Leping

ABIVAHENDITE MISP2 PORTAALI KASUTUSJUHEND

URL: https://abivmisp2.tehik.ee/misp2

2

Sisukord

Sissejuhatus ....................................................................................................................................... 3

Kasutaja õiguste lisamine MISP2 portaalis ja kasutajaõiguste rollid ...................................................... 4

1.1 Ettevõtte registreerimine (esindusõigusega kasutaja) ................................................................. 4

1.2 Pääsuõiguste haldurite ja päringuõigustega kasutajate haldus (esindusõigusega kasutaja) .. 5

1.3 Kasutajagruppide ja nende päringuõiguste haldamine (pääsuõiguste haldur) ............................. 6

1.4 Töötajatele õiguste andmine ja eemaldamine (pääsuõiguste haldur) ......................................... 7

Teenused riigi soodustusega abivahendi tehingute teostajatele ......................................................... 10

2.1 Teenused ................................................................................................................................ 10

2.1.1 Teenuste kasutamise üldised põhimõtted ......................................................................... 10

2.1.2 Isiku õigustatuse kontroll .................................................................................................. 12

2.1.3 Isiku ISO limiitide päring ................................................................................................... 17

2.1.4 Tehingu osamaksete arvutamine ...................................................................................... 25

2.1.5 Tehingu loomine ............................................................................................................... 32

2.1.6 Tehingu korrigeerimine ..................................................................................................... 38

2.1.7 Tehingu osamaksete muutmine........................................................................................ 40

2.1.8 Tehingu tühistamine ......................................................................................................... 44

2.1.9 Üüriteenuse lõpetamine .................................................................................................... 47

2.1.10 Muudatuste päring ........................................................................................................... 49

2.1.11 Tehtud tehingute päring .................................................................................................. 52

2.2 Teenuste ajalugu ..................................................................................................................... 57

2.3 Minu seaded ............................................................................................................................ 58

3

Sissejuhatus

Käesolev juhend on abiks abivahendite MISP2 portaali (mini-infosüsteem-portaal, ingl k Mini

Information System Portal) kasutamisel. Juhendis on kirjeldatud, kuidas saab

Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA) abivahendite müügi- ja/ või üüriteenuse

osutamiseks lepingu sõlminud teenuseosutaja oma ettevõtet portaalis registreerida ja

hallata töötajate kasutajaõiguseid. Lisaks on selgitatud, kuidas saab portaalis kasutada

erinevaid päringuid riigipoolse soodustusega abivahendite tehingute tegemiseks.

Abivahendi teenuseosutaja saab portaalis kasutada järgmiseid päringuteenuseid:

• isiku õigustatuse kontroll;

• ISO limiitide päring (saab vaadata, kas isikul on võimalik konkreetset abivahendit

soetada või millal tekib uue ostu aeg);

• muudatused (näiteks saab selle kaudu kätte info surnud isikute kohta, kes on

abivahendit üürinud, millised tehingud on saadetud korrigeerimisele, jne info);

• osamaksete arvutamine ja nende muutmine;

• tehingu loomine;

• tehingu korrigeerimine ning vajadusel tehingu tühistamine;

• tehtud tehingud;

• üüriteenuse lõpetamine.

Abivahendite MISP2 portaal asub aadressil https://abivmisp2.tehik.ee/misp2. Portaal on

eelkõige mõeldud ettevõtetele, kellel puudub oma infosüsteem, mille kaudu kontrollida isiku

õigustatust, vabasid abivahendi limiite ning teha riigipoolse soodustusega abivahendi

tehinguid.

Abivahendi MISP2 portaali kasutamiseks tuleb ettevõte esmalt registreerida MISP2

portaalis. Juurdepääs abivahendite MISP2 portaalile on tagatud äriregistrisse kantud

esindusõigusega juhatuse liikmele. Juhul, kui ettevõttes on mitu esindusõigusega isikut,

tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile avaldus MISP2 halduri määramiseks. MISP2 haldur

saab anda töötaja tööle asumisel õigused portaali kasutamiseks. MISP2 halduril on

kohustus töötaja töölt lahkumisel töötajale antud kasutajaõigused eemaldada.

Juhendis kasutatud joonised on illustreeriva tähendusega ning ei oma reaalsete

andmetega mingit seost.

Päringuteenuste kasutamisel tekkivate tehniliste probleemide (süsteem annab teate, et

isikul puudub õigustatus, tehingut ei õnnestu luua, jne) korral palun võtke ühendust

SKAtoega.

SKA toe kontaktid :

Telefon: 620 8318 (E-N 8.00 - 16.30, R 8.00 - 15.30)

E-post: [email protected]

4

Kasutaja õiguste lisamine MISP2 portaalis ja kasutajaõiguste rollid

Abivahendite portaalis saab kasutajaõiguseid hallata ainult Äriregistrisse kantud ettevõtte

esindusõiguslik isik ehk juhatuse liige. Juhul, kui ettevõttes on mitu esindusõigusega isikut

või ettevõte soovib halduri õigused volitada kellelegi teisele, tuleb esitada SKA-le digitaalselt

allkirjastatud avaldus MISP2 halduri määramiseks. MISP2 portaali saab siseneda ID-

kaardiga või Mobiil-IDd kasutades.

Abivahendite MISP2 portaalis eksisteerivad järgmised rollid:

➢ Esindusõigusega kasutaja – haldab oma üksuse pääsuõiguste haldurite kasutajakontosid

ja haldurite kandidaate. Seda rolli ei saa valida otse rollivaliku listist, vaid see antakse

automaatseltjuhul, kui valitakse portaali sisselogides rolliks „Registreerija“ ja peale seda

ettevõte.

➢ Pääsuõiguste haldur – haldab oma üksuse kasutajagruppe ja kasutajakontosid ning

haldab oma üksuses kasutajate e-teenuste päringuõigusi.

➢ Tavakasutaja ehk päringuõigustega kasutaja – kasutab portaalis temale avatud avalikke e-

teenuseid.

1.1 Ettevõtte registreerimine (esindusõigusega kasutaja)

MISP2 portaalis saab rolli valida üleval paremas nurgas asuva rippmenüü abil. Ettevõtte

registreerimiseks valige rolliks „Registreerija“, seejärel toimub automaatselt sisse loginud

isiku esindusõiguse kontroll Äriregistrist. Vasakule kuvatakse ettevõtete nimekiri, kus sisse

loginud isikul on esindusõigus ning millele on SKA ettevõttega sõlmitud abivahendi

teenuseosutamise lepinguga võimaldanud juurdepääsu abivahendite MISP2 portaali

kasutamiseks. Nimekirjas kuvatakse nii registreeritud kui veel registreerimata ettevõtted.

Valige nimekirjast asutus, mida soovite registreerida, ja vajutage selle nimele (vt Joonis 1).

Joonis 1: Ettevõtte registreerimine

Kui sisse loginud isikul ei ole esindusõigust üheski ettevõttes, kuvatakse rolli

„Registreerija“ valikul teade „Teiega ei ole seotud ühtegi üksust“. Kui aga sisse loginud isikul on esindusõigus mõnes ettevõttes, kuid antud ettevõttel puudub SKA-ga kehtiv

5

leping, kuvatakse rolli „Registreerija“ valikul teade „Teiega ei ole seotud ühtegi kehtivat üksust“.

1.2 Pääsuõiguste haldurite ja päringuõigustega kasutajate haldus

(esindusõigusega kasutaja)

Ettevõtte nimele vajutades muutub paremas servas roll „Registreerija“ rolliks

„Esindusõigusega kasutaja“. Avanenud vaates saate vahelehte valides lisada endale või

teistele töötajatele päringu- ja / või pääsuõiguste halduri õigused (vt Joonis 2).

Joonis 2: Esmaste pääsu- ja päringuõiguste lisamine töötajale

Vahelehe vormid on analoogsed, kus:

• esimeses osas kuvatakse olemasolevad päringuõigustega kasutajad / pääsuõiguste

haldurid

• teises osas saate otsida portaali kasutajate hulgast kasutajaid ja vajutades nende

juures vastavale nupule lisatakse nad koheselt valitud üksuse (ettevõtte)

päringuõigusega kasutajaks / pääsuõiguste halduriks. Lisaks antakse neile kõigi

6

gruppide (vt 1.3 Kasutajagruppide ja nende päringuõiguste haldamine) õigused.

• kolmandas osas on võimalik sisestada täiesti uus kasutaja ja anda talle koheselt

eelpool mainitud õigused.

• viimases osas on võimalik iseendale ehk „Esindusõigusega kasutajale“ lisada

vastavaid õigusi vajutades selleks nupule või

1.3 Kasutajagruppide ja nende päringuõiguste haldamine (pääsuõiguste haldur)

Pääsuõiguste halduril on võimalik teenuseosutaja töötajatele luua kasutajagruppe ning

vastavatelegruppidele määrata teenuste päringuõigusi. Selleks, et oma kasutajagruppe ja

nende päringuõigusihallata, tuleb valida ülevalt paremast nurgast õige roll „Pääsuõiguste

haldur“ ning avada vaheleht „Grupid“ (vt Joonis 3).

Joonis 3:Kasutajagrupi lisamine

Kasutajagruppidele on võimalik anda konkreetsete teenuste kasutamise õiguseid (nt ühele

grupile on Tehingu tühistamine lubatud, kuid teisele mitte), kasutamiseõiguseid ei ole

võimalik hallata teenuse andmevälja tasemel (nt Tehingu loomise teenuse juures piirata

„Kontrolli vältimise“ kasutamist). Vaikimisi on loodud kasutajagrupp „TOd“ ning grupi

kasutajatele antud päringuõigused kõikidele abivahendite teenustele. Kui kasutajale on

määratud õigused mitmesse gruppi, kehtivad kasutajale kõikide nende gruppide õigused (nt

kui ühes grupis on kasutajale lubatud teenus nr 1 ja 2 ja teises teenused 2-5, siis kehtivad

talle õigused teenustele 1-5).

Grupi teenuste haldamise kuvale on võimalik liikuda nupult . Vaikimisi loodud „TOd“

grupi puhul on halduskuvalt näha grupile võimaldatud teenuseid, kuid seal ei saa ise midagi

muuta. Kui ettevõttel on kasutajad lisatud (alles registreeritud ettevõttel ei ole), on kasutajate

gruppi kuuluvust võimalik hallata ka grupi liikmete haldamise kuvalt, vajutades nupule

Siit avanenud kuval on võimalik linnutamisega konkreetse grupi õigusi kasutajatele kas anda

või ära võtta (vt Joonis 4).

7

Joonis 4:Grupiliikmete kasutajate haldamine

Kuna suuremal osal teenuseosutajatest antud funktsionaalsust tarvis ei lähe, jätame

detailse kirjelduse antud juhendis kajastamata. Samuti on kasutajagruppide ja gruppide

teenuste kasutamise õiguste haldamist samm-sammult selgitatud MISP2 kasutusjuhendis

(https://x-tee.ee/docs/live/misp2/MISP2_kasutusjuhend_haldur.pdf) punktis “4.1

Kasutajagruppide ja päringuõiguste haldamine“.

1.4 Töötajatele õiguste andmine ja eemaldamine (pääsuõiguste haldur)

Ettevõtte töötajale saab õigusi lisada vahelehelt „Kasutajad“ vaid „Esindusõigusega

kasutaja“ või „Pääsuõiguste haldur“ (vt Joonis 5).

Joonis 5: Õiguste lisamine

Õiguste lisamiseks uuele töötajale tuleb avanenud aknas täita isikukoodi lahter. Lisaks tuleb

alati märkida linnuke lause „Kõikide kasutajate hulgast“ juures olevasse kasti (vastasel juhul

otsitakse vaid oma portaali ja ettevõtte kasutajate hulgast) ning seejärel vajutada nupule

„Otsi“. Juhul, kui lisatav töötaja on süsteemis juba olemas, kuvab otsingutulemus „Leitud

kasutaja“ all isiku nime koos isikukoodiga. Kasutaja lisamiseks tuleb vajutada nupule „Lisa

uus kasutaja“.

8

Juhul, kui töötaja isikukoodi sisestamisel ning pärast „Otsi“ nupule vajutamist annab süsteem

teate „Ei leitud ühtegi“, siis tuleb vajutada nupule „Lisa uus kasutaja“. Avanenud vaates tuleb

ära täita andmed uue töötaja kohta - eesnimi, perenimi, e-posti aadress. Kindlasti tuleb ära

määrata, kas tegemist on tavakasutaja või pääsuõiguste halduriga ning lisada ametinimetus

(vabateksti väli). Lisaks tuleb tavakasutajale määrata ka kasutajagrupp, et töötaja saaks

vajalikud päringuõigused (vt. 1.3 Kasutajagruppide ja nende päringuõiguste haldamine).

Õiguste lisamise kinnitamiseks vajutage nupule „Salvesta“ (vt Joonis 6).

Pärast salvestamist annab süsteem sinisel taustal teate „Andmed edukalt salvestatud!“.

Joonis 6: Uue töötaja lisamine

Juhul, kui töötaja lahkub töölt, siis tuleb töötajalt kõik õigused eemaldada. Õiguste äravõtmiseks tuleb valida vaheleht „Kasutajad“ ning vajutada nupule „Otsi“ (tühje lahtreid ei ole vaja täita). Seejärel kuvab süsteem nimekirja töötajatest, kellel on ettevõttes õigused antud. Õiguste äravõtmiseks vajutage selle isiku nimele, kellelt soovite õigusi ära võtta ning

avanenud aknas vajutage punasele nupule . Süsteem küsib enne kustutamist üle, kas olete kindel, et soovite selle kasutaja ära kustutada ning nupule vajutades eemaldate töötajalt teenuste kasutamise õigused konkreetse ettevõtte alt (asjakohase teatena annab süsteem vastuseks „Kustutamine

9

õnnestus!“).

Kui mingil põhjusel kasutaja kustutamine ei õnnestu (nt kasutajal on päringuõigused mõnes

teises üksuses), on päringuõiguseid võimalik piirata läbi kasutajakonto rolli eemaldamise või

kasutajagrupikehtivuse lõpu „Kehtib kuni“ lisamisega. Peale muudatuste sisestamist tuleb

andmete kinnitamiseks vajutada nupule „Salvesta“. Õnnestumise korral annab süsteem

sinisel taustal teate „Andmed edukalt salvestatud!“.

10

Teenused riigi soodustusega abivahendi tehingute teostajatele

2.1 Teenused

2.1.1 Teenuste kasutamise üldised põhimõtted

Abivahendite MISP2 portaali teenuseid saavad kasutada üksnes SKA-ga kehtivat lepingut

omavad ettevõtted. Abivahendite MISP2 portaalis on avatud ettevõttele päringuteenused

isiku õigustatuse kontrollimiseks, määrusejärgsete vabade limiitide või uue ostu aja

saamiseks, riigi - / isiku osaluste arvutamiseks, riigipoolse soodustusega abivahendite

tehingute loomiseks, tehtud tehingute korrigeerimiseks ja nende muudatuste pärimiseks,

tehingu osamaksete muutmiseks, tehtud tehingute pärimiseks, üüritehingute lõpetamiseks

ning vajadusel tehingu tühistamiseks (vt Joonis 7)

Tavakasutaja rollis kuvatakse kümme teenust, kui kasutajale on antud õigused kõikidele

teenustele. Vastavaid õiguseid haldab ettevõtte „pääsuõiguste haldur“.

Joonis 7: Teenused teenuseosutajale

Kõikide teenuste vastuste all kuvatakse ja nuppe. Esimese juhul

viiakse kasutaja tagasi päringu vormile, mis on täidetud eelnevalt sisestatud andmetega.

11

„Salvesta“ valikul avaneb „Teenuse vastuse salvestamine“ aken (vt Joonis 8), kus on võimalik

valida vastuse alla laadimist .pdf või .xml faili vormingus või siis päringu vastuse saatmist e-

postile .pdf faili vormingus. E-posti aadress võetakse vaikimisi kasutaja seadete alt (vt 2.3 Minu

seaded). E-posti aadressi on võimalik muuta ning selle puudumisel lisada.

Joonis 8: Teenuse vastuse salvestamine

12

2.1.2 Isiku õigustatuse kontroll

Veendumaks, et isikul on õigustatus riigipoolse soodustusega abivahendite ostmiseks ja

üürimiseks, tuleb valida teenus „Isiku õigustatuse kontroll“. Selle tulemusel avaneb vorm

„Abivahendi õigustatuse kontroll“ (vt Joonis 9), kuhu on võimalik:

1. Sisestada ainult abivahendi vajaja isikukood, et pärida konkreetse isiku hetkeseisu

õigustatust.

Sisestatav isikukood peab vastama Eesti isikukoodi reeglitele.

2. Vajutades nupule , sisestada lisaks eelmises lahtris

sisestatud isikukoodile ka päritava õigustatuse kuu ja aasta, et pärida konkreetse

isiku ajaloolist õigustatust. Sisestatav kuu ja aasta ei saa olla tulevikus.

3. Vajutades nupule ajaloolise õigustatuse otsingu lahtrid

peidetakse (vt Joonis 10).

Joonis 9: Hetkeseisu õigustatuse kontroll

Joonis 10: Hetkeseisu ja ajaloolise õigustatuse kontroll

13

Sõltuvalt päringu sisendist on võimalik saada 3 erinevat vastust:

1. Hetkeseisu õigustatus, kui sisendiks oli ainult abivahendi vajaja isikukood:

• Õigustatus olemas (vt Joonis 11) - tagastatakse isiku ees- ja perenimi, õigustatuse alus

(vastavalt sotsiaalhoolekande seadus § 47 ja § 50), õigustatuse kehtivus (kui tegemist

on tähtajalise õigustatusega) ning info toimetulekutoetuse saamise kohta.

Joonis 11: Õigustatuse kontrolli vastus hetkeseisu õigustatuse olemasolu korral

Lisaks õigustatuse alusele on riigipoolse soodustusega abivahendi soetamiseks vaja isikul

esitada ettevõttes pädeva spetsialisti poolt väljastatud abivahendi tõend (v.a need juhud,

kus abivahendi tõendi esitamine ei ole kohustuslik – nt vanaduspensioniealised inimesed

mähkmete/ imavate aluslinade ostmisel või kui korduvtõendi esitamise nõue puudub. Kuna

SKA-l puudub info isikule väljastatud tõendi kohta, siis tuleb isikult kindlasti tõendit küsida

järgmistel juhtudel, kui kuvatakse teade:)

o Meile teadaolevalt õigustatuse alus puudub. Võib olla § 47 õigustatusega (kuulmise

abivahendi, juukse-, rinna- või silmaproteesi, üla- või alajäsemeproteesi ja hülsi vajadus). Palun kontrollida tõendi olemasolu.

o Meile teadaolevalt õigustatuse alus puudub, võib olla eriarsti tõendiga laps. Palun kontrollida tõendi olemasolu.

• Õigustatus puudub (vt Joonis 12) – portaal annab vastuseks õigustatuse puudumise

põhjuse.

Võimalikud põhjused:

▪ Isikukoodi {abivahendi vajaja isikukood} sisestamisel esines viga, isikut ei leita.

▪ Meie andmetel ei ole inimene isikukoodiga {abivahendi vajaja isikukood} elus.

▪ Isikul isikukoodiga {abivahendi vajaja isikukood} puudub õigustatuse alus tehingu

tegemiseks. Meie andmetel ei ela isik Eestis, tal puudub kodakondsus, elamisluba või

alaline elamisõigus.

14

Joonis 12: Õigustatuse kontrolli vastus õigustatuse puudumisel

2. Hetkeseisu ja ajaloolise õigustatuse päring, kui sisendis on märgitud abivahendit

vajava isiku isikukood, päritava õigustatuse olemasolu kuu ja aasta ning päritaval isikul

on olemas kehtiv üürileping

• Hetkeseisu ja ajalooline õigustatus olemas (vt Joonis 13) - kuvatakse isiku ees- ja

perenimi, hetkeseisu õigustatuse alus (vastavalt sotsiaalhoolekande seadus § 47),

hetkeseisu õigustatuse kehtivus (kui tegemist on tähtajalise õigustatusega), info

toimetulekutoetuse saamise kohta, päritava ajaloolise õigustatuse kuu ja aasta,

ajaloolise õigustatuse alus ja päritavas kuus info toimetulekutoetuse saamise kohta.

Joonis 13: Õigustatuse kontrolli vastus hetkeseisu ja ajaloolise õigustatuse olemasolu korral

15

Lisaks õigustatuse alusele on riigipoolse soodustusega abivahendi soetamiseks vaja

isikul esitada ettevõttes pädeva spetsialisti poolt väljastatud abivahendi tõend (v.a need

juhud, kus abivahendi tõendi esitamine ei ole kohustuslik – nt vanaduspensioniealised

inimesed mähkmete/ imavate aluslinade ostmisel või kui korduvtõendi esitamise nõue

puudub. Kuna SKA-l puudub info isikule väljastatud tõendi kohta, siis tuleb isikult

kindlasti tõendit küsida järgmistel juhtudel, kui kuvatakse teade:

• Meile teadaolevalt õigustatuse alus puudub. Võib olla § 47

õigustatusega (kuulmise abivahendi, juukse-, rinna- või silmaproteesi,

üla- või alajäsemeproteesi ja hülsi vajadus). Palun kontrollida tõendi

olemasolu.

• Meile teadaolevalt õigustatuse alus puudub, võib olla eriarsti

tõendiga laps. Palun kontrollida tõendi olemasolu.

• Hetkeseisu ja ajalooline õigustatus puudub (vt Joonis 14) – kuvatakse hetkeseisu ja

ajaloolise õigustatuse puudumise põhjus. Võimalikud põhjused:

▪ Isikukoodi {abivahendi vajaja isikukood} sisestamisel esines viga, isikut ei leita.

▪ Meie andmetel ei ole inimene isikukoodiga {abivahendi vajaja isikukood} elus.

▪ Isikul isikukoodiga {abivahendi vajaja isikukood} puudub õigustatuse alus

tehingu tegemiseks. Meie andmetel ei ela isik Eestis, tal puudub

kodakondsus, elamisluba või alaline elamisõigus.

Joonis 14: Õigustatuse kontrolli vastus hetkeseisu ja ajaloolise õigustatuse puudumisel

16

Joonis 15: Õigustatuse kontrolli vastus hetkeseisu õigustatuse puudumisel ja ajaloolise õigustatuse olemasolul

Joonis 16: Õigustatuse kontrolli vastus vea korral

• Hetkeseisu õigustatus puudub ja ajalooline õigustatus olemas (vt Joonis 15) - kuvatakse hetkeseisu puudumise põhjus ja isiku päritava ajaloolise õigustatuse kuu ja aasta, ajaloolise õigustatuse alus ja päritavas kuus info toimetulekutoetuse saamise kohta.

3. Veateade (vt Joonis 16) – veateade on võimalik saada päritud isiku ja päritava ajaloolise õigustatuse olemasolu kuu ja aasta kohta.

Võimalikud veateated on järgmised:

• Isikul {abivahendi vajaja isikukood} puudus otsingusse sisestatud ajal (päritava õigustatuse olemasolu kuu ja päritava õigustatuse olemasolu aasta) õigustatus.

• Isiku (abivahendi vajaja isikukood) õigustatust (päritava õigustatuse olemasolu kuu ja päritava õigustatuse olemasolu aasta) kohta ei saa kuvada, sest isikul ei ole hetkel kehtivat üüriperioodi. Varasem õigustatus kuvatakse päringuga ainult juhul, kui isikul on päringu teostamise hetkel kehtiv üüriperiood.

• Isiku (abivahendi vajaja isikukood) õigustatuse päringut ei saa teostada, sest täitmata on lahtrid „päritava õigustatuse kuu“ ja „päritava õigustatuse aasta“. Palun täitke puudu olevad lahtrid ja esitage päring uuesti.

• Päritava õigustatuse olemasolu kuu ja aasta ei saa olla tulevikus.

17

2.1.3 Isiku ISO limiitide päring

Konkreetse isiku riigipoolse soodustusega abivahendite limiitide kontrollimiseks tuleb valida

teenus „Isiku ISO limiitide päring“, mille tulemusena avaneb vorm „Abivahendite ISO limiitide

päring“ (vt Joonis 17). Vormil tuleb sisestada abivahendi vajaja isikukood, mis peab vastama

Eesti isikukoodi reeglitele, ning konkreetse abivahendi ISO-kood abivahendite loetelus

seisval kujul (nt 04.33.06).

• Limiite on võimalik pärida limiidirühma tasemel. Limiidirühma tasemel päringut tehes

kuvatakse info nii pea-ISO kui kõikide tema alam-ISOde kohta, st. pärides näiteks ISO-koodi

09.30.24 (laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja mähkmed), tagastatakse info nii

09.30.24 kui ka kõikide tema enam kui üheksakümne alam-ISO kohta. Limiidirühma tasemel

pärides kuvatakse vaba limiit kõikide alam-ISOde pealt ning täpsema tulemuse saamiseks

on soovitav kasutada konkreetse abivahendi ISO-koodi.

• Limiite on võimalik pärida mitmele abivahendi ISO-koodile korraga. Seda saab teha

nupp abil. Lisatud abivahendite ISO-koodide ridu on võimalik eemaldada nupuga.

Eemaldamist alustatakse viimati lisatud (kõige alumisest) abivahendi ISO-koodi reast.

• Päringu käivitamiseks peavad vormi kõik väljad olema täidetud ning täidetud vastavalt

eelmainitud reeglitele. Vastasel juhul antakse nupule vajutades „Valideerimise

viga!“.

Joonis 17: ISO limiitide päring

18

Korrektsel andmete sisestamisel kuvatakse järgmised vastused:

1. Päritud isiku õigustatuse alus + päritud abivahendi ISO-koodi parameetrid (vt Joonis 18).

Joonis 18: ISO limiitide päringu õnnestunud vastus

Esmalt kuvatakse päritud isiku õigustatuse alus ning sellele järgnevad päritud ISO-

koodi(de) parameetrid.

o Kui on päritud mitme abivahendi ISO-koode või limiidirühma pea-ISO limiite, siis kuvatakse

ISO-koodide parameetrid kasvavas järjekorras (nt päritakse 09.12.15 ja 04.33.06,

tagastatakse parameetrid kasvavas ISO-koodide järjekorras: 04.33.06, 04.33.06.01,

04.33.06.02 ja viimasena 09.12.15).

o Kui on päritud ISO-kood, millega on võimalik teha nii müügi kui üüri tehinguid (nt 12.06.06), siis kuvatakse parameetrid 2 korda – ühed müügi ja teised üüritehingu kohta. Sellisel juhul tuleb silmas pidada, et vaba limiiti näidatakse mõlema tehingu liigi kohta kokku.

o Kui on päritud ISO-kood, millel on arvestus kehapoole kohta (nt päritakse 06.18.03 või 06.24.09), kuvatakse limiit iga kehapoole kohta eraldi (vt Joonis 19)

19

Joonis 19: Abivahendite ISO limiitide päringu vastus kehapoole arvestusega ISO korral

o Parameetrid võivad ISO-koodidel varieeruda, seda eelkõige järgmistel põhjustel:

limiidirühma pea-ISO (nt 04.33.06) korral puudub info tehingu liigi, limiidiarvestuse perioodi, abivahendi kasutusaja, piirhinna, piirmäära, minimaalse isiku osa (€), tõendi vajaduse ja näidustuste kohta (vt. Joonis 20)

20

Joonis 20: Abivahendite ISO limiitide päringu vastus limiidirühma pea-ISO korral

• kui isikul on päritud ISO-le hetkel kehtiv arvutusloogika väline (nt abivahendil on

loetelus märge „eritaotlus“, taotletakse abivahendite loetelu välist abivahendit)

erimenetlusotsus(ed), mis võib päringu tegemise hetkel tehinguid mõjutada, ei kuvata

vaba limiiti ega abivahendi piirhinna suurust (väärtus 0). Küll aga kuvatakse

lisainformatsioonina erimenetlusotsus(t)e detailid ning ISO-ga või temaga samasse

limiidirühma kuuluvate ISOdega teostatud tehingud, mis annavad teenuseosutajale

piisava sisendi otsustamaks, kas ja millist tehingut on isikuga võimalik teostada (vt

Joonis 21).

21

Joonis 21: Abivahendite ISO limiitide päringu vastus arvutusloogika välise erimenetlusega ISO korral

▪ kui isikul on päritud ISO-le hetkel kehtiv arvutusloogika sisene (konkreetsel

abivahendil on kehtestatud abivahendite loetelus piirhind, -määr, -limiit, jne)

erimenetlusotsus(ed), mis võib päringu tegemise hetkel tehinguid mõjutada, siis

kuvatakse lisaks erimenetlusotsus(t)e detailidele ja ISO-ga või temaga samasse

limiidirühma kuuluvate ISOdega teostatud tehingutele ka erimenetluseotsusega

võimaldatud, kasutatud ja vaba limiit ja abivahendi määrusejärgne piirhinna suurus

(olemasolul) (vt Joonis 22). Lisainfona kuvatakse kehtiva erimenetlusega ISO-le selle

tehingu liigi detailid: kui määruse järgi on ette nähtud erimenetlusega lubatust erinev

tehingu liik, siis tagastatakse nii müügi kui üüri andmed (piirhind, jne), kuna

erimenetlusega võib olla võimaldatud abivahendi tehingu liigi muudatus.

22

Joonis 22: Abivahendite ISO limiitide päringu vastus arvutusloogika sisese erimenetlusega ISO korral

23

▪ kui päritud abivahendi ISO-koodil vaba limiit puudub, kuid on võimalik leida uue ostu aeg

(nt inko toodetel või müüdud abivahendite kasutusaja möödumisel, jne), kuvatakse

vastav parameeter.

▪ abivahendid, sh samasse limiidigruppi kuuluvad abivahendid, mille puhul eristatakse

kehapooli, kuvatakse nii vasaku kehapoole uue ostu aeg kui ka parema kehapoole uue

ostu aeg (vt Joonis 23).

Joonis 23: Vasaku- ja parema kehapoole uue ostu aeg

2. Veateade – veateade on võimalik saada nii päritud isiku kui abivahendi ISO-koodi kohta

(vt Joonis 24). Võimalikud veateated on järgmised:

o Isikukoodi {abivahendi vajaja isikukood} sisestamisel esines viga, isikut ei leita.

o Meie andmetel ei ole inimene isikukoodiga {abivahendi vajaja isikukood} elus.

o Isikul isikukoodiga {abivahendi vajaja isikukood} puudub õigustatuse alus tehingu

tegemiseks. Meie andmetel ei ela isik Eestis, tal puudub kodakondsus, elamisluba või

alaline elamisõigus.

o Abivahendit ISO-koodiga {abivahendi ISO-kood} ei eksisteeri. o Isikul ei ole õigustatust ega kehtivat erimenetlust, et abivahendit ISO-koodiga {abivahendi

ISO-kood} soetada.

24

Joonis 24: Abivahendite ISO limiitide päringu vastus veateate korral

3. Kombinatsioon kahest eelmisest on võimalik saada vaid juhul, kui on sisestatud

mitu abivahendi ISO-koodi. Mitme abivahendi ISO-koodi korraga pärimisel

kuvatakse alati õnnestunud vastused eespool ning kõik vigased ISO-koodid

jäävad lehe lõppu (vt Joonis 25)

25

Joonis 25: Abivahendite ISO limiitide päringu vastus ühe õige ja ühe vigase ISO korral

2.1.4 Tehingu osamaksete arvutamine

Enne tehingu teostamist on võimalik süsteemist kontrollida isiku ja riigi osaluse summasid.

Selleks tuleb valida teenus „Tehingu osamaksete arvutamine“, mille tulemusena avaneb

vorm „Abivahendite osamaksete arvutamine“ (vt Joonis 26). Vormil tuleb täita abivahendi

vajaja isikukood, mis peab vastama Eesti isikukoodi reeglitele, ning soovitud tehingu

detailsemad andmed – abivahendi ISO-kood, tehingu liik (müük / üür), soovitud kogus ning

tehingu kogumaksumus (kogus * abivahendi hind km-iga), rendi periood üüri tehingu liigi

korral (üüri alguskuupäev / üüri lõppkuupäev), kehapool (parem / vasak), erimenetluse

otsuse number.

• Tehingu kogus peab olema positiivne täisarv ning ei tohi ületada riigi soodustusega vaba

limiiti (kogusepõhise limiidiga ISO-de korral). Vaba limiiti on võimalik kontrollida

abivahendite ISO limiitide päringuga (vt 2.1.3 Isiku ISO limiitide päring). Osamakseid

kuvatakse ka sellisel juhul, kui isikul on antud ISO koodi limiit täis.

• Üüri korral peab üüriperiood olema alati sisestatud. Vaikimisi on üüriperiood täidetud tänase

26

kuupäeva ja kehtiva kuu lõppkuupäevaga. Üüriperiood ei tohi ületada ühte kalendrikuud.

• Kehapool on kohustuslik sisestada kõikide kehapoolse arvestusega ISO koodidel.

• Osamaksete arvutamiseks erimenetluse otsuse alusel tuleb sisestada ainult kehtiva

erimenetluse otsuse number.

Osamakseid on võimalik arvutada korraga mitmele abivahendi ISO-koodile (nt kui soovitakse

korraga osta sidemeid ja nahakaitsevahendeid). Korraga mitme ISO-koodi osamakse

arvutamiseks tuleb vajutada nuppu. Lisatud ISO-koodi on võimalik eemaldada

nupuga. Eemaldamist alustatakse viimati lisatud (kõige alumisest) reast.

Päringu käivitamiseks peavad vormi kõik väljad olema täidetud vastavalt konkreetse välja

reeglile (nt kogus – positiivne täisarv, jne). Vastasel juhul antakse nupule

vajutades „Valideerimise viga!“.

Joonis 26: Osamaksete arvutamine

Korrektsel andmete sisestamisel kuvatakse järgmised vastused:

1. Päritud isiku õigustatuse alus + päritud tehingurea osamaksed ja ISO parameetrid (vt Joonis 27).

27

Joonis 27: Osamaksete arvutamise õnnestunud vastus

Esmalt kuvatakse päritud isiku õigustatuse alus ning sellele järgnevad ISO-koodide parameetrid

ning abivahendi osamaksed (riigi ja isiku osa).

o Kui osamakseid päritakse mitmele abivahendi ISO-koodile korraga, kuvatakse abivahendite

osamaksed ja ISO-koodide parameetrid ISO-koodide järgi kasvavalt (nt pärides osamakseid

abivahenditele ISO-koodidega 09.03.39 ja 04.33.06.02, kuvatakse esimesena 04.33.06.02

ning seejärel 09.03.39 osamaksed ja parameetrid).

o Kui abivahendi vajajal on päringu esitamise hetkel konkreetsele abivahendi ISO-le või

kehtiva kasutusajaga abivahendile kehtiv arvutusloogika sisene erimenetluse otsus ja

sisestatud on erimenetluse otsuse number, siis kuvatakse erimenetluse otsus(t)e tingimuste

järgi arvutatud osamaksed (vt Joonis 28).

o Kui abivahendi vajajal on päringu esitamise hetkel konkreetsele abivahendi ISO-le või

kehtiva kasutusajaga abivahendile kehtiv arvutusloogika väline erimenetluse otsus ja

sisestatud on erimenetluse otsuse number, siis ei kuvata antud ISO osamakseid (vt Joonis

29) ning nende arvutamine jääb teenuseosutaja ülesandeks vastavalt kuvatud

erimenetlus(t)e ja varasemalt tehtud tehingute infole.

o Kui osamakse päring tehakse kindla üüriperioodi kohta (nt 10 päeva kohta), siis kuvatakse isiku ja riigi osa terve kalendrikuu eest, isiku ja riigi osa päevas ning isiku ja riigi osa üüriperioodis (vt Joonis 30).

28

Joonis 28: Osamaksete arvutamine arvutusloogika sisese erimenetluse otsuse alusel

29

Joonis 29: Osamaksete arvutamine arvutusloogika välise erimenetluse otsuse alusel

30

Joonis 30: Osamaksete arvutamine üüri tehingu korral

31

2. Veateade – veateade on võimalik saada nii päritud isiku kui abivahendi ISO-koodi kohta (vt

Joonis 31). Kui sisestatud on mitu ISO-koodi ja kasvõi üks neist saab veateate, siis ei

arvutata osamakseid ka teistele ISO-dele.

Võimalikud veateated on järgmised:

o Isikukoodi (abivahendi vajaja isikukood) sisestamisel esines viga, isikut ei leita. o Meie andmetel ei ole inimene isikukoodiga (abivahendi vajaja isikukood) elus. o Isikul isikukoodiga (abivahendi vajaja isikukood) puudub õigustatuse alus tehingu

tegemiseks. Meie andmetel ei ela isik Eestis, tal puudub kodakondsus, elamislubavõi alaline elamisõigus.

o Abivahendit ISO-koodiga (abivahendi ISO-kood) ei eksisteeri.

o Isikul ei ole õigustatust ega kehtivat erimenetlust, et abivahendit ISO-koodiga (abivahendi ISO-kood) soetada.

o Abivahendile ISO-koodiga (abivahendi ISO-kood) ei saa teha tehingut (päritud tehingu liik).

o Abivahendile ISO-koodiga (abivahendi ISO-kood) ei ole võimalik tehingut luua, palun täpsustage abivahendi ISO-koodi.

o Abivahendi ISO-koodiga (abivahendi ISO-kood) limiit on ületatud, tehingu tegemiseks vaba limiit on (konkreetse abivahendi ISO-koodi vaba limiit, millele on võimalik riigi soodustusega tehingut teostada).

o Üüritehingu osamaksete infot ei saa tagastada, sest sisestasite üüri alguse (üüri alguskuupäev) ja lõpu kuupäeva (üüri lõppkuupäev) erinevate kuude sees. Palun sisestage kuupäevad nii, et need oleksid ühe kuu piires ja esitage päring uuesti.

o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud erimenetluse otsus (erimenetluse otsuse number) on negatiivne. Palun sisestage positiivne erimenetluse otsus.

o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud erimenetluse otsus (erimenetluse otsuse number) ei ole kehtiv. Palun sisestage kehtiv erimenetluse otsus.

o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud erimenetluse otsus (erimenetluse otsuse number) ei ole tehingusse sisestatud isikuga (abivahendi vajaja isikukood) seotud. Palun sisestage erimenetluse otsus, mis on sisestatud isikule väljastatud.

o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud ISO kood {abivahendi ISO-kood} ei ühti sisestatud

erimenetluse otsuses (abivahendi ISO-kood) võimaldatud ISO koodiga või see ei kuulu

samasse limiidigruppi. Palun sisestage tehingusse sama ISO kood, mis on erimenetluse

otsusega võimaldatud või mis kuulub samasse limiidigruppi.

o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud tehingu liik {tehingu liik} ei ühti sisestatud erimenetluse

otsuses (erimenetluse otsuse number) võimaldatud liigiga (erimenetlusotsuses olev tehingu

liik). Palun sisestage tehingusse sama tehingu liik, mis on erimenetluse otsusega

võimaldatud.

o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud kehapool {kehapool} ei ühti sisestatud erimenetluse

otsuses (erimenetluse otsuse number) võimaldatud kehapoolega (erimenetlusotsuses olev

kehapool). Palun sisestage tehingusse sama kehapool, mis on erimenetluse otsusega

võimaldatud.

32

Joonis 31: Osamaksete arvutamise vastus vea korral

2.1.5 Tehingu loomine

Riigipoolse soodustusega abivahendi tehingu loomiseks tuleb valida teenus „Tehingu

loomine“, mille tulemusena avaneb vorm „Abivahendite tehingu loomine“ (vt Joonis 32).

Vormil tuleb täita konkreetse abivahendi tehinguga seotud detailandmed. Detailandmete

sisestamise kohustuslikkus varieerub ning see oleneb abivahendi ISO-koodi spetsiifikast

(nt abivahendi seerianumber, kehapoole info, tõendi info vajalikkus) ning see tuleneb

abivahendite loetelus kehtestatust. Detailandmed kuvatakse nii ISO-limiitide (vt 2.1.3 Isiku

ISO limiitide päring) kui ka osamaksete arvutamise (vt 2.1.4 Tehingu osamaksete

arvutamine) päringute vastustes. Vormil on eeltäidetud tehingu loomise aeg, kuid seda

on võimalik vastavalt vajadusele varasemaks muuta.

33

Joonis 32: Tehingu loomine

34

Tehingu loomisel on kohustuslik täita enamus vormi väljadest, kuid on mõned erandid:

• Abivahendi seerianumber – tuleb täita vaid üüritehingu või individuaalselt valmistatud

abivahendi tehingu korral.

• Korduv üüritehing – tuleb täita vaid üüritehingu korral. Kui tegemist on uue üüriga (uue

üüritehinguga avatakse ka uus üüriperiood), siis tuleb valida „Ei“, kui tegu on jätkuüüri

tehinguga, siis tuleb valida „Jah“ (tehing tehakse juba olemasolevasse avatud üüriperioodi).

• Kehapool – tuleb täita vaid kehapoolte arvestusega ISO-koodidega tehingu tegemisel.

Vastav info tuleneb abivahendite loetelust ning kuvatakse ka „Abivahendite ISO limiitide

päring“ ja „Abivahendite osamaksete arvutamine“ vastuses „Arvestus kehapoole kohta”

väljal.

• Tõendi väljastaja kood ja väljastamise kuupäev – tuleb täita nende ISO-koodidega tehingu

tegemisel, millel on tõendi esitamine nõutud. Vastav info tuleneb abivahendite loetelust ning

kuvatakse ka „Abivahendite ISO limiitide päring“ ja „Abivahendite osamaksete arvutamine“

vastuses „Tõendi vajadus” väljal.

o Tõendi väljastaja kood (tervishoiutöötaja puhul) või asutuse registrikood

(terapeutide puhul). Rehabilitatsiooni plaani korral selle väljastanud

rehabilitatsiooniasutuse registrikood. Viimase korral on väljastamise kuupäev =

plaani väljastamise/koostamise kuupäevaga.

• Erimenetluse otsuse number - tuleb täita vaid neil juhtudel kui tehing tehakse erimenetluse

otsuse alusel. Sisestada saab vaid kehtivat erimenetluse otsuse numbrit.

• Kontrolli vältimine – kasutada vaid kokkulepitud juhtudel (puudulik õppeinfo, osaline

tühistamine, osamaksete tagantjärgi muutmine, eeldustoote ost enne 2016 aastat,

järjekorrateate alusel, EL nõude alusel). Kõik tehingud, mis on tehtud „Kontrolli vältimine“

märkega, on SKA range kontrolli all.

• Viide seotud tehingurea ID-le - tuleb täita vaid neil juhtudel kui on valitud eelnevalt kontrolli

vältimise põhjusena „Osaline tühistamine“ või „Osamaksete tagantjärgi muutmine“.

Tehingu loomisel on võimalik lisada kõik abivahendi tehinguread korraga (nt abivahendi

vajaja ostab nii erinevaid uriini absorbeerivaid abivahendeid kui naha kaitse ja

puhastamise vahendeid) kasutades iga järgneva tehingurea lisamiseks nuppu.

Lisatud tehinguridu on võimalik eemaldada nupuga. Eemaldamist alustatakse

viimati lisatud (kõige alumisest) tehingureast.

Päringu käivitamiseks peavad vormil olema korrektselt täidetud kõik kohustuslikud väljad.

Vastasel juhul antakse nupule vajutades „Valideerimise viga!“. ISO-koodi

spetsiifikast tulenevate kohustuslike andmeväljade (seerianumber, kehapool, tõendi info)

täitmist valideerimise sammus ei kontrollita, nende kohta antakse tagasiside päringu

vastuses.

35

Korrektsel andmete sisestamisel on võimalik päringu esitamisel saada järgmised vastused:

1. Tehingu loomine õnnestus (vt Joonis 33).

Tehingu loomise õnnestumise korral tagastatakse tehingureale SKA süsteemis

konkreetsele tehingureale määratud unikaalne tunnus (tehingurea ID). Tunnus on oluline,

kui tulevikus tekib vajadus nt üüritehingu lõpetamiseks või tehingurea tühistamiseks,

osamaksete muutmiseks. MISP2 portaalis on võimalik ettevõtte poolt tehtud tehinguid

vaadata kasutades päringut „Tehtud tehingute päring“. Päringut saab teha alates

2016.aastast, kuid arvestada tuleb sellega, et päringu ajaperiood ei saa olla pikem kui 31

päeva.

Joonis 33: Tehingu loomise õnnestunud vastus

Kui tehing õnnestub ja tehingus on rohkem kui üks tehingurida, antakse igale reale oma

unikaalnetehingurea tunnus (vt Joonis 34)

Joonis 34: Tehingu loomise õnnestunud vastus mitme

tehingurea korral

36

2. Tehingu loomine ei õnnestunud (vt Joonis 35)

Kui tehingu loomine ei õnnestunud, kuvatakse kasutajale sellekohane teade/teated.

Kasutajal on seepeale võimalik suunduda uuesti tehingu loomise vormile, vajutades selleks

nuppu ning sisestusvea (nt vigased osamaksed, kogus üle vaba limiidi) korral viga

parandada.

Võimalikud veateated on järgmised:

o Isikukoodi (abivahendi vajaja isikukood) sisestamisel esines viga, isikut ei leita.

o Meie andmetel ei ole inimene isikukoodiga (abivahendi vajaja isikukood) elus.

o Isikul isikukoodiga (abivahendi vajaja isikukood) puudub õigustatuse alus tehingu

tegemiseks. Meie andmetel ei ela isik Eestis, tal puudub kodakondsus, elamisluba või

alaline elamisõigus.

o Abivahendit ISO-koodiga (abivahendi ISO-kood) ei eksisteeri. o Isikul ei ole õigustatust ega kehtivat erimenetlust, et abivahendit ISO-koodiga (sisestatud

tehingurea abivahendi ISO-kood) soetada.

o Abivahendile ISO-koodiga (sisestatud tehingurea abivahendi ISO-kood) ei saa teha tehingut (sisestatud tehingu liik).

o Abivahendile ISO-koodiga (sisestatud tehingurea abivahendi ISO-kood) ei ole võimalik tehingut luua, palun täpsustage abivahendi ISO-koodi.

o Abivahendi ISO-koodiga (sisestatud tehingurea abivahendi ISO-kood) limiit on ületatud, tehingu tegemiseks vaba limiit on (konkreetse abivahendi ISO-koodi vaba limiit, millele on võimalik riigi soodustusega tehingut teostada).

o Soovitud tehingut ei saa teha. Meie andmetel puudub isikul eeldustootena abivahendi ISO- koodiga (eeldustoote ISO-kood, mille tehing isikul puudub) tehing.

o Soovitud tehingut ei saa teha. Meie andmetel on isikul välistav abivahend ISO-koodiga (välistava toot ISO-kood, millega isikul on kehtiv tehing), mille kasutusaeg /üür kestab.

o Isiku osa on valesti märgitud. Abivahendi ISO-koodiga (sisestatud tehingurea abivahendi ISO-kood) isiku osaks on sisestatud (sisestatud isiku osa (€)) aga minimaalne omaosalus on (SKA poolt arvutatud minimaalne isiku omaosalus).

o Abivahend ISO-koodiga (sisestatud tehingurea abivahendi ISO-kood) eeldab tõendi

esitamist. Palun lisage tõendi väljastaja kood (tervishoiutöötaja) või asutuse registrikood

(terapeutide puhul).

o Abivahend ISO-koodiga (sisestatud tehingurea abivahendi ISO-kood) eeldab tõendi esitamist. Palun lisage tõendi väljastamise kuupäev.

o Esitatud abivahendi ISO-koodiga (sisestatud tehingurea abivahendi ISO-kood) tõendi kuupäev (sisestatud tõendi väljastamise kuupäev) peab olema varasem tehingu loomise kuupäevast (sisestatud tehingu loomise aeg).

o Kehapoole info puudu. Palun märkige, millisele kehapoolele abivahendi tehing tehakse.

o Isiku - ja riigi osade summa ei ole võrdne toote kogumaksumusega.

o Viga summa sisestamisel. Minimaalne väärtus saab olla 0 €.

o Riigipoolse soodustusega tehingu tegemiseks peab riigi osa olema suurem kui 0 €.

o Üüritehingul on abivahendi seerianumbri märkimine kohustuslik.

o Tehingu loomise aeg ei saa olla tulevikus. o Sisestatud isikukood ei tohi ületada 50 tähemärki. Ostu sooritaja isikukood ei pea olema

Eesti isikukood.

o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud erimenetluse otsus (sisestatud erimenetluse otsuse

37

number) on negatiivne. Palun sisestage positiivne erimenetluse otsus.

o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud erimenetluse otsus (sisestatud erimenetluse otsuse number) ei ole kehtiv. Palun sisestage kehtiv erimenetluse otsus.

o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud erimenetluse otsus {sisestatud erimenetluse otsuse number} ei ole tehingusse sisestatud isikuga (sisestatud abivahendi vajaja isikukood) seotud. Palun sisestage erimenetluse otsus, mis on sisestatud isikule väljastatud.

o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud ISO kood (sisestatud abivahendi ISO-kood) ei ühti

sisestatud erimenetluse otsuses (erimenetlusotsuses olev abivahendi ISO-kood)

võimaldatud ISO koodiga või see ei kuulu samasse limiidigruppi. Palun sisestage tehingusse

sama ISO kood, mis on erimenetluse otsusega võimaldatud või mis kuulub samasse

limiidigruppi.

o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud tehingu liik (sisestatud tehingu liik) ei ühti sisestatud

erimenetluse otsuses (sisestatud erimenetluse otsuse number) võimaldatud liigiga

(erimenetlusotsuses olev tehingu liik). Palun sisestage tehingusse sama tehingu liik, mis on

erimenetluse otsusega võimaldatud.

o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud kehapool (sisestatud kehapool) ei ühti sisestatud

erimenetluse otsuses (sisestatud erimenetluse otsuse number) võimaldatud kehapoolega

(erimenetluse otsuses olev kehapool). Palun sisestage tehingusse sama kehapool, mis on

erimenetluse otsusega võimaldatud.

o Tehingut ei saa luua, sest isiku (sisestatud abivahendi vajaja isikukood) vanus (arvutatud aastates abivahendi vajaja vanus) aastat ei vasta valitud kontrolli vältimise põhjusele "Puudulik õppeinfo". Kontrolli vältimise põhjust "Puudulik õppeinfo" saab kasutada isikutel

vanuse vahemikus 18-25 aastat.

o Tehingut ei saa luua, sest puudub viide seotud tehingu ID-le. Palun sisestage selle tehingu ID, millega seonduvalt soovite osalise tühistamisega uut tehingut luua ja esitage päring uuesti.

o Tehingut ei saa luua, sest sisestatud tehingu andmed ja tehingu andmed, millele viitasite

osalisel tühistamisel (sisestatud viide seotud tehingurea IDle) ei ühti kas abivahendi saaja,

ISO koodi, abivahendi nime, seerianumbri osas või on algne tehing esitatud teise ettevõtte

poolt. Palun veenduge sisestatud andmete õigsuses ja esitage päring uuesti.

o Isikule (sisestatud abivahendi vajaja isikukood) ei saa luua korduvat üüritehingut

kuupäevaga (sisestatud tehingu loomise aeg). Antud kuus on üüriperioodiga seotud

üüritehing juba olemas (üüritehingu ID: {leitud sama perioodi eest tehingu number}). Palun

kontrollige sisestatud andmeid ja vajadusel esitage uus üüritehing.

o Sisestatud korduvale üüritehingule leiti mitu samade andmetega avatud üüriperioodi. Üüritehingu lisamiseks palun vaadake üle isikul kehtivad üüriperioodid.

o Isikule (sisestatud abivahendi vajaja isikukood) ei saa luua korduvat üüritehingut, sest sisestatud andmetele vastav üüriperiood on suletud ({suletud rendiperioodi alguskuupäev}

- {suletud rendiperioodi lõppkuupäev}). Palun kontrollige sisestatud andmeid ja vajadusel

esitage uus üüritehing.

o Isikule (sisestatud abivahendi vajaja isikukood) ei saa luua korduvat üüritehingut, sest isikul puudub sisestatud andmetele vastav avatud üüriperiood. Palun kontrollige andmeid ja vajadusel esitage uus üüritehing.

o Isikule (sisestatud abivahendi vajaja isikukood) ei saa luua korduvat üüritehingut

kuupäevaga {sisestatud tehingu loomise aeg}, sest üüriperioodis ({leitud aktiivse

üüriperioodi alguskuupäev} - ...) on varasemaid esitamata üüritehinguid (kõige varasem

puuduv üüritehing (kuu, millest alates on esitamata jätkuüüri tehingud aktiivses

üüriperioodis) (aasta)). Palun esitage esmalt puuduvad üüritehingud alates varaseimast ja

38

Joonis 35:Tehingu loomise vastus vea korral

seejärel sisestage soovitud üüritehing uuesti.

o Isikule (sisestatud abivahendi vajaja isikukood) ei saa luua üüritehingut, sest täitmata on väli

„Korduv üüritehing“. Palun märkige „ei“ kui soovite sisestada uut üüritehingut või „jah“ kui

soovite sisestada korduvat üüritehingut.

o Isikule (sisestatud abivahendi vajaja isikukood) ei saa luua (sisestatud tehingu loomise aeg) kuupäevaga jätkuvat üüritehingut ISO koodiga {sisestatud abivahendi ISO-kood}, sest isikul puudub õigustatus või kehtiv erimenetluse otsus. Palun lõpetage üüriperiood {tehingu ID, millega oli avatud üüriperiood}, kasutades üüritehingu lõpetamise teenust.

2.1.6 Tehingu korrigeerimine

Riigipoolse soodustusega abivahendi tehingu korrigeerimiseks tuleb valida teenus „Tehingu

korrigeerimine“, mille tulemusena avaneb vorm „Abivahendite tehingu korrigeerimine“(vt

Joonis 36). Vormil tuleb täita korrigeerimist vajavas tehingus olev abivahendi vajaja

isikukood, tehingurea ID, abivahendi ISO kood ning vastavalt sellele mida SKA poolt oli

palutud korrigeerida - sisestada kas korrigeeritud kujul abivahendi tootja ja toote nimetus

või kogus.

Vormi täitmisel tuleb silmas pidada:

• Tehingu detailandmetena võib sisestada tehingu loomisel SKA-st saadud tehingurea

unikaalse tunnuse (tehingurea ID), abivahendi vajaja isikukoodi ja abivahendi ISO-koodi.

• Süsteem kontrollib, et sisendis oleks täidetud (korrigeeritud ära) see andmeväli, mis on

märgitud SKA poolt korrigeerimisele kuuluvaks ja et tehingu staatus oleks ’Korrigeerimisel’

Päringu käivitamiseks peavad vormi kõik väljad (korrigeerimisele mineva tehingurea ID,

abivahendi ISO koodi, korrigeeritud kujul abivahendi tootja ja toote nimetust või kogust)

olema täidetud. Vastasel juhul antakse nupule vajutades „Valideerimise viga!“.

39

Joonis 36: Tehingu korrigeerimine

Korrektsel andmete sisestamisel on võimalik päringu esitamisel saada järgmised vastused:

1. Tehingu korrigeerimine õnnestus (vt Joonis 37).

Korrigeerimise õnnestumise korral kuvatakse tehingureale SKA süsteemis tehingu loomisel

määratud tehingurea unikaalne tunnus (tehingu ID). Tunnuse salvestamisel peale tehingu

korrigeerimist, muudetaks tehingu staatust uuesti „Esitatud“.

Joonis 37: Tehingu korrigeerimise õnnestunud vastus

40

2. Tehingu tühistamine ei õnnestunud (vt Joonis 38)

Kui tehingu tühistamine ei õnnestunud kuvatakse kasutajale sellekohane teade / teated.

Kasutajal on seepeale võimalik suunduda uuesti tehingu tühistamise vormile, vajutades

selleks nuppu ning sisestusvea (nt vigane isikukood, valitud ebakorrektne

korrigeerimisele kuuluv väli) korral viga parandada.

Võimalikud veateated on järgmised:

o Teenuseosutaja koodiga (registrikood) puudub süsteemis.

o Abivahendit ISO-koodiga (ISO kood) ei eksisteeri. o Soovitud tehingurida ei saa korrigeerida, sest tehingurida ei ole märgitud „korrigeerimisel“

olekusse. Palun valige soovitud tehingurida ja märkige see „korrigeerimisel“ olekusse.

o Korrigeerimist vajav andmeväli (oodatud korrigeeritav väli) ei ole parandatud või täidetud. Palun parandage või täitke ainult see andmeväli, mis on märgitud korrigeerimisele kuuluvaks.

o Teie poolt sisestatud ISO kood (ISO kood) ei ühti tehingus oleva ISO koodiga. Palun korrigeerige ISO kood.

o Teie poolt sisestatud tehingurea ID-le (tehingurea ID) vastavat tehingut ei leitud. Palun kontrollige tehingurea ID-d.

o Teie poolt sisestatud isikukood (sisestatud isikukood) ei ühti tehingus oleva isikukoodiga. Palun korrigeerige isikukood.

o Teenuseostuaja koodiga (registrikood) ei saa tehingu (tehingu ID) andmeid tagantjärgi muuta, sest tehing on tehtud teise teenuseosutaja poolt.

Joonis 38:Tehingu korrigeerimise vastus vea korral

2.1.7 Tehingu osamaksete muutmine

Riigipoolse soodustusega abivahendi tehingu osamaksete muutmiseks (võib kasutada nt

juhul, kui õigustatus on tekkinud tagantjärgi) tuleb valida teenus „Osamaksete muutmine“,

mille tulemusena avaneb vorm „Abivahendite osamaksete muutmine“ (vt Joonis 39). Vormil

tuleb täita abivahendi vajaja isikukood, osamaksete muutmist vajava tehingu detailsemad

andmed, uued riigi ja isiku osad, osamaksete muutmise põhjus ning muutmise aeg.

Vormi täitmisel tuleb silmas pidada järgmisi reegleid:

• Tehingu detailandmetena võib sisestada tehingu loomisel SKA-st saadud tehingurea

unikaalse (tehingu ID) tunnuse või abivahendi ISO-koodi, tehingu kuupäeva ja abivahendi

seerianumbri / tehingurea kogumaksumuse kombinatsiooni. Vastavad valikud on võimalik

41

teha raadionuppude abil.

o Uue isiku ja riigi osade summa peab olema täpselt sama, mis tehingu

teostamise hetkel antud tehingu kogumaksumusena sisestati.

o Tehingu osamaksete muutmise põhjuse valiku saab teha rippmenüüst.

o Tehingu muutmise aeg on vormil eeltäidetud hetke ajaga, kuid seda on

võimalik vastavalt vajadusele varasemaks muuta.

Päringu käivitamiseks peavad vormi kõik väljad (abivahendi vajaja isikukood, uus isiku ja

riigi osa summa, osamaksete muutmise põhjus ja - aeg ning tehingu detailid - vastavalt

kas tehingurea ID või abivahendi ISO-kood, tehingu kuupäeva ja

seerianumber/kogumaksumus), olema täidetud. Vastasel juhul antakse

nupule vajutades „Valideerimise viga!“.

Joonis 39: Tehingu osamaksete muutmine

42

Korrektsel andmete sisestamisel on võimalik päringu esitamisel saada järgmised vastused:

1. Tehingu osamaksete muutmine õnnestus.

Õnnestumise korral tagastatakse tehingureale SKA süsteemis tehingu loomisel määratud

tehingurea unikaalne tunnus. Tehing salvestatakse süsteemis uue sisestatud isiku ja riigi osadega,

kui ta on „Esitatud“ või „Korrigeerimisel“ staatuses (vt Joonis 40).

Joonis 40: "Esitatud" või "Korrigeerimisel" staatuses tehingu osamaksete muutmise õnnestunud vastus.

Kui tegemist oli „Makstud“ staatuses tehinguga, siis süsteem genereerib vastavalt uuendatud

osamaksetele uue negatiivse tehingurea 'Esitatud' staatuses ja lisab viite algtehingule (negatiivne võib

olla kas riigi osa või isiku osa) ja tehingu osamaksete muutmise õnnestumise korral tagastatakse nii

viide esialgse tehingureale, mille osamakseid muudeti SKA süsteemis, kuid ka viide uuele

tehingureale, mis tekkis osamaksete muutmise tagajärjena (vt Joonis 41).

Joonis 41: "Makstud" staatuses tehingu osamaksete muutmise õnnestunud vastus

43

2. Tehingu osamaksete muutmine ei õnnestunud (vt Joonis 42)

Kui tehingu osamaksete muutmine ei õnnestunud, tagastatakse kasutajale sellekohane

teade / teated. Kasutajal on seepeale võimalik suunduda uuesti tehingu osamaksete

muutmise vormile, vajutades selleks nuppu ning sisestusvea (nt vigane muutmise

aeg, vigased tehingu parameetrid) korral viga parandada.

Võimalikud veateated on järgmised:

• Teenuseostuaja koodiga (registrikood) ei saa tehingu (tehingu ID kui see on) andmeid tagantjärgi muuta, sest tehing on tehtud teise teenuseosutaja poolt.

• Sisestatud andmetele leiti mitu tehingurea vastet. Tehingurea tühistamiseks või üüritehingu lõpetamiseks tuleb sisestada tehingurea ID.

• Sisestatud andmetele vastavat tehingurida ei leitud.

• Sisestatud tehingu (tehingu ID) osamakseid ei saa muuta, sest tehing on (sisestatud tehingu staatus). Palun veenduge päringusse sisestatud andmete õigsuses. Vajadusel võtke tehingu andmete täpsustamiseks ühendust sotsiaalkindlustusametiga.

• Tehingu (tehingu ID) osamakseid ei saa muuta, sest sisestatud isiku osa (sisestatud uus isiku osa) eur ja riigi osa (sisestatud uus riigi osa) eur ei võrdu kogumaksumusega (kogusumma tehingus) eur. Palun veenduge, et sisestatud summad on õiged ja esitage päring uuesti.

• Tehingu (tehingu ID) osamakseid ei saa muuta, sest tehingu staatus ((sisestatud tehingu staatus)) ei võimalda seda. Palun veenduge päringusse sisestatud andmete õigsuses. Vajadusel võtke tehingu andmete täpsustamiseks ühendust sotsiaalkindlustusametiga.

• Tehingut (tehingu ID) ei saa muuta, sest tehing on loodud algtehingu krediteerimiseks (algtehingu ID). Palun veenduge päringusse sisestatud andmete õigsuses. Vajadusel võtke tehingu andmete täpsustamiseks ühendust sotsiaalkindlustusametiga.

• Tehingu (sisestatud tehingu ID) osamakseid ei saa muuta, sest sisestatud muutmise kuupäev (muutmise kuupäev) on varasem algse tehingu esitamise kuupäevast (tehingu kuupäev). Palun sisestage hilisem muutmise kuupäev ja esitage päring uuesti.

• Tehingu (tehingu ID) osamakseid ei saa muuta, sest tegemist on krediteeritud tehinguga, mis on osaliselt tühistatud. Juhul kui soovite tehingu osamakseid muuta, tühistage tehing (sisestatud tehingu ID) täielikult ja sisestage uus tehing soovitud osamaksetega.

• Tehingu (tehingu ID) osamakseid ei saa muuta, sest tegemist on krediteeritud tehinguga, mille osamakseid on juba muudetud. Juhul kui soovite tehingu osamakseid muuta, tühistage tehing (tehingu ID) täielikult ja sisestage uus tehing soovitud osamaksetega.

• Isikukoodi (sisestatud isikukood) sisestamisel esines viga, isikut ei leita.

• Meie andmetel ei ole inimene isikukoodiga (sisestatud isikukood) elus.

• Abivahendite ISO-koodiga (sisestatud ISO kood) ostukorvi riigiosaluse kogusumma (sisestatud uus riigi osa) ületab maksimaalse vaba riigiosaluse summat. Tehingu tegemiseks vaba summa ISO koodi kohta on (maksimum võimalik riigi osa)

• Isiku osa on valesti märgitud. Abivahendi ISO-koodiga (sisestatud ISO kood) isiku osaks on sisestatud (sisestatud uus isiku osa) aga minimaalne omaosalus on (oodatav isiku osa).

44

Joonis 42: Tehingu osamaksete muutmise vastus vea korral

2.1.8 Tehingu tühistamine Riigipoolse soodustusega abivahendi tehingu tühistamiseks tuleb valida teenus „Tehingu

tühistamine“, mille tulemusena avaneb vorm „Abivahendite tehingu tühistamine“ (vt Joonis

43). Vormil tuleb täita abivahendi vajaja isikukood, tühistamist vajava müügi- või üüritehingu

detailsemad andmed, abivahendi kogus tehingus, tühistamise põhjus ning tühistamise aeg.

Vormi täitmisel tuleb silmas pidada järgmisi reegleid:

o Tehingu detailandmetena võib sisestada tehingu loomisel SKAst saadud tehingurea

unikaalse tunnuse (tehingu ID) või abivahendi ISO-koodi, tehingu kuupäeva ja abivahendi

seerianumbri / tehingurea kogumaksumuse kombinatsiooni. Vastavad valikud on võimalik

teha raadionuppude abil.

o Abivahendi kogus tehingus (tk) peab olema see kogus, mida soovitakse tühistada sisestatud

tehingust.

o Täieliku tühistamise korral sisestada täpselt sama kogus, mis oli esialgses tehingus.

o Osalise tühistamise korral on sisestada väiksem tühistatav kogus kui algse

tehingurea (võimalik jäänud) kogus ja tühistatav kogus peab olema suurem või

võrdne kui 1. Vastasel juhul tagastatakse veateade.

o Osalise tühistamise alternatiivina võib teha ka järgmised sammud:

- Teha täielik tehingu tühistamine

- Luua uus tehing kasutatud kogusega mineviku kuupäevaga, valides kontrolli

vältimise põhjusena ’Osaline tühistamine’.

o Osalist tühistamist on võimalik teha mitu korda – kuni esialgse tehingu kogus täielikult

tühistatakse.

o Tehingu tühistamise põhjuse valiku saab teha rippmenüüst.

o Tehingu tühistamise aeg on vormil eeltäidetud hetke ajaga, kuid seda on võimalik vastavalt

vajadusele varasemaks muuta.

o Päringu käivitamiseks peavad vormi kõik väljad (abivahendi vajaja isikukood, tühistatav

kogus, - põhjus ja - aeg ning tehingu detailid - vastavalt kas tehingurea ID või abivahendi

ISO-kood, tehingu kuupäeva ja seerianumber/kogumaksumus) olema täidetud. Vastasel

juhul antakse nupule vajutades „Valideerimise viga!“.

45

Joonis 43: Tehingu tühistamine

Korrektsel andmete sisestamisel on võimalik päringu tegemisel saada järgmised vastused:

1. Tehingu tühistamine õnnestus (vt Joonis 44).

Õnnestumise korral tagastatakse tehingureale SKA süsteemis tehingu loomisel määratud

tehingurea unikaalne tunnus. Tunnuse salvestamine peale tehingu täielikku tühistamist ei ole

enam vajalik, kuna konkreetse tehinguga ei ole süsteemselt võimalik enam tegevusi teha.

Peale osalist tühistamist tehingut on võimalik veel osaliselt tühistada.

Joonis 44: Tehingu tühistamise õnnestunud vastu

46

2. Tehingu tühistamine ei õnnestunud (vt Joonis 45)

Kui tehingu tühistamine ei õnnestunud kuvatakse kasutajale sellekohane teade / teated.

Kasutajal on seepeale võimalik suunduda uuesti tehingu tühistamise vormile, vajutades

selleks nuppu ning sisestusvea (nt vigane tühistamise aeg, vigased tehingu

parameetrid) korral viga parandada.

Võimalikud veateated on järgmised:

o Sisestatud andmetele vastavat tehingurida ei leitud. (Veateade võib olla kuvatud

mitmekordselt!)

Selgitus: antud viga tekib olukorras, kus SKA süsteemist ei leita vastet sisestatud

andmetega üüritehingu kohta – ehk ei ole võimalik leida sisestatud „Abivahendi vajaja

isikukoodi“ ja üüritehingu detailide (kas siis „Üüritehingu ID“ või „Abivahendi ISO-koodi“,

„Üüritehingu loomise kuupäeva“ ja „Seadme seerianumbri“ kombinatsiooni). Sellisel juhul

tasuks üle kontrollida, kas sisestati korrektsed andmed või proovida soovitud üüritehing

lõpetada teiste detailide abil (nt. kui algselt kasutati „Üüritehingu ID“, siis võiks proovida

„Abivahendi ISO-koodi“, „Üüritehingu loomise kuupäeva“ ja „Seadme seerianumbri“

kombinatsiooniga).

o Tehingu tühistamise aeg peab olema hilisem tehingu loomise ajast {tehingu loomise kuupäev}.

o Osalist tühistamist ei ole võimalik teha, tühistatav kogus peab olema võrdne tehingurea kogusega. Tühistada soovite kogust: (sisestatud „Abivahendi kogus tehingud (tk)“), võimalik

on tühistada kogust: {tehingu loomisel sisestatud kogus}.

o Soovite tühistada makset, millele järgneb mõni hilisem sama rendiperioodi makse. Tühistada on võimalik alustades viimasest üürimaksest.

o Tehing on juba tühistatud. Varasemalt tühistatud tehingut ei ole võimalik uuesti tühistada. o Sisestatud andmetele leiti mitu tehingurea vastet. Tehingurea tühistamiseks võiüüritehingu

lõpetamiseks tuleb sisestada tehingurea ID.

o Tehingu kuupäev ei saa olla tulevikus.

o Tehingu tühistamise aeg ei saa olla tulevikus. o Teenuseosutaja koodiga {teenuseosutaja registrikood, kelle alt hetkel tegevusi teostatakse}

ei saa antud tehingut lõpetada / tühistada. Tehing on teostatud teise teenuseosutaja poolt.

o Tehingut {sisestatud tehingu ID} ei saa tühistada, sest tehingu staatus on "{tehingu staatus}". Palun võtke abi saamiseks ühendust sotsiaalkindlustusametiga.

o Tehingut (sisestatud tehingu ID), ei saa tühistada, sest tehing on loodud algtehingu

krediteerimiseks (esialgse tehingu ID). Palun veenduge päringusse sisestatud andmete

õigsuses. Vajadusel võtke tehingu andmete täpsustamiseks ühendust

sotsiaalkindlustusametiga.

o Tehingut (sisestatud tehingu ID) ei saa tühistada, sest tegemist on krediteeritud tehinguga, mille osamakseid on muudetud ja on loodud tehing (osamaksete muutmisega genereeritud tehingurea ID), mille staatus on "(osamaksete muutmisega genereeritud tehingurea

47

staatus)". Palun võtke abi saamiseks ühendust sotsiaalkindlustusametiga.

o Tehingu (sisestatud tehingu ID) osalist tühistamist ei saa teha, sest sisestasite tühistatavaks

koguseks (sisestatud tühistamiseks minev kogus), mis on suurem algse tehingu kogusest

(võimalik tühistatav kogus/esialgse tehingu jääk). Palun sisestage tühistatav kogus, mis on

suurem kui 1 ja väiksem algse tehingu kogusest. Seejärel esitage päring uuesti.

o Tehingut (sisestatud tehingu ID) ei saa tühistada, sest tegemist on krediteeritud tehinguga,

mille osamakseid on muudetud ja on loodud tehing (osamaksete muutmisega genereeritud

tehingurea ID), mille staatus on "Menetluses". Palun võtke abi saamiseks ühendust

sotsiaalkindlustusametiga.

o Tehingut (sisestatud tehingu ID)ei saa osaliselt tühistada, sest tegemist on krediteeritud tehinguga, mille osamakseid on muudetud. Vajadusel saate tehingu (sisestatud tehingu ID) täielikult tühistada ja sisestada uue tehingu.

Joonis 45: Tehingu tühistamise vastus vea korral

2.1.9 Üüriteenuse lõpetamine

Riigipoolse soodustusega abivahendi üüri lõpetamiseks tuleb valida teenus „Üüriteenuse

lõpetamine“, mille tulemusena avaneb vorm „Abivahendite üüritehingu lõpetamine“ (vt

Joonis 46). Vormil tuleb täita abivahendi vajaja isikukood, lõpetamist vajava üüritehingu

detailsemad andmed ning lõpetamise aeg.

• Üüritehingu lõpetamisel võib detailandmetena kasutada üüritehingu loomisel SKAst saadud

tehingurea unikaalset tunnust (üüritehingu ID) või abivahendi ISO-koodi, üüritehingu

loomise kuupäeva ja abivahendi seerianumbri kombinatsiooni. Vastav valiku saab teha

raadionupu abil.

• Üüritehingu lõpetamise aeg on vormil eeltäidetud hetke ajaga, kuid seda on võimalik

vastavalt vajadusele varasemaks muuta.

Päringu käivitamiseks peavad vormi kõik väljad (abivahendi vajaja isikukood, üüritehingu

lõpetamise aeg ning tehingu detailid - vastavalt kas üüritehingu ID või abivahendi ISO-kood,

üüritehingu loomise kuupäev ja seerianumber) olema täidetud. Vastasel juhul antakse

nupule vajutades „Valideerimise viga!“.

48

Joonis 46: Üüritehingu lõpetamine

Korrektsel andmete sisestamisel on võimalik päringu esitamisel saada järgmised vastused:

1. Üüritehingu lõpetamine õnnestus (vt Joonis 47).

Õnnestumise korral tagastatakse tehingureale SKA süsteemis üüritehingu loomisel

määratud tehingurea unikaalne tunnus. Tunnuse salvestamine peale üüritehingu lõpetamist

ei ole enam vajalik, kuna konkreetse tehinguga ei ole süsteemselt võimalik enam tegevusi

teha.

Joonis 47: Üüritehingu lõpetamise õnnestunud vastus

2. Üüritehingu lõpetamine ei õnnestunud (vt Joonis 48)

Kui üüritehingu lõpetamine ei õnnestunud, kuvatakse kasutajale sellekohane teade/teated.

Kasutajal on seepeale võimalik suunduda uuesti üüritehingu lõpetamise vormile, vajutades

selleks nuppu ning sisestusvea (nt vigane lõpetamise aeg, vigased parameetrid)

korral viga parandada.

Võimalikud veateated on järgmised:

o Sisestatud andmetele vastavat tehingurida ei leitud. (Veateade võib olla kuvatud

mitmekordselt!)

Selgitus: antud viga tekib olukorras, kus SKA süsteemist ei leita vastet sisestatud

andmetega üüritehingu kohta – ehk ei ole võimalik leida sisestatud „Abivahendi vajaja

isikukoodi“ ja üüritehingu detailide (kas siis „Üüritehingu ID“ või „Abivahendi ISO-koodi“,

„Üüritehingu loomise kuupäeva“ ja „Seadme seerianumbri“ kombinatsiooni). Sellisel juhul

49

tasuks üle kontrollida, kas sisestati korrektsed andmed või proovida soovitud üüritehing

lõpetada teiste detailide abil (nt. kui algselt kasutati „Üüritehingu ID“, siis võiks proovida

„Abivahendi ISO-koodi“, „Üüritehingu loomise kuupäeva“ ja „Seadme seerianumbri“

kombinatsiooniga).

o Üüritehingu lõpetamise kuu ei tohi olla varasem viimasest üürimakse kuust. Viimase üürimakse aeg (SKAle laekunud viimane konkreetse abivahendi üürimakse kuupäev)

o Üüritehingu lõpetamise aeg ei saa olla varasem üüritehingu alustamise hetkest (üüritehingu loomise kuupäev).

o Üüritehingu lõpetamise aeg ei saa olla tulevikus.

o Üüritehingu loomise kuupäev ei saa olla tulevikus. o Üüritehing on juba lõpetatud {üüritehingu lõpetamise kuupäev} kuupäevaga. Lõpetatud

tehingut ei ole võimalik enam muuta.

o Sisestatud andmetele leiti mitu tehingurea vastet. Tehingurea tühistamiseks võiüüritehingu lõpetamiseks tuleb sisestada tehingurea ID.

o Teenuseosutaja koodiga {teenuseosutaja registrikood, kelle alt hetkel tegevusi teostatakse} ei saa antud tehingut lõpetada / tühistada. Tehing on teostatud teise teenuseosutaja poolt.

Joonis 48: Üüritehingu lõpetamise vastus vea korral

2.1.10 Muudatuste päring

Muudatuste päringus saab teha järgmisi päringuid (vt Joonis 49)

50

Joonis 49: Muudatuste päring

Selleks, et üle vaadata teie poolt tehtud tehingutes muudatusi või kontrollida, kas avatud üüri

lepingutes keegi isikutest suri, tuleb valida teenus „Muudatuste päring“. Selle tulemusel avaneb

vorm „Abivahendite muudatuste päring“ (vt Joonis 50), kus on võimalik pärida andmeid,

sisestades:

1. Ajaperiood, kus toimus tehingu muudatus/isiku surm. Maksimaalselt on lubatud pärida

andmeid viimase kahe kuu kohta. Sisestatav kuu ja aasta ei saa olla tulevikus.

2. Muudatuse täpsustust. Vaikimisi on muudatuse täpsustusena valitud „Isik on surnud“, kuid antud valikut saab muuta. Vajutades nupule , saab lisada juurde muudatuste liike. Kui jätta „Muudatuse täpsustus“ tühjana, siis tagastatakse kõik tehingu muudatused, mis toimusid valitud perioodi

jooksul. nuppu vajutamisega eemaldatakse „Muudatuse täpsustus“ rida.

Joonis 50: Muudatuste päring valikuga „Isik on surnud“

51

Sõltuvalt päringu sisendist on võimalik saada 3 erinevat vastust:

1. Päritavate andmetega ei leitud ühtegi tulemust (vt Joonis 51) – see tähendab, et sisestatud

otsingu parameetritele ei leitud ühtegi vastet.

Joonis 51: Muudatuste päringu vastus, kui pole leitud ühtegi tehingut/isikut

2. Sisestatud otsingu parameetritega leiti vähemalt 1 muudatus (vt Joonis 52) -

Otsingu tulemus kuvatakse tehingute või isikute („Isik on surnud“ muudatuse korral) nimekirjana. Tulemust saab vaadata tabelina MISP vaates. Tehingud kuvatakse ajalises

järjestuses kahanevalt (kõige uuem tehing esimesena).

Joonis 52: Muudatuste päringu õnnestunud vastus

52

3. Veateade (vt Joonis 53)

Kui süsteemi on sisestatud lubamatu otsingu reegel/parameeter (nt kuupäeva asemel sõna/

tähed), siis kuvatakse kasutajale sellekohane teade / teated. Kasutajal on seepeale võimalik

suunduda uuesti tehingute päringu vormile, vajutades selleks nuppu ning

sisestusvea (nt. vigane perioodi alguskuupäev) korral viga parandada.

Võimalikud veateated on järgmised:

• Sisestatud kuupäevad ei võimalda päringut teostada. Palun sisesta kuupäevad lahtritesse nii, et (muudetud alates kuupäev) oleks varasem kui (muudetud kuni kuupäev).

• Päringut ei saa teostada, sest sisestatud otsingu aeg (muudetud alates kuupäev - muudetud kuni kuupäev) on liiga pikk. Palun sisestage ajavahemik, mis oleks maksimaalselt 60 päeva ja esitage päring uuesti.

Joonis 53: Muudatuste päringu vastus vea korral

2.1.11 Tehtud tehingute päring

Selleks, et teha enda poolt loodud tehingutest väljavõtet, tuleb valida teenus „Tehtud

tehingute päring“. Selle tulemusel avaneb vorm „Abivahendite tehingute päring“ (vt Joonis

54), kus on võimalik pärida andmeid, sisestades:

1. Ainult ajaperioodi, et pärida kõiki tehinguid, mis olid loodud valitud vahemikus. Maksimum

lubatud sisestatav periood on 31 päeva. Sisestatav kuu ja aasta ei tohi olla tulevikus.

Andmeid saab pärida alates 2016 a.

2. Vajutades nupule , saab otsida detailandmete järgi, et pärida näiteks ühte

tehingut, tehinguid valitud liigi (nt ainult üüri tehinguid) või staatuse (nt „Makstud“) järgi või

kontrolli vältimise, erimenetlusega või tühistatuid tehinguid kindla valitud põhjusega, ühe

isiku tehinguid, tehinguid sisestatud ISO koodi või makseteatise numbriga. Päringu

teostamiseks peab olema sisestatud vähemalt üks järgnevatest väärtustest: ajaperiood,

isikukood, tehingurea ID või makseteatise number. Vajutades nupule

tehingute detailotsingu lahtrid peidetakse (vt Joonis 55).

3. Päringu vastus CSV formaadis - valides 'Jah' tulemuse lõpus tuleb link CSV formaadis faili

allalaadimiseks. Kui valik jääb tegemata või valitakse 'Ei', siis tulemust alla ei laadita.

53

Joonis 54: Abivahendite tehingute päringu vorm

Joonis 55: Abivahendite tehingute päringu vorm detailotsingu lahtritega

54

Sõltuvalt päringu sisendist on võimalik saada 3 erinevat vastust:

1. Päritavate andmetega ei leitud ühtegi tulemust (vt Joonis 56) – see tähendab, et sisestatud

otsingu parameetritele ei leitud ühtegi vastet.

Joonis 56: Tehingute päringu vastus, kui pole leitud ühtegi tehingut

2. Sisestatud otsingu parameetritega on leitud vähemalt 1 tehing (vt Joonis 57)

Otsingu tulemus kuvatakse tehingute nimekirjana. Tulemust saab:

o vaadata tabelina MISP vaates o infot on võimalik alla laadida failina (csv), vajutades 'Salvesta fail' nupule. Selleks,

et saada faili csv formaadis, tuleb päringu tegemisel valida

valikust „Jah“ o csv failist saab exceli faili teha järgmiselt – esmalt teha excelis esimene veerg

aktiivseks, siis valida ülalt „Andmed“, seejärel valida „Tekst veergudesse“, sealt valige andmetüübiks

o „Eraldajatega“, seejärel „Edasi“, siis eraldajaks „Muu“ ning sisestada lahtrisse koma märk, seejärel vajutada “Edasi“ ja Valmis“

Tehingud kuvatakse ajalises järjestuses kahanevalt (kõige uuem tehing esimesena). Navigeerida saab tabeli all oleva scroll-iga liigutades vasakust paremale.

55

Joonis 57: Tehingute päringu õnnestunud vastus tulemusega

3. Veateade (vt Joonis 58)

Kui süsteemi on sisestatud lubamatu otsingu reegel/parameeter (nt kuupäeva asemel sõna/

tähed), siis kuvatakse kasutajale sellekohane teade / teated. Kasutajal on seepeale

võimalik suunduda uuesti tehingute päringu vormile, vajutades selleks nuppu ning

sisestusvea (nt. vigane perioodi alguskuupäev, vigased tehingu parameetrid) korral viga

parandada.

56

Võimalikud veateated on järgmised:

• Sisestatud ajaperioodiks on (sisestatud perioodi alguskuupäev)-(sisestatud perioodi lõppkuupäev), mis on liiga pikk. Sisestage periood, mis oleks maksimaalselt 31 päeva pikk.

• Puudub perioodi algus- või lõpu kuupäev. Sisestage perioodi algus- ja lõpu kuupäev.

• Väljade sisestus puudulik. Täitke vähemalt üks järgnevatest lahtritest: ajaperiood, isikukood, tehingurea ID või makseteatise number.

Joonis 58: Tehingute päringu vastus vea korral

57

2.2 Teenuste ajalugu Teenuste ajaloo vaatamiseks valige menüüst vaheleht „Teenuste ajalugu“, mispeale

kuvatakse teile filtreerimise sisendvorm väljadega: ajavahemik (alates – kuni), teenuse nimi,

teenuse kirjeldus, kasutaja valik/sisestus, päringu id ja ainult ebaõnnestunud päringute

kuvamine (vt Joonis 59).

Joonis 59: Teenuste ajalugu

Vastavalt sisestatud filtri(te) väärtustele, on teenuste ajaloo all võimalik näha kas

õnnestunud (vt Joonis 60) või ebaõnnestunud (vt Joonis 61) päringute ajalugu ehk millist

teenust on kasutatud (nt tehingu loomine, õigustatuse kontroll). Teenuste ajaloost ei ole aga

võimalik näha päringu sisu detaile (ehk mis abivahendi tehing ja kellele sisestati või milline

üür ja kellele lõpetati).

• Pääsuõiguste haldur saab vaadata kasutajate poolt käivitatud teenuste ajalugu

• Tavakasutaja saab vaadata enda käivitatud teenuste ajalugu

58

Joonis 60: Teenuste ajalugu õnnestunud päringute korral

Joonis 61: Teenuste ajalugu ebaõnnestunud päringute korral

Täpsemalt on tabelis kuvatud teenuse „Kirjeldus“ (teenuse kirjeldus ja nimi), „Kasutaja“

(päringu sooritanud kasutaja nimi ja isikukood), „Päringu aeg“ (päringu teostamise aeg),

„Kestvus“ (x-tee päringu saatmisest vastuse saamiseni kulunud aeg sekundites) ja „Suurus“

(x-tee SOAP päringu vastuse maht kilobaitides).

2.3 Minu seaded Kasutajal on võimalik enda seadeid „Minu seaded“ vahelehelt muuta (vt Joonis 62). Seal on

võimalik määrata oma e-posti aadressi ja ühtlasi tellida kasutaja haldamise käigus tehtud

muudatuste kohta teade

59

e-postile. Teavitatavad muudatused on kasutajale rollide lisamine/eemaldamine ning

grupikuuluvuse muutmine. Muudatuste teavitust saab tellida ainult juhul, kui on sisestatud e-

posti aadress.

Joonis 62: Minu seadete muutmine

Näide saadetavast e-kirjast:

1

Eesti sotsiaalteenuste üldine kvaliteedijuhis1

Alates 01.01.2018 hakkasid vastavalt Sotsiaalhoolekande seadusele § 3 lg 2 kehtima sotsiaalteenuse osutamisel kvaliteedipõhimõtted, millest

tuleb teenuse osutamisel lähtuda.

Sotsiaalteenuse osutaja peab sotsiaalteenuse osutamisel lähtuma üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav

iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika

ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine.

Sotsiaalteenuste üldine kvaliteedijuhis lähtub eespool nimetatud kvaliteedipõhimõtetest, lisatud kriteeriumid avavad põhimõtte sisu ning

kontrollmehhanismid võimaldavad kontrollida teenuse osutamise vastavust kvaliteedipõhimõtetele.

Lisaks on Sotsiaalkindlustusamet koostanud Sotsiaalhoolekandeseaduses toodud kõikidele sotsiaalteenustele teenusepõhised kvaliteedijuhised,

mis on abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise aluseks kvaliteetse sotsiaalteenuse pakkumisel teenuse rahastajatele, teenuste

korraldajatele, teenuseosutajatele ning teenusel olevale inimesele.

1 Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 toetuse andmise tingimuste (TAT) „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“, punkti 2.3.3 „Eesti hoolekandeteenuste

kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu“ raames.

* Tekstis lahti seletamist vajavad mõisted on välja toodud teksti lõpus.

2

KÄTTESAADAVUS, TASKUKOHASUS JA TEENUSE OSUTAMISE KESKKOND

Teenused on inimesele kättesaadavad, juurdepääsetavad ning taskukohased. Teenuseid osutatakse toetavas keskkonnas.

K ä

tt e

s a a

d a

v u s j a

ta s k u k o

h a

s u s

 Tagatakse ajakohase ja arusaadava info kättesaadavus teenuse potentsiaalsele sihtrühmale.

 Informatsiooni võimalike teenuste kohta pakutakse inimesele arusaadaval viisil.

 Inimest aidatakse sobiva teenuse leidmisel ja valikute tegemisel.

 Info inimese omaosaluse kohta teenuse eest tasumisel avalikustatakse selgel ja arusaadaval viisil.

 Teenuse eest tasu võtmisel lähtutakse inimese maksevõimekusest, teda informeeritakse võimalustest saada toetust ja/või

abi teenuse eest tasumisel.

T e e

n u

s e o

s u ta

m is

e

k e

s k k o n

d

 Tagatud on füüsiline juurdepääs teenusele.

 Teenust osutatakse eesmärgi saavutamist toetavas füüsilises ja sotsiaalses keskkonnas.

 Teenuse planeerimisel ja osutamisel arvestatakse inimese elukohaga.

 Teenust osutatakse keskkonnas, mis aitab kaasa inimese individuaalsete vajaduste ja eesmärkide täitmisele ning inimese

võimestamisele.

3

ISIKUKESKNE, VAJADUSPÕHINE JA TERVIKLIK LÄHENEMINE

Teenused vastavad inimese individuaalsetele vajadustele, parendavad või säilitavad tema elukvaliteeti. Teenused katavad inimese vajadusi

terviklikult, on suunatud erinevate valdkondade (näiteks haridus, tervishoid jm) teenuste ja teenuse pakkujate vahelisele võrgustikutööle.

Vajadusel tagatakse teenuste jätkuvus ja sujuv üleminek ühelt teenuselt teisele. Teenuse paremaks osutamiseks tehakse koostööd nii inimese,

teiste teenuseosutajate kui ka seotud huvigruppidega.

Kriteerium Kriteeriumi sisu

In im

e s e k e

s k s e

d ,

e e s m

ä rg

ip ä ra

s e

d j a

v a

ja d u

s p õ

h is

e d

te e n

u s e

d

 Hinnatakse ja arvestatakse inimese individuaalseid eesmärke, vajadusi, tugevusi ja võimalusi.

 Teenuse planeerimisel sõnastatakse koos inimesega teenuse eesmärk, lepitakse kokku millal ja kuidas soovitud eesmärgini

jõuda.

 Teenuse planeerimisel lähtutakse ja arvestatakse inimese tegelikke ja muutuvaid vajadusi.

 Inimese vajaduste hindamisel ja eesmärkide seadmisel arvestatakse eelnevalt osutatud ja paralleelselt osutatavate

teenuste ja nende mõjuga.

 Inimese vajadusi ja vajaduste muutusi hinnatakse regulaarselt.

 Teenuse osutamiseks valitakse inimese vajadustest lähtuvad aja- ja asjakohased meetodid.

T e rv

ik lik

l ä

h e

n e

m in

e , s u

ju v t

e e n

u s te

k o

rr a

ld u s j a v

õ rg

u s ti k u

tö ö

 Teenuste pakkumisel tuginetakse terviklikule lähenemisele, tagades sujuv teenuste korraldus, milles arvestatakse inimese

vajadusi, ootusi ja võimalusi tervikuna.

 Teenuse planeerimisel ja osutamisel arvestatakse inimese füüsiliste, intellektuaalsete ja sotsiaalsete vajadustega.

 Teenuse planeerimisel ja osutamisel arvestatakse inimese elukeskkonna ja lähikondsetega.

 Teenuste planeerimisel ja osutamisel arvestatakse eelnevalt osutatud ja paralleelselt osutatavate teenuste ja nende

mõjuga.

 Inimesele pakutakse vajalikke teenuseid koostöös teiste teenuseosutajatega.

 Teenuste osutamisel välditakse teenuste dubleerimist.

 Teenuse planeerimisel ja osutamisel arvestatakse kogukonnapõhisusega, kasutatakse kogukonna ressursse ja võimalusi.

 Inimest ja tema lähikondseid teavitatakse sobivaima teenuse ja teenuseosutaja osas.

 Koostöös teiste teenuseosutajatega korraldatakse vajadusel ühelt teenuselt teisele üleminek või teenuselt väljumine.

 Inimese vajadusest lähtuvalt tehakse koostööd teiste teenuseosutajate, võrgustikupartnerite ja inimese lähikondsetega.

4

TEENUSE VÕIMESTAV ISELOOM, KAASAMINE JA INIMESE ÕIGUSED Teenuse osutamisel suurendatakse või säilitatakse inimese iseseisvust oma elu korraldamisel kaasates inimest oma isiklike eesmärkide ja

vajaduste määratlemisse. Inimest, tema lähedasi ja teisi huvigruppe kaasatakse teenuse planeerimisse, arendamisse ja tulemuslikkuse

hindamisse aktiivsete osalejatena. Sotsiaalteenuseid osutavad organisatsioonid lähtuvad oma töös rahvusvahelistest inimõigustest. Tagatud on

inimese seadusest tulenevad õigused.

Kriteerium Kriteeriumi sisu

In im

e s e

v õ

im e

s ta

m in

e

 Inimest informeeritakse ja ta on teadlik oma õigustest, võimalustest, kohustustest ja vastutusest teenuse kasutamise

eesmärkide saavutamisel.

 Toetatakse inimese iseseisvuse ja vastutusvõime arengut.

 Inimest julgustatakse välja tooma ja sõnastama oma reaalseid vajadusi.

 Inimesele antakse tema arengute kohta motiveerivat tagasisidet.

K a

a s a

m in

e  Inimene osaleb oma isiklike eesmärkide ja vajaduste määratlemisel.

 Inimene osaleb teenuse planeerimisel, arendamisel ning teenuse tulemuslikkuse hindamisel.

 Inimese lähikondseid ja teisi seotud huvigruppe kaasatakse teenuse planeerimisse, arendamisse ning teenuse

tulemuslikkuse hindamisse.

In im

e s e õ

ig u s e

d

 Teenuse osutamisel lähtutakse sotsiaalkaitse põhimõtetest (inimväärikus, inimese omavastutus, solidaarsus, selgitamise ja

abistamise kohustus, konfidentsiaalsus ja koostöö).

 Teenust osutatakse viisil, mis tagab inimõigused.

 Tagatakse teenuse kasutaja privaatsus ja turvalisus.

 Tagatakse teenuseosutamisega seotud isikuandmete kaitse (eraelulised ja delikaatsed isikuandmed).

 Inimest koheldakse võrdväärse partnerina.

 Inimesele tagatakse juurdepääs teenuse osutamisega seotud teda puudutavale infole.

 Teenuseosutaja on loonud inimesele võimetekohase kaebuste esitamise võimaluse.

 Kaebustega tegelemise kord on selge ja lihtne ning tagab kaebuste registreerimise ja objektiivse kaebuste lahendamise.

5

TULEMUSTELE ORIENTEERITUS Teenused on hinnatavad ja tulemuslikud ning suunatud inimese elukvaliteedi parendamiseks/säilitamiseks.

Kriteerium Kriteeriumi sisu

T u le

m u

s te

j a

m õ

ju h

in d a

m in

e  Teenuse planeerimisel fikseeritakse hetkeseis ja seatud eesmärkide alusel hinnatakse regulaarselt teenuse osutamise

vahetuid tulemusi ja mõju.

 Inimene ja tema lähedased annavad teenusele tagasisidet ning neil on võimalus teha ettepanekuid teenuse parendamiseks.

 Hindamistulemusi analüüsitakse koos inimesega ja vajadusel viiakse sisse teenuse osutamisega seotud parendustegevusi.

 Tagasiside kokkuvõtted ja rahulolu uuringute tulemused tehakse kättesaadavaks inimesele, tema lähedastele ja teistele

seotud huvigruppidele.

TÖÖTAJATE PÄDEVUS JA EETIKA

Teenuseid osutavad kvalifitseeritud töötajad, kelle tööalasesse arengusse teenuseosutaja järjepidevalt panustab. Teenuseosutaja

kirjeldab eetikanorme, millest töötajad teenuse osutamisel lähtuvad.

Kriteerium Kriteeriumi sisu

T ö ö

ta ja

te p

ä d

e v u

s  Töötajaid teavitatakse ja nad järgivad organisatsiooni põhiväärtusi.

 Töötajaid teavitatakse ja nad teavad enda ja teiste töötajate rolli, ülesandeid ja vastutust ning töötajad teavad, kelle poole

pöörduda.

 Luuakse tingimused töötajate pädevuse arenguks.

 Töötajate arengu- ja koolitusvajadusi hinnatakse regulaarselt.

 Teenust osutatakse meeskonnatöö põhimõtteid järgides.

 Tagatakse töötajate teadlikkus seadusenõuetest ja nende vastutusest.

T ö ö

ta ja

te

e e ti k a

 Töötajaid teavitatakse ja nad järgivad kokkulepitud eetikanorme.

 Eetikanormides tuuakse välja aktsepteeritud käitumisnormid ja väärtused, sh konfidentsiaalsus, vastutustundlikkus,

privaatsus, väärikus ja ka inimese õiguste austamine.

6

ORGANISATSIOONI HEA TÖÖKORRALDUS JA KVALITEETNE JUHTIMINE

Organisatsioon planeerib oma tegevusi, hindab ja analüüsib tegevuste tulemusi ning parendab oma tegevust. Kokkulepitud on töötajate

vastutused, kohustused ja rollid. Teenuseosutaja tagab töötajatele sobivad töötingimused ja –keskkonna.

Kriteerium Kriteeriumi sisu

J u

h ti m

in e

 Organisatsioonil on sõnastatud selge missioon, visioon ja väärtused, mis on teenuse pakkumisel ja eesmärkide seadmisel

aluseks.

 Organisatsioonil on selge strateegia/arengukava/plaan, kus on sõnastatud organisatsiooni eesmärgid.

 Organisatsiooni tegevused lähtuvad seatud eesmärkidest.

 Määratakse tulemusnäitajad, mis aitavad hinnata püsitatud eesmärkide saavutamist.

 Organisatsiooni tegevuste tulemusi hinnatakse ja analüüsitakse regulaarselt (sisehindamine) ning lähtuvalt sellest viiakse

sisse parendused.

 Organisatsioonis tegeletakse süstemaatiliselt kvaliteedi edendamisega ja kvaliteediteadlikkuse tõstmisega.

 Rakendatakse parimaid praktikaid ning teenuste kujundamisel arvestatakse tuleviku vajadustega.

 Infot organisatsiooni toimimise kohta jagatakse arusaadaval viisil.

T ö ö

ti n g

im u

s e d

j a

o rg

a n

is a

ts io

o n i tö

ö k e

s k k o

n d

 Tagatakse keskkonna vastavus töökeskkonna nõuetele ja teenuse eesmärgile.

 Tagatakse töötajate füüsiline ja vaimne turvalisus teenuseosutamise eripärast lähtudes.

 Töötajatele tagatakse vajalikud töövahendid ja ruumid tööülesannete täitmiseks.

 Töökeskkonnaga seotud riske hinnatakse regulaarselt.

7

Mõisted

Eesmärk - tulevikuseisund, mida soovitakse saavutada. Hea eesmärk on sõnastatud positiivselt ja tulemus on inimese enda jaoks piisavalt

motiveeriv, et ta tahaks selle nimel pingutada. Mõõdetavat eesmärki sõnastades on abiks SMART eesmärgi reeglid:

Spetsiifiline – eesmärk on otseselt seotud olukorraga, mida soovitakse muuta ja tulemusele suunatud

Mõõdetav – eesmärgi saavutamist kirjeldab konkreetne indikaator

Ajastatud – eesmärgi saavutamiseks on seatud kindel tähtaeg

Realistlik – eesmärk on olukorda arvestades saavutatav

Täpne – eesmärk on täpselt sõnastatud.

Elukvaliteet - heaolu tähendab inimeste jaoks nende olukorda sotsiaalses, majanduslikus, psühholoogilises, vaimses, tervislikus ja ühiskondlikus

mõttes2. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO3 antud määratluses 1993 on elukvaliteet inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus,

inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud

probleemidega. WHO elukvaliteedi mudel koosneb näitajatest, mis koonduvad selliste valdkondade alla nagu tervis, rahanduslik seisund, haridus,

perekond, osavõtt ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne. Ka Eestis

käsitletakse inimese elukvaliteedi määratlemisel üldistatuna järgmisi aspekte:

 füüsiline ja vaimne heaolu (tervis, iseseisvus);

 eneseteadlikkus/enesemääratlus ja õigused;

 sotsiaalne kaasatus;

 emotsionaalne heaolu ja inimeste vahelised suhted;

 isiklik areng;

 materiaalne heaolu.

Kõik Eestis pakutavad sotsiaalteenused on lähtuvalt oma eesmärgist ja sisust alati suunatud inimese elukvaliteedi tõstmisele/säilitamisele mõnes

nimetatud valdkonnas.

2 OECD- Organization for Economic Co-operation and Development ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon 3 WHO World Health Organization ehk Maailma Terviseorganisatsioon

8

Huvigrupid – inimeste/organisatsioonide ring, kellest sõltub organisatsiooni või inimese eesmärkide saavutamine. Sisemised huvigrupid on nt

personal ja teenust kasutavad inimesed. Välised huvigrupid on erinevad osapooled, kes on teenuse osutamisega seotud või selle osutamisel

olulised (sh lähedased, partnerid, rahastajad, tarnijad jms). Oluline on, et teenuseosutaja on defineerinud enda jaoks vajalikud huvigrupid.

Huvigruppide kaasamine – kaasamine tööprotsessis tähendab huvigruppide informeerimist, nendega konsulteerimist, arvamuste ära

kuulamist, tagasiside andmist jm. Kaasamine otsuste tegemisse loob võimaluse saada paremaid tulemusi ja vältida vigu. Parem võib siin

tähendada erinevaid asju: informeeritumat, paremini prognoositud mõjudega, oludega enim arvestavat, efektiivsemat, paremini mõistetavat ja

enam toetatud, kiiremini ellu rakendatavat otsust4.

Inimene – teenuse kasutaja, kes vahetult kasutab pakutavat teenust.

Kaasamine – otsuste tegemine nendega, keda need otsused mõjutavad ning neid arvestades.

Kogukonnapõhisus – Põhineb ühtse geograafilise asukoha, ühise mõtteviisi või sarnaste huvidega inimeste tegutsemisel.

Osalemine – osalemine on kaasamise oluline tingimus ja koostisosa. Nelissen’i osalemisastmestik (Van der Kley, 1988) eristab nelja tüüpi

osalemist: kaasteadlikkust, kaasamõtlemist, kaasarääkimist ja kaasotsustamist. Iga aste tähendab järjest suuremat osalemist. Herz (1985)

eristas nelja osalemise printsiipi: sõnaõigus, ühisotsustamine, jagatud vastutus ja autonoomia.

Teenuse korraldaja – teenuse korraldajaks võib olla riik või kohalik omavalitsus, kes vastutab teatud piirkonnas sotsiaalteenuse kättesaadavuse,

korralduse ning kvaliteedi eest.

Teenuseosutaja - inimesele vahetult teenuseid osutav juriidiline või füüsiline isik.

Teenuse rahastaja - teenuseosutaja tegevust rahastav või inimesele teenuse maksumust hüvitav juriidiline isik. Riiklike sotsiaalteenuste puhul

võib selleks olla Sotsiaalkindlustusamet, kohaliku omavalitsuse teenuste puhul on selleks kohaliku omavalitsuse üksus. Teenuse rahastajateks

võivad olla ka nt kindlustusseltsid, tööandjad, Töötukassa jms.

4 Kaasamise käsiraamat ametnikele ja vabaühendustele, Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit 2009. www.osale.ee

9

Teenuste tulemuslikkus - teenuse osutamise vahetud tulemused ja mõju, mis väljendub inimese elukvaliteedi muutuses. Individuaalsel tasandil

on vahetuks tulemuseks inimese eesmärkidega seotud indikaatorite täitmine. Kollektiivsed tulemused on erinevate teenuse kasutajate poolt

saadud tulemusi ja elukvaliteedi mõju iseloomustavad statistilised koondnäitajad.

Tegevused - eesmärkide saavutamiseks läbiviidavad sekkumised (nt kunstiteraapia, vajaduste hindamine, CV koostamine vms).

Tulemuslikkuse näitajad - indikaatorid, mida kasutatakse, et tulemustest või teenuse mõjust elukvaliteedile, aru saada - spetsiifilised, jälgitavad,

mõõdetavad omadused, tegevused või seisundid, mis näitavad kas oodatud muutus on toimunud

Võimestamine - inimeste tegutsemisvõime, sealhulgas tahte, vastutustunde, õigusteadlikkuse, pädevuse ja oskuste sihipärane edendamine, et

neil tekiks rohkem võimalusi osaleda aktiivsemalt ja sisulisemalt arendustöös, planeerimises, korraldamises ja juhtimises. Inimese võimestamisel

suureneb tema suutlikkus end erinevates olukordades ise esindada (enesemääratlus, oma arvamuse avaldamine, teadlikkus õigustest jms).

Suureneb inimese sõltumatus teenustest ja abist.

Võrgustikutöö – inimese jaoks oluliste huvigruppide kaasamine erinevate olukordade lahendamiseks. Olemasoleva võrgustiku mobiliseerimine,

rikastamine ja kontaktide tugevdamine.

Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping nr 5.2-9/4560-1 lisa 9 ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE LEPING Sotsiaalkindlustusamet, registrikoodiga 70001975, asukohaga Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, (edaspidi volitaja), mida esindab teenuste osakonna (alates 01.01.2025. a erivajadustega inimeste heaolu osakonna) abivahendite talituse juhataja Tiia Orlovski ja EstPharma OÜ, registrikoodiga 14915921, asukohaga Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, J. Smuuli tee 43, 11415, (edaspidi Volitatud Töötleja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Merilin Nurk-Bonde, on sõlminud käesoleva isikuandmete töötlemise lepingu (edaspidi Leping), mis on abivahendite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu nr 5.2-9/4560-1 lahutamatuks osaks. 1. Lepingu ese ja eesmärk 1.1. Lepingu esemeks on Volitaja ja Volitatud Töötleja (edaspidi koos nimetatud kui Pooled)

vaheliste isikuandmete töötlemise tingimuste sätestamine. 1.2. Volitatud Töötleja töötleb isikuandmeid seoses tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

raames sõlmitud lepingu nr 5.2-9/4560-1 täitmisega. 1.3. Volitatud Töötleja poolt isikuandmete töötlemine on piiratud punktis 1.2 nimetatud lepingu

täitmiseks vajalike tegevustega lepingus nimetatud sihtgrupi (edaspidi klient) ulatuses.

2. Töödeldavad isikuandmed ja nende töötlemise tingimused 2.1 Volitatud Töötlejale saavad punktis 1.2 kirjeldatud lepingu alla kuuluvate tööde teostamise

käigus teatavaks saada klientide isikuandmed, seal hulgas eriliiki isikuandmed. 2.2 Punktis 2.1 kirjeldatud andmete hulka kuuluvad kõik Sotsiaalkindlustusameti käsutuses

olevad isiklikud andmed, sealhulgas nimi, sünniaeg, isikukood, isikut tõendava dokumendi andmed; kontaktandmed, sealhulgas aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; eriliigilised isikuandmed, sealhulgas andmed isiku või tema pereliikme terviseseisundi ja vajalike abivahendite kohta, isikul tuvastatud puude, töövõime kaotuse alates 40% ja osalise või puuduva töövõime otsuse kohta, andmed toimetulekutoetuse saamise kohta, andmed õppimise kohta; andmed riigipoolse soodustusega soetatud abivahendite riigi ja isiku osaluse kohta.

2.3 Volitatud Töötleja võib isikuandmeid töödelda ainult õigustatud vajadusest lähtuvalt seoses lepingu täitmisega. Töötlemine peab toimuma minimaalses mahus ja jääma konkreetse töötaja ametialase pädevuse piiridesse.

2.4 Volitatud Töötleja ei tohi ilma mõjuva põhjuseta töödelda isikuandmeid, kui isikuandmete töötlemiseks puudub punktis 2.3 nimetatud õigustatud vajadusest lähtuv seos lepingu täitmisega. Mõjuva põhjuse esinemisel, mis ei ole Volitaja algatatud või punktis 2.3 kirjeldatud õigustatud vajadusega seotud, kohustub Volitatud Töötleja kooskõlastama isikuandmete täiendava töötlemise vajaduse Volitajaga ning saama konkreetse töötlemistoimingu tegemiseks Volitaja poolsed kirjalikud juhised.

2.5 Lepingu täitmise raames teatavaks saanud isikuandmete mistahes viisil (nii kirjalik kui suuline) teatavakstegemine konkreetse töö ja lepingu täitmisega mitteseotud isikutele ei ole lubatud.

2.6 Isikuandmeid peab töötlema viisil, mis tagab isikuandmete piisava turvalisuse, sealhulgas kaitse lubamatu või ebaseadusliku töötlemise ja juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades selleks vajalikke tehnilisi või korralduslike meetmeid ning tegutsedes isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate andmesubjektide õiguste alusel.

2.7 Isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele ei ole lubatud. 3. Volitatud Töötleja kohustused 3.1 Volitatud Töötleja on kohustatud:

3.1.1 tagama lepingueelsete läbirääkimiste ja Lepingu täitmise käigus Volitajalt mistahes vormis saadud teabe, sh isikuandmed, konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatelele isikutele ilma Volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

3.1.2 tagama, et punktis 2.2 nimetatud isikuandmeid ei edastata väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumi ilma Volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

3.1.3 kasutama ja töötlema punktis 2.2 nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja Volitaja dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui Volitatud Töötleja on kohustatud teavet töötlema Volitatud Töötleja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Volitatud Töötleja kirjalikult taasesitatavas vormis Volitajat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist;

3.1.4 võimaldama juurdepääsu punktis 2.2 nimetatud isikuandmetele ainult nendele töötajatele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need töötajad tunnevad ja järgivad isikuandmete töötlemise alaseid nõudeid ja õigusakte. Nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta ja on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse;

3.1.5 täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju;

3.1.6 rakendama alltoodud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis 2.2 nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise, sh avalikustamise eest: 3.1.6.1 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks

kasutatavatele seadmetele; 3.1.6.2 ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist

andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.1.6.3 ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist

ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;

3.1.6.4 tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

3.1.6.5 tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;

3.1.6.6 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist,

3.1.7 teavitama Volitajat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast Lepingu punktis 3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest viivitamata, kuid hiljemalt kahekümne nelja tunni jooksul alates rikkumise avastamisest;

3.1.8 teavitama Volitajat Lepingu punktides 3.1.6.1.- 3.1.6.6. turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata, kuid mitte hiljem kui kakskümmend neli tundi pärast sellest teada saamist. Juhul kui rikkumisest teadasaamine langeb nädalavahetusele või riiklikule pühale, kohustub Volitatud Töötleja Volitajat kirjalikult teavitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui nelikümmend kaheksa tundi pärast rikkumisest teada saamist. Kirjeldatud teates tuleb vähemalt: 3.1.8.1 kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud

andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; 3.1.8.2 teatada andmekaitsespetsialisti või mõne teise täiendavat teavet andva

kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 3.1.8.3 soovitada meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise võimalike

negatiivsete mõjude leevendamiseks; 3.1.8.4 kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi; 3.1.8.5 kirjeldada Volitatud Töötleja poolt pakutud või võetud meetmeid

isikuandmetega seotud rikkumisega tegelemiseks ja;

3.1.8.6 esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Volitaja saaks täita kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks,

3.1.9 lõpetama punktides 3.1.7. või 3.1.8. nimetatud rikkumise ning kohaldama meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks;

3.1.10 kustutama Lepingu lõppemisel kõik punktis 2.2 nimetatud isikuandmed ja nimetatud dokumentide koopiad 30 päeva jooksul tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingus nr 5.2-9/4560-1 fikseeritud tähtaja möödumisel, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;

3.1.11 tegema Volitajale kättesaadavaks kogu teabe, mida Volitaja peab vajalikuks Lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks;

3.1.12 Võimaldama Volitajal ja Volitaja poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustama nendesse.

4. Lõppsätted 4.1 Volitatud Töötleja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega

kaasata oma Lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut. 4.2 Käesoleva Lepingu punktis 3.1.4. nimetatud konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima ka

pärast käesoleva Lepingu lõppemist. 4.3 Käesoleva Lepingu punktis 3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene teabe

avaldamisele Volitatud Töötleja audiitorile ja advokaadile. 4.4 Leping on kehtiv Poolte poolt allkirjastamisest kuni punktis 1.2 nimetatud lepinguga võetud

kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Orlovski talitusejuhataja

Merilin Nurk-Bonde

TASU MAKSMISE KOHUSTUSE ÜLEVÕTMISE LEPING NR 5.2-9/4560-1 ABIVAHENDITE MÜÜGI- JA/VÕI ÜÜRITEENUSE TEENUSEOSUTAJAGA Sotsiaalkindlustusamet, registrikoodiga 70001975, asukohaga Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn (edaspidi volitaja), mida esindab volituse alusel teenuste osakonna (alates 01.01.2025. a erivajadustega inimeste heaolu osakonna) abivahendite talituse juhataja Tiia Orlovski ja EstPharma OÜ, registrikood 14915921, asukohaga Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, J. Smuuli tee 43, 11415, (edaspidi täitja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Merilin Nurk- Bonde, keda koos nimetatakse poolteks või eraldi pooleks, sõlmisid sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) §-st 54 lähtudes tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Lepinguga võtab volitaja õigustatud isikult (edaspidi ka isik) üle abivahendite müügi- ja/või

üüriteenuse (edaspidi teenus) eest tasu maksmise kohustuse SHS §-des 46–55 nimetatud tingimustel.

1.2. Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel lähtuvad pooled tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.

1.3. Lepingus kasutatakse mõisteid abivahendite valdkonda reguleerivate õigusaktide tähenduses.

2. POOLTE KOHUSTUSED 2.1. Täitjal on kohustus:

2.1.1. osutada teenust vastavalt lepingus, abivahendite valdkonda reguleerivates ja teistes asjakohastes õigusaktides (sh korruptsioonivastane seadus, raamatupidamise seadus, tarbijakaitseseadus, meditsiiniseadme seadus) sätestatud nõuetele;

2.1.2. lähtuda teenuse osutamisel (sh klienditeeninduses) kvaliteedipõhimõtetest, mis on kirjeldatud Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhises (lisa 1);

2.1.3. tagada isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduse, Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse EL 2016/679 ja avaliku teabe seaduse ning lisas 9 sätestatud nõuete täitmine;

2.1.4. kasutada teenuse osutamisel abivahendite MISP2 portaali (edaspidi MISP2 portaal) või liidestuda volitaja infosüsteemiga SKAIS2 üle X-tee. MISP2 portaali kasutamiseks täitja: 2.1.4.1. esitab kirjalikult volitaja kontaktisikule 5 (viie) tööpäeva jooksul alates

lepingu sõlmimisest andmed isiku kohta, kes on MISP2 portaali haldur juhul, kui täitjal on äriregistri kohaselt rohkem kui üks esindusõiguslik isik;

2.1.4.2. tagab MISP2 portaalis või täitja infosüsteemis jooksvalt kasutajate andmete uuendamise vastavalt tegelikule olukorrale, sh kasutaja õiguste lõpetamise töötaja töölt lahkumisel;

2.1.5. tagada täitja igas müügipunktis vähemalt ühe abivahendi spetsialisti kutsega või selle kutsega võrdsustatud spetsialisti olemasolu olenevalt täitja poolt pakutavatest abivahenditest;

2.1.6. tagada, et täitja töötajatel oleksid vajalikud teadmised ja oskused teenuse osutamiseks;

2.1.7. anda abivahendit osta või üürida soovivale isikule ja tema esindajale vajalikku ja korrektset informatsiooni riigipoolse soodustusega abivahendite taotlemise ning riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja erandi taotlemise võimaluste kohta;

2.1.8. nõustada isikut lähtuvalt ettevõtte poolt pakutavatest abivahenditest talle vajaliku ja sobiva abivahendi valimisel arvestades kasutamisega seotud asjaolusid nagu kasutuskeskkonda, -otstarvet ja eesmärki, samuti tutvustada isikule alternatiivseid abivahendeid;

2.1.9. vajadusel nõustada isikut tema poolt soetatud abivahendi lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamise korral võlaõigusseaduses sätestatud võimalike õiguskaitsevahendite rakendamise osas, arvestades tarbijalemüügi erisusi;

2.1.10. nõustada ja juhendada isikut abivahendi kasutamisel (sh abivahendi kasutamise ja hooldamise tingimused, kasutamisega seotud ohutingimused (nt abivahendi kasutamine ühis- või sotsiaaltranspordis));

2.1.11. sobitada ja kohandada abivahendit vastavalt isiku tervislikest põhjustest (näiteks kuulmise või nägemise halvenemine) või kasutajast mitteolenevatel põhjustel (näiteks kasvamine lapseeas) abivahendi kasutusaja jooksul;

2.1.12. veenduda, et isikul või tema esindajal on õigustatus soodustusega tehtava müügi- või üüritehingu tegemiseks (edaspidi tehing);

2.1.13. tuvastada tehingu tegemiseks õigustatud isiku või tema esindaja isikut tõendava dokumendi alusel ja esindusõigust tõendava dokumendi alusel. Tehingu tegeliku teostaja andmed tuleb kanda infosüsteemi;

2.1.14. nõuda isikult või tema esindajalt dokumenti abivahendi vajaduse kohta (abivahendi tõend või rehabilitatsiooniplaan abivahendi vajaduse kohta abivahendi nimetuse või kirjeldusega), mille alusel on võimalik tuvastada konkreetne abivahendi ISO-kood (edaspidi tõend) ning säilitada nimetatud dokumendi koopiat seitse aastat. Originaaltõend tuleb tagastada isikule või tema esindajale;

2.1.15. teha kindlaks, et abivahendi vajaduse tuvastajal on õigus antud abivahendit määrata vastavalt sotsiaalministri 21.12.2015 määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed” (edaspidi abivahendite määrus) lisale: 2.1.15.1. abivahendi tuvastaja õigust abivahendi määramiseks saab kontrollida

Terviseameti registrite veebilehelt aadressil https://medre.tehik.ee/search/employees arsti või õe või ämmaemanda ees- ja perekonnanime või tervishoiutöötaja registrikoodi järgi;

2.1.15.2. audioloogide õigustatust saab kontrollida Eesti Audioloogia Seltsi kodulehel https://audioloogia.ee/audioloogia/;

2.1.15.3. logopeedi õigustatust, st 7. ja 8. taseme kutse olemasolu, saab kontrollida kutseregistri veebilehelt aadressil https://www.kutseregister.ee/kutsed;

2.1.16. jälgida, et abivahendi vajaduse tuvastaja poolt tõendile märgitud rehabilitatsiooni- või tervishoiuteenuse osutaja on vastavasse registrisse kantud. Asutuse registris olemist saab kontrollida järgmistelt veebilehtedelt: 2.1.16.1. tervishoiuteenust osutavate asutuste registrist aadressilt

https://medre.tehik.ee/search/licenses; 2.1.16.2. rehabilitatsiooniteenust osutavat asutust registrist aadressilt

https://mtr.ttja.ee/tegevusluba?m=97; 2.1.17. sisestada tehing täitja infosüsteemi, mis on volitaja infosüsteemiga liidestunud või

abivahendite MISP2 portaali (https://abivmisp2.tehik.ee/misp2) tegeliku abivahendi väljastamise kuupäevaga;

2.1.18. jälgida tehingu tegemisel volitaja infosüsteemis olevaid varasemaid sissekandeid ja erandi taotlemise otsuseid ning nende kehtivuse aegasid;

2.1.19. tagada, et tehingu tegemisel ei ületata abivahendite määruse lisa või erandi taotlemisega kehtestatud riigipoolse soodustuse piirmäärasid, -hindasid ja -limiite;

2.1.20. tagada, et oleks tasutud vähemalt isiku minimaalne omaosalus (välja arvatud naha kaitse ja puhastamise vahendite ja uriini absorbeerivate abivahendite puhul ning abivahendi üürimisel). Täitjal on keelatud isiku eest omaosalust tasuda;

2.1.21. siduda isikule müüdav või üüritav abivahend ISO-koodiga vastavalt ISO-koodi nimetusele ja grupi kitsendusele või täpsustusele;

2.1.22. tühistada volitaja infosüsteemis ja/ või MISP2 portaalis juba tehtud tehing, kui isik tagastab täitjale abivahendi selle sobimatuse tõttu või kui täitja sisestas tehingu ekslikult või muul juhul koosmõjus punktidega 2.1.31. ja 4.1.;

2.1.23. informeerida isikut ja tema esindajat ette teatavalt ISO-koodidest, mille osas on riik peatatud tasu maksmise kohustuse ülevõtmine;

2.1.24. koostada õigustatud isikule tema soovil abivahendi hinnapakkumine vastavalt lisadele 2–8. Hinnapakkumise koostamiseks peab olema isikule võimaldatud abivahendi proovimine, v.a isikule individuaalselt valmistatava abivahendi hinnapakkumise koostamiseks;

2.1.25. avaldada kehtiv hinnakiri täitja poolt pakutavate abivahendite kohta täitja müügipunktis ja täitja veebi vahendusel;

2.1.26. avaldada oma veebilehel õiget ja kaasajastatud informatsiooni abivahendite süsteemi korralduse kohta. Täitja võib oma veebilehel viidata volitaja veebilehele,

kuid ei või oma tegevuse reklaamimisel muul viisil viidata (sh kasutada volitaja logo) koostööle volitajaga ega tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele volitaja poolt;

2.1.27. informeerida isikut, kelle õigustatuse alus muutub ning millest tulenevalt muutuvad abivahendi soetamise tingimused vähemalt 30 päeva enne tingimuste muutumist;

2.1.28. täita järgmised tingimused tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks üüriteenuse korral: 2.1.28.1. informeerida abivahendit üürima tulnud isikut või tema esindajat

abivahendi kasutusaja pikkusest ja võimalusest abivahend pärast kasutusaja lõppu uue vastu vahetada;

2.1.28.2. informeerida abivahendit üürima tulnud isikut või tema esindajat, et riigipoolne soodustus kehtib õigustatuse aluse kehtivuse või erandi taotlemise otsuses väljatoodud kuupäevani;

2.1.28.3. informeerida erandi taotlemise otsuse alusel abivahendit üürivat isikut või tema esindajat, et abivahendi katkematu kasutamise vajadusel tuleks uus erandi taotlus esitada vähemalt 30 päeva enne olemasoleva otsuse kehtivuse lõppu;

2.1.28.4. säilitada üürile antud abivahendite sisseostudokumendid; 2.1.28.5. märgistada üüriteenusele suunatud abivahend tunnuskoodiga, määrates

ise abivahendi märgistamise viisi tagades tunnuskoodi loetavuse abivahendi kasutusaja jooksul;

2.1.28.6. tagada üüritud liikumisabivahendit kasutavale isikule hooldustööde ajaks sarnase funktsionaalsusega asendustoode, kui isik seda vajab ning selle puudumine mõjutab isiku igapäeva toimetulekut;

2.1.28.7. tagada kuupäevalist taasesitamist võimaldavas vormis ülevaade üüris olevatele abivahenditele tehtud hooldustöödest. Ülevaade peab sisaldama nii isiku poolt regulaarsele hooldusele toodud abivahendite hooldustöid kui ka hooldustöid, mis on teostatud ajal, mil abivahend seisab täitja käes ning ei ole aktiivses kasutuses üürilepingu objektina;

2.1.28.8. säilitada abivahendite hoolduse raames vahetatud elektroonilised komponendid ja muud vahetatud osad, mille maksumus ületab 100 (ükssada) eurot, 3 kuu jooksul nende vahetamise hetkest alates.

2.1.29. säilitada müümise või mahakandmise dokumendid abivahendi kohta, mille puhul on riigipoolse soodustusega kasutusaeg lõppenud;

2.1.30. teatada volitajale viivitamatult asjaoludest, mis takistavad lepingu täitmist või millel on teised õiguslikud tagajärjed, sh kui täitjal ei ole võimalik erandi taotlemise otsusega võimaldatud abivahendit otsuse kehtivusaja jooksul väljastada;

2.1.31. kontrollida volitaja infosüsteemis täitja poolt tehtud tehingute väljavõtteid ja nende vastavust täitja infosüsteemis või täitja raamatupidamislikes andmetes kajastuvatega ning mittevastavused parandada;

2.1.32. teavitada volitajat viivitamatult, kui volitajale on esitatud ebaõigete andmetega tehingud;

2.1.33. tagada lepingu punktis 3.2.2 nimetatud kontrolli teostamiseks volitajale juurdepääs täitja ruumidesse ja õigusaktides, lepingus ning selle lisades ettenähtud dokumentidele;

2.1.34. tõendada kontrolli käigus õigusaktidest ja lepingust tulenevate täitja kohustuste täitmist;

2.1.35. vastata volitaja järelepärimistele lepingu täitmise kohta 5 tööpäeva jooksul arvates järelepärimise saamisest;

2.1.36. teavitada volitajat ettevõtte teeninduskoha, MISP2 portaali halduri ning pangakonto andmete muutusest hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul pärast teeninduskoha, MISP2 portaali halduri või pangakonto andmete muutumist;

2.1.37. teavitada volitajat viivitamatult riigipoolse soodustusega abivahendite müümise või üürimise lõpetamisest või likvideerimis- või pankrotimenetluse algatamisest;

2.1.38. kehtestada ettevõttesisene kaebuste esitamise kord; 2.1.39. kehtestada ettevõtte sisekontrolli tegevuskava; 2.1.40. mitte teha toiminguid või otsuseid, kui otsus või toiming tehakse täitja enda või

temaga seotud isiku suhtes ja/või täitja on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust.

2.2. Volitajal on kohustus: 2.2.1. anda täitjale enda valduses olevat abivahendite teenuse osutamiseks vajalikku

informatsiooni, sh eriliigilisi isikuandmeid, kui selleks on olemas isiku nõusolek; 2.2.2. anda 5 tööpäeva jooksul alates täitjalt punkti 2.1.4.1 kohase halduri andmete

saamisest täitjale MISP2 portaali kasutamise õigused; 2.2.3. teavitada täitjat uuel kuul teenuse osutamiseks suletavatest ja avatavatest ISO-

koodidest hiljemalt eelneva kuu 15. kuupäevaks; 2.2.4. teostada kontrolli üüriteenuse puhul abivahendite hoolduse raames vahetatud

elektrooniliste komponentide ja muude vahetatud osade säilitamise ja hooldustööde teostuse kinnitamise allkirjade üle, teatades sellest täitjale ette 3 tööpäeva;

2.2.5. vastata täitja järelepärimistele lepingu täitmise kohta 5 tööpäeva jooksul arvates järelepärimise saamisest;

2.2.6. hinnata osutatud abivahendi müügi- ja/või üüriteenuse vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele.

3. POOLTE ÕIGUSED 3.1. Täitjal on õigus:

3.1.1. saada volitajalt juhiseid kehtiva korra, õigusaktide ning lepingu täitmise osas; 3.1.2. saada volitajalt isiku nõusolekul vajalikku informatsiooni isiku õigustatuse,

varasemate tehingute ja abivahendi limiitide kohta, sh eriliigilisi isikuandmeid; 3.1.3. osutada abivahendi müügi-, üüri- ja hooldusteenust väljaspool täitja registreeritud

ruume, kui see on vajalik isiku tervisliku seisundi tõttu või muul mõjuval põhjusel; 3.1.4. nõuda isikult üüritava abivahendi hooldusesse toomist või leppida kokku hooldamine

isiku elukohas vastavalt abivahendite määruses toodud nõuetele; 3.1.5. väljastada isikule tema soovil abivahend vastavalt täitja hinnakirjale, mille eest tasub

isik kogu ulatuses või taotleda erandi taotlemise korras tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmist;

3.1.6. keelduda isikule väljastamast abivahendit, kui õigusaktides nõutud isikupoolsed tingimused ei ole täidetud.

3.2. Volitajal on õigus:

3.2.1. anda lepingu täitmiseks juhiseid; 3.2.2. kontrollida täitja lepingust ja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist,

muuhulgas teostada kohapealset kontrolli täitja juures ning kontrollida kõiki asjasse puutuvaid andmeid;

3.2.3. kontrollida kinnitatud ja tasutud abivahendite tehinguid ning sellega seotud dokumentatsiooni tagasiulatuvalt 7 (seitse) aastat pärast lepingu lõppemist;

3.2.4. nõuda täitjalt avastatud puuduste viivitamatut kõrvaldamist; 3.2.5. sulgeda või avada eelarvet ISO-koodide lõikes, jälgides finantseerimist ning

erandjuhtudel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmist, teavitades sellest täitjat vastavalt punktile 2.2.3.

4. ARVELDAMINE 4.1. Täitjal on kohustus veenduda, et jooksval kalendrikuul riigipoolse soodustusega teostatud

tehingute info on sisestatud volitaja infosüsteemi SKAIS 2 hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Juhul kui viimasel päeval esineb volitaja infosüsteemi töös tõrkeid, siis esimesel võimalusel peale seda.

4.2. Täitjal on kohustus informeerida volitajat takistustest, mis ei võimalda tehingute õigeaegset sisestamist volitaja infosüsteemi SKAIS 2 hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks.

4.3. Volitajal on kohustus kontrollida täitja poolt volitaja infosüsteemi SKAIS 2 sisestatud tehinguid. Korrektsed tehingud kinnitada hiljemalt iga kuu 19. kuupäevaks ning vajadusel täiendavalt iga kuu eelviimaseks tööpäevaks.

4.4. Kui täitjal esineb mittekorrektseid tehinguid, saadab volitaja need täitjale korrigeerimiseks või infosüsteemis tühistamiseks.

4.5. Täitjal on kohustus kõrvaldada korrigeerimisele saadetud tehingute puudused ning esitada parandatud tehingud hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast volitaja poolt sellekohase info saamist. Kui volitaja annab tehingute parandamiseks pikema tähtaja, siis esitama parandatud tehingud vastavalt antud tähtajale.

4.6. Täitjal on kohustus tühistamisele saadetud tehingud tühistada hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast volitaja poolt sellekohase info saamist. Kui volitaja annab tehingute tühistamiseks pikema tähtaja, siis tühistama tehingud vastavalt antud tähtajale.

4.7. Volitajal on kohustus tagada 19. kuupäevaks volitaja poolt kinnitatud tehingute alusel makseteatise tasumine hiljemalt 25. kuupäevaks. Kuu eelviimasel tööpäeval kinnitatud tehingute tasumine hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks.

4.8. Volitajal on õigus keelduda tasumast tehingute eest, mis ei ole hõlmatud abivahendite määrusega.

4.9. Täitjal on kohustus tühistada volitaja nõudmisel kõik mittekorrektsed tehingud olukorras, kus need ilmnevad pärast väljamakse tegemist ja tasaarveldamise võimaluse puudumisel tagastada volitajale nende tehingute eest tasutud summa.

5. LEPINGU MUUTMINE, LÕPETAMINE JA ÜLESÜTLEMINE 5.1. Lepingu tingimusi võib muuta Poolte kokkuleppel või muul seadusest või lepingust tuleneval

alusel. Ühe Poole ettepanek vaadatakse teise Poole poolt läbi 1 kuu jooksul arvates ettepanekust teada saamisest. Lepingutingimuste muutmiseks sõlmitakse kirjalik kokkulepe, millele kirjutavad alla mõlema Poole esindajad ning see lisatakse Lepingule. Kokkulepe jõustub allkirjastamise momendist, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.

5.2. Juhul kui mõni lepingu punkt muutub õigusaktidest tulenevate muudatuste tõttu õigusaktidega vastuolus olevaks, kohaldatakse lepingule õigusaktis sätestatut. Sellise lepingu punkti kehtetus ei mõjuta ülejäänud lepingu kehtivust.

5.3. Lepingu lisaks olevad vormid on näidisvormid. 5.4. Volitajal on õigus lepingu täitmise käigus ühepoolselt täiendada ja muuta lepingu lisasid 1-

10 teavitades sellest kirjalikult täitjat. 5.5. Täitjal on kohustus teavitada lepingu ennetähtaegse lõpetamise soovist vähemalt 2 (kaks)

kuud enne lepingu lõpetamise plaanitavat tähtaega. Poolte kokkuleppel on võimalik leping lõpetada ka enne sätestatud kohustuslikku etteteatamise tähtaega.

5.6. Juhul kui üks pooltest ei täida lepingulisi kohustusi olulisel määral või korduvalt, on teisel poolel õigus leping ühepoolselt üles öelda, teatades sellest teisele poolele kirjalikult vähemalt 1 kuu ette. Olulise lepingurikkumise mõiste sisustamisel lähtutakse võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 116 lg-st 2.

5.7. Volitajal on õigus leping ilma etteteatamiseta ühepoolselt üles öelda: 5.7.1. kui täitja on teadlikult esitanud ebaõigeid andmeid; 5.7.2. kui täitja ei ole 6 kuu jooksul riigipoolse soodustusega tehinguid teostanud; 5.7.3. täitja suhtes likvideerimis- või pankrotimenetluse algatamisel.

6. POOLTE VASTUTUS 6.1. Pooled vastutavad lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase

täitmise eest lepinguga ja õigusaktides ettenähtud korras ja ulatuses. 6.2. Täitjal on õigus nõuda volitajalt nõuetekohase arve tasumisega viivitamisel viivist VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest. 6.3. Volitajal on õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% (kümme protsenti) rikkumise

tuvastamisele eelnenud 12 (kaheteist) kuu lepingu tehingute summast kuid mitte vähem kui 500 eurot, kui täitja ei täida lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt. Leppetrahv peab olema tasakaalus lepingu rikkumise ulatusega. Leppetrahv on täitja kohustuse täitmisele sundimiseks. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kahju hüvitamist.

6.4. Leppetrahv tuleb tasuda 21 tööpäeva jooksul nõude esitamisest arvates. 6.5. Volitajal on õigus tagasi nõuda kõik täitja poolt volitajale esitatud arvete alusel

mittekorrektsete tehingute eest tasutud summad vastavalt lepingu punktile 4.9. 6.6. Volitajal on õigus nõuda abivahendi eest tasutud summa tagasi tagasiulatuvalt poole aasta

jooksul pärast tehingu lõpule viimist, kui abivahendi väljastamisel ettevõte ei kohandanud abivahendit isikule sobivaks, mistõttu isikul puudus või puudub võimalus seda sihipäraselt kasutada.

6.7. Volitajal on õigus leppetrahv või lepingu punktides 6.3., 6.5. ja 6.6. nimetatud nõude summa tasaarvestada järgmiste perioodide maksetega.

7. VÄÄRAMATU JÕUD 7.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled VÕS § 103 lg-s 2 nimetatud asjaolusid ja muid asjaolusid, mida pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.

7.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt teisele poolele kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis teatama. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma lepingut täitma.

8. TEADETE EDASTAMINE JA VOLITATUD ESINDAJAD 8.1. Teadete edastamine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kätte saaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) tööpäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse.

8.4. Poolte kontaktisikud lepingu täitmisel on: 8.4.1. volitaja kontaktisik on teenuste osakonna (alates 01.01.2025. a erivajadustega

inimeste heaolu osakonna) abivahendite talituse nõunik (alates 01.01.2025. a ekspert (teenuse korraldus)) Mare Toompuu tel 5786 3342, e-post [email protected] või teda asendav isik;

8.4.2. täitja kontaktisik on Merilin Nurk-Bonde, tel 59029910, e-post [email protected].

9. MUUD TINGIMUSED 9.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda

kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. 9.2. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste

teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. 9.3. Käesolev leping sõlmitakse digitaalselt allkirjastatult ning jõustub 01.01.2025. 9.4. Leping kehtib kuni 30.04.2027. 10. LEPINGU LISAD 10.1. Lisa 1 – Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis; 10.2. Lisa 2 – Hinnapakkumise üldvorm; 10.3. Lisa 3 – Hinnapakkumise vorm manuaalratastoolidele; 10.4. Lisa 4 – Hinnapakkumise vorm elektrilistele ratastoolidele; 10.5. Lisa 5 – Hinnapakkumise vorm invarolleritele; 10.6. Lisa 6 – Hinnapakkumise vorm proteesidele; 10.7. Lisa 7 – Hinnapakkumise vorm kuulmisabivahenditele; 10.8. Lisa 8 – Hinnapakkumise vorm varuosadele; 10.9. Lisa 9 – Isikuandmete töötlemise leping; 10.10. Lisa 10 – Abivahendite MISP2 portaali kasutusjuhend. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Orlovski Merilin Nurk-Bonde talitusejuhataja