Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded








VALGA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE
2025. AASTA TEGEVUSE ARUANNE














Valga 2026
Sisukord
1 Aasta lühikokkuvõte 3
2 Juhtimine ja personal 5
3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon 12
4 Kogude kujundamine 16
5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 19
6 Raamatukogu turundus 28
7 Eesmärgid tulevaks aastaks 29


1 Aasta lühikokkuvõte

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?
• Ruumide renoveerimine – Otepää linnaraamatukogus ning Tõrva linnaraamatukogu jaoks Tõrva Gümnaasiumis,
• Otepää valla raamatukogude ühisüritus – Eesti Raamatu Aasta pärastlõuna,
• Prima Vista partnerlinna päev Valgas ning August Gailiti 9. novelliauhinna väljaandmine (Ave Taavet „Tormidesööja“),
• Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanike tuur „Kohtumine kirjanikuga“ Lüllemäel ja Tsirguliinas ning Eesti Kirjanike Liidu kirjanike tuur „Sõnaränd“ Valgas,
• eesti meistrivõistluste etapi korraldamine mälumängus Otepääl,
• ERÜ Noorteklubi suveseminari Biblicamp 11 võõrustamine Valgas,
• raamatukogude aastapäevad: Valga Keskraamatukogu 160. asutamise ja 100. taasavamise ning Riidaja raamatukogu 100. aastapäev.
Kõik raamatukogude poolt korraldatud sündmused, mitte ainult ülalloetletud, tugevdasid rolli kogukonnakeskusena, avardasid külastajate silmaringi ning toetasid lugemisharjumuste kujunemist. Ruumide uuendamine parandas raamatukogude mainet ning loob paremad võimalused teenuste arendamiseks ja mitmekesistamiseks.

1.2 Millised olid tegevused teema-aastal?
• Korraldati erinevaid näituseid ja väljapanekuid, sh rändnäitus „500 aastat eestikeelseid raamatuid“, tähestikunäitused eesti kirjanduse ja kirjanike tutvustamiseks,
• korraldati eesti raamatust lähtuvaid viktoriine ning infootsingu võistlus 7.-9. klassi õpilastele,
• „Lugemisisu“ programmiga liitunud raamatukogudes toimusid teematunnid „500 aastat eesti raamatut“.
Otepää Raamatukogu
• valla raamatukogude ja kultuurikeskuse koostöös toimus Eesti Raamatu Aasta pärastlõuna,
• Sangastes korraldati aasta teemast inspireeritud maakondlik õpisündmus „Raamatust rammu ja riimist rõõmu“.
Tõrva Raamatukogu
• eesti kirjanduse teemaline lugemisbingo Tõrvas,
• vallavalitsuse korraldatud väärikate loengusarja „Teadmisi Turguta Tõrvas“ esimese kohtumise korraldamises osales raamatukogu,
• esile tõsteti Mulgimaa teemasid, et teadvustada teema-aastat kohaliku kirjanduse kaudu.
Valga Keskraamatukogu
• Valga Keskraamatukogu aastapäeva tähistamine koos raamatuaasta avamisega,
• kirjandusfestivali Prima Vista partnerlinna päev ja A. Gailiti 9. novelliauhinna väljaandmine tõid Valka kirjanikke ja raamatuesitlusi,
• valla neljas raamatukogus, sh Valgas, raamatuaasta vaiba tikkimine,
• Harglas toimus raamatukogu ja kooli koostöös aktsioon lugeda läbi 500 raamatut,
• Lüllemäel toimus lasteetendus „Mis juhtub raamatukogus öösel?“.
Eesti Raamatu Aastal pöörati raamatukogudes tavapärasest rohkem tähelepanu eesti kirjandusele ja kirjanikele.

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?
• Otepää ja Tõrva linnaraamatukogude ruumide uuendamine lõi eeldused uute tegevuste ja teenuste arendamiseks 2026. aastal.
Otepää Raamatukogu
• Sangastesse soetatud digiekraan võimaldab korraldada koolitusi ja sündmusi.
Tõrva Raamatukogu
• Riidajas pakutakse pesupesemise ja duši kasutamise võimalust,
• Taagepera kogukonnaruumides loodi puhkeruum ning arendatakse õmblustuba ja kogukonnakööki.
Uued pakutavad teenused on suunatud kogukonna vajadustele.
Valga Keskraamatukogu
• valguskaabliühendus parandas oluliselt interneti kiirust ja digiteenuste kvaliteeti,
• Lüllemäel käivitati väärikate mäluring.

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?
• Suuremad, vallaraamatukogude tasandil püstitatud eesmärgid täideti. Täitmata jäid üksikud kavandatud tegevused, mille põhjused olid erinevad.
• Aasta oli sisukas ja arengule suunatud, hoolimata piiratud ressurssidest.

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks
Valga maakonna raamatukogude rahuloluindeks oli 9,7 (vt. täpsemalt punkt 5.2)

2 Juhtimine ja personal
VALGA MAAKOND
1. Elanike arv
2.1 Registrikoodiga raamatukogude arv
2.2 Keskraamatukogude arv
2.3 Haruraamatukogude arv
2.4 Rändraamatukogude arv
2.Kokku (2.2+2.3+2.4)
3.Teeninduspunktide arv
2024
27 570
3
3
19
-
22
-
2025
27 141
3
3
19
-
22
-

2.1 Juhtimine
2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus
Raamatukoguvõrgus 2025. aastal ametlikke muudatusi ei toimunud.
• Alates 1. märtsist 2025 kuuluvad Tõrva Raamatukogu Hummuli ja Ritsu haruraamatukogu Tõrva Kogukonnakeskuse alla.
See on sätestatud Tõrva Kogukonnakeskuse põhimääruse § 4.   Kogukonnakeskuse ülesanded, punkt (1) Keskuse ülesanded on: 8) Tõrva Raamatukogu haruraamatukogu ülesannete täitmine;.
Raamatukogu põhimäärust ei ole muudetud.
• Ametlikult on sätestamata Valga Keskraamatukogu Koikküla haruraamatukogu sulgemine.
Alates 1. aprillist 2025. aastal ei ole raamatukogul ruume, alates 8. maist töötajat.
Aasta lõpuni toimus mobiilne laenutus (kuu esimesel ja kolmandal reedel), kui käsunduslepinguga töötav inimene laenutas raamatuid autost kahes külas – Koikkülas ja Tahevas.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu
Vastavalt põhimäärustele teeb raamatukogu nõukogu ettepanekuid ja annab arvamust, kuid see ei ole otsustajatele siduva ega kohustava iseloomuga.
• Otepää Raamatukogul on 3-liikmeline nõukogu, aruandes selle tegevust ei mainitud.
• Tõrva Raamatukogul nõukogu ei ole.
• Valga Keskraamatukogu 5-liikmeline nõukogu sai kokku kahel korral. Mõlemal korral arutati August Gailiti novelliauhinnaga seonduvat (statuuti ning žürii koosseisu ja kinnitamist).
Nõukogu tegevus võimaldas novelliauhinna väljaandmise jätkumist.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava
• Otepää Raamatukogu arengukava aastatel 2023-2027
• Tõrva Raamatukogul arengukava ei ole.
Raamatukogutöötajad olid kaasatud valla arengukava koostamise valdkondliku töögrupi töösse.
• Valga Keskraamatukogu arengukava aastatel 2022-2026
Arenguvajadused on olemasolevates raamatukogude arengukavades kajastatud.
Kehtivaid arengukavasid ei ole uuendatud.
• Valga Keskraamatukogul on kavas alustada tegevusi arengukava uuendamiseks 2026. aastal.
Tõrva valla arengukava aastani 2035
3.1.2 Kogukonnad ja kultuur
• Raamatukogude sisu vajab mõtestamist (nt Tõrva raamatukogu võiks olla kogukonnakeskus)
Soovitud seisund aastaks 2035: … piirkondades tegutsevad kogukonnakeskused, mis tagavad kohapealse kogukonna vajadustest lähtuvad teenused (nt noorsootöö, kultuuritegevus, raamatukogu jne).
Indikaatorid:
E2.1 Tõrva vallas on võimekad kogukonnad ja vabaühendused: … Valla piirkondades on välja arendatud kogukonnakeskused, mis pakuvad kohapealsest vajadusest lähtuvaid teenuseid.
E2.4 Hooned ja taristu on kaasaegsed: Tõrva vallas on multifunktsionaalsed kultuuri- ja vaba aja keskus, kaasaegne raamatukogu ja kogukonnakeskused ning tegevuste läbiviimiseks vajalikud tehnilised vahendid.
Valga valla arengukava 2021−2035
Strateegiline eesmärk 6. Valga vallas on mitmekesine kultuuri- ja spordielu ning sisuka vaba aja veetmise võimalused:
• 6.5 Valga Keskraamatukogu rekonstrueerimine ja kaasajastamine ning laiema kasutusfunktsionaalsuse (iseteenindusvõimalused, raamatukapid, turismiinfo jagamine, kaugtöövõimalused jms) loomine, sh haruraamatukogudes.
Strateegiline eesmärk 8. Valga vallas on ettevõtlikkust, innovaatilisust ja investeeringuid väärtustav ärikeskkond koos tasuvate töökohtadega:
• 8.8 Kaugtöövõimaluste arendamine Valgas ja valla raamatukogudes.
Eelarvestrateegias on välja toodud raamatukogu rekonstrueerimine 1 000 000.- euroga (2028. aastal).
Valga Keskraamatukogu direktor kuulub hariduse, kultuuri, noorsootöö, kehakultuuri, spordi, kogukondade arengu, vabaaja ja rahva tervise edendamise ning huvihariduse töögruppi.
Tõrva valla raamatukogud osalesid 2024. aasta sügisel alanud Tõrva valla arengukava loomise protsessis, osaledes valdkondliku töögrupi töös.
Valga maakonna arengustrateegia Arengustrateegia - Valgamaa - Eesti lõunavärav
Tegevussuund 1.4. Valgamaal on tegusad kogukonnakeskused ja aktiivne noorsootöö, huvitegevus ning spordi- ja kultuurielu:
• kaasaegse raamatukogukeskkonna ja -teenuste arengu toetamine;
• raamatukogu teenuste mitmekesistamine, et toetada kogukondade elukvaliteeti;
• raamatukogude varustamine kaasaegsete tehnoloogiliste lahendustega, mis toetavad teenuste kättesaadavuse ja atraktiivsuse.

2.2 Eelarve
TULUD JA KULUD
Seisuga
31.12.24
Seisuga
31.12.25
muutus
%
Tulud kokku
1 001 698.-
1 421 664.-
+41,9%
Kulud kokku
969 606.-
1 456 847.-
+50,3%
Tööjõukulu
633 051.-
641 228.-
+1,3%
Komplekteerimiskulu
141 573.-
135 928.-
-4,0%
sh KOVilt
85 749.-
84 859.-
-1,0%
sh riigilt
55 824.-
51 069.-
-8,5%
sh KuMilt
55 824.-
51 069.-
-8,5%
Investeeringukulu*
294 340.-
503 155.-
+70,9%
sh KOVilt*
219 112.-
312 572.-
+42,7%
sh riigilt
75 228.-
190 583.-
+153,3%
sh KuMilt
75 228.-
82 583.-
+9,8%
Infotehnoloogiakulu
23 689.-
24 059.-
+1,6%
Koolituskulu
5 891.-
2 651.-
-55,0%
Kulu üritustele
12 369.-
26 508.-
+114,3%
* Kõik Otepää ja Tõrva raamatukogu ruumide remondi jm sellega seonduvad kulud ei kajastu raamatukogude eelarve tulupooles.

2.2.1 Raamatukogude projektid
Projekti nimi
Toetuse allikas
Projekti periood
Eraldatud summa
Projekti üldmaksumus
Staatus
(lõpetatud, käimasolev vms)
Otepää Linnaraamatukogu ruumide rekonstrueerimine (taotleja KOV)
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetamine
06.01-30.11.2025
108 000.-
380 000.-
lõpetatud
Otepää Linnaraamatukogu ümberkujundamine ja sisustamine (taotleja KOV)
KuM, Rahvaraamatukogude arendusprojektid, investeeringutegevused
01.01.
2025-30.06.
2026
29 858.-

pooleli
Tõrva Raamatukogu ümberkorraldamine (taotleja KOV)
KuM, Rahvaraamatukogude arendusprojektid, investeeringutegevused
01.01.-31.12.2025
52 725.-
100 787.-
lõpetatud
Huvihariduse ringid Valga Keskraamatukogus (meisterdamisring Valgas ja kokandusring Kaagjärvel)
Haridus- ja Noorteamet, riiklik huvihariduse toetus
01.-12.2025
3 500.-
3 501.40
lõpetatud
Annetus inventari soetamiseks jm. Valga Keskraamatukogu 9 haruraamatukogule
Metsatervenduse OÜ
01.-12.2025
4 500.-
4 010.-
pooleli
Annetus inventari soetamiseks jm. Otepää Raamatukogu 3 haruraamatukogule
Metsatervenduse OÜ
01.-12.2025
1 500.-
1 500.-
lõpetatud
Elmar Orava raamatu „Mia elä Ummulin. Mulgikiilsit lugusit“ väljaandmine
Eesti Rahvakultuuri Keskus, Mulgimaa pärimuskultuuri toetamine 2025
01.-12.2025
500.-
620.50
lõpetatud

Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp*
24 projekti
6 759.-
13 290.05*
18 lõpetatud
sellest





Otepää Raamatukogu

2 projekti
700.-
1 744.-*
2 lõpetatud
Tõrva Raamatukogu

3 projekti
1 200.-
1 063.-
2 lõpetatud
Valga Keskraamatukogu

19 projekti
4 859.-
10 483.05*
14 lõpetatud
* Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi toetusest jäi 2024. aastal kasutamata 1 670.- eurot, mis kasutati 2025. aastal (6 projekti, neist 1 Otepää ja 5 Valga projekti, summa kajastub projekti üldmaksumuses) ning 2025. aasta viimase kvartali jaotusest saadud toetus kasutatakse 2026. aastal (6 projekti, 1 586.- eurot, neist üks Tõrva ja 5 Valga projekti).
• Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi toetuste abil korraldati ümber Otepää ja Tõrva valla keskraamatukogu teenuseid – renoveeriti ruume, soetati sisustust ning infotehnoloogiavahendeid.
Otepääl ei ole teenus enam nii killustunud, Tõrva asub koolimajas ning on lastele ja noortele lähemal. Tulevikus on raamatukogudel võimalik kogukonnale pakutavaid teenuseid laiendada.
• Huvihariduse toetusel toimusid Valga Keskraamatukogus kaks valla ametlikku huviringi (Valgas ja Kaagjärvel), mis laiendasid laste ja noorte vaba aja tegevusvõimalusi.
• Metsatervenduse OÜ toetuse eest soetasid 12 külaraamatukogu uut inventari ruumide hubasemaks muutmiseks, infotehnoloogiavahendeid teenuse paremaks korraldamiseks ning korraldati mõned üritused. Toetus jätkub ka 2026. aastal, projektist kasutamata raha kanti üle 2026. aastasse.
• Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi toetatud projektid aitasid raamatukogudel korraldada sisukamaid üritusi, kuhu kutsuda erinevaid esinejaid.
Üritused toetasid lugemishuvi kasvatamist ning nendega jõuti erinevate sihtgruppideni, peamiselt siiski laste ja noorteni.

2.3 Personal
Töötajate arv
Täidetud töökohtade arv (FTE)
39
33,5

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses
Maakonna raamatukogudes vahetus 4 töötajat:
• Otepää Raamatukogu: Nõunis raamatukoguhoidja ja Pühajärvel koristaja;
• Valga Keskraamatukogus veebihaldur-konsultant ja koristaja.
• Töötajad lahkusid omal soovil, neist kolm asus uuele tööle, üks jäi pensionile.
Suuremad muudatused toimusid Tõrva Raamatukogus 1. märtsil 2025. aastal:
• Hummuli ja Ritsu haruraamatukogu raamatukoguhoidjad viidi Tõrva Kogukonnakeskuse alluvusse ning nende uus ametinimetus on kogukonnaspetsialist;
• Ritsu haruraamatukogu – 0,4 koormusega töötaja koormus on ametlikult 1,0 ning lisandus 0,5-kohaga töötaja;
• Riidaja haruraamatukogu – koristaja töötab Tõrva Kogukonnakeskuse alluvuses;
• Taagepera haruraamatukogu – koristaja (ei kajastu raamatukogu struktuuris).
• Kogukonnakeskuse loomise põhjus oli vallavalitsuse soov koondada kultuuri-, spordi- ja noorsootööalane tegevus ühe katuse alla, et pakkuda mitmekesiseid huvi- ja vabaajategevusi Tõrva valla erinevates piirkondades.
Tõrva Raamatukogu kolimise järel Tõrva Gümnaasiumisse teenindab kooliraamatukogu töötaja ka rahvaraamatukogu kasutajaid, kuigi ei kajastu raamatukogu struktuuris.
Alates 8. maist 2025. aastal ei ole Valga Keskraamatukogu Koikküla haruraamatukogus töötajat.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine
Erialaharidust ei omanda ükski raamatukoguhoidja.
Üks töötaja õpib erialal, mida võib pidada raamatukogutööga seotuks – Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kogukonnahariduse ja huvitegevuse õppekava rakenduskõrgharidusõppe teisel kursusel.
Kutset ei omandanud 2025. aastal ükski raamatukogutöötaja.

2.3.3 Täienduskoolitused
Koolitusteema
Raamatukogude arv, kust koolitustel osaleti
Juhtimine, sh projektijuhtimine
2
Digi- ja meediapädevused
12
Isikuandmete kaitse ja autoriõigused
15
Klienditeenindus
18
Kogude kujundamine ja haldamine
5
Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine
15
Kultuur ja kirjandus
16
Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste teenindus
-
Meeskonnatöö ja koostööoskused
1
Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja uuringud
3
Teenuste pakkumine ja arendus
18
Terviseedendus, liikumisharrastus
-
Eesti keel
1
Esmaabi
1
Huviharidus
1
Kodulugu
17
Käsitöö, meisterdamine
1
Laste- ja noortetöö
4
Rahatarkus
2
Tööõigus
13
• Maakonna raamatukogutöötajad osalesid kokku 34 koolitusel, mis käsitlesid 18 tabelis toodud teemat. Koolituste kestus oli kokku 964 tundi.
• Fookusteemat 2025. aasta koolitustel ei olnud.
• Raamatukoguhoidjad kasutavad võimalust osaleda tasuta või veebis toimuvatel koolitustel.
• Enim osaleti Valga Keskraamatukogu korraldatud 7 koolituspäeval – osalejate arv 12-18.
• Koolitustel osalemiseks ja maakonnaraamatukogus koolituste korraldamiseks kulus 2 651.- eurot (s.o 0,3% jooksev- ja 0,4% personalikuludest).
• Sellest ca 2/3 (1 688.- eurot) kulutas Valga Keskraamatukogu maakonna raamatukoguhoidjatele 7 koolituspäeva korraldamiseks. Võimalusel otsiti odavamaid või tasuta koolitusi (näiteks RaRa poolt pakutud koolitusi, mille puhul on vaja tasuda koolitaja sõidu- ning vajadusel ööbimiskulud).
• Selle summa valguses saab väita, et kordaminekuks on juba fakt, et koolitused toimusid.

Maakonnaraamatukogu korraldas 7 koolituspäeva (sh koolitusreis ja õppekäik):
• Sündmuse korraldamise ABC: kuidas teha sündmusest elamus (Argo Juske, Tori valla kunstnik-ruumikorraldaja)
• Autoriõiguse koolitus raamatukoguhoidjatele (Airi-Ulrike Lillevälja, RaRa autoriõiguse juhtiv spetsialist)
• Töösuhete ABC (Larissa Tihhonova, Tööinspektsiooni nõustamisjurist)
• Läti kirjanduse loeng (Contra, luuletaja ja tõlkija)
• Kratimanamine algajatele (Laura Nemvalts, RaRa digihumanitaaria spetsialist; Keyt Vainola, RaRa haridustehnoloog)
• Loeng „Georg Hellati hooned Valgas ja mujal Eestis“ (Esta Mets, ajaloolane)
Koolitusreis Valmiera piirkonda (Ergeme külaraamatukogu ja Valmiera integreeritud raamatukogu; ekskursioon Valmiera Teatris) ja õppekäik Valka raamatukokku.
Teemad, mida käsitleti:
• digi- ja meediapädevused (algteadmised AI-ga katsetamiseks);
• isikuandmete kaitse ja autoriõigused ning tööõigus (andsid ja kinnistasid algtõdesid nendes õigusvaldkondades);
• koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine (teadmised ja nipid, kuidas teha sündmusest elamus);
• teenuste pakkumine ja arendus ning klienditeenindus (võrdlusvõimalus läti raamatukogude töökorraldusega);
• kultuur ja kirjandus ning kodulugu (ülevaade uuemast läti kirjandusest ning laiendasid silmaringi teatri toimimisest ja arhitektuurist).
Raamatukogutöötajad hindasid korraldatud koolitusi ja õppekäike väga eriilmelisteks. Nad pidasid neid töötajat toetavaks ja silmaringi laiendavaks, hindasid koolitustel saadud uusi teadmisi ja oskusi, mida saavad igapäevatöös rakendada.

2.3.4 Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine
Maakonnaraamatukogu korraldab statistika kogumist ja tegevuse analüüsi vastavalt kehtivale rahvaraamatukogu seadusele.
• Kõik maakonna raamatukogud esitasid statistilise aruande keskraamatukogule, need kontrolliti ja esitati tähtajaks RaRa’le.
• Tegevuse analüüsiks on kõik raamatukogud – nii haruraamatukogud kui valla keskraamatukogud – esitanud tegevusaruande, mille põhjal koostati maakonna koondaruanne kultuuriministeeriumile esitamiseks.
• Statistilise ja sõnalise aruande põhjal koostati ülevaade, mida tutvustati maakonna koolituspäeval ning kokkuvõte edastatakse kõikidele maakonna raamatukogudele peale käesoleva aruande esitamist.
Statistilise aruande esitamise juures oli probleemiks statistilise aruannete esitamise RAJU keskkond. Kui muud probleemid leidsid töö kestel mingi lahenduse, siis lõpuni oli suurimaks probleemiks täitmise ja kontrollimisega kaasnev ajakulu.

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum
Maakonna raamatukogud asuvad enamasti asulate keskustes ning on hästi ligipääsetavad, jäädes inimeste igapäevaste liikumisteede lähedusse.
2025. aastal
• viidi Otepää Linnaraamatukogu ruumides läbi kapitaalremont, mille tulemusena koondati raamatukogu tegevus hoone ühte tiiba (avamine veebruaris 2026. aastal);
• kolis Tõrva Linnaraamatukogu Tõrva Gümnaasiumi raamatukogu ruumidesse, 2026. aastal alustatakse kogude ühendamist (v.a õpikukogu);
• soojustati otsaseinad hoonel, kus asub Valga Keskraamatukogu Sooru haruraamatukogu;
• teostati raamatukogudes mitmeid jooksvaid töid: vahetati boiler ja välisuks, uuendati sanitaartehnikat, remonditi küttesüsteemi, kõrvaldati veekahjustusi, hooldati ventilatsioonisüsteemi jms.).
Raamatukogude ruumide seisukord on valdavalt rahuldav, kuid remondivajadus kasvab:
• remonti vajavad Otepää Raamatukogu Puka ja Pühajärve, Tõrva Raamatukogu Taagepera ning Valga Keskraamatukogu mitme haruraamatukogu ruumid.
• Valga Keskraamatukogu maja vajab remonti (rõdu on ajutiselt toestatud, alumise korruse kahes ruumis vajub põrand, majas puudub lift, ventilatsioon ei toimi nõuetekohaselt jne).
• Valga Keskraamatukogu Tagula haruraamatukogus said veeuputuse tõttu kahjustada lagi ja laevalgustid, remont teostatakse käesoleval aastal.
• Valga Keskraamatukogu Koikküla haruraamatukogu on alates 1. aprillist 2025. aastal ruumideta ning uut pinda ei ole seni leitud.
• Mitmes raamatukogus on vajadus valgustuse kaasajastamiseks.
Valga Keskraamatukogu Laatre ja Lüllemäe haruraamatukogul on valmidus toimida kriiside ajal kerksuskeskusena – olemas on valmisolek elektrigeneraatori ühendamiseks ja esmateenuste pakkumiseks.
Kuigi igapäevane töökorraldus on tagatud ja teenus raamatukogudes toimib, on eelarvelised võimalused piiratud. Üldkulude kasv ei võimalda omavahenditest teha suuremahulisi investeeringuid hoonete ja ruumide kaasajastamiseks. Piiratud ressursside tingimustes on keskendutud sisustuse ümberpaigutamisele ja väiksematele kujunduslikele lahendustele, et muuta keskkond hubasemaks ja mitmeotstarbelisemaks.
Metsatervenduse OÜ toetuse eest soetati Valga valla raamatukogudesse: tagastuskast, töövahendeid (sülearvuti, transpordikastid, töötool, varstolmuimeja), ruumide ümberkujundamiseks mööblit (laud, tumbad, tugitoolid, astmed), vaipu, põrandalampe ja lugemispesa patju ja mõned jõulukuused koos ehetega. Lisaks astmed, näitusesiinid ja termoskannud ning lauamängud.

3.2 Ligipääsetavus
3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele
Ligipääsetavuse aspektid
Mitmes raamatukogus
Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele pakutavate võimaluste ning ruumide kohta
3
Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle võimaluste kohta
1
Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised
0
Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust*
14
Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja
6
Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu ruumidesse
3
Raamatukogus on nõutele vastav invatualett
3
Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul viisil tagatud parkimisvõimalus
21
Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada silmusvõimendit
0
Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega
16
Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval
4
* kõik maakonna raamatukogud on valmis koduteenindust pakkuma.

3.2.2 Koduteenindus
Koduteenindus tagab teenuse kättesaadavuse inimestele, kellel ei ole tervislikel või liikumispiirangutest tulenevatel põhjustel võimalik raamatukogu külastada. Teenus võimaldab neile ligipääsu raamatukoguteenustele, toetab lugemisharjumuse säilimist ning aitab ennetada sotsiaalset isolatsiooni.
Koduteeninduse teenused
Kordade arv
Kasutajate arv
Väljaannete laenutus
280
66
Kasutajakoolitus
-
-
Digipädevuste alane nõustamine
-
-
8 maakonna raamatukogu ei osuta koduteenindust. Põhjuseks on kas selle teenuse soovijate puudumine või on teenus korraldatud muul viisil (lähedaste, naabrite või sotsiaaltöötaja vahendusel). Kuigi hetkel puudub nendes raamatukogudes otsene vajadus koduteeninduse osutamiseks, on olemas valmisolek seda teha.

3.2.3 Teenused teistele asutustele
Teenused teistele asutustele
Kordade arv
Osavõtjate arv
Teenused koolidele ja lasteaedadele/lasteaiarühmadele (ei toimunud raamatukogus):
raamatukogutunnid (sh „Lugemisisu“), kohtumised (laste- ja noorte)kirjanikega, ettelugemised vm. üritused, raamatute laenutamine lasteaias
135
3 792
Teenused kogukonnale (nii raamatukogus kui mujal):
ruum koosolekute (sh MTÜd, korteriühistud, valimiseelsed kohtumised erakondadega) korraldamiseks, giiditeenuse osutamine, erinevate sündmuste (viktoriinid, mälumängud, loengud jms) korraldamine
58
1 332
Teenused hooldekodudele ja -keskustele:
raamatute laenutus, ettelugemised
40
181
Tabelis ei ole toodud:
• Valga Keskraamatukogu Lüllemäe haruraamatukogu ruumides asuvad alates septembrist seoses Lüllemäe Põhikooli remondiga 2. ja 3. klassi klassiruumid, õpetajate tuba ning seal toimuvad ka erinevad ainetunnid.
• Valga Keskraamatukogu lasteosakonna raamatukoguhoidja osaleb Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi töös.
• Valga Keskraamatukogu haruraamatukogudes on võimalik jälgida Valga väärikate ülikooli loengute veebiülekandeid (toimus 9).
• Valga Vallavalitsus viis 24.03.-06.04 läbi vallaelanike rahuloluküsitluse, mille küsitlusormi sai täita veebis, aga ka kõigis valla raamatukogudes.

3.3 Innovatsioon
3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised võimalused
Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused
Mitmes raamatukogus?
Raamatukogusüsteem URRAM
0
Raamatukogusüsteem RIKS
22
Raamatukogusüsteem Sierra
0
Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu
2
Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või laenutuskapi kaudu
17
Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid)
0
Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7)
0
Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi
14
Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi
13
Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat
7
Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga arvutit (nt koosolekuteks)
14
Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute loomiseks)
0
Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide loomiseks)
0
Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus
0
Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti
18
Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust
21
Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või koopiamasinat
21
Raamatukogus saab värviliselt printida
14
Lamineerimine
3

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas
Valga Keskraamatukogu sai valguskaabliühenduse (17 360.- eurot, rahastaja vallavalitsus), mis tagab ülikiire ja töökindla internetiühenduse ning loob paremad tingimused nii e-teenuste arendamiseks kui ka kasutajate paremaks teenindamiseks.
2025. aastal täiendavaid infotehnoloogiaarendusi ei tehtud.
Maakonna raamatukogude infotehnoloogiakulud olid 24 059.- eurot. Sellega tagati olemasolevate teenuste toimimine (internetiühendus, raamatukoguprogramm) ning uuendati seadmeparki: soetati 3 digiekraani (sh üks Metsatervenduse toetuse eest), 2 sülearvutit (sh üks Metsatervenduse toetuse eest) ja 7 arvutikomplekti ning välja vahetati mõned kuvarid.
Valga valla raamatukogude kasutajaarvutid ning osaliselt ka töötajate arvutid vajavad lähiajal uuendamist, sest nende tehniline võimekus mõjutab juba teenuste kvaliteeti.

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus
Raamatukoguprogrammist RIKS saadud andmetel
• läbi liitumisportaali registreerus 7 uut lugejat (kõik Valga Keskraamatukogus),
• maakonna raamatukogude e-kataloogist RIKSWeb tehti otsinguid 61 422 korda,
• pikenduseks kasutati
• kiirpikendust (meeldetuletusega saab inimene lingi, mille kaudu käes olevaid väljaandeid pikendada) 5 683 korda,
• RIKSWeb’i 4 575 korda,
• kahte raamatute laenutuskappi – Valgas ja Tõrvas – telliti 2 160 väljaannet (1 370 korda).
Tagastuskast on 17 maakonna raamatukogul. Selle kasutamise üle kõikides raamatukogudes arvestust ei peetud (andmed 4 824 korra kohta).
Iseteeninduslikud teenused on kasutajatele tähtsad, sest need võimaldavad teenust kasutada paindlikult ja mugavalt.

3.3.4 Andmebaaside loomine ja teatmebibliograafilise töö korraldamine
• Valga Keskraamatukogu kasutab raamatukogusüsteemi RIKS, kuhu kirjeldatakse kõik väljaanded; vajadusel korrigeeritakse olemasolevaid kirjeid.
• Valga Keskraamatukogus ei ole 2023. aasta kevadest bibliograafi. Seetõttu on andmebaaside loomine ja süsteemne teatmebibliograafiline töö olnud piiratud ning toimunud üksnes võimaluste piires.
• Koduloolise materjali kogumine jätkub, kuid peamiselt lisanduvad raamatud, mida saadakse annetustena või ostetakse.
• Kogutud kodulooline materjal on kättesaadav raamatukogu kodulehe rubriigis „Valgamaa kodulugu“. Raamatukogu koostatud kodulooliste isikute andmebaas ISIK on veebis kasutatav, kuid selle täiendamine ei ole tehnilistel põhjustel võimalik.


4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted
Valga Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtted on koostatud 2018. aastal. Kuigi neid ei ole uuendatud, võimaldab see komplekteerimisel arvestada teeninduspiirkondade eripära, lugejahuvi muutumist ja eelarvelisi võimalusi.
Komplekteerimisel on prioriteediks eesti ilukirjandus ja Eestit puudutav teadmiskirjandus, tõlkekirjandusest eelistatakse väärtkirjandust ning tarbekirjandusest laiemale lugejaskonnale huvipakkuvat ja elukestvat õpet toetavat kirjandust.
Komplekteerimisel lähtuvadki raamatukogud teeninduspiirkonna vajadustest ja sihtrühmadest, lugejate soovidest (eriti järelkomplekteerimisel) ning eelarvelistest võimalustest. Külaraamatukogud lähtuvad eeskätt lugejapoolsest nõudlusest ning kasutavad väiksema lugejahuviga raamatute soetamise asemel raamatukogudevahelise laenutuse võimalusi. See aitab vältida vähese kasutusega raamatute kogusse soetamist, säilitades samal ajal teenuse kättesaadavuse.
Hangitud raamatutest moodustas ilukirjandus 77,8%, mis peegeldab eeskätt lugejate tegelikku nõudlust ning raamatukogude teadlikku valikut suunata piiratud komplekteerimisraha enimkasutatavatele teavikutele, et tagada kogude aktiivne kasutus.
96,8% maakonna raamatukogudesse hangitud raamatutest osteti läbi keskraamatukogu komplekteerimisosakonna. Perioodikat komplekteerivad raamatukogud omavalitsuse raha eest ise, v.a väike kogus kultuuriperioodikat (655.- euro eest telliti riigi raha eest).
Komplekteerimine on korraldatud süsteemselt ning lähtub selgetest prioriteetidest ja tegelikust kasutusvajadusest.

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega
2025. aasta lõpus oli raamatukogude kogudes arvel 317 104 raamatut (sellest 65,8% oli ilukirjandus), lisaks kuulus kogudesse 2 348 aastakäiku ajakirju, 299 aastakäiku ajalehti, 1 339 auvist, 181 elektroonilist ning 267 muud teavikut.
Raamatute laenutused moodustasid 85,4% kojulaenutustest.
• Sellest oli ilukirjanduse osakaal 79,6%, mis on oluliselt kõrgem kui selle osakaal kogus.
• Liigilise kirjanduse puhul laenutati enim liike 1, 3 ja 9 (kõiki üle 3%).
• Võõrkeelse kirjanduse laenutusi oli maakonna raamatukogude kojulaenutustest 5,4%. Sellest suurema osa moodustas venekeelse kirjanduse laenutus Valgas (9,2% raamatute kojulaenutustest), mis peegeldab venekeelse elanikkonna suhteliselt suuremat osakaalu linnas.
Perioodika laenutused moodustasid 14,6% kojulaenutustest (kolmes raamatukogus üle 60%), mis näitab paberajakirjanduse jätkuvat olulisust kogudes ning selle lugemise tähtsust, eriti vanema elanikkonna jaoks.
Kogude ringlus maakonnas oli 0,62, s.t et rohkem tuleb tähelepanu pöörata kogude puhastamisele.
Raamatulaenutuste TOP5 maakonnas:
1. Vadi, Urmas. Kuu teine pool (2024) (17 eks., 174 laenutust)
2. Mikser, Sven. Vareda (2023) (21 eks., 172 laenutust)
3. Ernits, Marje. Sirelililla (2024) (18 eks., 160 laenutust)
4.-5. Luuk, Lilli. Ööema (2024) (13 eks., 146 laenutust)
Pauts, Katrin. Valge aiaga maja (2024) (18 eks., 146 laenutust)
Laenutuste TOP5 koosneb ainult Eesti autorite romaanidest, mis kinnitab raamatukogude aruannetes välja toodut – lugejad eelistavad lugeda eesti kirjandust.

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja hinnang
2025. aastal hangiti maakonna raamatukogudesse raamatuid 7 900 eks. (3 077 nimetust), millest moodustas
• ilu- ja lastekirjandus 77,8% (6 144 eks.);
• liigiline kirjandus 22,2% (1 756 eks.) – sellest peaaegu pool raamatutest liikidest 1 (peamiselt psühholoogia), 3 (sotsiaalteadused, majandus, sõjandus jms.) ja 7 (kunst, käsitöö, film, teater jms);
• võõrkeelne kirjandus 1,6% – sellest suurema osa ingliskeelsed raamatud (ca 64%).
Ilu- ja lastekirjanduse suur osakaal vastab lugejate suuremale huvile. Liigilise kirjanduse puhul on selgelt eelistatud praktilised valdkonnad (psühholoogia, majandus, käsitöö jms). Võõrkeelse kirjanduse hankimist mõjutab asjaolu, et Venemaal välja antud kirjandust ei ole Valga Keskraamatukogul jätkuvalt võimalik komplekteerida ning üks maakonna raamatukogu ostis aasta lõpus suurema hulga ingliskeelseid noorteraamatuid.
Raamatuid osteti 7 063 eks. (2 607 nimetust). Ostuks kulus 107 313.- eurot (78,9% komplekteerimiskulust) ning ostetud raamatu keskmiseks hinnaks kujunes 15.19 eurot.
Ostetud raamatute juurdetulek maakonnas oli elaniku kohta 0,26 ja kasutaja kohta 1,13 eks. See näitab pigem tagasihoidlikku, kuid stabiilset kogude uuenemist, mis eeldab jätkuvalt hoolikat valikute tegemist.
e- ja audioraamatuid maakonna raamatukogud 2025. aastal ei komplekteerinud.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang
2025. aasta perioodika tellimiseks kulus 2024. aastal 20,7% komplekteerimiskulust, mille eest lisandus maakonna raamatukogude kogudesse 355 aastakäiku perioodikat – neist 270 ajakirja ja 85 ajalehte.
2025. aastal kulus uue aasta perioodika tellimiseks 19,7% komplekteerimiskulust.
Perioodika tellimine on maakonna raamatukogudes aasta-aastalt vähenenud. Peamisteks põhjusteks on tellimishindade pidev tõus ning asjaolu, et komplekteerimiseelarve ei kasva samas tempos. Samuti lõpetavad paberväljaanded ilmumise, mis piirab valikut.
Kultuuriperioodikat telliti läbi Valga Keskraamatukogu komplekteerimisosakonna 655.- euro eest; lisaks soetavad raamatukogud kultuuriperioodikat ka omavalitsuse raha eest.
Digiväljaannetest soetati:
• Delfi – 1 litsents Valga Keskraamatukogu poolt, kasutusõigust jagati haruraamatukogudega;
• Postimees – litsents 7 raamatukogus (enamasti paberlehe asemel, v.a. Valga, kus on olemas ka paberleht);
• Imeline Teadus – digiväljaanne Valga Keskraamatukogus kasutajate;
• SA Kultuurileht väljaanded – digijuurdepääs kaasnes paberväljaande tellimusega.
Digiväljaannete kasutamine aitab osaliselt leevendada paberväljaannete hinnatõusust tulenevat survet ning laiendab ligipääsu sisule, kuid litsentside piiratud arv ja kohapealse kasutuse nõue ei võimalda veel paberväljaannete täielikku asendamist.

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang
• Elektroonilisi väljaandeid 2025. aastal ei soetatud, sest nende järele puudub nõudlus.
• Auviseid lisandus kogudesse 10, kõik annetusena.
• Muid väljaandeid hangiti kogudesse 42, neist annetusena 4. Enamasti soetati lauamänge, eelkõige noorematele kasutajatele mõeldes. Eesmärk oli mitmekesistada raamatukogu kasutusvõimalusi ning pakkuda lisaks lugemisele ka muid ühistegevuse ja ajaveetmise võimalusi.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang
2025. aastal esemeid ei komplekteeritud (v.a mängud, aga need võetakse arvele kui muud väljaanded).

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust
Annetuste osakaal oli tagasihoidlik – raamatute puhul 10,6% ning perioodika puhul 21,5%.
Perioodika osas mõjutab annetuste osakaalu komplekteerimisraha nappus, kuid samas näitab lugejate valmisolekut toetada raamatukogu ja jagada oma tellitud ajakirjandust teistega.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised
2025. aastal toimus inventuur Valga Keskraamatukogus.
Maakonna raamatukogude kogudest kustutati 18 292 raamatut (5,6% aasta alguses arvel olnud raamatutest). Maha kantud raamatutest moodustas 60,5% ilu- ja lastekirjandus ning 6,4% võõrkeelne kirjandus (sellest suurema osa venekeelsed raamatud Valgas).
Kustutati 1 087 aastakäiku ajakirju, 71 auvist, 6 elektroonilist ja 29 muud teavikut.
Kogust eemaldati lagunenud, sisuliselt aegunud ning vähest kasutust leidnud väljaanded.
Mahakandmise regulaarsus on raamatukogudes erinev. 5 raamatukogus ei kantud aasta jooksul maha ühtegi raamatut, kuid perioodikat kanti maha kõikides raamatukogudes.
Rohkem raamatuid kanti maha Otepää ja Tõrva linnaraamatukogus seoses remondi ja kolimisega ning Valga Keskraamatukogus eesmärgiga ruumide ümberkorraldamiseks. Otepää Raamatukogu Keeni ja Sangaste ning Valga Keskraamatukogu Hargla ja Lüllemäe haruraamatukogus paigutati kogu ümber ja selle käigus vaadati kogu kriitilisema pilguga üle.


5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused
2025. aastal Valga maakonna raamatukogudes lugejaküsitlusi ei toimunud.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused
• Maakonna raamatukogude rahuoluindeks oli 9,7 (Otepää ja Valga vallas 9,7 ning Tõrva vallas 9,5).
• Rahulolu-uuringule laekus 812 vastust ning hinnang viimasele raamatukogukülastusele oli väga positiivne. Vastajad pidasid raamatukogusid kogukonnale vajalikuks ning rõhutasid korduvalt, et teenus toimib hästi.
• Kõige olulisemaks külastuskogemust mõjutavaks teguriks on raamatukogutöötaja, kõrge hinnangu sai nende asjatundlikkus, teeninduskiirus ning oskus soovitada kirjandust. Negatiivseid hinnanguid esines minimaalselt (need olid pigem üksikjuhtumid), mis kinnitab teeninduskultuuri tugevust.
• Teeninduskorraldusega oldi üldiselt rahul, sh raamatukogudevahelise laenutuse toimimisega ning paindlike iseteeninduslahendustega (raamatukapp Tõrvas ja Valgas, tagastuskastid Tõrvas, Otepää ja Valga valla raamatukogudes).
• Kogudega ollakse pigem rahul, kuid nenditi, et väiksemates raamatukogudes piirab valikuid tagasihoidlik komplekteerimiseelarve. Mitmed vastajad tõid esile vajaduse suurendada raamatukogude rahastust.
• Arendamist vajavate teemadena nimetati pikemaid lahtiolekuaegu (peamiselt raamatukogudes, kus töötaja on osalise koormusega), suuremat sündmuste ja klubilise tegevuse valikut ning paremat teavitustööd pakutavatest teenustest. Samuti juhiti tähelepanu infotehnoloogiliste vahendite ja internetiühenduse uuendamise vajadusele.
• Raamatukogude ruume hinnati üldiselt puhasteks ja hubasteks, kuid mitmel juhul märgiti remondivajadust või ruumikitsikust.
Kokkuvõttes kinnitas uuring, et raamatukogude tegevust hinnatakse kõrgelt ning nende roll kogukonnas on oluline. Tulemused annavad selge suuna edasiseks arendamiseks, eelkõige teenuse kättesaadavuse, teavitustöö, IT-taristu ja kogude arendamise osas.

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused
5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele juurdepääs
• Kõikides maakonna raamatukogudes on internetiühendus, neist 21 pakuvad ka wifi kasutamise võimalust (ühes raamatukogus ei olnud ajutisel pinnal wifit). Kasutajate käsutuses on 38 arvutit (kolmes raamatukogus kasutajaarvuti puudub) ning olemas on ID-kaardi kasutamise ja printimisvõimalus. See tagab juurdepääsu riigi ja kohaliku omavalitsuse e-teenustele.
• Kasutajaarvuteid kasutatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse e-teenuste kasutamiseks, igapäevasteks toiminguteks, dokumentide vormistamiseks ja printimiseks, vähesel määral ka meelelahutuseks.
• Eraldi statistilist arvestust kasutuse üle ei peeta. Vajadusel pakutakse kasutajatele info- ja digipädevuste alast nõustamist ja juhendamist.
• Viimastel aastatel on uusi kasutajaarvuteid hangitud vähe. See ei ole olnud eelarveline prioriteet: uue arvuti soetamisel läheb see enamasti töötaja kasutusse ning senine tööarvuti jääb kasutajaarvutiks. Erandina soetati Tõrva Linnaraamatukogu uutesse ruumidesse kolm (raamatukogu jaoks) uut kasutajaarvutit, mis parandas teenuse kvaliteeti.
Suurimaks probleemiks ongi kasutajaarvutite vanus ja piiratud tehniline võimekus, mis mõjutab töökindlust. Kokkuvõttes on e-teenustele juurdepääs tagatud, kuid IT-vahendite vananemine võib pikemas perspektiivis vähendada teenuse kvaliteeti ja ligipääsu võrdsust.

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes
• Uusi e-teenuseid ei loodud.
Muudatused teeninduskorralduses:
• Alates 1. märtsist 2025. aastal on Tõrva Raamatukogu kaks haruraamatukogu – Hummuli ja Ritsu – Tõrva Kogukonnakeskuse alluvuses. Teeninduskorraldust see otseselt ei muutnud, kuid muutus alluvussuhe.
• Alates 1. märtsist 2025. aastal muutusid Otepää Raamatukogu Nõuni haruraamatukogu lahtiolekuajad seoses uue töötaja tööleasumisega (esmaspäev, teisipäev, neljapäev kell 12-18).
• Alates 1. aprillist 2025. aastal ei ole Valga Keskraamatukogu Koikküla haruraamatukogul ruume ning aasta lõpuni toimus mobiilne laenutus. Autoring toimus aprillist juunini igal reedel mitmes piirkonna asukohas. Alates juulist toimub see iga kuu esimesel ja kolmandal reedel kahes asukohas – Koikkülas ja Tahevas. Suure tõenäosusega (kui uusi ruume ei leita) haruraamatukogu 2026. aastal suletakse.
• Alates 11. detsembrist 2025. aastal asub Tõrva Raamatukogu Tõrva Gümnaasiumi hoones. Raamatukogu ühendamist ei ole toimunud, kuid kooliraamatukogu töötaja teenindab ühtlasi rahvaraamatukogu kasutajaid ja vastupidi.

5.3.3 Lugejad
Lugejad
2024
Lugejad
2025
muutus
(+-)
6 419
6 362
-57
• 2025. aastal oli hõlve maakonnas 23,4%.
• Laenajaid oli 88,3% raamatukogu kasutajatest.
• Lugejate arv on maakonnas stabiilne – langus 0,9% võrra ei ole märkimisväärne. Positiivsena saab välja tuua, et 9 maakonna raamatukogus kasutajate arv tõusis.
Vähenemise põhjused:
• maakonna elanike arvu kahanemine (429 inimese võrra) ning elanikkonna vananemine;
• suureneb nende inimeste osakaal, kes erinevatel põhjustel ei loe või ei kasuta raamatukogu teenuseid;
• samal ajal väheneb laste ja noorte osakaal maakonna elanike seas ning nende raamatukogukasutus on harvem.

5.3.4 Külastused
Külastused
2024
Külastused
2025
muutus
(+-)
125 072
116 562
-8 510
• Maakonna raamatukogude külastuste arv vähenes 6,8%, samas 7 raamatukogus külastuste arv kasvas.
• Virtuaalkülastuste arv kasvas 4,7% võrra. See näitab, et teenuste kasutus ei ole kadunud, vaid on osaliselt liikunud veebikeskkonda ning muutunud mitmekesisemaks.
Külastuste vähenemise võimalikud põhjused:
• Lugejate arvu vähenemine mõjutab otseselt ka külastuste arvu.
• Töökorralduslikud muutused: Otepää ja Tõrva linnaraamatukogu teenindus oli kolimise tõttu häiritud; Valga Keskraamatukogu oli suvel nädal aega inventuuriks suletud ning Koikküla haruraamatukogu teenus kujundati ümber mobiilseks laenutuseks.
• Inimeste muutunud harjumused – lisandunud on erinevaid infokanaleid ning e- ja audioraamatute keskkondi, mida saab kasutada kodust lahkumata.
• Kindlasti mõjuvad ka raamatukogude lahtiolekuajad, mis ei ole alati kasutajatele sobivad, sh osalise tööajaga seotud lühemad teenindusajad.
• Osa külastusi võib erinevatel põhjustel jääda registreerimata.
• Lugejad teevad üha sagedamini oma raamatuvaliku kodus, kasutades e-kataloogi teoste leidmiseks ja reserveerimiseks ning tulevad raamatukokku konkreetse(te)le raamatu(te)le järele või laenutavad need raamatukappi.
Kokkuvõttes viitab statistika pigem kasutusviiside muutumisele kui raamatukogude tähtsuse vähenemisele.

5.3.5 Laenutused
Laenutused
2024
Laenutused
2025
muutus
(+-)
207 038
200 164
-6 874
• Laenutustest moodustasid kojulaenutused ja pikendused 90,7% ning kohalkasutused 9,3%.
Laenutuste vähenemise põhjused:
• Elanike ja kasutajate arvu vähenemine, mis mõjutab otseselt ka laenutusnäitajaid.
• Kohalkasutuste märgatav langus (20%), mis on olnud suurem kui üldine laenutuste vähenemine.
• Kõik raamatukogud ei saa komplekteerida lugejate poolt soovitud raamatuid. Eelarve piiratus sunnib tegema valikut ilmuvate nimetuste hulgast. Kuigi ostude vähenemist kompenseeritakse raamatukogudevahelise laenutusega, peab seda kasutades arvestama, et raamatu „koduraamatukogu“ lugejad soovivad ka neid raamatuid lugeda.
• Inimeste vaba aja vähenemine ning konkurents teiste ajaveetmise võimalustega (hobid, digimaailm, sotsiaalne tegevus).
• Raamatukogude ruume kasutatakse üha enam üritusteks või kaugtöö tegemiseks, mis ei kajastu laenutusstatistikas.
• Võõrkeelse kirjanduse laenutamine vähenes 16,4% võrreldes 2024. aastaga.
Suurim mõju tulenes Valga Keskraamatukogu venekeelse kirjanduse laenutamise vähenemisest (-12,6% võrra). Viimastel aastatel on venekeelset kirjandust komplekteeritud vähesel määral, mis on nüüd hakanud ka laenutusnäitajaid mõjutama.
Kokkuvõttes viitavad laenutusstatistika muutused eelkõige komplekteerimisest tulenevatele teguritele ning kasutamisharjumuste muutumisele.

5.3.6 MIRKO teenus
Aasta algul oli MIRKO teenusega liitunud 11 raamatukogu (Valga valla 10 raamatukogu ja Tõrva Linnaraamatukogu), aasta lõpuks oli neid 10.
• Alates 1. aprillist on teenus suletud Valga Keskraamatukogu Koikküla haruraamatukogus, mille kogu on kokku pakitud.
• Tõrva Linnaraamatukogu katkestas teenuse raamatukogu kolimise tõttu, aga detsembrist on teenus jälle kättesaadav.
• MIRKO kaudu toimus 392 laenutust (sisalduvad 144 pikendust), mida oli 72 võrra vähem kui 2025. aastal. Telliti nii ilu-, laste- kui teabekirjandust.

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest
Teenust korraldavad raamatukoguhoidjad, maakonnas puudub keskne koordineerimine.
• Raamatukogudevaheline laenutus (RVL) kasvas 2025. aastal mõõdukalt – maakonna raamatukogude vahel laenutati kokku ligikaudu 2 500 raamatut.
Väljastpoolt maakonda tellis 29 raamatut Valga Keskraamatukogu (laste suvelugemise programmi jaoks), maakonnast välja laenutati 26 raamatut (Otepäält, Pukast ja Valgast). See näitab, et teenus toimub peamiselt maakonnasiseselt ning vajadus välislaenutuse järele on pigem tagasihoidlik.
• Olulise osa raamatukoguhoidjate tööst moodustab ka valla raamatukogude vaheline asutusesisene laenutus (ASL). 2025. aastal laenutati nii ligikaudu 4 400 raamatut, mida on üle 60% rohkem kui 2024. aastal.
• ASLi kasvu mõjutas oluliselt Valga vallas (hetkel ajutiselt) suletud Koikküla raamatukogu kogust teistesse valla raamatukogudesse laenutatud raamatute arv (1 800 raamatut).
• RVLi mõõdukas kasv näitab, et maakonnasisene koostöö toimib stabiilselt ning vajalik kirjandus on kättesaadav teiste raamatukogude kaudu.
• ASL-teenuse märkimisväärne kasv kinnitab vallasisese koostöö tõhusust ning kogude paindlikku kasutamist.

5.3.8 Infopäringud
Päringud
2024
Päringud
2025
muutus
(+-)
3 090
3 174
+84
• Infopäringute temaatika oli lai ning peegeldas nii igapäevaseid vajadusi, hariduslikke eesmärke kui ka isiklikke huvisid.
• Suurem osa päringutest puudutas igapäevaeluga seotud küsimusi (näiteks ühistranspordi sõiduplaanid, asutuste kontaktid ja lahtiolekuajad).
• Jätkuvalt küsitakse konkreetsete autorite ja nende teoste leidumuse kohta, kuid esines ka eripärasemaid kirjanduspäringuid (näiteks 1970. aastal sündinud eesti kirjanikud ja nende looming, sobiv noorteromaan 13aastasele poisile).
• Olulisel kohal olid haridus- ja ajalooteemad, sh kodulugu (Hummuli mõisa ajalugu, Sangaste rukkikrahv) ning maailma ajalugu. Materjali koguti referaatide ja uurimistööde jaoks. Populaarsed olid loodusteemad (Eesti orhideed ja kaitsealused taimeliigid).
• Huvitavamate teemadena võib välja tuua tammehalgude kütteväärtuse, Münchauseni sündroomi, kaltsunukkude valmistamise, Teise maailmasõja lahingud Tartus jne.

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused
• 2025. aastal raamatukogud virtuaalüritusi, -koolitui ega näitusi ei korraldatud.
• Valga valla haruraamatukogudes oli võimalik jälgida Valga väärikate ülikooli ülekandeid (ei korraldanud raamatukogu).

5.3.10 Tasulised teenused
☒ Printimine, paljundamine
☒ Ruumirent
☒ Üritused
• Tõrva Kogukonnakeskuse alla kuuluvate raamatukogude korraldatud üritused.
☒ Muu:
• pesupesemine (Tõrva Raamatukogu Riidaja haruraamatukogus; Valga Keskraamatukogu Kaagjärve, Lüllemäe, Sooru ja Õru haruraamatukogus),
• saunateenus (Valga Keskraamatukogu Laatre haruraamatukogus),
• duši kasutus (Valga Keskraamatukogu Kaagjärve ja Sooru haruraamatukogus),
• markide, ümbrike ja postkaartide müük (Valga Keskraamatukogu 8 haruraamatukogus).

5.4 Laste- ja noorteteenindus
Lug-d
2024
Lug-d
2025
muutus
(+-)
Külast-d
2024
Külast-d 2025
muutus
(+-)
Laenut
2024
Laenut
2025
muutus
(+/-)
1 863
1 882
+19
36 062
33 265
-2 797
25 492
23 765
-1 727
• Lastest ja noortest lugejate arv on maakonnas püsinud stabiilsena, kuid külastuste ja laenutuse arv on vähenenud. See näitab, et registreeritud kasutajate hulk ei kahane, kuid raamatukogu kasutatakse harvem ning lugemisaktiivsus on langenud.
• Lapsed ja noored ning nende külastused moodustavad ligikaudu kolmandiku kasutajatest ja külastustest, kuid laenutuste osakaal lastele ja noortele on oluliselt väiksem (u 13%).
Üldistavalt mõjutavad laste- ja noorteteenindust järgmised tegurid:
• laste ja noorte arvu vähenemine maakonnas,
• muutunud vaba aja veetmise eelistused,
• sageli laenutavad laste ja noorte eest raamatuid oma nimele lapsevanemad, mistõttu ei kajastu laste tegelik lugemishuvi statistikas.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine
• Maakonna raamatukogude kogudesse lisandus lastele ja noortele mõeldud ilukirjandust 1 629 eks. (673 nimetust), millest 51% moodustas eesti ja 49% väliskirjandus.
Osteti 1 529 eks. (623 nimetust) 16 823.- euro eest (15,7% raamatute komplekteerimiskulust). Lasteraamatu keskmiseks hinnaks kujunes 11.- eurot.
• Lisaks ilukirjandusele soetati ka liigilist kirjandust.
Valga Keskraamatukogu lasteosakonnas moodustas see 20,5% lisandunud raamatutest, teistes raamatukogudes oli osakaal väiksem, sest eelistatakse ilukirjandust.
• Perioodikat telliti 5 nimetust (30 aastakäiku), enim ajakirju „Täheke“ (17) ja „Hea Laps“ (8).
• Komplekteerimisel lähtuti koolide ja lasteaedade vajadustest, koolide soovitusliku kirjanduse nimekirjadest, Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitustest ning võimalusel ka laste ja noorte endi soovidest.
• Vajadusel telliti järelkomplekteerimise teel lisaeksemplare ja võimaluse piires vahetati välja kooli soovitusliku kirjanduse kulunud eksemplare.
• Sihtrühmade ootustele vastavust eraldi uuritud ei ole. Ootusi on kaardistatud kaudselt koostöös õpetajatega ning laste ja noorte otseste soovide põhjal. Selline lähenemine võimaldab kujundada kogusid, mis toetavad laste ja noorte lugemishuvi ja haridusteed, arvestades samas kohalikke võimalusi ning eelarvelisi piiranguid.

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused
Lastele ja noortele korraldatud ürituste, rühmakoolituste ja näituste eesmärgiks on äratada huvi lugemise vastu, tutvustada kirjandust ja kirjanikke ning kujundada püsiv lugemisharjumus. Lugemisharjumuse kujundamine toimub koostöös lasteaedade, koolide ja lapsevanematega.
Laste ja noorte lugemisharjumuse kujundamine on mitmekesine ning hõlmab erinevaid vanuserühmi eelkoolieast kuni põhikooli lõpuni. Peamised tegevusvormid:
• ettelugemised ja lugemistunnid raamatukogudes, koolides ja lasteaedades,
• kohtumised kirjanikega,
• lugemisprogrammid, näiteks „Lugemisisu“, „Meie väike raamatukogu“, suvelugemine,
• raamatukogutunnid, mis tutvustavad raamatukogu kasutamist, kirjandust ning õpetavad raamatuid valima,
• loomingulised töötoad (meisterdamine, joonistamine, muinasjuttude loomine jms),
• näitused ja väljapanekud, mis tutvustavad raamatuid ja kirjanikke.
Valga maakonna raamatukogudes korraldati lastele ja noortele 433 üritust ja rühmakoolitust (7 759 osalejat) ning lisaks 64 näitust ja väljapanekut. Näiteid toimunud tegevustest:
• Eesti Lastekirjanduse Keskuse tuur „Kohtumine kirjanikuga“ Lüllemäe ja Tsirguliina raamatukogus,
• emakeelepäeva kirjandusviktoriin Pühajärve Põhikoolis,
• Pühajärve raamatukogu ettelugemiste sari Jutukorvilugu kohalikus lasteaias ja lugemisveerandtund 1.-2. klassis,
• Valga Keskraamatukogu lasteosakonna töötajate igakuine raamatute laenutamine ühes linna lasteaias,
• Kuigatsi raamatukogu lastehommikud,
• etendused „Mis juhtub raamatukogus öösel“ Lüllemäe ja „Igal ühel oma õnn“ Õru raamatukogus.
Raamatukogud ise hindavad väga võimalust kirjanikke noorte lugejatega kokku viia. 2025. aasta kohtumised: Kristi Piiper, Mika Keränen, Contra, Anneli Jaeger, Ilmar Tomusk, Kadri Lepp, Reeli Reinaus, Hugo Vaher ning illustraatorid Urmas Viik ja Kertu Sillaste. Kohtumised muudavad kirjanduse noorte jaoks isiklikumaks ning suurendavad huvi nende autorite raamatute vastu.
Valga Keskraamatukogu korraldas mitmeid maakondlikke konkursse, milleks noored osalejad pidid tutvuma erinevate kirjanike loominguga. Nelja üleriigilise konkursi žüriisse olid kaasatud kirjanikud Jaan Malin, Kaia Raudsepp, Heiki Vilep ja Lauri Räpp, kes andsid osalejatele tagasisidet ning said võimaluse oma loomingut ette kanda.
Raamatukogud peavad oluliseks iga tegevust, mis toetab laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist, sõltumata selle toimumise kohast või osalejate arvust. Kõik lastele ja noortele suunatud üritused aitavad äratada huvi raamatute vastu, tutvustada kirjandust ning õpetada noori raamatumaailmas orienteeruma ja lugemisvara valima.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus
Üritused/tegevused
2024
Üritused/tegevused
2025
muutus
(+-)
930
972
+42
• Erinevaid üritusi/tegevusi korraldati veidi rohkem kui 2024. aastal,
• nendest 281 olid erinevad näitused/väljapanekud.
Üritused/tegevused
Arv
Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine*
3 524
Kirjandusega seotud näitused ja -väljapanekud
207
Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud
38
Kontserdid või muusikasündmused
15
Kunsti- või käsitöönäitused
24
Lugejamängud ja -võistlused
22
Lugejate kohtumised kirjaniku ja kirjandustegelasega, muud kirjandussündmused
221
Üldharivad loengud ja töötoad
176
Muud (mis ei sobinud eelnevasse loetellu)
Näitused/väljapanekud, üritused, klubilised tegevused, koosolekud vm ettevõtmised kogukonnaga
285
*Info-, meedia- ja digipädevuste alase nõustamise ja juhendamise osas kõik raamatukogud aru ei andnud.
Kohapeal korraldatakse erinevaid kohtumisi, koolitusi ja töötubasid ning pakutakse ruume erinevate koosolekute ja muude ettevõtmiste läbiviimiseks (näiteks toimusid mitmes Valga valla raamatukogus kohtumised volikokku kandideerijatega). Raamatukogude juures on aktiveerunud klubiline tegevus – tegutsevad naisteklubid, kirjandus- ja raamatuklubid, väärikate klubid, meesteklubi jne.
Korraldati erinevaid kohtumisi ja raamatuesitlusi
• Kirjandusfestivali Prima Vista partnerlinna päeval Valgas toimusid mitmed huvipakkuvad esinemised ja raamatuesitlused.
• Valgas toimus Eesti Kirjanike Liidu korraldatud tuuri Sõnaränd raames eesti kirjanike autoriõhtu (Epp Petrone, Piret Bristol, Janika Kronberg).
• Otepää valla raamatukogud korraldasid aprillis eesti raamatu 500. aastapäevale pühendatud pärastlõuna, kus esinesid Kristiina Ehin ja Silver Sepp.
• Valga linnapäevade ajal toimus Jaani kirikus Hedvig Hansoni kontsert „Laul ja luule“ ning kohtumine kirjanik Lauri Räppiga.
• Kolmes maakonna raamatukogus toimus (endise Hummuli raamatukoguhoidja) Elmar Orava raamatu „Mia elä Ummulin“ esitlus.
Lugejamängud ja -võistlused
• Otepää raamatukogu korraldas Arula küla mälumängu ning vabariikliku mälumängu „Otepää kevad“,
• Tõrva raamatukogu korraldas Eesti Raamatu Aasta lugemisbingot,
• Valga Keskraamatukogu korraldab aastaid eesti kirjanduse päeva kirjandusviktoriini.
Raamatukogudes toimus arvestatav hulk üldharivaid loenguid ja töötubasid, näiteks
• Otepää valla nelja piirkonna koostöös (sh Sangaste raamatukogu) jätkus ürituste sari „Seeniorid õpivad ja jagavad“ (8 kokkusaamist),
• koostöös raamatukogudega toimus üks loeng Tõrva ja kaks loengut Valga väärikate ülikoolis.
• Valga Keskraamatukogu haruraamatukogudes oli võimalus veebi teel jälgida valla väärikate ülikooli loenguid.
Kõik raamatukogud korraldasid kirjandusega seotud näitusi ja väljapanekuid. Nende peamine eesmärk on oma kogudes olevate raamatute tutvustamine – tuua raamat näoga lugeja poole, sest nii leiab mõnigi raamat jälle lugeja või vastupidi.
Raamatukogudes, kus see oli võimalik, korraldati kunsti- või käsitöönäitusi ning vahendati 15 rändnäitust (eksponeeriti 22 kohas).
Mõned koduloolised näitused
• „Vana eestikeelne raamat“ Hummuli raamatukogus (korraldati koostöös kogukonnaga),
• aastaringne fotonäitus külapargist „12 kuud, 12 fotot“ Kaagjärve raamatukogus,
• „Laatre ajakirjanduses“,
• Sangaste raamatukogu koostatud fotonäitust „Kus kukub, sinna jääb“ piirkonna mahajäetud kodukohtadest eksponeeriti Eesti erinevates kohtades.
Raamatukogud kui kogukonnakeskused pakuvad inimestele mitmekülgseid tegevusi ja võimalusi vaba aja veetmiseks. Aasta-aastalt nende roll suureneb, eriti väiksemates asulates, kus raamatukogu on sageli ainus külas tegutsev asutus ning kohapeal pakutakse inimestele erinevaid teenuseid ja tegevusi.
Raamatukogude korraldatud üritused toovad inimesi raamatukokku, aitavad luua kogukonnatunnet ning toetavad lugemisharjumust.

5.5.1 Kasutajakoolitused
Koolitused
2024
Koolitused
2025
muutus
(+-)
208
159
-49
Rühmakoolituste peamiseks sihtrühmaks olid lasteaialapsed ja algklasside õpilased, kes osalesid erinevates raamatukogude poolt korraldatud raamatukogutundides.
• „Lugemisisu“ teematundide ja raamatukogutundide eesmärk oli tutvustada raamatukogu kasutamist ja kirjandust ning toetada lugemishuvi kujunemist,
• Valga Keskraamatukogu korraldas lasteaialastele Karupoeg Puhhi teemalisi tunde ja emakeelepäeva tunde koos Lottega,
• Lüllemäe ja Tsirguliina raamatukogus tutvustati näitust „Edgar Valteri kratimaagia“,
• Sangaste raamatukogu korraldas kodanikupäeva infotunni „Kes see kodanik veel on?“ Keeni Põhikoolis.
Täiskasvanutele toimus Valga Keskraamatukogus vanuserühmale 45+ suunatud küberturvalisuse õpituba (korraldaja Riigi Infosüsteemi Amet), lisaks toimusid nutiseadmete kasutamise koolitus ning arvutikasutamise baaskoolitused (korraldaja Nordic Koolitus).
Individuaalkoolitusi korraldati varasemast vähem. Nende sihtrühmaks olid peamiselt eakad ja arvutimaailmast kaugemal olevad inimesed, keda juhendati e-riigi teenuste kasutamisel, digiallkirja andmisel, e-posti konto loomisel ja haldamisel ning muudes digitoimingutes.
Tagasisidet koolitustele eraldi ei kogutud, kuid raamatukogude hinnangul oli see pigem positiivne.

5.5.2 Koostööpartnerid
Raamatukogud on kohaliku koostöövõrgustiku olulised osad. Peamiselt tehakse koostööd teiste piirkonna raamatukogudega, kohalike lasteaedade, koolide, noorte- ja kultuurikeskuste, külaseltside, MTÜde, koguduste ja hoolekandeasutustega.
Mõned näited
• Otepää valla raamatukogud ja Otepää Kultuurikeskus korraldasid koos Eesti Raamatu Aasta pärastlõuna,
• Sangaste raamatukoguhoidja osales Otepää Külade Ühenduse sarja „Seeniorid õpivad ja jagavad“ korraldamisel,
• Tõrva Raamatukogus toimub koostöös Mulgi Kultuuri Instituudiga kaks korda kuus mulgi keele ring,
• Tõrva Raamatukogu kaks haruraamatukogu on osa kogukonnakeskustest,
• Valga valla raamatukogud koordineerivad omavahel esinejate kutsumist,
• Valga valla raamatukoguhoidjad viisid läbi töötubasid valla kogukonnapäeval Harglas,
• osaleti Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu töös (laste- ja kogude toimkond, rahvaraamatukogude sektsioon) ja korraldatud koolitustel, Valga Keskraamatukogus toimus ERÜ Noorteklubi suveseminar Biblicamp 11,
• Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanike tuur „Kohtumine kirjanikuga“ Lüllemäe ja Tsirguliina raamatukogus, erinevate üleriigiliste konkursside maakondlik eelvoor Valgas, „Lugemisisu“ programm, millega on liitunud 7 raamatukogu,
• Valga oli Prima Vista partnerlinn, päeva aitasid sisustada Valga Keskraamatukogu ja Valga Muuseum,
• Otepää korraldas koostöös raamatukogu, kultuurikeskuse ja Eesti Mälumänguliiduga mälumängu meistrivõistluste etapi,
• rahaliselt toetas maakonna 12 raamatukogu (3 Otepää ja 9 Valga vallas) Metsatervenduse OÜ. Toetuse eest parandati raamatukogude materiaalset baasi (mööbel, IT-tarvikud) ning korraldati kogukonnale üritusi,
• kauplus Magaziin toetas rahaliselt Valga Keskraamatukogu suvelugemise auhindade soetamist.
Koostöö on mitmekesine ja järjepidev, mis aitab suurendada raamatukogude nähtavust kogukonnas ning pakkuda erinevatele sihtrühmadele suunatud tegevusi ja teenuseid.
6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid
☒ Raamatukogu koduleht
• kahel valla keskraamatukogul – Otepää Raamatukogul ja Valga Keskraamatukogul
• ühel haruraamatukogul – Valga Keskraamatukogu Tsirguliina haruraamatukogul
☒ KOVi koduleht
• esmane informatsioon raamatukogude kohta on kõigi kolme valla kodulehtedel,
• seal on ka raamatukogude poolt korraldatavate sündmuste info (Otepää valla kultuuri- ja spordisündmused; Tõrva – Kalender; Valga – Sündmused)
☒ Sotsiaalmeedia
• Facebook: konto 15 raamatukogul, tehti 1 638 postitust, lisaks kasutavad kolm Tõrva valla raamatukogu kogukonnakeskuse/külakeskuse kontot info jagamiseks.
• Instagram: 1 konto (valgavallaraamatukogud), tehti 66 postitust
☒ Raadio
• Tõrva Raadio
• Raadio RuutFM: saade „Valgalase pooltund“
☒ Televisioon
• Eesti Televisioon
• saates „Ridade vahel“ oli lõik Mart Juurest Otepää Linnaraamatukogus,
• „Aktuaalses kaameras“ kajastati August Gailiti nimelise novelliauhinna üleandmist Valgas.
☒ Ajalehed, ajakirjad
• Peamiselt vallalehed Otepääl ja Tõrvas, Valgas veebis ilmuv valla uudiskiri.
• Mõned artiklid ka piirkonnalehes „Lõuna-Eesti Postimees“.
☒ Välireklaam
• Plakatid, flaierid, infostendid
Tasulist reklaami tegi ainult Valga Keskraamatukogu „Lõuna-Eesti Postimehes“ Prima Vista partnerlinna päevale ja August Gailiti nimelise novelliauhinna väljaandmisele.

6.2 Väljaannete publitseerimine
• Valga Keskraamatukogu koostatud „Valgamaa kodulooline sünnipäevakalender 2026“ on raamatukogu kodulehel rubriigis „Valgamaa kodulugu“ kättesaadav.
• Mõned artiklid vallalehtedes „Otepää Teataja“ ja „Tõrva Teataja“.


7 Eesmärgid tulevaks aastaks

• 2026. aasta algus oli kuni emakeelepäevani seotud Eesti Raamatu Aasta lõpetamisega.
• 2026. aasta alguses toimub 18. Nukitsa konkurss.
• Raamatukogude aastapäevad 2026. aastal: Hargla – 105, Lüllemäe – 115, Sooru – 100.
Raamatukogude üldised suunad:
• inimeste lugemisharjumuse kujundamine ja huvi hoidmine raamatukogu kasutada,
• koostöö koolide, lasteaedade ja noortekeskustega laste ja noorte kaasamiseks,
• kogukonnakesksem tegutsemine (üritused, näitused, töötoad, klubiline tegevus, ruumide kasutus) ning koostöö külaseltside ja erinevate MTÜdega,
• mitmekesine kirjanduse valik, sh RVLi kasutades,
• kogude puhastamine aegunud, lagunenud ja vähekasutatud väljaannetest.
Otepää Raamatukogu
• Otepää Linnaraamatukogu – töö korraldamine renoveeritud ruumides,
• plaanis on uuendada arvutiparki Otepääl (võimalusel ka Kuigatsi ja Puka uus kasutajaarvuti),
• Pühajärve haruraamatukogu – kogu inventuur (juunis),
• Kuigatsi haruraamatukogu – lugemisklubi loomine,
• Nõuni haruraamatukogu – laste ja noorte loovusringi käivitamine,
• Sangaste haruraamatukogu – seenioritele ja kogukonnale suunatud tegevustega jätkamine.
Tõrva Raamatukogu
• Tõrva linnaraamatukogu – sündmuste ja tegevuste arvu suurendamine uutes ruumides ning kogu korrastamine (lisanduvad teavikud kooliraamatukogu põhikogust, peamiselt soovituslik kirjandus),
• Hummuli haruraamatukogu – soetada mõisaväärilised riiulid, luua raamatuklubi ning tähistada küla esmamainimise 800. aastapäeva,
• Ritsu haruraamatukogu – uuendada osa laevalgustusest.
Valga Keskraamatukogu
• maakondlike konkursside korraldamine õpilastele,
• lugemisprogrammidega jätkamine,
• raamatute komplekteerimine maakonna raamatukogudele,
• maakonna raamatukogutöötajate nõustamine ja koolituste korraldamine, sh suvine koolitusreis Soome raamatukogudesse,
• haruraamatukogud saavad Metsatervenduse OÜ toetuse eest soetada vajaminevat inventari või korraldada üritusi,
• lahenduse leidmine raamatukoguteenuse osas Koikkülas,
• huviringid – meisterdamisring Valgas ja kokandusring Kaagjärvel – jätkavad tegevust,
• koostöö MTÜga Võtmehoidja,
• Valgas – raamatukogu fuajee kaasajastamine (seinte värvimine, laevalgustuse uuendamine) ning uue teenindusleti paigaldamine,
• Valgas jätkub üleminek RFID-süsteemile (vöötkoodid),
• Tagula haruraamatukogu – veekahjustuste likvideerimine.

Aruande koostas maakonna rahvaraamatukogude aruannete põhjal
Kristi Simson, Valga Keskraamatukogu peaspetsialist

Triinu Rätsepp, Valga Keskraamatukogu direktor / allkirjastatud digitaalselt /