Saku raamatukogu uuendamise protsessiga. Saue Linnaraamatukogu asub ajutisel

pinnal, perspektiivis üleviimine uutesse ruumidesse.

Tabasalu ja Harku raamatukogudes on ruumipuudus ja Harkus ei pääse ratastooliga II korrusel

asuvasse raamatukogusse. Maardu Linnaraamatukogu vajab uusi ruume. Kose-Uuemõisa

raamatukogu hoone vajab põhjalikku remonti. Kuusalu raamatukogu, noortekeskus ja kunstide

kool on kavas viia üle ühte hoonesse. Valminud on eelprojekt, teostus kavas 2029.aastal.

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele

pakutavate võimaluste ning ruumide kohta 14

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta 13

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 3

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 35

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

30

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse 30

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 25

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul

viisil tagatud parkimisvõimalus 42

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit 0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 42

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 30

Muu (nimetada) 1

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

10

Väljaannete laenutus 1 258 119

Kasutajakoolitus 11 5

Digipädevuste alane nõustamine 8 3

Muu (nimetada) 0 0

Põhiline koduteenindus on raamatute laenutamine.

3.2.3 Teenused teistele asutustele

Teenused teistele asutustele Kordade arv Osavõtjate arv

üritused 12 515

Koolid ja lasteaiad 252 3 050

Tunnid lasteaedades 13 465

Tunnid koolis 20 120

Päevakeskused 17 477

Seltsid, MTÜ-d 7 68

kokku 341 4 695

Tabelis on arvud raamatukogude tegevusaruannete põhjal.

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM 50

Raamatukogusüsteem RIKS 9

Raamatukogusüsteem Sierra 0

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 22

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu 50

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 5

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 29

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 10

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 0

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga

arvutit (nt koosolekuteks) 23

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks) 1

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks) 1

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 9

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 45

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 55

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat 57

Raamatukogus saab värviliselt printida 43

Muud teenused (nimetada) 2

11

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Raamatukapid said Laagri, Ääsmäe, Kiili, Kolga, Raasiku, Vääna raamatukogud. Laagri

raamatukogus tehti IT-võrgu ehitus. Raamatukapi lisamoodul on kavas soetada Jüri

raamatukogule.

Jõelähtme valla raamatukogudes uuendati kõik töötajate ja enamus kasutajatele mõeldud

arvutid. Maardu Linnaraamatukogus olid riistvaraostud: värviprinter, lisaseadmed.

Saku raamatukogule paigaldati RFID süsteemi turvalahendus ja Paldiski raamatukogus tehti

eeltöid RFID süsteemi kasutuselevõtmiseks.

Rae valla raamatukogude uus koduleht sai valmis (https://www.raeraamatukogu.ee)

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

Harju Maakonnaraamatukogus ja Viimsi raamatukogus on töötajal võimalik iseseisvalt veebis

ruume ja Kose raamatukogus tööks mõeldud vaikusekabiine broneerida. Viimsis võeti süsteem

Lydian kasutusele 2025. aasta lõpus ja sõnastati ka stuudiote ja rühmaruumide ühtne

kasutuskord.

Iseteenindusautomaate lisandus juurde. Hetkel on iseteenindusautomaadid Viimsi

raamatukogus, Rae Valla raamatukogus, Vääna raamatukogus ja Saku Vallaraamatukogus.

Viimsis kasutati iseteenindusautomaati aasta jooksul 6240 korral. Vääna raamatukogus loodi

renoveerimise käigus ka valmidus 24/7h avatud raamatukoguks, mida piloteeritakse 2026.

aastal. Ka Lääne-Harju vallas (Paldiskis) on plaanis 2026. aastal osa raamatukogust nii avada.

Raamatute tagastuskastid on 50 raamatukogus ja igal ajal saab iseseisvalt raamatuid tagastada.

Rae vallas on Jüri raamatukapi keskmine kasutus 257 korda kuus (tipphetkedel kuni 350) ja

taotleti kapi laiendamist. Vaidas kasvas kapikasutus 68% ja Lagedil 48%, Viimsis kasutati

kappi 25 388 korral ja Keilas telliti raamatukappi teavikuid 3009 korral. Harku vallas kasutati

Tabasalu kappi 3214 teaviku laenutamiseks. Saue raamatukogude seas oli aktiivseim Saue

Linnaraamatukogu kapp 1873 kasutuskorraga, Kiili raamatukogu peamaja kappi telliti

raamatuid 1390 korral ja uute Luige keskuse kappi (alates juunist avatud) 183 korral. Raasiku

vallas tehti kahte raamatukappi kokku 1223 tellimust (42% kasv). Saku ja Kiisa kappide kaudu

laenutati 1309 ja tagastati 330 teavikut

Laenutuseks mõeldud raamatukapid on olemas 16 raamatukogul. Viimsis kasutati automaati

6240 korral. Sakus tehti automaadi kaudu 580 laenutust ja 358 tagastust. Rae vallas (Jüri ja

Peetri) on automaatide kasutus vähenenud sagedaste tehniliste probleemide tõttu. Raamatute

laenutus- ja tagastuskastidega on kasutajad väga rahul ja suurendavad raamatukoguteenuste

kättesaadavust ka väljaspool tavapäraseid lahtiolekuaegu.

Lugejate iseseisvusele aitab kaasa ka ruumide kujundamine, viida- ja infosüsteemide

parandamine ja uuendamine. Seda tehti näiteks Viimsi raamatukogus.

3.3.4 Andmebaaside loomine ja teatmebibliograafilise töö korraldamine

2025.a. lõpuks oli koostöös Harjumaa Muuseumiga lõpetatud põhiosa muuseumi kogudes

leiduvate Harjumaa kodulooliste käsikirjade kandmine eraldi osakonnana Urrami andmebaasi..

Kogude komplekteerimine ja teavikute töötlemine andmebaasis Urram tõi esile võõrkeelse

kirjanduse kirjete koostamise vajaduse maakonnaraamatukogus.

Kohtadel tegeleti kodulooliste andmebaaside loomisega: Rae valla veebileht

https://raekodulugu.ee. Saku raamatukogus tehti kaastööd Saku valla ajalugu käsitleva raamatu

„Saku valla ajaraamat“ koostamiseks, mille esitlus toimub 2026.a. veebruaris.

12

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Komplekteerimise aluseks on kultuuriministri määruses 09.01.2015 nr 1 toodud „Nimekiri

teavikutest, mille soetamiseks tuleb vähemalt 30% teavikute soetamise toetusest kasutada“.

Selliste teavikute soetamiseks kasutati 146 239 eurot, sh kultuuriperioodika soetamiseks

kasutati 9871 eurot ja raamatute jaoks 136 368 eurot.

Kogude komplekteerimise põhimõtteks raamatukogudes oli mitmekesine raamatute ja

ajakirjanduse valik lähtudes raamatukogu lugejate vajadusest ja soovidest.

Paljudes omavalitsustes (nt Rae, Viimsi, Keila, Lääne-Harju, Kuusalu ja Kose) on

komplekteerimise aluseks ametlikult kinnitatud põhimõtted või direktori käskkirjad, mida

uuendatakse vastavalt vajadusele. Viimsi raamatukogu teavikute komplekteerimise põhimõtted

sõnastati aruandeaastal. Teistes raamatukogudes (nt Aegviidu, Raasiku, Saku) puuduvad eraldi

vormistatud dokumendid ning lähtutakse lugejate soovidest ja eelarvelistest võimalustest.

Harku vallas on plaanis komplekteerimise põhimõtted kirja panna 2026. aastal.

Komplekteerimisel eelistatakse väärtkirjandust, auhinnatud teoseid ning Eesti Lastekirjanduse

Keskuse soovitusi. Kõigis raamatukogudes on esmaseks prioriteediks eesti autorite ilu- ja

lastekirjandus, arvestatakse ka aktiivselt kasutajate ettepanekutega, olulisel kohal on õpilastele

vajaliku soovitusliku kirjanduse tagamine ja selle eksemplaarsuse suurendamine.

Lastekirjanduse soetamiseks on sageli vajalik järelkomplekteerimine.

Mitmed raamatukogud (Harku, Saue, Lääne-Harju vald) pööravad rohkem tähelepanu

ingliskeelse kirjanduse soetamisele (põhjuseks populaarsus noorte hulgas, keeleõpe,

mitmerahvuslik lugejaskond). Maardu raamatukogu pööras aruandeaastal suuremat tähelepanu

just elukestvat õppimist ja enesetäiendamist toetavate teavikute hankimisele.

Maakonnaraamatukogu täitis kogude komplekteerimise, töötlemise, arvestuse ja arvepidamise

ülesannet tavapäraselt ja vastavalt nõuetele. Maakonnas on raamatukogusid, kelle raamatud

liiguvad maakonnaraamatukogu kaudu (2-3 x kuus) ja raamatukogud, kes on raamatute

liikumise korraldanud iseseisvalt. Koostöö raamatute tarnijatega on sujuv. Murekohaks selles

valdkonnas on kirjete loomine- näiteks puuduvad valmis kirjed Esteri süsteemis, raamatukogud

on loonud erineva kvaliteediga ja topeltkirjeid, töötajatel puuduvad tihti oskused ühtsete

reeglite alusel kirjete loomiseks, puuduvad ka koolitused, samuti on suurenenud koormus

võõrkeelse kirjanduse kirjeldamisel.

Et uus rahvaraamatukogude seadus ja ühtne üleriigiline raamatukogusüsteem (ÜÜRS) toob

komplekteerimises suuri muutusi, osaleb maakonnaraamatukogu kogude arendamise osakonna

juhataja ka üleriigilises komplekteerimise töörühmas ja ÜÜRSi töörühmas, samuti ERÜ kogude

toimkonnas.

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Raamatukogude peamisteks sihtrühmadeks on lapsed ja noored, tööealine elanikkond ning

pensionärid.

Paljudes valdades (Anija, Jõelähtme, Kose, Rae, Saku) moodustavad lapsed üle 40%

lugejaskonnast, mistõttu on olulisel kohal kooli soovituslik kirjandus ja laste ilukirjandus.

Tööealine elanikkond eelistab peamiselt ilukirjandust, kuid ka eneseabi-, psühholoogia- ja

teabekirjandust. Viimsis moodustavad suure osa lugejatest just 30–49-aastased kasutajad, kuna

13

elanikkond vallas on noorem ja pensioniealisi seetõttu vähem, kui teistes raamatukogudes.

Vanema elanikkonna jaoks on populaarsed kriminaalromaanid, armastusromaanid ning eesti

autorite looming. Kosel on pensionärid ühed usinamad lugejad, laenates keskmiselt 50 raamatut

aastas. Lääne-Harju vallas on raamatukogu eraldi sihtrühmadena välja toodud ka tööotsijad ja

kodused lapsevanemad.

Rahuloluküsitluses on märgitud positiivsena raamatute tellimise võimalust teistest

raamatukogudest ja kurdetud menuraamatute pikkade järjekordade üle. Suureneb huvi

ingliskeelsete raamatute laenutamise osas, seda eriti noorte hulgas.

Maakonna raamatukogude ringluse näitaja oli 1,13. Üle 2,0 oli ringlus Maardu ja Viimsi

raamatukogul, üle 1,0 Harku, Rae ja Saku vallas. Teistes piirkondades jääb ringlus madalamaks

Vahemikus 0,8 – 0,99 oli ringlus 7 raamatukogus, madalaim ringlus on Jõelähtme ja Anija

vallas.

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Komplekteerimiskulu elaniku kohta kokku oli maakonnas keskmiselt 4,7 eurot, sh. KOV-i

eelarvest 2,46 eurot. Eelmisel aastal oli komplekteerimiskulu elaniku kohta 3,9 eurot, sh. KOV-

ilt samuti 2,46 eurot. Komplekteerimiskuludest 67,89% kasutati raamatute ostuks. Raamatuid

osteti kokku 44 830 eksemplari, u 0,2 raamatut elaniku kohta.

Mitmes raamatukogus (nt Rae, Viimsi, Raasiku, Saku) on uute teavikute soetamine on võrreldes

eelmise aastaga vähenenud, seda raamatute hinnatõusu ja eelarveliste piirangute tõttu.

Suurenenud on ingliskeelsete raamatute ostude ja laenutuste arv, kuna keelt kasutatakse

õppetöös ning ingliskeelne noorte- ja ilukirjandus on sageli kiiremini kättesaadav

originaalväljaannetena. Ingliskeelsete raamatute vastu tuntakse huvi ka keeleoskuse arendamise

eesmärgil.

Komplekteerimine keskendub peaaegu täielikult paberkandjal trükistele, E- ja audioraamatute

ostmise asemel suunatakse lugejaid kasutama laenutusplatvormi MIRKO.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Perioodika lugemine on raamatukogudes jätkuvalt populaarne. Vaatamata digivõimaluste

laienemisele, eelistavad lugejad paberkandjal väljaandeid. Enamik raamatukogusid (Viimsi,

Harku, Lääne-Harju, Keila, Kose, Maardu, Saku, Saue) pakuvad lugejatele kohapealset

ligipääsu Delfi Meedia ja Postimehe digipakettidele, et kõigil oleks võimalus eestikeelse

ajakirjandusega kursis olla, aga nende digisisu kasutamine on üsna vähene. Mõni raamatukogu

on pidanud perioodika tellimusi vähendama kallinenud hindade tõttu (nt. Kuusalu).

Suuremates raamatukogudes on tellitud enamik Eesti olulisematest ajakirjadest, sh.

kultuuriajakirjandus ja lasteajakirjad (Täheke, Hea Laps, Miki-Hiir).

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Auviste komplekteerimine on raamatukogudes langustrendis või väga väikese mahuga. Harku

vald komplekteeris suurema koguse auviseid (59) äsja renoveeritud Vääna raamatukokku,

keskendudes klassikalisele ja Eesti muusikale. Harju Maakonnaraamatukogu soetas juurde 20

auvist, 6 raamatukogu hankis aasta jooksul alla 10 auvise ja ülejäänud raamatukogud neid ei

soetanud.

14

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Populaarsemaks on muutunud lauamängude laenutus ja neid on raamatukogudesse ka juurde

soetatud või annetustena saadud, näiteks Kose, Saue ja Saku raamatukogudes. On

raamatukogusid, kus saab mängida kohapeal, kuid mitte laenutada (Jõelähtme vald).

Muid esemeid raamatukogud ei laenuta. Kuusalus saab aga kohapeal laenutada lugemiseks

erineva tugevusastmega prille.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetusi võtavad vastu kõik raamatukogud, hinnatakse, millised on piisavalt heas seisukorras

ja sisuliselt vajalikud, et neid arvele võtta ja ülejäänud suunatakse tihti ringlusesse tagasi (nt

vahetusriiulitele) või Hoiuraamatukogusse. Mitmed raamatukogud (Anijal, Kosel, Raasikul,

Keilas) on täiendanud oma fonde Hoiuraamatukogust saadud kirjandusega. Kirjastus Päike ja

Pilv annetas auhinnaraamatuid lasteüritusteks Keilas. Maardu raamatukogule kinkis Riigikogu

liige Vladimir Arhipov raamatuid Hiiumaa meremeestest. Enamik annetusi ongi kohalikelt

elanikelt ja kirjanikelt.

Kõige suurema annetuste osakaaluga paistsid silma Harju Maakonnaraamatukogu (18%),

Viimsi raamatukogu (15%), Harku vald (11%) ja Raasiku vald (10%). Mõõdukas osakaal

(vahemikus 4,5%–7,3%) oli Rae vallas (7,3%), Kiili vallas (5,1%), Saku vallas (4,6%) ja Saue

vallas (4,5%).

Ka perioodika kogusid täiendatakse vähesel määral annetustega (nt Raasiku, Saue, Keila),

samuti on raamatukogudele annetatud lauamänge (nt Kose).

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

Peamisteks mahakandmise põhjusteks olid teavikute sisuline aegumine, füüsiline kulumine,

rikutus või asjaolu, et raamatuid ei ole pikka aega laenutatud. Kokku kustutati kogudest 43 697

eksemplari ehk 6,1 % vähem kui eelmisel aastal.

Harku vallas toimusid suuremad mahakandmised Vääna raamatukogus (3006 eksemplari), et

valmistada kogu ette renoveeritud ruumide avamiseks. Lääne-Harju valla Klooga

haruraamatukogus kanti maha suur hulk venekeelset kirjandust (3145 eksemplari), kuna sealse

lugejaskonna vajadused on muutunud eestikeelseks.

Inventuur viidi Harjumaal läbi vaid Kose raamatukogus. 2025. a novembris kontrolliti üle 35

000 teaviku ja tuvastati vaid 102 puuduvat üksust.

2026. aastal on plaanis läbi viia inventuurid Keila linnas, Saue, Kose ja Raasiku vallas,

valmistudes kogusid korrastades ka üleminekuks uuele üleriigilisele infosüsteemile.

15

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

2025. aastal lugejaküsitlusi raamatukogudes läbi ei viidud, toimus üleriigiline rahuloluuuring

ja Kuusalu vallas ülevallaline küsitlus, kus uuriti ka rahulolu raamatukogudega. Selles kiideti

raamatukogu suurepärast personali ja teenindust, kitsaskohtadena mainiti raskendatud ligipääsu

(2.korrus) ja vajadust ruume avardada ja uuendada.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Maakonna keskmine rahuloluindeks oli 9,76 ja seega üle riigi keskmise (9,74). Kuusalu ja Saku

valla ning Keila linna rahulolu uuringus osalejate % jäi alla nõutud taseme ja nende tulemus

arvesse ei läinud. Kõrgeim rahuloluindeks oli Kose ja Raasiku vallas (9,89), madalaim Loksal

(8,53).

Küsitlusele vastas 4316 inimest, kiitva hinnangu andis 3858 vastajat ja ettepanekuid, mida võiks

parandada ja olla teisiti, tegi 1130 vastajat.

Kasutajad hindavad kiiret teenindust, ettetellimist, järjekorda panekut ja meeldetuletusi

laenutustähtaegade lõppemisest. Hinnatud on 24/7 raamatukapid ja iseteenindusautomaadid.

Kiidetakse raamatute valikut, sisekujundust, e-posti teavitusi, kohapealseid tingimusi ning hästi

korraldatud üritusi. Personali kiitis eraldi 70% vastajatest – sõbralik, abivalmis, pädev ja

rõõmsameelne teenindus, 48 vastajat tõi välja ka negatiivse kogemuse. Keskkonda hinnatakse

meeldivaks, rahulikuks ja ligipääsetavaks. Kogude puhul hinnatakse mitmekesisust,

ajakohasust ja kiiret raamatute tellimist teistest raamatukogudest;

Parendusettepanekute seas mainiti enim loogilisemat riiulipaigutust, paremaid digilahendusi,

virtuaalset majaplaani ja mugavamat ruumibroneerimist. Keskkonna osas sooviti rohkem

vaikusebokse, kaugtöökohti, mängunurki, mugavamat mööblit, paremaid tagastuskaste ja

ligipääsetavust ülemistele korrustele. Kogude puhul kurdeti pikkade ootejärjekordade üle ning

sooviti rohkem vene- ja ingliskeelset kirjandust, e-raamatuid ja audioraamatuid.

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

Pakuti jätkuvalt kõiki traditsioonilisi teenuseid. Lisandus raamatute laenutus- ja tagastuskappe

ja parandati ruumide broneerimise ja rentimise võimalusi, uuendati kodulehte, lisandus

raamatuklubisid. Tasulistest teenustest pakutakse printimise, skaneerimise ja koopia tegemise

võimalusi, ka ruumide renti.

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Avalikku arvutit kasutatakse pangatoiminguteks, e-posti lugemiseks, suhtlemiseks. Arvuti

annab kõigile juurdepääsu avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse

elektroonilistele teenustele. Raamatukoguhoidjad nõustavad lugejaid arvuti kasutamisel ja

teenuste kasutamisel. Peamiselt on vaja abi tuludeklaratsioonide ja tervisetõendite täitmisel, cv-

de koostamisel, digiallkirjastamisel, ID-kaardi sertifikaatide uuendamisel, arstiaegade

broneerimisel ning ametiasutustega suhtlemisel. Raamatukoguhoidjad on tihti dilemma ees,

millise piirini lugejat isiklikumatel teemadel abistada, ilma et tekiks vastuolu

andmekaitseseadusega ja inimene samas saaks murele lahenduse.

Arvutite kasutuse osas on erinevaid suundi, kuid WiFi-võrgu tähtsus ja oma arvutiga

raamatukogus töötamise võimaluse järele vajadus kasvab kõikjal. Viimsi raamatukogus kasvas

arvutikasutus hüppeliselt (457 kasutajalt 699-ni), mis peegeldab inimeste kasvavat vajadust

16

tasuta avalike digiteenuste järele majanduslikult keerulisel ajal. Maardus on kasutusel 8

lugejaarvutit ja kasutuskordi oli aastas üle 7000. Saue vallas kasvas arvutikasutus 480 korra

võrra. Samas mitmes raamatukogus (Saku, Raasiku, Aegviidu) AIP arvutite kasutus pigem

väheneb, kuna inimesed eelistavad tulla raamatukokku oma sülearvutiga. Anija harukogus

loobuti AIP arvutist, kuna seal puudus selle järele nõudlus.

Kasvanud on nõudlus vaikusebokside või individuaaltööruumide järele (nt. Rae, Saku, Viimsi

vallas, Keilas), et pidada veebikoosolekuid või teha kaugtööd. Saue vallas rajati Laagri

raamatukokku suletavate ustega arvutiboksid, mis võimaldavad digiteenuseid privaatselt

kasutada, ning loodi eraldi vaiksed kaugtöökohad. Ääsmäe raamatukogu kolis uude

multifunktsionaalsesse spordihoonesse, kus on eraldi klaasseintega ruum arvutikasutajatele.

Paldiskis eraldati renoveerimise käigus privaatsemad alad õppimiseks ja kaugtööks, luues

kokku 4 uut kaugtöökohta. Kose raamatukogus kasutusele võetud vaikusekabiine kasutati aasta

jooksul 127 korral.

Avalikuks kasutamiseks on puudu arvutid Kuusalu valla kolmes raamatukogus. Vanad

lugejaarvutid olid liialt aegunud, need eemaldati ja uusi arvuteid ei ole veel asemele saadud.

Raamatukogud püüavad hoida oma seadmed ajakohastena, kuigi eelarvelised võimalused on

erinevad. Saue vallas vahetab omavalitsus arvutid ja printerid välja regulaarselt iga 5 aasta

tagant. Rae vallas said Vaida ja Peetri harukogud uued lauaarvutid vananenud AIP-seadmete

asendamiseks, nii lugeja- kui töötajaarvutid vahetati välja kõigis Jõelähtme valla

raamatukogudes. Kiili, Lääne-Harju ja Anija raamatukogudes on vajadus vananenud

arvutiparki lähiajal uuendada.

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Raamatukogud tegelevad erinevate iseteenindusvõimaluste laiendamisega ja püüavad pakkuda

lugejale mugavamat teenust. Lisandus tagastus ja laenutusvõimalusega raamatukappe –

Raasikul, Kiili vallas Luigel (ei asu raamatukogu juures vaid annab lugejale lisavõimaluse

mugavalt raamatu laenamiseks)

Iseseisvalt raamatukogu kasutamist saab parandada ka kohapeal. Viimsi raamatukogus varustati

riiulid otsasiltide ja kohaviitadega, et lugejad leiaksid kirjanduse iseseisvalt paremini üles.

Samuti muudeti helikandjate ja lauamängude kogu avatuks – varem teenindaja taga kapis

asunud CD-plaadid ja mängud on nüüd karpides lugejatele vabalt kättesaadavad.

Ruume saab internetis iseseisvalt broneerida Harju Maakonnaraamatukogus ja Viimsi

raamatukogus, kus võeti 2025. aastal kasutusele broneerimissüsteem Lydian. Kosel saab

kodulehel broneerida kaugtöökabiini.

Saku vallas ühendati kooli- ja rahvaraamatukogud, et pakkuda lugejatele ühtset ja

kättesaadavamat teenust. Raamatukogud on saamas juurde ülesandeid kogukonnatööga

seonduvalt. Kose valla raamatukogu struktuuri lisandus Kose kihelkonna muuseum, mis alustas

tööd keskraamatukogu allasutusena, Kiili raamatukogus kinnitati 2026. aastaks uus ametikoht,

mis jaguneb pooleks raamatukoguhoidja ja koduloo-uurija-arhivaari vahel, et arendada

süsteemsemalt kohaliku ajaloo talletamist. Harku vallas renoveeritud Vääna raamatukogus saab

nüüd kasutada kogukonna kööki ja seminariruumi.

Rae vallas valmis teenusedisaini dokument, mis on aluseks uute harukogude (nt Raemõisa) ja

teenuste planeerimisel. Samuti on seal ettevalmistamisel rändkogu teenus lasteaedadele ja

hakati õuekappide jaoks kasutama niiskuskindlaid korduvkasutatavaid kotte, et lõpetada

kilekottide kasutamine.

17

5.3.3 Lugejad

Lugejad 2024 Lugejad 2025 Muutus (+-)

66 397 56 747 -10 679

Raamatukogu kasutajate arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 15,8 %. Vähenemise

põhjuseks võib osalisel olla, et seekord võimaldas raamatukoguprogramm lugeda kõigil

raamatukogudel valla piires kasutajaid ühekordsena. Eelmisel aastal võis olla selles eksimusi.

Saku vallas on kasutajate arv suurenenud üle 30%, kuna ühinesid kooli- ja rahvaraamatukogu,

Kiili Raamatukogus on olnud kasv 9%, elanike arvu kasvu tõttu on kasvanud lugejate arv ka nt

Rae vallas. Maakonna äärealal on samas elanikkond vähenemas ja vananemas (Kuusalu, Anija)

ja sellest tingituna vähenenud ka kasutajate number.

Maakonna keskmine hõlve on 30,4. Üle 35 on hõlve Keilas ning Viimsi, Kose ja Saku vallas.

5.3.4 Külastused

Külastused

2024

Külastused

2025

Muutus

(+-)

930 394 992 007 61 613

Külastuste arv on võrreldes eelmise aastaga suurenenud. See 6,6-protsendiline tõus on heaks

näitajaks, kui arvestada, et mõned raamatukogud olid remondi või kolimise tõttu ka pikalt täiesti

või osaliselt suletud (Vääna, Ääsmäe, Laagri, Paldiski). Külastuste arv suurenes enim Viimsi

vallas – 20%. Üle 5% oli külastuste arv suurem ka Kuusalu, Raasiku ja Rae valla

raamatukogudes. Külastuste arv valdade lõikes näitab pigem stabiilsust või kasvu.

Raamatukogu kinnistab või leiab oma kohta kogukonnakeskusena, kaugtöökohana, külastusi

on juurde toonud erinevad tegevused, näitused, kirjandus- ja lugemisklubid ja muu

mitmekülgne tegevus raamatute laenutamisele lisaks, abiks on ka see, kui raamatukogu asub

ühes majas muu asutusega, nagu kool või kultuurimaja.

Raamatukogud on maininud külastatavuse langust seoses teatud harukogu piirkonnas olevate

inimeste vananemisega.

5.3.5 Laenutused

Laenutused

2024

Laenutused

2025

Muutus (+-)

1 308 064 876 981 -431 083

Laenutuste arvestus on alates 2025. aastast erinev –pikenduste arvu arvestatakse eraldi ja sellest

ka 33% langus. Laenutuste-pikenduste koguarvust on olnud pikendusi 35,4 %. Edaspidi annab

selline pikenduste ja laenutuste arv parema ülevaate ühekordsetest laenutustest.

Kui arvestada sisse ka varasemalt laenutuste hulgas olnud pikenduste arv (480 016) on summa

1 356 997 ehk on olnud väike kasv (3,7%).

Majanduslikult keerulisemal ajal on raamatukogu roll vajaliku lugemisvara kättesaadavaks

tegemisel üha olulisem – nii õppimise ja enesetäiendamise kui ka vaba aja sisustamise

seisukohalt. Raamatukogudel on praegu eriti tähtis hoida oma kogud kasutajate vajadustega

kooskõlas, täiendada neid jooksvalt ning vajadusel teha lisa- ja järelkomplekteerimist.

18

5.3.6 MIRKO teenus

MIRKOga on Harju maakonna raamatukogudest liitunud Harju Maakonnaraamatukogu, kaks

Rae valla raamatukogu (Peetris ja Jüris), kaks Lääne-Harju valla raamatukogu (Paldiskis ja

Laulasmaal) ja kõik Saku ja Harku valla raamatukogud, kokku 11 raamatukogu. Uusi liitujaid

2025. aastal ei olnud.

MIRKOga laenati 2025 aastal Harjumaal 128 raamatut. Eelmisel aastaga võrreldes (342 teost)

on langus olnud suur. Kasutajate huvi teenuse vastu on vähenenud, kuna tegemist on tasulise

teenusega ja lugejad eelistavad võimalusel kasutada tasuta raamatukogude vahelist laenutust

(RVL) või vallasisest laenutust (ASL). Küll aga soovitavad raamatukoguhoidjad MIRKO

platvormi lugejatele just e-väljaannete ja audioraamatute laenutamiseks.

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

Juba teist aastat ei arvestata ühe valla sisest raamatute laenamist raamatukogude vahel RVL-i

hulka, seda arvestatakse asutusesisese laenutusena (ASL).

Laenutused 2025

sisse

2025

välja

RVL 2 783 2 681

ASL 11 015 8 323

2024. aastal olid RVL-i numbrid: sisse 3 848 ja välja 5 248. Suure vähenemise põhjuseks võib

olla siiski segadus numbrite arvestamisel nii eelmisel aastal kui ka sel aastal

raamatukogusüsteemis Urram piisavalt vara tegemata jäänud uuenduste tõttu.

Peamiselt vahetatakse raamatuid naabervaldadega. Vallasisene transport on suuremates

valdades (Rae, Saue) korraldatud kindla regulaarsusega ja toimub pidevalt valla töötaja või

kulleri abil.

5.3.8 Infopäringud

Päringud

2024

Päringud

2025

Muutus (+-)

65 091 32 790 -32 301

Päringute arv ei pruugi kajastada tõelist seisu ja raamatukogude põhimõtted päringute

registreerimisel on erinevad. Mõni raamatukogu on siiski arvestanud ka leidumuspäringuid

(Maardu), mõned raamatukogud loendavad kõiki päringuid, teised teevad valikstatistikat, on

tunnistatud, et unustatakse ka kõiki päringuid registreerida.

Infopäringute arv on tugevalt vähenemas, inimesed teevad päringuid enam nutiseadme kaudu

ja tehisintellekti abil. Lisaks lihtsamatele küsimustele asutuste asukohtade ja lahtioleku- ja

vastuvõtuaegade, sündmuste ja sõiduplaanide kohta, vajatakse infot uurimustööks või

enesetäiendamiseks nt psühholoogia, tervishoiu ja ajaloo alal. Aidatud on lasteaedade ja koolide

õpetajaid temaatiliste tundide ettevalmistuses ja õpilasi nende koolitöödes

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Virtuaalürituste korraldamisega raamatukogud ei tegele. Eelistatakse üritusi kohapeal.

On tehtud mõned järel vaadatavad mahukamad videod/videopostitused. Harku vallas loodi eesti

raamatu aastale pühendatud video Harku valla elaniku, näitleja ja poeedi Tõnu Ojaga. Kiilis

valmis samuti teema-aasta raames videotutvustus raamatukogu vanimast raamatust.

19

5.3.10 Tasulised teenused

Raamatukogud pakuvad järgmisi tasulisi teenuseid:

☒ Printimine, paljundamine

☒ Ruumirent

☐ Üritused

☒ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)

☐ Muu (nimetada):

Printimise ja paljundamise teenust pakuvad kõik raamatukogud. Võimalust rentida

raamatukogu ruume koosolekuteks või sündmusteks pakuvad oma raamatukogudes Viimsi,

Harku, Lääne-Harju ja Raasiku ja Rae vald ning Keila linn.

Viimsi raamatukogu küsib tasu materjalikulu eest, mis kaasneb 3D-printimise ja laserlõikuri

kasutamisega. Mõnel üritusel on tasu olnud Anija ja Harku raamatukogudes ning Rae vallas

(Vaidas) ja Saue vallas (Ruilas) on tasuliseks teenuseks kinoõhtud.

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2024

Lug-d

2025

Muutus

(+-)

Külast-

d 2024

Külast-

d 2025

Muutus

(+-)

Laenut

2024

Laenut

2025

Muutus

(+/-)

16 394 17 970 1 576 239 912 245 634 5 722 200 174 223 813 23 639

On kasvanud nii lugejate kui külastuste ja laenutuste arv. (Laste laenutuste sees on arvestatud

ka pikendused). Siiski on neid arve mõjutanud tugevalt Saku valla rahvaraamatukogude ja

kooliraamatukogu ühendamine, ilma selleta oleksid numbrid vähenenud. Peale Viimsi valla,

kus toimus märgatav tõus laste ja laenutuste arvus (28,5% ja 10,9 %) ja Kuusalu valla (10,6%

tõus lugejate arvus), on arvud pigem stabiilsed või väikeses languses.

Laste % kõigist lugejatest on maakonna lõikes 31,67 (eelmisel aastal 24,7). Üle 40% on see

Anija, Jõelähtme, Kose, Rae ja Saku vallas, kõige väiksem on osakaal Maardu linnas ja Harku

vallas – alla 20 %. Laste külastusi oli 24,76% külastustest ja laste laenutused moodustasid 29,76

% kogu laenutuste arvust.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Raamatukogud panevad suurt rõhku kaasaegse ja kvaliteetse laste lugemisvara

kättesaadavusele, esmaseks prioriteediks on eesti laste- ja noorsookirjandus ja püütakse soetada

kogu uus algupärane looming. Valikute tegemisel tuginetakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse

(ELK) soovitustele, tunnustustele „Hea lasteraamat“ ja „Hea noorteraamat“ ning auhinnatud

teostele.

Raamatukogud teevad koostööd koolidega ning suurendatakse koolis käsitletavate või

soovitusliku kirjanduse hulka kuuluvate teoste eksemplaarsust, et tagada parem kättesaadavus.

Õpetajad on aina paremini kursis uuema lastekirjandusega ja see nõuab ka raamatukogudelt

kiiremat reageerimist.

Kasvab jätkuvalt huvi ingliskeelse laste- ja eriti noortekirjanduse osas. Ka seda on

raamatukogud hakanud rohkem soetama, et noori lugejaid raamatukogu juures hoida. Vajadus

ingliskeelse kirjanduse järele on tulnud välja ka raamatukogude üleriigilises rahulolu uuringus.

20

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Raamatukogud populariseerivad lugemist läbi mänguliste tegevuste, riiklike programmide ja

koostöö kogukonnaga. Lastetöö on kõigis raamatukogudes väga oluline.

Eesti Lastekirjanduse keskuse „Lugemisisu“ programmiga“ on Harjumaalt ühinenud 28

rahvaraamatukogu ja on kõikjal väga populaarne. Osalejaid polnud sel aastal vaid Loksa ja

Maardu linnast ja Kose vallast. Lääne-Harju ja Kuusalu vallas on raamatukogud ühinenud ka

kirjastuse Päike ja Pilv projektiga “Minu väike raamatukogu”.

Paljudes raamatukogudes (nt Viimsi, Saue, Raasiku, Kuusalu, Kiili jt.) on suvevaheajaks lastele

suvelugemisprogrammid, kus lugejaid ootavad auhinnad ja/või pidulik huvitava esinejaga

lõpuüritus. Need on ka laste hulgas populaarsed, näiteks Viimsi ja Saue vallas lõpetas

programmi edukalt üle 100 lapse.

Mõned raamatukogud on tähelepanu pööranud ka juba päris väikestele lugejatele, Viimsis

alustas Beebiklubi, Harju Maakonnaraamatukogus on väikelaste programm Lugudega reisima.

Lapsed said osa võtta üleriigilistest laste ja noorte kirjandusüritustest, mille eelvoorud toimusid

valdades ja linnades koolides või raamatukogudes ja maakondlik eelvoor Harju

Maakonnaraamatukogus, nt. „Noorte Luuleprõmm“, etlusvõistlus „Ellen Niiduga Midrimaal“,

ettelugemise võistlus „Kullast kallim“ ja 3.- 4.klasside kirjandusmäng.

Saku vallas toimus jutuvõistlus „Sakusulg“ ja Kurtnas jätkub 16. hooaega lugemisvõistlus

„Raamatupuu“. Rae valla on populaarsed ööbimisega „Raamatukoguööd“, need hilisõhtused

üritused toimusid kõigis valla raamatukogudes ja Lagedil sai ka raamatukogus ööbida. Kose

vallas rakendatakse noortele „nutivaba teisipäeva“ (kord kuus saavad Habaja noored kokku, et

tutvuda raamatutega, mängida lauamänge, viktoriine). Keilas käivad 2 x kuus lastele ette

lugemas ja meisterdamas näitlejad, kirjanikud või illustraatorid..

Loomulikult toimus Eesti raamatu aasta puhul raamatukogudes ka lastele mõeldud

vastavateemalisi teematunde.

Olulised on kohtumised kirjanike ja illustraatoritega. Sel aastal kohtuti nt järgmiste autoritega:

Jaanus Vaiksoo, Ilmar Tomusk, Kairi Look, Epp Petrone, Mika Keränen, Kadri Hinrikus, Aidi

Vallik, Sirly Oder, Kertu Sillaste, Ketlin Priilinn, Els Heinsalu, Tuulike Kivestu, Liis Sein, Jaak

Urmet (Wimberg), Kätlin Vainola, Ulla Saar, Triinu Laan. Viimsi raamatukogu külastas

austraalia lastekirjanik Nat Amoore.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Raamatukogu on kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi

pakkuv kultuurikeskkond. Raamatukogud on kujunemas olulisteks kohtumispaikadeks.

Ürituste arv võrreldes eelmise aastaga on kasvanud.

Sel aastal oli üheks fookusteemaks kindlasti eesti raamat, kohtuti kirjanikega, osaleti

lugejamängudes ja tikiti raamatuaasta vaipa. Aktiivselt tegutsesid raamatuklubid (pea kõigis

valdades), käsitööringid (nt Raasiku, mälumänguringid või mälutreeningud (nt Viimsi,

Raasiku) ja keelekohvikud (nt. Saue, Lääne-Harju vald). Jätkus kohaliku ajaloo talletamine ja

tutvustamine (nt. Saku, Lääne-harju, Rae, Kose vald), kogukonnale pakuti võimalust kasutada

raamatukogu ruume näitusteks ja üritusteks.

Üritused/tegevused

2024

Üritused/tegevused

2025

Muutus (+-)

2 185 2 586 401

21

Erilisemateks üritusteks või kogukonnaga seotud tegevusteks võib lugeda järgmist:

 Raamatuaasta tähistamine - eesti raamatu aasta avaüritused ja raamatuaasta vaiba

tikkimine (augustis ja septembris Keilas, Tabasalus ja Jüris), Kuusalu

orienteerumismäng „Kuusalu loeb ja liigub“

 Raamatukogude renoveerimine, et kogukonnale veelgi paremat teenindust ja

kohtumiskohta pakkuda - Ääsmäe raamatukogu kolis kaasaegsetesse ruumidesse uues

spordihoones ning Harku vallas avati renoveeritud Vääna raamatukogu, renoveeriti

Laagri ja Paldiski raamatukogusid, need tööd peaks lõppema 2026. aastal.

 Raamatukogud on aktiivsed osalejad kohalikel üritustel, näiteks „Jõemelu 2025“ Rae

vallas, hoovilugude päev Keilas, vanatehnikapäev Kose-Uuemõisas ning Saue linna

kohvikutepäev.

 Raamatukogud osalevad kohaliku ajaloo säilitamisel ja populariseerimisel (Sakulugu.ee

lehekülg ja Saku valla ajaraamatu koostamine, Kose muuseumi töö raamatukogu

struktuuris, Rae valla kodulooportaali pidev täiendamine (raekodulugu.ee), Klooga

ajaloost raamatu kirjutamine, Kuusalu kihelkonna raamatu loomisel osalemine)

 Unistamistalgutel pakkusid nt Keila, Laagri, Riisipere ja Jõelähtme raamatukogud

ruume kogukonna „unistamispesadele“, et arutleda Eesti tuleviku üle aastal 2050.

Raamatukogud pakuvad ruume ka nt uute väikeste vallakodanike tervitamisüritustel.

Näiteid veel kogukonda ühendavatest tegevustest - Riisiperes korraldati kohalikku ajalugu

tutvustav jalutuskäik kalmistul koos kalmistuvahiga, Kaberneemes toimus küla 650.

aastapäeva tähistamine ja rohenäppude kokkusaamine istikute vahetamiseks, Kiilis pälvis

tähelepanu kohalikke eakaid jäädvustav portreenäitus „Ajatu ilu“, Ruilas ja Vaidas

toimuvad regulaarsed kinoõhtud, Viimsis toimusid piirkonnapolitseiniku vastuvõtud, Kose

raamatukoguhoidjad käivad ette lugemas Paunküla hooldekodus.

Üritused/tegevused Arv

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 315

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 1 158

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 73

Kontserdid või muusikasündmused 38

Kunsti- või käsitöönäitused 220

Lugejamängud ja -võistlused 79

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega, muud

kirjandussündmused

310

Üldharivad loengud ja töötoad 174

Muud (nimetada) 219

5.5.1 Kasutajakoolitused

Kasutajakoolituste arv on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 32%. See näitab raamatukogu rolli

jätkuvat suurenemist elukestva õppe toetamisel.

Koolitused

2024

Koolitused

2025

Muutus (+-)

1 091 1 445 354

22

Peamine fookus on eakate abistamisel nutiseadmete kasutamisel, nt e-teenustesse

sisselogimisel, tuludeklaratsioonide täitmisel ja pangatoimingute tegemisel.

Maardus jätkati tasuta õppekoolitusega Raamatukogu – uue sajandi teabevõimalused, mille

eesmärgiks oli aidata Maardu linna elanikel 50+ omandada vajalikke oskusi tööks arvutiga.

Viimsis viidi läbi koolitusi kaasaegsete vahendite, nagu 3D-printeri, laserlõikuri ning muusika-

ja videostuudio kasutamiseks.

Kuusalu vallavalitsuse abil toimusid Kuusalu ja Kolga raamatukogus tasuta arvutikoolitused

pensioniealistele „Igaühest võib saada digitäht“, kus Kuusalu keskkooli 9. klassi noormehed ja

Tallinna Ülikooli tudeng õpetasid nutitelefoni kasutamist, arvuti abil digitaalsete teatri- ja

bussipiletite ostmist ja muid sarnaseid oskusi. See algatus võitis Harjumaa Aasta Õpiteo tiitli.

5.5.2 Koostööpartnerid

Kõige tihedam koostöö toimub kohalike koolide (sh. huvikoolidega) ja lasteaedadega, kellele

pakutakse õppetööd toetavaid tegevusi. Partneriteks on muidugi ka kultuurikeskused,

noortekeskused, muuseumid, päevakeskused, käsitööseltsid ja külaseltsid, kohalikud MTÜd,

ETKA Andras (Täiskasvanud Õppija nädala raames).

Erialast koostööd tehakse Eesti Rahvusraamatukogu (sh. Hoiuraamatukogu), Eesti

Lastekirjanduse Keskuse, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja teiste rahvaraamatukogudega.

Peamised koostööpartnerid on:

 Eesti Rahvusraamatukogu, Hoiuraamatukogu (rändnäitused, raamatukogutöötajate

koolitused, “Anna raamatule uus elu” kampaania jms),

 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (koolitused, kogemuste vahetamine),

 Eesti Lastekirjanduse Keskus (koolitused, üritused, laste võistlused)

 Harju Maakonnaraamatukogu (igapäevane töö/komplekteerimine jne, koolitused)

 Tallinna Raamatukogud (koolitused)

 Lähedal asuvad teiste linnade ja valdade raamatukogud (üritused, RVL)

 ETKA Andras (Täiskasvanud Õppija Nädal jm täiskasvanud õppija teemad)

 Valdade/linnade koolid ja lasteaiad (teematunnid, lugemisharjumuse edendamine jne)

 Noortekeskused

 Eakate ühendused

 Hoolekandeasutused

 Käsitööseltsid (näitusepinna pakkumine, käsitööõpe)

 Näitustel ja üritustel osalenud/esinenud organisatsioonid ja eraisikud.

23

6 Raamatukogu turundus

Raamatukogud kasutavad tasuta võimalusi oma tegevuste turunduseks. Peamisteks

turunduskanaliteks on raamatukogu koduleht ja sotsiaalmeedia Facebooki konto. Enamikel

raamatukogudel on oma koduleht, vaid kaks raamatukogu kasutavad ainult KOV-i kodulehte

(Aegviidu, Loksa). Kodulehe uuendus on järgmisel aastal plaanis Saue vallas.

Oluliseks infokanaliks on Facebooki konto, mis on olemas 15 valla või linnaraamatukogul,

Mitmetel valdadel on eraldi FB-lehed ka harukogudel (nt Saue, Lääne-Harju, Kose, Rae vald).

5 raamatukogul on ka Instagrami konto, üksikud kasutavad ka Youtube ja TikTok kanalit ning

Viimsi raamatukogu peab blogi.

Keila, Kiili, Saue ja Saku raamatukogud jagavad oma üritusi ka valla sündmuste üldises

kalendris ja pea kõik raamatukogud märgivad olulise infokanalina ka kohalike lehti, mille

artiklid ja kuulutused aitavad jõuda ka vanemaealise lugejani.

12 valla raamatukogu kasutavad välireklaami. Lisaks jagatakse mitmes raamatukogus ürituste

flaiereid. Saue vallas kasutatakse e-posti aadresside loendit, mille abil jagada soovijatele infot

või infolehte. Harku valla raamatukogud saadavad oma lugejatele kord kuus elektroonilist

uudiskirja - Harku valla Raamatukogude infokiri, kus tutvustatakse raamatukogus toimuvaid

üritusi ja väljapanekuid.

Raadio ja televisiooni kasutamine on pigem erandlik sündmus. Televisioonis (ERR) kajastati

uuendatud Vääna raamatukogu avamist.

Raamatukogud osalevad kogukonnas olulistel üritustel - linna või valla päevadel, noorte

festivalidel ja on väljas oma telgi või letiga. Seegi on oluline oma teenuste reklaamimiseks ja

nö pildil olemiseks.

6.1 Turunduskanalid

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram, TikTok, Youtube, blogi)

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (plakatid, ekraanid)

☒ Muud (flaierid)

6.2 Väljaannete publitseerimine

Harjumaa raamatukogude töötajate poolt ilmus artikleid peamiselt kohalikes lehtedes (enim

Viimsi ja Rae valla raamatukogu direktoritelt ja töötajatelt). Kirjutatakse toimunud või

planeeritud uuendustest, raamatukogude juubelitest, toimuvatest üritustest ja esinejatest.

Raamatukoguhoidjad on olnud kodulooliste raamatute autorite ja koostajate hulgas. Klooga

raamatukoguhoidja Sirje Kuldmägi-Pajula avaldas raamatu „Klooga kodulugu“, mis käsitleb

põhjalikult Klooga ajalugu ning talletab ka raamatukogu loo, Rummu raamatukogus valmis

kogumik „Rummu raamatukogu 50. Faktid ja mälestused 1975-2025“.

Harju Maakonnaraamatukogu koostab regulaarselt maakonna raamatukogude infolehte ja peab

asutuse kroonikat. Saku raamatukogu avaldas aasta läbi artikleid valla ajaloo teemadel,

valmistades ette uue ajaraamatu ilmumist. Ajakirjas Raamatukogu ilmus artikkel renoveeritud

Vääna raamatukogust.

24

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

Valmistumine rahvaraamatukogu seadusest tulenevateks muudatusteks ja dokumentide

kaasajastamiseks ning kursis olemine seda puudutava/jagatava infoga. Plaanis on arengukavade

uuendamine või loomine (Viimsi, Anija, Lääne-Harju, Kose, Keila), inventuuride läbiviimine

ja kogude korrastamine.

Raamatukoguteenuste arendamine ja kaasajastamine. Näiteks töötajata avatud

raamatukoguteenuse alustamine on plaanis Harku ja Lääne-Harju vallas, raamatukappide

lisandumine Saue, Lääne-Harju ja Rae vallas, RFID-süsteemi rakendamise lõpule viimine

Lääne-Harju vallas, kodulehe uuendamine Saue vallas, virtuaalmuuseumi loomine Kiili vallas,

rändkoguteenuse pakkumine lasteaedadele Rae vallas, iseteenindusvõimaluste jätkuv

parandamine Viimsi vallas.

Uute raamatukogude planeerimine ja avamine (Harku (Tiskre), Saue (Saue linn) ja Rae vallas

(Raemõisa)) ja olemasolevate laiendamine või remont ja kaasajastamine (Kuusalu, Saku,

Jõelähtme, Raasiku vallas).

Koostajad: Rutt Enok, Jandra Peegel

Direktor: Rutt Enok

Allkiri (allkirjastatud digitaalselt)