Sotsiaalhoolekande seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seadus

Seletuskirja lisa 1

Kooskõlastustabel sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine) juurde, 2022, väljavõte

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Astangu Kutserehabilitatsi ooni Keskus

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi Astangu keskus) tervitab sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse üldiseid lähenemise põhimõtteid, muuta süsteem inimese vaates selgemaks. Küll aga juhime Teie tähelepanu järgmistele teemadele seoses pikaajalise kaitstud töö teenusega. Nimelt, pikaajalise kaitstud töö (edaspidi PKT) teenuse lõppemise ja töötamise toetamise teenuse ümberdisainimise juures on oluline silmas pidada, et on suur hulk puuduva töövõimega inimesi, kes ei rakendu kunagi avatud tööturul ja vajavad enda maksimaalseks töiseks rakendumiseks juhendamist ja toetatud töökeskkonda. Juhime tähelepanu, et Astangu keskuse PKT teenuse klientide seas on inimesed, kes ei saa muid teenuseid ja see on nende jaoks võimalus töötamiseks, sest avatud tööturg ei ole vaimse tervise seisundi ja suure juhendamisvajaduse tõttu võimalik. Seejuures saame öelda, et 4 tundi kuus minimaalseks töötamiseks (nii nagu hetkel on see TTT puhul), ei ole meie hinnangul adekvaatne ja kooskõlas sihtrühma soovidega/vajadustega. Tulevase teenuse disainimisel tuleb arvestada selle teenuse sihtrühma vajadusi, mis annaksid inimesele eesmärgistatud tegevuse ehk töö tegemise võimaluse, mitte töö matkimise kogemuse mõnel tunnil kuus. Praeguse PKT teenuse paindlikkus olla teenusest eemal tervise halvenemise tõttu peaks olema ka tulevases teenuses, sest see annab kindlustunde tegeleda terviseteemadega. Peame oluliseks rõhutada teenuseosutajate vastutust teenuse osutamisel. Kaitstud töö või töötamise toetamise teenuse osutamisel peab ettevõte/asutus võtma vastutuse kliente toetada töötamisel ja töötamise väärtustamist, mis hõlmab mh seda, et tooted, mida inimene töötamise ajal teeb, on võimalik müüa. Teenuseosutaja peab olema võimeline otsima töödeks allhankeid, ise tooteid turustama, mitte et teenus oleks meelelahutuse pakkumine, vaid väärtustatud ja väärtuslik töö.

Arvestatud. Ei ole arvestatud. SHS-s on töötamise toetamise (TT) teenuse puhul inimese minimaalne juhendamine teenuse osutaja poolt 4 tundi kuus, aga see peab vastama inimese tegelikule juhendamisvajadusele. TT teenuse kirjeldus ei ütle, kui suure koormusega inimene peab töötama. Seaduses olemas. SHS-s on teenuselt eemalolek võimalik kuni 2 kuud järjest, kokku 4 kuud aastas. Nõustume kommentaariga. TT teenuse eesmärk on toetada inimest tööle asumisel ja töötamisel.

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Seetõttu on oluline teenuse ümberkorraldamisel teha analüüse ja uuringuid sihtrühma ehk nende inimesi silmas pidades, kellele teenust disainitakse (varasemad tehtud uuringud keskenduvad enamasti riigivaatele). Vaja on aru saada, kes on täpselt selle tulevase teenuse sihtrühm, mis on nende inimeste vajadused ja võimalused maksimaalselt panustada enda võimetekohaselt töötamiseks. Oluline on Astangu keskuse arvates asjaolu, et samamoodi nagu täieliku töövõimega inimesele, annab võimetekohane töö tegemine ka puuduva töövõimega inimesele eesmärgistatud ja väärtusliku tunde. Samamoodi on puuetega inimestel õigus tööle kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 27. Samuti tuleb arvestada, et kuna kõik inimesed ei ela tõmbekeskustes, on oluline läbi mõelda, kuidas neile peab olema teenus kättesaadav ja kes on teenuseosutaja (teenuseosutaja pädevused tegeleda nii sotsiaalsete probleemidega kui ka juhendamisega, tööde leidmise ja turustamisega). Lisaks sellele kutsume üles leidma lahendusi PKT teenuse jätkusuutlikkusele võimalikult kiiresti ja osapooli (nii teenuse osutajad kui saajad) kaasates, sest hetkel oleme punktis, kus selgub, et riigil raha ei ole PKT teenuse jätkamiseks ja teenusesaajatel on ebaselgus ja ebakindlus, mis saab nende töötamise võimalusest. Sealhulgas puudutab see ka neid inimesi, kes saavad täna erihoolekandeteenuseid, kuid kellele selle teenuse raames ei pakuta juhendatud töötamise võimalusi.

Ei ole arvestatud. TT teenuse sihtrühm on psüühilise erivajadusega inimene, kes vajab enne tööle asumist ja töötamise ajal pidevalt toetust ja juhendamist. Ei ole arvestatud. Tulevikus on planeeritud TT teenus liikuma isikukeskse erihoolekande teenusmudeli (ISTE) KOV üksuste korraldusele ja rahastusele, mis toetab teenuse saamise võimaluste suurenemist elukoha lähedal ja vastavalt kogukonna nõudlusele.

MTÜ Erihoolekande- teenuste Pakkujate Liit

MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit on tänulik, et fookusesse on tõstetud olulised teemad, mida soovitakse parandada. Saame aru, et kõikide pakutud lahenduste realiseerimiseks on riigil vaja leida ressursse juurde väga suures mahus, mis kahjuks tänast majanduslikku olukorda hinnates tundub võimatu. Väga oluline on, et psüühilise erivajadustega inimestele pakutavate teenuste ja toetuse alarahastamist teadvustatakse. Loodetavasti tekivad plaanidele hiljem realistlikud rakenduskavad. 5. Töötamise toetamise teenuse muutmine Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit loeb murelikult, et töötamise teenuse osutamine plaanitakse panna sõltuvusse inimese saadavatest teenustest ja ööpäevaringset teenust saavad isikud ei ole teenusele õigustatud.

Ei ole arvestatud. PKT teenuse piloteerimise käigus saadud andmetele tuginedes ei nähtu ööpäevaringse erihooldusteenuse

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Täiskasvanud tööealise inimese jaoks on töö tegemine oluline identiteedi osa ja inimesed loevad seda oma elu tähtsamaks rolliks, mis aitab neil eneseteadvust tõsta, oma puue või haigus tahaplaanile jätta ja ühiskonnas olulises rollis olla. Sõltumata sellest, millist muud erihoolekande teenust ta saab. Ööpäevaringsel teenusel ollakse täna palju ka põhjusel, et ravimite võtmine ja enese eest hoolitsemine ei ole piisav iseseisvaks eluks, aga oskus erinevaid töötegevusi teha on olemas. Ööpäevaringsetel teenustel olevad inimesed on väga edukalt kaasatud avalikul tööturul olevatesse töödesse (kojamehed, KOV-ide haldusbrigaadid, alltöövõtud) ja PKT-l on nad seepärast olnud, sest see on olnud ainuke pakutud võimalus (TT-d ju ööpäevaringsed inimesed pole saanud). Teenuse saamine peab olema sõltuvuses inimese võimetest, mitte pakutavast teenusest. Ainult toetavatele teenustele (tulevikus komponendipõhisele teenusele) seda võimaldades lõigatakse ära ööpäevaringsete teenuste saajatele nende võimalus. Tabelis 5 on välja toodud, et ÖE teenusel saavad 95 inimest täna PKT teenust. See on piisav näide sellest, et selline võimekus on töötamisel olemas. Ei tohi üldistada, et kõik teenusosutajad mängivad töötegemist, vaid see on väga oluline komponent inimese taastumisel. Nt AS HKT kohtumäärusega teenustel tegi lepingulisi töid selle aasta I kvartalil 38% teenuse saajatest. Peamine, mida töötamise teenusel on vaja, pole mitte stipendium ja kohustuslik tööleping ning miinimumpalgale vastav tasu, mis on riigile koormav, vaid on vaja juhendajat, kes inimest abistab, saadab, töökohal toetab. Töötasu saadakse tehtud töö eest käsundus- või töövõtulepingu alusel. Teenuse rahastamise komponentideks peavad olema töötaja töötasu, töökeskuse ruumikulu ja väike bürookulu. Nagu on praegu TT-teenusel. Teenuseosutaja otsib ise töö ja maksab ise tasu kliendile vastavalt väljateenitule. Ega see ei tähenda, et kõik ööpäevaringsed teenuse saajad seda teenust vajaksid vaid spetsialistid hindavad, kas konkreetsele inimesele on seda vaja või mitte.

(ÖE-teenus) inimeste väga edukas avaliku tööturu töödesse kaasamine. ÖE teenuse puhul on muuhulgas teenuse osutaja kohustuseks kujundada isiku tööoskusi ja võimaldama isikule töö tegemise harjutamist. Tulevikus on planeeritud TT teenus liikuma ISTE mudeliga KOV korraldusele ja rahastusele, mis tähendab, et korraldusmudel on teine ja ÖE inimestele eraldi töötamise teenust ei ole. Mis ei takista ÖE inimestel töö tegemist, sh töötamist avatud tööturul kui nad on selleks võimelised.

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Seega me ei nõustu, kui töötamise toetamise teenust osutatakse teise EHT saamise alusel ja see on suletud ÖE teenuse klientide jaoks. Teenuse saamiseks peab olema hinnatud inimese võimekus tööd teha (mitte töötukaasa mõõdikute alusel - osalise või täieliku töövõimetusega, vaid SKA poolt, kes hindab mitut tundi inimene nädalas on võimeline töötama). 6. ÖET-eelne teenus Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit palub kaaluda, kas sellise teenuse loomine on otstarbekas, kui vajadus tuleneb vaid sellest, et inimesed soovivad oma lähedasi rohkem koju võtta. Kui realiseerub nt 100-120 päeva teenuselt puudumise võimalus, siis ei ole eraldi teenust vaja vaid peredel on võimalik oma lähedaste eest ise sagedamini hoolitseda. Praegused IET-PNH teenuse osutajad osutavad paljudele klientidele teenust 30 päeva kuus, mille kliendid ise kinni maksavad. 7. SHS § 89 sõnastuse täpsustamine on väga oluline, sest siiani on olnud arusaamatu, kas ruumide ülalpidamise kohustus on teenuse osutaja asukohajärgsel omavalitsusel või inimese registrijärgse elukoha omavalitsusel.

Arvestatud osaliselt. ÖE-teenuse eelse teenuse (eelnõus päeva- ja nädalahoiuteenus) loomiseks määruse asemel seaduse tasandil on mitmeid põhjuseid, mis on eelnõu seletuskirjas ka kirjeldatud. Teenuse toomisega seadusesse täpsustame ka teenusele õigustatud isikuid ja teenuse nõudeid. Arvestatud.

Eesti Töötukassa 2) VTK punktis 9.2.1. (lk 29) on kirjeldatud kohandatud TTT mudeleid, kus mõlema mudeli puhul on teenusele õigustatud nii puuduva kui osalise töövõimega inimesed vastavalt hinnatud vajadusele. Kuna osalise töövõimega inimesed on üldjuhul aktiivsed tööotsijad ja töötukassas töötuna registreeritud, siis on nad ka tööturuteenuste kliendid. VTKst ei selgu, kuidas toimub osalise töövõimega inimeste puhul vajaduse hindamine, millal kasutab inimene tööturumeetmeid ja millal on TTT klient ning kuidas on välditud vajaduse hindamise ja teenuste osutamise dubleerimist tööturu- ja hoolekande süsteemi vahel.

Arvestatud osaliselt. TT teenuse vajadust hinnatakse SKA poolt ja lähtutakse sellest, kas inimene tööle asumiseks vajab lühiajalist või pikaajalist tuge. TT teenuse sihtrühmaks on inimesed, kes vajavad pikaajalist tuge.

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

3) VTK punktis 11.2.1.2.3 on öeldud, et töötukassa kui peamine koostööpartner tööhõive valdkonnas on muudatustest kas kaudselt või otseselt mõjutatud. Samas ei ole toodud, milles kaudne või otsene mõjutamine seisneb. Neid mõjusid tuleb täpsemalt hinnata ning analüüsida, kas mõju on siis otsene või kaudne ja milline täpsemalt. Mõjude analüüsimisse tuleb kaasata töötukassa. 4) VTK punktis 11.2.1.3 on öeldud, et võrreldes praeguse olukorraga, kus teenuse osutamine toimub nii SKA kui töötukassa kaudu, jäävad mudelis töökeskused vaid SKA hallata, mis tähendab, et süsteem ja ülesannete jaotus on selgemad. Jääb selgusetuks, kas ja mida see tähendab töötukassa jaoks.

Töötukassaga toimunud arutelud, kus antud ülevaade võimalikust inimeste arvust, kes PKT projekti lõppedes võivad suunduda TKsse et tuvastada õigustatus töötuskindlustushüvitisele ja tutvuda tööturu teenustega, mis on olemas vähenenud töövõimega inimestele. SKA suunab teenusele inimesed, kes vajavad töötamiseks kaitstud tingimusi.

Rahandusministe erium

2. VTK lk 56 kirjeldab dilemmat, kes katab igapäevaelu toetamise teenuse ITT kulud: kas teenuse saaja elukoha KOV või teenuse osutaja asukoha KOV. Soovitame korraldusmudelite üle otsustamisel lahutada teenuse üle otsustaja ja rahastaja ning teenuse osutaja, siis ei teki sellist dilemmat. Alati vastutab rahastamise see, kes teenuse saatmise otsustab. Täiesti võimalik on korralduslik mudel, et KOV vastutab kõikide erivajadustega inimestele abi andmise eest (hindab abivajaduse ja leiab teenuse osutaja), aga näiteks äärmusliku hooldusvajaduse korral osutavad teenust kasvõi riigi asutused või riigi äriühing. Abivajaduse hindamisel on võimalik mudel, kus KOV saab kompetentset abi spetsiifilistes küsimustes erialaspetsialistidelt (nt tervishoid). Seega KOVile ülesande mitteandmisel ei tohiks olla põhjendus, et KOVi töötaja kompetents ei võimalda mingit abivajaduse aspekti hinnata. KOV keskse juhtumikorraldajana peab oskama ära tunda, missuguseid aspekte on vaja hinnata.

Arvestatud osaliselt. Alates 2018. aastast on Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest katsetatud psüühikahäirega inimeste toetamiseks isikukeskset ja komponendipõhist teenusmudelit. Mudel näeb ette, et inimese abi- ja toetusvajaduse taseme hindab KOV spetsialist, kes suunab seejärel inimese sobiva baastoetuse osutaja juurde, kelleks võib olla näiteks praegu erihoolekande- või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid osutav asutus. KOV spetsialistidele on enne mudeli rakendumist planeeritud spetsiifilised koolitused. Rahastamine on rakendamise esimese faasis planeeritud toimuma läbi

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

toetusfondi, seejärel läbi KOV eelarve.

SA Liikva Päikesekodu

1. VTK kohaselt kavandatakse muuta ühe toetava teenuse (TTT) puhul teenuse sisu enne seda, kui toetavad teenused komponentidena KOV-ile koordineerida antakse. Eesmärgiks on märgitud tagada psüühikahäirega inimestele stabiilne ja paindlik töökeskkond, kus teenuse raames on võimalik teha töiseid ja arendavaid tegevusi, millel on omakorda positiivne mõju nii perekonnaliikmete igapäevasele koormusele kui ka psüühikahäirega inimese tervisele tervikuna. Seevastu on täielikult puudu 100% puuduva töövõimega inimestele ”töölaadsete tegevuste” teenus, mis nõuab nii juhendamist kui tööjõu rahastamist. Palume vastav teenus VTK’s samuti ette näha.

2. VTK näeb ette luua uus, äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringse teenuse eelne teenus ehk intervallteenus. VTK kohaselt intervallteenus vähendab lähedaste hoolduskoormust, toetab nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist ning pakub raske või sügava intellektihäirega inimestele nende toimetulekuks vajalike tegevuskomponentidega teenust, mis võimaldab jätkata elamist koduses keskkonnas.

Ei ole arvestatud. TT teenuse sihtrühm on puuduva töövõimega psüühilise erivajadusega inimene, kes vajab enne tööle asumist ja töötamise ajal pidevalt toetust ja juhendamist. Teenuse eesmärk on valmistada inimest ette võimalusel iseseisvalt ilma toetuseta tööle asumiseks. Puuduva töövõimega inimestele, kes ei ole võimelised tööle asuma, sobib ÖE-teenus, mille puhul on teenuse osutaja kohustuseks muuhulgas kujundada isiku tööoskusi ja võimaldama isikule töö tegemise harjutamist. Arvestatud osaliselt. ÖE-teenuse eelse teenuse (eelnõus päeva- ja nädalahoiuteenus) loomisel määruse asemel seaduse tasandil täpsustame seaduse eelnõu seletuskirjas teenusele õigustatud

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Vajalik on täpsustada, et milles on vastava teenuse erinevus võrreldes IET PNH-ga. Juhul kui on tegemist ööpäevaringse teenuse eelse teenusega, siis on ülioluline et oleks selge kes katab ruumidega seotud kulud nende tegelikes kuludes.

3. VTK märgitakse, et SHS § 89 regulatsioon peab olema selge ja läbipaistev ning võimaldaks EHT osutajal kulusid planeerida ning pakute välja SHS § 89 uued võimalikud sõnastused, mis aga kahjuks ei muuda regulatsiooni kuidagi selgemaks, vaid piirab veelgi enam ruumidega seotud kulude kandmist ning annab kohalikule omavalitsusele piiramatu voli otsustada kulude kandmise ulatus ja seda sõltumata sellest, millised on tegelikud kulud.

VTK kohaselt kavandatakse teenuse hinda lisada amortisatsiooni-/investeeringukomponent ehk vastavas osas on teenuse osutamisega seotud ruumidega seotud kulud vastavas osas riigi kanda ning vastava eesmärgi tähtajaks on märgitud 2024. Puudub vaidlus, et amortisatsioon on ruumidega seotud kulu, mille osas oleme varasemalt esitanud audiitorbüroo ekspertarvamuse ning vastavas osas ka sisuline vaidlus puudub. Seega on vajalik regulatsioon, mis kohaselt näeb ette üheselt ja selgelt ruumidega seotud kulude, sh amortisatsiooni- /investeeringukomponendi katmise. Vastasel juhul kehtestatakse läbi SHS § 89 regulatsioon, millega piiratakse täielikult ruumidega seotud kulude katmise amortisatsiooni- /investeeringukomponendi ulatuses, mis ilmselgelt on vastuolus aluspõhimõttega, mille kohaselt on isikul õigus riigi ja kohaliku omavalitsuse vahenditest erihoolekandeteenusele ning ilmselgelt ilma ruumidega seotud kuludeta ei ole võimalik ka teenust osutada. Juhul kui riik soovib jätta kohalikele omavalitsusele otsustada, millises ulatuses kulusid kantakse ja seda sõltumata tegelikest kuludest, siis tuleb vastavat regulatsiooni täiendada vastavalt, et üheselt ja arusaadavalt oleks ette nähtud, et kohalike omavalitsuste poolt katmata kulud hüvitab riik (näiteks kui kohalik omavalitsus otsustab, et kannab kulud x summas, kuid tegelikud kulud on mitmed korda kõrgemad üksnes näiteks elektrihinnast tulenevalt, siis peab olema tagatud ka vastavate kulude katmine).

isikuid ja teenuse nõudeid, samuti teenuse rahastamist. Kahjuks ei ole erihoolekandeteenuste maksumused jõudnud kulupõhisele tasemele, kuid loodava teenuse maksumus on üks kõrgemaid. Ei ole arvestatud. VTK-s toodud võimalikud sõnastused ei leidnud arvamuse andjate poolt üksmeelset heaksiitu. Eelnõu täpsustab, et ruumikulud IET teenuse puhul tasub inimese elukohajärgne omavalitsus.

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Lisaks on arusaamatu SHS § 89 välja pakutud sõnastus kululiikide osas, mida peaks kohalik omavalitsus kandma s.o. ruumide korrashoiu, kütte-, elektri-, üüri- ja remondikulud. Vastav sõnastus piirab täielikult ruumide omanikul endal teenuse osutamise, vaid suunab ruume üksnes üürima. Nagu korduvalt märgitud, siis ruumide amortisatsioon on sarnane kulu ruumide üürile ning kohalike omavalitsuste poolt kulude piiramine üksnes üürikuluga, on õigusvastane ja piirab ruumide omanikul teenust osutamast. Samuti ei saa kõiki ruumidega seotud kulude komponente ette näha ning ära piirata konkreetsete kululiikidega, näiteks on pakutud sõnastusest välja jäetud vee- ja kanalisatsioonikulu, mis ilmselgelt on samuti vajalik ruumides teenuse osutamiseks. Samuti jääb arusaamatuks, mida on mõeldud pakutud sõnastuses, et hüvitataks teenuse osutamisega seotud ruumidega, mis ei ole isiku eluruumid, kulud. Teenuse osutamisega seotud ruumid on kõik vastava objekti ruumid, sh näiteks tehniline ruum jmt, kuna ilma vastava ruumita ei saa ka teenust osutada. Lisaks tuleb märkida, et teenust eluruumides ei osutata ning viide eluruumidele on sisutu ning tekitab üksnes võimalikke väärarusaamu. Seega SHS § 89 pakutud sõnastused ei ole vähimalgi määral kooskõlas selge ja läbipaistva õigusloome põhimõttega, vaid annavad kohalikele omavalitsustele piiramatu diskretsiooni otsustamaks kulude katmisega seonduvas ning puudub igasugune regulatsioon kulude hüvitamiseks kui kohalik omavalitsus ei otsusta üldse kulude katmist või teeb seda piiratud ulatuses. Eeltoodust järeldub, et kavandatav muudatus mitte ei muuda olemasolevat regulatsiooni selgeks, vaid muudab olemasoleva regulatsiooni vastavalt, et ruumidega seotud kulude katmiseks igasugune kohustus nii riigil kui kohalikul omavalitsusel puudub. SHS § 72 lg-st 1 tuleneb üheselt, et igapäevaelu toetamise teenuse rahastamine on riigi ja kohaliku omavalitsuse jagatud kohustus, mis tähendab, et ühe teenuse osutamisega seotud kulukomponendi s.o. ruumidega seotud kulu katmiseks tuleb ette näha regulatsioon, mille kohaselt vastav kulu saab täielikult riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt kantud. Vastav põhimõte peab olema lähtekohaks SHS § 89 uue redaktsiooni väljatöötamisel, mida kahetsusväärselt VTK ei kajasta.

Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda

§ 89. Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulude katmine Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses; Täpsustamine- variante 2

Arvestatud osaliselt. Eelnõu sätestab, et ruumikulud IET teenuse puhul tasub inimese elukohajärgne omavalitsus.

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Juba praegu kohustab seadus inimese elukohajärgsel KOV-I hoolitsema ja tagama piisavad hoolekandeteenused olenemata isiku viibiskohast. Mõlemad pakutud variandid jäävad ikka kaheti mõistetavaks. Pakume välja, et isiku elukohajärgne KOV on kohustatud tasuma IET ruumide olemasolu ja heakorra eest n.t. 85% IET teenuse hinnast. Kindel % välistab poliitilised tõmbetuuled KOV juhtimises ja lubab TO koostada eelarve, millega võib arvestada, mitte loota. Ühtlasi tagab kindel % hinnatõusudega kaasnevad kulud. Kaitstud töö keskused- Töö päästab inimese! Kaitstud töö on psüühilise erivajadusega inimesele teraapia, mis annab inimesele julgust, võimekust, staatust, oskusi ja struktureeritud päeva. Kõike seda, mis loob inimeseks olemise tunde. Väga vajalik teenus. Oluline suurendada kaitstud töö algatusi ja levimust. Ebaselgeks jääb kaitstud töö keskuse ruumide- ja vahendite rahastamine. Psüühilise erivajadusega inimesed ei teeni tasa tootmiskulusid nagu tavalises ettevõttes. Seega on oluline ruumide- ja vahendite rahastus selgelt välja kirjutada. Kaitstud töö juhendaja haridusnõuded- Kaitstud töö keskendub töö tegemisele, mitte kodukülastusele või vabaja tegevustele. Seega vajab kaitstud töö keskuse juhendaja tööga seotud erialast haridust (nt. Köögis peab töötama koka haridusega juhendaja, mitte lihtsalt tegevusjuhednaja, kes on läbinud töötamise toetamise täiendkoolituse). SHS muutmisel peab arvestama, mis on soovitud tulemus. Kaitstud töö keskuse eesmärk on toota/valmistada realiseeritavat toodet/kaupa – seega peab toote valmimist juhendama erialase haridusega (puit/tisler, toit/kokk jne) meister/juhendaja, kelle erialasele haridusnõudele lisandub töötamise toetamise täiendkoolitus (mitte tegevusjuhendaja koolitus - nagu täna). TTT ülesehitus- TTT teenus sobib psüühilise erivajadusega inimesele, kes on äsja tööturult lahkunud, kellel on olemas tööharjumus, oskus suhelda tööandja- ja kolleegidega, on säilinud töödistsipliin. Erivajadusega inimesed, kes on kaua tööturult eemal olnud või pole kunagi töötanud – vajavad pikka ettevalmistusaega. Ilmselgelt n.t. intellektihäirega inimene aastaga ei omanda avatud

Ei ole arvestatud. Riigi eelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik disainitud TT teenusel hetkel rahastada kulumudelipõhiseid hindasid, kus disainitud TT teenusele puhul on sisse arvestatud ruumikulu komponent + lisaks lisapersonali kaasamise võimalus teenuse osutaja poolt. Ei ole arvestatud. TT teenuse puhul on tegemist erihoolekandeteenusega, mille sihtgrupp on psüühilise erivajadusega inimesed, kelle juhendamiseks on vajalik omandada tegevusjuhendaja oskused. Vt ka eelmine vastus. Ei ole arvestatud. PKT teenuse piloteerimise tulemused näitavad, et suur hulk inimesi on võimelised 4

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

tööturu nõudeid. Seega tänane nõue, aastaga lepingulisele tööle on ebarealistlik nõue.

kuuga omandama esmased vajalikud oskused töö tegemiseks. TT teenus on inimestele, kes tahavad ja suudavad tööd teha. Pikemaajaliselt tööharjumuse kujundamiseks ja esmasteks tööoskuste õppimiseks aega vajavad inimesed saavad seda teha IET teenusel.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) märkuste ja ettepanekutega arvestamisel, välja arvatud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 89 muutmist puudutav osa, mida ei pea võimalikuks kooskõlastada. I VTK lk 37 pakutakse välja kaks uut võimalikku SHS § 89 sõnastust. Eesti Linnade ja Valdade Liit ei kooskõlasta seda VTK osa. Oleme arvamusel, et kumbki pakutud variantidest ei lahenda igapäevaelu toetamise teenusega (ITT) seotud probleeme vaid tekitab uusi juurde. Sätte täpsustamise vajadust põhjendatakse sellega, et ei ole selge, kas ruumidega seotud kulud peab kandma teenuseosutaja asukohajärgne või kliendi asukohajärgne KOV. Samas VTK-s märgitakse, et tegelikult ei ole probleeme selles, milline omavalitsus kulude katmises osaleb: „Senise praktika kohaselt on kulude katjaks olnud inimese elukohajärgne KOV.“(lk 56). Kehtiva SHS § 89 järgi peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise, kuid seda üksnes kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses, seega annab seadus omavalitsusele õiguse otsustada, millises ulatuses kulud kaetakse ja see ei pea olema 100% teenuseosutaja nõutavast. Seadus ei täpsusta, milliseid kulusid täpsemalt silmas peetakse. Leiame, et SHS § 89 pakutavate muudatustega võetakse kohalikult omavalitsuselt õigus otsustada, millises ulatuses osaletakse riigi rahastatava teenuse osutamisel. Probleem on ka see, et menetletava VTK kohaselt kavandatakse SHS § 89 sõnastust muuta juba 2023 aastal, aga ITT muutmine st intervallhoolduse rakendamine on plaanis 2023/2024

Arvestatud osaliselt. Eelnõu sätestab, et ruumikulud IET teenuse puhul tasub inimese elukohajärgne omavalitsus.

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

aastal, mis tekitab ebakindlust nii omavalitsustele kui ka teenuse osutajatele. Rõhutame, et kui KOVile pannakse kohustus või sh täpsustatakse kohustust (uuena sätestataks seaduses, millised kulud KOV konkreetselt peab hüvitama), siis peavad muudatusega kaasnevate kulude katteks olema tagatud ka rahalised vahendid riigi poolt, et kohustust täita. Paljasõnaline on lk 57 toodu, et § 89 sõnastuse täpsustamisega KOV-ile kulusid ei kaasne. VTK-st ei selgu, millisel kujul ja viisil sisuliselt uued sõnastused SHS § 89 rakendamisel seni tekkinud probleeme lahendavad. Sealjuures on sõnastusettepanekutele lisamata seaduse muudatusest tulenevad mõjuhinnangud nii teenuse osutajale, teenuse saajale kui ka kohalikele omavalitsustele. Kordame, et tegelikult pakutud variandid ei lahenda hetkel olevaid probleeme SHS § 89 rakendamisel ja tõlgendamisel. Täpsustada tuleks teenuse osutamiseks vajalike ruumide miinimumnõuded (kui teenust ei osutata inimese enda isiklikus eluruumis). Toome siinkohal välja näitena asjaolu, et on oluline vahe, kas teenuse saajale teenuse osutamiseks kasutatav ruumide pind on 10 m2 või 100 m2. Praktikas võib teenuse osutajate poolt tagatav ruumide suurus olla väga erinev, asetades sellega teenuse saajad ebavõrdesse olukorda. Ei saa olla piiritut ruumide suurust ning universaalset kohustust KOV-il kohustuslikus korras kõik ruumidega seotud kulud katta. Antud juhul on tegemist osalusega – elukohajärgse KOV osalusega ja sellel peaks olema üheselt selge regulatsioon. Vajalik on kaaluda sisulisi lahendusi ruumide ja nende kulude määratlemisel. Ühe võimalusena võiks kaaluda toimetulekutoetusele sarnase lahenduse loomist ka ITT teenuse osutamisega seotud ruumide kulude hüvitamiseks. Kuid siingi on vaja kehtestada miinimumnõuded, mille alusel koheldakse teenuseosutajaid võrdelt üle Eesti, kuna teenuse saajad on paigutatud teenusele samuti üle Eesti. Selgesõnaliselt on vaja täpsustada ja reguleerida, mida mõistetakse terminite kontekstis:

- „teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate teenuse osutamise ruumidega“ millistele tingimustele need ruumid peavad vastama; millised abiruumid käesoleva määratluse alla kuuluvad ja mis mahus; kas ja mis ulatuses väliterritoorium käesoleva määratluse alla kuulub jne.

- „isiku eluruumid“ – millele peab vastama isiku eluruum, sh selle minimaalne suurus; kuidas käsitleda olukordasid isiku eluruumi termini käsitluses kui teenuse saaja

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

kasutab ruume nädala- ja päevahoiu teenuse kontekstis 2 päeval kuus või 23 ööpäeva kuus jne.

Lisaks, kuna teenuseosutajad seni ei arvesta eluruume ja teenuse osutamiseks kasutatavaid ruume eraldi, tuleb kehtestada piirmäärad, millises ulatuses korrashoid, üür, elekter, küte, remont hüvitatakse. Vältida tuleb teenuseosutajate poolt eluruumi remondiga seotud kulude esitamist KOV-ile. Käesoleval ajal peab iga KOV ise otsustama, kuidas ta proportsionaalselt arvutab üldpinnast teenuse osutamiseks kasutatavat pinda, sh mitte arvestades eluruumi pinda. Segane on olukord tehniliste ruumidega, mis ei ole otseselt seotud teenuse osutamisega, kuid toetavad seda – nt ventilatsiooni kamber. Üheks viimaste aastate probleemiks SHS § 89 rakendamisel ja kulude hindamisel on olnud ruumide rajamise või nende amortisatsiooni kulude määratlemine. Kas need kuuluvad ja mis ulatuses, antud regulatsiooni alla? Tegu on väga põhimõttelise küsimusega, sh ka kaasnevate kulude kontekstis. Hetkel pakutud sõnastusest ei nähtu, et antud probleemküsimusele oleks vastatud. Toome välja ka asjaolu, et kehtiv seadus ei näe võimalust nõuda teenust saavalt inimeselt kulude katmisel osalemist ka siis, kui ta oleks võimeline ise täielikult või osaliselt teenuse eest tasuma. Teeme ettepaneku selles osas SHS § 73 lõiget 1 täiendada. Lisaks juhime tähelepanu ettepaneku nr 1 teisele lausele: „Ulatus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 alusel.“ . Leiame, et viidatud säte ei anna alust kulude ulatuse kehtestamiseks. VTK-s märgitakse, et sobiva sõnastuse leidmiseks käivad läbirääkimised ELVL- iga. Juhime tähelepanu sellele, et eelkooskõlastuse käigus KOV-id ei kooskõlastanud kumbagi esitatud sõnastuse varianti.12 10. Väga tervitatav on, et luuakse intervallteenus (lk-d 10, 35), mis võimaldab teenusesaajatel, kellele ei piisa tavapärasest igapäevaelu toetamisest, saada tuge suuremas mahus. Soovime siiski teada, kas teenuse osutamise vältimatuks eelduseks on ööbimiskoha olemasolu. Omavalituste praktika näitab, et on teenuseosutajaid, kelle kliendid vajavad tuge just päevasel ajal ning sellisel juhul ei ole ööbimiskoha tagamise/loomise tingimus teenuse osutamiseks mõistlik, arvestades ressursi kulukust.

Ei ole arvestatud. Kuna tegu on äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestega, on päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja kohustatud tagama voodikohad vastavalt samal ajal teenust saavate

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

12. Täiendavalt valmistab omavalitsustele muret intervallteenuse miinimumnõue 10 päeva kuus. Ebaselge on, mis saab nendest teenusekasutajatest, kes ei kasuta teenust 10 päeva kuus, kuid igapäevaelu toetamise teenus (ITT) 4 tundi kuus ilma ööbimise võimaluseta, on neile ebasobiv. VTK sätestab, et sellisel juhul saab isiku abivajaduse katta teiste sotsiaalabi meetmetega, täpsustamata millistega. Leiame, et siin peitub oht, et inimene on valel teenusel või siis ilma otsese vajaduseta kasutab kõik 10 päeva. Samuti jäävad hetkel intervallteenuse sihtgrupist välja suure hoolduse ja järelevalve vajadusega inimesed, kelle ainukeseks võimaluseks saab olema ööpäevaringne erihoolekandeteenus või siis tasuline intervallhoid. Arvame, et intervallteenuse sihtrühm võiks olla lisaks diagnoosile ka hindamise põhine. Nii ei jääks teenusest ilma inimesed, kes oma hoolduskoormuse ja abivajaduse tõttu vajaksid intervallteenust, kuid kelle diagnoos nö ei kvalifitseeru. 13. VTK lk 11 loetletakse EHT toetavad teenused. Segadust tekitab ITT kirjeldus, mille kohaselt osutatakse käesoleval ajal teenust autismispektri häirega raske või sügava puudega inimesele ning päeva- ja nädalahoiuteenusena (suures mahus hooldust ja/või järelevalvet ja kõrvalabi vajava raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega inimesele). Kuid

isikute arvule. Kui inimese lähedased on teenusele saabudes veendunud, et inimene ei jää lähitulevikus teenusele ööseks, võib olukord paari kuuga muutuda ja seetõttu peab iga teenuse saaja tarbeks olema voodikoht olemas. Arvestatud osaliselt. Seadusesse lisatava teenuse puhul on õigustatuse eelduseks teenuse vajadus vähemalt kümnel ööpäeval kuus minimaalselt kuus tundi ööpäevas. Väiksema toetusvajadusega inimesed ei peaks niivõrd spetsiifiliselt suure hooldus või järelevalve vajadusega inimestele loodud teenust kasutama. Inimesed, kes vajavad teenust vähem kui kümnel päeval kuus minimaalselt kuus tundi päevas, saavad vajaliku toe KOV üksuse teenuseid kasutades (koduteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, päevahoid, intervallhoid jt) või kasutades riigiteenustest igapäevaelu toetamise teenust. Arvestatud. SHS muudatuste eesmärk on saavutada suurem õigusselgus

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

kehtiv SHS § 88 sätestab, et õigus saada ITT on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) isikul on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire; 2) isikule ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust. 33. Teeme ettepaneku tuua joonealuse viitena välja kehtiv seadus (lk 54), mille alusel on ITT alaliigina võimalik päeva- ja nädalahoiuteenust saada neil inimestel, kellel on raske, sügav, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäire ning kes vajavad suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi, samuti neil inimestel, kellel on mõõdukas intellektipuue ja kes vajavad suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi. Samas osundame, et lk 35 on kirjas: „01.01.2018 loodi ITT alaliigina määruse tasemel päeva- ja nädalahoiuteenus: suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajava raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealise isiku ITT.“

teenuse osutamisel äärmusliku toetusvajadusega inimestele, kes elavad kodus ja käivad teenuseosutaja juures teenust saamas vastavalt enda või lähedaste vajadustele. Arvestatud. Vt eelmine vastus.

1

Seletuskirja lisa 2

KAVAND

SOTSIAALKAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 82 ning sotsiaalhoolekande

seaduse § 11 lõike 4, § 72 lõike 5 punktide 1–3, 79 lõike 6, § 86 lõike 7 ja § 107 lõike 3 alusel.

§ 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste

rahastamine“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste

rahastamine“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 ja § 11 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „kogukonnas elamise teenuse“

tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenuse“;

2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul kaetakse maksimaalse maksumuse hulgas lisaks

lõikes 1 sätestatule sotsiaalhoolekande seaduse § 991 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks

vajalike vahendite, materjalide ja muu kulu, lõike 4 punktides 4, 5 ja 6 sätestatud kulude

koostisosad ning teenust saavate isikute hügieenitarvete ja voodipesu ning nende soetamise ja

hooldamisega seotud kulu.“;

3) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Sotsiaalhoolekande seaduse §-s 992 nimetatud päeva- ja nädalahoiuteenust saama

õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama, on õigus saada päeva- ja

nädalahoiuteenust maksimaalse maksumusega 75 eurot ööpäevas kuni 23 ööpäeva eest

kalendrikuus.

(42) Kui lõikes 41 nimetatud isikule osutatakse teenust vaid päevasel ajal, on tal õigus saada

igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 51 eurot päevas.“;

4) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „kogukonnas elamise teenust“ tekstiosaga „,

päeva- ja nädalahoiuteenust“;

5) paragrahvi 41 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sotsiaalkindlustusamet võib lisaks käesoleva määruse § 2 lõigetes 12–15 sätestatule tasuda

kasutamata erihoolekandeteenuse koha kulud erihoolekandeteenuse osutajale, kes osutab

teenust § 2 lõigetes 12–15 nimetatud isikutele. Tasumine toimub iga kuu esitatud arvete alusel

arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem 65 protsenti § 2 lõikes 12 või 14 kehtestatud teenuse

maksimaalsest maksumusest.

2

(2) Kui Sotsiaalkindlustusamet tasub päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajale kasutamata

erihoolekandeteenuse päevade kulud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 79 sätestatud alustel,

toimub tasumine iga kuu esitatud arvete alusel arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem

65 protsenti § 2 lõikes 41 kehtestatud teenuse maksimaalsest maksumusest.“;

6) määrust täiendatakse §-ga 45 järgmises sõnastuses:

„§ 45. Igapäevaelu toetamise teenuse eest tasumine alates 1. jaanuarist 2025. a

Sotsiaalkindlustusamet tasub alates 1. jaanuarist 2025. a käesoleva määruse § 2 lõigetes 12–15

sätestatud ulatuses igapäevaelu toetamise teenuse eest juhul, kui isikule on suunamisotsus

väljastatud enne 1. jaanuari 2025. a.“.

§ 2. Sotsiaalkaitseministri 26. aprilli 2022. a määruse nr 38 „Tegevusjuhendaja

ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 26. aprilli 2022. a määruses nr 38 „Tegevusjuhendaja

ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“ § 2 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „kes osutab“

sõnadega „päeva- ja nädalahoiuteenust või“.

§ 3. Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste

statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste

aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ lisa 12 kehtestatakse uues

sõnastuses (lisatud).

§ 4. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 75 „Tervisekaitsenõuded

erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 75 „Tervisekaitsenõuded

erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrusega kehtestatakse nõuded sotsiaalhoolekande seaduse §-des 87, 94, 97, 991 ja 100

nimetatud igapäevaelu toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise

teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse (edaspidi

erihoolekandeteenus) osutamisele ning nimetatud teenuste osutamise ruumidele, sealhulgas

eraldusruumile, ruumide sisustusele ja korrashoiule ning maa-alale.“;

2) paragrahvi 3 lõikeid 1 ja 4, § 4 lõikeid 5 ja 7 täiendatakse pärast sõnu „kogukonnas elamise

teenuse“ tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenuse“;

3) paragrahvi 3 lõikeid 2, 3 ja 5, § 4 lõike 3 punkte 4 ja 5, § 5 lõike 7 punkti 2 täiendatakse

pärast sõnu „kogukonnas elamise teenust“ tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenust“;

4) paragrahvi 4 lõiget 3 ja § 11 lõiget 11 täiendatakse pärast sõnu „kogukonnas elamise teenuse

osutajal“ tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajal“;

3

5) paragrahvi 6 lõike 1 teises lauses ja § 7 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „sügava

liitpuudega“ sõnadega „äärmusliku abi- ja toetusvajadusega“;

6) paragrahvi 11 lõiget 10 täiendatakse pärast sõnu „kogukonnas elamise teenuse osutaja“

tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja“.

§ 5. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

Lisa 12 „Erihoolekandeteenused“

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7

„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete

koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise

kord”

Lisa 12

(muudetud sõnastuses)

ERIHOOLEKANDETEENUSED

1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)

Sugu / teenuse nimetus Rea

nr

Kokku

eelmise

aruandeaa

sta lõpul

Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku

aruandea

asta lõpul

(v2 +…

+ v16)

16

–

17

18

–

19

20

–

24

25

–

29

30

–

34

34

–

39

40

–

44

45

–

49

50

–

54

55

–

59

60

–

64

65

–

69

70

–

74

75

–

79

80 ja

vanem

ad

A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

Mehed 01

Naised 02

Kokku (01 + 02) 03

sh igapäevaelu

toetamise teenus 04

igapäevaelu

toetamise teenus

autismi-spektriga

täisealisele inimesele

05

igapäevaelu

toetamise teenus suures

mahus hooldust,

järelevalvet ja kõrvalabi

vajavale raske, sügava,

muu täpsustatud või

täpsustamata

intellektipuudega

täisealisele inimesele

06

igapäevaelu

toetamise teenus suures

mahus järelevalvet ja

kõrvalabi vajavale mõõduka

intellektipuudega

täisealisele inimesele

07

4

toetatud elamise

teenus 08

kogukonnas elamise

teenus 09

töötamise toetamise

teenus 10

päeva- ja nädalahoiu-

teenus 11

ööpäevaringne

erihooldusteenus (ei

sisalda ridu 13 kuni 15)

12

ööpäevaringne

erihooldusteenus

ebastabiilse

remissiooniga raske,

sügava või püsiva

kuluga psüühikahäirega

inimesele

13

ööpäevaringne

erihooldusteenus

äärmusliku abi- ja

toetusvajadusega

inimesele

14

ööpäevaringne

erihooldusteenus

autismi-spektriga

täisealisele inimesele

15

Read 04–15 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel.

2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul)

Sugu Rea

nr

Kokku

eelmise

aruande

aasta

jooksul

Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku

aruande-

aasta

jooksul

(v2 +…+

v16)

16

–

17

18

–

19

20

–

24

25

–

29

30

–

34

34

–

39

40

–

44

45

–

49

50

–

54

55

–

59

60

–

64

65

–

69

70

–

74

75

–

79

80 ja

vane-

mad

A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

Mehed 01

Naised 02

Kokku (01 + 02) 03

sh igapäevaelu

toetamise teenus 04

igapäevaelu toetamise

teenus autismispektriga

täisealisele inimesele

05

igapäevaelu

toetamise teenus suures

mahus hooldust,

järelevalvet ja kõrvalabi

vajavale raske, sügava,

muu täpsustatud või

täpsustamata

intellektipuudega

täisealisele inimesele

06

5

Read 04–15 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel.

3. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajate liikumine (aruandeaasta jooksul)

Teenuse liik Rea

nr

Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi

Kokku

(v2 +

v5 + v6

+ v7)

neist

Kokku

(v9 +

v11 +

v12 +

v13 +

v14)

neist

te is

e

lt

ö ö p ä

e v a ri

n g s e

lt

s o ts

i

a a lt e

e n u s

e lt

(v .a

e ri

h

o o

le

k a n

d e

te

e n

u

s ) sh

te is

e

lt

to e ta

v a lt

s o ts

i

a a lt e

e n u s

e lt

(v .a

e ri

h

o o

le

k a n

d e

te

e n

u

s )

k o k k

u

s ta

ts

io n a

a rs

e l

t

te rv

i

s h o i

u te

e

n u s e

lt

k o d u

s t

te is

e

le

ö ö p ä

e v a ri

n g s e

le

s o ts

i

a a lt e

e n u s

e le

(v .a

e ri

h

o o

le

k a n

d e

te

e n

u

s ) sh

te is

e

le

to e ta

v a le

s o ts

i

a a lt e

e n u s

e le

(v .a

e ri

h

o o

le

k a n

d e

te

e n

u

s )

s ta

ts

io n a

a rs

e l

e

te rv

i

s h o i

u te

e

n u s e

le

is e s

e is

v

a lt

e la

m

a ,

k o ju

s u rn

u d

igapäevaelu

toetamise teenus suures

mahus järelevalvet ja

kõrvalabi vajavale

mõõduka

intellektipuudega

täisealisele inimesele

07

toetatud elamise

teenus 08

kogukonnas elamise

teenus 09

töötamise toetamise

teenus 10

päeva- ja

nädalahoiuteenus 11

ööpäevaringne

erihooldusteenus (ei

sisalda ridu 13 kuni 15)

12

ööpäevaringne

erihooldusteenus

ebastabiilse

remissiooniga raske,

sügava või püsiva kuluga

psüühikahäirega

inimesele

13

ööpäevaringne

erihooldusteenus

äärmusliku abi- ja

toetusvajadusega

inimesele

14

ööpäevaringne

erihooldusteenus

autismi-spektriga

täisealisele inimesele

15

6

ö ö p ä e v a ri n

g s e lt ü

ld h o o ld

u s te

e n u s e lt

a s e n d u s h o o ld

u s te

e n u s e lt

ö ö p ä e v a ri n

g s e le

ü ld

h o o ld

u s te

e n u s e le

A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

Igapäevaelu toetamise

teenus 01

Igapäevaelu toetamise

teenus autismispektriga

täisealisele inimesele

02

Igapäevaelu toetamise

teenus suures mahus

hooldust, järelevalvet ja

kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu

täpsustatud või täpsus-

tamata

intellektipuudega

täisealisele inimesele

03

Igapäevaelu toetamise

teenus suures mahus

järelevalvet ja kõrvalabi

vajavale mõõduka

intellektipuudega

täisealisele inimesele

04

Toetatud elamise

teenus 05

Kogukonnas elamise

teenus 06

Töötamise toetamise

teenus 07

Päeva- ja

nädalahoiuteenus 08

Ööpäevaringne

erihooldusteenus (ei

sisalda ridu 10 kuni

13)

09

Ööpäevaringne

erihooldusteenus

ebastabiilse

remissiooniga raske,

sügava või püsiva

10

7

kuluga psüühikahäirega

inimesele

Ööpäevaringne

erihooldusteenus

äärmusliku abi- ja

toetusvajadusega

inimesele

11

Ööpäevaringne

erihooldusteenus

kohtumäärusega

hoolekande-asutusse

paigutatud inimesele

12

Ööpäevaringne

erihooldusteenus

autismi-spektriga

täisealisele inimesele

13

Kokku (01 +...+ 13) 14

Kokku isikuid (üks kord) 15

4. Töötavad riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)

Teenuse nimetus

Rea nr

Töötavad erihoolekandeteenuste saajad

Tööpraktikal osalevad

teenusesaaj ad

Tööharjutusel osalevad

teenusesaaja d

Avatud tööturul

Kaitstud tööturul

Kokku töötavad

teenusesaaj ad (v3 = v1

+ v2)

sh

töötavad 65- aastased ja vanemad inimesed

A B 1 2 3 4 5 6

Igapäevaelu toetamine 01

Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga täisealisele inimesele

02

Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisele inimesele

03

Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele

04

Toetatud elamine 05

Kogukonnas elamine 06

Töötamise toetamine 07 X

Päeva- ja nädalahoiuteenus

08 X

Ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 10 kuni 13)

09

Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele

10

8

Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimesele

11

Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekande-asutusse paigutatud inimesele

12

Ööpäevaringne erihooldusteenus autismi- spektriga täisealisele inimesele

13

Kokku (01 +…+ 13) 14

Kokku teenusesaajaid (üks kord)

15

5. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu

Töötaja

Rea

nr

Täidetud

ametikohtad

e arv

(koormus

aasta lõpus)

Töötajate

arv

aasta lõpus

(isikute arv)

Aasta

keskmine

töötajate arv,

taandatud

täistööajale

(vt juhend)

Töötasu

kokku (kõik

arvestatud

töötasu

liigid), eurot

aastas

Keskmine

töötasu

kuus, eurot

(v4 / v3 /

12)

A B 1 2 3 4 5

Hooldustöötaja 01

Abihooldustöötaja 02

Logopeed, eripedagoog 03

Psühholoog, kutsenõustaja, psühhoterapeut 04

Füsioterapeut 05

Tegevusterapeut või assistent 06

Huvijuht 07

Tegevusjuhendajad kokku 08

Arst 09

Õde 10

Sotsiaaltöötaja 11

Muud 12

Kokku (01 +…+ 12) / keskmine 13

6. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul)

Teenuse liik Rea nr

Riigieelarvev älised

kulutused teenusele

kokku (v1 = v2 + v3 + v4)

Kulutuste rahastusallikad, eurot

is ik

u

o m

a o s a lu

s

k o h a lik

o m

a v a lit

s u s

v ä lis

v a h e n d i

d

m u u (

v .a

ri ig

ie e la

rv e s t

ra h a s ta

ta v

e ri h

o o le

k a n d

e

m a

k s im

a a ln

e

m a

k s u m

u s )

A B 1 2 3 4 5

Igapäevaelu toetamise teenus 01

Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga täisealisele inimesele

02

Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisele inimesele

03

9

Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele

04

Toetatud elamise teenus 05

Kogukonnas elamise teenus 06

Töötamise toetamise teenus 07

Päeva- ja nädalahoiuteenus 08

Ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 10 kuni 13)

09

Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele

10

Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimesele

11

Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekande-asutusse paigutatud inimesele

12

Ööpäevaringne erihooldusteenus autismi-spektriga täisealisele inimesele

13

Kokku (01 +…+ 13) 14

6.1. Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud ning sisseostetud õendusabiteenuse kulud (aruandeaasta jooksul)

Kululiik Rea nr

Kulutused kokku (olenemata rahastamisallikast), eurot või

tundi

A B 1

Meditsiini- ja hügieenikulud, konto 5522 01

Sisseostetud õendusabiteenuse töötasukulu

02

Sisseostetud õendusabiteenuse maht tundides

03

1

Seletuskirja lisa 3

Kooskõlastustabel sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse juurde

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda

1. 9) paragrahvi 79 lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: 2 „1) isik ei kasuta igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust ja päeva- ja nädalahoiuteenust vähemalt minimaalses mahus kuni kaks kuud järjest või kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust kuni kaks kuud järjest – aja eest, millal isik teenust ei kasutanud, kuid kõige rohkem nelja kuu ulatuses ühe aasta jooksul; Täpsustus; SHS muutmise seletuskirjas on kirje, et jooksva aasta ehk aluseks on isiku teenusele suunamise kuupäev, mis on aasta arvutamise aluseks. Antud lõigus jääb arusaamatuks, mida üks aasta tähendab? Kas kalendriaasta või jooksev aasta. Ettepanek; teenusele suunamisest arvates ühe aasta jooksul. 2. 6) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus on 284 eurot kalendrikuus.“; Ettepanek; statsionaarsete erihoolekandeteenuse saajate omaosalustasu võiks siduda pensioni tõusuga. Selgitus; pensionid on tõusnud kiiremini kui omaosaluse summa, isikutele koguneb kontole raha, mida nad ei kasuta, eestkostjad ei ärgita paremaid kingi ostma, raha muudkui koguneb. Samas teenuse osutajal kallineb küte ja elekter, kuid lisa küsida ei tohi, ainult eriliste lisahüvede korral. Kindlasti annab regulatsiooni viia elumuutustega kooskõlla.

1. Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud: Muudatuse kohaselt on edaspidi teenuse kasutamata jätmise aja arvestuse aluseks suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäev, mitte kalendriaasta. 2. Selgitame. Kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud tasuma omaosaluse (OS) toitlustamise ja majutamise eest. Isikule peab pärast OS, tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse tasumist jääma isiklikuks kasutamiseks vähemalt 15 protsenti tema tuludest (nt töövõimetoetusest, sotsiaalmaksuga maksustatavast muust tulust). Kui ei jää, hüvitatakse isiku eest OS maksimaalsest maksumusest puudujääv osa Sotsiaalkindlustusameti (SKA) eelarve kaudu. OS määra on muudetud 2016. aastal, 2020. aastal ning 2022-2023. aastatel. 2024. aastal on OS maksimaalseks tõusuks võrreldes 2023. aastaga 15%.

2

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

3. 23) paragrahvi 101 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) täisealisele isikule ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust ega päeva- ja nädalahoiuteenust;“; Ja Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Vastuolu; töötamise toetamise teenuse osutamine välistatud, kuid statistikas on reana täitmist nõudev rida. Palun muuta statistika nõuded teenuse osutamise nõuetega kooskõlla. 4. § 992. Riigieelarvest rahastatavat päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikud § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ja mõõdukas, raske, sügav või muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuue; Ettepanek; olemasolevale loetelule F72-F78 lisada loetelusse F80 ja F10. paraku on nende diagnoosidega isikute arv teenust vajavate inimestena kasvavas suunas. Ja kuna need F-d saavad vähe toetvat teenust (KE teenuse osutajad ei võta teenusele) siis kasvatavad nad ööpäevaringse hoolduse ja sundravi mahtu.

OS tõusu planeerimisel võetakse arvesse rahvapensioni ja osalise töövõimega seotud töövõimetoetuse määra, tarbijahinnaindeksit jms. Kuna SKA-l on kohustus hüvitada teenuse saajatele OS puudujääv osa, sõltub OS tõstmise määr osaliselt ka SKA eelarvest (kas vahendid hüvitamiseks on eelarves olemas) ning seetõttu ei ole OS määra seni otseselt pensioni tõusuga seotud, kuid oleme sellist võimalust kaalunud ja tulevikus sellist sidumist ei välista. 3. Arvestame tähelepanekuga. Viidatud määruse kavand on indikatiivne. Selle lõplik versioon 2025. aastaks koostatakse ja seejärel kooskõlastatakse 2025. a alguses. 4. Ei arvestata. RHK-10 kohaselt tähistab psüühikahäirete diagnoosigrupis

alampeatükk F80-F89 psühholoogilise arengu häired ehk

psüühilise arengu spetsiifilisi häireid. F80 tähistab kõne ja keele

spetsiifilisi arenguhäired. Selle diagnoosiga inimesed on päeva- ja

nädalahoiuteenusele õigustatud juhul, kui neil on tuvastatud ka

intellektipuue. Eeldame siiski, et peate silmas samasse

diagnoosigruppi kuuluva diagnoosi F84. (pervasiivsed

arenguhäired ehk autism) lisamist õigustatuse aluseks.

Autismidiagnoosiga isikute arv on kasvutrendis ja sellele

sihtgrupile (äärmuslikult kahjustava käitumisega autistidele) on

loodud ka spetsiifilisi erihoolekandeteenuseid. Päeva- ja

3

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

nädalahoiuteenus on suunatud äärmusliku toetusvajadusega

inimestele, kellel on mõõdukas, raske, sügav või muu täpsustatud

või täpsustamata intellektipuue. Kui inimesel lisaks eelmainitule

on ka F84 diagnoos, on ta teenusele õigustatud. Autistidele, kellel

lisaks ei ole intellektipuuet, me kahjuks teenust laiendada ei saa,

kuna uue teenuse eelarve jääb samale tasemele käeoleva aastaga,

st lisakohti luua ei saa. Eelarvevõimaluste paranedes võtame teie

ettepaneku kaalumisele.

RHK-10 alampeatükk F10-F19 tähistab psühhoaktiivsete ainete

tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäireid (sh F10.

Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäireid). SHS

§ 72 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei rahastata riigieelarvest

erihoolekandeteenuse, välja arvatud kohtumääruse alusel

ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamist, isikule, kellel on

sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest põhihaigusena.

2024. aasta sügisel alustatakse koostöös tervisvaldkonnaga teenuse disainiga, et tulevikus katsetada komorbiidselt esinevate häiretega (phüühikahäire ja sõltuvshäire) inimeste toetamist. Hetkel ei sisalda tegevusjuhendajate õppekava sõltuvushäirega inimeste toetamiseks vajalikke oskusi.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

1. Eelnõuga täiendatakse sotsiaalhoolekande seadust (SHS) päeva- ja nädalahoiuteenuse regulatsiooniga. Eeldatavasti on päeva- ja nädalahoiuteenuse näol tegemist sotsiaalset laadi teenusega, mis kuulub käibemaksuseaduse § 16 lg 1 punkti 4 alusel käibemaksuga mittemaksustatava teenuse alla ja sellisel juhul vajab käibemaksuseadus täiendamist. 2. SHSi lisatavas § 991 lõikes 2 on loetletud, mida teenuseosutaja on kohustatud päeva- ja nädalahoiuteenusele suunatud isikule pakkuma, lähtudes isiku vajadustest ja suunamisotsuses

1. Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja täiendatud. Täname tähelepanu juhtimast. 2. Mitte arvestatud. SHSi lisatavas § 991 lõikes 1 on kirjeldatud, et päeva- ja nädalahoiuteenus on isiku vajaduspõhine hooldamine ja

4

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

nimetatud teenuse saamise eesmärgist. Kuna teenusele suunatakse suure toetusvajadusega inimesed, kellel on sageli raskusi füüsilise liigutamise ja liikumisega, siis tuleks lisada loetelusse ka füüsilise tervise ja liikumisega seotud tegevused. 3. SHSi lisatava § 99² punkti 3 kohaselt on õigus saada päeva- ja nädalahoiuteenust täisealisel isikul, kelle toetusvajaduse hindamisel on olulistes eluvaldkondades tuvastatud äärmuslik abi ja toetusvajadus ning päeva- ja nädalahoiuteenuse vajadus vähemalt kümnel ööpäeval kuus minimaalselt kuus tundi ööpäevas. Arvestades et omavalitsuse sotsiaaltöötajad nõustavad abivajajaid ja annavad neile infot ka erihoolekandeteenuste kohta, palume täpsustada, millised on punktis 3 nimetatud olulised eluvaldkonnad.

arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et võimaldada teenust saama suunatud isikul jätkata elamist kodus, tagada tema iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ja turvaline keskkond teenuseosutaja territooriumil. Lõike 2 punktis 9 on toodud, et teenuseosutaja peab mh viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud päeva- ja nädalahoiuteenuse eesmärkide saavutamiseks. Tegevusjuhendajate baasõppekava sisaldab peamiste töövõtete omandamist igapäevases hoolduses ning päeva- ja nädalahoiuteenusel töötava tegevusjuhendaja täienduskoolituse kava raames käsitletakse asendravi, ergonoomikat, abivahendite kasutamist ja keskkonna kohandamist vastavalt teenust saava isiku vajadustele. Siiski ei ole tegevusjuhendajate ettevalmistus piisav spetsiifiliste füüsilise tervise ja liikumisega seotud tegevuste planeerimiseks. Küll aga on tegevusjuhendajad kindlasti valmis järgima nt füsioterapeudi koostatud liikumiskava või määratud asendravi, kui neid selleks juhendatakse. 3. Selgitame. Erihoolekandeteenusele õigustatuse ja abimeetmete sobivuse üle otsustamisel hindab hindaja kaalutlusotsuse alusel isiku eripäradest ja vajadustest lähtuvalt tema toimetulekut 7 olulises eluvaldkonnas:

- sotsiaalsed suhted;

- vaimne tervis;

- füüsiline tervis;

- hõive;

- vaba aeg ja huvitegevus;

- elukeskkond;

- igapäevatoimingud.

5

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

4. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kohustub Sotsiaalkindlustusamet (SKA) lepinguga hüvitama erihoolekandeteenuse osutajale iga kuu erihoolekandeteenuse osutamise kulud kuni seadusega kehtestatud maksimaalses ulatuses. Eelnõuga sätestatakse, et SKA võib lisaks hüvitada erihoolekandeteenuse osutajale teatud mahus ka kasutamata erihoolekandeteenuse päevade kulud. Küsimusi tekitab sõnastus „võib hüvitada“. Seletuskirjas puudub selgitus, millisel juhul võib SKA kasutamata teenuse päevade hüvitamisest keelduda. Segadust tekitab seegi, et erihoolekandeteenuse osutajale, kes osutab teenust kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele, võib SKA hüvitada täitmata erihoolekandeteenuse koha kulud. Palume täpsustada, kas eelnõuga kavandatav muudatus reguleerib täimata kohtade eest hüvitamist või olukordi, kus teenusele suunatud isik ei kasuta teenust.

Hindamiseks kasutatakse abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendit. Samuti hinnatakse erihoolekandeteenuse osutamise lõpphinnangus inimese toimetulekut samades olulistes eluvaldkondades. Hindamisvahendi, kust silmas peetud olulised eluvaldkonnad kirjas, leiab siit. 4. Selgitame. Päeva- ja nädalahoiuteenuse eesmärk on pakkuda teenuse vajajatele võimalust teenust kasutada võimalikult paindlikult, vastavalt vajadusele kuni 23 ööpäeva kuus. Teenuseosutaja peab töötajate palga jms tasuma ka juhul, kui isik kasutab teenust näiteks 15 päeva kuus. Teenuse osutajalt oodatakse valmisolekut pakkuda teenust ka lühiajalise etteteatamisega (nt kui teenusele suunatud inimesel tekib ootamatult vajadus). Sellisel põhjusel võib SKA teenuseosutajale teenusele suunatud inimese poolt kasutamata päevade eest hüvitada kuni 65% teenuse maksimaalsest maksumusest. Eelnõu sõnastuses kasutatakse sõna „võib“ taotluslikult- juhul, kui inimene, kelle puhul on tuvastatud päeva- ja nädalahoiuteenuse vajadus, kasutab teenust maksimaalsest võimalikust vähem, võib SKA teenuseosutajale hüvitada kuni 65% teenuse maksumusest. Siinkohal jätab riik endale õiguse kasutama päevade eest mitte tasuda, kui selleks on vajadus. Tegu ei ole riigi absoluutse kohustusega. Näiteks juhul, kui SKA eelarve vahendid on konkreetses olukorras tarvilik suunata mujale (nt mõne teenuskoha juurde loomiseks vms). Sarnane sõnastus on kasutusel ka ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul kohtumääruse alusel, kus SKA-l samuti ei ole kohustust, kuid võib teenuseosutajale hüvitada kuni 95% teenuse maksumusest täitmata kohtade puhul (vt SHS § 79 lg 11). Kohtumäärusega teenuse puhul on oluline aidata teenuseosutajal

6

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

5. Täitmata teenuskohtade ja kasutamata teenuse eest 65-95 % hüvitamisel ning pidades silmas seda, et erihoolekandeteenuse osutamise kohtadele on aastatepikkused järjekorrad, teeme ettepaneku selgitada, kuidas välditakse tulevikus olukorda, millele viidatakse seletuskirjas: „SKA koostatud analüüsist selgus, et SKA tasus mitmele teenuseosutajale suurema summa selle aja eest, mil konkreetne inimene teenust ei kasutanud, kui selle aja eest, mil ta teenust kasutas.“ Eelnõuga kavandatav kohtade igaks juhuks hoidmine ja rahastamine tekitab ebavõrdset kohtlemist: need, kes on jõudnud teenusele, saavad seda kasutada väga paindlikult, kuid samas on palju neid, kes ootavad aastaid õige teenuse järjekorras ja jäävad seetõttu ilma vajalikust abist. 6. Liidu liikmetelt saadud tagasiside kohaselt ei olda nõus seletuskirja selgitusega, et inimesed, kes vajavad teenust vähem kui kümnel päeval kuus minimaalselt kuus tundi päevas, saavad vajaliku toe, kasutades KOVi teenuseid (koduteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, päevahoid, intervallhoid jt) või riigiteenustest igapäevaelu toetamise teenust. Omavalitsused leiavad, et sellisel kujul on tegemist KOVile lisanduva ülesande andmisega, sh vajalike

juba loodud, kuid ajutiselt täitmata kohti säilitada, kuna teenusevajaduse tekkides tuleb inimene suunata kohtumääruse alusel teenusele viivitamatult. Tuleb siiski märkida, et SHS kehtimise ajal ei ole SKA seni kordagi keeldunud ei täitmata kohtade maksumuse hüvitamisest kohtumäärusega teenuse puhul, ega ka päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul (igapäevaelu toetamise teenuse diferentseeritud hinnaga pakkumisel) kasutamata päevade eest ja loodetavasti saab ka edaspidi teenuseosutajatele kulud hüvitada. 5. Selgitame. Eelnõuga planeeritav tingimus, et päeva- ja nädalahoiuteenusele õigustatuse üheks aluseks on teenuse vajadus vähemalt 10 päeval, ongi planeeritud tasakaalu loomise eesmärgil, et teenusele pääseksid äärmusliku toetusvajadusega inimesed ja samas säiliks neile teenuse paindliku kasutamise võimalus. Teenuskohtade nappuse ja alarahastuse vaatest ei saa lubada olukorda, kus teenuseosutajale tasutakse rohkem aja eest, mil tema juurde suunatud inimene teenust ei kasuta, kui aja eest, mil inimene teenust kasutab. SKA arvutused näitasid, et minimaalseks piiriks, mil selline olukord kaob, on 10 päeva kuus. 6. Arvestatud osaliselt. Nagu eelmises punktis selgitatud, näitasid SKA arvutused, et minimaalseks teenuse kasutamise piiriks, et SKA ei tasuks teenuseosutajale rohkem aja eest, mil tema juurde suunatud inimene teenust ei kasuta, kui aja eest, mil inimene teenust kasutab, on 10 päeva. Päeva- ja nädalahoiuteenus loodi diferentseeritud hinnaga igapäevelu toetamise teenusena aastal 2018. Sooviti luua isikukeskset ja paindlikku teenust, kuid kahjuks riigieelarve ei

7

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

ressursside eraldamiseta ja püüdega vähendada erihoolekandeteenuste järjekordi. Kuna päeva- ja nädalahoiuteenuse sihtrühmaks on äärmusliku toetusvajadusega inimesed, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ja mõõdukas, raske, sügav või muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuue, siis on põhjendamatu suunata isik KOVi teenusele seetõttu, et ta vajaks päeva- ja nädalahoiuteenust näiteks üheksal päeval kuus 5 tundi päevas.

võimalda jätkata teenuse pakkumisega varem kehtinud tingimustel olukorras, kus erihoolekandeteenustele on pikad järjekorrad ja paljud teenuse vajajad jäävad ilma vajalikust abist. Tulenevalt ELVL ja EPIK tagasisidest muutsime siiski eelnõus õigustatuse aluseid- loobusime päevas vajatavate tundide arvust. Lisasime eelnõusse ka kohanemisaja võimaluse: „§ 993. Nõuded päeva- ja nädalahoiuteenusele (2) Kuus kuud esmakordses suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäevast arvates on kohanemisaeg, mille kestel võib käesoleva seaduse § 991 lõikes 2 nimetatud tegevusi päeva- ja nädalahoiuteenust saava isiku suhtes ellu viia vähem kui kümnel päeval kuus.“. 2022. aasta andmetele tuginedes võib muudatus puudutada maksimaalselt 23 seni teenust kasutanud inimest, kes kasutasid teenust aasta jooksul mõnes kuus vähem kui 10 päeva. Kõigi seniste teenusekasutajate abi- ja toetusvajaduse hindab SKA üle ja loodame, et koostöös KOV-idega leitakse sobiv lahendus neile inimestele, kes vajavad teenust alla kümne päeva kuus. On tõenäoline, praeguste teenusesaajate seas on ka neid, kes võimalusel kasutavad teenust senisest rohkem, st vähemalt 10 päeva kuus. Loodame, et väiksema abivajadusega inimesed saavad hädavajaliku toe KOV poolt pakutavate teenuste läbi (nt isikliku abistaja-, tugiisiku, koduteenus, täieealise isiku hooldus) või riigiteenustest igapäevaelu toetamise teenust kasutades ning päeva- ja nädalahoiuteenusega jätkab riik spetsiifilise ja äärmusliku abivajadusega inimeste toetamist. Ühe lahendusena võib inimene jätkata praeguses, väikeses mahus teenuse kasutamist teenuseosutaja juures, kuid sel juhul ei kata kulusid enam riik, vaid KOV või inimene ise. Muudatustega seoses muutub erihoolekandeteenuste osutamiseks ette nähtud riigieelarve kasutamine

8

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

7. Lähtudes sellest, et teenusega soovitakse toetada päeva- ja nädalahoiuteenuse klientide lähedasi, teeme ettepaneku osutada teenust kuupõhiselt: 60 tundi kuus, mitte 6 tundi päevas. Peredel on paindlikud vajadused, näiteks tuuakse teenuse kasutaja teenusele vastavalt pereliikme töögraafikule, muul ajal püütakse kodus hakkama saada. Samuti tuleks säilitada teatav paindlikkus teenuse kasutamise minimaalse mahu osas. 8. Kehtiv erihoolekandeteenuse rahastamise määrus sätestab eelnõuga reguleeritavale teenusele erineva hinna, sõltuvalt sellest, kas teenust osutatakse päevasel ajal või ööpäev läbi. Pidades silmas erihoolekandeteenuse pidevat alarahastust, palume kaaluda, kas on põhjendatud maksta edaspidi võrdselt kõrgema tariifi järgi, sõltumata sellest, kas isik vajab ööbimist või mitte. 9. Eelnõuga kohustatakse päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajat tagama voodikohad vastavalt samal ajal teenust saavate isikute arvule. Leiame, et voodite hulk peaks vastama reaalsele vajadusele. Kui statistika näitab voodikohtade täitumist 50% ulatuses, siis tuleks tagada just selles mahus voodikohti ja

eesmärgipärasemaks ja tagab teenused rohkematele äärmusliku toetusvajadusega teenusevajajatele, kes seni olid kohtade puudusel sunnitud ootama erihoolekandeteenuse järjekorras. On väga tõenäoline, et osad järjekorras ootajad kasutavad samal ajal KOV poolt pakutavad teenuseid. 7. Arvestatud osaliselt. Vt eelmist punkti. 8. Arvestatud. Eelnõu tagasisidet arvestades plaanitakse kehtestada päeva- ja nädalahoiuteenusele kaks hinda sõltuvalt sellest, kas teenusesaaja teenust kasutades ööbib või mitte. Hinnad vastavad praegu diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse hinnale, mida tasutakse juhul, kui teenust osutatakse suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale inimesele, 2025. aastal on nendeks summadeks prognoositud 51 eurot päevase teenuse kasutamise ja 75 eurot ööbimisega teenuse kasutamise puhul. 9. Arvestatud. Eelnõu tagasisidet arvestades muutsime eelnõus päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja kohustusi nii, et teenusosutaja on kohustatud tagama voodikohad vastavalt samal ajal teenust saavate isikute vajadustele (mitte arvule) (SHS § 993 lg 4 p 1). Kuna tegu on äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestega, tuleb igale teenust kasutavale inimesele vajaduse korral siiski tagada voodikoht. See tähendab seda, et teenuse osutamise

9

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

personali ja kui majutuse kasutamise trend on kasvavas suunas, siis suurendatakse ka voodikohti. Täpsustamist vajab, kas on võimalik, et teenuseosutaja osutab teenust ainult päevasel ajal ja neile isikutele, kes ei vaja ööbimist ja kas sellisel juhul on voodikoha tagamise kohustus vastavalt samal ajal teenust saavate isikute arvule, põhjendatud. Paindlik lähenemine aitaks vältida ebamõistlikke kulutusi. 10. Eelnõu muudatustega tõuseb teenuse osutamiseks nõutav tegevusjuhendajate arv ja ettevalmistusnõue. Seletuskirjas puudub ülevaade, kas teenuse osutajad on selleks valmis.

ruumides peab olema piisavalt ruutmeetreid, et juhul kui kõik samal ajal teenust saavad isikud vajavad voodit, vastavad ruumid sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ sätestatud ruuminõuetele. 10. Selgitame. Eelnõuga lisatavas SHS §-s 994 on sätestatud nõuded päeva- ja nädalahoiuteenust vahetult osutavatele töötajatele. Ööpäev läbi peab teenuseosutaja tagama 12 teenusesaaja kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohalolu, väljaspool ööaega vastavalt inimeste vajadustele rohkem. Öisel ajal võib ühe tegevusjuhendaja asendada hooldustöötajaga. Seega, kui varem oli (igapäevaelu toetamise diferentseeritud hinnaga teenuse puhul) nõutud üks tegevusjuhendaja kümne inimese kohta, siis edaspidi peab teenuseosutaja olema valmis päevasel ajal tagama kahe või enama tegevusjuhendaja kohalolu 12 inimese kohta. Nõuded töötajate arvule on tulevikus sarnased äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele ööpäevaringse teenuse osutamisele kehtestatud nõuetega (teenuseosutaja tagab 15 teenust saava inimese kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt inimeste vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega), kuid tulenevalt teenuse osutamise iseloomust – teenusesaaja ei saa teenust järjest –, on vaja suurendada teenuse osutamiseks nõutavat tegevusjuhendajate arvu. SKA andmetel on teenuseosutajad seni diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenusel taganud 15 teenust saava inimese kohta vähemalt ühe töötaja ööpäevaringse kohaloleku päevasel ajal vastavalt teenuse saajate vajadusele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohalolu.

10

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

11. Eelnõu § 1 punkti 14 kohaselt on isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses. Palume täpsustada, millise kohaliku omavalitsuse – kas isiku elukohajärgse või teenuskoha asukoha järgse – kehtestatud ulatuses on elukohajärgne omavalitsus kohustatud kulusid katma. Lisaks soovitame kaaluda sõna "elukohajärgne" asendamist sõnaga

Muudatusega seoses peavad teenuseosutajad vajaduse korral leidma täiendavat personali. See võib tekitada ebasoovitavaid mõjusid teenuseosutajaile, kuid on vajalik teenuse kvaliteedi tagamiseks. Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisel sätestatakse tegevusjuhendajatele samad ettevalmistusnõuded, mis kehtivad ööpäev läbi äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele teenuseid osutavatele tegevusjuhendajatele. Nõuded on sätestatud sotsiaalkaitseministri 26. aprilli 2022. a määruses nr 38 „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“, mida seoses käesoleva eelnõuga muudetakse. SKA andmetel oli 01.02.2024 seisuga kokku 23 diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse osutajat, kellest viis osutavad ainult diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust. Enamik diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust osutavatest tegevusjuhendajatest on vajaliku täienduskoolituse läbinud. Töötajatel, kellel täienduskoolitus läbimata (neid on SKA andmetel maksimaalselt 5%), tuleb see läbida enne, kui teenuseosutaja päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisega alustab. 11. Arvestatud osaliselt. Eelnõus olev uus sõnastus: „Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses.“

11

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

"rahvastikuregistrijärgne". Sõna „elukohajärgne“ viitab paigale, kus inimene elab, kuid mis ei pruugi olla tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Seletuskirja lk 28-29 on korduvalt märgitud, et kohalik omavalitsus peab katma igapäevaelu toetamise teenuse ruumide kulud. Segaduse vältimiseks palume täpsustada, et kulud kaetakse kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses, see tähendab, et omavalitsusel on õigus otsustada, kui suures osas ta nimetatud kulusid katab. 12. Eelnõuga luuakse rahvastikuregistri seaduses elukoha registreerimisel erisus neile inimestele, kelle registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud hooldekodu (või selle asukoha KOV). Muudatusega saab nende inimeste uue elukoha KOV õiguse registreerida inimese elukohta KOVi/linnajao täpsusega, kuna nende eelmist elukohta enam ei eksisteeri. Seletuskirjas on märgitud, et muudatus puudutab vaid neid inimesi, kes on endiselt erihoolekandeasutuses. Arusaamatuks jääb, miks ei laiene kavandatav muudatus ka neile, kelle elukohaks on rahvastikuregistris märgitud suletud erihooldekodu, kuid käesoleval ajal on teenusel üldhooldekodus. Seletuskirjas toodud selgitus: „Üldhooldusele paigutatakse reeglina eakad inimesed, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes enam toime tulla. Neile inimestele teenuse osutamise eesmärk on tagada turvaline keskkond ja toimetulek üldhooldusteenust osutavas asutuses“ kirjeldab teenusel olevaid kliente, kuid ei põhjenda, miks ei tekitata võimalust nende elukoha aadressi korrigeerimiseks. Lahendamata jääb ka olukord, kus isiku elukohaks registreeritakse viibimiskoha erihoolekandeasutuse asukoht, kuid seoses vanaduspensioni eaga viiakse ta üle üldhooldekodusse teise asutusse või KOVi. Kuna käesolev

12. Arvestatud. Eelnõud muudeti nii, et KOV-id, kus asuvas ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses (eri- või üldhooldekodus) elavad inimesed, kes on registreeritud enne 2019. aastat ööpäevaringset erihooldusteenust osutavasse hoolekandeasutusse, mis on erihooldekodude reorganiseerimise käigus suletud, hakkavad nende inimeste elukoha aadressina rahvastikuregistrisse kandma selle KOV-i/linnaosa aadressi, mis on seni kantud tema viibimiskohana rahvastikuregistrisse.

12

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

muudatus üldhooldekodu kliente ei puuduta, jääb nende elukohaks rahvastikuregistris vale aadress. Õige on seletuskirja väide, et osa töötava inimese tulumaksust laekub sellele KOVile, kuhu ta on registreerinud elukoha, mitte viibimiskoha. Juhime tähelepanu sellele, et KOVile hakkab laekuma ka osa pensionilt arvestatud tulumaksust. 13. Seletuskirjas ja eelnõus on vastuolu: seletuskirja lk 18 on märgitud: „Inimesed, kes on registreeritud enne 2019. aastat ööpäevaringset erihooldusteenust osutavasse hoolekandeasutusse, mis on erihooldekodude reorganiseerimise käigus suletud, saavad õiguse kanda rahvastikuregistrisse elukoha aadressina selle KOVi/linnaosa, kus inimene viibib ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas erihoolekandeasutuses ja mis on kantud tema viibimiskohana rahvastikuregistrisse“, kuid seaduse eelnõus sätestatakse, et hoolekandeasutuse aadress kantakse rahvastikuregistrisse isiku elukoha aadressina kohaliku omavalitsuse algatusel. Seletuskirja lk 22 täpsustatakse, et elukohaandmete muudatused tehakse KOVi algatusel. 14. Menetletava eelnõuga luuakse päeva- ja nädalahoiuteenus ühele sihtrühmale, kes seni on kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, mille eest on teenuseosutajale tasutud kõrgemas määras (diferentseeritud hind). Käesoleva muudatusega jääb endiselt täpsemalt reguleerimata teenuse osutamine autismispektriga täisealistele isikutele, kellel on erihoolekandeteenuse rahastamise

13. Arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud: Eelnõuga RRS-i lisatavast §-st 1125 tulenevad elukohaandmete muudatused tehakse rahvastikuregistrisse KOV-i algatusel RRS 11. peatüki kohaselt. Elukohaandmete muudatused teeb KOV, kus asub sel hetkel isiku viibimiskoht. Kuna RRS § 1125 kohaldamise eeldused on võimalik teha kindlaks rahvastikuregistri andmete alusel, saab KOV vajalikud andmed rahvastikuregistrist. Selleks annab Siseministeerium muudatuse jõustumise järel oma otsusega KOV-idele juurdepääsu vajalikele rahvastikuregistri andmetele – nende isikute andmetele, kelle elukohaandmed tuleb KOV-il tulenevalt RRS §-st 1125 kanda KOV-i algatusel rahvastikuregistrisse. Andmed väljastab KOV-idele Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT). Ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutanud hoolekandeasutuste kohta, mis on alates 2007. aastast erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud, saadakse andmete väljastamiseks vajalik teave SKA-lt. 14. Selgitame. Autismidiagnoosiga isikute arv on kasvutrendis ja sellele sihtgrupile (äärmuslikult kahjustava käitumisega autistidele) on loodud ka spetsiifilisi erihoolekandeteenuseid. Päeva- ja nädalahoiuteenus on suunatud äärmusliku toetusvajadusega inimestele, kellel on mõõdukas, raske, sügav või muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuue. Kui inimesel lisaks eelmainitule on ka F84 diagnoos, on ta teenusele õigustatud. Autistidele, kellel lisaks ei ole intellektipuuet, me kahjuks päeva- ja nädalahoiuteenust laiendada ei saa, kuna uue teenuse eelarve

13

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

määrus kohaselt õigus saada igapäevaelu toetamise teenust, kuid kes üldjuhul vajavad suuremat tuge, kui SHSis reguleeritud igapäevaelu toetamise teenus võimaldab.

jääb samale tasemele käeoleva aastaga, st lisakohti luua ei saa. Küll aga autismidiagnoosiga isikud, kellel intellektipuuet ei ole, õigustatud teistele erihoolekandeteenustele.

Regionaal- ja Põllumajandusmi nisteerium

1. Seletuskirja osas „Seaduse eesmärk“ on kirjeldatud õigusselguse suurendamise sisulist eesmärki ja selle sihtrühma järgmiselt: „SHS- i muudatuste eesmärk on saavutada suurem õigusselgus teenuse osutamisel äärmusliku toetusvajadusega inimestele, kes elavad kodus ja käivad teenuseosutaja juures teenust saamas vastavalt enda või lähedaste vajadustele“. Nimetatud väide vajaks seletuskirjas põhjalikumat analüüsi, sest õigus on vaid abivahendiks sotsiaalsete ja majanduslike mõjueesmärkide saavutamisel ning seetõttu tuleks esmalt just need välja tuua. 2. Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirja osa „Seaduse mõjud“ alapeatükki „Mõju valdkond: mõju regionaalarengule“, mis käsitleb mõju väiksema võimekusega kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste tagamise võimekusele, sealhulgas riigi järelevalvet selle üle ning toetust. 3. Seletuskirja osas „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ eeldatakse, et kulude tase jääb 2024. aastal samaks 2023. aasta tasemega. Soovime tähelepanu pöörata asjaolule, et probleem alarahastatud teenustega jääb püsima, sest nendega seonduvad sisendhinnad, nagu näiteks transpordi hind, võivad kasvada.

1. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 2. Arvestatud. Seletuskirja lisati täpsustus, et päeva- ja nädalahoiuteenuse SHS-i lisamise mõju regionaalarengule on eeldatavasti vaid kaudne ning pole ka teada, kas ja mis piirkonnas elavat sihtrühma või ettevõtet võib see mõjutada, mistõttu ei ole võimalik selle muudatuse detailsemalt mõju regionaalarengule hinnata. RRS muudatuse mõjuhinnangu osa täiendati. 3. Teadmiseks võetud.

Eesti Puuetega Inimeste Koda

1. Kuna eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et EPIKoda on olnud lahenduse välja töötamisse kaasatud, peame vajalikuks selgitada, et kahjuks nii see olnud ei ole. 27. juunil 2022. aastal, vahetult enne kõikide organisatsioonide suvepuhkuseid, saadeti

1. Arvestatud. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus toimusid mõttekohvikud ja arutelud, kuhu olid kaasatud erihoolekandeteenuse osutajad ning

14

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

EPIKojale erihoolekandeteenuseid puudutav väljatöötamiskavatsus. Kuna sellisel hetkel sihtgrupile huvipakkuva, kuid mahuka materjali saatmine ei ole hea tava ega taga ka kõikide võimalust kaasa rääkida, palusime eraldi kohtumise aega, et EPIKoja võrgustik saaks koos Sotsiaalministeeriumi esindajaga VTK punktidest rääkida. Kohtumine toimus 23. augustil 2022 Zoomi keskkonnas ning Sotsiaalministeeriumi-poolne sõnum oli, et kuna VTK-s ei oldud mitmete teemade puhul, sh intervallhoidu (käesolevas eelnõus päeva- ja nädalahoid) puudutav, sisu ja edasisi plaane lahti kirjutatud, kaasatakse EPIKoja võrgustik edaspidiste arutelude juurde. Reaalsus on kahjuks see, et ühtegi arutelu ei toimunud, kuni 26. maini 2023, mil 1.5 tunni jooksul toimus sisulise aruteluta eelnõust teavitamine. Kohtumise jooksul andsid nii EPIKoja esindaja kui ka mitmed teenuseosutajad märku, et sellise teema käsitlemiseks on vaja rohkem aega ja väiksemas seltskonnas arutelu. Me ei nõustu seletuskirjas väljatooduga, et Eesti Puuetega Inimeste Koda on eelnõu koostamise käigus kaasatud, et meiega on lahendusi arutatud, tegevustega kursis hoitud, muudatuste välja töötamisse kaasatud ning kaasamise head tava järgitud. Juhime tähelepanu Sotsiaalministeeriumi enda koostatud eelnõu lisale 1, milles SA Liikva Päikesekodu küsib intervallteenuse loomise punkti kohta järgmist: Eelnõu lisa 1: VTK näeb ette luua uus, äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringse teenuse eelne teenus ehk intervallteenus. VTK kohaselt intervallteenus vähendab lähedaste hoolduskoormust, toetab nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist ning pakub raske või sügava intellektihäirega inimestele nende toimetulekuks vajalike tegevuskomponentidega teenust, mis võimaldab jätkata elamist koduses keskkonnas. Vajalik on täpsustada, et milles on vastava

Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Sotsiaalkindlustusameti ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad. Käesolevas kooskõlastustabelis toodud eelnõu kooskõlastamise tagasiside järgselt toimusid mitmed lahenduste leidmisele suunatud koostöökohtumised, kus osalesid esindajad Eesti Puuetega Inimeste Kojast, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidust, Õiguskantsleri Kantseleist jt. Samuti viidi teenuse sihtrühma vajaduste väljaselgitamiseks läbi küsitlus diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse saajate hulgas, mille tulemusi partneritele tutvustati. Koostöö tulemusena jõuti kompromissideni, millest lähtuvalt eelnõud muudeti.

15

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

teenuse erinevus võrreldes IET PNH-ga. Sotsiaalministeeriumi vastus: ÖE-teenuse eelse teenuse (eelnõus päeva- ja nädalahoiuteenus) loomisel määruse asemel seaduse tasandil täpsustame seaduse eelnõu seletuskirjas teenusele õigustatud isikuid ja teenuse nõudeid, samuti teenuse rahastamist. Seega, VTK etapis ei olnud võimalik praegusel kujul eelnõule isegi idee tasandil kommentaare jagada, sest neid ei olnud huvitatud osapooltele ja sihtgrupile tutvustatud. 2. VTK-s on käsitletud ka töötamise toetamise teenuse muudatusi seoses pikaajalise kaitstud töö teenuse lõppemisega alates 2024. aastast. Taaskord peab EPIKoda tõdema, et EPIKoda ega meie võrgustikuliikmed pole olnud kaasatud sisuslistesse aruteludesse, mis puudutavad PKT teenuse lõppemist. Meie 15.06.2023 tehtud pöördumisele vastas Sotsiaalministeerium 12.07.2023 järgnevalt: „Märtsis 2020 alustas töögrupp Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Töötukassa ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega, et arutada läbi senise piloteerimise kogemusi ja mõelda võimalikele alternatiividele teenusekorralduses edaspidi. Juunist 2020 laiendati töögruppi, kuhu kaasasime ka Eesti Puuetega Inimeste Koja, nägemispuuetega inimeste esindajad, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning erinevat tüüpi teenusepakkujad. 2021. aastal nihkus selles valdkonnas fookus ESF rahastusele toimuva katseprojekti jooksvate 2 tegevuse ümberkujundamisele ja SKA hankepartneritega toimuvale dialoogile, mistõttu on olnud eelpool viidatud osapooltega senisest vähem arutelusid.“ Pärast eelnõu kooskõlastamiseks tulemist toimus EPIKoja initsiatiivil Sotsiaalministeeriumiga kohtumine, mille käigus palusime tutvustada töötamise toetamise teenusega seonduvaid muudatusi ning seda, kuidas toetab planeeritav muudatus inimesi sarnases mahus nagu seda on seni teinud pikaajaline kaitstud töö.

2. Töötamise toetamise teenuse muudatused on eelnõust välja jäetud, vastavad muudatused viidi SHS-i sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (vt viidatud seaduse § 1 p-d 4–7 ja 12).

16

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Lisaks küsisime, millised on riigi plaanid sihtgruppidega, kes samuti vajavad kaitstud tingimustes töötamist. Töötukassa pakub edaspidi lühiajalise kaitstud töö asemel toetatud tööle rakendamise teenust, mis on mõeldud ainult osalise töövõimega inimestele. Paraku ei andnud kohtumine Sotsiaalministeeriumiga kindlust, et pikas plaanis on riigil olemas plaan, kuidas tööalast toetust pakkuda neile sihtgruppidele, kelle avatud tööturule jõudmine on väikese tõenäosusega või üldse mitte tõenäoline? EPIKoja võrgustikuliikmed ei saanud kohtumisel vastuseid ei lühi- ega pikaajaliste plaanide ega nägemuste kohta. Kaitstud töö pakub puuetega inimestele enese teostamise võimalust ja suuremat iseseisvust. Töine ja mõtestatud tegevus on oluline osa eneseteostusest ning see on vajalik ka neile inimestele, kes avatud tööturule ei jõua või kes jõuavad sinna pikema aja ja suurema toe abil. EPIKoda lisab, et muu hulgas võib Kaitstud töö teenuse tulemuste1 uuringust ettepanekutena välja lugeda, et töökeskustesse pöördumise võimalused säiliksid, integreerida tuleks sotsiaal- ja tööturuteenused inimese vaates üheks tervikuks, töötada koos teenuseosutajatega välja kaitstud töö teenuste tulemuslikum ja ressursisäästlikum rahastamise ja koostöö mudel ning selgitada välja, kuidas on omavalitsused valmis osalema teenuste korraldamises ja osutamises. 3. Päeva- ja nädalahoiu teenuse muudatused 3.1. Eelnõu seletuskiri nimetab, et päeva- ja nädalahoiuteenus luuakse sihtrühmale, kes on seni kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, mille eest on teenuseosutajale tasutud kõrgemas määras (diferentseeritud hind). Need on intellektipuudega inimesed, kelle abi- ja toetusvajadus on väga suur, kuid kes saavad elada kodus koos oma lähedastega, käies vastavalt enda ja lähedaste vajadusele erihoolekandeteenust kasutamas. Paragrahvi 1

3.1. Arvestatud osaliselt. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenus on seni olnud osalt sätestatud SHS-is ja osalt sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“, lisaks on SKA teenuse ühtlasema kvaliteedi tagamiseks koostanud teenuse osutamise juhendi. Senisel viisil (teenuse osutamine on kirjeldatud kolmes dokumendis) oli

17

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

punktidega 2 ja 3 täiendatakse SHS-i viidetega päeva- ja nädalahoiuteenusele. Täiendustega luuakse päeva- ja nädalahoiuteenuse kasutamisele ja osutamisele samasugused reeglid, nagu on kehtestatud kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul, kuna päeva- ja nädalahoiuteenus on sisult ja korralduselt nende teenustega sarnane. EPIKoja hinnangul jäetakse väljatooduga ekslik arvamus nagu loodaks sihtrühmale uus teenus. Tegelikkuses on sihtrühmale juba sobiv teenus olemas (Erihoolekandeteenuste rahastamise määruses2 igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoid). Selleks ei pea looma teenust ööpäevaringse teenuse eelteenusena, vaid teenus saab jääda toetavate teenuste loetelusse - intellektipuudega inimestele, kelle abi- ja toetusvajadus on väga suur ning kes saavad elada kodus koos oma lähedastega. EPIKoda ei saa nõustuda, et päeva- ja nädalahoiu teenus oleks korralduselt sarnane kogukonnas elamise ja ööpäevaringse teenusega. Samasuguste reeglite kehtestamisega võetakse ära teenuselt paindlikkus ja integreeritud rahastuse võimalus. Riik võtab endale suuremad õigused, samal ajal piirates teenuse kasutajate ja lähedaste võimalusi ja õigust saada vajadusele vastavat abi. 3.2. Eelnõu seletuskiri: Paragrahvi 73 lõike 6 esimese lause täiendamisega sätestatakse, et kui kokkuleppel erihoolekandeteenust saama suunatud isikuga toimub majutamine ja toitlustamine paremates tingimustes, kui on kindlaks määratud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud päevaja nädalahoiuteenuse tervisekaitsenõuetes, võib erihoolekandeteenuse osutaja võtta isikult maksimaalsest suuremat tasu. Tasu peab olema vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega.

teenuse nõuetes tõlgendamisruumi, nõuetele vastamine on teenuseosutajate jaoks keeruline ning teenusesaajatel on keeruline aru saada, millist teenust neil on õigus saada. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuste osutamiseks on vajalik igapäevaelu toetamise teenuse osutamise tegevusluba, eraldi diferentseeritud hinnaga teenuse osutamiseks tegevusluba ei saa väljastada (kuna seaduses teenust ei ole). See on toonud kaasa olukorra, kus teenuse osutamist ei ole võimalik analüüsida ega statistilisi andmeid koguda, mis saanuks ilma olukorda muutmata teenuse arendamisel komistuskiviks. Muudatuste eesmärk on sätestada päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisel äärmusliku toetusvajadusega inimestele üheselt mõistetavad nõuded. Põhjendused, miks selleks on vajalik luua teenus SHS-i, on toodud eelnõu seletuskirjas. 3.2. Selgitame. Eelnõuga laieneb päeva- ja nädalahoiuteenuse saajatele kohustus tasuda teenuse saamise (öö)päevadega proportsionaalselt omaosalust ning õigus omaosaluse puudujääva osa hüvitamisele SKA poolt. Omaosaluse maksimaalne määr kehtestatakse iga- aastaselt riigieelarve seadusega.

18

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Põhjendamata on vajadus viia PNH sellisel viisil ööpäevaringsete teenustega ühe regulatsiooni alla. Praegune korraldus käsitleb teenuseosutaja (edaspidi TO) kohustust arvestada välja vastavalt tegelikele kuludele majutuse koha hind. Lisaks on võimalus nt inimestel olla sellest vabastatud, kui KOV teab pere olukorda ja katab ise, näiteks läbi oma allasutuse eelarve majutuse kulud. Näide on praktikast, kus PNH osutajaks KOV. Praegune regulatsioon jätab inimesed täiesti TO meelevalda, sest pole määratletud, mille võrra on tingimused paremad, ja paremate tingimuste maksimaalmäära ei ole kusagil kehtestatud. Arusaamatuks jääb, miks toetav, paindlik, kogukonnas pakutav, KOV-i, inimese ja riigi koosrahastamisel osutatav ning inimeste ja tema lähedaste vajaduste järgi disainitud paindlikust teenusest peab astuma tagasi jäiga ja riigi tasandi korraldusse jäävale teenusele. Riik üldisemalt on võtnud selge suuna arendada kodus elamist toetavaid teenuseid ning samuti ootuse, et kohalikud omavalitsused osutaksid oma teenuseid vajaduspõhiselt. Selle muudatusega astub riik sammu tagasi ning teenus muutub inimese jaoks vähem paindlikumaks ega lähtu igaühe individuaalsetest vajadustest. 3.3. Eelnõu seletuskirjas on väljatoodud, et muudatuste vajalikkus ei tulene teenuse sihtgrupi vajadusest, vaid praktilistest probleemidest teenuse osutamisel ja vajadusest saavutada suurem õigusselgus, kuna kehtivad teenusele igapäevaelu toetamise teenuse nõuded (teenuse mahule, töötajate arvule jne), määruses on nõudeid oluliselt laiendatud ja täpsustatud. Kuni 2021. aasta kevadeni suunas SKA ühele teenusekohale kuni kolm inimest eeldusel, et teenuseosutaja jagab kokkuleppel teenusesaajatega teenuse kasutamise päevad ära. Ilmnes aga, et osad teenuseosutajad võtsid ühele teenusekohale suunatud kolm inimest teenust saama samal ajal, mistõttu polnud kõigil

3.3. Arvestatud osaliselt. Käesolevas kooskõlastustabelis toodud eelnõu kooskõlastamise tagasiside järgselt toimusid mitmed lahenduste leidmisele suunatud koostöökohtumised, kus osalesid esindajad Eesti Puuetega Inimeste Kojast, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidust, Õiguskantsleri Kantseleist jt. Samuti viidi teenuse sihtrühma vajaduste väljaselgitamiseks läbi küsitlus diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse saajate hulgas, mille tulemusi partneritele tutvustati. Koostöö tulemusena jõuti kompromissideni, millest lähtuvalt eelnõud muudeti.

19

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

potentsiaalsetel soovijatel võimalik jääda ööbima ja näiteks nädalavahetusel ei olnud teenust võimalik kasutada. Juhul kui kõik kolm teenusesaajat kasutasid teenust minimaalses mahus, tasus SKA iga teenusesaaja kohta kasutamata päevade eest 65% teenusekoha maksumusest. Nimelt on selle teenuse puhul loodud võimalus, et SKA tasub 65% teenusekoha maksumusest ka nende päevade eest, mil teenust ei kasutata. SKA koostatud analüüsist selgus aga, et SKA tasus mitmele teenuseosutajale suurema summa selle aja eest, mil konkreetne inimene teenust ei kasutanud, kui selle aja eest, mil ta teenust kasutas. Seega, teenuseosutajatele makstav tasu kasutamata aja eest oli ebaproportsionaalselt suur ja teenuse eelarve kasutus ei olnud mõistlik ega säästlik. Kuna erihoolekandeteenuse osutamise kohtadele on aastatepikkused järjekorrad, leiti, et toetuseta olevate järjekorras olijate suhtes ei ole selline riigieelarve rahakasutamine aus, mistõttu asuti otsima optimaalsemat lahendust. Kuna tegu on äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestega, tuleb igale teenust kasutavale inimesele tagada voodikoht. Kui inimese lähedased on teenust kasutama saabudes veendunud, et inimene ei jää lähitulevikus teenust saama ööseks, võib olukord paari kuuga muutuda ja seetõttu peab iga teenusesaaja tarbeks olema voodikoht olemas. Igale teenusesaajale ja tema lähedastele soovitakse pakkuda võimalust vastavalt oma vajadustele valida, millal inimene teenust kasutab. Teenuseosutaja peab tagama, et teenust saab kasutada isiku lähedaste vajadustele sobival ajal kõikidel nädalapäevadel, ööpäev läbi, sealhulgas riiklikel pühadel. EPIKoja seisukoht on, et suurem õigusselgus ei tohi kitsendada olemasoleva teenuse paindlikkust ja inimese vajadustele vastavust, mistõttu jäävad olulise hulga tänaseid teenuse saajaid ilma võimalusest kasutada paindlikult kodus elades teenuseid. Seega tuleks teenuse tingimuste muutmisel läbi mõelda rahastuse

20

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

alused, mitte teenusesaaja suhtes regulatsioone jäigemaks muuta. Arusaamatuks jääb, miks peab looma ja hoidma voodikohta inimesele, kes ei kasuta seda ning samal ajal ei ole võimalik seda voodikohta kasutada teisel teenuse kasutajal. Kuidas sellise valmisoleku eest tasumine on otstarbekas ja eelarve suhtes säästlik? Olemasolev regulatsioon võimaldab vastavalt kogukonnas teenust kasutavate perede ja TO kokkuleppele kasutada ühte teenuse kohta paindlikult nii, et kui ühel perel ei ole vaja teenust kasutada, saab sellel ajal kasutada teenust teine sama kogukonna pere. Olemasoleva PNH regulatsiooni puhul võib riik muuta kasutamata teenuskoha rahastamise tingimusi teenuseosutajale, kuid mitte inimestele vajalikku paindlikkust. Lisaks tekib küsimus, kas tegemist oli potentsiaalselt või reaalselt olukordade, kus teenuseosutaja ja teenusekasutajad ei saanud omavahel kokkuleppele teenuskohal oleva ööbimisvõimaluse kasutamisel? Kui palju selliseid olukordi esines? 3.4. Eelnõuga lisatavas SHS § 991 lõikes 2 loetletakse teenusosutaja kohustused päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisel. EPIKoja hinnangul ei saa TO kohustus olla juhendamine ja abistamine isikut enese eest hoolitsemisel, kui tegemist on äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimesega, kes vajab hooldustoimingute ülevõtmist töötaja poolt. Samuti ei ole võimalik äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimest juhendada ja abistada raviskeemi järgmisel, vaid töötaja ülesanne saab olla raviskeemi alusel ravimite andmine. Samuti peab teenuseosutaja vaba aja juhendamise asemel tagama inimesele vaba aja mõtestatud tegevuse ja turvalise keskkonna. Kasutama peaks tegevusi nagu hooldustoimingute läbi viimine arvestades inimese võimekust ja terviseseisundit, ergonoomiliste ja abivahendite kasutamist, naha seisukorra jälgimist, alternatiivkommunikatsiooni võimaluste kasutamist, sobivate kommunikatsiooni tasandite kasutamist jne.,

3.4. Selgitame. Planeeritavad teenusosutaja kohustused päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisel on sarnased ööpäevaringsele erihooldusteenusele esitatutega, sest tegemist on sarnase toetusvajadusega inimesega. Lisatud on seniseid diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse kohustusi, kuna päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul on tegu erandliku teenusega selles mõttes, et teenusesaaja jagab oma aega teenuseosutaja ja lähedaste vahel.

21

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

PNH teenuse tegevusi tuleb võrrelda raske ja sügava puudega laste lapsehoiu teenuse tegevuste ja juhistega3 . 3.5. Eelnõuga lisatavas SHS §-s 992 on kirjeldatud, millistele tingimustele peab vastama inimene, kellel on õigus saada päeva- ja nädalahoiuteenust. Punkt 4 sätestab, et tema toimetulekut ei ole võimalik tagada muu SHS-is nimetatu sotsiaalteenusega. See punkt ei pea PNH teenuse puhul paika, sest nende inimeste toimetulekut on võimalik tagada ka ööpäevaringsel erihooldusteenusel (edaspidi ÖE) või ööpäevaringsel liitpuudega teenusel (edaspidi ÖL). Kriteeriumite seadmisel tuleb lähtuda sellest, kes päriselt seda teenust vajavad. Selle teenuse kasutamise soov on inimestel ja nende lähedastel, kes ei soovi veel minna kodust ööpäevaringsele teenusele, integreerides abi- ja toetusvajaduse katmise toetavate teenuste abil. Samuti on SKA-le teada, et teatud osa selle teenuse kasutajatest on ÖE või ÖL järjekorras. Seega saab nende abivajadust katta teise SHS nimetatud sotsiaalteenusega, kuid sellel teisel teenusel ei ole riigil vabu kohti. Rõhutame, et praegu võimaldab kehtiv teenus abi saada paindlikult peredel, kes ei soovi panna oma lähedast statsionaarselt ööpäevaringsele erihooldusteenusele ning see vabadus ja võimalus peab ilma kitsendavate piiranguteta säilima. 3.6. Eelnõu seletuskiri: inimene peab teenust kasutama minimaalselt kümnel ööpäeval (minimaalselt 6 tundi päevas) ja maksimaalselt 23 ööpäeva kuus. Teenusele sätestatakse miinimumnõue, et tagada teenusekoht niivõrd spetsiifilisele sihtrühmale, kellel on suur hooldus- ja järelevalvevajadus. Inimesed, kelle puhul hinnatakse abivajadust vähemaks kui kümme ööpäeva kuus, tuleb leida teine toetav teenus. Eelnõus on välja toodud, et väiksema toetusvajadusega inimesed ei peaks niivõrd spetsiifiliselt suure hooldus- või järelevalvevajadusega

3.5. Selgitame. SHS §-s 992 punktis 4 on silmas peetud seda, et osutatav teenus on inimesele kõige sobivam, st vastab tema (päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul ka tema lähedaste) vajadustele parimal moel. 3.6. Arvestatud osaliselt. Käesolevas kooskõlastustabelis toodud eelnõu kooskõlastamise tagasiside järgselt toimusid mitmed lahenduste leidmisele suunatud koostöökohtumised, kus osalesid esindajad Eesti Puuetega Inimeste Kojast, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidust, Õiguskantsleri Kantseleist jt. Samuti viidi teenuse sihtrühma vajaduste väljaselgitamiseks läbi küsitlus diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse saajate hulgas, mille tulemusi partneritele tutvustati. Koostöö

22

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

inimestele loodud teenust kasutama. Inimesed, kes vajavad teenust vähem kui kümnel päeval kuus minimaalselt kuus tundi päevas, saavad vajaliku toe, kasutades KOV-i teenuseid (koduteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, päevahoid, intervallhoid jt) või riigiteenustest igapäevaelu toetamise teenust. Hetkel kehtiva regulatsiooniga on need inimesed PNH teenuse kasutajad. Arusaamatuks jääb, kuidas saavad pered, kes ei vaja teenust 10 päeva ja 6 tundi päeva jooksul, vaid näiteks 7 päeva ja 4 tundi kuus, kuid kes on just äärmusliku abi- ja toetusvajadusega püsiva kuluga psüühikahäirega ja mõõduka, raske, sügava või muu intellektipuudega lähedane, kasutada teisi KOV teenuseid? Need inimesed on samuti tänaste riiklikult korraldatavate teenuste sihtrühm. Käesolev seadusemuudatus jätab need pered välja õigusest kasutada PNH teenust, mida nad on seni saanud kasutada. Eelnevalt on seaduse eelnõu nimetanud, et igapäevaelu toetamise teenusel ei ole tegevusi, mida vajavad äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimesed. Seega ei saa nad omale vajaliku abi. Nende abivajadust ei kata teenused, mida eelnõus loetletakse. Olukorras, kus riik juba niigi ei taga oma kohustusi pakkuda piisaval hulgal ööpäevaringseid erihoolekande teenuskohti, kitsendab riik veelgi riiklikult korraldavate teenuste sihtrühma võimalusi teenuse saamiseks. Teenuse kriteeriume abi- ja toetusvajaduse osas käesolev seadusemuudatus ei muuda, vaid seob teenusele saamise kriteeriumid teenuse kasutamise mahu kriteeriumiga. Jättes sellega teenuselt välja inimesed, kellel on samasugune abi- ja toetusvajadus, kuid kes vajavad sama teenust väiksemas ajalises mahus. See, et inimene ei ole kasutanud teenust minimaalses nõutavas mahus (10 päeva ja 6 tundi päevas) ei saa olla signaal, et teenus ei vasta inimese vajadustele.

tulemusena jõuti kompromissideni, millest lähtuvalt eelnõud muudeti.

23

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Seega, EPIKoda ei nõustu muudatustega, millega on plaan kehtestada teenuse miinimummahu nõudeks 10 ööpäeva, minimaalselt 6 tundi päevas. Miinimumnõude kehtestamine ei toeta vajadustele vastava abi tagamist ning ei võimalda teenust saada väiksema vajaduse korral (näiteks pere soovib oma lähedast kodus hooldada ja hoida, kuid vajab igakuiselt aeg-ajalt puhkehetki). Teenuse saamine, sh väikemas mahus on väga oluline perede hoolduskoormuse leevendamisel ja kodus elamist toetav. Praeguse muudatusega jäävad osad inimesed teenuse saajate ringist välja, kuna praegu sai paindlikult kasutada ühel teenusekohal olevat voodikohta 3 inimest, omavahelises koostöös vastavalt pere vajadustele. Muudatusega on võimalik ühel inimesel olla ühel teenuskohal, kus on tagatud voodikoht. Seega jäävad 2 inimest nüüd teenuseta. Oleme saanud pöördumisi teenusekasutajatelt, kes kasutavad teenust 1-2 korda nädalas ja on oluliseks leevenduseks hoolduskoormusega toimetulekul võimaldades lapsevanemal töötada hooldamise kõrvalt osalise ajaga. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et muudatus puudutab 23 teenusesaajat, kes keskmiselt kasutasid 2022. aastal diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust vähem kui kümme päeva. Seletuskirjas olid eelnõu autorid välja toonud, et neil inimestel tuleb otsida endale teine teenus, kuigi samal ajal eelnõu autorid peavad teadma, et praegune teenus on inimestele sobiv ja vajalik ning teisi meetmeid kehtivas õiguses ei ole. Mis on need teised sotsiaalabi meetmed, mis peaksid eelnõu autorite arvates päevahoiu vajaduse katma? Mis saab inimestest, kes plaanitava regulatsiooni alusel enam teenust ei saa? Eelnevast tulenevalt tekib õigustatud küsimus, kas ja kuidas on omastehooldajaid ja teenuse kasutajate vajadusi kaardistatud ja sisuliselt analüüsitud, mida planeeritavad muudatused kaasa toovad? Täna puudutab see muudatus juba teenust kasutavaid inimesi ja eelnõu autorid ei too välja potentsiaalseid

24

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

teenusekasutajaid, kes täna teenusest ilma jäävad, kuna nende piirkonnas ei pruugi teenuseosutajat või sobivat teenuseosutajat olla. Ei tohi unustada, et valmisolek ka suure hoolduskoormuse kõrvalt äärmiselt haavatavas olukorras oleva lähedase jaoks hoiukohta kasutada baseerub ka usaldusel, mis käesoleval aastal avalikuks tulnud Lille Kodu sündmuste valguses (kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-22-6565 (21740000054)) 4 kindlasti löögi sai, kui ka riigi omanduses olev AS Hoolekandeteenused ei suutnud intellektipuudega laste turvalisust ja heaolu tagada. 3.7. Eelnõu seletuskiri: Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenusele on sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusega nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ kehtestatud neli erinevat hinda olenevalt sellest, kas teenust osutatakse ööpäev läbi või vaid päevasel ajal ja kas teenusesaajal on raske, sügav või muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuue või on tal mõõdukas intellektipuue. Nelja erineva hinna üle arvepidamine tekitab suure töökoormuse nii teenuseosutajale kui ka SKA arvete menetlejale. Eelnevale tuginedes plaanitakse kehtestada päeva- ja nädalahoiuteenuse hind summas, mis vastab praegu diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse hinnale, mida tasutakse juhul, kui teenust osutatakse ööpäev läbi suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale inimesele, 2023. aastal on selleks summaks 68 eurot ööpäevas (vt seletuskirjale lisatud rakendusakti kavand). Summa tasutakse teenuseosutajale hoolimata sellest, kas teenust kasutatakse ööpäev läbi või vaid päevasel ajal. Varasemate rahastusmudelite järgi on teadaolevalt diferentseeritud hind suunatud katma erineva abivajadusega inimestele teenuse osutamisega seotud teenuse kulusid. Seega saab praegu teenuse eest tasutud vastavalt abivajaduse

3.7. Arvestatud. Käesolevas kooskõlastustabelis toodud eelnõu kooskõlastamise tagasiside järgselt toimusid mitmed lahenduste leidmisele suunatud koostöökohtumised, kus osalesid esindajad Eesti Puuetega Inimeste Kojast, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidust, Õiguskantsleri Kantseleist jt. Samuti viidi teenuse sihtrühma vajaduste väljaselgitamiseks läbi küsitlus diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse saajate hulgas, mille tulemusi partneritele tutvustati. Koostöö tulemusena jõuti kompromissideni, millest lähtuvalt eelnõud muudeti, sh kehtestatakse esialgu planeeritud ühe hinna asemel eraldi hind ööbimisega ja ööbimiseta teenusele.

25

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

astmetele, kuna neil on erinev kulu personalile ja muudele kuludele. Sarnaselt on nähtud vajadust ja soovitud välja tuua erineva abi- ja hooldusvajadusega inimestele teenusekulude arvestamist ka pikaajalise hooldusreformi käigus. E-riigis saaks inimese ja tema lähedastele vajaliku teenuse säilimiseks tagada teenuse korralduse ja vajaduspõhise teenuse kulude katmisega kaasneva töökoormuse digilahendustega läbi elektroonilise aruandluskeskkonna. Mõistame, et tänane Exceli-põhine aruandlus võib olla keeruline, kuid see ei saa olla aluseks olemasoleva teenuse paindlikkuse kitsendamiseks. Kui plaan on kehtestada kõigile üks summa olenemata teenusekasutaja abivajadusest või sellest, kas ta kasutab ööbimisega teenust või mitte, on tõenäoline, et riik hakkab nüüd tasuma rohkem ka nende inimeste eest, kelle eest ta varem tasus väiksema summa. Kummaline otsus olukorras, kus riigil tuleks lähtuda eelarveliste vahendite otstarbekast ja vajaduspõhisest kasutamisest ning tasuda inimesele osutatavate teenuse eest vastavalt teenuse tegelikele kuludele. 3.8. Eelnõu seletuskiri: Paragrahvi 1 punktiga 28 täiendatakse SHS § 160 lõigetega 46–48. Lõike 46 kohaselt hindab SKA enne 2024. aasta 1. aprilli igapäevaelu toetamise teenuse järjekorda võetud inimeste erihoolekandeteenuse vajadust. Juhul kui inimene vastab käesoleva eelnõuga SHS-i loodava päeva-ja nädalahoiuteenust saama õigustatud inimesele kehetstatud tingimustele, tehakse uus teenuse osutamise otsus ja võetakse inimene päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda. Praegu on inimesed, kellel on abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusel tuvastatud diferentseeritud hinnaga teenuse vajadus, igapäevaelu toetamise teenuse järjekorras. Selleks et osadel neist oleks võimalik tulevikus saada päeva- ja nädalahoiuteenust, tuleb teha uus hindamine, mille alusel saab inimesed päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda

3.8. Selgitame. Kõigi seniste teenusekasutajate abi- ja toetusvajaduse hindab SKA üle ja loodame, et koostöös KOV-idega leitakse sobiv lahendus neile inimestele, kes vajavad teenust väikses mahus, st alla kümne päeva kuus. On tõenäoline, praeguste teenusesaajate seas on ka neid, kes võimalusel kasutavad teenust senisest rohkem, st vähemalt 10 päeva kuus. Loodame, et väiksema abivajadusega inimesed saavad hädavajaliku toe KOV poolt pakutavate teenuste läbi (nt isikliku abistaja-, tugiisiku, koduteenus, täieealise isiku hooldus) või riigiteenustest igapäevaelu toetamise teenust kasutades ning päeva- ja nädalahoiuteenusega jätkab riik spetsiifilise ja äärmusliku abivajadusega inimeste toetamist. Ühe lahendusena

26

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

lisada. Selleks et lühendada ajaperioodi, mil paralleelselt on kasutatavad kaks sisuliselt sarnast teenust (diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenus ja päeva- ja nädalahoiuteenus) ja kaks järjekorra arvestust, tuleb teha uus hindamine, mille alusel saab inimese tuvastatud vajaduse korral lisada päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda. Jääb arusaamatuks, mida hinnatakse uuesti inimestel, kelle puhul on juba tuvastatud praeguse igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiu (edaspidi IET PNH) vajaduse. Praegu on inimesed järjekorras IET PNH teenusele ja neil on hinnatud selle teenuse vajadus. Seaduse muudatus ei too uuele PNH teenusele sisuliselt uusi kriteeriume inimese abi- ja toetusvajaduse osas. Inimestel on juba tuvastatud äärmuslik abivajadus. Hindamise põhimõtted ei muutu selle teenuse nime SHS tasandile toomisega. Hetkel on olukord, kus juba olemasolevale teenusele (IET PNH) on inimesed hinnatud ja see sama sisuline tegevus nimetatakse eraldi SHS-is ehk uus teenus on vana nö õigusjärglane, SKA-l on inimeste kohta olemas info ja teada inimeste vajadused. Sellele tuginedes peaks saama teha otsused PNH-le. Inimese vaates ei ole kuidagi põhjendatud teha uut hindamist, kui tegelikult soovitakse küsida, millises ajalises mahus on planeeritud teenust kasutama hakata? Arusaamatuks jääb, kas nende inimeste osas, kellel on teenuse kriteeriumite kohaselt abi- ja toetusvajadus olemas, kuid nad soovivad kasutada teenust ajaliselt väiksemas mahus, tühistatakse varasem otsus saada IET PNH teenust? 3.9. Kõigest eelnevast tõstatub küsimus, miks ei kaaluta teenuse liikumist kohaliku omavalitsuse haldusalasse? Kehtiva regulatsiooni kohaselt on päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul tegemist toetava teenusega ja orienteeruvalt 2026. aastal liiguvad toetavad teenused psüühikahäiretega inimestele kohalike omavalitsuste haldusalasse. Isikukeskse erihoolekande

võib inimene jätkata praeguses, väikeses mahus teenuse kasutamist teenuseosutaja juures, kuid sel juhul ei kata kulusid enam riik, vaid KOV või inimene ise. Muudatustega seoses muutub erihoolekandeteenuste osutamiseks ette nähtud riigieelarve kasutamine eesmärgipärasemaks ja tagab teenused rohkematele äärmusliku toetusvajadusega teenusevajajatele, kes seni olid kohtade puudusel sunnitud ootama teenuse järjekorras. On väga tõenäoline, et osad järjekorras ootajad kasutavad samal ajal KOV poolt pakutavad teenuseid. Eelnõusse § 160 lõigete48 ja 49 lisamine tagab selle, et inimene, kes kasutab diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust ja kelle suunamiskiri saab läbi, kuid kes vastab ka päeva- ja nädalahoiuteenuse saamise tingimustele, saab sujuvalt jätkata uue, päeva- ja nädalahoiuteenuse kasutamisega, mitte ei satu uue teenuse järjekorda. SKA eesmärk on kõigi diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse kasutajate teenusevajaduse ära hinnata hiljemalt enne 2026. aasta 1. septembrit ja väljastada kõigile päeva- ja nädalahoiuteenusele õigustatud inimestele uus suunamiskiri. Inimesed, kes uuele teenusele õigustatud ei ole, või ei soovi teenuse liiki vahetada, saavad diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust kasutada suunamiskirja kehtivuse lõpuni. 3.9. Selgitame. Isikukeskse teenusmudeli (ISTE) rakendamise võimalus KOVide koordineerimisel on jätkuvalt kaalumisel, kuid eelarveliste vahendite nappuse tõttu tuleb esialgses plaanis ilmselt muudatusi. Käesoleva aasta jooksul on sotsiaalministeeriumi üks prioriteetsetest projektidest erihoolekandeteenuse

27

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

teenusmudeli piloteerimise käigus on üheks teenusekomponendiks intervallhoid, mille sisu ühtib PNH teenusega. Lisaks on KOV-idel pikaajaline kogemus intervallhoiu korraldamisel ja pakkumisel, millega KOV-id on täitnud riigi ülesandeid, kuna pole piisavalt ööpäevaringseid erihoolekandeteenuse kohti. Inimese vaates on oluliselt selgem kui kõik toetavad teenused on ühel tasandil. Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli piloteerimine on näidanud, et suurimaks abivajaduse märkajaks on kohalik omavalitsus. Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uurimus 2016. aastal Trinidad Wisemani poolt selgitas välja, et kohalikud omavalitsused ei võta teenuste arendamise ja korraldamise eest vastutust kohalikul tasandil, sest neil on mugavam saata inimesed riiklike teenuseid saama. Lisaks selgitas uurimus, et erihoolekandeteenuste korraldus, osutamine ja rahastamise põhimõtted on jäigad ega arvesta piisavalt konkreetse teenusesaaja vajadustega ei teenuse sisu, osutatava teenuse mahu, koha, aja ja sageduse osas. KOV-i poolt korraldatav teenus saab olla sarnane KOV poolt korraldatava puudega laste lapsehoiuteenusega (PNH on loomulik jätkuteenus noorele, kes liigub haridussüsteemist täiskasvanutele mõeldud hoolekandeteenustele). Kuna PNH teenuse kasutajate näol on tegemist inimestega, kes elavad kodus ja nende muud sotsiaalkaitsemeetmed - hüvitised ja teenused on KOV tasandilt korraldatavad, siis on asjakohane ka PNH hoida kogukonnas osutatavate teenuste loetelus ning viia see KOV tasandile. Ainult nii on võimalik saada isikukeskne ja paindlik lähenemine. See lihtsustab ja vähendab lähedastel/eestkostjatel erienevate tasanditega suhtlemist ja hoiab inimese vajaduste kohta info tervikuna ühel tasandil. 3.10. Eelnõu seletuskiri: Paragrahvi 71 lõike 3 täiendamisega sätestatakse, et lisaks kogukonnas elamise teenusele ja

jätkusuutlikkuse analüüsimine, analüüsi käigus saavad selgemaks ka ISTE-ga seonduvad edasised sammud. SHS-i lisatavat päeva- ja nädalahoiuteenust ilmselt KOV haldusalasse ei anta, kuna tegu on väga spetsiifilise ja suure toetusvajadusega inimeste sihtrühmaga ning teenus sarnaneb pigem ööpäevaringsele erihooldusteenusele kui toetavatele teenustele, mis on plaanis KOVidele koordineerida anda. 3.10. Selgitame.

28

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

ööpäevaringsele erihooldusteenusele kehtib ka uue, eelnõuga loodava päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul põhimõte, et isikul on õigus teenust saada juhul, kui ta tasub SHS §-s 73 nimetatud omaosaluse või omaosaluse, millest on maha arvestatud omaosaluse puudujääv osa, mille hüvitamise kohustuse on riik üle võtnud. Omaosaluse kehtestamine toob hästi esile olukorra, kus PNH teenust riigi tasandil hoides kehtestatakse piirangud teenuse eest - kõigile ühes määras omaosalus ja kui inimesel ei ole võimalus omaosalust tasuda, siis ei ole tal õigust teenust saada. Samas on sotsiaalkaitse üks põhimõte, et inimene ei saa jääda teenuseta, kui tal on seda vaja. Siit nähtub olukord, et riik kehtestab enda korraldada olevate teenuste kasutamisele piirangud, mida ei tohi kehtestada KOV tasandil ja mis võib takistada inimesel teenust kasutada. Lisaks pole siinkohal õiglane ja loogiline, et inimene peab tasuma omaosalust majutamise eest juhtudel kui ta ei kasuta teenust ööpäevaringselt, st kasutab ainult päevahoiu võimalust. 3.11. Lisaks toome välja meie võrgustiku seisukoha, mille kohaselt on erihoolekandeteenustel personali suhtarv liiga väike ning see ei kata raske ja äärmusliku abivajadusega inimeste vajadusi piisavas mahus (sh PNH teenusel). Ka Sotsiaalministeerium on varasemalt välja toonud, et erihoolekandeteenuste kehtivad hinnad erinevad kulumudeli hinnast erinevate teenuste puhul keskmiselt 58%. Seega, teenused on alarahastatud ja teenuseosutajatel on olemasoleva rahastusega keeruline osutada kvaliteetset teenust, näiteks tagada piisavalt vajaliku ettevalmistusega personali. Eelnõu seletuskiri: Ööpäev läbi peab teenuseosutaja tagama 12 teenusesaaja kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaolu, kuid vastavalt inimeste vajadustele rohkem. Öisel ajal võib ühe tegevusjuhendaja asendada hooldustöötajaga. Äärmusliku abivajadusega inimestel on sageli erinevaid kroonilisi haigusi,

Eelnõuga laieneb päeva- ja nädalahoiuteenuse saajatele kohustus tasuda teenuse saamise (öö)päevadega proportsionaalselt omaosalust ning õigus omaosaluse puudujääva osa hüvitamisele SKA poolt. Omaosaluse maksimaalne määr kehtestatakse iga- aastaselt riigieelarve seadusega. 3.11. Selgitame. Eelnõuga lisatavas SHS §-s 994 on sätestatud nõuded päeva- ja nädalahoiuteenust vahetult osutavatele töötajatele. Ööpäev läbi peab teenuseosutaja tagama 12 teenusesaaja kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohalolu, väljaspool ööaega vastavalt inimeste vajadustele rohkem. Öisel ajal võib ühe tegevusjuhendaja asendada hooldustöötajaga. Seega, kui varem oli (igapäevaelu toetamise diferentseeritud hinnaga teenuse puhul) nõutud üks tegevusjuhendaja kümne inimese kohta, siis edaspidi peab teenuseosutaja olema valmis päevasel ajal tagama kahe või enama tegevusjuhendaja kohalolu 12 inimese kohta. Nõuded töötajate arvule on tulevikus sarnased äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele ööpäevaringse

29

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

halvatusega inimestel kaasneb hooldusega regulaarne asendimuutmise vajadus, mis nõuavad eriti suurt tähelepanu hooldamisel. Terviserikked vajavad meditsiinilist sekkumist, seega ravikulud ja kulu ühiskonnale suurenevad. Ka õiguskantsler on erinevatel ringkäikudel hoolekandeasutustes välja toonud, et personali arv ei ole piisav kvaliteetseks ja turvaliseks teenuse osutamiseks.

teenuse osutamisele kehtestatud nõuetega (teenuseosutaja tagab 15 teenust saava inimese kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt inimeste vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega), kuid tulenevalt teenuse osutamise iseloomust – teenusesaaja ei saa teenust järjest –, on vaja suurendada teenuse osutamiseks nõutavat tegevusjuhendajate arvu. SKA andmetel on teenuseosutajad seni diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenusel taganud 15 teenust saava inimese kohta vähemalt ühe töötaja ööpäevaringse kohaloleku päevasel ajal vastavalt teenuse saajate vajadusele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohalolu. Muudatusega seoses peavad teenuseosutajad vajaduse korral leidma täiendavat personali. See võib tekitada ebasoovitavaid mõjusid teenuseosutajaile, kuid on vajalik teenuse kvaliteedi tagamiseks. Kahjuks ei ole võimalik teenuse maksumust tõsta sedavõrd, et teenuseosutajal oleks võimalik teenuse osutamisel eeltoodud suhtarvust oluliselt rohkem personali tagada. Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisel sätestatakse tegevusjuhendajatele samad ettevalmistusnõuded, mis kehtivad ööpäev läbi äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele teenuseid osutavatele tegevusjuhendajatele. Nõuded on sätestatud sotsiaalkaitseministri 26. aprilli 2022. a määruses nr 38 „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“, mida seoses käesoleva eelnõuga muudetakse. SKA andmetel oli 01.02.2024 seisuga kokku 23 diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse osutajat, kellest viis osutavad ainult diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust. Enamik diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust osutavatest tegevusjuhendajatest on vajaliku täienduskoolituse läbinud. Töötajatel, kellel täienduskoolitus läbimata (neid on SKA

30

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

3.12. Juhime tähelepanu asjaolule, et SHS § 70 lg 5 annab SKA-le õiguse kasutada võimalust kaasata inimesele õige ja vajaliku teenuse üle otsustamiseks ka rehabilitatsioonimeeskonda. SHS § 70 lg 2 kohaselt võtab SKA inimesele erihoolekandeteenuse õigustatuse tuvastamisel erinevaid aspekte, et välja selgitada inimesele just erihoolekandeteenuse vajadus, kuid teatud keeruliste ja/või spetsiifiliste eluolukordade ja inimese tervisliku eripära tõttu võib SKA vajada spetsiifilisemalt erialast teadmist, mida omab rehameeskonnas olevad valdkonna praktikud. Seetõttu jäeti 01.04.2019 jõustunud seaduse muudatusega alles SHS § 70 lg 5. See ei pane kohustust rehabilitatsioonimeeskonnale ja rehabilitatsiooniplaani tegemiseks, vaid annab võimaluse SKA-le teha meeskonnatööd, kaasata inimesele sotsiaalkaitse abimeetme üle otsuse tegemisele laiem ring spetsialiste. Sätte kehtetuks tunnistamine piirab võimalusi vajadusel kaasata laiemat spetsialistide ringi vajaliku ja õige teenuse üle otsustamise protsessis. Otsuse teenuse osas teeb alati SKA ning ka rehabilitatsiooniplaani koostamine ja rehabilitatsioonimeeskonna kaasamine on üks lisa menetluse samm, mis laiendab vajaduste hindamise spektrit, mitte kohustuslik dokument ja teenuse otsus. Antud põhjendus sätte kehtetuks tunnistamiseks ei saa pidada asjakohaseks. Selle kehtetuks tunnistamisega kaob ära võimalus saada laiendatud spetsialistide ringilt hinnangut erihoolekande teenuse vajaduse osas. 4. Töötamise toetamise teenuse muudatused 4.1. Eelnõu seletuskiri: Töötamise toetamise teenuse sisu täpsustamisega luuakse selgem teenuse kirjeldus, kus on sõnastatud töö pakkumise võimalus kaitstud tingimustes ja teenuseosutaja juures neile, kes iseseisvale tööle ei liigu. Lisaks

andmetel maksimaalselt 5%), tuleb see läbida enne, kui teenuseosutaja päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisega alustab 3.12. Selgitame. SHS § 70 lg 5 kohaselt: „(5) Sotsiaalkindlustusametil on õigus suunata isik käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja juurde rehabilitatsiooniplaani koostamisele erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks.“. Inimesel sobiva teenuse väljaselgitamisel kasutatakse alates 2019. aastast abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendit. Sellest ajast ei ole kordagi olnud tarvidust teenusevajaduse hindamisel suunata inimesi sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja juurde rehabilitatsiooniplaani koostamisele. Lisaks hindamisvahendile toetub SKA erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel andmetele Eesti Töötukassa osutatud tööturuteenuste kohta ning töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusele ning Eesti Töötukassa antud töövõime hindamise otsuses sisalduvatele andmetele. 4. Töötamise toetamise teenuse muudatused on eelnõust välja jäetud, vastavad muudatused viidi SHS-i sotsiaalhoolekande

31

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

täiendatakse teenuseosutaja tegevusi teenuse osutamise käigus ja teenust saama õigustatud isikutele seatavaid tingimusi. Jääb ebaselgeks, kuidas on teenuseosutajatel võimalik pakkuda inimestele kaitstud tingimustes töötamist sarnastel tingimustel pikaajalise kaitstud töö teenusega, st kuidas saab teenuseosutaja väiksema pearaha eest pakkuda sama kvaliteediga kaitstud tingimustes töötamist? Pelgalt sõnastuse muudatusega seaduses teenuse sisu muuta võimalik ei ole. 4.2. Eelnõu seletuskiri: Pikaajalise kaitstud töötamise teenuse katseprojekt lõppeb 2023. aasta lõpuga. Projekti ühe tulemusena selgus töötamise toetamise teenuse sihtrühma ja pikaajalise kaitstud töötamise teenuse sihtrühma sarnasus, mistõttu jätkatakse ühe teenusega. Muudatuse eesmärk on tagada puuduva töövõimega psüühikahäirega inimestele stabiilne ja paindlik töö tegemise võimalus ja tööoskuste arendamine, millel on omakorda positiivne mõju nii perekonnaliikmete igapäevasele koormusele kui ka psüühikahäirega inimese toimetulekule tervikuna. Nii töötamise toetamise teenusel (edaspidi TTT) kui ka pikaajalise kaitstud töö teenusel (edaspidi PKT) on roll tööoskuste kujundamisel, kuid erinevus PKT teenusel on võimetekohase töö tagamine ja töö oskuste ning töövõime säilitamine. Nii teenusekasutajatel kui ka teenuseosutajatel ei ole tänasel päeval kindlust, kuidas PKT teenuse lõppemine ja selle asendamine väiksema toetusega teenusega aitab psüühikahäiretega inimeseste toimetulekut tervikuna tagada. 4.3. Eelnõu seletuskiri: Tööhõiveprogramm 2024–2029“ eelnõu raames on tervisest tuleneva takistusega inimesele ette nähtud mitu tööalast toetavat teenust (tugiisikuga töötamine, tööalane rehabilitatsioon, toetatud töölerakendamine jm). Nii tööhõiveprogrammis välja toodud toetatud töölerakendamise

seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (vt viidatud seaduse § 1 p-d 4–7 ja 12).

32

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

teenus kui ka toetatud töötamise teenus on oma sisu ja eesmärkide poolest sarnased. Eelnõuga tehtava muudatuse eesmärk on puuduva töövõime tingimuse seadmisega (sh isikud, kellele on varem määratud 80–100% töövõimetust) selgemini eristada sihtrühmi, et need erinevate asutuste osutatavate teenuste puhul ei kattuks. Muudatuse jõustumisel ei ole õigust saada töötamise toetamise teenust isikutel, kellele ei ole määratud puuduvat töövõimet. Neil on õigus pöörduda toe saamiseks töötukassa poole Eelnõu kohaselt sätestatakse ühe tingimusena, mille täitmise korral on isikul õigus saada töötamise toetamise teenust see, et isikul on tuvastatud puuduv töövõime. Eelnevast tulenevalt on soov näha analüüsi palju tänastest PKT teenuse kasutajatest on puuduva töövõimega ning liiguvad TTT-le. Puuduva töövõime kriteeriumi kehtestamine on oluline kitsendus tänase TTT kriteeriumiga võrreldes. Oluline on, kas osalise töövõimega inimesed, kellel on raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire ja kes vajavad töötamise ajal pidevalt toetust ja juhendamist saavad selle pideva toetuse ja juhendamise läbi tööturuteenuste? Milline Töötukassa meede või tööandjate kasutada olev toetav tegevus võimaldab osalise töövõimega pidevat toetust ja juhendamist vajaval inimesel olla hõives ja teha tähenduslikku tegevust (st juhtudel kui inimene ei olegi valmis avatud tööturul töötama või tema avatud tööturule jõudmine võtab kauem aega kui seda näevad ette Töötukassa meetmed)? Tugiisikuga töötamise teenust peab taotlema tööandja ja selleks ei ole seni olnud vajalik läbida ühtegi täiendavat koolitust. Toetatud tööle rakendamise eesmärk on inimene avatud tööturule saada orienteeruvalt 6 kuu jooksul. 5. Rahvastikuregistri seaduse erisuste muudatus Eelnõu seletuskiri: Lisaks luuakse eelnõuga rahvastikuregistri seadusega (RRS) elukoha registreerimisel erisus neile inimestele,

33

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

kelle registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud erihooldekodu (või selle asukoha KOV). Muudatus puudutab neid inimesi, kes on erihooldekodude reorganiseerimise käigus kolinud uude erihoolekandeasutusse ja kelle registreeritud elukohaks on jäänud suletud erihooldekodu. Muudatusega saab nende inimeste uue elukoha KOV õiguse registreerida inimese elukoht KOVi/linnajao täpsusega, kuna nende eelmist elukohta enam ei eksisteeri. EPIKojal on hea meel, et selline muudatus on seaduse tasandil ette võetud. Samas toome välja, et endiselt on RRS piirav regulatsioon elukoha määratluseks inimestel, kes vajavad elulõpuni kõrvalist abi ja on seetõttu ööpäevaringse hoolekandeteenuse kasutajad. 6. EPIKoja hinnangul ei täida käesolev eelnõu Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023– 2027 punktis 9.1.5 sätestatud eesmärki jätkata hooldusreformi elluviimist ja minna edasi koduhoolduse, teenusmajade rajamise ja isikukeskse teenuse pakkumisega erihoolekandes ning punktis 9.1.6 sätestatud eesmärki arendada paindlikke hooldusteenuseid, et vähendada sealhulgas laste ja puudega täiskasvanute pereliikmete hoolduskoormust ning võimaldada erivajadustega inimeste aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus, kuna plaanitavad muudatused on inimese vaates niivõrd jäigad ning pigem takistavad osalemist tööturul ja ühiskonnaelus. Kokkuvõtvalt, eelnõus on väljatoodud, et muudatuste vajalikkus ei tulene teenuse sihtgrupi vajadusest, vaid praktilistest probleemidest teenuse osutamisel ja vajadusest saavutada suurem õigusselgus. EPIKoda ei ole nõus, et toetav, paindlik, kogukonnas pakutav, KOV- i, inimese ja riigi koosrahastamisel osutatav ning inimeste ja tema lähedaste vajaduste järgi disainitud paindlikust teenusest tahetakse tagasi jäiga ja riigi tasandi korraldusse jäävale teenusele

5. Arvestatud Eelnõud muudeti nii, et KOV-id, kus asuvas ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses (eri- või üldhooldekodus) elavad inimesed, kes on registreeritud enne 2019. aastat ööpäevaringset erihooldusteenust osutavasse hoolekandeasutusse, mis on erihooldekodude reorganiseerimise käigus suletud, hakkavad nende inimeste elukoha aadressina rahvastikuregistrisse kandma selle KOV-i/linnaosa aadressi, mis on seni kantud tema viibimiskohana rahvastikuregistrisse. 6. Selgitame Käesolevas kooskõlastustabelis toodud eelnõu kooskõlastamise tagasiside järgselt toimusid mitmed lahenduste leidmisele suunatud koostöökohtumised, kus osalesid esindajad Eesti Puuetega Inimeste Kojast, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidust, Õiguskantsleri Kantseleist jt. Samuti viidi teenuse sihtrühma vajaduste väljaselgitamiseks läbi küsitlus diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse saajate hulgas, mille tulemusi partneritele tutvustati. Koostöö tulemusena jõuti kompromissideni, millest lähtuvalt eelnõud muudeti. Planeeritavad muudatused toovad sihtrühmale kaasa suurema selguse teenuse nõuete osas, mida teenuseosutajalt saab oodata (nt voodi tagamine igale vajajale, teenuseosutamine vajadusel ka nädalavahetusel ja riigipühadel), õiguse teenusele

34

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

liikuda. Riik üldisemalt on võtnud selge suuna arendada kodus elamist toetavaid teenuseid ning samuti ootuse, et kohalikud omavalitsused osutaksid oma teenuseid vajaduspõhiselt. Selle muudatusega astub riik sammu tagasi ning teenus muutub inimese jaoks vähem paindlikumaks ega lähtu igaühe individuaalsetest vajadustest. Miinimumnõude kehtestamine ei toeta vajadustele vastava abi tagamist ning ei võimalda teenust saada väiksema vajaduse korral. Teenuse saamine, sh väiksemas mahus on väga oluline perede hoolduskoormuse leevendamisel ja kodus elamist toetav. Täna kehtiva päeva- ja nädalahoiuteenuse regulatsioonis võib riik muuta kasutamata teenuskoha rahastamise tingimusi teenuseosutajale, kuid mitte inimestele vajaliku paindlikkuse arvelt. Oleme valmis EPIKoja seisukohti selgitama ja põhjendama.

saabumisest 6 kuu jooksul kohanemisaja kasutamiseks ning omaosaluse osaliseks hüvitamiseks SKA poolt.

Erihoolekandetee nuste Pakkujate Liit

1. Lugedes läbi seadusemuudatuste eelnõuga, nõustub Erihoolekande Pakkujate Liit muudatusega RRS-is. Äärmiselt oluline on, et erivajadusega inimene tunneks ennast ümbritsevas kogukonnas teretulnuna ja et teda koheldaks võrdselt teiste ümbruskonna elanikega. Suur tänu seaduse kirjutajale selle lahenduse eest! 2. Töötamise toetamise regulatsiooni muutumisel on väga positiivne see, et senised kaitstud tööd tegevad kliendid saavad eelisjärjekorda töötamise toetamise teenuse saamiseks. 3. Kindlasti ei ole teenusosutajad nõus ja on väga pettunud, et töötamise toetamise teenuse saamine sõltub sellest, millisel erihoolekandeteenusel inimene viibib. Need inimesed, kes ei ole suutelised püsivalt erinevaid tööoperatsioone sooritama ei kvalifitseeru ju teenusele nagunii ning vastava hinnangu saab teha sotsiaalkindlustusamet.

1. Täname tunnustuse eest. 2.Töötamise toetamise teenuse muudatused on eelnõust välja jäetud, vastavad muudatused viidi SHS-i sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (vt viidatud seaduse § 1 p-d 4–7 ja 12). 3. Selgitame. Toetavaid teenuseid (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus) võib inimene saada samal ajal, kuna teenuste maht on väike ja igal teenusel on oma osa inimese toetamisel. Seoses päeva- ja nädalahoiuteenuse

35

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Aga kui inimesel on säilinud väiksemgi huvi ja soov töötada ning lisa sissetulekut saada, siis on väga meelevaldne teda tööst eemal hoida ja selgitada, et ta ei kvalifitseeru teenusele seepärast, et ta on just ööpäevaringsel teenuse. Sõltumata, kas ta on toetatud elamise, kogukonna või ööpäevaringsel teenusel, vajab ta just töötamise toetamist. Ehk siis tegelikult inimest, kes teda tööturule aitab või talle töökeskuses tööd korraldab. Küsimus - kes siis peaks toetama töötamisel ööpäevaringse teenuse klienti? Kes peaks käima temaga tööandjate juures ja vajadusel teda tööle saatma ja töökaaslastega suhtlemist toetama. Ööpäevaringse teenuse hind on äärmiselt madal, mis ei võimalda leida mingisugust ressurssi inimese tööl käimise toetamiseks. Selgituseks, et ööpäevaringsel teenusel on väga erineva toimetulekuga inimesed. Seal on suurema abivajadusega isikud, kes teevad töölaadseid tegevusi, aga seal on need inimesed, kes iseseisvalt ei ole suutelised raviskeemist kinni pidama, aga on väga võimekad erinevaid tööoperatsioone tehes. Töötavad ka avatud tööturul. Samuti suunatakse massiliselt ööpäevaringsele erihoolekandeteenustele tugeva alkoholisõltuvusega elanikke, kelle päästaks igapäevasest alkoholitarvitamisest kohustus töö tegemise näol. Praegusel juhul sisustavad nad oma aega alkoholi tarvitades ja kogukonda, kaaskliente ning töötajaid terroriseerides. 4. Päeva- ja nädalahoiu teenuse positiivne külg on see, et nüüd saab kõikidel klientidel olema sarnane teenuse hind, mis lihtsustab teenusega seotud arvestuste pidamist. Aga on mitu teemat, millega teenusosutajad ei ole nõus ja mis oluliselt takistavad selle teenuse edasist osutamist.

lisandumisega täpsustatakse SHS muutmise eelnõus, et selle teenuse saajad teisi erihoolekandeteenuseid samal ajal kasutada ei saa. Ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul on eeldus, et tööoskuste kujundamisega tegeleb ööpäevaringse teenuse tegevusjuhendaja:

SHS § 100. Ööpäevaringne erihooldusteenus (2) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist: 1) täitma käesoleva seaduse § 87 lõikes 2 sätestatud kohustusi; … SHS § 87. Igapäevaelu toetamise teenus

(2) Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:

… 5) kujundama isiku tööoskusi ja võimaldama isikule töö tegemise harjutamist;

…

Mõistame, et ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumus peaks olema kõrgem, sh personali tööl rohkem, et jätkuks aega kvaliteetselt ja süsteemselt teenuse saajate tööoskuste arendamiseks. Vt ka järgmine punkt.

36

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

4.1. Teenuse hind tekitab praegusel kujul väga suurt ebavõrdsust ööpäevaringsete äärmusliku abivajadusega teenuse ja intervallteenuse saajate vahel. Intervallteenusele määratud hind on täna palju kõrgem (68 eurot ööpäev), kui ööpäevaringse äärmusliku toetusega teenuse hind (49 eurot). Samas nõuded ööpäevaringse teenuse sisule on palju suuremad (riided, ravimid, ruumid ja kõik muu eluks vajalik). Samuti ei ole ööpäevaringse äärmusliku abivajadusega teenusel võimalik valida kliente ehk siis teenusel on ka autismispektriga agressiivsed elanikud, kes tekitavad palju lisakulutusi. Intervallteenus hind ei tohi olla kindlasti suurem kui ÖÄ hind. Äärmusliku abivajadusega ööpäevaringse teenuse osutajad soovivad samamoodi, et tööl oleks suurem arv personali, mille katteks valdav osa teenushinnast ju läheb. Ettepanek: ühtlustada äärmusliku abivajadusega isikutele pakutava ööpäevaringse teenuse hind intervallteenuse hinnaga klientidele võrdsuse tagamise printsiibi alusel. Ehk tõsta ööpäevaringse äärmusliku toetusega teenuse hind vähemalt samale tasemele. 4.2. §99 on kohustus pakkuda teenust nädalavahetusel ja pühade ajal. Intervallteenuse mõte on ju olla paindlik ja pakkuda peredele toetust aegadel, kui nad ise ei saa oma lähedasega tegeleda. Niimoodi seda reguleerides kaob teenuse algne mõte ja teenus muutub tegelikult ööpäevaringseks teenuseks. Kui tegemist on peredega, kus vanem on graafikujärgsel tööl, siis võib teenuseosutaja korraldada vajadusel pühadeaegse hoiu. See

4.1. Selgitame. Nõustume, et äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringse teenuse maksumus peaks olema oluliselt kõrgem, kui on kehtiv maksumus. 2023. aasta alguses uuendas SKA erihoolekandeteenuste kulumudeli ja valmistati ette kavatsus 2024. aasta riigieelarvest teenuste maksumuse tõusuks lisaraha küsida, sh ööpäevaringsete teenuste puhul lisapersonali palkamise võimaldamiseks. Kevadise riigieelarve kärpekavaga seoses jäi lisaraha küsimine kavatsetud mahus teostamata ja sellega seoses ei olnud võimalik teenuste maksumusi soovitud mahus suurendada. 1. jaanuarist 2024. a õnnestus siiski tõsta erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi 5–20%. Keskmiselt tõsteti maksimaalseid maksumusi 11,4%, enamikul teenustel vähemalt 10% (sh igapäevaelu toetamise teenuse diferentseeritud hinda kui äärmuslik toetusvajadusega ööpäevaringse teenuse hinda). Päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul on tegu erandliku teenusega selles mõttes, et teenusesaaja jagab oma aega teenuseosutaja, teenuse saamise koha ja lähedaste, kodu vahel. Seetõttu on väga oluline, et koostöö ja infovahetus sujuks. Näiteks on väga oluline, et teenusesaaja raviskeemi järgimine ei katkeks ka teenuseosutaja juures olles ning teenuseosutaja juures omandatud oskusi säilitataks ja arendataks edasi inimese kodus. 4.2. Selgitame. Eelnõus on kirjas, et päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja on kohustatud tagama teenuse osutamise teenust saava isiku lähedaste vajadustele sobival ajal kõikidel nädalapäevadel, sealhulgas riiklikel pühadel. Sellega soovitakse igale teenusesaajale ja tema lähedastele pakkuda võimalust vastavalt

37

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

peaks jääma teenusosutaja otsustada. Selleks peaks teenuse 6- tunnise päevamäära osutamise saama summeerida ja pakkuda peredele just nii seda teenust, kuidas on vaja. Enamus teenusesaajate soov on siiski teenust saada E-R-ni. Muidugi on ka selliseid teenusosutajaid, kes küsivad peredelt raha juurde nende 7 päeva eest, mida riik ei tasu ja nii tulebki tegelikult välja teenus, mis on tegelikult 30-päevane ehk ööpäevaringne teenus, kust teenusesaaja ei lahku päevagi. Kas siis sel juhul on tegemist intervallteenusega? Võimalik on ju reguleerida ööpäevaringseid teenuseid pigem nii, et neis ei ole kodus viibimisega seotud ajalisi piiranguid, inimene saab käia kodus nii palju kui ta soovib ja pered ei pea tundma, et tema lähedane paigutati „hooldekodusse“ ära. Samuti oleks sel juhul 24/7 olemas töötajad. Ettepanek: Kohustada teenusosutajad teenust osutama E-R ni ning vastavalt vajadusele pakkuda teenust ka nädalavahetuste ja pühade ajal. Alternatiiviks on see, kui kohatasu makstakse 100% ulatuses ja saab ka tegelikult töötajad kõik päevad kohal hoida. 65% tühjade kohtade katmine seda ei võimalda. Teenusosutajate mure selles osas on väga tõsine. Kui nädalavahetustel ja pühade ajal tuleb sellistel tingimustel teenust hakata osutama, teades, et kliente nagunii ei ole, siis mitmed teenusosutajad kaaluvad intervallteenuse osutamise lõpetamist. 4.3. SHS § 89- KOV poolt osaluse küsimus ruumide kulude katmine peab olema seotud tegelike kuludega, mitte lihtsalt omavalituse kehtestatud hind. Oht on selles, et KOV kehtestab endale mingi piirmäära, mis ei kata teenuse osutamise tegelikke kulutusi ja ei nõustu teenusosutajale rohkem maksma.

oma vajadustele valida, millal inimene teenust kasutab. Eelnõu kooskõlastamise tagasisidet arvesse võttes toimusid mitmed lahenduste leidmisele suunatud koostöökohtumised ning viidi läbi küsitlus diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse saajate hulgas. Küsitlusest selgus, et teenuse saajate jaoks on oluline, et säiliks võimalus vajadusel (eelneval kokkuleppel) teenust kasutada öisel ajal, riigipühadel ja nädalavahetusel. Ka seni on pooled diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse osutajad võimaldanud teenust vajadusel kasutada riigipühadel ning nädalavahetustel. Eesmärk ei ole, et teenusosutaja oleks 24/7 teenuse osutamise valmiduses, kuid eeldus on, et vajaduse tekkides leitakse teenuse saajale võimalus saada teenust ka väljaspool nö tööaega. 4.3. Selgitame.

38

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Ettepanek: Omavalitsusel on kohustus selgitada välja teenuseosutaja tegelikud kulud ruumidele ja vastavalt sellele ka oma piirmäär kehtestada. Või siis on riiklik keskmine m2 hind, mille alusel piirmäär kehtestatakse. Ruumide kulude katteks tuleb arvestada otseselt teenuse osutamisega seotud tegelusruume, üldruume ( saal) ja haldusruumid. Praegune regulatsioon välistab küll teenusosutaja poolt kuritahtliku raha küsimise KOV-ilt, aga ei aita tegelikke kulusid katta. 4.4. Teenuse osutajal peab olema õigus teenuse osutamine lõpetada või teenusele mitte vastu võtta, kui tegemist ei ole õigele teenusele suunamisega. Näiteks tavalisele IET teenusele suunatakse väga sageli tegelikult intervallteenusevajadusega teenuse vajajaid või õendushooldusvajadusega ja agressiivsekäitumisega teenuse kasutajad. Sellega seoses ei ole teenusehind kuidagi kulude katteks piisav ning võtab ära tegelike intervallteenuse vajate kohad ja rahastamise. Ettepanek: Teenusosutajal on õigus vaidlustada teenuse suunamine, kui saadetud klient ei sobi kokku teiste teenusesaajate profilliga. 4.5. Teenusosutajale on arusaamatu kohustus tagada kõigile teenuse saajatele voodi olemasolu. Enamus teenusesaajaid kasutavad teenust argipäeviti vanemate tööajal. Kui selgub, et on vajadus ööpäevaringse teenuse järele, saab teenusosutaja soetada voodid, aga väga ebamõistlik on soetada näiteks kalleid funktsionaalvoodeid igale kliendile. Samuti tuleb voodiga lisaks soetada laesiinidel tõstukid ja muud abivahendid, mis on väga kulukas ja mida teenuse hind ära ei kata. Ettepanek: Voodite soetamine jätta teenusosutaja otsustada ja tekitada regulatsioon, et näiteks kui 50% teenusesaajatest vajab ööpäevaringset teenus, siis soetab teenusosutaja vastava

Riik ei saa KOVile panna lisakohustusi, kui kohustustuste täitmiseks ei anta eelarvesse lisaraha. Eelnõus oleva § 89 muudatusega täpsustatakse, et ruumikulude katmine (enda kehtestatud ulatuses) on teenusele suunatud inimese rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse KOVi kohustus. Kulude katmise sisulist poolt ei muudeta eeltoodud põhjusel. 4.4. Selgitame. SKA arvestab inimese teenusele suunamisel inimese soo, diagnoosi, emakeele jms-ga. SHS § 83 lõike 1 punkt 9 sätestab teenuseosutajale kohustuse teavitada esimesel võimalusel teenust saavat isikut ja SKA-d ning olemasolu korral isiku seaduslikku esindajat erihoolekandeteenuse osutamise kestel tekkinud kahtlusest, et isikule osutatav teenus ei vasta tema vajadustele. Hindamistulemuste kohaselt tuleb SKA-l leida lahendus ja tagada, et inimene saaks vajaduse kohast teenust. 4.5. Arvestatud. Eelnõu tagasisidet arvestades muutsime eelnõus päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja kohustusi nii, et teenusosutaja on kohustatud tagama voodikohad vastavalt samal ajal teenust saavate isikute vajadustele (mitte arvule) (SHS § 993 lg 4 p 1). Kuna tegu on äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestega, tuleb igale teenust kasutavale inimesele vajaduse korral siiski

39

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

varustuse. Praeguse regulatsiooni korral tuleb tubadesse lihtsalt osta mittevajalikke esemeid. Pigem peab teenusosutaja tagama päevasel ajal pikutamise ja puhkamise võimaluse klientidele. See aga ei tähenda alati kalli funktsionaalvoodi varustuse soetamist. 4.6. Inkontinentsete tarvikute soetamine on intervallteenuse osutajale liiga suur administratiivne koormus. Kuna teenusel on mähkmete kulu väga suur, peab teenusosutaja viima läbi hankeid ja ostumenetlusi, mis ei taga kõigile teenusesaajatele just talle sobivad tooted. Ettepanek: jätta inkontinetsi- ja muude hügieenitarvikute soetamine teenuse saaja enda kohustuseks.

tagada voodikoht. See tähendab seda, et teenuse osutamise ruumides peab olema piisavalt ruutmeetreid, et juhul kui kõik samal ajal teenust saavad isikud vajavad voodit, vastavad ruumid sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ sätestatud ruuminõuetele. Teenuse saajate küsitluses toodi korduvalt ka välja, et päeva- ja nädalahoiu teenuse saajad vajavad pikutamise ja puhkamise võimalust ka päevasel ajal. 4.6. Arvestatud. Eelnõu kooskõlastamise tagasisidet arvesse võttes toimusid mitmed lahenduste leidmisele suunatud koostöökohtumised ning viidi läbi küsitlus diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse saajate hulgas. Küsitlusest selgus, et teenuse saajad eelistavad teenusele tulles võtta kaasa endale sobivad mähkmed, kuid eeldatakse, et teenuse osutajal on ootamatute olukordade tarbeks siiski olemas ka väike mähkmevaru. Eelnõuga seoses muudetavas sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajalt inkontinentsitoodete tagamist ei nõuta.

Sotsiaalkindlustu samet

1. Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirja (lk 26) kolmanda lõigu esimest lauset järgmiselt: „[m]uudatus, et teenusesaaja peab kasutama teenust minimaalselt kümnel ööpäeval kuus, mõjutab SKA andmetel 23 inimest, kes keskmiselt kasutasid 2022. aasta jaanuarist septembrini diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust vähem kui kümme päeva kuus.“

1. Arvestatud. Seletuskirjas lause muudetud: Muudatus, et teenusesaaja peab kasutama teenust minimaalselt kümnel päeval kuus, mõjutab SKA andmetel 23 inimest, kes keskmiselt kasutasid 2022. aasta jaanuarist septembrini diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust vähem kui kümme päeva ühes kuus.

40

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Põhjendus: hetkel loeb lause teisest poolest välja, et isikud kasutasid jaanuarist septembrini teenust vähem kui kümme päeva. 2. Eelnõuga kavandatakse muudatusi töötamise toetamise teenuses ja sellega seonduvalt on seletuskirjas viidatud, et muudatused tagavad vajadusel inimeste pikemaajalisema toetuse ja juhendamise, nii enne tööle asumist kui ka töötamise ajal (eelnõu seletuskiri, lk 29 viimane lõik). Nõustume, et SHS § 91 lõike 1 kohaselt seisneb töötamise toetamise teenus juba täna inimeste toetamises ja juhendamises enne tööle asumist ning töötamise ajal. Siiski markeerime, et töötamise toetamise teenuse sihtrühma kuuluvad osaliselt ka need kliendid, kellele siiani on pakutud tuge pikaajalise kaitstud töö projekti tegevuste alt. Kuna pikaajalise kaitstud töö projekti tegevus lõppeb 31.12.2023, siis kaasneb ka sellega lühiajaliselt SKA töökoormuse kasv, mis on tingitud projekti sihtrühma kuuluvate klientide teenuste ümberhindamise vajadusest ja võimalusel nende suunamisest töötamise toetamise teenusele. 3. Nõustume eelnõu seletuskirjas tooduga, et SKA töökoormus võib ajutiselt suureneda teenusesaajate taotluste menetlemise, teenusevajaduse hindamise ning teenuseosutajate tegevuslubade taotluste ja lepingute sõlmimise tõttu. Siinkohal soovime eraldi esile tuua SHSi muudatused, mis on seotud päeva- ja nädalahoiuteenuse lisandumisega SHS-i (eelnõu § 1 punkt 22) ja viidatud teenuse osutamisele uue tegevusloa nõude kehtestamisega (eelnõu § 1 punktid 24 – 26). Kuivõrd täna osutatakse päeva- ja nädalahoiuteenust igapäeva elu toetamise teenuse osutajate poolt, siis palume uue tegevusloa nõude kehtestamisega planeerida nii teenuse osutajatele kui ka SKA-le piisav üleminekuaeg tegevuslubade taotlemiseks/menetlemiseks.

2. Töötamise toetamise teenuse muudatused on eelnõust välja jäetud, vastavad muudatused viidi SHS-i sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (vt viidatud seaduse § 1 p-d 4–7 ja 12). 3. Arvestatud. Eesmärk on eelnõu valitsusse saata juba märtsis ja loodame, et seadusmuudatused saavad vastu võetud enne suve, et SKA-l jääks piisavalt aeg tegevuslubade menetlemiseks.

41

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

On oluline märkida, et täna osutavad erihoolekandeteenuseid ligikaudu 400 teenuse osutajat ja neist 21 on keskendunud ka päeva- ja nädalahoiuteenuse pakkumisele. Seega tuleb arvestada, et teenuse osutamise jätkamiseks vajavad seaduse jõustumisel uut tegevusluba kümned teenuseosutajad. Kõikide viidatud tegevuslubade menetlemisega lühikeses perioodis kaasneks teenuste katkemise risk ja see võib kaasa tuua ka olulise töökoormuse (sh ületundide vajaduse) SKA-le. Lisaks kaasneb tegevuslubade menetlemisega töökoormus teistele asutustele, kuna reeglina kaasatakse loamenetlusse ka Päästeamet ja Terviseamet, kes hindavad tuleohutus- ning tervisekaitsenõuete täitmist. Sellest tulenevalt palume planeerida päeva- ja nädalahoiuteenuse (sh selle tegevusloa nõudega) seonduvate muudatuste jõustumise ja seaduse Vabariigi Presidendi väljakuulutamise vahele 6 kuuline üleminekuaeg uute tegevuslubade taotlemiseks/menetlemiseks. 4. Kuivõrd eelnõu puudutab muudatusi SHS-i erihoolekandeteenuste korralduses, siis soovime ühtlasi ära markeerida probleemi, mis seostub erihoolekandeteenuste üldise korraldusega. Nimelt on SKA-ni jõudnud info, et 2024. aastast sooviks erihoolekandeteenust osutada ka Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) hallatav riigiasutus (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus). Sellega seonduvalt tekivad aga küsimused teenuse rahastamisega, teenusele suunamisega, teenuse osutamise lõpetamisega, teenuseosutaja vahetamisega jne. Seda põhjusel, et SHS-i üldpõhimõtte kohaselt peaks teenuse osutamine toimuma SKA ja teenuseosutaja vahelise lepingu alusel, kuid SHS § 72 lõige 3 ei võimalda sõlmida SKA-l lepingut valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutusega. Seejuures tuleneb SHS § 72 lõikest 4, et kui erihoolekandeteenuse osutajaks on valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus,

4. Vastavad muudatused viidi SHS-i sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (vt viidatud seaduse § 1 p-d 1–3).

42

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

rahastatakse erihoolekandeteenuse osutamist Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest. Meie jaoks on ebaselge, kuidas on mõeldud erihoolekandeteenuse rahastamist neis olukordades, kus teenuse osutajaks on mõne teise ministeeriumi hallatav riigiasutus. Kas SHS 72 lõike 4 alusel saab rahastada SoM valitsemisala eelarvest HTM-i valitusasutuse tegevust ja kuidas peaks sellisel juhul olema teenuse osutamise korraldus fikseeritud? Palume hinnata selles valguses SHS § 72 jj muutmisvajadust.

Eesti Töötukassa Eesti Töötukassa ettepanek on jätkata koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi vahel andmevahetuse ja andmete kättesaadavuse parendamiseks, et sarnaste teenuste ja sihtrühma osas oleks võimalik paremini hinnata pakutavate teenuste vajadust ja vähendada dubleerimise riski Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa poolt pakutavate teenuste (nt tugiisikuga töötamise teenus, tööalane rehabilitatsioon) osas, kus sihtrühmad võivad ka edaspidi kattuda ning parendada erinevate osapoolt evahelist koostööd klientide toetamiseks. Lisaks ei selgu seletuskirjast, milline on pikaajalise kaitstud töö lõppemise ja töötamise toetamise teenuse muutmise mõju Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa eelarvele. Mõju töötukassa eelarvele võib olla suur, juhul kui pärast pikaajalise kaitstud töö teenuse lõppemist ja olukorras, kus Sotsiaalkindlustusameti võimalused neile käesoleva seadusmuudatuse alusel neile vajaliku töötamise toetamise teenuse pakkumiseks on piiratud (nt satuvad teenuse ootejärjekorda). Töötukassa kaudu on inimestel võimalus saada nii nõustamist, tööturuteenuseid (v.a. puuduva töövõimega inimestele suunatud teenused) kui ka töötuskindlustushüvitist, kuid arvestades kirjeldatud sihtgrupi suurt juhendamise ja

Töötamise toetamise teenuse muudatused on eelnõust välja jäetud, vastavad muudatused viidi SHS-i sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (vt viidatud seaduse § 1 p-d 4–7 ja 12).

43

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

toetamise vajadust, on nende liikumise tõenäosus avatud tööturule väga väike. Palume eelnõu seletuskirjas muudatuste mõju eelarvele täpsemalt välja tuua. 1. Lisaks eelnevale teeme ettepaneku täpsustada eelnõu järgmiselt: 1) Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse §-i 91 lõikega 3. Töötukassa hinnangul tuleks muuta lõike sõnastus täpsemaks lähtuvalt eelnõu seletuskirjast, kus on selgitatud, et töö pakkumise all on mõeldud töötamist kaitstud tingimustel, neile inimestele, kes ei ole valmis avatud tööturul töötama. Hetkel jääb muudatuse sisu ebaselgeks ja ei ole üheselt mõistetav, et edaspidi võib teenuse raames pakkuda inimestele kaitstud tingimustel töötamist. Teeme ettepaneku eelnõu § 91 lõige 3 sõnastada järgmiselt: „(3) Töötamise toetamise teenuse osutamise käigus võib teenuseosutaja pakkuda isikule võimetekohast sobivat tööd kaitstud tingimustel, mille tegemiseks vajab isik pidevalt toetust ja juhendamist.“; 2) Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse §-i 92 punktiga 11. Eesti Töötukassa toetab sihtrühma täpsustamist töötamise toetamise teenuse osas, kuna muudatusega väheneb dubleerimine töötukassa teenusega. Küll aga on töötukassa hinnangul § 92 punkti 11 sõnastuses üleliigne sõna „täisealine“, kuna vanaduspensioniikka saabki jõuda täisealine isik. Teeme ettepaneku eelnõu § 92 punkt 11 sõnastada järgmiselt: „11) tal on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isik;“. 2. Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirja järgmiselt: Eelnõu seletuskirja lehekülg 11 § 1 punkti 17 kolmandas lõigus on selgitatud järgmist: „Muudatuse jõustumisel ei ole õigust saada töötamise toetamise teenust isikutel, kellele ei ole määratud puuduvat töövõimet. Neil on õigus pöörduda toe saamiseks

44

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

töötukassa poole. Osalise töövõimega isikud, kes juba saavad töötamise toetamise teenust, saavad jätkata teenuse kasutamist kuni SKA väljastatud suunamiskirja lõppemiseni. Muudatuse jõustumise hetkeks teenusejärjekorras olijatele, kellele on määratud osaline töövõime, tagatakse võimalus saada teenust, kui järjekord nendeni jõuab (eelnõu § 1 punktiga 27 SHS §-i 160 lisatav lõige 45). Pärast käesolevas punktis nimetatud sätte jõustumist SKA enam osalise töövõimega uusi isikuid teenusejärjekorda ei võta. Küll aga jagab SKA juhtumikorraldaja tema poole pöördujatele infot töötukassa teenuste kohta.“ Teeme ettepaneku sõnastada lõigu viimane lause järgmiselt: „Osalise töövõimega inimestele, kes ei ole enam õigustatud saama töötamise toetamise teenust, soovitatakse tööalase toe saamiseks pöörduda Eesti Töötukassasse.“. Täpsustus on vajalik, kuna töötukassa poolt pakutavad teenused on vajaduspõhised ja teenuse vajadus selgitatakse välja töökeskse nõustamise käigus, siis ei ole asjakohane Sotsiaalkindlustusameti poolt tutvustada inimestele konkreetseid teenuseid, vaid anda üldine soovitus töötukassasse pöördumiseks.

Justiitsministeeri um

VTK esitamine Justiitsministeeriumile – eelnõu aluseks olevat VTK-d ei ole saadetud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks. Märgime, et kõik VTK-d tuleb saata Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks.

Võetud teadmiseks.

51. jaotis (nõuded teenusele) – eelnõu 51. jaotises nähakse ette täiendavad nõuded teenusele, mis kujutab endast põhiseaduse (edaspidi ka PS) §-s 31 ette nähtud ettevõtlusvabaduse riivet. Riigikohus on leidnud, et seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise[1], sh peavad seaduses sisalduma põhiõiguste riive raamid. /…/

Arvestatud. PS-pärasuse analüüs on lisatud seletuskirja punkti 2.

[1] RKPJKo 24.12.2002, nr 3-4-1-10-02, p 24

45

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Eelnevast lähtuvalt palume eelnõu seletuskirjas esitada ettevõtlusvabaduse riive põhiseaduspärasuse analüüs.

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud eelnõus ja seletuskirjas.

1

EELNÕU

19.02.2024

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

(erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine)

§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 131 lõikes 4 ja § 79 lõigetes 1, 11 ja 4 asendatakse tekstiosa „§ 72 lõike 5“

tekstiosaga „§ 72 lõike 5 punkti 1“;

2) paragrahvi 70 lõige 5 ja § 76 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 71 lõike 3 ja lõike 6 esimest lauset, § 72 lõike 5 punkti 3, § 73 lõike 6 esimest

lauset, § 74 lõiget 8, § 78 lõike 1 esimest lauset ja lõike 3 punkti 1, § 79 lõike 2 teist lauset, §

82 lõiget 3, § 83 lõike 1 punkti 8 ja § 152 lõiget 7 täiendatakse pärast sõnu „kogukonnas elamise

teenuse“ tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenuse“;

4) paragrahvi 72 lõiget 1, § 73 lõikeid 1 ja 5, § 82 lõiget 4, § 83 lõike 1 punkti 10, § 84 lõiget 2

ja § 88 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „kogukonnas elamise teenust“ tekstiosaga „, päeva- ja

nädalahoiuteenust“;

5) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isik tasub omaosaluse vastavalt teenuse

kasutamise päevadele.“;

6) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Sotsiaalkindlustusamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lepingu alusel

hüvitada kasutamata erihoolekandeteenuse päevade kulud erihoolekandeteenuse osutajale, kes

osutab päeva- ja nädalahoiuteenust. Hüvitamine toimub iga kuu esitatud arvete alusel arvel

märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem 65 protsenti käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punkti 1

alusel kehtestatud teenuse maksimaalsest maksumusest.“;

7) paragrahvi 79 lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) isik ei kasuta igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise

teenust ja päeva- ja nädalahoiuteenust vähemalt minimaalses mahus kuni kaks kuud järjest või

kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust kuni kaks kuud järjest – aja

eest, millal isik teenust ei kasutanud, kuid kõige rohkem nelja kuu ulatuses ühe aasta jooksul;

2) isik ei kasuta erihoolekandeteenust rohkem kui kuus kuud järjest statsionaarse

tervishoiuteenuse saamise tõttu – statsionaarse tervishoiuteenuse saamise aja jooksul, kuid

kõige rohkem kuue kuu ulatuses ühe aasta jooksul;“;

8) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

2

„(41) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisel tasutakse teenuseosutajale käesoleva paragrahvi

lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul 65 protsenti käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punkti 1 alusel

kehtestatud päeva- ja nädalahoiuteenuse maksimaalsest maksumusest, kuid kõige rohkem arvel

märgitud ulatuses.“;

9) paragrahvi 80 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) isik ei kasuta igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise

teenust ja päeva- ja nädalahoiuteenust vähemalt minimaalses mahus kauem kui kaks kuud

järjest või kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust kauem kui kaks

kuud järjest, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral;“;

10) paragrahvi 80 lõike 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ei ole kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud

elamise teenust ja päeva- ja nädalahoiuteenust vähemalt minimaalses mahus kauem kui kaks

kuud järjest või kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust kauem kui

kaks kuud järjest;“;

11) paragrahvi 80 lõiget 7 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) ei ole kasutanud erihoolekandeteenust rohkem kui neli kuud ühe aasta jooksul;“;

12) paragrahvi 89 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud

tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise

kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses.“;

13) paragrahvi 92 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) talle ei osutata samal ajal päeva- ja nädalahoiuteenust ega ööpäevaringset

erihooldusteenust.“;

14) paragrahvi 95 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) talle ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust ega

ööpäevaringset erihooldusteenust.“;

15) paragrahvi 98 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) talle ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, toetatud elamise teenust, päeva- ja

nädalahoiuteenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.“;

16) seaduse 3. peatüki 3. jagu täiendatakse 51. jaotisega järgmises sõnastuses:

„51. jaotis

Päeva- ja nädalahoiuteenus

3

§ 991. Päeva- ja nädalahoiuteenus

(1) Päeva- ja nädalahoiuteenus on täisealise isiku vajaduspõhine hooldamine ja arendamine

koos majutuse ja toitlustamisega, et võimaldada teenust saama suunatud isikul jätkata elamist

kodus, tagada tema iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ja turvaline keskkond

teenuseosutaja territooriumil ning vähendada teenust saama suunatud isiku lähedaste

hoolduskoormust, toetada nende tööturul püsimist ja ühiskonnaelus osalemist.

(2) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku

vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:

1) tagama päeva- ja nädalahoiuteenust saava isiku turvalisuse;

2) juhendama ja abistama isikut enese eest hoolitsemisel;

3) juhendama ja abistama isikut koostöös lähedastega tervishoiuteenuse osutaja määratud

raviskeemi järgimisel;

4) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi, kaasates ta nimetatud oskusi arendavatesse

tegevustesse, arvestades isiku terviseseisundit;

5) juhendama isikut sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel;

6) juhendama isikut vaba aja sisustamisel;

7) kaasama isiku lähtuvalt tema võimetest ja oskustest töösarnasesse tegevusse ja selles teda

juhendama;

8) nõustama isiku lähedasi tema käitumise ja temaga suhtlemise eripärades ning tegema

nendega koostööd;

9) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud päeva- ja nädalahoiuteenuse eesmärkide

saavutamiseks.

§ 992. Riigieelarvest rahastatavat päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikud

Õigus saada päeva- ja nädalahoiuteenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse

§ 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:

1) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ja mõõdukas, raske, sügav või muu

täpsustatud või täpsustamata intellektipuue;

2) tal on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud juhul, kui

ta on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka;

3) tema toetusvajaduse hindamisel on olulistes eluvaldkondades tuvastatud äärmuslik abi- ja

toetusvajadus ning päeva- ja nädalahoiuteenuse vajadus vähemalt kümnel päeval kuus;

4) tema toimetulekut ei ole võimalik tagada muu käesolevas seaduses nimetatud

sotsiaalteenusega;

5) talle ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust,

toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

§ 993. Nõuded päeva- ja nädalahoiuteenusele

(1) Päeva- ja nädalahoiuteenuse sisuks olevaid käesoleva seaduse § 991 lõikes 2 nimetatud

tegevusi tuleb päeva- ja nädalahoiuteenust saava isiku suhtes ellu viia minimaalselt kümnel

päeval ja maksimaalselt 23 ööpäeval kuus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud juhul.

(2) Kuus kuud esmakordses suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud

tähtpäevast arvates on kohanemisaeg, mille kestel võib käesoleva seaduse § 991 lõikes 2

4

nimetatud tegevusi päeva- ja nädalahoiuteenust saava isiku suhtes ellu viia vähem kui kümnel

päeval kuus.

(3) Hinnangu päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse

kohta ühes kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.

(4) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja on kohustatud:

1) tagama voodikohad vastavalt samal ajal teenust saavate isikute vajadustele;

2) tagama teenuse osutamise teenust saava isiku lähedaste vajadustele sobival ajal kõikidel

nädalapäevadel, sealhulgas riiklikel pühadel;

3) tagama päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise ruumides, mis paiknevad teiste

ööpäevaringsete hooldusteenuste osutamise ruumidest eraldi;

4) tagama päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise ruumidesse sisenemise ja ruumidest

väljumise kontrolli;

5) pidama arvestust päevade ja ööpäevade üle, millal isikule on päeva- ja nädalahoiuteenust

vahetult osutatud.

(5) Kui päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja soovib päeva- ja nädalahoiuteenust saava isiku viia

väljapoole tegevusloal märgitud kohta, peab ta saama isikult ja seadusliku esindaja olemasolu

korral temalt selleks nõusoleku.

§ 994. Päeva- ja nädalahoiuteenust vahetult osutavad isikud

(1) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja tagab 12 nimetatud teenust saava isiku kohta vähemalt

ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt isikute vajadustele lisaks

vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega.

(2) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja võib ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohalolu

asendada hooldustöötaja ööpäevaringse kohaloluga juhul, kui hooldustöötaja vastab käesoleva

seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud nõuetele.“;

17) paragrahvi 101 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) täisealisele isikule ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise

teenust, toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust ega päeva- ja

nädalahoiuteenust;“;

18) paragrahvi 151 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) päeva- ja nädalahoiuteenus;“;

19) paragrahvi 155 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „§ 151 punktis 2, 7, 8 või 9“

tekstiosaga „§ 151 punktis 2, 7, 8, 81 või 9“;

20) paragrahvi 160 täiendatakse lõigetega 46–49 järgmises sõnastuses:

„(46) Käesoleva seaduse § 992 punktis 2 sätestatud puuduva töövõime tingimus on täidetud ka

siis, kui isik on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks

töövõime kaotusega vähemalt 80 protsenti.

5

(47) Sotsiaalkindlustusamet hindab enne 2025. aasta 1. jaanuari igapäevaelu toetamise teenuse

järjekorda võetud isiku erihoolekandeteenuse vajadust. Kui isik vastab käesoleva seaduse §-s

992 sätestatud päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikule kehtestatud tingimustele,

otsustab Sotsiaalkindlustusamet teenuse osutamise vastavalt käesoleva seaduse §-s 70

sätestatule ning teavitab isikut tema võtmisest päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

(48) Teenuse osutamise jätkamise isikule, kellele Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud enne

2025. aasta 1. jaanuari suunamisotsuse igapäevaelu toetamise teenuse saamiseks soovitusliku

sagedusega kuni 21 või 23 ööpäeva kuus, kellel tuvastatakse samasisulise teenuse osutamise

jätkamise vajadus ja kes vastab pärast suunamisotsuses märgitud teenuse osutamise tähtaega

käesoleva seaduse §-s 992 sätestatud päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikule

kehtestatud tingimustele, otsustab Sotsiaalkindlustusamet vastavalt käesoleva seaduse §-s 70

sätestatule ning väljastab suunamisotsuse päeva- ja nädalahoiuteenuse saamiseks vastavalt

käesoleva seaduse §-s 71 sätestatule.

(49) Sotsiaalkindlustusamet hindab enne 2026. aasta 1. septembrit selle isiku

erihoolekandeteenuse vajadust, kellele Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud enne 2025. aasta

1. jaanuari suunamisotsuse igapäevaelu toetamise teenuse saamiseks soovitusliku sagedusega

kuni 21 või 23 ööpäeva kuus ja kelle suunamisotsuses märgitud teenuse osutamise tähtaeg on

hilisem kui 2025. aasta 1. september. Kui isik vastab käesoleva seaduse §-s 992 sätestatud

päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikule kehtestatud tingimustele, otsustab

Sotsiaalkindlustusamet isiku nõusolekul teenuse osutamise jätkamise vastavalt käesoleva

seaduse §-s 70 sätestatule ning väljastab uue suunamisotsuse päeva- ja nädalahoiuteenuse

saamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-s 71 sätestatule. Uue suunamisotsuse tähtaeg ei tohi

olla lühem kui enne 2025. aasta 1. jaanuari väljastatud suunamisotsuse tähtaeg.“.

§ 2. Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „97,“ tekstiosaga „991,“.

§ 3. Rahvastikuregistri seaduse muutmine

Rahvastikuregistri seadust täiendatakse §-ga 1125 järgmises sõnastuses:

„§ 1125. Ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadressile

registreeritud isiku elukoha aadressi muutmine

(1) Kui isik viibib käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 1 nimetatud viibimiskohas ja tema

elukoha aadressina on enne käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistrisse kantud

ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadress, kantakse kohaliku

omavalitsuse üksuse algatusel käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud korras isiku elukoha

aadressina rahvastikuregistrisse tema viibimiskoha asukoht linna ja linnaosa või valla

täpsusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka isikule, kes viibib käesoleva seaduse § 96

lõike 1 punktis 1 nimetatud viibimiskohas ja kelle viimase ruumi täpsusega elukoha aadressina

oli enne käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistrisse kantud ööpäevaringset

sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadress, kuid kelle:

6

1) kehtiv elukoha aadress rahvastikuregistris on ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava

hoolekandeasutuse asukoha järgne linn ja linnaosa, vald või asustusüksus;

2) elukoha aadressina kanti seejärel rahvastikuregistrisse või säilitati selles ööpäevaringset

sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse asukoha järgne linn ja linnaosa, vald või

asustusüksus, kuid kellel puudub rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress;

3) elukoha aadressi kehtivus on lõpetatud ja kellel puudub seetõttu rahvastikuregistris kehtiv

elukoha aadress.

(3) Kui isiku elukoha aadressi on muudetud käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel ja tema

käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 1 nimetatud viibimiskoha asukohana kantakse

rahvastikuregistrisse aadress, mis asub teises linnas ja linnaosas või vallas kui tema kehtiv linna

ja linnaosa või valla täpsusega elukoha aadress, kannab kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva

seaduse 11. peatükis sätestatud korras isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse tema

viibimiskoha asukoha linna ja linnaosa või valla täpsusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava

hoolekandeasutusena, mille aadress on enne käesoleva seaduse jõustumist kantud isiku elukoha

aadressina rahvastikuregistrisse, käsitatakse ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutanud

hoolekandeasutust, mis on alates 2007. aastast erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus

suletud.“.

§ 4. Rahvatervise seaduse muutmine

Rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 82 täiendatakse pärast sõnu „kogukonnas elamise

teenus“ tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenus“.

§ 5. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 286 täiendatakse läbivalt pärast sõnu „kogukonnas elamise teenuse“

tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenuse“.

§ 6. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 3 jõustub üldises korras.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) päeva- ja nädalahoiuteenuse

regulatsioon ning sellega seoses täiendatakse käibemaksuseadust (KMS), rahvatervise seadust

(RTerS) ja riigilõivuseadust (RLS). Samuti täpsustatakse SHS-is igapäevaelu toetamise teenuse

juures seda, milline kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV) katab nimetatud teenuse puhul

ruumidega seotud kulud. Lisaks muudetakse seoses osade riiklike erihoolekandeasutuste

sulgemisega rahvastikuregistri seadust (RRS) ja nähakse ette erisused elukohaandmete muutmiseks.

Päeva- ja nädalahoiuteenus luuakse intellektipuudega inimestele, kelle abi- ja toetusvajadus on väga

suur, kuid kes saavad elada kodus koos oma lähedastega, käies vastavalt enda ja lähedaste vajadusele

erihoolekandeteenust kasutamas. Seni on sihtrühm kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, mille

eest on riigi poolt teenuseosutajale tasutud kõrgemas määras (diferentseeritud hind).

Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse nõuded on seni olnud reguleeritud kolmes

erinevas dokumendis – SHS-is (igapäevaelu toetamise teenus), sotsiaalkaitseministri määruses1

(igapäevaelu toetamise teenuse osutamise erisused äärmusliku toetusvajadusega inimestele teenuse

osutamise korral) ja Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi ka SKA) koostatud juhendis2. Teenuse

osutamise praktika käigus on teenuseosutajad, teenusesaajad ja SKA tõlgendanud teenuse

korraldamise reegleid erinevalt seetõttu, et seaduse tasandil kehtivad teenusele (mahule, töötajate

arvule jne) igapäevaelu toetamise teenuse nõuded, määruses on nõudeid täpsustatud ja lisaks kehtib

teenuse osutamisele juhend. Kuna igapäevaelu toetamise teenuse sihtrühm on vähest toetust vajavad

inimesed ja sama teenuse diferentseeritud hinnaga osutamisel on sihtrühmaks äärmusliku

toetusvajadusega inimesed, on otstarbekas reguleerida ka äärmusliku toetusvajadusega inimeste

teenus seaduse tasandil. Teenuse reguleerimisega seaduses soovitakse luua selgus teenuse

osutamisel nii teenusesaaja kui ka teenuseosutaja jaoks. Eelnõus sätestatakse päeva- ja

nädalahoiuteenuse sisu ja eesmärk, teenusosutaja kohustused päeva- ja nädalahoiuteenuse

osutamisel ning nõuded teenusele, samuti päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikud ja

teenust vahetult osutada võivad isikud. Seoses teenuse lisamisega seadusesse tehakse muudatusi ka

seonduvates rakendusaktides ja seadustes.

Igapäevaelu toetamise teenuse puhul on teenuse osutamise ruumidega seotud kulude katmise

kohustus seadusega pandud KOV-ile. Eelnõuga täpsustatakse selguse ja teenusele juurdepääsu

tagamise huvides, et igapäevaelu toetamise teenuse puhul on kohustus tagada teenuseosutaja

kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmine KOV-i enda kehtestatud ulatuses

sellel KOV-il, mis on teenust saama suunatud inimese rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne

KOV.

Samuti luuakse eelnõuga elukoha registreerimisel erisus neile inimestele, kes viibivad

ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses ja kelle registreeritud elukohaks on

jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud erihooldekodu, selle asukoha KOV

1 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“. 2 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Lisamaterjalid/igapaevaeluteenus.pdf.

2

või kellel puudub erihooldekodu sulgemise järel rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress.

Muudatusega saab nende inimeste uue elukoha KOV õiguse registreerida inimese elukoht KOV-

i/linnajao täpsusega, kuna nende eelmist elukohta enam ei eksisteeri.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja SHS-i puudutava osa on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande

osakonna nõunik Elen Preimann (tel: 5913 0628, e-post: [email protected]), analüüsi ja

statistika osakonna nõunik Mari Ader (ametikoht vahetunud) ja sama osakonna hoolekande- ja

rahvatervisepoliitika analüüsijuht Marion Rummo (tel: 5866 8621, e-post: [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja koostamisel konsulteeriti SKA teenuste osakonna erihoolekande ja

rehabilitatsiooni talituse juhi Lagle Kalbergiga (tel: 5300 2295, e-post:

[email protected]), sama talituse nõuniku Ülle Riisaloga (tel: 5304 0770, e-

post: [email protected]) ja arendusnõuniku Agnes Sõlega (tel: 5342 8227, e-

post: [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja RRS-i puudutava osa on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute

osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin (tel: 612 5184, e-post:

[email protected]), sama osakonna rahvastikuregistri halduse talituse

juhataja Mairis Kungla (tel: 612 5208, e-post: [email protected]) ja sama talituse

nõunik Kristiina Randmäe (tel: 612 5015, e-post: [email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu

(tel: 5855 3159, e-post: [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna

dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 5919 9274; e-post:

[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 9.1.5 sätestatud

eesmärgiga jätkata hooldusreformi elluviimist ja minna edasi koduhoolduse, teenusmajade rajamise

ja isikukeskse teenuse pakkumisega erihoolekandes ning punktis 9.1.6 sätestatud eesmärgiga

arendada paindlikke hooldusteenuseid, et vähendada muu hulgas laste ja puudega täiskasvanute

pereliikmete hoolduskoormust ning võimaldada erivajadusega inimeste aktiivset osalemist tööturul

ja ühiskonnaelus.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) sotsiaalhoolekande seadus (SHS), RT I, 14.12.2023, 4;

2) käibemaksuseadus (KMS), RT I, 21.11.2023, 11;

3) rahvastikuregistri seadus (RRS), RT I, 06.07.2023, 73;

4) rahvatervise seadus (RTerS), RT I, 03.02.2023, 7;

5) riigilõivuseadus (RLS), RT I, 30.12.2023, 10.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

3

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle

kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja punktis 6.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga luuakse SHS-i päeva- ja nädalahoiuteenus, mille sihtrühm on mõõduka, raske, sügava,

muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega inimesed, kes vajavad suures mahus hooldust

või järelevalvet. Teenus on mõeldud intellektipuudega inimestele, kelle abi- ja toetusvajadus on väga

suur, kuid kes veel ei vaja institutsionaalset ehk ööpäevaringset erihooldusteenust, st saavad elada

oma kodus koos lähedastega ja käia vastavalt enda ja lähedaste vajadusele erihoolekandeteenust

kasutamas.

Muudatuste eesmärk on sätestada päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisel äärmusliku

toetusvajadusega inimestele üheselt mõistetavad nõuded. Seni on neile inimestele teenust osutatud

diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenusena, mis on osalt sätestatud SHS-is ja osalt

sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“,

kus on välja toodud:

- igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske,

sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisele isikule;

- igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka

intellektipuudega täisealisele isikule.

Teenuse ühtlasema kvaliteedi tagamiseks on SKA lisaks koostanud teenuse osutamise juhendi.

Siiski on kolmes dokumendis (SHS, määrus ja juhend) kirjas olevad nõuded tekitanud olukorra, kus

teenuseosutajatel on keeruline aru saada, millistele nõuetele peab teenuse osutamisel vastama, ja

teenusesaajatel on keeruline aru saada, millist teenust neil on õigus saada.

Toetusvajaduselt on seni diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust kasutanud inimesed

sarnased ööpäevaringset erihooldusteenust kasutavate inimestega, kuid vajadus on ka sellise teenuse

järele, kus inimesed elavad osa ajast koos lähedastega oma kodus, kuid vajavad kas päevasel ajal

või ka ajutiselt ööpäevaringset teenust. Seetõttu luuakse SHS-i eraldi ööpäevaringse teenuse eelne

teenus.

Igapäevaelu toetamise teenuse sihtrühm on väikese toetusvajadusega inimesed – teenust tuleb

osutada (vähemalt) neli tundi kuus ja teenuse eesmärk on kaasa aidata inimese iseseisevale

toimetulekule. Diferentseeritud hinnaga sama teenust osutades on teenuse sihtrühm äärmusliku

toetusvajadusega inimesed, kes vajavad ööpäev läbi suures mahus hooldust, järelevalvet ja

kõrvalabi. Sisuliselt on seega tegu väga erinevate sihtrühmadega. Diferentseeritud hinnaga

igapäevaelu toetamise teenusele kehtivad SHS-is sätestatud nõuded, sihtrühm aga sarnaneb

toetusvajaduselt äärmusliku toetusvajadusega ööpäevaringse teenuse vajajate sihtrühmaga, mistõttu

on teenuse osutamise praktikas ilmnenud teenuse korraldamisel olulisi erinevusi, mis on toonud

kaasa teenuse ebaühtlase kvaliteedi ja teenusesaajate jaoks segaduse seoses teenuse nõuetega.

Kuna kahe teenuse sihtrühmad on väga erinevad, peaks erinev olema ka teenust vahetult osutavate

inimeste ehk tegevusjuhendajate ettevalmistus. Äärmusliku toetusvajadusega inimestele

ööpäevaringset teenust osutavatel tegevusjuhendajatel on SHS-i alusel kehtestatud

sotsiaalkaitseministri määruse kohaselt kohustus läbida lisaks tegevusjuhendaja baasõppele

(260 tundi) ka täiendav koolitus tööks äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega

isikutega või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutega.

Igapäevaelu toetamise teenuse, sealhulgas diferentseeritud hinnaga teenuse puhul ei olnud

4

tegevusjuhendajatele sellist nõuet seni kehtestatud, kuid seoses teenuse loomisega SHS-i tasandil

edaspidi on.

Samuti ei kehtinud äärmusliku abivajadusega inimestele igapäevaelu toetamise teenuse alaliigina

teenuse osutamisel seni kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele teenusele sätestatud

ruuminõuetele sarnased nõuded. RTerS-i ja SHS-i alusel on kehtestatud sotsiaalkaitseministri

21. detsembri 2015. a määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja

eraldusruumile“, kus peamiselt kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele

erihooldusteenusele on sätestatud nõuded teenuse osutamise ruumidele, ruumide sisustusele jne.

SHS-i muudatusega seoses täiendatakse määrust nr 75 selliselt, et päeva- ja nädalahoiuteenusele

kehtivad kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele teenusele sarnased tervisekaitsenõuded.

Eelnõus sätestatakse päeva- ja nädalahoiuteenuse sisu ja eesmärk, teenuseosutaja kohustused päeva-

ja nädalahoiuteenuse osutamisel ning nõuded teenusele, samuti päeva- ja nädalahoiuteenust saama

õigustatud isikud ja teenust vahetult osutada võivad isikud.

Seoses päeva- ja nädalahoiuteenuse lisamisega SHS-i tehakse muudatusi ka seonduvates

rakendusaktides ning päeva- ja nädalahoiuteenus lisatakse KMS-i sotsiaalteenuste loetellu, mida

käibemaksuga ei maksustata. Lisaks KMS-ile täiendatakse uue teenusega RTerS-i ja RLS-i. RTerS-

is olevat volitusnormi täiendatakse viitega päeva- ja nädalahoiuteenusele, misläbi hakkavad uuele

teenusele kehtima RTerS-i ja SHS-i alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri määrusega

„Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ reguleeritud nõuded teenuse

osutamisele ja teenuse osutamise ruumidele. Kuna päeva- ja nädalahoiuteenust osutatakse sarnaselt

teiste erihoolekandeteenustega tegevusloa alusel, kehtestatakse ka sellele teenusele teiste teenustega

samas suuruses (32 eurot) riigilõiv RLS-is.

Eelnõuga täpsustatakse ka SHS § 89, mis reguleerib igapäevaelu toetamise teenuse osutamisel

ruumikulude katmist. Igapäevaelu toetamise teenuse puhul on teenuse osutamise ruumidega seotud

kulude katmise kohustus pandud KOV-ile. Eelnõuga täpsustatakse, et igapäevaelu toetamise teenuse

puhul on kohustus tagada teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude

katmine KOV-i enda kehtestatud ulatuses sellel KOV-il, mis on teenust saama suunatud inimese

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV. Täpsustus aitab ennetada KOV-ide vahel

vaidlusi, mille esinemine tulevikus oleks tõenäoline, kuna teenuse osutamisega seotud ruumikulud

praeguses majanduslikus olukorras aina kasvavad. Lisaks aitab täpsustus kaasa teenusele

juurdepääsu tagamisele seeläbi, et tekkib võimalus luua uusi teenusekohti. Olukorras, kus on

ebaselge, kas teenuseosutaja tegevuskohajärgne KOV on kohustatud katma teenuse osutamisel

ruumikulud, ei ole KOV tõenäoliselt huvitatud oma omavalitsuse piirkonnas uute igapäevaelu

toetamise teenuse kohtade tekkimisest. Kui on selge, et ruumikulude katmise kohustus on iga

teenusesaaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel KOV-il, ollakse uute teenusekohtade

loomisele avatumad.

Lisaks luuakse eelnõuga RRS-iga elukoha registreerimisel erisus neile inimestele, kelle

registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud

erihooldekodu (või selle asukoha KOV või puudub erihooldekodu sulgemise järel

rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress). Muudatus puudutab neid inimesi, kes on

erihooldekodude reorganiseerimise käigus kolinud uude ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse

hoolekandeasutusse ja kelle registreeritud elukohaks on jäänud suletud erihooldekodu. Muudatusega

saab nende inimeste uue elukoha KOV õiguse registreerida inimese elukoht KOV-i/linnajao

täpsusega, kuna nende eelmist elukohta enam ei eksisteeri. Kehtiva RRS-i kohaselt ei saa inimese

elukohana märkida uue ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava asutuse asukoha KOV-i, kuigi

5

registreeritud elukohta enam ei eksisteeri. Muudatuse tulemusel on see võimalik. Inimeste jaoks,

kelle elukohaks on jäänud reorganiseerimise protsessi käigus suletud erihooldekodu ja kes saavad

nüüd ööpäevaringset teenust teises hooldekodus, on tegemist olulise muudatusega, kuna see annab

neile võimaluse olla osa oma elukoha kogukonnast ja pääseda ligi KOV-i pakutavatele KOV-i

elanikele mõeldud teenustele (viibimiskoha kanne selleks õigust ei anna). Muudatusega seoses

hakkab KOV-ile, kus inimene nüüd elab ja teenust saab, laekuma osa inimese (töötasult, pensionilt

arvestatud) tulumaksust ning KOV-idel on parem ülevaade oma territooriumil elavatest inimestest

ja neil on võimalik sihitatumalt oma teenuseid planeerida. Täpsemalt on muudatuse mõjusid

hinnatud seletuskirja mõjude osas.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes SHS-i muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus

(erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine)3, mis esitati 27. juunil 2022. a

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Käesolev eelnõu ei puuduta kõiki

väljatöötamiskavatsuses olnud teemasid. Teemadega, mida käesolev eelnõu ei puuduta, on kavas

edasi töötada eraldi eelnõudega lähiaastatel. Väljatöötamiskavatsuse eesmärk oli muu hulgas luua

uus, äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringse teenuse eelne teenus ehk intervallteenus

(käesolevas eelnõus „päeva- ja nädalahoiuteenus“) ja täpsustada SHS § 89 sõnastust.

Väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus toimusid mõttekohvikud ja arutelud, kuhu olid kaasatud

erihoolekandeteenuse osutajad ning Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu, Eesti Sotsiaalasutuste

Juhtide Nõukoja, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja,

Sotsiaalkindlustusameti ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad.

Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud märkustega arvestamise tabeli väljavõte (eelnõus

käsitletavad teemad) on esitatud seletuskirja lisas 1.

RRS-i puudutava muudatuse kohta ei ole väljatöötamiskavatsust koostatud, sest selle rakendamisega

ei kaasne olulist mõju. RRS § 6 kohaselt eeldatakse rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust

ning avaliku ülesande täitmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest. RRS § 68

kohaselt on rahvastikuregistri subjektiks olev isik kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma

alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse RRS-is sätestatu kohaselt.

Seega on RRS-i kohaselt juba praegu inimesel kohustus tagada oma elukohaandmete õigsus

rahvastikuregistris ning seda põhimõtet eelnõuga ei muudeta, vaid muudatus toetab seda põhimõtet.

Seetõttu ei kaasne selle muudatuse rakendamisega olulist õiguslikku muudatust, sest ka kehtiva

RRS-i kohaselt tuleb tagada oma andmete õigsus rahvastikuregistris.

Eelnõu põhiseaduslikkuse analüüs

Eelnõuga nähakse ette SHS-i täiendamine 3. peatüki 3. jao 51. jaotisega, milles on kehtestatud

nõuded päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisele. Lisaks sellele kohalduvad päeva- ja

nädalahoiuteenuse osutamisel erihoolekandeteenuseid reguleerivad üldsätted, mis on esitatud SHS

§-des 70–86. Samuti peab päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajal eelnõu kohaselt olema vastav

tegevusluba (SHS § 151 p 81). Kuna viidatud nõuded ja tegevusloa omamise kohustus riivab Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, on oluline välja selgitada, kas

regulatsiooniga kaasnev riive on PS-iga kooskõlas.

PS §-s 31 on sätestatud Eesti kodaniku õigus tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtlusvabadus laieneb PS

§ 9 lõike 2 kohaselt ka juriidilistele isikutele. Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärk on tulu saamine

3 Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/488639f8-4fbe-4cc7-b34b-

514c40f2b292.

6

muu hulgas ka teenuste osutamisest. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse olemusega käib kaasas

õigus otsustada vabalt ettevõtluse üksikasjade üle (RKHKo 02.11.2015, 3-3-1-22-15, p 14).4 Samuti

annab ettevõtlusvabadus isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena

käsitatavasse tegevusse. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust mitte

teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 11; RKPJKo

06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41): „Ettevõtlusvabadus kaitseb ettevõtja võimalust toimida turu

tingimustes riigi põhjendamatu sekkumiseta.“ (RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 112). Ettevõtja

õigust olla vaba riigi sekkumisest on kohus käsitlenud laialt. Riigikohus peab sisuliselt iga riigi

kehtestatud regulatsiooni ettevõtlusvabadust riivavaks.5

PS § 31 teine lause lubab seadusega kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele. Seaduse

reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, üksikasjad

võib jätta täitevvõimu otsustada. Küll aga peab seadus määrama raamid, mille piirides võib

täitevvõim seadusesätteid täpsustada (vt RKPJKo 17.03.1999, 3-4-1-1-99). Seadusest peavad

tulenema ka loanõuded,6 sest need kujutavad endast samuti ettevõtlusvabaduse riivet7.

Riigikohtu selgituse kohaselt annab PS § 31 teine lause seadusandjale suure vabaduse reguleerida

ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Tegemist on lihtsa

seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis tähendab seda, et PS lubab põhiõigusi piirata seadusega,

kuid ei täpsusta eesmärke, mis piiramist õigustavad.8 Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab seega

igast mõistlikust põhjusest (RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15). See põhjus peab johtuma avalikust

huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt

õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad olema

sekkumist õigustavad põhjused (RKPJKo 10.05.2002, 3-4-1-3-02; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-

12, p 51).9

Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks

põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis,

kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas

tähenduses ehk mõõdukas.

Meetme eesmärk

Käesoleva eelnõuga on ette nähtud nõuded päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisele, samuti

tegevusloa nõue. Päeva- ja nädalahoiuteenus on erihoolekandeteenus, mille osutamist korraldab

SKA. SKA sõlmib lepingu nende teenuseosutajatega, kellele on väljastatud päeva- ja

nädalahoiuteenuse osutamise tegevusluba (SHS § 77). Päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud

isikule osutatavat teenust rahastatakse riigieelarvest SKA eelarve kaudu ja isiku omaosalusena (SHS

§ 72 lg 1). SKA tasub osutatavate teenuste eest teenuseosutajale lepingu alusel, kusjuures seaduse

alusel on ministri määrusega kehtestatud teenuse maksimaalne maksumus isiku kohta kalendrikuus

(SHS § 72 lg 5 p 1) ja seaduse tasemel on kehtestatud ka isiku omaosaluse suurus (SHS § 73).

Seaduses on kehtestatud päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamiseks rida nõudeid ja tingimusi (nt SHS

§-d 83–86, eelnõuga SHS-i lisatav 3. peatüki 3. jao 51. jaotis). Päeva- ja nädalahoiuteenus on

4 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., parandatud ja täiendatud väljaanne, 2020, § 31 kom p 5. 5 Samas, § 31 kom p-d 6 ja 7. 6 Samas, § 31 kom p 21. 7 Samas, § 31 kom p-d 23 ja 24. 8 Samas, § 11 kom p 8. 9 Samas, § 31 kom p 22.

7

mõeldud täisealistele psüühikahäire või muu intellektipuudega isikutele ja selle sisu on viidatud

isikute hooldamine ja arendamine, lisaks majutuse ja toitlustamise pakkumine (eelnõuga lisatav SHS

§ 991 lg 1). Viidatud nõuete ja tingimuste kehtestamise eesmärk on tagada teenust saavatele isikutele

riigi abi ühetaolise ja kvaliteetse teenuse osutamise näol. PS § 28 kohaselt on isikutel õigus tervise

kaitsele ja riigi abile muu hulgas töövõimetuse korral. Tegevusloa nõudest tulenevalt saab

kontrollida teenuseosutaja ja teenuse osutamise koha vastamist kehtestatud tervisekaitsenõuetele,

tuleohutusnõuetele jm tegevusloa eelduseks olevatele nõuetele (SHS § 153), samuti on tegevusloa

kõrvaltingimuseks nende isikute arv, kellele osutatakse samal ajal teenust (SHS § 154 p 1). Ka see

aitab tagada, et osutatav teenus oleks teenusesaajate jaoks võimalikult turvaline ja kvaliteedilt

ühetaoline. PS § 28 lõike 2 kohaselt tuleb abi saamise õigus ja tingimused reguleerida seadusega,

samuti on PS §-s 14 sätestatud põhiõigus korraldusele ja menetlusele.

Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et eelnõuga kavandatava meetme näol on tegemist

riigi valitud vahendiga tagada isikutele ühetaolise ja kvaliteetse teenuse osutamine, samuti tagada

PS §-des 14 ja 28 sätestatud õiguste kaitse. See on legitiimne eesmärk ettevõtlusvabaduse riivele.

Meetme sobivus

Meede on sobiv, kui see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist ehk meede on sobiv vahend

eesmärgi saavutamiseks, kui piirangu eesmärki on põhimõtteliselt võimalik nimetatud meetmega

saavutada.

Eelnõuga kehtestatud nõuded ja tingimused teenuseosutajale ja teenuse osutamiseks aitavad kaasa

päeva- ja nädalahoiuteenuse sihtrühma kuuluvatele isikutele ühetaolise ja kvaliteetse teenuse

osutamisele, sest kui teenuseosutajad peavad vastama samadele nõuetele, aitab see tagada, et teenust

osutatakse erinevate teenuseosutajate juures sarnastel alustel ja tingimustel ehk see aitab tagada

teenuse osutamise tingimustest ja nõuetest tuleneva ühtlase teenuse taseme. Eeltoodust tulenevalt

võib järeldada, et tingimuste ja nõuete, kaasa arvatud tegevusloa nõude kehtestamine aitab kaasa

eesmärgi saavutamisele ja seega on tegemist sobiva meetmega eesmärgi saavutamiseks.

Meetme vajalikkus

Meede on vajalik, kui püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.

SHS-is on reguleeritud ka rida teisi erihoolekandeteenuseid sarnaselt eelnõuga planeeritava päeva-

ja nädalahoiuteenusega. Teenustele kehtestatud nõuded ja tingimused kujutavad endast nende

teenuste olemust ehk kirjeldavad teenust. Kui erinevad teenuseosutajad lähtuvad teenuse osutamisel

samadest nõuetest ja tingimustest, on tõenäoline, et nende osutatavad teenused on sarnased ja isikud

saavad kõikide teenuseosutajate juures sarnast teenust ehk teenuse kvaliteet ja sisu ei sõltu sellest,

millise teenuseosutaja juurde teenust vajav isik satub.

Eespool nimetatust tulenevalt ei ole muud kohast sama efektiivset meedet, mis aitaks tagada

erinevate teenuseosutajate poolt päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise sarnastes tingimustes ja

sarnase kvaliteediga. Seega on meede vajalik eesmärgi saavutamiseks.

Meetme mõõdukus

Meetme mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja

intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Meede on mõõdukas, kui see on soovitud

8

eesmärgi suhtes proportsionaalne. Piirangud ei tohi kahjustada ettevõtlusvabadust rohkem, kui see

on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav.

Antud juhul kehtestatakse eelnõuga päeva- ja nädalahoiuteenust osutavale ettevõtjale tingimused ja

nõuded, millest ta peab teenust osutades lähtuma. Võttes arvesse ka seda, et tegemist on teenusega,

mille eest tasutakse riigieelarvest, on nõuete kehtestamine õigustatud. Samuti ei ole ettevõtjale

eelnõuga seatud ebamõistlikke piiranguid ega tingimusi, vaid üksnes selliseid, mis aitavad tagada

osutatava teenuse ühetaolisuse ja sarnase kvaliteedi kõigi teenuseosutajate juures nii, et muu hulgas

oleks kaitstud ka teenust saavate isikute tervis. Seega kaaluvad meetme eesmärgid üles riivatud

põhiõiguse ja meetmega saavutatav kasu kaalub üles riivest tingitud võimaliku kahju.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist, millest esimesed viis sätestavad seaduste muudatused ja kuues

sätestab seaduse jõustumise ajad.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse SHS-i.

Paragrahvi 1 punktiga 1 täpsustatakse seaduses olevaid viiteid SHS § 72 lõikes 5 sätestatud

volitusnormile. SHS § 72 lõike 5 punktides 1–3 on volitusnormid määruse kehtestamiseks. Eelnõu

§ 1 punktis 1 nimetatud SHS-i sätetes on viidatud üldiselt § 72 lõikele 5, kuid peaks olema viidatud

konkreetselt punktile 1, sest selle punkti alusel kehtestab minister määrusega riigieelarvest

rahastatavate erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse isiku kohta kalendrikuus. SHS § 131

lõikes 4 ja § 79 lõigetes 1, 11 ja 4 on viidatud just teenuse maksimaalsele maksumusele. Tegemist

on normitehnilise muudatusega.

Paragrahvi 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks SHS § 70 lõige 5 ja § 76 lõige 4. SHS § 70 lõike 5

kohaselt on SKA-l õigus suunata isik SHS § 65 lõikes 2 nimetatud sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenuse osutaja juurde rehabilitatsiooniplaani koostamisele erihoolekandeteenuse vajaduse

hindamiseks. SHS § 76 lõike 4 kohaselt võib isik, kes on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse

saamiseks registreeritud järjekorda, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg on selleks ajaks

lõppenud, kui avaneb võimalus teenust saada, ja kelle toetusvajadust ei ole veel hinnatud, saada

erihoolekandeteenust rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevuskava alusel kuni toetusvajaduse

hindamiseni, kuid kõige kauem ühe aasta jooksul. Viidatud sätted tunnistatakse kehtetuks, kuna

alates 2019. aasta 1. aprillist kasutab SKA erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse

väljaselgitamiseks abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendit ning teenusevajaduse hindamiseks

enam rehabilitatsiooniplaani ei koostata.

Paragrahvi 1 punktidega 3 ja 4 täiendatakse SHS-i viidetega päeva- ja nädalahoiuteenusele.

Täiendustega luuakse päeva- ja nädalahoiuteenuse kasutamisele ja osutamisele samasugused

reeglid, nagu on kehtestatud kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul,

kuna päeva- ja nädalahoiuteenus on sisult ja korralduselt nende teenustega sarnane.

Paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse SHS § 71 lõike 3 ja lõike 6 esimest lauset, § 72 lõike 5

punkti 3, § 73 lõike 6 esimest lauset, § 74 lõiget 8, § 78 lõike 1 esimest lauset ja lõike 3 punkti 1,

§ 79 lõike 2 teist lauset, § 82 lõiget 3, § 83 lõike 1 punkti 8 ja § 152 lõiget 7 pärast sõnu „kogukonnas

elamise teenuse“ tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenuse“.

Paragrahvi 71 lõike 3 täiendamisega sätestatakse, et lisaks kogukonnas elamise teenusele ja

ööpäevaringsele erihooldusteenusele kehtib ka uue, eelnõuga loodava päeva- ja nädalahoiuteenuse

9

puhul põhimõte, et isikul on õigus teenust saada juhul, kui ta tasub SHS §-s 73 nimetatud omaosaluse

või omaosaluse, millest on maha arvestatud omaosaluse puudujääv osa, mille hüvitamise kohustuse

on riik üle võtnud.

Paragrahvi 71 lõike 6 täiendamisega sätestatakse, et päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud

isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud teenuse

osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid hiljemalt seitsme päeva jooksul kokkulepitud

tähtpäevast arvates. Kui isik ei ole nimetatud tähtaja jooksul teenuseosutaja poole teenuse saamiseks

pöördunud, ei ole tal enam õigust sama suunamisotsuse alusel teenust saada.

Paragrahvi 72 lõike 5 punkti 3 täiendamisega sätestatakse, et lisaks kogukonnas elamise teenusele

ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele kehtestab ka päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul isiku

omaosaluse koostisosad valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Paragrahvi 73 lõike 6 täiendamisega sätestatakse, et kui kokkuleppel erihoolekandeteenust saama

suunatud isikuga toimub majutamine ja toitlustamine paremates tingimustes, kui on kindlaks

määratud RTerS-i alusel kehtestatud päeva- ja nädalahoiuteenuse tervisekaitsenõuetes, võib

erihoolekandeteenuse osutaja võtta isikult maksimaalsest suuremat tasu. Tasu peab olema

vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega.

Paragrahvi 74 lõike 8 täiendamisega sätestatakse, et kui SKA on otsustanud tasuda isiku omaosaluse

puudujääva osa, tasub SKA sellele päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajale, kelle juures isik

erihoolekandeteenust saab, eelneva kalendrikuu eest iga kuu suunamisotsuse ja teenuseosutaja

esitatud arvete alusel.

Paragrahvi 78 lõike 1 täiendamisega sätestatakse, et teenuseosutajal on õigus lepingust tuleneva

päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise kohustuse täitmisest keelduda, kui teenust saama õigustatud

isik keeldub sõlmimast kirjalikku kokkulepet omaosaluse tasumise kohta või kui isik ei ole tasunud

SHS §-s 73 nimetatud omaosalust kokku lepitud mahus kahe järjestikuse kalendrikuu eest.

Paragrahvi 78 lõike 3 punkti 1 täiendamisega sätestatakse, et kui päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja

soovib lepingu ennetähtaegselt lõpetada, peab ta SKA-d oma kavatsusest teavitama vähemalt kuus

kuud enne lepingu lõpetamise plaanitavat tähtpäeva.

Paragrahvi 79 lõike 2 täiendamisega sätestatakse, et kui päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud

isik ei pöördu teenuseosutaja poole teenuse osutamise alustamiseks SHS § 71 lõikes 6 sätestatud

tähtaja jooksul, tasub SKA teenuseosutajale päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise eest

riigieelarvest makstavat tasu esitatud arve alusel, kuid tasu makstakse sellisel juhul päeva- ja

nädalahoiuteenuse eest kõige rohkem seitsme päeva ulatuses, nagu ka kogukonnas elamise teenuse

ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul.

Paragrahvi 82 lõike 3 täiendamisega sätestatakse, et erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise

otsus jõustub päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul sel päeval, kui isik lõpetab teenuse kasutamise,

kuid hiljemalt kuus kuud pärast otsuse teatavaks tegemist erihoolekandeteenust saavale isikule.

Paragrahvi 83 lõike 1 punkti 8 täiendamisega sätestatakse, et erihoolekandeteenuse osutaja on

kohustatud päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul vähemalt kuus kuud enne teenuse osutamise

lõppemise tähtpäeva saabumist teavitama isikut, tema seaduslikku esindajat ja SKA-d

erihoolekandeteenuse osutamise lõppemise tähtpäeva saabumisest, teenuse jätkamise vajadusest

ning lepingu lõppemisest ja ennetähtaegse lõpetamise kavatsusest.

10

Paragrahvi 152 lõike 7 täiendamisega sätestatakse, et päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise

tegevusloa taotlemise korral esitab taotleja lisaks SHS § 152 lõikes 3 nimetatud andmetele

tegevusjuhendaja tervisetõendi nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

Paragrahvi 1 punktiga 4 täiendatakse SHS § 72 lõiget 1, § 73 lõikeid 1 ja 5, § 82 lõiget 4, § 83

lõike 1 punkti 10, § 84 lõiget 2 ja § 88 punkti 2 pärast sõnu „kogukonnas elamise teenust“ tekstiosaga

„, päeva- ja nädalahoiuteenust“.

Paragrahvi 72 lõike 1 täiendamisega sätestatakse, et päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud

isikule osutatavat erihoolekandeteenust rahastatakse riigieelarvest SKA eelarve kaudu ning päeva-

ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isiku poolt.

Paragrahvi 73 lõike 1 täiendamisega sätestatakse, et päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud

isik on kohustatud tasuma omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest. Sama paragrahvi lõike 5

täiendamisega sätestatakse, et ka päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul kehtestatakse isiku omaosaluse

maksimaalne maksumus igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

Paragrahvi 82 lõike 4 täiendamisega sätestatakse, et päeva- ja nädalahoiuteenust kasutanud isiku

erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus jõustub päeval, kui alustatakse isikule selle

erihoolekandeteenuse osutamist, mille järjekorda ta kantud oli, kui isik:

1) on suunatud uuesti toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust, päeva- ja

nädalahoiuteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama;

2) on kantud tema taotletud teenuse järjekorda hiljemalt kuus kuud pärast temale kehtetuks

tunnistamise otsuse teatavaks tegemist.

Paragrahvi 83 lõike 1 punkti 10 täiendamisega sätestatakse, et erihoolekandeteenuse osutaja on

kohustatud teavitama päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isikut, kellel on raskusi

omaosaluse tasumisega, võimalusest hüvitada omaosaluse puudujääv osa riigieelarvest.

Paragrahvi 84 lõike 2 täiendamisega sätestatakse, et päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud

isik on kohustatud esitama suunamisotsuses nimetatud teenuseosutajale oma terviseseisundi kohta

tõendi, milles on märgitud ravi nõudvate somaatiliste haiguste esinemine ja raviarsti määratud

raviskeemid ning teenuseosutaja nõudmise korral ka teave nakkushaiguste esinemise kohta.

Paragrahvi 88 punkti 2 täiendamisega sätestatakse, et täisealisel isikul on õigus saada igapäevaelu

toetamise teenust juhul, kui talle ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust, päeva- ja

nädalahoiuteenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

Paragrahvi 1 punktiga 5 täiendatakse SHS § 73 lõikega 11, mis täpsustab, et päeva- ja

nädalahoiuteenust saama suunatud isikul ei tule omaosalust tasuda terve kuu eest, vaid vastavalt

teenuse kasutamise päevadele. Kuna päeva- ja nädalahoiuteenust saab inimene kasutada vastavalt

hinnatud vajadusele minimaalselt kümnel päeval ja maksimaalselt 23 ööpäeval kuus, tuleb

omaosalust tasuda vastavalt teenuse kasutamise päevadele. Omaosaluse maksimaalne suurus

kehtestatakse päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul kalendrikuu kohta igaks eelarveaastaks

riigieelarvega.

Näide 1: kui kehtestatud omaosalus on 284 eurot kalendrikuus, siis juhul, kui isik kasutab

kalendrikuus teenust maksimaalses ulatuses ehk 23 ööpäeva, on tema omaosalus selles kalendrikuus

284 eurot.

11

Näide 2: kui kehtestatud omaosalus on 284 eurot kalendrikuus, siis juhul, kui isik kasutab

kalendrikuus teenust 15 ööpäeva või ka 15 päeval, on tema maksimaalne omaosalus selles

kalendrikuus 185 eurot ja 20 senti ((284 : 23) x 15 = 185,2).

Paragrahvi 1 punktiga 6 täiendatakse SHS § 79 lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„Sotsiaalkindlustusamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lepingu alusel hüvitada

kasutamata erihoolekandeteenuse päevade kulud erihoolekandeteenuse osutajale, kes osutab päeva-

ja nädalahoiuteenust. Hüvitamine toimub iga kuu esitatud arvete alusel arvel märgitud ulatuses, kuid

kõige rohkem 65 protsenti käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punkti 1 alusel kehtestatud teenuse

maksimaalsest maksumusest.“. Hüvitamisel lähtutakse päeva- ja nädalahoiuteenuse ööpäevasele

kasutamisele kehtestatud ehk kõrgemast hinnast. Päeva- ja nädalahoiuteenuse eesmärk on lisaks

täisealise isiku vajaduspõhisele hooldamisele ja arendamisele ning iseseisva toimetuleku säilimise

ja suurenemise tagamisele ka teenust saama suunatud isiku lähedaste hoolduskoormuse

vähendamine ning nende tööturul püsimise ja ühiskonnaelus osalemise toetamine. Seetõttu on

võimalik kasutada teenust paindlikult, vastavalt vajadusele kuni 23 ööpäeva kuus. Teenuseosutaja

aga peab ruumide kommunaalkulud ja töötajate palga tasuma ka juhul, kui isik kasutab teenust

näiteks 15 päeva kuus. Sellisel juhul võib SKA teenuseosutajale kasutamata päevade eest hüvitada

kuni 65% teenuse maksimaalsest maksumusest. Näide: 15 kasutatud päeva puhul võib SKA tasuda

65% kasutamata kaheksa ööpäeva (23 – 15 = 8) maksumusest.

Paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse SHS § 79 lõike 3 punkte 1 ja 2. Punktis 1 sätestatakse, et

SKA jätkab erihoolekandeteenuse osutajale tasu maksmist juhul, kui teenust saama suunatud

inimene ei kasuta teenust kuni kaks kuud järjest. Eelnõu kohaselt: a) igapäevaelu toetamise teenuse,

töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse ja päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul

täpsustatakse, et teenust ei kasutata vähemalt minimaalses mahus ja b) kogukonnas elamise teenuse

ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul jääb kehtima senine regulatsioon. Täpsustus tagab selguse

nende teenuste puhul, mille puhul on SHS-is nõutud teenuse osutamine tundides ühes kuus

(igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus) või päevades

(päeva- ja nädalahoiuteenus) (teenuse kasutamata jätmise arvestamise aluseks on kalendrikuu).

Näiteks tuleb igapäevaelu toetamise teenuse sisuks olevaid tegevusi teenust saama suunatud isiku

suhtes vahetult ellu viia või tema lähedasi, sealhulgas temaga koos elavaid isikuid nõustada vähemalt

neli tundi kuus. Kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul arvestab

SKA teenuse kasutamata jätmisel ühte kuud 30 päevana.

Lisaks asendatakse punktis 1 sõna „kalendriaasta“ sõnaga „aasta“. Muudatuse kohaselt on edaspidi

teenuse kasutamata jätmise aja arvestuse aluseks suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks

kokku lepitud tähtpäev, mitte kalendriaasta. Samamoodi muudetakse SHS § 79 lõike 3 punkti 2

sõnastust. Punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „isik ei kasuta erihoolekandeteenust rohkem kui kuus

kuud järjest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise tõttu – statsionaarse tervishoiuteenuse saamise

aja jooksul, kuid kõige rohkem kuue kuu ulatuses ühe aasta jooksul.“. Näide: kui inimene on

suunatud teenust saama alates 12.10.2024, tohib ta teenuse kasutamata jätta neli kuud aastas, mitte

kalendriaastas ehk näites esitatud juhul tohib ta teenuse kasutamata jätta maksimaalselt neli kuud

ajavahemikul 12.10.2024–12.10.2025, samamoodi ka järgnevatel aastatel. Kehtiva seaduse kohaselt

tohib teenuse kasutamata jätta neli kuud kalendriaastas ehk näites esitatud juhul tohiks inimene jätta

teenuse kasutamata neli kuud nii 2024. aastal kui ka 2025. aastal ehk selle aasta jooksul

(ajavahemikul 12.10.2024–12.10.2025), millal tal on olnud õigus teenust saada, kokku kuus ja pool

kuud (2024. aastal 2,5 kuud ja 2025. aastal 4 kuud), mis ei ole seaduseandja soov, kuna see ei ole

õiglane teenusejärjekorras olevate inimeste suhtes, kes teenusekohta vajavad.

12

Paragrahvi 1 punktiga 8 täiendatakse SHS § 79 lõikega 41 järgmises sõnastuses: „Päeva- ja

nädalahoiuteenuse osutamisel tasutakse teenuseosutajale käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1

nimetatud juhul 65 protsenti käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punkti 1 alusel kehtestatud päeva- ja

nädalahoiuteenuse maksimaalsest maksumusest, kuid kõige rohkem arvel märgitud ulatuses.“.

Kuna tegu on paindliku teenusega, võib SKA tasuda teenuseosutajale teenust saama suunatud

inimese eest 65% ka nende päevade eest, millal konkreetne inimene teenust vähemalt minimaalses

mahus ei kasuta (ehk kuni 23 ööpäeva eest kuus). Lõike 41 lisamisega sätestatakse, et juhul, kui

inimene kasutab päeva- ja nädalahoiuteenust kahe kuu jooksul minimaalsest mahust vähem, st

vähem kui kümme päeva kuus, tasub SKA teenuseosutajale samuti 65% teenuse ööpäevase

kasutamise maksumusest. Vaata ka eelnõu § 1 punkti 6 selgitust.

Erihoolekandeteenuste puhul tasub SKA teenuseosutajale nende päevade eest, millal teenusesaaja

on näiteks lähedasi külastamas (kuni kaks kuud järjest), 95% teenuse maksumusest, kuna

teenuseosutaja peab olema valmis teenuse osutamist jätkama kohe, kui teenusesaaja hakkab uuesti

teenust kasutama (ööpäevaringse teenuse saajale tuleb säilitada tema tuba, graafikus peab olema

piisavalt töötajaid jms). Päeva- ja nädalahoiuteenus on erandlik, kuna teenust saama suunatud

inimese vajadus teenust saada võib varieeruda vahemikus kümme päeva kuni 23 ööpäeva kuus.

Seega saab teenuseosutaja tema juurde teenust saama suunatud inimeste vajadusi arvestades

töötajate töögraafikuid vastavalt kujundada, igale teenusesaajale ei ole vaja tagada oma tuba ning

teenuse sujuva jätkumise tagamiseks tehtavad kulud on väiksemad. Seetõttu tasub SKA päeva- ja

nädalahoiuteenuse puhul teenuseosutajale juhul, kui inimene ei kasuta teenust vähemalt minimaalses

mahus, kasutamata ööpäevade eest 65% (mitte 95%) teenuse maksimaalsest maksumusest. Teistel

SHS § 79 lõikes 4 viidatud juhtudel makstakse ka päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajale 95% teenuse

maksimaalsest maksumusest, nagu tehakse teiste erihoolekandeteenuste osutamise korral.

Paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse SHS § 80 lõike 1 punkti 1. Sõnastust muudetakse sarnaselt

eelnõu § 1 punktiga 7, kuid siin täpsustatakse teenuseosutajaid, kellele SKA lõpetab teenuse eest

tasumise juhul, kui inimene ei ole vähemalt minimaalses mahus teenust kasutanud rohkem kui kaks

kuud järjest (igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse

ja päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul) või ei ole teenust kasutanud kauem kui kaks kuud järjest

(kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul). SKA lõpetab

suunamisotsuse ja inimesel ei ole enam õigust riigieelarveliste vahendite eest teenust saada.

Paragrahvi 1 punktiga 10 muudetakse SHS § 80 lõike 7 punkti 2. Muudatus on tehtud SHS § 79

lõike 3 punkti 1 ja § 80 lõike 1 punkti 1 muutmise tõttu. Teenuseosutaja teavitab edaspidi SKA-d ka

isikust, kes ei ole seaduses loetletud teenuseid kasutanud kauem kui kaks kuud järjest vähemalt

minimaalses mahus.

Paragrahvi 1 punktiga 11 täiendatakse SHS § 80 lõiget 7 punktiga 21 järgmises sõnastuses: „ei ole

kasutanud erihoolekandeteenust rohkem kui neli kuud ühe aasta jooksul;“. Kehtiva SHS-i järgi on

erihoolekandeteenuse osutajal kohustus kolme tööpäeva jooksul teavitada SKA-d juhul, kui teenust

saama suunatud inimene ei ole teenust kasutanud rohkem kui kaks kuud järjest, kuid seni ei ole

olnud kohustust teavitada SKA-d juhul, kui teenuse kasutamata jätmise aega on aasta jooksul

kogunenud rohkem kui neli kuud. On oluline, et info inimese kohta, kes ei ole aasta jooksul

kasutanud teenust rohkem kui neli kuud, jõuaks SKA-ni, et SKA ei maksaks teenuseosutajale

riigieelarvest tasu, milleks tal õigust ei ole, kuna teenust saama suunatud inimene teenust ei

kasutanud. Teenuseosutajal on aasta jooksul kogunenud teenuse kasutamata jätmise aja üle kõige

operatiivsem ülevaade.

13

Paragrahvi 1 punktiga 12 muudetakse SHS § 89 teksti järgmiselt: „Isiku rahvastikuregistrisse

kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses

või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses.“

Muudatusega täpsustatakse, et igapäevaelu toetamise teenuse puhul on kohustus tagada

teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmine KOV-i kehtestatud

ulatuses sellel KOV-il, mis on teenust saama suunatud inimese rahvastikuregistrisse kantud elukoha

järgne KOV. Elukohajärgne KOV kehtestab oma kaetavate kulude ulatuse. Õiguskantsler juhtis

2016. aastal sotsiaalkomisjoni tähelepanu sellele10, et SHS § 89 ei täpsusta, kas ruumidega seotud

kulude katmise peab kehtestatud ulatuses enda peale võtma teenuseosutaja tegevuskohajärgne KOV

või iga teenusesaaja elukohajärgne KOV. SHS § 5 lõikest 1 tulenevalt on isikule kohustatud abi

andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV. Seega on isiku

elukohajärgsel KOV-il SHS §-s 89 sätestatud kohustus juba kehtiva õiguse kohaselt. Selguse

huvides SHS § 89 täiendatakse. Täpsustus aitab ennetada KOV-ide vaidlusi selle üle, milline KOV

on kohustatud katma ruumikulud ning parandab teenusele ligipääsu potentsiaalselt juurde loodavate

teenusekohtade näol, kuna on selge, et teenuseosutaja tegevuskoha KOV-ile teenusekoha loomisega

kohustust ruumikulusid katta ei kaasne. Lisaks aitab täiendus ennetada teenusesaajate ebavõrdset

kohtlemist – kui kulude katmise kohustus langeks teenuseosutaja tegevuskohajärgsele KOV-ile,

võiks see kaasa tuua olukorra, kus tegevuskohajärgne KOV ei nõustu katma teisest KOV-ist pärit

teenusesaajaga seotud ruumkulusid ja see võiks saada teenuse saamisel takistuseks.

Paragrahvi 1 punktides 13–15 sätestatakse, milliseid erihoolekandeteenuseid ei ole lubatud saada

samal ajal. Igal erihoolekandeteenusel on oma sihtrühm ja eesmärk. Toetavaid teenuseid

(igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus) võib inimene

saada samal ajal, kuna teenuste maht on väike ja igal teenusel on oma osa inimese toetamisel. Seoses

päeva- ja nädalahoiuteenuse lisandumisega täpsustatakse, et selle teenuse saajad teisi

erihoolekandeteenuseid samal ajal kasutada ei saa.

Paragrahvi 1 punktiga 13 muudetakse SHS § 92 punkti 3 ja see sõnastatakse nii, et inimesel on

õigus kasutada töötamise toetamise teenust tingimusel, et talle ei osutata samal ajal päeva- ja

nädalahoiuteenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

Paragrahvi 1 punktiga 14 täiendatakse SHS § 95 punktiga 4, milles sätestataks, et inimesel on

õigus kasutada toetatud elamise teenust tingimusel, et talle ei osutata samal ajal kogukonnas elamise

teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust. Tegu ei ole praktika

muudatusega, vaid selguse huvides täpsustusega, sest ka kehtiva seaduse kohaselt ei saa toetatud

elamise teenust ja kogukonnas elamise teenust (SHS § 98 p 3) või ööpäevaringset erihooldusteenust

(SHS § 101 lg 1 p 6) samal ajal.

Paragrahvi 1 punktiga 15 muudetakse SHS § 98 punkti 3 ja sätestatakse, et inimesel on õigus

kasutada kogukonnas elamise teenust tingimusel, et talle ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise

teenust, toetatud elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

Paragrahvi 1 punktiga 16 täiendatakse seaduse 3. peatüki 3. jagu 51. jaotisega „Päeva- ja

nädalahoiuteenus“. Seadust täiendatakse §-dega 991–994.

10

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Igap%C3%A4evaelu%20toetamise%20teenuse%20o

sutamise%20kulud.pdf.

14

Päeva- ja nädalahoiuteenus luuakse sihtrühmale, kes seni on kasutanud diferentseeritud hinnaga

igapäevaelu toetamise teenust.

Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenus loodi 2018. aastal eesmärgiga võimaldada

suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske või sügava intellektipuudega

inimestele teenus päeva- ja nädalahoiu vormis. Raske või sügava intellektipuude all peeti silmas

rahvusvahelise haiguste klassifikaatori (RHK 10) alusel diagnoose koodidega F72–F73 ehk raske

või sügav vaimne alaareng. Need on inimesed, kes ei ole ise võimelised sooritama enese eest

hoolitsemisega seotud tegevusi ja vajavad selles pidevalt kõrvalabi või püsivat tegevuste ülevõtmist

tegevusjuhendaja poolt. Kehtiva erihoolekandeteenuste süsteemi järgi ei olnud võimalik suure

hooldusvajadusega inimestele tagada igapäevaelu toetamise teenust päevakeskuses, sest teenuse

maksumuses ei olnud arvestatud suuremast hooldusvajadusest tulenevat tööjõukulu. Päeva- ja

nädalahoiu vormis teenuse pakkumise eesmärk oli ka vähendada lähedast hooldavate inimeste

hoolduskoormust ja toetada nende töötamist.

Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust võis kasutada maksimaalselt 21 ööpäeva

kalendrikuus ja ühele teenusekohale suunas SKA kuni kolm teenusesaajat, kelle vahel

teenuseosutaja teenuse kasutamise aja ära jagas.

Teenusesaajate sihtrühmi laiendati vastavalt teenusesoovijate vajadustele juba teenuse loomise

aastal ja teenust hakati osutama lisaks ka muu täpsustatud intellektipuudega (RHK 10 kood F78) ja

täpsustamata intellektipuudega (RHK 10 kood F79) inimestele ning alates 2020. aastast inimestele,

kelle intellektpuue on mõõdukas.

Praegu jaguneb intellektipuudega isikutele mõeldud diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise

teenus kaheks:

- igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske,

sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisele isikule;

- igapäevaelu toetamise teenust suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka

intellektipuudega täisealisele isikule.

Autismispektrihäirega inimestele mõeldud igapäevaelu toetamise teenuses käesoleva eelnõuga

muudatusi ette ei nähta.

Teenusele kehtivad SHS-is igapäevaelu toetamise teenuse nõuded, lisaks on nõudeid kirjeldatud

sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“.

Teenusele on kehtestatud päeva ja ööpäeva hind vastavalt inimese teenuse kasutamise vajadusele

ning vastavalt praktikas ilmnenud vajadusele võib teenust kehtiva määruse kohaselt kasutada

varasema 21 ööpäeva asemel 23 ööpäeva kuus.

Siiski on tulenevalt asjaolust, et teenus on igapäevaelu toetamise teenuse n-ö alateenus, ilmnenud

mitmeid kitsaskohti teenuse osutamisel ja rahastamisel.

Igapäevaelu toetamise teenuse sihtrühm on väikese toetusvajadusega inimesed (teenust tuleb

osutada vähemalt neli tundi kuus), diferentseeritud hinnaga sama teenust osutades on teenuse

sihtrühm äärmusliku toetusvajadusega inimesed, kes vajavad ööpäev läbi suures mahus hooldust,

järelevalvet ja kõrvalabi. Sisuliselt on seega tegu väga erinevate teenustega ja teenuse osutamise

praktikas on ilmnenud vastuolulisi tõlgendusi teenuseosutajate, teenusesaajate ja SKA vahel selles,

kuidas teenust tuleb korraldada. Näited, miks teenuseid on oluline eristada, on esitatud seletuskirja

punktis 2.

15

Kuni 2021. aasta kevadeni suunas SKA ühele teenusekohale kuni kolm inimest eeldusel, et

teenuseosutaja jagab kokkuleppel teenusesaajatega teenuse kasutamise päevad ära. Ilmnes aga, et

osad teenuseosutajad võtsid ühele teenusekohale suunatud kolm inimest teenust saama samal ajal,

mistõttu polnud kõigil potentsiaalsetel soovijatel võimalik jääda ööbima ja näiteks nädalavahetusel

ei olnud teenust võimalik kasutada. Lisaks, juhul kui kõik kolm teenusesaajat kasutasid teenust

minimaalses mahus, tasus SKA iga teenusesaaja kohta kasutamata päevade eest 65% teenusekoha

maksumusest. Nimelt on selle teenuse puhul loodud võimalus, et SKA tasub 65% teenusekoha

maksumusest ka nende päevade eest, mil teenust ei kasutata (sotsiaalkaitseministri 21. detsembri

2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ § 41). Võimalus on loodud teenuse

kasutamise paindlikkuse eesmärgil, et teenusesaaja ja tema lähedane saaksid teenust kasutada just

siis, kui selleks on vajadus ja teenuseosutaja saaks siiski kulud kaetud. SKA koostatud analüüsist

selgus aga, et SKA tasus mitmele teenuseosutajale suurema summa selle aja eest, mil konkreetne

inimene teenust ei kasutanud, kui selle aja eest, mil ta teenust kasutas. Seega, teenuseosutajatele

makstav tasu kasutamata aja eest oli ebaproportsionaalselt suur ja teenuse eelarve kasutus ei olnud

mõistlik ega säästlik. Kuna erihoolekandeteenuse osutamise kohtadele on aastatepikkused

järjekorrad, leiti, et toetuseta olevate järjekorras olijate suhtes ei ole selline riigieelarve rahakasutus

aus, mistõttu asuti otsima optimaalsemat lahendust.

Lisaks eeltoodule saab diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse puhul välja tuua

järgmised kitsaskohad:

- inimene saab teenust kasutada terve päev või ööpäev ning vajab teenust saades toitlustamist ja

majutust, kuid omaosaluse tasumise kohustust ei ole selle teenuse puhul sätestatud, st

teenuseosutajal ei ole alust keelduda teenuse osutamisest juhul, kui teenusesaaja majutuse ja

toidu eest ei tasu;

- teenuse nõuded on suures osas sätestatud SKA koostatud juhises, mitte seaduses või määruses,

mistõttu on nõuete puhul tõlgendamisruumi ja teenuse kvaliteet on teenuseosutajate juures

erinev;

- teenust osutatakse igapäevaelu toetamise teenuse tegevusloa alusel, kuigi teenuste sihtrühmad

on toetusvajaduselt skaala erinevates otstes.

Eelnõuga lisatavas SHS § 991 lõikes 1 kirjeldatakse teenuse sisu: päeva- ja nädalahoiuteenus on

täisealise isiku vajaduspõhine hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et

võimaldada teenust saama suunatud isikul jätkata elamist kodus, tagada tema iseseisva toimetuleku

säilimine ja suurenemine ja turvaline keskkond teenuseosutaja territooriumil ning vähendada teenust

saama suunatud isiku lähedaste hoolduskoormust, toetada nende tööturul püsimist ja ühiskonnaelus

osalemist.

Nii nagu teenuse loomisel määruse tasandil eesmärgiks seati, on teenuse eesmärk jätkuvalt ennetada

ja pakkuda alternatiivi institutsionaalsele ööpäevaringsele hooldusele ning samal ajal toetada

lähedaste võimalust töötada ja osaleda ühiskonnaelus.

Sama paragrahvi lõikes 2 loetletakse teenusosutaja kohustused päeva- ja nädalahoiuteenuse

osutamisel. Teenuseosutaja peab:

1) tagama päeva- ja nädalahoiuteenust saava isiku turvalisuse;

2) juhendama ja abistama isikut enese eest hoolitsemisel;

3) juhendama ja abistama isikut koostöös lähedastega tervishoiuteenuse osutaja määratud

raviskeemi järgimisel;

4) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi, kaasates ta nimetatud oskusi arendavatesse

tegevustesse, arvestades isiku terviseseisundit;

16

5) juhendama isikut sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel;

6) juhendama isikut vaba aja sisustamisel;

7) kaasama isiku lähtuvalt tema võimetest ja oskustest töösarnasesse tegevusse ja selles teda

juhendama;

8) nõustama isiku lähedasi tema käitumise ja temaga suhtlemise eripärades ning tegema nendega

koostööd;

9) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud päeva- ja nädalahoiuteenuse eesmärkide

saavutamiseks.

Päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul on tegu erandliku teenusega selles mõttes, et teenusesaaja jagab

oma aega teenuseosutaja ja lähedaste vahel. Seetõttu on väga oluline, et koostöö ja infovahetus

sujuks. Näiteks on väga oluline, et teenusesaaja raviskeemi järgimine ei katkeks ka teenuseosutaja

juures olles ning teenuseosutaja juures omandatud oskusi säilitataks ja arendataks edasi inimese

kodus.

Eelnõuga lisatavas SHS §-s 992 on kirjeldatud, millistele tingimustele peab vastama inimene, kellel

on õigus saada päeva- ja nädalahoiuteenust:

1) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ja mõõdukas, raske, sügav või muu

täpsustatud või täpsustamata intellektipuue;

2) tal on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud juhul, kui ta on

jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka;

3) tema toetusvajaduse hindamisel on olulistes eluvaldkondades tuvastatud äärmuslik abi- ja

toetusvajadus ning päeva- ja nädalahoiuteenuse vajadus vähemalt kümnel päeval kuus;

4) tema toimetulekut ei ole võimalik tagada muu SHS-is nimetatud sotsiaalteenusega;

5) talle ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud

elamise teenust, kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

Sarnaselt teiste erihoolekandeteenustega ei ole õigust saada teenust inimesel, kes on jõudnud

vanaduspensioniikka ja kellel ei ole lisaks dementsuse diagnoosile muud raske, sügava või püsiva

kuluga psüühikahäiret, samuti inimesel, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest

põhihaigusena (eelnõuga lisatava § 992 sissejuhatav lauseosa).

Teenust on õigus saada täisealisel isikul ehk vähemalt 18-aastasel inimesel, kellel on mõõduka,

raske, sügava või muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuude diagnoos ja kes vastab ülejäänud

loetletud tingimustele. Teenuse sihtrühm kattub äärmusliku abi- ja toetusvajadusega ööpäevaringse

erihooldusteenuse sihtrühmaga. Erinevaks teeb kahe teenuse saajad see, et päeva- ja

nädalahoiuteenuse saajad ei vaja (veel) ööpäevaringset tuge terve kuu jooksul ja neil on võimalus

jätkata elamist oma kodus. Seda, kas inimesel on äärmuslik abi- ja toetusvajadus olulistes

eluvaldkondades, hindab SKA abi- ja toetusvajaduse hindamisel.

Võrreldes diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse saajatega on seadusesse lisatava

teenuse puhul õigustatuse eelduseks vajadus saada teenust vähemalt kümnel päeval kuus. SKA

analüüsist selgus, et juhul, kui inimene kasutab teenust alla kümne päeva kuus, tasub SKA

teenuseosutajale selle aja eest, mil teenust ei kasutatud, rohkem kui selle aja eest, mil teenust

kasutati. Samas on soov jätkata loodud võimalusega, et äärmusliku abi- ja toetusvajadusega

inimestele päeva- ja nädalahoiuteenuse pakkumisel lähtutakse teenusesaaja ja tema lähedaste

vajadustest, milleks tuleb teenuseosutajale katta 65% teenusekoha maksumuse päevakulust ka nende

inimeste puhul, kes ei kasuta teenust maksimaalses mahus, st 23 ööpäeva kuus.

17

Väiksema toetusvajadusega inimesed ei peaks niivõrd spetsiifiliselt suure hooldus- või

järelevalvevajadusega inimestele loodud teenust kasutama. Inimesed, kes vajavad teenust vähem kui

kümnel päeval kuus, saavad vajaliku toe, kasutades KOV-i teenuseid (koduteenus, tugiisikuteenus,

täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, päevahoid, intervallhoid jt) või riigiteenustest

igapäevaelu toetamise teenust. Kõigi seniste teenusekasutajate abi- ja toetusvajaduse hindab SKA

üle ja koostöös KOV-idega leitakse sobiv lahendus neile inimestele, kes vajavad teenust alla

kümne päeva kuus. Ühe lahendusena võib inimene jätkata samasuguses väikeses mahus teenuse

kasutamist teenuseosutaja juures, kuid sel juhul ei kata kulusid enam riik, vaid KOV või inimene

ise.

Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenusele on sotsiaalkaitseministri 21. detsembri

2015. a määrusega nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ kehtestatud neli erinevat hinda

olenevalt sellest, kas teenust osutatakse ööpäev läbi või vaid päevasel ajal ja kas teenusesaajal on

raske, sügav või muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuue või on tal mõõdukas intellektipuue.

Nelja erineva hinna üle arvepidamine tekitab suure töökoormuse nii teenuseosutajale kui ka SKA

arvete menetlejale.

Eelnevale tuginedes plaanitakse kehtestada päeva- ja nädalahoiuteenusele kaks hinda sõltuvalt

sellest, kas teenusesaaja teenust kasutades ööbib või mitte. Hinnad vastavad praegu diferentseeritud

hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse hinnale, mida tasutakse juhul, kui teenust osutatakse suures

mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale inimesele, 2025. aastal on nendeks summadeks

prognoositud 51 eurot päevase teenuse kasutamise ja 75 eurot ööbimisega teenuse kasutamise puhul

(vt seletuskirjale lisatud rakendusakti kavand).

Eelnõuga lisatavas SHS §-s 993 sätestatakse nõuded päeva- ja nädalahoiuteenusele. Teenust tuleb

igale teenust saama suunatud inimesele osutada minimaalselt kümnel päeval ja maksimaalselt

23 ööpäeval kuus. Kui inimene on suunatud päeva- ja nädalahoiuteenust saama esimest korda,

rakendub talle kuue kuu jooksul n-ö kohanemisaeg, mil talle võib teenust osutada vähem kui

kümme päeva. Kuna teenust saama suunatud inimesel on raske, sügava või püsiva kuluga

psüühikahäire ja intellektipuue, ei pruugi ta olla kohe valmis teenust endale või lähedastele vajalikus

mahus kasutama ja teenuse kasutamise sujuvuseks on vajalik kohanemisaeg.

Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja on kohustatud:

1) tagama voodikohad vastavalt samal ajal teenust saavate isikute vajadustele;

2) tagama teenuse osutamise teenust saava isiku lähedaste vajadustele sobival ajal kõikidel

nädalapäevadel, sealhulgas riiklikel pühadel;

3) tagama päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise ruumides, mis paiknevad teiste ööpäevaringsete

hooldusteenuste osutamise ruumidest eraldi;

4) tagama päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise ruumidesse sisenemise ja ruumidest väljumise

kontrolli;

5) pidama arvestust päevade ja ööpäevade üle, millal isikule on päeva- ja nädalahoiuteenust vahetult

osutatud.

Kuna tegu on äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestega, tuleb igale teenust kasutavale

inimesele vajaduse korral tagada voodikoht. Kui inimese lähedased on teenust kasutama saabudes

veendunud, et inimene ei jää lähitulevikus teenust saama ööseks, võib olukord paari kuuga muutuda

ja seetõttu peab iga teenusesaaja tarbeks olema olemas vähemalt koht, kuhu voodi vajaduse korral

paigutada. See tähendab seda, et teenuse osutamise ruumides peab olema piisavalt ruutmeetreid, et

juhul kui kõik samal ajal teenust saavad isikud vajavad voodit, vastavad ruumid

sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 75 „Tervisekaitsenõuded

18

erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ sätestatud ruuminõuetele. Ka päeva- ja

nädalahoiuteenuse osutamise ruumide suhtes hakkab eeltoodud määrus kehtima. Määrust

uuendatakse seoses käesoleva eelnõuga (vt seletuskirjale lisatud rakendusakti kavand).

Igale teenusesaajale ja tema lähedastele soovitakse pakkuda võimalust vastavalt oma vajadustele

valida, millal inimene teenust kasutab. Teenuseosutaja peab tagama, et teenust saab kasutada isiku

lähedaste vajadustele sobival ajal kõikidel nädalapäevadel, ööpäev läbi, sealhulgas riiklikel pühadel.

Sarnaselt ööpäevaringse erihooldusteenusega (vt SHS § 102 lg 1 p 4) ei osutata päeva- ja

nädalahoiuteenust samades ruumides, kus osutatakse üldhooldusteenust.

Kuna teenuseosutaja kohustus on tagada päeva- ja nädalahoiuteenust saava inimese turvalisus, tuleb

tagada ka kontroll ruumidesse sisenemise ja ruumidest väljumise üle. Kui päeva- ja

nädalahoiuteenuse osutaja soovib teenust saava inimese viia väljapoole tegevusloal märgitud kohta,

peab ta saama inimeselt endalt ja olemasolu korral ka tema seaduslikult esindajalt selleks nõusoleku

(eelnõuga lisatav § 993 lg 5).

Teenuseosutaja kohustus on pidada arvestust päevade ja ööpäevade üle, millal teenusesaajale on

päeva- ja nädalahoiuteenust vahetult osutatud. Vastavalt SHS § 83 lõike 1 punktile 9 on

erihoolekandeteenuse osutaja kohustatud esimesel võimalusel teavitama teenust saavat isikut ja

SKA-d ning olemasolu korral inimese seaduslikku esindajat erihoolekandeteenuse osutamise kestel

tekkinud kahtlusest, et isikule osutatav teenus ei vasta tema vajadustele. Seega, kui teenust saama

suunatud inimene ei ole juba kaks kuud järjest või rohkem kui neli kuud aasta jooksul kokku

kasutanud päeva- ja nädalahoiuteenust vähemalt minimaalselt nõutavas mahus (st kümnel päeval

kuus), on teenuseosutaja kohustus reageerida ning teavitada olukorrast SKA-d. See on eelkõige

oluline nende inimeste puhul, kes ootavad teenusekoha järjekorras.

Eelnõuga lisatavas SHS §-s 994 on sätestatud nõuded päeva- ja nädalahoiuteenust vahetult

osutavatele töötajatele. Ööpäev läbi peab teenuseosutaja tagama 12 teenusesaaja kohta vähemalt

ühe tegevusjuhendaja kohalolu, väljaspool ööaega vastavalt inimeste vajadustele rohkem. Öisel ajal

võib ühe tegevusjuhendaja asendada hooldustöötajaga.

Seega, kui varem oli (igapäevaelu toetamise diferentseeritud hinnaga teenuse puhul) nõutud üks

tegevusjuhendaja kümne inimese kohta, siis edaspidi peab teenuseosutaja olema valmis päevasel

ajal tagama kahe või enama tegevusjuhendaja kohalolu 12 inimese kohta. Nõuded töötajate arvule

on tulevikus sarnased äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele ööpäevaringse teenuse

osutamisele kehtestatud nõuetega (teenuseosutaja tagab 15 teenust saava inimese kohta vähemalt

ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt inimeste vajadustele lisaks vähemalt

ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega), kuid tulenevalt teenuse osutamise iseloomust

– teenusesaaja ei saa teenust järjest –, on vaja suurendada teenuse osutamiseks nõutavat

tegevusjuhendajate arvu.

Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisel sätestatakse tegevusjuhendajatele samad

ettevalmistusnõuded, mis kehtivad ööpäev läbi äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele

teenuseid osutavatele tegevusjuhendajatele. Nõuded on sätestatud sotsiaalkaitseministri 26. aprilli

2022. a määruses nr 38 „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“, mida seoses

käesoleva eelnõuga muudetakse (vt seletuskirjale lisatud rakendusakti kavand).

Paragrahvi 1 punktiga 17 täpsustatakse SHS § 101 lõike 1 punktis 6, et inimesel on õigus

ööpäevaringset erihooldusteenust kasutada tingimusel, et talle ei osutata samal ajal igapäevaelu

19

toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust

ega päeva- ja nädalahoiuteenust.

Paragrahvi 1 punktiga 18 täiendatakse SHS § 151, kus on loetletud sotsiaalteenused, mille

osutamiseks on nõutav tegevusluba, punktiga 81 järgmiselt: „päeva- ja nädalahoiuteenus.“. Sarnaselt

teiste erihoolekandeteenustega tuleb ka päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajal taotleda tegevusluba.

Vaata selgitusi tegevusloa nõude põhjendatuse kohta seletuskirja punktis 2.

Paragrahvi 1 punktiga 19 muudetakse SHS § 155 lõiget 2 ja sätestatakse, et juhul kui päeva- ja

nädalahoiuteenuse osutaja soovib majandustegevusest loobuda, on ta sarnaselt kogukonnas elamise

teenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutajaga kohustatud vastava teate esitama

registripidajale vähemalt kuus kuud enne teenuse osutamise lõpetamist. Teenuseosutaja kohustus

kuus kuud enne teenuse osutamise lõpetamist registripidajat teavitada annab SKA-le võimaluse

otsida teenusesaajatele teine teenuseosutaja, et teenusesaajate toetamine ei katkeks. Eelnõuga ei

muudeta SHS § 155 lõiget 1, kuid viidatud lõike kolmandas lauses sätestatu, mille kohaselt ei ole

erihoolekandeteenuste puhul lubatud teenuse osutamisest ajutiselt loobuda, kehtib ka päeva- ja

nädalahoiuteenuse puhul tulenevalt sellest, et päeva- ja nädalahoiuteenuse tegevusloa nõue tuleneb

SHS § 151 punktist 81 ja see jääb SHS § 155 lõike 2 teises lauses sätestatud viite vahemikku.

Paragrahvi 1 punktiga 20 täiendatakse SHS § 160 lõigetega 46–49. Lõike 46 kohaselt on päeva-

ja nädalahoiuteenuse puhul teenusele õigustatud inimese puuduva töövõime tingimus (vt SHS § 992

punkt 2) täidetud ka siis, kui isik on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud püsivalt

töövõimetuks töövõime kaotusega vähemat 80%. Sellega tagatakse isikute võrdne kohtlemine

teenuse saamisel olenemata sellest, millise seaduse alusel tema töövõime vähenemine on tuvastatud.

Tegemist on rakendussättega, mille mõju ajas väheneb.

Lõike 47 kohaselt hindab SKA enne 2025. aasta 1. jaanuari igapäevaelu toetamise teenuse järjekorda

võetud inimeste erihoolekandeteenuse vajadust. Kui inimene vastab käesoleva eelnõuga SHS-i

loodavat päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud inimesele kehtestatud tingimustele, tehakse

uus teenuse osutamise otsus ja võetakse inimene päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda. Praegu on

inimesed, kellel on abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusel tuvastatud diferentseeritud hinnaga

teenuse vajadus, igapäevaelu toetamise teenuse järjekorras. Selleks et osadel neist oleks võimalik

tulevikus saada päeva- ja nädalahoiuteenust, tuleb teha uus hindamine, mille alusel saab inimesed

päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda lisada. Selleks et lühendada aega, mil paralleelselt on

kasutatavad kaks sisuliselt sarnast teenust (diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenus ja

päeva- ja nädalahoiuteenus) ja kaks järjekorra arvestust, tuleb teha uus hindamine, mille alusel saab

inimese tuvastatud vajaduse korral lisada päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda.

Lõike 48 kohaselt saab inimene, kes on enne 2025. aasta 1. jaanuari suunatud diferentseeritud

hinnaga igapäevaelu toetamise teenust saama, kelle suunamiskirja tähtaeg saab läbi, kellel SKA

hindab samasisulise teenuse (päeva- ja nädalahoiuteenuse) vajaduse ja kes vastab SHS-i loodavat

päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud inimesele kehtestatud tingimustele, jätkata

samasisulise teenuse kasutamist päeva- ja nädalahoiuteenusena. Lõike lisamise vajadus tuleneb

asjaolust, et vastasel juhul satuvad inimesed, kes praegu kasutavad igapäevaelu toetamise teenust

diferentseeritud hinnaga ja vajavad tegelikult samasisulise teenuse jätkumist ka pärast kehtiva

suunamiskirja lõppemist, päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda.

Lõike 49 kohaselt hindab SKA enne 2026. aasta 1. septembrit nende isikute toetusvajadust, kes juba

saavad diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust ja kelle suunamisotsus on pikema

tähtajaga kui 2025. aasta 1. september. Kui nimetatud isik vastab SHS-i loodavat päeva- ja

20

nädalahoiuteenust saama õigustatud inimesele seatud tingimustele, otsustab SKA isiku nõusoleku

korral teenuse osutamise jätkamise päeva- ja nädalahoiuteenusena. Seejuures peab uus

suunamisotsus olema vähemalt sama pika tähtajaga kui diferentseeritud hinnaga igapäevaelu

toetamise teenuse suunamisotsus. Sätte lisamise vajadus tuleneb soovist optimeerida SKA

töökoormust ja võimaluse korral viia kõik isikud, kellele osutatakse diferentseeritud hinnaga

igapäevaelu toetamise teenust, alates 2026. aasta 1. septembrist päeva- ja nädalahoiuteenusele. Seda

saab teha üksnes siis, kui isik on sellega nõus, sest ta saab kehtiva suunamisotsuse alusel teenust ja

selle muutmiseks on vajalik isiku nõusolek. Uus suunamisotsus on vähemalt sama pikk, kui oli

igapäevaelu toetamise teenuse suunamisotsus. Kui isik ei ole nõus, kohaldub talle kehtiva

suunamisotsuse lõppedes eelnõuga SHS-i lisatav § 160 lõige 48 ehk kui isik vastab päeva- ja

nädalahoiuteenuse tingimustele, saab ta uue suunamisotsuse alusel jätkata samasisulise teenuse

kasutamist päeva- ja nädalahoiuteenusena.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse käibemaksuseadust (KMS).

KMS § 16 lõikes 1 on välja toodud sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste käive, mida ei maksustata.

Viidatud lõike punktis 4 on sätestatud SHS-is nimetatud sotsiaalteenused, mida käibemaksuga ei

maksustata. Eespool nimetatud sotsiaalteenuste loetelu sisaldab kõiki seni SHS-is sätestatud

erihoolekandeteenuseid. Tulenevalt sellest, et eelnõuga lisatakse SHS-i uus teenus „päeva- ja

nädalahoiuteenus“, täiendatakse eelnõuga ka KMS § 16 lõike 1 punkti 4 viitega päeva- ja

nädalahoiuteenust sätestavale SHS §-le 991.

Kuna seni on sarnast teenust osutatud (diferentseeritud hinnaga) igapäevaelu toetamise teenusena,

mis on reguleeritud SHS §-s 87 ja millele viidatakse ka KMS § 16 lõike 1 punktis 4, siis käibemaksu

laekumise/mittelaekumise vaates midagi ei muutu. Päeva- ja nädalahoiuteenuse käsitamine

maksuvaba käibena tähendab seda, et teenuse hinnale ei lisata käibemaksu ning teenuseosutajal

(maksukohustuslasel) puudub õigus maksuvaba käibe tarbeks soetatud kaupade ja teenuste

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse rahvastikuregistri seadust (RRS).

RRS-i täiendatakse §-ga 1125 ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadressile

registreeritud isiku elukoha aadressi muutmisega. KOV-id, kus asuvas ööpäevaringset

sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses (eri- või üldhooldekodus) elavad inimesed, kes on

registreeritud enne 2019. aastat ööpäevaringset erihooldusteenust osutavasse hoolekandeasutusse,

mis on erihooldekodude reorganiseerimise käigus suletud, hakkavad nende inimeste elukoha

aadressina rahvastikuregistrisse kandma selle KOV-i/linnaosa aadressi, mis on seni kantud tema

viibimiskohana rahvastikuregistrisse.

Enne 2001. aastat registreeriti hoolekandeasutusse paigutatud inimese elukohana sotsiaalteenust

osutava hoolekandeasutuse KOV. 2019. aastast kehtiva RRS § 70 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole

isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks enam isiku asumine või

paigutamine ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse. Kui inimene on

nimetatud asutusse asunud kauemaks kui kolmeks kuuks, märgitakse asukoha aadress

rahvastikuregistrisse tema viibimiskohana vastavalt RRS § 96 lõike 1 punktile 1.

2023. aasta augustis sai Eestis läbi suurte erihoolekande hooldekodude reorganiseerimise protsess,

mille käigus loodi uued, peresarnased elukohad 1725 inimesele. Suurtesse erihooldekodudesse on

teenust saama jäänud veel ca 500 inimest, kellest osade puhul on tõenäoline, et nad saavad väikses

mahus kuni 2029. aastani jätkuva reorganiseerimise protsessi käigus samuti peresarnased teenuse

21

osutamise kohad. Praegu ei ole võimalik prognoosida, kas mõni erihooldekodu veel suletakse ja kas

seal on teenust saamas inimesi, kelle elukohana on see sotsiaalteenust osutav hoolekandeasutus

registreeritud, kuid kindlasti on sel juhul tegu marginaalse inimeste arvuga.

Reorganiseerimise protsessi käigus on suletud 14 suurt erihooldekodu (Aavere, Erastvere, Imastu,

Kernu, Kodijärve, Koluvere, Mõisamaa, Ravila, Sõmera, Tori, Udriku, Valkla, Võisiku ja Vääna-

Viti) ja seal elanud inimesed on paigutatud mujale üle Eesti. Nende inimeste elukohana on aga

rahvastikuregistris endiselt kunagise ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava erihoolekandeasutuse

aadress (sissekirjutused hoolekandeasutustesse kanti rahvastikuregistrisse üle), kuigi neil inimestel

ei pruugi olla selle KOV-iga seotust juba väga pikka aega.

Sotsiaalministeerium, SKA ja Siseministeerium selgitasid välja täpse inimeste arvu, kelle elukohaks

on suletud erihooldekodu (või selle asukoha KOV): neid inimesi on 445, kellest 418 puhul on

viibimiskohaks erihoolekande- või üldhooldusteenust osutav asutus. 418 inimesest 335 saab

erihoolekandeteenust ja 83 üldhooldusteenust. Ülejäänud 27 inimesel on samuti elukohaks suletud

erihooldekodu, kuid nemad ei viibi hoolekandeasutuses ja neile planeeritav muudatus ei laiene.

Ööpäevaringse erihoolekandeteenuse eesmärk on lisaks majutuse ja toitlustamise pakkumisele ning

hooldamisele ka inimese arendamine, et tagada teenust saava inimese iseseisva toimetuleku

säilimine ja suurenemine. Inimese arendamisel on üheks tahuks ka toimetulek ümbritsevas

keskkonnas ja suhestumine kogukonnaga: poes ostude sooritamine, kogukonnaüritustel osalemine,

huviringidest osavõtmine, ühistranspordi kasutamine, lihtsamate tööde tegemine jms. Suletud

erihooldekodudest mujale teenust saama suunatud inimestele on oluline olla osa kogukonnast. Need

on inimesed, kes reeglina iseseisvalt ei tee otsust näiteks mujale kolida, neile on oluline sulanduda

kogukonda, mis jääb nende koduks ilmselt elupäevade lõpuni.

Elukoha ümberregistreerimise kasuks räägib nende inimeste puhul asjaolu, et ööpäevaringse

erihoolekandeteenuse näol ei ole RRS-i tähenduses tegu ajutise viibimisega, kuna inimene

suunatakse erihoolekandeteenust saama reeglina viieks aastaks (v.a kohtumäärusega ööpäevaringse

erihooldusteenuse puhul üheks aastaks) ja tavaliselt suunamist pikendatakse (vt tabel 1).

Elukohaandmete olemasolu KOV-is annaks niigi madala sissetulekuga inimestele võimaluse

kasutada teenuse saamise ja reaalse elukoha KOV-i pakutavaid KOV-i elanikele mõeldud teenuseid

(nt tasuta transport, odavamad ujula- jms piletid, eelis perearsti nimistusse saamisel jms), milleks

viibimiskoha kanne õigust ei anna. Samuti laekub osa töötava inimese tulumaksust ja osa pensionilt

arvestatud tulumaksust sellele KOV-ile, kuhu ta on registreerinud elukoha, mitte viibimiskoha.

Tabel 1. Erihoolekandeteenuse saajate osakaal teenuse saamise kestuse järgi, %

Inimesed, kes on teenust saanud, %

Erihoolekandeteenus, mida inimene sai seisuga

31.10.2021 kuni

aasta

1–4

aastat

5–9

aastat

10 aastat

ja kauem

Ööpäevaringne erihooldusteenus 12% 9% 63% 16%

Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi-

ja toetusvajadusega isikutele 13% 6% 66% 15%

Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse

remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga

psüühikahäirega isikutele 13% 12% 52% 23%

Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega

hoolekandeasutusse paigutatud isikutele 22% 32% 43% 3%

KOKKU 12% 9% 62% 16%

22

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

KOV-id on väljendanud kartust, et kui ööpäevaringset teenust saavate inimeste elukohana

registreerida KOV, kus nad teenuseid saavad, jääb kohustus pakkuda neile teenuseid ja toetusi ka

siis, kui inimesed enam erihoolekandeteenuseid ei vaja.11 Üldhoolekandeteenust12 vajavate inimeste

eest hoolitsemisel on riik alates 2023. aastast pakkumas tuge: SHS-i ja tulumaksuseaduse muutmise

seadusega13 täiendati SHS § 156 lõigetega 37 ja 38, mille kohaselt anti KOV-idele 2023. aastal toetust

pikaajalist hooldust vajavatele täisealistele isikutele teenuste korraldamiseks (sh enne 2001. a

erihoolekandeasutusse sisse kirjutatud isikutele, kes on vanaduspensioniealised ja kelle abivajadus

on aastatega muutunud, mistõttu ei ole erihoolekandelise abi vajadus enam domineeriv ega vasta

nende vajadustele ja kellele üldhooldusteenuse osutamiseks maksis riik varem toetust). Riigieelarves

planeeritud toetus jaotatakse KOV-ide vahel proportsionaalselt 65–84-aastaste ja vähemalt 85-

aastaste elanike arvu alusel. Seejuures arvestatakse üle 85-aastaste elanike arv koefitsiendiga 4,8.

Alates 2024. aastast laekuvad vajalikud vahendid KOV-idele tulumaksu ja tasandusfondi kaudu:

KOV-idele laekub riiklikult pensionitulult tulumaksu 1,88%, arvestamata tulumaksu mahaarvamisi.

Meetmeks ette nähtud vahenditest 5% suunatakse tasandusfondi, mis aitab tasandada tulude ja

kulude ebaühtlast jaotust KOV-ide vahel. Tasandusfondis jagatakse üle 65-aastased inimesed

kaheks vanuserühmaks: 65–84-aastased ning 85-aastased ja vanemad. See aitab arvestada

olukorraga, kus üle 85-aastaste suurema osakaalu puhul on ka kulud suuremad.

Kuna üldine erihoolekandeteenuste arendamise suund on kodulähedus – tuge vajav inimene peaks

saama teenuseid võimalikult oma kodu lähedalt –, tegutsetakse selle nimel, et tulevikus ei tekikski

olukordi, kus erihoolekandeteenust vajav inimene on sunnitud teenuse saamiseks oma kodukandist

ära kolima ja inimese elukoha ümberregistreerimiseks ei ole tulevikus vajadust. Juba SKA poolt

teenuse saamise järjekorda lisamisel märgib inimene teenuse saamiseks eelistatud asukoha, mis

reeglina asub elukohaga samas KOV-is.

Siiski on Eestis 335 inimest, kes on erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus kolinud teise

KOV-i ja ilmselt jäävad sinna elama oma elupäevade lõpuni. Erihooldekodusid, kuhu nende elukoht

on või oli registreeritud, enam ei eksisteeri. Suletud erihooldekodude KOV-ide õigustatud ootus on

see, et uude erihoolekandeteenuse saamise kohta elama asunud inimeste elukoht registreeritakse

inimese tegeliku elukoha aadressile.

Üldhooldusele paigutatakse reeglina eakad inimesed, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või

elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes enam toime tulla. Neile

inimestele teenuse osutamise eesmärk on tagada turvaline keskkond ja toimetulek üldhooldusteenust

osutavas asutuses ning suhestumine kogukonnaga ja toimetulek ümbritsevas keskkonnas ei ole

prioriteet. Siiski luuakse ka nende 83 inimese puhul KOV-idele võimalus nende elukoha aadressi

korrigeerimiseks.

Seda, kuidas suletud erihooldekodudes elanud inimesed nüüd paiknevad, on näha tabelist 2.

11 Keskmiselt lahkub erihoolekandelt aasta jooksul n-ö tavaellu 4–5 isikut, mõnel aastal vähem. Tegemist on põhiosas

kogukonnas elamise teenuse saajatega, mitte ööpäevaringse teenuse kasutajatega. Pigem toimub liikumine vastupidi –

väiksema toega teenustelt suurema toega teenustele, nt viimase nelja aasta jooksul on selline liikumine toimunud 457

korral. 12 Umbes kaheksa inimest aastas liigub vanaduspensioniikka jõudes üldhooldusele, kuna ei vaja enam

erihoolekandeteenuseid. 13 Kättesaadav: sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus – Riigi Teataja.

23

Tabel 2. Suletud hooldekodudes elanud inimeste praegused elukohad KOV-iti teenuste

saamise järgi

KOV

Suletud

hooldekodu

aadressiga

inimesi

Neist

Eestkostel Erihoolekande-

teenusel

Üldhooldus-

teenusel

Anija vald 19 11 19 0

Elva vald 4 2 4 0

Haapsalu linn 13 10 12 1

Harku vald 20 20 18 2

Hiiumaa vald 1 0 1 0

Jõgeva vald 1 1 1 0

Jõhvi vald 2 2 2 0

Järva vald 8 6 7 1

Kambja vald 18 14 15 3

Kanepi vald 6 4 0 6

Keila linn 5 2 4 1

Kohtla-Järve linn 4 3 4 0

Kuusalu vald 1 1 0 1

Loksa linn 2 0 0 2

Lääne-Harju vald 2 2 2 0

Lääne-Nigula vald 22 14 0 22

Lääneranna vald 9 5 6 3

Lüganuse vald 1 1 1 0

Mulgi vald 3 3 3 0

Märjamaa vald 3 3 0 3

Narva linn 4 4 4 0

Narva-Jõesuu linn 11 7 11 0

Otepää vald 3 1 2 1

Paide linn 2 2 2 0

Põhja-Pärnumaa

vald 8 8 7 1

Põltsamaa vald 15 13 11 4

Põlva vald 8 7 8 0

Pärnu linn 15 7 14 1

Rakvere linn 16 12 16 0

Rapla vald 4 3 4 0

Saaremaa vald 47 31 33 14

Setomaa vald 2 0 0 2

Sillamäe linn 13 7 13 0

Tallinn 16 9 16 0

Tapa vald 7 2 6 1

Tartu linn 5 3 5 0

Tori vald 12 10 0 12

24

Tõrva vald 20 12 18 2

Türi vald 17 8 17 0

Valga vald 21 17 21 0

Viljandi linn 1 1 1 0

Viljandi vald 20 17 20 0

Viru-Nigula vald 3 0 3 0

Võru linn 1 1 1 0

Võru vald 3 2 3 0

Puudub* 27 2 0 0

KOKKU 445 290 335 83

* inimesel ei ole märgitud viibimiskohta ja nende inimeste paiknemine ei ole teada

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Tabelist nähtub, et ühelegi KOV-ile ei kaasneks seoses suletud erihooldekodust saabunud inimeste

elukoha registreerimisega suurt töökoormust. Kõige enam elab suletud hooldekodu aadressiga

inimesi Saaremaal (47), Lääne-Nigula vallas (22), Valga vallas (21) ning Harku, Tõrva ja Viljandi

vallas (kõigis 20). Teistes KOV-ides on suletud hooldekodu aadressiga inimesi alla 20.

Kuigi suurem osa hoolekandeasutusse registreerimisi on tehtud enne 2001. aastat, võib seda

erandjuhtudel olla tehtud ka hiljem. Seega nähakse eelnõuga ette, et muudatus kehtib neil juhtudel,

mis on tehtud enne RRS-i jõustumist 01.01.2019.

Inimeste elukohaandmeteks ei pruugi enam olla selle ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutava

hoolekandeasutuse aadress, mis on erihoolekande hooldekodude reorganiseerimise käigus suletud,

vaid see võib olla muudetud omaniku nõudmisel (säilitatud KOV-i/linnaosa täpsusega või kehtivus

lõppenud) või KOV-i algatusel (säilitatud KOV-i/linnaosa täpsus). Seega, lisaks isikutele, kelle

elukohaandmeteks on rahvastikuregistris praegu ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava

hoolekandeasutuse aadress, kehtiks muudatus ka nendele isikutele, kelle aadressiks on olnud

viimase ruumi täpsusega aadressina ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse

aadress, kuid:

1) millele järgneb kehtiva aadressina sama KOV-i/linnaosa täpsusega aadress;

2) millele on järgnenud kehtiva aadressina sama KOV-i/linnaosa täpsusega aadress, aga millele

enam aadressi ei järgne, st nüüd elukohaandmed puuduvad;

3) millele enam aadressi ei järgne, st nüüd elukohaandmed puuduvad.

Eelnõuga RRS-i lisatavast §-st 1125 tulenevad elukohaandmete muudatused tehakse

rahvastikuregistrisse KOV-i algatusel RRS 11. peatüki kohaselt. Elukohaandmete muudatused teeb

KOV, kus asub sel hetkel isiku viibimiskoht.

Kuna RRS § 1125 kohaldamise eeldused on võimalik teha kindlaks rahvastikuregistri andmete

alusel, saab KOV vajalikud andmed rahvastikuregistrist. Selleks annab Siseministeerium muudatuse

jõustumise järel oma otsusega KOV-idele juurdepääsu vajalikele rahvastikuregistri andmetele –

nende isikute andmetele, kelle elukohaandmed tuleb KOV-il tulenevalt RRS §-st 1125 kanda KOV-

i algatusel rahvastikuregistrisse. Andmed väljastab KOV-idele Siseministeeriumi infotehnoloogia-

ja arenduskeskus (SMIT). Ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutanud hoolekandeasutuste

kohta, mis on alates 2007. aastast erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud, saadakse

andmete väljastamiseks vajalik teave SKA-lt.

25

Seda, et isikute elukoha kanded on tehtud RRS § 1125 alusel, on võimalik rahvastikuregistrist

tuvastada. Seega ka juhul, kui nende isikute elukohaandmeid on hiljem vaja viibimiskoha muutmisel

muuta (RRS § 1125 lg 3), tehakse isikud kindlaks rahvastikuregistri andmete alusel.

Juhul kui isik enam viibimiskohas ei viibi, on võimalik tema elukohaandmeid kanda

rahvastikuregistrisse muudel RRS-i alustel tavapärases korras.

Kuivõrd muudatus on seotud 2023. aasta augustini Eestis kestnud suurte erihoolekande

hooldekodude reorganiseerimise protsessiga, kehtib see vaid nende isikute puhul, kelle aadressina

on enne 2019. aastat rahvastikuregistrisse kantud ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutav

hoolekandeasutus, mis on erihoolekande hooldekodude reorganiseerimise protsessi käigus suletud

(eelnõuga RRS-i lisatav § 1125 lg 4). Seega ei kuulu nimetatud muudatusega muutmisele nende

isikute aadressid, kelle elukohaks oli enne 2019. aastat kantud ööpäevaringset sotsiaalteenust osutav

hoolekandeasutus, mis osutas üldhooldusteenust ja mida erihoolekande hooldekodude

reorganiseerimise protsessi käigus ei suleta. Selleks et ka nende isikute elukoha aadressid saaksid

korrastatud, tehakse edaspidi täiendavad analüüsid, sealhulgas mõjutatud isikute arvu kindlaks

tegemiseks ja KOV-ide mõju hindamiseks.

Tulevikus on võimalik lisatava paragrahvi lõige 4 tunnistada kehtetuks ning sellisel juhul kehtiks

see kõigi nende puhul, kes viibivad RRS § 96 lõike 1 punktis 1 nimetatud viibimiskohas ja kelle

elukoha aadressina on enne käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistrisse kantud

ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadress.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse rahvatervise seadust (RTerS).

RTerS § 8 lõike 2 punkti 82 alusel on kehtestatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus

nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“, milles on reguleeritud

nõuded SHS §-des 87, 94, 97 ja 100 nimetatud igapäevaelu toetamise teenuse, toetatud elamise

teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisele ning

nimetatud teenuste osutamise ruumidele, sealhulgas eraldusruumile, ruumide sisustusele ja

korrashoiule ning maa-alale. Kuna volitusnormis on teenused täpselt nimetatud, tuleb volitusnormi

muuta ja täiendada seda viitega päeva- ja nädalahoiuteenusele. Kuna päeva- ja nädalahoiuteenuse

sihtrühm sarnaneb toetusvajaduselt äärmusliku toetusvajadusega ööpäevaringse teenuse vajajate

sihtrühmaga ning teenust tuleb vajaduse korral osutada ka öösel, on oluline, et määruses nr 75

oleksid reguleeritud nõuded ka sellele teenusele.

Eelnõu §-ga 5 muudetakse riigilõivuseadust (RLS).

RLS §-s 286 on kehtestatud SHS-is sätestatud erihoolekandeteenuste osutamise tegevusloa taotluse

läbivaatamise eest tasutava riigilõivu suurus 32 eurot. Kuna päeva- ja nädalahoiuteenust osutatakse

sarnaselt teiste erihoolekandeteenustega tegevusloa alusel, kehtestatakse sellele sarnaselt teiste

teenustega samas suuruses riigilõiv.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse seaduse tasandil kasutusele uue terminina päeva- ja nädalahoiuteenus. Tegemist

on uue erihoolekandeteenusega.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

26

Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

SHS-i ja teiste seaduste muutmise seaduse (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine)

eelnõus esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata muudatuste mõju

erihoolekandeteenuse osutajatele, teenusesaajatele, SKA-le, töötukassale ja KOV-idele.

Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades:

sotsiaalne mõju, sealhulgas mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele, mõju majandusele, mõju

riigivalitsemisele, sealhulgas mõju keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ja

finantseerimisele, ja mõju regionaalarengule. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati

nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud

sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta

keskkonda, siseturvalisust, infotehnoloogiat ja infoühiskonda, haridust, kultuuri ja sporti ega

riigikaitset ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

Muudatus 1. Päeva- ja nädalahoiuteenuse lisamine SHS-i

Mõjuvaldkond – sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse osutajad

Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust on osutatud suures mahus hooldust,

järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata ja mõõduka

intellektipuudega inimestele. Muudatuse tulemusel püütakse saavutada selgus igapäevaelu

toetamise teenuse diferentseeritud hinnaga osutamises, mis on seni olnud sätestatud vaid määruse

tasandil, ja tuua teenus seaduse tasandile päeva- ja nädalahoiuteenusena. See tähendab, et edaspidi

on seaduses sõnastatud, mis on päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja kohustused ning mis on teenuse

eesmärgid. Varem olid teenuse nõuded sätestatud osaliselt SKA juhendis, mis tekitas mitmeti

mõistetavust ja teenuse kvaliteedi varieeruvust. Muudatuse mõjul on teenuseosutajal selgemad

alused, mida peab teenusesaajale päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisel pakkuma ja see vähendab

vaidlusi teenusesaajate, teenuseosutajate ja SKA vahel.

Teenuse komplekssuse tõttu sätestatakse muudatusega nõuded, mis aitavad tagada teenuse

kvaliteetse osutamise. Päeva- ja nädalahoiuteenusele sätestatakse osaliselt samad nõuded, mis on

kehtestatud kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Muudatuse

tulemusel nõutakse päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajalt vastavat tegevusluba, suurendatakse

tegevusjuhendajate arvu inimese kohta ja nõutakse tegevusjuhendajalt äärmusliku abi- ja

toetusvajadusega inimese abistamise ettevalmistust, mis omakorda aitab tagada teenuse kvaliteeti.

Kuna diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks pidi olema ka vastav

tegevusluba, ei kaasne selle muudatusega kohanemisvajadust.

Päeva- ja nädalahoiuteenuse paindlikkuse tõttu võib SKA tasuda teenuseosutajale 65% teenusekoha

maksumusest ka nende ööpäevade eest, mil teenusesaaja teenust ei kasuta. Eelnõus esitatud

muudatus, et minimaalselt tuleb teenust kasutada kümme päeva kuus, tagab selle, et teenuse

osutamise eelarve on mõistlikult kasutatud. Seetõttu vähendab eelnõus välja toodud muudatus

ebasoovitavate mõjude riski seeläbi, et erihoolekandeteenuste osutamiseks ette nähtud riigieelarve

muutub eesmärgipärasemaks ja tagab teenused rohkematele teenusevajajatele.

27

Ebasoovitav mõju võib esineda selles, et teenuseosutajatelt nõutakse teenuse osutamist ka

nädalavahetusel ja riigipühadel. SKA andmetel osutas päeva- ja nädalahoiuteenust 07.06.2023

seisuga 21 teenuseosutajat, kellest 15 osutas teenust vaid E–R ja kaheksa ka nädalavahetustel.

Muudatusega muutub ka nõutav tegevusjuhendajate arv ühe teenusesaaja kohta. Kui varem oli

(igapäevaelu toetamise teenuse puhul) nõutud üks tegevusjuhendaja kümne inimese kohta, siis

edaspidi peab olema üks tegevusjuhendaja 12 inimese kohta ööpäev läbi (päevasel ajal vastavalt

vajadusele veel üks tegevusjuhendaja), mis tähendab, et teenuseosutajad peavad leidma vajaduse

korral täiendavat personali. See võib tekitada ebasoovitavaid mõjusid teenuseosutajaile, kuna

kaasneb täiendav aja- ja rahakulu.

Tabel 1. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse kasutatud ja kasutamata

päevade kulude prognoos (aluseks 2022. aasta 9 kuu kasutussagedus)

(Öö)-

päevade

arv teenuse

kasutamisel

12 kuu keskmine

isikute %, kes

kasutavad kuus

keskmiselt nii

palju päevi

teenust

Kui 2023. aastal

saab kuus keskmiselt

teenust 208 isikut,

jagunevad nad

järgmiselt:

Kasutamata

(öö)päevade

arv kuus

Kasutatud

(öö)päevade

kulu kuus*

65%

kasutamata

(öö)päevade

kulu kuus*

0 2% 5 23 0 4 657

1 2% 4 22 299 4 272

2 2% 3 21 470 3 211

3 2% 4 20 858 3 719

4 4% 8 19 2 161 6 673

5 4% 8 18 2 702 6 322

6 4% 8 17 3 128 5 760

7 2% 5 16 2 358 3 504

8 4% 8 15 4 221 5 144

9 3% 7 14 4 234 4 281

10 4% 8 13 5 276 4 458

11 4% 9 12 6 993 4 958

12 5% 11 11 8 620 5 136

13 5% 10 10 8 512 4 256

14 4% 8 9 7 654 3 198

15 4% 8 8 8 105 2 810

16 4% 9 7 9 357 2 661

17 6% 12 6 13 400 3 074

18 5% 10 5 12 587 2 273

19 5% 11 4 13 648 1 868

20 6% 12 3 16 655 1 624

21 6% 12 2 17 087 1 058

22 6% 12 1 18 320 541

23 8% 17 0 27 195 0

kokku 100% 208 193 840 85 457

Allikas: SKA

* Ühe (öö)päeva maksumus 68 eurot.

28

SKA andmetel oli 07.06.2023 seisuga kokku 21 diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise

teenuse osutajat, kellest seitse osutavad ainult diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise

teenust ja ülejäänud 14 osutavad ka igapäevaelu toetamise teenust. Kõikidest Eesti ettevõtetest

moodustab sihtrühm väikese osa.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus on keskmine, sest sihtrühma

käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, sest

juba varem nõuti diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse osutajatelt tegevusluba.

Mõju avaldumise sagedus on suur, sest teenuseosutajad osutavad diferentseeritud hinnaga

igapäevaelu toetamise teenust iga päev. Ebasoovitavate mõjude risk on sõltuvalt teenuseosutajast

keskmine või väike. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandeteenuse osutajate jaoks olulise mõjuga.

Mõju sihtrühm: diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse saajad

Päeva- ja nädalahoiuteenuse eesmärk on mõõduka, raske, sügava või muu täpsustatud või

täpsustamata intellektipuude diagnoosiga ning suure abi- ja hooldusvajadusega inimese

vajaduspõhine hooldamine ja arendamine, mis võimaldaks ka kodus elamise jätkamist ja pakuks

alternatiivi institutsionaalsele teenusele. Muudatuse tulemusel on edaspidi selgemini sõnastatud,

mida võib päeva- ja nädalahoiuteenuse saaja teenuselt oodata. Muudatuse mõju teenusesaaja jaoks

tähendab, et selguse suurenemine vähendab praeguse olukorraga kaasnevat ebasoovitavate mõjude

riski, kus SKA teenuste konsultandid ja teenuseosutaja peavad täiendavalt juhendit selgitama.

Teenuse osutamise nõuete muutmine parandab teenuse osutamise kvaliteeti, sest varasema kolme

teenusesaaja ühele teenusekohale suunamise asemel on muudatuse tulemusel igale teenusesaajale

tagatud teenusekoht, kaasa arvatud ööpäev läbi nädalavahetusel ja riigipühadel. Muudatus puudutab

kaudselt teenusesaajate lähedasi, kelle hoolduskoormus võib muudatuse mõjul väheneda ning nende

tööturul ja ühiskonnaelus osalemine võib suureneda. Lisaks kasvab teenuse osutamiseks nõutav

tegevusjuhendajate arv ja täieneb nende ettevalmistusnõue, mis omakorda parandab teenusesaaja

jaoks saadava teenuse kvaliteeti.

Alates 01.01.2025 kehtestatakse päeva- ja nädalahoiuteenusele maksimaalne omaosaluse maksumus

riigieelarvega. Päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul prognoosib Sotsiaalministeerium, et teenusesaajal

tuleb 2025. aastal tasuda teenuse saamiseks omaosalus majutuse ja toidu eest maksimaalselt 284

eurot kalendrikuus.

Muudatusega sätestatakse, et inimene peab teenust kasutama minimaalselt kümme päeva ja

maksimaalselt 23 ööpäeva kuus. Teenusele sätestatakse miinimumnõue, et tagada teenusekoht

niivõrd spetsiifilisele sihtrühmale, kellel on suur hooldus- ja järelevalvevajadus. Inimestele, kelle

puhul hinnatakse abivajadust vähemaks kui kümme päeva kuus, tuleb leida teine toetav teenus.

Muudatus puudutab ka neid inimesi, kes saavad praegu diferentseeritud hinnaga igapäevaelu

toetamise teenust või on selle teenuse järjekorras ja kelle puhul tuleb uuesti hinnata, kas nad vastavad

päeva- ja nädalahoiuteenuse saamise nõutele.

Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on kõik erihoolekandeteenuse saajad, kes kasutavad

diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust või on selle teenuse järjekorras. SKA

andmetel sai 06.06.2023 seisuga diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust 196 inimest

ning järjekorras (sealhulgas eelis- ja tavajärjekord) oli 86 inimest. Eesti elanikkonnaga võrreldes on

muudatusest mõjutatud sihtrühm väike.

29

Muudatus, et teenusesaaja peab kasutama teenust minimaalselt kümnel päeval kuus, mõjutab SKA

andmetel 23 inimest, kes keskmiselt kasutasid 2022. aasta jaanuarist septembrini diferentseeritud

hinnaga igapäevaelu toetamise teenust vähem kui kümme päeva ühes kuus. Võrreldes kõikide

diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse saajatega sel perioodil (200 inimest), on

mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega (12%), kuid kogu täisealist rahvastikku arvestades on

mõjutatud sihtrühm väike.

Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb nende inimeste puhul, kes ei vasta teenuse saamise

miinimumnõuetele (kasutasid seni teenust vähem kui 10 päeva) ja peavad leidma teise toetava (nt

KOV-i) teenuse. Teenuse leidmine võib olla raskendatud, kuna KOV-ide võimalused pakkuda

teenuseid on erinevad. Riski vähendamiseks tuleb uue teenuse leidmisel lähtuda igast inimesest

eraldi – sõltuvalt inimese vajadusest pakkuda riigi rahastatavat igapäevaelu toetamise teenust,

mõnda KOV-i teenustest või kombineeritud varianti.

Samuti võib kaasneda ebasoovitav mõju seoses sellega, et teenuse omaosaluse kulu (284 eurot

kalendrikuus) muutub nõutavaks ja võib kasvada. Riski vähendamiseks võimaldab päeva- ja

nädalahoiuteenuse SHS-i lisamine teenusesaajal taotleda puudujääva osa hüvitamist riigieelarvest.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Mõjutatud sihtrühm on väike. Mõju ulatus on keskmine, sest nende teenusesaajate, kes päeva- ja

nädalahoiuteenuse saamise nõutele ei vasta ja kasutavad teenust keskmiselt vähem kui

kümme kalendripäeva kuus, ja teenuse saamise järjekorras olevate inimeste teenusevajadust tuleb

uuesti hinnata. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest diferentseeritud hinnaga igapäevaelu

toetamise teenust osutatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine. Negatiivse

iseloomuga mõju võib kaasneda nende inimeste puhul, kes ei vasta päeva- ja nädalahoiuteenuse

saamise nõutele ning peavad leidma teise toetava teenuse, samuti omaosaluse kulu lisandumisega.

Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumite alusel tegemist olulise mõjuga.

Mõjuvaldkond – riigivalitsemine, sealhulgas mõju avalikele teenustele

Mõju sihtrühm: Sotsiaalkindlustusamet

Muudatuse mõjul väheneb SKA töökoormus ja teenuseosutajate halduskoormus, kuna varem oli

teenusel neli erinevat hinda sõltuvalt teenusesaaja intellektipuude tasemest ja teenuse osutamise

ajast (ööpäev läbi või ainult päevasel ajal), kuid muudatuse tulemusena jääb kehtima vaid kaks

päeva- ja nädalahoiuteenuse hinda olenevalt sellest, kas teenust kasutatakse ainult päevasel või ka

öisel ajal. Samas peab SKA uuesti hindama igapäevaelu toetamise teenuse järjekorda lisatud

inimeste toetusvajadust ja seda, kas saab nad võtta päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda. Lisaks

vormistatakse otsused dokumendihaldussüsteemis Delta, kuna SKA infosüsteemi ei saa arendada

uue teenuse menetlemiseks. Deltas otsuste vormistamine pikendab otsuste koostamise aega ehk

SKA ühe otsuse koostamise aeg pikeneb. Seega suureneb töökoormus seoses hindamistega lühikest

aega. SKA-s töötab 28 teenuse konsultanti, kes teevad abi- ja toetusvajaduse hindamist ja

vormistavad otsuseid, ja kaheksa teenuse koordinaatorit, kes tegelevad asutuste nõustamisega.

Muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d.

Muudatuse mõju ulatus on väike, sest muudatusega ei kaasne vajadust sellega kohaneda. Mõju

avaldumise sagedus on keskmine, sest riigieelarvest tasutakse erihoolekandeteenuste osutamise eest

30

igal kuul ning teenusejärjekorras olijate uuesti hindamine kestab lühikest aega. Ebasoovitavate

mõjude risk on väike seoses hindamistega kaasneva lühiajalise töökoormuse kasvuga.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatuse mõju ulatus ja sihtrühma suurus on väikesed, mõju avaldumise sagedus on keskmine.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on tegemist SKA jaoks väheolulise mõjuga.

Mõju sihtrühm: riigieelarve

Seoses päeva- ja nädalahoiuteenuse lisandumisega muudetakse ka RLS-i, milles sätestatakse, et ka

päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv

suuruses 32 eurot. Riigilõivu suurus kehtestatakse sama nagu teistel erihoolekandeteenustel.

Riigilõivu tasumine toob riigieelarvesse vähesel määral täiendavaid tulusid. SKA andmetel oli

07.06.2023 seisuga kokku 21 diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse osutajat,

kellest kõik peavad teenuse pakkumise jätkamiseks uue tegevusloa taotlema ja keda muudatus

esmalt mõjutab. Nende asutuste arvu arvestades oleks riigilõivu summa kokku 672 eurot. Täpsemat

suurust on keeruline hinnata, kuna puudub teadmine, mitu asutust veel plaanib tegevusluba taotleda.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatuse mõju ulatus ja sihtrühma suurus on väikesed, mõju avaldumise sagedus on väike.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist riigieelarve jaoks väheolulise

mõjuga.

Mõjuvaldkond – mõju majandusele

Mõju sihtrühm: teenuseosutajad ja teenusesaajad

Muudatusega, millega lisatakse SHS-i uus erihoolekandeteenus, täiendatakse ka KMS-i. Päeva- ja

nädalahoiuteenus lisatakse sotsiaalteenuste hulka, mida käibemaksuga ei maksustata, sarnaselt teiste

erihoolekandeteenustega. Võrreldes hetkeolukorraga ei muutu teenuse maksustamine, sest ka varem

osutatud diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenus kuulus sotsiaalteenuste hulka, mida

käibemaksuga ei maksustatud. See tähendab, et muudatusega ei ole vaja kohaneda (mõju ulatus

väike). Muudatus on oluline, et ei tekiks ebasoovitavat mõju lisanduva maksu näol. Muudatus tagab

selle, et lähenemine erinevate erihoolekandeteenuste osutamisele on ühetaoline ja et sellega ei teki

teenusesaajate või teenuseosutajate jaoks ebavõrdselt olukorda, kui üht teenust maksustatakse ja

teist mitte. Mõju avaldumise sagedus on ühekordne, sest muudatust tuleb vaid teadvustada.

Lisaks on vähene majanduslik mõju teenuseosutajatele ka RLS-i muudatusega, milles sätestatakse,

et ka päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda

riigilõiv suuruses 32 eurot. Riigilõivu suurus kehtestatakse sama nagu teistel

erihoolekandeteenustel. Riigilõivu tasumine toob uutele teenuseosutajatele kaasa vähesel määral

täiendavaid kulusid.

Muudatusest mõjutatud sihtrühm on päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajad ja teenusesaajad. SKA

andmetel oli 07.06.2023 seisuga kokku 21 diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse

osutajat, kellest seitse osutavad ainult diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust ja

ülejäänud 14 osutavad ka igapäevaelu toetamise teenust. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab

sihtrühm väikese osa. Vastavalt SKA andmetele seisuga 07.06.2023 sai diferentseeritud hinnaga

31

igapäevaelu toetamise teenust 196 inimest ning järjekorras (sealhulgas eelis- ja tavajärjekord) oli 86

inimest. Eesti elanikkonnaga võrreldes on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike. Ebasoovitavaid

mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatusest mõjutatud sihtrühmad on väikesed. Mõju avaldumise sagedus ja mõju ulatus on

väikesed. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on KMS-i ja RLS-i muudatustel

väheoluline mõju majandusele.

Mõju valdkond: mõju regionaalarengule

Päeva- ja nädalahoiuteenuse SHS-i lisamise mõju regionaalarengule on eeldatavasti vaid kaudne

ning pole ka teada, kas ja mis piirkonnas elavat sihtrühma või ettevõtet võib see mõjutada, mistõttu

ei ole võimalik selle muudatuse detailsemalt mõju regionaalarengule hinnata.

Muudatus 2. Erihoolekandeteenuse kasutamata jätmise aja täpsustused

Mõjuvaldkond – sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse saajad

Muudatusega täpsustatakse, et kui isik ei kasuta erihoolekandeteenust vähemalt minimaalses mahus

kahel järjestikusel kuul, ei pea SKA kolmandal kuul jätkama riigieelarvest teenuse eest maksmist.

Muudatus tagab selguse nende teenuste puhul, kus on määratud teenuse osutamise tundide või

päevade arv ühes kuus. Muudatuse tulemusel on ka teenuse kasutamata jätmise aja arvestamise

aluseks teenuse kasutamise alustamine, mitte kalendriaasta. Muudatus on vajalik, kuna varem ei

olnud selgust, kuidas arvestatakse näiteks igapäevaelu toetamise teenuse puhul (nõutud on osutada

teenust vähemalt 4 tundi kuus) kahte kuud, mil teenust ei kasutata. See tekitas riski, et inimene, kes

ootas teenusekohta, ei saanud teenust, kuigi teine teenust saama suunatud inimene enam teenust ei

vajanud (ei kasutanud teenust, kuid suunamist ei lõpetatud). Muudatus aitab seda riski vältida.

Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on kõik erihoolekandeteenuse saajad. Sotsiaalministeeriumi

hoolekandestatistika andmetel osutati erihoolekandeteenuseid 2022. aasta lõpu seisuga

6029 inimesele. Võrreldes kogu elanikkonnaga on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus väike

(0,4%). Mõju ulatus on väike, kuna puudub tarvidus muutustega kohanemiseks (muutusi tuleb

teadvustada üks kord). Mõju avaldumise sagedus on ühekordne (harv). Ebasoovitavate mõjude risk

on väike.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Mõju ulatus on väike ja mõju avaldumise sagedus on harv. Mõjutatud sihtrühm on väike (kogu

elanikkonnaga võrreldes) ning ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on muudatuse

mõju erihoolekandeteenuse saajate jaoks väheoluline.

Muudatus 3. Teenuseosutaja teavituskohustus, kui teenusesaaja erihoolekandeteenuse kauem

kui neli kuud kasutamata jätab

Mõjuvaldkond – sotsiaalne mõju

32

Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse osutajad

Eelnõu muudatusega sätestatakse, et teenuseosutajal on teavituskohustus, kui teenust saama

suunatud inimene ei ole teenust kasutanud aasta jooksul rohkem kui neli kuud. Muudatus vähendab

ebasoovitavate mõjude riski, suurendades operatiivsust. Muudatuse mõjul suureneb vähesel määral

erihoolekandeteenuse osutajate halduskoormus, kuna SKA-d tuleb teavitada, kui teenusesaaja pole

aastas rohkem kui neli kuud teenust kasutanud.

2022. aasta jooksul osutas erihoolekandeteenuseid 219 erihoolekandeasutust (arvestatud kõiki

teenuseosutamise asukohti ja struktuuriüksusi). Kõikidest Eesti sotsiaalteenuseid osutavatest

asutustest (majandustegevuse registri andmetel ligikaudu 900 asutust) moodustab sihtrühm

keskmise osa. Muudatusega kaasneb käitumise muutus, sest lisandub SKA teavitamiskohustus

(mõju ulatus keskmine) ning mõju avaldumise sagedus on regulaarne.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatuse mõju avaldumise sagedus, mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on keskmised.

Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandeteenuse osutajate jaoks

olulise mõjuga.

Muudatus 4. Igapäevaelu toetamise teenuse ruumidega seotud kulude tasumine elukohajärgse

KOV-i poolt

Mõjuvaldkond – mõju riigivalitsemisele, sealhulgas kohaliku omavalitsuse korraldusele ja

finantseerimisele

Mõju sihtrühm: KOV-id

Muudatusega luuakse õigusselgus selles, millise KOV-i katta on igapäevaelu toetamise teenuse

osutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulud. Muudatuse tulemusel on kohustus

katta kulud KOV-i kehtestatud ulatuses sellel KOV-il, mis on teenust saama suunatud inimese

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV. KOV-i töökorralduses on vaja muudatust

teadvustada ning osade KOV-ide puhul võib tekkida vajadus korraldada kulude katmine ümber, kui

elukohajärgne KOV ruumidega seotud kulusid varem ei tasunud (selliseid juhtumeid ei ole SKA-le

teada). Samas ei lisata KOV-idele täiendavaid ülesandeid, sest igapäevaelu toetamise teenuse

osutamise ruumide kulu katmine KOV-i kehtestatud ulatuses on ka praegu KOV-ide ülesanne.

2022. aastal toetasid KOV-id igapäevaelu toetamise teenust kokku rohkem kui 3,1 miljoni euroga

(tabel 2).

Tabel 2. Erihoolekandeteenuste osutamisega seotud kulutused katteallikate ja teenuse liikide

järgi (eurodes), 2022

Teenuse liik 2022

33

riik KOV teenusesaaja,

tema

pereliikme või

eestkostja

osalus

(omaosalus)

välis-

vahendid

muu

Igapäevaelu toetamine kokku 7 555 789 3 186 821 402 849 3375 77 579

Igapäevaelu toetamine 4 918 084 1 959 658 90 619 3375 40 719

Igapäevaelu toetamise teenus

autismispektriga raske või sügava

puudega täisealisele inimesele 255 770 47 159 48 495 0 36 860

Igapäevaelu toetamise teenus

suure hooldusvajadusega

inimestele 2 381 935 1 180 005 263 735 0 0

Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, SKA registriandmed

Mõjutatud sihtrühm on kõik KOV-id (eeldatavasti kõik 79 KOV-i). Mõju ulatus on väike, sest juba

praegu on elukohajärgne KOV kohustatud korraldama abi andmist ning lisaks peavad KOV-id

KOV-i kehtestatud ulatuses katma igapäevaelu toetamise teenuse ruumide kulud, mistõttu ei kaasne

selles osas olulisi muutusi. Mõju avaldumise sagedus on regulaarne (kulude katmisel).

Muudatus võib kasvatada nende KOV-ide kulutusi, kes seni ei ole ruumikulusid katnud, kuna ei ole

olnud teenuse puhul elukohajärgseks KOV-iks. Siiski, praegu sellised juhtumeid, kus elukohajärgne

KOV ei ole ruumikulusid katnud, SKA-le teadaolevalt pole. Muudatus aitab ennetada vaidluste riski

KOV-ide vahel selles, milline KOV on kohustatud katma ruumikulud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Mõjutatud sihtrühm on kõikne (eeldatavalt kõik 79 KOV-i). Mõju ulatus on väike ja mõju

avaldumise sagedus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on muudatusel

KOV-ide jaoks mõjude hindamise kriteeriumite järgi oluline mõju, kuid eeldatavalt ei too see kaasa

olulisi muutusi KOV-ide tegutsemisel, sest ruumide kulu katmine KOV-i kehtestatud ulatuses on ka

praegu elukohajärgsete KOV-ide ülesanne.

Muudatus 5. RRS-i täiendamine §-ga 1125, milles reguleeritakse ööpäevaringset

sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadressile registreeritud isiku elukoha aadressi

muutmist

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja

tuludele

Mõju sihtrühm: KOV-id (kokku 79)

Muudatusega nähakse ette, et enne 2019. aastat erihoolekandeasutusse registreeritud inimeste

elukoha aadressina kantaks rahvastikuregistrisse KOV-i algatusel see KOV/linnaosa, kus inimene

viibib ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses ja mis on kantud tema

viibimiskohana rahvastikuregistrisse.

34

Kuigi suurem osa erihoolekandeasutusse registreerimisi on tehtud enne 2001. aastat, võib seda

erandjuhtudel olla tehtud ka hiljem. Seega nähakse ette, et muudatus kehtib neil juhtudel, kui

elukohakanne erihoolekandeasutusse on tehtud enne RRS-i (eelnõus kirjas „käesoleva seaduse“)

jõustumist 01.01.2019.

Mõju ulatus on väike, sest ei kaasne tööülesannete mõistes käitumise muutmise vajadust. KOV-id

muudavad ka praegu RRS 11. peatüki alusel rahvastikuregistris elukohaandmeid KOV-i algatusel.

Seega ei ole see menetlus KOV-idele uus, kuid uus on eelnõuga RRS-i lisatav alus, millal saab

KOV-i algatusel elukohaandmeid lisaks praegu kehtivatele alustele veel muuta.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine või pigem väike, sest kuigi KOV-id viivad elukohaandmete

muutmise menetlusi läbi igal tööpäeval, ei puutu nad iga päev kokku juhtumitega, kus oleks vaja

registreerida KOV-i algatusel elukoht isikule, kes on enne 2019. aastat erihoolekandeasutusse

registreeritud ja kelle elukoha aadressina kantaks rahvastikuregistrisse see KOV/linnaosa, kus ta

viibib ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses ja mis on kantud

rahvastikuregistrisse tema viibimiskohana.

Samas võib KOV-ide töökoormus esialgu natuke suureneda seoses sellega, et muudatuse jõustumise

järel võib olla alguses vajalik RRS § 1125 alusel korraga rohkemate inimeste elukohtade

registreerimine KOV-i algatusel, kuid eeldatavasti ei ole töökoormuse suurenemine ulatuslik ega

pikaajaline.

KOV-ides elukohti registreerivaid ametnikke on 297. Arvestades ametnike koguarvu KOV-ides

(2022. aastal umbes 5500 teenistujat14), on tegemist keskmise sihtrühmaga.

Ebasoovitava mõjuna võib esialgu pisut kasvada nende KOV-ide töökoormus, kuhu uued

teenusekohad on loodud, samuti on KOV-id väljendanud kartust, et kui ööpäevaringset teenust

saavate inimeste elukohana registreerida see KOV, kus nad teenuseid saavad, jääb kohustus pakkuda

neile teenuseid ja toetusi ka siis, kui inimesed enam erihoolekandeteenuseid ei vaja. Samuti ei

soovita, et KOV-i haldusterritooriumil asuvad hoolekandeasutused toimiksid hoolekannet ja

eestkostet puudutava abi tõmbekeskusena, millega seoses võib abivajajate arvu kasv tähendada seda,

et KOV ei suuda oma elanikele maksta toetusi ja osutada sotsiaalteenuseid samal tasemel kui varem.

SKA andmetel lahkub erihoolekandelt aasta jooksul n-ö tavaellu aga vaid 4–5 isikut, mõnel aastal

vähem. Tegemist on põhiosas kogukonnas elamise teenuse saajatega, mitte ööpäevaringse teenuse

kasutajatega. Pigem toimub liikumine vastupidi – väiksema toega teenustelt suurema toega

teenustele, näiteks viimase nelja aasta jooksul on selline liikumine toimunud 457 korral. Muudatuse positiivne mõju KOV-idele avaldub selles, et nad saavad paremini oma teenuseid ja

toetusi planeerida, kui selles KOV-is elavate isikute elukoha aadress on rahvastikuregistri järgi see

KOV, kus nad ka reaalselt elavad. Muudatusega seoses hakkab KOV-ile, kus inimene nüüd elab ja

teenust saab, laekuma ka osa inimese (töötasult, pensionilt arvestatud) tulumaksust. Arvestades aga

ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajate töötamist ja nende inimeste arvu, kelle elukohaks on

suletud hooldekodu, on mõju ulatus väike. SKA andmetel tasus tööandja 31.12.2022 seisuga

ööpäevaringset (kõik liigid) erihoolekandeteenust saanud 150 inimese töötasult 2022. aasta

detsembrikuus sotsiaalmaksu, s.o umbes 11% kõigist ööpäevaringset erihoolekandeteenust saanud

inimestest. Inimesi, kelle elukohaks oli suletud erihooldekodu ja viibimiskohaks on

14 Rahandusministeerium, 2022. Avaliku teenistuse aastaraamat 2022. Kättesaadav: Personali- ja palgastatistika |

Rahandusministeerium (fin.ee) (29.01.2024).

35

erihoolekandeteenust osutav asutus (arvestades vaid erihoolekandeteenust osutavaid asutusi, kuna

väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust saades isik ei tööta), on 335, seega puudutaks

muudatus sama töötamise osakaalu arvestades 37 inimest.15

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Mõjutatud sihtrühm on keskmine (KOV-i ametiasutuste teenistujate koguhulgaga võrreldes), sest

elukohti registreerivaid ametnikke on 297. Mõju avaldumise sagedus on keskmine või väike, sest

muudatusega ei puututa eeldatavalt kokku iga päev. Mõju ulatus on väike, sest ei kaasne

tööülesannete mõistes käitumise muutmise vajadust. Ebasoovitavate mõjude risk on sõltuvalt KOV-

ist keskmine või väike. Kokkuvõttes on tegemist KOV-ide jaoks väheolulise muudatusega.

Mõju valdkond: mõju regionaalarengule

Mõju sihtrühm: KOV-id (kokku 79)

Muudatuse mõju KOV-idele võib olla piirkonniti erinev. Muudatuse mõju on suurem nendes KOV-

ides, kuhu on koondunud rohkem neid isikuid, kes registreeriti enne 2019. aastat hoolekandeasutusse

ja kelle elukoha aadressina kantakse see KOV/linnaosa, kus ta viibib ööpäevaringset sotsiaalteenust

osutavas hoolekandeasutuses ja mis on kantud või on olnud kantud tema viibimiskohana

rahvastikuregistrisse. Ebasoovitavate mõjude riske on kirjeldatud mõjuvaldkonna „mõju

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele“ all.

Mida rohkem on KOV-is elanikke, seda suurem on ka võimalus, et nende seas on eespool nimetatud

isikuid, keda tuleb KOV-il RRS § 1125 alusel KOV-i algatusel registreerida.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Mõjutatud sihtrühma suurus on eeldatavalt kõik 79 KOV-i, kuid mõju võib olla piirkonniti erinev.

Mõju avaldumise sagedus on väike kuni keskmine, sest tegemist võib olla küll mitte igapäevase,

kuid regulaarse tegevusega. Mõju ulatus on väike. Ebasoovitavate mõjude risk on sõltuvalt KOV-

ist keskmine või väike. Kokkuvõttes on tegemist KOV-ide jaoks väheolulise muudatusega.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm: igaüks, kes on enne 2019. aastat erihoolekandeasutusse registreeritud ja kelle

elukoha aadressina kantakse see KOV/linnaosa, kus ta viibib ööpäevaringset sotsiaalteenust

osutavas hoolekandeasutuses ja mis on kantud või olnud kantud tema viibimiskohana

rahvastikuregistrisse

Mõju ulatus on keskmine, sest inimeste senine toimetulek võib võrreldes varasemaga muutuda.

Inimesed, kelle elukohaks on jäänud reorganiseerimise protsessi käigus suletud erihooldekodu ja

saavad nüüd ööpäevaringset teenust teises hooldekodus, on juba osa teenusesaajatest, seega teenuse

saamise mõttes inimese jaoks midagi ei muutu. Muudatus on sellegipoolest teenusesaajate jaoks

oluline, kuna annab neile võimaluse olla osa oma elukoha kogukonnast ja pääseda ligi elukoha

KOV-i elanikele mõeldud teenustele (viibimiskoha kanne selleks õigust ei anna).

15 Sotsiaalkindlustusamet (2022), Sotsiaalministeeriumi arvutused.

36

Inimesi, kelle elukohaks on suletud erihooldekodu (või selle asukoha KOV või on sulgemise järel

rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress puudu), on kokku 445. Neist 418 puhul on viibimiskohaks

erihoolekandeteenust osutav asutus (puudutatud inimesi 335) või üldhooldusteenust osutav asutus

(puudutatud inimesi 83). 27 inimesel on elukohaks suletud erihooldekodu, kuid nemad ei viibi

hoolekandeasutuses ja planeeritav muudatus neile ei laiene. Eelnõuga planeeritav muudatus

puudutab seega 445 inimest.

Muudatusel on sihtrühma jaoks positiivne mõju, sest eespool nimetatud isikute elukoha aadressiks

hakkab rahvastikuregistris olema see KOV, kelle territooriumil need inimesed ka tegelikult elavad.

Elukohaandmete olemasolu KOV-is annaks niigi madala sissetulekuga inimestele võimaluse

kasutada teenuse saamiseks reaalse elukoha KOV-i oma elanikele pakutavaid teenuseid (tasuta

ühistransport linna- ja maaliinidel, odavamad ujula- jms piletid, eelis perearsti nimistusse saamisel

jm), milleks rahvastikuregistris olev viibimiskoha kanne õigust ei anna.

Negatiivne mõju võib avalduda nendele isikutele, kes mingil põhjusel ei soovi, et nende

elukohaandmeid rahvastikuregistris muudetakse. Isikutel on võimalik vastavalt RRS §-le 104

esitada KOV-i tegevuse peale vaie.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Mõjutatud sihtrühm on väike (puudutab 445 inimest). Mõju ulatus on keskmine ja mõju avaldumise

sagedus väike, sest tegemist on ühekordse muudatusega. Ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumite alusel tegemist väheolulise mõjuga.

Koondmõju ettevõtetele ja kodanikele avalduvale halduskoormusele ja avaliku sektori

töökorraldusele

Ettevõtete ja kodanike halduskoormus lühikest aega suureneb, sest SHS-i muudatused toovad kaasa

diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse saajate ja järjekorras olijate uuesti

hindamise. Samuti lisandub erihoolekandeteenuse osutajatele kohustus teavitada SKA-d isikust, kes

ei ole kasutanud teenust rohkem kui neli kuud aasta jooksul, mis suurendab vähesel määral

teenuseosutajate halduskoormust. RRS-i muudatusega suureneb lühikest aega osade KOV-ide

töökoormus. Avaliku sektori, sealhulgas SKA töökoormus suureneb, kuid vähe ja lühikest aega uute

hindamiste ja elukohtade registreerimise tõttu.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

1. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse muutmine päeva- ja nädalahoiuteenuseks

SHS sätestab andmete koosseisu, mida SKA-l tuleb erihoolekandeteenust saama õigustatuse

otsustamisel arvesse võtta. Eelnõuga selles muudatusi ette ei nähta.

Erihoolekandeteenuse saamiseks esitab inimene vastavalt SHS § 70 lõikele 1 taotluse, milles

esitatavate andmete koosseis ja nõutavate dokumentide loetelu on kehtestatud sotsiaalkaitseministri

21. detsembri 2015. a määrusega nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete

koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva

osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate

dokumentide loetelu kehtestamine“. Taotluse esitamisel võib inimene vastavalt SHS § 70 lõikele 11

anda nõusoleku erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel tema kohta tervise infosüsteemis

olevate psüühikahäire diagnoosi andmete kasutamiseks. Kui inimene nõusolekut anda ei soovi, võib

37

ta esitada psüühikahäire diagnoosi andmed ise. Vastavalt SHS § 70 lõikele 8 on SKA-l

erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel õigus saada inimeselt ja Eesti Töötukassalt andmeid

inimese töötuna arveloleku ning tööharjutuse, tööpraktika, tugiisikuga töötamise ja tööalase

rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta.

Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse muutmisega päeva- ja nädalahoiuteenuseks

kaasneb teenust kasutavale inimesele kohustus tasuda omaosalus. Omaosaluse puudujääva osa

hüvitamiseks riigieelarvest esitab inimene SKA-le taotluse, milles esitatavate andmete koosseis ja

nõutavate dokumentide loetelu on samuti kehtestatud eelmainitud sotsiaalkaitseministri määrusega

nr 73.

Menetluskeskkond (sotsiaalkaitse infosüsteem), kus praegu vormistatakse erihoolekandeteenuseid

puudutavaid otsuseid, on vana, mistõttu ei ole võimalik arendada tavapärasesse menetluskeskkonda

juurde uut teenuse liiki. Päeva- ja nädalahoiuteenust puudutavaid otsuseid hakkab SKA vormistama

tema kasutuses olevas dokumendihaldussüsteemis Delta. Delta on turvaline kanal, mille kaudu SKA

edastab ja säilitab dokumente. Tööks vajalike infosüsteemide toimimise, arendamise ja seal

tekkivate andmete turvalise haldamise tagab arendusosakond koostöös teabehalduse talituse juhi,

peaarhivaari ja teiste struktuuriüksustega.

Erihoolekandeteenuse osutajate kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu on kehtestatud SHS

§ 83 lõike 2 alusel sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusega nr 72

„Erihoolekandeteenuse osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestamine“.

Tulenevalt SHS § 83 lõikest 3 säilitatakse erihoolekandeteenuse osutaja kogutud ja säilitatavate

dokumentide andmeid kuni kümme aastat teenuse osutamise lõppemisest. Ka selles osas pole

eelnõuga muudatusi ette nähtud.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et kuna eelnõuga ette nähtud muudatustega täiendavaid isikuandmeid

võrreldes kehtiva õigusega ei koguta ega töödelda, võib eelnõuga tehtavatest muudatustest tulenevat

andmekaitselist mõju pidada väheseks.

2. SHS § 89 muutmine

Eelnõuga täpsustatakse, et igapäevaelu toetamise teenuse puhul on vastavalt SHS §-le 89 kohustus

tagada teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmine KOV-i

kehtestatud ulatuses sellel KOV-il, mis on teenust saama suunatud inimese rahvastikuregistrisse

kantud elukoha järgne KOV. Lähtuvalt SHS § 5 lõikest 1 on isikule kohustatud sotsiaalteenuste,

sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse

kantud elukoha järgne KOV. Seega, täpsustuse lisamisega isikuandmete töötlemisel võrreldes

kehtiva õigusega muudatust ei tehta.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et kuna eelnõuga ette nähtud muudatustega üksnes täpsustatakse kehtivat

õigust selguse huvides, ei ole kõnealusel muudatusel andmekaitselist mõju.

3. RRS-i muudatus elukoha registreerimisel

KOV-ile tuleneb RRS §-st 1125 alus muuta KOV-i algatusel isiku elukohaandmeid. RRS § 1125

kohaldamise eeldused on võimalik kindlaks teha rahvastikuregistri andmete alusel. Juurdepääs

rahvastikuregistri andmetele on reguleeritud RRS 8. peatükis. RRS § 1125 alusel elukohakannete

tegemiseks annab Siseministeerium oma otsusega KOV-idele juurdepääsu suletud ööpäevaringset

erihoolekandeteenust osutanud hoolekandeasutuse aadressil elanud isikute kohta, kelle elukohta on

38

RRS § 1125 alusel vaja muuta. Andmed väljastab KOV-idele (kus on isiku viibimiskoht ja kuhu

isiku elukoht kantakse) SMIT.

KOV saab ühe menetlusega kanda rahvastikuregistrisse KOV-i algatusena ka mitme isiku

elukohaandmed. Menetluse läbiviimisel suheldakse ka isikuga või tema seadusliku esindajaga.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et andmekaitsealane mõju on vähene. Ka praegu viivad KOV-id läbi

KOV-i algatusel KOV-i täpsusega elukoha registreerimise menetlusi. Eelnõuga lihtsalt lisatakse üks

vastav alus juurde. Isikuandmete kogumises, säilitamises, edastamises ja kustutamises eelnõuga

muudatusi ei tehta.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Muudatuse mõjul väheneb SKA arvete menetlejate töökoormus, kuna varem oli diferentseeritud

hinnaga igapäevaelu toetamise teenusel neli erinevat hinda sõltuvalt teenusesaaja intellektipuude

tasemest ja teenuse osutamise ajast (ööpäev läbi / päevasel ajal), kuid muudatuse tulemusena jääb

päeva- ja nädalahoiuteenusele kehtima vaid kaks hinda. Samas peab SKA uuesti hindama

igapäevaelu toetamise teenuse järjekorda võetud inimeste abi- ja toetusvajadust ja seda, kas saab

nad lisada päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda. Seega suureneb lühikest aega SKA vastavate

ametnike töökoormus seoses hindamistega.

Muudatusega seonduvalt SKA eelarvele lisakoormust ei kaasne, eelnõuga tehtavate muudatuste

rakendamine jääb kehtiva eelarve piiridesse. Päeva- ja nädalahoiuteenuse hind on arvestatud

diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse puhul kehtiva kõrgeima päeva ja ööpäeva

maksumuse järgi ühele teenusekohale. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse

eelarve 2024. aastal on 3 695 600 eurot, sama eelarvega (päeva- ja nädalahoiuteenuse kulude, sh

omaosaluse puudujääva osa hüvitamise katmiseks) on arvestatud ka 2025. aastaks.

Päeva- ja nädalahoiuteenuse lisamine eraldi teenusena majandustegevuse registrisse eeldab

arendust, mille maksumus ei ole suur ja mahub SKA eelarvesse, kuna tegemist on vaid

erihoolekandeteenuse tegevusalale uue teenuse lisamisega ning muud põhimõtted ei muutu.

Arendustöö tellitakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaudu.

Seoses päeva- ja nädalahoiuteenuse lisandumisega muudetakse ka RLS-i, milles sätestatakse, et

päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv

suuruses 32 eurot. Riigilõivu suurus kehtestatakse sama nagu teistel erihoolekandeteenustel. SKA

andmetel oli 07.06.2023 seisuga kokku 21 diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse

osutajat, kelle riigilõivu summa kokku oleks 672 eurot. Täpsemat suurust on keeruline hinnata, kuna

puudub teadmine, mitu asutust veel plaanib tegevusluba taotleda.

SHS § 89 täpsustus, mille kohaselt on igapäevaelu toetamise teenuse puhul kohustus tagada

teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmine KOV-i kehtestatud

ulatuses sellel KOV-il, mis on teenust saama suunatud inimese elukohajärgne KOV, ei too KOV-

idele kaasa lisakulusid, kuna praktikas ruumikulude katmine nii juba toimubki.

KOV-ide kohustus enda algatusel rahvastikuregistris isikute elukohaandmeid korrastada veidi

laieneb. Kuna KOV-id teevad seda ka kehtiva RRS-i alusel muudel juhtudel ja iga üksiku KOV-i

puhul ei ole puudutatud isikute arv suur, ei tekita see muudatus tööjõukulude näol KOV-idele eraldi

kulusid.

39

8. Rakendusaktid

Eelnõuga seoses ei ole vaja kehtetuks tunnistada kehtivaid ega kehtestada uusi rakendusakte, kuid

seaduse vastuvõtmisel on vaja muuta järgmisi määruseid:

1) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 38 „Tegevusjuhendaja

ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“;

2) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“;

3) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded

erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“;

4) sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste

aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“.

Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 2.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril, sest päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise võimaldamine

vajab teatavat ettevalmistusaega, samuti seetõttu, et päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul kehtestatakse

omaosalus, mille suurus määratakse tavapäraselt kindlaks iga-aastases riigieelarve seaduses, mis

jõustub 1. jaanuaril.

Eelnõu § 3 jõustub üldises korras – need on RRS-is tehtavad muudatused. Viidatud muudatused

võivad jõustuda üldises korras, sest ei vaja ettevalmistusaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu SHS-i muutmist puudutavat osa on enne kooskõlastamisele saatmist tutvustatud päeva- ja

nädalahoiuteenuse pakkujatele ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Eelnõu RRS-i muutmist

puudutavat osa on enne kooskõlastamisele saatmist tutvustatud Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse andmiseks

Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Linnade

ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Töötukassale, õiguskantslerile ja

Sotsiaalkindlustusametile.

Siseministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Eelnõu kohta

esitatud märkused on seletuskirja lisas 3 olevas kooskõlastustabelis.

Kuna esimese kooskõlastusringi järgselt lisati eelnõusse käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse

muudatused, esitatakse eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks lisaks Justiitsministeeriumile ka

Rahandusministeeriumile.

40

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiitsministeerium Rahandusministeerium

Meie 15.03.2024 nr 1.2-2/28-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Rahandusministeeriumile esitame eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks seoses eelnõusse lisatud käibemaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muudatustega. Palume kooskõlastada 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: 1) Eelnõu 2) Seletuskiri 3) Seletuskirja lisa 1 4) Seletuskirja lisa 2 5) Seletuskirja lisa 3 Elen Preimann 5913 0628 [email protected]