Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

Sisukord

1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 4

1.1 2025. aasta olulisemad sündmused .............................................................................. 4

1.2 Tegevused Eesti Raamatu Aastal ................................................................................. 5

1.3 Uued tegevused ja teenused ......................................................................................... 5

1.4 Aruandeaastaks seatud eesmärgid ............................................................................... 5

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks ............................................................ 6

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 6

2.1 Juhtimine ..................................................................................................................... 6

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus ......................................................................... 6

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu ................................................................................ 6

2.1.3 Raamatukogu arengukava .................................................................................... 6

2.2 Eelarve ......................................................................................................................... 7

2.2.1 Raamatukogu projektid ........................................................................................ 7

2.3 Personal ....................................................................................................................... 8

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses .................................................... 8

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine .................................................................... 8

2.3.3 Täienduskoolitused ............................................................................................... 8

2.3.4 Tunnustamine ....................................................................................................... 9

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................. 10

3.1 Hoone ja ruum ........................................................................................................... 10

3.2 Ligipääsetavus ........................................................................................................... 11

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele .............................................. 11

3.2.2 Koduteenindus .................................................................................................... 12

3.2.3 Teenused teistele asutustele ................................................................................ 12

3.3 Innovatsioon .............................................................................................................. 13

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused ....................................................................................................................... 13

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas ........................................ 13

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus ....................................................................... 14

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 14

4.1 Komplekteerimise põhimõtted .................................................................................. 14

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega ............................................. 14

3

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja hinnang

15

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang .................................................... 17

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang....................................... 17

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang ....................................................... 17

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust .................................................................. 18

4.8 Inventuurid ja mahakandmised .................................................................................. 18

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 18

5.1 Lugejaküsitlused ........................................................................................................ 18

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused .................................................................... 18

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused ....................................................................... 20

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele

teenustele juurdepääs ........................................................................................................ 20

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes 21

5.3.3 Lugejad ............................................................................................................... 21

5.3.4 Külastused .......................................................................................................... 21

5.3.5 Laenutused ......................................................................................................... 22

5.3.6 MIRKO teenus ................................................................................................... 23

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest ..................................................................................... 23

5.3.8 Infoteenindus, sh infopäringud ........................................................................... 24

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused ........................................................... 24

5.3.10 Tasulised teenused .............................................................................................. 25

5.4 Laste- ja noorteteenindus ........................................................................................... 25

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine .................................................... 26

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused ........ 26

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus ......................................................................... 27

5.5.1 Kasutajakoolitused ............................................................................................. 29

5.5.2 Koostööpartnerid ................................................................................................ 30

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 31

6.1 Väljaannete publitseerimine ...................................................................................... 32

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 32

LISA 1. Laenatud teavikute esikümme aastal 2025 ................................................................. 34

4

1 Aasta lühikokkuvõte

2025. aastal oli iga kuues Tallinna elanik Tallinna Raamatukogude lugeja. Iga neljas lugeja oli

noorem kui 18-aastane. Noorim lugeja sündis aastal 2025, vanim aastal 1927. Koju laenati üle

miljoni teaviku. Iga kolmas laenatud raamat oli lasteraamat. Iseteenindusseadmete vahendusel

laenati ja tagastati üle 680 teaviku päevas.

2025. aasta olulised märksõnad olid: iseteeninduslahenduste (miniraamatukogud

kaubanduskeskustesse ja iseteenindusraamatukogu), raamatukogu uue veebilehe ja siseveebi

arendamine, Tallinna Tondi raamatukogu uuenduskuur, Tallinna Kadrioru raamatukogu

kolimine uude asukohta ning raamatukogu arengukava koostamine aastani 2035.

Tallinna Raamatukogude rahuloluindeks üle-eestilisel rahvaraamatukogude rahulolu-uuringul

oli 10 palli skaalal 9,72.

1.1 2025. aasta olulisemad sündmused

31. mail 2025 suleti kolmeks ja pooleks kuuks remonditöödeks Tallinna Tondi raamatukogu.

Tingimused on külastajatele ja töötajatele märgatavalt paranenud – ruumid on kaasaegsemad,

mugavamad ja paremini ligipääsetavad. Esmakordselt sai laste- ja noorteteenindus omaette

ruumi, kus on suur ekraan raamatukogutundide ja sündmuste elavdamiseks.

9. detsembril 2025 suleti L. Koidula 12a hoone remonti mineku tõttu teise asukohta kolimiseks

Kadrioru raamatukogu. Raamatukogu teenindab lugejaid 2026.a märtsikuust aadressil Narva

mnt 63.

Tallinna Linnavalitsus otsustas anda Ukrainale, Korolenko-nimelisele Harkivi Riiklikule

Teadusraamatukogulehumanitaarabina raamatukogu kasutuseta raamatukogubussi. 2008. a

soetatud raamatukogubuss kuulus Tallinna Keskraamatukogule ja jäi kasutuseta, kui 2024. aasta

novembris võeti kasutusele uus ja kaasaegsem raamatukogubuss.

2025. aastal viidi uuesti läbi Pirita iseteenindusraamatukogu hange, et avada raamatukogu ka

aegadel, mil personal ei ole kohapeal. Samuti viidi läbi hange RFID raamatukappide ehk

miniraamatukogude paigaldamiseks kolme eri kohta avalikus linnaruumis, et muuta

raamatukogu nähtavamaks ja ligipääsetavamaks. Miniraamatukogud on plaanis avada

lugejatele märtsikuus ja Pirita iseteenindusraamatukogu aprillikuus 2026.

2025. aasta alguses sõlmiti viimane, neljas hankeleping iseteeninduse terviklahenduse

projektis, mille raames soetati laenutuskapp Lasnamäele Paepealse raamatukogu juurde.

2025. aasta alguses said lugejad hakata kasutama kõikides teenindusüksustes, v.a

raamatukogubussis, raamatute ja ajakirjade tagastamiseks RFID-põhiseid tarku

tagastusriiuleid, mis muutis raamatute tagastamise senisest veelgi mugavamaks.

2025. aasta detsembris valmis „Tallinna Raamatukogude arengukava aastani 2035“.

Arengukava raames valmis koostöös Tallinna Strateegiakeskuse ja Tallinna Linnaplaneerimise

Ametiga ka raamatukoguvõrgu planeerimise kaart, mis võimaldab teha andmepõhiseid otsuseid

raamatukoguhoonete asukohtade planeerimiseks.

5

Raamatukogu hankis jätkuvalt IP-põhised juurdepääsudEesti suurimatele

digimeediaväljaannetele (Delfi, Postimees, Õhtuleht, Äripäev), et tagada kõigile info, sh

arvamuste paljususe kättesaadavuse ühiskonnaelus osalemiseks ja kaasarääkimiseks.

2025. aastal jätkati raamatukogu uue brändingu juurutamist ja visuaalse identiteedi

kasutuselevõttu. Teenindusüksustes 2025.a paigaldatud keskselt hallatavatel ekraanidel olnud

plakatid kandsid juba kõik raamatukogu uut visuaalset identiteeti.

2025. algas Tallinna Huvikeskus Kullo uue hoone ehitus,kuhu on plaanitud ka

haruraamatukogu, ning jätkus raamatukoguruumide osas inventari, nõrk- ja tugevvoolu jms

sisendi täpsustamine.

1.2 Tegevused Eesti Raamatu Aastal

Eesti Raamatu Aastal olid fookuses eesti kirjanikud ja illustraatorid ning nende loomingu

tutvustamine eri sihtrühmadele. Aasta jooksul toimusid raamatukogudes kohtumised eesti

kirjanikega, loengud ja vestlusõhtud eesti kirjanduse ja kultuuri teemadel ning töötoad, kus

tutvustati eesti illustratsioonikunsti ja raamatuloome protsessi. Sündmused olid

osalejaterohked, toetades eesti keele ja kirjanduse nähtavust ning väärtustamist.

1.3 Uued tegevused ja teenused

2025. aasta alguses said lugejad hakata kasutama kõikides teenindusüksustes, v.a

raamatukogubussis, raamatute ja ajakirjade tagastamiseks RFID-põhiseid tarku

tagastusriiuleid. Teenus võeti väga hästi vastu.

Raamatukogudesse osteti lugejatele laenamiseks uued, värvilise ekraaniga e-lugerid Boox Go

Color 7, millel on e-tindi tehnoloogial põhinev puutetundlik ekraan. E-lugerisse on eellaetud

Eesti kirjandusklassika, kuid nendest saab mugavalt lugeda ja kuulata näiteks ka e-

raamatukogust OverDrive laenatud raamatuid.

Jätkati keeleõpet ja kultuurilist kohanemist toetavate raamatukogutundide arendamist.

1.4 Aruandeaastaks seatud eesmärgid

2025. aasta olulisemad eesmärgid olid seotud raamatukogude remontimise ja uuendamisega

ning iseteeninduslahenduste arendamisega. Remonditi pikka aega remonti oodanud Tondi

raamatukogu ja otsiti uued ajutised ruumid Kadrioru raamatukogule. Tehti ettevalmistusi

Südalinna raamatukogu noorteala sisearhitektuuri konkursi ja Kännukuke raamatukogu hoone

rekonstrueerimise projekteerimise hanke ettevalmistusega.

Uuesti viidi läbi Pirita iseteenindusraamatukogu ja RFID raamatukappide ehk

miniraamatukogude hange. Hanked õnnestusid, 2026. aastal on plaanis avada lugejatele nii

Pirita raamatukogu iseteenindusraamatukogu teenus kui miniraamatukogud Rocca al Mare

Keskuses, Ülemiste keskuses ja Tondiraba Jäähallis.

2025. aastal tegeleti raamatukogu uue veebilehe arendamisega ning veebilehe tekstide

toimetamisega. Uus veebileht avalikustatakse lugejatele 2026.a I poolel.

6

2025. aastal juurutati raamatukogudes digiekraanide lahendust. Digiekraanid paistavad

lugejatele hästi silma ning võimaldavad viia info raamatukogudes toimuva kohta paremini nii

lugejatele, kes juba raamatukogu külastavad kui ka raamatukogudest möödujateni (nendes

raamatukogudes, kus digiekraanid on saadud paigaldada suunaga õue).

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Tallinna Raamatukogude rahuloluindeks üle-eestilisel rahvaraamatukogude rahulolu-uuringul

oli 10 palli skaalal väga kõrge 9,72. Kuigi raamatukogu sai palju kiidusõnu, tehti ka palju

ettepanekuid. Täpsemalt saab lugeda punktidest 5.1 ja 5.2.

2 Juhtimine ja personal

Tallinn 1.

Elanike

arv

2.1 Registri-

koodiga

raamatu-

kogude arv

2.2 Kesk-

raamatu-

kogude arv

2.3 Haru-

raamatu-

kogude arv

2.4 Ränd-

raamatu-

kogude arv.

Raamatu-

kogubuss

2.Kokku

(2.2+2.3+

2.4)

3.Teenindus-

punktide arv

2025 462005 1 1 18 1 19 0

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

Muudatusi raamatukoguvõrgus ei tehtud. 9.12.2025 suleti ajutiselt kolimiseks Kadrioru

raamatukogu L. Koidula 12a hoone remonti mineku tõttu, raamatukogu teenindab järgmised

kolm aastat lugejaid aadressil Narva mnt 63.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Tallinna Raamatukogudel on kaks nõukogu – kogude kujundamise nõukogu ja

töökeskkonnanõukogu.

2.1.3 Raamatukogu arengukava

2025. aasta detsembris valmis „Tallinna Raamatukogude arengukava aastani 2035“.

Raamatukogu arengut planeeritakse läbi kuue strateegilise eesmärgi, mis on seatud vastavalt

arengustrateegia „Tallinn 2035“ strateegilistele sihtidele, arengustrateegia elluviimise

raamistikule ning strateegias kirjeldatud kultuuri valdkonna eesmärkidele ning

tegevusprogrammidele. Arengukava koostamisel lähtuti mitmetest uuringutest, nt koostöös

Tallinna Strateegiakeskuse ja disainiagentuuriga Velvet läbiviidud raamatukogu teenuste ning

kasutajate ja mittekasutajate ootuste kaardistamine ja analüüs 2023; MTÜ Ligipääsetavuse

7

Foorumi läbi viidud raamatukogude ligipääsetavuse audit 2023, „Kultuur, liikumisharrastused

ja elukvaliteet. Tallinlaste rahuloluküsitlus 2023“, „Eesti rahvaraamatukogude rahuloluküsitlus

6.-20.03.2025. Toimusid koosloometöötoad töötajatega, korraldati arutelu noortega teemal

„Milline võiks olla tuleviku raamatukogu?“. Koostöös Tallinna Strateegiakeskuse ja Tallinna

Linnaplaneerimise Ametiga valmis raamatukoguvõrgu planeerimise kaart, mis võimaldab teha

andmepõhiseid otsuseid raamatukoguhoonete asukohtade planeerimiseks.

2.2 Eelarve

Tulud ja kulud Seisuga

31.12.24 €

Seisuga

31.12.25 €

Muutus %

Tulud kokku (sh

investeeringud)

7 678 882 6 101 990 -20,5%

Kulud kokku (sh

investeeringud)*

7 678 864 6 100 977 -20,5%

Tööjõukulu** 3 664 309 3 764 036 2,7%

Komplekteerimiskulu 936 140 955 375 2,1%

sh KOV-lt 509 508 556 964 9,3%

sh riigilt 408 584 379 369 -7,2%

sh KuM-ilt 408 584 379 369 -7,2%

Investeeringukulu*** 2 242 851 469 582 -79%

sh KOV-ilt 2 219 259 443 794 -80%

sh riigilt 23 592 25 788 9,3%

sh KuM-ilt 23 592 25 788 9,3%

Infotehnoloogiakulu 563 088 234 876 -58,3%

Omatuluna laekus lugejate võlgnevustest kokku 73 527 €, tasuliste teenuste eest 20 460 €.

Raamatukogule mittevajalikke teavikuid müüdi 25 375 euro eest, laekunud tulu kasutati uute

teavikute ostmiseks.

2.2.1 Raamatukogu projektid

Projekti nimi Toetuse

allikas

Projekti

periood

Eraldatud

summa

Projekti

üld-

maksumus

Staatus

(lõpetatud,

käimasolev

vms)

Kirjanduslike

kohtumisürituste sari

lastele ja noortele „Mis

uudist, raamatukogu?“

Eesti

Kultuur-

kapital

01.09.2024-

11.07.2025

4940 5514 Lõpetatud.

2025. aastal

toetusest

kasutatud

2880 €.

Eesti kirjanduse

tutvustamine ja

Eesti

Kultuur-

kapital

02.01.2025-

11.01.2026

11 000 12 300 Lõpetatud.

Toetus

kasutatud

8

autoritega kohtumiste

korraldamine

2025. a täies

mahus.

Kirjanduslike

kohtumisürituste sari

lastele ja noortele „Mis

uudist, raamatukogu?“

Eesti

Kultuur-

kapital

01.08.2025-

31.07.2026

8240 9160 Käimasolev.

2025. a

toetusest

kasutatud

2720 €.

Tallinna

Keskraamatukogu

ligipääsetavuse

suurendamine

silmusvõimendite ja

iseteeninduslahenduste

abil

KuM 01.03.2024-

31.12.2025

49 380 143 710 2025. aastal

toetusest

kasutatud 25

788 €.

Miniraamatukogud

Tallinna elanike

liikumisteedel

KuM 01.02.2025-

31.12.2026

33 100 66 200 Käimasolev.

Kultuurkapitali toetused võimaldasid raamatukogul korraldada erinevatele sihtrühmadele

kirjandusega seotud üritusi ning maksta autoritele motiveerivat tasu. Kultuuriministeeriumi

arendusprojektide toetuste toel käivitatud arendus aitavad parandada teenuste ligipääsetavust.

2.3 Personal

Töötajate arv Täidetud töökohtade

arv (FTE)

160 140

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

2025. aastal toimus struktuuriüksuste nimetuste muutmine seoses brändimisega. Estonia pst 8

aadressil asuv hoone sai nimeks Tallinna Südalinna raamatukogu ja Liivalaia 40 aadressil asuv

hoone sai nimeks Tallinna Liivalaia raamatukogu.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

2025. aastal omandas ülikoolis bakalaureuse kraadi 3 töötajat. Neist üks töötaja omandas

ametikohale vastavate pädevustega seotud eriala. Raamatukoguhoidja kutset 2025. aastal ükski

töötaja ei omandanud.

2.3.3 Täienduskoolitused

2025. aastal osales koolitustel kokku 143 töötajat. Kokku toimus 202 koolitust, mille maht oli

1654 akadeemilist tundi.

9

Koolitusteema Koolituste arv

Juhtimine, sh projektijuhtimine 14

Digi- ja meediapädevused 64

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 5

Klienditeenindus 11

Kogude kujundamine ja haldamine 4

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 17

Kultuur ja kirjandus 26

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste

teenindus

2

Meeskonnatöö ja koostööoskused 1

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja

uuringud

1

Teenuste pakkumine ja arendus 23

Terviseedendus, liikumisharrastus

Muu (nimetada) 34

Enim koolitusi toimus digi- ja meediapädevuste valdkonnas, mis on tänapäeval kiiresti arenev

valdkond. Digipädevused peavad olema heal tasemel, et oleks võimalik elanikke juhendada

digioskuste arendamiseks ja digilõhe vähendamiseks. Tehisaru kiire areng on loonud olukorra,

kus sellega kursis olemiseks on vaja pidevalt end koolitada.

Raamatukoguhoidjal kui lugemisharjumuse edendajal ja kirjanduse soovitajal on oluline hoida

käsi pulsil ka kirjandusmaastikul, seega on kirjanduse teemalistel koolitustel alati oluline roll.

Uudiskirjandusega kursisolek võimaldab anda lugejatele paremaid kirjandussoovitusi.

Koolitaja, raamatukogutundide korraldaja ja läbiviija kuuluvad samuti raamatukoguhoidja

rollide hulka. Selle valdkonna koolitused võimaldavad raamatukoguhoidjatel korraldada

raamatukogus mõjusamaid raamatukogutunde ja muid arendavaid ja innustavaid sündmusi.

7. novembril toimus Aleksander Sibulale pühendatud raamatukoguhoidjate erialapäev "Kuidas

kasvab lugeja: kodu, kooli ja raamatukogu roll lugemisharjumuste kujundamisel", kus räägiti

laste ja noorte lugemisharjumusest. Erialapäev oli nähtav kõigile huvilistele YouTube’i

vahendusel.

2.3.4 Tunnustamine

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastapreemia sai teenindusdirektor Triinu Seppam-Saar

innovaatiliste raamatukoguteenuste arendamise, sh uue raamatukogubussi töö alustamise eest

Tallinnas, ning panustamise eest Eesti raamatukogunduse arengusse laiemalt. Auhinnaga Aasta

tegu linnaraamatukogus tunnustati Tallinna Keskraamatukogu lugemisprogrammi

„Lugemissõbrad“ läbiviijaid Jaanika Tappot ja Merle Tanilsood muu kodukeelega laste eesti

keele oskuse ja lugemishuvi arendamise eest.

Täiskasvanud Õppija Nädalal pälvis Haridus- ja Teadusministeeriumi koolitaja eripreemia

Tallinna Liivalaia raamatukogu raamatukoguhoidja Katrin Antonenko, kes on viimased viis

aastat aidanud muukeelsetel seenioritel õppida eesti keelt ja digioskuseid, korraldades

10

jalutuskäike, nutikoolitusi ja mäluklubisid. Tema tegevus on aidanud vanemaealistel

ühiskonnas paremini toime tulla ja tugevdada sidet Eesti kultuuriga.

Tallinn tunnustas 2025. aastal Tallinna Raekojas inimesi ja organisatsioone, kes on andnud

olulise panuse täiskasvanuhariduse edendamisse. Tallinna aasta õppija eripreemia sai Tallinna

Südalinna raamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja Daire Lüüs, aasta

koolitajana tunnustati Katrin Antonenkot.

2025. aastal pälvis Tallinna Keskraamatukogu aastapreemia Tallinna Südalinna raamatukogu

eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja Daire Lüüs, noortetöö preemia Tallinna

Kännukuke raamatukogu ja lastetöö preemia Tallinna Paepealse raamatukogu.

2025. aastal said kolleegipreemia järgmised töötajad: hea koostööpartner – Liivalaia

raamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna juhataja Jaanika Tappo, ideede generaator –

Nõmme raamatukogu raamatukoguhoidja Pirge Uudeküll, tubli uustulnuk – Nurmenuku

raamatukogu raamatukoguhoidja Kerli Persidski, tubli noortöötaja – Südalinna raamatukogu

eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja Margarete Pruus, usin töömesilane –

Pääsküla raamatukogu raamatukoguhoidja Ketlin Rauk, vapper raamatukoguhoidja – Sõle

raamatukogu raamatukoguhoidja Manana Kokhtashvili, IT-tark – Nurmenuku raamatukogu

juhataja Anastasia Morjakova, aasta parim projekti läbiviija – Südalinna raamatukogu

eestikeelse kirjanduse osakonna juhataja Tiina Põldmaa, majahaldjas – majandusosakonna

koristaja Margarita Vinogradova, kindel tugi – majandusosakonna juhataja Reelika Punab, usin

mesilaspere – Tallinna Raamatukogubuss.

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Raamatukogud paiknevad üle linna 19 hoones, üldpinnaga 14 351 m².

Seoses A.H. Tammsaare majamuuseumi remonti minekuga sõlmiti Tallinna Kadrioru

raamatukogu ruumide üürimiseks aadressil Narva mnt 63/2 üürileping kolmeks aastaks.

Nii endised Mauruse pubi ruumid Tallinna Südalinna raamatukogus kui erakooli kasutuses

olnud II korruse ruumid Tallinna Kännukuke raamatukogus on planeeritud vastavalt Südalinna

ja Kännukuke raamatukogude kasutusse. Projekteerimise hangete ettevalmistust alustati 2025.

aastal. Kännukuke raamatukogu rekonstrueerimiseks telliti energiaaudit ning saadi toetus

meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programm”

moderniseerimisfondi vahenditest. Nii Südalinna raamatukogu kui Kännukuke raamatukogu

projekteerimise hanked on plaanis läbi viia 2026. aastal.

Hoonete ja ruumide majandamiseks kulus 2025. aastal 440 559 € ilma km-ta (2024. aastal

422 844 € ilma km-ta). Kulude suurenemine oli seotud suures osas korrashoiu- ja

hooldustöödega, kuna muudelt kuludelt kokkuhoidmisega oli võimalus suurendada

korrashoiutööde eelarvet.

Raamatukogu tegevuseelarvest vahetati Pelguranna raamatukogu II korruse ja Liivalaia

raamatukogu valgustid LED-valgustite vastu, remonditi Kalamaja raamatukogu akvaarium

ning Männi raamatukogu välistrepp. Raamatukogu soetuste ja remonttööde investeeringutest

kaeti Tondi raamatukogu remont ja inventar summas 81 158 € ilma km-ta. Lisaks telliti

Südalinna raamatukokku koosolekuboks ning vahetati välja Pirita raamatukogu konditsioneer.

11

2025. aastal kasutati inventari soetamiseks 32 032 € ilma km-ta (2024. aastal 27 651 € ilma

km-ta). Tööriistalaekasse uute tööriistade ostmiseks saadi Tallinna linna õppeaedade

taotlusvoorust 3000 € (sh km).

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Ligipääsetavuse aspektid Jah/ei

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele

pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

Jah, korraldatud

tsentraalselt

Raamatukogu kodulehel www.keskraamatukogu.ee

(www.tallinnaraamatukogud.ee) on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

Jah, korraldatud

tsentraalselt.

Mitmes

raamatukogus?

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 2

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust Jah, korraldatud

tsentraalselt

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

11

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvalise abita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

8

Raamatukogus on nõuetele vastav invatualett 10

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul

viisil tagatud parkimisvõimalus

10

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

19

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 19

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 19

Raamatukogus on ruum vanemale ja lapsele 5

2023. aastal läbiviidud ligipääsetavuse audit kaardistas kõigi Tallinna Raamatukogude hoonete

kitsaskohad liikumis-, kuulmis- ja nägemispuude seisukohast. Raamatukogu tegeleb auditile

tuginedes ligipääsetavuse parandamisega vastavalt võimalustele. Parenduste tegemist

raskendab see, et paljudel juhtudel ei kuulu raamatukoguhooned raamatukogule ja samuti ei ole

ümbritsev territoorium raamatukogu oma.

Tallinna Kultuuri- ja Spordiametilt saadi 2025. aastal täiendav eraldis Sõle raamatukogu lifti

paigalduseks summas 73 594€ (sh km). Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet toetas

ligipääsetavuse fondist Väike-Õismäe raamatukogu kaldtee ehitust liikumispuudega inimeste

vajadustele vastavaks ning Nurmenuku, Pääsküla ja Sõle välisuste automaatselt avanevaks

ümberehitust kokku summas 30 000 € (sh km), ülejäänud osa 19 927 (sh km) kaeti raamatukogu

tegevuseelarvest.

Paepealse raamatukokku paigaldas hoone omanik tõstuk-tüüpi lifti, ehitas ümber tualettruumi

inva-wc nõuetele vastavaks ning paigaldas ventilatsiooni- ja jahutusseadmed.

12

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

Teavikute laenutus 1055 98

Telefoniseltsing 350 35

Koduteenindust pakume lugejatele, kel ei ole püsivalt või ajutiselt võimalik raamatukogu

külastada. Tänu sellele on nad kursis kirjandusega ning saavad vajadusel asjatundlikku

lugemisnõustamist ja vastused oma infopäringutele. 2025. aastal oli Tallinna Raamatukogudel

kokku 98 koduteeninduse lugejat (2024. aastal 99). Lugeda sooviti peamiselt uuemat kerget või

meeleolukat ilukirjandust, teadmiskirjandust (nt kunstialast kirjandust ja biograafiaid) ning

ajakirjanduslikke väljaandeid. Samuti nõustati lugejaid telefoni teel e-kataloogi, nutiseadmete

ja e-teenuste kasutamisel, statistikat selle kohta ei arvestatud.

Raamatukoguhoidjatega eelistati suhelda telefoni teel, et oleks võimalik ka niisama kirjandusest

vestelda ja suhelda. Koduteenindus on nende jaoks üksildust leevendav ja vaimset heaolu toetav

teenus, mida hinnatakse väga kõrgelt.

3.2.3 Teenused teistele asutustele

Teenused asutustele Laenutatud teavikute arv Osavõtjate

arv

„Mesilane Miti“ raamatutaru

teenus (rändkoguteenus)

lasteaedadele

Laenutatud teavikute arv kokku 20 057. Igas

lasteaias käiakse vähemalt kaks korda

aastas; kordade osas eraldi statistikat ei

koguta.

122

Rändkoguteenus teistele

asutustele

Statistikat ei koguta 11

2017. aastal alustatud lasteaedadele suunatud rändkoguteenuse „Mesilane Miti raamatutaru

lasteaias“ pakkumine jätkus ka 2025. aastal. Teenuse raames komplekteeritakse ja viiakse

lasteaiarühmadele laenuks kaste lasteraamatutega ning korraldatakse ka nende tagasitoomine

raamatukokku.

Teistele asutustele pakutakse mitmesuguseid teenuseid: raamatukogutunnid jm koolitused ja

üritused, ruumide rent jm tasulised teenused.

13

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised / infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem Sierra19

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 10

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

13

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 19

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (iseteenindus

väljaspool töötajate tööaega)

0

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta / individuaaltööruumi 19

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi / koolitusklassi /

tegelustuba

16

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

0

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks)

0

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 19

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 19

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 19

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

19

Raamatukogus saab värviliselt printida 14

Lisakuvar, klaviatuur ja hiir sülearvutile 19

Tahvelarvuti 5

Graafikalaud 2

Akupank 19

Innovatsioonilabor 3D-printeri, virtuaalreaalsusprillide jms 1

Fotostuudio hübriidkaameraga 1

Mälulabor filmi-, foto- ja dokumendiskanneriga 1

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

2025. aastal tegeleti RFID tehnoloogial põhinevate tagastusriiulite, laenutuskappide ja

iseteenindusautomaatide lugejatele tutvustamisega ning teenuse jooksvate küsimuste

lahendamisega (nt erinevad tehnilised tõrked, tarkvarauuendused). Laenutuskapi sai endale ka

Paepealse raamatukogu. Tuli leida lahendus iseteenindusseadmete kohandamiseks kolme

erineva kiibiga ID-kaardi lugemiseks peale riigi poolt 2025.a uute ID-kaartide kasutuselevõttu.

Seetõttu alates juulist 2025 väljaantud ID-kaardid lugejatel iseteenindusseadmetes enam ei

töötanud. Kuna kiibilt lugemise arendamine oli ette nägemata kulukas, siis otsustati tellida

seadmetele hoopis ID-kaardilt ja Eesti äpist kuvatava vöötkoodi lugemise võimekus, mis alates

detsembrist ka rakendati.

Viidi läbi riigihanked Pirita iseteenindusraamatukogu seadmete ning Rocca al Mare

Keskusesse, Ülemiste keskusesse ja Tondiraba Jäähalli iseteeninduslike miniraamatukogude

14

ostmiseks. Pirita iseteenindusraamatukogu võimaldab pikendada raamatukogu

lahtiolekuaegasid alates 16-aastastele teenuse kasutajaks registreeritud lugejatele.

Miniraamatukogust saab lugeja laenata nii, et valib endale raamatuid, võtab riiulilt ja sulgeb

miniraamatukogu ukse. Teisel poolaastal algasid mõlemad arendustööd, miniraamatukogud

toodi kohale detsembri lõpus. Uued teenused avatakse 2026. aasta kevadel.

2025.a paigaldati raamatukogudesse 18 keskselt hallatavat ekraani, kus kuvati infot

raamatukogu teenuste ja tegevuste kohta. Osad ekraanid paigaldati raamatukogudesse suunaga

õue. Ekraanidel kuvatavat sisu saab iga teenindusüksus ise hallata. 2025.a osteti lisaks veel 9

ekraani, mis paigaldatakse raamatukogudesse aastal 2026.

Südalinna raamatukogu muusika- ja filmisaali osteti videotöötluseks võimsam multimeedia

arvuti, Kännukuke raamatukogu sai 3D skänneri ja viis uut graafikalauda. Erinevates

teenindusüksustes vahetati uuemate ning seega kiiremate ja turvalisemate vastu välja osad laua-

ja sülearvutid, osteti digimeedia lugemiseks mõned tahvelarvutid ning esitluste jms

läbiviimiseks telerid.

Raamatukogule soetati uus juhtmevaba mikrofonidega kõlar, mille abil on võimalik

väliüritustel või suuremas siseruumis toimuval sündmusel heli võimendada või muusikat

mängida. Kõlariga saab ühendada ka olemasolevad juhtmevabad mikrofonid.

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

2025. aastal logiti Tallinna Raamatukogude lugejate poolt Minu ESTERisse 207 957 korral

(2024. aastal 204 424 korda).

2025. aasta jooksul ringles iseteenindusseadmete vahendusel 205 278 teavikut (2024.a 65 775),

sh teostati 88 828 laenutust (2024.a 29 667) ja 116 450 tagastust (2024.a 36 108).

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Tallinna Raamatukogud juhinduvad komplekteerimisel rahvaraamatukogude töökorralduse

juhendist, kultuuriministri 09. jaanuari 2015.a määrusest nr 1 „Rahvaraamatukogudele

riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ ning raamatukogu direktori

27. oktoobri 2023.a käskkirjast nr 1-2/35 „Teavikute komplekteerimine“, mis on avaldatud ka

raamatukogu veebilehel.

2025. aastal Venemaal tegutsevate kirjastuste välja antud raamatuid ja perioodikat Tallinna

Raamatukogudesse ei ostetud. Raamatukogu püüdis leida võimalusi venekeelse raamatu

tellimiseks väljastpoolt Venemaad, kuid valik oli väike.

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

2025. aasta lõpuks oli Tallinna Raamatukogude kogudes kokku 787 081 raamatut, 14 720

auvist, 414 elektroonilist teavikut, 5034 muud teavikut, 12 277 e-raamatut, 4073 arvutivõrgus

olevat audioraamatut, 126 e-nooti, 4081 ajakirja aastakäiku ning 6547 e-jadaväljaande

nimetust.

15

Ilu- ja lastekirjandus moodustas raamatute eksemplaarsusest 63,1% ja teadmiskirjandus 36,9%.

64,8% Tallinna Raamatukogude raamatutest olid eestikeelsed ja 35,2% võõrkeelsed.

E-raamatute (sh e-audioraamatute) puhul oli ilukirjanduse osakaal 74% ja teadmiskirjanduse

osakaal 26% eksemplaridest. Eestikeelseid e-raamatuid oli 29%, võõrkeelseid 71%

eksemplaridest.

Tallinna Raamatukogudes oli füüsiliste teavikute (raamatud, noodid, auvised, elektroonilised

teavikud, muud teavikud, ajakirjade aastakäigud) ringlus 2025. aastal 2,0, e-raamatukogu

OverDrive teavikute (e-raamatud, e-audioraamatud, e-ajakirjad) ringlus 6,2. E-raamatute

ringlus oli 3,3 ja audioraamatute ringlus 10,0. Kõikide kogude ringlus kokku oli 2,1, mis on

rahvaraamatukoguteenuse kvaliteedihindamise mudeli järgi eeskujulik tase (eeskujulik tase

algab ringlusest 1,2).

Tallinna Raamatukogude kogude uuenemise protsent oli 2025. aastal 5,4%, mis on

rahvaraamatukoguteenuse kvaliteedihindamise mudeli järgi rahuldaval tasemel, jäädes natuke

alla hea taseme (alates 6%).

Selleks, et teosed oleksid lugejatele e-kataloogis ESTER leitavad, tegelesid Tallinna

Raamatukogude töötajad 2025. aastal kokku 5362 bibliokirjega. Täiskirjeid tehti 2906,

kiirkirjeid 18 ja parandati 2521 kirjet.

E-kataloogi ESTER lisati 2025. aastal kokku 56 895 eksemplarikirjet (sh 39 995 raamatut,

69 nooti, 144 auvist, 19 elektroonilist teavikut, 9420 ajakirja, 212 ajalehte ning 1388 muud

teavikut).

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Komplekteerimiseks

eraldatud summad

2025.a 2024.a 2023.a

Kohalik omavalitsus (KOV) 556 964,85 €

(59,5%)

509 527,00 €

(55,5%)

497 092,10 €

(55%)

Riik 379 369,00 €

(40,5%)

408 584,00 €

(44,5%)

407 115,00 €

(45%)

KOV + riik KOKKU 936 333,85 € 918 111,00 €

(100%)

904 207,10 €

(100%)

Annetused, asendused jms 19 042,65 € 18 047,47 € 14 162,27 €

KÕIK KOKKU 955 376,50 € 936 158,47 € 918 369,37 €

2025. aastal eraldati kultuuriministri käskkirjaga eelarvevahenditest toetust

„Rahvaraamatukogude teavikud“ 7,15% väiksemas mahus kui aasta varem. Kohaliku

omavalitsuse poolt eraldatud komplekteerimiseks mõeldud summa 2025. aastal suurenes, sest

lisaeelarvest leiti võimalus kompenseerida riigipoolse teavikute toetuse kärbe.

2025. aastal kujunes ühe raamatu keskmiseks hinnaks 14,79 eurot (2024. a 14,80 €), sh

eestikeelse raamatu keskmiseks hinnaks kujunes 15,06 eurot (2023. a 15,09 eurot) ja võõrkeelse

raamatu keskmiseks hinnaks 11,46 eurot (2023. a 12,09 €). Võõrkeelse raamatu

16

komplekteerimisel eelistati pehmekaanelist trükki, mis on üldjuhul kõvakaanelisest raamatust

odavam.

Üldistatult võib öelda, et teavikute hinnamuutus 2025. aastal ei olnud selline, kui võis aasta

algul juulikuist käibemaksu tõusu silmas pidades prognoosida. Võrreldes 2024. aastaga jäi

raamatukogu jaoks trükiraamatu hind sisuliselt samale tasemele. Trükiraamatu keskmise hinna

tõusu raamatukogu jaoks on aidanud ohjeldada riigihankest tulenev pakkujate vaheline

konkurents.

Ostudena saadi 2025.a raamatuid juurde 38 596 eksemplari, sh eesti keeles 36 751 (87,6%) ja

võõrkeeltes 5217 eksemplari (12,4%). Juurdetulekust moodustas ilukirjandus 29 106

eksemplari (69,4%) ning teadmiskirjandus 12 862 eksemplari (30,6%).

E-raamatukogu OverDrive administreerimismoodulis sai valida erineva litsentsimudelitega e-

raamatuid ja e-audioraamatuid. Kasutusel on kuus litsentsimudeli tüüpi:

• laenutuskordade litsentsimudel ühe kasutajaga;

• laenutuskordade litsentsimudel mitme samaaegse kasutajaga;

• ajalise piiranguga litsentsimudel ühe kasutajaga;

• ajalise piiranguga litsentsimudel mitme samaaegse kasutajaga (simultaneous use);

• mitme tingimusega litsentsimudel ühe kasutajaga;

• aegumatu litsentsimudel (one copy / one user);

• kasutuskorra litsentsimudel mitme samaaegse kasutajaga (cost per circ).

OverDrive’i e-raamatukogusse komplekteeriti e-raamatuid peamiselt inglise keeles (919

litsentsi), teistest keeltest hangiti litsentse saksa-, prantsuse-, hispaania-, rootsi-, ukraina- ja

venekeelsetele e-raamatutele (kokku 44 litsentsi). Väiksemate keelte puhul eelistati valiku

tegemisel raamatuid lastele ja noortele. 2024. aastal osteti enim (41,1%) e-raamatute litsentse

ajalise piiranguga mudeliga, mida saab lugeda üks kasutajaga korraga. Järgnesid mitme

aegumistingimusega litsentsid, mis moodustasid 26,1% kõikidest ostetud e-raamatute

litsentsidest. Aegumatu litsentsimudeliga e-raamatud moodustasid 7,6%.

E-audioraamatuid osteti OverDrive’i 429 uut nimetust ja 2044 litsentsi, mille hulgas on ka

eelnevatel aastatel kogusse lisatud e-audioraamatute lisalitsentsid. Annetusi kogusse ei

lisandunud.

Peamiselt osteti e-audioraamatuid inglise (1104 litsentsi) ja eesti keeles (926 litsentsi). 2025.

aastal osteti enim audioraamatute litsentse ühe kasutajaga kasutuskordade piiranguga (44,2%)

ja ajalise piiranguga (35,4%) litsentsimudeliga. Aegumatud litsentsid moodustasid 9%.

2025. aastal oli Tallinna Raamatukogudel võimalik osta 90 (2024.a 97,2) raamatut 1000 elaniku

kohta; arvestades 2025. aasta üldist juurdetulekut (sh annetused), siis 106 raamatut 1000 elaniku

kohta. Mõlemal juhul jäävad näitajad alla rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise mudeli

kogude kujundamise osa rahuldava taseme, milleks on 200 raamatut 1000 elaniku kohta. Selle

põhjuseks on muuhulgas riigipoolse teavikute toetuse jagamisel Tallinna Keskraamatukogule

kehtestatud koefitsient 0,6, mille tõttu eraldab riik ühe Tallinna elaniku kohta peaaegu poole

väiksema summa kui muude regioonide rahvaraamatukogudele.

17

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Tallinna Raamatukogudesse on ostetud kõik suuremad Eestis ilmuvad üleriigilised päeva- ja

nädalalehed nii paberil kui digiväljaannetena.

2025. aasta trükiperioodika tellimiseks toimus 2024. aasta oktoobris avatud hankemenetlus

„Perioodiliste trükiväljaannete tellimine Tallinna Keskraamatukogu osakondadele ja

haruraamatukogudele koos kohalekandega 2025. aastal“. Riigihankega telliti 2025. aastal 96

nimetust Eestis ilmuvaid väljaandeid ning 41 nimetust väljaspool Eestit ilmunud väljaandeid,

kokku 921 ajakirja ja 253 ajalehe aastakäiku. Lisaks saadi annetustena 10 nimetust ajalehti ja

15 nimetust ajakirju.

Eesti ajakirjandusväljaanded on viimastel aastatel vähendanud paberlehtede ilmumissagedust

või ilmuvad väljaanded ainult veebis, seetõttu on Tallinna Raamatukogud hankinud lugejate

jaoks ligipääsud digiperioodikale. Eesti digiperioodikale kulus 2025. aastal kokku 37 242,12 €

(2024. a 37 025,12 €). 2025. aastal oli Tallinna Raamatukogudes IP-põhiselt võimalik lugeda

järgmiste Eesti meediamajade tasulist veebis avaldatud sisu:

• Delfi Meedia AS – Delfi Äripakett kõikides teenindusüksustes;

• AS Postimees Grupp – Postimees Grupi ajalehed kõikides teenindusüksustes;

• AS Õhtuleht Kirjastus – ÕK+ PAKETT ÄRI kõikides teenindusüksustes;

• AS Äripäev – Äripäev PRO kõikides teenindusüksustes;

• Geenius.ee – juurdepääs alates 2025.aasta oktoobrist kõikides teenindusüksustes.

Võõrkeelseid e-ajakirju saavad Tallinna Raamatukogude lugejad laenata OverDrive’i

e-raamatukogust. 2025. aasta lõpu seisuga oli kogus 6524 nimetust. E-ajakirjade litsentsimudel

võimaldab piiramatut arvu samaaegseid kasutajaid (simultaneous use), seetõttu ei ole e-

ajakirjadel järjekordi. Lugejate hulgas on need populaarsed: e-ajakirjade laenutused

moodustavad 40% kõikidest aasta jooksul OverDrive’is tehtud laenutustest.

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Auviseid osteti 2025.a 147 nimetust, kokku 148 eksemplari, komplekteerimisel keskenduti

peamiselt lastele ja noortele suunatud auvistele. Auviste ostudest 106 eksemplari olid CD-d, 24

DVD-d ja 20 LP-plaati. Muusika ja filmid liiguvad pigem voogedastusse ning füüsiliste

kandjate kasutatavus on seetõttu väike. Elektroonilisi teavikuid (arvutimänge) lisandus Tallinna

Raamatukogudesse ostudena 16 nimetust, kokku 18 eksemplari.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

2025. aastal lisandus Tallinna Keskraamatukogu kogusse muu teaviku ostuna 580 eksemplari

seemneid, 474 laua-, mõtte- ja liikumismängu, 22 e-lugerit, 10 tööriista, kokku 1093

eksemplari.

Muude teavikute annetusi sai raamatukogu 2025. aastal 220 eksemplari (2024.a 419

eksemplari): 126 lauamängu ja 94 eksemplari seemneid. Lisaks osteti 2025. aasta lõpus

raamatukogule annetatud 170,00 euro eest 11 lauamängu.

18

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Võrreldes 2024. aastaga vähenes kingitud teavikute arv 5,2% (2024. aastal 3230 annetust).

Annetused moodustasid raamatute, auviste ja elektrooniliste teavikute juurdetulekust 7,3%

(2024. a 6,9%). Kõige rohkem annetati ilukirjandust (2177 eksemplari).

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

2025. aastal viidi inventuur läbi kahes raamatukogus: Kännukuke raamatukogus ja remonti

minevas Tondi raamatukogus. Kahjuks osutus uue inventuuritarkvara- ja seadmetega

inventuuride tegemine prognoositust ajamahukamaks, kuna tarkvara ei suuda kõiki kiipe

tuvastada.

2025. aastal kanti maha inventuuride käigus selgunud puuduolevad teavikud, lagunenud ja

aegunud sisuga teavikud, lugejate poolt kaotatud teavikud. Teavikud, mida oli liigses

eksemplaarsuses ja mida ei oldud ammu laenatud, pakuti esmalt teistele linna asutustel ja

suunati müüki. Müüki suunatud raamatuid saab osta raamatukogudes olevatelt müügiriiulitelt

ja raamatukogu poolt korraldatud täikadelt.

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Kultuuriministeeriumi tellimusel ja Eesti Rahvusraamatukogu eestvedamisel toimus 6. –

20.03.2025 Eesti rahvaraamatukogude rahulolu-uuring. Tegemist on uue Kultuuriministeeriumi

tulemusmõõdikuga, mida piloteeriti kõikides Eesti rahvaraamatukogudes aastal

2024. Küsitluses oli üks küsimus rahulolu väljendamiseks (10 palli skaalal) ja võimalus lisada

ka kommentaare – mis meeldis ja mis võiks olla teisiti.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

2025. aastal saadi tagasiside 1869 lugejalt, rahuloluindeks oli 9,72(pilootuuringus 2024.a 9,6).

Küsitlust viidi läbi kõikides raamatukogu teenindusüksustes ning tagasiside sai anda ka

veebivormi vahendusel (viimast kasutas 546 lugejat ehk 29,2% vastanutest).

1869st vastanutest kasutas võimalust anda pikemat tagasiside teeninduskorralduse, personali,

kogude ja/või raamatukogu keskkonna kohta 1792 vastanut ehk 95,8% vastanutest. Tagasiside

jagunes järgmiselt: personali kohta andis tagasiside 77,3% vastanutest, kogude kohta 64,8%

vastanutest, teeninduskorralduse kohta 60,7% vastanutest ja keskkonna kohta 54,7%

vastanutest.

Avatud vastustest võib järeldada, et kõige olulisemaks peeti rahulolu hindamise juures just

personali, raamatukoguhoidjate lahkust, sõbralikkust ja asjatundlikkust. Personali kohta saadud

tagasiside oli valdavalt positiivne, tihti kirjutati ülivõrdes, kuid kasutati ka võimalust rääkida

ära hinge jäänud mured teeninduskogemuse kohta laiemalt.

19

Ja kuigi iseteeninduslahenduste kasutuselevõttu hinnati väga kõrgelt, toodi välja nii

raamatukogudes sees olevaid iseteenindusautomaate ja tagastusriiuleid kui õues olevaid 24/7

laenutuskappe, oli ka neid, kes ütlesid, et nemad tahavad minna ikkagi raamatukoguhoidja

juurde, kes neile kirjandust soovitab, naeratab ja, kui aega rohkem, ka juttu ajab. Kuna vastajate

vanust uuringu raames ei küsitud, siis võib vaid kogemusest eeldada, et raamatukoguhoidjaga

soovivad suhelda rohkem lapsed, kes otsivad täiskasvanu tähelepanu ja tunnustust, ja eakad,

kes tunnevad, et on jäänud üksikuks. Murena toodi välja, et kohati on raamatukoguhoidja juurde

liiga pikad järjekorrad ning vahel ei ole üldse kedagi teenindusletis.

Ettepanekuid tehti nö seinast seina, nt tehti ettepanekuid raamatukogu kasutamise eeskirja ja

sisekorra paindlikumaks muutmiseks. Iseteeninduslahenduste osas nt märgiti, et tagastusluuk

võiks olla kõikides raamatukogudes. Samuti avaldati nt soovi, et raamatukogu võiks olla kauem

avatud. Ettepanekud puudutasid ka e-kataloogi ESTER võimalusi, raamatukogu veebilehte,

interneti kiirust, ürituste ja kasutajakoolituste temaatikat ja aega, tasuliste teenuste hinda, ruumi

sisustust jms. Kirjutati ka sellest, et raamatukogu asub kodust liiga kaugel.

Ruumide osas mainiti enim just ruumipuudust. Konkreetselt toodi ruumipuudus välja 14

haruraamatukogus(Kadrioru, Kalamaja, Liivalaia, Männi, Männiku, Nurmenuku, Pelguranna,

Pirita, Sõle, Sääse, Südalinna, Tondi, Torupilli ja Väike-Õismäe raamatukogus) ja

raamatukogubussis. Välja toodi privaatsete lugemisnurkade ja -pesade vajadus, istumiskohtade

puudus nii lastele kui täiskasvanutele eri aladel (nt lastealadel ja lugemissaalides), et saaks

kohapeal lugeda ja õppida, ning sooviti vaikset ala rahulikult lugemiseks.

Lastealasid peeti väga väikseks, näiteks toodi välja, et väikelaste ja algklasside laste vanematel

ei ole kuskil olla või et lapsed ise lihtsalt ei mahu raamatukogus olema. Üks vanem isegi märkis,

et ruumipuuduse tõttu ei võta ta last raamatukokku kaasa. Samuti sooviti, et raamaturiiulite

vahel oleksid laiemad vahed, et kirjandust oleks võimalik valida ka mitmel lugejal korraga ja

lugejad mahuksid üksteisest paremini mööduma. Sooviti rohkem rühmaruume, videosaale ja

mõnusaid istumiskohtasid, et mitu sõpruskonda saaks korraga raamatukogus aega veeta.

Sooviti ka õppimisruume, kus hea veebikoolitustel osaleda. Ühe tagasiside lõpus oli toodud, et

„Tallinnas oleks uhkuse asi ja suur võit teha oma Oodi.“

Remondi vajadus toodi ära viies haruraamatukogus (Kadrioru, Liivalaia, Tondi, Torupilli ja

Väike-Õismäe raamatukogus). Lisaks märgiti eri raamatukogudes kaasaegsema sisustuse

vajadus (alates teenindusletist lõpetades istumiskohtadega). Tehti ettepanekuid nagu lift

raamatukogu teisele korrusele pääsemiseks Sõle raamatukogus, korralik kaldtee raamatukokku

sisenemiseks Väike-Õismäe raamatukogus ning ventilatsiooni vajadus Pelguranna, Südalinna

ja Tondi raamatukogus.

Murekohad kogude osas olid peamiselt seotud sellega, et uudiskirjandust ja koolis soovitatud

kirjandust võiks olla rohkem ning raamatute valik võiks olla üleüldiselt suurem, nii ilu- kui

teadmiskirjanduse osas. Tähelepanu juhiti ka nö liiga „ära loetud“ raamatutele. Puudust tunti

eesti keele õpikutest, vene- ja ingliskeelsest uudiskirjandusest. Sooviti rohkem raamatuid ja

mänge lastele igas vanuses, alates väikelastest lõpetades noortega. Ettepanekuid tehti ka kogude

paigutuse ja viitade osas.

Tehtud ettepanekud on raamatukogu valdkondlike spetsialistide poolt läbi analüüsitud. Osad

lugejate soovid olid raamatukogul küsitluse toimumise ajal juba ka plaanis ja n.ö töös, nt remont

Tondi raamatukogus või uus raamatukogu veebileht. Osad lugejate soovid, nt suuremate

ruumidega seonduvad, vajavad pikemalt planeerimist.

20

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

2025. aastal kasutas Tallinna Raamatukogude teenuseid ca 72 900 registreeritud lugejat,

lisanduvad need, kes külastavad või kasutavad teenuseid, mis ei eelda lugejaks registreerimist.

Lugejatest 24,4% olid alla 18-aastased lapsed ja noored.

Paberraamatute koju laenamise võimalust kasutasid ca 68 200 lugejat ning laenutusi (ilma

pikendusteta) oli ca 924 000. Laenutusi koju kokku koos pikenduste ja e-raamatute laenutustega

oli ca 1,7 miljonit. Laenutustest ca 78,2% moodustasid ilukirjanduse laenutused. Eestikeelse

kirjanduse laenutused moodustasid laenutustest ca 75,3% ja lastekirjanduse laenutused ca

30,8%.

Iseteenindusseadmete vahendusel laenati ja tagastati kokku ca 205 000 teavikut, sh 43,3%

moodustasid laenutused ja 56,7% tagastused. Ca 177 700 raamatut tagastati mõnda teise

haruraamatukokku, st ei tagastatud raamatukokku, kust raamat laenati. Lisaks tagastati

raamatuid tagastusluugi kaudu ajal, mil raamatukogud olid suletud, seda võimalust kasutas

hinnanguliselt ca 31 700 lugejat.

Raamatutele oli ootejärjekordi ca 39 500 (ainult täidetud tellimused, st ei sisalda

ootejärjekordade tühistamisi, kui raamat saadi nt mujalt varem vms).

Raamatukogu külastati ca 909 400 korral, st raamatukogu külastas ca 3020 lugejat päevas.

Lisaks külastati raamatukogu virtuaalselt. Lugejateeninduses vastati ca 45 400 telefonikõnele

ja 43 300 e-kirjale, lisaks vastati küsimustele erinevates sotsiaalmeediakanalites. Kokku vastati

27 900 infopäringule (ei sisalda töökorralduslikke küsimusi ja raamatute leidumuspäringuid).

Lugejate osalus individuaalkoolitustel oli ca 14 800 (sh ette planeerimata juhendamised,

nõustamised) ja rühmakoolitustel 30 700. Raamatukogus kohapeal toimus ca 1370 üritust, kus

oli osalusi kokku ca 36 800.

E-kataloogis ESTER teostati Tallinna Raamatukogude skoopides ca 1,45 miljonit otsingut ja

veebilehte külastati ca 492 000 korda. Sotsiaalmeediakanalitesse tehti 1200 postitust, sh FB

lehevaatamisi oli ca 2,56 miljonit ja lugemisblogisid „Loe mind!“ ja „Lugemiselamused“

külastati kokku rohkem kui 100 000 korda.

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

2025. aastal oli lugejatele kasutamiseks kokku 170 internetiühendusega arvutitöökohta. Aasta

jooksul oli arvutiseansse kokku 47 974 (2024.a 45 582) ning arvuteid kasutati ca 37 470

(2024.a 35 221) tundi ehk võrreldes eelneva aastaga kasutati arvuteid taas veidi enam.

Raamatukogu arvutitöökohti kasutasid teiste hulgas ka lugejad, kel olid kodus endal ainult

nutiseadmed või vanemad ja kehvemad arvutid, millega kõiki toiminguid lihtsalt enam teha ei

saanud (nt ID-kaardiga avaldusi digiallkirjastada jms). Uue arvuti ostmist peeti tihti liiga kalliks

väljaminekuks. Arvuteid kasutasid ka lapsed ja noored, kes tahtsid koos sõpradega midagi ette

võtta ning nii jõuti raamatukokku ka arvutimänge mängima.

21

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

2025. aasta alguses sõlmiti viimane, neljas hankeleping iseteeninduse terviklahenduse

projektis, mille raames soetatati laenutuskapp Lasnamäele Paepealse raamatukogu juurde ning

24/7 tagastusautomaat Pelguranna ja Nurmenuku raamatukokku. Jätkusid ettevalmistused

miniraamatukogude ja iseteenindusraamatukogu avamiseks 2026. aastal.

Jätkati keeleõpet ja kultuurilist kohanemist toetavate teenuste arendamisega: lõimitud aine- ja

keeleõppe (LAK-õppe) põhimõtteid järgivate raamatukogutundide arendamine, et toetada

haridusasutusi eestikeelsele õppele üleminekul ja haridusprogrammi „Lugemissõbrad“

arendamine, et toetada õpilaste eesti keeles lugemise oskust, suurendada lugemishuvi ja

pakkuda lugemisel eduelamusi. Viimane kutsub muu kodukeelega 7–11-aastaseid lapsi eesti

keelt harjutama. Raamatukogus ootavad väikeseid lugemissõpru 13–19-aastased noored

vabatahtlikud ehk suured lugemissõbrad, et koos raamatuid lugeda.

5.3.3 Lugejad

Lugejad 2024 Lugejad 2025 Muutus (+-)

72 359 72 936 + 577

2025. aastal kasutas raamatukogu teenuseid 72 936 registreeritud raamatukogu lugejat.

Võrreldes aastaga 2024 tõusis lugejate arv 577 lugeja ehk 0,8% võrra.

Kuigi seoses ELLU sulgemisega 2024.a II pooles sai prognoositud järgnevatel aastatel laenajate

arvu langust vähemalt ca 5000 laenaja võrra (2023. aastal kasutasid ainult e-raamatukogu

ELLU teenust, st trükiraamatuid ei laenanud, 5099 tallinlast) ning venekeelset kirjandust on

komplekteeritud varasemast oluliselt vähem, siis lugejate arv on jäänud enamvähem stabiilseks

ja laenajate arv vähenes prognoositust umbes poole võrra vähem. Võib eeldada, et mõju on

toonud nii raamatukogu poolt korraldatud raamatukogutunnid, üritused kui aktiivne teenuste

reklaam, kuid kindlasti ka elukalliduse tõus - kui majandusel läheb kehvasti, kasutatakse

raamatukogusid alati rohkem.

2025. aastal olid 24,4% Tallinna Raamatukogude lugejatest alla 18-aastased ja 11,7% vanemad

kui 65-aastased isikud. Kui vaadata lugejagruppe vanuse lõikes kümnenditega, siis olid kolm

suuremat lugejarühma vanus 10 – 19 (22,2% lugejatest), vanus 40 – 49 (19,4% lugejatest) ja

vanus 30 – 39 (14,8% lugejatest). 70,4% lugejatest olid naissoost.

5.3.4 Külastused

Ainult füüsilised

külastused 2024

Ainult füüsilised

külastused 2025

Muutus 2025

vs 2024 (+-)

907 477 909 353 +1876

22

Füüsiliste külastuste statistikat mõjutasid 2025. aastal raamatukogude plaanilised sulgemised

remondiks ja kolimiseks ning muutused teenuste tarbimisharjumuses ja metoodikas (2025.

aastast Tallinna Raamatukogud telefoniteenindust külastuste statistikas enam ei kajasta).

Inimeste harjumused ning ootused avalikule ruumile on võrreldes COVID-eelse ajaga

muutunud. Soovitakse, et raamatukogus oleks rohkelt ruumi, sh rühmatööruume ja privaatseid

töökohti lugemiseks ja arvutis õppimiseks/töötamiseks. Eelpool toodut kinnitas ka 2025.a

läbiviidud Eesti rahvaraamatukogude rahulolu-uuring Tallinna Raamatukogudes.

Teenindusüksustes vastati 2025. aastal 45 360 telefonikõnele – vastati küsimustele ja

infopäringutele, nõustati kirjanduse valimisel, võeti vastu teavikute ettetellimise soove.

Lugejaid teenindati ka veebi teel. Teenindusüksustes vastati 2025. aastal 43 312 e-kirjale. Palju

suhtlust toimus ka sotsiaalmeediakanalis Facebook, aga selle kohta eraldi statistikat ei arvestata.

Raamatukogu kodulehte külastati 491 725 korral, blogisid „Loe mind!“ ja „Lugemiselamused“

külastati 104 821 korral, Facebooki lehe vaatamisi (page views) oli meie jaoks rekordilised

2 556 383 ja YouTube’is vaadati videoid 17 749 korda. Aasta lõpuks oli Instagramis

raamatukogu konto jälgijaid 1341 ja TikTokis 1238. E-kataloogis ESTER tehti Tallinna

Raamatukogude skoobis 1 446 330 otsingut.

5.3.5 Laenutused

Kuigi e-raamatukogu ELLU suleti alates 01.07.2024 ja sellega seonduvalt vähenes laenutuste

arv eestikeelsete e-raamatute e-laenutuste võrra, ja venekeelset uudiskirjandust aastast 2022

enam Venemaalt ei osteta (võrreldes aastaga 2022 on venekeelse kirjanduse laenutuste arv

kahanenud 23%), on laenutuste arv üldjoontes püsinud stabiilsena. Laenutuste arvu langust

aitas pidurdada iseteenindusseadmete kasutuselevõtt ja võib eeldada, et ka inimeste kehvem

majanduslik olukord, mistõttu eelistati raamatute ostmisele raamatute raamatukogust laenamist.

Laenutused

kokku 2024

Laenutused

kokku 2025

Muutus (+-)

1 927 519 1 897 733 - 29 786

2024 2025 Muutus

(+-)

Laenutused koju koos e-

raamatute ja e-audioraamatutega

(sh tagastustähtaegade

pikendamised)

1 689 584 1 703 294 + 13 710

2024 2025 Muutus

(+-)

E-raamatute ja e-audioraamatute

laenutused

93 229 96 905 + 3676

23

2024 2025 Muutus

(+-)

Ainult trükiraamatute

laenutused koju (ilma

tagastustähtaegade pikendusteta)

931 892 923 966 - 7926

Trükiraamatute laenutusstatistika sõltub eksemplaride arvust ja mh ka sellest, kui mitu korda

saavad lugejad tagastustähtaega pikendada. Nõudlus pikenduste arvu suurendamiseks on olnud

alati väga suur, et ei peaks tulema iga kolme nädala tagant koos raamatuga raamatukokku seda

uuesti laenama. Lugejatele vastu tulles on raamatukogu lubatud pikenduste arvu tasapisi

suurendanud. Alates 01.02.2011 said lugejad pikendada tagastustähtaega ühe korra asemel

kuni kaks korda, alates 13.06.2016 kahe korra asemel kuni kolm korda ja alates 16.02.2025

kolme korra asemel kuni neli korda. Laenutusstatistikat mõjutavad ka eksemplaride arv

(2025. aastal osteti meie raamatukokku ühte raamatu nimetust keskmiselt 9 eksemplari),

ootejärjekorrad (2025. aastal olid populaarsetele teostele järjekorras rohkem kui 100 lugejat)

jms.

Tasulistesse pakiautomaatidesse telliti Tallinna Raamatukogudelt 2025. aastal kokku 185

raamatupakki. Võrdluseks, tasuta laenutuskappidesse telliti 5789 raamatupakki.

Nii nagu teavikute laenutusi mõjutas ka esemekogude laenutusi see, kui palju neid

raamatukogul lugejatele laenamiseks oli ja millised olid kasutus- või laenutustingimused. Palju

kasutust leidsid 2025. aastal lauamängud (7558 laenutust), kuid ka videomängud (1729

laenutust), raamatukotid (1448 laenutust), spordi- ja liikumisvahendid (780 laenutust), seemned

(697 laenutust), tööriistad (536 laenutust), muusikainstrumendid (408 laenutust),

muuseumipiletid (256 laenutust).

Spordi- ja liikumisvahenditest laenati enim twisterit, rulasid ja kiivreid, populaarne oli ka

vererõhu- ja pulsimõõdik; tööriistadest hekilõikur, akukõrglõikurist kettsaag ja ketassaag;

muusikainstrumentidest ukulele, kannel ja kitarr, kuid ka noodipult ja metronoom; seemnetest

tomat, aedhernes, aedsalat ja -till ning saialill; lauamängudest kinnisvaraga kauplemise mäng

Monopol, kaardimängu Dobble ja lohekutsikate otsimismäng Dragomino. Nõutud olid ka

raamatukotid (1448 laenutust) ja muuseumipiletid (256 laenutust).

5.3.6 MIRKO teenus

Tallinna Raamatukogud ei osale üleriigilises MIRKO teenuses.

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

Raamatukogudevahelise laenutuse raames 2025. aastal lugejatele teistest raamatukogudest

raamatuid ei tellitud (2024.a telliti 7 raamatut), teistesse raamatukogudesse saadeti 4 raamatut

(2024.a 19 raamatut).

24

5.3.8 Infoteenindus, sh infopäringud

Päringud

2024

Päringuid

2025

Muutus (+-)

26566 27874 +1308

2025. aastal registreeriti 27 874 infopäringut, võrreldes aastaga 2024 oli tõus 5%. Kõige enam

vastati teemapäringutele (21 559 korral), teemapäringute arv kasvas 12% võrra. On tunda, et

suurenenud valeinfo ja pettuste levik on kasvatanud vajadust usaldusväärse ja asjatundliku info

järgi.

Rahvaraamatukogule iseloomulikult oli päringuid väga erinevatel teemadel. Näiteks õpilased

otsisid materjali uurimistööks või teatud kriteeriumitele vastavat soovituslikku lugemist,

lapsevanemad vanemlust ja lapsi toetavat kirjandust, muu emakeelega lugejad eesti keele õpet

toetavat kirjandust. Paljud küsimused olid praktilised igapäevaelust esile kerkinud teemad,

näiteks tunnete jagamise oskused, läbipõlemine, hispaania teetigudest vabanemine, KOV

valimiste kandidaadid ja nende eelnev tegevus, tehisintellekti mõju ühiskonnale, valeinfo.

Faktipäringuid oli 6315, enamasti küsiti bussiaegasid, erinevate asutuste aadresse,

telefoninumbreid ja lahtiolekuaegu.

2025. aastal oli kõikides teenindusüksustes IP-põhine juurdepääs Keelevara sõnastike

otsinguportaalile, samuti oli võimalik kasutada õigusinfosüsteemi Estlex, andmebaase

EBSCOhost ja Oxford Music Online, Äripäeva teabevara (seitse teemat), Äripäeva teemaveebi

Äritehnoloogia ning erinevate ajalehtede ja ajakirjade veebiväljaandeid. Töötajad said kasutada

Eestis ilmuva eesti- ja venekeelse meediaruumi monitooringukeskkonda Station.

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Virtuaaltegevused 2024 ja 2025 2024 2025 Muutus (+/-)

Virtuaalüritused 73 55 -18

Virtuaalkoolitused 108 85 -23

Virtuaalnäitused 6 0 -6

Virtuaalväljapanekud 22 44 +22

2025. aastal korraldati eri sihtrühmadele ja eri kanalite vahendusel (Skype, ZOOM, Teams,

sotsiaalmeediakanalid) mitmesuguseid virtuaalüritusi ja -koolitusi. Youtube´i lisati mitmeid

õppevideoid (näiteks kaheastmeline autentimine). Rohkelt veebijuhendamisi tõi kaasa nt 2025.

aasta maist Skype sulgemine.

Aasta jooksul viidi palju kohapealseid sündmusi läbi koos sotsiaalmeedia otseülekandega ning

mitmed neist jäid ka järelvaadatavaks. Näiteks oli võimalik veebi vahendusel osa saada

kohtumistest väliskirjanikega (Nicola May, Robert Bryndza), uudiskirjanduse tutvustustest,

ulmekirjanduse sarjast „Õhtus on ulmet“, noortekirjanduse päevast, Aleksander Sibula

erialapäevast jne.

25

Jätkusid seenioride Teamsi (varem Skype) vestlusklubi kohtumised, seda küll mõnevõrra

väiksemas mahus, kuna suurem rõhk oli raamatukogus kohapeal toimuvatel tegevustel. Jätkusid

ka veebiüritused hooldekandeasutustele.

Veebi teel saavad raamatukogu tegevustest osa ka inimesed, kel pole võimalik erivajaduse, kiire

elutempo vms tõttu raamatukogu füüsiliselt külastada. Kuigi meie peamine eesmärk on tuua

inimesi raamatukokku kohapeale, on virtuaalüritused ja -koolitused samuti vajalikud ning

kaasaegse raamatukogu lahutamatu osa.

5.3.10 Tasulised teenused

☒ Printimine, paljundamine, skaneerimine

☒ Ruumirent

☒ Üritused

☒ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)

☒ Teavikute tellimine pakiautomaati

☒ Raamatukogudevaheline laenutus

☒ Meenete ja kontoritarvikute müük

☒ Teavikute, mida raamatukogu enam ei vaja, müük

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2024

Lug-d

2025

Muutus

(+-)

Külast-

d 2024

Külast-

d 2025

Muutus

(+-)

Laenut-

d 2024

Laenut-

d 2025

Muutus

(+/-)

17999 16295 -1704 202921 196795 -6126 200770 196347 -4423

2025. aastal oli Tallinna Raamatukogudes alaealisi lugejaid 17 769 (2024. aastal 17 998). 2025.

aastal oli neid noori lugejaid 24 792 (2024. aastal 24 718). Tallinna Raamatukogudes eristatakse

lapsi (vanuses kuni 13-aastased) ja noori (vanuses 14-26-aastased). 2025. aastal oli neid lastest

lugejaid 11 544 (2024. aastal 11 641) ja noortest lugejaid 13 812 (2024. aastal 13 694).

Rahvaraamatukogude aruandluses arvestatakse lapsi ja noori, kes on vanuses kuni 16-aastased

(kaasa arvatud). 2025. aastal oli neid lugejaid 16 295. Langus võrreldes eelmise aastaga oli

9,47% ja seda just 14-16-aastaste seas. Näeme trendi, et kolmanda kooliastme noored ei pea

vajalikuks end raamatukogu lugejaks registreerida ja kohustuslikku kirjandust laenavad neile

nende vanemad.

2025. aasta jooksul kujundati ka neis raamatukogudes, kus seda varem ei olnud, ala, mis on

mõeldud ainult noortele. Nüüd on noortenurgad või -toad olemas kõigis Tallinna

26

Raamatukogudes. Muudatused on saanud positiivset vastukaja, raamatukoguhoidjate sõnul

külastavad noored raamatukogu rohkem ja jäävad sinna kauemaks kui varasematel aastatel.

Järgmiseks aastaks oleme võtnud eesmärgi innustada raamatukogus aega veetvaid noori ka

lugejaks registreeruma ja laenama teavikuid enda lugejakaardile.

2025. aastal keskenduti raamatukogutundidele, mille eesmärgiks oli toetada Tallinna koole

eestikeelsele õppele üleminekul ja õpetajaid õppekavade täitmisel. Jätkati raamatukogutundide

ümberkujundamist ja täiendamist keelekümblusmetoodikatega. Märtsis koostati Tallinna

Õpetajate Maja eestikeelsele õppele ülemineku metoodika- ja kompetentsikeskuse juhi

(MEKK) soovil 5.-6. klassi õpilastele ligi sajast nimetusest koosnev soovitusnimekiri, mida

jagati Tallinna õpetajatele, et tutvustada sh muukeelsetele õpilastele kaasaegsemat laste- ja

noortekirjandust. 2025. aastal viidi läbi 1303 rühmakoolitust 23 276 osalejale ja 781 üritust

18 323 osalejale.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

2025. aastal ostetud laste- ja noortekirjanduse füüsilised teavikud moodustasid 34,2% kõikidest

ostetud eksemplaridest. Iga kuni 16-aastase kasutaja kohta osteti 2025. aastal Tallinna

Raamatukogude kogusse 0,8 eksemplari raamatuid.

Märtsis toimunud rahvaraamatukogude kasutajate rahuloluküsitlusest selgus, et lugejad

soovivad raamatukogust leida rohkem lastekirjandust, lauamänge ja noortele ingliskeelset

kirjandust. Vastavalt võimalustele on lugejate soovidega arvestatud ja vajadusel teavikuid

järelkomplekteeritud, sh auhinnatuid teoseid, lasteaia- ja klassiõpetajate kirjandusmängudeks,

lugemisprogrammideks.

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

5.4.2.1 Lastele

Lugemisharjumusi aitasid kujundada traditsiooniks saanud tegevused (põnni- ja

tegelushommikud, lugemismängud ja -programmid), aga ka üksiksündmused, mis olid suures

osas pühendatud raamatuaastale. Tegevustes kasutati keelekümbluse metoodikaid, et kaasata

ka eesti keelest erineva emakeelega lapsi.

Traditsioonilisest laste lugemisprogrammist "Suvi raamatuga", mis oli pühendatud eesti

lastekirjandusele, võttis osa ligi 900 last. „Suvi raamatuga“ lõpusündmusel, mis toimus augusti

lõpus Krulli kvartalis, oli ligi 500 osavõtjat. Tallinna koolide 1.-9. klasside lugemisprogrammis

“Loeme ennast olevikku“ osales 399 õpilast ning lugemisprogrammi auhinnaks oli kohtumine

Eesti Vabariigi presidendi ja raamatuaasta patrooni Alar Karisega. Põhja-Tallinna lasteaedade

lugemisprogrammis „Meie loeme“ osales 11 lasteaiarühma seitsmest lasteaiast. Programm on

osutunud nii populaarseks, et aastast 2026 laiendatakse seda lasteaedadesse üle Tallinna.

Koostöös Eesti Lastekaitse Liiduga toimus esimene üle-eestiline lastekonverents "Milliseid

lasteraamatuid tahame?". Konverentsist võttis osa 30 last üle Eesti, sündmust modereerisid

noored ja vestlusringe juhtisid lapse õiguste saadikud. Arutelud olid elavad ja mõtestatud,

27

näidates selgelt, et lapsed väärtustavad lugemist ja tahavad olla kaasatud neile mõeldud

kirjanduse loomisesse.

Lugemissõprade programm laienes 2025. a jooksul kaheksasse raamatukokku. Programmis

osalevad 7-11-aastased eesti keelest erineva emakeelega lapsed (väikesed lugemissõbrad), keda

toetavad 13-19-aastased noored eesti emakeelega vabatahtlikud (suured lugemissõbrad).

Ühiselt leitakse meeldivad ja huvitavad raamatud, loetakse üksteisele ette ja arutletakse loetu

üle, andes väikestele lugemissõpradele võimaluse õppida eesti keelt ja kultuuri.

Algas koostöö Tallinna Perepesadega – kaheksa raamatukogu korraldas põnnihommikuid

Kesklinna ja Haabersti Perepesades (iga raamatukogu 1-3 hommikut). Kohtumistel tutvustati

laste- ja kasvatusteaduslikke raamatuid ja mängiti lugemismänge. Koostöö Perepesadega

laiendab raamatukogu võimalusi jõuda väikelaste ja nende peredeni väljaspool raamatukogu

ning tugevdab varajast lugemisharjumust toetavat koostööd kogukonnas.

Järje Hoidja 2024 tunnustuse kõige enam raamatukogust laenatud lasteraamatu eest pälvis

Ilmar Tomusk teosega “Matemaatiline sõber: Uus õpetaja”.

5.4.2.1 Noortele

Traditsioonilisest noortekirjanduse päevast “Noor loeb” võttis 2025. aastal osa 924 noort (neist

838 veebis). Aprillis algas taas ka noorte lugemisväljakutse “Noor loeb”. 2025. aastal esitati

tagasiside kokku 628 raamatu kohta (2024. aastal 529 raamatu kohta). Kokku osales 86 noort

lugejat, kes lugesid raamatuid nii eesti, inglise kui vene keeles.

Koostöös Arte Gümnaasiumi raamatukoguga toimus juba 11. korda 7.-9.-klasside

noortekirjanduse mälumäng NKM. Osa võttis 11 kolmeliikmelist võistkonda. Mälumängu

vastu tunneb igal aastal huvi aina rohkem noori, mis näitab, et tegemist on noortele sobiva

formaadiga, millega tuleb kindlasti jätkata.

Koostöös Mustamäe riigigümnaasiumiga toimus 10. klasside aardejaht, mille jooksul külastas

Tallinna Raamatukogusid ja lahendas ülesandeid kirjanduse, kunsti, muusika ja ajaloo teemadel

umbes 350 noort. Õppepäeva tagasiside oli õpilaste poolt väga positiivne ning koostöö jätkub

ka 2026. aastal. Raamatukogu plaanib sarnast õppepäeva pakkuda ka teistele

riigigümnaasiumitele.

Tihenes koostöö Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooliga, mille õpilastele käidi tutvustamas

raamatukogude teenuseid ja koolitusvõimalusi ning Paepealse raamatukogu

koomiksikirjanduse kogu. Mehaanikakoolis õpib eri koduse keele ja kultuuritaustaga noori,

kellest paljud vajavad eesti keele praktiseerimiseks täiendavaid võimalusi. Kokku osales

raamatukogu tutvustavates tegevustes üle 350 noore.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Üritused/tegevused

2024

Üritused/tegevused

2025

Muutus (+-)

1569 1428 -141

28

2025. aastal jätkati suunda korraldada üritusi pigem vähem, aga rohkematele osalejatele ja

kvaliteetsemalt. Suurt rõhku pandi ühelt poolt eesti kirjandust tutvustavatele üritustele ja

tegevustele ning teiselt poolt üldharivatele loengutele ja töötubadele – need moodustasid

üritustest ja tegevustest peamise osa. Aasta jooksul oli ka rohkelt väljapanekuid, sh oli kõigis

Tallinna Raamatukogudes igal kuul Eesti Raamatu Aastat tähistavad tähestikuväljapanekud.

Tallinnas toimusid mitmed traditsioonilised ja suurema osalejate arvuga ettevõtmised nagu

Vanalinnapäevad, Kirjandustänava festival jne, kus pakkus tegevusi ka raamatukogu.

Traditsiooniliselt korraldati Tallinnas Kultuuri- ja Spordiameti eestvedamisel ja rahastusel

rahvuskultuuride nädal, mille vältel ka raamatukogud pakkusid mitmekesist ja sisukat

programmi. Külastajatel oli võimalus tutvuda nt romade, setode, india ning soome-ugri

kultuuridega. Toimus ka teisi suuremaid lõimumissuunalisi üritusi, nt Eesti-Ukraina loovuse

päev (Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetusega), millest võttis osa ligi 600 inimest.

21. märtsil toimus esmakordselt luulepäeva tähistamine koostöös Rahvusooper Estonia ja Eesti

Draamateatriga. Eesmärk oli tuua luule linnapilti ja inimestele lähemale. Kummagi teatri ees

esines neli näitlejat-artisti, kes kandsid ette enda valitud lemmikluulet eesti autoritelt.

Rahvusooper Estonia ees oli väljas ka meie raamatukogubuss Katarina Jee, mida said külastada

kõik huvilised ja möödujad. Sündmus osutus väga edukaks – pealtkuulajaid oli paarsada ning

ka meedia kajastas päeva aktiivselt. Pärast positiivset tagasisidet otsustasime Eesti Draamateatri

ja Rahvusooper Estoniaga, et sarnaselt tähistame luulepäeva ka 2026. aastal ja kutsume osalema

ka Südalinna teatri, Noorsooteatri ja Linnateatri.

Jätkuvalt on üks raamatukogu prioriteete töö seenioridega. Kokku toimus 2025. aastal

raamatukogudes kohapeal 205 seenioridele suunatud üritust. Üritusi toimus regulaarselt igas

linnaosas. Üheks populaarsemaks ürituste sarjaks kujunes Liivalaia raamatukogu poolt

korraldatud jalutuskäikude sari „Põnevad kohtumised seenioridele: jalutuskäigud linnas“,

millest võttis osa nii eesti kui muu emakeelega inimesi. Külastati muuseume, erinevaid

kultuuriasutusi, parke, raamatukogusid, ajaloolisi linnaosi ja loodusradu Nõmme piirkonnas.

Seeniorid käisid tutvumas ka Hoiuraamatukoguga, koostöökohtumisel Kohila raamatukogu

seenioridega ja Tervisemuuseumis näitusel „Hüvasti noorus“. Pirita raamatukogu võõrustas

kahel korral Viimsi raamatukogu raamatuklubi. Südalinna raamatukogus käisid külas

Toomkoguduse ja Kaarli koguduse seeniorid. Ekskursioonid pakkusid seenioridele võimalust

liikumiseks, sotsialiseerumiseks ja kultuuri tundmaõppimiseks – kõike seda toetavas

keskkonnas. Viies raamatukogus toimus kord kuus seenioride kirjanduslik mäluklubi (Liivalaia

ja Pelguranna raamatukogudes eesti ja vene keeles lõimituna, toetades üheaegselt nii mälu kui

arendades osalejate eesti keele oskust). Mitmed seeniorid panustavad raamatukogudes ka

vabatahtlikena.

Kui varasemalt on tähistanud eakate päeva, toimus 2025. aasta oktoobris esmakordselt terve

eakatele pühendatud nädal. Nädalat valmistati ette koostöös seenioridega ning selle sündmused

osutusid väga menukateks. Programm oli tihe ja mitmekesine ning rahvast jagus kõikidele

sündmustele. Eriti eredalt jäi meelde Kännukuke raamatukogus toimunud vestlus noorte ja

seenioride vahel, kus arutleti slängi üle nii tänapäeval kui ka varasemalt ning selle üle, kas ja

kuidas erinevad põlvkonnad teineteist mõistavad. Eakate nädala tähistamine on plaanis muuta

traditsiooniks.

Väga meeleolukaks kujunes Tondi raamatukogu avamine peale värskenduskuuri. Kohalik

kogukond ootas pikisilmi kodulähedase raamatukogu taasavamist ja tulid avamispäeval kohale

29

suurte kottidega, et kõik kirjandus korraga ära mahuks. Just sellised hetked näitavad, et

raamatukogu ei ole kogukonnale pelgalt teenus või hoone, vaid oluline igapäevaelu osa, mille

puudumine annab kogukonnas end selgelt tunda.

Raamatukogudes jätkusid mitmed juba varasemalt edukad lugemist ja ka laiemalt kultuuri

populariseerivad lugemisprogrammid („Raamatuga kevadesse“, „Noor loeb“, „Suvi

raamatuga“) ja üritustesarjad, nt „Kirjanik raamatukogus“ kohtumised, ulmekirjandusele

pühendatud sari „Õhtus on ulmet“, kontserdisari „Kammermuusikud linnas“ jne. Koostöös

MTÜ Mondoga korraldati noortele dokfilmiõhtuid, kus näidati filme ja arutleti globaalse

ulatusega teemadel nagu inimõigused, lõimumine, arengukoostöö, haridus,

keskkonnaprobleemid jne.

Näitused/väljapanekud

2024

Näitused/väljapanekud

2025

Muutus (+-)

1081 1040 - 41

2025. aastal sai Tallinna Raamatukogudes kohapeal nautida 119 näitust. Lisaks tehti kokku 965

raamatuväljapanekut. Väljapanekud võimaldavad juhtida lugejate tähelepanu teostele, mis on

seisma jäänud, aga mis võiksid lugejaid leida.

5.5.1 Kasutajakoolitused

Koolitused 2025 Nõustamised 2025

4018 12543

2025. aastast toimus muudatus riikliku statistika alustes, arvestatakse koolitusprogrammi

alustel toimuvaid ning lühiajalisi nõustamisi. 2025. aastal viidi läbi 4018 koolitust, kus osales

kokku 32 922 lugejat ja 12 543 nõustamist. Nõustamised on lugejate seas nõutumad kui kindlal

teemal ette valmistatud koolitused – täiskasvanutel ja eriti eakatel on kergem uusi oskusi

omandada vajaduspõhiselt lühikeste õpiampsudena.

Läbiviidud 4018 koolitusest 1937 olid individuaalsed ja 2081 rühmale. Individuaalkoolitustel

oli osalejaid 2295 ja rühmakoolitustel 30 627. Rühmakoolituste arv tõusis 8% võrra ja neil

osalejate arv 11%. Rühmakoolitusi viidi kõige enam läbi lastegruppidele (kirjanduslikud,

infootsingu- jm teemadel raamatukogutunnid).

Jätkus koolitussari „Nutikas seenior“, mille raames õpetati mitmetes meie raamatukogudes

eakatele erinevaid digipädevusi nagu nt Google Mapsi kasutamine, telefonis navigeerimine, e-

kataloog ESTERi kasutamine jms. Nii täiskasvanute kui ka seenioride seas olid populaarsed

tehisintellekti teemad, näiteks viidi läbi koolitused „Praktiline tehisintellekt“ ja „AI

juturobotid“. Küberturvalisus oli igal digikoolitusel läbiv teema. Viidi läbi ka spetsiaalselt

küberturvalisusele pühendatud koolitusi seenioridele teemadel „Arvuti puhastamine, kaitsmine

ja turvalisus“ ja küberturvalisuse õpitoad koostöös RIAga.

30

Raamatukogus kõnekeele praktiseerimiseks koos käivad keelekohvikud olid 2025. aastal

suurema osalusega kui 2024.aastal. Kõige rohkem toimus eesti keele kohvikuid – kokku 15

regulaarselt koos käivat keelekohvikut (neist mitmed eelkõige ukraina sõjapõgenikele

suunatud). Koos käis ka neli inglise ja üks prantsuse keele kohvik ning lisaks itaalia, hispaania,

rootsi, korea keelekohvik. Keelekohvikute kohtumistel oli 2025. aastal ligi 5000 osalejat, mis

oli 24% rohkem kui eelmisel aastal. Kui varem oli ühel kohtumisel keskmiselt 8-9 osalejat, siis

2025. aastal keskmiselt 13-16 osalejat. Keelekohvikutes arutati erinevaid teemasid nagu

raamatute lugemine, tööintervjuude võimalikud küsimused ja vastused, perekond ja päritolu,

kodu ja lemmikloomad, Eesti loodus ja metsloomad, Eesti geograafia ja saared, Tallinna

piirkonnad, keskkond ja looduse hoidmine, taaskasutus ja jäätmed. Samuti aidati osalejaid A2-

B1 taseme eesti keele eksami ettevalmistusel.

5.5.2 Koostööpartnerid

2025. aastal tehti tihedat koostööd paljude kultuuri-, haridus- ja kogukonnapartneritega, et

pakkuda mitmekesiseid ja sisukaid sündmuseid, aidata kaasa heategevuslikele ja sotsiaalsetele

kampaaniatele ning oma teenuseid paremini tutvustada.

Mitmed raamatukogu suuremad sündmused said olulist toetust sponsoritelt. Laste

lugemisprogrammi „Suvi raamatuga“ lõpupidu toimus Krulli kvartali ja Balbiino toetusel.

Lugemisprogrammi "Meie Loeme" toetas Põhja-Tallinna valitsus, Tartu Mänguasjamuuseum,

kirjastus „Päike ja Pilv“, Ajakiri „Täheke“, Eesti Vabaõhumuuseum, Lucky Laika ja Eesti

Lastekirjanduse Keskus. Kännukuke raamatukogus toimunud Pipi Pikksukk 80

sünnipäevafestivali toetas Rootsi Suursaatkond Tallinnas, kes panustas auhindade ja

meenetega. Südalinna raamatukogus toimunud kohtumist Austraalia lastekirjanik Nat

Amoorega toetas kirjastus Eesti Raamat.

Eakate nädala läbiviimisel tehti koostööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga ja ajakirjaga

Tiiu. Koostöös RIAga toimusid raamatukogudes „Ole IT-vaatlik“ loengud ja küberturvalisuse

töötuba. Koostöös ETKA Andras täiskasvanuhariduse võrgustikuga viidi läbi Täiskasvanud

Õppija Nädalat. 8. septembril toimunud traditsioonilist lugemistunni aktsiooni aitas korraldada

Soome Instituut.

Mahuka koostööprojekti viis meie raamatukogudes läbi kunstnik Tiia Mets (MTÜ Idealistid).

Kuna järjekorrad vaimse abi saamiseks on pikad ja vahel ei osatagi kuskile pöörduda, otsustas

kunstiteraapia magristrikraadiga kunstnik korraldada linnaelanikele tasuta töötoad, mis

tutvustasid kunstiteraapia olemust ja võimalusi, kuidas ennast vaimselt turgutada. Töötoad

toimusid 16 erinevas raamatukogus.

Koostöös noorte vabatahtlike ja USA saatkonnaga osalesid raamatukogud heategevusprojektis

Project Happy Tails, millega koguti varjupaikadele nii kasutatud kui uusi kasside mänguasju,

aidates sel moel kaasa varjupaikade tegevusele ja taaskasutusele.

Hoolekandeasutustest lisandusid pikaajalistele koostööpartneritele (VENÜ, Nõmme Pihlakodu,

Iru Hooldekodu, Merivälja Südamekodu, Haabersti ja Pirita päevakeskus) kaks uut

hoolekandeasutust Pansionaat Vilmsi (Pansionaat Kose OÜ) ja Pirita Südamekodu. Kord

kvartalis käivad raamatukoguhoidjad seal külas ja mõlema asutuse kliendid käivad nüüd ka

üritustel raamatukogudes.

31

Uueks koostööpartneriks sai raamatukogule 2025. aastal erivajadustega inimeste

etenduskunstide festivali „Erisuste erinevused“ meeskond. Festivali vaheaasta programm

toimus mais kahel päeval Südalinna raamatukogus. Paljud erivajadustega inimesed said tänu

sellele sündmusele teadlikuks raamatukogu teenustest ja võimalustest. Koostöö jätkub 2026.

aastal.

2025. aasta lõpus sai alguse Tallinna Raamatukogude koostöö Eesti Rahvusraamatukogu ja

Kultuuriministeeriumiga „Meediaradari“ projektis. Projekti raames korraldatakse kuni 2028.

aastani sündmusi, mis aitavad anda uussisserännanutele ja vähem lõimunutele meedia- ja

infopädevusi. Projekti on kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste

vähendamiseks Euroopa Liidus.

Aasta jooksul viidi läbi mitmeid loosimänge ja ristturundusprojekte (Open House Tallinn,

Stellar Film, Lux Express, Tallinna Loomaaed).

6 Raamatukogu turundus

Turunduskanalid

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram, TikTok, YouTube)

☒ Raadio

☒ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)

☒ Muud (nimetada) – uudiskiri, plakatid jm infomaterjalid linna sotsiaaltöö- ja

haridusasutustes, infokirjad õpetajatele, veebiportaal Kodugeenius, Tallinna kultuuri infokiri

Tallinna Raamatukogu tegevustest ja sündmustest jõudis info lugejateni ning laiemasse

avalikkusesse kõikide eelmainitud kanalite kaudu. Station Media Monitoring andmete põhjal

kajastasid meediakanalid 2025. aastal Tallinna Raamatukogusid 172 korral, Tallinna

Keskraamatukogu märksõna all 200 korral. Märksõnaga Библиотеки Таллинна kajastati

Tallinna Raamatukogusid kaheksal korral. Eriti suurt tähelepanu ja laiemat kajastust said 2025.

aastal raamatukogu esemekogud.

Raamatukoguhoidjad on jätkuvalt hinnatud raamatute soovitajate ja hindajatena. Jätkus senine

koostöö KUKU raadioga, kus Südalinna raamatukogu juhataja Tiina Põldmaa esines kord kuus

saates Raamaturahvas, jagades lugemissoovitusi ning tutvustades raamatukogu suuremaid

tulevasi sündmusi. Algas uus koostöö veebiportaali Kodugeeniusega, kus raamatukoguhoidjad

soovitavad kord kuus lugejatele põnevat kirjandust. Lisaks käisid meie töötajad ka

Terevisioonis ja Telehommikus, kus jagasid lugemissoovitusi laiemale publikule.

32

Raamatukogu veebilehte külastati ca 488 800 korda. Veebilehe külastuste arv on püsinud

stabiilne ja näitab, et see on üks põhilistest turunduskanalitest, kust inimesed raamatukogu

teenused, sündmused ja võimalused avastavad.

Tallinna Raamatukogudel oli varasemalt 11 erinevat Facebooki kanalit (linnaosade ja ka

sihtgruppide põhiselt). 2024. aasta novembris alustati kõigi nende kanalite koondamist üheks

Facebooki leheks. Liitmine lõpetati 2025. aasta veebruari lõpus ning selle tulemusel saadi lehele

6000 jälgija asemel 11 000 jälgijat. Aasta lõpuks oli jälgijate arv 11 500.

2025. aastal tehti sotsiaalmeediakanalitesse ja blogidesse kokku 2617 postitust, sh Facebooki

639 postitust, blogidesse 217 ja Instagrami 331 postitust, YouTube’i 21 ja TikTokki 27 videot.

Facebookis kasutati tasulist võimendamist seitsme postituse puhul. Iga võimendamise

tulemusel jõudis raamatukogu info mitme- kuni kümnetuhandete inimesteni, samas kui ilma

võimendamiseta jääb see arv alla tuhande. Kõige populaarsemaks postituseks osutus uudis

Kadrioru raamatukogu kolimisest, mille vastu tundis suurt huvi ka ERR kultuuriportaal. Sellele

järgnesid klipid „Laena nüüd suurem hunnik raamatuid“ ja „Mitu raamatut

raamatukoguhoidjad möödunud aastal lugesid?“.

Tänu DigiPosteri hinnasoodustustele, mida nad tegid raamatukogude tegevuse toetamiseks, oli

meil võimalik reklaamida mitmeid sündmusi ja teenuseid Solarise keskuse suurel LED ekraanil.

Nt sai seal näha Suvi raamatuga, Noor loeb, Luulepäeva, Lugejaks sündinud, e-raamatukogu

OverDrive´i ja Eakate nädala kampaaniaid.

6.1 Väljaannete publitseerimine

Sügisel kingiti Tallinnas kooliteed alustanud 1. klasside õpilastele raamatukogu välja antud

lasteraamat „Tark koer“, mis anti igale klassile üle raamatukogu teenuseid tutvustavas ja

mängulises raamatukogutunnis. 2026. aasta alguses valiti raamat 2025. aasta viie kauneima

lasteraamatu hulka.

Tallinna Raamatukogud annavad igal kuul välja uudiskirja, mida lugejad saavad tellida oma e-

posti aadressile. Uudiskirja jälgijate arv on tasapisi, aga järjekindlalt suurenenud, jõudes 2025.

aasta lõpuks üle tuhande tellijani.

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

2026. aastal on plaanis viia läbi Tallinna Südalinna ja Kännukuke raamatukogude

projekteerimise hanked. Raamatukogu on saanud enda kasutusse endised Mauruse pubi ruumid

Südalinna raamatukogus kui erakooli kasutuses olnud II korruse ruumid Kännukuke

raamatukogus. Jätkub Kullo Huvikeskuse uue hoone ehitusprotsess koos Kullo raamatukogu

sisustamise (seadmed jms) täpsustamisega. Alustatakse koostöös Tallinna Linnavara Ametiga

ettevalmistusi Raudtee 60a kinnistule Nõmme raamatukogule uue hoone projekteerimise

arhitektuurivõistluse korraldamiseks. Kuna planeeritakse Pihlaka 12 hoone, kus asub Männiku

raamatukogu, täielikku rekonstrueerimist, siis algab raamatukoguruumide projekteerimise

lähteülesande koostamine.

33

2026. aastal jätkatakse raamatukogu uue ühtse visuaalse identiteedi ja brändi juurutamist.

Brändivärvidega arvestatakse nii raamatukogude ruumilahenduste loomisel, nt uue mööbli

hankimisel, kui iseteenindusseadmete kujundamisel. Samuti tellitakse raamatukoguhoidjatele

visuaalset identiteeti kandev õlapael koos kotikesega, mis aitab lugejatel raamatukoguhoidjaid

riiulite vahel paremini ära tunda ja raamatukoguhoidjatel kanda mugavamalt kaasas vajalikke

töövahendeid.

2026. aastal avatakse mitmed uuenduslikud teenused, mille eesmärgiks on parandada

ligipääsetavust raamatutele, lugemisele ja raamatukogude nähtavust linnaruumis. Kolmes

asukohas avatakse väljaspool raamatukogu (Rocca al Mare ja Ülemiste keskuses ning

Tondiraba Jäähallis) miniraamatukogud, kust saab kirjandust laenata nende asutuste

lahtiolekuaegadel, kus miniraamatukogu asub. Tallinna Pirita raamatukogus avatakse

iseteenindusraamatukogu teenus, st raamatukogust saab kirjandust laenata või kohapeal

raamatuid lugeda ka teatud kellaaegadel enne ja peale raamatukogu sulgemist, st mil personal

ei viibi kohapeal. Avalikustatakse uus, mugavam ja kaasaegne, ligipääsunõuetele vastav

raamatukogu veebileht.

Miniraamatukogude teenuse kontekstis piloteeritakse 2026. aastal lahendust, kus raamatuid

transpordib ja paigutab miniraamatukogudesse kullerfirma, mitte raamatukogu ise.

Raamatukogul puudub võimekus suurendada raamatute transporti eeldavate teenuste mahtu

enda transpordibussidega. Kui piloot õnnestub, kaalub raamatukogu ka teiste teenuste juures,

nt raamatukastide transportimine lasteaedadele, kullerfirma kasutamist.

34

LISA 1. Laenatud teavikute esikümme aastal 2025

LASTEKIRJANDUS

Lastele suunatud eesti ilukirjandus:

1. Tomusk, Ilmar „Kolmanda A kriminalistid“

2. Raud, Piret „Tobias ja teine B“

3. Raud, Eno „Sipsik“

4. Keränen, Mika „Varastatud oranž jalgratas“

5. Pervik, Aino „Arabella, mereröövli tütar“

6. Rannap, Jaan „Nublu“

7. Väljal, Silvi „Jussikese seitse sõpra“

8. Raud, Eno „Naksitrallid“

9. Kass, Kristiina „Kasper ja viis tarka kassi“

10. Pervik, Aino „Kunksmoor“

Lastele suunatud tõlkeilukirjandus:

1. Krüss, Jamer „Timm Thaler, ehk, Müüdud naer“

2. Preußler, Otfied „Väike nõid“

3. Lindgren, Astrid „Vahtramäe Emil“

4. Palacio, R. J „Ime“

5. Nöstlinger, Christine „Vahetuslaps“

6. Rowling, J. K „Harry Potter ja tarkvade kivi“

7. Egner, Thorbjørn „Sööbik ja pisik“

8. Molnár, Ferenc „Pál-tänava poisid“

9. Kästner, Erich „Veel üks Lotte“

10. Lindgren, Astrid „Bullerby lapsed“

Lastele suunatud teadmiskirjandus:

1. Raud, Eno „Kalevipoeg“

2. Kreutzwald, Friedrich Reinhold „Eesti rahva ennemuistsed jutud“

3. „Minecfraft: juhend algajatele. Ellujäämis- ja loovrežiimis alustamiseks“

4. Aru, Jaan „Osav aju“

5. Petiška, Eduard „Vanakreeka muistendid ja pärimused“

6. Stephanides, Menelaos „Iidsete aegade lood. I“

7. Jelley, Craig „Minecraft. Sissejuhatus: punakivi“

8. Minecraft. Marumägedad miniehitised 2: üle 20 põneva miniprojekti.“

9. McBrien, Thomas „Minecraft. Maruägedad miniehitised: üle 20 põneva miniprojekti“

10. Wiltshire, Alex „Minecraft. Sissejuhatus: põllumajandus“

NOORTEKIRJANDUS

Noortele suunatud eesti ilukirjandus:

1. Vallik, Aidi „Kuidas elad, Ann?“

2. Karu, Margus „Nullpunkt“

35

3. Nõu, Helga „Pea suu! Tõmba uttu!“

4. Reinaus, Reeli „Iiris, ilu ja instapildid“

5. Reimus, Katrin „Haldjatants“

6. Soopan, Ivar „Head pahad poisid“

7. Reinaus, Reeli „Morten, Emilie ja kadunud maailmad“

8. Henno, Sass „Mina olin siin. 1 : esimene arest“

9. Vaher, Hugo „Nutivaba“

10. Sepp, Ene „Eestluse vanem“

Noortele suunatud tõlkeilukirjandus:

1. Gaarder, Jostein „Apelsinitüdruk“

2. Durrell, Gerald „Minu pere ja muud loomad“

3. Hill, David “Näeme veel, Simon!“

4. Collins, Suzanne „Näljamängud“

5. Dumas, Alexandre, vanem „Kolm musketäri“

6. Defoe, Daniel „Robinson Crusoe“

7. Jackson, Holly „Hea tüdruku mõrvaraamat“

8. Barnes, Jennifer Lynn „Pärimismängud“

9. Almond, David „Skellig“

10. Collins, Suzanne „Lõikuspäeva päikesetõus“

Noortele suunatud teadmiskirjandus:

1. Lepmann, Lea „Matemaatika 10. klassile“

2. „Õpilasele põhikooli eesti keele lõpueksamist …“

3. Mangus, Inga „Minu eesti keel. Eesti keele kui teise keele õpik gümnaasiumile“

4. Ilover, Mari-Liis „Kuidas keeta muna. Elluastuja kokaraamat“

5. Lepmann, Lea „Matemaatika 11. klassile“

6. Brochmann, Nina „Tüdrukute raamat. Murdeea teejuht“

7. Brochmann, Nina „Poiste raamat. Murdeea teejuht“

8. Tamm, Lembi „Keemia alused. Keemia õpik gümnaasiumile“

9. Veelmaa, Allar „Valmistu matemaatika riigieksamiks 2024: abimaterjal abituriendile“

10. „Põhikooli lõpetajale matemaatika lõpueksamist …“

Noortele suunatud ilukirjandus võõrkeeles:

1. Jackson, Holly „A good girl’s guide to murder“

2. Jackson, Holly „Kill Joy“

3. Jackson, Holly „Good girl, bad blood“

4. Collins, Suzanne „The hunger games“

5. Jackson, Holly „As good as dead“

6. Painter, Lynn „Better than the movies“

7. Collins, Suzanne „Sunrise on the reaping“

8. Barnes, Jennifer Lynn „The inheritance games“

9. Han, Jenny „The summer I turned pretty“

10. Collins, Suzanne „Catching fire“

36

EESTI ILUKIRJANDUS

1. Mikser, Sven „Vareda“

2. Vadi, Urmas „Kuu teine pool“

3. Kivirähk, Andrus „Rehepapp, ehk, November“

4. Tammsaare, A. H., pseud. „Kõrboja peremees“

5. Ehin, Kristiina „Südametammide taga“

6. Luuk, Lilli., pseud. „Ööema“

7. Kitzberg, August „Libahunt“

8. Look, Kairi „Tantsi tolm põrandast“

9. Kivirähk, Andrus „Mees, kes teadis ussisõnu“

10. Pauts, Katrin „Valge aiaga maja“

TÕLKEKIRJANDUS

1. Perrin, Valérie „Lilledele värsket vett“

2. Perrin, Valérie „Kolm“

3. Golding, William „Kärbeste Jumal“

4. Perrin, Valérie „Pühapäeva rüppe unustatud“

5. Orwell, George „Loomade farm“

6. Remarque, Erich Maria „Läänerindel muutuseta“

7. Sophokles „Kuningas Oidipus“

8. Shakespeare, William „Hamlet“

9. Moyes, Jojo „Kellegi teise kingades“

10. Salinger, J. D. „Kuristik rukkis“

LUULERAAMATUD

1. Lomper, Laur „Vahi kuue paiku vahi kuue paiku. Lugulaule“

2. Räpp, Lauri „Lihtsate asjade tähtsus: tähtsate asjade lihtsus“

3. Grigorjeva, Sveta „Frankenstein“

4. Alliksaar, Artur „Olemates võiks ju ka olemata olla“

5. „Südames laulavad metsad. Eesti metsaluule antoloogia“

6. Pihelgas, Carolina „Ikka veel“

7. Grigorjeva, Sveta „Kes kardab Sveta Grigorjevat?“

8. Teede, Andra „Lind ei ole“

9. Kaschan, Berit „Aprill“

10. Kareva, Doris „Mandragora“

TEADMISKIRJANDUS

1. Mangus, Inga „Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2 (B1) = учебник эстонского языка“

2. Aru, Jaak „Alla 65 keelatud“

3. Broad, Chris „Kümme aastat Jaapanis. Erakordne seiklus tõusva päikese maal“

4. Mangus, Inga „Tere! : учебник эстонского языка для начинающих 0-А1 = eesti

keele õpik algajatele 0-A1“

5. Undusk, Maarja „Ellen Niit. Heleda mõtte laast“

6. Inchauspé, Jessie „Glükoosirevolutsioon. Vere suhkrusisalduse tasakaalustamise

elumuutev jõud: kaota kaalu, pane piir isudele, saa tagasi oma energia ja söö edasi

seda, mis sulle maitseb“

37

7. Mangus, Inga „Tere taas! Eesti keele õpik A2 – B1 (B2) = учебник эстонского языка

A2 – B1 (B2)“

8. Pesti, Mall „E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajatele : A1 + A2“

9. Aru, Jaan „Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust“

10. Saare, Kristi „Kuidas saavutada finantsvabadus“

OVERDRIVE’I E-RAAMATUD

E-raamatud:

1. Espach, Alison “The Wedding People: A Novel“

2. Gilmore, Laurie “The Pumpkin Spice Café“

3. Hazelwood, Ali “Deep End“

4. Roberts, Lauren “Powerless“

5. Smith, Julie “Why Has Nobody Told Me This Before?“

6. Rooney, Sally “Intermezzo“

7. Islington, James “The Will of the Many“

8. Green, John “Everything Is Tuberculosis: The History and Persistence of Our

Deadliest Infection“

9. Moore, Liz “The God of the Woods: A Novel“

10. Backman, Fredrik “My Friends: A Novel“

Eestikeelsed e-audioraamatud:

1. Lier Horst, Jørn „Võtmetunnistaja“

2. McFadden, Freida „Koduabiline“

3. Aru, Jaan „Ajust ja arust“

4. Vadi, Urmas „Neverland“

5. Ross, L. J. „Hullus“

6. Lier Horst, Jørn „Salauks“

7. May, Nicola „Tööpesa“

8. Hargla, Indrek „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“

9. Vernik, Kene „Hea une teejuht“

10. Mackintosh, Clare „Viimane pidu“

Võõrkeelsed e-audioraamatud:

1. Yarros, Rebecca “Onyx Storm“

2. Yarros, Rebecca “Fourth Wing“

3. McFadden, Freida “The Tenant“

4. Hart, Callie “Quicksilver“

5. Yarros, Rebecca “Iron Flame“

6. Allen, Navessa “Lights Out“

7. Espach, Alison “The Wedding People“

8. McFadden, Freida “The Crash“

9. McFadden, Freida “The Boyfriend“

10. Henry, Emily “Great Big Beautiful Life“