Tee ehitusloa andmine riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 19214

Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva

lõigu rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/26/259

Tee ehitusloa andmise kuupäev 16.04.2026

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“.

2. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemi KESKUSE (PÄRNU, väline tunnus

61148700102100021) toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Maa ja Ruumiametiga.

3. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks

ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest ning

vooluveekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine kaevude ja vooluveekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla

tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist

pinnasesse ja vette.

4. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate

ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

5. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

2

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

6. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

7. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega.

8. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed,

mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

9. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Riigitee 19214 Jänesselja – Urge km 0,1 – 2,15 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Teehoiu Partnerid

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11395094

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pardi tn 14c, 80017 Pärnu linn, Pärnu

maakond

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 56652801

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 19214 Jänesselja-Urge km 0,19-

2,15 rekonstrueerimine

2.7 Tee ehitusprojekti number 1-60/2021

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Keskkonnaamet

23.03.2026

Kiri nr 6-3/26/5169-2

Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse 19214 Jänesselja–

Urge km 0,1-2,15 asuva teelõigu rekonstrueerimise ehitusloa eelnõu ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 22 alusel seisukoha andmiseks keskkonnamõju hindamise

(KMH) vajalikkuse eelhinnangu koos ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõuga. Lisatud

on ka viide projektmaterjalidele. Objekt asub Pärnu maakonnas Tori vallas Kilksama külas 19214 Jänesselja-Urge

tee katastriüksusel. Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning

muldkeha remonti, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet

Keskkonnaamet esitas 01.02.2022 kirjaga nr 6-2/22/1720-2 arvamuse käesoleva projekti projekteerimistingimuste

eelnõu kohta. Keskkonnaameti pädevusse jäävatel teemadel täiendavad märkused projekti kohta puuduvad.

EELIS5 andmetel ei asu projektala ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndis. Keskkonnaamet on seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju (KeHJS § 22) ning KMH algatamine ei ole vajalik.

Palume projekti plaanijoonisel kuvada rekonstrueeritava teelõigu vahetusse lähedusse jäävad puurkaevud

(PRK0004381 ja PRK0006530) ja nende sanitaarkaitsealade ulatused (50 m). Kuigi projekti seletuskirjas ja KMH

eelhinnangus on kirjas, et projektala ei kattu sanitaarkaitsealadega, siis juhul kui projektlahenduses peaks midagi

muutuma märgime, et Keskkonnaameti andmetel eelmainitud puurkaevudel puuduva keskkonnaload, mis annab

alust järeldada, et veevõtt puurkaevust jääb alla 10 m3 ööpäevas. Kui puurkaevust võetakse vett joogiveena

kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m3 ööpäevas või tootmisvett, ei moodustata puurkaevu ümber

sanitaarkaitseala (veeseadus (VeeS) § 154 lg 1 p-le 3). Sellise puurkaevu ümber moodustatakse 10 m hooldusala.

Hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevused on loetletud VeeS § 154 lg-s 5. Puurkaevu

sanitaarkaitseala on võimalik muuta hooldusalaks, esitades vastavasisulise taotluse Keskkonnaagentuurile (VeeS

§ 277 lg 2).

Otsus: 1. Puurkaevude osas võtta info teadmiseks, ehituse käigus

tuleb puurkaevude sanitaarkaitsealadega arvestada.

2. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

3. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Maa- ja Ruumiamet

27.03.2026

30.03.2026

Kiri nr 6.2-2/10611

Kiri nr 6-3/26/3920-2

Kiri nr 6.2-2/10611

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel

esitas Transpordiamet kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks Riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-

2,15 asuva lõigu ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu.

„Riigitee nr 19214 Jänesselja-Urge km 0,19-2,15 rekonstrueerimine“ (töö nr 1-60/2021) on koostanud Teehoiu

Partnerid OÜ. Projektala asukoht Tori vald, Sauga, Pärnumaa. Projekti eesmärk on olemasoleva maantee

rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud,

bussipeatused, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt).

Rekonstrueeritavate teekraavide vesi on juhitud Keskuse (Pärnu) maaparandusehitise eesvoolu

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 6114870010210/002). Asendiplaanile on märgitud eesvoolul asuva

Otsus:

1. Projekteeritud truubi PK8+08 osas esitatud tähelepanek

võtta teadmiseks ja arvestada sellega projektlahenduse

realiseerimisel.

2. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud

ehitusloa eelnõule.

3. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

olemasoleva truubi puhastamine PK 7+79. Kraavi rekonstrueerimine PK8+00-PK10+80 toimub osaliselt

drenaažkuivendusega Maeku maaparandusehitisel (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6114870010210/001).

Kavandatav tegevus ei mõjuta maaparandussüsteemi toimimist.

Juhime tähelepanu projekti asendiplaanil PK8+08 projekteeritud truubi Hsv=14.15 ja Hvv=14.30 kõrgusarvudele.

Voolusuund on rekonstrueeritava kraavi suunas, sel juhul on projekteeritud Hsv ja Hvv kõrgusarvud vahetuses.

Maaparandusseaduse § 50 lõike 5 ja § 48 lõike 3 alusel kooskõlastab Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond

ehitusloa eelnõu vastavalt tööprojektile „Riigitee nr 19214 Jänesselja-Urge km 0,19-2,15 rekonstrueerimine“ (töö

nr 1-60/2021).

Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond on tutvunud keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse

eelnõu ja eelhinnanguga ning arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei esita märkusi või

ettepanekuid otsuse eelnõu kohta ja nõustub eelhinnangu järeldusega jätta Riigitee nr 19214 Jänesselja-Urge km

0,19-2,15 rekonstrueerimine keskkonnamõju hindamine algatamata.

Kiri nr 6-3/26/3920-2

Teavitasite 17.03.2026 kirjaga nr 8-1/24-004/4532-1 Maa- ja Ruumiametit, et Transpordiamet algatas ehitusloa

andmise menetluse riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd

toimuvad 2026. aastal vastavalt põhiprojektile „Riigitee nr 19214 Jänesselja-Urge km 0,19-2,15

rekonstrueerimine“ (OÜ TEEHOIU PARTNERID töö nr 1- 60/2021). Maa- ja Ruumiamet tutvus projektiga

aadressil https://pilv.transpordiamet.ee/s/u1zYZwKA0tKvWKz.

Kaaskirjale on lisatud Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-

2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ eelnõu koos korralduse

lisaks oleva tee ehitusloa eelnõuga ning keskkonnamõjude eelhinnang.

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 paikneb riigi transpordimaa

kinnisasjal (katastritunnus 73001:001:0306) Pärnu maakonnas Tori vallas Kilksama külas. Projekti eesmärk on

olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh olemasolevad

ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt),

et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa

määramine.

Projektalas asuvad 19214 Jänesselja-Urge tee katastriüksus (tunnus 80901:001:0573) ja 19214 Jänesselja-Urge

tee L2 katastriüksus (tunnus 80601:001:0250), mis on kantud katastrisse, kuid mille osas on maareformi

toimingud lõpule viimata. 19214 Jänesselja-Urge tee katastriüksusele on projekteeritud kraav koos truubiotsa

kindlustusega ning 19214 Jänesselja-Urge tee L2 katastriüksusele ulatub projekteeritud truup, kraav koos

truubiotsa kindlustusega ja murukate. Transpordiamet on 17.03.2026 esitanud Tori Vallavalitsusele taotluse nr 8-

4/26/4551-1 eelnimetatud reformimata katastriüksuste riigi omandisse jätmiseks põhiprojekti nr 1-60/2021

realiseerimiseks. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna kooskõlastustingimused on lisatud eraldi

allkirjastatud dokumendina (teenus-2606761).

Maa- ja Ruumiametil puuduvad vastuväited edastatud eelnõudele ja ehitusloa andmisele.

2 AS Connecto Eesti

Kiri nr 4114-1.17/66

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab ehitusloa eelnõu.

Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA083.

ELASA poolt väljastatud kooskõlastus on aegunud. Igasugune ehitustegevus ELASA siderajatisete piirkonnas on

keelatud kuni pole kooskõlastust uuendatud.

Otsus: 1. Enne ehitustöid kooskõlastada projekt AS Connecto Eesti-

ga.

2. Enne ehitustöid taotleda ELVI infosüsteemi kaudu

ehitusluba.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

Enne ehitustöid uuendada kooskõlastus ja seejärel võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse

infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.

3. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud

ehitusloa eelnõule.

3 K.L Nordvara OÜ

31.03.2026

80901:001:1327

Seoses riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,10–2,15 lõigu ehitusloa eelnõuga ning meie kinnisasja (Veermiku tee

7) puudutava mõjuga esitame oma seisukohad.

Oleme teadlikud, et kavandatava projekti raames on vajalik võõrandada kinnisasjast ligikaudu 652 m² tee servas

paiknevat ala. Juhime tähelepanu, et kinnisasja võõrandamisega seotud kulud, sh notaritasud ja muud

tehingukulud, ei tohi jääda kinnisasja omaniku kanda.

Juhul kui tee ehituse käigus tekib vajadus olemasoleva aia ümberpaigutamiseks, siis rõhutame, et:

 aia ja sellega seotud rajatiste (sh jalgvärava) ümbertõstmine peab toimuma tee-ehituse raames ning ei tohi

jääda kinnisasja omaniku kuluks;

 aed koos jalgväravaga tuleb taastada terviklahendusena vähemalt samaväärsel tasemel kui olemasolev

lahendus.

Lisaks juhime tähelepanu, et vastavalt kohtumisel saadud infole on kavandatud tee ja aia vahele kraav. Sellest

tulenevalt:

 tuleb aia uus asukoht projekteerida ja rajada selliselt, et see paikneb kraavist piisaval kaugusel;

 tuleb välistada olukord, kus pinnase liikumine või erosioon põhjustab aia vajumise või kahjustumise;

 vajadusel tuleb ette näha täiendavad tehnilised lahendused (nt pinnase stabiliseerimine, toestus), et tagada

aia pikaajaline stabiilsus.

Olulise märkusena lisame, et jalgvärava kasutatavus peab säilima ka pärast tee ehitust. Selleks peab ehitaja rajama

jalgvärava juurde üle kraavi ohutu ja püsiva silla või ülekäigu, mis võimaldab jalakäijatel pääseda kinnistult üle

kraavi ja tee äärde kavandatud kergliiklusteedele.

Samuti soovime, et enne ehitustööde algust sõlmitakse meiega kirjalik kokkulepe, milles on selgelt fikseeritud:

 kinnisasja võõrandamise tingimused ja kulude katmine;

 aia ja jalgvärava ümberpaigutamise ning taastamise lahendus;

 jalgvärava juurdepääsu tagamine (sh silla rajamine üle kraavi);

 vastutuse jaotus võimalike kahjustuste korral.

Palume eeltoodut arvestada nii projekteerimisel kui ka ehitustööde teostamisel ning kajastada vastavad lahendused

projektis ja tööde mahus.

Põhjendus:

Kinnisasja võõrandamisega seotud kulud katab Transpordiamet.

Projektlahendusega ei ole kinnistu piiride planeeritud rajada

kraavi, rekonstrueeritud maantee jääb olemasolevale kõrgusele ja

seetõttu ei ole ette näha ka ohtu kinnistul paikneva aia ja

jalgvärava kahjustamiseks. Silla või purde rajamine antud

asukohas ei ole vajalik.

Transpordiameti hinnangul ei ole kirjaliku kokkuleppe sõlmimine

põhjendatud ega vajalik.

Otsus: 1. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

4 Tori Vallavalitsus - Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

5 Elektrilevi OÜ - Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada..

6 Põllumajandus- ja

Toiduamet

- Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

7 Pärnumaa

Ühistranspordikeskus MTÜ

- Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

8 Telia Eesti AS - Otsus:

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Jänesselja

73001:001:0772

17.03.2026 e-kiri

Tänan dokumendi eest.

Info teadmiseks võetud. Ühtlasi soovin märkida, et Jänesselja tee äärsel põllul kasvab 2026.a talivili, et olenevalt

teie planeeritud tööde ajaraamist võiks sellega arvestada, et tööde tegemiseks juurdepääs on minu kinnistult

kitsendatud.

Põhjendus:

Tee ehituse ajal tagatakse kohalikele elanikele oma kinnistutele

ligipääs, sealhulgas kõnealusele kinnistule.

Otsus: Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

2 Selja tee 3

73001:001:0269

19.03.2026 e-kiri

Tere. Sain kirja seoses riigitee 19214 Jänesselja-Urge remondiga. Minu kinnistu jääb tee äärde ja tekkis küsimus

asfaldi ja nn roheala vahele jääva osa kohta. Kas see saab korda kuidagi (äärekivi-kõvakate) tehtud ja ka hoovi

sissesõit. Lisan ka pildid hetke olukorrast. Ootan vastust ja tänan.

Põhjendus:

Selgitused antud kinnistuomanikule telefoni teel.

Projektlahendusega on kinnistuga piirnev osa planeeritud

haljastada.

Otsus: Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

3 Viira

73001:001:0354

27.03.2026 e-kiri

Seoses tee rekonstrueerimisega tekkis koos naaberkrundi omanikuga mõned

küsimused:

Kuidas tagatakse tee ehituse ajal majapidamistele juurdepääs nii Viira kinnistule kui ka transpordifirma Hüntal

OÜ-le?

Kergliiklustee ehitusega tõsteti see tee niipalju kõrgemaks, et maantee kraav ei täida enam oma otstarvet. Vee

äravool põldudelt on olematu.

Mida plaanite ette võtta, et vesi jõuaks maantee kraavi ja täitaks oma otstarvet?

Põhjendus:

Tee ehituse ajal tagatakse kohalikele elanikele oma kinnistutele

ligipääs. Projektlahendusega maantee kraavid puhastatakse ja

rajatakse uued truubid.

Otsus: Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Ees-Sarapuu 73001:001:0240

Graanuli 73001:001:1400

Selja tee 6 80901:001:1813

Kontori 73001:001:0365

Matu 73001:002:0096

Metsa-Põnga 73001:001:0311

Selja tee 26 80901:001:1610

Poeg 47 73001:001:0205

Ruusaaugu 73001:001:0350

Saeveski 73001:001:1399

Selja tee 1 73001:001:0046

Selja tee 13 80601:001:0176

Selja tee 14 80901:001:0090

Selja tee 15 73001:001:0138

Selja tee 17 73001:001:0139

Selja tee 20 73001:001:0198

Selja tee 21 73001:001:0155

Selja tee 21a 73001:001:0361

Selja tee 5 73001:001:1389

Selja tee 7 73001:001:0136

Teeveere 80901:001:0093

Uus-Allikivi 73001:001:0418

Uus-Lepiku 73001:001:0244

Vana-Lepiku 73001:002:0033

Vana-Paiso 73001:001:0352

Veermiku tee 1 73001:001:1226

Veermiku tee 7 80901:001:1327

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Riigitee nr 19214 Jänesselja - Urge

km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise

põhiprojekt

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 21003882 Tartu-Tallinn 2021

V e rs

io o n 2

1 .0

6 .2

0 2 1 /// T

Ö Ö

N R

2 1

0 0 3

8 8 2

Ethel Simmul

Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert, projektijuht

Juhan Ruut

Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)

T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU ............................................ 8

Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

mõju maakasutusele ..................................................................................................................8

Mõju põhja- ja pinnaveele ..............................................................................................9

Müra, vibratsioon ja õhukvalteet ................................................................................. 10

Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 11

Avariiolukorrad ............................................................................................................ 12

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 13

T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 19214 Jänesselja - Urge

km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojektile. Projekteeritav 2,150 km pikkune

teelõik paikneb Pärnu maakonnas, Tori vallas (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte

algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise

vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud projekti

tehniline kirjeldus ja projekteerijalt saadud informatsioon seisuga 27.05.2021.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Allikas: Projekti tehnilise kirjelduse Lisa 1

Projekteeritava lõigu asukoha skeem

T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

18) vee erikasutus;

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046

T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

5

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2.

Vastavalt VV määrusele:

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)

ning VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna muldkeha remondiga võib

toimuda teekatte osaline laienemine).

Seega peab otsustaja (Transpordiamet) andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel

on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH

vajadus eelhinnangu tulemusest

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003

T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

6

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks olemasoleva riigitee nr 19214

Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning

muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud,

teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et

tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet ning

tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele nähakse ette katendi uuendamist ning vajadusel

olemasoleva muldkeha remonti. Lisaks nähakse ette PK 6+10 asukohas oleva truubi

asendamist uuega ning Allikivi tee ääres oleva kraavi süvendamist kuni 50 m kauguseni.

Projektiga likvideeritakse PK 4+00-PK 6+00 olev sügav kraav ning veed juhitakse ära

d500 truubiga.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest , millede avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu

ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2021

T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

8

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU

Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee nr 19214

Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti) võimalikku

keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna

on tegemist olemasoleva sõiduteega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga

kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud lõigul liiklusohutuse taset,

mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese

tervisele ka soodne mõju.

Kaitsealuseid loodusobjekte ega kultuurimälestisi projekti mõjupiirkonnas ei

paikne.

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on

kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise

oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju

leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,

mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate

tegevustega ei kaasne.

KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Kavandatav tegevus asub Pärnu maakonnas Tori vallas (haldusreformi järgne), kus

haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Tori valla

üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud Are, Tori (endine), Sauga ja Sindi linna

üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati.

Haldusreformi eelselt asus projektiala Sauga vallas, mille üldplaneering kehtestati 2016.

aastal.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (olemasoleva tee remont) ei ole alust

eeldada, et see planeeringutes otseselt kajastuks, samas ei ole kavandatav tegevus

planeeringutega ka kuidagi konfliktis - Pärnu maakonnaplaneeringu 4 seletuskirjas on

antud üldised tingimused maanteevõrgu arendamisele: olulisemad teedevõrgu arendused

on seotud asulate omavaheliste ühenduste parandamisega; maakonnaplaneeringu

4 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74

T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

9

„Looduskeskond“ kaardi alusel ja Sauga valla üldplaneeringu „Väärtused ja piirangud“

kaardi alusel ei jää projektiala rohevõrgustiku ega väärtusliku maastiku alale.

Kuna tegevus toimub olemasoleval teel, ei kaasne sellega ka olulist mõju ala

maakasutusele.

MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Kavandatav tegevus ristub maaparandussüsteemide registri andmetel eesvooluga -

KESKUSE (P??RNU, väline tunnus 61148700102100021). Antud eesvoolul kehtib 10 m

ulatuses eesvoolu kaitsevöönd. Projektiga nähakse ette antud asukohas truubi

asendamist uue truubiga. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemi toimimist

ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Sademeveed juhitakse teelt ära põik- ja pikikalletega. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav

sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid).

Vastavalt Maanteeameti (praegune Transpordiamet) poolt teostatud veeseire

tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates

liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas5. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on

väike (2020. aastal T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,151 liiklussagedus 1227 autot

ööpäevas ning 2019. aastal 1330 sõidukit päevas), pole põhjust eeldada olulist

reostuskoormust rekonstrueeritavalt teelt ära juhitava sajuvee tulemusena.

Kavandatav tegevus paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatavale

tegevusele lähimad puurkaevud PRK0004381 ja PRK0006530 jäävad ca 60 m kaugusele

ning neile on moodustatud 50 m ulatuse sanitaarkaitseala (vt joonis 4.1). Teised piirkonda

jäävad puurkaevud jäävad kavandatavast tegevusest kaugemale. Puurkaevude

sanitaarkaitsealadel projektiga töid ette ei nähta.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud

selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

kaevudest ning vooluveekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja

objektide paiknemine kaevude ja vooluveekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud

reostuse sattumist pinnasesse ja vette.

Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja masta api

arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

5 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas

T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

10

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2021

MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALTEET

Maantee lähiümbruse mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Olemasolevate teede äärsete

alade mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse müra piirväärtuse nõuetest, mis

müratundlike eluhoonete (II kategooria alad) puhul on järgmised: II kategooria alade

liiklusmüra piirväärtus6 on 60 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel

lubatud 65 dB päeval ja 60 dB öösel.

Projektialale lähim registreeritud elu- või ühiskondlik hoone (Kirjuta tee 2 kinnistul asuv

elamu-baar, ETAK ID: 89250) asub projektiga hõlmatavast sõiduteest ca 5,5 m kaugusel

(kilomeetripunktis 0,2). Täiendavalt jäävad projektialast ca 11…12 m kaugusele (ETAK

ID: 89812 ja 94091) kilomeetripunktis 0,2…0,3 asuvad kaks kortermaja (Sauga aleviku

territooriumil). Eelnevalt nimetatud hoonete lähistel on rekonstrueeritaval lõigul

kehtestatud sõidukiirusepiirang 50 km/h. Teele lähima 30 m tsooni rohkem eluhooneid ei

jää.

6 Müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) ja öösel (Ln, 23.00-7.00)

T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

11

Kuna tegemist ei ole suurte liiklussagedustega, ei ole põhjust eeldada ülenormatiivse

müra, vibratsiooni ja õhusaaste esinemist. Ka ei nihku tee projektiga müratundlikele

objektidele lähedamale

Lähtudes viimaste aastate suurema liikluskoormusega aasta (2019) andmetest ehk

liikluskoormusest 1330 autot ööpäevas (sh ligi 12% raskeliiklust, 2020. a loendusandmed

on mõnevõrra väiksemad ehk 1227 sõidukit päevas) võib teele lähima eluhoone (Kirjuta

tee 2 hoone, mis on kasutusel kõrtsina) teepoolsel küljel esineda arvutuslikult 7 müra

hinnatud tase päeval ca 62…63 dB (tipptunnil tõenäoliselt ka pisut rohkem) ning öösel ca

53…54 dB. Teest ca 10…12 m kaugusel asuvate kortermajade teepoolsel fassaadil jääb

müra hinnatud tase suurusjärku 60 dB päeval ning ca 51 dB öösel. Teest rohkem kui 30 m

kaugusel asuvate hoonete puhul on müratase juba selgelt väiksem kui 60 dB päeval ja

seda ka kiiruspiiranguga 90 km/h lõikudes.

Liiklusmüra tase teele lähimate eluhoonete juures jääb selgelt väiksemaks kui II

kategooria alade piirväärtus hoonete teepoolsel küljel. Müratase jääb piirväärtusest

väiksemaks ka liikluskoormuste suurenemise korral (nt liikluskoormuste kasv ca 50%),

seega ei ole müraalaste nõuete täitmiseks täiendavate meetmete rakendamine otseselt

vajalik ja põhjendatud.

Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on

kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee -

ala ning selle vahetu ümbrusega. Ka suure liikluskoormusega (nt suurusjärgus ca 10 000

sõidukit ööpäevas) teede ääres küündib õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise ala harva

kümnekonnast meetrist kaugemale. Teest kaugenedes toimub üldjuhul saasteainete

efektiivne hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine nii horisontaal- kui ka

vertikaalsuunas) välisõhus.

Antud liikluskoormuste tingimustes (riigimaanteede kontekstis on tegemist keskmisest

selgelt väiksema liikluskoormusega teega) ei ole põhjust eeldada õhukvaliteedi

piirväärtuste lähedasi saasteainete kontsentratsioone teele lähimate eluhoonete alal.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamisel ümbritsevatele

aladele tuleb lähtuda eelkõige õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. Müra- ja

vibratsioonirikkaid ehitustöid on soovitatav teostada päevasel ajal ning tööpäevadel.

Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda

majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töötingimuste valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu

levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte

kasutada kemikaalide lahuseid).

JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

7 Liiklusmüra levik arvutati käesoleva eelhinnangu käigus spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades Euroopa

Liidus ja Eestis laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“.

T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

12

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vas tava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõt ja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150 rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

13

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et T19214 Jänesselja - Urge km 0,000 – 2,150

rekonstrueerimise põhiprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja

kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne

keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb

tagada korrektsete töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemi KESKUSE (P??RNU, väline tunnus 61148700102100021) toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee - ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest ning vooluveekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ja vooluveekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et olek s välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette.

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele

tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse

tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada

(selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

KORRALDUS

16.04.2026 nr 1.1-3/26/259

Tee ehitusloa andmine riigitee 19214 Jänesselja–

Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 17.03.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 19214 Jänesselja–

Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2

alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 paikneb riigi

transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 73001:001:0306) Pärnu maakonnas Tori vallas

Kilksama külas.

Transpordiameti 12.05.2022 korraldusega nr 8-1/22-017/10802-1 on antud

projekteerimistingimused riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2026-2027 vastavalt OÜ Teehoiu Partnerid tööle nr 1-60/2021 „Riigitee

nr 19214 Jänesselja-Urge km 0,19-2,15 rekonstrueerimine“. Projekti asendiplaani joonised ja

seletuskiri on kuni 31.12.2027 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/u1zYZwKA0tKvWKz.

Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning

muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete

äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja

parandada katendi kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

2

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga uuendatakse

sõidutee katendit ja muldkeha.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu

rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei

ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet,

Tori Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõige 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹

punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning

3

võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 asuva lõigu

rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 19214 Jänesselja–Urge km 0,1-2,15 rekonstrueerimise

ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61

kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei

kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse

korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Lääne osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Jänesselja - Urge tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus