Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp juhatus

Tallinn, Mustamäe tee 126 korteriühistu

16.04.2026 nr 2.1-1/26/508-1073-2

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon sai pöördumise seoses Tallinn, Mustamäe tee 126 korteriühistu (KÜ)

territooriumil kaamerate kasutamisega, mis filmivad kortermaja trepikodasid, välisust ja

prügimaja. Pöördumise kohaselt ei ole korteriomanikele esitatud selget teavet selle kohta,

millisel õiguslikul alusel toimub kaamerate kasutamine ja puuduvad videovalve teavitussildid.

Kuivõrd kaamerate kasutamine puudutab KÜ ühisala filmimist, siis selgitame kaamerate

kasutamise nõudeid, et saaksite oma tegevuse üle vaadata ja viia sisse muudatused.

 KÜ-le kuuluvat ala saab filmida üksnes üldkoosoleku otsusel või korteriomanike

kokkuleppel.

 Avalikku ala (ala, mis ei kuulu KÜ territooriumi hulka) võib filmida üksnes juhul,

kui olete eelnevalt koostanud õigustatud huvi hinnangu.

 Kaamerate kasutamisel peavad igal juhul olema koostatud nõuetekohased

andmekaitsetingimused ja paigaldatud teavitussildid.

Kaamerate kasutamise otsus (õiguslik alus)

Korteriühistu territoorium, sealhulgas korterelamu välisfassaad, trepikoda, trepikoja välisuks,

parkla, prügimaja, kõnnitee jmt ning nende osad, on korteriomanike kaasomandis ning selle

piires toimuv on omanike (ühistu liikmete) vahelise kaasomandi valdamise küsimus, mis tuleb

kokku leppida ühistusiseselt. Korteriühistu enda pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise

ning kodukorra reeglid.

Valvekaamerate kasutamine on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) järgi isikuandmete

töötlemine, milleks on vajalik seaduslik alus. KÜ võib ühistu territooriumil kaamerate

kasutamise õiguslikkuse tagada kahel erineval viisil.

Esiteks on võimalik kaamerate paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga

üksmeelele ei jõuta, siis saab seda teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega. Vastavalt

Riigikohtu praktikale1 on valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi

tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad häälteenamuse alusel2, kuid

kaamerate paigaldamine võib endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe

muutmist, mille jaoks on vaja korteriomanike kokkulepet3.

1 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 11.3 ja järgnevad. 2 Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1: Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase

valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta

ette rangemaid nõudeid. 3 KrtS § 38 lg 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema

ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike

kokkulepet.

2 (4)

Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud

videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele.

Sel juhul peab seaduslikuks valvekaameraga isikuandmete töötlemiseks küsima kõikide

korteriomanike nõusolekut, mis saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases korteriomanike

kokkuleppes.

Kui korteriomanikud ei ole valvekaamerate paigaldamiseks kokkulepet sõlminud, saavad

korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega

paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes õigustatud huvile (IKÜM art 6 lg 1 punkt f). Sellise

otsuse eelduseks on see, et õigustatud huvi on hinnatud (vt allpool täpsemalt). Korteriomanikud

saavad üldkoosolekul häälteenamusega valvekaamerate paigaldamise vastu võtta, kui lisaks

eelnevalt teostatud õigustatud huvi analüüsile otsustatakse häälteenamusega ka valvekaamerate

kasutamise tingimused. Seega üldkoosoleku otsusest häälteenamusega piisab, kui üldkoosoleku

otsustatakse kaamerate paigaldamine ning mh kaameratega jälgimine ja salvestiste väljaandmine

on reguleeritud. Näiteks selliselt, et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud

juhtudel (süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks) ning valvekaamerate

valitseja ei saa valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega

avalikustada.

Kokkuvõtlikult piisab KÜ üldkoosoleku otsusest siis, kui valvekaamerate paigaldamisega koos

võetakse vastu otsus ka kaamerate kasutamise tingimuste kohta (vt allpool).

Kaamerate kasutamise eesmärk ja õigustatud huvi

KÜ territooriumil paigaldavate kaamerate eesmärgiks saab olla eelkõige vara kaitse ja

õigusrikkumiste tuvastamine, näiteks trepikojas rataste varguste ärahoidmine.

Enne otsuse tegemist peab korteriühistu hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust

ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks (näiteks turvaukse, signalisatsiooni,

täiendava valgustuse kasutamise võimalusi). Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt

vajadusele – kaamerate kasutamine peab olema suunatud konkreetse probleemi

lahendamisele. Arvestama peab, et isikuandmeid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on esialgselt

määratud eesmärkidega vastuolus. Seega kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa

kaamerasalvestist kasutada teistel eesmärkidel, näiteks lihtsalt vaatamiseks, kes millise autoga

sõidab või kui palju prügi ära viskab. See tähendab ka seda, et igasugune kaamerapildi

reaalajas jälgimine on vastuolus kaamera paigaldamise eesmärgiga ja ei ole seega lubatud.

Kui eesmärgi täitmiseks sobivad alternatiivsed meetmed ei ole piisavad ning kaamerate

paigaldamine on möödapääsmatu, peab KÜ viima läbi õigustatud huvi hinnangu. Õigustatud

huvi hindamine ja dokumenteerimine on kaamera paigaldaja ehk antud juhul KÜ

kohustus. Kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis.4

Andmekaitsetingimused ehk kaamerate kasutamise kord

Oluline on silmas pidada, et kõigile korteriomanikele tuleb enne kaamerate kasutamise

otsustamist, aga ka hiljem kaamerate kasutamise ajal anda võimalus tutvuda valvekaamerate

kasutamise plaanitavate tingimustega.

Valvekaamerate kasutamise tingimustes peavad IKÜM art-st 13 tulenevalt olema muuhulgas

välja toodud korteriühistu kontaktandmed, viide võimalusele tutvuda enda kohta kogutud

isikuandmetega, isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus ning täpsustatud peab olema

ka see, kellel on valvekaamera salvestistele juurdepääs, milline on isikuandmete säilitamise aeg,

mis eesmärgil salvestisi vaadatakse ja väljastatakse (ainult süütegude või muude rikkumiste

4 Õigustatud huvi juhend, leitav https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/oigustatud-huvi.

3 (4)

tuvastamiseks) jne.

Andmekaitsetingimused peavad olema arusaadavad, selgelt ja lihtsalt sõnastatud ning hõlpsasti

kättesaadavad, näiteks KÜ e-postile kirjutades. Näidis andmekaitsetingimustest, mis reguleerib

kaamera kasutamise korda, on kättesaadav SIIN.

Teavitussildid

Õigustatud huvi alusel paigaldatud kaamera korral on vajalik enne kaamera filmimise alasse

sisenemist nähtavale kohale paigutada kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos

kontaktandmetega ja viitega kaamerate kasutamise korrale ehk andmekaitsetingimustele. See

tähendab seda, et näiteks trepikojas olevate kaamerate puhul peab silt olema paigaldatud

trepikotta ning ka trepikoja uksele, et inimene trepikoja ette jõudes või sinna sisenedes saaks

selgelt aru, et on minemas kaamera filmimise alasse.

Teavitussildil on oluline kindlasti välja tuua: töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava töötleja

nimi (KÜ nimi) ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega.

Teavitussildi koostamisel on võimalik kasutada ka videovalve sildi genereerijat.

Kaamerasalvestised

Mida pikem on salvestiste säilitamisaeg (eriti, kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb

põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Valitud säilitamisaeg peab

eesmärgi saavutamiseks ka tegelikult vajalik olema. Kauem lihtsalt igaks juhuks ei tohi salvestisi

säilitada.5 Informatsioon säilitamise kohta peab sisalduma andmekaitsetingimustes.

Kohustus isikule vastata

Arvestama peab, et inimesel, kes kaamera vaatevälja jääb (andmesubjekt), on õigus saada

kinnitust, kas tema isikuandmeid üldse töödeldakse ja kui jah, siis saada teavet oma

isikuandmete töötlemise kohta. Andmesubjektil on õigus saada tema kohta kogutud andmeid ehk

väljavõtteid videosalvestistest. Lisaks on inimesel õigus IKÜM art 17 alusel nõuda

andmetöötlejalt ehk KÜ-lt enda andmete (antud juhul videosalvestiste) kustutamist või esitada

IKÜM art 21 lg 1 kohaselt filmimise osas vastuväide. KÜ-l on kohustus vastata sellistele

taotlustele hiljemalt ühe kuu jooksul.6

Isiklik kasutus

Kui kaamera on paigaldatud selliselt, et sinna vaatevälja jääb üksnes ühe isiku tema

ainukasutuses olev ala (näiteks korteriuks), mitte avalik ega ühiskasutuses olev, siis

õigustatud huvi hinnangut ei ole vaja läbi viia ning puudub ka teavitussildi paigaldamise

kohustus. Sellisele andmetöötlusele kohaldub isikliku otstarbe erand.7

Eelnevast tulenevalt palume

- vaadata üle ja hoolega läbi mõelda kaamerate kasutamise ning paigaldamise kord

KÜ territooriumil;

- vaadata üle ühistu territooriumil olevate kaamerate asukohad ja vaateväljad ning

mõelda hoolega läbi kaamera kasutamise vajalikkus ja eesmärk. Samuti tuleb

kaamerate nõuetekohasel edasikasutamisel paigaldada teavitussilt;

- selgitada oma ühistu liikmetele kaamerate kasutamise nõudeid.

5 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunis 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes. Leitav

https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf, p. 121. 6 IKÜM artikkel 15 ja art 12 lg 3. 7 IKÜM art 2 lg 2 punkt c.

4 (4)

Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta on võimalik lugeda Andmekaitse Inspektsiooni

koostatud juhendist, KKK-st ja videovalve korraldajale koostatud nõuannetest. Lisaks on

inspektsioon koondanud eraldi info korteriühistutele.

Kahtluse korral võib Andmekaitse Inspektsioon teostada ilma ette teatamata kontrolli8, et

veenduda, kas kaamerate kasutamine vastab eeltoodud tingimustele.

Käesolevale tähelepanu juhtimisele Andmekaitse Inspektsioon vastust ei oota.

Lugupidamisega

Helen Laane

jurist

peadirektori volitusel

8 Isikuandmete kaitse seaduse § 57 koosmõjus korrakaitseseaduse §-de 50 ja 51 alusel.