Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

LÄÄNE MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2025. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Haapsalu 2026

2

Sisukord

1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 5

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................. 13

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 18

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 22

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 32

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 34

3

1 Aasta lühikokkuvõte

Lääne maakonna raamatukogude tegevus 2025. aastal tugevdas nende rolli kogukonna haridus-

ja kultuurikeskusena, kus raamatute laenutamise kõrval on üha olulisem koht elaval suhtlusel

ja teadmiste jagamisel. Aasta tähtsündmusi raamistas üle-eestiline teema-aasta „Eesti raamat

500“, mis tõi maakonda arvukalt raamatukogutunde, näitusi ja kohtumisi, tõstes kogukonna

teadlikkust meie kirjasõna ajaloost.

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?

Lääne Maakonna Keskraamatukogus toimus rahvusvaheline muinasjutukonverents

„Muinasjutuvägi“, mis tõi kokku valdkonna eksperdid ja kinnistas raamatukogu positsiooni

kompetentsikeskusena. Samal ajal tähistati piirkonna suurkuju Ernst Enno 150.

sünniaastapäeva kirjanduspäevaga ja püstitati rekord laste suvelugemise programmis, mille

lõpetas 137 last. Olulist hariduslikku rolli kandsid ka Nukuteatrimuuseumi rändnäituse

õppeprogrammid ja muud raamatukoguprogrammid, mis pakkusid mängulist sissevaadet

teatrikunsti ja avasid eesti raamatu lugu.

Lääne-Nigula Raamatukogude aasta kujunes sisukaks tänu üle-vallalistele

lugemisväljakutsetele „Ekraanist riiulisse“ ja „Tähti täis talv“, mis muutsid lugemise

mänguliseks ühistegevuseks. Erakordse sündmusena valmis kohalike elanike ja raamatukogu

koostöös kinkeraamat „Lääne-Nigula luulepärlid“. Kohtumised kirjanikega ja erinevad

kultuurinädalad sidusid kogukonna tihedamalt oma raamatukogudega.

Vormsi raamatukogus tähistati raamatuaastat läbi vanade raamatute näituste ja jätkati

traditsioonilist „Kaitsen sõpra“ nädalat, õpetades lastele kooliraamatute hoidmist.

1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?

Teema-aasta „Eesti raamat 500“ andis raamatukogudele selge fookuse. Keskraamatukogu viis

läbi süsteemseid raamatuaasta-teemalisi esinemisi koolides, edendas Põhjamaade

kirjandusnädalat, osales „Lugemisisu“ projektis ja Eesti Raamat 500 piltvaiba ühistikkimises.

Lääne-Nigulas toodi teema-aasta inimeste igapäevaellu loovate ettelugemiste kaudu – näiteks

loeti „Rehepappi“ ette isegi kohalikus poes. Erinevad kultuurinädalad ja näitused aitasid

väärtustada eestikeelse raamatu ajalugu ja tugevdada piirkondlikku identiteeti.

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

Aruandeaastal on Lääne maakonna raamatukogud võtnud selge suuna haridusliku koostöö

süvendamisele ja kogukonnakesksuse laiendamisele läbi uute teenusvormide. Lääne Maakonna

Keskraamatukogus algatati süsteemsem koostöömudel põhikooli 5.–8. klasside õpilaste

toetamiseks, pakkudes neile korrapärast abi loovtööde koostamisel, andmebaaside kasutamisel

ja infootsingul. Märkimisväärse, ehkki traditsioonilise tegevusena saavutas keskraamatukogu

läbiviidav laste ja noorte suvelugemise programm rekordilise tulemuse, jõudes 137 lõpetajani,

mis kinnitab suunatud lugemisprogrammide asjakohasust ka väljaspool õppeperioodi.

Kogukondlikku seltsielu on märgatavalt elavdanud uued üritustesarjad ja vabaajategevused.

Asuküla harukogus algatatud regulaarne mälumängusari on toonud raamatukogusse uusi

kasutajagruppe ja tugevdanud paikkondlikku identiteeti.

4

Lääne-Nigula raamatukogudes kujunesid olulisteks uuteks tõmbenumbriteks regulaarsed

kinoõhtud ja filmivaatamised, mis on laiendanud raamatukogu külastajate ringi. Lisaks

panustati Lääne-Nigula piirkonnas loovatesse lahendustesse, nagu Noarootsi seelikumustriga

järjehoidja loomine ja Kullamaal avatud raamatukogukohvik „SõnaSahver“, mis on muutnud

raamatukogu rolli traditsioonilisest laenutuspunktist mitmekülgseks kohtumispaigaks.

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

Aruandeaasta eesmärgid täideti suures osas, mida kinnitab külastatavuse ja koolituste arvu kasv

maakonnas.

Keskraamatukogus viidi plaanipäraselt läbi suursündmused ja haridusasutustega loodi tugevam

side õppekavade toetamiseks.

Lääne-Nigulas oli aasta edukas meeskonna ühtlustamise ja uute teenusvormide (nt kino)

juurutamise mõttes. Kuigi mahukas fondide korrastustöö Taeblas jätkub ka järgmisel perioodil,

on tehtud tegevused parandanud raamatukogude üldist nähtavust ja rolli kogukonnas.

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Rahulolu raamatukoguteenustega on maakonnas erakordselt kõrge, ulatudes rahuloluindeksini

9,0 kuni 9,85. Kasutajad hindavad kõrgelt töötajate professionaalsust, abivalmidust ja

personaalset lähenemist, eriti diginõustamisel ja lugemissoovituste jagamisel. Positiivselt on

esile toodud raamatukogude rolli turvalise kogukonnakeskusena. Peamiste arenguvajadustena

märgitakse jätkuvalt ruumide vananemist ja vajadust populaarsemate teavikute suurema

eksemplaarsuse järele.

5

2 Juhtimine ja personal

Maakonn

a nimi

1.

Elanike

arv

2.1

Registrikoo

diga

raamatukog

ude arv

2.2

Keskraamat

ukogude arv

2.3

Haruraamat

ukogude arv

2.4

Rändraam

atukogude

arv

2.Kokku

(2.2+2.3+

2.4)

3.Teenind

uspunktid

e arv

2024 20 666 3 3 13 0 16 1

2025 20 479 3 3 13 0 16 1

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

Lääne maakonna raamatukoguvõrku iseloomustas 2025. aastal eelkõige stabiilsus ja eelnevatel

perioodidel ellu viidud struktuurimuudatuste kinnistamine. Kui 2024. aasta tõi kaasa olulise

administratiivse reformi Lääne-Nigula vallas, siis aruandeperioodil maakonna raamatukogude

haldusmudelites ega asutuste struktuuris uusi reorganiseerimisi läbi ei viidud.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu jätkas tegutsemist Haapsalu linna asutusena, täites

Haapsalu Linnavolikogu otsuse alusel nii kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu kui ka

maakonnaraamatukogu rolli. Asutuse juhtimisstruktuur ja teeninduspiirkond jäid võrreldes

eelneva aastaga samaks, pakkudes teenuseid nii keskraamatukogus kui ka kolmes

haruraamatukogus. Haapsalu linna elanike arv on 2025. aasta seisuga 13 028, mis moodustab

valdava osa maakonna teeninduspiirkonnast.

Lääne-Nigula vallas on edukalt rakendunud 2024. aasta alguses loodud tsentraalne

juhtimismudel. Asutus Lääne-Nigula Raamatukogud koondab ühe registrikoodi alla valla

keskraamatukogu ja kümme haruraamatukogu, tagades teenuse kättesaadavuse kõigis piirkonna

endistes asukohtades, sealhulgas Martnas, Kullamaal ja Noarootsis. Kuigi valla elanike arv on

võrreldes eelmise aastaga vähenenud 19 inimese võrra (7182 elanikku), on raamatukoguvõrk

püsinud muutumatuna ning keskendunud ühtse asutuse tööprotsesside tõhustamisele.

Vormsi vallas tegutseb jätkuvalt üks registrikoodiga raamatukogu, mis asub koolimajaga

ühistes ruumides. Vormsi raamatukogu on ühendraamatukogu näide, kus on liidetud küla- ja

kooliraamatukogu funktsioonid. 2025. aasta statistilises aruandes kajastuvad sarnaselt

varasemale vaid külaraamatukogu andmed, jättes õpikute laenutuse ja kooliteeninduse

eraldiseisvaks. Märkimisväärne on Vormsi elanike arvu kasv 456 inimeseni, mis on maakonna

lõikes erandlik tõusutrend. Raamatukogu igapäevatööd korraldab üks töötaja 0,75 ametikohaga,

juhindudes kehtivast põhimäärusest ja sisekorraeeskirjadest.

Kokkuvõttes on Lääne maakonna raamatukoguvõrk 2025. aastal optimaalses seisus, kus kolm

registrikoodiga asutust haldavad kokku 16 raamatukoguüksust, tagades stabiilse ja kättesaadava

raamatukoguteenuse kogu maakonnas.

6

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Lääne maakonna raamatukogude nõukogude tegevus oli 2025. aastal omavalitsuseti väga

erineva dünaamikaga. Kui ühes piirkonnas muutus nõukogu roll strateegilisest nõuandjast

sisuliseks koostööpartneriks, siis teisal oli tegemist pigem passiivse perioodiga.

Lääne-Nigula valla raamatukogude nõukogu on uue valdkonnapõhise mudeli rakendumisel

muutunud asutusele oluliseks strateegiliseks partneriks. Nõukogu liikmete aktiivne panus on

aidanud laiendada raamatukogude koostöövõrgustikku, millest märkimisväärseim on tihe

ühistegevus Lääne-Nigula Noortekeskustega. See koostöö on väljunud kohalikest raamidest,

tipnedes ühise rahvusvahelise õppereisiga Iirimaale. Nõukogu tegevus on selgelt tugevdanud

raamatukogude rolli kogukonnas ning aidanud kaasa uute ideede rakendamisele.

Seevastu Lääne Maakonna Keskraamatukogu viieliikmeline nõuandev organ 2025. aastal oma

tavapärasel kujul ei funktsioneerinud ning ühtegi ametlikku koosolekut läbi ei viidud. Seetõttu

puudus nõukogul sel aruandeperioodil otsene mõju raamatukogu operatiivsele juhtimisele või

uute strateegiliste projektide algatamisele.

Vormsi vallas puudub raamatukogul nõukogu jätkuvalt ja raamatukogu tööd juhitakse ilma

eraldiseisva nõuandva organita.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

Maakonna raamatukogude strateegiline planeerimine tugines 2025. aastal nii kehtivatele

valdkondlikele dokumentidele kui ka ettevalmistustele uute koostamiseks.

Lääne Maakonna Keskraamatukogul on olemas stabiilne strateegiline raamistik tänu kehtivale

arengukavale aastateks 2023–2028. Dokument vastab asutuse praegustele vajadustele ja seda

aruandeperioodil ei uuendatud. Raamatukogu arengusuunad on tihedalt põimitud Haapsalu

linna üldise arengukavaga, kus raamatukogu roll on defineeritud läbi taristu arendamise ja

elanikkonna digipädevuse edendamise.

Lääne-Nigula Raamatukogud tegutsesid 2025. aastal veel ilma eraldiseisva arengukavata,

tuginedes valla üldisele arengukavale. Kui aasta varem oldi alles kaaluval seisukohal eraldi

dokumendi vajalikkuse osas, siis 2025. aastaks on jõutud selgele veendumusele, et asutuse

sihipäraseks arendamiseks on detailne arengukava hädavajalik. Olulise sammuna on koostöös

praktikandiga kaardistatud raamatukoguvõrgu arenguvajadused ja kitsaskohad, mis on loonud

tugeva vundamendi peatselt algavale arengukava koostamise protsessile.

Vormsi raamatukogu arengusuunad kajastuvad valla üldistes arengudokumentides ja

eraldiseisvat raamatukogu arengukava aruandeperioodil ei koostatud.

2.2 Eelarve

Tulud ja kulud Seisuga

31.12.24 €

Seisuga

31.12.25 €

Muutus %

Tulud kokku 690,31 706,68 + 2,4

Kulud kokku* 686,26 705,70 + 2,8

Tööjõukulu** 585,05 590,86 + 1,0

Komplekteerimiskulu 112,06 105,18 -6,1

7

sh KOV-lt 58,46 66,65 +14,0

sh riigilt 36,64 38,52 +5,1

sh KuM-ilt 36,64 38,52 +5,1

Investeeringukulu*** 4,58 9,21 +100,8

sh KOV-ilt 2,29 3,85 +68,1

sh riigilt 2,29 3,85 +68,1

sh KuM-ilt 2,29 3,85 +68,1

Infotehnoloogiakulu 24,59 28,91 +17,6

Lääne maakonna raamatukogude 2025. aasta eelarveid iseloomustab kulude mõõdukas kasv ja

fookuse nihkumine investeeringutele ning infotehnoloogiale, ulatudes maakonnaüleselt ligi 706

000 euroni. Kulude struktuuris on jätkuvalt suurim osakaal tööjõukuludel, mis moodustavad

ligi 84% kogueelarvest. Maakondlik tööjõukulu tõusis kokkuvõttes vaid ühe protsendi võrra,

kuid asutuste lõikes oli pilt erinev. Kui Vormsi ja Lääne-Nigula raamatukogudes toimus kasv

seoses töötasude üldise alammäära tõusu ja personalistruktuuri stabiliseerumisega, siis Lääne

Maakonna Keskraamatukogus vähenes kulu 0,8%. See langus ei viita ametikohtade

koondamisele, vaid oli tingitud pikaajaliselt täitmata ametikohtadest ja töötajate pikaajalistest

haiguslehtedest.

Murettekitav suundumus ilmnes komplekteerimiskulude osas, mis vähenesid maakonnaüleselt

üle 6%. Kõige drastilisem oli langus Lääne Maakonna Keskraamatukogus, kus teavikute

soetamiseks mõeldud vahendid vähenesid ligi 12%. Vähenenud rahastus on viinud olukorrani,

kus raamatukogu on pidanud tegema kriitilisi valikuid: näiteks on oluliselt piiratud või täielikult

lõpetatud teavikute hankimine mitmes eksemplaris lasteosakonna jaoks. Kuna raamatute

hinnad on samal ajal tõusnud, on olemasoleva rahalise ressursiga üha keerulisem tagada kogude

uuenemist ja mitmekesisust. Vastukaaluks on Lääne-Nigula vald suurendanud

komplekteerimise eelarvet 29% võrra, mis hoidis valla haruraamatukogudes kogude seisu

stabiilsena.

Investeeringute ja infotehnoloogia osas toimus 2025. aastal märgatav aktiviseerumine.

Maakondlikud investeeringud kahekordistusid, ulatudes 9 210 euroni. Sellest lõviosa

moodustasid Lääne-Nigula raamatukoguvõrgu investeeringud (7 710 €). Keskraamatukogus

lisandus 1 500-eurone investeering tehniliste vahendite uuendamiseks. IT-kulud tõusid

maakonnas keskmiselt 17,6%, peamiselt Keskraamatukogu vajaduse tõttu minna üle

kaasaegsetele pilvepõhistele tarkvaralahendustele (sh Microsoft 365) ja IT-haldusteenuse

pakkujate üldise hinnatõusu tõttu. Vormsi raamatukogu IT-kulude vähenemine on samuti

märgatav, kuid selle täpsemad põhjused aruandeperioodil ei selgunud.

Kokkuvõttes peegeldab 2025. aasta eelarve pingelist olukorda, kus raamatukogud püüavad

halduskulude ja IT-vajaduste surve all säilitada oma põhitegevust ehk kvaliteetset ja ajakohast

raamatufondi, tuginedes üha enam kohalike omavalitsuste panusele.

8

2.2.1 Raamatukogude projektid

Projekti nimi Toetuse

allikas

Projekti

periood

Eraldatud

summa

Projekti

üldmaksu-

mus

Staatus

(lõpetatud,

käimasolev

vms)

Kino ja õpitubade

võimekuse tõstmine

raamatukogudes

Kultuuri-

ministeerium

01.02.-

31.12.2025

4587.00 458.00 Lõpetatud

Raamatukogu-

hoidjate meeskonna-

koolitus

Raamatu-

kogude

kiirendi

16.-17.04

2025

3000.00 5730.30 Lõpetatud

Lääne-Nigula valla

luulekonkurss

"Pärlid sahtlipõhjast"

Kultuurkapi-

tal

01.01.-

30.04.2025

1750.00 2299.00 Lõpetatud

Kinkeraamat

konkursi "Pärlid

sahtlipõhjast"

luuletustest

Kultuurkapi-

tal

01.06-

31.12.2025

1600.00 3212.00 Lõpetatud

Muinasjutukon-

verents

"Muinasjutuvägi"

Kultuurkapi-

tal

16.05.2025 1564.00 2915.88 Lõpetatud

Suvelugemine ja

lõpupidu

Kultuurkapi-

tal

01.06.-

28.08.2025

390.00 566.56 Lõpetatud

Kirjanduspäeva

„Ernst Enno 150“

korraldamine

Kultuurkapi-

tal

06.06.2025 300.00 705.00 Lõpetatud

Kohtumised

kirjanikega Lääne-

Nigula valla

raamatukogudes

2025. a sügisel

Omavahendi-

test

20.08-

30.11.25

1600.00 2231.30 Lõpetatud

2025.aastal oli Lääne maakonna raamatukogude projektitegevus suunatud nii teenuste

moderniseerimisele, kohaliku loometöö väärtustamisele kui ka personali professionaalsele

arengule. Projektid võimaldasid pakkuda kogukonnale tasuta kvaliteetset kultuuriprogrammi ja

soetada tehnikat, mis ületab raamatukogude tavapärase tegevuseelarve võimalused.

Lääne-Nigula Raamatukogudes tõid projektid kaasa märgatava hüppe teenuste kvaliteedis ja

kogukonna kaasatuses. Kultuuriministeeriumi toel soetatud kaasaegne esitlustehnika on andnud

raamatukogudele uue funktsiooni kogukonnakinona, mis on eriti oluline väiksemates asulates.

Sisulise poole pealt oli tähelepanuväärne projekt "Pärlid sahtlipõhjast", mis algas

luulekonkursiga ning päädis kohalike autorite loomingut koondava kinkeraamatu

väljaandmisega. See algatus innustas kohalikke elanikke looma ning rikastas raamatukogude

fonde unikaalse koduloolise materjaliga.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu projektitegevus keskendus 2025. aastal

professionaalsusele ja kirjanduspärandi väärtustamisele. Raamatukogude kiirendi toel läbi

viidud maakondlik meeskonnakoolitus aitas ühtlustada maakondliku võrgustiku

9

tööpõhimõtteid. Esindusüritused nagu Ernst Enno 150. sünniaastapäevale pühendatud

konverents ja muinasjutukonverents "Muinasjutuvägi" kinnistasid raamatukogu rolli maakonna

olulise mäluasutusena. Erilist tähelepanu pöörati noortele lugejatele: maakondliku

lugemisprogrammi "Suvelugemine" lõpupidu ja kohtumised lasteosakonnas aitasid positiivselt

mõjutada laste lugemisharjumusi, pakkudes neile raamatukogus sotsiaalset ja kaasavat

tegevust.

Vormsi valla aruandeperioodil eraldiseisvaid projekte läbi ei viidud, mistõttu puudus

projektitegevusel otsene mõju valla raamatukoguteenuse arendamisele väljaspool põhitegevust.

Kokkuvõttes tõestas 2025. aasta, et projektipõhine tegevus on raamatukogudele hädavajalik.

See võimaldab reageerida kogukonna ootustele, pakkudes nii kaasaegset tehnoloogilist

keskkonda kui ka kõrgetasemelist kultuuriprogrammi, mis toetab lugemisharjumuse säilimist

ja kogukondlikku sidusust.

2.3 Personal

Töötajate arv Täidetud töökohtade

arv (FTE)

32 31

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Lääne maakonna raamatukogude personalitööd iseloomustas 2025. aastal eelkõige järjepidevus

ja sisemine liikumine koosseisude piires. Pärast 2024. aasta suuremaid muudatusi (asutuste

ühendamine ja juhtide vahetus) keskenduti aruandeperioodil stabiilse töökeskkonna

hoidmisele.

Lääne Maakonna Keskraamatukogus koosseisulisi muudatusi läbi ei viidud. Olulise sammuna

täideti vahepeal tühi olnud pearaamatukoguhoidja ametikoht asutusesisese liikumisega: senine

lugejakoolituste peaspetsialist asus täitma pearaamatukoguhoidja ülesandeid, mis tagas sujuva

ülemineku ja valdkondliku kogemuse säilimise.

Lääne-Nigula valla raamatukogudes 2025. aastal töökorralduslikke muudatusi ei toimunud.

Püsima jäi 2024. aastal rakendatud juhtimismudel, kus asutuse direktor täidab paralleelselt ka

raamatukoguhoidja ülesandeid Palivere raamatukogus. See mudel on võimaldanud säilitada

tiheda kontakti raamatukogude igapäevatööga ning optimeerida juhtimiskulusid.

Vormsi raamatukogus jätkus töö senise koormusega, kus saare ainus raamatukoguhoidja

teenindab lugejaid 0,75 ametikohaga. Personalipoliitika on seal stabiilne, tuginedes

pikaajalisele kogemusele ja kõrgele kutsekvalifikatsioonile.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

Personalipoliitika fookuses oli 2025. aastal töötajate erialase pädevuse tõstmine ja

kutsetunnistuste omandamine, et tagada teenuse vastavus tänapäevastele standarditele.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu, panustas tugevalt järelkasvu koolitamisse. Kaks

raamatukoguhoidjat läbisid edukalt raamatukoguhoidjate kutsekoolituse ja neile omistati

raamatukoguhoidja kutse. Kuigi aruandeperioodil kraadiõpet kollektiivis keegi ei lõpetanud, on

kutsega töötajate osakaalu suurenemine oluline samm teenuse kvaliteedi kindlustamisel.

10

Lääne-Nigula Raamatukogud paistavad silma väga pikaajalise töökogemusega personaliga,

kellel on valdavalt erialane haridus või kutse juba varem omandatud. 2025. aastal astus üks

kahest uuest töötajast järgmise sammu kutsekvalifikatsiooni suunas, asudes läbima

kutsekoolitust. Märkimisväärse saavutusena omandas raamatukogude direktor sotsiaalteaduste

magistrikraadi kultuurikorralduses, mis annab asutusele tugeva strateegilise juhtimisalase

kompetentsi.

Vormsi raamatukoguhoidja hoiab kõrget erialast taset, omades raamatukoguhoidja 6. taseme

kutset ja kuuludes Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingusse (ERÜ). See tagab väikesele

kogukonnale professionaalse ja kursisoleva teeninduse, kus on ühendatud praktiline

töökogemus ja teoreetiline ettevalmistus.

Kokkuvõttes on Lääne maakonna raamatukoguhoidjad pühendunud enesetäiendamisele ja

vaatamata pingelisele eelarvele peetakse erialast pädevust ja kraadiõpet prioriteetseks, et

pakkuda lugejatele asjatundlikku nõu ja tuge.

2.3.3 Täienduskoolitused

Koolitusteema Raamatukogude

arv, kust koolitustel

osaleti

Juhtimine, sh projektijuhtimine 1

Digi- ja meediapädevused 8

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 4

Klienditeenindus 4

Kogude kujundamine ja haldamine 2

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 0

Kultuur ja kirjandus 7

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste

teenindus

2

Meeskonnatöö ja koostööoskused 5

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh

statistika ja uuringud

2

Teenuste pakkumine ja arendus 3

Terviseedendus, liikumisharrastus 2

Muu (nimetada): meeskonna motivatsioon, õpiränne, konverentsid,

RaaMuu koolitus

7

2025.aastal oli raamatukogutöötajate täienduskoolituse fookuses personali professionaalsuse

tõstmine, digipädevuste arendamine ja meeskonnatöö tugevdamine. Koolitustegevus toetas

vahetult raamatukogude strateegilisi eesmärke pakkuda kaasaegset, turvalist ja

kogukonnakeskset teenust.

Lääne-Nigula Raamatukogude jaoks oli aasta olulisim arengukogemus Erasmus+ õpiränne

Iirimaale, mis avardas töötajate silmaringi kaasaegsete kogukonnateenuste osas.

Digivaldkonnas keskenduti Microsoft 365 võimaluste ja tehisintellekti (AI) rakendamisele

infootsingul, mis on muutnud igapäevased tööprotsessid kiiremaks. Samuti pöörati suurt rõhku

teeninduskvaliteedile ja sisekliimale: maakondlik ühiskoolitus „Keerulised kõnelused

11

kliendiga“ andis praktilised tööriistad konfliktsete olukordade lahendamiseks ning

meeskonnakoolitus „Meeskonnavitamiin+“ tugevdas ühtset asutuse identiteeti.

Lääne Maakonna Keskraamatukogus olid kesksel kohal erialased suurüritused ja

võrgustikuülesed koolitused. Konverentsid nagu "Muinasjutuvägi" ja "Ernst Enno 150"

pakkusid süvendatud teadmisi koduloolisest pärandist. Strateegiliselt oluline oli raamatukogude

kiirendi toel läbitud meeskonnakoolitus ning fotoarhiivide korrastamisele suunatud digikoolitus

koostöös Tartu Ülikooliga. Rahvusvaheline kogemuste vahetus Läti kolleegidega andis värske

vaate raamatukogude siseruumi ja teenuste disainile.

Vormsi raamatukogus keskenduti aruandeperioodil spetsiifiliselt raamatukogutöös vajalikule

statistikale ja aruandlusele ning digipädevuste hoidmisele, et tagada teenuse professionaalsus

ja täpsus.

Koolitustel omandatud teadmised on leidnud vahetut rakendust igapäevatöös – alates

tehisintellekti kasutamisest tekstiloomes kuni lugejate parema nõustamiseni meediakirjaoskuse

teemadel. Suurenenud on personali enesekindlus tehnoloogiliste lahenduste kasutamisel ja

valmisolek toetada kogukonna heaolu läbi mitmekülgsete kultuuriteenuste.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu täitis 2025. aastal talle rahvaraamatukoguseadusega

pandud ülesandeid, keskendudes maakonna raamatukoguvõrgu ühtlustamisele ja personali

pädevuste arendamisele läbi süsteemse nõustamise ja koolitustegevuse. Erialane

täienduskoolitus oli tihedalt seotud raamatukoguhoidjate igapäevatöö praktiliste vajadustega,

hõlmates nii teeninduskultuuri, digipädevusi kui ka kultuuripärandi väärtustamist. Muude

maakondlike koolituste hulgas kujunes strateegiliselt olulisimaks algatuseks "Raamatukogude

kiirendi" programmi toel läbi viidud meeskonnakoolitus "Meeskonnavitamiin", mis aitas

parandada sisekommunikatsiooni ja tõsta töötajate ühist motivatsiooni. Lisaks sellele pöörati

suurt tähelepanu turvalisusele ja teeninduskvaliteedile, korraldades maakondliku praktilise

koolituse "Keerulised kõnelused kliendiga", kus raamatukoguhoidjad üle terve maakonna

omandasid konkreetsed strateegiad konfliktsete situatsioonide ennetamiseks ja lahendamiseks.

Koolitustegevuse mõju väljendus vahetult personali enesekindluse kasvus ja teenuste kvaliteedi

tõusus üle terve maakonna. Näiteks on Tartu Ülikooli ja Rahvusraamatukogu ekspertide

juhendamisel läbitud meediakoolitused andnud töötajatele oskused fotoarhiivide

süstemaatiliseks korrastamiseks ning lugejate professionaalseks nõustamiseks

meediakirjaoskuse teemadel. Samuti võimaldasid esinduslikud erialakonverentsid nagu

"Muinasjutuvägi" ja "Ernst Enno 150" süvendada teadmisi kohalikust kultuuripärandist, mida

raamatukoguhoidjad saavad nüüd edukalt rakendada koduloolise töö edendamisel ja

kogukonnaürituste sisustamisel. Rahvusvaheline kogemustevahetus naaberriikide

raamatukogudega andis aga värske vaate teenuste disainile ja siseruumide kujundusele, aidates

kaasaegseid lahendusi kohalikku konteksti kohandada.

Hoolimata märkimisväärsetest kordaminekutest, nagu edukas projektitegevus ja tugev

maakondlik koostöövaim, ilmnesid aruandeaastal ka teatud kitsaskohad. Peamiseks takistuseks

oli vajadus kohaneda kahanenud eelarveliste vahenditega, mis seadis piirid väliskoolitajate

kaasamisele ja mahukamate arendusprojektide algatamisele. Samuti avaldasid

koolitusprogrammides osalemise aktiivsusele mõju personali pikaajalised haigestumised ja

periooditi täitmata olnud ametikohad, mis suurendasid olemasoleva koosseisu töökoormust.

Siiski suutis maakonnaraamatukogu pakkuda kvaliteetset ja vajaduspõhist tuge, tagades

raamatukoguvõrgu jätkusuutlikkuse ja erialase arengu.

12

2.3.4 Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine

Lääne Maakonna Keskraamatukogu täitis rahvaraamatukogude seaduses sätestatud statistilise

aruandluse korraldamise ülesannet olukorras, kus 2026. aasta alguses hakati 2025. aasta

statistikat esmakordselt täies mahus esitama uues riiklikus aruandluskeskkonnas RAJU.

Üleminek uuele süsteemile osutus oodatust keerukamaks, tuues kaasa märkimisväärse ajakulu

ja vajaduse mahuka käsitöö järele.

Peamised väljakutsed seondusid süsteemi tehnilise valmisolekuga, kuna aruandepõhjad ei

olnud töö alustamiseks õigeaegselt kättesaadavad. Tööprotsessi takistasid sisselogimistõrked ja

süsteemi ebastabiilsus. Sisulise poole pealt nõudis RAJU varasemast oluliselt rohkem andmeid,

sealhulgas näitajaid, mida raamatukogud koguvad erineva metoodikaga või pole seni üldse

talletanud. Maakonnaraamatukogu tegi mahukat kontrolltööd, kuna andmed ei koondunud

süsteemis korrektselt ning esines juhtumeid, kus sisestatud numbrid muutusid peale aruande

kontrollimisele esitamist valeks.

Hoolimata tehnilistest takistustest koondati maakonna andmed tänu tihedale koostööle

tähtaegselt. Edaspidi on ootus, et aruandluskeskkond muutub stabiilsemaks ja

kasutajasõbralikumaks, võimaldades tehnilise andmekontrolli asemel keskenduda sisulisele

analüüsile.

13

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Lääne maakonna raamatukogude võrk tegutseb valdavalt stabiilsetel ja funktsionaalsetel

pindadel, mis on integreeritud kohalikesse haridus- ja kogukonnakeskustesse. Maakonna

raamatukogude hooned on üldiselt heas seisukorras, võimaldades pakkuda kvaliteetset teenust

ning toimida kohtumispaigana, kuid ajalooliste hoonete puhul püsib vajadus sisekliima ja

viimistluse järkjärguliseks parendamiseks.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu teenindusüksused asuvad Haapsalus kahes eraldiseisvas

ajaloolises hoones: teenindusosakond ja hoidla Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti 3) ning

lasteosakond Wiedemanni 11 hoones. Mõlemad pinnad on pika ajalooga ning vajaksid

värskendamist, kuna probleemidena püsivad ebaühtlane sisetemperatuur, puudulik õhuvahetus

ning viimistluse üldine amortiseerumine. 2025. aastal neis hoonetes remonttöid läbi ei viidud.

Keskraamatukogu harukogud asuvad heas seisukorras pindadel: Uuemõisa raamatukogu

tegutseb Haapsalu Kutsehariduskeskuse keldrikorrusel, Ridala raamatukogu Ridala Põhikooli

alumisel korrusel ning Asuküla raamatukogu Mägari külas seltsimaja hoones.

Lääne-Nigula Raamatukogude 11 tegevuskohta olid aruandeaastal valdavalt heas seisukorras,

olles funktsionaalsed ja külastajasõbralikud. Mitmes asukohas tehti väiksemaid uuendusi

mööbli ja riiulite paigutuses, et parandada ruumikasutust. Arenguvajadusena on esile toodud

vajadus uuendada järkjärgult põrandakatteid ja ventilatsioonilahendusi ning tagada parem

õhuvahetus suurema külastajate arvu korral. Samuti on oluline jätkata turvalisust parandavate

töödega, nagu vee ärajuhtimine trepikonstruktsioonide juurest.

Vormsi raamatukogu asub Hullo külas, Vormsi Lasteaed-Põhikooli hoone esimesel korrusel.

Raamatukogu 90 m² suurusel pinnal on aruandeaastal uuendatud valgustust. Ruumilahendus on

jagatud kolmeks: eraldi tuba laste- ja noorsookirjanduse ning vaba aja veetmise jaoks

(sisustatud lego-laua ja kott-toolidega) ning ruumid, mis võimaldavad nii perioodika lugemist,

arvuti kasutamist kui ka kaugtöö tegemist.

Kokkuvõttes toetavad praegused ruumitingimused raamatukogude rolli kogukonnakeskustena,

kuid edaspidine areng peab keskenduma sisekliima ja kasutusmugavuse parendamisele, eriti

maakonna keskraamatukogu ajaloolistes hoonetes.

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Lääne maakonna raamatukogude võrgu (kokku 16 raamatukogu, harukogu ja teeninduspunkti)

ligipääsetavuse koondandmed näitavad, et kõige paremini on tagatud transpordiga seotud

ligipääsetavus ja koduteenindus, samas kui füüsiline iseseisev sissepääs ja siseruumides

liikumine on ajalooliste hoonete tõttu jätkuvalt väljakutseks.

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele

pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

1

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

1

14

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 0

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 13*

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

7

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

6

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 5**

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul

viisil tagatud parkimisvõimalus

12

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 16

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 7

Muu (nimetada)

* Märkus: Sisaldab 11 Lääne-Nigula raamatukogu, keskraamatukogu kojulaenutust ning

Vormsi raamatukogu, kus teenust pakutakse vajaduspõhiselt. ** Märkus: Vormsi raamatukogu

invatualett asub raamatukoguga samas hoones asuvas kooliosas.

Maakonna raamatukoguvõrgus on tugevaim külg koduteenindus (kättesaadav 13 punktis 16-st)

ja parkimisvõimaluste tagamine. Füüsilise ligipääsetavuse osas on olukord rahuldav ligi pooltes

raamatukogudes (7 üksust), kusjuures takistusteta siseruumides liikumine on tagatud 6

asukohas.

Kõige suurem arengukoht on infotehnoloogiline ja spetsiifiline ligipääsetavus: vaid

keskraamatukogu veebileht pakub sihtgrupile vajalikku eelteavet ja üheski maakonna

raamatukogus ei ole veel taktiilseid tähiseid ega silmusvõimendeid kuulmispuudega inimestele.

Positiivsena saab välja tuua, et ligi pooled maakonna raamatukogudest on lugejatele avatud ka

nädalavahetustel, parandades teenuse kättesaadavust töötavale elanikkonnale.

3.2.2 Koduteenindus

Koduteenindus on oluline teenusevorm, mis võimaldab raamatukoguga kontakti hoida ka neil

kasutajatel, kes ei saa tervise, liikumispiirangute või ilmastikuolude tõttu raamatukogu

külastada. Alljärgnevas tabelis on toodud maakonna koondnäitajad, mis summeerivad kõigi

piirkondade koduteeninduse mahud.

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

Väljaannete laenutus 209 41

Kasutajakoolitus 0 0

Digipädevuste alane nõustamine 0 0

Muu (nimetada) 0 0

Lääne-Nigulas on teenus eriti oluline talvisel perioodil halva ilma korral; raamatuid viiakse

koju kas otse, sotsiaaltöötaja kaudu või isegi töökohtadesse.

Vormsis pakuti aruandeaastal teenust ühele ajutiselt liikumispiiranguga kliendile, kes eelistas

eesti kirjandust.

15

Lääne Maakonna Keskraamatukogus on märgata trendi, kus raamatukoguhoidjad külastavad

lugejaid harvemini, kuid toovad korraga suurema ja täpsemalt valitud koguse lugemisvara,

vastates nii paremini individuaalsetele vajadustele (nt suurem kiri või spetsiifilised teemad).

3.2.3 Teenused teistele asutustele

Lääne maakonna raamatukogud on aktiivsed partnerid kohalikele haridus- ja sotsiaalasutustele,

pakkudes laia valikut teenuseid alates raamatukogutundidest kuni tehnilise abi ja

kogukonnaüritusteni.

Teenused teistele asutustele Kordade arv Osavõtjate arv

Teenused teistele asutustele 410 7055

Tabeli koostamise aluseks on Lääne-Nigula (195 korda / 2031 osalejat), Vormsi (7 korda / 48

osalejat) ja Keskraamatukogu (208 korda / 4976 osalejat) andmed.

Lääne-Nigula valla raamatukogudes on teenustel märkimisväärne roll hariduse toetamisel ja

sotsiaalse isolatsiooni vähendamisel. Läbi viiakse raamatukogutunde, lugemisprogramme (nt

„Lugemisisu“), kinoõhtuid ning koostöös koolidega projektipäevi. Samuti pakutakse ruume

koolitundideks ja pensionäride regulaarseteks kogunemisteks.

Vormsi raamatukogu toetab saare lasteaeda muinasjutuhommikutega ja pakub kooliõpilastele

loovtöödeks vajalikku uurimismaterjali. Lisaks pakutakse haridusasutustele tehnilisi teenuseid

nagu printimine, paljundamine ja õppematerjalide lamineerimine.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu koostöö keskendub Haapsalu linna koolidele ja

lasteaedadele, kaasates süsteemselt ka erivajadustega inimeste asutusi (nt Haapsalu Viigi Kool

ja Uuemõisa Kodu). Kirjandust tutvustavad teenused pakuvad vaheldust õppetööle ning

kinnistavad raamatukogu rolli kaasava partnerina kogukonnas.

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM 7

Raamatukogusüsteem RIKS 9

Raamatukogusüsteem Sierra 0

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 1

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

13

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 0

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 7

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 7

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 9

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga

arvutit (nt koosolekuteks)

2

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

0

16

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks)

0

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 0

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 13

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 16

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

13

Raamatukogus saab värviliselt printida 10

Muud teenused (nimetada): drive-in raamatukogu Asukülas 1

*drive in raamatukogu - vanem proua helistab nädala algul, et poeg viib teda kolmapäeva

hommikul poodi ja ta soovib möödasõites raamatuid vahetada. Proua helistab aegsasti ette ja

raamatukoguhoidja ootab teda raamatukotiga tee ääres.

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Lääne maakonna raamatukogude infotehnoloogiline areng 2025. aastal keskendus teenuste

digitaliseerimisele, tehnilise suutlikkuse tõstmisele ja andmeturbe tagamisele. Maakonnas

toimus liikumine kaasaegsete pilveteenuste suunas ning oluliselt parandati raamatukogude

võimekust pakkuda multimeedialahendusi (kino, interaktiivsed õpikeskkonnad). Samas on

piirkonniti säilinud vajadus baastehnika (AIP arvutid, printerid) uuendamise järele, et tagada

teenuste ühtlane kvaliteet.

Lääne-Nigula Raamatukogude olulisemad tegevused olid suunatud tehnilise võimekuse

parandamisele kogukonnatöö toetamiseks. Kullamaa raamatukogus võeti kasutusele projektor

ja kinotehnika, mis võimaldab interaktiivsete õpikeskkondade (nt Kahoot) kasutamist. Risti

raamatukogu hankis Kultuuriministeeriumi kiirendi projekti abil konverentsitehnika õpitubade

ja kinoseansside korraldamiseks. Martna raamatukogus püsib vajadus AIP arvuti ja printeri

uuendamise järele, samal ajal kui Rõude eesmärk on arendada avalikku internetipunkti elanike

digipädevuse toetamiseks. Noarootsi ja Sutlepa raamatukogudes aruandeaastal olulisi IT-

arendusi ei toimunud.

Vormsi raamatukogus parandati kasutajate tehnilisi võimalusi, paigaldades uue arvuti, mis on

ühendatud värviprinteriga. Lisaks parendati asutuses WiFi leviala kättesaadavust, tagades

külastajatele stabiilsema internetiühenduse.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu 2025.aasta tähtsaim arendus oli üleminek Microsoft Office

365 pilveteenusele, millega lõpetati infosüsteemide kolimine vananenud füüsilistelt serveritelt.

See samm parandas andmekaitset ja vähendas süsteemitõrkeid. Lasteosakond sai aasta lõpus

mobiilse kodukinosüsteemi, mis võimaldab pakkuda kvaliteetset visuaalset sisu nii sise- kui ka

väliüritustel. Need tegevused on loonud eeldused kaasaegsete digiteenuste pakkumiseks igas

üksuses.

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

Iseteeninduslikud lahendused on Lääne maakonnas muutumas üha olulisemaks, pakkudes

lugejatele paindlikkust ja sõltumatust lahtiolekuaegadest. Kui maakonna väiksemates

raamatukogudes piirdub iseteenindus peamiselt tagastuskastide ja e-kataloogi kasutamisega,

siis keskuses on raamatukapi ja e-teenuste kasutus püsivas kasvutrendis. Statistika näitab, et

lugejate digipädevus kasvab ning kontaktivabu lahendusi usaldatakse üha enam.

17

Lääne-Nigula Raamatukogude iseteeninduslike teenuste kasutust ei ole süsteemselt loendatud,

kuid peamised lahendused on raamatute tagastuskastid ja e-keskkondade kasutamine teavikute

otsimiseks ning broneerimiseks. Üha enam toimub suhtlus raamatukogu ja lugeja vahel e-posti

teel. Kuigi iseteenindus lisab mugavust, väärtustavad kasutajad endiselt vahetut suhtlust

raamatukoguhoidjaga, mis toetab kogukonnatunnet ja sotsiaalsete oskuste arengut.

Vormsi raamatukogu Vormsi raamatukogus 2025. aastal iseteeninduslikke teenuseid ei

kasutatud.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu Keskraamatukogus loendatakse iseteenindust järjepidevalt

ning statistika kinnitab e-kanalite populaarsust. Veebikülastuste arv tõusis 1029-ni, logimisi oli

9783 ja otsinguid 36 092. Iseseisev laenutähtaegade pikendamine jõudis 2601 korrani. Üks

edukamaid teenuseid on raamatukapp, mille kasutus on kolme aastaga kasvanud 33% (2025.

aastal 1756 kasutuskorda). Uuemõisa harukogus on märgata e-teenuste aktiivset kasutamist

infopäringute tegemisel ning Asuküla raamatukogus toetab digikasutust uuendatud arvutipark

ja 4G WiFi-leviala.

3.3.4 Andmebaaside loomine ja teamebibliograafilise töö korraldamine

Lääne Maakonna Keskraamatukogu täitis aruandeaastal seadusest tulenevat ülesannet

koondada ja süstematiseerida piirkondlikku koduloolist infot, tagades selle kättesaadavuse läbi

bibliograafiliste andmebaaside.

Põhiline rõhk oli kodulooliste bibliograafiliste kirjete koostamisel, mis on aluseks maakonna

kultuurimälu säilimisele ja kvaliteetsele teatmeteenindusele. Süsteemne töö on taganud

infovoogude stabiilse liikumise üleriigilistesse andmebaasidesse.

Peamiseks ohukohaks on tööprotsessi liigne sõltuvus ühest spetsialistist. Inimese pikaajaline

eemalviibimine või lahkumine seaks ohtu materjali jätkusuutliku kogumise. Selle riski

maandamiseks tegeletakse 2026. aastal aktiivselt meeskonna õppega. Eesmärk on õpetada

kirjete tegemine selgeks ka teistele töötajatele, et tagada bibliograafilise töö järjepidevus ja

sõltumatus personalimuudatustest.

18

4 Kogude kujundamine

Lääne maakonna raamatukogude kogude kujundamine 2025. aastal tugines raamatukogude

põhimäärustele, piirkondlikule lugejanõudlusele ning riiklikele komplekteerimistoetustele.

Tegevus on suunatud tasakaalustatud ja kvaliteetse raamatufondi tagamisele igas

teeninduspunktis.

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Lääne Maakonna Keskraamatukogu komplekteerimise põhimõtted on kehtestatud ja

avalikustatud, tuginedes kultuuriministri määrustele ning raamatukogu põhimäärusele. Kogude

kujundamisel lähtutakse universaalsuse printsiibist, lugejate nõudlusest ja eelarvelistest

võimalustest. Lääne Maakonna Keskraamatukogu soetas 1617 eksemplari raamatuid, millest

66,4% oli ilu- ja lastekirjandus. Uuemõisa harukogu soetas 219 ja Asuküla 132 eksemplari.

Asuküla paistis silma eriti kõrge näitajaga – 4,3 teavikut elaniku kohta, mis kinnitab tugevat

kogukonnakeskset komplekteerimist. Kogu asutuses oli fookuses fondide sisuline puhastamine,

mis muutis kogud kompaktsemaks.

Lääne-Nigula Raamatukogude komplekteerimine toimub koostöös maakonnaraamatukoguga,

lähtudes kohalikest vajadustest. Aruandeaastal lisandus kogudesse peamiselt trükiseid vastavalt

rahalistele võimalustele. Kuna kogude ringlus on üldiselt madal, on prioriteediks fondi järk-

järguline uuendamine ja puhastamine, et tagada parem vastavus lugejate huvidele, eriti laste- ja

noortekirjanduse osas. Noarootsis ja Sutlepas on täpsemad komplekteerimispõhimõtted veel

koostamisel.

Vormsi raamatukogu kogu täiendamist teostavad maakonna komplekteerijad, arvestades saare

lugejate soove. 2025. aastal osteti raamatukogule 244 raamatut, millest üle poole (136

eksemplari) moodustas lastekirjandus. Puuduoleva kirjanduse kättesaadavus tagatakse aktiivse

järelkomplekteerimise ja RVL-teenuse abil. E- ja audioraamatuid kogusse ei tellitud.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu täitis aruandeaastal edukalt RaRS §5 lg 5 sätestatud

ülesannet, korraldades maakonna raamatukogudele vajalike kogude komplekteerimist ja

töötlemist. Keskraamatukogu komplekteerimisosakond toimib maakondliku keskusena, mis

tagab ühtse metoodika, teavikute kvaliteetse bibliograafilise töötlemise ja andmete sisestamise

raamatukogusüsteemidesse (URRAM ja RIKS).

Suurimaks kordaminekuks on süsteemne koostöö ja infovahetus maakonna raamatukogudega,

mis võimaldab ka väiksematel teeninduspunktidel saada professionaalset abi kogude

kujundamisel. Keskne töötlemine tagab andmebaaside ühtse kvaliteedi ja vabastab

haruraamatukogude töötajad mahukast tehnilisest tööst, võimaldades neil keskenduda

lugejateenindusele. Komplekteerimisel lähtutakse universaalsuse printsiibist, hoides fookuses

Eesti ajalugu, kultuuri- ja kodulugu ning väärtkirjandust. Puuduoleva kirjanduse puhul

pakutakse operatiivset raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) teenust.

Peamine väljakutse on seotud raamatute keskmise hinna tõusuga (keskmiselt 15,24 euroni), mis

on seadnud piirid ostetavate eksemplaride arvule, nõudes veelgi kriitilisemat valikut ja

prioriteetide seadmist.

19

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Maakonna kogude kasutatavus peegeldab otsest seost fondide uudsuse ja regulaarse

puhastustööga. Ringluse näitaja on maakonnas varieeruv, kuid peamisteks sihtrühmadeks on

kõikjal ilukirjanduse huvilised ning lapsed ja noored, kes moodustavad püsivalt ligi viiendiku

kasutajaskonnast.

Lääne Maakonna Keskraamatukogus on sihipärane fondipuhastus tõstnud ringluse

keskraamatukogus 0,67-le ja Uuemõisas 0,73-le. Asukülas on raamatukogu hõlve piirkonna

elanike seas väga kõrge, ulatudes 47,2%-ni.

Lääne-Nigula Raamatukogudes on ringluse näitaja tagasihoidlikum, mis on tingitud ajalooliselt

väljakujunenud kogude suurest mahust. See võib viidata vajadusele jätkata süsteemset

fondipuhastust ja teavikute valikulisemat uuendamist, et tõsta kogude kasutusaktiivsust.

Lugejate eelistustes troonivad eesti autorid ja žanritest on nõutuimad krimi- ja ajalookirjandus.

Vormsi raamatukogu kogude kasutus on stabiilne ning suunatud saare püsielanikele ja suviti

külalistele, kusjuures lastekirjanduse aktiivne laenutus on prioriteediks.

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Komplekteerimistegevus keskendus 2025. aastal peamiselt trükistele. E-raamatuid ja

audioraamatuid maakonnas sel aastal juurde ei soetatud, kuna rahalised vahendid suunati

lugejate poolt enim oodatud paberkandjal teavikutele. Hinnatõusu leevendamiseks kasutati

edukalt kirjastuste sooduskampaaniaid ja Hoiuraamatukogu abi.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu soetas 1617 raamatut, mis teeb 0,17 teavikut elaniku kohta

ja keskmiselt 2,59 euro suuruse investeeringu lugeja kohta. Harukogudes oli hangitud

väljaannete arv vastavalt 219 (Uuemõisa) ja 132 (Asuküla). Efektiivsust tõstis kampaaniatest

saadav 50–70% hinnasääst.

Lääne-Nigula Raamatukogude hangitud väljaannete arv elaniku kohta jäi üldiselt

tagasihoidlikule tasemele ja varieerus teeninduspiirkonniti. Lisandus peamiselt eesti

ilukirjandust ja lasteraamatuid, samal ajal toimus aktiivne vähekasutatavate teavikute

kustutamine.

Vormsi raamatukogu soetas aruandeaastal 244 raamatut. Kuna e-teavikuid ei tellitud, tagati

lugejate vajadused läbi trükiste ja aktiivse RVL-teenuse.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Maakonna raamatukogude perioodika valik on stabiilne ja suunatud lugejate tegelikele

huvidele, pakkudes väljaandeid, mida inimesed ise alati tellida ei malda. Valikus on nii

üleriigilised päevalehed kui ka populaarteaduslikud, elustiili- ja kultuuriajakirjad. Paberkandjal

perioodika on jätkuvalt eelistatuim, eriti eakamate lugejate seas. Digiväljaannete ligipääse

pakutakse mitmel pool, kuid nende kasutus on veel tagasihoidlik, kuna lugejad väärtustavad

traditsioonilist lugemisviisi.

20

Lääne Maakonna Keskraamatukogus on perioodika valik püsinud stabiilne ja olulise

uuendusena on lugejatele tagatud digipääs Delfi väljaannetele. Uuemõisas jätkub edukas

koostöö kooliraamatukoguga, mis võimaldab lugejatel RVL-i kaudu laenutada ka koolile

tellitud populaarteaduslikku perioodikat. Jooksvat fondi korrastati vanade aastakäikude

kustutamisega.

Lääne-Nigula raamatukogudes on perioodika valik suunatud eelkõige lugejate tegelikele

huvidele, kusjuures olulisel kohal on nädalalehed ning kodu-, kultuuri- ja elustiiliteemalised

ajakirjad. Digiväljaannetele on mitmes raamatukogus olemas ligipääs, kuid nende kasutus on

olnud tagasihoidlik, mis viitab paberkandjal lugemise eelistamisele. Perioodika pakkumine

toetab kogukonna teabevajadust ning aitab hoida raamatukogusid olulise infokeskkonnana.

Vormsi raamatukogus on tellitud valik populaarseid ajakirju nagu Täheke, Eesti Naine ja

Maakodu, samuti kohalik leht Lääne Elu ja päevalehed. Kuna kohapealset lugemisala napib, on

rõhk kojulaenutusel. Ruumipuudusel perioodikat pikaajaliselt ei säilitata.

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Aruandeaastal ei olnud auviste ega muude elektrooniliste ressursside soetamine maakonnas

prioriteet. Enamasti on muude väljaannete komplekteerimisest loobutud tehniliste vahendite ja

finantside piiratuse tõttu. Kasutajatele on siiski tagatud ligipääs digiperioodikale ja e-teenustele

avalike arvutite kaudu.

Lääne Maakonna Keskraamatukogus aruandeaastal uusi auviseid ega muid elektroonilisi

teavikuid juurde ei komplekteeritud.

Lääne-Nigula raamatukogudes ei ole auviste või elektrooniliste ressursside komplekteerimine

olnud prioriteet, kuna keskendutakse trükiste arendamisele. Kasutajatele on tagatud ligipääs e-

teenustele avalike arvutite kaudu, kuid spetsiifiliste digiressursside kasutus on jäänud väheseks.

Vormsi raamatukogus muid väljaandeid aruandeaastal ei komplekteeritud.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Esemete laenutamist Lääne maakonnas 2025. aastal ei arendatud. Teenuse järele puudub hetkel

tuntav nõudlus ning takistuseks on ka piiratud hoiustamisressursid ja vastavate vahendite

puudumine.

Lääne Maakonna Keskraamatukogus esemeid nagu spordivahendid või muusikariistad 2025.

aastal juurde ei soetatud.

Lääne-Nigula raamatukogudes ei ole esemelaenutuse teenust arendatud, kuna keskendutakse

kirjanduse ja teabe pakkumisele. Esemete laenutamist ei ole teenuste hulka lisatud ressursside

ja piisava nõudluse puudumise tõttu, kuid seda võidakse kaaluda tulevikus.

Vormsi raamatukogus esemeid ei komplekteerita.

21

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetused täidavad maakonna raamatukogudes olulist rolli, aidates mitmekesistada fonde, kuid

komplekteerimise põhiosa moodustab sihipärane soetamine. Annetuste osakaal on suurim

keskraamatukogus, olles teistes piirkondades väiksem ja juhuslikum.

Lääne Maakonna Keskraamatukogus on annetuste roll märkimisväärne, moodustades 20%

juurdekasvust, mis tähendab 434 eksemplari. Harukogudes jäi annetuste osakaal vahemikku 6–

14%, kusjuures Uuemõisas moodustasid annetustest enamuse lasteraamatud.

Lääne-Nigula raamatukogudes moodustavad annetused üldiselt väikese osa juurdekasvust ja

eelistatakse eesmärgipärast komplekteerimist. Annetusi võetakse vastu juhul, kui need vastavad

lugejate huvidele ja on heas seisukorras, kuid nende osakaal jääb valdavalt madalaks.

Vormsi raamatukogule annetati või kingiti 2025. aastal 23 uut raamatut, mis toetavad kogu

mitmekesisust.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

Inventuuride läbiviimine oli maakonnas aruandeaastal ebaühtlane, kuid aktiivselt tegeleti

fondide puhastamisega. Mahakandmised on suunatud fondi kvaliteedi tõstmisele, eemaldades

kogudest vananenud või rikutud teavikuid.

Lääne Maakonna Keskraamatukogus 2025. aastal inventuure läbi ei viidud, kuid toimus

aktiivne fondide puhastamine. Näiteks Uuemõisas kanti maha 670 eksemplari vananenud või

laenutusteta teavikuid, mis aitas parandada ringlusnäitajat.

Lääne-Nigula raamatukogudes toimuvad mahakandmised valdavalt jooksvalt, et hoida kogud

ajakohased. Mahakandmise maht varieerus raamatukoguti ja paljudes üksustes aruandeaastal

inventuuri läbi ei viidud, kuid jätkuv fondipuhastus on prioriteet.

Vormsi raamatukogus oli seoses uue õppekava ja uute õpikute saabumisega vajalik läbi viia

inventuur ja mahakandmised, mille käigus eemaldati fondist 37 teavikut.

22

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Lääne maakonna raamatukogudes on lugejate tagasiside kogumine oluline tööriist teenuste

arendamiseks, kuid lähenemisviisid selleks on piirkonniti erinevad. Kui suuremates võrkudes

eelistatakse struktureeritud küsitlusi, siis väiksemates kogukondades tugineb info vahetule ja

igapäevasele suhtlusele. 2025. aastal viidi põhjalikum kohalik uuring läbi Lääne-Nigula valla

raamatukogudes, samas kui teised üksused piirdusid operatiivse tagasiside või üleriigilise

uuringu tulemuste analüüsimisega.

Lääne-Nigula raamatukogude poolt läbi viidud kohaliku küsitluse tulemused kinnitavad, et

raamatukogud on kogukonnas kõrgelt hinnatud, kuid arendustegevustes oodatakse fookuse

seadmist ruumilahendustele ja teenuste mitmekesistamisele. Kasutajad soovisid näha

hubasemaid lugemisnurki ja paremat ruumikasutust, mis soodustaks raamatukogus aja

veetmist. Kogude osas toodi välja vajadus ajakohasema väärt- ja noortekirjanduse järele ning

tehti ettepanek laiendada raamatukappide võrgustikku. Ürituste puhul hinnati kõrgelt kohtumisi

kirjanikega ja töötubasid, kuid oodati rohkem õhtuseid sündmusi ja paremat infolevi.

Lahtiolekuaegade osas peeti oluliseks vähemalt ühel päeval nädalas pikemat avatud olekut

(kuni kella 18-ni), et teenus oleks kättesaadav ka töötavatele inimestele.

Vormsi raamatukogus eraldiseisvaid kohalikke lugejaküsitlusi 2025. aastal läbi ei viidud.

Väikeses ja tihedalt seotud kogukonnas on tagasiside vahetu ja kohene, võimaldades

raamatukoguhoidjal lugejate soovidele ja ettepanekutele jooksvalt reageerida ilma täiendavate

ankeetküsitlusteta.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu ja selle harukogude poolt 2025. aastal kohalikke

lugejaküsitlusi ei korraldatud. Asutus keskendus märtsis toimunud mahuka üleriigilise

rahulolu-uuringu andmete kogumisele, mis pakkus piisavalt representatiivset materjali teenuste

hindamiseks ja edasiste arendusplaanide seadmiseks.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

2025.aasta märtsis toimunud üleriigiline rahulolu-uuring andis Lääne maakonna

raamatukogudele väga kõrge koondhinnangu. Rahuloluindeksid jäid vahemikku 9,0 kuni 9,88,

mis näitab elanike suurt usaldust ja rahulolu pakutavate kultuuri- ja infoteenustega. Lugejad

peavad raamatukogusid tähtsateks sotsiaalseteks pidepunktideks, kus hinnatakse nii

professionaalset teenindust kui ka asjatundlikku abi digimaailmas orienteerumisel.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu ja selle harukogude koond-rahuloluindeks oli 9,72. Kõige

kõrgemalt hindasid kasutajad Ridala (9,88) ja Uuemõisa (9,83) raamatukogusid, kus tõsteti

esile sooja õhkkonda ja asjatundlikke lugemissoovitusi. Keskraamatukogu puhul (indeks 9,68)

hinnati kõrgelt töötajate abivalmidust ja raamatukapiteenuse mugavust, kuid murekohana

nähakse peamaja ruumikitsikust, kehva ventilatsiooni ja n-ö steriilset väljanägemist. Lugejad

ootavad kaasaegsemat ja hubasemat interjööri ning jätkuvalt teevad muret menukite pikad

ootejärjekorrad.

Lääne-Nigula raamatukogude üleriigiline rahuloluindeks oli 9,85. Tagasiside kinnitab kohaliku

uuringu järeldusi – raamatukoguhoidjate sõbralikku ja professionaalset teenindust peetakse

piirkonna üheks tugevuseks. Kõrge hinne peegeldab kogukonna rahulolu raamatukogu kui info-

23

ja kultuurikeskusega, kus lisaks laenutamisele väärtustatakse sündmusi ja võimalust saada

asjatundlikku nõu.

Vormsi raamatukogu rahuloluindeks oli 9,0, uuringus osales 24 inimest. Vastajad pidasid

raamatukogu ruume hubaseks, soojaks ja meeldivaks ning kiitsid head WiFi-ühendust ja

kaugtöö tegemise võimalust. Positiivsena märgiti lühikesi järjekordi ja 30-päevast

laenutustähtaega. Puudustena toodi välja ruumide väiksus ja sooviti suuremat eelarvet uute

raamatute soetamiseks. Teeninduse osas oldi valdavalt väga rahul, vaid üksikud vastajad, kes

polnud aastaid raamatukogu külastanud, väljendasid teatavat rahulolematust.

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Lääne maakonna raamatukogud tagavad elanikele tasuta juurdepääsu avalikule teabele ja

riiklikele e-teenustele läbi avalike internetipunktide (AIP). Üldine suundumus näitab

statsionaarsete arvutitöökohtade kasutamise vähenemist, kuna lugejad eelistavad üha enam

isiklikke nutiseadmeid ja raamatukogudes levivat kiiret traadita internetti (WiFi). Avalikke

arvuteid kasutatakse nüüd peamiselt sihtotstarbelisteks toiminguteks nagu printimine,

skaneerimine või ID-kaardiga teostatavad pangatoimingud ja digiallkirjastamine.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu hallata on kokku 9 AIP-arvutit, mis on jaotatud keskkogu

ja harukogude vahel. Arvutite kasutuskordade arv on jätkuvas langustrendis: keskkogus

registreeriti 3118 kasutust (langus 11,7%) ning harukogudes, eriti Uuemõisas, oli vähenemine

veelgi drastilisem. Sellest tulenevalt on raamatukogu optimeerinud arvutitöökohtade arvu nii

Posti tänava peamajas kui ka lasteosakonnas. Olemasolev tehnopark on töökorras ja varustatud

vajalike ID-kaardi lugejatega, tagades ligipääsu kriitilistele e-teenustele.

Lääne-Nigula raamatukogudes varieerub AIP-arvutite riistvara seisukord ja kasutusaktiivsus

piirkonniti. Üldiselt on kasutus tagasihoidlik, kuna kogukonna digivajadused on osaliselt

kaetud koduste lahendustega. Mitmes raamatukogus on siiski esile toodud vajadus vananenud

seadmete uuendamiseks, et tagada teenuse kvaliteet neile, kellel isiklikud seadmed või

printimisvõimalused puuduvad. Tehnika uuendamisel lähtutakse edaspidi konkreetsest

vajadusest ja kasutajate muutuvatest harjumustest.

Vormsi raamatukogus on lugejate käsutuses uus AIP-arvuti, mis on ühendatud värviprinteriga.

Raamatukogu AIP-ruum on leidnud aktiivset kasutust kodukontorina, eriti suveperioodil. Kuigi

raamatukogu pakub kiiret WiFi-ühendust ja külastajad eelistavad sageli oma isiklikke

sülearvuteid, on avalik töökoht oluline ressurss neile, kes vajavad statsionaarset seadet või

printimisteenust.

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Maakonna raamatukogude teeninduskorraldus on stabiilne ja vastab külastajate ootustele.

Aruandeaastal ei tehtud suuri struktuurseid muudatusi, vaid keskenduti pigem olemasolevate

teenuste sisulisele parendamisele, kasutajamugavuse suurendamisele ja kogukonnakesksete

tegevuste pakkumisele.

24

Lääne Maakonna Keskraamatukogu teenused on hästi korraldatud ja sujuvad, mistõttu

suuremaid muudatusi teeninduskorralduses vajalikuks ei peetud. Kasutajamugavuse tõstmiseks

tegeleti fondi paigutuse loogilisemaks muutmise ja viitade süsteemi täiendamisega. Kuigi e-

teenuste valdkonnas on kaalutud iseteenindusliku laenutuse juurutamist, on see projekt jäänud

hetkel ressursside puudumise taha.

Lääne-Nigula raamatukogudes toimusid muudatused valdavalt teenuste sisulises

mitmekesistamises. Raamatukogu rolli kogukonna kultuuri- ja hariduskeskusena tugevdati läbi

laste- ja noorteprogrammide, kinoõhtute ja näituste korraldamise. Teenuste arendamine oli

tegevuspõhine ja suuremaid süsteemseid ümberkorraldusi teenindusstruktuuris aruandeaastal

ette ei võetud.

Vormsi raamatukogus aruandeaastal teeninduskorralduses ja e-teenustes olulisi muudatusi ega

uuendusi ei toimunud, säilitati senine stabiilne ja lugejate poolt hinnatud teenindustase.

5.3.3 Lugejad

Lugejad 2024 Lugejad 2025 Muutus (+-)

6686 6449 -237

Lääne maakonna raamatukogude lugejate arv püsis 2025. aastal võrdlemisi stabiilsena,

hoolimata üldisest demograafilisest survest. 3,5%-line kahanemine on peamiselt tehnilist laadi,

viidates andmebaaside korrastamisele, samas kui sisuliselt on raamatukogud suutnud oma rolli

kogukonna tugisambana säilitada.

Lääne Maakonna Keskraamatukogus (sh harukogud) oli registreeritud 4082 lugejat. Kuigi

koondarv vähenes 339 võrra, oli see tingitud passiivsete lugejate andmebaasist eemaldamisest.

Positiivse erandina paistis silma Asuküla harukogu, kus lugejate arv kasvas 100 võrra, näidates

raamatukogu kasvavat rolli kohaliku infokeskusena.

Lääne-Nigula raamatukogudes tõusis lugejate arv 2261-ni, mis tähendab 115 uut kasutajat.

Kasvu taga on sihipärane laste- ja noortetöö ning tihe koostöö koolidega, mis on toonud

raamatukogu juurde noorema põlvkonna lugejaid.

Vormsi raamatukogus registreeriti 106 lugejat. Väike langus (13 lugejat) on seotud saare

elanikkonna loomuliku liikumisega, kuid raamatukogu püsikasutajate tuumik on jäänud truuks

ja aktiivseks.

5.3.4 Külastused

Külastused

2024

Külastused

2025

Muutus

(+-)

111 516 118 960 +7444

Külastuste arvu 6,7%-line kasv kinnitab, et raamatukogu kui kogukonna „elutuba“ on

muutumas üha olulisemaks. Inimesed ei tule enam vaid raamatuid laenutama, vaid kasutavad

raamatukogu sotsialiseerumiseks, õppimiseks ja kultuurist osasaamiseks.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu külastatavus tõusis 87 738 korrani (+5,6%). Kasvu

soodustasid õnnestunud ürituste programm ja näitused. Harukogudes täheldati külastuste

25

muutumist sihipärasemaks – käiakse harvemini, kuid korraga laenutatakse rohkem ja

veedetakse majas rohkem aega.

Lääne-Nigula raamatukogud näitasid tugevat kasvu, jõudes 28 841 külastuseni (+2575). Lisaks

lugemisprogrammidele on külastatavust kasvatanud raamatukogu ruumide kasutamine

harrastusringide ja kogukondlike kokkusaamiste kohana, mis on suurendanud asutuse

nähtavust.

Vormsi raamatukogus registreeriti 2381 külastust (+234). Olulise panuse andsid suvised

kultuurisündmused ja külastusmäng "Avasta Eesti raamatukogusid 2025", mis tõi saarele

tavapärasest rohkem juhukülastajaid ja raamatukoguhuvilisi.

5.3.5 Laenutused

Laenutused

2024

Laenutused

2025

Muutus (+-)

137 724 143 261 +5537

Laenutusaktiivsuse 4%-line tõus tõestab, et lugemishuvi on püsiv. Majanduslikult ebakindlad

ajad ja raamatute kõrged hinnad on suunanud inimesed tagasi raamatukogusse, kus on tagatud

tasuta ligipääs värskele ja kvaliteetsele kirjandusele.

Lääne Maakonna Keskraamatukogus tehti 102 616 laenutust (+2,4%). Eriti olulise osa (ligi

29%) moodustasid lasteosakonna laenutused, mis on märk edukast uue lugejapõlvkonna

kõnetamisest. Uuemõisas suudeti laenutuste arv hoida stabiilsena hoolimata lugejate arvu

kahanemisest, mis näitab sealse lugejaskonna suurt lojaalsust.

Lääne-Nigula raamatukogudes tõusis laenutuste arv 38 890-ni (+2602). Kõige populaarsem on

jätkuvalt kaasaegne eesti ilukirjandus. Laenutuste arv peegeldab otseselt raamatukogude

suutlikkust hoida oma kogud lugejate jaoks aktuaalsete ja huvitavatena.

Vormsi raamatukogus kasvasid laenutused märgatavalt, ulatudes 1755 teavikuni (+513). See

on märkimisväärne hüpe, mis tuleneb lugejate harjumusest laenutada korraga suuremaid

koguseid – tipplugeja laenutas aasta jooksul koguni 110 raamatut.

5.3.6 MIRKO teenus

Lääne maakonna raamatukogude osalemine üleriigilisel laenutusplatvormil MIRKO on

koondunud keskraamatukogu juurde, pakkudes lugejatele mugavat võimalust tellida teavikuid

otse pakiautomaati. Kuigi teenus on lugejate jaoks kättesaadav ja lihtne, on aruandeaastal

märgata kasutusaktiivsuse langust, mis võib viidata esmase huvi raugemisele või lugejate

eelistuste muutumisele.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu on piirkonnas ainus MIRKO platvormiga liitunud asutus.

2025. aastal tehti keskkogu (sh lasteosakonna) kaudu 37 laenutust, mille käigus väljastati 71

teavikut. Võrreldes 2024. aastaga, mil tehti 86 laenutust ja väljastati 159 raamatut, on maht

märgatavalt kahanenud. Haruraamatukogud (Asuküla, Ridala ja Uuemõisa) eraldi üksustena

26

MIRKO teenuses ei osale, mistõttu on kogu piirkonna üleriigiline laenutus koondunud

keskkogusse.

Lääne-Nigula Raamatukogud ja Vormsi raamatukogu ei ole üleriigilise MIRKO teenusega

liitunud ning pakuvad lugejatele teavikute vahendamist traditsioonilise RVL-teenuse kaudu.

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

Raamatukogudevaheline laenutus (RVL) on Lääne maakonna raamatukogude igapäevatöö

kriitiline osa, mis tagab fondide ühtlase kättesaadavuse ja ressursside jagamise. Teenust

kasutatakse eelkõige erialakirjanduse, õppematerjalide ja võõrkeelse kirjanduse hankimiseks,

mida kohalikes kogudes ei leidu. Vastavalt kehtivale statistika juhendile ei loeta RVL-teenuse

osaks sama juhtkonna alluvuses olevate raamatukogude (nt haru- ja keskraamatukogu) vahelist

raamatute liikumist, kuigi sisuliselt on see koostöövorm lugejate teenindamisel asendamatu.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu süsteemis on väljaspool oma võrku esitatavad tellimused

suunatud peamiselt teadusraamatukogudele (Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool) ning

suurematele keskraamatukogudele Tartus ja Pärnus. Harukogude lõikes oli aktiivseim Asuküla

raamatukogu, kuhu saabus RVL-i kaudu 41 teavikut. Uuemõisas toimub vilgas vahetus

keskraamatukogu ja teiste harukogude vahel, samas kui Ridala raamatukogus aruandeperioodil

RVL-teenust ei kasutatud. RVL-teenuse mahtusid on üldiselt mõnevõrra mõjutanud MIRKO

platvormi olemasolu, mis pakub lugejatele alternatiivset ja iseseisvat tellimisvõimalust.

Lääne-Nigula Raamatukogudes on RVL-teenus oluline vahend kogude kättesaadavuse

parandamiseks, eriti kooli kohustusliku kirjanduse ja erialatekstide puhul. Teenus toimib

valdavalt raamatukoguhoidjate vahetu koostöö kaudu ning transport toimub peamiselt isikliku

transpordiga või raamatukappide abil. Täheldati ka teenuse olulisust venekeelse kirjanduse

vahendamisel, mis toetab piirkonnas elavate Ukraina elanike teabevajadusi. Analüüs näitab, et

RVL aitab rahuldada piirkondlikke lugemisvajadusi ka olukordades, kus kohalik fond on

piiratud.

Vormsi raamatukogus kasutati RVL-teenust aruandeaastal vaid 3 korral. Teenuse vähene

kasutus on tingitud logistilistest väljakutsetest, kuna puudub võimalus tööajast raamatutele

Haapsallu järele minna. Raamatukogu on väljendanud soovi teenuse aktiivsemaks

kasutamiseks, eriti lastekirjanduse osas, kui leitakse sobivamad lahendused teavikute

transpordiks. Vormsi raamatukogust väljapoole raamatuid RVL-iga ei laenutatud.

5.3.8 Infopäringud

Päringud

2024

Päringud

2025

Muutus (+-)

2597 2439 -158

Maakonnas vastati aruandeaastal kokku 2439 infopäringule. Võrreldes eelneva aastaga on maht

püsinud üsnagi stabiilsena, mis kinnitab, et raamatukoguhoidja roll usaldusväärse info

vahendajana on säilinud. Päringute sisu varieerub praktilisest olmeinfost kuni mahukate

suguvõsa- ja kodulooliste uurimusteni.

Lääne Maakonna Keskraamatukogus vastati 1744 päringule (+12 võrreldes eelmise aastaga).

See näitab, et hoolimata lugejate iseseisvusest e-kanalites, vajatakse keerukamate teemade

27

puhul jätkuvalt spetsialisti abi. Harukogudes oli aktiivseim Asuküla (401 päringut). 2025. aasta

põnevamad teemad puudutasid 16. sajandi toomhärra Johann Pulka, Martna rahvarõivaid ning

õpilaste loovtööde allikakriitilist toetamist.

Lääne-Nigula Raamatukogudes registreeriti 34 päringut (eelmisel aastal 84). Langus on

tõenäoliselt tingitud ebaühtlasest registreerimispraktikast eri asukohtades, mitte huvi

vähenemisest. Peamised teemad olid kodulugu, tervis, sõiduplaanid ja praktiline olmeinfo.

Vormsi raamatukogus registreeriti 4 päringut (eelmisel aastal 13). Päringud olid peamiselt

seotud põhikooli loovtööde koostamisega, kus raamatukoguhoidja aitas õpilastel leida

vajalikku taustinfot.

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Lääne maakonna raamatukogudes (Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Lääne-Nigula

raamatukogud ja Vormsi raamatukogu) aruandeperioodil virtuaalüritusi, -koolitusi ega -näitusi

ei korraldatud. Keskenduti vahetule teenindusele ja füüsilistele sündmustele raamatukogu

ruumides.

5.3.10 Tasulised teenused

Milliseid tasulisi teenuseid raamatukogud pakuvad? Valige loetelust sobivad

☒ Printimine, paljundamine

☒ Ruumirent

☐ Üritused

☐ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)

☒ Muu (nimetada): kino, kiletaskud

Lääne maakonna raamatukogude tasuliste teenuste valik on suunatud kohaliku elaniku

praktiliste vajaduste täitmisele ning raamatukogu ruumide ristkasutuse soodustamisele.

Teenuste osutamise praktika on raamatukoguti järgmine:

Lääne Maakonna Keskraamatukogus pakutakse printimis- ja paljundusteenust ning ruumirenti

koosolekuteks või koolitusteks. Spetsiifilise lisateenusena ("Muu") on keskkogus võimalik osta

kiletaskuid dokumentide kaitseks.

Lääne-Nigula Raamatukogudes on lisaks tavapärasele printimisele ja ruumirendile Lääne-

Nigula võrgustikus oluliseks tasuliseks teenuseks kinoõhtute korraldamine. See on hea näide

raamatukogust kui multifunktsionaalsest kultuurikeskusest, mis pakub meelelahutust

piirkondades, kus eraldi kinosaalid puuduvad.

Vormsi raamatukogul on küll kehtestatud ametlik hinnakiri, kuid reaalsuses teenuste eest tasu

ei võeta. Printimisteenust kasutatakse tihedas koostöös kohaliku kooli ja lasteaiaga, et toetada

õpilaste individuaalset õppetööd ja haridusasutuste igapäevavajadusi.

28

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2024

Lug-d

2025

Muutus

(+-)

Külast-

d 2024

Külast-

d 2025

Muutus

(+-)

Laenut

2024

Laenut

2025

Muutus

(+/-)

2054 2144 +90 36 479 38 857 +2378 31 296 34 140 +2844

Lasteteeninduse õnnestumisi kajastab tõusutrend nii lugejate, külastuste kui laenutuste arvudes.

Lugejate arv on tähelepanuväärselt suurenenud Lääne-Nigula raamatukogudes. Külastuste arvu

kasvuga paistavad silma Asuküla raamatukogu ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu.

Laenutusi on varasemast rohkem tehtud Lääne-Nigula raamatukogudes, Vormsi, Asuküla ja

Lääne Maakonna Keskraamatukogus. Lapsed ja noored jõuavad raamatukokku tänu üritustele

ja raamatukoguprogrammidele. Lapse ja raamatu kokku saamisele aitavad kaasa

lugemisprogrammid, üritused ja hea koostöö õpetajatega soovitusliku kirjanduse valikul.

Uuemõisa noorte lugejate arvu kasv on hea vundament, kuid väljakutseks jääb nende laste

aktiivne kaasamine. Raamatukogu roll peab liikuma pelgalt laenutuspunktist rohkem sotsiaalse

ja arendava keskkonna suunas, et hoida uusi lugejaid raamatukoguga seotuna.

Lääne-Nigula Raamatukogud puhul oli laste ja noorte sihtrühma areng aruandeaastal positiivne.

Laste ja noorte lugejate ning külastuste arvu kasv viitab sellele, et raamatukogutunnid, töötoad

ja kinoõhtud on olnud selle vanuserühma jaoks atraktiivsed. Mõnes piirkonnas mõjutas laste

laenutuste ja kogude kujundamist ka koolivõrgu ja ruumitingimuste muutumine.

Üldiselt näitab analüüs, et laste- ja noorteteenuste arendamine ning kogukonna muutustega

arvestamine mõjutavad raamatukogude kasutusnäitajaid olulisel määral.

Algklasside õpilaste lugemiskiirus on aeglustunud, Vormsi näitel pikendatakse raamatuid

korduvalt.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Komplekteerimisel on lähtutud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Lääne maakonna

keskraamatukogu lasteosakonna bibliograafi K. Kumbergi soovitustest, noorte lugemishuvist

ning kooli soovitusliku kirjanduse nimekirjadest, samuti auhinnatud lasteraamatute

nimekirjadest. Kasutatud ka järelkomplekteerimist.

Vaatamata laste- ja noorteraamatute komplekteerimise vähenemisele kahe viimase aasta jooksul

(näiteks keskraamatukogus 43,4% võrra) näitavad kõrgel tasemel püsivad lugejate ja laenutuste

arvud seda, et komplekteerimine on sel aastal võimaldanud veel lasteteenindust heal tasemel

pakkuda. Küll võib uute raamatute ostmise vähenemine juba lähiaastatel hakata negatiivselt

mõjutama lasteteeninduse kvaliteeti, mis hakkab arvatavasti ilmnema nii lugejate, külastuste

kui laenutuste arvude vähenemises.

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Lugemisharjumuse kujundamisel ning arendamisel on oluline usaldus, mis tekib lugejal

raamatukogu suhtes, kui ta kogeb meeldivat ja asjatundlikku teenindust, saab vajalikud

teavikud kas kohe, järjekorra kaudu või aitab abivalmis laenutaja leida raamatu teistest

raamatukogudest. Sobiva raamatu soovitamine on riskantne tegevus, mis võib kogu

29

raamatukogu usalduskrediiti kas kasvatada või kahandada ning lugemisharjumusele edendavat

või pärssivat mõju avaldada.

Selleks, et õige raamat õigel ajal õige lapseni jõuaks, on töötajad pädevuse tõstmiseks osalenud

mitmetel lastekirjanduse ja lasteraamatukogunduse alasel koolitusel ning teinud ise

regulaarseid uudiskirjanduse tutvustusi kolleegide ringis.

Kohtumised kirjanike ja illustraatoritega on oluliseks tõukeks lugemishuvi edendamisel.

Läänemaa lastel käisid külas Contra, Tiina Laanem, Urmas Nemvalts, Piret Päär, Tiiu

Randman-Mihkla, Els Heinsalu, Kristi Piiper, Lille Roomets, Epp Petrone, Monika Undo,

Maret Allikas, Kertu Sillaste, Katri Tapola (Soome), Aristide Adandete (Benin), Ilona Martson,

Kätlin Vainola, Kadri Hinrikus, Rakel Helmsdal (Fääri saared) ja Eva Roos.

Olulisemad sündmuses laste- ja noorteteeninduses

1. Lääne-Nigula Raamatukogud oli valinud lastele ja noorte suunatud üritused üheks

oluliseks tegevusvaldkonnaks, mille näiteks on lasteaialaste ning nende perede hulgas

populaarne lugemisprogramm „Meie loeme“ koos lõpuüritusega Saueaugu teatritalus.

2. "Lugemisisu" programmi pakub lastele maakonnas kokku 11 raamatukogu

3. Nukumuuseumi näituse „Teatrinukkude võlumaailm“ programme külastas

keskraamatukogu lasteosakonnas 34 gruppi kokku 473 osalejaga.

4. Keskraamatukogus premeeritakse õppeaasta jooksul enim raamatuid laenutanud

lugejaid Parimate lugejate peoga, mis toimus 29. mail ja millel osales 48 last. Külla oli

tulnud Tiina Laanem, toimus kohtumine ja kringlisöömine.

5. Jõulukambri programmi külastas rekordilised 41 rühma kokku 657 osalejaga.

6. Suvelugemise programmist võtsid osa kõik Läänemaa rahvaraamatukogud ning

programmi läbis edukalt kokku rekordilised 137 last. Suvelugemise lõpupidu toimus 29.

augustil Kultuurikeskuse rõdusaalis, kus Haapsalu Noorte Huvikeskuse draamaringi

noored mängisid Krista Kumbergi kirjutatud etenduse „Iloni pliiatsid joonistavad“ ning

iga laps sai lisaks aukirjale ka raamatu ning jäätise.

7. Iga aasta veebruaris kuulutatakse välja Andres Ammase Fondi ja keskraamatukogu

koostöös välja antava Andres Ammase Väikese lugeja preemia. Selle pälvis Kelia Sara

Cleux Haapsalu Linna Algkoolist.

8. Keskraamatukogu on jätkanud noortele suunatud veebiväljundi arendamist. Instagramis

on "Raamatureporter" platvormiks, mis pakub noortelt noortele suunatud

lugemissoovitusi, aidates ületada barjääri formaalse koolikirjanduse ja vabaaja lugemise

vahel.

9. Asukülas toimub Fantaasiatuba septembrist juunini kord kuus juba kümnendat hooaega.

Valitakse jutukuke ja meisterdatakse või joonistatakse vastavalt teemale.

10. Vormsis toimus septembris juba seitsmendat aastat ,,Kaitsen sõpra“ nädal, kus

juhendatakse õpilasi, kuidas panna õpikutele kaitsepaberit.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Lääne maakonna raamatukogud on kujunenud olulisteks kohalikeks sotsiaalseteks ja

kultuurilisteks ankurpunktideks. Aruandeaastal on ürituste ja tegevuste arv märkimisväärselt

kasvanud, ulatudes kokku ligi 900 sündmuseni. See tõus peegeldab nii raamatukogude

aktiivsuse kasvu kui ka täpsemat metoodikat tegevuste registreerimisel.

30

Üritused/tegevused

2024

Üritused/tegevused

2025

Muutus (+-)

589 856 +267

Üritused/tegevused Arv

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 388

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 118

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 34

Kontserdid või muusikasündmused 26

Kunsti- või käsitöönäitused 45

Lugejamängud ja -võistlused 7

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega, muud

kirjandussündmused

16

Üldharivad loengud ja töötoad 113

Muud (nimetada) jutuhommikud, jutu-, mängu- ja meisterdamistunnid 109

Lääne maakonna raamatukogud on edukalt liikunud info vahendamiselt aktiivse ja loova

elukeskkonna loomise poole. Tegevused on suunatud kõigile vanuserühmadele, toetades

elukestvat õpet, koduloo säilitamist ja vaba aja sisustamist.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu (sh harukogude) võrk toimib piirkonna kultuurilise

südamena. 2025. aasta tippsündmusteks olid rahvusvaheline muinasjutukonverents

„Muinasjutuvägi“ ja suurüritused nagu „Sõnaränd“ ning kirjanduslik laupäev (nt Indrek Hargla

ja Birk Rohelend). Lasteosakond vedas edukalt maakondlikku suvelugemise programmi, mis

lõppes rekordilise 137 lõpetajaga. Harukogudes (Asuküla, Ridala, Uuemõisa) on raamatukogu

asendamatu „sotsiaalne elutuba“, pakkudes mälumänge, jutuvestmisõhtuid ja koostööd

koolidega läbi programmi „Lugemisisu“. Keskkogus tähistati väärikalt suursündmusi: Eesti

Raamat 500 ja Ernst Enno 150.

Lääne-Nigula Raamatukogude võrgustik on teinud hüppelise arengu kogukonnakeskuseks

kujunemisel. Olulisimal kohal on kohtumised kirjanike ja jutuvestjatega ning aktiivne koostöö

koolidega, mis muudab raamatukogu õppeprotsessi toetavaks keskkonnaks. Läbi viidi

ülevallalisi algatusi nagu „Raamatu ja roosi päev“ ning Iiri nädal, mis tõi raamatukogudesse

teemaõhtud ja filmid. Samuti on tugev rõhk koduloo ja pärandkultuuri tutvustamisel (nt mõisate

ajalooga seotud väljapanekud) ning vaba aja sisustamisel kinoõhtute ja kontsertide kaudu.

Vormsi saare väikeses kogukonnas on raamatukogu fookuses kohaliku identiteedi hoidmine –

loodud on eraldi riiul Vormsi-teemalise infoga (vallalehed, fotoalbumid, kirjandus). Vaatamata

piiratud eelarvele suudeti pakkuda kõrgetasemelisi kultuurielamusi, millest olulisim oli

kohtumisõhtu Kristiina Ehina ja Silver Sepaga. Raamatukogu on saarel oluline sotsiaalne punkt,

kus kohtuvad kultuuripärand ja kaasaegne loome.

5.5.1 Kasutajakoolitused

Koolitused

2024

Koolitused

2025

Muutus (+-)

292 315 +23

31

Lääne maakonna raamatukogude koolitustegevus oli aruandeaastal aktiivne, keskendudes

peamiselt digipädevuste tõstmisele, e-riigi teenuste kasutamisele ning pärandkultuuri

tutvustamisele. Koolitustel osalenud hindasid kõrgelt personaalset lähenemist ja praktilist kasu

igapäevaelus toimetulekul.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu koolitustel osales üle 4000 inimese. Rõhk oli eakate

individuaalsel nõustamisel (ID-kaardi sertifikaadid, e-teenused nagu Patsiendiportaal ja muu

nutivahenditega toimetulek) ja CV-de koostamisel. Lasteosakond pakkus süsteemset

kirjandusharidust läbi teemakambrite (nt Jõulukamber) ja raamatuaasta "Eesti Raamat 500"

programmide. Harukogudes (Ridala, Asuküla, Uuemõisa) pakuti tuge sotsiaalselt tundlikes

küsimustes, aidates lugejatel suhelda riigiasutustega.

Lääne-Nigula Raamatukogude koolitustegevus keskendus täiskasvanute digioskustele ja

käsitöö arendamisele (nt Haapsalu salli koolitus). Tagasiside oli valdavalt positiivne, rõhutades

koolituste elulähedust. Tulevikuvaates on eesmärk ühtlustada koolitustegevust kõigis

asukohtades ja laiendada sihtrühmi.

Vormsi raamatukoguhoidja kasutas peamiselt keskraamatukogu pakutavaid enese täiendamise

võimalusi, mis on raamatukoguhoidjale igapäevatöös suureks abiks. Eelarveliste piirangute

tõttu on väljaspool saart toimuvatel koolitustel osalemine muutunud keerulisemaks.

5.5.2 Koostööpartnerid

2025.aasta koostöövõrgustik oli mitmekesine, aidates raamatukogudel jõuda erinevate

sihtrühmadeni ning pakkuda sündmusi, mida üksi poleks võimalik teostada.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu tihe koostöö toimus haridusasutustega regulaarsete

raamatukogutundide raames. Näituste osas tehti koostööd Tervisemuuseumi,

Nukuteatrimuuseumi ja Fenno-Ugriaga. Olulised partnerid kultuurisündmuste toetamisel olid

Eesti Kultuurkapital ja Eesti Lastekirjanduse Keskus. Uue suunana algas koostöö

Päästeametiga ennetustöö valdkonnas ja jätkus sidususe loomine Ukraina kogukonnaga.

Lääne-Nigula Raamatukogude koostöövõrgustik on suunatud kohaliku kogukonna ja

kultuuriorganisatsioonide kaasamisele. Tihedaim koostöö toimus lasteaedade ja koolidega

lugemisprogrammide raames. Partnerlus kultuurimajade, noortekeskuste ja külaseltsidega

võimaldas korraldada ühiseid kogukondlikke sündmusi, mis suurendasid raamatukogu

nähtavust.

Vormsi raamatukogus toimib tugev koostöö saare lasteaia ja kooliga. Oluliseks partneriks oli

Vormsi Kaubamaja, kes aitas uute raamatute ja RVL-saadetiste transpordiga saarele (teenus

lõppeb aprillis 2026). Märgiti murekohta koostöös omavalitsusega seoses juhtkondade vahetuse

ja eelarvekärbetega, mis on viinud ürituste ja lähetuste võimalused miinimumini.

32

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

Millised olid aruandeaastal peamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks? Valige

sobivad

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (nimetada kanalid, nt Facebook, Instagram, TikTok, Youtube jne)

☐ Raadio

☐ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)

☐ Muud (nimetada)

Lääne maakonna raamatukogude turundustegevus 2025. aastal oli suunatud nähtavuse

hoidmisele ja uute lugejate kaasamisele. Järjepidev info jagamine aitas kaasa külastatavuse

kasvule ja suurendas huvi kultuurisündmuste vastu. Turunduse positiivset mõju kinnitasid ka

läbi viidud rahuloluküsitlused.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu peamine tasuline infokanal oli maakonnaleht Lääne Elu,

kus teavitati lahtiolekuaegade muutustest ja sündmustest (nt kirjanikega kohtumised,

muinasjutukonverents, näituste avamised). Kuna tegemist on piirkonna usaldusväärseima

kanaliga, on selle mõju teadlikkuse kasvule otsene. Sotsiaalmeedias oldi aktiivsed Facebookis

ja Instagramis, noorema sihtrühma kõnetamiseks kasutati ka TikToki. Välireklaamina kasutati

traditsioonilisi plakateid linnaruumis.

Lääne-Nigula Raamatukogud tasulist reklaami ei kasutatud, kuid tehti tihedat koostööd valla

turundusspetsialisti ja Lääne Elu ajakirjanikega. Info liikus peamiselt läbi sotsiaalmeedia ja

valla kodulehe, mis on kogukonnas hästi jälgitavad.

Vormsi raamatukogu turundus toimus peamiselt läbi sotsiaalmeedia (Facebook), kus teavitati

lugejaid regulaarselt uutest raamatutest ja raamatukogu tegemistest. Samuti kasutati info

edastamiseks kohaliku omavalitsuse kanaleid.

6.2 Väljaannete publitseerimine

Aruandeaastal keskendusid Lääne maakonna raamatukogud nii iseseisvate trükiste

väljaandmisele kui ka aktiivsele publitsistikale üleriigilises ja kohalikus meedias.

Iseseisvad väljaanded ja koostööprojektid:

• Kinkeraamat „Lääne-Nigula luulepärlid“ – Lääne-Nigula Raamatukogude ja kohalike

elanike koostöös valminud kogumik, mis talletab piirkonna loomepärandit.

33

• Haapsalu raamatukogu veebikroonika – Jätkuv veebipõhine väljaanne, mis

dokumenteerib ja tutvustab raamatukogunduse ajalugu Haapsalus.

Raamatukogu spetsialistid on olnud nõutud kõnelejad ja autorid, aidates hoida raamatukogu

teemasid avalikkuse fookuses.

• Eksperdiartiklid üleriigilises meedias (autor Krista Kumberg):

o „In memoriam AINO PERVIK“ (Postimees) – süvitsi minev kirjanduslooline

käsitlus.

o „Kas aabits on peegel või teeviit?“ ja „Alguses on AABITS“ (Postimehe

kultuurilisa) – põhjalikud ülevaated aabitsate rollist kultuuriloos.

o „Põrguteelt paradiisisaarele“ (Eesti Ekspress) – asjatundlik

kirjandusarvustus.

• Kohalik meediakajastus ja intervjuud:

o Intervjuusari „Lugemis Lood“ (Lääne Elu): Ajakirjanik Kaie Ilvese algatatud

sari, kus teiste kogukonnaliikmete seas said sõna viis raamatukoguhoidjat,

tutvustades oma lugemisharjumusi ja pakkudes raamatusoovitusi.

o Krista Kumbergi publikatsioonid (Lääne Elu): „Eesti raamatu aasta algas

prõmmuga“, „Tere, austatud härra koolinõunik Ernst Enno!“, lisaks mitmed

näituste ja kultuurisündmuste arvustused (nt Mehhiko illustratsioonid ja

Kunstikooli näitus).

o Infokillud vallalehtedes: Lääne-Nigula raamatukoguhoidjad avaldasid

regulaarselt praktilist infot ja uudiseid raamatukoguteenuste kohta kohalikus

vallalehes.

Trükis „Lääne-Nigula luulepärlid“ tugevdas piirkondlikku identiteeti, samal ajal kui tihe

meediakajastus kinnistas raamatukogude rolli kompetentsikeskustena nii maakonnas kui ka

üleriigiliselt.

34

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

Lääne maakonna raamatukogude arengusuunad 2026. aastaks keskenduvad teenuste kvaliteedi

hoidmisele, kogukondliku sidususe suurendamisele ning organisatsioonilisele uuenemisele.

Maakonnaüleselt on fookuses raamatukogu rolli tugevdamine turvalise, innovaatilise ja

elukestvat õpet toetava avaliku ruumina, mis suudab kohaneda nii digitaalsete suundumuste kui

ka muutuvate demograafiliste näitajatega.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu sihid lähtuvad vajadusest ajakohastada asutuse struktuuri

ja süvendada koostööd haridussektoriga. Olulisel kohal on ettevalmistus uue rahvaraamatukogu

seaduse jõustumiseks, mille raames kaasajastatakse põhimäärus ning kutsutakse ellu

raamatukogu nõukogu, et tugevdada strateegilist juhtimist. Samuti liigutakse haridusasutustega

planeeritud koostöömudeli poole, kus raamatukogutunnid ja infooskuste koolitused muutuvad

kooliõppekava loomulikuks osaks. 2026. aasta lõpul algab ettevalmistusperiood uue

arengukava koostamiseks ning seatakse eesmärgiks tugevdada sidet keskkogu ja harukogude

vahel läbi ühiste sisekoolituste ja teenindusstandardite ühtlustamise.

Lääne-Nigula raamatukogude võrgustik keskendub stabiilse ja kvaliteetse raamatukoguteenuse

pakkumisele ning kogukonna jätkuvale kaasamisele. Jätkatakse populaarsete

lugemisprogrammidega ja korraldatakse kohtumisi loovisikutega, et väärtustada

lugemiskultuuri. Samuti on sihiks võetud kogude süsteemne ajakohastamine ja fondipuhastus,

et muuta uudiskirjandus külastajatele paremini nähtavaks. Teenuste arendamisel jääb

prioriteediks digipädevuste toetamine ja kasutajate abistamine e-teenuste kasutamisel, olles

kogukonnale usaldusväärseks partneriks igapäevases asjaajamises.

Vormsi raamatukogu eesmärgid on suunatud kohaliku identiteedi hoidmisele ja oma asukohast

tingitud logistiliste väljakutsete lahendamisele. Peamiseks ülesandeks on uue toimiva süsteemi

leidmine teavikute transpordiks Haapsalust saarele, et tagada värske kirjanduse kiire

kättesaadavus. Kogukonna liitmiseks on plaanis kutsuda ellu täiskasvanute raamatuklubi ja

jätkata laste jutuhommikutega. Samuti peetakse oluliseks dialoogi parandamist kohaliku

omavalitsusega ja aktiivset osalemist erialastel koolitustel, et hoida teenuse taset kaasaegsena

ka piiratud eelarvetingimustes.