Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Haljala Vallavalitsus

[email protected]

Rakvere mnt 3

45301, Haljala alevik, Haljala vald,

Lääne-Viru maakond

Teie 20.03.2026 nr 7-1/98-18

Meie 15.04.2026 nr 7.2-2/26/4779-2

Karepa küla Metsasarve, Metsamätta ja

Ojaääre maaüksuste detailplaneeringust

Olete küsinud meie arvamust Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepa külas koostatava

Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt

88703:003:0220; 88703:003:0219; 88703:003:0218; edaspidi planeering) kohta. Planeering on

algatatud Haljala Vallavalitsuse 20.06.2024 korraldusega nr 120.

Planeeringu koostamise eesmärk on planeeringuala jagamine vähemalt 1 hektari suurusteks

kruntideks, ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, samuti

tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise

vajaduse ja kitsenduste määramine. Samuti antakse põhimõtteline lahendus planeeringuala

haljastusele, heakorrale ja liikluskorraldusele. Planeeringuala suurus on ca 6,16 hektarit.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud riigitee nr 17170 Võle-Vainupea-Kunda tee (edaspidi

riigitee) km 24,90 kaudu. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 191 autot ja kehtib

kiiruspiirang 50 km/h.

Võttes arvesse riigitee katte laiust, olemasolevat liiklussagedust ja kiirusrežiimi ning piirkonna

teiste ristmike parameetreid, ei esita me täiendavaid tingimusi riigitee km 24,90 asuva

ristumiskoha osas. Tee laiust ega ristumiskoha parameetreid ei ole vaja muuta – olemasolev

lahendus on piisav kavandatava elamuala teenindamiseks.

Transpordiamet määrab tingimusi üksnes riigitee teemaa ja selle kaitsevööndi ulatuses.

Planeeringusisese juurdepääsutee osas, mis paikneb Metsarahu tee maaüksusel (katastritunnus

19101:001:0786), Transpordiamet tingimusi ei esita.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

- Lisa 1. Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre

maaüksuste_DP_Seletuskiri_18.03.2026

- Lisa 2. Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste_DP_Põhijoonis

tehnovõrkudega

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-19/02-2024

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre

maaüksuste detailplaneering

Asukoht:

Karepa küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond

Planeeringu koostamise korraldaja:

Haljala Vallavalitsus

Huvitatud isik:

OÜ SM Investments

Planeerija:

Egle Heero

Tartu

2026

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI _______________________________________________________________ 3

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk __________________________________ 3

2. Detailplaneeringu koostaja _____________________________________________________ 3

3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid _______________________________ 4

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus _____________________________________________ 4

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja ehituslikud seosed ___________________ 6

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja planeeringulahenduse põhjendus _ 7

7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ___________________________________________10

8. Krundi ehitusõigus ___________________________________________________________11

9. Krundi hoonestusala piiritlemine ________________________________________________12

10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus __________________________________12

11. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded _____________________________________13

12. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine __________________________________14

13. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted ___________________________15

14. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________________17

14.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus ______________________________________ 17

14.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ___________________________________________ 18

14.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus _________________________________________ 20

14.4. Soojavarustus ________________________________________________________ 20

14.5. Sidevarustus _________________________________________________________ 21

15. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________________21

16. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ____________________22

17. Radooniriski vähendamise võimalused __________________________________________25

18. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused _____________________________25

19. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus ____________________________________________________________________26

20. Planeeringu elluviimise võimalused _____________________________________________26

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE ___________ 28

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID (DIGITAALSELT ERALDI

FAILIDENA) ____________________________________________________________________ 29

Joonis 1. Situatsiooniskeem ________________________________________ M 1:20000

Joonis 2. Olemasolev olukord ________________________________________ M 1: 1000

Joonis 3. Kontaktvööndi analüüs _____________________________________ M 1: 2000

Joonis 4. Põhijoonis ________________________________________________ M 1: 1000

Joonis 5. Illustratsioon _________________________________________________skeem

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Haljala Vallavalitsuse 20.06.2024 korraldus nr 120

„Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneeringu algatamine“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringuala jagamine vähemalt 1 hektari

suurusteks kruntideks, ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks,

samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide

seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Samuti antakse põhimõtteline lahendus

planeeringuala haljastusele, heakorrale ja liikluskorraldusele. Detailplaneeringule

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadus puudub.

Planeeritav ala asub Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepa külas. Planeeringuala

hõlmab Metsasarve (88703:003:0220, pindala 10285 m 2

, 100% maatulundusmaa), Metsamätta

(88703:003:0219, pindala 13914 m 2

, 100% maatulundusmaa) ja Ojaääre (88703:003:0218,

pindala 37430 m 2

, 100% maatulundusmaa) maaüksuseid. Planeeringuala suurus on ca 6.16

ha.

Käesoleval ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering. Vastavalt Vihula valla

üldplaneeringule (kehtestatud Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19) on

planeeritava ala puhul tegemist hajaasustuses paikneva „valge alaga“, mis tähendab, et antud

aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu. Maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks tuleb

pöörduda taotlusega vallavalitsuse poole või algatada detailplaneering. Kehtiva üldplaneeringu

alusel võib vähemalt 1 ha suurusele maatulundusmaale ilma detailplaneeringuta ehitada ühe

elamu ja selle juurde kuuluvad kuni viis abihoonet, kuid üldplaneeringu järgi on

detailplaneeringu koostamise kohustus ehitamisel veekogu kalda ulatusse. Samuti võib nõuda

detailplaneeringu koostamist ehitamisel väärtuslikele maastikele. Seetõttu on vajalik läbida

detailplaneeringu koostamise menetlus. Koostatava detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas

üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on Haljala vald Karepa küla Rannamänni DP ala,

Metsasarve, Metsamätta, Ojaääre geoalus täpsusastmega 1:500. Koostaja: OÜ Gem-Geo (reg

nr:10045699; MTR: EG10045699-0001, töö nr: 13574; kuupäev: 15.04.2024). Koordinaadid on

L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ, planeerija Egle Heero (MB 005405,

maastikuplaneerimine ja -disain, keskkonnatehnika õppekava, TTÜ Tartu Kolledž, MSc 2015).

Planeeringu koostamise korraldaja on Haljala Vallavalitsus.

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

4

3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

 Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud „Lääne-Viru

maakonnaplaneering 2030+“;

 Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud „Vihula valla üldplaneering“;

 Haljala Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 24 algatatud „Haljala valla üldplaneering“;

 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

 Muud kehtivad standardid, määrused ja seadused.

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt

2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“, Riigihalduse ministri

17.10.2019 vastu võetud määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“ ning juhendmaterjalidega, mis on kättesaadavad veebilehtedel:

http://planeerimine.ee/.

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala asub Karepa küla keskosas Metsarahu tee lõunapoolsel küljel. Olemasolev

maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Planeeringuala asukoht on näidatud

situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2.

Foto 1. Vaade planeeringualale (mai 2022, Maa-ameti fotoladu)

Planeeringuala on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel asub Ojaääre maaüksusel üks

püstitamisel hoone: suvila (ehr kood: 120728585, pindala: 40.3 m 2

).

Planeeritav ala on kõlvikuliselt peamiselt looduslik rohumaa (69%) ja muu maa (24%). Väga

vähesel määral on ka metsamaad (4%) ja haritavat maad (3%). Esineb vähesel määral võsa ja

põõsastikke ja hajali üksikuid puid, põõsaid ja puude gruppe, kuid domineerivaks on

madalhaljastus. Lisaks on maa-alal mõned suuremad üksikud kivid ning kivi- ja

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

5

pinnasehunnikud. Loodeosas paikneb juurdepääsutee (kruusa- ja pinnaskattega) koos selle

kõrval kulgeva kraaviga ja kaguosas esineb hooajaliselt üleujutatud alasid. Planeeritav maa-ala

piirneb lõunast ja idast Karepa ojaga (VEE1074500). Muud olulisemad rajatised, piirded,

kõvakattega teed ja platsid puuduvad.

Fotod 2-3. Vaade planeeringualale (mai 2025)

Planeeringuala on suhteliselt tasase reljeefiga, languga edelast kirde suunas.

Absoluutkõrgused on valdavalt vahemikus 6.49-8.89, välja arvatud teede ja mõnede

pinnavormide osas. Ala kõrgeim koht asub planeeringuala lõunaosas ning madalaim koht

planeeringuala põhjaosas. Tegemist on kaitstud põhjaveega alaga. Eesti mullastiku

teemakaardi kohaselt on planeeringualal valdavaks leetjas gleimuld ja õhuke madalsoomuld.

Valdavaks on Limneamere basseinis või rannal settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv,

liivsavi, meremuda). Lähipiirkonnas on koostatud 1981.a geoloogia aruanne „Rakvere rajooni

S. M. Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi Karepa maaparandus“, mille andmetel on pinnasevee

veetase sügavusel vahemikus 0.2-2.05 m ja aruande kohaselt piisab ala kuivendamiseks vana

kraavisüsteemi taastamisest.

Ojaääre maaüksusel on olemas liitumine elektrivõrguga. Muud olemasolevad liitumised

tehnovõrkudega planeeringualal puuduvad. Planeeringuala keskosas paikneb mastalajaam

Tõnnmari:(Kunda). Planeeritav maa-ala ei asu ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ega

kaugküttepiirkonnas.

Planeeringuala läbivad vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 vastu võetud

määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

tähistusele esitatavad nõuded“ §-le 10 maakaabelliinid, mille kaitsevöönd on piki kaablit kulgev

ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid ja keskpinge (10 kV) õhuliin, mille kaitsevöönd on ulatusega 10 m mõlemal

pool liini telge. Elektrikaablite ja -liinide kasutamiseks ja hooldamiseks tuleb sõlmida

servituudilepingud.

Planeeritav maa-ala paikneb maaparandusehitise Karepa maa-alal

(maaparandussüsteemi/ehitise kood: 1107450010010/001).

Lisaks piirneb maa-ala lõunaosas Karepa ojaga (kuni 10 ha pind, kuni 25 km 2

valgalaga), mille

veekaitsevöönd veepiirist on 10 m, ehituskeeluvöönd on 25 m ja piiranguvöönd on 50 m,

vastavalt Looduskaitseseadusele ja Veeseadusele. Ühtlasi on Karepa oja Karepa

maaparandussüsteemi eesvooluks, mille kaitsevööndi ulatuseks vastavalt maaeluministri

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

6

10.12.2018 määrusele nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“

on 15 m veepiirist.

Planeeringualal ei paikne muid kultuurimälestisi, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi

maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav

tegevus võib mõjutada. Maa- ja Ruumiameti looduskaitse kaardi kohaselt paikneb lähim Natura

2000 võrgustiku ala, Selja jõe loodusala (EE0060218; RAH0000372), u 500 m kaugusel lääne

suunas ja planeeringuala piirneb põhja suunas Natura elupaikadega (vanad loodusmetsad

(9010)).

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja ehituslikud seosed

Planeeringuala asub Haljala valla kirdeosas Karepa küla rannikualal. Karepa piirneb idas

Toolse, lõunas Tidriku ja läänes Rutja külaga. Karepa külas asub sadam, muuseum,

raamatukogu ja rahvamaja. Muud olulisemad sotsiaalobjektid paiknevad kaugemal Kundas,

mis on ligi 10 km kaugusel, maakonnakeskus Rakvere on umbes 30 km kaugusel, vallakeskus

Haljala umbes 20 km kaugusel. Kontaktvööndi (kontaktvööndi analüüsi joonisega hõlmatud

alal) olulisemateks funktsioonideks on maatulundusmaa ning elamumaa. Planeeritav ala on

vahetult ümbritsetud maatulundusmaadega, millest ühel on ka õuemaa kõlvik. Planeeringuala

piirinaabrid on esitatud tabelis 1 ja planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja

linnaehituslikud seosed on esitatud kontaktvööndi analüüsi joonisel 3.

Juurdepääs planeeringualale on erateelt (Metsarahu tee). Tee kasutamiseks on sõlmitud

servituudilepingud Metsasarve ja Metsamätta maaüksuste kasuks. Tee on kahesuunaline,

kõvakattega, ca 4 m laiune ja läbib Möldri (88703:003:0643), Manni (88703:003:0030) ning

Metsarahu tee (19101:001:0786) maaüksust. Juurdepääs Metsarahu teele on tihedama

liiklusega 17170 Võle-Vainupea-Kunda teelt, mis on planeeringualast ca 500 m kaugusel.

Lähim ühistranspordipeatus (Karepa metsavaht) asub ca 500 m kaugusel 17170 Võle-

Vainupea-Kunda teel. Kergliiklusteid ja tänavavalgustust ei ole lähipiirkonnas välja ehitatud.

Üld- ja maakonnaplaneeringu järgi on 17170 Võle-Vainupea-Kunda tee äärde planeeritud

kergliiklustee.

Asukohast lähtuvalt on tegemist ajaloolise rannakülaga, millele on iseloomulik tugev seos mere

ja kalapüügiga. Samuti on tegemist populaarse suvituspiirkonnaga. Sisemaa pool esineb ka

vähesel määral maaparandatud alasid ja on tegeletud lisaks ka põllumajandusega. Karepa

küla on küllaltki hõredalt asustatud. Iseloomulikuks külatüübiks on hagu- või hajaküla, kus

taluõed asetsevad pigem suurte vahemaadega ja teest veidi eemal heinamaade keskel või

metsatukkade vahel. Iseloomulikeks maastikuelementideks planeeringualal on Karepa oja koos

seda ümbritseva haljastusega, pinnase- ja kivihunnikud ning ilus rohumaa selle keskel olevate

üksikute puude ja põõsastikega, mis on ühtlasi ka sobivateks elupaikadeks erinevatele

taimedele ja loomadele. Väärtuslikku maastiku rikkuvaks elemendiks on aga planeeringuala

risti läbiv olemasolev elektriõhuliin.

Kontaktvööndi kruntide struktuur on ebakorrapärane. Esindatud on maatulundusmaadele

iseloomulikud suured maaüksused ja ka väiksemad elamumaa krundid. Piirkonda on

lisandumas ka kompaktse hoonestusega alasid. Elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste

suurused jäävad valdavalt vahemikku 800-13000 m 2

(millest pigem enamus on 4000-5000 m 2

).

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

7

Hoonestatud maatulundusmaa krundid õuemaa kõlvikutega on aga veelgi suuremad.

Piirkonnas puudub ühtne ehitusstiil ja hooned on küllaltki eriilmelised. Üksikelamud on valdavalt

ühe- kuni kahekorruselised viilkatusega (mõned ka kelpkatusega) hooned, ehitisealuse

pinnaga ca 110-200 m 2

. Olemasolevate üksikelamute omavahelised kaugused jäävad

vahemikku 20 – 190 m (millest enamus 50-90 m). Välisviimistluses on domineerivaks puit (sh

palk), kuid on ka krohvi. Katusematerjali osas on domineerivaks eterniit, kuid esineb ka plekki,

katusekive, sindlit ja rookatust.

Planeeringuala kontaktvööndis kehtestatud ja koostamisel olevate planeeringute nimetused,

numbrid ja põhilahendused on esitatud joonisel 3. Planeeringute peamiseks eesmärgiks on

olnud elamukruntide moodustamine. Planeeringutega määratud põhilised ehitustingimused ja

arhitektuurinõuded kontaktvööndi üksikelamu kruntide osas on üldjoontes järgnevad: krundi

suurused ca 3739-13270 m 2

, põhi-ja abihoonete lubatud ehitisealune pind kokku 250-500 m 2

,

suurim lubatud hoonete arv krundil 2-4, suurim lubatud korruselisus 1.5-2, lubatud

maksimaalne kõrgus 8-8.5 m (abihoonel 6 m), katusekalle (20-45° ja 32-45°). Välisviimistluses

on keelatud kasutada kaasaegseid viimistlusmaterjale (plekk, suured klaaspinnad jne), mis

rikuksid kohalikku väljakujunenud miljööd. Eelistada tuleks looduslähedasi materjale (puit,

looduslik kivi ja krohv) ja katusekattematerjalidena (sindel, kimm, laast, õlg, muru, kivi,

kärgruberoid). Eelistada tuleb kas viilkatust või kelpkatust. Piirete lubatud kõrgus on kuni 1.5 m.

Käesoleva planeeringuga kavandatud kruntide suurused jäävad vahemikku ca 1-1.6 ha

sobitudes olemasolevasse olukorda ja olles pigem keskmisest suuremad. Krundid on

planeeritud piisavalt suured, et võimaldada olemasolevatega sarnast üksikelamute omavahelist

kaugust. Joonisel kajastatud illustratiivsete üksikelamute asukohad jääva üksteisest 60 – 125 m

kaugusele. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind sobitub piirkonda varem planeeritud

(kehtestatud detailplaneeringutega) näitajatega. Et uued hooned sobituksid paremini ka

olemasolevate hoonetega on põhihoone suurimaks lubatud pindalaks määratud kuni 250 m 2

.

Ka lubatud katusekalde vahemik sobitud varem planeeritud näitajatega ning ka piirkonnas

olemasolevatega.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve

Metsaserva (88703:003:0217) maatulundusmaa 100%

Nõmme (88703:003:0049) maatulundusmaa 100%

Rätsepa (88703:003:0035) maatulundusmaa 100%

Möldri (88703:003:0643) maatulundusmaa 100%

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja

planeeringulahenduse põhjendus

Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ ja selle lisades on planeeringuala määratletud kui I

klassi väärtuslik maastik (Vainupea – Rutja – Karepa – Toolse - Kunda rannik), kus tuleb

säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust. Uute

ehitusalade kavandamisel tuleb need sobitada ja paigutada maastikku nii, et maastiku väärtus

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

8

ei kahaneks. Ehitamisel tuleks kasutada traditsioonilisi viise ja materjale. Säilitada tuleb

põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele elementidele. Üldjuhul vältida

elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole elamuid rajatud.

Planeeringuala pole maakonnaplaneeringus väärtusliku põllumaana arvel.

Lisaks on planeeringuala määratletud kui maaline piirkond, kus tuleb uue hoonestuse

kavandamisel järgida rohelise võrgustiku kasutustingimusi ja lähiümbruses välja kujunenud

asustus- ja hoonestusstruktuuri. Vältida uute kompaktsete asustusalade kavandamist ja

võimalusel säilitada maastikule omased väärtuslikud elemendid, sh ajaloolised vaated.

Planeeritav maa-ala jääb rohelise võrgustiku tuumalale, kus uute ehitusalade valikul tuleb

tagada rohelise võrgustiku toimimine. Säilitada tuleb veekogude ja nende kaldaalade

looduslikkus ning looduslikud pinnavormid (sh teede ehitamisel). Säilitada haruldasi

taimekoosluseid ja väärtuslikke elupaiku. Suurte põllumassiivide puhul säilitada rohelise

võrgustiku koridorid mikrotasandil (kraavid, puudegrupid jne).

Maakonnaplaneeringu kohaselt piirneb planeeringuala Karepa II tasandi asustuse arengualaga

(A2), millele on iseloomulikud kohalikud sisemiste kasvuvõimalustega keskused, mille ruumiline

areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke tingimusi

järgides. Need on linnalisele asulale omaste tunnustega keskused, kus on piirkondlikult kõige

mitmekülgsemad ruumilise arengu eeldused ja võimalused ning kuhu on piirkondlikult

koondunud teenused. Maakonnaplaneeringu üheks olulisemaks üldsuunaks nendel aladel

elamuehituse puhul on, et uute hoonete kavandamisel on oluline lähtuda olemasolevast

hoonestustihendusest ja –struktuurist.

Lisaks jääb planeeringuala Karepa puhkekeskuse teeninduspiirkonda (keskmine puhkekeskus

P2), kus lisaks huviväärsuste ja tugielementide säilitamisele ja kavandamisele, aitab piirkonna

arengule kaasa ka infrastruktuuri arendamine, et puhkekeskusi omavahel paremini ühendada

ja oluline on tagada puhkekeskuste rannikualadel avalikud juurdepääsud kallasrajale.

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse hoonestus hajaasustuse tingimustel, järgitakse

võimalikult palju olemasolevat asustus- ja hoonestusstruktuuri ja võetakse suures osas arvesse

maakonnaplaneeringu tingimusi, seega planeeritaval tegevusel puudub vastuolu Lääne-Viru

maakonnaplaneeringuga 2030+.

Koostamisel olevas Haljala valla üldplaneeringus on planeeringuala samuti määratletud kui I

klassi väärtuslik maastik (Vainupea – Rutja – Karepa – Toolse - Kunda rannik), kus soovitavalt

põllumaa/kultuurrohumaa peaks jääma põllumajanduslikku kasutusse, kuid asustuse

kavandamine ei ole siiski keelatud. Säilitada tuleks vaateid väärtuslikele objektidele.

Üldplaneeringu kohaselt asub ala maalise asustusega alal, millel tulenevalt asustustihedusest

ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe

määramine. Väike osa planeeritavast maa-alast on määratletud ka kui planeeritud

elamuehituse arendusala. Hajaasustuses hoonestuse kavandamisel tuleb järgida lähiümbruses

väljakujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri. Elamuga hoonestatava maaüksuse vähim

suurus on 4000 m 2

.

Lisaks asub planeeringuala graafiliselt rohevõrgustiku tugialal, kuid seletuskirjas on

täpsustatud, et rohevõrgustiku tugialast võeti välja Käsmu, Võsu, Vergi, Vainupea, Eisma ja

Karepa külad, kus on tegu tihedama asustusega. Rohevõrgustiku tugialal ehitamisel peab

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

9

katkematu tugiala laius olema vähemalt 100 m. Elamute rajamisel rohevõrgustikule tuleb

arvestada, et tarastada võib ainult õuealasid ehk aiaga piiratava õueala suurus ei tohi

hajaasustuses olla suurem kui 0.4 ha, et tagada hajaasustusele omane avatud ruum ja

loomade vaba liikumine. Looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tugialal

langeda alla 75%.

Käesolev detailplaneering järgib üldjoontes ka koostatavat üldplaneeringut.

Vihula valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala hajaasustuses, detailplaneeringu

kohustusega alast väljaspool nn valgel alal (vt skeem 1). Valge ala tähendab, et antud aladel

maakasutuse sihtotstarve ei muutu, selle muutmiseks tuleb pöörduda taotlusega vallavalitsuse

poole või algatada detailplaneering. Elamumaade planeerimise üks põhimõtetest on

olemasolevate kompaktse struktuuriga külade tihendamine ja laiendamine, mille juures on

tähtis, et väljakujunenud asustusstruktuur säiliks ja uued ehitatavad hooned haakuks

ümbritsevasse miljöösse. Maatulundusmaale võib ilma detailplaneeringuta ehitada ühe elamu

ja selle juurde kuuluvad kuni viis abihoonet. Uute hoonete või rajatiste ehitamisel väärtuslikel

maastikel hajaasustusalal võib vallavalitsus nõuda detailplaneeringu koostamist. Samuti on

detailplaneeringu koostamise kohustus ehitamisel veekogude kalda ulatusse.

Planeeringuala on kehtivas üldplaneeringus määratletud kui I klassi väärtuslik maastik

(Vainupea – Rutja – Karepa – Toolse – Kunda rannik), kus tuleb säilitada piirkondade omapära

ja vältida piirkonnale võõraid elemente. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende

hoidmist avatuna.

Üldplaneeringuga seatud olulisemad tingimused on järgnevad:

 Soovitav on ehitustegevuseks vältida häid põllu- ning metsamaid;

 Maatulundusmaa jagamisel väiksemaks kui 1 ha ja rohkem kui ühe elamu ehitamisel

maatulundusmaale tuleb muuta maa otstarve osaliselt või täielikult elamumaaks;

 Hajaasustusalal ei tohi ehitada reeglina alla 2000 m 2

kruntidele;

 Elamuehituses peab jääma põhiliseks ühepereelamute ehitamine;

 Olemasolevate elamute ja teiste ajalooliste hoonete ümberehitamisel ja rekonstrueerimisel

tuleb maksimaalselt säilitada hoonete esialgset välisilmet ja terviklikkust. Hoonete

värvimisel tuleks eelistada külale iseloomulikke värvitoone. Juurdeehitised tuleks rajada nii,

et säiliks olemasoleva hoone maht ja arhitektuur. Akende jaotust on lubatud muuta vaid

kogu hoonel korraga. Majade ümberehitused ja fassaadide muudatused tuleb

kooskõlastada vallavalitsusega;

 Uute elamute ehitamisel tuleks eelistada ajaloolisi talukohti ning soovitav on arvestada

vanade kinnistu piiridega. Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud

planeerimisviisi, ehitustraditsioone ja hoonestuslaadi ja asustusstruktuuri. Need peaksid

olema põhiplaanilt ja mahult lähedalasuvatega samade gabariitide ja katuse kujuga. Tähtis

on kohaliku küla ehitiste mastaabist kinni pidamine ja sobivus küla miljöösse. Soovitatav

on ühes piirkonnas kasutada piiratud arvu katusekaldeid, vältida väga väikesi katusekalde

erinevusi. Abihooned peaksid sobituma elamutega. Kataloogimajadele tuleb eelistada

individuaalprojekti alusel rajatavaid hooneid. Võib kasutada traditsioonilisi materjale

moodsate ehitustehniliste lahendustega;

 Keelatud on massiivsete plankaedade ja läbipaistmatute aedade rajamine;

 Säilitada tuleb ajaloolised teed ja juurdepääsud randa. Vältida tuleb suuremaid

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

10

pinnavormide muutmisi juurdepääsu teede rajamisel või hoonete paigutamisel nõlvadele.

Vältida vanade korralikke kruusa- või pinnasteede asfalteerimist.

Planeeringuala on osa väärtuslikust maastikust, piirneb Karepa perspektiivse elamualaga ja on

kõlvikuliselt peamiselt looduslik rohumaa. Maa-ala pole arvel väärtusliku metsa- või

põllumaana. Koostatava detailplaneeringuga planeeritud krundid on suuremad kui 1 ha,

hoonete omavaheline kaugus üsna suur ehk järgitakse üldjoontes piirkonnas olemasolevat

asustusstruktuuri ja hoonestuslaadi. Kuna väärtuslikele maastikele ehitamine hajaasustuse

tingimustel pole keelatud, siis on tegemist kehtiva üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga.

Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringust (planeeringuala märgitud punase joonega)

Planeeringu koostamise ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering

Käesolev planeering järgib üldjoontes kõrgema taseme strateegilisi dokumente ja piirkonnas

väljakujunenud põhimõtteid ning varasemalt lähiala elamumaadele planeeritud ehitusõiguse

näitajaid (vt peatükk 5). Kuna planeeritava ala kontaktvööndis asub olemasolevaid elamuid, siis

on nelja uue üksikelamu püstitamine kooskõlas üldisema maakasutuse ja piirkonna

arengusuundadega puhkekeskusena. Uushoonestus seotakse olemasoleva tehnilise taristu ja

asustusega ning planeeritakse mahus, mis ei ole käsitletav kui suuremahuline ega kompaktne

elamuarendus. Arvestatakse olemasoleva hoonestustihedusega, väärtuslikele maastikele

ehitamise tingimustega (eelkõige väärtuslike maastikuelementide ja väärtusliku haljastuse

säilitamise kohustusega) ja krundid kavandatakse keskmistest suuremana. Planeeringuala

hoonestamisega ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist ega piirkonnale

mitteomast hoonestuslaadi ega ületata eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Eeltoodust

tulenevalt on planeeringuga püstitatud eesmärk ja planeeringulahendus kooskõlas valla

üldisemate arengusuundadega ning planeeritud hoonestus on keskkonda sobilik. Koostatavas

detailplaneeringus arvestatakse üldplaneeringus sätestatud tingimustega.

7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse 4 elamumaa krunti, 1 tootmismaa krunt ja 1 transpordimaa

krunt. Planeeritavad krundi piirid, pindala ja sihtotstarve on toodud põhijoonisel (joonis nr 4).

Andmed kruntide moodustamiseks on esitatud põhijoonisel ning tabelis 2.

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

11

Tabel 2. Andmed kruntide moodustamiseks

POS

Krundi planeeritud

sihtotstarve ja

osakaalu % (DP

liikides)

Krundi

planeeritud

suurus

Moodustatakse

kinnistutest (k/ü)

Liidetavate-

lahutatavate

osade suurus

Jagatava kinnistu senine

sihtotstarve ja osakaalu

% (DP liikides)

1 EP 100% 10000 m 2

Metsasarve

(88703:003:0220)

Ojaääre

(88703:003:0218)

-7547 m 2

+2453 m 2

MP 100%

2 EP 100% 13284 m 2

Metsamätta

(88703:003:0219)

Ojaääre

(88703:003:0218)

-11286 m 2

+1998 m 2

MP 100%

3 EP 100% 15871 m 2

Ojaääre

(88703:003:0218)

-15871 m 2

MP 100%

4 EP 100% 15675 m 2

Ojaääre

(88703:003:0218)

-15675 m 2

MP 100%

5 OV 100% 438 m 2

Metsamätta

(88703:003:0219)

-438 m 2

MP 100%

6 LT 100% 6361 m 2

Metsasarve

(88703:003:0220)

Metsamätta

(88703:003:0219)

Ojaääre

(88703:003:0218)

+2738 m 2

+2190 m 2

+1433 m 2

MP 100%

*Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa; OV – vee tootmise ja jaotamise ehitise maa, LT –

tee ja tänava maa.

Elamumaa krundid POS 1-POS 2 on moodustatud olemasolevate maaüksuste baasil muutes

krundi piire selliselt, et saaks moodustada juurdepääsuks eraldi transpordimaa krundi.

Elamumaa krundid POS 3- POS 4 on moodustatud jagades Ojaääre maaüksuse kaheks eraldi

krundiks. Tootmismaa krunt POS 5 on kavandatud võimalikult planeeringuala keskele, et

puurkaev oleks võimalikult optimaalses asukohas. Transpordimaa krunt POS 6 on kavandatud

planeeritud elamumaa kruntidele ligipääsu tagamiseks ja ka Nõmme (88703:003:0049)

maaüksusele ligipääsude tagamiseks. Selle moodustamisel oli määravaks olemasolevate

teede praegune ning ajalooline paiknemine. Ajalooliselt kulges Metsarahu tee mööda

planeeringuala piiri põhja suunas Metsamätta ja Kivi (88703:003:1103) maaüksuse ääres ja oli

ühenduses Männimetsa teega. Lisaks arvestati transpordimaa krundi POS 6 moodustamisel

õhuliinide ja elektripostide kulgemisega, säilitatava kivihunniku asukohaga ja Karepa oja

olemasoleva ülekäigu asukohaga vältimaks kalda ehituskeeluvööndisse uute teede ehitamist.

8. Krundi ehitusõigus

Kavandatud kruntide ehitusõigus on näidatud põhijoonisel (joonis 4) toodud tabelis.

Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

12

Ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu sisse arvestatakse nii

ehitusloakohustuslikud kui ka ehitusloakohustuseta hooned (sh alla 20 m 2

ehitisealuse pinnaga

ja alla 5 m kõrgused väikeehitised).

Krundil POS 3 paiknev olemasolev saunahoone on planeeritud lammutada. Lubatud on

olemasoleva hoone likvideerimine, laiendamine või rekonstrueerimine ehitusõiguses näidatud

mahus.

Krundile POS 5 on lubatud püstitada puurkaevu teenindamiseks vajalikke rajatisi või väike

kaevumaja.

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

kohaselt on planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

 11101 – üksikelamu

 11103 – suvila

 12744 – abihoone

9. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on

maapealsete rajatiste ehitamine (nt jalgrataste varjualused, prügimajad). Krundi piirile lähemale

kui 4 m tuleb need kirjalikult kooskõlastada piirinaabritega ja nende püstitamisel ei tohi rikkuda

tuleohutusnõudeid. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse on uute hoonete ning rajatiste

ehitamine keelatud.

Hoonestusalade kavandamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, kujadest ja

planeeringualal olevatest piirangutest. Hoonestusalad on kavandatud Karepa oja

ehituskeeluvööndist väljapoole, üksteisest vähemalt 40 m kaugusele, transpordimaa poolsetest

krundi piiridest vähemalt 5 m kaugusele ja naaberkruntide piiridest 5-20 m kaugusele.

Kohustuslikku ehitusjoont pole määratud.

Kavandatud hoonestusalade piiritlemine, nende sidumine krundi piiridega ning võimalik

hoonete paiknemine on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Planeeritud hoonete täpne

ehitisealune pind ning paiknemine selgub ehitusprojektiga.

10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Olemasolev juurdepääs planeeringualale on Metsarahu teelt, mis on eratee. Metsasarve ja

Metsamätta maaüksustel on olemas kehtivad servituudid tee kasutamiseks Metsarahu tee

(19101:001:0786), Manni (88703:003:0030) ja Möldri (88703:003:0643) maaüksustel

(reaalservituut kinnistute igakordsete omanike kasuks). Juurdepääs avalikult kasutatavale

17170 Võle-Vainupea-Kunda teele (planeeringualast 465 m kaugusel) tuleb lahendada

servituutidega juhul kui Metsarahu teed ning Manni ja Möldri maaüksust läbivaid teid ei anta

käesoleva planeeringu realiseerimise ajaks munitsipaalomandisse ega määrata avalikuks

kasutamiseks. Ülevaatlik teede skeem ja juurdepääs avalikult kasutatavale teele on esitatud

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

13

põhijoonise skeemil nr 1.

Kui hetkel lõpeb Metsarahu tee planeeringuala keskel, siis ajalooliselt on antud tee olnud pikem

ja kulgenud välja Männimetsa teeni. Planeeringualale juurdepääsu tagamiseks on ette nähtud

olemasoleva tee pikendamine (järgides ajaloolist teedemustrit) ja transpordimaa krundi POS 6

moodustamine. Uus teeosa on planeeritud lõunapoolsele osale ja kõrval maaüksusele

ligipääsu tagamiseks. Moodustatava transpordimaa krundi laiuseks on planeeritud 11-12 m,

mille hulgas on 4.5 m laiune sõidutee (lähtuvalt kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ lisa 1 tabel 3 või lähtuvalt Eesti standardist “Linnatänavad“ tabel 6.7).

Transpordimaale on planeeritud vastavalt standardile (EVS 843:2016) ümberpööramiskoht

päästehnikale, prügiveoautodele jne raadiusega 6 m. Planeeritud sõidutee määratakse avalikku

kasutusse ja nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine vallale. Avalikult kasutatav

sõidutee tuleb rajada tolmuvaba kattega. Ka olemasolev teeosa tuleb planeeringuala piires

rekonstrueerida arvestades seejuures väärtuslike maastike säilitamise tingimustega (väärtuslike

maastike säilitamise seisukohast tuleks säilitada olemasolevad ajalooliste teede trajektoorid ja

tuleks vältida maastikku järgivate pinnasteede õgvendamist, laiendamist ja asfalteerimist).

Juurdepääsud planeeritud kruntidele on planeeritud moodustatavalt transpordimaalt. Lisaks on

planeeritud kaks juurdepääsu ka Nõmme (88703:003:0049) maaüksusele. Põhjapoolse

Nõmme maaüksuse juurdepääsu rajamisel tuleb olemasolev avatud kraav asendada osaliselt

truubiga. Orienteeruvad juurdepääsude asukohad kruntidele ja põhimõtteline juurdepääsutee

lahendus koos parkimisega on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Sõidutee laius ja katend

täpsustatakse hiljem vastava projektiga, lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71

„Tee projekteerimise normid“.

Kuigi antud planeeringu raames ei ole võimalik veel tagada täielikku avalikku juurdepääsu mere

äärde kallasrajale, siis eeldused selle tagamiseks planeeringu realiseerimisel lähevad

paremaks kuna planeeringuga pikendatakse olemasolevaid teid just ranniku suunas ja uued

teed määratakse avalikku kasutusse.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt Eesti standardile “Linnatänavad“ EVS

843:2016. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist liiklussageduse kasvu. Tabelis 3 on

näidatud minimaalne parkimiskohtade vajadus. Planeeritud parkimiskohtade arv alal on kokku

12.

Tabel 3. Parkimiskohtade arvutus

Elamu liik Elamu asukoht

Eramu

Linnakeskus Korruselamute ala Väike-elamute ala

Uus Olev Uus Olev Uus Olev

2 2 2 2 3 3

11. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste

kujadega, lähtudes siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Ühe kinnistu piires võib

lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist.

Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

14

või muude abinõudega.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on olemasolevad ja planeeritavad eluhooned I kasutusviisiga

hooned. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja

korruselisusele määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse vastavalt kehtivatele

tuleohutusnõudeid käsitletavatele normidele edasise projekteerimise käigus.

Päästemeeskonnale tuleb tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästetehnikaga, arvestades EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa

7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ toodud nõudeid.

12. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud lähipiirkonnas olemasolevast ja planeeritud hoonestusest ning

üldplaneeringust. Ehitised tuleb projekteerida ning ehitada hea ehitustava, üldtunnustatud

linnaehituslike ja jätkusuutlike põhimõtete järgi. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda

tingimusest, et nende arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, kaasaegne ning keskkonna

arhitektuurset kvaliteeti parandav. Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja

moodustama oma suuruse, kõrguse ja asukohaga ruumilise rütmi. Rajatavad hooned,

abihooned, piirdeaed ja teised rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja ühtse

arhitektuurse keelega. Tähtis ei ole olemasolevasse külamiljöösse ajaloolise ilmega majade

ehitamine, vaid ehitatavate majade mastaap ja õige välisviimistlusmaterjalide valik.

Lisaks tuleb hoonete projekteerimisel arvestada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 1

“, kus väikeelamud

on jagatud kolme klassi olenevalt hoone köetava pinna suurusest. Kui sisekliima tagamisega

hoone ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2019. aasta

31. detsembrit, siis peab hoone vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele.

Maksimaalne lubatud korruselisus on kaks. Soovituslikult viilkatus või kelpkatus 20-45°. Vältida

tuleb sama hoone või kõrvuti rajatavate hoonete puhul väga väikesi katusekalde erinevusi.

Katusekatte materjalidest on soovitatavad: katusekivid, sindel, kimm, laast,

bituumenkatuseplaadid või eterniit. Katuseharja kulgemise suund vaba. Projekteerimisel tuleb

tagada, et hoone kõrgus maapinnast poleks üheski maapinnaga kokkupuutepunktis suurem,

kui on määratud suurim lubatud suhteline kõrgus. Hoonete paigutamisel krundile soovitavalt

lähtuda maastikku sobivusest, et säiliksid väärtuslikule maastikule omased elemendid

(põhijoonisel märgitud haljastus, vaatekoridorid ja säilitatavad kivihunnikud). Lisaks lähtuda

ilmakaartest, naaberhoonestusest ning tuleohutusnõuetest tulenevatest tingimustest.

Välisviimistluses kasutada looduslikke ja ümbrusega sobivaid materjale (puitlaudis, looduslik

kivi, krohv jne) mille valikul jälgida piirkonna üldist miljööd. Soovituslik ka taluarhitektuuriga

sarnane stiil. Kataloogimajadele tuleb eelistada individuaalprojekti alusel rajatavaid hooneid.

Keelatud on madalakvaliteedilised imiteerivad materjalid (sh plastik- ja plekkvooder,

gaasbetoon), välisvooderduseta ümarpalkmajad ja liiga kaasaegsed viimistlusmaterjalid

(plastik, plekk, suured klaaspinnad jne), mis rikuksid kohalikku väljakujunenud miljööd.

Värvilahenduses eelistada naturaalseid ümbruskonda sobivaid värvitoone. Hoonete tehniliste

seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

15

naaberhoonete paiknemisega et need oleks naaberhoonetest võimalikult kaugel või visuaalselt

peidus. Planeeringuala hooned lahendada soovituslikult sarnases stiilis ning sarnase

materjalikasutusega, et saavutada terviklikkus. Tagada tuleb hoonestuse tasakaalustatud

välisviimistluse lahendus.

Foto 4. Näide piirkonda sobivast elamust

Piirdeid on lubatud rajada osaliselt krundi piirile (va Karepa oja ehituskeeluvööndis), kuid

piirdeaedade rajamine on lubatud ainult vahetult ümber õueala ja piiratava õueala suurus võib

olla maksimaalselt 0.4 ha. Piirete rajamine ei ole lubatud Karepa oja ehituskeeluvööndisse. Nii

säilib kaldaala looduslikkus, rohelise võrgustiku osatähtsus ja takistusteta loomade liikumine.

Võimalusel tarastamist üldsegi vältida. Piirdeaedadega ei tohi ümbritseda säilitatavaid

kivihunnikuid. Kruntide vahelise piirde rajamine toimub krundi valdajate vahelisel kokkuleppel.

Mitte rajada piirdeid kraavi kaldale lähemale kui 1 m. Krundi piirded võivad olla kuni 1.5 m

kõrgused maapinnast, seejuures ei tohi rajada avausteta läbipaistmatuid müüre ja massiivseid

plankaedu. Soovituslik piire on puitpiire. Piire peab sobituma hoone arhitektuuri ja ümbritseva

keskkonnaga ning järgima ümbruses juba välja kujunenud tavasid. Lubatud on ka hekkide

rajamine või piirdeaia ja hekkide omavaheline kombineerimine. Piirded ei tohi takistada teede

ristumiskohas nähtavust. Elektriõhuliini juhtmetealusele alale peab olema tagatud juurdepääsu

võimalus. Põhijoonisel on antud piirdeaedade illustratiivne paiknemine. Piirete täpsed

asukohad määratakse ehitusprojektides.

13. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted

Planeeritavad hooned ja rajatised sobitada looduskeskkonda, pidades silmas olemasolevat

kõrghaljastust ja looduskeskkonna säilitamise vajadust. Planeeringualal olemasolevat

väärtuslikku kõrghaljastust tuleb maksimaalselt säilitada. Eelistada tuleb hoonestuse paigutust,

mis ei too kaasa puude raiumise vajadust. Põhijoonisel on näidatud säilitatav kõrghaljastus:

üksikpuud, puud Karepa oja kaldaalal, Metsarahu tee kraavi äärsed puud ja puuderivi

(osaliselt) ning haljastus kivi– ja pinnasehunnikute ümber. Ehitustööde ajal tuleb vajadusel

kasutusele võtta olemasolevate säilitatavate puude kaitsemeetmed. Põldude vahelised

metsatukad ja teede äärsed puud aitavad hoida traditsioonilist külailmet. Olemasolevate

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

16

taimekoosluste ja elupaikade säilitamine on oluline rohelise võrgustiku toimimiseks. Elurikkuse

suurendamisele võib kaasa aidata ka näiteks teatud alade vähesem niitmine, okste koristamata

jätmine, pesakastide paigaldamine, hekkide rajamine, muruplatside asemele lillemuru

külvamine jne. Puid tohib likvideerida juurdepääsuteede ja tehnorajatiste rajamiseks.

Planeeringulahendusega on ette nähtud likvideerida 1 puu ja osa puuderivist, mis jäävad

planeeritud sõidutee kohale. Likvideerida võib väheväärtuslikku võsa. Lubatud on ebatervete

isendite likvideerimine ja hoolduslõikuse või sanitaarraie läbiviimine kraavide, oja ja tee ääres,

vaatekoridoride, kivihunnikute vms puhastamiseks. Hoonestusest ja kõvakattest vabaks jääv

ala tuleb haljastada. Soovituslikult vähemalt 10 % elamukrundi pindalast peaks moodustama

kõrghaljastus. Uushaljastust võib rajada kogu krundi piires, aga selle kavandamisel arvestada

tehnovõrkude kaitsevööndite ulatusega, taimede istutusvahedega ja säilitatavate

vaatekoridoridega. Soovitavalt kõrghaljastust mitte planeerida hoonele lähemale kui 5 m.

Elektriõhuliini kaitsevööndisse võib istutada maksimaalselt 3 m kasvukõrgusega kõrghaljastust.

Võimalik kõrghaljastuse paiknemine on näidatud põhijoonisel. Eelistada tuleks pärismaiseid

liike ja vältida tuleks invasiivseid eksootilisi taimi. Kruntide haljastuse täpsemal planeerimisel on

soovituslik koostada eraldi haljastusprojekt.

Planeeringuala maastiku väärtus ja omapära avaldub eelkõige avara heinamaana, mida

rikastavad pinnase-/kivihunnikud, üksikud männid, lehtpuud ja põõsagrupid ning mida

raamistab oja ääres kulgev puuderivi. Väärtuslikeks maastikuelementideks antud ala puhul

võiks lugeda Karepa oja, suurte kivirahnudega küllaltki kõrged kivihunnikud ja planeeringuala

lõunaosas Karepa oja ääres paiknevad üksikud kivirahnud. Olemasolevad kivihunnikud (2 tk)

planeeringuala loodenurgas ja keskosas tuleb säilitada ja esile tõsta ümbruse niitmise, võsa

eemaldamise ja selle ümber või sees paikneva haljastuse hooldamise kaudu.

Fotod 5-6. Planeeringualal paiknevad väärtuslikud kivihunnikud

Säilitatavad vaatekoridorid on esitatud planeeringuala põhijoonisel. Säilitatavate vaadetena

võiks esile tuua vaated planeeringuala siseselt sõiduteelt planeeringuala keskosasse suure

kivihunniku poole ja planeeringuala loodenurgas asuva kivihunniku poole. Samuti on üsna kena

vaade planeeritud sõidutee pikenduselt põhja suunas, kus paistab taustal kena männitukk,

haljastusega pinnasehunnik ja naaberkrundil olev kivihunnik. Kuna Karepa oja on küllaltki kitsas

ja madal ning varjatud puuderiviga ning vaadeldav ainult väga lähedalt, siis planeeringus ei ole

kavandatud vaadete avamist Karepa ojale.

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

17

Fotod 7-9. Planeeringuala siseselt sõiduteelt avanevad vaated

Planeeringualal maapinna tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida nt

hoone all ja lähiümbruses, juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et tagada ehitiste säilimine

ning sademevee ärajuhtimine ja planeeringuala piires pinnasesse imbumine. Põhjendatud

juhul ja kooskõlas kohaliku omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.

Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning kindlustada vee

mittevalgumine naaberkinnistutele ulatuses, mis takistaks nende kruntide sihtotstarbelist

kasutamist. Vertikaalplaneerimine täpsustatakse hoonete ehitusprojektide koostamise käigus.

Planeeritaval alal tuleb kogu jäätmekäitlus ja jäätmete äravedu lahendada vastavalt kehtivale

jäätmeseadusele ja Haljala valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed on planeeritud koguda

eraldi, see tähendab ühiseid mahuteid pole kavandatud. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse

kinnistesse prügikonteineritesse ning rakendama peab jäätmete sorteerimist vastavalt

keskkonnaministri 03.06.2022 määrusele nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise

nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Haljala valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.

14. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 4), mida täpsustatakse

edasise projekteerimise käigus kui on selgunud hoonestuse täpne asukoht. Ojaääre

maaüksusele on paigaldatud elektrikilp. Muus osas olemasolevad liitumised tehnovõrkudega

puuduvad. Veevarustus ja kanalisatsioon on planeeringus lahendatud lokaalselt.

14.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus

Planeeringuala lähiümbruses puudub ühisveevärk. Kruntide veevarustus on planeeritud

lahendada ühe ühise puurkaevu baasil, mis kavandatakse krundile POS 5. Puurkaevu asukoht

on planeeritud selliselt, et see oleks võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad,

prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanaliseerimata saunad jne) suhtes

põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakut) ülesvoolu ja neist krundi piires

võimalikult kaugemal. Vastavalt Veeseaduse §-le 154 on puurkaevu hooldusala ulatuseks 10 m,

kui vett võetakse puurkaevust alla 10 m 3

ööpäevas. Orienteeruv ööpäevane keskmine

veetarbimine vastavalt Eesti Standardile EVS 835:2022 „Hoone veevärk“ on 143 l inimese kohta

ja leibkonna elanike arvuks on arvestatud 4. Sellisel juhul keskmine ööpäevane veetarbimine on

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

18

ca 0.57 m 3

/d elamu kohta. Planeeringuala veetarbimine on kokku seega orienteeruvalt 2.3

m 3

/d. Puurkaevu kavandamisel on perspektiivselt arvestatud ka võimalusega, et hiljem liitub

puurkaevuga veel krunte (Karepa külas Nõmme maaüksuse detailplaneeringu 8 üksikelamut).

Ka sellisel juhul jääb puurkaevust tarbitava vee kogus alla 10 m 3

/d, kuna puurkaev hakkaks

teenindama maksimaalselt 12 krunti. Puurkaevu projekteerimisel tuleb lähtuda

keskkonnaministri 09.07.2015 vastu võetud määruses nr 43 sätestatud nõuetest. Puurkaevu

täpne asukoht ja tootlikkus määratakse koostatavas puurkaevu projektis. Puurkaevu

hooldusalal on sademevee immutamine keelatud. Puurkaev ja veetorustik võivad jääda

arendaja omandisse, kes tagab vee kättesaadavuse ja toimiva lahenduse, kuid nende edasise

omandiõiguse, haldamise ja hoolduse saab üle anda ka krundi valdajatele, kes seda ühiselt

korraldavad (moodustades näiteks MTÜ) ja tagavad selle nõuetele vastavuse. Puurkaevu

toimimise tagamiseks on vajalik sõlmida ka vastavad servituudilepingud.

Tuletõrjeveevarustuse planeerimisel on aluseks siseministri 18.02.2021 määrus nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“, EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“ ja EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritavad eluhooned I kasutusviisiga

hooned, mis tähendab, et ühe tulekahju normvooluhulgaks on arvestatud kuni 10 l/s ning

arvestuslikuks tulekahju kestvuseks 3 tundi. Hajaasustusega piirkonna (naaberkinnistute

hoonetevaheline minimaalne kaugus ei ole väiksem kui 40 m) üksik- ja kaksikelamutele ning

nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist veevõtukohta. Läheduses registreeritud tuletõrje

veevõtukohad puuduvad. Lähim teadaolev veevõtukoht asub Karepa sadamas. Koostamisel

oleva Karepa külas Nõmme maaüksuse detailplaneeringuga kavandatakse veevõtukoht

Nõmme maaüksusele (88703:003:0049), mis on planeeringuala keskosast u 200 m kaugusel.

14.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Planeeringuala asub väljaspool reoveekogumispiirkonda. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi

asub planeeringuala kaitstud põhjaveega maa-alal. Planeeringuga on kavandatud kruntidele

omapuhastid ja imbsüsteemid. Juhul kui tingimused reoveepuhasti ja imbsüsteemi rajamiseks

pole täidetud (looduslikud tingimused ei võimalda) tuleb reoveekäitlus lahendada

kogumismahutitega. Reovee kogumismahuti valimisel tuleb arvestada elanike arvuga ja vee

tarbimise hulgaga (mahuti soovituslik suurus 10 m³). Mahutile peab olema tagatud pidev

ligipääs purgimissõidukiga. Kogumismahuti peab olema lekkekindel ja seda peab perioodiliselt

tühjendama. Veeseaduse § 127 kohaselt ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine

lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal/hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit

sanitaarkaitseala/hooldusala välispiirist ehk heitvee pinnasesse juhtimise keeluala ulatus on

puurkaevust 60 m (10 m+50 m). See tähendab, et naaberkinnistud, mis jäävad rajatavast

imbsüsteemist 60 m raadiusesse, peavad andma oma kirjaliku nõusoleku imbsüsteemi

rajamiseks selle arvestusega, et antud kuja ulatuses ei saa rajada joogiveekaevu. Vastavalt

keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ on heitvett lubatud juhtida

pinnasesse kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega

aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist. Kuni 5 m 3

heitvee pinnasesse

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

19

juhtimiseks ööpäevas ei ole vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama

veeseaduse § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele.

Planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on ca 0.57 m 3

/d elamu kohta ehk kokku

ligikaudu 2.3 m 3

/d. Täpsem lahendus ja reovee kogus määratakse edasise projekteerimise

käigus.

Vastavalt keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ on

omapuhasti kuja ulatus 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse

omapuhasti korral, millel on 5 m. Heitvee immutussügavus pinnases peab olema aasta ringi

vähemalt 1.2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Puhasti peab jääma joogiveekaevu ja

põhjavee liikumissuuna suhtes allanõlva, peab jääma üleujutusohuga alast väljapoole ning

elamust vähemalt 10 m kaugusele. Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud orienteeruvalt alad

omapuhasti rajamiseks. Omapuhasti ja imbväljaku või kogumismahuti täpne asukoht ja

tehnoloogiline lahendus selgub edasise projekteerimise käigus, milles hinnatakse konkreetse

ala geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Projekteerimisel peab kinni pidama omapuhastile

ning puurkaevudele esitatavatest nõuetest.

Planeeringuala asub Karepa maaparandussüsteemi alal. Maaparandussüsteemi maa-alal

tegevusi planeerides tuleb järgida vastavalt kehtiva maaparandusseadusega sätestatud korda

ja tagatud peab olema maaparandussüsteemi ehitiste ja rajatiste korrashoid ning

nõuetekohane toimimisvõime (vajadusel ka rekonstrueerimine ja kollektortorude

ümbertõstmine). Kui soovitakse ehitada olemasolevate kollektor- ja magistraaltorustike või -

kraavide kohale, tuleb tagada alternatiivse lahendusega maaparandussüsteemi toimimine.

Tagada tuleb, et maaparandussüsteemi osalisel likvideerimisel või ümberehitamisel ei tekiks

üleujutusohuga alasid planeeringualal või sellest väljaspool. Kuivendusvõrgu uus lahendus

antakse vastava projektiga. Hoonete ehitamisega võib alustada alles peale rekonstrueeritud

maaparandusehitistele Maa- ja Ruumiameti poolt kasutusloa väljastamist. Kui seoses

maaparandussüsteemi ümberehitamisega on tarvis muuta ka naabermaaüksustel olevat

maaparandussüsteemi, siis tuleb vastav tegevus kooskõlastada naabermaaüksuste

valdajatega ja Maa- ja Ruumiametiga. Samuti tuleb ehitusloa või muu menetluse raames

kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga ehitusprojekt või taotlus, mille kohaselt soovitakse

juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi eesvoolu või kuivenduskraavi.

Planeeringuala lähipiirkonnas puudub sademeveekanalisatsioon. Eraldi sademevee-

kanalisatsiooni ei ole kavandatud. Sademevesi on planeeritud immutada krundisiseselt

pinnasesse pärastise võimaliku äravooluga planeeringualal paiknevatesse kraavidesse ja

ojasse. Kasutada võib ka sademevee viibeaega suurendavaid meetmeid nagu imbkaevud,

puhvermahutid, immutuskassetid jms säästlikud vihmaveesüsteemid. Kõik olemasolevad

kraavid on planeeritud säilitada. Sademeveed tuleks suunata vertikaalplaneerimisega

(looduslikku reljeefi võimendades) ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale, et tagada ehitiste

säilimine ning sademevee ärajuhtimine ja planeeringuala piires pinnasesse imbumine.

Sademevee vooluhulga minimeerimiseks ja ühtlustamiseks rajada soovituslikult krundisisesed

platsid vett osaliselt läbilaskvatest materjalidest (vältida asfaltkatte kasutamist), rajada

haljaskatuseid ning mitte oluliselt suurendada mitteläbilaskvate pindade osakaalu. Lisaks

sademevee immutamisele tuleb seda maksimaalselt ka oma krundi piires ära kasutada

(kastmiseks, auto pesemiseks vms). Selleks tuleb sademevett katustelt kokku koguda ja

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

20

juhtida mahutisse (täitumisel peab olema ülevool) ning seejärel taaskasutada. Sademevee

kokkukogumise ja ärajuhtimise lahendus ning hoone lähiümbruse drenaažisüsteem tuleb

täpsustada edasise vertikaalplaneerimise ja projekteerimise käigus. Sademevee pinnasesse

juhtimine veehaarde hooldusalal on keelatud. Samuti on keelatud sademevee juhtimine

naaberkinnistutele, ühiskanalisatsiooni, maaparandussüsteemi kollektoritesse ja riigimaantee

alusele maaüksusele. Kokku kogutud sademevee juhtimine maaparandussüsteemi rajatistesse

on lubatud vaid Maa- ja Ruumiameti kooskõlastuse alusel. Suublasse juhitav sademevesi peab

vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning

heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee

saasteainesisalduse piirväärtustele.

14.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks võetud Elektrilevi OÜ poolt 07.04.2025 väljastatud

tehnilised tingimused nr 493897. Planeeringuala elektrivarustus on ette nähtud

Tõnnmari:(Kunda) alajaamast, mis paikneb Metsasarve (88703:003:0220) ja Ojaääre

(88703:003:0218) maaüksuste piiril. Ojaääre maaüksusel asub ka olemasolev liitumiskilp

84779LK, mida saab kasutada POS 3 tarbeks. Nimetatud olemasolevast alajaamast nähakse

ette uute objektideni (POS 1, POS 2 ja POS 4) 0.4 kV maakaabelliinid (vajadusel paigaldatakse

topelt kaablid, et tekitada ringtoide). Objektide elektrivarustuse tagamiseks on planeeritud

kinnistute piiridele 0.4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate

kruntide piiridele ühekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt

teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse ette maakaabliga. Peakaitsmete

orienteeruv suurus on 25A. Kogu elektrivõrgu väljaehitamine peab toimuma vastavalt Elektrilevi

OÜ liitumistingimustele. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana.

Tänavavalgustust ei ole planeeritud. Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus

antakse edasise projekteerimise käigus. Valgustid (näiteks hoovis asuvad prožektorid) ei tohi

olla suunatud nii, et need pimestaks liiklejaid ega häiriks naabreid. Need peavad olema

suunatud oma krundi äärest keskele suunas ega tohi valgustada naaberkinnistuid.

14.4. Soojavarustus

Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Kruntide soojavarustus on planeeritud lahendada

lokaalküttena. Lubatud on taastuvenergia kasutamine ning kõik lokaalse kütmise viisid ja

kütused (maaküte, puuküte, õhk-vesi küttesüsteem jne), mille kasutamine on

keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe

kasutamine. Arvestades ümbritsevat keskkonda, väärtuslikku maastikku ja piirkonna

looduslikku miljööd on päikesepaneelide paigaldamine lubatud hoone konstruktsiooni osana,

mitte eraldi seisvana maapinnal. Päikesepaneelid peab paigutama katusega võimalikult

samasse tasapinda hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt, et need ei eristuks palju

katusepinnast välisilmelt ning on katusega sama kaldenurga all või katusekattematerjali

integreeritud. Päikesepaneelide kasutamisel peab olema tagatud, et need ei häiriks liiklust ega

naabreid.

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

21

14.5. Sidevarustus

Sidevarustust kaabliga detailplaneeringuga ette ei nähta. Sidevarustus lahendatakse

mobiilsidevõrguga. Perspektiivselt on olemas võimalus aga ka kaabliga sidevarustuse

tagamiseks, kuna AndIgo Eesti OÜ on koostamas Karepa külas optilise sidevõrgu rajamise

projekti. Sidevarustuse liitumise vajaduse või võimaluse tekkimisel tuleb taotleda tehnilised

tingimused telekommunikatsiooniteenuse osutajalt või tehnovõrkude valdajalt.

15. Servituutide vajaduse määramine

Kehtivad servituudid on esitatud tabelis 4 ning on näidatud joonistel 2 ja 4.

Tabel 4. Kehtivad servituudid

Teeniv kinnisasi Valitsev isik Servituudi sisu

Metsasarve

(88703:003:0220)

Elektrilevi OÜ

Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise

seadmiseks.

Metsasarve

(88703:003:0220)

Metsaserva

(88703:003:0217)

Metsamätta

(88703:003:0219)

Reaalservituut (teeservituut) kinnistu igakordse

omaniku kasuks.

Metsamätta

(88703:003:0219)

Elektrilevi OÜ

Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise

seadmiseks.

Ojaääre

(88703:003:0218)

Elektrilevi OÜ

Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise

seadmiseks.

Käesoleva detailplaneeringuga määratakse vajadus alljärgnevate servituutide seadmiseks

(tabel 5). Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele.

Servituudialade ulatus määratakse tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi

ulatuses. Servituudialad on näidatud planeeringu joonisel nr 4. Joonise parema loetavuse

huvides pole servituutide vajadust näidatud transpordimaadele.

Tabel 5. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

POS 5

POS 6

Veevõrgu valdaja

Veevõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada

teenival kinnisasjal asuvat veetorustikku ja

puurkaevu.

POS 5

POS 6

POS 1

POS 3

POS 4

Kinnistu igakordsel omanikul on õigus liituda

puurkaevuga ning rajada, hooldada ja

kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevat

veetrassi.

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

22

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

POS 5 POS 2

Kinnistu igakordsel omanikul on õigus liituda

puurkaevuga ning rajada, hooldada ja

kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevat

veetrassi.

POS 1

POS 2

POS 6

Elektrivõrgu valdaja

Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada

teenival kinnisasjal asuvaid elektriliine ja -rajatisi.

POS 1

POS 6

Elektrivõrgu valdaja

Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada

teenival kinnisasjal asuvaid elektrikaableid ja -

rajatisi.

Metsarahu tee

(19101:001:0786)

Manni

(88703:003:0030)

Möldri

(88703:003:0643)

POS 1-6/

Haljala Vallavalitsus

Reaalservituut (teeservituut) juurdepääsu

võimaldamiseks või eratee valla omandisse

andmine või eratee avalikuks kasutamiseks

määramine.

16. Asjakohaste mõjude hindamine ja keskkonnatingimused

planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lõigetes 1-4 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja

lõhnareostust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

"Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul

kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks

eelhinnangu koostamine.

Arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse ja piirkonna edasise

arengusuuna kohta, kavandatava tegevuse mahtu ja iseloomu, ei ole alust eeldada olulise

ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. Vastavalt KeHJS § 2 2

on keskkonnamõju oluline, kui

see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimesetervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on peamiselt lühiajalised,

lokaalsed ja leevendatavad. Võimalike tekkivate negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb

kasutusele võtta vastavad leevendusmeetmed.

Planeeringulahenduse koostamisel on kaalutud järgmisi võimalikke planeeringuga seotud

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid:

 Majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud – Vastavalt Statistikaameti ja

rahvastikuregistri andmetele on Karepa küla rahvaarv viimastel aastatel kasvutrendis (2021

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

23

- 27 inimest ja 2025 – 43 inimest), mis viitab kasvavale huvile piirkonnas elamise vastu ning

vajadusele uute elamukruntide järele. Uute elamute rajamine atraktiivsesse mereäärsesse

Karepa puhkepiirkonda ja Karepa asustuse arengualale aitab tuua juurde inimesi ning

püsielanikke, mis mõjub hästi piirkonna majandusele, ettevõtlusele ja ka kultuurile

toetades kogukondlikku elu. Ala väljaarendamine ei mõjuta negatiivselt inimeste olulisi

väljakujunenud harjumusi (nt ei muudeta ega likvideerita juba väljakujunenud olemasolevat

teed). Planeeringuala on eraomandis, ei ole kasutusel puhkealana ja sellel ei ole muid

kultuurilisi ega sotsiaalseid objekte, mis oleks kohalikele elanikele olulised. Lisaks on

arendus väiksemahuline ja see seotakse olemasoleva taristu ja infrastruktuuriga ning

arvestatakse võimalikult palju väljakujunenud asustusstruktuuriga. Negatiivset

majanduslikku, sotsiaalset ega kultuurilist mõju käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei

avalda;

 Looduskeskkonnale avalduvad mõjud: Planeeringu elluviimisega maastikuilme muutub ja

kohaliku maastiku looduslikkus väheneb. Lokaalselt on muutus oluline, kuna varasem

looduslik rohumaa ja Karepa oja kaldaala saab mõjutatud inimtegevuse poolt. Arvestades

planeeritud ehitustegevuse mahtu ja iseloomu, siis on mõju suurus aga pigem

tagasihoidlik. Lähipiirkond on juba varasemalt osaliselt hoonestatud ja tegemist on

atraktiivse puhkepiirkonnaga, kuhu on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse ka edaspidi

hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid, mis üha rohkem areneb püsielanikkonnaga

asustuseks, seega laiemas plaanis on tegemist pigem keskkonda sobiva muutusega.

Planeeringu elluviimine ja ehitusõiguse realiseerimine ei kahjusta eeldatavalt kõrval

paiknevaid Natura elupaiku, kuna hoonestusalad ja infrastruktuur on planeeritud väljapoole

tundlikke alasid ja tegemist pole suuremahulise arendusega. Kavandatava tegevuse

elluviimine suurendab vähesel määral liikluskoormust planeeringualal ja naabruses

paiknevatel teedel, kuid arvestades kavandatava tegevuse mahtu ei ole mõju oluline.

Planeeritud tegevusega kaasneb teatav valguse emissioon. Eelistada tuleks valgust alla

suunavaid ja krundi äärest sissepoole suunavaid lahendusi. Kaasaegse korrektselt

projekteeritud ja ehitatud valgustuslahenduse korral ei ole oodata olulise valgusreostuse

teket. Planeeringuala asub kaitstud põhjaveega piirkonnas. Reostusohtu põhjaveele ei

tohiks olla kui kasutatakse nõuetekohaseid omapuhasteid koos imbsüsteemidega või

lekkekindlaid kogumismahuteid ja tagatud on vajalikud kujad. Samuti tuleb tagada

maaparandussüsteemi toimimine ja selle likvideerimisel/ümberehitamisel tuleb tagada, et

ei tekiks üleujutusohuga alasid planeeringualal või sellest väljaspool. Teatav negatiivne

lühiajaline mõju võib esineda ka ehitustegevuse käigus (nt mõju pinnasele ja taimestikule,

ehitusjäätmete teke, vibratsioon, müra, tolm, jäätmed jms). Ehitustegevuse käigus tuleb

kinni pidada headest tavadest ja kõikidest kehtestatud keskkonnakaitselistest nõuetest,

ette näha piisavad leevendusmeetmed ning arvestada, et ehitustegevustest lähtuvad

mõjud ei ületaks lubatud piirnorme. Tuleb järgida, et hoone ja tehnovõrkude rajamise

käigus oleks mõjutatud võimalikult väike maa-ala ning vältida reostuste tekkimist. Tekkivad

ehitusjäätmed ja ka olmejäätmed tuleb nõuetekohaselt teisaldada. Juhul kui jäätmekäitlus

korraldatakse nõuetekohaselt vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei

ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju;

 Mõjud väärtuslikule maastikule - Vainupea – Rutja – Karepa – Toolse – Kunda ranniku

väärtusliku maastiku piirkonda iseloomustab põhiliselt loodusmaastik rannikul ja

rannakülad. Väärtusliku maastiku alal tuleb tähelepanu pöörata, et säiliks piirkondade

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

24

omapära, nende looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide väljakujunenud suhe.

Väärtuslikel maastikel tuleks säilitada traditsioonilisi elemente, struktuure, maakasutust,

looduslikke elemente, avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele.

Planeeringuga säilitatakse suures osas olemasolev olukord, kus pinnavormid, reljeef ja

looduslikkus säilitakse. Samuti säilitatakse olemasolevad väljakujunenud teed ja ei

planeerita õhuliine ega tänavavalgustusmaste. Planeeringus arvestatakse olemasoleva

hoonestus- ja asustusstruktuuriga (hooned paigutatakse hõredalt) ja küla miljööga

(soovitatakse kasutada traditsioonilisi materjale). Uushoonestus on suurema tee äärest

eemal ja ei riku ajaloolist miljööd. Uued hooned peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus

lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga. Edasisel projekteerimisel ja

hoonete täpsemal paigutamisel peab arvestama väärtuslike maastikuelementidega, mis

tuleb säilitada. Planeeringu elluviimisel inimtegevuse mõju piirkonnas suureneb, kuid

suureneb ka ala hooldamine, mis võib kultuurmaastike väärtust isegi tõsta. Maa-ala

korrastamiseks on planeeritud rohumaade korrapärane hooldamine, niitmine ning

puhastamine väheväärtuslikust võsast. Ala hooldusega tuleks tagada ka vaadete ja

väärtuslikele maastikuobjektide säilimine. Vajadusel tuleks aeg-ajalt ojasängi üleliigsest

võsast, kruusast, okstest ja puulehtedest puhastada. Võsast tuleks puhastada ka alal

olevaid kivihunnikuid ja kraavide ääri;

 Mõjud rohelisele võrgustikule - Koostatavas Haljala valla üldplaneeringu peatükis 12

„Rohevõrgustiku ja selle toimimist tagavate tingimuste täpsustamine“ on märgitud, et

rohevõrgustiku tugialast võeti välja Käsmu, Võsu, Vergi, Vainupea, Eisma ja Karepa külad,

kus on tegu tihedama asustusega. Karepa küla rannikupoolne osa on asustuse

arengualaks, kus olemasolevate hoonete vaheline kaugus on keskmiselt alla 100 m, seega

katkematu tugiala laius pole seal nagunii tagatud. Kuna aga koostatav üldplaneering pole

veel kehtestatud, siis on detailplaneeringus arvestatud osaliselt ka rohevõrgustiku

toimimise tagamise tingimustega. Rohevõrgustiku sidususe ja loomade liikumise

takistamise vältimiseks ja hajaasustusele omase avatud ruumi tagamiseks on

detailplaneeringus piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala (kuni 0.4 ha

suurusel alal) ning piirete rajamine ei ole lubatud Karepa oja ehituskeeluvööndisse, sest

veekogude kaldad on väikeloomadele olulised liikumiskoridorid. Karepa oja

ehituskeeluvöönd säilitatakse looduslikuna ja sinna ehitisi ei kavandata ega

ehituskeeluvööndit ei vähendata, seega planeeringu elluviimine ei muuda oluliselt

sinivõrgustiku toimimist. Piiretega ääristatud õuealade orienteeruv omavaheline kaugus on

planeeringulahenduses 40-90 m ja looduslike/poollooduslike alade osatähtsus ei lange

oluliselt alla 75% (õuealad moodustavad planeeringualast 26%). Planeeritavad krundid on

kavandatud suurematena, kui on üldplaneeringuga seatud miinimumsuurus, et tagada

olemasolevaga sarnane hoonestustihedus. Vajalik on tähelepanu pöörata ka elurikkuse

kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele (vt peatükk 13). Planeeringu

elluviimine ei too kaasa piirkonnas metsaalade vähenemist. Planeeringuga säilitatakse

maksimaalselt väärtuslikud taimekooslused ja elupaigad, aladele iseloomulikud

looduslikud pinnavormid, veekogude kaldaalade looduslikkus ja elusloodusele

harjumuspärane keskkond ega rikuta looduslikku mitmekesisust. Uushaljastuse

planeerimisel ja elurikkuse kao vähendamise meetmeid rakendades võib planeeringuala

haljastus muutuda isegi mitmekesisemaks. Planeeritava alal ei ole teadaolevalt

kaitsealuseid looma- ja taimeliike ega muid kõrgendatud tundlikkusega elupaiku, millele

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

25

planeeringuala hoonestamine negatiivselt võiks mõjuda. Kuna planeeringus arvestatakse

uushoonestuse kavandamisel olemasoleva hoonestustihedusega, säilitatakse võimalikult

palju Karepa oja kaldaala ja kogu planeeringuala looduslikkust ja piirded rajatakse ainult

ümber õueala, siis saab sellist lahendust pidada Karepa küla rohevõrgustikku sobivaks.

Seoses kliimamuutustega sagenevad järjest enam ekstreemsed ilmastikuolud, sh tormid,

valingvihmad, üleujutused ja äärmuslikud temperatuurid. Sellest tulenevalt on oluline: säilitada

olemasolevat väärtuslikku haljastust ja looduslikku pinnareljeefi; uute hoonete ehitamisel ja

rajatiste püstitamisel tuleb tähelepanu pöörata nende vastupidavusele äärmuslike

ilmastikuolude puhul; maaparandussüsteemidega maa-alal tuleb tagada

maaparandussüsteemide toimimine ja säästlike sademeveesüsteemide kasutamine sh

sademevee korduvkasutamine, viibeaja suurendamine ja dreenivate pinnakatete kasutamine.

17. Radooniriski vähendamise võimalused

Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne õhust raskem gaas. Siseõhku tungib

radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Peamine

radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Suitsetamine

muudab radooniprobleemi oluliselt hullemaks, sest suitsu enda mõjule lisanduvad

suitsuosakestele kinnitunud radooni tütarproduktide emiteeritud kiirgus ja radoonist tulenev

kiirgus.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile (2023) on planeeringualal kõrge või väga kõrge

radoonisisaldusega pinnas (100-150 kBq/m 3

). Radooniriski levilate kaardil on märgitud

radooniohtlikud alad, mis annavad piirkondade üldise iseloomustuse. Radoonisisaldus võib

varieeruda võrdlemisi väikeste vahemaade tagant üpriski oluliselt ning seetõttu tuleb

planeeritaval maa-alal ka enne eluhoonete ehitamist kindlaks teha pinnase radooniriski suurus

ning tagada radooniohutu keskkond siseruumides, rakendades vajadusel hoonete

projekteerimisel EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ meetmeid. Hoonete elu-, puhke- ja tööruumides peab aasta

keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m³. Soovitav on teha pinnase

mõõtmine enne hoone projekteerimist ja pärast ehitamist mõne aasta pärast uuesti.

Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleks kasutusele võtta järgmisi meetmed:

 tagada tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt

ventileeritav betoonplaatpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse

sundventilatsioon);

 tagada hoones nõuetekohane ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine;

 esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimise vastava kilega;

 hea ehituskvaliteet ja kvaliteetsete materjalide kasutamine.

18. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist

EVS 809-1:2002.

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

26

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

 tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

 üksikelamu kruntide õuealad võib eraldada piirdeaedadega;

 eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;

 vastupidavate ehitusmaterjalide, ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab

sissemurdmiste riski;

 tuleb rajada kruntidele selgelt eristatavad juurdepääsud ning vältida tagumiste

juurdepääsude rajamist;

 tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelvalve.

19. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud

alljärgnevalt:

 tegevuspiirangud elektrimaakaabelliinide ja -õhuliini kaitsevööndites, mis on kooskõlas

ehitusseadustikus sätestatuga;

 tegevuspiirangud veetorustike ja -ehitiste kaitsevööndites, mis on kooskõlas ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud veehaarde hooldusalas, mis on kooskõlas veeseaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud reoveepuhasti/kogumismahuti kujas, mis on kooskõlas määruses

„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud kalda piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevööndis, mis on kooskõlas

looduskaitseseaduses ja veeseaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud eesvoolu kaitsevööndis, mis on kooskõlas maaparandusseaduses

sätestatuga.

20. Planeeringu elluviimise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja

tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei

või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti

tuleb vältida müra ja vibratsiooni tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või

kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

27

Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste omaniku (edaspidi: arendaja) kohustus on

teostada esmalt detailplaneeringukohased maakorralduslikud toimingud. Arendaja tagab

detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike avalikult kasutatavate

teede ja nendega seonduvad rajatiste (sh sõidutee, maaparandussüsteemi kollektortorud,

puurkaev ja muud avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised) väljaehitamise ja sellega

seotud kulutuste kandmise detailplaneeringus ja vastavasisulises lepingus sätestatud viisil,

mahus ja ulatuses. Planeeritud avalikult kasutatava tee üleandmise vallale ja avaliku kasutuse

tingimused määratakse samuti Haljala valla ja arendaja vahelise vastavasisulise lepinguga, mis

sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist. Rajatiste välja ehitamine on

detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamise tingimuseks. Enne detailplaneeringu

kehtestamist peavad olema sõlmitud ka teeservituutide lepingud. Arendajal on seal hulgas

kohustus tagada planeeringualast väljaspool paikneva maaparandussüsteemi nõuetekohane

toimimine. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt arendaja ja võrguvaldajate kokkulepetele

ning servituudilepingud sõlmitakse arendaja, võrguvaldajate ja kinnistuomanike kokkulepetele

tuginedes. Planeeritud ehitusõigus, juurdepääsutee, parkimisalade ja haljastuse rajamine

realiseeritakse krundi valdaja poolt. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Haljala vallale

kohustust detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks.

Planeeringu elluviimise orienteeruvad etapid:

1. Planeeringujärgsete katastriüksuste moodustamine.

2. Vajalike servituutide seadmine.

3. Avalikult kasutatavate teede, tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks tehniliste tingimuste

taotlemine, ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine ja ehituslubade taotlemine.

Ehituslubade väljastamine ja planeeritud teede, tehnovõrkude, rajatiste ehitamine ning

kasutusloa saamine.

4. Planeeringujärgsete hoonete ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine, ehituslubade

taotlemine ja väljastamine. Hoonete kasutuslubade taotlemine ja väljastamine.

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

28

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA

NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel tehtud koostööd tehnovõrguvaldajate ja naaberkruntide

omanikega ning kooskõlastused on toodud tabelis 6.

Tabel 6. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Jrk Ametiasutus/

kinnistu omanik

Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi

1 Elektrilevi OÜ 26.06.2025 Lisade kaustas, lk Maie Erik

Märkused: Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

2 Päästeameti Ida

Päästekeskus

Lisade kaustas, lk

Märkused:

3 Maa- ja Ruumiamet Lisade kaustas, lk

Märkused:

Karepa külas Metsasarve, Metsamätta ja Ojaääre maaüksuste detailplaneering

29

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD

MATERJALID (DIGITAALSELT ERALDI FAILIDENA)

Joonis 1. Situatsiooniskeem __________________________________________ M 1:20000

Joonis 2. Olemasolev olukord __________________________________________ M 1: 1000

Joonis 3. Kontaktvööndi analüüs _______________________________________ M 1: 2000

Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega ____________________________________ M 1: 1000

Joonis 5. Illustratsioon ___________________________________________________skeem