Ettekirjutus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Riigilaevastik

[email protected]

Meie 16.04.2026 nr 4-7/26/350-1

ETTEKIRJUTUS

RESOLUTSIOON: korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lõike 1, meresõiduohutuse seaduse (MSOS)

§ 76 lõike 2, § 79 lõike 3 alusel teeb Transpordiamet Riigilaevastikule (lootsiteenuse osutaja)

täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse:

1. Lõpetada praktika, kus laevade kaldalt juhendamist käsitletakse lootsiteenusena. Tagada

tuleb lootsiteenus lootsi viibimisega laeva pardal või eritingimuste korral saatelaeval (MSOS

§ 64 lg 4, § 60).

2. Täiendada sisekorda: uuendada "Teenus maas" juhendit, määrates selged rollid

olukordadeks, kus põhilist lootsilaeva ei saa kasutada (MSOS § 62 lg 2 p 7 tööandja kohustus

reageerida teatatud takistustele).

3. Töötada välja asendusplaan (toimepidevuse plaan) juhtudeks, kui põhikaater on tehnilistel

või keskkondlikel põhjustel kättesaamatu (kokkulepped ettevõtetega asenduslaevade

kasutamiseks) MSOS § 62 lg 3 (vastutus tegevusetuse eest teenuse tagamisel).

4. Viia läbi lootsikaatrite talviste sadamakohtade riskianalüüs, arvestades eelnevate aastate

jääoludega ja luua mehhanism lootsilaevade õigeaegseks ümberpaigutamiseks väiksema

jäätumisriskiga sadamatesse, et vältida jäävangi sattumist (MSOS § 64 lg 1 p 3 kohustus

vältida ohtu ümbruskonna turvalisusele).

I Faktilised asjaolud

1.1. Transpordiamet alustas riiklikku järelevalvemenetlust 23. märtsil 2026, et selgitada välja

asjaolud seoses lootsiteenuse osutamise katkemisega Saaremaa sadamas ajavahemikul

13.02.2026–04.03.2026. Menetluse raames koguti seletuskirjad ja võeti ütlused asjasse

puutuvatelt lootsidelt ja lootsilaeva kaptenitelt, koguti foto- ja videomaterjale, töötati läbi

Keskkonnaagentuuri koostatud vastavad jääkaardid (https://gis.ee/ice/#/id-2026-03-01) ning

vaadati läbi Riigilaevastiku asutusesisene mittevastavuse aruanne nr 81, mis sisaldab

korrigeerivaid meetmeid edaspidiseks koos täitmise tähtaegadega. Viimati nimetatud

dokumendis väljatoodud rakendatav meede (nr 7, kaptenite infotund) on täidetud osaliselt,

2 (3)

kuna Väinamere piirkonna lootsikaatrite kaptenid ei olnud 07.04.2026 kohtumisel

Transpordiameti lootsi kvalifikatsioonikomisjoni esindajatega teadlikud selle plaanijärgsest

toimumisest 31.03.2026.

1.2. Veebruaris eelmainitud perioodil oli lootsikaater jäässe kinni külmunud Veere sadama kai nr

4 ääres. Lootsikaatril (Ahto-23, merekõlblikkuse tunnistuse nr 05/26, väljastatud 03.02.2026

kehtivusega 15.11.2029 koos iga-aastase kinnitamisega, kohaselt laevasõit lubatud hõrejääs

panga suurusega 2,0 m, paksusega 0,3 m, täisjääs kuni 1,0m) ei olnud korraldatud alalist

vahiteenistust, lootsikaatri kaptenid teenindasid samal ajal teise lootsikaatriga (Ahto-09)

Roomassaare sadamat külastatavaid laevu.

1.3. 11. veebruaril tuvastas lootsikaatri kapten, et Veere sadamast ei ole võimalik väljuda. Kapten

pidi lootsikaatri ette valmistama 13. veebruaril toimuvaks lootsiteenuse osutamiseks

puksiirkoosseisule Karl-Erik + Oxelösund, kuid väljumist takistasid jääolud. Edaspidi,

ülalnimetatud ajavahemikul takistasid lootsikaatril väljumist lisaks jääoludele ka kõrval

asetsevate kaide ääres sildunud kalalaevad ning sadama akvatooriumile paigutatud sump.

1.4. Lootsikaatri kaptenid teavitasid kujunenud olukorrast Väinamere lootsimispiirkonna

juhatajat-vanemmerelootsi, kes edastas koheselt vastava informatsiooni lootsinduse

teenistuse direktorile. Viimane informeeris enda sõnul olukorrast tehnilise halduse ja

planeerimise teenistuse juhti, kelle haldusalasse lootsikaatrid kuuluvad.

1.5. Olemasoleva teabe põhjal ei rakendanud ennetavaid meetmeid tagamaks kaatri valmisolekut

lootsiteenuse osutamiseks. Jäävangi sattudes ei võetud ette mingeid tegevusi, vabastamaks

kaatrit jääst ega korraldatud väljumist takistavate kalalaevade ümberpaigutamist. Samuti ei

otsitud alternatiivseid lahendusi, näiteks asenduslaevade kasutamine.

1.6. Kuna lootsikaatrit ei olnud võimalik kasutada ja juhtkonnalt ei laekunud pärast

informeerimist konkreetset tegevusjuhist (nt korraldust keelduda lootsiteenuse osutamisest),

lahendasid lootsid olukorra iseseivalt. Kuna laevad olid väljumas/saabumas, teostati laevade

lootsimist Saaremaa sadama kailt ja ühel juhul Saaremaa sadamas seisvalt kalalaevalt

(04.03.2026), mis ei ole kooskõlas kehtivate nõuetega.

II Õiguslikud põhjendused

2.1. MSOS § 54 ja § 56 lõike 1 kohaselt peab kohustuslikus lootsimise alas loots viibima laeva

pardal. Samuti ei ole lootsil õigust kapteni nõusolekuta lahkuda laevalt enne, kui laev on

ohutult ankurdatud, kai äärde kinnitatud või kohustusliku lootsimise alast väljunud või kui

teda on asendanud teine loots (MSOS § 64 lg 4).

2.2. Kui loots ei asu laeva sillal, ei saa ta täita MSOS § 62 lg 2 p 4 sätestatud kohustust koostada

koos kapteniga lootsimise kava ja teda vahetult nõustada. Raadio teel kailt kapteni

juhendamine, kasutades laeva positsioneerimiseks rakendust „Nutimeri“ ja AIS signaali, mis

edastatakse ajalise viitega, ei ole nõuetekohane lootsiteenus. Kuigi MSOS § 60 sätestab

lootsimise eritingimustes teise laeva pardalt, ei ole seal ette nähtud sellist varianti nagu

lootsimine kaldalt. Laeva jäävangi sattumist sadamas ei saa lugeda ka vääramatuks jõuks

(force majeure), kuna talvisel navigatsiooniperioodil Läänemerel ei ole jäätumine erakordne

nähtus. Jääolud Eesti kliimas on prognoositavad ega kvalifitseeru vääramatuks jõuks, mis

3 (3)

vabastaks Riigilaevastiku MSOS § 56 lg 1 tulenevast kohustusest tagada teenuse

kättesaadavus.

2.3. Olukorras, kus asenduslaeva ei ole tagatud, võib loots sattuda valiku ette kas teenusest

keelduda või tegutseda viisil, mis ei vasta täielikult nõuetele. Asendusplaani puudumine võib

viidata organisatsioonilise toimepidevuse puudujääkidele ning suurendada riski

laevaõnnetuse tekkeks (MSOS § 62 lg 3).

2.4. MSOS § 64 lg 1 p 3 kohaselt on lootsil õigus keelduda lootsimisest, kui see vähendaks

ümbruskonna turvalisust. Kui Riigilaevastik seab lootsid olukorda, kus lootsilaev on

jäävangis (prognoositav risk), takistab ta lootsidel oma seadusest tulenevate kohustuste

täitmist ohutul viisil. Süsteemne mehhanism lootsikaatri ümberpaigutamiseks on vajalik, et

vältida MSOS § 64 lg 2 nimetatud vahetute navigatsiooniliste ohtude tekkimist (olukord, kus

loots on sunnitud lootsima ebakvaliteetselt, sest turvalist vahendit pole).

2.5. Ohu tekitamine: lootsi puudumine laeva sillalt ja viivitused juhiste andmisel võivad

vähendada kapteni olukorrateadlikkust ning reageerimiskiirust, mis omakorda võib

suurendada navigatsiooniriske laevale, meeskonnale ja merekeskkonnale. Selline olukord

võib olla käsitletav korrarikkumisena KorS § 5 lg 1 tähenduses. Arvestades Saaremaa

sadama eripära, võib nõuetele mittevastav lootsimispraktika kaasa tuua olulise ohu (KorS §

5 lg 3) keskkonnale ja varale ning teatud tingimustel ka vahetu ohu (KorS § 5 lg 5)

meresõiduohutusele. Ohu tõrjumine on vältimatu, et ennetada rasket tagajärge

(laevaõnnetus, keskkonnareostus), mis võib kaasneda ebaseadusliku lootsimispraktika

jätkumisega.

Võttes arvesse faktilisi asjaolusid ja õiguslikke põhjendusi, leiab Transpordiamet, et ettekirjutuse

tegemine on vajalik, et tagada meresõiduohutuse seaduses sätestatud lootsimisnõuete järjepidev ja

nõuetekohane täitmine. Vastavalt hea halduse tavale on riigiasutusel kõrgendatud hoolsuskohustus

tagada talle seadusega pandud avalike ülesannete toimepidevus.

Ettekirjutuse täitmise tähtaeg on 15. juuni 2026. Palume teatada kirjalikult ettekirjutuse täitmisest

eelnimetatud tähtajaks Transpordiameti aadressile [email protected].

(allkirjastatud digitaalselt)

Raul Tell

juhataja

meremeeste diplomeerimise osakond