Vastus selgitustaotlusele

Tere!

Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole küsimustega, mis puudutavad isikuandmete töötlemist uuringus. Selgitustaotlusele vastates ei saa AKI anda siduvat seisukohta, see on võimalik vaid järelevalvemenetluses. Kõiki asjaolusid teadmata saab AKI anda vaid üldised selgitused.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt tuleb isikuandmeid töödelda seaduslikult, õiglaselt ja läbipaistvalt. Selleks et isikuandmete töötlemine oleks seaduslik, peab see põhinema ühel artikli 6 lõikes 1 sätestatud õiguslikust alusest. Seega peab vastutav töötleja enne isikuandmete töötlemise alustamist alati kindlaks tegema, milline on kavandatava töötlemise sobiv õiguslik alus. Isikuandmete töötlemise eesmärgi määrab isikuandmete vastutav töötleja ning sellest lähtub ka õiguslik alus. Üldistatult saab teadusuuringu tegemisel isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks olla, kas: 1. andmesubjekti nõusolek, 2. seadus (avalikes huvides olev ülesanne) või 3. eraõigusliku isiku puhul õigustatud huvi.

AKI selgitab, et uuringute puhul tuleb sageli arvestada, et uuringu tellija on uuringu isikuandmete vastutavaks töötlejaks ning ülikool, uurimisasutus või eraõiguslik uuringufirma, kes uuringu tegelikult läbi viib on volitatud töötlejaks. Seetõttu peab uuringu tegemiseks õiguslik alus olema uuringu tellijal. Peate seega välja selgitama, mis rollis on ülikool selle uuringu puhul.

Konkreetse andmekoosseisu kohta ei saa samuti anda lõplikku hinnangut, kas neid andmeid tuleb lugeda anonüümseteks. Esmalt tuleb andmestikku hinnata kogumis, st kas neid seotakse uuringus muude andmetega või on muu võimalus andmete täiendamiseks viisil, mis võimaldab need konkreetse füüsilise isikuga seostada. Teiseks tuleb uuringute puhul arvestada, et kui Statistikaamet volitatud töötlejana töötleb andmeid selle uuringu eesmärgi täitmiseks, nt kogub ja anonümiseerib vms, on tegemist isikuandmete töötlemistoiminguga.

Soovitame alati isikuandmete töötlemisega seotud küsimustega esmalt pöörduda oma asutuse andmekaitsespetsialisti poole, kes tunneb asutuse spetsiifikat ja saab asjaolusid teades konkreetsemat nõu anda. Tartu Ülikooli AKS on Terje Mäesalu, [email protected].

Heade soovidega

Tere, palun nõu andmepäringu õigusliku aluse osas.

Tahame tellida Statistikaametilt Kohtla-Järve Järve linnaosa ja Valga linna eluruumide andmeid ja demograafilisi andmeid. Kasutame neid Euroopa Komisjoni ja Rahandusministeeriumi projekti CO2PED uuringus, et hinnata kuidas asustus on muutunud 2019-2025.

Milline oleks õiguslik alus statistikaametilt andmete küsimiseks? Avalikes huvides ülesande täitmine? Kas võib neid andmeid lugeda anonüümseteks, ning kooskõlastust pole vaja?

Eluruumide andmed:

• * hoonete arv

• * ehitusaasta (10-aastaste vahemike lõikes)

• * tavaeluruumide arv

• * tavaeluruumide pind (m²)

• * hoone tüüp: 1-korteriline elamu, 2-korteriline elamu, vähemalt 3-korteriline elamu, mitte-elamu

• * eluruumi kasutamise alus: omanik, üürnik, muu

Demograafilised andmed:

• * elanike arv vanusegruppides: 0–17, 18–64, 65+

• * tavaleibkonna tüüp

• * töötajate arv (sh töötavad pensioniealised)

• * töötute arv

Tänades

Ly Lumiste

projektijuht

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž

Ringi 35, 80012 Pärnu

+372 5566 3904

ly.lumiste@ut.ee

100 × 100 m detailsusega andmeid avaldame Eesti viie suurema linna kohta: Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu. Valga linna kohta saame andmeid esitada maksimaalselt 500 × 500 m täpsusega.

Loodan, et vastusest on abi. Lisaküsimuste korral vastame meeleldi.

Lugupidamisega