Eelnõu kooskõlastamine

1

Ruumiandmete seaduse jt seaduste muutmise seaduse ning teenuste kujundamise

väljatöötamiskavatsus

20.03.2026

Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 2

2. Aadressiandmete valdkonna muudatused .................................................................................. 3

2.1. Lahendatav probleem: aadresside- ja kohanimede haldamine pole kuluefektiivne ega

ressursitõhus. Tekkinud on vajadus omada infot hoonetes osutatavate teenuste kohta. Kohalike

omavalitsuste viivitused koha-aadressi määramisel takistavad objektide leitavust ............................ 3

3. Andmete hõive ja geodeesia valdkonna muudatused ................................................................. 6

3.1. Lahendatav probleem: kohalike geodeetiliste tööde projektide ja aruannete

kooskõlastamise raames läbi viidavad toimingud ei ole kuluefektiivsed ega ressursitõhusad ............ 6

3.2. Lahendatav probleem: aeromõõdistamise andmete avaldamine põhjustab

põhiõiguste/eraelu puutumatuse riivet ................................................................................................. 8

3.3. Lahendatav probleem: geodeetiliste mõõteseadmete kvaliteet geodeetiliste ruumiandmete

täppismõõtmistel ei ole kontrollitud .................................................................................................. 12

4. Tasulised teenused ....................................................................................................................... 14

4.1. Lahendatav probleem: selge õigusraamistiku ja jätkusuutliku rahastusmudeli puudumine

riiklikule ESTPOS süsteemile, tekitab sisejulgeoleku riske ning pärsib asukohapõhiste teenuste

innovatsiooni erasektoris ................................................................................................................... 15

4.2. Lahendatav probleem: riigil puudub õigusliku alus eravalduses olevate GNSS-

tugijaamade võrkude kontrollimiseks, mis tekitab riski märkamatute mõõtmisvigade ja ühildamatute

koordinaatsüsteemide tekkeks riiklikes andmekogudes ja ehitussektoris ......................................... 18

4.3. Lahendatav probleem: riikliku ruumiandmete uuendamise süsteemi jäikus ja

alafinantseeritus, mis ei võimalda MaRu-l olemasolevast kõrgtehnoloogilisest võimekusest

hoolimata pakkuda tellimuspõhist ja operatiivset aeromõõdistamist, jättes ametlikud kaardiandmed

aastateks maastikul toimunud tegelikest muutustest maha................................................................ 20

4.4. Lahendatav probleem: teabevaldajate (sh KOV-id ja riigiasutused) tehnilise pädevuse ja

ressursside puudus ruumiandmete väärindamiseks kaasaegseteks võrguteenusteks, mis takistab

oluliste andmete kättesaadavust ja kooskasutatavust Eesti geoportaalis ........................................... 23

4.5. Lahendatav probleem: keerukate piirivaidluste lahendamist takistab kriitiline puudus

sõltumatutest ja piisava kompetentsiga ekspertidest erasektoris. Turul valitsev ekspertiisi defitsiit ja

oht huvide konfliktiks tekitavad olukorra, kus piirivaidlused jäävad lahenduseta või kalduvad

subjektiivsusesse, mis pärsib õiguskindlust ja takistab maaomanikel oma õiguste realiseerimist .... 26

4.6. Lahendatav probleem: tasuta menetlusväline nõustamine on tekitanud erasektoris

(maamõõtjad) ebamõistliku ootuse riigi tasuta eksperdiabile. See sunnib katastripidajat suunama

oma piiratud ressurssi keeruliste juhtumite eeltööle ja analüüsile, mis peaks olema maamõõtja

kutseoskuste osa. Selline ressursikasutus pärsib asutuse põhifunktsiooni täitmist ehk pikaajaliste ja

ajakriitiliste menetluste läbiviimise kiirust ........................................................................................ 27

2

4.7. Lahendatav probleem: traditsiooniliste staatiliste kaardiväljundite (sh trükikaardifailide ja

paberkaartide) koostamine ning haldamine ei ole riigile enam kuluefektiivne ega ressursitõhus, kuna

selline "tardkujul" infoproduktide loomine nõuab mahukat käsitööd ja spetsiifilist ressurssi, kuid

tulemus kaotab oma aktuaalsuse kohe pärast andmete uuenemist alusandmebaasides ..................... 29

5. Muudatuste kumulatiivsed mõjud ja halduskoormuse tasakaalustamine ............................. 31

6. Edasine väljatöötamine ............................................................................................................... 32

1. Sissejuhatus

Käesoleva väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamise ajal kehtiv aadressiandmete,

geodeesia ja ruumiandmete õigusraamistik vajab ajakohastamist ja täiendamist, et lahendada

valdkondades ilmnenud probleemid.

VTK on jaotatud temaatilisteks alapeatükkideks, mis käsitlevad aadressiandmete ja

kohanimede haldamist, geodeetiliste tööde kooskõlastamist, aeromõõdistamise andmete

avaldamisega seotud põhiõiguste kaitset, geodeetiliste mõõteseadmete kvaliteedikontrolli. Igas

alapeatükis on kirjeldatud konkreetseid probleeme, muudatuste eesmärke, mõjusid ning

lahendusvõimalusi.

Eraldi alapeatükk käsitleb tasulisi teenuseid. Ruumiandmed ja nendega seotud teenused on

kriitilise tähtsusega nii riigi haldusfunktsioonide, majandusarengu kui ka ühiskonna digitaalse

toimimise seisukohalt. Samas on mitmed senised teenused ja andmekogud üles ehitatud

eeldusel, et nende ülalpidamine toimub riigieelarveliste vahendite arvelt. Riigieelarve

võimalused on aga piiratud, mistõttu VTK-s toodud regulatiivsete muudatuste kaudu luuakse

võimalused kehtestada tasulised teenused, mis aitavad katta teenuste osutamise ja

andmekogude ülalpidamisega kaasnevaid põhjendatud kulusid. Muudatuste eesmärk on tagada,

et riik suudaks pakkuda kvaliteetseid, ajakohaseid ja kasutajate vajadustele vastavaid teenuseid

ilma täiendava koormuseta riigieelarvele.

Mitmete VTK-s kirjeldatud probleemide lahendused hõlmavad IT-arendusi. Järgnevalt on

antud ülevaade vastavatest vajadustest ja nende mõjudest.

Probleem 2.1. Hetkel puudub koondatud info hoonetes osutatavate teenuste kohta - nn

huvipunktide andmed (POI), mis raskendab avalike teenuste leidmist ja planeerimist. Selleks

on vajalik koondada lisaks aadressi- ja kohanimeandmetele samasse süsteemi ka info hoonetes

osutatavate teenuste osas (nt hariduse, kultuuri, sotsiaalteenuste, sportimisvõimaluste jmt

kohta). Selline lahendus parandab oluliselt teenuste leitavust ja toetab kriisi- ning

kiirreageerimist.

Probleem 3.2. Aeromõõdistusandmete avalikustamise riivab põhiõigusi ja eraelu puutumatust,

kui need tehakse avalikult kättesaadavaks ilma piiranguteta. Võimalikud meetmed oleksid

eraldusvõime vähendamine avalikus vaates, andmete avalikustamine ajalise viitega ja

kõrglahutusega fotode kättesaadavaks tegemine üksnes autentimise ja õigustatud huvi alusel.

Selleks on vajalik eristada ligipääsutasemeid: avaandmete ja piiratud juurdepääsuga andmete

tase. Tehniliselt tähendab see IT-süsteemide ümberkorraldamist, juurdepääsuhalduse ja

autentimislahenduste juurutamist. Autenditud juurdepääs tekitab isikustatud logisid, mis toob

kaasa täiendavad kohustused andmekaitses. Täpsemad mõjud sihtrühmadele on kirjeldatud

punktis 3.2.5. Muudatuste tõttu paraneb eraelu puutumatuse kaitse – avaliku vaate

3

eraldusvõime vähendamine ja autenditud ligipääsu nõue vähendab isiku kodu ja vara liigset

eksponeerimist ning isikuandmete töötlemine muutub läbipaistvamaks – logimise ja

autentimise rakendamine tagab selle, et detailsematele andmetele juurdepääs on jälgitav ja

kontrollitav, mis suurendab üksikisiku põhiõiguste kaitset.

Probleem 4.4. Paljude teabevaldajate tehniline pädevus ruumiandmete väärindamiseks

kaasaegseteks võrguteenusteks on piiratud, mistõttu on otstarbekas keskse Eesti geoportaali

veebipõhise kaardiakna ja sellega seotud teenuste edasine arendamine ning haldamine riiklikul

tasandil, et vähendada dubleerimist ja koondada arendus- ning hoolduskulud. See lähenemine

toob pikaajalisi sääste ja suurendab avaliku sektori andmete kasutatavust.

Probleem 4.9. Riikliku tehingute andmebaasi puhul on probleemiks püsiv alarahastus ja madal

riigilõiv, mis ei kata süsteemi ülalpidamis- ega arenduskulusid ning ohustab maamaksu

määramise ja kinnisvaraturu statistika usaldusväärsust. Lahenduseks on andmebaasi

arendamine, andmete kvaliteedi parandamine rikastamise ja sidumise kaudu teiste

andmekogudega ning kasutajamugavuse tõstmine liidestuste ja päringuvõimaluste abil, mille

rahastamiseks on mõistlik suunata osa riigilõivust andmebaasi jätkusuutlikku arendusse ja

hooldusse. See parandab andmete kvaliteeti ja kasutusmugavust hindajatele, krediidiasutustele

ning riigiasutustele, vähendades samal ajal väljavõtete tellimise koormust ja toetades

usaldusväärset riiklikku statistikat.

VTK-s käsitletud probleemid ja võimalikud lahendused on välja töötatud Maa- ja Ruumiameti

(edaspidi MaRu) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös. Lahenduste

kujundamisel on tuginetud MaRu poolt kogutud andmetele, pikaajalisele praktikale,

koostööpartnerite tagasisidele ning ühistele aruteludele.

Kokkuvõttes loob VTK tervikliku ülevaate valdkondades esinevatest probleemidest ning pakub

välja lahendused, kuidas õigusraamistikku vastavalt ajakohastada.

2. Aadressiandmete valdkonna muudatused

2.1. Lahendatav probleem: aadresside- ja kohanimede haldamine pole kuluefektiivne ega

ressursitõhus. Tekkinud on vajadus omada infot hoonetes osutatavate teenuste kohta.

Kohalike omavalitsuste viivitused koha-aadressi määramisel takistavad objektide leitavust

Probleemi kirjeldus

Eestis hallatakse õigusregulatsiooni kohaselt aadressi- ja kohanimeandmeid kahes eraldiseisvas

infosüsteemis: aadressiandmete süsteemis (ADS) ja riiklikus kohanimeregistris (KNR).

Sisuliselt on nimetatud andmekogud sarnase koosseisuga ja funktsioonid samuti mõnevõrra

kattuvad. Tänaseks on andmekogud tehniliselt omavahel integreeritud, kuid õiguslik

regulatsioon on eraldi kahes seaduses – ruumiandmete seaduses (edaspidi RAS) ja

kohanimeseaduses (KNS). See tekitab teatud tehnilisi ja ka õiguslikke keerukusi ning

halduskoormust ja kulusid nii avalikus sektoris kui ka kõigi tarbijate hulgas kogu ühiskonnas.

Erinevate kvaliteetsete avalike teenuste pakkumiseks on vajalik koondada lisaks aadressi- ja

kohanimeandmetele samasse süsteemi ka info hoonetes osutatavate teenuste osas (nt hariduse,

kultuuri, sotsiaalteenuste, sportimisvõimaluste jmt kohta) ehk nn huvipunktide andmed (POI),

et nende teenuste osutamise asukohad oleksid kõigile leitavad. Huvipunktide andmed on väga

olulised avalike teenuste planeerimisel ning kriisi- ja kiirreageerimise olukordade

4

lahendamisel. Huvipunktide andmeid on võimalik koguda erinevatest andmekogudest ja

muudest avalikult kättesaadavatest allikatest, kuid oluline on, et need oleksid koondatuna ja

ühtse andmekoosseisuga kiirelt leitavad koos aadressi- ja kohanimeandmetega ühest

süsteemist.

Koha-aadressi määramine kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) poolt jääb sageli venima või

takerdub, mis takistab objektide ühest leitavust. Koha-aadressi määramise toiming seostatakse

hoone teiste õiguslike aspektidega. KOV-id keelduvad ebaseaduslikult püstitatud hoonetele

koha-aadresse määramast tuues põhjenduseks, et see loob omanikele õigustatud ootuse hoone

seadustada.

2.1.1. Eesmärgid

Riigi tasandil toimub aadresside, kohanimede ja huvipunktide andmete haldamine ühtses

infosüsteemis, et tagada kvaliteetsed alusandmed ning mõistlik ressursside kasutus. Kehtestatud

on ühtne õigusregulatsioon eelnimetatud andmete kogumiseks ja levitamiseks.

Tagada aadressiandmete parem kvaliteet ja luua selleks riigile võimalus aadresside

määramiseks tehniliste lahenduste läbi olukorras, kus katastriüksuse andmed muutuvad, kuid

muutmata jäävad sellel katastriüksusel asuvate objektide aadressiandmed. Tagada õigusselgus,

et koha-aadressi olemasolu ei tekita aadressiobjektiga seotud iseseisvaid õigusi ega kohustusi.

2.1.2. Võimalikud lahendused

Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

Avalikkuse teavitamine, rahastuse suurendamine, senise regulatsiooni parem rakendamine ja

mittesekkumine aadresside ja kohanimede haldamise kuluefektiivsust ja objektide ning

huvipunktide leitavust ei lahendada, sest tegemist on küsimustega, mis eeldavad õiguslikku

regulatsiooni, st seadusega vastava kohustuse kehtestamist või olemasoleva regulatsiooni

muutmist ning vajadusel rakendusaktide muutmist, kehtestamist või kehtetuks tunnistamist.

Mitteregulatiivne lahendus ei pruugi sobida olukorras, kus KOV-id keelduvad ebaseaduslikult

püstitatud hoonetele koha-aadresse määramast tuues põhjenduseks, et see loob omanikele

õigustatud ootuse hoone seadustada, sest kehtiva seaduse sõnastus võimaldab sätteid erinevalt

tõlgendada. Õigusliku regulatsiooni täiendamine muudab selle selgemaks ja üheselt

mõistetavaks, mis omakorda muudab tõhusamaks seaduse rakendajate töö.

Mitteregulatiivne lahendus ei ole sobilik ka olukorras, kus koha-aadressi määramine KOV-ide

poolt jääb venima või takerdub. Võimalik oleks riigi huvi korral läbi rääkida ja teavitada, et

KOV aadressi määraks, aga selline praktika on väga aja- ja ressursimahukas ning ei taga

lõppeesmärki - kvaliteetsed aadressiandmed ja kiire menetlus. Olemasoleva olukorra

säilitamisel, mitte midagi tegemisel ja avalikkuse teavitamisel puudub eeltoodust tulenevalt

KOV-e korralekutsuv mõju ning seetõttu on vaja probleem lahendada regulatiivseid lahendusi

kasutades.

Regulatiivne lahendus

RAS-i aadressiandmete süsteemi haldamise peatükk nimetatakse ümber aadresside ja

kohanimede süsteemi (edaspidi AKS) raamistikuks, kuhu lisatakse õiguslik regulatsioon

kohanimede ja avalike huvipunktide kohta. RAS ja selle rakendusaktid sätestaks AKS-i kui

5

riikliku andmekogu, mis haldab aadresse, kohanimesid ja avalikke huvipunkte. RAS-i lisatakse

regulatsioon huvipunktide andmete kogumiseks, andmeandjate kohustus huvipunktide andmete

esitamiseks ja nende andmete avalikustamise reeglid. Vajalikud muudatused tehakse ka KNS-

is ja selle rakendusaktides ning viiakse kohanimeregistri pidamine RAS-i loodava AKS-i

raamistiku alla.

RAS-is luuakse riigile võimalus aadressi määramiseks tehniliste lahenduste läbi olukorras, kus

katastriüksuse andmed muutuvad, kuid muutmata jäävad sellel katastriüksusel asuvate

objektide aadressiandmed. Selleks on vajalik RAS-i luua:

 võimalus, et kui linna- või vallavalitsus ei vii hoone ja hooneosade koha-aadressi

30 päeva jooksul alates maaüksuse registreerimisest maakatastris vastavusse

hoone aluse maaüksuse koha-aadressiga, siis võib määrata hoonete koha-aadressi

AKS-i vastutav töötleja (MaRu), viies selle maaüksuse aadressiga vastavusse.

Regulatsiooni tuleb muuta nii, et see tegevus võiks olla ka automatiseeritud, et KOV-i

ega ka MaRu töötaja ei peaks tegema käsitööd, juhul kui eelkirjeldatud hoonele ei

soovita määrata katastriüksuse aadressist eristuvat unikaalaadressi.

 regulatsioon, et aadressi määramine ei tähenda ehitusõiguslikku heakskiitu ega

hoone seadustamist. Aadressi määramise läbi tekivad aadressiandmed, mis tagavad

objekti leitavuse nii geograafilises ruumis kui ka andmekogudes, kuid ei loo selle

objektiga seotud õiguslikes ega majanduslikes aspektides täiendavat õiguslikku

regulatsiooni.

2.1.3. Uuringud ja kaasatud osapooled

VTK väljatöötamise eel ja selle käigus konsulteeriti Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiga. Intervjueeriti KOV-e, riigiasutusi ja teisi huvitatud osapooli, et

selgitada välja nende vajadused ja ootused uuele AKS-ile. VTK kooskõlastamise käigus

selgitatakse välja huvigruppide arvamused.

2.1.4. Mõjud

Majanduslikud mõjud

Sihtrühm: füüsilised ja juriidilised isikud sh ettevõtjad

Ühtsesse süsteemi koondatud huvipunktide andmestiku puhul on mõju füüsilistele ja

juriidilistele isikutele, sh ettevõtjatele positiivne, kuna kõigil on olemas avalik info piirkonnas

pakutavate avalike teenuste ja teenusepakkujate kohta, mis võimaldab paremini planeerida enda

poolt pakutavaid teenuseid või nende kasutamist.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: riik ja KOV

Riigi tasandil toimub aadresside ja kohanimede haldamine ühtse süsteemi alusel ühes

andmekogus – AKS-is, mis tagab kvaliteetsed alusandmed ning mõistliku ressursside kasutuse.

Mõju on positiivne, kuna MaRu hallatavate infosüsteemide arv väheneb ja süsteemile rakendub

ühtlustatud õigusregulatsioon, mis vähendab MaRu halduskoormust. KOV-ide mõju ulatus jääb

samaks, kuna KOV sisestab juba kehtiva õigusregulatsiooni kohaselt aadressiandmeid ühes

andmekogus.

6

Ühtsesse süsteemi koondatud huvipunktide andmestik annab riigile ajakohase ülevaate

konkreetsetes asukohtades pakutavatest teenustest, mida saab kasutada nii kriisiolukordade

lahendamiseks kui ka muude avalike teenuste planeerimiseks ja korraldamiseks. Positiivne

mõju avaldub ka KOV-idele, kellel on tänu huvipunktide infole võimalik avalike teenuste

osutamist tõhusamalt korraldada ning nendeks vajaminevat ressurssi optimeerida. Andmete

kogumisega võib kaasneda mõningane täiendav halduskoormus MaRu-le, kuid eelkõige

arendatakse välja kaasaegsed optimeeritud andmetöötluse vahendid. Oluline on see, et MaRu

teeb huvipunkti andmete kogumise ühekordselt ja teised asutused (Häirekeskus, Päästeamet jt)

ei pea seda seetõttu igaüks eraldiseisvalt tegema. Seega kokkuvõttes on huvipunkti andmete

koondamine AKS-i riigile kasulik. Samuti on asukohaandmete olemasolu ja levitamine ühtse

süsteemi kaudu vajalik ja kasulik nii kohaliku tähtsusega kui ka üleriigiliste planeeringute

tegemisel ja riigikaitseliste ülesannete täitmisel.

Hoonete koha-aadressi määramisel AKS-i vastutav töötleja (MaRu) poolt saavad nii KOV-id

kui MaRu koha-aadressi menetlustega kiiremini ja tõhusamalt edasi minna ning riigis tervikuna

on tagatud kvaliteetsemad aadressiandmed. Tagatud on õigusselgus ning KOV-ide ja MaRu

töökoormus aadresside määramiseks väheneb.

Mõju riigieelarvele

Muudatusega ei ole ette näha täiendavaid kulusid riigieelarvele. Kahe registri asemel jääb

kasutusse üks andmekogu, mis võimaldab suunata vabanevad ressursid uue ühe andmekogu

pidamiseks, parendusteks ja kvaliteedi tõstmiseks.

Mõju riigi julgeolekule Kõik hooned ja korterid omavad nõuetele vastavat koha-aadressi, mis tagab parema objektide

leitavuse ning seeläbi avaldub positiivne mõju riigi sisejulgeolekule.

3. Andmete hõive ja geodeesia valdkonna muudatused

3.1. Lahendatav probleem: kohalike geodeetiliste tööde projektide ja aruannete

kooskõlastamise raames läbi viidavad toimingud ei ole kuluefektiivsed ega ressursitõhusad

3.1.1. Probleemi kirjeldus

Kehtivas õiguses on sätestatud kohaliku geodeetilise töö kooskõlastamine selliselt, et kohaliku

geodeetilise töö projekt tuleb esitada KOV-ile, kes seejärel esitab sama projekti

kooskõlastamiseks MaRu-le ning kui töö saab teostatud, siis esitab KOV sama töö aruande

kooskõlastamiseks MaRu-le. Ühe kohaliku geodeetilise töö projekti/aruande mitmekordne

läbivaatamine ja kooskõlastamine mitme asutuse (MaRu ja KOV) poolt ei ole mõistlik

halduspraktika, on menetluslikult liialt koormav ning pole kuluefektiivne ega loo

lisandväärtust. KOV on kehtiva õiguse kohaselt (RAS § 23 lg 3) ka eelnimetatud kohalike

geodeetiliste tööde käigus paigaldatud geodeetiliste märkide omanik.

3.1.2. Eesmärgid

Muuta kohaliku geodeetiliste tööde läbiviimine kiiremaks, vähem koormavamaks ja

kuluefektiivsemaks. Selleks loobuda kohalike geodeetiliste tööde projektide ja aruannete riigi

tasandil kooskõlastamise etapist.

7

3.1.3. Võimalikud lahendused

Regulatiivne lahendus

Mitteregulatiivsete lahendustega ei ole võimalik eesmärki saavutada ja rakendada tuleb

regulatiivseid võimalusi.

KOV üksuse tasandil geodeetiliste tööde projektide ja aruannete kooskõlastamismenetlust

tõhustatakse. Juba kehtiva RAS § 34 lg 2 kohaselt on kohaliku geodeetilise töö korraldaja KOV,

kes võib vastu võtta vastava korra, mis sätestab täpsemad nõuded kohaliku geodeetilise töö

projekti ja/või aruande kooskõlastamiseks.

Kohalike geodeetiliste tööde projekte ja aruandeid kooskõlastab KOV, kes vaid teavitab MaRu

planeeritavast kohaliku geodeetilise töö läbiviimisest KOV territooriumil, esitades selleks

MaRu-le kohaliku geodeetilise töö aruande. Selle alusel kannab MaRu vajaliku info

geodeetiliste märkide kohta geodeetiliste punktide andmekogusse.

Vaadatakse üle senine regulatsioon RAS-is ja selle rakendusaktides ning tehakse vajalikud

muudatused.

3.1.4. Uuringud ja kaasatud osapooled

VTK kooskõlastamise käigus selgitatakse välja huvigruppide arvamused.

3.1.5. Mõjud

Majanduslikud mõjud Sihtrühm: füüsilised ja juriidilised isikud sh ettevõtjad (geodeedid, ehitajad, planeerijad)

Mõju on positiivne, kuna enam ei tule kohalike geodeetilisi töid kooskõlastada mitme

institutsiooniga. Geodeesiaettevõtetele, maamõõtjatele, planeerijatele, ehitajatele ja teistele

ruumiandmeid kasutavatele ettevõtlussektoritele on mõju positiivne, kuivõrd ettevõtjate ajakulu

ja halduskoormus vähenevad. Ühtlasi tõhustub geodeetiliste tööde menetlus, mis võib

kiirendada geodeetiliste tööde elluviimist.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: riik ja KOV

Mõju on positiivne MaRu-le, kuna väheneb sekkumisvajadus KOV-i enesemääramisõigusesse.

Muudatuse eeldatav mõju KOV-idele on positiivne, kuna väheneb bürokraatia ja suureneb

KOV-i enesemääramisõigus.

Mõju riigieelarvele

Muudatusega ei ole ette näha täiendavaid kulusid riigieelarvele.

8

3.2. Lahendatav probleem: aeromõõdistamise andmete avaldamine põhjustab

põhiõiguste/eraelu puutumatuse riivet

3.2.1. Probleemi kirjeldus

Riik avalikustab ruumiotsuste toetamise ja parema asukohateadlikkuse eesmärgil Eesti

geoportaali ja fotolao keskkonna kaudu kõrge eraldusvõimega orto- ja kaldaerofotosid, millel

on muuhulgas kujutatud detailselt inimeste kodusid, hoove ja vallasvara. Avalikustamise

detailsus ei ole seaduses piiritletud ning sõltub peamiselt kasutatavast tehnoloogiast, mistõttu

suureneb eraelu puutumatuse riive koos tehnika arenguga.

Kehtiv regulatsioon ei taga piisavat tasakaalu avaliku huvi, sh ruumiandmete kvaliteedi ja

ajakohase kättesaadavuse, ning põhiseadusega kaitstud eraelu ja kodu puutumatuse vahel. Kuni

õiguslikud alused ei sätesta orto- ja kaldaerofotode avalikustamise tingimusi, ulatust ega

eraldusvõime piire, pole tagatud eraelu puutumatuse proportsionaalne kaitse koostoimes riigi

avalikustamiskohustusega.

3.2.2. Eesmärgid

Kehtestada selged ja põhiseadusega kooskõlas olevad aeromõõdistamise andmete avaldamise

põhimõtted, mis tagavad tasakaalu riigi ülesande vahel koguda ja avalikustada ruumiandmeid

ning isikute õiguse vahel eraelu ja kodu puutumatusele. Regulatsiooni eesmärk on vähendada

kõrge eraldusvõimega orto‑ ja kaldaerofotode avalikustamisest tulenevat eraelu puutumatuse

riivet ja potentsiaalseid turvariske, säilitades seejuures riigi, KOV-ide ja erasektori toimimiseks

vajalikud ruumiandmete kvaliteedinõuded ja kasutusvõimalused.

3.2.3. Võimalikud lahendused

Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

Mitteregulatiivse meetmena avalikkuse teavitamine võib suurendada teadlikkust orto- ja

kaldaerofotode kasutamisega seotud riskidest ja vastutusest, kuid see ei loo siduvaid reegleid

ega võimalda vajaduse korral kehtestada piiranguid andmete avalikustamisele või kasutamisele.

Teavitamine ei taga põhiõiguste ja julgeolekukaalutluste piisavat kaitset. Senise regulatsiooni

parem rakendamine pole asjakohane lahendus, kuna probleem ei tulene rakenduspraktika

puudustest, vaid kehtiva õigusraamistiku sisust. Praegune regulatsioon käsitleb orto- ja

kaldaerofotosid üksnes avaandmetena ega võimalda arvestada juhtudega, kus nende

avalikustamine võib kaasa tuua põhiõiguste riive.

Kaalutud on ka täiendava rahastuse eraldamist, mis võimaldaks praktikas luua täiendavad

tehnilised lahendused näiteks orto- ja kaldaerofotode osaliseks hägustamiseks või muul viisil

detailsuse vähendamiseks, kuid see ei kõrvalda õigusselguse puudujääke ja tekitaks vastuolu

avaliku huvi osas. Tehniliste meetmete kasutuselevõtt üheselt mõistetava õigusliku aluseta ei

taga piirangute läbipaistvust ega vaidluskindlust. Samuti ei loo see isikutele piisavat

õiguskindlust selle kohta, millistel tingimustel ja millises ulatuses orto- ja kaldaerofotosid

avalikustatakse või piiratakse. Ulatuslik hägustamine seaks piiranguid ka avalikule huvile, kuna

orto- ja kaldaerofotosid kasutatakse laialdaselt erinevates haldusmenetlustes (näiteks KOV-ide

poolt).

9

Nagu probleemi kirjelduses on selgitatud, võimaldavad uued tehnilised lahendused tuvastada

ja analüüsida orto- ja kaldaerofotodel kujutatut märksa detailsemalt kui varem, mistõttu

suureneb risk isikute põhiõiguste kahjustamiseks. Olemasoleva regulatsiooni muutmata jätmine

tähendaks, et riive ulatus kasvab koos tehnoloogilise võimekuse arenguga, ilma et

õigusraamistik pakuks selle maandamiseks piisavaid ja selgeid aluseid.

Kaalutluse ja analüüsi tulemusel järeldatakse, et ükski kaalutud mitteregulatiivne meede –

avalikkuse teavitamine, rahastuse suurendamine, olemasoleva olukorra säilitamine ega senise

regulatsiooni parem rakendamine ei võimaldaks saavutada seatud eesmärke. Seega tuleb

rakendada regulatiivseid lahendusi.

Regulatiivne lahendus

Töötada välja õiguslik raamistik, mis reguleerib orto‑ ja kaldaerofotode avalikustamise

põhimõtteid, sh andmete detailsusastet ja juurdepääsupiiranguid, mis sätestatakse RAS-is.

Regulatsioon peaks kehtestama tingimused, mille alusel on lubatud detailsemate

aeromõõdistusandmete kasutamine. Sellega vähendatakse praegusest praktikast tulenevat

ebaproportsionaalset eraelu puutumatuse riivet ning tagatakse õigusselgus andmete avaldamise

ulatuse ja eesmärkide osas. Varasemalt regulatiivseid ega mitteregulatiivseid lahendusi

proovitud ei ole. Fotomaterjal on olnud avalikult avaandmetena kättesaadav. Liiga detailsete

orto- ja kaldaerofotode avalikustamise probleemile on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler ja

palunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning MaRu-l kaaluda võimalusi,

kuidas saaks tagada tasakaalu avaliku huvi ja eraelu puutumatuse vahel. Sellest lähtuvalt

avalikustas MaRu 2025. aastal tehtud aeropildistamise tulemusel koostatud ortofotod piiratud

eraldusvõimega, arvestades nii eraelu puutumatuse kui ka riigi julgeoleku vajadustega.

Võimalike meetmetena on kaalutavad:

 eraldusvõime vähendamine avalikus vaates, et vältida isikute kodu ja vara liigset

detailset eksponeerimist;

 andmete avalikustamine ajalise viitega, mis ennetab inimeste vara ja harjumuste

reaalajas jälgitavust;

 kõrglahutusega fotode kättesaadavaks tegemine üksnes autentimise ja õigustatud huvi

alusel, mis võimaldab tagada nõutaval tasemel eraelu kaitset säilitades samas

ametkondade tööks vajaliku andmekvaliteedi.

Varasemalt avalikustatud aeromõõdistusandmete puhul tuleb arvestada, et need on kaotanud

oma ajakohasuse ning on juba olnud avalikkusele kättesaadavad avaandmetena. Seetõttu ei ole

otstarbekas ega proportsionaalne rakendada nendele tagasiulatuvaid piiranguid. Edaspidi avalikustatavate aeromõõdistusandmete puhul on vajalik eristada ligipääsutasemeid:

 avaandmete tase, mille kaudu on üldistatud ja madalama detailsusega orto- ja

kaldaerofotod avalikult kättesaadavad;

 piiratud juurdepääsuga andmete tase, mille kaudu kättesaadavaks tehtavad

detailsemad andmekihid on nähtavad üksnes autenditud kasutajatele, kellel on

õigustatud vajadus nende kasutamiseks.

Selline lähenemine eeldab andmekihtide dubleerimist ning juurdepääsu sidumist riikliku

autentimissüsteemiga, mis võimaldab rakendada rollipõhist ligipääsuhaldust, sh kasutajate

volitusi ja õiguste täpset määratlemist. Autenditud juurdepääsuga kaasneb isikustatud logide

tekkimine, mis tähendab, et tuleb rakendada isikuandmete töötlemisega seotud turva‑ ja

andmekaitsenõudeid.

10

Kavandatavad arendused ei piirdu üksnes avaliku kaardirakenduse muutmisega, vaid hõlmavad

ka alusandmete teenuseid (sh WMS/WMTS-tüüpi teenused), andmete täiendavat töötlemist

ning eraldi kaldaerofotode kuvamise ja haldamise keskkonna arendamist.

Andmehaldussüsteemi terviklik uuendamine on vältimatult vajalik, et tagada turvaline, jälgitav

ja õiguspäraselt piiratud juurdepääs aeromõõdistusandmetele.

3.2.4. Uuringud ja kaasatud osapooled

MaRu Visioonikonverentsil, 27.11.2025, toimus avalik arutelu andmete avaldamise teemal.

Avaandmete piiramise laiemat mõju kasutajatele ei ole uuritud. VTK kooskõlastamise käigus

selgitatakse välja huvigruppide arvamused.

3.2.5. Mõjud

Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, sh mõju inimeste õigustele

Sihtrühm: füüsilised ja juriidilised isikud sh ettevõtjad

Ettevõtjad kasutavad aeromõõdistusandmeid logistikavaldkonnas, põllumajanduses,

kinnisvaraarenduses, projektlahenduste loomisel ja erinevates turuanalüüsi teenustes, samuti on

oluline toetada innovatsiooni erasektoris.

Olulised mõjud:

 IT‑arenduste ümberkohandamine - autentimise nõue eeldab süsteemide ja liidestuste

ümberarendamist.

 innovatsioonivõime – ligipääsu puudumine detailsetele andmetele võib pärssida

tootearendusi, sest puudub kvaliteetne alusandmestik. Avalikult kättesaadavate

andmete detailsus väheneb - teenuste ja andmepõhiste otsuste kvaliteet langeb.

Kõrge eraldusvõimega orto‑ ja kaldaerofotod võivad riivata eraisikute eraelu- ja kodu

puutumatust ning suurendada turvariske.

Olulised mõjud:

 eraelu puutumatuse kaitse paranemine – avaliku vaate eraldusvõime vähendamine ja

autenditud ligipääsu nõue vähendab isiku kodu ja vara liigset eksponeerimist.

 isikuandmete töötlemise läbipaistvamaks muutumine – logimise ja autentimise

rakendamine tagab selle, et detailsematele andmetele juurdepääs on jälgitav ja

kontrollitav, mis suurendab üksikisiku põhiõiguste kaitset.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: riik ja KOV

Mitmed riigiasutused tuginevad aeromõõdistamisandmetele operatiivülesannete täitmisel, sh

kriisireguleerimisel, teedeehituse kavandamisel, keskkonnaseire ja ruumilise planeerimise

otsustel.

11

Olulised mõjud:

 IT‑süsteemide ümberkorraldamine - ligipääsutasemete lahutamine (avaandmed ja

piiratud juurdepääsuga andmed) eeldab juurdepääsuhaldust ja autentimispõhiseid

lahendusi. See toob kaasa investeeringuvajaduse ning töökorralduse muutmise.

 lisanduvad andmekaitse- ja turvanõuded – autenditud juurdepääs loob isikustatud

logisid, mis toob kaasa täiendavad kohustused isikuandmete kaitsel (sh andmetöötluse

läbipaistvus, säilitustähtajad, turvameetmed).

 võimalik mõju tööprotsesside kiirusele – kui kõrglahutusega andmetele juurdepääs

muutub astmeliseks, võib ametkondadel tekkida vajadus täpsemate andmete

kasutamiseks kokku leppida volitused, mis nõuab töökorralduslikke kohandusi.

 pikaajaliste töövoogude ümberhindamine – mitmete asutuste analüüsi-, järelevalve- ja

planeerimisprotsessid tuginevad seni piiramata kujul kättesaadavatele andmetele. Uued

piirangud eeldavad töövoogude ja juhendmaterjalide ajakohastamist.

KOV‑id kasutavad aeromõõdistusandmeid planeerimises, ehitusjärelevalves, taristu

korrashoiul ning keskkonnaanalüüsides. Andmed ja/või neil põhinevad teenused on KOV-ide

infosüsteemidesse integreeritud.

Olulised mõjud:

 planeerimis- ja ehitusprotsesside kohandamine – KOV peab tagama, et ametkondadel

on autentimise kaudu juurdepääs täpsematele andmetele.

 lisakoormus andmehalduses – KOV-id peavad oma IT‑lahendused kohandama nii, et

need suudaksid kasutada andmekihtide kahte taset (avalik ja piiratud).

Mõju riigieelarvele

Aeromõõdistusandmete avalikustamise põhimõtete muutmine eeldab ulatuslikke tehnilisi

arendusi nii MaRu kui ka teiste riigisiseselt andmeid tarbivate asutuste infosüsteemides.

Arendustööde sisuks on muuhulgas uute juurdepääsutasemete tehniline rakendamine,

autentimise ja rollipõhise ligipääsuhalduse integreerimine, logihalduse lahenduste loomine ning

muudatused alusandmete teenustes (sh WMS/WMTS) ja eraldi kaldaerofotode keskkonnas.

Esmased hinnangud osutavad, et vajalikud arendused võivad ulatuda suurusjärku 500 000 eurot

või enam, sõltuvalt tehniliste lahenduste keerukusest, olemasolevate süsteemide arhitektuurist

ning vajadusest kohandada ka sidusasutuste IT‑taristut. Eelarvemõju suurendab asjaolu, et need

on integreeritud paljude riigiasutuste töövoogudesse, mistõttu tuleb tagada süsteemide

ühilduvus ning minimeerida katkestusi operatiivülesannete täitmises.

Lisaks arendus- ja liidestuskuludele tuleb arvestada suurenevate ülalpidamis- ja

halduskuludega, mis kaasnevad eelkõige andmekihtide dubleerimise ja autentimispõhiste

juurdepääsusüsteemide ning turvameetmete rakendamise ja hooldamisega. Esmase hinnangu

kohaselt võib see kulu olla 50 000 eurot aastas.

Mõju riigi julgeolekule

Aeromõõdistamisandmed kuuluvad strateegiliste andmete hulka, mida kasutatakse nii

sisejulgeoleku, kriisireguleerimise, riigikaitse kui ka taristukaitse eesmärkidel. Seetõttu on

avalikustamise ulatusel ja detailsusel otsene mõju riigi julgeoleku tagamisele.

Mõju riigi julgeolekule

 kriitilise infrastruktuuri kaitse paranemine. Avaliku vaate eraldusvõime

vähendamine ja detailsemate andmete piiratud juurdepääs vähendab riski, et

12

pahatahtlikud isikud kasutavad orto- ja kaldaerofotosid riigikaitseliste või elutähtsate

objektide analüüsimiseks.

 vähenev luure- ja drooniriskide koostoime. Kui avalik pildimaterjal on väga detailne,

võivad need kombineerituna väliste satelliidipiltidega või eraõigusliku

droonikaardistusega luua täpse ja ohtliku ülevaate kaitseobjektidest.

 riskide vähenemine rahvusvahelise pingestatuse kontekstis. Riigid, kellel on

luurehuvi Eesti vastu, saavad seni avalikult pakutavat täpset pildimaterjali kasutada

strateegiliste objektide hindamiseks.

3.3. Lahendatav probleem: geodeetiliste mõõteseadmete kvaliteet geodeetiliste

ruumiandmete täppismõõtmistel ei ole kontrollitud

3.3.1. Probleemi kirjeldus

Riikliku kontrollimehhanismi ja kalibreerimiskohustuse puudumine geodeetiliste

mõõteseadmete üle ohustab täppismõõtmiste usaldusväärsust ning suurendab riski valede

ruumiandmete jõudmiseks riiklikesse infosüsteemidesse ja maakatastrisse.

Kuna kõik geodeetilised tööd on oma olemuselt täppismõõtmised, siis andmete kvaliteedist

sõltub ka lõpptulemus, sh geodeetiliste punktide koordinaat- ja kõrgusväärtused, mis omavad

olulist tähtsust ruumiandmete kvaliteedis.

Olulise panuse annab kasutatav mõõteseadmestik: elektrontahhümeetrid, terrestrilised

laserskännerid ja nivelliirid. Hetkel kehtiv õigus ei sätesta kohustust geodeetiliste

mõõteseadmete kalibreerimiseks jälgitavalt akrediteeritud mõõtelaboris. Kõikide

mõõteseadmete kalibreerimine ei pruugi olla tagatud, kui vastav kohustus ei ole õigusaktidega

ette nähtud. Seega pole hetkel võimalik tagada, et mõõtmistel kasutatakse sertifitseeritud

mõõtelabori ja/või volitatud esindajate poolt kalibreeritud mõõteseadmeid, mis tagaks andmete

kvaliteedi.

3.3.2. Eesmärgid

Tagada geodeetiliste täppismõõtmiste kvaliteet ja mõõtetulemuste ühtlane usaldusväärsus kogu

riigis. Selleks kehtestatakse geodeetiliste mõõteseadmete (sh elektrontahhümeetrid, terrestrilisi

laserskännerid ja nivelliirid) kohustuslik kalibreerimise nõue.

3.3.3. Võimalikud lahendused

Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

Avalikkuse teavitamine, rahastuse suurendamine, senise regulatsiooni parem rakendamine ja

mittesekkumine VTK-s seatud eesmärke ei lahendada, sest tegemist on küsimustega, mis

eeldavad õiguslikku regulatsiooni, st seadusega vastava kohustuse kehtestamist ning

rakendusaktide muutmist, kehtestamist või kehtetuks tunnistamist. Kuivõrd mitteregulatiivsete

lahendustega eesmärkide saavutamine võimalik ei ole, tuleb rakendada regulatiivseid

lahendusi.

Kehtestada geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise kohustus. Selleks on vaja muuta

mõõteseadust ning töötada RAS-is ja selle rakendusaktides välja vastavad normid.

Kalibreerimisteenus on tasuline ning selle toimimiseks on vaja korraldada teenusepakkuja

13

leidmine või luua mehhanism, mis võimaldab teenust pakkuda akrediteeritud laborite ja/või

volitatud esindajate kaudu.

3.3.4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Spetsiaalseid uuringuid pole läbi viidud, ettepanekud põhinevad teiste riikide kogemusel ja

praktikal. VTK kooskõlastamise käigus selgitatakse välja huvigruppide arvamused.

3.3.5. Mõju

Majanduslikud mõjud

Sihtrühm: füüsilised ja juriidilised isikud sh ettevõtjad (geodeedid, ehitajad, planeerijad)

Muudatusel on majanduslik mõju nendele ettevõtetele, kes kasutavad geodeetilisi

mõõteseadmeid oma põhitegevuses. Mõju geodeesia ettevõtetele ja geodeetidele on keskmine,

kuna mõõteseadmeid kasutatakse igapäevaselt ja kalibreerimise kohustus on ettevõtjale

rahaline kulu. Kuid muudatuse eesmärk – ühtlustada mõõtmistulemuste kvaliteet – toetab

otseselt geodeetide töö usaldusväärsust ja vähendab olukordi, kus ebatäpne seade põhjustab

suuremahulisi töö ümbertegemisi.

Mõju ehitajatele, planeerijatele ja teistele ruumiandmeid kasutavatele ettevõtetele on väike.

Mõõtmistulemuste kvaliteet on oluline, kuid nad ei kasuta alati ise mõõteseadmeid. Mõjutatud

on eelkõige tellitava teenuse hind ja kvaliteet. Kalibreerimiskohustuse kehtestamine mõjutab

ettevõtjate töökoormust, kuid see jääb pigem prognoositavalt väikseks ja mõõteseadmete

kalibreerimisel on positiivne mõju mõõtetulemuste kvaliteedile, mille tulemusena väheneb

mõõtevigadest põhjustatud töö ümbertegemisele kuluv aeg. Õigusruum muutub

läbipaistvamaks ja ühesemaks, mis on oluline kogu geodeetilise süsteemi ühtse toimimise

seisukohalt.

Majanduslik mõju elanikele väljendub otsestes kalibreerimiskuludes, kuna ettevõtjad võivad

kalibreerimise kulud lisada tööde hindadesse. Samas on mõõteseadmete kalibreerimisel

geodeetilise alusandmestiku ühtlustamise ja kvaliteedi paranemise pikaajaline mõju selgelt

positiivne – väheneb ümbertegemise ja vigade risk ning paraneb mõõtmisandmete võrreldavus

üle Eesti. See toetab täpseid ruumiotsuseid ning aitab tõsta kogu geodeetilise andmevaldkonna

usaldusväärsust.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: riik ja KOV

Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise kohustus mõjutab riigiasutusi ja KOV-e, kes

kasutavad geodeetilistel mõõtmistel geodeetilisi mõõteseadmeid (nt elektrontahhümeetreid,

terrestrilisi laserskännereid ja nivelliire). Mõju riigiasutustele ja KOV-idele on pigem

väike/kaudne. Riigiasutused peavad samuti oma seadmed kalibreerima, mis tähendab

lisakulusid ja -tegevusi. Eestis on olemas baastaristu Vääna geodeetilise baasjoone näol, mis on

võimalik kasutusele võtta tagamaks geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise võimekus

(elektrontahhümeetrid, terrestrilisi laserskännerid ja nivelliirid).

14

Mõju riigieelarvele

Muudatusega ei ole ette näha täiendavaid kulusid riigieelarvele. Muudatusega võivad kaasneda

küll riigiasutuste kulutused mõõteseadmete kalibreerimiseks, kuid mille kulu jääb mõõdukaks.

Mõju riigi julgeolekule

Kvaliteetsete ruumiandmete läbi suureneb riigi julgeolek. Seega on muudatusel positiivne mõju

riigi julgeolekule, kuna ühtsed ja täpsed geodeetilised mõõtmised toetavad kvaliteetsete

ruumiandmete loomist ning nende kaudu riigi taristu ja ruumilise planeerimise usaldusväärsust.

4. Tasulised teenused

Ruumiandmed ei ole tänapäeval pelgalt kaardid, vaid digitaalse ühiskonna alustala. Nende

kvaliteedist sõltub kõik alates isesõitvate sõidukite tehnoloogiatest ja täpsuspõllumajandusest

kuni riigikaitse ja operatiivse kriisijuhtimiseni. Seni on paljud need süsteemid toiminud

riigieelarvelisel toetusel, kuid muutunud majanduskeskkonnas ja tehnoloogiliste vajaduste

kasvu juures on senine mudel ammendunud.

VTK-s toodud lahendused käsitlevaid järgmisi teemasid:

1. Rahastuse jätkusuutlikkus ja riigieelarve koormuse vähendamine Riigieelarvelised vahendid on piiratud ja konkurents neile tihe. Toetumine üksnes maksumaksja

rahale tähendab sageli seda, et investeeringud andmete uuendamisse või uutesse

tehnoloogiatesse jäävad viibima.

Tegelikud kulud: tasuliste teenuste (nt ESTPOS, tellimuspõhine aeromõõdistamine)

sisseviimine võimaldab katta teenuste osutamise ja andmekogude ülalpidamisega kaasnevaid

reaalseid kulusid.

Isemajandav võimekus: see loob mudeli, kus teenuse pikaaegne arendus ja ülalpidamine ei

sõltu iga aastastest eelarvevalikutest, vaid on tagatud otsese tuluvooga kasutajatelt, kes nendest

teenustest vahetut majanduslikku kasu saavad.

2. Kvaliteedihüpe ja vastavus kasutajate ootustele Tasuline teenus seab teenuseosutajale (riigile) suurema vastutuse ja nõuab kõrgemat

kvaliteedistandardit. Tasu maksmisega kaasneb kasutaja kõrgendatud ootus järgmistele

komponentidele:

Andmete asjakohasusele: andmed peavad olema värsked (nt ETAK andmete operatiivne

uuendamine).

Töökindlusele: kriitilised süsteemid nagu GNSS tugijaamade võrk peavad töötama 24/7 ja

olema sertifitseeritud.

Personaliseeritusele: üleminek masslahenduselt (tardkujul trükikaardid) personaliseeritud

kaarditoodetele ja eksperthinnangutele võimaldab pakkuda rätsepteenust vastavalt kliendi (nt

arendaja, projekteerija) spetsiifilistele vajadustele.

3. Kasutaja maksab printsiibi rakendamine Õiglasem on, et spetsiifiliste ja kõrget lisandväärtust loovate teenuste eest tasuvad need, kes

neid oma äritegevuses kasutavad, mitte maksumaksja tervikuna. Näiteks

katastrimõõdistamise eksperthinnangud või menetlusväline nõustamine on suunatud

konkreetsete probleemide lahendamisele, mis teenivad sageli erahuve. Nende teenuste

tasuliseks muutmine hoiab ära süsteemi nö kuritarvitamise ja tagab ressursside suunamise

sinna, kus vajadus on kõige suurem.

15

4. Innovatsiooni ja erasektori toetamine Selged reeglid ja tasulised, kuid garanteeritud kvaliteediga riiklikud teenused loovad

erasektorile stabiilse keskkonna. Sertifitseerimiskohustus tagab, et turul pakutavad

geodeetilised teenused on usaldusväärsed, vähendades vigu ehituses ja planeerimises.

Tellimuspõhine aeromõõdistamine võimaldab ettevõtetel saada täpseid andmeid just neile

sobival ajal, ootamata riiklikku üldtsüklit, mis kiirendab suurprojektide elluviimist.

Kokkuvõttes, ilma kirjeldatud muudatusteta seisaks Eesti silmitsi ruumiandmete võimekuse

degradeerumisega. Andmed vananeksid, süsteemid muutuksid ebakindlaks ja riik ei suudaks

sammu pidada tehnoloogia arenguga. Tasuliste teenuste mudel on investeering

kindlustundesse. Kaasates otseste teenuse kasutajate panust on Eesti digitaalne

ruumiandmestik ka tulevikus maailmatasemel, täpne ja kättesaadav.

4.1. Lahendatav probleem: selge õigusraamistiku ja jätkusuutliku rahastusmudeli puudumine

riiklikule ESTPOS süsteemile, tekitab sisejulgeoleku riske ning pärsib asukohapõhiste

teenuste innovatsiooni erasektoris

4.1.1. Probleemi kirjeldus

ESTPOS (Estonian Positioning System) on Eesti riiklik GNSS (Global Navigation Satellite

System) tugijaamade võrgustik (edaspidi ESTPOS), mida haldab MaRu. See süsteem koosneb

statsionaarsetest vastuvõtjatest ehk tugijaamadest, mis koguvad pidevalt satelliitandmeid.

ESTPOS võimaldab pakkuda täppis asukohamäärangu teenuseid, mille kaudu saavad kasutajad

määrata oma asukohta sentimeetri täpsusega.

ESTPOS-il ei ole õigusraamistikku ja selle GNSS-tugijaamade võrgustiku ülalpidamiseks

puudub jätkusuutlik rahastusmudel, mis ohustab riigi suveräänset asukohamääramise

võimekust. Sõltuvus riigieelarvelisest rahastusest ja piirangud tasuliste reaalajateenuste

pakkumisel seavad ohtu sisejulgeoleku operatiivse tarnekindluse ning takistavad nutikate

asukohapõhiste teenuste arengut erasektoris.

4.1.2. Eesmärgid

Tagada ESTPOS tugijaamade võrgustiku toimepidevus, milleks luuakse tasulised teenused -

GNSS-tugijaamadest reaalajas edastatava info ehk RTCM striimide1 teenus ja RTK parandite2

teenus.

4.1.3. Võimalikud lahendused

Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

ESTPOS-ile õigusraamistiku kehtestamine vajab regulatiivseid lahendusi.

1 RTCM (Radio Technical Commission for Maritime Services) striimid on standardiseeritud edastusvorming ja

andmevoog, mida GNSS tugijaamad saadavad reaalajas mõõteseadmetele. 2 RTK (Real‑Time Kinematic) parandid on reaalajas edastatavad andmed, mis võimaldab kasutajal määrata oma

mõõteseadme asukoht paari sentimeetrise täpsusega.

16

ESTPOS GNSS-tugijaamade võrgustiku toimepidevuse tagamise lahenduseks oleks rahastuse

suurendamine läbi riigieelarve, kuid pidevalt väheneva riigieelarve võimaluste juures ei ole see

realistlik ootus. Seega tuleb rakendada regulatiivseid lahendusi.

Regulatiivne lahendus

Luua ESTPOS tugijaamade võrgustiku toimepidevuse tagamiseks tasulised teenused - GNSS-

tugijaamadest reaalajas edastatava info ehk RTCM striimide teenus ja RTK parandite teenus.

RTCM striimide teenust pakutakse erasektorile ja RTK parandite teenust riigiasutustele.

Teenused võimaldavad katta tugijaamade võrgustiku ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ning

loovad seeläbi võimalusi kõigile huvigruppidele kvaliteetsemate ruumiandmete ja nutikamate

teenuste pakkumiseks.

RTCM striimide teenus loob võimaluse ühiskonnale laiemalt lisandväärtuste loomiseks, kuna

seda teenust kasutades on võimalik luua uusi kvaliteetseid asukohapõhiseid teenuseid

usaldusväärselt ja operatiivselt.

RTK parandite teenus annab riigiasutustele võimaluse täita neile antud avalik-õiguslikke

kohustusi, mis vajavad teostamiseks täpset reaalajas asukohamääramist. Riigiasutustele

pakutakse RTK teenust nende seaduses sätestatud avalik-õiguslike ülesannete täitmise

toetamiseks. Riigil on erinevates valdkondades (julgeolek, riiklikud teadusasutused jne) vajalik

toetuda asukohapõhistele andmetele ja andmetel põhinevatele teenustele erinevates

otsustusprotsessides. RTK parandite teenus riigiasutustele nende avalik-õiguslike ülesannete

täitmise toetamiseks on vajalik kvaliteetsete ruumiotsuse tegemisel, kuna annavad tervikliku

ülevaate ruumist, mille suhtes otsuseid tehakse.

Tasuliste teenuste pakkumiseks on vaja muuta nii RAS-i, kui ka geodeetiliste punktide

andmekogu regulatsioone RAS-i rakendusaktides, et sätestada ESTPOS andmete kogumise,

töötlemise ja levitamise alused. Samuti nähakse ette võimalus kasutada saadud tasu MaRu

põhimäärusest tulenevate tegevuste kulude katmiseks.

4.1.4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Kaasatud on erasektorit, kellele on suunatud RTCM striimide tasuline teenus. Erasektor on

teenusest huvitatud. Ettepaneku väljatöötamise käigus on teenusepakkujatega suheldud ja

tagasiside kohaselt peetakse RTCM striimide pakkumist turule positiivseks ning heaks

lahenduseks, mis ettevõtete tegevust võimestab.

Riigiasutused on üles näidanud huvi RTK parandite teenuse kasutamise suhtes. VTK

kooskõlastamise käigus selgitatakse välja huvigruppide arvamused.

4.1.5. Mõjud

Majanduslikud mõjud

Sihtrühm: füüsilised ja juriidilised isikud sh ettevõtjad

Majanduslik mõju on valdavalt positiivne. Muudatusega kaasneb positiivne mõju, mis

puudutab kõiki isikuid, kes kasutavad oma töös asukohapõhiseid andmeid ning vajavad

reaalajalisi andmevoogusid täpse asukohainfo saamiseks, valdkondadest näiteks geodeesia,

17

maamõõtmine, ehitus- ja planeerimisvaldkond, täppis-põllumajandus, droonimõõtmised jms.

Eraettevõtted, sh ka juba turul tegutsevad eraõiguslikud tugijaamade võrkude haldajad saavad

rajada või arendada nende poolt pakutavaid teenuseid, kasutades riigi taristut, ilma et peaksid

ise tugijaamu ehitama ja haldama. Selline lahendus toetab konkurentsi, võimaldab luua uusi

kvaliteetseid asukohapõhiseid teenuseid usaldusväärselt ja operatiivselt ning vähendada

ettevõtjate jaoks turule sisenemise ning teenuse osutamise kulusid. Kõik see aitab

lõppkasutajani viia kvaliteetsema ja jätkusuutlikuma teenuse.

Reaalaja andmevood võimaldavad mitmetes sektorites (geodeesia, ehitus, logistikateenused,

põllumajandus) vähendada tööprotsessidega seotud vigade riski ja suurendada töö tõhusust.

Ühiskonna tasandil suureneb ruumiandmete usaldusväärsus, mis toetab innovatsiooni ja

tehnoloogiate arengut. Reaalajas edastatava info ehk RTCM striimide teenus loob võimaluse

ühiskonnale laiemalt lisandväärtuste loomiseks, kuna teenust kasutades on võimalik luua uusi

kvaliteetseid asukohapõhiseid teenuseid, mis soodustab üldisemalt majanduskasvu ja

innovatsiooni.

RTK parandite teenuse laiem majanduslik mõju puudub, kuna teenus on suunatud vaid

riigiasutustele nende avalik-õiguslike ülesannete täitmise toetamiseks. Vähesel määral võib

teenus mõjutada turul tegutsevatele eraõiguslike tugijaamade võrkude haldajate teenuse

tarbimist.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: riik ja KOV

RTCM striimide teenus võimaldab riigil katta ESTPOS tugijaamade ja teenuse osutamisega

seotud riigi kulutusi. RTCM striimide teenuse ülalpidamiseks tuleb katta ESTPOS võrgu

seadmete ja võrgu tarkvara tugiteenuse, halduskulu (st elekter, sideteenused jm), tööjõu kulu ja

ESTPOS võrgu seadmete amortisatsioonikulu. Kuni 2030. aastani on see ca 150 000 €/aastas

(sisaldab seadmete amortisatsioonikulu, halduskulu (st elekter, sideteenused jm) ja tööjõukulu).

Alates 2030. aastast on see ca 340 000 €/aastas (sisaldab seadmete amortisatsioonikulu,

tööjõukulu, halduskulu (st elekter, sideteenused jm) ja ESTPOS seadmete ja võrgu tarkvara

tugiteenust. Kuni aastani 2030 on kaetud välisvahenditest (RePowerEU) ESTPOS seadmete ja

võrgu tarkvara tugiteenuse kulud.

Mõju KOV-idele on positiivne, kuna paraneb kvaliteet planeerimis- ja ehitusmenetlustes. KOV

kulud on seotud GNSS reaalaja parandite teenuse ostmisega.

Mõju riigieelarvele

Muudatusega kaasnevad kulutused riigieelarvele. Kulud on seotud tugijaamade võrgustiku

haldamisega, klienditoe pakkumisega kasutajatele, andmete pikaajalise pakkumise ja kvaliteedi

tagamisega ning tasulise RTCM striimide teenuse ja RTK parandite teenuse korraldamisega.

Kaasnevad kulud hinnatakse enne eelnõu kooskõlastusringile saatmist. Saadav tulu võimaldab

osaliselt katta ESTPOS haldamisega seotud kulusid ning vähendada seeläbi survet

riigieelarvele.

Mõju riigi julgeolekule

RTK parandite teenuse pakkumine otse riigiasutustele aitab muuhulgas maandada julgeoleku-

ja turvariske, kui asutused saavad andmeid otse, mitte läbi erasektori teenuspakkujate – välistab

olukorra, kus strateegiliselt tundlikud asutused (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi,

Päästeamet vmt) peavad oma operatiivtegevuse logid jätma erasektori serveritesse ja sõltuma

18

kommertsteenuse pakkujate äriotsustest või küberturbe tasemest. Suureneb riigi sisejulgeoleku

tarnekindlus.

4.2. Lahendatav probleem: riigil puudub õigusliku alus eravalduses olevate GNSS-

tugijaamade võrkude kontrollimiseks, mis tekitab riski märkamatute mõõtmisvigade ja

ühildamatute koordinaatsüsteemide tekkeks riiklikes andmekogudes ja ehitussektoris

4.2.1. Probleemi kirjeldus

Tänapäeva tehnoloogiline areng võimaldab ruumiandmete kogumist GNSS‑põhiste

mõõteseadmetega, mis kasutavad reaalajas asukohamäärangut. Selleks toetutakse reaal‑ajalist

asukohamäärangu teenust pakkuvatele GNSS tugijaamade võrkudele, mida haldavad nii

riiklikud kui ka eraõiguslikud teenusepakkujad. Kui GNSS-tugijaamade ja nende kaudu

edastatavate reaalajaliste parandite puhul ei kasutata ühtset Eesti geodeetilist süsteemi või selle

kasutamist ei ole võimalik kontrollida, tekib risk, et GNSS‑põhised mõõtmised annavad

omavahel mittevõrreldavaid või tegelikkusele mittevastavaid mõõtmistulemusi.

Hetkel puudub MaRu-l õiguslik alus kontrollida, kas GNSS-tugijaamade võrkude haldajad

pakuvad oma teenuseid Eesti geodeetilises süsteemis. Kontrolli ja ühtsete nõuete puudumine

suurendab riski, et Eestis kasutatakse paralleelselt erinevaid koordinaatsüsteeme, mille

erinevused ei ole kasutajatele tajutavad, kuid millel on oluline mõju mõõtetulemuste täpsusele

ja ruumiandmete kvaliteedile. See kahjustab Eesti geodeetilise süsteemi terviklikkust, vähendab

ruumiandmete kooskasutatavust ning tekitab pikaajalisi vigu ja ebakõlasid andmekogudes.

4.2.2. Eesmärgid

Tagada Eestis korrektse geodeetilise süsteemi kasutamine, mille tulemusel on GNSS

tugijaamade võrkudes teostatud mõõtmised usaldusväärsed ja kooskõlas Eesti geodeetilise

süsteemiga.

4.2.3. Võimalikud lahendused

Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

Avalikkuse teavitamine, rahastuse suurendamine, senise regulatsiooni parem rakendamine ja

mittesekkumine VTK-s seatud eesmärke ei lahendada, sest tegemist on küsimustega, mis

eeldavad õiguslikku regulatsiooni, st seadusega vastava kohustuse kehtestamist ning

rakendusaktide muutmist, kehtestamist või kehtetuks tunnistamist. Kuivõrd mitteregulatiivsete

lahendustega eesmärkide saavutamine võimalik ei ole, tuleb rakendada regulatiivseid

lahendusi.

Regulatiivne lahendus

MaRu-le antakse õiguslik alus kontrollida, kas GNSS tugijaamade võrkudes teostatud

mõõtmistulemused (st võrgu kaudu saadud koordinaadid) vastavad Eesti geodeetilisele

süsteemile. Selleks MaRu teostab GNSS tugijaamade koordinaatide arvutamist ja kontrollib

GNSS tugijaamade võrkudes teostatud mõõtmiste vastavust Eesti geodeetilisele süsteemile.

Lahenduseks oleks vastava sertifitseerimisteenuse rahastamine läbi riigieelarve, kuid pidevalt

väheneva riigieelarve võimaluste juures ei ole realistlik rahastuse suurendamine ja teenuse

osutamiseks kehtestatakse GNSS tugijaamade võrkude teenuse omanikele

19

sertifitseerimisteenuse hinnakiri. Kehtestatakse õiguslik regulatsioon RAS-is ning töötatakse

välja rakendusakt vajalike menetlustoimingute läbiviimiseks ja rahastamiseks. Samuti nähakse

ette võimalus kasutada saadud tasu MaRu põhimäärusest tulenevate tegevuste kulude

katmiseks.

4.2.4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Spetsiaalseid uuringuid geodeetiliste andmete kvaliteedi hindamiseks pole läbi viidud,

ettepanekud põhinevad teiste riikide kogemusel ja parimal praktikal, nt Läti ja samuti

erialaorganisatsioonide soovitustel (Eesti Geodeetide Ühing). VTK kooskõlastamise käigus

selgitatakse välja huvigruppide arvamused.

4.2.5. Mõjud

Majanduslikud mõjud

Muudatusel on oluline majanduslik mõju ruumiandmete kvaliteedi tagamise kaudu.

Majanduslik kasu avaldub pikemas perspektiivis täpsemate ruumiotsuste ja vigade vähenemise

kaudu, mis säästab nii ettevõtjate kui ka avaliku sektori ressursse. Otsene majanduslik mõju

avaldub läbi sertifitseerimisteenuse tasu, mis on vajalik tugiteenuse ja valideerimise

finantseerimiseks. Samas parandab sertifitseerimine turu läbipaistvust - kõik teenusepakkujad

peavad järgima samme, mis tagavad võrgu kvaliteedi ja vastavuse Eesti geodeetilisele

süsteemile.

Sihtrühm: füüsilised ja juriidilised isikud, sh ettevõtjad, GNSS tugijaamade võrkude teenuste

omanikud ja kasutajad (geodeedid, ehitajad, planeerijad)

Mõju GNSS tugijaamade võrkude teenuse omanikele on positiivne, sest sertifitseerimine

suurendab tugijaamade töökindlust ja mõõtetulemuste kvaliteeti. Muudatusel on majanduslik

mõju nendele ettevõtetele, kes kasutavad GNSS tugijaamade võrkude teenust. Mõju geodeesia

ettevõtetele ja geodeetidele on keskmine, kuna muudatus võib mõjutada teenuse hinda. Kuid

täpsemad mõõtmised vähendavad vigade riski ja järeltegevuste vajadust.

Majanduslik mõju elanikele väljendub otsestes sertifitseerimiskuludes, kuna ettevõtjad võivad

lisada need tööde hindadesse. Samas väheneb ümbertegemise ja vigade risk ning paraneb

ruumiandmete kvaliteet ja ruumiandmed jõuavad ühiskonnani täpsema planeerimise, ehituse ja

ruumiotsuste kaudu.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: riik ja KOV

GNSS tugijaamade võrkude teenuste sertifitseerimise ja valideerimise regulatsiooni

kehtestamine mõjutab riigiasutusi ja KOV-e, kes kasutavad geodeetilisi mõõtmisi või GNSS

põhiseid asukohateenuseid. Sertifitseerimisnõuete eesmärk on tagada, et eraõiguslike

tugijaamade võrkudest saadavad koordinaadid vastaksid Eesti geodeetilisele süsteemile, mis on

riigi ruumiandmete kvaliteedi tagamise seisukohalt kriitilise tähtsusega.

Muudatusega kaasneb mõningane menetluskoormuse kasv MaRu-le, mis tuleneb

sertifitseerimise ja valideerimise menetluste läbiviimisest. Amet peab tagama ka tugiteenuse

osutamise ning järelevalve tugijaamade tulemuste üle.

20

Mõju riigieelarvele

Muudatusega kaasnevad kulutused riigieelarvele. Peamised kulukohad on tööjõukulu MaRu-le

sertifitseerimise ja valideerimise menetluste läbiviimiseks ning tugiteenuse arendamine ja

järelevalvevõimekus. Kulu jääb mõõdukaks ning kaetakse osaliselt sertifitseerimisteenuse

tasust, mis loob regulatsioonile toimiva rahastamismudeli.

Mõju riigi julgeolekule

Mõju on positiivne. Kvaliteetsete ruumiandmete läbi suureneb riigi julgeolek.

4.3. Lahendatav probleem: riikliku ruumiandmete uuendamise süsteemi jäikus ja

alafinantseeritus, mis ei võimalda MaRu-l olemasolevast kõrgtehnoloogilisest võimekusest

hoolimata pakkuda tellimuspõhist ja operatiivset aeromõõdistamist, jättes ametlikud

kaardiandmed aastateks maastikul toimunud tegelikest muutustest maha

4.3.1. Probleemi kirjeldus

Erinevatel osapooltel on väljakujunenud vajadus aeromõõdistusandmete järele ning valmisolek

nende hankimist rahastada. MaRu-l on teenuse osutamiseks vajalik kompetents ja tehnilised

vahendid, kuid olemasoleva ressursi optimaalne kasutus eeldab riigieelarvelistest võimalustest

suuremat töömahtu. Praegune bürokraatlik korraldus takistab aga paindliku ja mõistliku teenuse

pakkumist kõigile huvigruppidele.

Alusruumiandmete olemasolu tagamiseks on MaRu-sse loodud riigi (võimalik et ka regiooni)

parim kompetents teostada aeromõõdistamist nii lennuki kui drooniga ja töödelda kogutud

andmed asukohatäpseteks ning eesmärgipäraselt kasutatavateks. Selleks on soetatud ka

vahendid, mille ekspluatatsioonikulud on märkimisväärsed ja mille ressurss ei ole ainult

riigieelarvest rahastatavate kaardistuslendude läbiviimisel optimaalselt koormatud.

Hetkel puudub isikutel (sh kinnisasja omanikud) võimalus tellida Eesti topograafia andmekogu

(edaspidi ETAK) andmeuuendust väljaspool riiklikku lennuplaani, mistõttu ei ole võimalik

korrigeerida ETAK andmetest tulenevaid kitsendusi ning lähtuda tegelikust olukorrast

maastikul.

Kogu Eesti kohta kogutakse kaardistamiseks vajaminevad andmed aeropildistamise abil.

Andmehõive korraldamiseks on Eesti jagatud neljaks sektoriks. Aastas katab MaRu riikliku

ruumiandmehõive (lennuplaani) raames kõrglennult kevadise kaardistuslennu raames ühe

sektori neljast. Sellele võib lisanduda samas ulatuses, aga teises sektoris, metsanduslik lend.

See tähendab, et praegu kokku lepitud riikliku ruumiandmehõivega saadakse Eestile ring peale

nelja aastaga.

Kui ülaltoodud lendude vahelisel ajal toimuvad looduses olulised muutused (nt ehitustegevus,

maakasutuse muutus vms) ja on vajadus ETAK-i andmeid uuendada, siis hetkel pole selleks

paindlikku võimalust, kuna MaRu-l puudub vastav alusandmestik. Kui kajastamist vajav

muutus on toimunud vahetult peale MaRu ülelendu, siis tavapärases rütmis andmeuuendus

oleks võimalik minimaalselt kahe kuni nelja aasta pärast. Sageli ei soovita või ei saa nii kaua

oodata, kuna see pärsib ehitus- või planeeringutegevust.

Kolmandatest allikatest pärit teostusmõõdistuste ja droonifotode põhjal andmete uuendamist

seadus ette ei näe, kuna sel juhul ei ole nende õigsus ja tegelikkusele vastavus kontrollitud.

21

Seega ei ole täna võimalust ETAK andmeid MaRu mõõdistuslendude vahepealsel ajal

uuendada ka juhul, kui olukord on maastikul muutunud, isikud seda soovivad ja on valmis

andmete uuendamist rahastama. Praktikas pöördutakse selliste soovidega MaRu poole enamasti

eesmärgiga korrigeerida ETAK andmetest tulenevaid kitsendusi ning lähtuda nende puhul

tegelikust olukorrast maastikul.

4.3.2. Eesmärgid

Vähendada aeromõõdistamise teenuse osutamisega kaasnevat bürokraatliku keerukust. Tagada

seeläbi kaugseire tellimisevõimalus aeromõõdistamise teenust vajavatele osapooltele (üldjuhul

on need riigiasutused), vähendada aeromõõdistamise teenuse üleval pidamise ning arendamise

kulusurvet MaRu eelarvele, luua olukord kus lisamõõdistusi tellitakse ainult vajalikus ulatuses.

Tagada kiirem andmeuuendus ja ETAK andmete parem ajakohasus. Selleks võimaldada MaRu-

l teostada füüsiliste, juriidiliste isikute, riigi ja KOV asutuste tellimisel ja rahastamisel nende

eesmärkide täitmiseks vajalikku ruumiandmete töötlemist (ETAK andmete uuendamist)

väljaspool riikliku ruumiandmehõivet (lennuplaani).

4.3.3. Võimalikud lahendused

Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

Avalikkuse teavitamine, senise regulatsiooni parem rakendamine VTK-s seatud eesmärke ei

lahendada. Mittesekkumise puhul ei oleks aeromõõdistamiseks soetatud vahendid ainult

riigieelarvest rahastatavate kaardistuslendude läbiviimisel optimaalselt koormatud ja

maaomanikel (füüsilistel ja juriidilistel isikutel, riigi- ja KOV asutustel) ei oleks MaRu

mõõdistuslendude vahepealsel ajal tegeliku loodusliku situatsiooni muutumisel võimalust

ETAK andmeid uuendada, kuna puudub alusandmestik.

Lahenduseks oleks tagada läbi riigieelarve vahendid selleks, et saaks teostada riiklikku

ruumiandmehõivet regulaarselt (iga-aastaselt) terve Eesti territooriumi ulatuses, mis looks

eelduse ETAK andmete kiiremaks uuendamiseks ning välistaks vajaduse eraldi ETAK andmete

uuendamise aluseks olevate aerofotode tellimiseks, kuid pidevalt väheneva riigieelarve

võimaluste juures ei ole realistlik rahastuse suurendamine ning seeläbi eesmärkide täitmine.

Kuivõrd mitteregulatiivsete lahendustega eesmärkide saavutamine pole võimalik, tuleb

rakendada regulatiivseid lahendusi.

Regulatiivne lahendus

Eesmärkide täitmiseks luuakse seaduslik alus - kehtestatakse vastav õiguslik regulatsioon RAS-

is ning töötatakse välja rakendusaktid, et sätestada selged alused teenuse pakkumiseks ja tasu

küsimiseks. Samuti nähakse ette võimalus kasutada saadud tasu MaRu põhimäärusest

tulenevate tegevuste kulude katmiseks.

4.3.4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Spetsiaalseid uuringuid pole läbi viidud. Probleemi ja lahenduse asjakohasuse hindamisel on

lähtutud asutuse olemasolevast kasutajate baasist, senisest kasutuspraktikast ning kujunenud

nõudlusest. Aruteludesse on kaasatud erinevad osapooled nii riigiasutustest, kui ka KOV-idest.

VTK kooskõlastamise käigus selgitatakse välja huvigruppide arvamused.

22

4.3.5. Mõjud

Majanduslikud mõjud

Otsene majanduslik mõju puudub, kuid ETAK andmeuuendused mõjutavad otseselt erinevaid

maaga seotud toiminguid – nt ehitusõigust, planeerimist, maa maksustamist jmt. Operatiivsem

andmeuuendus kiirendab ja lihtsustab ka nende tegevustega seotud asjaajamist, soodustades

majandustegevust. Lisaks teenib ETAK andmete parem ajakohasus üldist ühiskondlikku huvi.

Sihtrühm: füüsilised ja juriidilised isikud sh kinnisasja omanikud

Mitteregulatiivse lahenduse korral

Kuivõrd ETAK on kogu Eesti territooriumi kattev baasruumiandmestik, mille eesmärk on

kajastada looduse tegelikku olukorda ja mille andmed on aluseks erinevatele avalikele

teenustele, siis säilib praegune olukord, kus eeskätt kinnisasja omanikud peavad ootama

plaanijärgset riiklikku ruumiandmehõivet (lendamist), et jätkata toimingutega, mis on sõltuvad

ETAK-i põhjal toimivatest teenustest.

Regulatiivse lahenduse korral

Mõju on positiivne, sest võimalik on tagada operatiivne andmeuuendus ja ajakohane ETAK

andmestik. Kuivõrd ETAK on kogu Eesti territooriumi kattev baasruumiandmestik, mille

eesmärk on kajastada looduse tegelikku olukorda ja mille andmed on aluseks erinevatele

avalikele teenustele, siis on oluline tagada andmete kiire ajakohastamine. Ajakohased ETAK

andmed loovad erinevate otsuste (sh ehitus- ja muude tegevuste planeerimisel) tegemisel aluse

tõeste (tegelike) maakasutuspiirangute määramiseks, kiirendades ja lihtsustades kinnisasja

omaniku jaoks erinevaid toiminguprotsesse.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: riik ja KOV

Mitteregulatiivse lahenduse korral

Hetkel on võimalik aeromõõdistamise teenust pakkuda halduskoostöö seaduse alusel ametiabi

korras kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele, kuid kahjuks võimaldab halduskoostöö

seadus ametiabi korras tehtud kulutuste hüvitamist vaid juhul, kui ametiabi andja ja saaja on

erinevad isikud (riik, KOV või muu avalik-õiguslik juriidiline isik). Seega ei ole lubatud

ametiabi käigus tehtud kulutuste hüvitamine riigiasutuste vahel. Piiratud riigieelarveliste

vahendite korral ei ole võimalik pakkuda ametiabi korras aeromõõdistamisteenust

riigiasutustele, kuna selleks puuduvad eelarvelised vahendid.

Regulatiivse lahenduse korral

Mõju on positiivne, kuna riigiasutustel ja KOV-idel on võimalik aeromõõdistamisandmeid

kasutades enda tööd efektiivsemaks muuta või efektiivsust säilitada (nt järelevalve ei pea

füüsiliselt objektile sõitma). KOV-id saavad ajakohast andmestikku planeerimiseks ja

kriisiplaanide koostamiseks ning oma õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Paraneb

majanduslik tõhusus ja riigi ressursside kasutus on läbimõeldud ja efektiivne.

Tõestel alustel tehtud asjakohased ruumiotsused toetavad kaasaegset ruumi ja selle arengut.

ETAK andmete uuendamise puhul võib tekkida mõningane negatiivne mõju erinevate

riigiasutuste töökoormuse kasvule, sest võivad suureneda vaidlused kõlvikulise koosseisu ja

ehitusõiguse piirangute suhtes.

23

Mõju riigieelarvele

Muudatusega kaasnevad kulutused riigieelarvele. Peamised kulukohad on seotud lennuettevõtja

sertifikaadi taotlemisega äriliseks lennutegevuseks ja sellega seotud erinevad kulutused sh

hanke- ja tööjõukulu MaRu-le. Tekkiv kulu on plaanis katta tasulise teenuse eest laekuva tulu

arvelt.

Mõju riigi julgeolekule

Mõju on pigem samasugune kui tavapärase riikliku ruumiandmehõive korral. ETAK andmed

on avaandmed terve Eesti ulatuses.

4.4. Lahendatav probleem: teabevaldajate (sh KOV-id ja riigiasutused) tehnilise pädevuse ja

ressursside puudus ruumiandmete väärindamiseks kaasaegseteks võrguteenusteks, mis

takistab oluliste andmete kättesaadavust ja kooskasutatavust Eesti geoportaalis

4.4.1. Probleemi kirjeldus

Eesti geoportaalis ruumiandmete (sh INSPIRE direktiivi lisades nimetatud

ruumiandmevaldkondadesse kuuluvate ruumiandmekogumite ja -teenuste) avalikustamiseks

võrguteenuste loomine on tegevus, mille läbiviimiseks puudub paljudel teabevaldajatel ja

kolmandatel isikutel pädevus, tehniline võimekus ja vastav veebikaardi tarkvaralahendus.

Teabevaldajate ja kolmandate isikute, sh riigiasutuste ja KOV-ide, ruumiandmed on väga

erineval andmekujul ning väga paljudel neist puudub võimekus ning tehnilised vahendid ja

oskused andmetest võrguteenuseid luua, mida oleks võimalik ruumiandmete kataloogi ja Eesti

geoportaali veebipõhise kaardiakna kaudu avalikustada.

4.4.2. Eesmärgid

Tagada ruumiandmete koordineeritud ja ristkasutatav avalikustamine Eesti geoportaali

veebipõhise kaardiakna kaudu. Suurendada riigi ruumiandmete avalikustamise tõhusust ja

vältida mitmekordseid arendus- ja hoolduskulusid.

Tagada, et MaRu-le hüvitatakse need võrgu- ja ruumiandmeteenuste välja töötamise,

ajakohastamise, uuendamise ja Eesti geoportaali veebipõhise kaardiakna kaudu kättesaadavaks

tegemise kulutused, mis on tehtud teiste osapoolte ruumiandmete (sh INSPIRE direktiivi

lisades nimetatud ruumiandmevaldkondadesse kuuluvate ruumiandmekogumite ja -teenuste)

avalikustamiseks Eesti geoportaalis.

Kuna kõik teabevaldajad ja kolmandad isikud ei oma ühesugust võimekust võrguteenuste välja

töötamise ja pakkumise osas, on otstarbekas anda see ülesandeks Eesti geoportaali vastutavale

töötlejale (MaRu), kelle poolt tehtud kulutused tuleb hüvitada teabevaldajal või kolmandal

isikul, kelle soovidest lähtuvalt võrguteenused välja töötatakse.

Eesti geoportaali osa on ka veebipõhine kaardiaken, mille haldamine ja arendamine on MaRu

pädevuses ning mille kaudu on keskselt kättesaadavad ja ristkasutatavad enamus avaliku sektori

poolt hallatavatest ruumiandmetest. Täna toimub avalikus sektoris ruumiandmete

avalikustamine kümnete erinevate veebipõhiste kaardiakende kaudu, mille funktsionaalsus kuni

95% ulatuses kattub, kuid mille arendamine ja haldamine nõuab kulutusi. Keskse veebipõhise

24

kaardiakna kasutuselevõtt, selle keskne arendamine ja haldamine ning andmete avalikustamisel

eelistamine aitab riigil kokku hoida arendus- ja hoolduskuludelt.

4.4.3. Võimalikud lahendused

Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

Tekkinud on praktika, kus Eesti geoportaalis andmete avalikustamiseks tuleb selle vastutaval

töötlejal (MaRu) välja töötada nii teabevaldaja või kolmanda isiku võrguteenused (sh

INSPIRE3) kui ka tagada andmete avalikustamine ruumiandmete kataloogi ja veebipõhise

kaardiakna kaudu. Kehtiva õiguse kohaselt on teabevaldaja INSPIRE võrguteenuste

väljatöötamine teabevaldaja kohustus. Kuna aga kõik teabevaldajad ei oma ühesugust

võimekust teenuste pakkumise osas või on seda otstarbekam anda vastutavale töötlejale, siis

võivad nad omavahel kokku leppida, et vastutus teenuse pakkumise eest jagatakse teisiti.

Piiratud riigieelarvelised vahendid ei võimalda enam MaRu-l võtta endale teabevaldaja

kohustust tema teenuste välja töötamiseks, ilma teabevaldaja rahalise panuseta. Seega

mittesekkumise korral peavad teabevaldajad tellima võrgu‑ ja ruumiandmeteenuste

väljatöötamise avatud turult, et tagada nende avalikustamine Eesti geoportaali ruumiandmete

kataloogis ja veebipõhises kaardiaknas.

Avalikkuse teavitamine, senise regulatsiooni parem rakendamine ja mittesekkumine VTK-s

seatud eesmärke ei lahendada. Lahenduseks oleks MaRu rahastuse suurendamine läbi

riigieelarve ja jätkata teenuste pakkumist samal viisil, kuid pidevalt väheneva riigieelarve

võimaluste juures ei ole realistlik rahastuse suurendamine ning seeläbi eesmärkide täitmine

mitteregulatiivsete lahenduste kaudu. Seega tuleb rakendada regulatiivseid lahendusi.

Rahastust on teoreetiliselt võimalik suurendada dubleerivate veebipõhiste kaardiakende ja -

teenuste lahenduste vähendamisel, konsolideerides need keskse lahenduse osaks ja kasutada

vabanevat raha selle töös hoidmiseks, arendamiseks ja hoolduseks. Kuid see eeldab ka

laiapõhist asutuste vahelist kokkulepet või regulatiivseid meetmeid. Samas seda suunda toetab

ka Justiits- ja Digiministeeriumi IKT-valdkonna konsolideerimise teekaardi tegevusliin

“Rohkemate toodete (ehk avalikus sektoris kasutatav digilahenduste) keskselt arendamine

(ühtlustatult, haldusalade üleselt, sarnaselt eesti.ee ja riigiäpi lahendustele või üleriigilisele

postkastile eesti.ee sees)”.

Regulatiivne lahendus

Kehtestatakse kolmandatele isikutele või teabevaldajatele kohustus hüvitada MaRu poolt nende

võrguteenuste välja töötamise, ajakohastamise ja uuendamise kulud. Kehtestatakse vastav

õiguslik regulatsioon RAS-is ning töötatakse välja nende teenuste tasu määramise alused ning

teenuste osutamise tingimuste kokkuleppimise kord. Samuti nähakse ette võimalus kasutada

saadud tasu MaRu põhimäärusest tulenevate tegevuste kulude katmiseks ning antakse MaRu-

le õigus keelduda võrguteenuste arendamisest, ajakohastamisest või uuendamisest juhul, kui

see takistab ameti põhiülesannete täitmist.

4.4.4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Teabevaldajatele, riigiasutustele on saadetud 2025. aasta lõpus teavituskirjad (32), et MaRu on

oma senist praktikat muutmas, ega saa enam pakkuda ruumiandmete avalikustamiseks

3 https://geoportaal.ee/est/INSPIRE-p3.html

25

ruumiandmeteenuste väljatöötamist. Teavituskirja koosseisus paluti vastata ka erinevatele

küsimustele. Laekus tagasiside 22-lt teabevaldajalt.

Näiteks küsimuse „Kuidas on teie andmete kättesaadavusele, kvaliteedile ja haldamisele kaasa

aidanud X-GIS 2 võimalused?“ vastustes toodi välja X-GIS 2 kui keskse kaardiakna vajalikkus

nii andmete avalikustamisel kui ristkasutatavusel, igapäevase vajaliku töövahendina.

Küsimusele „Kas teil on täiendavaid ruumiandmeid, mida te plaanite 2026. aastal

avalikustada?“ vastustes toodi pea pooltel juhtudel välja täiendavate andmekihtide

avalikustamise vajadus, kuid küsimisele „Kas olete valmis rahaliselt panustama X-GIS 2 kui

riigi keskse kaardiakna haldamisse?“ vastati enamasti, et selleks pole 2026 aasta eelarves

vahendeid ette nähtud.

VTK kooskõlastamise käigus selgitatakse välja huvigruppide arvamused.

4.4.5. Mõjud

Majanduslikud mõjud

Majanduslik mõju toob kaasa võimlause KOV-idel ja teistel asutustele luua vajalikud teenused,

mida pakutakse nii ettevõtetele kui ka ühiskonnale laiemalt.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: riik ja KOV

Muudatuste mõju on valdavalt positiivne. Paljudel riigiasutustel ja KOV-idel puudub võimekus

ning tehnilised vahendid ja oskused andmetest võrguteenuseid luua ning võimekuse tekitamine

on ebaratsionaalselt kallis võrreldes selle vajadusega või tellimisega avatud turult. Riigil on

majanduslikult otstarbekas pakkuda seda võimekust (sh veebipõhise kaardiakna teenust)

tsentraalselt, tagades sellega ka andmete ja teenuste ühtlase kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse.

Teabevaldajad säästavad IT vahendeid, kui ei pea enda juurde üles ehitama (geo)infrastruktuuri,

et oma ruumiandmeid avalikustada selleks omada analüüsi- ja võrguteenuste väljatöötamise

võimekust. Teabevaldajate ruumiandmete kättesaadavus läbi keskse veebipõhise kaardiakna

suurendab andmete ristkasutatavust ja ruumipõhiste otsuste tegemise võimekust.

Mõju riigieelarvele

Muudatustega kaasnevad kulutused riigieelarvele, kuna ruumiandme- ja võrguteenuste

tellimisega tekivad riigiasutustel kulutused nii teenuse tellimiseks avatud turult või MaRu-lt.

Muudatusega võivad kaasneda küll riigiasutuste kulutused võrguteenuste väljatöötamiseks,

kuid MaRu-lt vastutavalt töötlejalt teenuste tellimise korral jääb kulu mõõdukaks.

Ruumiandme- ja võrguteenuste loomiseks ja veebipõhise kaardiakna kaudu avalikustamiseks

ettenähtud rahade suunamine MaRu-sse, kesksete teenuskeskkonna väljatöötamiseks, selle

hooldamiseks ja arendamiseks võimaldab dubleerivate tegevuste vähendamise läbi vähendada

riigieelarve kulu.

Mõju riigi julgeolekule Mõju puudub.

26

4.5. Lahendatav probleem: keerukate piirivaidluste lahendamist takistab kriitiline puudus

sõltumatutest ja piisava kompetentsiga ekspertidest erasektoris. Turul valitsev ekspertiisi

defitsiit ja oht huvide konfliktiks tekitavad olukorra, kus piirivaidlused jäävad lahenduseta

või kalduvad subjektiivsusesse, mis pärsib õiguskindlust ja takistab maaomanikel oma

õiguste realiseerimist

4.5.1. Probleemi kirjeldus

Vajadus pädeva ja sõltumatu eksperthinnangu järele on põhjendatud, kuna seda taotletakse

enamasti väga keerukate piiriprobleemide korral. Selliste juhtumite lahendamiseks teenuse

osutaja leidmine võib praktikas olla keeruline, kuna see eeldab spetsiifilist erialast kogemust,

erapooletuse tagamist ja motivatsiooni. Vastava kompetentsiga spetsialistide arv avatud turul

on piiratud, mistõttu on vaja institutsionaalset teenust, mis tagab kvaliteetse, usaldusväärse ja

erapooletu eksperthinnangu võimaluse kõigile soovijatele. MaRu pakutav eksperthinnangu

teenus oleks erapooletu ning tugineks riigi parimale erialasele kompetentsile.

4.5.2. Eesmärgid

Eesmärgiks on vähendad piirivaidluste hulka võimaldades MaRu-l pakkuda erapooletut

katastrimõõdistamise eksperthinnangut ja kehtestada tasu katastrimõõdistamise

eksperthinnangu koostamise ja objekti põhise nõustamisteenuse eest.

4.5.3. Võimalikud lahendused

Kaalutud mitteregulatiivsed lahendused

Mittesekkumise puhul jätkates samal viisil – st MaRu katastrimõõdistamise eksperthinnangu

tasuta teenust enam ei paku. Sellisel juhul ei leiaks kliendid/kinnisasja omanikud jätkuvalt

erapooletut eksperti keerukate piiriprobleemide lahendamiseks. Piirivaidlused venivad,

koormus katastripidajale kasvab ning piirivaidlused liiguvad sagedamini kohtusse, mis on

koormav nii katastripidajale kui ühiskonnale.

Teoreetiline lahendus oleks MaRu rahastuse suurendamine otse riigieelarvest, mis võimaldaks

pakkuda sõltumatut eksperthinnangu teenust tasuta. Arvestades aga riigieelarve piiratud

võimalusi ja kulusurvet, ei ole täiendava ressursi eraldamine realistlik. Seetõttu pole eesmärkide

täitmine mitteregulatiivsete meetmetega võimalik ning teenuse osutamiseks ja kvaliteedi

tagamiseks on vajalik rakendada regulatiivseid lahendusi.

Regulatiivne lahendus

Olukorra parandamiseks luuakse eksperthinnangu teenus ning kehtestatakse tasumäärad

nõustamisele ja eksperthinnangule, mis toimub väljaspool konkreetset maakorraldustoimingu

menetlust. Kontrollmõõdistamisega ja analüüsiga antakse erapooletu hinnang

katastrimõõdistamise täpsuse ja piiriandmete õigsuse kohta.

Katastriüksuse moodustamise ja maakatastris registreerimise protsessi ehk menetluse käigus

seda teenust ei rakendata. Samuti pole katastrimõõdistamise eksperthinnangu tasuline teenus

suunatud kohtutele ning ekspertiisi teenuse pakkumine kohtumenetluse raames käib kehtiva

õiguse alusel.

27

Eksperthinnangu hind kujuneb ajatasuna. Selleks kehtestatakse vastav õiguslik regulatsioon.

Samuti nähakse ette võimalus kasutada saadud tasu MaRu põhimäärusest tulenevate tegevuste

kulude katmiseks.

4.5.4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Spetsiaalseid uuringuid pole läbi viidud. VTK kooskõlastamise käigus selgitatakse välja

huvigruppide arvamused.

4.5.5. Mõjud

Majanduslikud mõjud

Paraneb ühiskonna usaldus katastriandmete kvaliteedi suhtes. Tõuseb katastriandmete

kvaliteet, mis omakorda toetab ruumilise planeerimise ja majanduse valdkondi laiemalt.

Väheneb maakasutusega seotud konfliktide arv piirinaabrite vahel. Eelduslikult väheneb

kohtuvaidluste arv, kuna tihti toimib eksperthinnang piiriprobleemide kohtu-eelse lahendusena.

Sihtrühm: füüsilised ja juriidilised isikud sh maaomanikud

Mõju on positiivne. Eksperthinnang võimaldab maaomanikel saada ka kõige keerukamates

olukordades erapooletut ekspertarvamust omandi ulatuse kohta, mis loob eelduse lahendada

piirivaidluseid kiiremini, paraneb õigusselgus.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: riik ja KOV

Mõju on positiivne. Eksperthinnang võimaldab piiriprobleemide kohtu-eelset lahendamist,

misläbi väheneb, KOV-ide ja kohtute koormus. Katastripidaja töökoormus mõningal määral

suureneb seoses eksperthinnangute koostamisega, kuid töökoormuse kasv peaks jääma

mõõdukaks.

Mõju riigieelarvele

Muudatusega ei ole ette näha täiendavaid kulusid riigieelarvele. Ekspertarvamustest laekuv

täiendav tulu suunatakse katastripidaja eelarvesse, mis võimaldab ekspertarvamuste

koostamist.

Mõju riigi julgeolekule

Mõju puudub.

4.6. Lahendatav probleem: tasuta menetlusväline nõustamine on tekitanud erasektoris

(maamõõtjad) ebamõistliku ootuse riigi tasuta eksperdiabile. See sunnib katastripidajat

suunama oma piiratud ressurssi keeruliste juhtumite eeltööle ja analüüsile, mis peaks olema

maamõõtja kutseoskuste osa. Selline ressursikasutus pärsib asutuse põhifunktsiooni

täitmist ehk pikaajaliste ja ajakriitiliste menetluste läbiviimise kiirust

4.6.1. Probleemi kirjeldus

Katastripidaja tööajast kulub märkimisväärne osa maamõõtjate menetlusvälisele nõustamisele,

mis ei ole tema põhifunktsioon ja takistab põhitöö tegemist ja vähendab ressursse põhitegevuste

28

jaoks. Kuna teenus on tasuta, pöördutakse katastripidaja poole ka küsimustega, mis on

tegelikult objekti- ja juhtumipõhised ning vajavad põhjalikku süvenemist ja analüüsi.

4.6.2. Eesmärgid

Vähendada menetlusväliste pöördumiste mahtu, muutes objektipõhise nõustamise tasuliseks

teenuseks. Teenuse tasuliseks muutmine toimib iseregulatsiooni mehhanismina, mis suunab

maamõõtjaid tegema põhjalikumat eeltööd ning vähendab põhjendamatut survet katastripidaja

ressursile.

4.6.3. Võimalikud lahendused

Kaalutud mitteregulatiivsed lahendused

Lahendusena oleks võimalik jätkata menetlusvälise nõustamise pakkumist senisel viisil, kus

katastripidaja annab maamõõtjatele tasuta nõu olemasolevate ressursside piires. Selline

lahendus ei vähenda aga koormust katastripidajale ega lahenda põhiprobleemi, et

menetlusvälised küsimused võtavad olulise osa tööajast.

Lahenduseks oleks MaRu rahastuse suurendamine läbi riigieelarve, mis võimaldaks luua eraldi

ressursi maamõõtjate nõustamisega tegelemiseks. Sellisel juhul oleks võimalik jätkata

nõustamist tasuta teenusena, ilma nõustamist tasuliseks muutmata. kuid pidevalt väheneva

riigieelarve võimaluste juures ei ole realistlik rahastuse suurendamine ning seeläbi eesmärkide

täitmine mitteregulatiivsete lahenduste kaudu, seega tuleb rakendada regulatiivseid lahendusi.

Regulatiivne lahendus

Kehtestatakse vastav õiguslik regulatsioon, mille kohaselt on katastripidaja poolne

menetlusväline nõustamine tasuline teenus. Menetlusega seotud nõustamine on jätkuvalt tasuta.

Menetluse ja menetlusvälise nõustamise vahel on selge piir – menetluseks on MinuKatastris

algatatud maakorraldustoiming. Samuti nähakse ette võimalus kasutada saadud tasu MaRu

põhimäärusest tulenevate tegevuste kulude katmiseks.

4.6.4. Uuringud ja kaasatud osapooled

VTK kooskõlastamise käigus selgitatakse välja huvigruppide arvamused.

4.6.5. Mõjud

Majanduslikud mõjud

Sihtrühm: füüsilised ja juriidilised isikud sh ettevõtjad

Muudatuse mõju on valdkonnale positiivne. Tasuline nõustamine tõstab maamõõtmisteenuse

kvaliteeti, vähendab vigade tekkimist ja suurendab protsesside läbipaistvust. Ennetav

nõustamine aitab vältida hilisemaid vaidlusi ja viivitusi kinnisvaratehingutes. Võimalik teenuse

hinnatõus on lõpptarbija jaoks marginaalne ning see ei mõjuta piirkondlikku konkurentsi ega

kinnisvaraturu dünaamikat. Mõju intensiivsus on madal, kuna konkreetse

maakorraldusmenetlusega seotud nõustamine säilib tasuta teenusena.

29

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: riik ja KOV

Muudatuse mõju MaRu-le on positiivne, võimaldades personaliressurssi ja tööaega tõhusamalt

planeerida. Vähenev rutiinsete menetlusväliste päringute hulk vabastab võimekust süvenemist

nõudvate ja keerukate üksikjuhtumite lahendamiseks. KOV-ide jaoks jääb teenuse mõjuulatus

muutumatuks, kuna süsteemis MinuKataster algatatud maakorraldustoimingutega vahetult

seotud nõustamine püsib endiselt tasuta.

Mõju riigieelarvele

Muudatusega ei ole ette näha täiendavaid kulusid riigieelarvele. Nõustamisest laekuv täiendav

tulu suunatakse MaRu eelarvesse.

Mõju riigi julgeolekule

Mõju puudub.

4.7. Lahendatav probleem: traditsiooniliste staatiliste kaardiväljundite (sh trükikaardifailide

ja paberkaartide) koostamine ning haldamine ei ole riigile enam kuluefektiivne ega

ressursitõhus, kuna selline "tardkujul" infoproduktide loomine nõuab mahukat käsitööd ja

spetsiifilist ressurssi, kuid tulemus kaotab oma aktuaalsuse kohe pärast andmete uuenemist

alusandmebaasides

4.7.1. Probleemi kirjeldus

Senine käsitöömahukas ja ebaefektiivne tardkujul trükikaartide tootmine ei suuda sammu

pidada andmete kiire uuenemisega, mistõttu tuleks ressurss suunata iganenud staatiliste toodete

asemel paindlikule ja nõudluspõhisele kaardilahenduste koostamisele.

Kaartide valmimise ajaks on pidevalt uueneva ETAK andmestiku tõttu osa kaardil kujutatavast

infost juba muutunud, mistõttu vajavad kaardilehed kiiresti uuendamist. Seetõttu on otstarbekas

loobuda tardkujul kaartide tootmisest.

Samas on MaRu-s olemas kogu Eestit kattev baasruumiandmestik - ETAK ning pikaajalise

kogemusega spetsialistid. See võimaldab koostada erinevaid kaarditooteid vastavalt kasutajate

vajadustele. Kolmandatel isikutel on huvi tellida ETAK andmetel põhinevaid ning nende

soovidele vastavaid digitaalseid ja trükikõlblikke kaardifaile.

Paralleelselt tardkujul trükikaartide tootmise lõpetamisega on otstarbekas pakkuda

nõudluspõhist kaartide koostamise teenust, rakendades MaRu olemasolevat kompetentsi ja

andmestikku.

4.7.2. Eesmärgid

Tagada riigi ressursside säästlik ja tõhus kasutamine, suunates kompetentsi ajakohaste ning

nõudluspõhiste digitaalkaardilahenduste arendamisse. Selleks luuakse selgetel alustel tasuline

teenus ETAK andmetest kaartide koostamiseks ja kujundamiseks, mis katab teenuse

osutamisega kaasnevad kulud.

30

4.7.3. Võimalikud lahendused

Kaalutud mitteregulatiivsed lahendused

Praegune kord võimaldab tasustada vaid kulumaterjale (paber, tint, lamineerimine), kuid

ignoreerib protsessi kõige mahukamat osa – spetsialisti tööaega ja ekspertiisi. Selline mudel on

riigile majanduslikult ebaefektiivne, kuna personaliseeritud kaardilahenduste koostamine on

ressursside poolest kulukas. Piiratud eelarvelised vahendid muudavad teenuse osutamise

juhuslikuks ja sõltuvaks hetkevõimalustest, mis pärsib teenuse arengut ning kättesaadavust

turul.

Lahenduseks oleks MaRu rahastuse suurendamine läbi riigieelarve, mis võimaldaks kaartide

koostamist. Sellisel juhul oleks võimalik kaartide koostamist pakkuda tasuta teenusena, ilma

seda tasuliseks muutmata, kuid pidevalt väheneva riigieelarve võimaluste juures ei ole realistlik

rahastuse suurendamine ning seeläbi eesmärkide täitmine mitteregulatiivsete lahenduste kaudu,

seega tuleb rakendada regulatiivseid lahendusi.

Regulatiivne lahendus

Tardkujul trükikaartide tootmine lõpetatakse, selleks tehakse vajalikud muudatused RAS-is.

Kehtestatakse õiguslik regulatsioon RAS-is digitaalsete ja trükikõlblike kaardifailide

koostamiseks tasulise teenusena, sätestades teenuse sisu ja hinnastamise alused.

Regulatsiooniga määratletakse, et MaRu pakub tellimuspõhiseid kaarditooteid mõõtkavas

1:5000 kuni 1:350 000, kasutades ETAK baasruumiandmestikku ning ameti kartograafilist

kompetentsi. Teenus hõlmab tellija vajadustest lähtuvaid personaliseeritud digitaalsete

kaardifailide koostamist ja ettevalmistamist koos võimaliku väljatrükiga. Samuti nähakse ette

võimalus kasutada saadud tasu MaRu põhimäärusest tulenevate tegevuste kulude katmiseks.

4.7.4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Teenuse vajaduse ja võimaliku rakendamise hindamisel on tuginetud MaRu senisele

praktilisele kogemusele trükikaartide tootmisel ning üksiktellimuste täitmisel erinevatele riigi-

ja KOV asutustele. Senine 1:20 000 kaardisarja koostamise protsess on andnud teadmise nii

töömahust, tootlikkusest kui ka vajalikest andmetöötlus- ja kujundusetappidest, mis võimaldab

hinnata realistlikult teenuse osutamise ressursivajadust ja maksumust. VTK kooskõlastamise

käigus selgitatakse välja huvigruppide arvamused.

4.7.5. Mõjud

Majanduslikud mõjud

Sihtrühm: füüsilised ja juriidilised isikud

Tardkujul trükikaardi kasutamine on ajas vähenev. Seega on tardkujul kaartide tootmise

lõpetamise majanduslik mõju ulatus väike/vähene. Füüsiliste ja juriidiliste isikute soovidest

lähtuvate digitaalsete ja trükikõlblike kaardifailide koostamise mõju on positiivne, sest teenuse

kasutuselevõtt loob füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimaluse saada kvaliteetseid ja

konkreetsele vajadusele kohandatud kaardilahendusi. Kaardid tuginevad ETAK andmestikule,

mis tagab andmete kooskõla riiklike registritega ja vähendab ebatäpsustest tulenevaid riske.

Tasu rakendub üksnes tellija vajadustele kohandatud andmete koondamise ja kujundamise eest,

samas kui avalikud ruumiandmed jäävad jätkuvalt tasuta kättesaadavaks.

31

Vähesel määral võib teenus mõjutada turul tegutsevate kaardilahendusi pakkuvate ettevõtjate

teenuse tarbimist. Mõju on siiski eeldatavalt väike, sest teenus keskendub riiklike alusandmete

ametlikule esitamisele ning erasektoril säilib võimalus pakkuda lisandväärtusega ja

innovaatilisi kaardilahendusi ning kasutada ETAK andmeid oma toodete ja teenuste

arendamiseks.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: riik ja KOV

Tardkujul trükikaardi tootmise lõpetamise mõju on positiivne, kuna võimaldab suunata riigi

vähesed ressursis digitaalkaartide koostamisse ning pakkuda seeläbi paremate

võimalustega/kvaliteediga digitaalkaarte, mille kasutusvõimalused on laiema mõjuga.

Riigiasutuste soovidest lähtuvate digitaalsete ja trükikõlblike kaardifailide koostamise ja

kujundamise pakkumine MaRu poolt omab positiivset mõju, kuna riigi ressursid nende

tellimisel on läbimõeldud ja kuluefektiivsed, kaardiandmed on usaldusväärsed ja kooskõlas

riiklike registritega.

Tardkujul trükikaartide tootmise lõpetamine ei avalda KOV-idele negatiivset mõju. Kuna

paberkaartide uuenemistsükkel ei ole juba praegu piisavalt kiire KOV-ide dünaamiliste

ülesannete täitmiseks, on omavalitsused praktikas liikunud digitaalsete andmeteenuste

kasutamisele.

KOV-ide soovidest lähtuvate erinevate digitaalsete ja trükikõlblike kaardifailide koostamise

mõju on positiivne, sest selle teenuse kasutuselevõtt annab KOV-idele võimaluse saada oma

tööks usaldusväärseid, ajakohaseid ja vajaduspõhiselt koostatud kaarte (teede hoolduse, taristu

planeerimise, maakasutuse korraldamise ja varahalduslike otsuste tegemisel), mida on neil

võimalik kasutada erinevate ülesannete täitmiseks. KOV saab valida kaardi ulatuse, mõõtkava,

kihid ja kujunduse, mistõttu ei pea kasutama üldiseid, nende tööks ebapiisavaid lahendusi.

Mõju riigieelarvele

Muudatusega ei ole ette näha täiendavaid kulusid riigieelarvele. Kaardimaterjalide

koostamisest laekuv täiendav tulu suunatakse MaRu eelarvesse, mida saab kasutada

tellimuspõhiste kaartide teenuse osutamiseks.

Mõju riigi julgeolekule

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest kriisiolukorras peab riigil olema võimekus toota

operatiivselt ajakohaseid ja täpseid kaarte (nt teed, hooned, veekogud, üleujutusalad ). Kui

MaRu-s kartograafilist kompetentsi ei säilitata, peab riik hakkama neid teenuseid sisse ostma

erasektorilt või sõltuma välismaistest platvormidest (nt Google Maps), mis ei pruugi

kriisiolukorras pakkuda vajalikku täpsust ega hukukindlat teenust (turvalisust).

5. Muudatuste kumulatiivsed mõjud ja halduskoormuse tasakaalustamine

VTK-s toodud probleemid katavad laia valdkonda: aadressi‑ ja kohanimede haldus, kohalike

geodeetiliste tööde kooskõlastamine, aeromõõdistamise andmete avaldamine, GNSS‑võrkude

regulatsioon, riikliku ruumiandmete uuendamise jäikus, teabevaldajate tehniline võimekus,

maakorraldustoimingute läbiviimine ning riikliku tehingute andmebaasi rahastus.

Kavandatavad muudatused on suunatud valdkonna pikaajalise kvaliteedi, usaldusväärsuse ja

andmeturbe tagamisele. Uute teenusmudelite, sertifitseerimisnõuete ning riigilõivude

32

ajakohastamisega kaasneb erasektorile ja elanikele esialgne kohanemisperiood. See on vajalik

samm teenuste standardiseerimiseks, kõrge professionaalse taseme hoidmiseks ning teenuste

jätkusuutliku rahastusmudeli loomiseks.

Samas mitmed tegurid vähendavad nii elanike ja ettevõtjate kui ka pikemas perspektiivis

riigiasutuste halduskoormust. AKS‑i ja huvipunktide keskne andmehaldussüsteem vähendab

dubleerimist, sest andmed kogutakse ühekordselt ja neid saab kasutada mitme asutuse vajaduste

katmiseks. See vähendab vajadust, et iga asutus teostaks sama andmekogumise eraldi.

Automatiseerimine vähendab käsitööd ning kiirendab menetlusi. Tellimuspõhine ETAK

andmete uuendamine vähendab vajadust dubleerivate andmekogumiste järele. Riigiasutuste ja

kohalike omavalitsuste jaoks tähendab see väiksemaid kulusid välitöödele ning sujuvamat

haldusmenetlust tänu täpsetele ja ajakohastele alusandmetele. Eksperthinnangute teenuse

pakkumine piirivaidluste lahendamiseks vähendab kohtute ja KOV-ide koormust, kuigi see

võib MaRu‑l tekitada mõõdukat lisatööd eksperthinnangute koostamisel.

Hinnanguliselt kompenseerivad VTK-s kirjeldatud vähendavad meetmed suure osa

halduskoormuse kasvust. Lühiajaline koormuse kasv on vältimatu üleminekuperioodil: uute

protseduuride juurutamise, IT-süsteemide ümberkorraldamise, sertifitseerimis nõuete

rakendamisega seotud administratiivsed ülesanded nõuavad lisatööd ja juhtimist. Kuid pikemas

perspektiivis vähendavad muudatused nii MaRu kui ka KOV-ide halduskoormust.

6. Edasine väljatöötamine

Käesoleva VTK osas saabuvate arvamuste ja ettepanekute alusel alustame 2026. a II kvartali

alguses eelnõu koostamist.

Eelnõu esmane versioon on plaanis esitada kooskõlastamisele 2026. a II kvartalis.

Vabariigi Valitsusele on kavas eelnõu esitada 2026. a II kvartali lõpus.

Vastutavate ametnik: Antti Pääsukene, maapoliitika ja riigivara nõunik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, maa- ja ruumipoliitika osakond,

[email protected], +372 5305 2318.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

10.04.2026 nr 2-1/1307-1

Ruumiandmete seaduse jt seaduste muutmise

seaduse ning teenuste kujundamise

väljatöötamiskavatsus

Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ruumiandmete seaduse jt seaduste

muutmise seaduse ning teenuste kujundamise väljatöötamiskavatsuse.

Ootame teie kooskõlastusi ja arvamusi 10 tööpäeva jooksul alates kirja kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa: Ruumiandmete seaduse jt seaduste muutmise seaduse ning teenuste kujundamise

väljatöötamiskavatsus

Lisaadressaadid: Riigikogu Kantselei

Riigikantselei

Õiguskantsleri Kantselei

Eesti Geodeetide Ühing

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Omanike Keskliit

Tartu Maakohtu kinnistusosakond

AS Metrosert

Eesti Geoinformaatika Selts

Antti Pääsukene

+372 5305 2318 [email protected]