Kiri

1

Alutaguse Vallavalitsus

Koostatud: 28.11.2025

Täiendatud:

LÄHTESEISUKOHAD

Kauksi ja Rannapungerja külades asuva RMK puhke- ja telkimisala detailplaneeringu

koostamiseks

1. Üldandmed 1.1. Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Riigimetsa Majandamise Keskus

(registrikood 70004459). 1.2. Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Alutaguse Vallavalitsus. 1.3. Detailplaneeringu kehtestaja: Alutaguse Vallavolikogu. 1.4. Lähteseisukohtade väljastaja: Alutaguse Vallavalitsus. 1.5. Avalikustatud Alutaguse Vallavalitsuse veebilehel www.alutagusevald.ee. 2. Arvestamisele kuuluvad planeeringuid, projektid ja muud dokumendid: 2.1. Alutaguse Vallavolikogu 25.09.2025 otsus nr 254 „Kauksi ja Rannapungerja külades

asuva RMK puhke- ja telkimisala detailplaneeringu algatamine“; 2.2. Alutaguse valla üldplaneering (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020

otsusega nr 285); 2.3. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016

korraldusega nr 1-1/2016/278); 2.4. Kauksi küla Pukatsi kinnistu detailplaneering (kehtestatud Iisaku Vallavolikogu

17.06.2010 otsusega nr 44); 2.5. Rannapungerja küla Jahi ja Mudajärve kinnistute detailplaneering (kehtestatud

Alutaguse Vallavolikogu 24.08.2023 otsusega nr 129); 2.6. Kauksi rannaala detailplaneering (kehtestatud Iisaku Vallavolikogu 23.05.2013

otsusega nr 150); 2.7. Peipsi põhjaranniku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni torustike tööprojektid (Keskkond

& Partnerid OÜ).

3. Andmed planeeritava maa-ala kohta 3.1. Planeeringuala asub Kauksi küla ja Rannapungerja külade lõunaosas, hõlmab osaliselt

maatulundusmaa sihtotstarbega Iisaku metskond 45 (81501:005:0279), Ojataguse (22401:001:0615), Iisaku metskond 193 (22401:001:0413), Rannapromenaadi (22401:001:0616) ja ärimaa sihtotstarbega Iisaku metskond 40 (22401:004:0940) katastriüksuseid.

3.2. Planeeringuala suurus on ligikaudu 112 ha. 3.3. Tegemist on Peipsi järve ranna puhkealana kasutuses oleva riigimetsamaaga. Alal on

RMK Kauksi telkimisala ja Luite matkarada. RMK külastusmahuseire andmetel jääb aastane keskmine külastusmaht alal 45 000 külastuse piiresse. Külastuse iseloom on mitmekülgne – esmajärgus ujumine, pikniku pidamine, metsas viibimine, jalutamine ning telkimine ja matkamine.

3.4. Juurdepääs telkimisalale toimub planeeringuala põhjaosas riigiteelt nr 3 Jõhvi-Tartu– Valga olemasoleva ristmiku kaudu. Planeeringuala jääb osaliselt riigitee kaitsevööndisse, mille ulatus on 50 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast.

3.5. . Ala läbivad riigimetsa majandamiseks rajatud kruusakattega juurdepääsuteed. 3.6. Tehnovõrkude varustus puudub.

2

3.7. Planeeringualast lõuna poole jääb Peipsi järv (VEE2075600), lääne poole Rannapungerja jõgi (VEE1058700) ning ala läbib Kauksi oja (VEE1060900), mis kuulub üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogude hulka.

3.8. Planeeringualale ulatuvad veekogudest tulenevad looduskaitselised ja veekaitselised kitsendused (kallasrada, veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd, piiranguvöönd).

3.9. 3.10. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse § 38 lõikega 2,

mille kohaselt ulatub rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3), välja arvatud sama paragrahvi lg-tes 4 kuni 6 toodud erisuste korral. Veekaitsevööndis keelatud tegevused on toodud VeeS §-s 119.

3.11. Planeeringualale jäävad vääriselupaigad - ojade kaldanõlvad (VEP210296) ning männikud ja segametsad (VEP210295, VEP210143, VEP208384, VEP207956, VEP204877), kaitsealuste liikide leiukohad, loodusdirektiivi elupaik ja planeeritud Alutaguse rahvuspargi laiendus.

3.12. Planeeringualast ida poole jäävad RMK Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus, Kauksi rannahoone, Kauksi puhkeküla, rannapromenaad ja avalik rand.

3.13. Planeeritav ala on hõlmatud riigipiiri mõjualaga (riigipiiri seadus § 61). 3.14. Planeeringualast lääne poole jäävad Rannapungerja külas Rannapungerja jõe

ääres asuvad elamumaa sihtotstarbega Kuupaiste (81501:005:0281, pindala 6227 m²), Rannaliiva (81501:005:0282, pindala 6233 m²), ärimaa sihtotstarbega Päikese (81501:005:0043, 26493 m²), maatulundusmaa sihtotstarbega Ranna tee 5 (13001:001:1268, pindala 5142 m²), 60% veekogude maa, 35% transpordimaa ja 5% tootmismaa sihtotstarbega Sadama tee 2 (81501:001:0172, pindala 6903 m²), tootmismaa sihtotstarbega Sadama tee 4 (13001:001:1037, pindala 2487 m²) ja Sadama tee 6 (81501:005:0012, pindala 23191 m²) katastriüksused. Põhja pool asuvad Rannapungerja külas 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega Liivaranna tee 11 (13001:001:1384, pindala 54523 m²) ja 95% maatulundusmaa ja 5% ärimaa sihtotstarbega Liivaranna tee 13 (13001:001:1368, pindala 10927 m²), elamumaa sihtotstarbega Luite tee 5 (13001:001:1379, pindala 14662 m²), Luite tee 3 (13001:001:1373, pindala 4000 m²), Luite tee 1 (13001:001:1385, pindala 1964 m²), Peipsiveere tee 9 (13001:001:1387, pindala 1962 m²), Peipsiveere tee 7 (13001:001:1388, pindala 1956 m²), Peipsiveere tee 5 (13001:001:1376, pindala 1986 m²), transpordimaa sihtotstarbega Luite tee (13001:001:1395, pindala 3049 m²), Peipsiveere tee (13001:001:1399, pindala 5889 m²) ning Kauksi külas maatulundusmaa sihtotstarbega Männi (22401:004:0551, pindala 26970 m²), Ajaotsa (13001:001:0850, pindala 15303 m²), Kauksi (22401:004:0531, pindala 54529 m²) ning transpordimaa sihtotstarbega Puhkekoha (13001:001:0816, pindala 2353 m²), 3 Jõhvi- Tartu-Valga tee (22401:004:0199, pindala 72959 m² ja 13001:001:0884, pindala 237 m²) katastriüksused. Ida poole jäävad Kauksi külas asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega Sillaotsa (22401:004:0292, pindala 59797 m²), Käänaku (22401:004:0671, pindala 56265 m²), Iisaku metskond 9 (22401:004:0711, pindala 27674 m²), transpordimaa sihtotstarbega Kauksi-Kuru tee (22401:004:0207, pindala 52681 m²) ja ärimaa sihtotstarbega Kauksi rand (22401:004:0137, pindala 30190 m²) katastriüksused. Lõuna poole jääb Peipsi järv.

3

Joonis 1 Planeeritava maa-ala piir

4. Planeeringu koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded 4.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kauksi puhke- ja telkimisala arendamine,

sealhulgas erinevatele kasutajagruppidele looduses viibimise tervikliku kogemuse võimaldamine, vähendades seejuures kasutuse negatiivset mõju keskkonnale. Ala tsoneeritakse vastavalt kasutuse otstarbele ning külastajaprofiilile, vältimaks konflikti erinevate kasutajagruppide vahel. Kavandatava lahendusega luuakse alale rannapuhkuse, aktiivpuhkuse, telkimise, grillimise ja pikniku alad ning ala teenindamiseks vajalikud tsoonid. Ala terviklikult arendamine eeldab ehitustegevust ehituskeeluvööndis. Planeeringuga määratakse ehitusõigus ja hoonestusalad teenindus- ja majandushoonele (sh wc-d, dušširuumid), kuivkäimlatele, lahendatakse telkimisalade, lõkkekohtade ja väliköökide/grillkohtade, jäätmete ja komposti kogumiskohtade paiknemine, liikluskorralduse ja tehnovõrkude varustuse põhimõtted.

4.2. Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu koosseisus selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Lähtuda juhendist „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ p 5.3 (https://planeerimine.ee/docs/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude- hindamine/).

4.3. Vastavalt Alutaguse valla üldplaneeringule on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarve maatulunduse maa-ala, puhke- ja virgestusmaa maa-ala ning supelranna maa-ala.

4.4. Planeeringuala jääb rohevõrgustiku alale ning osaliselt Kauksi-Remniku ja osaliselt Rannapungerja-Tudulinna väärtuslikule maastikule. Üldplaneeringu kohaselt ei ole rohevõrgustiku alal majandustegevus keelatud, kui arvestatakse rohevõrgustikuga, st rohevõrgustiku eesmärki silmas pidades tagatakse väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ja taastamine; järgitakse säästlikkuse printsiipi looduskasutusel, säilitatakse bioloogiline mitmekesisus, leevendatakse kliimamuutusi ning edendatakse rohemajandust, sh puhkemajandust. Rohevõrgustiku puhul on oluliseks peetud vältida tugialade kompaktsuse vähenemist ja killustamist. Planeeringu koostamisel ja

4

elluviimisel tuleb analüüsida ja tagada rohevõrgustiku sidusus ning arvestada rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimustega. Koostada eksperthinnang või arvamus, et hinnata kavandatava tegevuse mõju rohelise võrgustiku toimimisele ning töötada sellest lähtuvalt välja rohelise võrgustiku toimima jäämiseks parim võimalik lahendus.

4.5. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek maakasutuse juhtotstarvete täpsustamiseks ja ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Detailplaneering peab sisaldama kaalutletud põhjendust ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja üldplaneeringu muutmiseks.

4.6.

Joonis 2 Väljavõte Alutaguse valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist

5

Joonis 3 Väljavõte Alutaguse valla üldplaneeringu väärtused ja piirangud kaardist

5. Planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud: 5.1. Planeeringu ala topo-geodeetiline mõõdistus (koostatud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 vastu võetud määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“).

5.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. 5.3. Kõik uuringud, mis on vajalikud tagamaks punktis 4 toodud detailplaneeringu ülesande

täitmiseks.

6. Planeeringu koostamisse kaasatavad asutused ja isikud 6.1. Asutused, kellega tehakse koostööd – Päästeamet, Transpordiamet, Terviseamet,

Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet. 6.2. Isikud, kes kaasatakse – Maa- ja Ruumiamet, tehnovõrkude valdajad, lähiümbruses

asuvate kinnisasjade (Kauksi, Sillaotsa, Korikova, Suvila, Kaasiku, Kanarbiku, Metsaääre, Lillemäe, Pihlaka, Ojataguse parkla, Kauksi rand, Kuupaiste, Rannaliiva, Päikese, Ranna tee 5, Sadama tee 2, Sadama tee 4, Sadama tee 6, Liivaranna tee 11, Liivaranna tee 13, Luite tee 5, Luite tee, Luite tee 3, Luite tee 1, Peipsiveere tee 9, Peipsiveere tee, Peipsiveere tee 7, Peipsiveere tee 5, Peipsiveere tee 3, Peipsiveere tee 1, Peipsiveere tee 2, Pukatsi, Männi ja Ajaotsa kinnisasjade) omanikud.

6.3. Teised isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada.

7. Nõuded koostatavale detailplaneeringule 7.1. Krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus: 7.1.1. Planeeritavate kruntide maakasutuse sihtotstarve – metsamaa (MM), supelranna

maa (PR), turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa (PT), puhke- ja spordirajatise maa (PS), kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK), tee ja tänava maa (LT), kergliiklusmaa (LK), parkimisehitise maa (LP). Sihtotstarbeid on lubatud planeeringu koostamisel täpsustada.

6

7.1.2. Lubatud hoonete arv: täpsustada detailplaneeringuga (ehitusõiguse alla tuleb arvestada ka kuni 20 m2 ehitisealuse pindalaga hooned);

7.1.3. Maksimaalne ehitisealune pind: määrata detailplaneeringuga; 7.1.4. Ehitise lubatud suurim kõrgus/korruselisus – määrata detailplaneeringuga; 7.1.5. Hoonete lubatud katusetüüp: määrata detailplaneeringuga; 7.1.6. Hoonestuse minimaalne kaugus krundipiirist: 4 m; 7.1.7. Määrata hoonestusalade koordinaadid L-Est koordinaatsüsteemis või sidumine

krundi piiridega; 7.1.8. Planeeringus esitada maapinna ja räästa/katuseharja absoluutkõrgused EH2000

süsteemis. 7.1.9. Hoonestuse rajamisel vältida suuri peegeldavaid pindu nt hoonestuste katusel

päiksepaneelid. 7.2. Detailplaneering peab sisaldama ehituskeeluvööndi ja üldplaneeringu muutmise

analüüsi ning põhjendust ning üldplaneeringusse kantavate vajalike teksti ja jooniste vasgava osa muudatuste kirjeldust.

1.1. Liiklus- ja parkimiskorraldus: 1.1.1. Juurdepääs riigiteelt 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee lahendada vastavalt Transpordiameti

seisukohtadele. 1.1.2. Liikluskorraldus tuleb lahendada võimalikult suurel määral olemasolevate

metsateede baasil, alal paremaks külastajate suunamiseks ning metsa alustaimestiku tallamise vähendamiseks tuleb kavandada juurde jalgteid (sh Rannapungerja ja Kauksi rannahoone suundadel).

1.1.3. 1.1.4. Teede ehitamisel arvestada ka raskeveokite manööverdamise võimalusega, et tagada

vajadusel ligipääs operatiivteenistuste kasutuses olevatele suurema registri- või täismassiga sõidukitele.

1.2. Haljastus ja heakorrastus: 1.2.1. Haljastus: säilitada maksimaalselt olemasolevat väärtuslikku puistut; 1.2.2. Piirded: Läbipaistmatute piirdeaedade rajamine ei ole lubatud. Puhkeala külastajate

suunamiseks rajada vajadusel madalaid (alla 1 m) kõrguseid loodusesse sobivaid piirdeid.

1.3. Tehnovõrgud ja –rajatised 1.3.1. Elektrivarustus – vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. 1.3.2. Sidevarustus – vastavalt sidevõrgu valdaja tehnilistele tingimustele. 1.3.3. Veevarustus – võimalusel liitumine perspektiivse ühisveevärgiga, vastavalt Emajõe

Veevärk AS tingimustele. Kui liitumine on tulenevalt liitumispunkti asukohast ebaotstarbekas, rajada lokaalne lahendus.

1.3.4. Kanalisatsioon – võimalusel liitumine perspektiivse ühiskanalisatsiooniga, vastavalt Emajõe Veevärk AS tingimustele. Kui liitumine on tulenevalt liitumispunkti asukohast ebaotstarbekas, rajada lokaalne lahendus.

1.4. Planeeringus määrata teede, haljastuse ja tehnovõrkude väljaehitaja kuni eraõigusliku krundi piirini ning tehnovõrkude väljaehitamise seosed krundi hoonestamisega ja planeeringu realiseerimise järjekord. Planeeringuga täpsustada planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.

1.5. Planeeritaval alal joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ nõuetele.

1.6. Arvestada, et planeeringuala ehitus- ja kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal asuvatel müratundlikel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

7

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud mürataseme normatiive. Tehnoseadmed (kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et müratasemed vastaksid nii planeeritaval alal kui lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria sihtväärtustele.

1.7. Planeeringualaga seonduv tuleohutus tuleb lahendada vastavuses kehtivate normidega sh järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piirist, määrata ja lahendada detailplaneeringu alal vajalik tuletõrje veevarustus ning arvestada planeeringus juurdepääsuteede kandevõime, pöörderaadiused ja laiused, arvestades tuletõrjetehnika võimalusi.

1.8. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

1.9. Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada leevendavaid meetmeid.

1.10. Määrata servituutide seadmise vajadus. 1.11. Detailplaneering tuleb koostada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019

vastuvõetud määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

2. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava Etapp Seadusest tulenev etapi

pikkus Eeldatav aeg

DP algatamine september 2025 DP lähteseisukohtade koostamine

november 2025

DP lähteseisukohtade esitamine asjaomastele isikutele ja asutustele

30 päeva detsember 2025

DP lähteseisukohtade täiendamine ja avaldamine koos ettepanekutega valla veebilehel

detsember 2025

Hanke korraldamine planeerija ja KSH eelhinnangu koostaja leidmiseks

jaanuar 2026

Geodeetilise alusplaani koostamine

veebruar 2026

KSH eelhinnangu koostamine Veebruar-märts 2026 KSH eelhinnangu ja otsuse eelnõu esitamine asjaomastele isikutele ja asutustele

30 päeva märts 2026

KSH algatamine/algatamata jätmine

aprill 2026

DP eskiislahenduse koostamine

Veebruar-märts 2026

8

DP eskiislahenduse avalikustamine ja avalikustamisest teavitamine

30 + 14 päeva Aprill- mai 2026

DP eskiislahenduse avalik arutelu

mai 2026

DP põhilahenduse koostamine Juuni-juuli 2026 DP esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

30 päeva august 2026

DP vastuvõtmine September 2026 DP avalikustamine ja avalikustamisest teavitamine

30+14 päeva Oktoober-november 2026

Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine

Oktoober-november 2026

DP heakskiitmine 60 päeva Detsember 2026- jaanuar 2027

DP kehtestamine veebruar 2027

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Alutaguse Vallavalitsus

[email protected]

Tartu mnt 56

41101, Ida-Viru maakond, Alutaguse

vald, Iisaku alevik

Teie 24.03.2026 nr 7-6/56-1

Meie 15.04.2026 nr 7.2-2/26/18551-4

Seisukohtade väljastamine Kauksi ja

Rannapungerja külades asuva RMK puhke-

ja telkimisala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Kauksi ja Rannapungerja külades asuva RMK puhke- ja telkimisala

detailplaneeringu lähteseisukohtadele (kinnistud: Iisaku metskond 45 (81501:005:0279),

Ojataguse (22401:001:0615), Iisaku metskond 193 (22401:001:0413), Rannapromenaadi

(22401:001:0616) ja Iisaku metskond 40 (22401:004:0940), edaspidi planeering). Planeering on

algatatud Alutaguse Vallavolikogu 25.09.2025 otsusega nr 254.

Planeeringu eesmärgiks on Kauksi puhke- ja telkimisala arendamine. Planeeritav ala asub riigitee

nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 47-49 lõigul. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on

2052 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Nõustume lähteseisukohtade punktiga 1.1. Juurdepääsudena eelistada olemasolevaid

ristumiskohti. Peamise juurdepääsuna eelistada Kauksi-Kuru kohalikku teed, mille ristmik on

ümber ehitatud ning hinnanguliselt piisav. Määrata planeeringuala liikluskorralduse

põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7. Vajadusel käsitleda juurdepääsu tagamist

naaberkinnistutele või alternatiivseid lahendusi. Kuna kavandatakse multifunktsionaalset ala

erinevate juurdepääsuvajadustega, siis oleme valmis eskiisi alusel täpsustama ristumiskoha

nõudeid.

Kavandada ristmike ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks.

Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada

bussipeatustega. Ümberehituse vajadusel soovitame lisada riigitee ristmikud

planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmike väljaehitamise kohustust

planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. Tee kaitsevööndis

on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada

2 (3)

ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

3. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute lahendustega.

4. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

5. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha

ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

6. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

7. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

8. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

9. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

11. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

12. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigi põhimaanteega, tuleb planeeringu

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

Lisa: 2025.11.28_Kauksi-Rannapungerja_RMK DP_lahteseisukohad_esialgsed

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]