| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/30-13 |
| Registreeritud | 15.04.2026 |
| Sünkroonitud | 16.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Proviisorapteekide Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Proviisorapteekide Liit |
| Vastutaja | Kerli Reintamm-Gutan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervishoiu osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Saadan Eesti Proviisorapteekide Liidu tagasiside nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõule.
Vabandust, et tagasiside ei jõudnud teieni tähtaegselt.
Tervitades,
Ly Rootslane
Eesti Proviisorapteekide Liidu juhatuse liige
Pr Karmen Joller
Sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium 13.04.2026
Arvamus NETS eelnõule
II kooskõlastusring
Austatud proua minister
Täname, et olete esitanud arvamuse avaldamiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse
(NETS) eelnõu täiendatud versiooni. EPAL jääb oma varasemas arvamuses esitatu juurde ja
leiab, et apteekrid tuleb arvata immuniseerimist teostatavate isikute ringi.
EPALi esitatud tagasiside kohta on selgitatud, et edasised sammud vaktsineerimisõiguse
laiendamise osas vajavad eraldi ja põhjalikumat poliitikakujundamise protsessi. Juhime
tähelepanu, et eelnõule eelnenud VTK välja töötamisega, NETS muutmiseks läbi viidud arutelude
käigus läbi viidud vaktsineerimise korralduse teemalise kaasamisürituse, Ravimipoliitika 2030
eemärkide ja Riigikontrolli aruande alusel on EPALil mulje, et poliitiline tahe immuniseerimist
läbiviivate isikute ringi laiendamisega apteekritele on olemas. Seda enam, et 2024. a on
koostatud ravimiseaduse jt seaduste muutmise seaduse VTK apteegiteenuse laiendamise kohta,
mille üheks kavandatud eesmärgiks on võimaldada apteekides osutada ennetusliku iseloomuga
tervishoiuteenuseid, sealhulgas sõnastada eeldused ja õiguslik alus apteekritel osaleda
täiskasvanute immuniseerimisel. See tähendab, et poliitilist protsessi on läbi aastate juba
kujundatud viidatud tegevuste/dokumentide/aruannete/VTK-de vahendusel ja vaja oleks jõuda
rakendamise etappi. Eeltoodut arvestades on arusaamatu, et käesoleva eelnõuga ei anta
apteekritele täiendavaid õiguseid. Lisaks eelnevale kinnitavad ka statistilised näitajad inimeste
järjest suuremat huvi apteegis vaktsineerimise vastu.
Täiendavalt on EPALi arvamusele lisatud kommentaar, et eelnõu koostamisel on peetud oluliseks
säilitada seaduse tasandil piisav paindlikkus immuniseerimisõiguse regulatsioonis, et vajaduse
korral oleks tulevikus võimalik vaktsineerimist teostavate isikute ringi laiendada ilma NETSi
põhimõtteid ümber kujundamata. EPALile jääb selgusetuks, milles kõnealune paindlikkus
seisneb ja millega eelnõus võimaldataks apteekritel tulevikus immuniseerimist teostada.
EPALi arvamusele seoses nakkushaiguste ravimite loetellu kuuluva ravimi tsentraalselt
hankimise ja otse teenuseosutajatele jaotamisega on selgitatud, et kõnealune loetelu kujutab
endast eraldiseisvat süsteemi, mille eesmärk on tagada ravimite kättesaadavus rahvatervise ja
varustuskindluse kaalutlustusest lähtuvalt. See tähendab, et viidatud olukorra esinemisel on
apteekide poolt varutud ravimite müük ebatõenäoline, mille tagajärjel tekib majanduslik kahju.
Kirjeldatud kahju on apteegid varasemalt kandnud, kui gripivaktsiini puhul ootamatult otsustati
vaktsineerimise perioodi kestel riskirühmi muuta pakkudes tasuta ravimeid laiendatud ringile
isikutele. Palume eelnevat võtta arvesse ja hinnata, kuidas planeerida ravimite tsentraalselt
hankimist selliselt, et oleks maandatud riskid, mis võivad tarneahelale tekkida, kui riik teatud
ravimeid ise sisse ostab ning tavapärased ravimite regulaarsel kasutamisel baseeruvad
tarnitavad kogused enam ei näita ravimite kasutamise mahtu.
Juhime tähelepanu, et NETS eelnõus tehtud muudatused on läbivalt vaja sisse viia ka
rakendusaktidesse. Näiteks kavandis nr 2 sotsiaalministri määrus „Immuniseerimiskava ja
nakkushaiguste ravimite loetelu ning selle koostamise ja muutmise kord“ § 8 lg 2-s on sätestatud,
et taotluse võivad esitada nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud
isikud. Eeldatavalt peaks määruses olema viide täiendatud eelnõu § 10 lg-le 3, mis sätestab,
et nakkushaiguste ravimite loetelu muutmise võivad algatada Terviseamet, Ravimiamet,
Sotsiaalministeerium, immunoprofülaktika ekspertkomisjon, asjast huvitatud tervishoiuteenuse
osutajate ühendused, erialaühendused ja ravimitootjad, esitades ettepaneku Tervisekassale.
Nakkushaiguste ravimite loetelu muutmise võib algatada ka Tervisekassa.
Küsimuste korral oleme täiendavateks selgitusteks avatud. Ühtlasi palume meid endiselt
edasises menetluses kaasata.
Lugupidamisega,
/digiallkiri/
Ly Rootslane
Juhatuse liige
Pr Karmen Joller
Sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium 13.04.2026
Arvamus NETS eelnõule
II kooskõlastusring
Austatud proua minister
Täname, et olete esitanud arvamuse avaldamiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse
(NETS) eelnõu täiendatud versiooni. EPAL jääb oma varasemas arvamuses esitatu juurde ja
leiab, et apteekrid tuleb arvata immuniseerimist teostatavate isikute ringi.
EPALi esitatud tagasiside kohta on selgitatud, et edasised sammud vaktsineerimisõiguse
laiendamise osas vajavad eraldi ja põhjalikumat poliitikakujundamise protsessi. Juhime
tähelepanu, et eelnõule eelnenud VTK välja töötamisega, NETS muutmiseks läbi viidud arutelude
käigus läbi viidud vaktsineerimise korralduse teemalise kaasamisürituse, Ravimipoliitika 2030
eemärkide ja Riigikontrolli aruande alusel on EPALil mulje, et poliitiline tahe immuniseerimist
läbiviivate isikute ringi laiendamisega apteekritele on olemas. Seda enam, et 2024. a on
koostatud ravimiseaduse jt seaduste muutmise seaduse VTK apteegiteenuse laiendamise kohta,
mille üheks kavandatud eesmärgiks on võimaldada apteekides osutada ennetusliku iseloomuga
tervishoiuteenuseid, sealhulgas sõnastada eeldused ja õiguslik alus apteekritel osaleda
täiskasvanute immuniseerimisel. See tähendab, et poliitilist protsessi on läbi aastate juba
kujundatud viidatud tegevuste/dokumentide/aruannete/VTK-de vahendusel ja vaja oleks jõuda
rakendamise etappi. Eeltoodut arvestades on arusaamatu, et käesoleva eelnõuga ei anta
apteekritele täiendavaid õiguseid. Lisaks eelnevale kinnitavad ka statistilised näitajad inimeste
järjest suuremat huvi apteegis vaktsineerimise vastu.
Täiendavalt on EPALi arvamusele lisatud kommentaar, et eelnõu koostamisel on peetud oluliseks
säilitada seaduse tasandil piisav paindlikkus immuniseerimisõiguse regulatsioonis, et vajaduse
korral oleks tulevikus võimalik vaktsineerimist teostavate isikute ringi laiendada ilma NETSi
põhimõtteid ümber kujundamata. EPALile jääb selgusetuks, milles kõnealune paindlikkus
seisneb ja millega eelnõus võimaldataks apteekritel tulevikus immuniseerimist teostada.
EPALi arvamusele seoses nakkushaiguste ravimite loetellu kuuluva ravimi tsentraalselt
hankimise ja otse teenuseosutajatele jaotamisega on selgitatud, et kõnealune loetelu kujutab
endast eraldiseisvat süsteemi, mille eesmärk on tagada ravimite kättesaadavus rahvatervise ja
varustuskindluse kaalutlustusest lähtuvalt. See tähendab, et viidatud olukorra esinemisel on
apteekide poolt varutud ravimite müük ebatõenäoline, mille tagajärjel tekib majanduslik kahju.
Kirjeldatud kahju on apteegid varasemalt kandnud, kui gripivaktsiini puhul ootamatult otsustati
vaktsineerimise perioodi kestel riskirühmi muuta pakkudes tasuta ravimeid laiendatud ringile
isikutele. Palume eelnevat võtta arvesse ja hinnata, kuidas planeerida ravimite tsentraalselt
hankimist selliselt, et oleks maandatud riskid, mis võivad tarneahelale tekkida, kui riik teatud
ravimeid ise sisse ostab ning tavapärased ravimite regulaarsel kasutamisel baseeruvad
tarnitavad kogused enam ei näita ravimite kasutamise mahtu.
Juhime tähelepanu, et NETS eelnõus tehtud muudatused on läbivalt vaja sisse viia ka
rakendusaktidesse. Näiteks kavandis nr 2 sotsiaalministri määrus „Immuniseerimiskava ja
nakkushaiguste ravimite loetelu ning selle koostamise ja muutmise kord“ § 8 lg 2-s on sätestatud,
et taotluse võivad esitada nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud
isikud. Eeldatavalt peaks määruses olema viide täiendatud eelnõu § 10 lg-le 3, mis sätestab,
et nakkushaiguste ravimite loetelu muutmise võivad algatada Terviseamet, Ravimiamet,
Sotsiaalministeerium, immunoprofülaktika ekspertkomisjon, asjast huvitatud tervishoiuteenuse
osutajate ühendused, erialaühendused ja ravimitootjad, esitades ettepaneku Tervisekassale.
Nakkushaiguste ravimite loetelu muutmise võib algatada ka Tervisekassa.
Küsimuste korral oleme täiendavateks selgitusteks avatud. Ühtlasi palume meid endiselt
edasises menetluses kaasata.
Lugupidamisega,
/digiallkiri/
Ly Rootslane
Juhatuse liige