| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.2/2613-1 |
| Registreeritud | 16.04.2026 |
| Sünkroonitud | 17.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.2 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tartu Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Tartu Vallavalitsus |
| Vastutaja | Margo Lempu (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
TARTU VALLAVALITSUS
Haava tn 6 AS SEB Pank
Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005
60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS
Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424
Päästeamet
Maa- ja Ruumiamet Meie: 16.04.2026 nr 7-1/42-1
Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneeringu vastuvõtmisest ning
avalikule väljapanekule suunamisest teavitamine
Tartu Vallavalitsus annab teada, et on oma 09.04.2026 a korraldusega nr 473 võtnud vastu ja
suunanud avalikule väljapanekule Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse
detailplaneeringu.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Sopaku tn 1 maaüksusele kavandada spordi- ja ärihoone
ning määrata vastav ehitusõigus spordi- ja ärihoone ehitamiseks. Lisaks antakse lahendus
liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala
pindala on 3 757 m 2 . Planeeringualaks olev Sopaku tn 1 maaüksus on praegu hoonestamata
rohumaa, mida läbib kergliiklustee. Kergliiklustee ääres kasvavad üksikud noored puud.
Planeeringulahenduse kohaselt on planeeritud krunt moodustatud olemasoleva katastriüksuse
alusel ning detailplaneeringu lahenduse kohaselt piire ei muudeta. Ehitusõiguse kohaselt nähakse
krundil ette kuni kahe spordi- ja ärihoone ehitamine (nt spordisaalid, ujula, toitlustus, kontori- ja
äripinnad jmt). Krundi kasutamise planeeritud sihtotstarbed on 100% kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushoone maa, kontori- ja büroohoone maa, väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone
maa ja/või majutushoone maa. Juurdepääs krundile on autotranspordiga ette nähtud Sopaku
tänavalt olemasolevalt ristumiskohalt ning kergliiklejatele kavandatakse juurdepääsud nii Sopaku
kui Kõrve tänavalt. Planeeringulahendus on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga.
Planeeringulahendus on kooskõlastatud Päästeametiga ning Maa- ja Ruumiameti maaparanduse
osakonnaga.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud eelkõige uute hoonete ehitamisega.
Planeeritud tegevus toob kaasa muutusi senises maakasutuses ja keskkonna visuaalses ilmes –
hoonestamata rohumaa asendub uue hoonestusega.
Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata
ohtu inimeste tervist, vara või kultuuripärandit. Pidades kinni kõikidest detailplaneeringus
esitatud nõuetest, võib tekkida planeeringu elluviimisel vaid ajutine negatiivne mõju, mis on
tingitud ehitustegevuse iseloomust ning tunnetatav ehitusaegsel ajal.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 04.05.2026-17.05.2026 Tartu
Vallavalitsuse kantseleis ning Tartu valla kodulehel www.tartuvald.ee. Kirjalik arvamus
palume esitada soovi korral avaliku väljapaneku jooksul (04.05.2026-17.05.2026) Tartu
Vallavalitsuse e-posti aadressile: [email protected]. Avaliku väljapaneku jooksul on igal
isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust.
Detailplaneeringu vastuvõtmise korraldusega on võimalik tutvuda Tartu valla detailplaneeringute
registris: https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2025_07/. Vastuvõetud
ning avalikule väljapanekule suunatud planeering on lisatud käesoleva kirja lisasse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anni Teetsmann
planeeringute spetsialist
Lisa: 1. Sopaku 1 mü DP vastuvõetud.asice
5309 9192
1 549 m² Transpordimaa 100% 79601:001:2037 Kõrve tänav L1
X= 6478600
Y =
6 6 1 2 0 0
1 605 m² Elamumaa 100% 79403:002:1576 Kõrveoja tn 2
216 m² Transpordimaa 100% 79601:001:2699 Kõrve tänav L73 211 m²
Transpordimaa 100% 79403:002:0955 Kõrve tänav1 327 m²
Maatulundusmaa 100% 79403:002:1292 Kõrve tn 1a
2 754 m² Transpordimaa 100% 79601:001:3338 Sopaku tänav
7 967 m² Ärimaa 100% 79601:001:3339 Sopaku tn 2
3 757 m² Ärimaa 100% 79601:001:3335 Sopaku tn 1
3 569 m² Ärimaa 100% 79601:001:3340 Sopaku tn 3
8 447 m² Ärimaa 50% Tootmismaa 50% 79403:002:0980 Kõrve tn 4
2 073 m² Transpordimaa 100% 79403:002:1575 Kõrveoja tänav
X= 6478700
Y =
6 6 1 2 0 0
5 2 .0
9
5 1.9
4
5 1.9
7
5 1. 87
51.97
5 2 .0
8
5 1.9
5
5 1.4
2
51.88
5 1.9
7
5 1.9
8
51.78
5 1.9
6
51.20
5 1.9
4
5 2 .15
A A
51 .9 1
5 2 .0
5
5 2 .10
5 1. 87
4 9 .9 6
5 1.9
6
51.92
A
5 2 .0
4
51.92
A
5 1.9
5
5 2 .0
0
5 1.8
2
4 9 .2 5
51.84
51.70
51.9 7
5 1.9
2
51.91
k ild
4 9 .8 9
52 .0 3
5 1.9
8
5 1.6
6
5 1.9
4
5 1.9
4
5 2 .12
5 1. 86
A
4 9 .4 6
51 .8 9
5 1.6
8
A
5 2 .0 4
52.0 6
A
5 2 .17
5 1.9
2
5 2 .11
A
52.1 0
5 2 .0
2
51 .7 1
51.81
K õ rv e t ä n a v
51.33
52.03
4 9.37
kr
5 2 .0
0
51 .8 6
51.30
5 1.8
5
5 1.2
6
52 .1 2
51.78
51.8 8
5 1.4
0
5 2. 12
4 9 .8 9
5 1. 96
5 2 .0
6
5 2 .17
51 .7 7
k ild
5 2 .0
8
5 1.8
8
51.38
5 0 .9 4
51.72
5 2 .13
52.08
52 .2 3
5 1.4
5
5 1.9
2
52.0 9
52.07
51.80
5 1. 75
5 2 .0
1
5 1.8
5
5 1.8
2
A
A
4 9 .8 9
5 1.4
5
51.77
5 1. 77
5 2 .0
6
5 1. 83
5 1.6
5
5 2 .13
kr
51.92
51.76
< -
M u ris
o o p e a k ra a v
52.01
52 .06
51.88
5 1.9
2
51.87
5 2 .0
2 5 2 .0
3
A
52.02
51.88
51.84
52. 01
52 .0 2
5 1.8
8
51.72
5 2 .0
9
kr
A
5 2 .17
5 1.9
3
51.76
51.79
5 1.9
6
51.82
5 2 .0
4
5 0 .9 1
5 2 .0
2
A
51.82
51.52
52 .0 4
51 .9 0
51.75
52 .0 3
51.89
51 .7 3
m k
51.83
51.75
51.68
51.54
51.5851.82 51.71
52 .0 8
51.49
51.75
51.62
51.92
51.77
51.70
51.43
52. 02
51 .7 3
51.60
51.77
A
51.69
51.60
51 .7 3
51.65
51.70
52 .0 8
51.34
51.73
51.77
51 .9 2
51.84
51 .8 0
51.96
51.51
Kõrv e tä
nav
tasandatud pinnas
tasandatud pinnas
tasandatud pinnas
51.85
51.91
51.76
51.6551.66
51.53
51.64
51.72 51.95
51.91
52.06
52.09
52.13
52.04
51.88
51.50
51.69
51.52
51.23
51.11
5 1.0
54 9 .5 9
4 9 .15
51.73
S o p a k u tä
n a v
X= 6478650
Y =
6 6 1 3 5 0
P iira
n g u v ö ö n d 5
0 m
E h itu
sk e e lu v ö ö n d 2
5 m
V e e k a itse
v ö ö n d 1
0 m
A v a tu
d e e sv
o o lu k a itse
v ö ö n d 7 m
4
1
28 .6
A v a tu
d e e sv
o o lu k a itse
v ö ö n d 7 m
V e e k a itse
v ö ö n d 1 0 m
E h itu
sk e e lu v ö ö n d 2 5 m
P-9
P-9
P-14
P-3
Pj-15
Pj-12
Pj-5
Truup
Elektri liitumis- ja jaotuskilp
Tänavavalgustuse post
Gaasitorustik
Drenaažitorustik Sidekanalisatsioon Elektri madalpinge maakaabel Sademeveetorustik Survekanalisatsiooni torustik Kanalisatsioonitorustik Veetorustik
Murisoo peakraavi avatud eesvoolu kaitsevöönd 7 m Murisoo peakraavi kalda piiranguvöönd 50 m Murisoo peakraavi kalda ehituskeeluvöönd 25 m Murisoo peakraavi kalda veekaitsevöönd 10 m
Kraav
Muru
Rohumaa
Üksikpuu (lehtpuu, okaspuu)
Juurdepääs avaliku kasutusega teelt
Sõidusuunad
Asfaltkattega kergliiklustee
Asfaltkattega sõidutee
pindala ja sihtotstarve Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir Planeeringuala piir
LEPPEMÄRGID (alusandmed):
3 757 m² Ärimaa 100% 79601:001:3335 Sopaku tn 1
LEPPEMÄRGID (planeeritud lahendus):
Planeeritud servituudi seadmise vajadus (indikatiivne)
Veetorustiku läbimõõdu suurendamine (vajadusel) Planeeritud sademeveetorustik (indikatiivne) Planeeritud elektri maakaabelliin (indikatiivne) Planeeritud elektri liitumiskilp (indikatiivne)
Planeeritud kergliiklustee (indikatiivne)
Planeeritud sõidukite/rataste parkimisala (indikatiivne)
Planeeritud sõidutee (indikatiivne)
Planeeritud haljastus (indikatiivne)
Planeeritud hoonestus (indikatiivne I korrus, konsool)
Planeeritud hoonestusala
P-9 Pj-15
N
S
MÄRKUSED:
Planeeringualaks on maaüksus Sopaku tn 1. Planeeringuala pindalaga on 3 757 m².
6. Planeeritud servituudi seadmise vajadus on indikatiivne ja täpsustub projekteerimisel ning servituudi seadmisel. 5. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on indikatiivne ja täpsustub projekteerimisel. 4. Planeeritud hoonestuse, parkimise ja haljastuse lahendus on indikatiivne. Täpne lahendus antakse projekteerimisel. kaitsevööndi ulatus näidatud süvendi servast. 3. Murisoo peakraavi kalda vööndite arvestamise lähtejooneks on süvendi serv. Samuti on Murisoo peakraavi kui avatud eesvoolu Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastriandmed on seisuga 26.11.2025. 2. Aluskaardina on kasutatud FIE Maido Konks poolt oktoobris 2025 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr MK-172/25). 1.
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
Huvitatud isik:
2day Invest OÜ
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus:
Töö nr:
028-25
Kuupäev:
13.03.2026
Mõõtkava: Joonise nr:
41:500
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSEGA
Koostamise korraldaja:
Tartu Vallavalitsus
Sopaku tn 1 maaüksuse DETAILPLANEERING Kõrveküla alevikus asuva
liitumispunktid -kanalisatsiooni ühisvee ja gaasivarustuse, Säilivad
liitumispunkt sidevarustuse Säiliv
liitumispunkt kanalisatsiooni sademevee- Säiliv
EHITUSÕIGUSE TABEL:
Sopaku tn 1
* ÄK, ÄB, ÄV, ÄM 100%
:Krundi kasutamise sihtotstarve
1 500 m² pind:
ehitisealune lubatud suurim
Hoonete
2 krundil:
arv lubatud suurim
Hoonete
3 757 m² Krundi pindala
14 m/66.00 m absoluutkõrgus**:
suhteline ja maksimaalne
lubatud Hoonete
**
*
erandid tulenevalt tehnoloogilistest vajadustest
ÄM - majutushoone maa. ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa; ÄB - kontori- ja büroohoone maa; ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; Vastavalt soovituslikele leppemärkidele:
7,0 m sügavus: suhteline lubatud suurim
Hoonete
lähtub maakaabelliin Elektri
vt joonis nr 2 alajaamast, AJ17028:(Tartu M)
ühtlustamine vooluhulga Sademevee
KÕRVEKÜLA ALEVIKUS ASUVA SOPAKU TN 1 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL
Asutuse / isiku
nimi
Kooskõlastuse /
arvamuse
kuupäev ja nr
Kooskõlastuse / arvamuse sisu Vajadusel Luunja Vallavalitsuse seisukoht
kooskõlastusele / arvamusele
VALITSUSASUTUSED
Päästeamet
(Lõuna
Päästekeskuse
ohutusjärelevalve
büroo nõunik
Margo Lempu)
02.04.2026 Kooskõlastuseks digiallkirjastatud planeeringu failid.
Resolutsiooni kirjutatud Lõuna Päästekeskuse
ohutusjärelevalve büroo nõunik/Kooskõlastatud.
-
Maa- ja
Ruumiamet
(Maaparanduse
kooskõlastuste
büroo juhataja
Gerda Lõiv)
24.03.2026
nr 6-3/25/17661-3
Edastasite 06.03.2026 Maa- ja Ruumiametile (edaspidi ka
MaRu) planeerimisseaduse § 133 alusel Tartu maakonnas
Tartu vallas Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1
maaüksuse detailplaneeringu eelnõu ning soovite
arvamust ning kooskõlastust detailplaneeringu
lahendusele.
Sopaku tn 1 maaüksus (katastritunnus 79601:001:3335)
asub läänepiiril riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu
Murisoo peakraav (maaparandussüsteemi/ehitise kood
2104420020000/001) eesvoolu kaitsevööndis. Oleme
tutvunud planeeringu dokumentidega ning leiame, et
detailplaneeringu koostamisel on arvestatud MaRu
maaparanduse osakonna poolt 09.12.2025 edastatud
tingimustega.
Detailplaneeringu seletuskirjas tuuakse välja, et kui
täiendavat lisavett suunatakse eesvoolu rohkem, kui
„Sopaku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu“ järgses
lahenduses toodud, siis lisavee suunamise kavatsus
maaparanduse eesvoolu kooskõlastatakse Maa- ja
Ruumiametiga.
Lähtuvalt eeltoodust, puuduvad MaRu maaparanduse
osakonnal vastuväited detailplaneeringu lahendusele.
-
TEHNOVÕRKUDE VALDAJAD
Telia Eesti AS
(Kaino Ütt-Ütti)
06.03.2026,
kooskõlastus nr
40144789
Kooskõlastus kehtib kuni 05.03.2027
Telia Eesti AS seisukohad esitatud dokumentide
kooskõlastamisel:
Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise
kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast: jah
Töid võib teostada ainult Telia volitatud esindaja
kirjaliku tööloa alusel: jah
Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 53412210
Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis:
Kaablikanalisatsioon
Projekt kooskõlastatakse märkustega:
Planeeritaval alal paiknevad Telia Eesti AS sideehitised.
Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja
ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja
säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde
teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja
ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015)
„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise
kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“,
kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku
juhenditest ja nõuetest: https://
www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/
juhendid
Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise
kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on
sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus,
mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda
hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust
ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis:
https://www.telia.ee/ehitajate-portaal
-
Elektrilevi OÜ
(Maie Erik)
10.03.2026,
kooskõlastus nr
5106833182
Kooskõlastatud tingimusel: tööjoonised kooskõlastada
täiendavalt.
-
Termox OÜ
(Roman Jürisaar)
11.03.2026,
nr 26031127
Termox OÜ on detailplaneeringu üle vaadanud ning
väljastab sellele kooskõlastuse.
-
Aktsiaselts Tartu
Veevärk
(Liisa Unt)
13.03.2026,
nr 26ARE-3-DP-3
Üle vaadatud, digiallkirjastatud planeeringufailid -
ARVAMUSE AVALDAJAD
Tartu Vallavalitsus teavitas 06.03.2026 kirjaga nr 7-1/32-1 kaasatavaid isikuid ja asutusi, et neil on kirja kättesaamisest arvates võimalik avaldada
detailplaneeringu kohta arvamust. Määratud tähtaja jooksul arvamusi ei esitatud.
N
S
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
Huvitatud isik:
2day Invest OÜ
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus:
Töö nr:
028-25
Kuupäev:
26.11.2025
Mõõtkava: Joonise nr:
11:10 000
SITUATSIOONISKEEM
Koostamise korraldaja:
Tartu Vallavalitsus
Sopaku tn 1 maaüksuse DETAILPLANEERING
Kõrveküla alevikus asuva
Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS teenusena.
Põh imaa
nte e n
r 3 Jõh
vi-T art
u-V alg
a te e TILA KÜLA
RÕÕMU KÜLA
RAADI ALEV
LEPPEMÄRGID:
Asustusüksuse nimi (26.11.2025 seisuga)
Asustusüksuse piir (26.11.2025 seisuga)
Planeeringuala
KÕRVEKÜLA ALEVIK
KÕRVEKÜLA ALEVIK
n r 2
2 2 1 0
K õ rv e
K õ rv
a lm
a a n te
e
k ü la -L ä h te te
e
1 549 m² Transpordimaa 100% 79601:001:2037 Kõrve tänav L1
X= 6478600
Y =
6 6 1 2 0 0
1 605 m² Elamumaa 100% 79403:002:1576 Kõrveoja tn 2
216 m² Transpordimaa 100% 79601:001:2699 Kõrve tänav L73 211 m²
Transpordimaa 100% 79403:002:0955 Kõrve tänav1 327 m²
Maatulundusmaa 100% 79403:002:1292 Kõrve tn 1a
2 754 m² Transpordimaa 100% 79601:001:3338 Sopaku tänav
7 967 m² Ärimaa 100% 79601:001:3339 Sopaku tn 2
3 757 m² Ärimaa 100% 79601:001:3335 Sopaku tn 1
3 569 m² Ärimaa 100% 79601:001:3340 Sopaku tn 3
8 447 m² Ärimaa 50% Tootmismaa 50% 79403:002:0980 Kõrve tn 4
2 073 m² Transpordimaa 100% 79403:002:1575 Kõrveoja tänav
X= 6478700
Y =
6 6 1 2 0 0
5 2 .0
9
5 1.9
4
5 1.9
7
5 1. 87
51.97
5 2 .0
8
5 1.9
5
5 1.4
2
51.88
5 1.9
7
5 1.9
8
51.78
5 1.9
6
51.20
5 1.9
4
5 2 .15
A
A
51 .9 1
5 2 .0
5
5 2 .10
5 1. 87
4 9 .9 6
5 1.9
6
51.92
A
5 2 .0
4
51.92
A
5 1.9
5
5 2 .0
0
5 1.8
2
4 9 .2 5
51.84
51.70
51.9 7
5 1.9
2
51.91
k ild
4 9 .8 9
52 .0 3
5 1.9
8
5 1.6
6
5 1.9
4
5 1.9
4
5 2 .12
5 1. 86
A
4 9 .4 6
51 .8 9
5 1.6
8
A
5 2 .0 4
52.0 6
A 5 2 .17
5 1.9
2
5 2 .11
A
52.1 0
5 2 .0
2
51 .7 1
51.81
K õ rv e t ä n a v
51.33
52.03
4 9.37
kr
5 2 .0
0
51 .8 6
51.30
5 1.8
5
5 1.2
6
52 .1 2
51.78
51.8 8
5 1.4
0
5 2. 12
4 9 .8 9
5 1. 96
5 2 .0
6
5 2 .17
51 .7 7
k ild
5 2 .0
8
5 1.8
8
51.38
5 0 .9 4
51.72
5 2 .13
52.08
52 .2 3
5 1.4
5
5 1.9
2
52.0 9
52.07
51.80
5 1. 75
5 2 .0
1
5 1.8
5
5 1.8
2
A
A
4 9 .8 9
5 1.4
5
51.77
5 1. 77
5 2 .0
6
5 1. 83
5 1.6
5
5 2 .13
kr
51.92
51.76
< -
M u ris
o o p e a k ra a v
52.01
52 .06
51.88
5 1.9
2
51.87
5 2 .0
2 5 2 .0
3
A
52.02
51.88
51.84
52. 01
52 .0 2
5 1.8
8
51.72
5 2 .0
9
kr
A
5 2 .17
5 1.9
3
51.76
51.79
5 1.9
6
51.82
5 2 .0
4
5 0 .9 1
5 2 .0
2
A
51.82
51.52
52 .0 4
51 .9 0
51.75
52 .0 3
51.89
51 .7 3
m k
51.83
51.75
51.68
51.54
51.5851.82 51.71
52 .0 8
51.49
51.75
51.62
51.92
51.77
51.70
51.43
52. 02
51 .7 3
51.60
51.77
A
51.69
51.60
51 .7 3
51.65
51.70
52 .0 8
51.34
51.73
51.77
51 .9 2
51.84
51 .8 0
51.96
51.51
Kõrv e tä
nav
tasandatud pinnas
tasandatud pinnas
tasandatud pinnas
51.85
51.91
51.76
51.6551.66
51.53
51.64
51.72 51.95
51.91
52.06
52.09
52.13
52.04
51.88
51.50
51.69
51.52
51.23
51.11
5 1.0
54 9 .5 9
4 9 .15
51.73
S o p a k u tä
n a v
X= 6478650
Y =
6 6 1 3 5 0
P iira
n g u v ö ö n d 5
0 m
E h itu
sk e e lu v ö ö n d 2
5 m
V e e k a itse
v ö ö n d 1
0 m
A v a tu
d e e sv
o o lu k a itse
v ö ö n d 7 m
25
10
50
7
E h itu
sk e e lu v ö ö n d 2 5 m
V e e k a itse
v ö ö n d 1 0 m
A v a tu
d e e sv
o o lu k a itse
v ö ö n d 7 m
Truup
Elektri liitumis- ja jaotuskilp
Tänavavalgustuse post
Gaasitorustik
Drenaažitorustik Sidekanalisatsioon Elektri madalpinge maakaabel Sademeveetorustik Survekanalisatsiooni torustik Kanalisatsioonitorustik Veetorustik
Murisoo peakraavi avatud eesvoolu kaitsevöönd 7 m Murisoo peakraavi kalda piiranguvöönd 50 m Murisoo peakraavi kalda ehituskeeluvöönd 25 m Murisoo peakraavi kalda veekaitsevöönd 10 m
Kraav
Muru
Rohumaa
Üksikpuu (lehtpuu, okaspuu)
Juurdepääs avaliku kasutusega teelt
Sõidusuunad
Asfaltkattega kergliiklustee
Asfaltkattega sõidutee
pindala ja sihtotstarve Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir Planeeringuala piir
LEPPEMÄRGID:
3 757 m² Ärimaa 100% 79601:001:3335 Sopaku tn 1
N
S
MÄRKUSED:
Planeeringualaks on maaüksus Sopaku tn 1. Planeeringuala pindalaga on 3 757 m².
peakraavi kui avatud eesvoolu kaitsevööndi ulatus näidatud eesvoolu (süvendi) servast (10.12.2018 määruse nr 64 § 2 lg 3). 3. Murisoo peakraavi kalda vööndite arvestamise lähtejooneks on süvendi serv (LKS § 35 lg 2¹; VeeS § 118 lg 4). Samuti on Murisoo Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastriandmed on seisuga 26.11.2025. 2. Aluskaardina on kasutatud FIE Maido Konks poolt oktoobris 2025 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr MK-172/25). 1.
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
Huvitatud isik:
2day Invest OÜ
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus:
Töö nr:
028-25
Kuupäev:
01.12.2025
Mõõtkava: Joonise nr:
31:500
TUGIJOONIS
Koostamise korraldaja:
Tartu Vallavalitsus
Sopaku tn 1 maaüksuse DETAILPLANEERING Kõrveküla alevikus asuva
liitumispunkt Elektrivarustuse
liitumispunktid ühisvee ja -kanalisatsiooni Gaasivarustuse,
liitumispunkt Sidevarustuse
liitumispunkt kanalisatsiooni Sademevee-
AJ17028:(Tartu M) Alajaam
ÜKSIKELAMUD
ÜKSIKELAMUD
ÜKSIKELAMUD
ÜKSIKELAMUD
Kauplus
Lastehoid
Vallavalitsus Tartu
B
P
B
B
P
B
B
ÜKSIKELAMUD
KORTERELAMUD
KORTERELAMUD
JA/VÕI TOOTMISHOONED PERSPEKTIIVSED ÄRI-
PERSPEKTIIVSED ELAMUD
TOOTMISHOONED ÄRI- JA/VÕI PERSPEKTIIVSED
(end. talu) ELAMUKOMPLEKS AJALOOLINE
ÜKSIKELAMUD
detailplaneering
Sopaku maaüksuse ja lähiala
Kõrveküla alevikus asuva
N
S
Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS-teenusena. Katastripiiride kuvamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti WMS-teenust.
LEPPEMÄRGID:
Olemasolev parkla
Olemasolev bussipeatus
Olemasolev lähim hüdrant
Ehitis(t)e kasutamise otstarve
Kehiva detailplaneeringu ala ja nimetus
Katastriüksuse piir
Planeeringuala
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
Huvitatud isik:
2day Invest OÜ
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus:
Töö nr:
028-25
Kuupäev:
06.01.2026
Mõõtkava: Joonise nr:
21:5 000
FUNKTSIONAALSED SEOSED
PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI
Koostamise korraldaja:
Tartu Vallavalitsus
Sopaku tn 1 maaüksuse DETAILPLANEERING
Kõrveküla alevikus asuva
Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneeringu
RUUMILINE ILLUSTRATSIOON
Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1
maaüksuse detailplaneering
SELETUSKIRI JA JOONISED
Töö nr 028-25
Versioon 06.04.2026
nr 21004060
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Tartu Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
2day Invest OÜ
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Ruum Raamis OÜ
Mob: +372 5698 3956
Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering
Sisukord
SELETUSKIRI ................................................................................................................. 5
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ................................................... 5
2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS .................................................................. 6
2.1 Planeeringu- ja selle mõjuala kirjeldus ...........................................................................................6
2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................7
2.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu
eesmärgid. Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused .........................................8
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ..................................................... 8
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine ............................................................................................8
3.2 Krundi hoonestusala ........................................................................................................................8
3.3 Krundi ehitusõigus .............................................................................................................................9
3.4 Juurdepääsutee asukoht ja liiklus- ning parkimiskorraldus ..........................................................9
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused......................................10
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine .......................................................................10
3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ..........................................................................................11
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................11
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .....................................................................................................12
3.7.3. Soojavarustus ..............................................................................................................................13
3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus ..................................................................................................13
3.8 Tuleohutus .......................................................................................................................................13
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ..............................................................................14
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine.................................................................................................14
3.10.1 Kliimamuutustega arvestamine ...............................................................................................14
3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine .................................................................................15
3.10.3 Jäätmed ....................................................................................................................................15
3.10.4 Energiatõhusus ..........................................................................................................................15
3.10.5 Radoon.......................................................................................................................................15
3.10.6 Insolatsioon ................................................................................................................................16
3.10.7 Müra ja vibratsioon ...................................................................................................................16
3.10.8 Tegevus maaparandussüsteemi eesvoolu kaldal .................................................................17
3.11 Servituudi seadmise vajadus ......................................................................................................18
3.12 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................19
3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ..........................19
3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped .....................................................................................20
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......................... 21
JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID ........................................................................... 23
Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering 5
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk
Planeeringu koostamisel on aluseks Tartu Vallavalitsuse 20.11.2025 korraldus nr 1331 „Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine“ ning selle lisaks 1 olev lähteülesanne.
Planeeringualaks on Kõrveküla alevikus asuv Sopaku tn 1 maaüksus. Planeeringuala pindala on 3 757 m².
Planeeringualal kehtib Tartu Vallavalitsuse 15.06.2023 korraldusega nr 726 kehtestatud „Kõrveküla alevikus asuva Sopaku maaüksuse ja lähiala detailplaneering“. Kehtivas planeeringus on Sopaku tn 1 maaüksus tähistatud kui pos 4, kuhu on lubatud ehitada kuni kolm äriotstarbelist hoonet kokku ehitisealuse pinnaga kuni 1 000 m² ja kõrgusega kuni 12 m. Käesoleva planeeringu koostamise eesmärgiks on Sopaku tn 1 maaüksusele ehitada spordi- ja ärihoone, mistõttu on vajalik kehtiva detailplaneeringu ehitusõigust muuta ehitisealuse pinna ja kõrguse osas. Lisaks antakse lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele.
Planeerimisseaduse § 140 lg 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks 1.
Lahenduse koostamisel on arvestatud ja asjakohases sisus kasutatud järgmiseid alusdokumente:
⚫ „Tartu valla üldplaneering“ (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 43); ⚫ „Kõrveküla alevikus asuva Sopaku maaüksuse ja lähiala detailplaneering“ (kehtestatud
Tartu Vallavalitsuse 15.06.2023 korraldusega nr 726, PLANK ID 30100388, kovID DP_2021_08);
⚫ „Tila külas paiknevate Marguse, Tagajüri ja Uus-Rähni maaüksuste ning lähiala detailplaneering“ (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 15.11.2006 otsusega nr 221, planID 73141, kovID DP_2006_10);
⚫ „Maaküte Tartu vallas“ (OÜ Maves, 2020, töö nr 20012); ⚫ “Tartu vald, Kõrveküla, Sopaku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu teede ning
tehnovõrkude projekt. Köide 2. Väliskanalisatsioonivõrk”, osa “Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk (Altren Projekt OÜ, töö nr 24007);
⚫ Planeerimisseadus ning teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid ja standardid.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud FIE Maido Konks poolt oktoobris 2025 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr MK-172/25). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses sõlmitavad lepingud .
1 Detailplaneeringu osaline muutmine läbi uue detailplaneeringu koostamise on võimalik vaadates koosmõjus
planeerimisseaduse § 140 lõigetes 2, 7 ja 8 sätestatut. Planeerimisseadus § 140 lg 7 sätestab, et detailplaneeringu
muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses
detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Teiseks sätestab planeerimisseadus § 140 lg 8, et uue detailplaneeringu
kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatu d detailplaneering kehtetuks. Planeerimisseaduse
§ 140 lõike 2 järgi võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse
elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Vaadates sätteid oma vahelises koosmõjus, tuleb
järeldada, et „sama planeeringuala“ tähistab just seda maa -ala osa, mil le kohta soovitakse koostada uus detailplaneering.
Kui uus detailplaneering kehtestatakse, muutub varasem detailplaneering kattuvas osas kehtetuks. Oluline on , et varem
kehtestatud detailplaneeringust kehtima jääv osa oleks endiselt terviklahendusena elluviidav.
6 Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering
2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Planeeringu- ja selle mõjuala kirjeldus
Planeeringualaks olev Sopaku tn 1 maaüksus (79601:001:3335, sihtotstarve
ärimaa 100% pindala 3 757 m²) asub Tartu vallas Kõrveküla alevikus Kõrve ja Sopaku
tänavate nurgal.
Planeeringualaks olev Sopaku tn 1 maaüksus on moodustatud 2023 aastal kehtestatud
„Kõrveküla alevikus asuva Sopaku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu“ alusel.
Nimetatud detailplaneeringuga kavandati kuus krunti, mille põhimõtteid järgides on
katastriüksused moodustatud. Ainult praegune Sopaku tänav oli juurdepääsuteena
ette nähtud servituudiga läbi planeeritud kruntide. Planeeritud servituudiala ulatuses
on käesolevaks ajaks moodustatud eraldi transpordimaa katastriüksus (Sopaku tänav,
79601:001:3338). Igale äriotstarbelisele krundile on planeeritud kuni kolm hoonet
kõrgusega kuni 12 m; ehitisealune pind on määratud 1 000 m²; korruselisus on ette
nähtud kuni kolm maapealset ja kuni üks maa-alune korrus. Katusetüübina on
kavandatud lamekatus katusekaldega 0…15 kraadi. Välisviimistlusmater jalidest näeb
planeering ette puidu, krohvi, kivi (v.a klombitud kivi), klaasi ja nende kombinatsioonid.
Vältimaks monotoonseid seinapindu on materjalide kombineerimine kohustuslik.
Kvartali väliskülgede hoonetele on ette nähtud kavandada esinduslikud fassaadid.
Piirdeid on lubatud rajada vaid laadimisalade ümber. Piirded peavad olema avadega
ja kuni 1,5 m kõrged. Lubatud on puit ja metallpiirded ning hekid. Keelatud on
plankaiad. Sopaku tn 1-5 (planeeringus pos-d 2-4) ning Sopaku tn 2 ja 4 (planeeringus
pos-d 1 ja 5) hoonestusala on planeeritud kruntide üleselt võimaldamaks vastavaid
krunte liita. Läbi maaüksuste Sopaku tn 1, 3 ja 5 (planeeritud kruntide pos 2, 3 ja 4)
nägi planeering ette kergliiklustee.
Mõjupiirkonna hoonestus on välja kujunenud planeeringualast põhja- ja idasuunal, kus
asuvad üksik- ja korterelamud, teenindusasutused (kauplus, lastehoid) ja vallavalitsus.
Läänesuunda on varasemalt (2006 kehtestatud „Tila külas paiknevate Marguse,
Tagajüri ja Uus-Rähni maaüksuste ning lähiala detailplaneeringuga“) planeeritud äri-
ja/või tootmishooned ning elamud, mis käesoleva planeeringu koostamise ajal ei ole
veel välja ehitatud. Samuti ei ole hoonestamiseni jõutud planeeringualal kehtiva
„Kõrveküla alevikus asuva Sopaku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu“ alal. Küll
on välja ehitatud Sopaku tänav sõidu- ja kõnniteede ning tehnovõrkude (sh
tänavavalgustuse) ja haljastusega. Välja on ehitatud ka Sopaku tn 1, 3 ja 5
maaüksuseid läbiv valgustatud kergliiklustee, mis ühendab Kõrve tänava ja
põhimaantee nr 3 äärse kergliiklustee.
Piirkonna teedevõrk on väga hästi välja arendatud. Eriti head ühendused on loodud
kergliiklejatele, sh on tagatud ühistranspordiühendused. Planeeringuala lähistele jääb
kaks bussipeatust - „Sopaku“ põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee ääres ja
„Kõrveküla“ Vasula tee (Kõrvalmaantee nr 22210 Kõrveküla-Lähte tee) ääres.
Planeeringualaks olev Sopaku tn 1 maaüksus on hoonestamata rohumaa, mida läbib
eelpool nimetatud kergliiklustee. Kergliiklustee ääres kasvavad üksikud puud, ala ise
on varasem põllumajandusmaa, kus kõrghaljastus puudub. Maaüksuse reljeef on
tasane, maapinna keskmine kõrgus on ligikaudu 52,00 m/abs.
Maaüksusele on välja ehitatud elektri, gaasi, side ning ühisvee ja -kanalisatsiooni
liitumispunktid, loodud on ka sademeveekanalisatsiooni liitumispunkt. Planeeringu
koostamise ajal on servituudi seadmine sademeveekanalisatsiooni torustikule Sopaku
tn 1 ja Sopaku tn 3 maüksuste omanike vahel sõlmimisel.
Juurdepääs planeeringualale on munitsipaalomandis olevalt avaliku kasutusega
Sopaku tänavalt (79601:001:3338).
Planeeringua lale jäävad drenaažitorustikud ja maaüksus piirneb läänepiiril Murisoo
peakraaviga (VEE1044200), mis on maaparandussüsteemi eesvool valgalaga 10,1 km².
Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering 7
Looduskaitseseadusest ja veeseadusest lähtuvalt ulatub planeeringualale Murisoo
peakraavi kalda 10 m veekaitse-, 25 m ehituskeelu- ja 50 m piiranguvöönd (süvendi
servast); Maaeluministri 10.12.2018 määruse nr 64 § 3 kohaselt ulatub maaüksusele ka
avatud eesvoolu kaitsevöönd 7 m (eesvoolu servast).
Maaüksust läbivale jalg- ja jalgrattateele on Tartu Vallavalitsuse 12.03.2026
korraldusega nr 357 seatud valla kasuks tähtajatu ja tasuta sundvaldus.
Sundvaldusega kaetud osale peab omanik tagama avaliku kasutamise, st kinnisasja
läbiva tee kasutamise ööpäevaringselt.
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud
27.11.2025) ei paikne planeeringualal looduskaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses
looduskaitseobjekte. Samuti ei jää alale ja selle lähedusse Natura 2000 võrgustikku
kuuluvaid alasid. Planeeringualast ca 120 m lõunasuunda jääval põhimaantee alal on
registreeritud III kategooria kahepaiksed (liigini määramata). Planeeringualale ja selle
lähedusse ei jää kultuurimälestisi.
Põhjavesi planeeringualal on Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse
(1: 400 000) kohaselt suhteliselt kaitstud, mis tähendab, et reostusohtlikkuse tase on
madal.
Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 3; planeeringuala koos kontaktvööndiga on
kajastatud joonisel nr 2.
2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohane kehtiv
strateegiline planeerimisdokument on „Tartu valla üldplaneering“ (2022).
Üldplaneeringu kohaselt (vt skeem 1) asub Sopaku tn 1 detailplaneeringu kohustusega
tiheasustusealal ja segahoonestatava arenguala maakasutuse juhtotstarbega alal.
Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringu kaardirakendusest. Planeeringuala on tähistatud punase
joonega.
Üldplaneering näeb ette, et segahoonestatava arenguala maa-ala tuleb arendada
mitmekesiselt, hõlmates erinevaid funktsioone. See tähendab, et täpsemal
planeerimisel tuleb kavandada alale nii elamuid, kaubandus-, teenindus- ja/või
büroohooneid, üldkasutatavaid alasid. Üldkasutatavad alad peavad sisaldama nii
haljasalasid ja/või parke ja/või taskuparke ja/või mänguväljakuid vm tegevusplatse .
Alale võib planeerida ühiskondlikke hooneid ning keskkonnasäästlike ja -sõbralike
ettevõtteid (st tootmist). Erineva kasutusotstarbega hoonete mahud peavad
harmoneeruma ümbrusega ning arhitektuursed lahendused olema esteetilised.
Konkreetse arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb järgida vastava
juhtotstarbega maa-ala hoonestustingimusi.
Teenindus- ja toitlustushoonete rajamisel on hoonete kõrgus põhimahul lubatud kuni
14 m, erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt . Kaubandus-,
teenindus- ja büroohoone suurim lubatud ehitisealune pind segafunktsiooniga aladel
8 Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering
on lubatud kuni 40% krundi pindalast. Teenindushoonete maa-alast peab looduslikuna
kavandama või jätma minimaalselt 10%.
Kavandatav maakasutus on kooskõlas üldplaneeringu põhimõtetega.
Planeeringulahenduse koostamisel on järgitud üldplaneeringus toodud suuniseid.
Planeeritud lahendus on toodud peatükis 3.
2.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused
ning ruumilise arengu eesmärgid. Planeeringulahenduse
kaalutlused ja valiku põhjendused
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad peatükis
2.1 toodud olukorra ülevaatele ja kirjeldusele ning vastavusele liigilt üldisemale
planeeringule (esitatud peatükis 2.2). Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid ja
analüüsil põhinevad järeldused on kokkuvõtlikult järgmised:
⚫ viia ellu üldplaneeringus ette nähtud areng;
⚫ kavandada lahendus varem kehtestatud detailplaneeringu põhimõtteid järgides
(otstarbed, hoonestusala ulatus, korruselisus, arhitektuurilised ja kujunduslikud
tingimused, juurdepääs, piirdeaia nõuded);
⚫ muuta kehtiva detailplaneeringu lahendust sisus, kus kavandatavad ehitustingimused
oleksid jätkuvalt piirkonda sobivad, mõju keskkonnale ei oleks ülemäärane ega tooks
kaasa negatiivseid mõjusid ning kehtima jääv detailplaneeringu lahendus (mõjualas)
oleks jätkuvalt ellu viidav.
Planeeringulahenduse valiku kaalutlused ja põhjendused:
⚫ ehitisealune pind ja hoonestuse kõrgus on planeeritud maksimaalne, mida lubab
üldplaneering põhjusel, et kõrgem hoonestus tagab võimaluse rajada spordisaali(d),
mis vajavad tavapärasest kõrgemat korrust. Suurem ehitisealune pind (kehtiva
detailplaneeringuga võrreldes) võimaldab spordisaal(ide), sh võimaliku ujula
projekteerimist, kuna spordisaalid koos teenindusruumidega (pesuruumid, toitlustus)
vajavad rohkem pinda ning ujula sobivat (treeningbasseini) pikkust;
⚫ parkimiskohtade arvu määramisel on arvestatud, et planeeringuala asub väga hästi
ligipääsetavas kohas – tagatud on väga hea juurdepääs ühistranspordiga, rattaga ja
jalgsi liikujatele – mistõttu tuleb parkimiskohtade arvu projekteerimisel lähtuda reaalsest
vajadusest, kuid arvestades kliimariske, vältida ülenormatiivset parkimist;
⚫ säilitatakse välja ehitatud kergliiklustee, juurdepääs Sopaku tänavalt ja tehnovõrkude
ühendused (liitumispunktid), et jätkata kehtiva detailplaneeringu põhimõtete elluviimist
ning tagada varem kehtestatud detailplaneeringust kehtima jääva osa terviklahenduse
elluviidavus.
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeritud krunt on moodustatud olemasoleva katastriüksuse alusel ja
detailplaneeringu lahendusega Sopaku tn 1 katastriüksuse piire ei muudeta ning säilib
katastrisse kantud pindala 3 757 m².
3.2 Krundi hoonestusala
Krundile määratud hoonestusala on krundi osa, mille piires tuleb rajada ehitusõigusega
lubatud hoonestus ja võimalikud rajatised.
Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering 9
Krundile määratud hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind, mis võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse
paiknemist ja kuju ning soovi korral kavandada rajatisi. Arvestatud on ka perspektiivse
naabermaaüksuse liitmisvõimalusega, mistõttu on hoonestusala planeeritud
Sopaku tn 3 maaüksuse poolt ühise piirini.
Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4. Hoonestusala kaugus
Murisoo peakraavist on piiratud kalda ehituskeeluvööndi ulatusega.
3.3 Krundi ehitusõigus
Planeeritud krundi ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 tabelis.
Ehitusõiguse kohaselt nähakse krundil ette kuni kahe spordi- ja ärihoone ehitamine (nt
spordisaalid, ujula, toitlustus, kontori- ja äripinnad jmt).
Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on lubatud rajatised (nt jalgrataste
varjualune, prügikonteinerite varjualune jmt), mille arv ei ole piiratud, aga
kavandamisel peab arvestama, et lahendus moodustaks arhitektuurse ja ruumilise
terviku.
Planeeritud hoonete suurim lubatud kõrgus (kuni 14 m) on planeeritud olemasolevast
maapinnast, st hoonestuse suurim lubatud absoluutkõrgus on kuni 66,00 m.
Ehitusõigusega lubatud hoonestus (nii maapealne kui maa-alune), sh võimalikud
rajatised tuleb püstitada hoonestusala piirides.
Krundi kasutamise planeeritud sihtotstarbed 2 on 100% kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushoone maa (ÄK), kontori- ja büroohoone maa (ÄB), väikeettevõtluse hoone
ja -tootmise hoone maa (ÄV) ja/või majutushoone maa (ÄM). Neile vastav
katastriüksuse sihtotstarve on 100% ärimaa3.
3.4 Juurdepääsutee asukoht ja liiklus- ning parkimiskorraldus
Juurdepääs krundile on autotranspordiga ette nähtud Sopaku tänavalt olemasolevalt ristumiskohalt. Juurdepääsud kergliiklejatele tuleb ette näha nii Sopaku kui Kõrve tänavalt. Kergliiklustee ühendus on planeeritud ka kraaviäärse olemasoleva avalikus kasutuses oleva kergliiklusteega. Nimetatud kergliiklustee (Murisoo peakraavi ehituseeluvööndi alas) on ette nähtud avaliku kasutusega ja servituudi seadmise vajadusega kohaliku omavalitsuse kasuks. Avaliku kasutusega kergliiklustee minimaalne laius on 2,5 m.
Parkimine (parkimiskohtade arv ja paigutus) tuleb lahendada krundi siseselt projekteerimisel vastavalt hoonestuse kasutusotstarvetele, suurusele ja kujule. Projekteerimisel lähtuda järgmistest nõuetest:
⚫ vältida ülenormatiivset parkimist (liigset kõvakattega ala). Parkimine lahendada
vajaduse põhiselt kavandades soovitatavalt Linnatänavate standardi normist vähem
parkimiskohti, kuna lähipiirkonnas on olemas väga head kergliikluse ühendusteed ning
ühistranspordi peatused;
⚫ avatud parklaala on soovitatav liigendada haljastusega (hekkide ja varjuandvate
puudega, kasutades sobivaid soolatamisele vastupidavaid puu- ja põõsaliike), et tõsta
ehitatud keskkonna atraktiivsust, vältida kuumasaarte tekkimist ning suunata jalakäijate
liikumist;
⚫ parkimisala projekteerimisel arvestada ehitusseadustiku §65¹, mis reguleerib elektriauto
laadimistaristut;
2 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013 3 Maakatastriseaduse § 181 lg 2
10 Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering
⚫ sõiduteed, sh parkimisalad ja jalakäijate liikumisteed kavandada soovitatavalt
eristatavad, nt erinevad sillutiskivid ja/või katendi toonid. Parkimiskohtade ala
lahendada murukivi või sillutiskiviga vmt sademevee käitlemist võimaldaval viisil. Kogu
alal katendi valikul näha ette võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks ja
ühtlustamiseks kasutades võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid.
Võimalikud asfaltkattega teed või teeosad peavad olema minimaalses vajalikus
ulatuses (kuumasaarte tekkimise oht, sademevee hulga suurenemine);
⚫ jalgrataste parklad paigutada hoonete sissepääsude juurde võimalusel varikatuse alla.
Liikumisteede ja juurdepääsude kavandamisel tuleb planeeritud krundisisesed teed siduda avalike jalg- ja sõiduteedega. Hoone(te)sse sissepääs(ud) määratakse projekteerimise käigus sõltuvalt hoonestuse täpsest otstarbest ja ruumiprogrammist .
Indikatiivne asendiplaaniline lahendus koos parkimiskohtadega on näidatud joonisel nr 4. Lahendust on lubatud projekteerimisel muuta arvestades planeeritud põhimõtteid.
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud
tingimused
Kavandatava hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline
ning keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav.
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:
⚫ Korruselisus: kuni kolm maapealset korrust ja kuni kaks maa-alust korrust;
⚫ Katusetüüp ja kalle: lamekatus 0…15 kraadi;
⚫ Katusekattematerjalid: katusetüübile sobiv;
⚫ Välisviimistlusmaterjalid: lubatud on puit, krohv, kivi (v.a klombitud kivi), klaas ja nende
kombinatsioonid. Vältimaks monotoonseid seinapindu on materjalide kombineerimine
kohustuslik. Kõrve tänava äärde kavandada esinduslik fassaad;
⚫ Kohustuslik ehitusjoon: ei kavandata, kuid hoonestus tuleb projekteerida piirnevate
tänavate suhtes risti või paralleelselt;
⚫ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus arvestusega, et tagatud oleks hea
ligipääsetavus ja isevoolse kanalisatsiooni võimaldamiseks arvestada
reoveekanalisatsiooni paisutustasemega (tänavakaevu luugi kõrgus +10 cm).
Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi.
Paneelide paigaldamine on lubatud nii hoonestuse katustele kui seina tasapinnale.
Hoonete külge kavandatavad päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse
terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks
arhitektuursetest elementidest).
Varjend tuleb rajada vastavalt kehtivale seadusandlusele 4.
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Planeeringualal puittaimestik valdavalt puudub, mistõttu on planeeringu elluviimise
ühe olulise osana vajalik krundil ette näha uushaljastus.
4 01.07.2026 jõustuva Hädaolukorra seaduse § 162 lg 3 kohaselt rajatakse avalik varjend, kui püstitatakse hoone, mille
kasutusotstarbe tõttu külastavad seda rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit; § 162
lg 4 p 1 kohaselt rajatakse mitteavalik varjend, kui püstitatakse niisugune elamu, majutus- või toitlustushoone,
büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või
erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit.
Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering 11
Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist (ekstreemsete
sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest,
parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea
õhukvaliteet ning anda võimalus sademevee hajutamiseks. Minimaalne haljasala
osakaal on 25% krundi pindalast. Projekteerimisel tuleb ette näha asukohad ka varju
andvale kõrghaljastusele minimaalselt 5% ulatuses krundi pindalast (arvestada
täiskasvanud puude liitunud võradest).
Krundisisene uushaljastus lahendada projekteerimisel terviklahenduse osana, sh
arvestada parkimisaladele esitatud nõudeid (vt ptk 3.4). Soovitatav on kasutada
kodumaiseid ja piirkonnas levinud puu, põõsa ja püsikute liike. Haljastuse rajamisega
vältida invasiivsete liikide teket. Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada
tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning asjaoluga, et kõrghaljastuse istutamine
on keelatud Murisoo peakraavi eesvoolu kaitsevööndis.
Piirete rajamine ei ole üldjuhul lubatud. Piirdeid võib rajada vaid laadimisalade ümber,
kui sellised projekteerimisel ette nähakse. Piirded peavad olema avadega ja kuni
1,5 m kõrged. Lubatud on puit ja metallpiirded ning hekid. Keelatud on plankaiad.
Eeldatavalt puudub vajadus maapinna kõrgust oluliselt muuta. Täpne
vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus. Vertikaalplaneerimisel
ja dreenide likvideerimise korral (vt ptk 3.7.1) tuleb arvestada, et sademe- ja võimalik
liigvesi ei valguks naabermaaüksustele ning tee alale. Vertikaalplaneerimisel tuleb
isevoolse kanalisatsiooni võimaldamiseks arvestada reoveekanalisatsiooni
paisutustasemega (tänavakaevu luugi kõrgus +10 cm).
3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Detailplaneeringu alal puuduvad tehnovõrkude ühendused, kuid välja on ehitatud elektri, side, ühisvee ja -kanalisatsiooni, sademevee ning gaasi liitumispunktid. Detailplaneeringu lahendus ei näe ette liitumispunktide muutmist (v.a alternatiivne elektriühenduse lahendus), st projekteerimisel arvestada olemasolevate liitumispunktidega.
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Vee ja kanalisatsiooniga liitumiseks on olemas liitumisvalmidus (rajatud torustikud
piirneval Sopaku tänava maa-alal ja välja on ehitatud liitumispunktid).
Lahenduse koostamisel on aluseks aktsiaselts Tartu Veevärk tehnilised tingimused
12.01.2026 nr 26ARE-2-DT-4. Tingimused kehtivad 1 (üks) aasta alates tingimuste
väljastamisest.
Detailplaneeringualale kavandatav hoone varustada veega Sopaku tänava De 225
veetorustikust.
Sopaku tn 1 krundile on ehitatud tänavatorustikust De 63 veeühendustoru. Krunt
varustada veega olemasoleva ühendustoru kaudu.
Ühendustoru asukoha muutmist ei kavandata. Ühendustorustiku asendamine suurema
läbimõõduga torustikuga lahendatakse ehitusprojekti koostamisel, milleks tuleb
taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
Detailplaneeringualale kavandatava hoone reovesi juhtida Sopaku tänava
reoveekanalisatsioonitorustikku De 315.
Sopaku tn 1 krundile on ehitatud tänavatorustikust De 160 reoveeühendustoru. Krundi
reovesi juhtida olemasolevasse ühendustorustikku.
12 Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering
Sademeveesüsteemi eesvooluks on Murisoo peakraav ja sademeveetorustik koos
kaevuga on välja ehitatud krundi edelaosas, kuhu on võimalik suunata kõvakattega
alade (katusepinnad, parkla, sõidutee jmt) sademevesi. Sademevee käitlemisel tuleb
eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda (vähemalt vähendada
vooluhulka) selle tekkekohas (vältides sh sademevee reostumist). Seetõttu tuleb krundil
tekkiv sademevesi esmalt (enne torustikku juhtimist) lahendada maksimaalselt
looduslähedasi lahendusi kasutades maastikukujundamise kaudu (nt vihmaaed,
imbtiik, imbkraav vmt). Looduslähedaste lahenduste kasutamine toetab ka
kliimamuutustega arvestamisega seonduvaid aspekte. Sademeveesüsteemi
(sademeveetorustikku) juhitava sademevee vooluhulga (l/s) vähendamiseks ja
ühtlustamiseks tuleb kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga
pinnakatteid, kokkuvooluaega pikendavat vertikaali, looduspõhiseid lahendusi,
viibemahutit jmt. Sõltumata sellest, mis tüüpi lahendused projekteerimisel on
võimalikud ja valitakse, tuleb arvestada ja kasutada järgnevaid nõudeid, mis on
eelkõige vajalikud valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks enne torustikku
suunamist:
⚫ Näha ette meetmed sademevee äravoolu aeglustamiseks selle tekkekohas ja juhtida
sealt edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga (nt haljasalad, lohud jms, kus vesi
saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik, ja vesi saab aurustuda);
⚫ Kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid (muru- või sillutiskivi
vmt sademevee käitlemist võimaldav viis);
⚫ Kasutada viibemahuteid vmt;
⚫ Hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda
sademeveemahutisse ja taaskasutada.
Planeeringu ja selle mõjuala puhul on tegemist endise põllumaaga, mis varasemalt
kuulus maaparandussüsteemi alasse. Seetõttu jäävad planeeringualale
drenaažitorustikud. Piirkonnas võib esineda liigvee probleemi, mistõttu on sademevee
ja drenaažisüsteemi rajamine oluline.
Hoonestuse ja sademeveesüsteemi projekteerimisel tuleb anda lahendus
olemasolevate dreenide säilimise või likvideerimise kohta arvestades „Sopaku
maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu“ alal toimiva terviklahendusega.
Sademevee ja võimaliku drenaaživee juhtimine naabermaaüksustele,
reoveekanalisatsiooni ja teemaale on keelatud.
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused
nr 508331 (välja antud 19.12.2025, kehtivad kuni 19.12.2027) ja hilisem koostöö.
Sopaku tn 1 krundile on välja ehitatud liitumispunkt. Peakaitsme suurus on 6A, mis ei
ole piisav. Peakaitsme suurendamine olemasolevas liitumiskilbis LK230528 on võimalik
kuni 63A-ni ja selleks tuleb Elektrilevi OÜle esitada asjakohane taotlus. Peakaitsme
suurendamiseks üle 63A tuleb AJ17028:(Tartu M) 15/0,4 kV alajaamast (Kõrve tn 4,
79403:002:0980) tarbimiskoha uue liitumiskilbini välja ehitada 0,4 kV maakaabelliinid.
Uus liitumiskilp tuleb projekteerida ligipääsetavasse asukohta eelistatult krundi piirile
juurdepääsutee lähedusse või külgnevate kinnisasjade tarbeks nende vahelistele
piiridele üldkasutatavale- ja/või transpordimaale. Kilp peab asuma ööpäevaringselt
ligipääsetavas kohas.
Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana, sh
väljaspool planeeringuala (vt ka ptk 3.11).
Kui vajalik on ümber paigutada olemasolevat elektrivõrku, tuleb Elektrilevi OÜle
esitada asjakohane taotlus ja maksta tasu vastavalt tegelikele kuludele.
Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering 13
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Elektrilevi projekteerib ja
ehitab peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu
maksmist elektrivõrgu tarbimiskohta liitumispunktini (sh paigaldab liitumiskilbi) ja asub
selle võrgu kaudu võrguteenust osutama.
Välisvalgustus
Avaliku kasutusega tänavamaal (Kõrve tänav, Sopaku tänav) ja maaüksust läbiva
kergliiklustee ääres on tänavavalgustus olemas.
Krundi sisese (hoone ja parkimisala) välise valgustuse projekteerimisel näha ette
võimalikult energiasäästlikud lahendused, säilitada maksimaalselt pimeda taeva
vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring elusloodusele ja elanikele (nt kasutada
n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud valgustust, valgustusandureid; kui on
vajadus öisel ajal valgustuse kasutamiseks, reguleerida see minimaalsele võimsusele).
3.7.3. Soojavarustus
Planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas ja soojavarustus on ette nähtud lokaalsena.
Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud
küttelahendused on vedel- või tahkeküte, sh gaasiküte (liitumisvalmidus olemas), ja
soojuspumbad, sh maaküte, ning taastuvenergia või muud projekteerimise ajal
võimalikud lahendused. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.
Maaküttelahenduse valikul tuleb arvestada põhjaveevarude ja nende kvaliteedi
hoidmiskohustusega. Maakütte valiku kaalumisel lähtuda töös „Maaküte Tartu vallas“
(OÜ Maves, 2020, töö nr 20012) toodud nõuetest ja kitsendustest.
3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus
Sideühenduseks on olemas liitumisvalmidus (rajatud sidevõrk piirneval tänavamaal
Sopaku tn 1 krundi piirini).
Sideühendus on võimalik ka mobiilsidega.
3.8 Tuleohutus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse,
siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja
siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
Planeeritud ehitise kasutamise otstarvete alusel jääb planeeritud hoonestus määruse
nr 17 lisa 1 alusel IV kasutusviisi alla (kogunemishooned). Tuleohutusklass määratakse
projekteerimisel (eeldatavalt on minimaalne TP2).
Määruse nr 17 kohaselt on spordisaali, restorani, büroohoone eripõlemiskoormuseks
usaldusväärse analoogi põhjal alla 600 MJ/m² kohta. Määruse nr 10 alusel on vajalik
veevoluhulk 10 l/s 3 tunni jooksul (tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m²
korral ja kui ei kasutata automaatset tulekustutussüsteemi).
Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m
kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning
tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel.
Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
Nõuetele vastavad lähimad hüdrandid asuvad Sopaku, Kõrve, Kõrveoja ja Haava
tänavate ääres (vt joonis 2).
14 Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering
Operatiivsõiduki juurdepääs on tagatud avaliku kasutusega Kõrve ja Sopaku tänavalt.
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja
nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel. Kui kehtivate määruste,
asjakohase tehnilise normi või standardi tuleohutusnõuetest kaldutakse kõrvale, tuleb
ehitise vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendada analüütiliselt.
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002
põhimõtteid. Kvartali kujundamisel (kehtiva detailplaneeringu koostamisel) on oluliseks
seatud selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed. Sotsiaalne kontroll (vaated
alale ja aktiivses linnaruumis paiknemine) aitab vähendada kuritegevuse riski.
Hoonestuse projekteerimisel ja hilisemal rajamisel tuleb arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:
⚫ Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid;
⚫ Vältida n-ö pimedaid nurgataguseid (sotsiaalse kontrolli puudumist);
⚫ Vajadusel piirata territooriumi osad, kuhu kõrvalistel isikutel on keelatud pääseda (nt
laadimisala);
⚫ Vajadusel kasutada suunaviitasid;
⚫ Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust;
⚫ Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve;
⚫ Hoida ala korras ja teostada kiired parandustööd;
⚫ Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja maaüksuse igakordsed omanikud peavad rangelt kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.
3.10.1 Kliimamuutustega arvestamine
Prognooside alusel on 21. sajandi jooksul oodata järgmisi kliimamuutusi: temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine 5 . Seetõttu tuleb kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata mh sademevee ärajuhtimise ja haljastuse temaatikale. Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku.
Planeeringualale kavandatava hoonestuse ja parkimisala korral tekib kõvakattega pinda u 60% maaüksuse pindalast. Soojussaare vähendamiseks ja valingvihmade tulemusel sademete hulga leevendamiseks on parkimiskohtade katendi valikul ette nähtud kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid ja hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad kavandada haljastatavatena. Projekteerimisel tuleb ette näha ka varju andev kõrghaljastus. Kõrghaljastuse asukoha puhul tuleb hinnata tormiriske, st ohutut kaugust hoonetest ja rajatistest.
5 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering 15
Lähipiirkonnas puuduvad veekogud, mis võiksid põhjustada üleujutuse riski, kuid piirkonnas on liigvee risk (endine põllumajandusmaa ja maaparandusala), mistõttu tuleb tähelepanu pöörata vertikaalplaneerimisele ja endise põllumajanduspiirkonna jaoks rajatud dreenide likvideerimise korral drenaaži- ja sademevee lahendusele.
3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine
Planeeringuala asub Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse 1:400 000 kohaselt suhteliselt kaitstud alal, st reostusohtlikkuse tase on madal. Veevarustus ja reoveelahendus on ette nähtud ühisvee ja -kanalisatsooniga. Sademevesi tuleb enne eesvoolu juhtimist vajadusel puhastada (otsustab projekti koostaja). Kui peetakse kinni planeeringus ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest, ei ohusta kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit.
3.10.3 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja „Tartu valla jäätmehoolduseeskirjale“. Ehitusjäätmed tuleb samuti käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele ja valla jäätmehoolduseeskirjale.
Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis näha ette suletavad kogumiskonteinerid (soovi/vajadusel korral eraldi jäätmemajas) või kasutada süvamahuteid. Hoone ümbruses ja jalakäijate liikumissuundadel ning istepinkide juurde näha ette prügikastid, et vältida prahi maha loopimist. Prügikastid kujundada tänavamööbli elementidena ja sulandada haljastusprojekti raames üldisesse terviklahendusse. Äri- ja spordihoonele vajalikud konteinerid peavad olema kas hoone mahus või varjestatud.
3.10.4 Energiatõhusus
Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“.
Hoonestuse projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.
Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine. Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.5.
3.10.5 Radoon
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti
Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 6 kohaselt on
piirkonna radoonirisk kõrge või väga kõrge.
EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi hoone ehitusprojekti koostamisel ja vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid. Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava
6https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e
16 Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering
efektiivdoosi viitetase“, mis on samas õiguslikult siduvam dokument kui standard. Standard kirjeldab head praktikat, kuidas soovitud tulemuseni jõuda.
Kuna planeeringualale kavandatavas hoonestuses asuvad ka tööruumid, tuleb arvestada keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtade“l § 3 toodud radooni viitetaseme nõuetega. Sama määruse lisa 1 kohaselt asub Tartu vald kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus.
Kuna radoon ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud, siis selliste ruumide rajamisel, kus inimesed viibivad pikemat aega, on vajalik teostada radoonitaseme mõõtmised ja vajadusel näha ette radoonitõkke meetmed. Uuringu vajaduse peab otsustama ehitusprojekti koostaja. Siseruumides tuleb tagada nõuetele vastav ruumide õhu radoonisisaldus (arvestada kehtivate asjakohaste määruste ja standardiga).
3.10.6 Insolatsioon
Päikesevalguse kestus ehk insolatsioon on siseruumi oluline kvaliteedikriteerium, mis
võib aidata kaasa inimeste heaolule. Vaade väliskeskkonda pakub visuaalset
ühendatust ümbrusega, et anda teavet väliskeskkonna, ilmamuutuste ja päevaaja
kohta. Selline ühendatus võib leevendada väsimust, mis on tingitud pikaajalisest
viibimisest sisetingimustes. Kõigil ruumis viibivatel inimestel peab olema võimalus
värskendamiseks ja lõõgastumiseks, mida pakub vaate ja silmade fookuse muutumine.
Kuna täpne hoone kasutamise otstarve ei ole teada, lähtuda projekteerimisel
otstarbega seotud asjakohasest standardist ja/või juhendist ja/või õigusaktist.
3.10.7 Müra ja vibratsioon
Planeeritud hoonestuse kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda
kehtivatest normdokumentidest.
Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtuda atmosfääriõhu kaitse seaduse
alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
nõuetest. Tinglikult võib keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kontekstis
planeeringuala puhul võrdlusena kasutada III kategooria ehk keskuseala
(segafunktsiooniga ala) normtasemeid. III kategooria alade (keskusealad) liiklusmüra
piirväärtuse on 65 dB päeval (müra hinnatud tase päeval, Ld, 7.00-23.00) ja 55 dB öösel
(müra hinnatud tase öösel, Ln, 23.00-7.00), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud
vastavalt 70/60 dB.
Müratase hoonete siseruumides peab vastama kehtivatele normidele. Vajadusel
rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.
Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on
kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.
Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud
sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“.
Õhusaaste ei ole piirkonna liikluskoormuse juures eeldatavalt probleemiks, sama
võimaliku vibratsiooniga, mida võib esineda harva (nt raskeveokite korral).
Olemasolevalt on tegemist juba kõvakattega heas korras oleva teega ja lubatud
sõidukiirus on 50 km/h.
Uute hoonete kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata ka hoonete tehnoseadmetest
tingitud müra normtasemete tagamisele (eelkõige öisel ajal). Hoonele
Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering 17
tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed vms) peab
seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse keskkonnaministri
määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ toodud normatiividele. Hoonest väljapoole
jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid)
paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud
naaberalade eluhoonetest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete valikul on soovitatav
eelistada madala müratasemega seadmeid. Vajadusel tuleb tehnoseadmete ümber
rajada hoone arhitektuuriga sobivad lokaalsed müraekraanid või müra-
summutuskastid.
Ehitustegevus tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm
ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda
müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid ja järgmisi nõudeid
kasutades:
⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus
kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,
nädalavahetus);
⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning
vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
⚫ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus
21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra
piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;
⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
⚫ Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse
väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
3.10.8 Tegevus maaparandussüsteemi eesvoolu kaldal
Sopaku tn 1 krunt asub riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu Murisoo peakraav
(maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104420020000/001, valgala 10,1 km²) eesvoolu
kaitsevööndis. Vastavalt määrusele „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis
tegutsemise kord“ ulatub tiheasustusalal eesvoolu kaitsevöönd mõlema kalda servast
seitsme meetri kaugusele.
Looduskaitseseadusest ja veeseadusest lähtuvalt ulatub planeeringualale Murisoo
peakraavi kalda 10 m veekaitse-, 25 m ehituskeelu- ja 50 m piiranguvöönd (süvendi
servast).
Looduskaitseseaduse kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud. Sopaku tn 1 krundil on hoonestusala määratud väljaspoole
ehituskeeluvööndit, uute rajatiste, v.a allpool toodud erisused, kavandamine
ehituskeeluvööndis on samuti keelatud.
Planeeringulahendus näeb vajadusel ette elektri maakaabelliini (peakaitse
suurendamisel üle 63A) rajamise Kõrve tn 4 maaüksusel asuvast alajaamast
planeeritud hoonestuseni. Elektri maakaabelliin jääb osaliselt ehituskeeluvööndisse.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 8 kohaselt ei laiene ehituskeeld maakaabelliinile.
Sademeveelahenduseks (sademevee juhtimiseks Murisoo peakraavi) on
ehituskeeluvööndis välja ehitatud sademeveetorustik ja rajatud liitumispunktid.
Planeeringuala sademevesi on ette nähtud suunata nimetatud liitumispunkti , st vajalik
on sademeveetorustiku ja sademevee vooluhulga vähendamiseks viibemahuti,
vihmaaia, imbtiigi vmt rajatise ehitamine ehituskeeluvööndis. Looduskaitseseaduse
18 Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering
§ 38 lg 5 p 8 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga
kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.
Kergliiklusteede sidusa võrgustiku toimimiseks on planeeritud ühendus Murisoo
peakraavi äärde ja Sopaku tn 1 krunti läbiva olemasoleva jalg- ja jalgrattateega
(kergliiklusteega). Planeeritud kergliiklustee jääb ehituskeeluvööndisse ja on ette
nähtud avaliku kasutusega (vt ka ptk 3.4). Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 10 kohaselt
ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud avalikult
kasutatavale teele.
Looduskaitseseaduse § 37 lg 3 p 6 kohaselt on piiranguvööndis mh keelatud
mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid. Juurdepääsuks ja
parkimiseks on ette nähtud vastavad alad.
Veekaitsevööndisse tegevusi planeeritud ei ole.
Varasemalt on Põllumajandus ja Toiduamet kooskõlastanud 25.08.2022.a kirjaga nr
6.2-2/36679 „Sopaku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu“, mille kohaselt on välja
ehitatud tehnovõrgud ning Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond on
kooskõlastanud 04.11.2025 „Sopaku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu“ järgse
reoveekanalisatsiooni, veetorustiku ja sademeveekanalisatsiooni kasutusloa eelnõu,
mille kohaselt rajati ka Sopaku tn 1 maaüksusele sademeveekanalisatsioonitorustik.
Planeeringulahendus ei näe ette uute ehitiste ja kõrghaljastuse rajamist eesvoolu
kaitsevööndis, st kaitsevööndis säilib olemasolev varem rajatud ja kooskõlastatud
lahendus.
Planeeringulahenduse elluviimise järgselt peab eesvoolu kaitsevööndis hoiduma
tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle
nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist; keelatud on tõkestada
juurdepääsu eesvoolule ja selle rajatisele. Projekteerimisel ja elluviimisel lähtuda
maaparandusseadusest (eelkõige § 48 ja § 49).
Juhul, kui täiendavat lisavett suunatakse eesvoolu rohkem, kui „Sopaku maaüksuse ja
lähiala detailplaneeringu“ järgse lahenduse kohaselt, tuleb planeeritavalt alalt
koondatud sademe-, heit- ja muu vee (lisavee) maaparanduse eesvoolu suunamise
kavatsus kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga, kusjuures taotluse dokumentides tuleb
välja tuua eesvoolu suunatava lisavee maksimaalne vooluhulk (l/s) .
„Sopaku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu“ järgse lahendusena on Altren
Projekt OÜ koostanud töö nr 24007, “Tartu vald, Kõrveküla, Sopaku maaüksuse ja
lähiala detailplaneeringu teede ning tehnovõrkude projekt. Köide 2.
Väliskanalisatsioonivõrk”, osa “Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk” , mille
kohaselt on sademevee arvutuslikud vooluhulgad (P=3):
⚫ Kinnistud (5 kinnistut (Sopaku tn 1-5), piiramine De110 toruga 10 l/s kinnistu kohta) –
q=50 l/s;
⚫ Sõidu- ja kõnnitee pind (~1850 m2) – q=27 l/s.
Sademevee intensiivsuse arvutamisel on võetud kokkuvoolu ajaks 15 minutit ja vihma
kordussageduseks P=3.
3.11 Servituudi seadmise vajadus
Planeeringulahendusest tulenevalt on servituudi seadmise vajadus (juhul, kui
peakaitset suurendatakse üle 63A) elektri maakaabelliinile (kaitsevööndi ulatuses)
alates AJ17028:(Tartu M) 15/0,4 kV alajaamast, st Kõrve tn 4 maaüksusele ja Sopaku tn
1 krundile jäävale elektri maakaabell iinile kuni liitumiskilbini Elektrilevi OÜ kasuks.
Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering 19
Servituudi sisuks on tehnovõrgu omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on
vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks,
remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil
ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise eesmärgil. Servituudiala tuleb
tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses .
Planeeringulahendusest tulenevalt on servituudi seadmise vajadus kohaliku
omavalitsuse kasuks kergliiklustee osale, mis ühendab olemasolevat kergliiklusteed
planeeritud kergliiklusteega ja jääb Murisoo peakraavi ehituskeeluvööndisse
(vajadusel, st juhul, kui kergliiklustee rajatakse). Servituudi sisuks on tagada avalik
kasutus kergliiklejatele ja tee hooldus.
Olemasolevatele tehnovõrkudele kehtivad isiklikud kasutusõigused kaitsevööndi
ulatuses.
3.12 Planeeringu elluviimine
3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine
Hoonete ja rajatiste ehitamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei
põhjusta see eeldatavalt nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Soovitatav
on võimalusel lähtuda ringmajanduse printsiipidest (rakendada ehitusmaterjalide
kordus-, taas- ja uuskasutust).
Detailplaneeringu lahendusega kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa
veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi
põhjustada olulist keskkonnamõju. Kuna tegemist on varasemalt planeeritud
äripiirkonnaga ja tehniline taristu on hoonestamata maaüksuste piirideni välja
ehitatud, saab eeldada, et veetarbe osas on vee-ettevõtja vajaliku kogusega
arvestanud. Kavandatavatest otstarvetest on vee-ettevõtjat teavitatud ja lahenduse
koostamisel on lähtutud väljastatud tehnilistest tingimustest. Detailplaneeringu
lahendusega kavandatav tegevus, kui peetakse kinni kehtivatest nõuetest, ei avalda
ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid
häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda
kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate
mõjudega ning arvestades tegevuse väikest mahtu, ei ole ehitustööde korrektsel
korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu kvaliteet on
eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne lahenduse
realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu
saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. Samuti ei ole
eeldada olulist negatiivset sotsiaalmajanduslikku mõju või mõju tervisele.
Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse ära ehitusprojekti koostamisel.
Lokaalküte oli kavandatud ka kehtivas detailplaneeringus.
Positiivse mõjuna saab välja tuua seni tühjalt seisva krundi hoonestamise
mitmeotstarbelise hoonestusega, mis tõstab piirkonna atraktiivsust. Arendustegevuse
elluviimine on samuti positiivse mõjuga, kuna aitab kaasa varem planeeritud
äripiirkonna terviklikule valmimisele.
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel planeeringualal ja lähinaabruses mälestised
puuduvad, seega mõju kultuuriväärtustele planeeringulahenduse realiseerimisel
puudub.
20 Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist
looduskeskkonnale, kuna planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad kõrge
loodusväärtusega alad või objektid. Planeeringulahendusega on arvestatud Murisoo
peakraavist tulenevate kitsendustega (eesvoolu kaitsevöönd, veekaitse-, ehituskeelu-
ja piiranguvöönd). Sätestatud on uushaljastuse, sh kõrghaljastuse istutamise nõuded.
Uushaljastamisel on antud soovitus teha seda piirkonnas levinud looduslike liikidega ja
viljapuudega. Nimetatud nõuded aitavad tagada kliimamuutustega kohanemist ja
luua elurikkust.
Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku
finantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia. Kohalikule omavalitsusele
planeeringu elluviimisega kohustusi, ka hilisemaid, ei kaasne.
3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naabermaaüksuste kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitatakse vastavas õigusaktis ette nähtud korras.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti(de) koostamisel. Kõik edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale projekteerimistavale.
Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isik on kohustatud välja ehitama kõik detailplaneeringus ette nähtud rajatised. Kohalikule omavalitsusele ja riigiasutustele lahenduse elluviimisega seotult kulusid ei kaasne.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):
1. Hoonestuse ja/või selle teenindamiseks vajaliku taristu projekteerimine.
2. Servituutide (sh isiklike kasutusõiguste) seadmine, kui selle vajadus nähakse ette projekteerimisel. Kanded kinnistusraamatusse tuleb teha enne ehitistele ehituslubade väljastamist.
3. Projekteeritud lahenduse välja ehitamine (kasutuslubade saamine).
Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering 21
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Vt eraldi fail „MD302_sopaku_1_dp_kooskolastuste_arvamuste_koondtabel“.
Kõrveküla alevikus asuva Sopaku tn 1 maaüksuse detailplaneering 23
JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID
1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000
2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1 : 5 000
3. Tugijoonis M 1 : 500
4. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500
5. Ruumilised illustratsioonid
Digitaalselt esitatud joonised ja illustratsioonid on eraldi failidena.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|