Vangu II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine

Saarde Vallavalitsus [email protected]

15.04.2026 nr DM-131250-23

Vangu II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine

AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti) esitas 17.02.2025 Keskkonnaametile Vangu II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 17.02.2025 dokumendina nr DM-131250-1). Muudetud taotlus esitati 04.09.2025 (DM-131250-11). Eksperthinnang esitati 02.03.2026 (DM- 131250-22). Taotletav Vangu II liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Ristiküla külas riigiomandisse kuuluval Lodja metskond 1 (katastritunnus 71201:001:0450) maaüksusel, mille valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 2,21 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Vangu maardla (maavarade registri registrikaart nr 750) täiteliiva aktiivse tarbevaru 10 ja 11 plokki. Keskkonnaamet edastab Teile tutvumiseks ja seisukoha andmiseks Vangu II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta koostatud eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume esitada seisukoht esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt 14.05.2026. Kui seisukohta ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine Teie seisukohata. Lisateave:

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2 1, 11 lg 22

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: VanguII_14.04.2026_KMHeelhinnangu_eelnõu.pdf

Teadmiseks: AS Tariston, Elektrilevi OÜ, Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Transpordiamet

Aare Mark 5064227 [email protected]

2(2)

EELNÕU

14.04.2026

Vangu II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes AS Tariston esitatud Vangu II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusest (T-KL/1027738-

3), võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõige 1

punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 81 , maapõueseaduse §

48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata Vangu II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele

keskkonnamõju hindamine;

1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

1.3. Vangu II liivakarjääri keskkonnakaitseloa taotluse menetlemisel arvestada järgmise

keskkonnameetmega:

1.3.1. Kaevandamisel ja kaevise transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide

pidevaks tehniliseks kontrollimiseks, hooldamiseks ja tankimiseks tuleb rajada

mäeeraldise või selle teenindusmaa territooriumile teenindusplats, vältimaks kütuse ning

õlide leket pinnasesse ja põhjavette.

1.3.2. Vältimaks karjääris toimuvast tegevusest ja kaevise transpordist tulenevate

saasteaine peenosakeste levikut teenindusmaa piiridest väljapoole, tuleb kuival aastaajal

niisutada laadimisoperatsioonide- ja kaeveala ning seal paiknevaid teid. Lisaks tuleb

piirata liikumiskiirust.

1.3.3. Karjääri maa-ala ja ühendustee raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi

teha kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.07.

1.3.4. Materjali purustamist, sõelumist jt mürarikkaid tegevusi ei tohi teha karjääris

metsise mängu- ja pesitsusperioodil ning must-toonekure pesitsusperioodil 1.03-31.08.

Metsise elupaikadesse ja must-toonekurele olulistele toitumisaladele (Kivioja, Reiu jõgi 1

km lõuna pool) ei tohi sel perioodil jõuda suurem kui 45 dB müratase.

1.3.5. Ristiküla peakraavi veerežiimi või -kvaliteeti ei tohi karjääri rajamisel ja

kasutamisel mõjutada, nt ei tohi sinna juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle

veerežiimi. Juhul, kui pinnasevee ärajuhtimine on vajalik, siis on vaja see eelnevalt

juhtida settetiiki või lodusse, et hõljum ja toitained maksimaalselt setitada enne peakraavi

juhtimist. Hõljumi- või toitaineterikas vesi mõjutab negatiivselt vooluveekogude

seisundit, sh must-toonekure toitumisalasid.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud

isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa,

Tallinn, Harju maakond, Eesti) esitas 17.02.2025 Keskkonnaametile Vangu II liivakarjääri

maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) taotluse (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 17.02.2025 dokumendina nr DM-131250-1).

Muudetud taotlus esitati 04.09.2025 (DM-131250-11). Eksperthinnang esitati 02.03.2026

(DM-131250-22).

Taotletav Vangu II liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Ristiküla külas

riigiomandisse kuuluval Lodja metskond 1 (katastritunnus 71201:001:0450) maaüksusel, mille

valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 2,21 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab

osaliselt Vangu maardla (maavarade registri registrikaart nr 750) täiteliiva aktiivse tarbevaru

10 ja 11 plokki.

Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 01.11.2024

täiteliival 65 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 57 tuh m3. Maavara kaevandamise

keskmiseks aastamääraks taotletakse 10 tuh m³. Katendi kogus 7 tuh m³, sh muld 7 tuh m³.

Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa

(metsamaa ja rohumaa). Luba taotletakse 15 aastaks.

Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu

hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.2. Keskkonnaloa taotlus on 30.10.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet võttis 30.10.2025 kirjaga nr DM-131250-14 Vangu II

liivakarjääri kaevandamisloa taotluse menetlusse ja teavitas taotluse menetlusse võtmisest

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Vangu II liivakarjääri

keskkonnaloa taotluse 30.10.2025 kirjaga nr DM-131250-15 Saarde Vallavalitsusele.

Saarde Vallavolikogu 15.01.2026 otsusega nr 1-3/18 nõustus AS-le Tariston (registrikood

10887843) kaevandamisloa andmisega Saarde vallas Ristikülas Vangu II liivakarjääris maavara

kaevandamiseks (DM-131250-21).

2.4. Keskkonnaamet 17.11.2025 kirjaga nr DM-131250-16 palus taotlejal koostada

eksperthinnang kuna taotletava Vangu II liivakarjääri teenindusmaast 10 km raadiusesse jääb

12 musttoonekure elupaika ja 1 km raadiusesse 2 metsise elupaika ning Vangu II liivakarjäär

piirneb lääne poolses küljest III kaitsekategooria liikidega.

AS Tariston esitas 02.03.2026 Keskkonnaametile eksperthinnangud (DM-131250-22).

2.5. KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse

tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §

6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral

õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval

pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa

Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 61 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase

teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

(edaspidi määrus nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Vangu II liivakarjääri keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS; https://infoleht.keskkonnainfo.ee/);

4. Strateegilised dokumendid (Pärnu maakonnaplaneering, Surju valla kehtiv

üldplaneering, Saarde valla koostatav üldplaneering);

5. Vangu II liivakarjääri rajamise mõjude hinnang must toonekurele ja metsisele (Renno

Nellis, 2026);

6. Ekspertarvamus, kuidas Vangu II liivakarjääris kaevandamine võib mõjutada

kaitsealuseid taimeliike ja milliseid leevendusmeetmeid tuleb kasutusele võtta (Silvia

Pihu).

3.1 Kavandatav tegevus

AS Tariston taotleb keskkonnaluba Vangu II liivakarjääri mäeeraldisele. Taotletav Vangu II

liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Ristiküla külas riigiomandisse kuuluval Lodja

metskond 1 (katastritunnus 71201:001:0450) maaüksusel, mille valitseja on

Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava

mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 2,21 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt

Vangu maardla (maavarade registri registrikaart nr 750) täiteliiva aktiivse tarbevaru 10 ja 11

plokki.

Ettevõte taotleb keskkonnaluba Vangu II liivakarjääri mäeeraldisel lasuva maavara (täiteliiv)

kaevadamiseks. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks.

Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 01.11.2024

täiteliival 65 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 57 tuh m3. Maavara kaevandamise

keskmiseks aastamääraks taotletakse 10 tuh m³. Katendi kogus 7 tuh m³, sh muld 7 tuh m³ .

Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa

(metsamaa ja rohumaa).

3.1.1 Tegevuse iseloom ja maht

Mäetehnilised tingimused Vangu II liivakarjääris asuva liiva kaevandamiseks ei ole väga

keerulised. Kattekihi (mulla) keskmine paksus on 0,3 m. Osa liivavarust asub põhjaveetasemest

madalamal. Materjali väljaveoks hakatakse kasutama Vangu II liivakarjäärist põhja pool asuvat

kruusakattega teed, mis viib riigi kõrvalmaanteele Tõitoja-Häädemeeste tee (nr 19330).

Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks kaevandamisel

järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Esmalt tuleb karjääri alalt langetada mets ja võsa,

juurida kännud, siis kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult

karjääri mäeeraldise alalt katend (muld) ning mis ladustatakse ajutiselt mäeeraldise

teenindusmaale. Mulla maht mäeeraldise alal kokku on 7 tuh m3. Muld vallitatakse kuni 3 m

kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada.

Katendi koorimine ja vallitamine toimub kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures.

Ladustatud mäeeraldise katendist saab kujundada tõhusa müratõkke karjääri välispiirile. Vastav

mäetööde korraldamine võimaldab kaevandamisega samaaegselt alustada ammendatud alade

korrastamistöid. Vangu II liivakarjäär korrastatakse metsamaaks ja elektriõhuliini kaitsevööndi

alal rohumaaks. Mäetööde arenedes kasutatakse kooritud katendit (mulda) vähemalt kolme

aasta jooksul selle ladustamisest kaevandatud ala bioloogiliseks korrastamiseks. Juhul kui kogu

katend ei osutu korrastamisel vajalikuks, siis see võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse §

99. Seega on välistatud kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes. Vajalik

katendi kogus karjääri ala korrastamiseks selgub korrastamisprojekti koostamise käigus.

Katendivallide asukohad ja parameetrid määratakse kaevandamisprojektis. Katendi

ladustamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega

järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud.

Maavara kaevandatakse kahe kaeveastmega – esmalt veepealne varu ja siis veealune varu.

Veetasemest kõrgemal asuva maavara kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine.

Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning

frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul

ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib kruusa ja liiva kaeve-eest või

puistangutest kalluritele või töötlemiseks (sõelumiseks) mobiilsesse sõelumissõlme.

Fraktsioneeritud (sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis

vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.

Veealuse varu kaevandamisel asub ekskavaator, mis tõstab vee alt materjali karjääri põhjale

nõrguma, ohutuse huvides ligikaudu 0,5 m veetasemest kõrgemal. Nõrgunud materjali

realiseeritakse looduslikuna (kalluritele laadib ekskavaator või frontaallaadur) või töödeldakse

jällegi mobiilse töötlemissõlme abil vajalikeks fraktsioonideks, mis esmalt ladustatakse

puistangutesse ja hiljem laaditakse kalluritele, mis viivad selle tarbijateni.

Vangu II liivakarjääri liiva kasutatakse nii looduslikul kujul kui ka töödeldud kujul. Vajadusel

materjali sõelutakse. Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne purustus-

sorteerimissõlm, mis tuleb karjääris paigutada kaugemale karjääri läheduses asuvatest

elamutest. Kaasaegsete purustus-sorteerimissõlmede jõudlus on suur, mis tähendab, et

mehhanism töötab aasta jooksul karjääris vaid mõne nädala, valmistades nädalas 5...10 tuhat

tonni purustatud kruusa. Peale purustus-sorteerimissõlme äraviimist töötab karjääris jällegi vaid

ekskavaator või frontaallaadur. Karjääris töötamisel summutavad müra karjääri seinad ja

katendist vallid.

3.1.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Maakonnaplaneering

Maakonnaplaneeringus toodud maavarade kaevandamise üldised põhimõtted, sh maardlate

ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimised on järgmised:

• maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise

võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on

kaevandamine majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele

aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed;

• kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju

rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku

kasutuse huvidele;

• asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt

kaasnevatest häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud

aladest;

• turba kaevandamiseks eelistada juba kuivendusest rikutud alasid;

• kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga kaasnevaid mõjusid;

• kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada;

• arvelevõetud maavaravarud säilitada kasutamis- ja kaevandamisväärsena;

• turbamaardlate kasutuselevõtmisel arvestada Pärnumaa turbavarude arengukavaga

aastani 2030;

• maavara I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi

planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi

elamualasid);

• üldplaneeringu koostamisel arvestada maardlatega (sh aktiivses kasutuses olevatega);

• maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju

hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised

uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude

vältimiseks või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise negatiivsetest mõjudest on

seotud materjali väljaveoga.

Seega ei ole kavandatud tegevus vastuolus maakonnaplaneeringuga, kuid peab selles seatud

tingimustest lähtuma.

Surju valla üldplaneering

Surju valla üldplaneering on kehtestatud Surju vallavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 1. Surju

valla üldplaneering rohevõrgustikku ega kaevandustegevust ei käsitle.

Saarde valla koostatav üldplaneering

Saarde valla üldplaneering on koostamisel. Selle kohaselt on kõnealune karjääri ala

rohevõrgustikku kuuluv maardla.

Üldplaneeringu seletuskirjas on kaevandamist puudutavalt kehtestatud järgmised

rohevõrgustiku säilimise ja toimimise kasutamistingimused (säilitatud on üldplaneeringu

seletuskirja numeratsioon):

• 1. Lubatud on kõik metsamajandamise viisid ja raieliigid vastavalt kehtivatele

õigusaktidele.

• 2. Säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida looduslike alade

killustamist, metsade majandamisel arvestada metsa majandamise hea tava reegleid ja vajadust

säilitada rohelise võrgustiku sidusus.

• 3. Tagada, et looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus tugialadel ei

langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust.

• 4. Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel

viia läbi keskkonnamõju hindamine. Kaevandamisloa taotluse menetlustes on õigus otsustada

keskkonnamõju hindamise ja täiendavate uuringute koostamise vajaduse üle loaandjal.

Rohelise võrgustiku toimimist ohustava tegevuse kavandamisel viia läbi keskkonnamõjude

hindamine.

• 12. Rohelises võrgustikus ei ole üldjuhul raadamine lubatud. Juhul, kui rohelises

võrgustikus asuval metsamaal on raadamine vajalik (nt tuulikute kavandamisel), siis tuleb

eelnevalt hinnata raadamise mõju rohelise võrgustiku toimimisele, kaasates elustiku eksperte

ning rakendades rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja

kompensatsioonimeetmeid. Erandina on raadamine lubatud maardlate alal lähtudes punktis 13

seatud tingimustest; riiklikult oluliste joonobjektide rajamisel, hoonestuse kavandamisel

vastavalt rohelises võrgustikus seatud tingimustele ning olemasolevate taristuobjektide

hooldamiseks või rekonstrueerimiseks.

• 13. Rohelise võrgustiku ja maardlate kattumisel:

• 13.1.maardlate kasutuselevõtul vältida üldjuhul alasid, mis asuvad rohelises

võrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine vajalik, tuleb eelnevalt kaaluda

kaasnevaid mõjusid rohelise võrgustiku komponentidele (kaasates selleks vajadusel elustiku

eksperte) ning vajadusel näha ette leevendusmeetmeid rohelise võrgustiku toimivuse

tagamiseks;

• 13.2. maardlate kasutuselevõtul ei tohi läbi lõigata rohevõrgustiku koridore. Nende

toimivuse tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 100 m laiune ala. Juhul, kui see ei

ole võimalik, tuleb vajadusel koostada detailplaneering ja leida vähemalt 100 m laiune

asenduskoridor;

• 13.3 rohelise võrgustiku toimimise tagamisega (nt metsamaa taastamisega) tuleb

arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende

alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused

leevendavate meetmete rakendamiseks.

Seega ei ole kavandatud tegevus vastuolus maakonnaplaneeringuga, kuid peab selles seatud

tingimustest lähtuma.

Rohevõrgustiku sidusust käsitletakse eelhinnangu peatükis 3.3.1.

3.1.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Vangu liivamaardla Vangu II liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa (pindala

2,21 ha) asuvad Pärnu maakonnas Saarde vallas Ristiküla külas riigiomandisse kuuluval Lodja

metskond 1 (katastritunnus 71201:001:0450) maaüksusel, mille valitseja on

Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Mäeeraldise

teenindusmaal on tegemist metsamaaga.

Maastikuliselt paikneb Vangu II liivakarjäär Liivi lahe rannikumadalikul, kus maapinna

absoluutsed kõrgused ulatuvad 30...32 m. Vangu II liivakarjääri aluspõhja moodustab Devoni

ladestu Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu (D2ar) väga peeneteraline ja peeneteraline

liivakivi aleuroliidi, savi ja domeriidi vahekihtidega.

Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ega

loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi.

Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb lõuna poolt vääriselupaigaga nr

126227 (VEP126227) ja III kaitsekategooria kaitsealuse sambliku suur nööpsamblik

(Megalaria grossa, registrikood KLO9700923), III kaitsekategooria sammaltaime Wulfi

turbasammal (Sphagnum wulfianum, registrikood KLO9401122), III kaitsekategooria

sambliku harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria, registrikood KLO9700542) ning III

kaitsekategooria sammaltaime sulgjas õhik (Neckera pennata, registrikood KLO9401116)

leiukohtadega (taotluse graafiline lisa 1).

Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb lääne ja edela poolt vääriselupaigaga

nr 208179 (VEP208179) ja III kaitsekategooria sammaltaime sulgjas õhik (Neckera pennata,

registrikood KLO9401116), III kaitsekategooria sammaltaime Wulfi turbasammal (Sphagnum

wulfianum, registrikood KLO9401122) ning III kaitsekategooria kaitsealuse sambliku suur

nööpsamblik (Megalaria grossa, registrikood KLO9700923) leiukohtadega (taotluse graafiline

lisa 1).

Mäeeraldisest lääne poole jääb metsise asendusala puhverala.

Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast loode, lääne, lõuna ja ida pool jätkub Lodja

metskond 1 (katastritunnus 71201:001:0450) maaüksus. Põhja poolt piirneb Vangu II

liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa Kasepõllu (katastritunnus 71201:001:0085) ja Tõitoja

(katastritunnus 71201:001:0084) maaüksuste õuemaa ja haritava maaga (taotluse graafiline lisa

1).

Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest ida poole jääb riigi kõrvalmaantee Tõitoja-Häädemeeste

tee (nr 19330) ja põhja poole kruusakattega tee. Vangu II liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaa ei ulatu riigimaantee kaitsevööndisse.

Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub täielikult maaparandussüsteemidega

Tõitoja (kood maaparandussüsteemide registris 6114540010560001) ja Ristiküla(TTP-381)

(kood maaparandussüsteemide registris 6114810020110002). Karjääri mäeeraldisest loode

poole jääb Ristiküla peakraav (VEE1148300), mis on maaparandussüsteemi eesvool 10-25 km2

valgalaga Ristiküla(TTP-381) (kood maaparandussüsteemide registris

61148100201100021M). Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa külgneb vahetult

eesvoolu Ristiküla (TTP-381) kalda piiranguvööndiga, kattumist ei ole (graafiline lisa 1). Maaja

Ruumiamet on kooskõlastanud liiva kaevandamise Vangu II liivakarjääri mäeeraldisel,

maavara kaevandamisel tuleb tagada maaparandussüsteemi ja selle rajatiste toimimine (taotluse

lisa 3).

Vangu II liivakarjääri mäeeraldise loodeosas asub elektriõhuliin 1-20 kV SIP-3-20.1x35 (vid

tunnus 218906518). Vangu II liivakarjääri mäeeraldist läbib põhja-lõuna suunaliselt

elektriõhuliin 1-20 kV AS-35 (vid tunnus 49806093). Elektriõhuliinide kaitsevööndite laius on

10 m kummalegi poole telge (taotluse graafiline lisa 1). Aktiivse tarbevaru kinnitamine

elektriõhuliini kaitsevööndis on kooskõlastatud Elektrilevi OÜ-ga, kuid kaevetöödeks ning

töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5 m kõrguste mehhanismidega peab töö teostaja enne

tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa (taotluse lisa 2. Elektrilevi OÜ

tehnilised tingimused).

Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 125 m kaugusel loodes asub

puurkaev PRK0010942 (taotluse graafiline lisa 1).

Lähimad elamud jäävad Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest kagu poole ligikaudu 105 m

kaugusele Sillaotsa (katastritunnus 75601:005:0235) ja ligikaudu 140 m kaugusele Kanarbiku

(katastritunnus 71102:001:0027) kinnistutele ning uuringuruumist põhja poole ligikaudu 300

m kaugusele Lepiku (katastritunnus 75601:005:0330) kinnistule.

Lähimaks vooluveekoguks on Vangu II liivakarjäärist ligikaudu 100...250 m kaugusele ida

poole jääv Reiu jõgi (VEE1145400).

3.1.4 Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.

Liivakarjäärist vett ära ei juhita ning seetõttu lisaenergiat ei kulutata.

3.1.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Vangu II mäeeraldisel liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks

müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine.

Pinna- ja põhjavesi

Maavarauuringud OÜ viis läbi geoloogilise uuringu taotletava Vangu II liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaal ja koostas aruande „Vangu IV uuringuruumi liiva varu geoloogiline

uuring (varu seisuga 01.11.2024)“ (EGF 9944). Geoloogilise uuringu käigus puuriti 10

puurauku ja võeti 17 proovi kasulikust kihist.

Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetaseme mõõtmised puuraukudes. Geoloogiliste uuringute

käigus 10.09.2024 jäi veetase maapinnast 1,9...2,3 m sügavusele. Vangu II liivakarjääri

mäeeraldise põhjaveetase jääb puuraukude andmetel absoluutsele kõrgusele 28,6 m.

Samuti mõõdeti 10.09.2024 karjääri mäeeraldise keskosa läbiva kraavi veetase, mis on abs

kõrgusel 28,6 m ja karjääri mäeeraldisest põhja poole üle kruusakattega tee asuva kraavi veetase

on abs kõrgusel 28,3 m (taotluse graafiline lisa 1).

Lähimaks vooluveekoguks on Vangu II liivakarjäärist ligikaudu 100...250 m kaugusele ida

poole jääv Reiu jõgi (VEE1145400).

Vangu II liivakarjäär jääb maaparandussüsteemide alale, kus liiva kaevandamise on

kooskõlastanud Maa- ja Ruumiamet, maavara kaevandamisel tuleb tagada

maaparandussüsteemi ja selle rajatiste toimimine (taotluse lisa 3).

Vangu II liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool põhjaveetaset, seega

suureneb võimalus lokaalse veereostuse tekitamiseks. Veealuse maavara kaevandamist

korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata, siis on vähe

tõenäoline, et kavandatav tegevus tooks kaasa negatiivseid mõjusid vesivarustusele ja

põhjaveekvaliteedile. Põhjaveetasemest madalamal kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi

ega mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee taset ega vee kvaliteeti.

Kuna kaevandamine toimub mehhaaniliselt, piirdub potentsiaalne mõju veekvaliteedile heljumi

tekke ja masinates kasutatud õlide ja kütuste võimaliku sattumisega põhjavette. Heljumi levik

põhjaveekihis on äärmiselt lokaalne, kuna madal veevoolukiirus settepoorides tagab suuremate

(aleuriidi ja liiva) osakeste kiire välja settimise.

Karjääris töötamisel, kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel

tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks naftasaaduseid (kütust ega õli).

Kasutada tohib vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb

teha selleks kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris

töötajatel olema teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid.

Heited õhku sh tolm

Vangu II liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Vangu II

liivakarjääris kaevandatakse keskmiselt 10 tuh m3 liiva aastas ehk orienteeruvalt 16 tuhat tonni.

Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, sõelumissõlme või

puistangusse ja karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku

piiramiseks tuleb karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel niisutada.

Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus

liiv niiske ning ei tolma. Lisaks asub kaevandatav varu suuremas osas allpool keskmist

põhjaveetaset ehk tolmu eraldub vaid kuiva maavara laadimisel/ladustamisel. Kõikidel

laadimis- ehk kukkumisprotsessidel nagu maavara kaevandamisel lasumist (vee peal),

laadimisel kallurile või ladustamisel lattu on keskkonnaloa taotluse seletuskirjas tahkete

osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutud US EPA AP-42, Fifth Edition Compilation of Air

Pollutant Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate

Handling and Storage Piles metoodikast. Metoodikast lähtuvalt kujuneb vee pealt

kaevandatava liiva ladustamisel puistangusse või kaevise laadimisel kallurisse eriheide

ligikaudu 0,0059kg/t. Maksimaalne kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata

on 1000 : 0,0059 = 169 tuhat tonni, mis kruusa ja liiva keskmise tiheduse juures (1,6 t/m3 ) teeb

106 tuh m3 aastas. Selle koguse ületamisel tuleb taotleda õhusaasteluba. Vangu II liivakarjääris

kaevandatakse keskmiselt vaid 10 tuh m3 liiva aastas.

Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst

lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas

Vangu II liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate

mehhanismide ja tehnika kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat

õhusaastet.

Müra

Vangu II liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja

kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri

pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav

(kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator,

frontaallaadur, kallur.

2017. a jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Müra hindamise

alused on jõustunud määruses valdavas osas sarnased varasemas sotsiaalministri määruse nr 42

redaktsioonis tooduga. Keskkonnaministri määruse nr 71 müra regulatsioon kehtib välisõhus

leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub

endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel. Mürataseme normeerimisel lähtutakse

ajavahemikust (päeva- ja ööaeg on vastavalt 07.00-23.00 ja 23.00-07.00), müraallikast, müra

iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast.

Vangu II liivakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 71 kui II

kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel

ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt:

päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB

(60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär töötab päevasel

ajal tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal.

Vangu II liivakarjääris kavandatakse mäetöid päevasel ajal. Maavara kaevandamise, töötlemise

ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad.

Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku 90...110 dB, sõelumissõlme

müratase kuni 110 dB piiresse. Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest

väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel. Ümbruskonnale tekitab müra katendi

koorimine karjääri avamisel, järgnevatel mäetöödel asuvad töötavad masinad katendivalli

varjus ja karjäärisüvendis, mis hinnanguliselt vähendab mürataset kuni 10 dB võrra. Lähim

elamu jääb Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 105 m kaugusele kagu poole Sillaotsa

(katastritunnus 75601:005:0235) kinnistule.

Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust

punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada

mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:

Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)

Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;

r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;

r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.

Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 105 m kaugusel: Lp1 = 80 +

20log10(10) – 20log10(105) = 59 dB, kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud

helirõhutase, väärtusega 80 dB.

Lähima elamu juures, mis asub Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest kagu pool ligikaudu 105 m

kaugusel Sillaotsa (katastritunnus 75601:005:0235) kinnistul on müratase 59 dB.

Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator ja frontaallaadur, mille helivõimsustase on

võrdne, siis lisandub suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika olemasolul ca 2,5

dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis.

Vangu II liivakarjääri mäeeraldise lähialal ei ületa müratase 100 m raadiuses (Lp1 = 80 +

20log10(10) – 20log10(100) = 60 dB) keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II

kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60 dB.

Müra elamuteni levimise leevendamiseks oleks otstarbekas rajada mäeeraldise teenindusmaa

lõuna- ja kaguossa katendist vallid, mis on äärmiselt efektiivsed müra leviku tõkestajad

kaevealast väljapoole. Elamute kaugus on piisav, et välistada karjääri päevase aja tegevuse

igasugune negatiivne mõju nende juures inimeste elukeskkonnas.

Karjääri lubatud töö aeg ainult tööpäevadel päevasel ajal, rajada müra levikut tõkestavad

katendivallid elamute suunale, kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid, kasutada korras

tehnikat, karjääris peavad olema vahendid võimalike õlilekete likvideerimiseks.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest, kliimaministri

06.07.2023 määruse nr 37 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad

nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” (edaspidi määrus 37) nõuetest või kaebuste

esinemisest. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise

esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et

lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3

ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Käitise töös ei kasutata kemikaale ega muid tugeva

lõhnaga aineid. Tulenevalt eelnevast ning arvestades mäeeraldise avatust tuultele ei põhjusta

käitis lõhnaainete esinemist ulatuses, mis võiks ületada lõhna piirnorme.

Valgus-, soojus- ega kiirgusreostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Liiva

kaevandamisega selliseid mõjusid ei teki või on need ebaolulise suurusega.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud

vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama

kehtestatud normidele. Vangu II liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni

tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.

3.1.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Vangu II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse ning

mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning

kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt

kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et

kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-jäätmekava.

3.1.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega

õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel

teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib

juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et

kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete

tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud

plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti

eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

3.1.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole.

3.2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Vangu liivamaardla Vangu II liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa (pindala

2,21 ha) asuvad Pärnu maakonnas Saarde vallas Ristiküla külas riigiomandisse kuuluval Lodja

metskond 1 (katastritunnus 71201:001:0450) maaüksusel, mille valitseja on

Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

Mäeeraldise teenindusmaal on tegemist metsamaaga.

Lähimad elamud jäävad Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest kagu poole ligikaudu 105 m

kaugusele Sillaotsa (katastritunnus 75601:005:0235) ja ligikaudu 140 m kaugusele Kanarbiku

(katastritunnus 71102:001:0027) kinnistutele ning uuringuruumist põhja poole ligikaudu 300

m kaugusele Lepiku (katastritunnus 75601:005:0330) kinnistule.

3.2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Mäeeraldisele hõlmatavad maad on maatulundusmaad (peamiselt metsamaa).

Ülevaade planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on toodud ptk-s 3.1.1. Alale

on kavandatud liivakarjäär, mistõttu maakasutus muutub (metsamaa raadatakse) ja selle

asemele rajatakse liivakarjäär. Seda küll ajutiselt, sest pärast kaevandamist ala korrastatakse

rohu- ja metsamaaks.

3.2.2 Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Vangu II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 2,21 ha. Taotletav

mäeeraldis hõlmab osaliselt Vangu maardla (maavarade registri registrikaart nr 750) täiteliiva

aktiivse tarbevaru 10 ja 11 plokki.

Kattekihi moodustab kasvukiht (muld) paksusega 0,3 m. Kasuliku kihi moodustab jääjärveline

(Q1jrVr_lg) eriteraline, valdavalt peeneteraline liiv, mis on savine ja vähese kruusa sisaldusega

(taotluse graafiline lisa 2). Kasuliku kihi keskmine paksus täiteliiva aktiivse tarbevaru 10. plokil

on 1,9 m ja täiteliiva aktiivse tarbevaru 11. plokil on 1,0 m. Plokk 11 aT asub põhjaveetasemest

madalamal plokk 10 aT lamamis. Kasuliku kihi lamami moodustab hall ja punakaspruun

saviliivmoreen (Q1jrVr_g). Kasuliku kihi lamam asub absoluutsel kõrgusel 27,3...27,7 m.

Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala maastik ja

looduslik mitmekesisus täielikult. Maakasutus taastatakse kaevandamise lõppemisel.

Looduslikult on ala metsamaa, millel on teatud määral väärtus piirkonna elustikule. Seetõttu

kaevandamise tulemusel elupaigad looma- ja taimeliikidele vähenevad. Toimub olemasoleva

metsa raadamine. Veetarbimist alal ei toimu.

Pärast varu ammendamist kaevandatud maa kaevandamise loa kehtivusaja jooksul korrastada.

Korrastamine toimub loa andja määratud tingimuste kohaselt selleks koostatud

korrastamisprojekti järgi. Kaevandatud maa korrastatakse rohu- ja metsamaaks.

3.2.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Loa taotlemise eesmärk on alustada liiva kaevandamist Vangu II liivakarjääris, et tagada

ehitusobjektidele piisav toore.

Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib

ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu

või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda

võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja

transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud.

Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alasid kinnistutel ei ole ja mõju nendele puudub.

3.2.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka

selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisele.

Kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid

eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega silmas

pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas seada keskkonnaloale kõrvaltingimused tekkida

võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.

3.3 Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.3.1 Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Vangu II liivakarjääri mäeeraldist,

mäeeraldise teenindusmaad ning selle ümbrust kuni 500 m kaugusele, kuna selle kauguseni

võib mürahäiring ületada looduslikku fooni (norme ületav müra või tolmuhäiring võib

teoreetiliselt ulatuda ca 250-300 m ümber mäeeraldise ja selle teenindusmaa).

Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad

kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel mõjusid ei

ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb

ka kavandatava tegevuse mõju.

Vangu II liivakarjääri tegevuse keskkonnamõju on valdavalt väike ning lokaalse ulatusega.

Kaevandamise käigus vee ärajuhtimist ei toimu, mistõttu kaevandamisega ei mõjutata

äravoolava veega teisi veekogusid.

Tolmuhäiringud võivad avalduda eelkõige siis kui on ekstreemsed ilmastiku tingimused.

Tõenäosus nende avaldumiseks ei ole suur. Mürahäiringud ei ületa lähimate elamute õuealadel

kehtivaid norme.

Pinna- ja põhjavesi

Kuna karjäärist vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata, siis potentsiaalne mõju

veekvaliteedile on heljumi tekkes ning masinates kasutatud õlide ja kütuste võimalikus

sattumises põhjavette lekete ning avariide korral. Heljumi levik põhjaveekihis on lokaalne,

kuna madal veevoolukiirus settepoorides tagab suuremate (aleuriidi ja liiva) osakeste kiire välja

settimise. Lähimad elamud jäävad Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest kagu poole ligikaudu

105 m kaugusele Sillaotsa (katastritunnus 75601:005:0235) ja ligikaudu 140 m kaugusele

Kanarbiku (katastritunnus 71102:001:0027) kinnistutele ning uuringuruumist põhja poole

ligikaudu 300 m kaugusele Lepiku (katastritunnus 75601:005:0330) kinnistule.

Ei ole põhjust eeldada, et kaevandamisel oleks mõju ümbruskonna veevarustusele ning

lähimate veekogude veetasemetele.

Heited õhku sh tolm

Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus

liiv niiske ning ei tolma. Lisaks asub kaevandatav varu suuremas osas allpool keskmist

põhjaveetaset ehk tolmu eraldub vaid kuiva maavara laadimisel/ladustamisel. Arvutuslikult

keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud

künniskoguseid ei ületata. Kokkuvõttes võib öelda, et maavara kaevandamisega materjali

loodusliku niiskuse tõttu märkimisväärselt tolmu ei eraldu ning see settib kiiresti maha masinate

töökoha läheduses.

Maavara laadimise ja transpordiga võib kuival aastaajal tekkida tolmu. Tolmu tekkimist tuleb

vältida ja levikut tõkestada mäeeraldise teede ja platside niisutamisega.

Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst

lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas

Vangu II liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate

mehhanismide ja tehnika kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat

õhusaastet.

Müra

Vangu II liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja

kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri

pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav

(kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator,

frontaallaadur, kallur.

Lähima elamu juures, mis asub Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest kagu pool ligikaudu 105 m

kaugusel Sillaotsa (katastritunnus 75601:005:0235) kinnistul on müratase 59 dB.

Müra elamuteni levimise leevendamiseks oleks otstarbekas rajada mäeeraldise teenindusmaa

lõuna- ja kaguossa katendist vallid, mis on äärmiselt efektiivsed müra leviku tõkestajad

kaevealast väljapoole. Elamute kaugus on piisav, et välistada karjääri päevase aja tegevuse

igasugune negatiivne mõju nende juures inimeste elukeskkonnas.

Looduskaitse

Looduskaitsealad ja kaitstavad looduse üksikobjektid

Lähim looduskaitseala (Kikepera looduskaitseala, EELIS kood KLO1000656) jääb

mäeeraldisest 1,7 km kaugusele itta. Müra ja tolmuhäiringut nii kaugele ei ole eeldada.

Põhjavee alandamist ei toimu, mistõttu pole oodata mõju ka veerežiimile.

Natura 2000 alad

Lähim Natura 2000 ala (Kikepera linnuala, EELIS kood RAH0000118) jääb mäeeraldisest 1,6

km kaugusele kirdesse. Müra ja tolmuhäiringut nii kaugele ei ole eeldada. Põhjavee alandamist

ei toimu, mistõttu pole oodata mõju ka veerežiimile.

Arvestades eeltoodut, ehk kaugust mäeeraldisest, on välistatud negatiivsed mõjud Natura 2000

aladele.

Natura eelhindamise teostamine ei ole vajalik.

Kaitsealused liigid

Karjääride rajamisel avalduvad I ja II kaitsekategooria liikidele mõjud kas pesitsuselupaikade

või toitumisalade kadumise või nende kvaliteedi vähenemise kaudu, sh mürahäiringute ja

maastikumuutuste tõttu. Vangu II karjääri ei rajata I kaitsekategooria elupaikadesse, mistõttu

on otsene pesitsuselupaikade kahjustamine välistatud. Tavapärasel karjääri kasutamisel tekib

müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav

müra, sh kruusa sõelumine ja purustamine. Transpordimüra ei ole pidev ja karjäär piirneb

Tõitoja-Häädemeeste maanteega, kus toimub tavaline liiklus. Mürahäiringute mõjualaks võib

Vangu II liivakarjääri tavakasutuse korral hinnata must-toonekurele ja metsisele ligikaudu 0,5

km ümber karjääri, aga mürarikastel töödel (nt kruusa purustamine või sõelumine) on

mürahäiringute mõju vähemalt 1 km. Vangu II karjääris planeeritakse materjali sõelumist ja/või

purustamist. Karjäärist 1 km raadiusesse jäävad metsise elupaigad, lisaks must-toonekurele

sobivad toitumisalad.

Metsis

Metsise elupaikasid on planeeritavast karjäärist 1 km raadiuses kaks. Elupaik KLO9133469 on

planeeritavast karjäärist 540 meetrit ida pool. Selle elupaiga lähim mängukoht on karjäärist 2,5

km kaugusel (Lodja raba), kus loeti 2020. aastal 4 kukke (EELIS). Lisaks on planeeritavast

karjäärist 710 meetrit lõuna pool metsise elupaik KLO9133459, sealsed lähimad mängud

asuvad 1,8 ja 1,9 km kaugusel (Lodja 2 ja Põldmaa mängud), aga mõlemast mängust leiti 0

kukke 2025. aastal (EELIS).

Metsise elupaigad on minimaalselt 0,54 ja 0,71 km kaugusel. Metsise kehtiva kaitse

tegevuskava (Keskkonnaamet 20151) alusel on Eestis liigile kõige suuremad ohutegurid

elupaikade killustumine, kisklus ja kuivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi vähenemine.

Keskmise tähtsusega ohuteguriks peetakse elupaikade kadu potentsiaalselt sobivates

elupaikades (lageraied) ja inimesepoolset häirimist.

Metsise elupaigale saavad Vangu II karjäärist lähtuvat mõju avaldada eelkõige mürahäiringud.

Tolmuhäiringu mõju ei ole oluline, sest väljaveotee asub elupaigast kaugel ja vedu toimub

asfaltkattega Tõitoja-Häädemeeste tee kaudu. Keskkonnaamet on Rail Baltica ja Via Baltica

arendustega seotud KMH koostamisega asunud seisukohale, et müral on tugev mõju metsise

1 https://loodusveeb.ee/sites/default/files/inline-files/Metsis%202015.pdf

mängualadel väärtusel >40 dB ja toitumisaladel >50 dB ning mõõdukas mõju vastavalt

väärtustel 35-40 dB ja 45-50 dB. Uuendatavas metsise kaitse tegevuskava eelnõus peetakse

oluliselt häirivaks müratasemeks 45 dB helifooni (Keskkonnaameti eelnõu 28.02.2025). Nii

madala helitugevuse mõju on metsisele oluline seetõttu, et metsise laul on väga vaikne, ainult

20-35 dB (Lieser jt 20052).

Metsisemängud asuvad planeeritavast karjäärist 1,8; 1,9 ja 2,5 km kaugusel – sellisele

kaugusele ei ulatu karjääri tavakasutusest lähtuv müra, mis ületab taset 45 dB. Karjääri

tavakasutuse korral on sealt lähtuv müra metsise elupaikade piiril, 0,54 ja 0,71 km kaugusel,

väike ja oluline negatiivne mõju puudub. Suuremat mürahäiringut põhjustab kruusa

purustamine või sõelumine, mistõttu ei tohi mürarikkaid töid teha karjääris perioodil 1.03-

31.07, mis on metsise mängu- ja pesitsusperiood.

Metsise kaitse tegevuskava eelnõu alusel on karjääride mõjualas asuvates mängudes kukkede

arvukus langenud üle 50 %, mis on 2-3 korda kiirem üldisest arvukuse langusest. Samuti on

toimunud mängude nihkumist karjääridest eemale (Keskkonnaameti eelnõu 28.02.2025). 2024.

aasta lõpul valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt rahastatud projekti

„Müra mõju metsise sigimiskäitumisele“ (Tilgar & Ojaste 202483). Uuringu tulemusel jõuti

järeldusele, kasutades nii metsisekukkede füsioloogilise seisundi hindamise meetodeid kui

mängude akustilist seiret, et aktiivse karjääri või maantee paiknemine metsisemängule lähemal

kui 2 km võib põhjustada mängu hääbumise. Selle põhjuseks võib olla muu hulgas kaasnev

müra, mis on üks kumulatiivsetest negatiivsetest mõjudest metsisemängule. Uuringus tuuakse

välja, et sellistes mängudes väheneb oluliselt metsise mängude kestus ning kirjeldatakse

võimalikku mehhanismi selliste mängude hääbumisele: emased ei tule mängu, sest isased

mängivad lühikest aega või üldse mitte (neid pole kuulda) ning see pärsib populatsiooni

taastootmist.

Vangu II karjäär asub lähimatest mängudest 1,8 ja 1,9 km kaugusel, aga need olid viimasel

seireloendusel 2025. aastal asustamata (0 kukke, EELIS). Suure kauguse tõttu saab eeldada, et

2,2 ha suuruse karjääri rajamisel ei ole pikaajalist mõju metsise arvukusele ja elupaikade

sidususele piirkonnas. Karjäär asub metsisele vähesobivas elupaigas, sest karjääri alal on hetkel

noorendikud, ning see piirneb maantee, tootmishoonete ja põlluga. Liikumishäiringute mõju

avalduks materjali väljaveol karjäärist, see on planeeritud karjääriga piirnevale Tõitoja-

Häädemeeste teele, kus toimub tavapärane liiklus ja täiendavat olulist negatiivset mõju ei teki.

Karjääriga piirneval alal on metsisele väga sobivad vanad männikud, mis asuvad karjäärist

lääne ja lõuna pool (RMK kvartal LD083 eraldised nr 4, 5, 9, 10, 13, 14, 23 ja 27 ning LD072

eraldis nr 10). Need metsad on osaliselt VEPd ja asuvad ühtlasi metsise Rail Balticu

hüvitusalade puhvertsoonis, kuhu ei planeerita karjääri rajamist, sest seal ei ole metsamaa

raadamine lubatud. Karjääri lähedalt on tulnud metsiste juhuvaatlusi (PlutoF andmebaas) ja

metsised kasutavad seda ala toitumiseks. Metsiste aastaringne kodupiirkond on tegevuskava

alusel vähemalt 3 km raadiusega ala mängu tsentritest – planeeritav karjäär asub kolmest

mängust 3 km raadiuses, millest üks mäng on hetkel asustatud.

2 https://www.researchgate.net/publication/226162031_Infrasound_in_the_capercaillie_Tetrao_urogallus 3 Tilgar, V. & Ojaste, I. 2024. Müra mõju metsise sigimiskäitumisele. SA KIK projekti RE.4.06.22-0068 aruanne.

Eesti Ornitoloogiaühing. https://lva.eelis.ee/GetFile.aspx?id=-2122747664

Must-Toonekurg

Must-toonekure elupaikasid on planeeritavast karjäärist 5 km raadiuses neli. Elupaik

KLO9124389 asub planeeritavast karjäärist 1,0 km loode pool, see oli viimati asustatud 2024.

aastal (EELIS). Elupaik KLO9128014 asub karjäärist 2,4 km edela pool, see oli viimati

asustatud samuti 2024. aastal (EELIS). Elupaik KLO9124396 asub karjäärist 4,2 km lõuna pool,

see oli viimati asustatud 2016. aastal (EELIS). Elupaik KLO9130539 asub karjäärist 4,4 km

kirde pool, sealses pesas oli 2025. aastal edukas pesitsus (3 poega).

Must-toonekure lähimad pesitsuselupaigad asuvad planeeritavast karjäärist 1,0 ja 2,4 km

kaugusel. Selline kaugus on karjääri tavakasutuse korral piisav, et sinna ei jõuaks >45 dB

müratase, mis on häiriva mõjuga kõikidele tundlikele linnuliikidele. Hetkel on lähimad must-

toonekure elupaigad asustamata, aga need olid viimati asustatud 2024. aastal ja nende

taasasustamine lähitulevikus on tõenäoline. Lisaks tuleb karjääri lühiümbruses säilitada

toitumisalade kvaliteet.

Must-toonekurg eelistab toituda tugevapõhjalistel ja madalaveelistel metsaojadel ja jõgedel,

samuti madalsoodel, kopra üleujutusaladel jt märgaladel (sööb pms kala, vähem konni,

veeputukaid jt). Vähem toitutakse kraavidel, sest need kuivavad sageli juba kevad-suvel ja

püsivat elustikku (toitu) seal seetõttu ei teki. Must-toonekure kaitse tegevuskava (Kotkaklubi

20184) alusel on liigile üheks peamiseks siseriiklikuks ohuteguriks toitumisalade kvaliteedi

vähenemine, sh metsakuivenduse ja paisude rajamise tõttu 20. sajandil. Must-toonekured

eelistavad toituda, eriti kesk-suvisel madalvee perioodil, looduslikel ja süvendatud ojadel-

jõgedel (Rosenvald 20115) – sellistest veekogudest on karjääri lähiümbruses Reiu oja, mis asub

minimaalselt 110 meetri kaugusel, ja Ristiküla peakraav, mis piirneb planeeritava karjääriga.

GPS saatjaga lindude alusel on selgunud, et must-toonekured käivad toitumas pesadest väga

kaugel, kuni 50 km kaugusel, aga ligikaudu 80% toitumisaladest asuvad pesast 20 km raadiuses

(Kotkaklubi). See viitab kaudselt samuti toidupuudusele veekogudes, sest 20. sajandi keskel

pesitsesid must-toonekured Eestis metsamaal keskmiselt 7-10 km vahedega ja leidsid sellise

suurusega alalt piisavalt toitu. Eestis on GPS saatjatega jälgitud üle 20 must-toonekure

vanalinnu, kes näitavad suurel maa-alal külastatud ja kvaliteetsemate toitumisalade paiknemist.

Vangu II karjääri piirkonnas on jälgitud ühe must-toonekure (Timmu) käitumist ja

toitumisalade kasutamist aastatel 2021-2024. Timmu on karjäärile kõige lähemal pesitsev must-

toonekurg, kelle pesad olid aastatel 2021-2024 karjäärist 2,1 ja 5,4 km kaugusel ehk selle

lähedal ja tegemist on piirkondlikult objektiivse andmestikuga must-toonekurele sobivate

toitumisalade kirjeldamiseks. Planeeritaval karjäärialal ja selle läheduses ei ole must-toonekurg

toitumas käinud, lähim toitumiskoht on 250 meetrit edela pool kraavis, kus ta käis toitumas

ainult ühel korral. Kaugemal on korduvalt külastatud toitumisalad Kivioja 0,6 km kaugusel

(väga palju külastusi) ja Reiu jõgi 1 km kaugusel. Ristiküla peakraavil käis ta karjäärile lähimas

kohas toitumas 1,7 km kaugusel lääne pool. Karjääri lähedal asuval Reiu jõe lõigul ei ole ta

toitumas käinud, sest see lõik on kurele liiga sügav (hinnatud MaRu kaldaerofotode alusel

4 https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-05/must_toonekure_kaitse_tegevuskava.pdf 5 https://www.kotkas.ee/files/RMK_Kuivendus_lopparuanne_2011netti.pdf

fotoladu.maaamet.ee, sest paikvaatluste jaoks olid olud talvised ja jõgi jäätunud jaanuaris-

veebruaris 2026).

Lisaks mõjutavad karjäärid lähedaste vooluveekogude seisundit, kui sinna juhitakse

hõljumirikast pinnasevett karjäärist. Vangu II karjääris planeeritakse kaevandamist pealpool

põhjavee piiri, mistõttu ei ole vee ärajuhtimine tõenäoliselt vajalik. Juhul, kui liigvee

ärajuhtimine on siiski vajalik, siis ei tohi mõjutada Ristiküla peakraavi veerežiimi või -

kvaliteeti, nt ei tohi sinna juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle veerežiimi.

Lisaks asuvad planeeritavast karjäärist 2,2 km loode pool väike-konnakotka elupaik

KLO9124410 ja 3,4 km kaugusel kagu pool väike-konnakotka elupaik KLO9129647, aga

nendele elupaikadele ei avaldu karjääri suure kauguse tõttu negatiivset mõju

pesitsuselupaikadele ja toitumisaladele. Väike-konnakotkad toituvad põhiliselt rohumaadel,

aga karjääri planeeritakse kuivale metsamaale, kus on langid ja noorendikud.

Leevendavad meetmed

Vangu II liivakarjääri rajamisel ja kasutamisel tuleb rakendada leevendavaid meetmeid, et

vähendada karjääri mõju must-toonekurele ja metsisele:

• Materjali purustamist, sõelumist jt mürarikkaid tegevusi ei tohi teha karjääris metsise mängu-

ja pesitsusperioodil ning must-toonekure pesitsusperioodil 1.03-31.08. Metsise elupaikadesse

ja must-toonekurele olulistele toitumisaladele (Kivioja, Reiu jõgi 1 km lõuna pool) ei tohi sel

perioodil jõuda suurem kui 45 dB müratase.

• Karjääri maa-ala ja ühendustee raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi teha

kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.07.

• Ristiküla peakraavi veerežiimi või -kvaliteeti ei tohi karjääri rajamisel ja kasutamisel

mõjutada, nt ei tohi sinna juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle veerežiimi. Juhul, kui

pinnasevee ärajuhtimine on vajalik, siis on vaja see eelnevalt juhtida settetiiki või lodusse, et

hõljum ja toitained maksimaalselt setitada enne peakraavi juhtimist. Hõljumi- või

toitaineterikas vesi mõjutab negatiivselt vooluveekogude seisundit, sh must-toonekure

toitumisalasid.

Kaitsealused taimeliigid

Vangu karjääri naabruses on Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel leitud allnimetatud

kaitsealuseid sambla- ja samblikuliike.

Samblaliigid: Sulgjas õhik (Neckera pennata) on III kaitsekategooria samblaliik ja

vääriselupaikade indikaator, Eestis sage vanematel lehtpuudel. Ohustatud liikide hulka ei kuulu.

Teda võivad ohustada eelkõige raied ja sobivate puuliikide kadumine, seega kuna otseselt tema

kasvukohta karjääri ei rajata ega metsa ei raiuta, siis sellele liigi elupaikadele karjääri

rajamisega otsest ohtu ilmselt ei ole.

Wulffi turbasammal (Sphagnum wulfianum) on III kaitsekategooria samblaliik ja

vääriselupaikade indikaator, ohustatud liikide hulka ei kuulu. Kasvab soostunud metsades

maapinnal, Eestis levinud pillatult. Seda liiki võib ohustada eelkõige kuivendamine, aga ka

metsamajanduslikud tegevused. Seega tuleb karjääri rajamisel ja majandamisel võtta tarvitusele

abinõud, et ümbritsevatel aladel ei muutuks oluliselt veerežiim.

Samblikuliigid: Suur nööpsamblik (Megalaria grossa) on III kategooria samblikuliik ja Punase

nimestiku ohualdis liik, Eestis sage, kuid tema levila tulipunkt ongi Pärnumaal. Kasvab

peamiselt vanadel saartel ja haabadel. Ohuteguritena mainitakse eelkõige metsamajanduslikku

tegevust ja raieid, kuid liiki võib mõjutada ka niiskustingimuste muutus.

Haava-tardsamblik (Leptogium saturninum) on III kategooria samblikuliik ja Punase nimestiku

ohualdis liik, lisaks ka vääriselupaikade indikaator, Eestis suhteliselt sage. Peamiselt vanadel

haabadel. Teda ohustavad samad tegurid kui suurt nööpsamblikku.

Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on III kategooria samblikuliik ja Punase nimestiku

ohualdis liik, lisaks ka vääriselupaikade indikaator, kuid ka Eestis isegi väga sage, siiski on

populatsioonid väikesed ja killustunud. Ka kopsusamblik eelistab laialehiste puude koort ja

haaba ning teda ohustavad samuti metsamajanduslikud tegevused, aga selle liigi puhul

rõhutatakse ohuteguritena ka keskkonnamürke, õhusaastet ja hapestumist.

Samblikud on üldiselt tuntud oma tundlikkuse poolest õhusaastele, mis on seotud nende

toitumisega vihmaveest jm omadustega. Seejuures on väga paljud liigid tundlikud

tolmusaastele, kuid paljud ka näiteks sulfaatidele, nitraatidele ja muudele keskkonnamürkidele.

Seega sambla- ja samblaliike võivad karjääri naabruses ohustada peamiselt veereziimi

muutused ja õhusaaste.

Kaevandamisloa taotluse andmetel Vangu II liivakarjääris kavandatava tegevuse puhul

veealuse varu kaevandamiseks vett välja ei pumbata ega ära juhita, seega tegevuse käigus

piirkonna veerežiimi oluliselt ei muudeta. Taotlejalt saadud info põhjal on karjääri varu väike

ning kaevandamise aeg sellest tulenevalt suhteliselt lühike, seega on olulisim veerežiimi kohene

taastamine pärast kaevandamist, et ka elupaigad saaksid taastuda. Veealuse varu kaevandamise

järgselt täidetakse karjääriala tagasi ning metsastatakse, misjärel taastub kaevandamiseelsele

ligilähedane olukord ja veerežiimi mõjutamine lõpeb. Turbasamblad ja lehtpuud

sammalde/samblike kasvusubstraadina eeldatavasti lühiajalise veerežiimi väiksema muutuse

korral ei hävi ja veerežiimi taastamisel endine olukord loodetavasti taastub. Õhusaaste ja tolm

on peamine oht Vangu II liivakarjääri naabruses kasvavatele kaitsealustele samblikuliikidele.

Karjääriala ning veoteede regulaarne niisutamine/kastmine võiks olukorda oluliselt leevendada

ja aidata kaasa karjääri lähiümbruses kasvavate samblike populatsioonide säilimisele. Samblike

kasvukohad jäävad Vangu II liivakarjäärist lähimas punktis ca 70 m kaugusele. Lisaks

karjääriala niisutamisele takistab tolmu levikut ka karjääri ja samblike kasvukoha vahel kasvav

mets.

Metsa vääriselupaigad

Vangu II liivakarjäär piirneb riigimaal oleva vääriselupaigaga VEP126227 (rohkete

indikaatorliikidega), kus metsa raie on keelatud. Lisaks on öeldud, et mitte kuivendada ning

surnud ja lamapuitu mitte eemaldada. Seletuskirjas on öeldud, et Vangu II liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaa ei ulatu riigimaantee kaitsevööndisse. Sellega seoses

vääriselupaigale kahju ei tekitata ja see säilib.

Mõju rohevõrgustikule

Enamus Saarde valla põhjaosast kuulub rohevõrgustikku ning arvestades rohevõrgustiku alade

suurust Saarde vallas, on looduslike alade kadu Vangu II liivakarjääri vähene, ega mõjuta

oluliselt rohevõrgustiku toimivust. Vangu II liivakarjäär paikneb rohevõrgustiku servaalal.

Karjääri ala asub metsamaal, kus on 10-20 aasta vanused noorendikud. Vangu II liivakarjääri

korrastamise suunaks on metsamaa ja rohumaa. Metsamaa rajamisega taastub alal elurikkus.

Kokkuvõtvalt ei ole Vangu II liivakarjääri keskkonnaloa andmisega ette näha olulist negatiivset

mõju rohevõrgustikule ning see ei häiri rohevõrgustiku terviklikku sihipärast toimimist.

Mõju maastikule

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle

mõju on leevendatav kaevandamisega rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on

tulenevalt seadusandlikust korrast keskkonnakaitseloa omajale kohustuslik. Vangu II

mäeeraldis jääb kahest küljest metsamaaga ümbritsetuks, mistõttu ümbritsevalt maastikult

karjääriale vaated avanevad ainult ühelt poolt. Kuna kaevandamistegevuse lõppedes ala

korrastatakse metsamaaks, jääb mõju maastikule väheoluliseks.

3.3.2 Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

3.3.3 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Lähimad elamud jäävad Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest kagu poole ligikaudu 105 m

kaugusele Sillaotsa (katastritunnus 75601:005:0235) ja ligikaudu 140 m kaugusele Kanarbiku

(katastritunnus 71102:001:0027) kinnistutele ning uuringuruumist põhja poole ligikaudu 300

m kaugusele Lepiku (katastritunnus 75601:005:0330) kinnistule.

Võib järeldada, et olulist koosmõju lähipiirkonna teiste tegevustega (valdavalt metsamajandus)

ei teki. Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud

nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku,

vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.

3.3.4 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Vangu II liivakarjääri kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on eespool

pikemalt käsitletud. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet

keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased

kõrvaltingimused:

1. Kaevandamisel ja kaevise transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide

pidevaks tehniliseks kontrollimiseks, hooldamiseks ja tankimiseks tuleb rajada mäeeraldise

või selle teenindusmaa territooriumile teenindusplats, vältimaks kütuse ning õlide leket

pinnasesse ja põhjavette.

2. Vältimaks karjääris toimuvast tegevusest ja kaevise transpordist tulenevate saasteaine

peenosakeste levikut teenindusmaa piiridest väljapoole, tuleb kuival aastaajal niisutada

laadimisoperatsioonide- ja kaeveala ning seal paiknevaid teid. Lisaks tuleb piirata

liikumiskiirust.

3. Karjääri maa-ala ja ühendustee raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi teha

kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.07.

4. Materjali purustamist, sõelumist jt mürarikkaid tegevusi ei tohi teha karjääris metsise

mängu- ja pesitsusperioodil ning must-toonekure pesitsusperioodil 1.03-31.08. Metsise

elupaikadesse ja must-toonekurele olulistele toitumisaladele (Kivioja, Reiu jõgi 1 km lõuna

pool) ei tohi sel perioodil jõuda suurem kui 45 dB müratase.

5. Ristiküla peakraavi veerežiimi või -kvaliteeti ei tohi karjääri rajamisel ja kasutamisel

mõjutada, nt ei tohi sinna juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle veerežiimi. Juhul,

kui pinnasevee ärajuhtimine on vajalik, siis on vaja see eelnevalt juhtida settetiiki või

lodusse, et hõljum ja toitained maksimaalselt setitada enne peakraavi juhtimist. Hõljumi-

või toitaineterikas vesi mõjutab negatiivselt vooluveekogude seisundit, sh must-toonekure

toitumisalasid.

3.4 Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaamet leiab, et arvestades käesolevas eelhinnangus toodut, on käsitletud kõik

võimalikud keskkonnamõjud ja keskkonnaloa andmiseks on piisavalt informatsiooni.

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu

KMH algatamine ei ole vajalik alljärgnevatel põhjustel:

1. On välistatud, et tegevus avaldab ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikku aladele.

Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju kaitstavatele loodusobjektidele.

2. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule. Olulist

mõju vibratsiooni osas ei kaasne. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.

3. Eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata

kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas.

4. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

5. Tööde tegemisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine

vähetõenäoline.

6. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivse ja piiriülene mõju.

KeHJS § 11 lg 81 kohaselt peab KMH algatamata jätmise otsus muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

Eelhinnangus analüüsitud info põhjal seab Keskkonnaamet Vangu III liivakarjääri

keskkonnaloa muutmistaotlusele järgnevad keskkonnameetmed:

1. Kaevandamisel ja kaevise transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide

pidevaks tehniliseks kontrollimiseks, hooldamiseks ja tankimiseks tuleb rajada mäeeraldise või

selle teenindusmaa territooriumile teenindusplats, vältimaks kütuse ning õlide leket pinnasesse

ja põhjavette.

2. Vältimaks karjääris toimuvast tegevusest ja kaevise transpordist tulenevate saasteaine

peenosakeste levikut teenindusmaa piiridest väljapoole, tuleb kuival aastaajal niisutada

laadimisoperatsioonide- ja kaeveala ning seal paiknevaid teid. Lisaks tuleb piirata

liikumiskiirust.

3. Karjääri maa-ala ja ühendustee raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi

teha kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.07.

4. Materjali purustamist, sõelumist jt mürarikkaid tegevusi ei tohi teha karjääris metsise

mängu- ja pesitsusperioodil ning must-toonekure pesitsusperioodil 1.03-31.08. Metsise

elupaikadesse ja must-toonekurele olulistele toitumisaladele (Kivioja, Reiu jõgi 1 km lõuna

pool) ei tohi sel perioodil jõuda suurem kui 45 dB müratase.

5. Ristiküla peakraavi veerežiimi või -kvaliteeti ei tohi karjääri rajamisel ja kasutamisel

mõjutada, nt ei tohi sinna juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle veerežiimi. Juhul, kui

pinnasevee ärajuhtimine on vajalik, siis on vaja see eelnevalt juhtida settetiiki või lodusse, et

hõljum ja toitained maksimaalselt setitada enne peakraavi juhtimist. Hõljumi- või

toitaineterikas vesi mõjutab negatiivselt vooluveekogude seisundit, sh must-toonekure

toitumisalasid.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel XX.04.2026 kirjaga nr DM-131250-23

Vangu II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja

KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Saarde Vallavalitsusele ja

teadmiseks taotlejale.

Saarde Vallavalitsus ...

Aare Mark 506 4227 (maapõu)

[email protected]

Liisu Aulik 5692 4060 (loodushoid)

[email protected]

EELNÕU

14.04.2026

Vangu II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes AS Tariston esitatud Vangu II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusest (T-KL/1027738-

3), võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõige 1

punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 81 , maapõueseaduse §

48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata Vangu II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele

keskkonnamõju hindamine;

1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

1.3. Vangu II liivakarjääri keskkonnakaitseloa taotluse menetlemisel arvestada järgmise

keskkonnameetmega:

1.3.1. Kaevandamisel ja kaevise transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide

pidevaks tehniliseks kontrollimiseks, hooldamiseks ja tankimiseks tuleb rajada

mäeeraldise või selle teenindusmaa territooriumile teenindusplats, vältimaks kütuse ning

õlide leket pinnasesse ja põhjavette.

1.3.2. Vältimaks karjääris toimuvast tegevusest ja kaevise transpordist tulenevate

saasteaine peenosakeste levikut teenindusmaa piiridest väljapoole, tuleb kuival aastaajal

niisutada laadimisoperatsioonide- ja kaeveala ning seal paiknevaid teid. Lisaks tuleb

piirata liikumiskiirust.

1.3.3. Karjääri maa-ala ja ühendustee raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi

teha kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.07.

1.3.4. Materjali purustamist, sõelumist jt mürarikkaid tegevusi ei tohi teha karjääris

metsise mängu- ja pesitsusperioodil ning must-toonekure pesitsusperioodil 1.03-31.08.

Metsise elupaikadesse ja must-toonekurele olulistele toitumisaladele (Kivioja, Reiu jõgi 1

km lõuna pool) ei tohi sel perioodil jõuda suurem kui 45 dB müratase.

1.3.5. Ristiküla peakraavi veerežiimi või -kvaliteeti ei tohi karjääri rajamisel ja

kasutamisel mõjutada, nt ei tohi sinna juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle

veerežiimi. Juhul, kui pinnasevee ärajuhtimine on vajalik, siis on vaja see eelnevalt

juhtida settetiiki või lodusse, et hõljum ja toitained maksimaalselt setitada enne peakraavi

juhtimist. Hõljumi- või toitaineterikas vesi mõjutab negatiivselt vooluveekogude

seisundit, sh must-toonekure toitumisalasid.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud

isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa,

Tallinn, Harju maakond, Eesti) esitas 17.02.2025 Keskkonnaametile Vangu II liivakarjääri

maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) taotluse (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 17.02.2025 dokumendina nr DM-131250-1).

Muudetud taotlus esitati 04.09.2025 (DM-131250-11). Eksperthinnang esitati 02.03.2026

(DM-131250-22).

Taotletav Vangu II liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Ristiküla külas

riigiomandisse kuuluval Lodja metskond 1 (katastritunnus 71201:001:0450) maaüksusel, mille

valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 2,21 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab

osaliselt Vangu maardla (maavarade registri registrikaart nr 750) täiteliiva aktiivse tarbevaru

10 ja 11 plokki.

Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 01.11.2024

täiteliival 65 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 57 tuh m3. Maavara kaevandamise

keskmiseks aastamääraks taotletakse 10 tuh m³. Katendi kogus 7 tuh m³, sh muld 7 tuh m³.

Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa

(metsamaa ja rohumaa). Luba taotletakse 15 aastaks.

Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu

hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.2. Keskkonnaloa taotlus on 30.10.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet võttis 30.10.2025 kirjaga nr DM-131250-14 Vangu II

liivakarjääri kaevandamisloa taotluse menetlusse ja teavitas taotluse menetlusse võtmisest

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Vangu II liivakarjääri

keskkonnaloa taotluse 30.10.2025 kirjaga nr DM-131250-15 Saarde Vallavalitsusele.

Saarde Vallavolikogu 15.01.2026 otsusega nr 1-3/18 nõustus AS-le Tariston (registrikood

10887843) kaevandamisloa andmisega Saarde vallas Ristikülas Vangu II liivakarjääris maavara

kaevandamiseks (DM-131250-21).

2.4. Keskkonnaamet 17.11.2025 kirjaga nr DM-131250-16 palus taotlejal koostada

eksperthinnang kuna taotletava Vangu II liivakarjääri teenindusmaast 10 km raadiusesse jääb

12 musttoonekure elupaika ja 1 km raadiusesse 2 metsise elupaika ning Vangu II liivakarjäär

piirneb lääne poolses küljest III kaitsekategooria liikidega.

AS Tariston esitas 02.03.2026 Keskkonnaametile eksperthinnangud (DM-131250-22).

2.5. KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse

tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §

6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral

õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval

pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa

Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 61 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase

teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

(edaspidi määrus nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Vangu II liivakarjääri keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS; https://infoleht.keskkonnainfo.ee/);

4. Strateegilised dokumendid (Pärnu maakonnaplaneering, Surju valla kehtiv

üldplaneering, Saarde valla koostatav üldplaneering);

5. Vangu II liivakarjääri rajamise mõjude hinnang must toonekurele ja metsisele (Renno

Nellis, 2026);

6. Ekspertarvamus, kuidas Vangu II liivakarjääris kaevandamine võib mõjutada

kaitsealuseid taimeliike ja milliseid leevendusmeetmeid tuleb kasutusele võtta (Silvia

Pihu).

3.1 Kavandatav tegevus

AS Tariston taotleb keskkonnaluba Vangu II liivakarjääri mäeeraldisele. Taotletav Vangu II

liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Ristiküla külas riigiomandisse kuuluval Lodja

metskond 1 (katastritunnus 71201:001:0450) maaüksusel, mille valitseja on

Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava

mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 2,21 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt

Vangu maardla (maavarade registri registrikaart nr 750) täiteliiva aktiivse tarbevaru 10 ja 11

plokki.

Ettevõte taotleb keskkonnaluba Vangu II liivakarjääri mäeeraldisel lasuva maavara (täiteliiv)

kaevadamiseks. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks.

Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 01.11.2024

täiteliival 65 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 57 tuh m3. Maavara kaevandamise

keskmiseks aastamääraks taotletakse 10 tuh m³. Katendi kogus 7 tuh m³, sh muld 7 tuh m³ .

Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa

(metsamaa ja rohumaa).

3.1.1 Tegevuse iseloom ja maht

Mäetehnilised tingimused Vangu II liivakarjääris asuva liiva kaevandamiseks ei ole väga

keerulised. Kattekihi (mulla) keskmine paksus on 0,3 m. Osa liivavarust asub põhjaveetasemest

madalamal. Materjali väljaveoks hakatakse kasutama Vangu II liivakarjäärist põhja pool asuvat

kruusakattega teed, mis viib riigi kõrvalmaanteele Tõitoja-Häädemeeste tee (nr 19330).

Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks kaevandamisel

järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Esmalt tuleb karjääri alalt langetada mets ja võsa,

juurida kännud, siis kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult

karjääri mäeeraldise alalt katend (muld) ning mis ladustatakse ajutiselt mäeeraldise

teenindusmaale. Mulla maht mäeeraldise alal kokku on 7 tuh m3. Muld vallitatakse kuni 3 m

kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada.

Katendi koorimine ja vallitamine toimub kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures.

Ladustatud mäeeraldise katendist saab kujundada tõhusa müratõkke karjääri välispiirile. Vastav

mäetööde korraldamine võimaldab kaevandamisega samaaegselt alustada ammendatud alade

korrastamistöid. Vangu II liivakarjäär korrastatakse metsamaaks ja elektriõhuliini kaitsevööndi

alal rohumaaks. Mäetööde arenedes kasutatakse kooritud katendit (mulda) vähemalt kolme

aasta jooksul selle ladustamisest kaevandatud ala bioloogiliseks korrastamiseks. Juhul kui kogu

katend ei osutu korrastamisel vajalikuks, siis see võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse §

99. Seega on välistatud kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes. Vajalik

katendi kogus karjääri ala korrastamiseks selgub korrastamisprojekti koostamise käigus.

Katendivallide asukohad ja parameetrid määratakse kaevandamisprojektis. Katendi

ladustamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega

järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud.

Maavara kaevandatakse kahe kaeveastmega – esmalt veepealne varu ja siis veealune varu.

Veetasemest kõrgemal asuva maavara kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine.

Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning

frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul

ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib kruusa ja liiva kaeve-eest või

puistangutest kalluritele või töötlemiseks (sõelumiseks) mobiilsesse sõelumissõlme.

Fraktsioneeritud (sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis

vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.

Veealuse varu kaevandamisel asub ekskavaator, mis tõstab vee alt materjali karjääri põhjale

nõrguma, ohutuse huvides ligikaudu 0,5 m veetasemest kõrgemal. Nõrgunud materjali

realiseeritakse looduslikuna (kalluritele laadib ekskavaator või frontaallaadur) või töödeldakse

jällegi mobiilse töötlemissõlme abil vajalikeks fraktsioonideks, mis esmalt ladustatakse

puistangutesse ja hiljem laaditakse kalluritele, mis viivad selle tarbijateni.

Vangu II liivakarjääri liiva kasutatakse nii looduslikul kujul kui ka töödeldud kujul. Vajadusel

materjali sõelutakse. Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne purustus-

sorteerimissõlm, mis tuleb karjääris paigutada kaugemale karjääri läheduses asuvatest

elamutest. Kaasaegsete purustus-sorteerimissõlmede jõudlus on suur, mis tähendab, et

mehhanism töötab aasta jooksul karjääris vaid mõne nädala, valmistades nädalas 5...10 tuhat

tonni purustatud kruusa. Peale purustus-sorteerimissõlme äraviimist töötab karjääris jällegi vaid

ekskavaator või frontaallaadur. Karjääris töötamisel summutavad müra karjääri seinad ja

katendist vallid.

3.1.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Maakonnaplaneering

Maakonnaplaneeringus toodud maavarade kaevandamise üldised põhimõtted, sh maardlate

ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimised on järgmised:

• maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise

võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on

kaevandamine majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele

aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed;

• kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju

rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku

kasutuse huvidele;

• asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt

kaasnevatest häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud

aladest;

• turba kaevandamiseks eelistada juba kuivendusest rikutud alasid;

• kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga kaasnevaid mõjusid;

• kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada;

• arvelevõetud maavaravarud säilitada kasutamis- ja kaevandamisväärsena;

• turbamaardlate kasutuselevõtmisel arvestada Pärnumaa turbavarude arengukavaga

aastani 2030;

• maavara I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi

planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi

elamualasid);

• üldplaneeringu koostamisel arvestada maardlatega (sh aktiivses kasutuses olevatega);

• maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju

hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised

uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude

vältimiseks või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise negatiivsetest mõjudest on

seotud materjali väljaveoga.

Seega ei ole kavandatud tegevus vastuolus maakonnaplaneeringuga, kuid peab selles seatud

tingimustest lähtuma.

Surju valla üldplaneering

Surju valla üldplaneering on kehtestatud Surju vallavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 1. Surju

valla üldplaneering rohevõrgustikku ega kaevandustegevust ei käsitle.

Saarde valla koostatav üldplaneering

Saarde valla üldplaneering on koostamisel. Selle kohaselt on kõnealune karjääri ala

rohevõrgustikku kuuluv maardla.

Üldplaneeringu seletuskirjas on kaevandamist puudutavalt kehtestatud järgmised

rohevõrgustiku säilimise ja toimimise kasutamistingimused (säilitatud on üldplaneeringu

seletuskirja numeratsioon):

• 1. Lubatud on kõik metsamajandamise viisid ja raieliigid vastavalt kehtivatele

õigusaktidele.

• 2. Säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida looduslike alade

killustamist, metsade majandamisel arvestada metsa majandamise hea tava reegleid ja vajadust

säilitada rohelise võrgustiku sidusus.

• 3. Tagada, et looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus tugialadel ei

langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust.

• 4. Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel

viia läbi keskkonnamõju hindamine. Kaevandamisloa taotluse menetlustes on õigus otsustada

keskkonnamõju hindamise ja täiendavate uuringute koostamise vajaduse üle loaandjal.

Rohelise võrgustiku toimimist ohustava tegevuse kavandamisel viia läbi keskkonnamõjude

hindamine.

• 12. Rohelises võrgustikus ei ole üldjuhul raadamine lubatud. Juhul, kui rohelises

võrgustikus asuval metsamaal on raadamine vajalik (nt tuulikute kavandamisel), siis tuleb

eelnevalt hinnata raadamise mõju rohelise võrgustiku toimimisele, kaasates elustiku eksperte

ning rakendades rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja

kompensatsioonimeetmeid. Erandina on raadamine lubatud maardlate alal lähtudes punktis 13

seatud tingimustest; riiklikult oluliste joonobjektide rajamisel, hoonestuse kavandamisel

vastavalt rohelises võrgustikus seatud tingimustele ning olemasolevate taristuobjektide

hooldamiseks või rekonstrueerimiseks.

• 13. Rohelise võrgustiku ja maardlate kattumisel:

• 13.1.maardlate kasutuselevõtul vältida üldjuhul alasid, mis asuvad rohelises

võrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine vajalik, tuleb eelnevalt kaaluda

kaasnevaid mõjusid rohelise võrgustiku komponentidele (kaasates selleks vajadusel elustiku

eksperte) ning vajadusel näha ette leevendusmeetmeid rohelise võrgustiku toimivuse

tagamiseks;

• 13.2. maardlate kasutuselevõtul ei tohi läbi lõigata rohevõrgustiku koridore. Nende

toimivuse tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 100 m laiune ala. Juhul, kui see ei

ole võimalik, tuleb vajadusel koostada detailplaneering ja leida vähemalt 100 m laiune

asenduskoridor;

• 13.3 rohelise võrgustiku toimimise tagamisega (nt metsamaa taastamisega) tuleb

arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende

alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused

leevendavate meetmete rakendamiseks.

Seega ei ole kavandatud tegevus vastuolus maakonnaplaneeringuga, kuid peab selles seatud

tingimustest lähtuma.

Rohevõrgustiku sidusust käsitletakse eelhinnangu peatükis 3.3.1.

3.1.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Vangu liivamaardla Vangu II liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa (pindala

2,21 ha) asuvad Pärnu maakonnas Saarde vallas Ristiküla külas riigiomandisse kuuluval Lodja

metskond 1 (katastritunnus 71201:001:0450) maaüksusel, mille valitseja on

Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Mäeeraldise

teenindusmaal on tegemist metsamaaga.

Maastikuliselt paikneb Vangu II liivakarjäär Liivi lahe rannikumadalikul, kus maapinna

absoluutsed kõrgused ulatuvad 30...32 m. Vangu II liivakarjääri aluspõhja moodustab Devoni

ladestu Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu (D2ar) väga peeneteraline ja peeneteraline

liivakivi aleuroliidi, savi ja domeriidi vahekihtidega.

Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ega

loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi.

Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb lõuna poolt vääriselupaigaga nr

126227 (VEP126227) ja III kaitsekategooria kaitsealuse sambliku suur nööpsamblik

(Megalaria grossa, registrikood KLO9700923), III kaitsekategooria sammaltaime Wulfi

turbasammal (Sphagnum wulfianum, registrikood KLO9401122), III kaitsekategooria

sambliku harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria, registrikood KLO9700542) ning III

kaitsekategooria sammaltaime sulgjas õhik (Neckera pennata, registrikood KLO9401116)

leiukohtadega (taotluse graafiline lisa 1).

Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb lääne ja edela poolt vääriselupaigaga

nr 208179 (VEP208179) ja III kaitsekategooria sammaltaime sulgjas õhik (Neckera pennata,

registrikood KLO9401116), III kaitsekategooria sammaltaime Wulfi turbasammal (Sphagnum

wulfianum, registrikood KLO9401122) ning III kaitsekategooria kaitsealuse sambliku suur

nööpsamblik (Megalaria grossa, registrikood KLO9700923) leiukohtadega (taotluse graafiline

lisa 1).

Mäeeraldisest lääne poole jääb metsise asendusala puhverala.

Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast loode, lääne, lõuna ja ida pool jätkub Lodja

metskond 1 (katastritunnus 71201:001:0450) maaüksus. Põhja poolt piirneb Vangu II

liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa Kasepõllu (katastritunnus 71201:001:0085) ja Tõitoja

(katastritunnus 71201:001:0084) maaüksuste õuemaa ja haritava maaga (taotluse graafiline lisa

1).

Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest ida poole jääb riigi kõrvalmaantee Tõitoja-Häädemeeste

tee (nr 19330) ja põhja poole kruusakattega tee. Vangu II liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaa ei ulatu riigimaantee kaitsevööndisse.

Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub täielikult maaparandussüsteemidega

Tõitoja (kood maaparandussüsteemide registris 6114540010560001) ja Ristiküla(TTP-381)

(kood maaparandussüsteemide registris 6114810020110002). Karjääri mäeeraldisest loode

poole jääb Ristiküla peakraav (VEE1148300), mis on maaparandussüsteemi eesvool 10-25 km2

valgalaga Ristiküla(TTP-381) (kood maaparandussüsteemide registris

61148100201100021M). Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa külgneb vahetult

eesvoolu Ristiküla (TTP-381) kalda piiranguvööndiga, kattumist ei ole (graafiline lisa 1). Maaja

Ruumiamet on kooskõlastanud liiva kaevandamise Vangu II liivakarjääri mäeeraldisel,

maavara kaevandamisel tuleb tagada maaparandussüsteemi ja selle rajatiste toimimine (taotluse

lisa 3).

Vangu II liivakarjääri mäeeraldise loodeosas asub elektriõhuliin 1-20 kV SIP-3-20.1x35 (vid

tunnus 218906518). Vangu II liivakarjääri mäeeraldist läbib põhja-lõuna suunaliselt

elektriõhuliin 1-20 kV AS-35 (vid tunnus 49806093). Elektriõhuliinide kaitsevööndite laius on

10 m kummalegi poole telge (taotluse graafiline lisa 1). Aktiivse tarbevaru kinnitamine

elektriõhuliini kaitsevööndis on kooskõlastatud Elektrilevi OÜ-ga, kuid kaevetöödeks ning

töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5 m kõrguste mehhanismidega peab töö teostaja enne

tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa (taotluse lisa 2. Elektrilevi OÜ

tehnilised tingimused).

Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 125 m kaugusel loodes asub

puurkaev PRK0010942 (taotluse graafiline lisa 1).

Lähimad elamud jäävad Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest kagu poole ligikaudu 105 m

kaugusele Sillaotsa (katastritunnus 75601:005:0235) ja ligikaudu 140 m kaugusele Kanarbiku

(katastritunnus 71102:001:0027) kinnistutele ning uuringuruumist põhja poole ligikaudu 300

m kaugusele Lepiku (katastritunnus 75601:005:0330) kinnistule.

Lähimaks vooluveekoguks on Vangu II liivakarjäärist ligikaudu 100...250 m kaugusele ida

poole jääv Reiu jõgi (VEE1145400).

3.1.4 Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.

Liivakarjäärist vett ära ei juhita ning seetõttu lisaenergiat ei kulutata.

3.1.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Vangu II mäeeraldisel liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks

müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine.

Pinna- ja põhjavesi

Maavarauuringud OÜ viis läbi geoloogilise uuringu taotletava Vangu II liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaal ja koostas aruande „Vangu IV uuringuruumi liiva varu geoloogiline

uuring (varu seisuga 01.11.2024)“ (EGF 9944). Geoloogilise uuringu käigus puuriti 10

puurauku ja võeti 17 proovi kasulikust kihist.

Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetaseme mõõtmised puuraukudes. Geoloogiliste uuringute

käigus 10.09.2024 jäi veetase maapinnast 1,9...2,3 m sügavusele. Vangu II liivakarjääri

mäeeraldise põhjaveetase jääb puuraukude andmetel absoluutsele kõrgusele 28,6 m.

Samuti mõõdeti 10.09.2024 karjääri mäeeraldise keskosa läbiva kraavi veetase, mis on abs

kõrgusel 28,6 m ja karjääri mäeeraldisest põhja poole üle kruusakattega tee asuva kraavi veetase

on abs kõrgusel 28,3 m (taotluse graafiline lisa 1).

Lähimaks vooluveekoguks on Vangu II liivakarjäärist ligikaudu 100...250 m kaugusele ida

poole jääv Reiu jõgi (VEE1145400).

Vangu II liivakarjäär jääb maaparandussüsteemide alale, kus liiva kaevandamise on

kooskõlastanud Maa- ja Ruumiamet, maavara kaevandamisel tuleb tagada

maaparandussüsteemi ja selle rajatiste toimimine (taotluse lisa 3).

Vangu II liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool põhjaveetaset, seega

suureneb võimalus lokaalse veereostuse tekitamiseks. Veealuse maavara kaevandamist

korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata, siis on vähe

tõenäoline, et kavandatav tegevus tooks kaasa negatiivseid mõjusid vesivarustusele ja

põhjaveekvaliteedile. Põhjaveetasemest madalamal kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi

ega mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee taset ega vee kvaliteeti.

Kuna kaevandamine toimub mehhaaniliselt, piirdub potentsiaalne mõju veekvaliteedile heljumi

tekke ja masinates kasutatud õlide ja kütuste võimaliku sattumisega põhjavette. Heljumi levik

põhjaveekihis on äärmiselt lokaalne, kuna madal veevoolukiirus settepoorides tagab suuremate

(aleuriidi ja liiva) osakeste kiire välja settimise.

Karjääris töötamisel, kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel

tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks naftasaaduseid (kütust ega õli).

Kasutada tohib vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb

teha selleks kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris

töötajatel olema teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid.

Heited õhku sh tolm

Vangu II liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Vangu II

liivakarjääris kaevandatakse keskmiselt 10 tuh m3 liiva aastas ehk orienteeruvalt 16 tuhat tonni.

Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, sõelumissõlme või

puistangusse ja karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku

piiramiseks tuleb karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel niisutada.

Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus

liiv niiske ning ei tolma. Lisaks asub kaevandatav varu suuremas osas allpool keskmist

põhjaveetaset ehk tolmu eraldub vaid kuiva maavara laadimisel/ladustamisel. Kõikidel

laadimis- ehk kukkumisprotsessidel nagu maavara kaevandamisel lasumist (vee peal),

laadimisel kallurile või ladustamisel lattu on keskkonnaloa taotluse seletuskirjas tahkete

osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutud US EPA AP-42, Fifth Edition Compilation of Air

Pollutant Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate

Handling and Storage Piles metoodikast. Metoodikast lähtuvalt kujuneb vee pealt

kaevandatava liiva ladustamisel puistangusse või kaevise laadimisel kallurisse eriheide

ligikaudu 0,0059kg/t. Maksimaalne kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata

on 1000 : 0,0059 = 169 tuhat tonni, mis kruusa ja liiva keskmise tiheduse juures (1,6 t/m3 ) teeb

106 tuh m3 aastas. Selle koguse ületamisel tuleb taotleda õhusaasteluba. Vangu II liivakarjääris

kaevandatakse keskmiselt vaid 10 tuh m3 liiva aastas.

Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst

lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas

Vangu II liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate

mehhanismide ja tehnika kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat

õhusaastet.

Müra

Vangu II liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja

kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri

pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav

(kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator,

frontaallaadur, kallur.

2017. a jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Müra hindamise

alused on jõustunud määruses valdavas osas sarnased varasemas sotsiaalministri määruse nr 42

redaktsioonis tooduga. Keskkonnaministri määruse nr 71 müra regulatsioon kehtib välisõhus

leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub

endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel. Mürataseme normeerimisel lähtutakse

ajavahemikust (päeva- ja ööaeg on vastavalt 07.00-23.00 ja 23.00-07.00), müraallikast, müra

iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast.

Vangu II liivakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 71 kui II

kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel

ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt:

päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB

(60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär töötab päevasel

ajal tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal.

Vangu II liivakarjääris kavandatakse mäetöid päevasel ajal. Maavara kaevandamise, töötlemise

ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad.

Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku 90...110 dB, sõelumissõlme

müratase kuni 110 dB piiresse. Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest

väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel. Ümbruskonnale tekitab müra katendi

koorimine karjääri avamisel, järgnevatel mäetöödel asuvad töötavad masinad katendivalli

varjus ja karjäärisüvendis, mis hinnanguliselt vähendab mürataset kuni 10 dB võrra. Lähim

elamu jääb Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 105 m kaugusele kagu poole Sillaotsa

(katastritunnus 75601:005:0235) kinnistule.

Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust

punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada

mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:

Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)

Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;

r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;

r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.

Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 105 m kaugusel: Lp1 = 80 +

20log10(10) – 20log10(105) = 59 dB, kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud

helirõhutase, väärtusega 80 dB.

Lähima elamu juures, mis asub Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest kagu pool ligikaudu 105 m

kaugusel Sillaotsa (katastritunnus 75601:005:0235) kinnistul on müratase 59 dB.

Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator ja frontaallaadur, mille helivõimsustase on

võrdne, siis lisandub suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika olemasolul ca 2,5

dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis.

Vangu II liivakarjääri mäeeraldise lähialal ei ületa müratase 100 m raadiuses (Lp1 = 80 +

20log10(10) – 20log10(100) = 60 dB) keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II

kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60 dB.

Müra elamuteni levimise leevendamiseks oleks otstarbekas rajada mäeeraldise teenindusmaa

lõuna- ja kaguossa katendist vallid, mis on äärmiselt efektiivsed müra leviku tõkestajad

kaevealast väljapoole. Elamute kaugus on piisav, et välistada karjääri päevase aja tegevuse

igasugune negatiivne mõju nende juures inimeste elukeskkonnas.

Karjääri lubatud töö aeg ainult tööpäevadel päevasel ajal, rajada müra levikut tõkestavad

katendivallid elamute suunale, kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid, kasutada korras

tehnikat, karjääris peavad olema vahendid võimalike õlilekete likvideerimiseks.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest, kliimaministri

06.07.2023 määruse nr 37 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad

nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” (edaspidi määrus 37) nõuetest või kaebuste

esinemisest. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise

esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et

lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3

ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Käitise töös ei kasutata kemikaale ega muid tugeva

lõhnaga aineid. Tulenevalt eelnevast ning arvestades mäeeraldise avatust tuultele ei põhjusta

käitis lõhnaainete esinemist ulatuses, mis võiks ületada lõhna piirnorme.

Valgus-, soojus- ega kiirgusreostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Liiva

kaevandamisega selliseid mõjusid ei teki või on need ebaolulise suurusega.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud

vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama

kehtestatud normidele. Vangu II liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni

tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.

3.1.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Vangu II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse ning

mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning

kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt

kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et

kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-jäätmekava.

3.1.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega

õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel

teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib

juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et

kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete

tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud

plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti

eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

3.1.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole.

3.2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Vangu liivamaardla Vangu II liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa (pindala

2,21 ha) asuvad Pärnu maakonnas Saarde vallas Ristiküla külas riigiomandisse kuuluval Lodja

metskond 1 (katastritunnus 71201:001:0450) maaüksusel, mille valitseja on

Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

Mäeeraldise teenindusmaal on tegemist metsamaaga.

Lähimad elamud jäävad Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest kagu poole ligikaudu 105 m

kaugusele Sillaotsa (katastritunnus 75601:005:0235) ja ligikaudu 140 m kaugusele Kanarbiku

(katastritunnus 71102:001:0027) kinnistutele ning uuringuruumist põhja poole ligikaudu 300

m kaugusele Lepiku (katastritunnus 75601:005:0330) kinnistule.

3.2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Mäeeraldisele hõlmatavad maad on maatulundusmaad (peamiselt metsamaa).

Ülevaade planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on toodud ptk-s 3.1.1. Alale

on kavandatud liivakarjäär, mistõttu maakasutus muutub (metsamaa raadatakse) ja selle

asemele rajatakse liivakarjäär. Seda küll ajutiselt, sest pärast kaevandamist ala korrastatakse

rohu- ja metsamaaks.

3.2.2 Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Vangu II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 2,21 ha. Taotletav

mäeeraldis hõlmab osaliselt Vangu maardla (maavarade registri registrikaart nr 750) täiteliiva

aktiivse tarbevaru 10 ja 11 plokki.

Kattekihi moodustab kasvukiht (muld) paksusega 0,3 m. Kasuliku kihi moodustab jääjärveline

(Q1jrVr_lg) eriteraline, valdavalt peeneteraline liiv, mis on savine ja vähese kruusa sisaldusega

(taotluse graafiline lisa 2). Kasuliku kihi keskmine paksus täiteliiva aktiivse tarbevaru 10. plokil

on 1,9 m ja täiteliiva aktiivse tarbevaru 11. plokil on 1,0 m. Plokk 11 aT asub põhjaveetasemest

madalamal plokk 10 aT lamamis. Kasuliku kihi lamami moodustab hall ja punakaspruun

saviliivmoreen (Q1jrVr_g). Kasuliku kihi lamam asub absoluutsel kõrgusel 27,3...27,7 m.

Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala maastik ja

looduslik mitmekesisus täielikult. Maakasutus taastatakse kaevandamise lõppemisel.

Looduslikult on ala metsamaa, millel on teatud määral väärtus piirkonna elustikule. Seetõttu

kaevandamise tulemusel elupaigad looma- ja taimeliikidele vähenevad. Toimub olemasoleva

metsa raadamine. Veetarbimist alal ei toimu.

Pärast varu ammendamist kaevandatud maa kaevandamise loa kehtivusaja jooksul korrastada.

Korrastamine toimub loa andja määratud tingimuste kohaselt selleks koostatud

korrastamisprojekti järgi. Kaevandatud maa korrastatakse rohu- ja metsamaaks.

3.2.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Loa taotlemise eesmärk on alustada liiva kaevandamist Vangu II liivakarjääris, et tagada

ehitusobjektidele piisav toore.

Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib

ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu

või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda

võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja

transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud.

Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alasid kinnistutel ei ole ja mõju nendele puudub.

3.2.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka

selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisele.

Kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid

eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega silmas

pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas seada keskkonnaloale kõrvaltingimused tekkida

võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.

3.3 Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.3.1 Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Vangu II liivakarjääri mäeeraldist,

mäeeraldise teenindusmaad ning selle ümbrust kuni 500 m kaugusele, kuna selle kauguseni

võib mürahäiring ületada looduslikku fooni (norme ületav müra või tolmuhäiring võib

teoreetiliselt ulatuda ca 250-300 m ümber mäeeraldise ja selle teenindusmaa).

Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad

kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel mõjusid ei

ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb

ka kavandatava tegevuse mõju.

Vangu II liivakarjääri tegevuse keskkonnamõju on valdavalt väike ning lokaalse ulatusega.

Kaevandamise käigus vee ärajuhtimist ei toimu, mistõttu kaevandamisega ei mõjutata

äravoolava veega teisi veekogusid.

Tolmuhäiringud võivad avalduda eelkõige siis kui on ekstreemsed ilmastiku tingimused.

Tõenäosus nende avaldumiseks ei ole suur. Mürahäiringud ei ületa lähimate elamute õuealadel

kehtivaid norme.

Pinna- ja põhjavesi

Kuna karjäärist vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata, siis potentsiaalne mõju

veekvaliteedile on heljumi tekkes ning masinates kasutatud õlide ja kütuste võimalikus

sattumises põhjavette lekete ning avariide korral. Heljumi levik põhjaveekihis on lokaalne,

kuna madal veevoolukiirus settepoorides tagab suuremate (aleuriidi ja liiva) osakeste kiire välja

settimise. Lähimad elamud jäävad Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest kagu poole ligikaudu

105 m kaugusele Sillaotsa (katastritunnus 75601:005:0235) ja ligikaudu 140 m kaugusele

Kanarbiku (katastritunnus 71102:001:0027) kinnistutele ning uuringuruumist põhja poole

ligikaudu 300 m kaugusele Lepiku (katastritunnus 75601:005:0330) kinnistule.

Ei ole põhjust eeldada, et kaevandamisel oleks mõju ümbruskonna veevarustusele ning

lähimate veekogude veetasemetele.

Heited õhku sh tolm

Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus

liiv niiske ning ei tolma. Lisaks asub kaevandatav varu suuremas osas allpool keskmist

põhjaveetaset ehk tolmu eraldub vaid kuiva maavara laadimisel/ladustamisel. Arvutuslikult

keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud

künniskoguseid ei ületata. Kokkuvõttes võib öelda, et maavara kaevandamisega materjali

loodusliku niiskuse tõttu märkimisväärselt tolmu ei eraldu ning see settib kiiresti maha masinate

töökoha läheduses.

Maavara laadimise ja transpordiga võib kuival aastaajal tekkida tolmu. Tolmu tekkimist tuleb

vältida ja levikut tõkestada mäeeraldise teede ja platside niisutamisega.

Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst

lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas

Vangu II liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate

mehhanismide ja tehnika kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat

õhusaastet.

Müra

Vangu II liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja

kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri

pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav

(kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator,

frontaallaadur, kallur.

Lähima elamu juures, mis asub Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest kagu pool ligikaudu 105 m

kaugusel Sillaotsa (katastritunnus 75601:005:0235) kinnistul on müratase 59 dB.

Müra elamuteni levimise leevendamiseks oleks otstarbekas rajada mäeeraldise teenindusmaa

lõuna- ja kaguossa katendist vallid, mis on äärmiselt efektiivsed müra leviku tõkestajad

kaevealast väljapoole. Elamute kaugus on piisav, et välistada karjääri päevase aja tegevuse

igasugune negatiivne mõju nende juures inimeste elukeskkonnas.

Looduskaitse

Looduskaitsealad ja kaitstavad looduse üksikobjektid

Lähim looduskaitseala (Kikepera looduskaitseala, EELIS kood KLO1000656) jääb

mäeeraldisest 1,7 km kaugusele itta. Müra ja tolmuhäiringut nii kaugele ei ole eeldada.

Põhjavee alandamist ei toimu, mistõttu pole oodata mõju ka veerežiimile.

Natura 2000 alad

Lähim Natura 2000 ala (Kikepera linnuala, EELIS kood RAH0000118) jääb mäeeraldisest 1,6

km kaugusele kirdesse. Müra ja tolmuhäiringut nii kaugele ei ole eeldada. Põhjavee alandamist

ei toimu, mistõttu pole oodata mõju ka veerežiimile.

Arvestades eeltoodut, ehk kaugust mäeeraldisest, on välistatud negatiivsed mõjud Natura 2000

aladele.

Natura eelhindamise teostamine ei ole vajalik.

Kaitsealused liigid

Karjääride rajamisel avalduvad I ja II kaitsekategooria liikidele mõjud kas pesitsuselupaikade

või toitumisalade kadumise või nende kvaliteedi vähenemise kaudu, sh mürahäiringute ja

maastikumuutuste tõttu. Vangu II karjääri ei rajata I kaitsekategooria elupaikadesse, mistõttu

on otsene pesitsuselupaikade kahjustamine välistatud. Tavapärasel karjääri kasutamisel tekib

müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav

müra, sh kruusa sõelumine ja purustamine. Transpordimüra ei ole pidev ja karjäär piirneb

Tõitoja-Häädemeeste maanteega, kus toimub tavaline liiklus. Mürahäiringute mõjualaks võib

Vangu II liivakarjääri tavakasutuse korral hinnata must-toonekurele ja metsisele ligikaudu 0,5

km ümber karjääri, aga mürarikastel töödel (nt kruusa purustamine või sõelumine) on

mürahäiringute mõju vähemalt 1 km. Vangu II karjääris planeeritakse materjali sõelumist ja/või

purustamist. Karjäärist 1 km raadiusesse jäävad metsise elupaigad, lisaks must-toonekurele

sobivad toitumisalad.

Metsis

Metsise elupaikasid on planeeritavast karjäärist 1 km raadiuses kaks. Elupaik KLO9133469 on

planeeritavast karjäärist 540 meetrit ida pool. Selle elupaiga lähim mängukoht on karjäärist 2,5

km kaugusel (Lodja raba), kus loeti 2020. aastal 4 kukke (EELIS). Lisaks on planeeritavast

karjäärist 710 meetrit lõuna pool metsise elupaik KLO9133459, sealsed lähimad mängud

asuvad 1,8 ja 1,9 km kaugusel (Lodja 2 ja Põldmaa mängud), aga mõlemast mängust leiti 0

kukke 2025. aastal (EELIS).

Metsise elupaigad on minimaalselt 0,54 ja 0,71 km kaugusel. Metsise kehtiva kaitse

tegevuskava (Keskkonnaamet 20151) alusel on Eestis liigile kõige suuremad ohutegurid

elupaikade killustumine, kisklus ja kuivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi vähenemine.

Keskmise tähtsusega ohuteguriks peetakse elupaikade kadu potentsiaalselt sobivates

elupaikades (lageraied) ja inimesepoolset häirimist.

Metsise elupaigale saavad Vangu II karjäärist lähtuvat mõju avaldada eelkõige mürahäiringud.

Tolmuhäiringu mõju ei ole oluline, sest väljaveotee asub elupaigast kaugel ja vedu toimub

asfaltkattega Tõitoja-Häädemeeste tee kaudu. Keskkonnaamet on Rail Baltica ja Via Baltica

arendustega seotud KMH koostamisega asunud seisukohale, et müral on tugev mõju metsise

1 https://loodusveeb.ee/sites/default/files/inline-files/Metsis%202015.pdf

mängualadel väärtusel >40 dB ja toitumisaladel >50 dB ning mõõdukas mõju vastavalt

väärtustel 35-40 dB ja 45-50 dB. Uuendatavas metsise kaitse tegevuskava eelnõus peetakse

oluliselt häirivaks müratasemeks 45 dB helifooni (Keskkonnaameti eelnõu 28.02.2025). Nii

madala helitugevuse mõju on metsisele oluline seetõttu, et metsise laul on väga vaikne, ainult

20-35 dB (Lieser jt 20052).

Metsisemängud asuvad planeeritavast karjäärist 1,8; 1,9 ja 2,5 km kaugusel – sellisele

kaugusele ei ulatu karjääri tavakasutusest lähtuv müra, mis ületab taset 45 dB. Karjääri

tavakasutuse korral on sealt lähtuv müra metsise elupaikade piiril, 0,54 ja 0,71 km kaugusel,

väike ja oluline negatiivne mõju puudub. Suuremat mürahäiringut põhjustab kruusa

purustamine või sõelumine, mistõttu ei tohi mürarikkaid töid teha karjääris perioodil 1.03-

31.07, mis on metsise mängu- ja pesitsusperiood.

Metsise kaitse tegevuskava eelnõu alusel on karjääride mõjualas asuvates mängudes kukkede

arvukus langenud üle 50 %, mis on 2-3 korda kiirem üldisest arvukuse langusest. Samuti on

toimunud mängude nihkumist karjääridest eemale (Keskkonnaameti eelnõu 28.02.2025). 2024.

aasta lõpul valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt rahastatud projekti

„Müra mõju metsise sigimiskäitumisele“ (Tilgar & Ojaste 202483). Uuringu tulemusel jõuti

järeldusele, kasutades nii metsisekukkede füsioloogilise seisundi hindamise meetodeid kui

mängude akustilist seiret, et aktiivse karjääri või maantee paiknemine metsisemängule lähemal

kui 2 km võib põhjustada mängu hääbumise. Selle põhjuseks võib olla muu hulgas kaasnev

müra, mis on üks kumulatiivsetest negatiivsetest mõjudest metsisemängule. Uuringus tuuakse

välja, et sellistes mängudes väheneb oluliselt metsise mängude kestus ning kirjeldatakse

võimalikku mehhanismi selliste mängude hääbumisele: emased ei tule mängu, sest isased

mängivad lühikest aega või üldse mitte (neid pole kuulda) ning see pärsib populatsiooni

taastootmist.

Vangu II karjäär asub lähimatest mängudest 1,8 ja 1,9 km kaugusel, aga need olid viimasel

seireloendusel 2025. aastal asustamata (0 kukke, EELIS). Suure kauguse tõttu saab eeldada, et

2,2 ha suuruse karjääri rajamisel ei ole pikaajalist mõju metsise arvukusele ja elupaikade

sidususele piirkonnas. Karjäär asub metsisele vähesobivas elupaigas, sest karjääri alal on hetkel

noorendikud, ning see piirneb maantee, tootmishoonete ja põlluga. Liikumishäiringute mõju

avalduks materjali väljaveol karjäärist, see on planeeritud karjääriga piirnevale Tõitoja-

Häädemeeste teele, kus toimub tavapärane liiklus ja täiendavat olulist negatiivset mõju ei teki.

Karjääriga piirneval alal on metsisele väga sobivad vanad männikud, mis asuvad karjäärist

lääne ja lõuna pool (RMK kvartal LD083 eraldised nr 4, 5, 9, 10, 13, 14, 23 ja 27 ning LD072

eraldis nr 10). Need metsad on osaliselt VEPd ja asuvad ühtlasi metsise Rail Balticu

hüvitusalade puhvertsoonis, kuhu ei planeerita karjääri rajamist, sest seal ei ole metsamaa

raadamine lubatud. Karjääri lähedalt on tulnud metsiste juhuvaatlusi (PlutoF andmebaas) ja

metsised kasutavad seda ala toitumiseks. Metsiste aastaringne kodupiirkond on tegevuskava

alusel vähemalt 3 km raadiusega ala mängu tsentritest – planeeritav karjäär asub kolmest

mängust 3 km raadiuses, millest üks mäng on hetkel asustatud.

2 https://www.researchgate.net/publication/226162031_Infrasound_in_the_capercaillie_Tetrao_urogallus 3 Tilgar, V. & Ojaste, I. 2024. Müra mõju metsise sigimiskäitumisele. SA KIK projekti RE.4.06.22-0068 aruanne.

Eesti Ornitoloogiaühing. https://lva.eelis.ee/GetFile.aspx?id=-2122747664

Must-Toonekurg

Must-toonekure elupaikasid on planeeritavast karjäärist 5 km raadiuses neli. Elupaik

KLO9124389 asub planeeritavast karjäärist 1,0 km loode pool, see oli viimati asustatud 2024.

aastal (EELIS). Elupaik KLO9128014 asub karjäärist 2,4 km edela pool, see oli viimati

asustatud samuti 2024. aastal (EELIS). Elupaik KLO9124396 asub karjäärist 4,2 km lõuna pool,

see oli viimati asustatud 2016. aastal (EELIS). Elupaik KLO9130539 asub karjäärist 4,4 km

kirde pool, sealses pesas oli 2025. aastal edukas pesitsus (3 poega).

Must-toonekure lähimad pesitsuselupaigad asuvad planeeritavast karjäärist 1,0 ja 2,4 km

kaugusel. Selline kaugus on karjääri tavakasutuse korral piisav, et sinna ei jõuaks >45 dB

müratase, mis on häiriva mõjuga kõikidele tundlikele linnuliikidele. Hetkel on lähimad must-

toonekure elupaigad asustamata, aga need olid viimati asustatud 2024. aastal ja nende

taasasustamine lähitulevikus on tõenäoline. Lisaks tuleb karjääri lühiümbruses säilitada

toitumisalade kvaliteet.

Must-toonekurg eelistab toituda tugevapõhjalistel ja madalaveelistel metsaojadel ja jõgedel,

samuti madalsoodel, kopra üleujutusaladel jt märgaladel (sööb pms kala, vähem konni,

veeputukaid jt). Vähem toitutakse kraavidel, sest need kuivavad sageli juba kevad-suvel ja

püsivat elustikku (toitu) seal seetõttu ei teki. Must-toonekure kaitse tegevuskava (Kotkaklubi

20184) alusel on liigile üheks peamiseks siseriiklikuks ohuteguriks toitumisalade kvaliteedi

vähenemine, sh metsakuivenduse ja paisude rajamise tõttu 20. sajandil. Must-toonekured

eelistavad toituda, eriti kesk-suvisel madalvee perioodil, looduslikel ja süvendatud ojadel-

jõgedel (Rosenvald 20115) – sellistest veekogudest on karjääri lähiümbruses Reiu oja, mis asub

minimaalselt 110 meetri kaugusel, ja Ristiküla peakraav, mis piirneb planeeritava karjääriga.

GPS saatjaga lindude alusel on selgunud, et must-toonekured käivad toitumas pesadest väga

kaugel, kuni 50 km kaugusel, aga ligikaudu 80% toitumisaladest asuvad pesast 20 km raadiuses

(Kotkaklubi). See viitab kaudselt samuti toidupuudusele veekogudes, sest 20. sajandi keskel

pesitsesid must-toonekured Eestis metsamaal keskmiselt 7-10 km vahedega ja leidsid sellise

suurusega alalt piisavalt toitu. Eestis on GPS saatjatega jälgitud üle 20 must-toonekure

vanalinnu, kes näitavad suurel maa-alal külastatud ja kvaliteetsemate toitumisalade paiknemist.

Vangu II karjääri piirkonnas on jälgitud ühe must-toonekure (Timmu) käitumist ja

toitumisalade kasutamist aastatel 2021-2024. Timmu on karjäärile kõige lähemal pesitsev must-

toonekurg, kelle pesad olid aastatel 2021-2024 karjäärist 2,1 ja 5,4 km kaugusel ehk selle

lähedal ja tegemist on piirkondlikult objektiivse andmestikuga must-toonekurele sobivate

toitumisalade kirjeldamiseks. Planeeritaval karjäärialal ja selle läheduses ei ole must-toonekurg

toitumas käinud, lähim toitumiskoht on 250 meetrit edela pool kraavis, kus ta käis toitumas

ainult ühel korral. Kaugemal on korduvalt külastatud toitumisalad Kivioja 0,6 km kaugusel

(väga palju külastusi) ja Reiu jõgi 1 km kaugusel. Ristiküla peakraavil käis ta karjäärile lähimas

kohas toitumas 1,7 km kaugusel lääne pool. Karjääri lähedal asuval Reiu jõe lõigul ei ole ta

toitumas käinud, sest see lõik on kurele liiga sügav (hinnatud MaRu kaldaerofotode alusel

4 https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-05/must_toonekure_kaitse_tegevuskava.pdf 5 https://www.kotkas.ee/files/RMK_Kuivendus_lopparuanne_2011netti.pdf

fotoladu.maaamet.ee, sest paikvaatluste jaoks olid olud talvised ja jõgi jäätunud jaanuaris-

veebruaris 2026).

Lisaks mõjutavad karjäärid lähedaste vooluveekogude seisundit, kui sinna juhitakse

hõljumirikast pinnasevett karjäärist. Vangu II karjääris planeeritakse kaevandamist pealpool

põhjavee piiri, mistõttu ei ole vee ärajuhtimine tõenäoliselt vajalik. Juhul, kui liigvee

ärajuhtimine on siiski vajalik, siis ei tohi mõjutada Ristiküla peakraavi veerežiimi või -

kvaliteeti, nt ei tohi sinna juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle veerežiimi.

Lisaks asuvad planeeritavast karjäärist 2,2 km loode pool väike-konnakotka elupaik

KLO9124410 ja 3,4 km kaugusel kagu pool väike-konnakotka elupaik KLO9129647, aga

nendele elupaikadele ei avaldu karjääri suure kauguse tõttu negatiivset mõju

pesitsuselupaikadele ja toitumisaladele. Väike-konnakotkad toituvad põhiliselt rohumaadel,

aga karjääri planeeritakse kuivale metsamaale, kus on langid ja noorendikud.

Leevendavad meetmed

Vangu II liivakarjääri rajamisel ja kasutamisel tuleb rakendada leevendavaid meetmeid, et

vähendada karjääri mõju must-toonekurele ja metsisele:

• Materjali purustamist, sõelumist jt mürarikkaid tegevusi ei tohi teha karjääris metsise mängu-

ja pesitsusperioodil ning must-toonekure pesitsusperioodil 1.03-31.08. Metsise elupaikadesse

ja must-toonekurele olulistele toitumisaladele (Kivioja, Reiu jõgi 1 km lõuna pool) ei tohi sel

perioodil jõuda suurem kui 45 dB müratase.

• Karjääri maa-ala ja ühendustee raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi teha

kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.07.

• Ristiküla peakraavi veerežiimi või -kvaliteeti ei tohi karjääri rajamisel ja kasutamisel

mõjutada, nt ei tohi sinna juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle veerežiimi. Juhul, kui

pinnasevee ärajuhtimine on vajalik, siis on vaja see eelnevalt juhtida settetiiki või lodusse, et

hõljum ja toitained maksimaalselt setitada enne peakraavi juhtimist. Hõljumi- või

toitaineterikas vesi mõjutab negatiivselt vooluveekogude seisundit, sh must-toonekure

toitumisalasid.

Kaitsealused taimeliigid

Vangu karjääri naabruses on Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel leitud allnimetatud

kaitsealuseid sambla- ja samblikuliike.

Samblaliigid: Sulgjas õhik (Neckera pennata) on III kaitsekategooria samblaliik ja

vääriselupaikade indikaator, Eestis sage vanematel lehtpuudel. Ohustatud liikide hulka ei kuulu.

Teda võivad ohustada eelkõige raied ja sobivate puuliikide kadumine, seega kuna otseselt tema

kasvukohta karjääri ei rajata ega metsa ei raiuta, siis sellele liigi elupaikadele karjääri

rajamisega otsest ohtu ilmselt ei ole.

Wulffi turbasammal (Sphagnum wulfianum) on III kaitsekategooria samblaliik ja

vääriselupaikade indikaator, ohustatud liikide hulka ei kuulu. Kasvab soostunud metsades

maapinnal, Eestis levinud pillatult. Seda liiki võib ohustada eelkõige kuivendamine, aga ka

metsamajanduslikud tegevused. Seega tuleb karjääri rajamisel ja majandamisel võtta tarvitusele

abinõud, et ümbritsevatel aladel ei muutuks oluliselt veerežiim.

Samblikuliigid: Suur nööpsamblik (Megalaria grossa) on III kategooria samblikuliik ja Punase

nimestiku ohualdis liik, Eestis sage, kuid tema levila tulipunkt ongi Pärnumaal. Kasvab

peamiselt vanadel saartel ja haabadel. Ohuteguritena mainitakse eelkõige metsamajanduslikku

tegevust ja raieid, kuid liiki võib mõjutada ka niiskustingimuste muutus.

Haava-tardsamblik (Leptogium saturninum) on III kategooria samblikuliik ja Punase nimestiku

ohualdis liik, lisaks ka vääriselupaikade indikaator, Eestis suhteliselt sage. Peamiselt vanadel

haabadel. Teda ohustavad samad tegurid kui suurt nööpsamblikku.

Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on III kategooria samblikuliik ja Punase nimestiku

ohualdis liik, lisaks ka vääriselupaikade indikaator, kuid ka Eestis isegi väga sage, siiski on

populatsioonid väikesed ja killustunud. Ka kopsusamblik eelistab laialehiste puude koort ja

haaba ning teda ohustavad samuti metsamajanduslikud tegevused, aga selle liigi puhul

rõhutatakse ohuteguritena ka keskkonnamürke, õhusaastet ja hapestumist.

Samblikud on üldiselt tuntud oma tundlikkuse poolest õhusaastele, mis on seotud nende

toitumisega vihmaveest jm omadustega. Seejuures on väga paljud liigid tundlikud

tolmusaastele, kuid paljud ka näiteks sulfaatidele, nitraatidele ja muudele keskkonnamürkidele.

Seega sambla- ja samblaliike võivad karjääri naabruses ohustada peamiselt veereziimi

muutused ja õhusaaste.

Kaevandamisloa taotluse andmetel Vangu II liivakarjääris kavandatava tegevuse puhul

veealuse varu kaevandamiseks vett välja ei pumbata ega ära juhita, seega tegevuse käigus

piirkonna veerežiimi oluliselt ei muudeta. Taotlejalt saadud info põhjal on karjääri varu väike

ning kaevandamise aeg sellest tulenevalt suhteliselt lühike, seega on olulisim veerežiimi kohene

taastamine pärast kaevandamist, et ka elupaigad saaksid taastuda. Veealuse varu kaevandamise

järgselt täidetakse karjääriala tagasi ning metsastatakse, misjärel taastub kaevandamiseelsele

ligilähedane olukord ja veerežiimi mõjutamine lõpeb. Turbasamblad ja lehtpuud

sammalde/samblike kasvusubstraadina eeldatavasti lühiajalise veerežiimi väiksema muutuse

korral ei hävi ja veerežiimi taastamisel endine olukord loodetavasti taastub. Õhusaaste ja tolm

on peamine oht Vangu II liivakarjääri naabruses kasvavatele kaitsealustele samblikuliikidele.

Karjääriala ning veoteede regulaarne niisutamine/kastmine võiks olukorda oluliselt leevendada

ja aidata kaasa karjääri lähiümbruses kasvavate samblike populatsioonide säilimisele. Samblike

kasvukohad jäävad Vangu II liivakarjäärist lähimas punktis ca 70 m kaugusele. Lisaks

karjääriala niisutamisele takistab tolmu levikut ka karjääri ja samblike kasvukoha vahel kasvav

mets.

Metsa vääriselupaigad

Vangu II liivakarjäär piirneb riigimaal oleva vääriselupaigaga VEP126227 (rohkete

indikaatorliikidega), kus metsa raie on keelatud. Lisaks on öeldud, et mitte kuivendada ning

surnud ja lamapuitu mitte eemaldada. Seletuskirjas on öeldud, et Vangu II liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaa ei ulatu riigimaantee kaitsevööndisse. Sellega seoses

vääriselupaigale kahju ei tekitata ja see säilib.

Mõju rohevõrgustikule

Enamus Saarde valla põhjaosast kuulub rohevõrgustikku ning arvestades rohevõrgustiku alade

suurust Saarde vallas, on looduslike alade kadu Vangu II liivakarjääri vähene, ega mõjuta

oluliselt rohevõrgustiku toimivust. Vangu II liivakarjäär paikneb rohevõrgustiku servaalal.

Karjääri ala asub metsamaal, kus on 10-20 aasta vanused noorendikud. Vangu II liivakarjääri

korrastamise suunaks on metsamaa ja rohumaa. Metsamaa rajamisega taastub alal elurikkus.

Kokkuvõtvalt ei ole Vangu II liivakarjääri keskkonnaloa andmisega ette näha olulist negatiivset

mõju rohevõrgustikule ning see ei häiri rohevõrgustiku terviklikku sihipärast toimimist.

Mõju maastikule

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle

mõju on leevendatav kaevandamisega rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on

tulenevalt seadusandlikust korrast keskkonnakaitseloa omajale kohustuslik. Vangu II

mäeeraldis jääb kahest küljest metsamaaga ümbritsetuks, mistõttu ümbritsevalt maastikult

karjääriale vaated avanevad ainult ühelt poolt. Kuna kaevandamistegevuse lõppedes ala

korrastatakse metsamaaks, jääb mõju maastikule väheoluliseks.

3.3.2 Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

3.3.3 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Lähimad elamud jäävad Vangu II liivakarjääri mäeeraldisest kagu poole ligikaudu 105 m

kaugusele Sillaotsa (katastritunnus 75601:005:0235) ja ligikaudu 140 m kaugusele Kanarbiku

(katastritunnus 71102:001:0027) kinnistutele ning uuringuruumist põhja poole ligikaudu 300

m kaugusele Lepiku (katastritunnus 75601:005:0330) kinnistule.

Võib järeldada, et olulist koosmõju lähipiirkonna teiste tegevustega (valdavalt metsamajandus)

ei teki. Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud

nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku,

vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.

3.3.4 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Vangu II liivakarjääri kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on eespool

pikemalt käsitletud. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet

keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased

kõrvaltingimused:

1. Kaevandamisel ja kaevise transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide

pidevaks tehniliseks kontrollimiseks, hooldamiseks ja tankimiseks tuleb rajada mäeeraldise

või selle teenindusmaa territooriumile teenindusplats, vältimaks kütuse ning õlide leket

pinnasesse ja põhjavette.

2. Vältimaks karjääris toimuvast tegevusest ja kaevise transpordist tulenevate saasteaine

peenosakeste levikut teenindusmaa piiridest väljapoole, tuleb kuival aastaajal niisutada

laadimisoperatsioonide- ja kaeveala ning seal paiknevaid teid. Lisaks tuleb piirata

liikumiskiirust.

3. Karjääri maa-ala ja ühendustee raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi teha

kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.07.

4. Materjali purustamist, sõelumist jt mürarikkaid tegevusi ei tohi teha karjääris metsise

mängu- ja pesitsusperioodil ning must-toonekure pesitsusperioodil 1.03-31.08. Metsise

elupaikadesse ja must-toonekurele olulistele toitumisaladele (Kivioja, Reiu jõgi 1 km lõuna

pool) ei tohi sel perioodil jõuda suurem kui 45 dB müratase.

5. Ristiküla peakraavi veerežiimi või -kvaliteeti ei tohi karjääri rajamisel ja kasutamisel

mõjutada, nt ei tohi sinna juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle veerežiimi. Juhul,

kui pinnasevee ärajuhtimine on vajalik, siis on vaja see eelnevalt juhtida settetiiki või

lodusse, et hõljum ja toitained maksimaalselt setitada enne peakraavi juhtimist. Hõljumi-

või toitaineterikas vesi mõjutab negatiivselt vooluveekogude seisundit, sh must-toonekure

toitumisalasid.

3.4 Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaamet leiab, et arvestades käesolevas eelhinnangus toodut, on käsitletud kõik

võimalikud keskkonnamõjud ja keskkonnaloa andmiseks on piisavalt informatsiooni.

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu

KMH algatamine ei ole vajalik alljärgnevatel põhjustel:

1. On välistatud, et tegevus avaldab ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikku aladele.

Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju kaitstavatele loodusobjektidele.

2. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule. Olulist

mõju vibratsiooni osas ei kaasne. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.

3. Eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata

kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas.

4. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

5. Tööde tegemisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine

vähetõenäoline.

6. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivse ja piiriülene mõju.

KeHJS § 11 lg 81 kohaselt peab KMH algatamata jätmise otsus muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

Eelhinnangus analüüsitud info põhjal seab Keskkonnaamet Vangu III liivakarjääri

keskkonnaloa muutmistaotlusele järgnevad keskkonnameetmed:

1. Kaevandamisel ja kaevise transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide

pidevaks tehniliseks kontrollimiseks, hooldamiseks ja tankimiseks tuleb rajada mäeeraldise või

selle teenindusmaa territooriumile teenindusplats, vältimaks kütuse ning õlide leket pinnasesse

ja põhjavette.

2. Vältimaks karjääris toimuvast tegevusest ja kaevise transpordist tulenevate saasteaine

peenosakeste levikut teenindusmaa piiridest väljapoole, tuleb kuival aastaajal niisutada

laadimisoperatsioonide- ja kaeveala ning seal paiknevaid teid. Lisaks tuleb piirata

liikumiskiirust.

3. Karjääri maa-ala ja ühendustee raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi

teha kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.07.

4. Materjali purustamist, sõelumist jt mürarikkaid tegevusi ei tohi teha karjääris metsise

mängu- ja pesitsusperioodil ning must-toonekure pesitsusperioodil 1.03-31.08. Metsise

elupaikadesse ja must-toonekurele olulistele toitumisaladele (Kivioja, Reiu jõgi 1 km lõuna

pool) ei tohi sel perioodil jõuda suurem kui 45 dB müratase.

5. Ristiküla peakraavi veerežiimi või -kvaliteeti ei tohi karjääri rajamisel ja kasutamisel

mõjutada, nt ei tohi sinna juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle veerežiimi. Juhul, kui

pinnasevee ärajuhtimine on vajalik, siis on vaja see eelnevalt juhtida settetiiki või lodusse, et

hõljum ja toitained maksimaalselt setitada enne peakraavi juhtimist. Hõljumi- või

toitaineterikas vesi mõjutab negatiivselt vooluveekogude seisundit, sh must-toonekure

toitumisalasid.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel XX.04.2026 kirjaga nr DM-131250-23

Vangu II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja

KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Saarde Vallavalitsusele ja

teadmiseks taotlejale.

Saarde Vallavalitsus ...

Aare Mark 506 4227 (maapõu)

[email protected]

Liisu Aulik 5692 4060 (loodushoid)

[email protected]