Pöördumise edastamine

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Justiits- ja Digiministeerium   Meie: 15.04.2026 nr 7-5.2/26-00780-2

      Pöördumise edastamine

  Edastame Vabariigi Valitsusele saabunud esimese ja teise astme kohtute pöördumise. Palume  vastuse koopia edastada ka Riigikantseleile.    Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  Esimese ja teise astme kohtute 13.04.2026 pöördumine      Teadmiseks:  Rahandusministeerium

.

Esimese ja teise astme kohtute infotelefon 620 0100

e-post [email protected] www.kohus.ee

Teie 2026 nr

Meie 13.04. 2026 nr /e-kirjas/

Vabariigi Valitsus

Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed

Justiits- ja Digiministeerium (JDM) on esitanud I ja II astme kohtutele tegevuskulude täiendava

vähendamise nõude summas 836 372 eurot, et asendada eelnevalt JDM-i enda suunise alusel

kohtute eelarvetes planeeritud Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) remondikomponendi

vähendamine n-ö nõuetekohase kärpega. Sellises mahus tegevuskulude vähendamine takistaks

käesoleval aastal märgatavalt õigusemõistmise korrakohast toimimist ning tooks kaasa

kohtumenetluste tuntava pikenemise. Seetõttu taotlevad I ja II astme kohtud eelviidatud kärpe

katmiseks 2026. aastal täiendavaid vahendeid 836 372 euro ulatuses kohtunike palgafondi

ülejäägi ehk kohtute põhitegevusega seotud kuludelt reaalselt kokku hoitava summa arvelt.

Selgitame oma taotlust järgnevalt.

1. JDM finantsjuht saatis 2024. aasta sügisel tabeli kujul I ja II astme kohtutele aastate 2025–

2028 kärpeülesanded, eristades tabeli eraldi ridadel kohtute tegevuskulude kärpe ning RKAS-i

remondikomponendi vähendamise. RKAS-i remondikomponendi vähendamise jagas kohtute

vahel JDM, tegevuskulude kärpe jaotasid ja sisustasid kohtud.

2. Justiits- ja digiminister kinnitas 07.01.2026. a käskkirjaga nr 2 kohtute 2026. a eelarved

mahus 61,7 mln eurot, mis sisaldas mh RKAS-i remondikomponendi vähendamist summas

0,84 mln eurot.

3. Rahandusministeeriumi ametnike väitel andsid nad JDM-ile hiljemalt 2025. aasta sügisel

teada, et RKAS-i kulude katmiseks ette nähtud vahendite planeerimine JDM-i valitsemisalas

– sh kohtute ja teiste JDM-i valitsemisala asutuste eelarvetes kärpimine RKAS-i

remondikomponendi arvelt – ei vasta Rahandusministeeriumi juhistele. Nüüdseks on

Rahandusministeerium tõkestanud kõnealuse 0,84 mln euro ulatuses eespool punktis 2

nimetatud käskkirjaga kinnitatud eelarves ette nähtud majandamis- ja tööjõukulude

kasutamise eelarvevahendite haldamise infosüsteemis SAP.

4. JDM asus seepeale seisukohale, et kohtutel tuleb RKAS-i realt arvestatud 0,84 mln euro

suurune kärbe asendada tööjõu- ja majandamiskulude täiendava vähendamisega. Kärpe

asendamist JDM-i valitsemisala asutuste vahelise eelarvemuudatusega, nagu on soovitanud

Rahandusministeerium, ei pea JDM võimalikuks.

5. Kohtute haldamise nõukoda (KHN) avaldas 13.03.2026. a istungil seisukohta, et juba

kinnitatud I ja II astme kohtute 2026. aasta eelarves reaalselt kohtute kasutada olevate

vahendite vähendamine sellises mahus takistab tõsiselt õigusemõistmise korrakohast

toimimist ning Vabariigi Valitsusel tuleks leida võimalus katta eelnimetatud summale vastav

täiendav kärpe-eesmärk 2026. aastal täitmata kohtuniku ametikohtade palgafondist kokku

hoitava summa arvelt.

6. 0,84 mln euro suurune summa võrdub 19 kohtujuristi aastapalgaga. Sellises mahus kulude

vähendamisega väheneks kohtute tulemuslikkus, s.o lahendatavate kohtuasjade hulk mahus,

mis vastab ligikaudu 10 kohtuniku aastasele tööpanusele. Kohtute 2026. aasta eelarvetesse ei

ole planeeritud mistahes muid kulusid, mida kärpida.

7. 2026. a aprilli alguse seisuga on maakohtutesse lahendamiseks saabunud tsiviilasjade arv

suurenenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga lausa 11%, kriminaalasjade arv 21% ja

halduskohtutesse saabunud haldusasjade arv 11%. Kasvanud on ka ringkonnakohtutesse

lahendamiseks saabunud asjade arv. Samal ajal on praegu jätkuvalt täitmata 13 kohtuniku

ametikohta, neist 11 kohta esimeses kohtuastmes ning 2 ringkonnakohtus. See tähendab, et

kohtunike arv hälbib juba pikemat aega justiitsministri 27.10.2005. a määrusega nr 47

kehtestatust. Täitmata kohtuniku ametikohtade tõttu on maakohtud otsustanud jätta

tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamise, sh kohtunikule menetlemiseks

jagamise ootele kuni kohtul olemasolev ressurss on nende menetlemiseks piisav.

8. Justiits- ja digiminister kuulutas äsja välja konkursid vabade kohtuniku ametikohtade

täitmiseks. Kohtuniku värbamine on pikaajaline protsess ning konkursside edukuse korral

saab asjaomased ametikohad täita kõige varem 2026. aasta oktoobrist. See tähendab, et

ainuüksi käesoleval aastal säästetakse riigieelarvest täitmata kohtuniku ametikohtade arvelt

suurem summa kui 0,84 mln eurot.

9. Kohtute tööjõukulud jagunevad kaheks: kohtunike palgakulu (liik 10) ning muu tööjõukulu

(liik 20). Seejuures moodustab kohtunike palgakulu kokkuvõttes kõige suurema osa kohtute

tegevuskuludest ja on otseselt seotud kohtute põhitegevusega.

10. Kui kohtud peavad muid tööjõukulusid (liik 20) lisaks juba tehtud kärpele veelgi

vähendama, on kohtud sunnitud lisaks tarbijakrediidilepingutest tulenevatele vaidlustele

valima veel täiendavaid väiksema sotsiaal-majandusliku mõjuga kohtuasjade liike (näiteks au

teotamisega seotud kohtuasjad), mille lahendamine, sh kohtunikule menetlemiseks jagamine

jääb ootele.

11. Ressursi vähenemisest põhjustatud negatiivne jõudlus – see tähendab olukord, kus

kohtutesse saabub aasta jooksul rohkem kohtuasju kui neid jõutakse lahendada – on

pikaajalise mõjuga probleem. Sellises olukorras pikenevad kohtumenetluste kestused mitmete

aastate jooksul.

12. Kohtud mõistavad, et piirmäärata kuludelt (liik 10) kärpe sisustamine on vastuolus

kärpemetoodikaga ja -loogikaga. Kohtute eripära seisneb aga selles, et kohtunike palgafond

on seadusest tulenevate ülesannetega kaetud, sõltumata sellest, kas kohtunikukohad on

täidetud või mitte. Kohtutesse sissetulevate asjade arv ei sõltu täidetud kohtuniku

ametikohtadest ja kohtutel ei ole seadusest tulenevat võimalust jätta osa oma ülesandeid

täitmata. Ka eelviidatud ootele pandud kohtuasjad tuleb hiljem ära lahendada. Kohtuniku

ametikohtade täitmata jätmise tõttu pole kohtutel olnud võimalik põhifunktsiooni täitmiseks

ette nähtud ressurssi, mistõttu tuleb kohtuniku ametikohtade täitmata jätmisega kaasnevat

reaalselt kokkuhoidu käsitada sisuliselt tööjõukulude kärpena, hoolimata sellest, et selline

tööjõukulu on eelarvestatud piirmäärata kuluna.

13. Eeltoodust tulenevalt paluvad I ja II astme kohtud, et Vabariigi Valitsus leiaks

võimaluse, et katta 2026. aastal 0,84 mln euro suurune kärbe õigusemõistmiselt reaalselt sel

aastal riigi jaoks kokku hoitud vahendite, st täitmata kohtuniku ametikohtade tõttu säästetud

palgafondi arvelt. Võimaluse selleks annaks kohtute suhtes erandi tegemine kärpemetoodikast

või kohtutele 2026. aasta tegevuskuludeks (eelviidatud 19 kohtujuristi palgakulu)

reservfondist täiendavate vahendite eraldamine vastavas mahus. Kuivõrd summa on vajalik

kärpe katmiseks ning tegelik kokkuhoid on saavutatud täitmata kohtuniku ametikohtade

palgakulude vältimisest, ei kaasne sel moel lisavahendite eraldamisega reaalset kulu.

14. Kohtud kinnitavad, et eeltoodud lahendus on vajalik üksnes 2026. aastaks ning alates

2027. aastast leiavad kohtud kärpele püsiva katte.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Siigur, Tallinna Ringkonnakohtu esimees

Liina Naaber-Kivisoo, Harju Maakohtu esimees

Toomas Talviste, Pärnu Maakohtu esimees

Kaupo Kruusvee, Tallinna Halduskohtu esimees

Priit Kama, Viru Maakohtu esimees

Marek Vahing, Tartu Maakohtu esimees

Ene Andersen, Tartu Halduskohtu esimees

Erkki Hirsnik, kohtunik Tartu Ringkonnakohtu esimehe ülesannetes

Hans Moks, kohtudirektor

Tiina Ereb, kohtudirektor