Ettekirjutus

ETTEKIRJUTUS Tallinn

13.11.2017 nr 7.2-6.2/2190

28.09.2017 toimunud paikvaatlustel Feyena Group OÜ-le kuuluvas Feyena Guesthouse hoones

ja territooriumil, aadressiga Tiigi tee 10, Vääna, Harku vald, Harjumaa tuvastati

tuleohutusnõuete rikkumised, mille olemus on kirjeldatud

Jana Aguraiuja, Päästeameti Põhja paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.2/2778-2.päästekeskuse

ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor, võtnud aluseks korrakaitseseaduse § 28 lg 1 ja 2, ning

hinnanud haldusmenetluse käigus kogutud tõendeid ja välja selgitatud asjaolusid,

otsustas:

anda käesoleva haldusakti adressaadile – Feyena Group OÜ, Tiigi tee 10, Vääna, Harku vald,

Harjumaa – järgmised ettekirjutused, mis tuleb täita määratud tähtajaks:

1. Evakuatsiooni tagamiseks moodustada keldrikorrusest terviklik ja nõuetekohane

tuletõkkesektsioon.

Põhjendus, selgitus: Haldusmenetluse käigus teostatud paikvaatlusel (fikseeritud paikvaatluse

protokollis nr 7.2-5.2/2778-2) tuvastati, et hoone esimesel korrusel on kauplus,

kosmeetikaprotseduuride tuba ning majutustoad. Hoone keldrikorrusel on valmimas peosaal.

Esimese ja keldrikorruse vahelised uksed ei ole tuletõkkeuksed, mis annab kinnitust, et korrused

pole sektsioneeritud. Seega keldrikorruselt alguse saava võimaliku tulekahju sündmuse korral

imbuvad tekkinud suits ja lahtised leegid kiiresti esimesel korrusel olevatesse majutustubadesse

ja kauplusesse ning raskendavad omakorda inimeste ohutut ja kiiret evakuatsiooni hoonest.

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 järgi on isik kohustatud järgima tuleohutusnõudeid. Sama

seaduse § 3 lg 1 p 2 kohaselt peab isik kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise,

ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust. Siseministri määruse

30.03.2017 nr 1-1/17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“ (edaspidi määrus nr 17) § 11 lõikes 1-2 sätestatakse, et hoone jaotatakse

tuletõkkesektsioonideks selliselt, et tulekahju ühes tuletõkkesektsioonis põhjustaks võimalikult

vähe ohtu hoonele, inimestele, varale või keskkonnale ning kahju piirduks selle

tuletõkkesektsiooniga, milles tulekahju alguse sai. Tuletõkkesektsioon moodustatakse seintest,

põrandatest, lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest,

tuletõkkeklappidest, läbiviigu tihenditest ja teistest hoone osadest. Eesti Vabariigi standardi

EVS 812-7:2008 „Ehitisele esitatava põhinõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“

sätestatakse, et ehitise erinevatest korrustest ja keldrikorrusest tuleb moodustada üldjuhul

erinevad tuletõkkesektsioonid (nt tuletõkkesektsioonide moodustamine korruste kaupa). Sama

2 (7)

standardi p 10.5 järgi keldreid ei või ühendada korrustega. Määruse nr 17 § 41 lg 2 kohaselt

peab evakuatsiooni tagamiseks hoones olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise

otstarbele ning kasutajate arvule ja nende liikumisvõimekusele vastav arv sobiva paigutusega

kergesti läbitavaid väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone.

Evakuatsiooniaeg peab olema hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. Määruse nr

17 § 55 lg 2 kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida

kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud

nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 29, 30, 32 ja 33 ning 6. peatükis sätestatud

nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1, § 3 lg 1 p 2, Siseministri määrus 30.03.2017 nr 1-1/17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 11 lõige 1-2, § 12

lg 6 p 1, 17 § 41 lg 2, 17 § 55 lg 2.

Täitmise tähtaeg : 01.06.2018 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit - sunniraha

200.00 (kakssada) eurot.

2. Evakuatsiooni tagamiseks moodustada majutustubadest nõuetekohased

tuletõkkesektsioonid ning paigaldada majutustubade ustele sulgurid.

Põhjendus, selgitus: Haldusmenetluse käigus teostatud paikvaatlusel (fikseeritud paikvaatluse

protokollis nr 7.2-5.2/2778-2) tuvastati, et hoone esimesel korrusel on kauplus,

kosmeetikaprotseduuride tuba ning majutustoad. Majutustoad ei moodusta nõuetekohaseid

tuletõkkesektsioone (olukorras, kus esimesel korrusel olevad kaks erineva kasutusviisiga (II ja

IV) hoone osa pole samuti sektsioneeritud).

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 järgi on isik kohustatud järgima tuleohutusnõudeid. Sama

seaduse § 3 lg 1 p 2 kohaselt peab isik kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise,

ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust. Siseministri määruse

30.03.2017 nr 1-1/17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“ (edaspidi Määrus nr 17) § 11 lõikes 1-2 sätestatakse, et hoone jaotatakse

tuletõkkesektsioonideks selliselt, et tulekahju ühes tuletõkkesektsioonis põhjustaks võimalikult

vähe ohtu hoonele, inimestele, varale või keskkonnale ning kahju piirduks selle

tuletõkkesektsiooniga, milles tulekahju alguse sai. Tuletõkkesektsioon moodustatakse seintest,

põrandatest, lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest,

tuletõkkeklappidest, läbiviigu tihenditest ja teistest hoone osadest. Määruse nr 17 § 12 lg 2 p

3 kohaselt moodustatakse tuletõkkesektsioonid ruumide kasutusotstarbe järgi. Sama määruse

§ 12 lg 6 p 16 alusel eraldatakse omaette tuletõkkesektsiooniks II kasutusviisiga hoone

majutusruum. Eelnimetatud määruse § 41 lg 2 kohaselt peab evakuatsiooni tagamiseks hoones

olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende

liikumisvõimekusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid,

evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Evakuatsiooniaeg peab olema

hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. Määruse nr 17 § 55 lg 2 kohaselt enne

käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele

ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama

käesoleva määruse §-des 29, 30, 32 ja 33 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3

lõikes 4 sätestatut. Eesti Vabariigi standardi EVS 812-7:2008 „Ehitisele esitatava põhinõude

tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“ p 10.3 järgi tuleb ehitis jagada üldjuhul

tuletõkkesektsioonideks tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni turvamiseks,

pääste- ja kustutustoimingute hõlbustamiseks ning varakahjude piiramiseks.

3 (7)

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1, § 3 lg 1 p 2, Siseministri määrus 30.03.2017 nr 1-1/17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 11 lõige 1-2, § 12

lg 2 p 3, § 12 lg 6 p 16, § 41 lg 2, § 55 lg 2.

Täitmise tähtaeg : 01.06.2018 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit - sunniraha

200.00 (kakssada) eurot.

3. Tagada, et hoone mõlemal korrusel oleks vähemalt kaks 6 kg pulberkustutit.

Põhjendus: Paikvaatluse käigus (fikseeritud paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.2/2778-2)

tuvastati, et hoone mõlemale korrusele ei olnud paigaldatud kahte 6 kg pulberkustutit.

Tulekahju varajane avastamine ja esmaste tulekustutusvahenditega tõkestamine on üks

olulisemaid abinõusid tulekahju kiire kontrolli alla saamise ning inimeste ja vara päästmise

juures.

Vastavalt tuleohutuse seaduse § 3 lg 2 p 3 on asutuse juhi kohustuseks tagada

tuleohutuspaigaldiste (TuOS § 30 lg 2 kohaselt tulekustuti suhtes kohaldatakse

tuleohutuspaigaldise kohta käivaid sätteid) kättesaadavus. Tulekustuti paigaldatakse

vertikaalselt spetsiaalse kinnitusega hoone seinale, põrandale või kergesti avatavasse kappi

ning paigutatakse kohta, kus objektil viibivatel isikutel on võimalik puhkenud tulekahju korral

kustuti kergesti kätte saada või kus on selle kasutamise vajadus kõige suurem (siseministri 30.

augusti 2010. a määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule,

paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ § 6 lg 1). Sama määruse § 5 lg 3 p 1 vastavalt

paigaldatakse majutushoones vähemalt üks 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 200

m2 kohta, kuid vähemalt kaks kustutit igale korrusele. Sama määruse § 6 lg 3 kohaselt

paigaldatakse objektil kaks või enam kustutit üldjuhul hajutatult. Sellega tagatakse, et mis tahes

ruumis tulekahju korral saab tulekustutit kasutada tulekahju leviku piiramiseks ja tulekahju

kustutamiseks selle võimalikult varases staadiumis.

Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 2 p 3, § 30 lg 2 ning siseministri 30. augusti 2010. a määrus

nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele,

tähistamisele ja korrashoiule“ § 5 lg 3 p 1, § 6 lg 1, § 6 lg 3.

Täitmise tähtaeg: 31.12.2017

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 lg 2 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

100,00 (ükssada) eurot.

4. Tähistada hoone evakuatsiooniväljapääsud ja - teed nõuetekohaselt

evakuatsioonivalgustusega.

Põhjendus: Haldusmenetluse käigus teostatud paikvaatlusel (paikvaatluse protokoll nr 7.2-

5.2/2778-2) tuvastati, et hoones puudub osaliselt evakuatsioonivalgustus (0-korrusel mõlemad

väljapääsud), seega ei pruugi inimesed leida ohu olukorras (elektrikatkestuse korral) hoonest

kiirelt ja ohutult väljapääsu.

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 järgi on isik kohustatud järgima tuleohutusnõudeid. Sama

seaduse § 3 lg 1 p 6 alusel on ettevõte/asutus kohustatud tagama ehitisest ohutu evakuatsiooni.

Siseministri määruse 30.03.2017 nr 1-1/17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ (Määrus nr 17) § 45 lg 2 p 1 kohaselt peab evakuatsioonitee olema

kergesti tuvastatav, tähistatud vastava märgistusega, lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav. Sama

4 (7)

määruse § 32 lg 2 p 3 sätestatakse, et evakuatsioonivalgustus minimaalse toimimisajaga

vähemalt 1 tund peab olema IV kasutusviisiga hoones. Eelnimetatud määruse §-s 31 lõike 1

punktides 1-4 tuuakse välja, et evakuatsioonivalgustus on hoone, hoone osa, ruumi või vabas

õhus piiratud ala valgustus, mis tulekahju või muu ohu, sealhulgas normaal-elektritoite tõrke

korral võimaldab: evakueeruda, vähendada paanika tekkimist, lõpetada tegevused ning välja

lülitada seadmed, peatada protsessid ja teha päästetöid. Määruse nr 17 § 31 lõikes 2 tuuakse

välja evakuatsioonivalgustuse jagunemine kasutamise otstarbe järgi: väljapääsutee valgustus;

paanikavastane valgustus ja ohtliku tööpiirkonna valgustus. Määruse nr 17 § 55 lg 2 kohaselt

enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele

ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama

käesoleva määruse §-des 29, 30, 32 ja 33 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3

lõikes 4 sätestatut. Nõuetekohaselt tähistatud evakuatsiooniväljapääsude ja –teede olemasolul

tagatakse hoonet kasutatavate isikute ohutu evakuatsioon hoonest tulekahju sündmuse korral.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1, § 3 lg 1 p 6, Siseministri määrus 30.03.2017 nr 1-1/17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ §-s 31 lg 1 p 1-4, §

31 lõikes 2 p 1-3, § 32 lg 2 p 3, § 45 lg 2 p 1, § 55 lg 2.

Täitmise tähtaeg: 31.03.2018 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit - sunniraha

150,00 (ükssada viiskümmend) eurot

5. Tagada turvavalgustuse igakuine ja -aastane kontroll koos kirjaliku

dokumentatsiooniga.

Põhjendus: Haldusmenetluse käigus teostatud paikvaatlusel (paikvaatluse protokoll nr

7.2-5.2/2778-2) ei esitatud turvavalgustuse (evakuatsioonivalgustuse) kuukontrolli ja

aastahoolduse kohta dokumente, mistõttu on alust arvata, et turvavalgustuse kontrolli- ja

hooldustööd on teostamata. Vastavalt standardile EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni

hädavalgustussüsteemid“ tuleb turvavalgustuse hooldust teostada igapäevaselt (kirjalikult

fikseerima ei pea), igakuiselt ning kord aastas (dokumenteerida).

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 järgi on isik kohustatud järgima tuleohutusnõudeid ning sama

seaduse § 3 lg 1 p 4 kohaselt peab isik/asutus tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja

ehitises nõutavate käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja

korrashoiu. Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 p 4 kohaselt nimetatakse turvavalgustust

tuleohutuspaigaldiseks, mis tagab üldvalgustuse kahjustuse korral inimeste ohutu

evakuatsiooni ja päästetööde läbiviimise tulekahju või muu õnnetuse korral. Tuleohutuse

seaduse § 31 p 1-3 kohaselt peab tuleohutuspaigaldise omanik tagama tuleohutuspaigaldise

korrashoiu ja katkematu toimepidevuse, korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise

vaatlust, kontrolli ja hooldust ning omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle

kontrolli ning hoolduse kohta. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 alusel on ettevõte/asutus

kohustatud tagama ehitisest ohutu evakuatsiooni. Evakuatsiooniteele esitavate nõuete

mittejärgimisel ei ole tagatud hoonest ohutu evakuatsioon ning võib tekkida reaalne oht

inimeste elule. Nõuetekohaste evakuatsiooniväljapääsude ja –teede olemasolul tagatakse

hoonet kasutatavate isikute ohutu evakuatsioon hoonest tulekahju sündmuse korral.

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1, § 3 lg 1 p 4, § 3 lg 1 p 6, § 30 lg 1 p 4, § 30 lg 1 p 6, §

31 p 1-3.

Täitmise tähtaeg: 31.03.2018. Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit - sunniraha

100.00 (ükssada) eurot.

5 (7)

6. Paigaldada evakuatsiooniteel paiknevatele ustele seestpoolt abivahendita avatavad

sulused.

Põhjendus: Paikvaatluse (paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.2/2778-2) käigus tuvastati, et

keldrikorruse evakuatsiooniteel asuv üks uks ei ole abivahenditeta avatav. Sellest tulenevalt ei

ole tagatud ehitisest kiire ja ohutu evakuatsioon.

Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 1 järgi on isik kohustatud järgima tuleohutusnõudeid.

Tuleohutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt peab piiratud kinnisasjalt või ehitisest olema tagatud

evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. Evakuatsiooni tagamiseks ehitistes peab

hoones olema vastavalt nende kasutamisviisile, -otstarbele, kasutajate arvule ning nende

liikumisvõimekusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid,

evakuatsiooniteid ja –pääse ning tuletõkkesektsioone. Evakueerumisaeg peab olema hoone

kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav (Siseministri määrus 30.03.2017 nr 1-1/17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 41 lg 2). Sama määruse §

48 lg 1 p 3 sätestab, et evakuatsiooniteel või väljumisteel asuv uks peab olema pidevalt hõlpsasti

(seestpoolt) avatav kõikidele kasutajatele. Eelnimetatud määruse § 49 lg 1 järgi peab

evakuatsiooniteel või väljumisteel asuv uks olema varustatud muuhulgas

evakuatsioonisulusega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta. Evakuatsioonisuluste

valikul lähtutakse asjakohasest normist, juhendist või standardist. Evakuatsiooniteele esitavate

nõuete mittejärgimisel ei ole tagatud hoonest ohutu evakuatsioon ning võib tekkida reaalne oht

isikute elule. Määruse nr 17 § 55 lg 2 kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul

alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab

evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 29, 30, 32 ja 33 ning

6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Alus: Tuleohutuse seadus § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1. Siseministri määrus 30.03.2017 nr 1-1/17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 41 lg 2, § 48 lg 1

p 3, § 49 lg 1, § 55 lg 2.

Täitmise tähtaeg : 31.12.2017 Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 100

(ükssada) eurot.

7. Paigaldada mõlemat korrust hõlmav automaatne

tulekahjusignalisatsioonisüsteem, mis peab ehitisesse paigaldatuna vastama

ettenähtud asjakohasele tehnilisele normile.

Põhjendus: Ehitisregistri andmetel on Feyena Group OÜ omanduses olev hoone üle 646,4 m2.

Paikvaatlusel tuvastati (paikvaatluse protokolli nr 7.2-5.2/2778-2), et automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi asemel oli hoonesse paigaldatud autonoomne

tulekahjusignalisatsioonisüsteem.

Siseministri määruse 30.03.2017 nr 1-1/17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ § 30 lg 1 p 1 kohaselt peab automaatne

tulekahjusignalisatsioonisüsteem olema käesoleva määruse § 29 lõike 1 punktides 2-5

nimetatud hoones, mis ületab seal nimetatud arvulisi näitajaid (üle 300m2 suurustes hoonetes

peab olema automaatne tulekahjusignalisatsioon ehk ATS).

Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 p 3 ja § 32 lg 1 kohaselt on automaatne

tulekahjusignalisatsioonisüsteem tuleohutuspaigaldis, mida tuleb projekteerida, paigaldada,

kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes

ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet. Siseministri 7. jaanuari

2013. a. määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb

automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse” § 5 lg

6 (7)

2 sätestab, et automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem projekteeritakse ja paigaldatakse

selliselt, et see avastaks kontrollitaval alal algava tulekahju võimalikult varajases staadiumis

ja annaks sellest teate vastava piirkonna näitamisega. Sama määruse § 5 lg 3 kohaselt

projekteeritakse hoonele üldjuhul kogu hoonet hõlmav tulekahjusignalisatsioonisüsteem.

Siseministri määruse 30.03.2017 nr 1-1/17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 2 kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul

alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab

evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 29, 30, 32 ja 33 ning

6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Alus: Tuleohutuse seadus § 30 lg 1 p 3 ja § 32 lg 1 ning siseministri 7. jaanuari 2013. a määrus

nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsiooni-süsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse” § 5 lg 2 ja lg 3.

Siseministri määruse 30.03.2017 nr 1-1/17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ § 30 lg 1 p 1, § 55 lg 2.

Täitmise tähtaeg: 01.06.2018

Sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab

haldusorgan tuleohutuse seaduse § 40 lg 2 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit- sunniraha

200,00 (kakssada) eurot.

Kui haldusakti adressaat jätab ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata, tuleb sunniraha tasuda

ühele järgnevale Rahandusministeeriumi arvelduskontole:

SEB panga arvelduskontole nr EE891010220034796011, Swedbank panga arvelduskontole nr

EE932200221023778606, Danske Bank panga arvelduskontole nr EE403300333416110002

või Nordea Pank panga arvelduskontole nr EE701700017001577198, maksekorraldusel on

viitenumbriks 10266700005621 ja selgituseks: “Feyena Group OÜ 13.11.2017 ettekirjutus nr

7.2-6.2/2190.“

Vabatahtlikult tähtajaks sunniraha tasumata jätmise puhul nõutakse sunniraha sisse

asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 15 lg 1 kohaselt täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Seega lisandub sunnirahale selle vabatahtliku

tähtaegse mittetasumise korral kohtutäituri tasu. Sunniraha tasumine ei võta adressaadilt

kohustust ettekirjutus täita ning täitmata kohustuste eest võib sunniraha rakendada korduvalt.

Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124

Tallinn, [email protected]) või kaebus Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajja (Pärnu mnt

7, 15082 Tallinn, [email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta

vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

Ettekirjutuse täitmisest palume informeerida meid kirjalikult postiaadressil Päästeameti Põhja

päästekeskus, Erika 3, Tallinn 10416 või digitaalselt allkirjastatud dokumendina e-posti

aadressile [email protected].

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Aguraiuja ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Põhja päästekeskus

7 (7)

Käesolev ettekirjutus on saadetud elektrooniliselt:

1) Feyena Group OÜ, [email protected]

+372 53345826

[email protected]