| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-5/26/810-2 |
| Registreeritud | 16.04.2026 |
| Sünkroonitud | 17.04.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-5 Eraisikute märgukirjad, selgitustaotlused, avaldused, kaebused, taotlused ja teabenõuded |
| Toimik | 0 RP-6-5/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Advokaadibüroo LEVIN OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Advokaadibüroo LEVIN OÜ |
| Vastutaja | Sirle Melk |
| Originaal | Ava uues aknas |
MAJANDUS- JA KORRUPTSIOONIKURITEGUDE RINGKONNAPROKURATUUR
Lubja 4 / 10115 TALLINN / 694 4260 / [email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
Paul Keres
Advokaadibüroo LEVIN OÜ
Teie: 09.04.2026 Meie: 16.04.2026 nr RP-6-5/26/810-2
Vastus pöördumisele
10.04.2026 registreeriti Riigiprokuratuuris Parvel Pruunsilla esindaja Paul Kerese pöördumine
seoses ERR-i portaalis 01.04.2026 avaldatud Majandus- ja Korruptsioonikuritegude
ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Sirle Melk intervjuuga. Intervjuus käsitleti mh Parvel
Pruunsilla ja Priit Humala kriminaalmenetlust näitena seonduvalt sideandmete ja
elektronpostkastide sisu kasutamise regulatsiooni ebakindluse ja kohtupraktika arenguga
nimetatud valdkonnas.
Esmalt märgin, et pöördumises viidatud intervjuu andmine on toimunud prokuratuuri nimel ja
prokuratuuri esindades, millele viitab nii artikli pealkirjas ja foto all sisalduv ametinimetus koos
viitega Majandus- ja Korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuurile kui ka foto taustal olev
prokuratuuri logo.
Vastuseks pöördumisele soovin rõhutada, et nii Tartu Maakohtu kui ka Tartu Ringkonnakohtu
otsustest tuleneb üheselt, et P. Pruunsild ja P. Humal mõisteti kriminaalasjas õigeks
materiaalõiguslikel alustel, mitte tõendi lubamatuse tõttu. Selgitan, et artiklis kasutatud
kriminaalasja näide ja sõnastus, mille kohaselt olid „elektronpostkastidest saadud tõendid
olulised“, ei tähenda ega väideta kõnealuse artikli kontekstis, milles kajastatakse mh mitmeid
aktuaalseid õiguslikke probleemkohti, millega prokuratuur hetkel silmitsi seisab, et konkreetsed
e-kirjad oleksid olnud P. Pruunsilda süüstavad või kuriteo toimepanemist tõendavad. Ka maa-
ja ringkonnakohus ei ole otsustes tuvastatud, et kõnealused e-kirjad tõendaksid P. Pruunsilla
süüd ning seetõttu ei ole võimalik jõuda järeldusele, et nimetatud tõendi lubatavuse korral oleks
kohtutel tulnud teha süüdimõistev otsus.
Kriminaalmenetluses ei ole võimalik liigitada kohtule prokuratuuri poolt esitatud tõendeid
„olulisteks“ ja „vähemolulisteks“ sellises tähenduses, nagu see mõiste võib tavakeeles kõlada.
Iga tõend, mille prokuratuur kohtule esitab, on esitatud süüdistusfunktsiooni täitmiseks ning on
seetõttu menetluslikult oluline. Kohus hindab aga tõendeid kogumis ja otsustab, millist
tõenduslikku kaalu iga tõend omab. Kordan, et pöördumises viidatud intervjuulõik käsitleb
üldist aktuaalset õigusküsimust, lisaks teistele intervjuus kajastatud valdkondadele. P.
Pruunsilla ja P. Humala kriminaalasja on intervjuu kontekstis kasutatud aktuaalse ja hiljutise
näitena, mitte eesmärgiga anda hinnangut Teie kliendi süüküsimusele. Prokuratuur on
2 (2)
seisukohal, et artiklis viidatud käsitlusega ei ole antud hinnangut P. Pruunsilla isikule, ei ole
omistatud talle kuriteo toimepanemist ega väidetud, et P. Pruunsilla õigeksmõistmine oleks
käesoleval juhul olnud puhtalt formaalne või menetlusõiguslik küsimus.
Märgin täiendavalt, et viidatud intervjuus sisalduvad mh aktiivsed viited ERR-i 30.01.2026 ja
03.03.2026 artiklitele, milles kajastatakse P. Pruunsilla ja P. Humala õigeksmõistvat otsust ning
prokuratuuri seisukohta ja põhjendusi otsust mitte edasi kaevata. Ka nendes artiklites ei ole
täpsemalt ega pikemalt lugejale selgitatud, millistel kaalutlustel kohus õigeksmõistva otsuse
tegi ning mh viidatakse taaskord tõendi lubamatuks tunnistamisele ringkonnakohtu poolt.
Seetõttu leian, et käesoleval juhul on asjakohane prokuratuuri avalike suhete osakonnal
pöörduda ERR-i toimetuse poole lisamaks 01.04.2026 intervjuu alalõiku „Kohtupraktika
muutus võib tähendada tõendite ärakukkumist“ selgitus, millest nähtuks üheselt, et näitena
toodud P. Pruunsilla ja P. Humala õigeksmõistmine ei põhinenud menetluslikul formaalsusel
ega üksikute tõendite kõrvalejätmisel, vaid lähtudes materiaalõigusest ja kohtu
siseveendumusest, mille kohaselt P. Humalale ei olnud võimalik ette heita toimingupiirangu
rikkumist ega P. Pruunsillale sellele kaasaaitamist. Selle osas võttis prokuratuuri avalike suhete
talitus ühendust ERR toimetusega ning palus artikli teksti teha vastavad parandused.
Käesolevaks hetkeks on artiklisse vastav parandus ka tehtud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirle Melk
juhtivprokurör
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|