Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ministeeriumid

15.04.2026 nr 2-2/1378-1

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töövaidluse lahendamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Tööinspektsioon

Teenistujate Ametiliitude

Keskorganisatsioon TALO

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE

Eesti Advokatuur

Eesti Juristide Liit

MTÜ Eesti Kohtunike Ühing

Riigikohus

Kohtud

Thea Rohtla

2 (2)

Merle Erikson

Heli Raidve Tööõigusabi OÜ

Liis Tõnismaa

[email protected]

1

EELNÕU

08.04.2026

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seadus

Töövaidluse lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-dega 71–74 järgmises sõnastuses:

„§ 71. Töövaidluskomisjoni juhataja värbamine

(1) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija vastavust käesoleva seaduse § 7

lõike 2 punktides 2–4 sätestatud nõuetele võib hinnata vestluse, kaasuse lahendamise ja

testidega.

(2) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija vastavust nõuetele hindab

komisjon.

(3) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija nõuetele vastavuse hindamise ning

hindamise komisjoni moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

§ 72. Alustava töövaidluskomisjoni juhataja juhendamine ja hindamine

(1) Tööinspektsioon määrab alustavale töövaidluskomisjoni juhatajale teiste

töövaidluskomisjoni juhatajate seast mentori kuni 12 kuuks ametikohale asumisest arvates.

Mentoriks nimetatud töövaidluskomisjoni juhatajale makstakse mentorlusperioodi eest lisatasu

viis protsenti ametipalgast.

(2) Mentor annab Tööinspektsioonile alustava töövaidluskomisjoni juhataja kohta kirjaliku

hinnangu hiljemalt mentorluse perioodi lõpuks. Kui mentori antud hinnangust nähtub, et

töövaidluskomisjoni juhataja ei vasta ametikoha nõuetele, võib Tööinspektsioon teha

valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku vabastada töövaidluskomisjoni juhataja

ametist avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu.

§ 73. Töövaidluskomisjoni juhataja koostöövestlused ja koolitused

(1) Tööinspektsioon peab vähemalt üks kord aastas töövaidluskomisjoni juhatajaga

koostöövestluse, mille käigus arutatakse töövaidluskomisjoni juhataja arenguvajadusi ja

töötingimusi, antakse tagasisidet töövaidluskomisjoni juhataja töö kohta ja räägitakse läbi

järgmise perioodi eesmärgid. Töövaidluskomisjoni juhataja esimesel ametisoleku aastal

peetakse koostöövestlus vähemalt kaks korda. Koostöövestluse tulemus vormistatakse

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(2) Tööinspektsioon selgitab igal aastal välja töövaidluskomisjoni juhatajate koolitusvajaduse

ning koostab töövaidluskomisjoni juhatajate ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust arvestades koolituskava, milles märgib

kohustuslike koolituste mahu.

2

(3) Koostöövestluse pidamise ja koolituste korraldamise korra kehtestab vajaduse korral

Tööinspektsioon.

§ 74. Töövaidluskomisjoni juhataja ametist vabastamine

(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib põhjendatud kahtluse korral teha

käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 nimetatud komisjonile ettepaneku hinnata töövaidluskomisjoni

juhataja vastavust ametikoha nõuetele.

(2) Komisjon võib anda soovitusi töövaidluskomisjoni juhataja oskuste ja teadmiste

täiendamiseks või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku vabastada

töövaidluskomisjoni juhataja ametist.

(3) Enne ametist vabastamise üle otsustamist võib komisjon hinnata töövaidluskomisjoni

juhataja teadmisi, kohustades teda tegema testi või lahendama kaasust.

(4) Komisjoni ettepanekul vabastatakse töövaidluskomisjoni juhataja ametikohalt avaliku

teenistuse seaduse § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses:

„§ 661. Ametikohale nimetatud töövaidluskomisjoni juhataja teenistussuhte jätkamine

(1) Enne käesoleva seaduse § 71 jõustumist ametikohale nimetatud töövaidluskomisjoni

juhatajal on kohustus teha käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud test, millega hinnatakse

töövaidluskomisjoni juhataja õigusalaseid teadmisi. Testi korraldab ja tulemust hindab

käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 nimetatud komisjon.

(2) Kui testi tulemust ei hinnata positiivseks, vabastab valdkonna eest vastutav minister

töövaidluskomisjoni juhataja ametikohalt avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel ametikohale

esitatud nõuetele vastamata jätmise tõttu.

(3) Testi tegemisest keeldunud, mõjuva põhjuseta hindamisele ilmumata jäänud või testi tehes

lubamatuid abivahendeid kasutanud isik loetakse ametikoha nõuetele mittevastavaks ja

vabastatakse ametikohalt avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse

§ 102 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………. 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

08.04.2026

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Töövaidluse lahendamiseks on Eestis võimalik pöörduda kas töövaidluskomisjoni (TVK) või

kohtusse. TVK on Tööinspektsiooni juures asuv sõltumatu kohtuväline organ, mis lähtub oma

töös 01.01.2018. a jõustunud töövaidluse lahendamise seadusest (TvLS). TVK-de tööd juhivad

TVK juhatajad, kes peavad vastama TvLS-i § 7 lg-s 2 sätestatud tingimustele ning kelle nimetab

ametisse valdkonna eest vastutav minister. Eestis on kaheksa TVK-d, kus töötab kaheksa TVK

juhatajat.

Eelnõuga muudetakse TvLS-is TVK juhatajate hindamise regulatsiooni ning täiendatakse

seadust TVK juhatajate värbamise, koolitamise, ametist vabastamise ja koostöövestluste

regulatsiooniga. Muudatuste eesmärk on kaotada TVK juhatajate perioodiline hindamine ning

selle asemel pöörata senisest suuremat tähelepanu TVK juhatajate teadmiste hindamisele nende

värbamisel, keskenduda TVK juhatajate pädevuse hoidmisele ning teadmiste ja oskuste

arendamisele.

Eelnõuga kaotatakse TVK juhatajate perioodiline hindamine ning nähakse ette lisameetmed

TVK-de töö kvaliteedi tagamiseks. Seadusesse lisatakse TVK juhatajate värbamist puudutav

regulatsioon, sätestades võimaluse teha teste, lahendada kaasust ja pidada vestlust ning kaasata

TVK juhataja kandidaatide sobivuse hindamisse komisjon. Ametis olevatele TVK juhatajatele

nähakse ette kohustus teha sama test, mille teevad TVK juhataja kandidaadid, ning lisatakse

testi negatiivse tulemusega tegemise või testi tegemata jätmise korral TVK juhataja ametist

vabastamise regulatsioon. Samuti reguleeritakse alustava TVK juhataja sisseelamist, andes

Tööinspektsioonile ülesande määrata TVK juhatajale teatud perioodiks mentor, kellele

makstakse lisatasu ning kes annab hinnangu alustava TVK juhataja ametisse sobivuse kohta.

Tööinspektsioonil tekib kohustus pidada TVK juhatajaga koostöövestlusi, selgitada välja TVK

juhatajate koolitusvajadus ja koostada koolituskava. Lisaks antakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile õigus põhjendatud kahtluse korral kokku kutsuda komisjon,

et hinnata TVK juhataja vastavust ametikoha nõuetele ning vajaduse korral TVK juhataja

ametist vabastada.

Muudatustel on positiivne mõju TVK juhatajatele, kuivõrd neile pakutakse senisest enam tuge

ja enesetäiendamise võimalusi ning seeläbi aitavad muudatused hoida TVK töö head kvaliteeti.

Muudatustega lisanduvad mõned uued ülesanded Majandus- ja

Kommunikatsiooniminsiteeriumile ning Tööinspektsioonile, kuid lisanduv koormus ei ole suur.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

töösuhete ja töökeskkonna osakonna ekspert Liis Tõnismaa ([email protected]) ja

töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets ([email protected], 5916

2680). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik ([email protected], 5451 0226). Õiguslikke

ettepanekuid on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Keeletoimetuse on teinud Justiits- ja

2

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse TvLS-i redaktsiooni RT I, 24.11.2020, 6.

Eelnõule eelnes töövaidluse lahendamise seaduse väljatöötamise kavatsus, mis edastati

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 31.12.2025.1

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Muudatuste peamine eesmärk on tagada TVK-de töö hea kvaliteet, pöörates senisest suuremat

tähelepanu TVK juhatajate pädevuse hoidmisele ning teadmiste ja oskuste arendamisele.

Kandideerimisprotsessi täiendamise ja TVK juhatajate ametist vabastamise reguleerimise

eesmärk on tagada, et TVK juhataja kandidaatidel oleksid head teadmised õigusaktidest ning

TVK juhataja tööks sobivad isikuomadused.

Alates 2018. aastast korraldatakse TVK juhatajatele regulaarseid hindamisi. Hindamise

eesmärgiks on võimaldada perioodiliselt hinnata isiku ametikohale sobivust, eelkõige läbi

kvalifikatsioonitaseme ning tööõiguse ja töövaidluse menetlusõiguse tundmise ja kohaldamise

hindamise. TVK juhatajaid hinnatakse kord kolme aasta jooksul. Hindamise sisu ja läbi viimist

reguleerib hindamise korra määrus2 (vt ka määruse lisasid: kaasuse3 ja vestluse4

hindamislehed). Hindamise mitteläbimisel tunnistatakse TVK juhataja ametikohale esitatud

nõuetele mittevastavaks ning vabastatakse oma ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS)

§ 95 alusel (TvLS § 7 lg 6).

Tänaseks on põhjust kahelda, et hindamine sellisel kujul on vajalik ning täidab oma eesmärki.

Isiku sobivust ametikohale, sh tööõiguse tundmist, tuleks põhjalikult hinnata tema tööle

võtmisel ning ei ole alust arvata, et tema oskused ja teadmised, mida hindamisel kaasuse

lahendamisega hinnatakse, võiksid ametis olemise ajal väheneda sellisel määral, et inimene ei

sobi enam TVK juhataja ülesandeid täitma. Praktika on näidanud, et iga kolme aasta tagant uue

eksami tegemine oma tavatöö kõrvalt on TVK juhatajatele koormav ja pingeline, mistõttu

hindamise tulemused ei pruugi peegeldada TVK juhatajate tegelikku taset. Üheski teises

sarnases ametis (nt advokaadid, kohtunikud, riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed) sellist

regulaarset testimist ei toimu.

Kehtivas õiguses ei ole TVK juhatajate värbamist reguleeritud. Praktikas kuulutatakse välja

konkurss ning välja valitud kandidaadid lahendavad kaasuse ning potentsiaalsete

kandidaatidega viiakse lisaks läbi intervjuud. Kaasus on pigem keskmise raskusega ning selle

lahendamisega ei ole võimalik põhjalikult kontrollida kandidaadi teadmisi tööõigusest ja

1 Eelnõude infosüsteemis toimik nr 26-0003. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee11b559-815e-

41ac-a75b-61a12d12d539. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017028?leiaKehtiv 3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1130/7202/3078/SOM_m71_lisa1.pdf# 4 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1130/7202/3078/SOM_23122017_m71_lisa2.pdf#

3

menetlusõigusest. Kuivõrd käesoleva eelnõuga kaotatakse TVK juhatajate regulaarne

hindamine, tuleks nende teadmisi ja isiksuseomaduste sobivust hinnata tööle võtmisel.

Alustavatel TVK juhatajatel puudub sisseelamisprogramm, mistõttu on neil keeruline TVK

juhataja ametiga kohaneda. TVK juhataja amet on vastutusrikas ning vajab lisaks õigusalastele

teadmistele ka teatud ametioskusi. Uue ametiga kohanemise teeb keeruliseks muuhulgas

asjaolu, et TVK juhataja töö on olemuselt iseseisev (üksi menetluse ja istungite juhtimine,

töövaidluse osas otsuse tegemine jne), kuivõrd TVK juhatajad on oma töös sõltumatud. Sellest

tulenevalt on ka eelnõusse lisatud alustavale TVK juhatajale teatud perioodiks mentori

määramine.

Eelnevalt välja toodud murekohti kirjeldati ja nendele pakuti lahendusi töövaidluse

lahendamise seaduse väljatöötamiskavatuses. Eelnõuga kavandatavad muudatused erinevad

mõnevõrra väljatöötamiskavatsuses välja pakutud lahendustest. Enamus arvamuse avaldajatest

toetas hindamise lõpetamist, värbamise reguleerimist, TVK juhatajatele koolituste tagamist

ning mentori määramist ametisse sisseelamise toetamiseks. Väljatöötamiskavatuses pakuti ühe

lahendusena TVK juhatajatele 3-aastase „katseaja“ rakendamist, mille jooksul saab neid ametist

vabastada, kui nad ei vasta esitatud nõutele. See lahendus sai pigem negatiivset tagasisidet,

mistõttu sellisel kujul ettepanek eelnõusse ei jõudnud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. TvLS muutmine

Eelnõuga tehakse muudatused TvLS-is.

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõiked 4–6. Muudatus on seotud TVK juhatajate

perioodilise hindamise lõpetamisega. Kehtiva õiguse järgi hinnatakse TVK juhatajate ametisse

sobivust iga kolme aasta tagant. Nüüdseks on leitud, et hindamine praegusel kujul ei ole vajalik,

kuivõrd see ei täida oma eesmärki. Isiku sobivust ametikohale, sh tööõiguse tundmist, tuleks

põhjalikult hinnata tema tööle võtmisel ja esimesel ametisoleku aastal. Kui hiljem esineb

asjaolusid, mis võivad viidata TVK juhataja ametisse sobimatusele, tuleks TVK juhataja

pädevust hinnata nende asjaolude tekkimisel. Eelnõuga lisataksegi seadusesse asjaomased

muudatused (vt punkt 2).

TVK juhatajate puhul ei kaalutud neile hindamise asemel sarnaselt avaliku teenistuse seaduse

ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (836 SE)5 toodud lähenemist, et keskastmejuhtide

ametiaeg on viis aastat. TVK töö kvaliteedi tagamiseks on oluline, et ametis oleksid kogenud

TVK juhatajad ning ei ole otstarbekas TVK juhatajaid iga viie aasta järel uuesti värvata. TVK

juhatajate puhul ei ole asjakohane roteerumine ega avalikus sektoris erinevatel ametikohtadel

töötamine, mida on nimetatud eelnõus toodu tähtajalise ametisuhte soodustamise põhjendusena.

Punkti 2 kohaselt täiendatakse seadust §-dega 71–74.

Paragrahv 71 reguleerib TVK juhatajate värbamist. Lõikega 1 sätestatakse, et TVK juhataja

ametikohale kandideerija õigusalaseid teadmisi, oskusi ja isikuomadusi võib hinnata vestluse,

kaasuse lahendamise ja testidega. Kaotades perioodilise hindamise, tuleb leida alternatiivseid

viise tagamaks, et TVK juhataja ametis on inimesed, kes on pädevad ja täidavad ametikoha 5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cfcf3b00-ad94-43b3-88b7-c149631c2365/avaliku- teenistuse-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/

4

nõudeid. TVK juhatajate pädevust on mõistlik hinnata põhjalikumalt nende värbamisel. Seega

võib kandidaate ees oodata kaasuse lahendamine ja vestlus, mida tehakse ka praegu. Lisaks

võidakse kasutada TVK juhatajate konkurssidel ka teste. Test peaks eelkõige hindama

kandideerija teadmisi TVK juhataja tööd puudutavatest õigusaktidest (nt töölepingu seadus,

TvLS, võlaõigusseadus). Lisaks võidakse teha näiteks laialdaselt kasutuses olevaid vaimse

võimekuse ja isikuomaduste teste.

Lõikega 2 reguleeritakse kandidaadi ametikohale sobivuse hindamist, mida teeb komisjon.

Komisjoni kaasatakse Justiits- ja Digiministeeriumi, Tööinspektsiooni, töövaidluskomisjoni

juhatajate, Eesti Kohtunike Ühingu ja ülikoolide (eelkõige õigusteadust õpetavate ülikoolide)

esindajad. Sarnases koosseisus tegutseb ka praegu komisjon, kes hindab regulaarselt TVK

juhatajate ametisse sobivust, kuid värbamisel ei ole seni komisjoni rakendatud. Komisjoni

liikmete eesmärk on esindada TVK tegevusega kokku puutuvaid valdkondi, mis mõjutavad

enim töövaidluste lahendamise üldise arengu ja kvaliteedi järjepidevat edendamist.

Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija nõuetele vastavuse hindamise ning

hindamise komisjoni moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega (lõige 3).

Paragrahv § 72 reguleerib alustava TVK juhataja ametikohale sisseelamist ja hindamist.

Alustava TVK juhatajana mõeldakse igat ametikohal alustavat TVK juhatajat olenemata sellest,

kas varem ollakse samas ametis olnud või mitte, kuivõrd ka uuesti alustaval TVK juhataja võib

vajada tuge sisseelamiseks.

Lõike 1 kohaselt määrab Tööinspektsioon alustavale TVK juhatajale teiste töövaidluskomisjoni

juhatajate seast mentori kuni 12 kuuks alates ametikohale asumisest. Alustavatel TVK

juhatajatel puudub sisseelamisprogramm, mistõttu on neil ametiga keeruline kohaneda. TVK

juhataja amet on vastutusrikas ning eeldab lisaks õigusalastele teadmistele ka teatud

ametioskusi. Uue ametiga kohanemise teeb keeruliseks muu hulgas asjaolu, et TVK juhataja

töö on olemuselt iseseisev (üksi menetluse ja istungite juhtimine, töövaidluse kohta otsuse

tegemine jne), kuivõrd TVK juhatajad on oma töös sõltumatud. Seega aitaks kogemusega TVK

juhataja tugi alustaval TVK juhatajal kiiremini tööga tuttavaks saada ja paremini kohaneda.

Mentorlusperioodi pikkus on jäetud lahtiseks, et mentori määramisel oleks Tööinspektsioonil

võimalik arvestada konkreetse TVK juhataja soove ja vajadusi ning ka varasemat töökogemust.

Kuivõrd mentori ülesandeid täitvale TVK juhatajale kaasneb sellega lisakoormus, peab mentori

ülesannete täitmine olema tasustatud. Seetõttu makstakse mentoriks nimetatud TVK juhatajale

mentorlusperioodi eest lisatasu 5% ametipalgast.

Lõige 2 näeb ette, et alustavale TVK juhatajale määratud mentor annab tema kohta hinnangu

hiljemalt mentorlusperioodi lõpuks. Hinnangu andmine enne mentorlusperioodi lõppu võib

tulla kõne alla juhul, kui on ilmselge, et inimene ei sobi TVK juhataja ametisse ning ta ei saa

tööd jätkata. Muudel juhtudel tuleks hinnangu andmisega oodata mentorlusperioodi lõpuni. Kui

mentor leiab, et TVK juhataja ei vasta ametikoha nõuetele, võib Tööinspektsioon teha MKM-

ile ettepaneku vabastada TVK juhataja ametist ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu.

Ametikoha nõuetele vastamata jätmisega on tegemist eelkõige siis, kui TVK juhatajal

puuduvad sobivad isikuomadused või vajalikud õigusalased teadmised ning need puudused

mõjutavad oluliselt tema töö kvaliteeti ja võimet TVK juhataja ametikohal töötada.

5

Tööinspektsiooni ettepaneku ja mentori hinnangu põhjal võib MKM otsustada TVK juhataja

ametist vabastada avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 alusel.

TVK juhatajatele ei ole mõistlik rakendada ATS §-s 24 ametnikele ette nähtud katseaega,

kuivõrd 4 kuud on liiga lühike aeg, et hinnata TVK juhataja ametisse sobivust. Lisaks on TVK

juhatajad oma töös sõltumatud, mistõttu ei saa nende sobivust hinnata Tööinspektsioon ega

MKM. Seega on sätestatud hinnangu andmise kohustus mentorile, kelleks on teine TVK

juhataja ning hinnang antakse mentorluse lõppedes.

Paragrahv § 73 reguleerib TVK juhatajate tagasisidestamist ja koolitamist.

Lõike 1 kohaselt peab Tööinspektsioon vähemalt korra aastas töövaidluskomisjoni juhatajaga

koostöövestluse, mille käigus arutatakse TVK juhataja arenguvajadusi (sh koolitusvajadust) ja

töötingimusi, antakse tagasisidet töövaidluskomisjoni juhataja töö kohta ja räägitakse läbi

järgmise perioodi eesmärgid. Sellega luuakse TVK juhatajatele ametnikega sarnane

koostöövestluse formaat, mis võimaldab anda TVK juhatajatele vajalikku tagasisidet nende

tegemiste kohta ning TVK juhatajatel väljendada oma soove ja vajadusi seoses koolituste ja

töökeskkonnaga ning juhtida tähelepanu lahendamist vajavatele murekohtadele.

Koostöövestluse raames võib näiteks teha ülevaate menetlusi puudutavate näitajate kohta:

menetlustähtaegade järgimine, keskmine menetlusaeg, töökoormus, kaebused jm tagasiside,

statistilised näitajaid (nt kompromisside, keeldumiste või rahuldatud nõuete osakaal).

Tööinspektsioonil on võimalik vajaduse korral paika panna koostöövestluste täpsem sisu,

arvestades TVK juhatajate soove ja vajadusi. Koostöövestlusi on võimalik vajaduse korral

pidada ka rohkem kui korra aastas. Koostöövestluse tulemus vormistatakse kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

Ametnikele kehtestab arengu- ja koostöövestluse regulatsiooni ATS § 30. Eelnõu koostamise

käigus kaaluti ka nimetatud regulatsiooni kohaldamist TVK juhatajatele, kuid ATS § 30 lõikes

1 sätestatud vestluse sisu ei arvesta TVK juhatajate töö eripäradega. TVK juhatajate töö

sarnaneb rohkem kohtunikele kui tavalistele ametnikele. TVK juhatajad on sõltumatud ning

keeruline on mõõta ja arutada nende töö tulemusi nagu ametnike puhul tehakse. TVK juhatajate

puhul puudub tööandja ning alluvussuhe. Tööinspektsioon korraldab küll TVK-de tööd, kuid

neile täiendavate ülesannete andmisel tuleb seda teha selgesõnaliselt seaduses. Seetõttu on

oluline sisustada TvLS-is koostöövestluste mõiste TVK juhataja omapärasid arvestades ning

anda Tööinspektsioonile roll nende vestluse läbiviimiseks.

TVK juhataja esimesel ametisoleku aastal peetakse koostöövestlus vähemalt kaks korda. Nii on

võimalik paremini toetada TVK juhatajat ametisse sisseelamisel ning kiiremini reageerida esile

kerkinud murekohtadele.

Lõige 2 reguleerib TVK juhatajate koolitamist. Tööinspektsioon selgitab igal aastal välja TVK

juhatajate koolitusvajaduse ning koostab, arvestades TVK juhatajate ja MKM-i arvamust,

koolituskava, milles märgib kohustuslike koolituste mahu.

TVK töö kvaliteedi hoidmiseks on vaja tagada, et TVK juhatajad oleksid hea kvalifikatsiooniga,

sh vastaksid nende oskused TVK juhataja töö nõudmistele, nende õigusalased teadmised

oleksid ajakohased ning nende otsused lähtuksid kohtupraktikast. Seetõttu on oluline

võimaldada TVK juhatajatele regulaarselt koolitusi asjakohastel teemadel. Praegu puudub

süsteemne TVK juhatajate koolituskohustus või -programm. TVK juhatajate suhtes

kohaldatakse ATS-i § 31. Sättest tuleneb Tööinspektsioonile kohustus rakendada abinõusid

6

ametniku ametialaste teadmiste ja oskuste arendamiseks, sealhulgas kavandada ametiasutuse

eelarvesse selleks vajalikud vahendid. TVK juhatajad peavad teenistusülesannete

asjatundlikuks täitmiseks täiendama oma ametialaseid teadmisi ja oskusi. Samas on TVK

juhatajad pidanud oluliseks koolitusvõimalust just menetlusõiguslikes ja kohtupraktikat

puudutavates küsimustes. Praegu osalevad TVK juhatajad üldiselt samadel koolitustel, kus

osalevad Tööinspektsiooni muud teenistujad (eelkõige iga-aastased koolitused arvestades

teenistujate vajadusi ning MKM-i töövaldkonna nõunike korraldatavad koolitused

tööõigusalaste seadusemuudatuste või rakenduspraktika kohta), kuid TVK juhatajate kui

töövaidluse lahendajate koolitusvajadus on suurem. Seejuures on vaidluse osapoolte õiguste

kaitse aspektist võtmetähtsusega, et TVK juhatajad oleksid hästi kursis kõige uuema

kohtupraktika ja tsiviilkohtumenetlust puudutavate põhimõtetega.

Seetõttu antakse eelnõu kohaselt Tööinspektsioonile ülesanne selgitada välja TVK juhatajate

koolitusvajadus ning selle alusel panna paika koolituskava. Koolituskava koostamisel tuleb

arvestada ka MKM-i arvamust. MKM saab hinnata, kas TVK juhatajatele ette nähtud koolitused

on asjakohased ning aitavad TVK juhatajate pädevust hoida ja arendada.

Lõike 3 kohaselt on Tööinspektsioonil võimalik vajaduse korral kehtestada täpsem kord

koolituste ja koostöövestluste jaoks.

Paragrahv 74 reguleerib TVK juhataja ametist vabastamist.

Lõige 1 näeb ette, et MKM võib põhjendatud kahtluse korral teha käesoleva seaduse § 71 lõikes

2 nimetatud komisjonile ettepaneku hinnata töövaidluskomisjoni juhataja vastavust ametikoha

nõuetele. Teatud olukordades võib sattuda kahtluse alla, kas TVK juhataja vastab endiselt

TvLS-i § 7 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Magistrikraadi olemasolu, kuriteo toimepanemine,

kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandamine ja advokatuurist väljaheitmine on

kergesti kontrollitavad faktid ning nendele nõuetele vastamist on lihtne kontrollida. Samas peab

TvLS-i § 7 lõike 2 kohaselt TVK juhataja tundma tööõigust ja töövaidluse menetluse läbiviimist

ning olema ametikohale vajalike võimete, isiksuse- ja kõlbeliste omadustega. TVK juhataja

tehtud otsuste, läbiviidud menetluste ja tema kohta tehtud kaebuste põhjal võib tekkida kahtlus,

et TVK juhataja ei täida nimetatud nõudeid. Hindamine ei saa toimuda siiski iga väiksema vea

või kaebuse tõttu. TVK juhataja peab olema korduvalt valesti käitunud või peab nähtuma selgelt

ja järjepidevalt, et ta ei tunne vajalikke õigusakte. Enne hindamise korraldamist saab tekkinud

murekohti vajaduse korral arutada TVK juhatajaga koostöövestlusel ning selgitada välja, kas

teda saaks probleemide lahendamisel toetada.

Kuivõrd TVK juhataja on sõltumatu ning tal puudub otsene tööandja, kellele ta allub ning kes

tema töö tulemusi jälgiks, kutsutakse TVK juhataja hindamiseks kokku sama komisjon, kes

hindab TVK juhataja kandidaate värbamise protsessis. Komisjoni rakendamine võimaldab

tagada TVK juhataja hindamise objektiivsuse.

Lõige 2 annab komisjonile vabaduse hindamise põhjal otsustada, mis TVK juhatajaga edasi

toimub. Komisjon võib anda soovitusi TVK juhataja oskuste ja teadmiste täiendamiseks, kui

nähakse, et ta võib ennast parandada. Samas on komisjonil võimalus teha valdkonna eest

vastutavale ministrile ettepanek TVK juhataja ametist vabastada.

Lõige 3 võimaldab komisjonil otsuse tegemiseks hinnata TVK juhataja teadmisi. Selleks võib

korraldada testi või kaasuse lahendamise. Selline hindamine sarnaneb praegu kehtiva õiguse

kohaselt ette nähtud regulaarse hindamisega, mille raames TVK juhatajad lahendavad kaasuse

7

ja läbivad vestluse. Seega vabanevad TVK juhatajad regulaarse hindamise läbimise kohustusest

ning nende ametisse sobivust hinnatakse ainult juhul, kui tekib päriselt kahtlus, et TVK juhataja

ei sobi ametisse.

Kui TVK juhataja hindamise tulemusel teeb komisjon ettepaneku TVK juhataja ametikohalt

vabastada, siis tehakse seda ATS-i § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu (lõige

4).

Punktiga 3 täiendatakse TvLS-i §-ga 661.

Lõige 1 näeb ette juba ametis olevatele TVK juhatajatele kohustuse teha sama õigusalaseid

teadmisi hindav test, mille edaspidi teevad TVK juhataja ametikohale kandideerijad § 71 lõike

1 alusel. Praegu ametis olevate TVK juhatajate õigusalaseid teadmisi ei ole sellisel viisil

kontrollitud, seega selleks, et uued ja praegused TVK juhatajad oleksid võrdses olukorras, on

oluline, et nende teadmisi on kontrollitud samal viisil. Ametis olevaid TVK juhatajaid on küll

varem hinnatud, kuid selle käigus lahendatava kaasusega kontrollitakse nende teadmisi ainult

osaliselt, test võimaldab õigusalaseid teadmisi kontrollida laiemalt. Seetõttu on vaja, et testi

teeksid ka juba ametis olevad TVK juhatajad. Edaspidi on TVK juhatajad regulaarsest

hindamisest ja teadmiste kontrollist vabastatud ning selle asemel tuleb üks kord teha test

õigusalaste teadmiste kontrollimiseks.

Testi korraldab ja tulemust hindab TvLS-i § 71 lõikes 2 nimetatud komisjon. Kui komisjon

hindab TVK juhajata testi tulemuse positiivseks, jätkub tema teenistussuhe.

Lõige 2 näeb ette teenistussuhte lõpetamise aluse, kui TVK juhataja ei läbi testi edukalt.

Lõige 3 reguleerib TVK juhataja teenistussuhte lõpetamist, kui juhataja keeldub hindamisest,

jätab mõjuva põhjuseta hindamisele ilmumata või kasutab hindamisel lubamatuid

abivahendeid. Sellisel juhul tunnistatakse isik ametikoha nõuetele mittevastavaks ja

vabastatakse ametikohalt ATS-i § 95 alusel. ATS-i § 95 reguleerib teenistusest vabastamist

asjaolude tõttu, mis välistaksid teenistusse võtmise. Sellekohased nõuded tulenevad ATS-i §-

dest 14 ja 15 ning TvLS-ist, mis on lisatingimused ATS-i § 15 punkti 5 mõttes.

Lõige 4 näeb ette, et lõikes 3 nimetatud isikule ehk isikule, kes ei saa testis positiivset tulemust,

on õigus ATS-i § 102 lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitistele. Kuivõrd antud olukorras võib TVK

juhataja ootamatult töö kaotada, aitavad ette nähtud hüvitised vähendada töökaotuse negatiivset

mõju.

3.2. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs

Põhiõiguse riive

Eelnõu muudatused on eelkõige seotud inimese õigusega vabalt valida töökohta. Põhiseaduse

(PS) § 29 lõike 1 esimese lause kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta. Sama lõike teine lause näeb ette, et seadus võib sätestada selle õiguse

kasutamise tingimused ja korra. PS § 29 on mitmetahuline õigus, hõlmates nii isiku õigust, et

riik ei sekkuks põhjendamatult tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku õigusesse (PS § 29

lõige 1), kui ka õigust riigi positiivsele tegevusele selle vabaduse kindlustamisel (PS § 29 lõiked

3 ja 4).

8

Siiski võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Ühe suure piirangute

grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele

või töökohtadele tagamaks nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate isikute ohutuse ja

heaolu.6 Nii on ka TvLS-s sätestatud nõuded TVK juhataja ametikohale ning käesolev eelnõu

ei puuduta neid nõudeid, vaid sätestatakse, kuidas nõuetele vastavust kontrollitakse

ametikohale kandideerimisel ja ametisoleku ajal. Seega kavandatavad muudatused ei mõjuta

oluliselt PS § 29 lõikes 1 sätestatud õiguse teostamist.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi õiguslikke termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on puutumuses Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga7. Harta artikli 47 kohaselt on igaühel

õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

6. Seaduse mõjud

Uue regulatsiooniga luuakse TVK juhatajate sisseelamise ja ametialase arengu süsteem ning

kujundatakse ümber ametisse sobivuse hindamise süsteem. Alustavate TVK juhatajate

toetamiseks hakatakse rakendama mentorlust kuni 12 kuu jooksul. Lisaks hakatakse kõigi TVK

juhatajatega regulaarselt pidama koostöövestlusi ning välja selgitama nende koolitusvajadust,

mille alusel koostatakse TVK juhatajate ja MKM-i arvamust arvestav koolituskava.

Lõpetatakse senine perioodiline, iga kolme aasta järel toimuv ametisse sobivuse hindamine.

Selle asemel hakatakse juhatajate sobivust hindama põhjalikumalt värbamisprotsessis, alustava

juhataja puhul mentorlusperioodi lõpus ning edaspidi üksnes põhjendatud vajaduse korral

ametiaja jooksul. Lisaks kehtestatakse sätted, mille kohaselt peavad enne muudatuse jõustumist

ametisse nimetatud TVK juhatajad läbima ühe korra õigusalaste teadmiste testi.

Seaduse rakendamisega kaasneb sotsiaalne mõju ja mõju riigiasutustele. Muudatused ei mõjuta

haridust, kultuuri ja sporti; keskkonda; infotehnoloogiat ja infoühiskonda; riigikaitset ja

välissuhteid; siseturvalisust ega regionaalarengut.

6.1. Sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: töövaidluskomisjonide juhatajad

Eestis on kaheksa töövaidluskomisjoni, igaühes on üks juhataja. Muudatused puudutavad kõiki

TVK juhatajaid, kuid kokkuvõttes väikest sihtrühma.

Muudatuste tulemusena muutub TVK juhatajate ametisse sobivuse hindamise ja ametialase

arengu süsteem toetavamaks, paindlikumaks ja sisulisemaks. Suurem rõhk liigub juhatajate

põhjalikumale valikule värbamisprotsessis, sisseelamise toetamisele ning ametialase arengu

järjepidevale toetamisele kogu ametiaja jooksul.

Juhatajate professionaalset pädevust toetatakse ja arendatakse senisest enam mentorluse,

koostöövestluste ja sihitud koolituste kaudu. Mentoriks valitud TVK juhatajale kaasneb sellega

6 Henberg, A., Muller, K. PSK § 29/9 7 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A12012P%2FTXT

9

küll mõnevõrra suurem töökoormus, kuid praktikas on viimastel aastatel korraldatud ligikaudu

üks konkurss aastas, mistõttu on mentorlusega seotud lisakoormus eeldatavasti piiratud.

Mentorirolli on võimalik kogenumate TVK juhatajate vahel periooditi jagada, kuna pikaajalise

kogemusega TVK juhatajaid on ametis mitu. Koostöövestlused ja sihitud koolitused pakuvad

edaspidi TVK juhatajatele paremaid võimalusi töökorralduses ja oma tööalases arengus kaasa

rääkida ning oma teadmisi ja oskusi vajaduspõhiselt arendada. Seni on TVK juhatajad saanud

osaleda peamiselt teistele TI ametnikele suunatud koolitustel, mis ei pruugi alati arvestada TVK

juhataja töö spetsiifilisi vajadusi. TVK juhatajate sisseelamise ja arengu toetamise tulemusena

võivad paraneda TVK juhatajate ametialased oskused, motivatsioon ning töö kvaliteet.

Muudatuste tulemusena väheneb perioodilise hindamise roll ning TVK juhatajate pädevuse

hindamine muutub vajaduspõhiseks. See võib vähendada juhatajates kohustusliku testimisega

seotud pinget, mis tuleneb kohustuslikust formaalse iseloomuga testimisest, millega kaasneb

ametist vabastamise risk isegi töökvaliteedi ja töö sisu seisukohast ebaoluliste eksimuste tõttu.

Kuigi sellised juhtumid on praktikas väga ebatõenäolised, kaasneb sellega siiski

psühholoogiline pinge, mis võib halvendada ka töökvaliteeti. Kuigi ka vajaduspõhine

hindamine võib teatud määral tekitada ebakindlust, kuna hindamine ei ole enam ajaliselt ette

teada ning võib tulla ootamatult, eeldab sellise hindamise algatamine alati põhjendatud kahtlust

ning senise praktika kohaselt on vajadus selleks tõenäoliselt väga harv. Lisaks võimaldab uus

süsteem TVK juhatajal vajaduse korral selle protsessi raames oma teadmisi ja oskusi selgitada

või täiendada. Seega edaspidi TVK juhataja jaoks hindamiste arv ja sellega kaasnev stress

tõenäoliselt väheneb. Praegu on pikaajalise, viie või enama aasta pikkuse staažiga TVK

juhatajaid ametis mitu.

Ühekordne test enne uue regulatsiooni jõustumist toob ametis olevatele TVK juhatajatele

ajutiselt kaasa lisakoormuse ja pinge, kuid asendab edaspidi korduva hindamise kohustuse.

Kokkuvõttes võib muudatuste tulemusena väheneda TVK juhatajate tööga seotud pinge ning

samal ajal tugevneda nende ametialane tugi ja paraneda arenguvõimalused, mis võib

suurendada tööalast kindlustunnet ja autonoomiat ning parandada psühhosotsiaalset

töökeskkonda. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuna TVK juhatajate töökorraldus teatud

määral muutub, kuid see ei muuda nende põhitegevust ega nõua märkimisväärseid

kohanemistegevusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna kavandatud meetmeid

rakendatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Kaasnevad sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub TVK-sse aastas vastavalt 0,3% ja 0,2%

TVK juhatajate töökvaliteedi paranemine võib omakorda parandada töövaidluskomisjonide

otsuste kvaliteeti, mis võib vähendada edasikaebamiste arvu ning võimaldada töövaidluste

osapooltel saada oma vaidlustele kiirem ja usaldusväärsem lahendus. Seega võib kaudselt

avalduda positiivne mõju ka tööturu teistele osalistele. Samas on mõju eeldatavasti piiratud,

kuna andmed ei viita olulistele süsteemsetele kvaliteediprobleemidele. TVK otsustega

pöördutakse keskmiselt ligikaudu 15% juhtudel maakohtusse ning üle pooltel juhtudel jõuab

kohus samale järeldusele, mis viitab, et TVK otsuste kvaliteet on juba praegu üldjoontes hea8.

8 Justiitsministeerium. 28.06.2023. Töövaidluste lahendamise analüüs. Töövaidluste lahendamise analüüs.pdf

10

6.2. Mõjud riigiasutustele

Sihtrühm: Tööinspektsioon

Muudatuste tulemusena ühest küljest TI töökoormus väheneb, kuna lõpeb TVK juhatajate

perioodiline hindamine, mille protsessis TI hindamiskomisjoni liikmena osaleb. Hindamine

muutub vajaduspõhiseks ning senise praktika põhjal võib eeldada, et tõenäoliselt hakatakse

vajaduspõhiseid hindamisi väga harva korraldama. Teisalt toovad muudatused TI-le kaasa

korralduslikke lisaülesandeid, nagu põhjalikum värbamisprotsess ning TVK juhatajate arengu

toetamine. Suurem koormus võib tekkida eelkõige muudatuste rakendamise algfaasis, näiteks

koostöövestluste formaadi väljatöötamisel. Samuti on koolituste korraldamiseks vaja

planeerida rahalisi lisavahendeid. Muudatuste mõju ulatus ja sagedus on siiski piiratud, kuna

TVK juhatajad (8 inimest) moodustavad väikese osa kõikidest TI töötajatest (ca 90 inimest)

ning uued tegevused toimuvad kord aastas ja on planeeritava töömahu ja kuluga.

Sihtrühm: MKM

MKMi töökoormus tõenäoliselt väheneb nagu TI-l, kuna lõpeb TVK juhatajate perioodiline

hindamine, mille protsessis MKM hindamiskomisjoni liikmena osaleb. Teisalt lisanduvad

MKM-ile uued ülesanded, nagu arvamuse avaldamine TVK juhatajate iga-aastase koolituskava

kohta, õigusalaste teadmiste testi väljatöötamine ning praegu ametis olevate TVK juhatajate

teadmiste testi korraldamine ja hindamine. Muudatuste mõju ulatus ja sagedus on piiratud, kuna

TVK juhatajaid on vähe ning värbamisi ja võimalikke sobivuse hindamisi toimub pigem harva.

Lisaks on enne muudatuse jõustumist ametis olevate TVK juhatajate testimine vaid ühekordne

tegevus. Muudatused ei muuda MKMi põhifunktsioone ega eelda märkimisväärseid

kohanemistegevusi.

Sihtrühm: hindamiskomisjoni liikmed (kohtud, ülikoolid ja JDM)

Kehtiva korra kohaselt osalevad JDMi, kohtunike ja ülikoolide esindajad hindamiskomisjoni

liikmetena TVK juhatajate iga kolme aasta järel toimuvas perioodilises hindamises. Muudatuste

tulemusena muutub komisjoni liikmete osalemine hindamisprotsessis vajaduspõhiseks.

Seetõttu võib komisjoni töö olla edaspidi mõnevõrra vähem planeeritav. Sisuliselt komisjoni

töö olemus ei muutu ning värbamisi ja võimalikke sobivuse hindamisi toimub pigem harva.

Senise praktika kohaselt on TVK juhatajate värbamisi toimunud ligikaudu üks kord aastas ning

ametis olevate TVK juhatajate vajaduspõhiseid hindamisi hakkab tõenäoliselt esinema väga

harva. Seega on mõju piiratud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud Tööinspektsioonile seoses TVK juhatajate koolituste

võimaldamisega ning alustava TVK juhataja mentorile makstava lisatasuga. MKM-ile võivad

kaasneda kulud seoses värbamisel kasutatava testi koostamisega. Kulud kaetakse

Tööinspektsiooni eelarvest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumisel muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamisega

(haldusmenetluse seaduse § 93 lõige 1) kehtetuks tervise- ja tööministri 23.12.2017. a

11

määrus nr 71 „Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord“ (RT I,

13.07.2023, 78).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Seaduse jõustumiseks ei ole vaja näha ette üleminekuaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule,

Tööinspektsioonile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti

Personalijuhtimise Ühingule PARE, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti

Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule,

Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule ning tööõiguse

ekspertidele Thea Rohtlale, Merle Eriksonile ja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ-le.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………………………….. 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ministeeriumid

15.04.2026 nr 2-2/1378-1

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töövaidluse lahendamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Tööinspektsioon

Teenistujate Ametiliitude

Keskorganisatsioon TALO

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE

Eesti Advokatuur

Eesti Juristide Liit

MTÜ Eesti Kohtunike Ühing

Riigikohus

Kohtud

Thea Rohtla

2 (2)

Merle Erikson

Heli Raidve Tööõigusabi OÜ

Liis Tõnismaa

[email protected]

1

EELNÕU

08.04.2026

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seadus

Töövaidluse lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-dega 71–74 järgmises sõnastuses:

„§ 71. Töövaidluskomisjoni juhataja värbamine

(1) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija vastavust käesoleva seaduse § 7

lõike 2 punktides 2–4 sätestatud nõuetele võib hinnata vestluse, kaasuse lahendamise ja

testidega.

(2) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija vastavust nõuetele hindab

komisjon.

(3) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija nõuetele vastavuse hindamise ning

hindamise komisjoni moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

§ 72. Alustava töövaidluskomisjoni juhataja juhendamine ja hindamine

(1) Tööinspektsioon määrab alustavale töövaidluskomisjoni juhatajale teiste

töövaidluskomisjoni juhatajate seast mentori kuni 12 kuuks ametikohale asumisest arvates.

Mentoriks nimetatud töövaidluskomisjoni juhatajale makstakse mentorlusperioodi eest lisatasu

viis protsenti ametipalgast.

(2) Mentor annab Tööinspektsioonile alustava töövaidluskomisjoni juhataja kohta kirjaliku

hinnangu hiljemalt mentorluse perioodi lõpuks. Kui mentori antud hinnangust nähtub, et

töövaidluskomisjoni juhataja ei vasta ametikoha nõuetele, võib Tööinspektsioon teha

valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku vabastada töövaidluskomisjoni juhataja

ametist avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu.

§ 73. Töövaidluskomisjoni juhataja koostöövestlused ja koolitused

(1) Tööinspektsioon peab vähemalt üks kord aastas töövaidluskomisjoni juhatajaga

koostöövestluse, mille käigus arutatakse töövaidluskomisjoni juhataja arenguvajadusi ja

töötingimusi, antakse tagasisidet töövaidluskomisjoni juhataja töö kohta ja räägitakse läbi

järgmise perioodi eesmärgid. Töövaidluskomisjoni juhataja esimesel ametisoleku aastal

peetakse koostöövestlus vähemalt kaks korda. Koostöövestluse tulemus vormistatakse

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(2) Tööinspektsioon selgitab igal aastal välja töövaidluskomisjoni juhatajate koolitusvajaduse

ning koostab töövaidluskomisjoni juhatajate ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust arvestades koolituskava, milles märgib

kohustuslike koolituste mahu.

2

(3) Koostöövestluse pidamise ja koolituste korraldamise korra kehtestab vajaduse korral

Tööinspektsioon.

§ 74. Töövaidluskomisjoni juhataja ametist vabastamine

(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib põhjendatud kahtluse korral teha

käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 nimetatud komisjonile ettepaneku hinnata töövaidluskomisjoni

juhataja vastavust ametikoha nõuetele.

(2) Komisjon võib anda soovitusi töövaidluskomisjoni juhataja oskuste ja teadmiste

täiendamiseks või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku vabastada

töövaidluskomisjoni juhataja ametist.

(3) Enne ametist vabastamise üle otsustamist võib komisjon hinnata töövaidluskomisjoni

juhataja teadmisi, kohustades teda tegema testi või lahendama kaasust.

(4) Komisjoni ettepanekul vabastatakse töövaidluskomisjoni juhataja ametikohalt avaliku

teenistuse seaduse § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses:

„§ 661. Ametikohale nimetatud töövaidluskomisjoni juhataja teenistussuhte jätkamine

(1) Enne käesoleva seaduse § 71 jõustumist ametikohale nimetatud töövaidluskomisjoni

juhatajal on kohustus teha käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud test, millega hinnatakse

töövaidluskomisjoni juhataja õigusalaseid teadmisi. Testi korraldab ja tulemust hindab

käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 nimetatud komisjon.

(2) Kui testi tulemust ei hinnata positiivseks, vabastab valdkonna eest vastutav minister

töövaidluskomisjoni juhataja ametikohalt avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel ametikohale

esitatud nõuetele vastamata jätmise tõttu.

(3) Testi tegemisest keeldunud, mõjuva põhjuseta hindamisele ilmumata jäänud või testi tehes

lubamatuid abivahendeid kasutanud isik loetakse ametikoha nõuetele mittevastavaks ja

vabastatakse ametikohalt avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse

§ 102 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………. 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

08.04.2026

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Töövaidluse lahendamiseks on Eestis võimalik pöörduda kas töövaidluskomisjoni (TVK) või

kohtusse. TVK on Tööinspektsiooni juures asuv sõltumatu kohtuväline organ, mis lähtub oma

töös 01.01.2018. a jõustunud töövaidluse lahendamise seadusest (TvLS). TVK-de tööd juhivad

TVK juhatajad, kes peavad vastama TvLS-i § 7 lg-s 2 sätestatud tingimustele ning kelle nimetab

ametisse valdkonna eest vastutav minister. Eestis on kaheksa TVK-d, kus töötab kaheksa TVK

juhatajat.

Eelnõuga muudetakse TvLS-is TVK juhatajate hindamise regulatsiooni ning täiendatakse

seadust TVK juhatajate värbamise, koolitamise, ametist vabastamise ja koostöövestluste

regulatsiooniga. Muudatuste eesmärk on kaotada TVK juhatajate perioodiline hindamine ning

selle asemel pöörata senisest suuremat tähelepanu TVK juhatajate teadmiste hindamisele nende

värbamisel, keskenduda TVK juhatajate pädevuse hoidmisele ning teadmiste ja oskuste

arendamisele.

Eelnõuga kaotatakse TVK juhatajate perioodiline hindamine ning nähakse ette lisameetmed

TVK-de töö kvaliteedi tagamiseks. Seadusesse lisatakse TVK juhatajate värbamist puudutav

regulatsioon, sätestades võimaluse teha teste, lahendada kaasust ja pidada vestlust ning kaasata

TVK juhataja kandidaatide sobivuse hindamisse komisjon. Ametis olevatele TVK juhatajatele

nähakse ette kohustus teha sama test, mille teevad TVK juhataja kandidaadid, ning lisatakse

testi negatiivse tulemusega tegemise või testi tegemata jätmise korral TVK juhataja ametist

vabastamise regulatsioon. Samuti reguleeritakse alustava TVK juhataja sisseelamist, andes

Tööinspektsioonile ülesande määrata TVK juhatajale teatud perioodiks mentor, kellele

makstakse lisatasu ning kes annab hinnangu alustava TVK juhataja ametisse sobivuse kohta.

Tööinspektsioonil tekib kohustus pidada TVK juhatajaga koostöövestlusi, selgitada välja TVK

juhatajate koolitusvajadus ja koostada koolituskava. Lisaks antakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile õigus põhjendatud kahtluse korral kokku kutsuda komisjon,

et hinnata TVK juhataja vastavust ametikoha nõuetele ning vajaduse korral TVK juhataja

ametist vabastada.

Muudatustel on positiivne mõju TVK juhatajatele, kuivõrd neile pakutakse senisest enam tuge

ja enesetäiendamise võimalusi ning seeläbi aitavad muudatused hoida TVK töö head kvaliteeti.

Muudatustega lisanduvad mõned uued ülesanded Majandus- ja

Kommunikatsiooniminsiteeriumile ning Tööinspektsioonile, kuid lisanduv koormus ei ole suur.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

töösuhete ja töökeskkonna osakonna ekspert Liis Tõnismaa ([email protected]) ja

töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets ([email protected], 5916

2680). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik ([email protected], 5451 0226). Õiguslikke

ettepanekuid on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Keeletoimetuse on teinud Justiits- ja

2

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse TvLS-i redaktsiooni RT I, 24.11.2020, 6.

Eelnõule eelnes töövaidluse lahendamise seaduse väljatöötamise kavatsus, mis edastati

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 31.12.2025.1

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Muudatuste peamine eesmärk on tagada TVK-de töö hea kvaliteet, pöörates senisest suuremat

tähelepanu TVK juhatajate pädevuse hoidmisele ning teadmiste ja oskuste arendamisele.

Kandideerimisprotsessi täiendamise ja TVK juhatajate ametist vabastamise reguleerimise

eesmärk on tagada, et TVK juhataja kandidaatidel oleksid head teadmised õigusaktidest ning

TVK juhataja tööks sobivad isikuomadused.

Alates 2018. aastast korraldatakse TVK juhatajatele regulaarseid hindamisi. Hindamise

eesmärgiks on võimaldada perioodiliselt hinnata isiku ametikohale sobivust, eelkõige läbi

kvalifikatsioonitaseme ning tööõiguse ja töövaidluse menetlusõiguse tundmise ja kohaldamise

hindamise. TVK juhatajaid hinnatakse kord kolme aasta jooksul. Hindamise sisu ja läbi viimist

reguleerib hindamise korra määrus2 (vt ka määruse lisasid: kaasuse3 ja vestluse4

hindamislehed). Hindamise mitteläbimisel tunnistatakse TVK juhataja ametikohale esitatud

nõuetele mittevastavaks ning vabastatakse oma ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS)

§ 95 alusel (TvLS § 7 lg 6).

Tänaseks on põhjust kahelda, et hindamine sellisel kujul on vajalik ning täidab oma eesmärki.

Isiku sobivust ametikohale, sh tööõiguse tundmist, tuleks põhjalikult hinnata tema tööle

võtmisel ning ei ole alust arvata, et tema oskused ja teadmised, mida hindamisel kaasuse

lahendamisega hinnatakse, võiksid ametis olemise ajal väheneda sellisel määral, et inimene ei

sobi enam TVK juhataja ülesandeid täitma. Praktika on näidanud, et iga kolme aasta tagant uue

eksami tegemine oma tavatöö kõrvalt on TVK juhatajatele koormav ja pingeline, mistõttu

hindamise tulemused ei pruugi peegeldada TVK juhatajate tegelikku taset. Üheski teises

sarnases ametis (nt advokaadid, kohtunikud, riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed) sellist

regulaarset testimist ei toimu.

Kehtivas õiguses ei ole TVK juhatajate värbamist reguleeritud. Praktikas kuulutatakse välja

konkurss ning välja valitud kandidaadid lahendavad kaasuse ning potentsiaalsete

kandidaatidega viiakse lisaks läbi intervjuud. Kaasus on pigem keskmise raskusega ning selle

lahendamisega ei ole võimalik põhjalikult kontrollida kandidaadi teadmisi tööõigusest ja

1 Eelnõude infosüsteemis toimik nr 26-0003. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee11b559-815e-

41ac-a75b-61a12d12d539. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017028?leiaKehtiv 3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1130/7202/3078/SOM_m71_lisa1.pdf# 4 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1130/7202/3078/SOM_23122017_m71_lisa2.pdf#

3

menetlusõigusest. Kuivõrd käesoleva eelnõuga kaotatakse TVK juhatajate regulaarne

hindamine, tuleks nende teadmisi ja isiksuseomaduste sobivust hinnata tööle võtmisel.

Alustavatel TVK juhatajatel puudub sisseelamisprogramm, mistõttu on neil keeruline TVK

juhataja ametiga kohaneda. TVK juhataja amet on vastutusrikas ning vajab lisaks õigusalastele

teadmistele ka teatud ametioskusi. Uue ametiga kohanemise teeb keeruliseks muuhulgas

asjaolu, et TVK juhataja töö on olemuselt iseseisev (üksi menetluse ja istungite juhtimine,

töövaidluse osas otsuse tegemine jne), kuivõrd TVK juhatajad on oma töös sõltumatud. Sellest

tulenevalt on ka eelnõusse lisatud alustavale TVK juhatajale teatud perioodiks mentori

määramine.

Eelnevalt välja toodud murekohti kirjeldati ja nendele pakuti lahendusi töövaidluse

lahendamise seaduse väljatöötamiskavatuses. Eelnõuga kavandatavad muudatused erinevad

mõnevõrra väljatöötamiskavatsuses välja pakutud lahendustest. Enamus arvamuse avaldajatest

toetas hindamise lõpetamist, värbamise reguleerimist, TVK juhatajatele koolituste tagamist

ning mentori määramist ametisse sisseelamise toetamiseks. Väljatöötamiskavatuses pakuti ühe

lahendusena TVK juhatajatele 3-aastase „katseaja“ rakendamist, mille jooksul saab neid ametist

vabastada, kui nad ei vasta esitatud nõutele. See lahendus sai pigem negatiivset tagasisidet,

mistõttu sellisel kujul ettepanek eelnõusse ei jõudnud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. TvLS muutmine

Eelnõuga tehakse muudatused TvLS-is.

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõiked 4–6. Muudatus on seotud TVK juhatajate

perioodilise hindamise lõpetamisega. Kehtiva õiguse järgi hinnatakse TVK juhatajate ametisse

sobivust iga kolme aasta tagant. Nüüdseks on leitud, et hindamine praegusel kujul ei ole vajalik,

kuivõrd see ei täida oma eesmärki. Isiku sobivust ametikohale, sh tööõiguse tundmist, tuleks

põhjalikult hinnata tema tööle võtmisel ja esimesel ametisoleku aastal. Kui hiljem esineb

asjaolusid, mis võivad viidata TVK juhataja ametisse sobimatusele, tuleks TVK juhataja

pädevust hinnata nende asjaolude tekkimisel. Eelnõuga lisataksegi seadusesse asjaomased

muudatused (vt punkt 2).

TVK juhatajate puhul ei kaalutud neile hindamise asemel sarnaselt avaliku teenistuse seaduse

ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (836 SE)5 toodud lähenemist, et keskastmejuhtide

ametiaeg on viis aastat. TVK töö kvaliteedi tagamiseks on oluline, et ametis oleksid kogenud

TVK juhatajad ning ei ole otstarbekas TVK juhatajaid iga viie aasta järel uuesti värvata. TVK

juhatajate puhul ei ole asjakohane roteerumine ega avalikus sektoris erinevatel ametikohtadel

töötamine, mida on nimetatud eelnõus toodu tähtajalise ametisuhte soodustamise põhjendusena.

Punkti 2 kohaselt täiendatakse seadust §-dega 71–74.

Paragrahv 71 reguleerib TVK juhatajate värbamist. Lõikega 1 sätestatakse, et TVK juhataja

ametikohale kandideerija õigusalaseid teadmisi, oskusi ja isikuomadusi võib hinnata vestluse,

kaasuse lahendamise ja testidega. Kaotades perioodilise hindamise, tuleb leida alternatiivseid

viise tagamaks, et TVK juhataja ametis on inimesed, kes on pädevad ja täidavad ametikoha 5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cfcf3b00-ad94-43b3-88b7-c149631c2365/avaliku- teenistuse-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/

4

nõudeid. TVK juhatajate pädevust on mõistlik hinnata põhjalikumalt nende värbamisel. Seega

võib kandidaate ees oodata kaasuse lahendamine ja vestlus, mida tehakse ka praegu. Lisaks

võidakse kasutada TVK juhatajate konkurssidel ka teste. Test peaks eelkõige hindama

kandideerija teadmisi TVK juhataja tööd puudutavatest õigusaktidest (nt töölepingu seadus,

TvLS, võlaõigusseadus). Lisaks võidakse teha näiteks laialdaselt kasutuses olevaid vaimse

võimekuse ja isikuomaduste teste.

Lõikega 2 reguleeritakse kandidaadi ametikohale sobivuse hindamist, mida teeb komisjon.

Komisjoni kaasatakse Justiits- ja Digiministeeriumi, Tööinspektsiooni, töövaidluskomisjoni

juhatajate, Eesti Kohtunike Ühingu ja ülikoolide (eelkõige õigusteadust õpetavate ülikoolide)

esindajad. Sarnases koosseisus tegutseb ka praegu komisjon, kes hindab regulaarselt TVK

juhatajate ametisse sobivust, kuid värbamisel ei ole seni komisjoni rakendatud. Komisjoni

liikmete eesmärk on esindada TVK tegevusega kokku puutuvaid valdkondi, mis mõjutavad

enim töövaidluste lahendamise üldise arengu ja kvaliteedi järjepidevat edendamist.

Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija nõuetele vastavuse hindamise ning

hindamise komisjoni moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega (lõige 3).

Paragrahv § 72 reguleerib alustava TVK juhataja ametikohale sisseelamist ja hindamist.

Alustava TVK juhatajana mõeldakse igat ametikohal alustavat TVK juhatajat olenemata sellest,

kas varem ollakse samas ametis olnud või mitte, kuivõrd ka uuesti alustaval TVK juhataja võib

vajada tuge sisseelamiseks.

Lõike 1 kohaselt määrab Tööinspektsioon alustavale TVK juhatajale teiste töövaidluskomisjoni

juhatajate seast mentori kuni 12 kuuks alates ametikohale asumisest. Alustavatel TVK

juhatajatel puudub sisseelamisprogramm, mistõttu on neil ametiga keeruline kohaneda. TVK

juhataja amet on vastutusrikas ning eeldab lisaks õigusalastele teadmistele ka teatud

ametioskusi. Uue ametiga kohanemise teeb keeruliseks muu hulgas asjaolu, et TVK juhataja

töö on olemuselt iseseisev (üksi menetluse ja istungite juhtimine, töövaidluse kohta otsuse

tegemine jne), kuivõrd TVK juhatajad on oma töös sõltumatud. Seega aitaks kogemusega TVK

juhataja tugi alustaval TVK juhatajal kiiremini tööga tuttavaks saada ja paremini kohaneda.

Mentorlusperioodi pikkus on jäetud lahtiseks, et mentori määramisel oleks Tööinspektsioonil

võimalik arvestada konkreetse TVK juhataja soove ja vajadusi ning ka varasemat töökogemust.

Kuivõrd mentori ülesandeid täitvale TVK juhatajale kaasneb sellega lisakoormus, peab mentori

ülesannete täitmine olema tasustatud. Seetõttu makstakse mentoriks nimetatud TVK juhatajale

mentorlusperioodi eest lisatasu 5% ametipalgast.

Lõige 2 näeb ette, et alustavale TVK juhatajale määratud mentor annab tema kohta hinnangu

hiljemalt mentorlusperioodi lõpuks. Hinnangu andmine enne mentorlusperioodi lõppu võib

tulla kõne alla juhul, kui on ilmselge, et inimene ei sobi TVK juhataja ametisse ning ta ei saa

tööd jätkata. Muudel juhtudel tuleks hinnangu andmisega oodata mentorlusperioodi lõpuni. Kui

mentor leiab, et TVK juhataja ei vasta ametikoha nõuetele, võib Tööinspektsioon teha MKM-

ile ettepaneku vabastada TVK juhataja ametist ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu.

Ametikoha nõuetele vastamata jätmisega on tegemist eelkõige siis, kui TVK juhatajal

puuduvad sobivad isikuomadused või vajalikud õigusalased teadmised ning need puudused

mõjutavad oluliselt tema töö kvaliteeti ja võimet TVK juhataja ametikohal töötada.

5

Tööinspektsiooni ettepaneku ja mentori hinnangu põhjal võib MKM otsustada TVK juhataja

ametist vabastada avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 alusel.

TVK juhatajatele ei ole mõistlik rakendada ATS §-s 24 ametnikele ette nähtud katseaega,

kuivõrd 4 kuud on liiga lühike aeg, et hinnata TVK juhataja ametisse sobivust. Lisaks on TVK

juhatajad oma töös sõltumatud, mistõttu ei saa nende sobivust hinnata Tööinspektsioon ega

MKM. Seega on sätestatud hinnangu andmise kohustus mentorile, kelleks on teine TVK

juhataja ning hinnang antakse mentorluse lõppedes.

Paragrahv § 73 reguleerib TVK juhatajate tagasisidestamist ja koolitamist.

Lõike 1 kohaselt peab Tööinspektsioon vähemalt korra aastas töövaidluskomisjoni juhatajaga

koostöövestluse, mille käigus arutatakse TVK juhataja arenguvajadusi (sh koolitusvajadust) ja

töötingimusi, antakse tagasisidet töövaidluskomisjoni juhataja töö kohta ja räägitakse läbi

järgmise perioodi eesmärgid. Sellega luuakse TVK juhatajatele ametnikega sarnane

koostöövestluse formaat, mis võimaldab anda TVK juhatajatele vajalikku tagasisidet nende

tegemiste kohta ning TVK juhatajatel väljendada oma soove ja vajadusi seoses koolituste ja

töökeskkonnaga ning juhtida tähelepanu lahendamist vajavatele murekohtadele.

Koostöövestluse raames võib näiteks teha ülevaate menetlusi puudutavate näitajate kohta:

menetlustähtaegade järgimine, keskmine menetlusaeg, töökoormus, kaebused jm tagasiside,

statistilised näitajaid (nt kompromisside, keeldumiste või rahuldatud nõuete osakaal).

Tööinspektsioonil on võimalik vajaduse korral paika panna koostöövestluste täpsem sisu,

arvestades TVK juhatajate soove ja vajadusi. Koostöövestlusi on võimalik vajaduse korral

pidada ka rohkem kui korra aastas. Koostöövestluse tulemus vormistatakse kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

Ametnikele kehtestab arengu- ja koostöövestluse regulatsiooni ATS § 30. Eelnõu koostamise

käigus kaaluti ka nimetatud regulatsiooni kohaldamist TVK juhatajatele, kuid ATS § 30 lõikes

1 sätestatud vestluse sisu ei arvesta TVK juhatajate töö eripäradega. TVK juhatajate töö

sarnaneb rohkem kohtunikele kui tavalistele ametnikele. TVK juhatajad on sõltumatud ning

keeruline on mõõta ja arutada nende töö tulemusi nagu ametnike puhul tehakse. TVK juhatajate

puhul puudub tööandja ning alluvussuhe. Tööinspektsioon korraldab küll TVK-de tööd, kuid

neile täiendavate ülesannete andmisel tuleb seda teha selgesõnaliselt seaduses. Seetõttu on

oluline sisustada TvLS-is koostöövestluste mõiste TVK juhataja omapärasid arvestades ning

anda Tööinspektsioonile roll nende vestluse läbiviimiseks.

TVK juhataja esimesel ametisoleku aastal peetakse koostöövestlus vähemalt kaks korda. Nii on

võimalik paremini toetada TVK juhatajat ametisse sisseelamisel ning kiiremini reageerida esile

kerkinud murekohtadele.

Lõige 2 reguleerib TVK juhatajate koolitamist. Tööinspektsioon selgitab igal aastal välja TVK

juhatajate koolitusvajaduse ning koostab, arvestades TVK juhatajate ja MKM-i arvamust,

koolituskava, milles märgib kohustuslike koolituste mahu.

TVK töö kvaliteedi hoidmiseks on vaja tagada, et TVK juhatajad oleksid hea kvalifikatsiooniga,

sh vastaksid nende oskused TVK juhataja töö nõudmistele, nende õigusalased teadmised

oleksid ajakohased ning nende otsused lähtuksid kohtupraktikast. Seetõttu on oluline

võimaldada TVK juhatajatele regulaarselt koolitusi asjakohastel teemadel. Praegu puudub

süsteemne TVK juhatajate koolituskohustus või -programm. TVK juhatajate suhtes

kohaldatakse ATS-i § 31. Sättest tuleneb Tööinspektsioonile kohustus rakendada abinõusid

6

ametniku ametialaste teadmiste ja oskuste arendamiseks, sealhulgas kavandada ametiasutuse

eelarvesse selleks vajalikud vahendid. TVK juhatajad peavad teenistusülesannete

asjatundlikuks täitmiseks täiendama oma ametialaseid teadmisi ja oskusi. Samas on TVK

juhatajad pidanud oluliseks koolitusvõimalust just menetlusõiguslikes ja kohtupraktikat

puudutavates küsimustes. Praegu osalevad TVK juhatajad üldiselt samadel koolitustel, kus

osalevad Tööinspektsiooni muud teenistujad (eelkõige iga-aastased koolitused arvestades

teenistujate vajadusi ning MKM-i töövaldkonna nõunike korraldatavad koolitused

tööõigusalaste seadusemuudatuste või rakenduspraktika kohta), kuid TVK juhatajate kui

töövaidluse lahendajate koolitusvajadus on suurem. Seejuures on vaidluse osapoolte õiguste

kaitse aspektist võtmetähtsusega, et TVK juhatajad oleksid hästi kursis kõige uuema

kohtupraktika ja tsiviilkohtumenetlust puudutavate põhimõtetega.

Seetõttu antakse eelnõu kohaselt Tööinspektsioonile ülesanne selgitada välja TVK juhatajate

koolitusvajadus ning selle alusel panna paika koolituskava. Koolituskava koostamisel tuleb

arvestada ka MKM-i arvamust. MKM saab hinnata, kas TVK juhatajatele ette nähtud koolitused

on asjakohased ning aitavad TVK juhatajate pädevust hoida ja arendada.

Lõike 3 kohaselt on Tööinspektsioonil võimalik vajaduse korral kehtestada täpsem kord

koolituste ja koostöövestluste jaoks.

Paragrahv 74 reguleerib TVK juhataja ametist vabastamist.

Lõige 1 näeb ette, et MKM võib põhjendatud kahtluse korral teha käesoleva seaduse § 71 lõikes

2 nimetatud komisjonile ettepaneku hinnata töövaidluskomisjoni juhataja vastavust ametikoha

nõuetele. Teatud olukordades võib sattuda kahtluse alla, kas TVK juhataja vastab endiselt

TvLS-i § 7 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Magistrikraadi olemasolu, kuriteo toimepanemine,

kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandamine ja advokatuurist väljaheitmine on

kergesti kontrollitavad faktid ning nendele nõuetele vastamist on lihtne kontrollida. Samas peab

TvLS-i § 7 lõike 2 kohaselt TVK juhataja tundma tööõigust ja töövaidluse menetluse läbiviimist

ning olema ametikohale vajalike võimete, isiksuse- ja kõlbeliste omadustega. TVK juhataja

tehtud otsuste, läbiviidud menetluste ja tema kohta tehtud kaebuste põhjal võib tekkida kahtlus,

et TVK juhataja ei täida nimetatud nõudeid. Hindamine ei saa toimuda siiski iga väiksema vea

või kaebuse tõttu. TVK juhataja peab olema korduvalt valesti käitunud või peab nähtuma selgelt

ja järjepidevalt, et ta ei tunne vajalikke õigusakte. Enne hindamise korraldamist saab tekkinud

murekohti vajaduse korral arutada TVK juhatajaga koostöövestlusel ning selgitada välja, kas

teda saaks probleemide lahendamisel toetada.

Kuivõrd TVK juhataja on sõltumatu ning tal puudub otsene tööandja, kellele ta allub ning kes

tema töö tulemusi jälgiks, kutsutakse TVK juhataja hindamiseks kokku sama komisjon, kes

hindab TVK juhataja kandidaate värbamise protsessis. Komisjoni rakendamine võimaldab

tagada TVK juhataja hindamise objektiivsuse.

Lõige 2 annab komisjonile vabaduse hindamise põhjal otsustada, mis TVK juhatajaga edasi

toimub. Komisjon võib anda soovitusi TVK juhataja oskuste ja teadmiste täiendamiseks, kui

nähakse, et ta võib ennast parandada. Samas on komisjonil võimalus teha valdkonna eest

vastutavale ministrile ettepanek TVK juhataja ametist vabastada.

Lõige 3 võimaldab komisjonil otsuse tegemiseks hinnata TVK juhataja teadmisi. Selleks võib

korraldada testi või kaasuse lahendamise. Selline hindamine sarnaneb praegu kehtiva õiguse

kohaselt ette nähtud regulaarse hindamisega, mille raames TVK juhatajad lahendavad kaasuse

7

ja läbivad vestluse. Seega vabanevad TVK juhatajad regulaarse hindamise läbimise kohustusest

ning nende ametisse sobivust hinnatakse ainult juhul, kui tekib päriselt kahtlus, et TVK juhataja

ei sobi ametisse.

Kui TVK juhataja hindamise tulemusel teeb komisjon ettepaneku TVK juhataja ametikohalt

vabastada, siis tehakse seda ATS-i § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu (lõige

4).

Punktiga 3 täiendatakse TvLS-i §-ga 661.

Lõige 1 näeb ette juba ametis olevatele TVK juhatajatele kohustuse teha sama õigusalaseid

teadmisi hindav test, mille edaspidi teevad TVK juhataja ametikohale kandideerijad § 71 lõike

1 alusel. Praegu ametis olevate TVK juhatajate õigusalaseid teadmisi ei ole sellisel viisil

kontrollitud, seega selleks, et uued ja praegused TVK juhatajad oleksid võrdses olukorras, on

oluline, et nende teadmisi on kontrollitud samal viisil. Ametis olevaid TVK juhatajaid on küll

varem hinnatud, kuid selle käigus lahendatava kaasusega kontrollitakse nende teadmisi ainult

osaliselt, test võimaldab õigusalaseid teadmisi kontrollida laiemalt. Seetõttu on vaja, et testi

teeksid ka juba ametis olevad TVK juhatajad. Edaspidi on TVK juhatajad regulaarsest

hindamisest ja teadmiste kontrollist vabastatud ning selle asemel tuleb üks kord teha test

õigusalaste teadmiste kontrollimiseks.

Testi korraldab ja tulemust hindab TvLS-i § 71 lõikes 2 nimetatud komisjon. Kui komisjon

hindab TVK juhajata testi tulemuse positiivseks, jätkub tema teenistussuhe.

Lõige 2 näeb ette teenistussuhte lõpetamise aluse, kui TVK juhataja ei läbi testi edukalt.

Lõige 3 reguleerib TVK juhataja teenistussuhte lõpetamist, kui juhataja keeldub hindamisest,

jätab mõjuva põhjuseta hindamisele ilmumata või kasutab hindamisel lubamatuid

abivahendeid. Sellisel juhul tunnistatakse isik ametikoha nõuetele mittevastavaks ja

vabastatakse ametikohalt ATS-i § 95 alusel. ATS-i § 95 reguleerib teenistusest vabastamist

asjaolude tõttu, mis välistaksid teenistusse võtmise. Sellekohased nõuded tulenevad ATS-i §-

dest 14 ja 15 ning TvLS-ist, mis on lisatingimused ATS-i § 15 punkti 5 mõttes.

Lõige 4 näeb ette, et lõikes 3 nimetatud isikule ehk isikule, kes ei saa testis positiivset tulemust,

on õigus ATS-i § 102 lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitistele. Kuivõrd antud olukorras võib TVK

juhataja ootamatult töö kaotada, aitavad ette nähtud hüvitised vähendada töökaotuse negatiivset

mõju.

3.2. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs

Põhiõiguse riive

Eelnõu muudatused on eelkõige seotud inimese õigusega vabalt valida töökohta. Põhiseaduse

(PS) § 29 lõike 1 esimese lause kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta. Sama lõike teine lause näeb ette, et seadus võib sätestada selle õiguse

kasutamise tingimused ja korra. PS § 29 on mitmetahuline õigus, hõlmates nii isiku õigust, et

riik ei sekkuks põhjendamatult tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku õigusesse (PS § 29

lõige 1), kui ka õigust riigi positiivsele tegevusele selle vabaduse kindlustamisel (PS § 29 lõiked

3 ja 4).

8

Siiski võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Ühe suure piirangute

grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele

või töökohtadele tagamaks nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate isikute ohutuse ja

heaolu.6 Nii on ka TvLS-s sätestatud nõuded TVK juhataja ametikohale ning käesolev eelnõu

ei puuduta neid nõudeid, vaid sätestatakse, kuidas nõuetele vastavust kontrollitakse

ametikohale kandideerimisel ja ametisoleku ajal. Seega kavandatavad muudatused ei mõjuta

oluliselt PS § 29 lõikes 1 sätestatud õiguse teostamist.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi õiguslikke termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on puutumuses Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga7. Harta artikli 47 kohaselt on igaühel

õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

6. Seaduse mõjud

Uue regulatsiooniga luuakse TVK juhatajate sisseelamise ja ametialase arengu süsteem ning

kujundatakse ümber ametisse sobivuse hindamise süsteem. Alustavate TVK juhatajate

toetamiseks hakatakse rakendama mentorlust kuni 12 kuu jooksul. Lisaks hakatakse kõigi TVK

juhatajatega regulaarselt pidama koostöövestlusi ning välja selgitama nende koolitusvajadust,

mille alusel koostatakse TVK juhatajate ja MKM-i arvamust arvestav koolituskava.

Lõpetatakse senine perioodiline, iga kolme aasta järel toimuv ametisse sobivuse hindamine.

Selle asemel hakatakse juhatajate sobivust hindama põhjalikumalt värbamisprotsessis, alustava

juhataja puhul mentorlusperioodi lõpus ning edaspidi üksnes põhjendatud vajaduse korral

ametiaja jooksul. Lisaks kehtestatakse sätted, mille kohaselt peavad enne muudatuse jõustumist

ametisse nimetatud TVK juhatajad läbima ühe korra õigusalaste teadmiste testi.

Seaduse rakendamisega kaasneb sotsiaalne mõju ja mõju riigiasutustele. Muudatused ei mõjuta

haridust, kultuuri ja sporti; keskkonda; infotehnoloogiat ja infoühiskonda; riigikaitset ja

välissuhteid; siseturvalisust ega regionaalarengut.

6.1. Sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: töövaidluskomisjonide juhatajad

Eestis on kaheksa töövaidluskomisjoni, igaühes on üks juhataja. Muudatused puudutavad kõiki

TVK juhatajaid, kuid kokkuvõttes väikest sihtrühma.

Muudatuste tulemusena muutub TVK juhatajate ametisse sobivuse hindamise ja ametialase

arengu süsteem toetavamaks, paindlikumaks ja sisulisemaks. Suurem rõhk liigub juhatajate

põhjalikumale valikule värbamisprotsessis, sisseelamise toetamisele ning ametialase arengu

järjepidevale toetamisele kogu ametiaja jooksul.

Juhatajate professionaalset pädevust toetatakse ja arendatakse senisest enam mentorluse,

koostöövestluste ja sihitud koolituste kaudu. Mentoriks valitud TVK juhatajale kaasneb sellega

6 Henberg, A., Muller, K. PSK § 29/9 7 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A12012P%2FTXT

9

küll mõnevõrra suurem töökoormus, kuid praktikas on viimastel aastatel korraldatud ligikaudu

üks konkurss aastas, mistõttu on mentorlusega seotud lisakoormus eeldatavasti piiratud.

Mentorirolli on võimalik kogenumate TVK juhatajate vahel periooditi jagada, kuna pikaajalise

kogemusega TVK juhatajaid on ametis mitu. Koostöövestlused ja sihitud koolitused pakuvad

edaspidi TVK juhatajatele paremaid võimalusi töökorralduses ja oma tööalases arengus kaasa

rääkida ning oma teadmisi ja oskusi vajaduspõhiselt arendada. Seni on TVK juhatajad saanud

osaleda peamiselt teistele TI ametnikele suunatud koolitustel, mis ei pruugi alati arvestada TVK

juhataja töö spetsiifilisi vajadusi. TVK juhatajate sisseelamise ja arengu toetamise tulemusena

võivad paraneda TVK juhatajate ametialased oskused, motivatsioon ning töö kvaliteet.

Muudatuste tulemusena väheneb perioodilise hindamise roll ning TVK juhatajate pädevuse

hindamine muutub vajaduspõhiseks. See võib vähendada juhatajates kohustusliku testimisega

seotud pinget, mis tuleneb kohustuslikust formaalse iseloomuga testimisest, millega kaasneb

ametist vabastamise risk isegi töökvaliteedi ja töö sisu seisukohast ebaoluliste eksimuste tõttu.

Kuigi sellised juhtumid on praktikas väga ebatõenäolised, kaasneb sellega siiski

psühholoogiline pinge, mis võib halvendada ka töökvaliteeti. Kuigi ka vajaduspõhine

hindamine võib teatud määral tekitada ebakindlust, kuna hindamine ei ole enam ajaliselt ette

teada ning võib tulla ootamatult, eeldab sellise hindamise algatamine alati põhjendatud kahtlust

ning senise praktika kohaselt on vajadus selleks tõenäoliselt väga harv. Lisaks võimaldab uus

süsteem TVK juhatajal vajaduse korral selle protsessi raames oma teadmisi ja oskusi selgitada

või täiendada. Seega edaspidi TVK juhataja jaoks hindamiste arv ja sellega kaasnev stress

tõenäoliselt väheneb. Praegu on pikaajalise, viie või enama aasta pikkuse staažiga TVK

juhatajaid ametis mitu.

Ühekordne test enne uue regulatsiooni jõustumist toob ametis olevatele TVK juhatajatele

ajutiselt kaasa lisakoormuse ja pinge, kuid asendab edaspidi korduva hindamise kohustuse.

Kokkuvõttes võib muudatuste tulemusena väheneda TVK juhatajate tööga seotud pinge ning

samal ajal tugevneda nende ametialane tugi ja paraneda arenguvõimalused, mis võib

suurendada tööalast kindlustunnet ja autonoomiat ning parandada psühhosotsiaalset

töökeskkonda. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuna TVK juhatajate töökorraldus teatud

määral muutub, kuid see ei muuda nende põhitegevust ega nõua märkimisväärseid

kohanemistegevusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna kavandatud meetmeid

rakendatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Kaasnevad sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub TVK-sse aastas vastavalt 0,3% ja 0,2%

TVK juhatajate töökvaliteedi paranemine võib omakorda parandada töövaidluskomisjonide

otsuste kvaliteeti, mis võib vähendada edasikaebamiste arvu ning võimaldada töövaidluste

osapooltel saada oma vaidlustele kiirem ja usaldusväärsem lahendus. Seega võib kaudselt

avalduda positiivne mõju ka tööturu teistele osalistele. Samas on mõju eeldatavasti piiratud,

kuna andmed ei viita olulistele süsteemsetele kvaliteediprobleemidele. TVK otsustega

pöördutakse keskmiselt ligikaudu 15% juhtudel maakohtusse ning üle pooltel juhtudel jõuab

kohus samale järeldusele, mis viitab, et TVK otsuste kvaliteet on juba praegu üldjoontes hea8.

8 Justiitsministeerium. 28.06.2023. Töövaidluste lahendamise analüüs. Töövaidluste lahendamise analüüs.pdf

10

6.2. Mõjud riigiasutustele

Sihtrühm: Tööinspektsioon

Muudatuste tulemusena ühest küljest TI töökoormus väheneb, kuna lõpeb TVK juhatajate

perioodiline hindamine, mille protsessis TI hindamiskomisjoni liikmena osaleb. Hindamine

muutub vajaduspõhiseks ning senise praktika põhjal võib eeldada, et tõenäoliselt hakatakse

vajaduspõhiseid hindamisi väga harva korraldama. Teisalt toovad muudatused TI-le kaasa

korralduslikke lisaülesandeid, nagu põhjalikum värbamisprotsess ning TVK juhatajate arengu

toetamine. Suurem koormus võib tekkida eelkõige muudatuste rakendamise algfaasis, näiteks

koostöövestluste formaadi väljatöötamisel. Samuti on koolituste korraldamiseks vaja

planeerida rahalisi lisavahendeid. Muudatuste mõju ulatus ja sagedus on siiski piiratud, kuna

TVK juhatajad (8 inimest) moodustavad väikese osa kõikidest TI töötajatest (ca 90 inimest)

ning uued tegevused toimuvad kord aastas ja on planeeritava töömahu ja kuluga.

Sihtrühm: MKM

MKMi töökoormus tõenäoliselt väheneb nagu TI-l, kuna lõpeb TVK juhatajate perioodiline

hindamine, mille protsessis MKM hindamiskomisjoni liikmena osaleb. Teisalt lisanduvad

MKM-ile uued ülesanded, nagu arvamuse avaldamine TVK juhatajate iga-aastase koolituskava

kohta, õigusalaste teadmiste testi väljatöötamine ning praegu ametis olevate TVK juhatajate

teadmiste testi korraldamine ja hindamine. Muudatuste mõju ulatus ja sagedus on piiratud, kuna

TVK juhatajaid on vähe ning värbamisi ja võimalikke sobivuse hindamisi toimub pigem harva.

Lisaks on enne muudatuse jõustumist ametis olevate TVK juhatajate testimine vaid ühekordne

tegevus. Muudatused ei muuda MKMi põhifunktsioone ega eelda märkimisväärseid

kohanemistegevusi.

Sihtrühm: hindamiskomisjoni liikmed (kohtud, ülikoolid ja JDM)

Kehtiva korra kohaselt osalevad JDMi, kohtunike ja ülikoolide esindajad hindamiskomisjoni

liikmetena TVK juhatajate iga kolme aasta järel toimuvas perioodilises hindamises. Muudatuste

tulemusena muutub komisjoni liikmete osalemine hindamisprotsessis vajaduspõhiseks.

Seetõttu võib komisjoni töö olla edaspidi mõnevõrra vähem planeeritav. Sisuliselt komisjoni

töö olemus ei muutu ning värbamisi ja võimalikke sobivuse hindamisi toimub pigem harva.

Senise praktika kohaselt on TVK juhatajate värbamisi toimunud ligikaudu üks kord aastas ning

ametis olevate TVK juhatajate vajaduspõhiseid hindamisi hakkab tõenäoliselt esinema väga

harva. Seega on mõju piiratud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud Tööinspektsioonile seoses TVK juhatajate koolituste

võimaldamisega ning alustava TVK juhataja mentorile makstava lisatasuga. MKM-ile võivad

kaasneda kulud seoses värbamisel kasutatava testi koostamisega. Kulud kaetakse

Tööinspektsiooni eelarvest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumisel muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamisega

(haldusmenetluse seaduse § 93 lõige 1) kehtetuks tervise- ja tööministri 23.12.2017. a

11

määrus nr 71 „Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord“ (RT I,

13.07.2023, 78).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Seaduse jõustumiseks ei ole vaja näha ette üleminekuaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule,

Tööinspektsioonile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti

Personalijuhtimise Ühingule PARE, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti

Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule,

Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule ning tööõiguse

ekspertidele Thea Rohtlale, Merle Eriksonile ja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ-le.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………………………….. 2026

(allkirjastatud digitaalselt)