Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

PÕLVA MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2025. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Põlva 2026

2

Sisukord

1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 5

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................. 10

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 14

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 17

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 27

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 29

3

1 Aasta lühikokkuvõte

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?

Kuna aruandeaasta tähtsündmusi ei saa eraldada raamatuaasta omadest, on need loetletud

punktis 1.2.

1.2 Tähtsündmusi. Raamatuaasta tegemisi

• Triinu Laane juubelile pühendatud „Lõuna-Eesti hõnguga lastekirjanduse päev“ Põlvas

• Lugemisaktsioon „Lugemine loeb ehk LOE ETTE!“ koos tunnustusüritusega Põlva

Keskraamatukogu lasteteeninduse ja Põlva kirjaniku Rainer Rahasepa koostöös

• Lugemisaktsioon „Lugemisrännak 2025“ Veriora ja Räpina raamatukogus

• Raamatuaasta loterii Kanepi valla jaanitulel, kogumaks raha lasteraamatute ostuks valla

lasteaedadele ja üleandmistseremoonia Valgjärvel koos Triinu Laanega

• Raamatuaasta stendinäituse eksponeerimine koos avamisüritusega Põlvas, Räpinas ja

Vastse-Kuustes

• Raamatuaasta piltvaiba tikkimine Põlvas, Räpinas ja Valgjärvel

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

• Põlva Keskraamatukogu paigaldas linna keskväljakule ja Põlva järve randa

raamatuvahetuskapid, mille valmistas Roomet Kahar. Huvilistele loodi võimalused, mis

Põlva avalikus ruumis seni puudusid.

• Räpina valla Keskraamatukogus kujundati ümber lasteosakond (uus mööbel, seina-

maalingud). Keskkond on palju lapsesõbralikum, parem on ka üritusi korraldada.

• Põlva Keskraamatukogus algas siseruumide uuendamise projekt, mille eesmärk on

kujundada kaasaegne, kogukonna õppimist, loovust ja kooskäimist toetav keskkond.

• Dialoogiringides Võõpsu raamatukogus, mille viisid läbi Kairi Tilga (Eesti Koostöö-

kogu) ja Triin Rõõmusoks, arutlesid raamatukogu, kohaliku kogukonna ja vallavalitsuse

esindajad raamatukogu tuleviku üle.

• Valmis Võõpsu raamatukogu rekonstrueerimisprojekt – lähtus dialoogiringidest ja 2024.

aastal läbi viidud Innosprindist.

• Võeti vastu „Räpina valla Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtted“.

• Räpina valla raamatukogud osalesid esmakordselt valla kodukohvikute päeval.

• Mehikoormas rajati pärandpeenar – sisukas kogukonda ja erinevaid eagruppe hõlmav

tegevus.

• Kanepi vallas korraldati raamatukoguhoidjate, noorsootöötajate ja kultuurikorraldajate

ühine õppereis Pärnumaale – omavahelist sidet tugevdav ettevõtmine.

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

Aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti. Maakonnaraamatukogu jätkas toimimist raamatu-

kogude heaks senisel viisil (komplekteerimine, koolitused), renoveeriti raamatukoguruume,

tähistati raamatuaastat. Eelloetletu aitas kaasa raamatukogude mõjukuse kasvule.

4

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Rahuloluindeks maakonnas oli 9,7. Vastajad andsid raamatukoguteenustele kõrge hinnangu.

Ära märgiti lahke ja sõbralik teenindus, pädevus kirjanduse soovitamisel ja päringute

lahendamisel.

5

2 Juhtimine ja personal

Maakonna

nimi 1.

Elanike

arv

2.1

Registri-

koodiga

raamatu-

kogude

arv

2.2 Kesk-

raamatu-

kogude

arv

2.3

Haru-

raamatu-

kogude

arv

2.4.Ränd-

raamatu-

kogude

arv

2.Kokku 3.Teenindus-

punktide

arv

2024 23810 10 2 19 - 29 2

2025 23475 9 2 19 - 28 2

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

Aasta alguse seisuga on likvideeritud Karilatsi raamatukogu Kanepi vallas. Reorganiseerimise

tulemusena (külakeskuse ja raamatukogu liitmine) töötavad samuti aasta algusest Krootuse

raamatukogu-külakeskus ja Maaritsa raamatukogu-külakeskus Kanepi vallas. (Muudatustest

lähemalt 2024. aasta aruandes.) Keskraamatukogud on loodud Räpina ja Põlva vallas

(maakonnaraamatukogu on ühtlasi valla keskraamatukogu). Kanepi vallas 2025. aastal veel

keskraamatukogu ei moodustatud. Teeninduspunktid on kahes hooldekodus (Kanepi vallas

Savernas ja Räpina vallas Leevil).

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Nõukogud on olemas keskraamatukogudes. Räpinas kogunes nõukogu ühel korral.

Raamatukogu direktor tutvustas rahulolu-uuringute tulemusi ja andis ülevaate õppereisist.

Põlvas kinnitas nõukogu meili teel raamatukogude suvised lahtiolekuajad. Nõukogud ei tööta

küll intensiivselt, kuid on raamatukogude jaoks tugijõud.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

Kehtivad arengukavad praegu puuduvad. Räpina valla Keskraamatukogus on arengukava

koostamisega alustatud. Maakonnaraamatukogus alustatakse uue arengukava koostamisega

siis, kui rahvaraamatukogude seadus on uuendatud kujul vastu võetud.

Raamatukogude vajadused (uued ruumid, remondid) on KOV-ide arengukavades kajastatud.

Kõikides valdades uuendati arengukava juurde kuuluvat eelarvestrateegiat, mille periood on

2026–2029.

Põlva valla strateegias on igal aastal ette nähtud summa (esialgu konkretiseerimata)

keskraamatukogu ja haruraamatukogude sisustuse ja tehnilise baasi uuendamiseks osutatavate

teenuste valiku laiendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks. 2025. aastal suuremate projektidega

ei tegeldud.

Kanepi valla strateegias on ellu viidud Põlgaste raamatukogu-külakeskuse hoone (majas on

ka teisi asutusi) energiatõhususe suurendamise projekt. 2026. aastaks on ette nähtud raha

Erastvere raamatukogu-külakeskuse rekonstrueerimiseks.

Räpina valla strateegias oli 2025. aastaks ette nähtud summa Võõpsu raamatukogu

rekonstruktsiooniprojekti loomiseks, mis ka teostus, ja sellele eelnenud dialoogiringide läbi-

viimiseks. Ka raamatukogu ümberehitamiseks on raha planeeritud (2020ndate lõpuaastateks).

6

Raamatukoguhoidjaid arengukava koostamisse palju ei kaasata ja raamatukogutöö sisuline pool

on kajastatud põgusalt.

2.2 Eelarve

Eelarvet on peamiselt kasvatanud Kanepi vallas läbiviidud tegevused (suurremont, raamatu-

kogude-külakeskuste rajamine). Kahjuks on langenud teavikute soetussumma riigilt.

Tulud ja kulud Seisuga 31.12.24 € Seisuga 31.12.25 € Muutus%

Tulud kokku 1 442 066 2 596 092 +80

Kulud kokku 1 442 066 2 596 092 +80

Tööjõukulu 833 652 922 784 +10,7

Komplekteerimiskulu 216 321 213 897 -1,1

sh KOV-lt 167 406 169 095 +1

sh riigilt 48 915 44 802 -8,4

sh KuM-ilt 48 915 44 802 -8,4

Investeeringukulu 0 954 330 -

sh KOV-ilt 0 951 330 -

sh riigilt 0 3000 -

sh KuM-ilt 0 3000 -

Infotehnoloogiakulu 29 412 40 533 +37,8

2.2.1 Raamatukogude projektid

Projekti nimi Toetuse allikas Projekti

periood

Eral-

datud

summa

Projekti

üld-

maksu-

mus

Staatus

(lõpetatud,

käimasolev

vms)

Räpina valla

Keskraamatukogu

lasteosakonna

ümber-

kujundamine

Kultuuri-

ministeeriumi

rahvaraamatu-

kogude kiirendi

investeeringu-

toetused

01.11.2024–

31.03.2026

3000.00 6000.00 Aruanne

esitatud

Põlva maakonna

raamatukogu-

hoidjate õppereis

Läti vabariiki

Kultuuri-

ministeeriumi

rahvaraamatu-

kogude kiirendi

koolitus-

tegevused

19.02–

29.10.2025

2590.00 3309.00 Lõpetatud

Õppereis Läti

Vabariiki

Eesti

Kultuurkapitali

Põlvamaa

ekspertgrupp

(edaspidi

ekspertgrupp)

- 529.00 3309.00 Lõpetatud

Lugemisaktsioon

„Põlvamaa loeb

ehk LOE ETTE!“

Ekspertgrupp - 200.00 495.00 Lõpetatud

7

Üle-eestilise 3.–

4. kl

kirjandusmängu

maakonnavoor

Ekspertgrupp - 300.00 342.00 Lõpetatud

Kohtumised Mika

Keräneniga (6)

Ekspertgrupp - 600.00 1020.00 Lõpetatud

Lastekirjanduse

päev

Ekspertgrupp - 500.00 934.00 Lõpetatud

Üle-eestilise 4. kl

ettelugemis-

võistluse

„Kullast kallim“

maakonnavoor

Ekspertgrupp 200.00 346.00 Lõpetatud

Ülemaakonnalise

suvelugemise

„Loeme

päikesekiiri“

tunnustamisüritus

Ekspertgrupp 400.00 495.00 Lõpetatud

Põlvamaa XIX

maaraamatukogu-

hoidja päev

Ekspertgrupp 600.00 1119.00 Lõpetatud

Toetused olid suureks abiks ülemaakonnaliste sündmuste korraldamisel, sealhulgas täiendus-

koolitus. Räpinas aitas kiirendist saadud toetas luua lapsesõbralikuma keskkonna laste-

osakonnas. Paljud ürituste läbiviimiseks koostatud projektid tabelisse ei mahtunud. Projekti-

kirjutajatena paistavad juba aastaid silma Mall Kõpp (Vastse-Kuuste; seekord 12), Karis

Kuuseorg (Saverna; 4) ja Jane Arusoo (Räpina; lisaks ülaltoodule veel 3).

2.3 Personal

Töötajate arv Täidetud töökohtade arv (FTE)

55 47,98

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Töötajate üldarv jäi samaks. Raamatukoguhoidjate arv (41) vähenes kahe inimese võrra

(koosseis 1,0). Kuna raamatukoguhoidjate koosseis teisalt 0,5 võrra kasvas (üks töötaja

rakendati täiskohaga), vähenes koosseis kokku 0,5. Kaks raamatukoguhoidjat pensioneerusid,

üks koondati raamatukogu likvideerimise tõttu. Abipersonal (14) sai kahe töötaja võrra

rikkamaks (koosseis suurenes 1,5). Kuna abipersonali osas oli ka koosseisu vähendamine (0,4),

siis on kasv 1,1.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

Raamatukoguhoidja kutse (tase 6) omistati kahele raamatukoguhoidjale.

2.3.3 Täienduskoolitused

Koolitusteema Raamatukogude arv,

kust koolitustel osaleti

Juhtimine, sh projektijuhtimine 3

Digi- ja meediapädevused 20

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 5

Klienditeenindus 2

8

Kogude kujundamine ja haldamine 20

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 1

Kultuur ja kirjandus 28

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega

inimeste teenindus

-

Meeskonnatöö ja koostööoskused 4

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh

statistika ja uuringud

24

Teenuste pakkumine ja arendus 25

Terviseedendus, liikumisharrastus -

Muu: tuleohutus, kogukonnatöö, psühholoogia, KOV-ide ja

raamatukogude koostöö

19

Koolitusaasta oli tavapärane, osaleti algupärase lastekirjanduse päeval, ERÜ suveseminaridel,

„Lugemisu“ stardikoolitusel, digipädevuse koolitusel, õppereisidel jne. Märkimisväärne on

nelja raamatukoguhoidja osalemine kutsekoolitusel Rahvusraamatukogus. Kanepi vallas

korraldati raamatukoguhoidjate, noorsootöötajate ja kultuurikorraldajate kahepäevane õppereis

Pärnumaale.

Maakonnaraamatukogu korraldas üheksa koolitust, neist üks oli kahepäevane (õppereis

Lätti). Koolitused õnnestusid. Kindlasti oli väga oluline paljude jaoks esmakordne süsteemne

tutvus tehisaruga. Väga huvitavad olid kirjanduskäsitlused ning kirjandus ja kultuur olid ka

koolitusaastal fookuses. Koolitused pakkusid palju – konkreetsetest töövõtetest kuni üldise

silmaringi laienemiseni. Palju tähelepanu pöörati lõunanaabritele. Huvitavad olid nii Läti-

aineline koolituspäev raamatukogus kui ka õppereis. Viimane pakkus hea ülevaate raamatu-

kogude ruumilahendustest kogukonnapraktikateni.

• Rahvusraamatukogu koolitus „Kratimanamine algajatele“, koolitajad Laura Nemvalts

ja Anett Pärismaa. Koolitus toimus Põlva Kooli arvutiklassis väga heas koostöös kooli

ja sealse raamatukoguga

• Läti kirjandus ja kultuur, Liiga-Maija Senina, Evelin Arust

• Õppekäik Harjumaale ja Tallinna – Vaida, Jüri ja Peetri raamatukogu, ringkäik MUBAs

(koos raamatukoguga) ja Estonia teatris

• Lastekirjanduse päev, fookuses Lõuna-Eesti kirjandus, Ave Mattheus, Helle Laanpere,

Triinu Laan ja Tiia Allas

• Õppereis Lätti – Kuldiga ja Ventspilsi keskraamatukogu, Jurkalne, Edole, Calincieme

ja Puzese raamatukogu

• Kokkuvõte õppereisist Lätti, kogude kujundamine, tuleohutus

• Põlvamaa maaraamatukoguhoidja päev Valgjärvel, tutvumine Saverna ja Valgjärve

raamatukoguga, Mart Jagomägi ülevaade raamatuaasta vaiba sünniloost, tikkimine,

kultuuriprogramm

• Koostööpäev Rahva Raamatuga, René Tendermann

• Aastalõpunõupidamine Põlva uues vallamajas, aruandlus, kohtumine reisikirjaniku

Florika Kolbakovaga, tutvumine vallamajaga, muusikaline tervitus Jan-Mattias

Kottiselt

2.3.4 Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine

Maakonnaraamatukogus käsitleti aruandlust põhjalikult raamatukoguhoidjate aastalõpu kokku-

saamisel, kus nii statistiline kui ka tegevusaruanne punkt-punkti haaval läbi võeti.

9

Komplekteerimisjuht ja pearaamatukoguhoidja abistasid raamatukoguhoidjaid kogu aruandlus-

perioodi vältel, jagasid selgitusi, esitasid täpsustavaid küsimusi ja vajadusel parandasid vigu.

Statistilise aruande koostamisega senises keskkonnas (RAJU ei valminud) probleeme ei olnud.

Põlvamaa rahvaraamatukogude tegevusaruande koostasid maakonnaraamatukogu töötajad

raamatukogudelt laekunud aruannete põhjal.

10

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Vajadused ruumiolude parandamiseks on endised: Vastse-Kuuste, Võõpsu, Tilsi ja Peri

raamatukogu. Edasiminek oli Võõpsus, kus valmis rahvaraamatukogude kiirendi toel (valla-

valitsus esitas taotluse 2024) Ribbon Consult OÜ projekt raamatukogu rekonstrueerimiseks.

Põlvas valmisid lugeja-uuringu ja raamatukoguhoidjate sisendi põhjal strateegiline tegevus-

plaan (aastani 2031) raamatukogu ruumiolude uuendamiseks ja projekti lähteülesanne, mis

määratleb ruumide kaasajastamise eesmärgid, etapid ja suunad. Dokumendid koostas Ilona

Peenemaa. Raamatukogu esitas rahvaraamatukogu kiirendile taotluse ruumilahenduse eskiis-

projekti loomiseks. Kanepi vald esitas kiirendile taotluse Erastvere raamatukogu-külakeskuse

kaasajastamiseks. Mõlemad taotlused rahuldati 2026. aasta algul. Maaritsas kaardistati

remondivajadused (fassaadi soojustamine, sadeveesüsteemi rajamine, sanitaarremont).

Teostatud tööd

Kanepi vald

• Maaritsa – küttesüsteemi ulatuslik remont

• Põlgaste – maja energiatõhusamaks muutmine (algas 2024). Raamatukogus vahetati

küttesüsteem ja kogu hoonesse paigaldati ventilatsioon.

Räpina valla Keskraamatukogu

• Räpina – lasteosakonna ümberkujundamine (mööbli väljavahetamine, seinamaalingute

loomine)

• Võõpsu – rekonstrueerimisprojekt

• Linte – puitfassaadi värvimine; katuse parandus ja hooldus

• Leevaku – põrandakatte vahetus hoidlas

Põlva Keskraamatukogu

• Ahja – katlamaja automaatika uuendamine; laste lugemiskambri sanitaarremont (seinte

värvimine, lisariiulid, uued rulood); välialal kiige tugipostide osaline väljavahetamine

ja värvimine, liivakasti uuendamine, pinkide uuendamine

• Kiidjärve – katuse parandus; uue siselae paigaldamine fuajeesse; erimõõduliste akende

(4) väljavahetamine

• Rasina – pisiremont (uksealuse tühimiku täitmine, siseukse remontimine, laelampide

vahetamine)

• Taevaskoja – korstnajala remont

• Vastse-Kuuste – pisiremont koostöös õpilasmalevlastega (laudade ja teenindusleti

lihvimine ja lakkimine, näituseseinte ja ruumide vaheliste puidust alade pahteldamine

ja värvimine)

• Vanaküla – uue reoveemahuti paigaldamine ja imbväljaku ehitamine; fassaadi

uuendamine koos vihmaveerennide ja muu sinna juurde kuuluvaga

11

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega

inimestele pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

1

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

-

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised -

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 23

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja*

14

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

10

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 7

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on

muul viisil tagatud parkimisvõimalus

15

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

-

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 22

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 6

Muu: ühel või paaril õhtul avatud pikemalt 2

*Siia hulka kuuluvad ka raamatukogud, kuhu pääseb küll kõrvalise abita, aga maja teisel

korrusel (raamatukoguga ühishaldamisel) asuvatesse külakeskuse või muuseumi ruumidesse

paraku mitte. Ligipääsetavust parandati Põlgastes (statsionaarse kaldtee rajamine), Kauksis

(invakäetoe paigaldamine WCsse) ja Krootusel (trepikäsipuu paigaldamine).

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade arv Kasutajate arv

Väljaannete laenutus 1180 96

Kasutajakoolitus 2 2

Digipädevuste alane nõustamine 30 26

Muu: puude kandmine, apteegi külastamine, andmete

esitamine korteriühistule haldusarvete väljastamiseks

ja arvete kojuviimine

21 8

Koduteenindust pakkuvate raamatukogude arv on mullusega võrreldes sama (23). Väljaannete

laenutuse ja kasutajate arv on kasvanud vastavalt 2,1 ja 7,9%. Koduteenindus on oluline. Esma-

tähtis on pakkuda lugemisvara, aga vajalik on ka abi digivaldkonnas.

3.2.3 Teenused teistele asutustele

Teenused teistele asutustele Kordade

arv

Osavõtjate

arv

Üritused lasteaias (ettelugemine, teatraliseeritud

raamatututvustused)

244 864

12

Laenutamine, ettelugemine, meisterdamine hooldekodus 111 291

Üritused koolis 48 423

Üritused koos noortekeskustega 4 109

Üritused koos teiste organisatsioonidega 4 240

Kindlasti ei kajasta tabel koostöömahtu tervikuna. Väga tänuväärne on koostöö lasteaedadega.

Laste jaoks on kindlasti elamusrikkad teatrivormis raamatututvustused. Koostööpartnerite

kohta saab rohkem teavet punktis 5.5.2.

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM 28

Raamatukogusüsteem RIKS -

Raamatukogusüsteem Sierra -

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 2

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

25

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) -

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) -

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 14

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 12

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat -

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja

mikrofoniga arvutit (nt koosolekuteks)

8

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (näiteks muusika,

taskuhäälingute loomiseks)

-

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (näiteks videote, vlogide

loomiseks)

-

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus -

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 27

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 28

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

28

Raamatukogus saab värviliselt printida 13

Muud teenused - 3D printer (1), lamineerimismasin (3) 4

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Põlva vallas tegeldi Windows 10 kasutajatoe lõppemisega seotud tehnoloogilise üleminekuga.

Peamised tegevused

• Riistvara uuendamine. Põlvas vahetati välja seitse töötajaarvutit. Kuna arvutid on

töökorras, asendati nendega osa kasutajaarvuteid ja parandati sellega AIP-i teenust.

• Tarkvara moderniseerimine. Haruraamatukogudes viidi läbi mahukas tarkvara

uuendamine, et tagada turvalisus ja vastavus tänapäevastele standarditele.

13

• Infosüsteemide vundamendi tugevdamine.

o Viidi lõpule serverite riistvara vahetus ning tarkvaraplatvormide uuendamine,

mis tagab andmete kiirema töötluse ja teenuste katkematu kättesaadavuse.

o Kohtvõrgu komponendid läbisid põhjaliku hoolduse ja renoveerimise, mille

käigus optimeeriti sisevõrgu läbilaskevõimet.

o Küberturvalisuse tagamine. Täiustati tulemüüri lahendusi tagamaks raamatu-

kogu andmeside vastavus tänapäevastele turvanõuetele.

Kanepi vallas lahendati probleemid WiFi-ga Kanepi raamatukogus, mille levi on nüüd väga

hea. Põlgastes vahetati kaasaegsema vastu kasutajaarvuti. Maaritsas soetati printimis-

võimekusega A3 kontorikombain.

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

Maakonnaraamatukogus on vähenenud iseteeninduse teel lugejaks registreerunute arv (14 ja

20). Järjekindlalt tõuseb otsingute ja laenutähtaja pikenduste arv. Esimene on kahe aasta

võrdluses tõusnud 11,5% (18 379 ja 16 487), teine 16,1% (2563 ja 2207).

3.3.4 Andmebaaside loomine ja teatmebibliograafilise töö korraldamine

Töö jätkus süsteemselt ja probleemideta. URRAM-isse bibliografeeriti 1944 Põlvamaad

käsitlevat artiklit ajakirjandusest ja kogumikest.

14

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimispõhimõtted

Komplekteerimispõhimõtteid käsitlevaid dokumente on nüüdsest maakonnas kaks. „Põlva

Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtted“ kinnitati direktori käskkirjaga aprillis 2021.

Muudatusi pole seni teha vaja olnud.

„Räpina valla Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtted“ (https://raamat.rapina.ee/wp-

content/uploads/2026/01/Rapina-valla-Keskraamatukogu-komplekteerimispohimotted.pdf)

kinnitati direktori käskkirjaga 4. detsembril 2025. Dokumendi vastuvõtmine on tunnustus-

väärne. Muuhulgas pööratakse tähelepanu kogude korrastamisele, mis hõlmab vananenud ja

füüsiliselt rikutud väljaannete eemaldamist, millega on valla raamatukogudes ka süsteemselt

tegelema hakatud.

Maakonnaraamatukogus jätkus komplekteerimine kõigile rahvaraamatukogule senisel heal

tasemel (näiteks üks raamatusaadetis nädalas). Suuri probleeme ei täheldatud nii maakonna-

raamatukogus kui ka teistes raamatukogudes. Maakonna koolituspäeval septembris tegid

komplekteerijad sisuka ülevaate oma tegevusest ja edastasid teavet võimalike muudatuste kohta

lähiaastatel.

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Soetatud raamatutest moodustas ilu- ja lastekirjandus 78,9%, kojulaenutustest 61,6%.

Kojulaenutustest 20,4% olid perioodikalaenutused. Nii on proportsioonid ka laenutuste osas

paigas. Ilu- ja lastekirjanduse osakaal komplekteerimisel on järjekindlalt kasvanud (kahe aasta

võrdluses 3,3%). Hangitud väljaannete arv elaniku kohta oli 1,9% (mullu 2%).

Ringlus oli maakonnas tervikuna 0,61. Keskmisele väga lähedal ja üle selle oli ringlus Ruusal,

Savernas, Himmastes, Kauksis, Vastse-Kuustes, Valgjärvel, Leevakul ja Põlvas (viimases kahes

kõige kõrgem – 1,2). Valdadest oli kõrgeima ringlusega Põlva (0,72). Ringluse parandamiseks

tuleks kogusid radikaalsemalt puhastada. Raamatukoguhoidjad on aga kahe tule vahel, mis

aruandeaastal veelgi võimendus. Ühelt poolt raamatukogude ruumiolud ja kogude seisukord

(lagunenud raamat tuleb kogust eemaldada väärtusest hoolimata, võimalusel muidugi asenda-

da), teisalt mahakandmist tauniv surve kirjanikelt. Kergekäeliselt raamatukoguhoidjad raama-

tuid kindlasti maha ei kanna.

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Komplekteerimiseks said Põlvamaa rahvaraamatukogud riigilt 44 802 (8,4% vähem kui

eelmisel aastal, siis 48 915), omavalitsustelt (ilma perioodikata) 118 014 (0,6% rohkem – 117

260), kokku 162 816 (2% rohkem – 166 175).

Jätkuvalt on tehtud tööd selle nimel, et võimalikult soodsalt komplekteerida.

Rahva Raamatu osakaal tarnetest (63,7%) on suurenenud (2024 – 57%). Kõigilt teistelt tarnija-

telt hankimine on vähenenud.

15

Raamatukogudesse osteti 2259 eksemplari teadmiskirjandust ning 8428 eksemplari ilu- ja

lastekirjandust. Kokku 10 687 raamatut (neist 27% riigi toetuse eest). E-raamatuid ja audio-

raamatuid ei komplekteeritud. Ostetud raamatute arv on vähenenud 4% (2024 – 11 138).

Annetuste arvu suure kasvu tõttu (213%; 1512 ja 483) on soetatud raamatute arv siiski 5%

suurem (12 199 ja 11 621). Aasta algul oli kogudes 491 894 raamatut, aasta lõpul 487 356

(vähenemine 0,9%).

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Perioodika tellimiseks eraldasid omavalitsused 51 081 eurot.

Ajakirjade aastakäike soetati mullusest 11,8% vähem (548 ja 621), sh vähenes poole võrra

annetuste arv (57 ja 114). Ajalehtede puhul on tendents sama – vähenemine 12,8% (239 ja 274).

Peapõhjuseks on rahaline kitsikus.

Digiväljaannete juurdepääse oli aruandeaastal kuus. Kahjuks pole need suurt lugejamenu

saavutanud. Mitu raamatukogu on tellinud esmakordselt juurdepääsu 2026. aastaks.

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Auviseid osteti ainult 6 ja muid väljaandeid (peamiselt lauamänge) 27 eksemplari. Siin on

tegemist tavapärase protsessiga. Huvi auviste vastu on väike, lauamängud on küllalt

populaarsed.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Esemeid pole analoogiliselt tavapärase komplekteerimisega soetatud. Raamatukogudel

muidugi esemeid on, neid saab kasutada kohapeal ja laenata kaasa. Õmblusmasina kohal-

kasutust võimaldatakse Ahjal, Vanakülas ja Erastveres. Viimases laenutatakse koju pille

(kandleid). Laenutamine ei toimu samuti URRAM-i abil.

16

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetusena saadi 1527 teavikut, neist 1512 raamatut, 3 auvist ja 12 muud (5 eksemplari

lauamängu „Plantasia“ Eesti Kirjandusmuuseumist ning 7 eksemplari lauamängu „50 küsimust

Eesti kodakondsuseni“ Integratsiooni Sihtasutuselt). Annetuste osakaal juurdekasvust (v.a

perioodika) on 12,5% (mullu 4,2%). Eelkõige tõstis annetuste osakaalu ühe kooliraamatukogu

likvideerimise tõttu rahvaraamatukogule üle antud väljaannete suur arv.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

Inventuurid (maakonnaraamatukogu töötajate abiga) viidi läbi Kanepis ja Himmastes.

Kokku kanti raamatukogudes maha 16 766 eksemplari, neist 16 737 raamatut. Võrreldes

2024. aastaga vähenes mahakantud väljaannete arv 48,5%.

17

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Räpina valla raamatukogudes viidi kaheaastase vaheaja järel taas läbi lugejauuring. Seekord

kaasati ka mittelugejad, seega oli uuringuid kaks. Kasutajate uuringu eesmärgiks oli välja

selgitada, millisel eesmärgil kasutajad raamatukogu külastavad ja millisena näevad nad

raamatukogu füüsilist keskkonda. Uuringus osales 273 inimest. Rahul ollakse kõigi

raamatukogudega ja raamatukoguhoidjatega (Võõpsu raamatukogu remondivajadus oli siiski

ära märgitud). Eelistatakse avarat vaikset keskkonda koos pehme mööbliga. 95,6% vastanutest

külastab raamatukogu raamatute ja/või perioodikaväljaannete laenamiseks, kuid käiakse ka

üritustel ja näitusi vaatamas. Vastajad tegid häid ettepanekuid, mida lähitulevikus ellu viia.

Mittekasutajate küsitlusele vastanute arv oli väike (10). Enamik neist näeb end edaspidi pigem

kasutajana. Direktor Jane Arusoo sõnul annavad tulemused raamatukogudele sisendi ja

suunised teenuste arendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks. Mõlemast uuringust kirjutas ta

Räpina Rahvalehes.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Küsitlusele vastas 920 inimest, mis on mullusest palju rohkem (siis 526). Rahuloluindeksid olid

taas väga kõrged: maakond tervikuna 9,7 (2024 – 9,5), Kanepi vald 9,5, Räpina vald 9,7 ja

Põlva vald 9,8.

Vastustes rõhutatakse kõrget teeninduskultuuri, kirjanduse (sh lastekirjanduse head tundmist),

sisukaid üritusi, asjatundlikku päringute lahendamist jne. Puuduste poolelt mainitakse

peamiselt ruumiolude parandamise vajadust väikesest värskendusest kuni uute avarate

ruumideni. Mõne raamatukogu puhul soovitakse rohkem üritusi.

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Kasutajaarvuteid juurde ei soetatud, küll vahetati neid mõnel pool välja (Põlvas osaliselt,

Kauksis, Põlgastes). Tegu on olulise töölõiguga, sest inimesed vajavad abi nende jaoks tähtsates

toimingutes ja siin väljendub ka suur usaldus raamatukoguhoidjate vastu. Teemad seonduvad

kasutajakoolitusega. Rõõm on tõdeda, et Põlvas kasvas AIP-i kasutamine taas (5%).

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Suuri muudatusi teeninduskorralduses ei olnud. Põlva Keskraamatukogus valmistati ette

laenutähtaja lühendamine (21 päeva senise 30 asemel) alates 2026. aastast. Vallavolikogu

kinnitas muudatuse raamatukogu kasutamise eeskirjas ja raamatukogu alustas lugejate

teavitamist. Põlvas võeti kasutusele RFID-etiketid. Millal toimub üleminek vastavale

laenutusele, pole veel teada.

5.3.3 Lugejad

Lugejad 2024 Lugejad 2025 Muutus (+-)

7772 7414 -358

18

Tabeli põhjal saab sedastada lugejate languse (4,6%), aga objektiivselt saab arve võrrelda siis,

kui kõikides valdades on olemas keskraamatukogu. Praegu kajastuvad tabelis kahe valla

ühekordsed lugejad ja ühe valla raamatukogude lugejate summa.

5.3.4 Külastused

Külastused 2024 Külastused 2025 Muutus (+-)

149 581 149 607 +26

Külastuste arv on stabiilne.

5.3.5 Laenutused

Laenutused 2024 Laenutused 2025 Muutus (+-)

323 761 307 083 -16 678

Laenutuste arv on langenud (5,1%). Põhjusteks elanikkonna vananemine (lastetöö näitajad on

plussis), koolide või ühe kooliastme sulgemine (viib ära ka täiskasvanud lugejaid), uue lugemis-

vara juurdetuleku vähenemine jne. Laenutuste arv on tõusnud neljas raamatukogus, neist

silmapaistvaimalt Savernas (22,9%).

5.3.6 MIRKO teenus

Teenuses osalevad endiselt Põlva Keskraamatukogu (ilma harukogudeta) ja Räpina valla

Keskraamatukogu (Räpina, Veriora, Võõpsu).

Põlva – 22 tellimust, laenutusi koos pikendustega 60

Räpina – 12 tellimust, laenutusi koos pikendustega 27

2024. aastaga võrreldes oli tellimusi täpselt sama palju (34), laenutuste arv on langenud (siis

134). Põlvas on tellimuste ja laenutuste arv vähenenud (mullu vastavalt 26 ja 116), Räpina

vallas tõusnud (8 ja 18).

5.3.7 Ülevaade RVL-i teenusest

Seekord on võimalik esitada andmed ka asutusesisese laenutuse ehk ASL-i kohta (õnnestunud

lühend Rahvusraamatukogult) Põlva ja Räpina vallas (keskraamatukogudes). Kanepi vallas on

ainult RVL. Raamatukogude igapäevatöös sisulist erinevust RVL-i (oma maakonna piires) ja

ASL-i vahel ei ole.

RVL-i näitajad on kahe aasta võrdluses plussis. ASL-i võrdlusmaterjali veel pole.

RVL välja – laenutuste arv, mitu korda on teavikuid oma kogust välja laenutatud – 4476

(+7,1%; 4180)

RVL sisse – laenutuste arv, mitu korda on teavikuid oma raamatukogu kasutajatele laenutatud

teistest raamatukogudest – 4612 (+25,2%; 3684)

ASL välja – laenutuste arv, mitu korda on teavikuid oma kogust välja laenutatud – 7030

ASL sisse – laenutuste arv, mitu korda on teavikuid oma raamatukogu kasutajatele laenutatud

teistest raamatukogudest – 6829

Maakonnaraamatukogus telliti väljastpoolt maakonda kokku 32 trükist, peamiselt Tartu

Linnaraamatukogust. Neli trükist telliti ka Tartu Ülikooli raamatukogust ja kaks Viljandi

Kultuuriakadeemia raamatukogust (üks noodiraamat ja üks noot digitaalselt). URRAM-i baasil

teistest maakondadest tellimusi teha ei tulnud. Tartu raamatukogude puhul on oluline märkida,

19

et raamatud saab tuua-viia käsipostiga, sest tähitud panderolli hinnad on muutunud inimestele

üle jõu käivaks.

Skaneeritult saadi aruandeaastal kolm teavikut (kaks nooti ja drooni joonis), viimane Pärnu

Keskraamatukogust.

5.3.8 Infopäringud

Päringud 2024 Päringud 2025 Muutus (+-)

7945 7651 -294

Koguarv on vähenenud (3,7%). Maakonnaraamatukogus (ilma harukogudeta) tõusis päringute

arv sama protsendipunkti võrra (1677 ja 1617).

Maakonnaraamatukogust. Raamatukoguhoidjatel on väga hea meel abistada noori uurimis-

tööde tegemisel, see kehtib ka väiksemate raamatukogude kohta. Teemapäringud (kliima mõju

toitumisele, Taani kultuur, perekonnanimed, meediapädevus jne) olid küllalt töömahukad.

Tavapäraselt oli ka praktilisi töid käsitlevaid päringuid (beebi kandekoti õmblemine, erinevate

paikkondade (Hiiumaa, Keila, Vastseliina, Põlva) rahvarõivad, lilltikand rahvarõivaste käistele,

pesakasti meisterdamine, leivaahju ehitamine, kaisuloomade õmblemine jt. Tehnikaalaste

päringute lahendamisel on järjepidevalt abiks Tartu Linnaraamatukogu tehnikakirjanduse saal,

kust saab tellida ka vastavaid raamatuid (näiteks nõukogudeaegsete traktorite kohta).

Palju oli joonistamise ja maalimisega seotud teemasid, tutvuti erinevate maalitehnikatega

(akrüül jne).

Kodulooliste päringutega tuli samuti tegelda, aidati leida materjali Johannes Käisi kui Võru

Õpetajate Seminari direktori ja kooliuuendaja, konkreetsete loodusobjektide ja Põlva maleklubi

kohta. Samuti abistati Jakob Hurda Seltsi tähtpäevakalendri koostamisel (ilmub Lõuna-Eesti

Postimehe digilehes).

Näiteid maaraamatukogudest: laste tunded, laste ja noorte käitumisraskused, lapse kõnet

arendav kirjandus, konfliktide lahendamine, autismihäirega lapse õpetamine, mäng koolieelses

eas, stress, läbipõlemine, inimese anatoomia, tervis ja heaolu lasteasutustes, kehakeel, raha-

tarkus lastele, liiklusohutus, lauamängud, helilooming, laulumängud, õpetlikud ja naljakad lood

loomadest, konnade elukeskkond, kalad, metsloomad, nn ameerika kilkonn, seened, kodu-

loomade pidamine, metsavõõrandamine, istikute kättesaadavus puukoolides, sotsiaaltoetused,

tervisedeklaratsioon, nutitelefon, ajaloosündmused (Vabadussõda, soomepoisid), ohverdamine

maailma usundites, vene keele areng ja kujunemine, ajaloolised hooned (kindlused, kloostrid),

kohalikel valimistel kandideerijad, lahtiolekuajad, ühistranspordi graafikud, väliüritused, kodu-

lugu (sh tantsu „Kaera-Jaan“ sünnilugu) jne.

Traditsioonilised valdkonnad, mille kohta aasta-aastalt palju päringuid esitatakse, on psühho-

loogia, pedagoogika, loodus, kaunid kunstid, käsitöö, kodulugu, ajaloosündmused. Kindel osa

on elukondlikel päringutel (lahtiolekuajad, ühistransport, arstide vastuvõtuajad jne). Tublid

päringute esitajad on lasteaiaõpetajad.

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Virtuaalüritusi korraldatakse vähe. Aili Jürmann koostas raamatuaasta puhul Geniallys ülevaate

„Võõpsu ajalehtedes 19. sajandil“. Kanepis jätkus seikluskõnd Actionboundi abil. Lugemis-

aktsioonis „Lugemine loeb ehk LOE ETTE“ kutsuti osalejaid FB-s pilte välja panema.

20

5.3.10 Tasulised teenused

☒ Printimine, paljundamine

☒ Ruumirent

☒ Üritused (rakendatakse vähe)

☐ Materjalikulu (näiteks 3D-printimine, laserlõikur jne)

☒ Muu (nimetada): Skaneerimine

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2024

Lug-d

2025

Muutus

(+-)

Külast-

d 2024

Külast-

d 2025

Muutus

(+-)

Laenut

2024

Laenut

2025

Muutus

(+/-)

1902 2004 +102 42 107 44903 +2796 28274 30708 +2434

Kõik põhinäitajad on kasvanud (lugejad 5,4, külastused 6,6 ja kojulaenutused 8,6%), mis on

rõõmustav. Maakonnaraamatukogu lasteteeninduses on tõus vastavalt 0,9, 10,5 ja 14,3%.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Spetsiaalset lugejauuringut lastele ja noortele pole läbi viidud. Sihtrühma(de) ootusi analüüsi-

takse igapäevatöö käigus ja püütakse anda parim, et oleks olemas võimalikult palju häid raama-

tuid. Oluline on järelkomplekteerimine, mille puhul arvestatakse väga ELK-i ja Lastekaitse

Liidu soovitusnimestikega. Nii jooksva kui ka järelkomplekteerimise käigus peetakse nõu

õpetajatega ja seda ka siis, kui kooli piirkonnas enam polegi. Räpinas toovad õpetajad juba

sügisel raamatukokku soovitatava kirjanduse nimestikud. Põlvas on tihenenud töö kooli-

raamatukogudega, kes samuti saadavad soovinimestikud. Nimestikud annavad kindlasti ainet

järelkomplekteerimiseks, kuid põhiliselt on tegu RVL-iga – raamatud laenatakse maakonna

raamatukogudest. Tähtis on tagada vajalik lugemisvara õigel ajal.

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Kahes raamatukogus loodi lastele senisest hubasem ja lastesõbralikum keskkond. Ahjal sai

värskenduskuuri laste lugemiskamber. Räpinas asendati lasteosakonnas raskepärased lauad

moodullaudadega ja Maarja Pastak lõi vahvad seinamaalingud. Mõlemas raamatukogus peeti

avamispidu.

Mitu suurt ja omanäolist ettevõtmist olid seotud raamatuaastaga.

Põlva kirjamees Rainer Rahasepp ja maakonnaraamatukogu lasteteenindus viisid läbi

ülemaakonnalise lugemisaktsiooni „Lugemine loeb ehk LOE ETTE!“, millega kutsuti

üksteisele ette lugema ja sellest sotsiaalmeedias teada andma. Kolme kuu jooksul tuli ette

lugeda kolm raamatut, mille kohta koguti tagasisidet. Kaasa lõid ka lasteaiarühmad Põlvast,

Räpinast ja Tartust. Aktsioon tipnes osavõturohke üritusega Põlva keskväljakul.

Auhinnafondi panustas Rainer Rahasepp oma raamatute ja kinkekaartidega, toetas ka KULKA.

Põlvas avati raamatuaasta lasteüritusega. Lapsed kohtusid Triinu Laanega, laulsid Külvi Paide

laululapsed ja raamatukoguhoidja kõneles raamatu arengust ajaloo vältel.

Kanepi valla raamatukoguhoidjad vedasid ülevallalisel jaanipäeval raamatuaasta loteriid,

mille abil koguti raha lasteraamatute ostmiseks valla lasteaedadele. Raamatuid soetati

21

arvestataval hulgal ja sügisel anti need Valgjärvel toimunud kohtumisel Triinu Laanega

lasteaedadele pidulikult üle.

Põlvas osalesid raamatukoguhoidjad mitmel suurel koostööüritusel. Noortekeskuste üle-

maakonnaline teemapäev „Kuidas toime tulla suurte tunnetega?“ viidi läbi suure

raamatukogumaja võimalusi kasutades. Raamatukoguhoidja tutvustas teemakohast kirjandust.

Noorte huvitegevuse messil Põlva keskväljakul tutvustati maakonnaraamatukogu laste-

teeninduse võimalusi.

Põnevate tegevustega oldi väljas lastejooksu „Usin jooksja“ üritusel, mis toimus lastekaitse-

päeval Põlva staadionil ja tarkusepäeval Intsikurmus (viimase peakorraldaja lionsklubi Põlva

Gloria). Samuti osaleti perepäeval Tännassilma külaplatsil matkapäeva raamatukogupunktis.

Räpinas peeti koostöös noortekeskusega perepäeva, kus raamatukogu tegevuspunktis mõistatati

muuhulgas tehisaru loodud raamatukangelasi.

Ruusal tähistati perepäevaga lasteaia 55. sünnipäeva ja lastekaitsepäeva. Samuti toimus

kogukonna koolipäev.

Noorte lugemisööd mais peeti Põlvas, Savernas ja Vastse-Kuustes. Põlvas olid noored kaasatud

Põlva Päevade raames toimunud motoriseerimata sõidukite allalaskmisvõistluse žüriisse.

Savernas korraldati veel teinegi lugemisöö. Ühel lugemisööl oli lastega kohtumas raamatu-

illustraator Marja-Liisa Plats, kes viis läbi ka joogatunni.

Seekordne ülemaakonnaline suvelugemine oli senistest arvukaim, osales ligi 200 last. Põlvas

välja töötatud vorm kandis pealkirja „Loeme päikesekiiri“, aga arvesse läksid ka teistsugused

vormid. Toredaid lõpuüritusi korraldati Kanepis, Savernas ja Vastse-Kuustes. Ülemaakonnaline

lõpuüritus algas tublimate lugejate tunnustamisega Põlvas ja jätkus Tartus, kus tutvuti laste- ja

noorteosakonna uuenduskuuri läbinud ruumidega, mängiti raamatukogu-ainelist mängu,

vaadati raamatukogu nukuteatri suurepärast etendust „Seiklus raamatumetsas“, mille kirjutas

raamatukogu palvel Ilmar Tomusk.

Kanepi raamatukogu korraldas tutvumiskäigu Võrumaa Keskraamatukokku, kus vaadati ka

sealset nukuetendust.

Räpinas tulid kahe lasteaiarühma lapsed vanavanemate päeval raamatukokku koos vanaemade

ja -isadega.

Laste jaoks on olulised kohtumised kirjanikega, mida oli taas päris palju:

Epp Petrone (Põlva, Räpina), Liina Vagula (Põlva), Triinu Laan (Valgjärve, Põlva, Vastse-

Kuuste), Mika Keränen (Ahja, Tilsi, Kanepi, Vastse-Kuuste), Kadri Lepp (Saverna, Vastse-

Kuuste), Tiina Kilkson (Kanepi), Indrek Koff (Kanepi), Liis Sein (Saverna), Kristi Piiper

(Saverna, Leevaku), Jaanus Vaiksoo (Vastse-Kuuste), Kadri Hinrikus ja Ilona Martson (Vastse-

Kuuste), Ilmar Tomusk (Vastse-Kuuste, Põlva), Rainer Rahasepp, Helin Vill (Kiuma), Markus

Saksatamm (Räpina), Reeli Reinaus (Räpina), Anti Saar (Veriora)

Võru keele nädalal kohtusid Räpinas õpilastega Hipp Saar, Kauksi Ülle ja Evar Riitsaar.

Häid võimalusi pakuvad kirjanike ümmargused tähtpäevad. Nii sai mitu klassitäit lapsi Põlvas

ülevaate Hans Christian Anderseni elust ja loomingust. Räpinas käisid lasteraamatupäeval

22

raamatukogu lasteaiarühmad. Mängiti ka tähestikumängu (igale tähele pidid lapsed leidma

vastava sõna). Ette loeti H. Chr. Anderseni loomingut.

Erastveres viidi läbi lastelaager „Suvesumin“.

Raamatukogudes tegutseb ringe (laste lugemisring Savernas, kokandusring Erastveres ja

Lintes).

Meisterdamine on endiselt au sees. Meisterdati õhupallist stressipalle, järjehoidjaid, tähtpäeva-

kaarte, viljeleti origamit jne. Meisterdamisega saab seostada ka teemapäevi. Põlvas oli teema-

päevi mitu (jääkarupäev, kaisukarupäev, pudrupäev, kõrvitsapäev). Kiidjärvel toimis väga hästi

tegevuste nurgake koos joonistamise, värvimise, meisterdamise ja lauamängude mängimise

võimalusega. Põlvas on saanud heaks traditsiooniks Brain Gamesi lauamängupäev.

Tilsi raamatukogu suvine üritustesari „Mättal lugemine“ kandis eesmärki suvetegevusi raama-

tute abil mitmekesistada, näiteks piraadipäeval saadi inspiratsiooni järverannas tegutsemiseks

raamatust „Limpa ja mereröövel“.

Igal aastal on väljas ka lasteloomingu näitusi. Aruandeaastal oli tore joonistuste ja meisterdus-

te näitus kahelt oma küla poisilt koos avamisega Vanakülas.

Lugemisharjumuste kujundamisel on väga suur osa ettelugemisel, mida koostöös laste-

aedadega tehakse regulaarselt. Väga sobivad laste lugemise edendamiseks „Lugemisisu“

programmi teematunnid ja raamatukogutunnid (vt 5.5.1).

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuuri-

keskkond.

Üritused/tegevused 2024 Üritused/tegevused 2025 Muutus (+-)

1437 1420 -17

Üritused/tegevused Arv

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine 10

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 233

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 63

Kontserdid või muusikasündmused 28

Kunsti- või käsitöönäitused 84

Lugejamängud ja -võistlused 54

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega, muud

kirjandussündmused

494

Üldharivad loengud ja töötoad 147

Muu: naisteklubi õhtud, näituse avamised, väljasõidud koos lugejatega,

gruppide vastuvõtmine, kogukonnakohtumised, piltvaiba tikkimine,

lauamängupäevad, käsitöömüügid, käsitööringi sünnipäev, kohvikud,

teatrietendused, talgud, matkad, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine jne

307

23

Ürituste arv seoses raamatuaastaga ei tõusnud. See ei saanudki olla omaette eesmärk. Tähtis on,

et rõhutati raamatu ja lugemise tähtsust ning osalejad tunnetasid, et nad viibivad raamatuaasta

üritustel.

Triinu Laane esimesele juubelile pühendati 13. mail Põlvas „Lõuna-Eesti hõnguga laste-

kirjanduse päev“. Sisukad ettekanded pidasid Ave Mattheus ja Helle Laanpere, Triinu Laanega

vestles Tiia Allas. Lühinäidendiga esinesid Põlva Kooli Tilsi maja õpilased oma õpetaja ja

lastekirjaniku Liina Vagula juhendamisel. Juubilari õnnitlesid Kirjanike Liit, Eesti Laste-

kirjanduse Keskus ja Põlva Vallavalitsus. Päeva juhtis Ainika Mägi.

Kohtumisi autoritega (täiskasvanutele) oli palju: Tõnu Õnnepalu, Kristiina Ruder, Ulvi

Ingver-Kuklane, Erkki Koort, Helin Vill (Erastvere, Vastse-Kuuste), Maarja Vaino, Mare-Liis

Müürsepp, Joel Jans (Võõpsu), Urmas Nemvalts, Kalle Mälberg, Ain Kütt, Justin Petrone

(Räpina), Mart Juur, Mihkel Raud (Saverna), Märt Treier (Vastse-Kuuste, Põlva) Kristiina Ehin

(Vastse-Kuuste, Valgjärve, Veriora, Räpina), Kai Vare (Vastse-Kuuste, Peri, Kauksi, Kiidjärve,

Leevaku, Veriora, Võõpsu), Mika Keränen (Kauksi, Leevaku, Põlva), Valdur Mikita (Veriora),

Ene Pajula (Kauksi, Põlva), Lauri Räpp (Valgjärve), Urmas Vadi (Kiidjärve), Ene Säinast (Peri),

Urve Tinnuri (Maaritsa), Andrus Kahn (Põlva)

Eesti kirjanike autoriõhtute sarja „Sõnaränd“ raames külastasid Põlvat Grethe Rõõm, Lilli

Luuk ja Vootele Ruusmaa. Taastada võiks varasema tava ehk korraldada maakondades kaks

kohtumist.

Head koostööd tehti Kanepi vallas, kus kohtumistele Savernas ja Valgjärvel tõid teised valla

raamatukoguhoidjad oma lugejad kohale.

Kuna oli raamatuaasta, oli osa kohtumisi üksiti avaürituseks (Kalle Mälbergi raamatu

„Kallegooria“ esitlus Räpinas, kohtumine Tõnu Õnnepaluga Vastse-Kuustes jne).

Kohtuti ka teiste eluvaldkondade esindajatega, näiteks kohtumine Karl Madisega „Juured

Wõõbsus“ Võõpsus.

Tavapäraselt oli ka jutu-, luule- ja muusikaõhtuid: Ena Metsa jutuõhtu (Ruusa), Kristina

Ruderi ja Tarmo Selteri luule- ja laulukava (Räpina), ansambli Laululappijad kontsert, ühtlasi

Ingrid Ulsti maalinäituse avamine (Vastse-Kuuste), Anu Taul, üksiti tema portreenäituse

(muusikutest) avamine (Põlva) jne. Kiidjärvel pühendati õhtu Heldur Karmole,

Kiidjärve raamatukogu Järveteatri trupp etendas muusikalist lavastust „Arno esimene kooli-

päev Paunveres“, tekst Karin Pika sulest.

Veriora raamatukogu jätkusuutlik algatus „Lugemisrännak“ laienes Räpina raamatukokku.

Seekord olid lugemiseks 100 aasta jooksul viiega lõppevatel aastatel ilmunud raamatud eesti ja

maailmakirjandusest.

Kanepi üritusel „Pimekohting raamatuga“ said lugejad kingituseks raamatu.

Raamatuklubide tegevus oli hoogne, lisandus Vastse-Kuuste klubi. Võõpsus loodi

gurmeeklubi.

Koolitustel pöörati palju tähelepanu aiandusele, koolitajateks oma valdkonna korüfeed.

Maaritsas pidas Tiia Morfin loengu pärandtaimedest, mis tõi kohale huvilisi kaugemaltki.

Mehikoormas rajati raamatukogu, kooli ja arenguseltsi koostöös pärandpeenar. Eelnevalt küsiti

24

eakamate inimeste käest, millised taimed peenrasse sobivad. Maria Palusalu õpetas püsilille-

peenra kujundamist (Räpina), Mario Karro vikati kasutamist (Võõpsu), Tiina Paasik kõneles

uutest suundadest köögiviljakasvatuses (Leevaku, Ruusa, Mehikoorma), Vanaküla õunaaias

õpetas peremees viina- ja õunapuude lõikamist ja tutvustas uusi kodumaiseid õuna- ja

marjasorte.

Käsitöövaldkonnas tegeldi ka taaskasutusega. Vanakülas õpiti vanadest teksastest poekotti

valmistama, Peril korraldati koostöös Tekstiilitakso ja Bonifatiuse Gildiga riideparanduse

õpituba. Peril pidas väga huvitava loengu restaureerimisest Hilkka Hiiop. Erastveres tähistati

käsitööringi sünnipäeva. Raamatukogus viidi koostöös Päästeametiga läbi ka ennetus-

koolitused.

Kodukohvikute päev on kenasti kanda kinnitanud. Räpina valla raamatukogud osalesid

esmakordselt valla kodukohvikute päeval. Kohvikud olid avatud Räpina ja Veriora raamatu-

kogus, aga kaasa lõid ka teiste raamatukogude töötajad. Lisaks peeti raamatulaata. Vanaküla

raamatukogus peeti traditsioonilist raamatukogukohvikut.

Koostöös Põlva matkaklubiga viis maakonnaraamatukogu taas läbi raamatukogumatka, mis

seekord viis Tilsist Kiumasse. Savernas oli laternamatk koostöös Naiskodukaitse ja noorte-

keskusega.

Näitusetegevus oli samuti heal tasemel. Kõige omanäolisem näitus sai teoks Peril, kus

raamatukogu-külakeskuse saalis demonteeriti Andrus Kasemaa suur seinamaal „Mahtra sõda“,

mida nüüd eksponeeritakse sealsamas fragmentidega. Väga ilus ja isikupärane oli Doris Sabre

köitekunstinäitus (Põlva). Toredad kohtumisõhtud olid Põlvas Sirje Toodingu („Kiiksuga

puuviljandus“), Thea Kulli (rahvuslik puutöö ja taimepunutised) ja Navitrollaga. Räpina valla

kõigis raamatukogudes eksponeeriti fotonäitust „Vaated ja vaimustused – aastaring Pääsnal“ ja

Toivo Leesi fotonäitust „Järve peegelpildid“. Traditsiooniliselt oli vilgas näitusetegevus Ahja

raamatukogus.

Kanepis oli väljas suur vanade raamatute näitus. Valgjärvel aitas raamatuaasta näitust koostada

kauaaegne raamatukogu juht Ilse Aigro. Põlvas eksponeeris valikut oma biitlite ainelisest

kogust Nikolai Ivanov. Biitlite väga suur asjatundja käis ka huvilistele ansamblist kõnelemas.

Põlvas oli väljas raamatuaasta tähestikunäituse sari.

5.5.1 Kasutajakoolitused

Koolitused 2024 Koolitused 2025 Muutus (+-)

324 278 -46

Koolituste arv on vähenenud.

Rühmakoolitused on adresseeritud peamiselt lastele ja noortele. Kindel osa on „Lugemisisu“

programmil (Erastvere, Tilsi, Vastse-Kuuste, Põlgaste, Saverna, Põlva – esmakordselt).

Aastatega on programmis osalevate raamatukogude arv siiski vähenenud. Programmis osalevad

raamatukoguhoidjad kiidavad väga ELK-i koostatud materjale teematundideks.

Läbi viiakse ka raamatukogutunde, teemadeks tutvumine raamatukoguga, käitumine

raamatukogus, töö raamatuga, kirjanduse sügavam käsitlus jne. Siin on tegu ka loogilise

arenguga: esmatutvusest raamatukoguga lugemishuvi tekkeni. Häid näiteid on Kanepis

koostöös kooliga läbi viidud tundidest, suureks abiks õpetajate koostatud töölehed (1. klass

25

„Emakeelepäev“, 2. klass „Seiklus raamatukogus“, mis sisaldas ka intervjuu raamatukogu-

hoidjaga, 3. klass „Mika Keräneni looming“). Mehikoormas oli tundide teemadeks lugeja-

koolitus, teatmeteosed, meediaväljaanded jne. Räpinas on häid kogemusi suuremate õpilastega.

8. klassi teemaks oli ulmekirjandus, 10. klass tutvus „Minu …“ sarjaga, 9. klass tegi noorte-

raamatu sisukokkuvõtte ja andis raamatule hinnangu. Räpinas olid samuti kasutusel töölehed.

Tagasiside tundidele on olnud hea. Maakonnaraamatukogu lasteteeninduses rõhutatakse, et

tundide ettevalmistamisel arvestatakse alati õpetajate soovidega. Tundide temaatikat mõjutas

raamatuaasta.

Maaritsas õpetasid Rahvusarhiivi digikogude kasutamist arhiivipedagoogid Edith Eskor ja Liisi

Pabstel. Keskenduti kodu- ja perekonnaloole ning osales nii noori kui ka eakamaid huvilisi.

Individuaalkoolituste teemasid: e-posti ja suhtlusvõrgustiku konto loomine, e-ajakirjanduse

kasutamine, piletite ostmine, kaartide aktiveerimine, tekstitöötlus, mobiiltelefoniga seotud äpid,

Smart-ID seadistamine, turvaline veebikäitumine, manuse ja piltide lisamine kirjadele, tervise-

portaali kasutamine, valla kodulehelt info otsimine jne.

5.5.2 Koostööpartnerid

Koostööpartnerid on püsivad ja usaldusväärsed. Aasta oli väga koostöörikas. Kanepi valla

raamatukoguhoidjad märgivad koostöö tihenemist erinevate asutuste vahel ja kogukonnaga.

Näiteid koostööst haridusasutustega on lasteteenindust käsitlevas osas. Ülevaade pole kõike-

hõlmav.

Raamatuaasta korraldajad, peakomitee ja Eesti Kirjanduse Selts, nimeliselt Marja Unt, Triin

Ploom-Niitra, Toomas Kiho, Mart Jagomägi – Raamatuaasta avanäituse eksponeerimine koos

üritusega (Põlva, Räpina, Vastse-Kuuste), piltvaiba tikkimine (Räpina, Põlva, Valgjärve). Vaiba

tikkimisel oli palju koostööpartnereid: Räpina Kõrgem Aianduskool, Põlva käsitööklubi,

lionsklubi Põlva Gloria, Vastse-Kuuste naisteklubi Kolmapäev jt. Mart Jagomägi käis ka

Valgjärvel maakonna raamatukoguhoidjatele vaiba saamisloost kõnelemas ja muidugi tikkimas.

Kultuuriministeerium – ülevaated rahvaraamatukogude reformi kulust, edukad projektid

rahvaraamatukogude kiirendile, raamatukoguhoidjate tunnustamine, aruandlus.

Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas – Andrus

Kasemaa monumentaalmaali „Mahtra sõda“ demonteerimine raamatukogu-külakeskuse saalis

ja eksponeerimine sealsamas fragmentidena. Hilkka Hiiopi teemakoha esinemine. Väga hea

kogukonna ühisprojekt.

Rahvakultuuri Keskus, Taisto Uuslail – tööjuubilaride tunnustamine.

Rahvusraamatukogu – koolitused, aruandlus, keskraamatukogude direktorite õppereis, Ilona

Oeselg-Tigasingi (Veriora) kuulumine ÜÜRS-i töörühma, unistamistalgute läbiviimine (Põlva,

Vastse-Kuuste), rändnäitus kauneimatest raamatutest (Põlva, Vastse-Kuuste).

Kirjanike Liit, Liisi Iling – Eesti kirjanike autoriõhtu „Sõnaränd“ korraldamine.

Eesti Koostöökogu, Räpina Vallavalitsus, raamatukogud, kogukonna esindajad – dialoogiringid

Räpinas Võõpsu raamatukogu rekonstrueerimiseks.

Tartu Linnaraamatukogu, Mai Põldaas, Anu Amor-Narits – õppereis Poola (osales kaks

raamatukoguhoidjat), lugemissuve lõpetamine.

26

Põlvamaa Omavalitsuste Liit – tegevustoetus maakonnaraamatukogule, toetus ürituste läbi-

viimiseks, tunnustamine.

Põlvamaa Arenduskeskus – toetus üritustele.

Võru Instituut – lastekirjanduse päeva korraldamine.

Päästeamet – ennetuskoolitused korteriühistutele (Erastvere).

Kaitseliit (erinevad organisatsioonid) – Saverna, Ruusa, Põlva.

Tensi Reisid AS – abi maakonna raamatukoguhoidjate õppereisi korraldamisel Lätti.

Noortekeskused – teemapäev „Kuidas tulla toime suurte tunnetega“ Põlvas; koostöö õpilas-

malevaga Taevaskojas (puude ladumine); Vastse-Kuustes (pisiremont); Kanepis ühisüritused,

sh traditsiooniline jalutuskäik Actionboundi abil ehk Kanepi jõuluküla seikluslik virtuaalmäng).

Kultuuriasutuste ja noortekeskuse koostöö Kanepi vallas – jaaniloterii, õppereis Pärnumaale.

Põlva Gümnaasium – 2024. aasta sügisel algatas kool kogukonna mälumängu, mille esimese

hooaja võitis peamiselt maakonnaraamatukogu töötajatest koosnev võistkond. Tunnustusväärne

on Tartu Ülikooli üliõpilase Mattias Maidla osalemine võistkonnas. Koostati ka ühe vooru

küsimused, sealhulgas raamatuloost ja kirjandusest.

Hoolekandeasutused (laenutamine, ettelugemine, meisterdamine, elanike osalemine

raamatukoguüritustel) – Saverna, Leevi, Põlgaste, Himmaste, Kiidjärve, Põlva.

Mittetulundusühingud (kui nimest ei nähtu seos raamatukoguga, on see lisatud) – Jakob Hurda

Selts (Põlva), Eesti Õdede Liit (Põlva), MTÜ Himmaste, Kiidjärve Küla Selts, Vastse-Kuuste

naisteklubi Kolmapäev, seltsing Virmalise (Vanaküla), MTÜ Püsivus (Kiuma), Mooste mõisa

arendusselts, Mooste Veskiteater, Ruusa Kooli vilistlaskogu, Ruusa kultuuri- ja noorteühing,

Päri selts (Erastvere), MTÜ Taevaskoja, seltsing Vesipapp (Taevaskoja), Põlva käsitööklubi,

Kiidjärve küla selts, Thor Films OÜ (Kiidjärve), Mehikoorma arengu selts, Mehikoorma

seltsikeskus, Meistrite Kool OÜ (Mehikoorma), MTÜ Tegus Veriora, Rasina külaselts jne.

Asutusi – Tartu mänguasjamuuseum, Karilatsi vabaõhumuuseum, Räpina koduloo- ja aiandus-

muuseum, Räpina loomemaja, MTÜ Leevakk, AS Matrix Puit, Juta Taimed (talu), Palmi talu,

Kõivu talu, Palo talu, Palgi talu, Vahetare taluaed, Tekstiilitakso, Bonifatiuse Gild, Vana-Jüri

seebikoda jne.

Üksikisikuid on mainitud ka ülal, lisaks Marge Trumsi (Ruusa), Karin Pikk ja Volli Uiboupin

(Kiidjärve), Ilse Aigro (Valgjärve), Karin Luiv ja Riina Marran (Saverna), Ly Kamja (Põlva) jt.

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram)

☒ Raadio

☐ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (näiteks plakatid, ekraanid)

☒ Muud – üle-eestiline portaal www.kultuurikava.ee, Räpina valla kultuurisündmuste kalender

kultuur.rapina.ee

Tasulist reklaami aruandeaastal ei kasutatud. Suust-suhu reklaami kõrval peetakse väga

oluliseks sotsiaalmeediat. Võõpsus asus Instagrami kontot arendama gümnaasiumiõpilane,

muutes selle noortepäraseks. Maakonnaraamatukogu kojulaenutussektorisse paigutati ekraan

jagamaks infot valla raamatukogudes ja mujal toimuvate kultuuriürituste kohta (kultuurikeskus,

muusikakool).

6.2 Väljaannete publitseerimine

Väljaandeid ei publitseeritud.

Vallalehtedega on olnud koostöö järjepidev. Regulaarselt hoidis lugejaid Kanepi Teatajas

Saverna raamatukogu tegemistega (osa neist ülevallalised sündmused) kursis Karis Kuuseorg.

Põlva Keskraamatukogul on juba ammu rubriik jooksva kuu sündmuste tutvustamiseks Põlva

Teatajas. Ajalehe mahtu realistlikult arvestades tehakse ka ülevaateid sündmustest (kohtumised

loomeinimestega, võistluste tulemused jm). Allpool on väike ülevaade aasta olulise-

maid sündmusi käsitlevatest kirjutistest.

Artikleid Põlvamaa raamatukogude kohta:

Võõpsu raamatukogu ümberkujundamisest Võõpsu elutoaks / projekti „Võõpsu raamatukogu

visiooni kujundamine“ meeskond // Räpina Rahvaleht (2025) mai, lk. 3.

Ülevaade Räpina valla raamatukogude mittekasutajate ja kasutajate rahulolu-uuringust / Jane

Arusoo // Räpina Rahvaleht (2025) august, lk 4-5.

Räpina Raamatukogu lasteosakond läbis uuenduskuuri / Jane Arusoo // Räpina Rahvaleht

(2025) september, lk. 5.

Renoveeritud Põlgaste külakeskus avas pidulikult uksed / Kairi Luik // Kanepi Teataja (2025)

juuli, lk. 3.

Suvesumin 2025 [lastelaager] tõi rõõmu ja tegutsemisindu Erastverre / Katriin Raudsepp //

Kanepi Teataja (2025) oktoober, lk. 8.

28

Raamatukogud – nii lugemisvara hankimise kui kohtumiste paigad / Mari-Anne Leht //

Lõunaleht (2025) 18. detsember, lk. 9.

Aasta raamatukoguhoidjale meeldib eriti töö lastega: [Põlvamaa aasta maaraamatukoguhoidja

Külli Tohvri] / Mati Määrits // Lõuna-Eesti Postimees (2025) 6. november, lk. 7.

Raamatuvahetuskapid on nüüd ka Põlvas / Põlva Keskraamatukogu // Põlva Teataja (2025)

juuni, lk. 6.

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

• Jälgime rahvaraamatukogu seadusega seonduvaid arenguid ning tegutseme vastavalt

kehtivatele nõuetele.

• Jätkame maakonnapõhist töökorraldust, hõlmates komplekteerimist, koolitusi ja

koostöötegevusi.

• Pöörame jätkuvalt tähelepanu raamatukogu sisetöödele, sealhulgas raamatufondi

korrastamisele, selle kasutajasõbralikkuse parandamisele ning viidanduse arendamisele.

• Tähistame Põlva Keskraamatukogu 100. sünnipäeva ning koostame raamatukogu

ajalooraamatu.

• Valmib Põlva Keskraamatukogu ruumilahenduse ja sisekujunduse uuendamise

eskiisprojekt.

• Jätkame raamatukogude ruumiolude parendamist, et tagada kaasaegne, ligipääsetav ja

kasutajasõbralik keskkond.

Koostajad:

Külli Ots

Ainika Mägi

Kati Maidla

Kaie Puik

Direktor Kati Maidla

/allkirjastatud digitaalselt/