| Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
| Viit | 40 |
| Registreeritud | 15.04.2026 |
| Sünkroonitud | 17.04.2026 |
| Liik | Põhitegevuse käskkiri |
| Funktsioon | 1 Juhtimine |
| Sari | 1-1 Põhitegevuse käskkirjad |
| Toimik | 1-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Hannela Teaste (SKA, Laste heaolu osakond, Vanemluse toetamise talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
KÄSKKIRI
15.04.2026 nr 40
Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 25.06.2025 käskkirja nr 112 „Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolitusasutuse õppekorralduse alused ja tegevuse kvaliteedi tagamise alused” lisa 1 punkti 1.5 alusel, tulenevalt vajadusest õppekava uuendada.
1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Laste kaasamine riiklikku perelepitusteenuse protsessi” õppekava vastavalt lisale.
2. Tunnistan kehtetuks 17.03.2023 kinnitatud Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Laste kaasamine riiklikku perelepitusteenuse protsessi“ õppekava.
3. Käskkiri jõustub allakirjutamisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor
2
KINNITATUD 15.04.2026 käskkirjaga nr 40
Lisa
Õppekava nimetus Laste kaasamine riiklikku perelepitusprotsessi
Õppekavarühm 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine
Õppekava koostamise alus
- Riikliku perelepitusteenuse seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/RPLS
- Määrus nr 67 „Perelepitaja koolitused“
https://www.riigiteataja.ee/akt/125082022001
Sotsiaalkindlustusameti hanke „Riikliku perelepitusteenuse osutaja leidmine“ lisa 2 Teenuse kirjeldus (reguleerib riiklike perelepitajate enesetäiendamist ja Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud koolitustel osalemise korda).
Õppekeel Eesti keel
Õppe eesmärk Koolituse tulemusel on lepitusmenetlust läbiviival perelepitajal olemas vajalik ettevalmistus laste kaasamiseks perelepituse protsessi, sealhulgas oskus kaitsta lapse õigusi ja huve, lähtudes lapsesõbraliku lähenemise põhimõtetest.
Sihtgrupp Sotsiaalkindlustusametiga lepingulises suhtes olevad perelepitajad ja Sotsiaalkindlustusameti perelepitustiimi teenistujad.
Õppe alustamise tingimused
Läbitud 160 ak t perelepitaja baaskoolitust ja sooritatud eksam
Õppe maht ja ülesehitus (akadeemilistes tundides)
Õppe kogumaht akadeemilistes tundides: 40
sh kontaktõppe maht akadeemilistes tundides: 15
sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides: 12
sh iseseisva töö maht akadeemilistes tundides: 13
Õpiväljundid Koolituse läbinud õppija: - analüüsib lapsega vestlemise toetavaid ja takistavaid tegureid,
lähtudes lapse kaasamise sisust ja eesmärkidest;
- valib sobivad meetodid ja vahendid lapsega vestluse
läbiviimiseks, sealhulgas arvestades lapse erivajadusi;
- oskab märgata ja toetada abivajavat last;
- mõistab lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtteid;
- demonstreerib rollimängus lapsega vestluse läbiviimist, luues
turvalist ja lapsesõbralikku vestluskeskkonda;
Sisukirjeldus Tegemist on kahepäevase kohustusliku täienduskoolitusega, kuhu oodatakse kõiki Sotsiaalkindlustusametiga lepingulises suhtes olevaid riiklikke perelepitajaid ja perelepitustiimi teenistujaid. Praktiliste harjutustega põimituna käsitletakse lapse kaasamise erinevaid aspekte ning lapse vajadusi arengupsühholoogilisest vaatest.
Õpisündmuse teemad I moodul. Lapse kaasamise sisu ja eesmärgid. Lapse kaasamise vajalikkus Mooduli maht on 1 akadeemilist tundi. II moodul. Lapse kaasamine, lapsesõbralik lähenemine Mooduli maht on 2 akadeemilist tundi. III moodul. Lapsega vestlemist toetavad ja takistavad tegurid ning nendega arvestamine perelepituses Mooduli maht on 3 akadeemilist tundi.
3
IV moodul. Perelepitaja positsioon, isiksuslikud omadused ja personaalne areng Mooduli maht on 1 akadeemilist tundi. V moodul. Lapsevanema roll lapse kaasamisel. Partnerite, sh lastekaitsetöötaja ja lastega töötavate spetsialistide roll lapse kaasamisel Mooduli maht on 1 akadeemiline tund. VI moodul. Lapse erivajadustega arvestamine lapsega vestlemise korraldamisel. Eri töömeetodid lapse eripärasid silmas pidades Mooduli maht on 2 akadeemilist tundi. VII moodul. Lapse vajadused arengupsühholoogilisest vaatest. Konflikti mõju lapse arengule. Mooduli maht on 2 akadeemilist tundi. VIII moodul. Tööriistakasti täiendamine – võimalused lapsega vestluse juhtimiseks. Mooduli maht on 3 akadeemilist tundi. IX moodul. Laste kaasamine perelepitusse – vaatluspraktika Mooduli maht on 12 akadeemilist tundi.
Õppemeetodid Loeng, arutelu, juhtumianalüüs, praktiline rollimäng, iseseisev lugemine, iseseisev juhendi läbitöötamine, grupitöö, vaatluspraktika
Õppekeskkonna kirjeldus Koolitusruum on varustatud kaasaegse konverentsitehnikaga: data- videoprojektor, pabertahvel alusel ja markertahvel. Õpperuum on kasutatav interneti püsiühendusega. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele. Koolitusruumid on puhtad, hea valgustusega, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, kergesti õhutatavad. Koolitusel osalejatele pakutakse tasuta kohvipausi ja suupisteid. Koolituse asukoht on hea ühistranspordiühenduse ja parkimisvõimalustega. Koolitust puudutav info saadetakse osalejate e- posti teel hiljemalt nädal enne koolitust.
Iseseisev töö „Lapse kaasamine riiklikku perelepitusprotsessi“ käsiraamatu läbitöötamine ja vaatluspraktika raames lapse kaasamise protsessi analüüs. „Abivajava lapse märkamine ja teavitamine“ e-kursuse läbimine (https://digiriigiakadeemia.ee/course/view.php?id=55)
Õppematerjalid „Lapse kaasamine riiklikku perelepitusprotsessi“ käsiraamat (jagatakse füüsiliselt osalejatele koolituspäeval) ja koolitajate ettevalmistatud esitlus, „Abivajava lapse märkamine ja teavitamine“ e-kursus (https://digiriigiakadeemia.ee/course/view.php?id=55)
Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid
Koolitus on edukalt läbitud juhul kui õppija osales koolituspäevadel 100% ulatuses ja võttis rühmaaruteludest aktiivselt osa ning saavutas kõik õpiväljundid. Õpiväljundid loetakse saavutatuks kui õppija läbis hindamise vastavalt hindamiskriteeriumitele.
Õpiväljund Hindamismeetod Hindamiskriteerium
Analüüsib lapsega vestlemise toetavaid ja takistavaid tegureid, lähtudes lapse kaasamise sisust ja eesmärkidest.
Vaatluspraktika ja
analüüs
Õppija osaleb vaatluspraktikal täies ulatuses. Vaatluspraktika analüüsis toob õppija välja vähemalt 3 toetavat ja 3 takistavat tegurit ning selgitab nende mõju lapse kaasamisele.
4
Valib sobivad meetodid ja vahendid lapsega vestluse läbiviimiseks, sealhulgas arvestades lapse erivajadusi.
Rollimäng Valib meetodid vastavalt
lapse vajadustele ja
põhjendab valikut.
Oskab märgata ja toetada abivajavat last.
E-kursus
„Abivajava lapse
märkamine ja
teavitamine“
Õppija on läbinud täies
mahus e-kursuse ja on
läbinud lõputesti
positiivsele tulemusele
(vähemalt 80% õigeid
vastuseid).
Mõistab lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtteid.
Rakendab lapsesõbraliku lähenemise põhimõtteid laste ja noortega suhtlemisel perelepitusprotsessis.
Rollimäng Demonstreerib vähemalt
3 lapsesõbralikku tehnika
kasutamist.
Õppe läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend)
Tunnistus, kui õppija saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid. Tõend, kui õppija osales kontaktõppepäevadel 100% ulatuses kuid ei saavutanud õpiväljundeid.
Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus
Koolitajatel on kõrgharidus (magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase) sotsiaalteadustes või psühholoogias ning pikaajaline praktiline kogemus lastega töötamisel (sh lapse abivajaduse hindamisel, lapse ärakuulamise läbiviimisel, vestlustehnikate õpetamisel ja kasutamisel jne). Lisaks erialastele teadmistele on koolitajatel olemas täiskasvanute koolitaja kompetentsid. Koolitajad on läbinud väljaõppe koolituste läbiviimiseks.
Õppekava kinnitamise aeg Käskkirja kinnitamise kuupäev