Ettepanekud üleriigilise planeeringu "Eesti 2050" eelnõu kohta

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Ivari Rannama

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie 26.02.2026 nr 13-1/712-1

Meie (kuupäev digiallkirjas) nr 13-1/584-

2

Ettepanekud üleriigilise planeeringu “Eesti

2050“ eelnõu kohta

Austatud härra Rannama

Tunnustame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning selle partnereid ulatusliku ja

sisuka töö eest üleriigilise planeeringu eelnõu koostamisel. Üleriigilisel planeeringul ning selle

elluviimise tõhususel on oluline roll Eesti regionaalarengu suunamisel, ühistranspordi

edendamisel ja toidujulgeoleku tagamisel. Eriti oluliseks peame põllumajandusmaa, sh väärtusliku

põllumajandusmaa, strateegilist käsitlust kui taastumatut loodusressurssi ja toidutootmise alust.

Selge suund pealinnastumise pidurdamisele läbi keskustevõrgu tugevdamise, toimepiirkondade

põhise loogika edendamise ning toimepiirkondade siseste ja toimepiirkondade vaheliste ühenduste

parandamise annab raamistiku regionaalpoliitiliste meetmete kujundamiseks, valdkonnapoliitikate

regionaalse mõju suunamiseks ning toetab käimasolevat ühistranspordireformi.

Näeme, et üleriigiline planeering toetab ka tulevikuomavalitsuse kontseptsiooni. Eesti

väljakutseks on omavalitsusüksuste erinev võimekus ja perspektiiv avalike teenuste (põhiteenuste)

tagamisel. Seetõttu vajame uusi ja paindlikke juhtimis- ja teenuste korraldamise mudeleid, mis

tuginevad koostööle või asümmeetrilistele lahendustele. Teenuspiirkondade kujundamisel saab

sõltuvalt kavandatava ülesande ulatusest ja iseloomust lähtuda üleriigilise planeeringu keskuste

funktsionaalsest hierarhiast.

Peame oluliseks rõhutada, et üleriigilise planeeringu mõju ei kujune üksnes seatud eesmärkidest

ja põhimõtetest, vaid eeskätt elluviimiskava tulemuslikust rakendamisest. See omakorda eeldab

üleriigilise planeeringu selget seost riigi strateegilise planeerimise raamistiku, valdkondlike

arengukavade ning rahastamisotsustega.

Oleme pidanud väga oluliseks osalemist senises protsessis ning oleme valmis ka edaspidi

üleriigilise planeeringu lõppversiooni ja elluviimiskava koostamisse oma parima teadmisega

panustama.

Esitame oma tähelepanekud ja soovitused seletuskirja eelnõu, selle lisade ning mõjude hindamise

aruande kohta kirjale lisatud tabelis.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Lugupidamisega

Triin Kõrgmaa

Kantsler

(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tähelepanekud ja soovitused seletuskirja eelnõu,

selle lisade ning mõjude hindamise aruande kohta (17 lk).

Liis Palumets

6113139 [email protected]

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Lisa. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tähelepanekud ja soovitused seletuskirja eelnõu, selle lisade ning mõjude hindamise aruande kohta

Viide Senine tekst Tähelepanek, soovitus, sõnastusettepanek

Seletuskirja eelnõu I. Visioon Eesti 2050 ja ruumilise arengu eesmärgid

Lk 6

Ruumilise arengu eesmärgid on üleriigilise

planeeringu strateegilised sihid, mis kirjeldavad

soovitud muutusi ja tulemuslikke seisundeid

põhivaldkondade kaupa. Need konkretiseerivad

visiooni ning annavad sisulise suuna asustuse,

taristu, looduskeskkonna ja majanduse ruumilisele

kujunemisele.

Soovitame loetellu lisada (avalike) teenuste osutamise, et rõhutada, et ruumilise arengu

eesmärgid annavad sisulise suuna ka (avalike) teenuste kujundamiseks: „Ruumilise

arengu eesmärgid on üleriigilise planeeringu strateegilised sihid, mis kirjeldavad soovitud

muutusi ja tulemuslikke seisundeid põhivaldkondade kaupa. Need konkretiseerivad

visiooni ning annavad sisulise suuna asustuse, taristu, looduskeskkonna ja majanduse

ruumilisele ja (avalike) teenuste osutamise kujunemisele.“

II. Ruumipoliitika põhialused

2.1 Kvaliteetne ruum ja väärtuspõhisus

Lk 8 Arvestada tuleb rahvastiku vananemisega ja

rahvastikutrendidega, juurutades ruumiotsustes

vastavalt kas elukeskkonna kasvamise või

kahanemisega kohanemise põhimõtteid.

Vastavate trendide puhul on tugev piirkondlik mõõde, millega arvestamine ruumiotsustes

on kriitilise tähtsusega, mistõttu võiks seda sõnastuses selgemalt rõhutada:

„Arvestada tuleb piirkonniti erinevalt avalduva rahvastiku vananemisega ja

rahvastikutrendidega, juurutades ruumiotsustes vastavalt kas elukeskkonna kasvamise või

kahanemisega kohanemise põhimõtteid.“

Lk 9 Joonis 3

Täiendada joonisel maa- ja ruumikasutuse osas funktsionaalse ja hoonestuse

mitmekesisuse kohta käivat sõnastust selliselt, et lisaks sundliikumise vähendamisele

oleks rõhutatud ka sotsiaal-majandusliku segregatsiooni vähendamise olulisus.

Lk 9-10 Joonised 3-4 Joonistel lähtub tehnilise taristu kirjeldus eelkõige asustustihedusest, mitte kasvamise ega

kahanemise asjaolust. Näiteks ühine vee- ja kanalisatsioonivõrk on oluline ka kahanevates

linnalistes keskustes, mitte üksnes kasvavates. Kahanemisega kohanduvate piirkondade

puhul on liigselt rõhutatud maapiirkondadele iseloomulikku, jättes tähelepanuta

kahanevate linnade väljakutsed.

2.2 Maahõivehierarhia uute tehisalade vähendamiseks

Lk 11-

12

3. selle võimaluse puudumisel võetakse kasutusele

ökoloogiliselt halvemas seisus maad ning välditakse

heas seisus metsa või viljaka põllumaa kasutust;

4. juhul, kui eelnevad lahendused ei ole

rakendatavad, kompenseeritakse looduse hüvede

Punktis 3 on märgitud, et välditakse heas seisus metsa või viljaka põllumaa kasutust.

Samas on järgmises punktis 4 antud võimalus, et juhul, kui eelnevad lahendused ei ole

rakendatavad, kompenseeritakse looduse hüvede kadu leevendus- ja hüvitusmeetmetega.

Sama põhimõte on väljendatud ka joonisel 5, mille kohaselt heas seisus looduslikule maale

ehitamine kompenseeritakse.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

kadu leevendus- ja hüvitusmeetmetega.

Joonis 5

Esiteks märgime, et dokumendis on läbivalt põllumajandusmaa puhul kasutatud

erinevaid termineid/mõisteid/tähendusi: lisaks põllumajandusmaale „põllumaa“, „viljakas

põllumaa“, „väärtuslik põllumajandusmaa“ ja „looduslik maa“. Palume mõisted

ühtlustada ning võimalikult suure selguse huvides kasutada dokumenti läbivalt üheselt

mõistetavat terminit: põllumajandusmaa (üldjuhul haritava maa ja loodusliku rohumaa

kõlvik) puhul väärtusliku põllumajandusmaa ning muu põllumajandusmaa puhul

põllumajandusmaa terminit.

Lisaks on dokumenti läbivalt kasutatud erinevaid termineid, mis on toodud ökoloogilise

või lihtsalt hea seisundiga maa kohta: näiteks „heas ökoloogilises seisus mets“ ja „heas

seisus mets“, „ökoloogiline kvaliteet“ ja „ökoloogiline seisund“. Palume ka neid

mõisteid arusaavalt avada või terminid ühtlustada.

Teiseks on mitmeti mõistetav punktis 4 toodud väide, et „juhul, kui eelnevad lahendused

ei ole rakendatavad, kompenseeritakse looduse hüvede kadu leevendus- ja hüvitusmeet-

metega“.

Samas ei ole nimetatud mitte ühtegi võimalikku leevendus- ja hüvitusmeedet.

Muld on elutähtis ja piiratud ressurss ning seda peetakse inimese eluea mastaabis

taastumatuks ja asendamatuks. See on ülioluline majanduse, keskkonna ja ühiskonna

jaoks üldiselt. Seda kinnitab ka 12. novembri 2025 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

direktiiv (EL) 2025/2360, mis käsitleb mullaseiret ja mulla vastupidavust (mullaseire

direktiiv).

Mõistes tegelikku olustikku ja tahtmata maaelu arengut piirata, oleme arvamusel, et

looduse hüvede kadu, sh põllumajandusmaa muldade katmist, ei saa lõplikult ja

äärmuslike nõuetega välistada, kuid oleme seisukohal, et punktis 4 toodud leevendus- ja

hüvitusmeetmeid lubav võimalus, mille kaudu võib näiteks põllumajandusmaad, sh

väärtuslikku põllumajandusmaad, hõivata muul otstarbel näiteks ehitustegevusega, on

liigselt avar ja sisuliselt punktides 1–3 toodud tingimusi/nõudeid tühistav.

Lõppkokkuvõttes on ju selle tulemuseks, et maa kaetakse ja muld ning selle elustik hävib

lõplikult. Põllumajandusmaa hõive korral tuleb arvestada sellega, et selle mullastik on

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

taastumatu loodusressurss, mille kadu meie arvates ei ole leevendatav ega taastatav.

Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku eemaldada jaotises 2.2 punkt 4 või seada

üldine printsiip, et eelmistes punktides toodud lahendused võib jätta rakendamata vaid

erandjuhtudel (seejuures tuua näited mõistlikest eranditest või erandlikest valdkondadest)

ning erandjuhtude rakendamise korral kompenseeritakse looduse hüvede kadu leevendus-

ja hüvitusmeetmetega (seejuures tuua meetmete kohta näited).

Kolmandaks palume üheselt mõistetavuse eesmärgil korrigeerida ka sama jaotise punktis

3 toodud sõnastust järgmiselt:

„selle võimaluse puudumisel võetakse kasutusele ökoloogiliselt halvemas seisus maad

ning välditakse väärtusliku põllumajandusmaa, pärandniitude, väärtuslike püsirohu-

maade ja heas ökoloogilises seisus metsa/heas seisus metsa kasutuselevõttu.“

Neljandaks seoses eeltoodud ettepanekutega palume korrigeerida ka joonise 5 „Maahõi-

vehierarhia uute tehisalade vähendamiseks“ teksti.

III. Planeerimispõhimõtted

3.1 Lai riigikaitse kui riigi ruumilise toimimise alustala

Lk 13 Riigi pikaajaline ruumiline planeerimine on osa

Eesti julgeolekupoliitika elluviimisest.

Toidujulgeoleku vaatest täiendada jaotist 3.1 järgmiselt:

„Riigi pikaajaline ruumiline planeerimine on osa Eesti julgeolekupoliitika, sh

toidujulgeoleku ja energiavarustuskindluse elluviimisest. Läbimõeldud ruumilise

planeerimise kaudu vähendatakse Eesti haavatavusi nii sõjaliste kui mittesõjaliste

julgeolekuohtude suhtes. Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud ja väärtuslik

põllumajandusmaa moodustavad strateegilise ja taktikalise aluse riigikaitseks, seda

sidusalt riigikaitsemaaga.

Eestimaa igas piirkonnas peab säilima kohapealne toidu tootmise võimekus. Tähtis

on saavutada isevarustatus: me ei sõltu imporditud taimekaitsevahenditest,

väetistest, osalt ka seemnetest. Selleks on vajalik väärtuslikku põllumajandusmaa

kasutuse säilimine kui kriitiline ressurss toidu tootmiseks“.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Täiendada jaotist 3.1 ka põhimõttega, et kaitseotstarbelise taristu rajamisel lähtutakse

ühtlasi võimalusel ka selle ühildamisest tsiviilkasutusliku otstarbega, mis võimaldaks

tagada kaitseinvesteeringutest saadava suurema kohaliku ja kogukondliku kasu. Samuti

aitaks selline lähenemine tugevdada kohtade toimepidevust ja kriisikindlust.

Lk 14 12. Riigi toel kaitsetööstuse arendamine toob kaasa

vajaduse täiendavate territooriumide järele, samuti

võivad kaasneda piirangud nende alade kasutamisel.

See nõuab planeeringutes tasakaalu leidmist, et

kaitsetööstuse rajatised saaksid toimida koos

harjutusväljade ja muu vajaliku taristuga,

minimeerides samal ajal mõju kohalikele

kogukondadele ja keskkonnale.

Täiendada sõnastust järgmiselt:

„12. Riigi toel kaitsetööstuse arendamine toob kaasa vajaduse täiendavate territooriumide

järele, samuti võivad kaasneda piirangud nende alade kasutamisel. See nõuab

planeeringutes tasakaalu leidmist, et kaitsetööstuse rajatised saaksid toimida koos

harjutusväljade ja muu vajaliku taristuga, minimeerides samal ajal mõju kohalikele

kogukondadele ja keskkonnale. Vajadusel tuleb negatiivset mõju tasakaalustada

täiendavate investeeringute (nt uue taristu) rajamise kaudu.“

3.2 Kliimamuutused ja -mõjud kui ruumiotsuste lähtekoht

Lk 15 2. Kompaktne ja ligipääsetav ruum ning säästlik

liikuvus: linnalist asustust arendatakse kompaktselt

ning mitmeotstarbeliselt, eelisarendades ajaloolisi

linnasüdameid ja hea ühistranspordiühendusega

alasid.

Täiendada sõnastust järgmiselt:

„Kompaktne ja ligipääsetav ruum ning säästlik liikuvus: linnalist asustust arendatakse

kompaktselt ning mitmeotstarbeliselt, eelisarendades ajaloolisi linnasüdameid ja

olemasoleva hea või suure potentsiaalse ühistranspordiühendusega alasid.“

3.3 Tugevatel keskustel põhinev asustus

Lk 19-

20

Asustuse rollijaotus Kaaluda võimalust tuua üldplaneeringus keskuste hierarhia tasandite lõikes nimeliselt

välja need teenuste liigid, mille kättesaadavuse säilitamine nendes kohtades võib olla

pikemas perspektiivis ohus, kuigi vajaks siiski ühiskondlikku kokkulepet nende

säilitamiseks. Tarvis on ära märkida ka infrastruktuurilised eeldused, mis võimaldavad eri

tasandi keskustel oma rolli täita.

Samuti kaaluda võimalust märkida üleriigilises planeeringus ära ka toimepiirkonnad, ent

seda mitte hetkeseisu, vaid arenguvajadusi arvestades, et oleks arusaadav, millist

tagamaad peaks iga tasandi keskus oma funktsioonidega teenindama.

Regionaalsete linnade puhul lisada asustustasandi muude põhifunktsioonide kõrvale ka

regionaalsete ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuste arendamine ning piirkondlike suuremat

lisandväärtust loovate ettevõtlusklastrite väljaarendamine selle ümber. Vastasel korral jääb

nende regionaalmajanduslik roll prioriteetides liialt tagaplaanile.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Piirkondlike linnade funktsioone puudutavat lõiku täiendada järgnevalt: “Piirkondlikud

linnad – pakuvad mitmekesiseid töökohti ja põhiteenuseid (sh gümnaasiumid, haiglad,

operatiivteenused), suuremates maakonnakeskustes ka kõrgema tasandi teenuseid

(kolledžid, rakenduskõrgkoolid, teatrid, kontserdimajad). Tagada tuleb head taktipõhised

ühistranspordiühendused suuremate linnadega.”

Piirkondlike linnade funktsioonide all tuua täiendavalt välja eluasemefondi

ruumikvaliteedi ja munitsipaal-üürimajade arendamise olulisus ning suuremahulisemate

regionaalsete ettevõtluskeskkonna investeeringute (sh ettevõtlus- ja tööstusalade)

arendamine eelistatult piirkondlikes ja regionaalsetes keskustes või nende vahetus

lähenduses, arvestades, et ühelt poolt on seal suurem tööjõupotentsiaal ettevõtetele ning

teisalt suurem potentsiaal tagada mitmekülgsemad töövõimalused kogu toimepiirkonna

elanikkonnale.

Operatiivteenuste nagu politsei ja päästeteenuste puhul ei saa rahulduda nende

paiknemisega üksnes suuremates maakonnakeskustes (see on vastuolus ka lk 23 tooduga).

Väikelinnade ja suuremate maaliste keskuste puhul nimetada ka operatiivteenused,

vajadusel kättesaadavuse eelduseid täiendavalt täpsustades. Operatiivteenuste

koondumine üksnes piirkondlikesse linnadesse ei taga piisavalt kiiret reageerimisaega

piirkondlikest linnadest kaugemates väikelinnades ning maapiirkondades.

Operatiivteenuste võrk peab tagama inimeste elu ja vara kaitse kõigis asustatud

piirkondades, seda põhimõtet on rõhutatud ka ptk 3.3.2.3. Samuti on vajalik täiendada

rollijaotuse kirjeldust ettevõtluse osas – erinevalt piirkondlikest linnadest ning

hajaasustusega maapiirkondadest on väikelinnade roll ettevõtluses ja töökohtade

pakkumises kirjeldamata.

Hajaasustusega maapiirkondade juures on oluline rõhutada kvaliteetsete sideühenduste

tagatust väljakujunenud asustuspiirkondades, mis aitab osaliselt kompenseerida teenuste

ja töökohtade kaugust ja väiksemat valikut ning seeläbi vältida maapiirkonna tühjenemist.

Operatiivteenuste pakkumine on oluline ka hajaasustuspiirkondades.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Asustuse rollijaotuse kirjeldustest ei tule selgelt välja, millise asustustüübi alla loetakse

suuremaid linnu ümbritsevad valglinnastunud alad – kas keskuslinnaga tihedalt seotud

valglinnastunud tagamaa täidab ühiselt keskuslinnaga osa pealinna ja regionaalse linna

funktsionaalsusest või käsitletakse neid mõne muu asustustüübi koosseisus.

Lk 22 3. Maapiirkondades ja külakeskustes on suur osa

teenustest väikese tarbijaskonna tõttu veebipõhised

(eeldades head internetitaristut), liikuvad või

kohalike kogukondade poolt korraldatud.

Sõnastust täiendada järgmiselt:

„Maapiirkondades ja külakeskustes on suur osa teenustest väikese tarbijaskonna tõttu

veebipõhised (eeldades head internetitaristut), liikuvad ehk nõudepõhised või kohalike

kogukondade poolt korraldatud.“

Seejuures on oluline silmas pidada, et kui riigi poliitilise valikuna seatakse nendes

piirkondades teenuste tagamisel suurem roll kogukondadele endale, peab selle rolli

täitmine avaliku ja erasektori asemel maapiirkondade kogukondade poolt olema samuti

riigi poliitikatega piisavalt toetatud.

Lk 22 3.3.2.1 Haridusvõrgustik Haridusvõrgu puhul on oluline, et lisaks sellele, et riik tagab õppekoha igale

põhikoolilõpetajale, tuleb seejuures tagada noortele võimalus jätkata haridusteed oma

kodumaakonnas. Oluline on, et õpingute jätkamise võimalus säiliks ka väiksemates

maakondades. Gümnaasiumite ja kutsehariduskeskuste ruumilise arengu suunamise

aluseks olevad põhimõtted peavad olema selgelt sätestatud, et kohalikud kogukonnad

teaksid sellega arvestada ning elanikel oleks oma kodupiirkonna haridusvõimaluste osas

pikaajaline kindlustunne tagatud.

Lk 22 Allmärkus 4 Allmärkus põhiteenuste hea kättesaadavuse selgitamiseks jääb segaseks alevites, alevikes,

kompaktsetes külades asuvate teenuste puhul. Allmärkusest võib välja lugeda, et

kodulähedased põhiteenused (nt lasteaed, põhikool, raamatukogu, toidukauplus)

paiknevad edaspidi üksnes väikelinnades või neist suuremates keskustes, samas peavad

Lisa 1 kohaselt ka tulevikus põhiteenused olema tagatud alevites, alevikes, kompaktsetes

külades ning jääma samuti 15-30 minuti jalgsi-rattaga liikumisraadiusse. Palume viia

allmärkuse sisu kooskõlla Lisaga 1.

Lk 23 a. Politsei ja piirivalve teenused peavad olema

elanikele kättesaadavad kõigis maakondades, sh

väiksemates keskustes.

Lause jääb sellises sõnastuses segaseks ning tuleks ümber sõnastada, sest määratlust

“kõigis maakondades” saab erinevalt defineerida (kas piisab sellest, kui on

maakonnakeskuses või peab olema tagatud kogu maakonnas). Samuti on segane, kas „sh

väiksemates keskustes“ viitab väiksemate maakondade keskustele või muudele keskustele

maakonnakeskuse kõrval. Sarnaselt päästeteenuste võrgustikule peaks politsei ja

piirivalve kui teenus katma kogu Eesti. Kui aga soov on käsitleda ka nende füüsilist

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

igapäevast kohalolekut (jaoskonnad, kordonid), siis tuleks seda täiendavalt vastavalt

täpsustada.

3.4 Elurikkad kompaktsed asulad

Lk 25 2. Eelisarendatakse linnade ja asulate keskusalasid*

ning hea ühistranspordiühendusega piirkondi

Täiendada sõnastust järgmiselt:

„Eelisarendatakse linnade ja asulate keskusalasid* ning olemasoleva hea või suure

potentsiaalse ühistranspordiühendusega piirkondi.“

Lk 26 b. Kahanemisega kohanevates piirkondades on vaja

tõsta eluasemete kvaliteeti ja üüripindade

kättesaadavust, eelistades ajalooliselt väärtuslikke

ja/või keskses asukohas paiknevaid eluasemeid.

Eluasemete kättesaadavuse osas kahanemisega kohanevates piirkondades on lisaks

seletuskirjas välja toodud olemasolevate eluasemete kvaliteedi ja üüripindade

kättesaadavuse tagamisele võtmetähtsusega elamufondi uuenemistempo tõstmine.

Suutmatus täna kahanemisega kohanevates piirkondades piisavas tempos elamufondi

uuendada on pikaajalises vaates täiendavaks päästikuks pealinnastumisele.

Soovitame ühtlasi kaaluda punkti 7 viimist planeeringu elluviimiskavva, kuna see läheb

detailsuselt põhimõtete kehtestamisest märksa kaugemale.

Lk 26 a. /…/ Eesmärgiks on saavutada elurikka

linnalooduse võrk, mis ulatub linnas kõikjale ning

on tajutav igas skaalas.

Täpsustada, mida tähendab, et elurikka linnalooduse võrk on tajutav igas skaalas.

3.5 Mitmekesine ettevõtlus ruumiliselt läbimõeldud asukohtades

Lk 28-

29

3.5.1 Ettevõtluse arendamine Teeme ettepaneku täiendada jaotist kolme täiendava põhimõttega ettevõtluse ruumiliseks

kavandamiseks:

o kõrgema lisandväärtusega ettevõtluse ja innovatsiooni ökosüsteemi

(ettevõtlusinkubaatorid, T&A keskused, ülikoolid ja regionaalsed kolledžid, muu

tugisüsteem) arendamine toimub eelkõige regionaalsetes ja piisavate eeldustega

piirkondlikes keskustes. Seda viisil, et see toetab kõrgema lisandväärtusega

ettevõtluse arengut ka keskuste tagamaal kogu toimepiirkonna ulatuses;

o Strateegilise tähtsusega suurinvesteeringute ja tööstusalade arendamisel

eelistatakse pealinnaregiooni asemel regionaalseid ja piirkondlikke keskusi (sh

nende lähialad) või ÜRP 2050 keskuste hierarhias madalaimat taset, millel on

võimekus täita konkreetse ettevõtmise edukaks toimimiseks vajalikud tingimused

(nt olemas vajalik tööjõud, ühendused, tooraine, logistika ja tugiteenused);

o Soodustatakse enam koha- ja piirkonnapõhiste ressursside/eelduste (looduslikud,

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

kultuurilised, inimesed-oskused) tõhusamat ja lisaväärtust suurendavat

kasutuselevõttu majandustegevuses, võimaldades sellest maksimaalset

piirkondlikku ja kohapealset kasu.

Lk 28 1. on oluline mitmekesisus, mis toimib läbi ruumi

kooskasutuse – äri- ja tootmisalade ning linnades

(sh eriti linnakeskustes) ka elu- ja töökohtade

põimituse. Mitmekesisus soosib turvalisust, sest

toetab piirkonna ööpäevaringset kasutust.

Elukohtade vahetus läheduses tuleb arvestada

kaasnevate mõjude leevendamise vajadusega;

Teeme ettepaneku täiendada sõnastust järgmiselt:

„on oluline mitmekesisus, mis toimib läbi ruumi kooskasutuse – äri- ja tootmisalade ning

linnades (sh eriti linnakeskustes) ka elu- ja töökohtade põimituse. Ruumi mitmekesisus

soosib turvalisust, sest toetab piirkonna ööpäevaringset kasutust, suurendab selle

atraktiivsust nii elanikele kui ettevõtetele ning aitab vältida sotsiaalset segregatsiooni

linnaruumis ja sellega kaasnevaid probleeme. Elukohtade vahetus läheduses tuleb

arvestada ka tootmisalade kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamise vajadusega;“.

Lk 28-

29

2. võetakse kasutusele pruunalad;

11. kaalutakse täpsemate riigitasandi planeeringute

koostamise käigus n-ö nullalade perspektiivset

kasutust ettevõtluse arendamiseks, eriti regioonides,

kus rohevõrgustik on ulatuslik ja hõlmab halvas

seisundis ökosüsteeme (nt Ida-Virumaa).

3. on linnades ja linnalähedasemates piirkondades

eelistatud tööstuse paiknemine n-ö pruunaladel või

ökoloogiliselt halvas seisundis maadel.

Peatüki 3.5.1 punktide 2 ja 11 ja peatükk 3.5.2 punktide 3 asemel või kõrval võiks selguse

ja konkreetsuse huvides sõnastada ühe keskse punktina maahõive hierarhia printsiipidest

lähtumise vajalikkuse ettevõtluse ja tootmisalade arendamisel.

3.6 Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud kvaliteetse elukeskkonna osana

Lk 30-

31

3.6.2 Väärtuslikud maastikud Lisada peatükki viide väärtuslike maastike säilimise seostele asustuse ja inimtegevusega

(sh põllumajandusega) ning tuua välja, kas ja mil juhul on väärtuslike maastike

säilitamiseks vajalik asustuse ja inimtegevuse säilimine samas piirkonnas.

Lk 31 3.6.3 Väärtuslikel põllumajandusmaad

1. Väärtuslikud põllumajandusmaad hoitakse

põllumajanduslikus kasutuses, et tagada kohapealse

toidutootmise võimekus.

2. Välditakse väärtuslike põllumajandusmaade

ulatuslikku killustamist ehitustegevuse või muude

püsivalt maad muutvate tegevuste poolt.

Jaotises 3.6.3 toodud tingimused on ebaselged.

Punktis 1 on seatud nõue, et väärtuslikud põllumajandusmaad hoitakse

põllumajanduslikus kasutuses, et tagada kohapealse toidutootmise võimekus ning

punktiga 2 on lisatud ebamäärane ja punktis 1 toodud tingimust leevendav/põhjendamatult

tühistav väide: „välditakse väärtuslike põllumajandusmaade ulatuslikku killustamist

ehitustegevuse või muude püsivalt maad muutvate tegevuste poolt.“

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Jaotises 3.6 „Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud kvaliteetse elukeskkonna

osana“ on toodud põhjalikud ülevaated ja tingimused/nõuded rohevõrgustike ja väärtus-

like maastike kohta. Samas jaotises 3.6.3 toodud tingimused väärtusliku põllumajandus-

maa kohta on aga napisõnalised ega ole eelnimetatud väärtustega võrreldes kaalukad ja

selgesõnalised.

Oleme nõus, et väärtuslikke põllumajandusmaa massiive ei tohiks ei ehitustegevuse ega

muude tegevustega killustada, kuid siinjuures jääb ebaselgeks, milline ulatus või tähendus

saab olla „ulatuslikul killustamisel“.

Teeme ettepaneku sõnastada punkt 2 järgmiselt:

„2. Kui erandkorras hõivatakse väärtuslikku põllumajandusmaad ehitustegevuse või

muude tegevustega, tuleb vältida väärtusliku põllumajandusmaa massiivi tükeldamist ja

peab säilima ülejäänud väärtusliku põllumajandusmaa massiivi põllumajanduslikul

eesmärgil kasutamise võimalus“.

Selgusetu on, miks on antud punktis toodud kitsendus, et väärtuslike põllumajandusmaade

hoidmine on üksnes kohapealse toidutootmise võimekuse tagamiseks;

Selgusetu on, kas väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud tingimused on samad, mida

kavandatakse jaotises 2.2 toodud maahõive hierarhia uute tehisalade vähendamiseks ehk

kas jaotises 3.4 „Elurikkad kompaktsed alad“ seatud nõuded (linnad hoitakse kompakt-

sena – linnaline asustus ei laiene põllu- ja metsamaade ega looduslike aladele arvelt.

Elamuarendus kavandatakse koos sotsiaalse ja tehnilise taristu ning ühenduste tagami-

sega. Maaliste piirkondade areng toimub traditsioonilisi asustusmustreid hoides ning

põllu- ja metsamassiive säilitades. Järgitakse maahõivehierarhiat vt ptk 2.2) kehtivad ka

põllumajandusmaade, sh väärtusliku põllumajandusmaa, kohta.

Toetades jaotises 3.4 toodud nõudeid, leiame, et sarnased nõuded on asjakohased seada ka

jaotises 3.6.3 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“ väärtuslike põllumajandusmaade kohta.

Lisaks jääb ebaselgeks, kas leevendus- ja hüvitusmeetmete rakendamise võimalus kehtib

ja kompaktsete asulate arendamise puhul. Palume seda täpsustada, pidades silmas meie

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

eeltoodud arvamust, et välistada tuleks võimalus hõivata viljakaid/väärtuslikke

põllumajandusmaid ja muu põllumajandusmaa puhul rakendada asjakohaseid leevendus-

ja hüvitusmeetmeid.

Märgime, et Advokaadibüroo Sorainen OÜ poolt käesoleval aastal valminud õiguslikus

analüüsis „VÄÄRTUSLIKU PÕLLUMAJANDUSMAA KASUTAMISE JA KAITSE

TAGAMISE ÕIGUSLIKUD PÕHIMÕTTED“ on jaotises 5.1. „Ettepanekud üleriigilise

planeeringu eesmärkide ja põhimõtete sisustamiseks ning selle elluviimiseks (P)“ toodud

mitmed soovitused ja põhimõtted. Leiame, et olulisim nendest on järeldused, et

„üleriigiline planeering on väärtusliku põllumajandusmaa säilimise suunanäitaja“, „riigil

on võimalik otsustada, et väärtuslike põllumajandusmaade kaitse on oluline ja et seda on

vajalik ÜRPi elluviimise raames uurida. ÜRP koostajal on kohustus uurida kõiki olulisi

asjaolusid“ ning et „üleriigilises planeeringus tuleb selgemalt välja tuua, kas väärtuslike

põllumajandusmaade säilimine ja toimimine on riigi huvi ning kes selle eest vastutab.“

Nimetatud uuring on esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja

ruumipoliitika osakonna vastavatele ametnikele. Palume hinnata nimetatud uuringu

soovitusi ja põhimõtteid ning võimalusel nendega arvestada.

3.7 Asustuse arengut toetav kestlik liikuvus

Lk 32 3.7.1 Liikuvuse üldised põhimõtted Täiendada loetelu põhimõttega kavandada liikuvust toimepiirkondade põhiselt, arvestades

seejuures keskuste tagamaa ulatust ning keskus-tagamaa vahelisi liikuvusvajadusi.

Ühistranspordi kavandamisel ei tohi takistuseks olla KOV ega maakonnapiirid.

Lk 32 2. Keskustes ja nende läheduses on esmatähtsad

säästvad ja aktiivsed liikumisviisid (liikumine

jalgsi, rattaga, ühistranspordiga).

Teeme ettepaneku viidata lisaks jalgsi, jalgratta ja ühistranspordiga liikumisele ka

muude kergliikurite kasutamisele.

Lk 32 4. Toimepiirkondade keskustes paiknevatesse töö-

ja teenuskohtadesse peab olema võimalik tagamaalt

jõuda kuni tunniajase ühistranspordisõiduga või

erinevaid liikumisviise mugavalt kombineerides.

Täiendada sõnastust järgmiselt:

„Lähimas suuremas keskuses (pealinn, regionaalsed linnad, piirkondlikud linnad)

paiknevatesse töö- ja teenuskohtadesse peab olema võimalik tagamaalt jõuda mõlemal

suunal töö ja teenuste ajalise rütmiga sobivalt kuni tunniajase ühistranspordisõiduga

või erinevaid liikumisviise mugavalt kombineerides.“

Lk 32 5. Transpordivõrgustikud on omavahel seotud. Täiendada sõnastust järgmiselt: „Eri liikumisviiside transpordivõrgustikud on omavahel

seotud.“

Lk 32 6. Võimaliku era- ja avaliku sektori Punktides on viidatud Saaremaa püsiühendusele, Tallinn-Helsingi tunnelile ning Sillamäe

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

koostööprojektina on pikemas plaanis kavas

Saaremaa püsiühenduse rajamine.

7. Üle-euroopalise transpordivõrgustiku ühe osana

on pikemas perspektiivis kavas Tallinn-Helsingi

tunneli väljaarendamine.

8. Rahvusvahelisi ühendusi tagavad

transpordisõlmed on eelkõige pealinnas ja

regionaalsetes linnades ja mereäärsetes

väikekeskustes (Paldiski, Sillamäe).

sadamale. Palume selgitada, kas üleriigilise planeeringuga tehakse ettepanek nende

ühenduste rajamiseks või ettepanek reserveerida maa juhuks, kui nende ühenduste

rajamine peaks kaugemas tulevikus osutuma otstarbekaks. Kaaluda, millise

detailsusastmega peaks kirjeldus olema eelnõu tekstis ning millise osa võiks viia

elluviimiskavva.

Lk 33 11. Suurematesse linnadesse rajatakse

multimodaalsed liikuvuskeskused, mis

integreerivad erinevad transpordiliigid ja -teenused

(nt linnadevahelised bussiliinid, maakonna- ja

linnaliinid, rongi-, lennu- ja laevaliiklus, samuti

auto- ja rattaliiklus). Esmajärjekorras rajatakse need

suurematesse linnadesse suunduvate

rongiühenduste ja magistraalide äärde, näiteks

Tallinnas Tartu mnt (Ülemiste), Pärnu mnt (Laagri/

Pääsküla), Järve ja Haabersti piirkond. Samuti on

meede asjakohane Tartus, Pärnus ja Narvas.

Kohalikul tasandil rajatakse linnasiseseid (sh nt

Tallinna Kristiine ümberistumissõlm) ja

vallasiseseid liikuvuskeskuseid, kus integreeritakse

vähemaid transporditüüpe, kuid mille kaudu

tagatakse head kiired ühendused peamiste

sihtkohtadega.

Tegevuste sisu kirjeldus on liialt detailne võrreldes ülejäänud tekstiga. Ettepanek on teksti

üldistada ning lisada detailid lähiajal planeeritavate investeeringute kohta elluviimise

kavasse.

Lk 33 3.7.2 Raudteed ja rööbastransport Märgime, et selles jaotises ja mitmel muul puhul on eelnõu tekstis kasutatud määratlust

“pikemas perspektiivis rajatakse/tehakse/tagatakse”. Eelnõu võiks nendel puhkudel olla

ajamääratlustes selgesõnalisem.

Lk 33 4. Rööbastransporti arendatakse läbimõeldult

Tallinna ja Tartu linnapiirkondades (linnad ja

lähivallad).

Täpsustada, millist rööbastransporti on silmas peetud - kas ka rongiliiklust. Viimasel juhul

võib punktiga öeldud eesmärk olla eksitav ja anda mõista, justkui raudteetransporti

väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi enam läbimõeldult ei arendata.

Lk 33 5. Ida-Viru linnastu linnade paremaks Teeme ettepaneku jätta tekstist välja „pikemas perspektiivis“ ja sõnastada punkt

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

omavaheliseks sidumiseks tihendatakse pikemas

perspektiivis kohalikku rongiliiklust.

järgmiselt:

5. Ida-Viru linnastu linnade paremaks omavaheliseks sidumiseks tihendatakse kohalikku

rongiliiklust.“

Ei ole põhjust lükata Ida-Viru linnastu omavahelist paremat sidumist määramatusse

tulevikku. Teisalt kaaluda, kas sellise detailsusega tegevus oleks mõistlikum kajastada

elluviimiskavas.

Lk 33 3.7.3 Rattaga ja jalgsi liikumine

2. /…/ Kasvamisega kohanevates piirkondades ei

kavandata vaikimisi segakasutusega jalgratta- ja

jalgteid.

Lause on liialt üldistav ega arvesta sellega, et ka kasvavates piirkondades võib olla väga

erineva liikluskoormusega teid. Eelkõige peaks segakasutusega jalgratta- ja jalgteede

eelistamine või vältimine tulenema liikluskoormusest, ka kahanevates piirkondades, mitte

kasvamise või kahanemise asjaolu endaga.

Lk 33 4. Eestit katab rattateede võrgustik, mis tagab

taskukohase ja tervisliku liikumisvõimaluse.

Esmatähtsad on asulate sisesed oluliste sihtkohtade

(sh ühistranspordipeatused) vahelised ühendused.

/…/

Täiendada lauset järgmiselt:

“Eestit katab rattateede võrgustik, mis tagab taskukohase ja tervisliku liikumisvõimaluse.

Esmatähtsad on asulate sisesed oluliste sihtkohtade (sh ühistranspordipeatused,

ettevõtlus- ja tööstusalad, koolid, lasteaiad jm olulisemad teenusasutused) vahelised

ühendused”.

Lk 34 3.7.4 Maanteetransport

4. Asulates toimub liikumisruumi

ümberkujundamine, et see arvestaks paremini

jalakäijate ja ratturite vajadustega ning toetaks eri

liikumisviiside tasakaalu. Vähendatakse

sõiduautode parkimisnorme, et kasutada ruumi

tõhusamalt ja tagada eluasemete taskukohasus.

Peame oluliseks, et seda põhimõtet rakendataks ka asulaid läbivate põhi- ja tugimaanteede

puhul.

Lk 34-

35

3.7.5 Veeliiklus

1. Säilib senine sadamate võrk. Juhul, kui tekib

vajadus uute väikesadamate rajamiseks,

kavandatakse need olemasolevatele asustusaladele

(tiheasulatesse või nende lähedusse).

Joonis 8

Jääb selgusetuks, kas senise sadamate võrgu säilimist eesmärgistades peetakse silmas

üksnes joonisel 8 kajastatud suuremaid reisi- ja kaubasadamaid või ka kogu

väikesadamate võrgustikku. Arvestades, et väikesadamate ning rannakultuuri

väärtustamise teema on käsitletud ka punktis 3.9, on ettepanek kajastada kogu

väikesadamate temaatika üksnes seal.

Lk 34 3.7.6 Õhuliiklus

1. Majanduse konkurentsivõime tagamiseks

hoitakse Eesti lennuühendused toimivana.

Palume täpsustada, milliseid toimivana hoidmist vajavaid lennuühendusi ÜRP silmas

peab, kas üksnes rahvusvahelisi või ka riigi siseseid ühendusi suursaartega ning millistest

lennujaamadest lähtuvaid rahvusvahelisi lennuühendusi tuleb riigieelarve toel hoida

toimivana – kas üksnes Tallinnast või ka Tartust ja Pärnust.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Lk 35 Joonis 8 Ei ole arusaadav, millistel kaalutlustel on valitud droonide asukohad kaardil. Punkti 3.7.6

alapunkti 3 kohaselt tuleb droonide stardi- ja maandumiskohad ning laadimispunktid alles

kavandada täpsemates planeeringutes koos neid kasutatavate valdkondadega, nt

logistikakeskuste, haiglate, tööstusalade, maapiirkondade teenuskorraldusega. Ettepanek

on droone joonisele 8 mitte lisada, kui selle taga ei ole selget ruumilist vaadet. Ülejäänud

joonisele märgitud objektid ja trassid on seotud konkreetsete asukohtadega.

3.8 Ruumisäästlik ja vastupidav tehniline taristu

Lk 36-

37

3.8.2 Energeetika Teeme ettepaneku täpsustada kaugkütte võrku puudutavaid põhimõtteid, eristades

seejuures kasvavaid ja kahanevaid piirkondi ning tasakaalustades elanike maksevõimet,

süsteemi toimepidevust ning ressursitõhusust.

Lk 38 3.8.4 Sidevõrgustik

4. Oluline on kiire internetiühenduse tagamine nii

peamistes transpordikoridorides kui ka

turutõrkepiirkondades, et soodustada ettevõtluse

arengut, (kaug)töötamise võimalusi ja leevendada

kohapealset teenusvaegust. /…/

Täiendada sõnastust järgmiselt: “Oluline on kiire internetiühenduse tagamine nii

peamistes transpordikoridorides kui ka turutõrkepiirkondades, et soodustada ettevõtluse

arengut, (kaug)töötamise võimalusi ja leevendada kohapealset teenusvaegust. /…/”

3.9 Tugev mere ja maismaa seos

Lk 40 Oluline on asustuse säilimine suurematel saartel ja

nende toimivad vee- ja õhutranspordiühendused

ülejäänud Eestiga.

Täiendada lauset järgmiselt:

„Oluline on asustuse säilimine suurematel saartel, kus on välja kujunenud aastaringselt

elav kogukond, ja nende saarte toimivad vee- ja õhutranspordiühendused ülejäänud

Eestiga.“

V. Mõisted

Lk 43 Kahanemisega kohanevad piirkonnad

Kahanemisega kohanevate piirkondade määratlemisel tuleks arvestada tööhõive määra

püsimist alla Eesti keskmise pikema ajaperioodi jooksul kui ainult üks aasta (nt vähemalt

3 viimase aasta jooksul), et tagada pikemaajaliste trendide arvestamine juhuslike aastaste

kõikumiste asemel.

Lk 44 Kasvamisega kohanevad piirkonnad Soovitame sarnaselt kahanevate piirkondadega määratleda ka siin täpsemad tunnused.

Rahvaarvu kasvu tunnuse puhul võiks arvestada ühest aastast pikemat kasvuperioodi,

vältimaks üheaastaste juhuslike kõikumiste arvestamist. Samuti võiks täpsemalt

määratleda majanduse intensiivistumise tunnused, täpsustades, millist statistilist näitajat

(nt SKP/lisandväärtuse kasv, registreeritud ettevõtete arvu kasv) ja millist

intensiivistumise määra täpsemalt arvestatakse millise ajalise perioodi jooksul.

Lk 44 Kodulähedased põhiteenused Teeme ettepaneku käsitleda postiteenust laiemalt posti- ja pakiteenusena. Posti- ja

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

pakiteenused on juba täna tihedalt põimunud ning pakiteenuseid on võimalik kasutada nii

era- kui avalike teenuste ühe väljundina (nt e-kaubandus, riiklike dokumentide edastamine

jms).

Mõiste „kogukonnateenused“ järel on sulgudes viidatud nt raamatukoguteenusele, samas

on see mõiste kasutusel ka kogukonna liikmete poolt kogukonnale osutatavate teenuste

kirjeldamisel. Ettepanek on muuta mõiste selgitust ning vältida mõiste kasutamist selles

kontekstis.

Lk 48 Toimepiirkond

Keskuslinna, väiksemate linnade ja maapiirkonna

toimiv tervik, mida seob igapäevane pendelränne.

Toimepiirkonna arendamise eesmärk on pakkuda

mitmekesist elukeskkonda, siduda erinevad

asustustüübid ühtseks süsteemiks ning selle kaudu

tasakaalustada pealinnastumise survet, toetades

samas regionaalset elujõulisust ja teenuste

kättesaadavust üle Eesti.

Üldjuhul loetakse toimepiirkonda kuuluvaks ala,

kus 15–30% (vastavalt nõrk või tugev seotus)

tööealisest elanikkonnast on igapäevases tööalases

pendelrändes keskuslinna.

Leiame, et definitsioonis on tarvis täpsustada, millise ulatusega toimepiirkondi silmas

peetakse.

Kuna eelnõu seletuskirjas viidatakse (joonealuses, lk 20) „Asustuse arengustsenaariumide

koonduuringule“, mis kirjeldatud kriteeriumide põhjal määrab Tallinna toimepiirkonna

ulatuseks pool Eestit Peipsi järvest Väinamereni (ÜRP asustuse arengustsenaariumide

koonduuring, joonis 2.1.1), siis ilma täpsustamata jääb selgusetuks, millise ulatusega

toimepiirkondadest üleriigilise planeeringu rakendamise kontekstis räägitakse.

Kriteeriumide põhjal tuvastatud toimepiirkonnad näitavad hetkeseisu ühe konkreetse

definitsiooni alusel, ent ei anna suunist soovitava olukorra kohta.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku liikuvuse ja eriti regulaarse pendelrändega seotud

teemade käsitlemisel ja suuniste sõnastamisel lähtuda varasemalt (ehk toimepiirkondade

analüüsi põhjal) paika pandud keskuste gravitatsioonilisest tagamaast (näiteks suuremate

keskuste puhul võib lähtuda 1-tunnisest tagamaast, väiksemate keskuste puhul

pooletunnisest jne) -- umbes nii nagu on toodud ÜRPi asustuse arengustsenaariumide

koonduuringus (vt lk 188 tabel 3.1.4).

Seletuskirja lisa 1. Asulasiseste tüüpide tabel Lk 55 Liikuvus Selgitada, milles seisneb erinevus mitmekesiste liikuvusvõimaluste (äärelinn, väikelinn,

asula) ja erinevate liikumisvõimaluste (eeslinn/valglinn) vahel.

Lk 56 Taristu Täpsustada, kas looduspõhiste veelahenduste all on silmas peetud sademevee ärajuhtimise

lahendusi. Taristu all võiks olla kajastatud nii ühisveevärk ja -kanalisatsioon kui kaugküte

erinevates asustustüüpides.

Seletuskirja lisa 2. Elluviimiskava

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Palju on elluviimise kava eelnõus vähese konkreetsusastmega tegevusi. Tegevusi tuleks tegevusplaanis veel läbivalt sõnastada konkreetsemaks ja

vältida tegevuste nimetamist, mida nagunii ellu viiakse ning millel ei ole toodud välja selget ruumilist väljundit. Juhul kui ÜRPi elluviimiskavas

otsustatakse tuua välja juba elluviimisel olevaid valdkondlikke tegevusi, millel on oluline ruumiline mõju, tuleks elluviimiskavas sõnastada tegevuse selgem

ruumiline fookus või ÜRPi ruumilise arengu eesmärkidesse või planeerimispõhimõtetesse panustav siht/lähenemine, millega ÜRP annab vastavale

tegevusele ruumilise arengu suunamise vaatenurgast selge täiendava lisandväärtuse.

Selleks, et kindlustada ÜRPi eesmärkide ja planeerimispõhimõtete edasist tõhusamat rakendamist võiks elluviimiskavas tuua eraldiseisva tegevusena välja

ka täpsemate aluste määratlemise asjakohastes õigusaktides ja riigi strateegilise planeerimise käsiraamatus selle kohta, milline on ÜRP-i roll riigi

strateegilise planeerimise raamistikus ning kuidas tuleb tagada ÜRP-ga arvestamine üleriigilise strateegia, riigi valdkonna arengukavade ja nende

programmide aga ka regionaalsete ja kohalike arengukavade koostamisel.

Soovitame lisada elluviimiskava ühe osana ka elluviimise korralduse, elluviimiskava uuendamise ja seire korralduse kirjelduse. Samuti soovitame

elluviimiskavas viidata ajaraamile – millise ajalise perspektiiviga tegevused selles kajastatakse.

Tegevussuund 1: keskuste tugevdamine ja konkurentsivõime tõstmine

Lk 60-

61

Tegevus 1: ühenduvuste ja sidevõrkude arendamine Ühenduvuste ja sidevõrkude arendamine - mõõdik “Elanike arv idapiiri äärsetes

omavalitsustes” on selle tegevussuunaga võrdlemisi kaudselt seotud mõjumõõdik. Selle

kõrval või asemel võiks veel kaaluda täiendavate seiremõõdikute lisamist, mis

väljendaksid selgemalt asustussüsteemi ühenduste kvaliteeti. Näiteks keskuste vaheliste ja

keskus-tagamaa vaheliste ühistranspordi ühenduste arv/sagedus, rahvusvaheliste

otseühendustega kohtade ja ühenduste arv/sagedus, ühistransporditeenusega rahulolu

(minuomavalitsus.ee mõõdik).

Juhime ka tähelepanu, et idapiirialade temaatikat ei ole eelnõu seletuskirjas mainitud.

Vastava mõõdiku kasutamine eeldaks teema eelnevat kajastamist, sest asustuse säilimine

idapiiri äärsetel aladel on oluline.

Lk 62 Tegevus 3: mitmekesise ettevõtluse sihitud

toetamine

Soovitame täpsustada tegevust “regionaalsed ettevõtluse mitmekesistamise

strateegiad/programmid”. Kas silmas on peetud eelkõige piirkondlike arengulepete

väljatöötamist ja rakendamist regionaalse ettevõtluse ja konkurentsivõime

tugevdamiseks?

Tegevuse “ettevõtlusalade kaardistuse tulemuste avalikustamine (allalaetavate

kaardikihtide vormis)” jõupingutus ja lisandväärtus on liiga väike, et seda prioriteetse

ÜRPi elluviimiskava tegevusena esile tõsta juhul, kui tööstusalade analüüs ja kaardistus

on ise juba teostatud tegevus. Pigem võiks ühendada selle tegevuse eelnõu tegevuse 3

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

viimase alategevusega, nähes ette “(regionaalsete) tööstusalade väljaarendamise toetamise

tuginedes töötusalade kaardistuse/analüüsi tulemustele”.

Samuti võiks täiendava alategevusena näha ette regionaalsete ülikoolide jt teadmahuka

ettevõtluse ja innovatsioonisüsteemi piirkondlike asutuste (sh kutseõppeasutused,

teaduspargid, innovatsioonikeskused) koostöö ja võimekuse tugevdamise piirkondliku

ettevõtluse arendamisel.

Tegevussuund 2: ruumisäästlik ja kestlik maakasutus

Lk 62-

63

Tegevus 1: maahõivehierarhia mudeli rakendamine Tegevusele on kavandatud kaks põhimõõdikut:

- Põhimõõdik 4. Tehisalade pindala – maahõive peamine jälgija.

- Põhimõõdik 7. Tehisalade osakaal rohevõrgustikes – ökoloogilise kvaliteedi säilimise

toetamine

Teeme ettepaneku lisada järgmine põhimõõdik: „Tehisalade pindala põllumajandusmaal,

sh väärtuslikul põllumajandusmaal – toidujulgeoleku tagamise kindlustamine“.

LK 63-

64

Tegevus 2: kompaktse asustuse soosimine

Praegusel kujul toodud mõõdikute seos kompaktse asustuse arenguga on liiga kaudne. Sh

põhimõõdik 5. tühjade eluruumide osakaal. Kuigi nõustume, et tihendamine ja

hoonefondi uuendamine vähendab tühjenevate hoonete hulka, ei võimalda see teha otse

järeldusi linnaruumi tihendamise kohta. Põhimõõdik 3. elukeskkonnaga rahulolu ei pruugi

kajastada rahulolu kompaktse ruumi ja sellega kaasnevate eeliste osas. Põhimõõdik 8.

liikumisviiside jaotumine – kui on eeldatud, et lühemad vahemaad väljenduvad kestlike

liikumisviiside suuremas kasutuses, tuleks siin mõõdikuks seada eelkõige säästvate

liikumisviiside, eriti jalgsi ja jalgrattaga liikumiste osatähtsus.

Lk 64 Tegevus 3: linnaregioonide terviklik planeerimine

ning arengu juhtimine

Hetkel on elluviimise kavas sisustamata fokuseeritud tegevustik keskuslinnade

võimestamiseks toimepiirkondade majanduse arengu vedaja ja teenuskeskustena üleriigiliselt tasakaalustatuma ruumilise arengu toetamiseks ja liialt pealinnakeskse

arengu ohjamiseks. See peaks olema ÜRPi eesmärke arvestades üks kesksemaid

tegevussuundi elluviimiskavas. Prioriteetse alategevusena võiks siin kindlasti rõhutatult

tuua välja ka läbivalt ÜRP 2050 põhimõtetest ja suunistest lähtumise ELi 2028+

finantsperioodi fondide meetmete kujundamisel.

Ühe alamtegevusena võiks lisada ka “Targa linna“ jm uuenduslike ruumilahenduste ning

andmepõhise ja intelligentsel andme-analüütikal põhineva (linna)planeerimise

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

arendamise”.

Alamtegevus “maapiirkondade liikuvusvõimaluste innovatsioonivormide kaardistus ja

rakendamine” tuleks püstitada selgemalt kesksete lahendustena ÜT reformi kontekstis

tagamaa ja keskuste vahelisi liikumisvajaduste tagamiseks (taktipõhine liinivõrk, keskuste

suunaliste põhiliinide sidumine nõudetranspordi lahendustega hajaasustuses jmt).

Alamtegevuse “regioonipõhine käsitlus täpsemates riigitasandi planeeringutes” võiks

sõnastada täpsemalt, nt “linnaregioonipõhise käsitluse keskne kasutamine riigitasandi

planeeringutes”.

Eraldi mõõdikuna võiks lisada ka kõigi toimepiirkondade keskuste rahvaarvu ning

töökohtade ja rahvaarvu suhtarvu muutuse jälgimise (hindamaks selle toimimist ja

potentsiaali tööjõuareaali ja laiema tõmbekeskusena).

Tegevussuund 3: täpsemate riigitasandi planeeringute koostamine

Lk 66 Tegevus 1: toimepiirkondade ülevaate/profiili

loomine

Palume lisada alamtegevusena ruumiandmete kogumise ja ristkasutuse

süstematiseerimine, mis võimaldaks analüüsida valdkonnapoliitikate mõju üleriigilise

planeeringu elluviimisele.

Mõjude hindamise aruanne Toetame mõjude hindamise aruande eelnõus toodud järeldusi ja soovitusi väärtusliku põllumajandusmaa kohta. Samas mõjutavad muud tegevused (eriti

igasugune ehitustegevus) ka muud põllumajandusmaad, k.a väärtuslikke püsirohumaid ja poollooduslikke kooslusi. Palume hindajal hinnata, kas ja millises

ulatuses mõjutab ÜRPis kavandatud põllumajandusmaad ja selle võimalikku kasutusest väljaminekut ja sellega kaasnevaid mõjusid loodusele ja toiduga

varustatusele.

Palume ühtlustada mõjude hindamise aruande peatükki 4.11 Majanduskeskkonna elujõulisuse ja regionaalne tasakaalustatuse kohta, et oleks üheselt

mõistetav hindajate seisukoht kavandatava planeeringulahenduse suhtes, mis puudutab keskuste nomenklatuuri ja hierarhiat.