Avalik konsultatsioon järgmise kümnendi energiatõhususraamistiku kohta
Sissejuhatus
Nagu Euroopa Komisjoni 2026. aasta tööprogrammis on märgitud, kavatseb komisjon oma kliimaeesmärkide saavutamisel püsida ettenähtud ajakavas ja tulla välja eelolevat kümnendit hõlmava tugiraamistikuga, mis tagab Euroopa konkurentsivõime ja kestlikkuse, ning muu hulgas töötada välja energiatõhususraamistiku ja järk-järgult kaotada fossiilkütuste toetused. Algatuse eesmärk on aidata valmistada ette tulevikukindel energia- ja kliimapoliitika raamistik, mis toetab ELi jõupingutusi süsinikuheite vähendamise, taskukohase energia, julgeoleku ja konkurentsivõime eesmärkide saavutamisel.
Algatus aitab saavutada Euroopa kliimamääruse algselt kokkulepitud muudatuses esildatud eesmärki vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 90 % võrreldes 1990. aastaga. Energiatõhususel peaks eeldatavasti olema keskne roll selle eesmärgi kulutõhusal saavutamisel ning samal ajal peaksid tänu sellele suurenema konkurentsivõime ja energiajulgeolek ning olema tagatud taskukohane energia kodanike ja ettevõtjate jaoks. Järgmise kümnendi energiatõhususraamistiku väljatöötamisel võetakse arvesse muid kogu ELi kliima- ja energiaõigust käsitlevaid käimasolevaid ja kavandatud algatusi, sealhulgas energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse läbivaatamist, 2030. aasta järgseks perioodiks liikmesriikides seatud kliimaeesmärke ja võetavaid paindlikkusmeetmeid, ajakohastatud taastuvenergiaraamistikku, ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (EL HKS), energialiidu sotsiaalset mõõdet ning muid asjakohaseid energiapoliitika algatusi ja toetavaid vahendeid.
Energiatõhususe direktiivis on sätestatud terviklik raamistik energiatõhususe edendamiseks kogu ELis, sealhulgas siduvad ELi tasandi eesmärgid, riikide panused, valdkondlikud meetmed, avaliku sektori juhtroll ning planeerimis-, järelevalve- ja aruandluseeskirjad. See toetab strateegilist keskpikka ja pikaajalist energiaalast planeerimist, sidudes selle energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas määruses sätestatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega, ning aitab kaasa ELi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ning pikaajaliste eesmärkide saavutamisele. Samuti annab see komisjonile aluse jälgida ELis ja liikmesriikides tehtavaid edusamme ning võtta parandusmeetmeid, kui ambitsioonid või rakendamine ei ole piisavad.
Võttes arvesse muutuvaid poliitilisi vajadusi ja üleminekut 2030. aasta järgsesse perioodi, hindab komisjon energiatõhususraamistiku senist toimimist ja selgitab välja valdkonnad, kus raamistikku saaks järgmiseks kümnendiks veelgi ühtlustada, tugevdada või kohandada. Hindamisel võetakse arvesse energiatõhususe suurenevat tähtsust vähese süsinikuheitega, keskkonnahoidlikuma, elektrifitseerituma ja integreerituma energiasüsteemi kavandamisel ja käitamisel, vajadust toetada tööstuse konkurentsivõimet ja innovatsiooni ning sotsiaalse õigluse ja õiglase ülemineku tähtsust, lõpetades samal ajal ELi sõltuvuse fossiilkütuste impordist ning vähendades fossiilkütuste toetusi, halduskoormust ja kulusid.
Sellele hinnangule ja komisjoni 2024.-2029. aasta poliitilistele prioriteetidele tuginedes uurib komisjon võimalusi ELi energiatõhususraamistiku edasi arendamiseks, et tagada järgmiseks kümnendiks tõhus, paindlik ja tulevikku suunatud raamistik.
Sellega seoses käivitab komisjon avaliku konsultatsiooni, et koguda arvamusi kõigilt huvitatud isikutelt. Konsulteerimiseks kasutatakse kaheosalist küsimustikku:
1. osa sisaldab küsimusi vastaja kohta.
2. osas keskendutakse järgmise kümnendi energiatõhususraamistiku peamistele aspektidele, täpsemalt järgmisele:
• energiatõhususpoliitika praeguse raamistiku tulemuslikkus ja sidusus;
• energiatõhususe roll uues kliima- ja energiaraamistikus (poliitiline ja strateegiline suund, valdkondlikud normid ja rahastamisraamistik ning tugivahendid);
• õigusraamistiku ühtlustamine ja halduskoormuse vähendamine (sektorite ja poliitikavaldkondade tegevuse tõhusam koordineerimine).
Saate salvestada oma vastused mustandina ja esitada need hiljem. Lisaks mõnele kohustuslikule küsimusele võite vastata enda jaoks oluliste jaotiste küsimustele. Kui küsimustele vastates kasutate vaba teksti välja lisamärkuste esitamiseks, siis tehke seda lühidalt. Küsimustiku lõpus on võimalik laadida üles kas üksikasjalikumaid märkusi või arvamusi sisaldav dokument.
Järgmise kümnendi energiatõhususraamistik
1. Energiatõhususpoliitika praeguse raamistiku tulemuslikkus ja sidusus
Praegune energiatõhususpoliitika raamistik võiks järgmise kümnendi strateegilisi eesmärke laialdasemalt toetada. See hõlmab kiiremat üleminekut kliimaneutraalsusele, ELi konkurentsivõime tugevdamist, energiajulgeoleku ja energiasüsteemi vastupanuvõime suurendamist, strateegilise autonoomia toetamist ning keskkonnahoidliku tehnoloogia ja nullnetotehnoloogia väärtusahelate probleemide lahendamist.
Energiatõhususpoliitika peaks tagama energiatõhususe tulevase vähese süsinikuheitega energiasüsteemi kavandamisel ja käitamisel, et lõimida süsteemi suures mahus taastuvenergiat, lõpetada energia raiskamine, suurendada ülemäärase soojuse ja heitsoojuse korduskasutust ning minimeerida üleminekukulusid. Samuti võiks energiatõhususpoliitika aidata kaasa fossiilkütuste järkjärgulisele kasutuselt kõrvaldamisele ja neile kütustele makstavate toetuste kaotamisele ning oskuste, tööjõu arendamise ja töökohtade loomise aspektide süstemaatilisemale lõimimisele. Energiatõhususel on keskne roll ka kliimamuutustele vastupanu suurendamisel ja kliimamõjudega kohanemise toetamisel paremini lõimitud energiasüsteemis.
Lisaks on võimalik suurendada sidusust ja koostoimet energiatõhususraamistiku ja muude poliitikavaldkondade vahel, sealhulgas keskkonna- (eelkõige õhukvaliteet) ja kliimapoliitika, transpordi-, tööstus-, ehitus- ja linnaarengu-, põllumajandus-, makromajandus- ja tööstuspoliitika ning energialiidu sotsiaalse mõõtme vahel, et maksimeerida üldist tulemuslikkust ja kulutõhusust
1. Mil määral nõustute järgmise väitega?
Energiatõhususe direktiivi peamised eesmärgid, eelkõige energiatõhususe rakendamine prioriteedina kõigis sektorites, takistuste kõrvaldamine energiaturul ja energiatõhusust negatiivselt mõjutavate turutõrgete kõrvaldamine, on 2030. aasta järgse raamistiku puhul endiselt asjakohased.
Palun selgitage oma vastust.
2. Mil määral on energiatõhususe direktiiv oma eesmärgid seni saavutanud?
Üldse mitte
Vähesel määral
Mõningal määral
Mõõdukal määral
Suurel määral
Arvamus puudub
* Palun valige vastusevariant.
Palun selgitage oma vastust.
3. Mis on ELi energiatõhususepoliitika raamistiku tulemuslikkusele kõige rohkem kaasa aidanud? (Andke igale allpool esitatud variandile punkte vahemikus 1-5, kus 1 tähistab väga väikest ja 5 väga suurt panust.)
1
2
3
4
5
Arvamus puudub
* Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte
* ELi tasandi eesmärgid ja/või riikide panused
* Siseriiklikud planeerimis- ja aruandlusnõuded
* Energiasäästukohustus
* Avaliku sektori eeskuju
* Energiaauditid ja energiajuhtimissüsteemid
* Tarbijate teavitamine ja mõõtmine
* Kütte ja jahutuse energiatõhusus
* Kohalikud kütte- ja jahutuskavad
* Rahaline ja tehniline abi
Muu
Täpsustage, kui vastasite „muu“:
4. Millised tegurid on piiranud praeguse raamistiku tõhusust? (Andke igale allpool esitatud variandile punkte vahemikus 1-5, kus 1 tähistab väga väikest ja 5 väga suurt panust.)
1
2
3
4
5
Arvamus puudub
* Ebapiisavad eesmärgid
* Siseriiklike energiatõhususraamistike vähene ühtlustamine ja vähene piiriülene koostalitlus
* Normide keerukus ja suur halduskoormus
* Ebaühtlane rakendamine liikmesriikides
* Ebapiisav täitmise tagamine
* Piiratud juurdepääs rahastamisallikatele
* Piiratud majanduslik põhjendatus
* Oskuste nappus
Muu
Täpsustage, kui vastasite „muu“:
5. Mil määral on energiatõhususe direktiiv soodustanud energiatõhususalaseid jõupingutusi järgmistes sektorites?
Üldse mitte
Vähesel määral
Mõningal määral
Mõõdukal määral
Suurel määral
Arvamus puudub
* Hooned
* Küte ja jahutus
* Tööstus
* Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)
* Transport
* Kommertsteenused
* Avalikud teenused
6. Mil määral on energiajuhtimissüsteemid ja energiaauditid osutunud tõhusaks viisiks, kuidas optimeerida ettevõtete energiatõhusust ja aidata kaasa kulude kokkuhoiule?
Palun selgitage oma vastust.
7. Millised energiasäästukohustuse täitmiseks rakendatud siseriiklikud poliitikasuunad ja -meetmed (energiatõhususe direktiivi artiklid 8-10) on osutunud praeguses raamistikus kõige tõhusamaks? (Andke igale allpool esitatud variandile punkte vahemikus 1-5, kus 1 tähistab ebatõhusat ja 5 väga tõhusat varianti.)
Täpsustage, kui vastasite „muu“:
8. Millised tegurid on mõjutanud energiatõhususe direktiivi V lisa kohaldamise tulemuslikkust energiasäästukohustuse täitmisel?
Valikud vahemikus 1 – 3
a. Sätete keerukus
b. Erinevad energiasäästu arvutamise meetodid
c. Ebaühtlane rakendamine liikmesriikides
d. Piiratud arv erandeid täiendavuse põhimõttest
e. Ebapiisavad suunised
f. Fossiilkütuste otsese põletamisega seotud meetmetest tuleneva säästu väljajätmine
g. Vähene huvi energiasäästuga seotud rahalise kasu teenimise vastu tulenevalt keerukusega seotud suurtest tehingukuludest
h. Muu
Täpsustage, kui vastasite „muu“:
9. Millised energiatõhususe direktiivi sätted on olnud kütte ja jahutuse energiatõhususe suurendamisel kõige tõhusamad?
Valikud vahemikus 1 – 3
a. Kohalikud kütte- ja jahutussüsteemi planeerimist käsitlevad sätted
b. Tõhusa koostootmise arendamist käsitlevad sätted
c. Kaugkütte ja -jahutuse energiatõhusust käsitlevad sätted
d. Heitsoojuse taaskasutust käsitlevad sätted
e. Mõõtmist ja arvetel esitatavat teavet käsitlevad sätted
f. Muu
Täpsustage, kui vastasite „muu“:
2. Energiatõhususe roll uues kliima- ja energiaraamistikus
a. Poliitiline ja strateegiline suund
Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse läbivaatamise raames palus komisjon ajavahemikul 18. detsembrist 2025 kuni 12. märtsini 2026 tõendeid selle kohta, milline peaks eelistatavalt olema 2030. aasta järgse raamistiku sihiks seatav ülesehitus, sealhulgas seoses energiatõhususega. Komisjon palub sidusrühmadel kõnealuse konsultatsiooni käigus vastata selleteemalistele küsimustele, kuni see konsultatsioon on veel avatud.
Siin on korratud küsimused energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse läbivaatamise kohta, kui Teil ei ole võimalik osaleda energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse teemalises konsultatsioonis, mis kestab 12. märtsini 2026.
1. ELis on praegu seatud 2030. aasta energiatõhususeesmärk koos soovituslike riiklike panustega. Kuidas Teie arvates tuleks energiatõhusust väljendada ja milline peaks olema süsteemi struktuur, et see toetaks energiatõhususe vajalikku kasutuselevõttu ELi 2040. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks? (Järjestage järgmised variandid või nõustuge algse järjestusega.)
Järjestage
• 1. variant. Jätkatakse ELi siduva energiatõhususeesmärgi praeguse struktuuriga, mida toetavad valemitega kindlaks määratud riiklikud panused.
• 2. variant. Säilitatakse 1. variandiga samalaadne siduvate ELi eesmärkidega struktuur ja samal ajal tagatakse liikmesriikidele paindlikkus vastavalt nende eripärale.
• 3. variant. Kogu ELi jaoks kehtestatakse üks üldine puhta energia eesmärk koos peamiste energiaparameetrite, sh energiatõhususe miinimumkünnistega.
• 4. variant. Kogu ELi jaoks kehtestatakse üks üldine geofitseerimiseesmärk koos peamiste parameetrite (nt taastuvenergia ja energiatõhusus) miinimumkünnistega
• 1., 2., 3. või 4. varianti täiendatakse/kombineeritakse energiasüsteemi põhikomponentide (nt elektrifitseerimine, heitsoojusenergia vähendamine või korduskasutamine) põhiliste tulemusnäitajate seirega ning ühtlasi tagatakse läbipaistvus ja võrreldavus.
• Muu variant või variantide kombinatsioon
Kui sidusrühmadel on midagi lisada või täpsustada seoses 2030. aasta järgse eesmärgi ülesehitusega, siis seda saab teha siin:
Kui valisite variandi „muu variant või variantide kombinatsioon“, siis täpsustage:
kuni 1000 tähemärki
2. Kuidas tuleks võrrelda/jälgida pärast 2030. aastat energiatõhususe valdkonnas tehtavaid edusamme?
• Energiatarbimise seisukohast
• Energiamahukuse seisukohast
• Muu
• Arvamus puudub
Täpsustage, kui vastasite „muu“:
3. Millised meetmed tagaksid kõige paremini 2030. aasta järgsete energiatõhususeesmärkide saavutamise?
Valikud vahemikus 1 – 3
• Parem jälgimine ja aruandlus
• Parandusmeetmed või täitmise tagamise meetmed
• Parem energiatõhususe rahastamise raamistik
• Parem tehniline abi
• Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte parem kohaldamine
• Muu
Täpsustage, kui vastasite „muu“:
4. Kas tulevane ELi energiatõhususpoliitika peaks tagama kogu energiasüsteemi tõhususe, keskendudes võrdselt energiatõhususpotentsiaalile nii pakkumis- kui ka nõudluspoolel?
• Peaks küll
• Ei peaks
• Arvamus puudub
Palun selgitage oma vastust:
1
2
3
4
5
Arvamus puudub
* Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte parem kohaldamine siseriikliku energiasüsteemi planeerimisel
* Kogu süsteemi kulude arvutamine, et seada energiatõhususvõimalused pakkumis- ja nõudluspoolel esikohale
* Tehisintellekti kasutamise soodustamine energiasüsteemi projekteerimisel ja käitamisel
* Energiasüsteemi planeerimise detsentraliseerimine ning kohaliku tasandi mõjuvõimu suurendamine süsteemi tõhusal projekteerimisel ja lõimimisel
* Põhiline tulemusnäitaja või eesmärk, näiteks heitsoojuse vähendamiseks
Eespool nimetatud meetmete kombinatsioon
Muu
5. Millised poliitikameetmed on tõhusad energiatõhususe tagamisel tulevase vähese süsinikuheitega energiasüsteemi kavandamise ja käitamise jaoks? (Andke igale allpool esitatud variandile punkte vahemikus 1-5, kus 1 tähistab ebatõhusat ja 5 väga tõhusat varianti.)
Kui valisite „eespool nimetatud meetmete kombinatsioon“ või „muu“, siis täpsustage:
6. Milliseid vahendeid tuleks seoses võimaliku energiasäästukohustusega eelistada, et saavutada kokkuhoid lõppkasutuses riigi tasandil ja lõpptarbimissektorites?
• Energiatõhususkohustuse süsteemid
• Valgete sertifikaatide süsteemid
• Energiatõhususoksjonid
• Riiklikud energiatõhususfondid ja sihtotstarbelised energiatõhususe rahastamise programmid, sealhulgas finantsinstrumendid
• Maksustamine ja rahalised stiimulid
• Muu
Täpsustage, kui vastasite „muu“:
b. Valdkondlikud erisätted
1. Millistes sektorites või valdkondades tuleks energiatõhususe suurendamiseks rohkem pingutada?
Valikud vahemikus 1 – 3
• Hooned
• Küte ja jahutus
• Tööstus
• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), sealhulgas andmekeskused
• Energiasüsteem
• Transport
• Kommertsteenused
• Avalik sektor
• Finantssektor
• Muu
Täpsustage, kui vastasite „muu“:
2. Millised energiatõhususe direktiivi sätted avaliku sektori kohta on tulevikus kõige asjakohasemad ja millega tuleks jätkata / mida tuleks tugevdada?
Valikud vahemikus 1 – 3
• Energiajuhtimissüsteemid ja avaliku sektori asutuste energiaauditid
• Energiatarbimise vähendamise eesmärgid avalikus sektoris
• Liikmesriikide abi piirkonna ja kohaliku tasandi asutustele
• Kohustus renoveerida igal aastal 3 % üldkasutatavatest hoonetest
• Energiasääst üldkasutatavates hoonetes
• Kohustuslikud energiatõhususkriteeriumid riigihangetes
3. Kas energiajuhtimissüsteemide ja energiaauditite rakendamine ettevõtetes peaks jätkuma / kas seda tuleks tugevdada?
a. Peaks küll
b. Ei peaks
c. Arvamus puudub
Palun selgitage oma vastust:
4. Milline peaks olema energiajuhtimissüsteemide ja energiaauditite rakendamise põhikriteerium ettevõtetes?
• Ettevõtte suurus (nt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), muud kui VKEd)
• Energiatarbimine
• Tegevussektor (nt tööstus, transport, teenused)
• Kasvuhoonegaaside heide
Täpsustage, kui vastasite „muu“:
5. Missuguste ettevõtjate suhtes tuleks energiajuhtimissüsteeme ja energiaauditeid kohaldada? (Tingimuste kohta vt komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise artikli 3 lõige 1)
• Ainult autonoomsed ettevõtjad
• Autonoomsed ettevõtjad ja sidusettevõtjad
• Autonoomsed ettevõtjad, partnerettevõtjad ja sidusettevõtjad
• Muu
Täpsustage, kui vastasite „muu“:
6. Millised energiatõhususe direktiivi sätted kütte ja jahutuse kohta on kõige asjakohasemad tulevikus ja fossiilkütuse kasutamise järkjärgulise kaotamise puhul ning millega tuleks jätkata / mida tuleks tugevdada?
Valikud vahemikus 1 – 3
• Kohalikud kütte- ja jahutuskavad, mis on seotud riiklike energia- ja kliimakavadega ning riiklike õhusaaste kontrolli programmidega, samuti õhukvaliteedikavad
• Tõhusat kaugkütet ja -jahutust käsitlevad sätted
• Keskkonnasäästlikku kütte- ja jahutustehnoloogiat, sealhulgas soojuspumpasid, geotermilise energia süsteeme ja päikese soojusenergial põhinevat tehnoloogiat käsitlevad sätted
• Tõhusat koostootmist käsitlevad sätted
• Elektrienergiasektorist, tööstusest, teenustest ja andmekeskustest pärit heitsoojuse taaskasutamist käsitlevad sätted
• Mõõtmist ja arvetel esitatavat teavet käsitlevad sätted
• Muud (või uued) sätted
Täpsustage, kui vastasite „muud (või uued) sätted“:
7. Kas heitsoojuse / ülemäärase soojuse / tootmisprotsessi käigus tekkiva soojuse taaskasutamine peaks muutuma kohustuslikuks, kui kulude-tulude analüüsi või energiaauditite abil on kindlaks tehtud kulutõhusad korduskasutusvõimalused?
a. Peaks küll
b. Ei peaks
c. Arvamus puudub
Palun selgitage oma vastust:
8. Kas linnapiirkondades tuleks tõhususe suurendamiseks seada esikohale küttevõrgud (nt kaugküte) ja vältida olukorda, kus kohaliku elektrivõrgu võimsust napib või elektrienergia jaotamise kulud suurenevad hüppeliselt?
• Jah, küttevõrkudel peaks olema miinimumosakaal kogu kütte- ja jahutusvarustuses
• Jah, kohalikele omavalitsustele tuleks anda õigus otsustada, milliseid linnapiirkondi küttevõrgud varustavad
• Jah, tuleks nõuda küttevõrkude tarnitava soojuse madalamat siseriiklikku maksustamist (käibemaksu ja aktsiisi miinimum- või nullmäär)
• Jah, küttevõrke tuleks arendada investeeringuid võimaldava rahastamisraamistiku kaudu
• Jah, hoonete ja tööstuse tekitatava süsinikuheite vähendamiseks mõeldud keskkonnahoidlikku kütte- ja jahutustehnoloogiasse investeerimist võimaldava rahastamisraamistiku kaudu
• Muud prioriseerimismeetmed
• Prioriseerimine ei ole vajalik
Täpsustage, kui vastasite „muud prioriseerimismeetmed“:
1
2
3
4
5
Arvamus puudub
* Reguleerimine ei ole vajalik
* Säilitada energiatõhususe direktiivi artikli 12 kohane praegu kehtiv raamistik (andmete avalikustamine, aruandlussüsteem ja reitingusüsteem)
* Muuta energiatõhususe direktiivi artikli 12 kohane praegune raamistik ja VII lisa kogu ELis ühtsemaks
* Lisada raamistikku kogu ELi hõlmavad miinimumnõuded andmekeskuste energiatõhususalase tulemuslikkuse kohta
* Näha loamenetluse või riikliku rahastamise puhul ette kestlikkustingimused
* Näha ette meetmed, millega toetatakse andmekeskuste lõimimist energiasüsteemi
Muu
9. Kuidas tuleks andmekeskusi pärast 2030. aastat reguleerida? (Andke igale allpool esitatud variandile punkte vahemikus 1-5, kus 1 tähistab variandiga kindlat mittenõustumist ja 5 kindlat nõustumist.)
Täpsustage, kui vastasite „muu“:
c. Rahastamisraamistik ja tugivahendid
1. Millist liiki rahastamisraamistik on Teie arvates energiatõhususeesmärkide saavutamiseks kõige sobivam?
◦ Normatiivne rahastamisraamistik, mis konkreetselt seob finantsstiimulid siduvate energiatõhususe parandamise meetmetega kooskõlas regulatiivsete nõuetega
◦ Toetav rahastamisraamistik, mille puhul avaliku sektori poolne rahastamine aitab turuosalistel võimendada energiatõhususe ärimudelit ning era- ja avaliku sektori sidusrühmadel pääseda ligi energiatõhususprojektide rahastamisele
◦ Seireraamistik, milles keskendutakse energiatõhususalase tulemuslikkuse jälgimisele sellekohase aruandluse ja vastavate võrdlusuuringute abil, kusjuures avaliku sektori sekkumine on piiratud
◦ Ükski eespool nimetatud raamistik ei ole energiatõhususeesmärkide saavutamisel piisavalt tõhus
◦ Arvamus puudub
2. Millised on kõige olulisemad rahastamistoetused ja tugivahendid, mis soodustavad energiatõhususse investeerimist ja energiatõhususlahenduste kasutuselevõttu?
• Energiatõhusustoetused ja -subsiidiumid
• Energiatõhususega seotud sooduslaenud ja pangalaenukõlblikkuse toetus avaliku sektori rahastamisprogrammide kaudu (nt riigigarantii tagatisena, laenuintressiga seotud maksusoodustus jne)
• Segarahastamine, milles on ühendatud toetused, finantsinstrumendid ja tehniline abi
• Kaubeldavad energiatõhusussertifikaadid (valged sertifikaadid)
• Nõustamisteenused ja projektiarendusabi vahendid
• Avaliku ja erasektori partnerlused, näiteks kontsessioonid ja muud omakapitali kaasinvesteerimise süsteemid
• Maksusoodustused ja karistamine maksustamise kaudu
• Rahastamine teenuslepingute/tegevuskulude kaudu (energiatõhusus teenusena ja muud uuenduslikud energiateenused, liisimine jne)
• Rahastamine krediidilepingute kaudu, näiteks energiatõhususega seotud laenutooted (tagatud ja tagamata laenud)
• Energiateenuse ettevõtja põhine ja kolmanda isiku poolne rahastamine (bilansiväline)
• Keskkonnahoidlik väärtpaberistamine ja varaga tagatud väärtpaberid laenutegevuse ja kapitaliturgude hoogustamiseks
• Muu
Täpsustage, kui vastasite „muu“:
3. Kui asjakohaseks peate järgmisi ELi energiatõhususe rahastamise ja energiateenuste raamistiku täiustusi? (Andke igale allpool esitatud variandile punkte vahemikus 1-5, kus 1 tähistab täiesti sobimatut ja 5 kõige sobivamat varianti.)
* Energiateenuse ettevõtjate kohta riiklike andmebaaside loomine ning nende piiriülese koostalitluse ja vastastikuse tunnustamise tagamine
* Energiateenuse ettevõtjatele (riiklike) täitmistagatiste ja refinantseerimisvõimaluste loomise ning energiatõhususlepingute sõlmimise toetamine
* Õigus anda projektiarendusabi ja nõustamistuge, et soodustada energiatõhususse investeerimist
* Finantsinstrumentide ja avaliku sektori tagatiste kasutamise toetamine kui põhivahend riiklike energiatõhusustoetuse raamistike loomisel
* Finantseerimisasutuste ja turuosaliste tihedama koostöö, näiteks energiatõhususe rahastamise koalitsioonis, soodustamine ja toetamine ning liikmesriikide abistamine riiklike koostööplatvormide, näiteks riiklikke keskuste väljaarendamisel
* Riigi või kohaliku tasandi koostöö arendamine konkreetsete sektorite, varade või tehnoloogiaga seotud asjaosaliste vahel, et nad jõuaksid kokkuleppele ühistes eesmärkides (partnerluslepingute näidised, nt heitsoojuse taaskasutamise kohta)
3. Energiatõhususpoliitika raamistiku ühtlustamine ja halduskoormuse vähendamine
1. Kas energiatõhususraamistikku tuleks ühtlustada või muuta selle rakendamine paindlikumaks, säilitades samal ajal selle eesmärgid eelseisvaks kümnendiks?
• Peaks küll
• Ei peaks
• Arvamus puudub
Kui valisite „peaks küll“, siis milliseid meetmeid või sätteid tuleks lihtsustada (nt energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, energiasäästukohustus, energiajuhtimissüsteemid ja energiaauditid, energiatõhusa kaugkütte ja -jahutuse nõuded jne)?
2. Millised energiatõhususe direktiivi sätted võiks Teie arvates lisada muudesse määrustesse/direktiividesse (nt riigihankeid, hoonete energiatõhusust, rahastamiseeskirju, mõõtmist ja arvete esitamist reguleerivad õigusaktid ning tarbijatemaatikaga seotud sätted jne) ja kuidas?
3. Kas Teie arvates on energiatõhususe direktiivis sätteid, mille rakendamisega seotud halduskulud on suuremad kui rakendamisest saadav kasu?
4. Kas energiatõhususe direktiivis on osi või sätteid, mis on aegunud või eesmärkide saavutamisel osutunud sobimatuks?
5. Kas 2030. aasta järgses raamistikus on energiatõhususest aru andmise kohustusi, mille võiks laiemast energiapoliitika struktuurist välja jätta, mida võiks lihtsustada või ühtlustada või mille võiks ühendada muude aruandluskohustustega?
Viimased küsimused
Kas Teil on lisamärkusi mõne aspekti kohta, mida eelmistes küsimustes ei käsitletud?
kuni 1000 tähemärki
Ühtlasi võite esitada tõendeid või seisukohti käesoleva läbivaatamise kohaldamisalasse kuuluvate teemade kohta.
Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid
Contact
[email protected]