Muudetud Kobratu XIII uuringu aruanne

Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee

OÜ J.Viru Markšeideribüroo

Töö nr 25214

Aruanne

Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud

geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2025)

Tallinn 2026

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

2

ANNOTATSIOON

Kattel, T. Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste

tööde kohta (varu seisuga 30.09.2025). Teksti 19 lk, 15 tekstilisa, 2 graafilist lisa. OÜ J.Viru

Markšeideribüroo.

Kobratu XIII uuringuruumi teenindusala pindalaga asub 5,29 ha Tartu vallas Kobratu külas

eraomandisse kuuluval maaüksusel Matsi (tunnus 79402:003:0427; pindala 7,83 ha). Ala kattub

osaliselt Kobratu II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaaga ning Kobratu maardla

aktiivse tarbevaru plokkidega 3 ja 4 ning 7 ja 8.

Käesolevaga on teostatud alal geoloogiline uuring eesmärgiga välja selgitada seal leviva materjali

omadused (kvaliteet, kogus ja kaevandamistingimused) tasemel, mis lubaks hinnata maavaravaru

aktiivse tarbevaruna. Geoloogilise uuringu käigus rajati kokku 10 puurauku ja tehti ühes punktis

karjääri seinapuhastus, millest võeti proovid materjali terastikulise koostise ja filtratsiooni

hindamiseks. Materjali iseloomustamiseks kasutati ka varasemate uuringute andmeid eesmärgiga

lihtsustada maardla plokilist ehitust ja liita olemasolevate varuplokkide varu juurde uuritud varuga.

Uuritud alal moodustab kasuliku kihi muutliku terasuurusega liiv. Liiv on valdavalt peene ja

väga peeneteraline ning savikas. Sügavuse suunas liiva terasuurus suureneb ja savi-tolmu

sisaldus väheneb. Enne lamamit muutub liiv jämedateraliseks.

Maavaravaru maht on arvutatud arvutiprogrammiga 3D-mudelite abil kahes plokis. Käesolevas

töös käsitletava ala uurituse tase, materjali kvaliteet, majanduslik otstarbekus ja mäenduslikud

tingimused võimaldavad sealse varu klassifitseerida täiteliiva tarbevaruna.

Maavarade registri vastutavale töötlejale esitatakse Kobratu liivamaardlas muudatuste

tegemiseks seisuga 30.09.2025 järgmised andmed:

- kustutada registrist aktiivse tarbevaru plokid 3, 4, 7 ja 8

- kanda registrisse täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,72 ha mahus

443 tuh m3 (aruandes plokk A, põhjaveetasemest kõrgemal)

- kanda registrisse täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,72 ha mahus

419 tuh m3 (aruandes plokk B, põhjaveetasemest madalamal).

Koostas: T. Kattel

/allkirjastatud digitaalselt/

Võtmesõnad: Tartu maakond, Tartu vald, Kobratu XIII uuringuruum, Kobratu maardla, täiteliiv,

aktiivne tarbevaru

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

3

SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4

1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS ..................................... 5

2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD................................................................................. 6

2.1. Uuringupunktide rajamine, tööde keskkonnamõju ..................................................... 6

2.2. Proovide võtmine ........................................................................................................ 6

2.3. Laboratoorsed uuringud .............................................................................................. 6

2.4. Topotööd ..................................................................................................................... 7

2.5. Kameraaltööd.............................................................................................................. 7

3. ALA GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ........ 8

4. MAAVARA KVALITEET ............................................................................................... 11

5. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED, KAEVANDMISE ESIALGNE

KESKKONNAMÕJU HINNANG ........................................................................................... 13

6. VARU ARVUTUS ............................................................................................................ 15

KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 18

KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 19

TEKSTILISAD

1. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU/523615

2. Keskkonnaluba nr KL-518403

3. Uuringupunktide kataloog

4. Uuringupunktide geoloogiline kirjeldus

5. AS Teede Tehnokeskuse labori katseprotokoll nr 14726

6. Eurofins Scientific Estonia OÜ labori katseprotokollid

7. Materjali lõimis (osajäägid)

8. Materjali lõimis (läbindid)

9. Teisendatud andmete usaldusväärsus

10. Mahu arvutused

11. Kasuliku kihi lamami mudelipunktid

12. Muinsuskaitseameti nõusolek ja tingimused uuringuks

13. Kobratu XIII uuringuruumi korrastamise akt

14. Korrastamise akti heakskiitmine

15. Tellija arvamus ja volikiri

GRAAFILISED LISAD

1. Gr lisa 1 – Varu arvutuse plaan

2. Gr lisa 2 - Geoloogilised läbilõiked

DIGITAALSED LISAD

1. Maavara ploki ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina (.dgn)

2. Maavara katendi lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn)

3. Maavara lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn)

4. Varu arvutuse plaan TIFF-formaadis

5. Geoloogilised läbilõiked TIFF-formaadis

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

4

SISSEJUHATUS

Marina Minerals OÜ tellimusel viis OÜ J.Viru Markšeideribüroo läbi geoloogilise uuringu

tööd Tartu maakonnas Kobratu XIII uuringuruumis, et uurida seal paikneva maavara levikut,

kogust ja kvaliteeti. Uuringu aluseks on geoloogilise uuringu luba nr L.MU/523615 (lisa 1).

Geoloogiline uuring viidi läbi puuraukude rajamisega. Töös on kasutatud ka varasemate

uuringute andmeid. Uuringu käigus võetud proove analüüsiti Aktsiaselts Teede Tehnokeskuse

laboris ja Eurofins Scientific Estonia OÜ laboris. Uuringu tegemisel juhinduti

keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara

geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra

ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba

omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks” (edaspidi määrus nr 52).

Geoloogilisi välitöid teostas ja uuringu aruande koostas T. Kattel. Graafilised lisad koostas ja

varu arvutuse tegi K. Lehtmets.

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

5

1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS

Kobratu XIII uuringuruumi teenindusala pindala on 5,29 ha ja see kattub osaliselt Kobratu II

liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaaga ning Kobratu maardla aktiivse tarbevaru

plokkidega 3 ja 4 ning 7 ja 8. Uuringuruumi teenindusala asub eraomandisse kuuluval maaüksusel

Matsi (tunnus 79402:003:0427; pindala 7,83 ha).

Tegemist on töötava karjääriga, kus enamuses mäeeraldise osas on maavara kaevandatud

kõrguseni 43-46 abs m. Karjääri pervedele ja põhja on ladustatud kattepinnast. Osaliselt on karjääri

põhja ja lõunakülge korrastatud.

Ala külgneb põhja- ja läänservas vahetult olemasoleva Kobratu liivakarjääri (keskkonnaluba nr

L.MK/333152, loa omaja OÜ Mantrum) mäeeraldise ja teenindusmaaga. Kirdeosas on

külgnemine taotletava Kobratu XII uuringuruumiga (taotleja Mangeo OÜ).

Läänenurgas on külgnemine riigitee nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga tee kaitsevööndiga ning kaguservas

jääb riigitee nr 22231 Kobratu – Ellia tee kaitsevöönd alast ca 13-27 m kaugusele.

Matsi kinnistule jäävad arheoloogiamälestised Kivikalme reg-nr 12987 ja selle kaitsevöönd (50 m)

ning Asulakoht reg-nr 12986 kaitsevöönd (50 m). Asulakoha kaitsevöönd jääb uuringuruumi

teenindusala piirist ca 3-15 m kaugusele. Uuringuruumi teenindusala põhjaosa kattub suures

ulatuses kivikalme kaitsevööndiga. 2024. a on kivikalme lõunaküljel läbiviidud arheoloogiline

eeluuring ja Marina Minerals OÜ on 28.11.2024 esitanud Muinsuskaitseametile taotluse

muinsuskaitseliste piirangute leevendamiseks. Muinsuskaitseamet on nõustunud piirangute

leevendamisega tingimusel, et geoloogilise uuringuga kaasneb arheoloogiline uuring

jälgimismeetodil. Lisaks tuleb mälestise ala servadest jätta täiendavalt 10 m laiune tasapind kuni

võimaliku kaevandamise ala servani tulevikus (lisa 12). Selle tõttu on ka uuringuruumi piir jäetud

kivikalmest 10 m kaugusele.

Uuringuala kattub III kategooria kaitsealuse liigi Riparia Riparia (kaldapääsuke) elupaigaga

(tunnus: KLO9124291).

Lähimad majapidamised, „Saamo“ ja „Kubja“, jäävad taotletavast alast ~120 m kaugusele kagu

suunas, teisele poole Kobratu – Ellia kõrvalmaanteed. Uuringualale ei jää looduskaitse ega Natura

2000 alasid.

Varasemalt on uuringruumi teenidusalaga kattuval alal teostatud geoloogiline uuring 2007. a:

Liiva varu geoloogiline uuring Tartu vallas Kobratu II uuringuruumis (varu seisuga 01.10.2007)

(EGF7906). Antud uuringuga jõuti kasuliku kihi lamamini vaid osaliselt.

Külgneval alal teostati geoloogiline uuring 2023. a: Kobratu XI uuringuruumi liiva varu

geoloogiline uuring (varu seisuga 01.08.2023) (EGF9783).

Lisaks loetletud kahele uuringule on maardlas teistes osades teostatud geoloogilisi uuringuid

2007. a (EGF7895) ja 2010. a (EGF8254) ning varude ümberhindamist (EGF3940, EGF9104).

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

6

2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD

2.1. Uuringupunktide rajamine, tööde keskkonnamõju

Geoloogilise uuringu välitööd teostati 15.-16.09.2025. a. Rajati 10 puurauku, sh kaks topelt

puurauku ja kasutati ühte karjäärinõlva seinapuhastuspunkti. Puuraukude sügavus oli

vahemikus 3,3-19,2 m, üldmetraaž 122,4 m. Puuraugud rajati tigupuurimise meetodil

puurmasinaga Geodrill 1500. Puuraukude rajamisel pildistati ja kirjeldati tõsted ning võeti

puurvarda spiraalilt materjali proovid. Proovides määrati materjali granulomeetriline koostis ja

filtratsioon. Lisaks määrati ühes uuringupunktis (Pa-8-25) pinnase naftasaaduste sisaldus.

Uuringuvõrk valiti nii, et uuringupunktid kataksid ala võimalikult ühtlaselt ja neid piirkondi,

mida varasema uuringuga ei ole puuritud. Uuringupunktide vahekaugus oli 50-125 m.

Uuringupunktid likvideeriti ja maapind korrastati vahetult peale proovide võtmist. Selle kohta

koostati vastavasisuline akt (lisa 13), mis kiideti heaks Keskkonnaameti 26.11.2025. a

korraldusega nr DM-134366-2 (lisa 14).

Tööde teostamise aluseks oleva geoloogilise uuringu loa L.MU/523615 täiendavates

tingimustes on muinsuskaitseline erinõue, mille kohaselt juhul kui geoloogilise uuringuga

kaasnevad kaevetööd ja kaeveõõnte rajamine, tuleb arheoloogiamälestise kaitsevööndis

geoloogilist uuringut tehes tagada arheoloogiline uuring jälgimismeetodil. Geoloogilise

uuringu käigus kaevetöid ei tehtud ega kaeveõõsi ehk kaevandeid ei rajatud.

Puurimistöödel järgiti vajalikke keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutati korras

tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise hoolduse. Töötamisel ei kasutatud keskkonda

reostavaid materjale ning uuringuga ei reostatud põhjavett ega tekitatud normatiive ületavat

müra või tolmu.

2.2. Proovide võtmine

Proovid võeti kihiti kõigist uuringupunktidest, v.a puurauk Pa-4A-25, mis rajati lamami

täpsustamiseks topelt puurauguna. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks võeti

kokku 34 proovi üldmetraažiga 90,9 m. Filtratsioonikatseks võeti kolm proovi üldmetraažiga

10,0 m. Naftasaaduste sisalduse määramiseks võeti kaks proovi. Proovide pikkus varieerus

vahemikus 1,0–5,9 m. Proovidest ülejäänud materjal kasutati puuraukude likvideerimiseks.

2.3. Laboratoorsed uuringud

Geoloogiliste välitööde käigus võetud proovid viidi analüüsimiseks AS Teede Tehnokeskuse

laborisse. Proovide lõimise määramisel ja laboriandmete töötlemisel juhinduti

keskkonnaministri määrusest nr 52. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks

(lõimiseanalüüsiks) kasutati järgmist standardset sõelrida (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16,

12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Sõelumine tehti märjalt kogu proovi materjalist

standardi EVS-EN 933-1:2012 alusel. Kolmele proovile tehti filtratsiooniomaduste määramise

analüüs standardi EVS 901-20:2013 alusel. Kahest proovist määrati Eurofins Scientific Estonia

OÜ poolt naftasaaduste sisaldus standardi DIN EN 14039: 2005-01 alusel. Laborite

katseprotokollid on toodud tekstilisades 5 ja 6.

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

7

2.4. Topotööd

Käesoleva uuringu raames ei ole uuringualal eraldi topograafilist mõõdistust teostatud, sest

tegemist on töötava karjääriga. Varuarvutuse plaani aluseks on Kobratu II liivakarjääri

perioodilise markšeiderimõõdistuse mäeeraldise plaan seisuga 23.09.2025 (OÜ J.Viru

Markšeideribüroo, töö nr 25224). Varuarvutus esitatakse käesolevas aruandes seisuga

30.09.2025, sest peale mõõdistust kuni 30.09.2025 ei ole kaevandamist toiminud ja et

varuarvutuse kuupäev ühtiks kvartaalse aruandlusega.

2.5. Kameraaltööd

Kameraaltööde käigus töötati läbi välitöödel saadud materjal ja laborianalüüside andmestik.

Lisaks käesolevas töö käigus rajatud uuringupunktide andmetele kasutati kasuliku kihi leviku

ja kvaliteedi kirjeldamisel olemasolevate varuplokkide moodustamise aluseks olevate

uuringute andmeid (teostatud 2007.a, EGF7906 ja 2023.a, EGF9783). Maavara

granulomeetrilise koostise näitajad (fraktsioonide keskmised sisaldused) uuringupunktides

arvutati kaalutud keskmise meetodil ja lisaks arvutati eraldi liiva- ja kruusafraktsioonide

sisaldused. Tulemused on toodud tekstilisades 7 ja 8. Kasuliku kihi materjali kvaliteeti hinnati

vastavalt määruses nr 52 esitatud sätetele.

Maavaravaru mahtude arvutamiseks moodustati kaks plokki (veepealne ja veealune), mille

paiknemine on näidatud graafilistel lisadel 1 ja 2. Aruande graafilised lisad ja varu arvutus on

tehtud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Varu arvutamisel on kasutatud

valdavalt triangulatsiooni interpoleerimismeetodit, kuid osaliselt ka andmete ekstrapoleerimist.

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

8

3. ALA GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Uuringuala paikneb Vooremaa lõunaosas liustikujõelise tekkega ulatuslikul mõhnal, kus

liivakihi paksus ulatub üle 20 m ja levib ka põhjaveetasemest madalamal. Uuritud alal on

valdavalt liivakihi pealmine osa kaevandatud, kuid lamamini ei ole jõutud. Uuringuruumi

põhjaosas, kivikalme ümbruses ja kitsastel ribadel karjääri piiri ääres on looduslik seisund

säilinud.

Uuringuruumis moodustab looduslikus seisundis oleval alal katendi liivasegune muld

paksusega kuni 1,0 m ja saviliivmoreen ning liivsavimoreen paksusega kuni 4,3 m. Karjääri

keskosas on osaliselt teostatud karjääri põhja ja lõunakülje korrastamist, mille käigus on täiteks

kasutatud moreeni (foto 3.1) ja liivasegust mulda, millest moodustub tehnogeene katend

paksusega 1,2-4,0 m (Pa-1-25, Pa-2-25, Pa-4-25, Pa-5-25).

Kasuliku kihi moodustab muutliku terasuurusega liiv, milles esineb kohati üksikuid kruusa

läätsesid. Liiv on valdavalt peene ja väga peeneteraline ning savikas. Uuringuruumi põhjaosas

(Pa-6-25, looduslik tervik) on uuritud kasulikku kihti paksuses 18,6 m (jätkub sügavuse

suunas), kus pealmises osas esineb kuni 4 m paksune kruusalääts, mille all lasub kuni antud

punktis uuritud sügavuseni peeneteralise liiva kiht üksikute veeriste vahekihtidega. Alumises

intervallis muutub liiva savikamaks. Ülejäänud uuringuruumis, kus puuraugud rajati

olemasoleva karjääri põhja, on kasuliku kihi läbilõige ühesugune, kus sügavuse suunas liiva

terasuurus suureneb ja savi-tolmu sisaldus väheneb. Karjääri põhjast sügavamal on kasuliku

kihi paksus kuni 11,7 m. Üldistatult on ülemises intervallis (ca ½ uuritud paksuste ulatuses) liiv

peene ja väga peeneteraline ning savikas (foto 3.2, foto 3.3). Edasi on liiv valdavalt

keskmiseteraline muutudes enne lamamit jämedateraliseks (foto 3.4). Kasuliku kihi lamamiks

on valdavalt hall saviliivmoreen.

Foto 3.1. Täide, Pa-4-25 intervall 2,3-2,5 m

Foto 3.2 Peeneteraline liiv, Pa-8-25 intervall

0,9-1,2 m

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

9

Foto 3.3 Väga peeneteraline savikas liiv, Pa-

3-25 intervall 1,2-1,5 m

Foto 3.4 Keskmise kuni jämedateraline liiv,

Pa-7-25 intervall 7,0-7,4 m

Järgmises tabelis on esitatud Kobratu XIII uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige.

Tabel 3.1 Uuritud ala üldistatud geoloogiline läbilõige

Kihi nimetus Kihi paksus, m* Geoloogiline

indeks

Kasulik

kiht Min Max Keskmine

Katend 0,0 4,5 1,8 Q2_s, Q2_t

Q1jrVr_g -

Muutliku terasuuruse ja savikusega

liiv 1,3 20,0 9,6 Q1jrVr_fg +

Moreen 0,0 6,0 1,2 Q1jrVr_g -

* Uuringupunktide kataloogis toodud puuraukude andmetel (sh varasemad uuringud)

Uuringuruumi hüdrogeoloogilised tingimused tulenevad piirkonna geoloogilisest ehitusest.

Alal levib liustikujõesetete veekiht. Veepidemeks on liivalasundi lamamis olev moreen.

Veekiht toitub sademetest ja reljeefis kõrgemal asuvatest hüdrauliliselt seotud veekihtidest.

Veepideme pealispind (kasuliku kihi lamam) on üldise langusega edela ja lõuna suunas.

Veekihti dreenib uuringuruumist 1 km kaugusel edelas lääne suunas voolav Amme jõgi, mille

veepind asub ca 35 m abs. kõrgusel /3/. Käesoleva uuringu käigus ja varasemates uuringutes on

mõõdetud vee tase absoluutkõrguste vahemikus 40,68-45,18 m (tabel 3.2). Veetaseme

muutlikkus on tingitud liivalasundis esinevates savikamatest läätsedest ja kihtidest. Veetaseme

keskmine kõrgus tabelis 2 esitatud andmete alusel on 43,20 m, mida võib pidada peale maavara

ammendamist ka kaevandamisjärgseks keskmiseks veetasemeks.

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

10

Tabel 3.2 Veetaseme mõõtmisandmed

Uuringupunkt

Uuringupunkti

suudme kõrgus,

abs m

Veetaseme

sügavus

suudmest, m

Veetaseme

kõrgus, abs

m

Veetaseme

mõõtmise

aeg Pa-1-25 46.24 2.5 43.74 16.09.2025

Pa-2-25 45.45 1.8 43.65 16.09.2025

Pa-3-25 44.31 1.2 43.11 15.09.2025

Pa-3A-25 44.62 1.5 43.12 15.09.2025

Pa-4-25 47.48 4.7 42.78 15.09.2025

Pa-4A-25 47.04 4.4 42.64 16.09.2025

Pa-5-25 46.97 3.3 43.67 15.09.2025

Pa-6-25 63.54 - -

Pa-7-25 45.34 1.8 43.54 15.09.2025

Pa-8-25 46.60 2.6 44.00 16.09.2025

SP-1-25 54.97 - -

Pa-4-07 57.18 - -

Pa-5-07 53.68 8.5 45.18 02.05.2007

Pa-6-07 54.08 -

Pa-7-07 57.88 14.5 43.38 03.05.2007

Pa-8-07 61.48 - -

Pa-9-07 61.28 - -

Pa-10-07 59.98 - -

Pa-12-07 53.28 - -

Pa-13-07 55.18 - -

Pa-14-07 54.18 - -

Pa-15-07 54.18 - -

Pa-16-07 56.78 - -

Pa-17-07 56.68 - -

Pa-18-07 53.68 13.0 40.68 04.05.2007

Pa-19-07 53.08 9.0 44.08 04.05.2007

Pa-20-07 51.18 - -

Pa-21-07 54.68 14 40.68 04.05.2007

Pa-1-23 55.00 9.9 45.10 06.06.2023

Pa-465 57.88 16.0 41.88 03.11.1975

Keskmine: 6.8 43.20

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

11

4. MAAVARA KVALITEET

Kobratu XIII uuringuruumis paikneva maavara kvaliteedi hindamiseks on kasutatud geoloogilise

uuringu välitöö käigus võetud proovide laborianalüüside tulemusi. Lisaks on kasutatud varasemate

uuringute andmeid. Laborianalüüside tulemused on näha tekstilisas 5 ja nende töötlemise tulemused

tekstilisades 7 ja 8 (vastavalt loodusliku materjali, liiva ja kruusa lõimis osajääkidena sõeltel ja

sõelte läbinditena). Maavara iseloomustamisel lähtuti keskkonnaministri määrusega nr 52 esitatud

nõuetest.

Nõuded ehituskruusale:

- osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35%;

- osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%;

- purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 35 või väiksem.

Nõuded ehitusliivale:

- osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5%;

- osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%.

Materjal, mis ei vasta ülalpool toodud nõuetele, loetakse eriotstarbeliseks materjaliks (täiteliiv

või täitekruus).

Maavara granulomeetrilise koostise hindamiseks on analüüsitud 2025. a rajatud üheksast

puuraugust ja ühest seinapuhastuspunktist võetud 34 proovi andmeid. Ühest puuraugust (Pa-2-

25) võeti uuringuruumi tüüpilistest liivaerimitest proovid filtratsioonimooduli määramiseks.

Lisaks on analüüsitud varasemate uuringute (EGF7906, EGF9783) 45 proovi andmeid

eesmärgiga lihtsustada uuringuruumiga, sh olemasoleva mäeeraldisega kattuva maardla osa

plokilist jaotust. Seejuures 2007. a uuringu andmed (EGF7906) teisendati kasutades määruse

nr 52 § 48 toodud arvutusliku teisendamise metoodikat. Usaldusväärselt oli võimalik

klassifitseerida 91% nimetatud uuringu andmetest, mis vastab andmete nõutud usaldusväärsuse

kriteeriumile (lisa 9).

Loodusliku materjali põhinäitajad on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 4.1 Maavara kvaliteedi põhinäitajad

Üldistatult on uuritud alal tegemist valdavalt peeneteralise ja väga peeneteralise liivaga, mis

sügavuse suunas muutub keskmiseteraliseks ja enne lamamit jämedateraliseks. Peeneteraline ja

Näitajad: Min Max Kaalutud

keskmine

Plokk A aT (ülalpool keskmist põhjaveetaset)

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 29,5 0,5

Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 70,5 100,0 99,5

sh peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 1,0 45,7 16,8

Plokk B aT (allpool keskmist põhjaveetaset)

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 6,3 0,3

Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 93,7 100,0 99,7

sh peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 8,1 45,7 19,4

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

12

väga peeneteraline liiv on kõrge savi ja tolmu sisaldusega (valdavalt >20%). Alumistes kihtides

lasuva keskmiseteralise liiva savi ja tolmu sisaldus on 15-20% ning lamamil lasuva

jämedateralise liiva savi ja tolmu sisaldus on 8-15%. Kaalutud keskmiste näitajate poolest

vastab looduslik materjal mõlemas moodustatud maavara varuplokis täiteliivale.

Tellija soovil tehti lisaks materjali filtratsiooni katsed, milleks valiti uuringuruumi tüüpilise

läbilõikega uuringupunkt (Pa-2-25). Kõikide filtratsiooni proovide tulemus oli <0,1 m/ööp.

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

13

5. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED, KAEVANDMISE ESIALGNE

KESKKONNAMÕJU HINNANG

Kobratu XIII uuringuruum kattub enamuses töötava Kobratu II liivakarjääriga, kus on

kaevandamiseks vajalik taristu, sh juurdepääs olemas ning on teostaud vajalikud

ettevalmistustööd. Enamus alalt on katend eemaldatud ja osaliselt maavara olemasolevate

plokkide lamamini väljatud. Seega on loodud eeldused juurde uuritud varule ligipääsuks. Samas

on ka varem eemaldatud katendit ladustatud osaliselt karjääri põhja ja lõunaküljele, sh teostatud

karjääripõhja ja -külje korrastamist (täitmist). Seepärast tuleb vastavalt alalt katend uuesti

eemaldada. Erinevalt senistest mäetehnilistest tingimustest lasub uuritud varu kuni 9 m

sügavusel allpool keskmist veetaset, mistõttu on vaja ka teostada veealust kaevandamist.

Veetaset alandada ei ole võimalik arvestades veetaseme absoluutkõrgust (43,2 m), ala

lähiümbruse maapinna kõrgusi (>52 m) ja läheduses kuivenduskraavide ning vooluveekogude

puudumist. Sügavuse suunas tuleb kaevandamist liiva ammutamisega vee seest, mida on

võimalik teha ekskavaatori ja pinnasepump-süvendajaga. Seega tekib peale varu ammendamist

alale tehisveekogu.

Uuringuruumi põhjaosa piirneb arheoloogiamälestisega Kivikalme (reg-nr 12987), millel on

50 m laiune kaitsevöönd. Muinsuskaitseamet on andnud nõusoleku geoloogilise uuringu

tegemiseks kaitsevööndis ja lisanud, et pärast geoloogilist uuringut tuleb teostada arheoloogiline

eeluuring, mille põhjal amet kujundab seisukoha ala edasiste kasutusvõimaluste osas (lisa 12).

Lisatud on veel, et mälestise ala servadest tulevase kaevandamise ala nõlvakaldeni peab säilima

vähemalt 10 m laiune tasapind. Antud kaugusega on arvestatud uuringuruumi ja varuploki piiri

kontuurimisel.

Uuringu puuraukude rajamisel esines puurauk Pa-8-25 puurvarraste väljatõstmisel masuudi või

bituumeni laadset lõhna. Intervallis 6,1-6,5 m ja 8,5-9,0 m oli liiv musta värvi. Antud intervallidest

võeti eraldi proovid, milles analüüsiti pinnase naftasaaduste sisaldust (süsivesinikud C10–C40,

summa). Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused

pinnases” lisa kohaselt on naftasaaduste sihtarvuks pinnases 100 mg/kg ja piirarvuks elamumaal

500 mg/kg ning tööstusmaal 5000 mg/kg. Naftasaaduste sisalduse määramise lävendiks laboris on

40 mg/kg. Analüüsitud proovides oli naftasaaduste sisaldus alla 40 mg/kg (lisa 6).

Peale kirjeldatud pinnase avastamist uuriti andmebaase ja leiti, et varasemalt on uuringuruumiga

loodesuunal külgneval kinnistul Mantrumi (79402:003:0150), puuraugust Pa-8-25 ca 90 m

kaugusel, ohtlike jääkreostusekollete järelevalve ja kontrolli käigus vastavasse nimekirja kantud

objekt Kobratu asfaltbetoonitehas (EGF7688, EGF7689). Aruandes on kirjeldatud, et pinnase ja

mahutite jääkreostus on likvideeritud, bituumenihoidla on kaetud katusega ning mahutid on

likvideeritud, 2003. a kontrollitud kaevude vesi ei sisaldanud analüüsitud ohtlikke aineid

(EGF7688). Geoloogilisel uuringul tuvastatud reostuse laadsed nähud võivad olla tekkinud antud

asfaltbetoonitehasest enne selle likvideerimist. Käesoleva uuringu käigus võetud proovides ei

tuvastatud naftasaaduste olemasolu, kuid kaevandamise käigus tuleks antud punktis täiendavalt

pinnasest proove võtta, et veenduda selle ohtlike ainete sisalduse vastavuses piirmääradele.

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

14

Võimalik jääkreostus on tõenäoliselt lokaalne, sest teistes 2025. a rajatud uuringupunktides seda

ei esinenud ning puuduvad vastavad tähelepanekud ka varasemates uuringutes.

Kobratu II liivakarjäär kattub III kategooria kaitsealuse liigi Riparia Riparia (kaldapääsuke)

elupaigaga (tunnus: KLO9124291). Üheselt on selge, et antud elupaik on tekkinud

kaevandamistegevuse tulemusel (esmane kaevandamisluba väljastatud 17.05.2010,

kaldapääsukese elupaiga esmane kanne keskkonnaportaalis 20.12.2018). Seega kaevandamine ja

kaldapääsukeste kooseksisteerimine on üksteisest sõltuv. Kuna aga kaldapääsukesee puhul on

tegemist III kaitsekategooria kaitsealuse liigiga, siis tuleb kaevandamisel lähtuda

looduskaitseseaduses sätestatust. Eesti Ornitoloogiaühing koostanud kaldapääsukese elupaikade

majandamist käsitleva juhendi kaevandus- ja ehitusettevõtjatele1, et vältida lindude ja inimeste

huvide ootamatut ristumist. Looduskaitseseadust ja Eesti Ornitoloogiaühingu juhendit järgides on

kaevandamine ja kaldapääsukeste kooseksisteerimine võimalik.

Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde jätkamine

oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Kuna liiv on looduslikult niiske, siis selle kaevandamisel

tolmu ei teki. Ka ladustatud liiv jääb niiskeks ning selle laadimisel tolmu ei teki. Kuival perioodil

tuleb veokite poolt tekitatava tolmu vältimiseks vajadusel karjääri teenindavaid teid kasta.

Tehnika poolt tekitatud müra on tavapärane, võrreldav diiselmootoritega mehhanismide

töötamisel ehitusobjektidel, teede ehitusel, põllul. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks

teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Tööde teostamine ei põhjustata maapinnas võnkeid ja

vibratsiooni. Samuti ei kaasne töödega mõju, mis oleks seotud valguse, soojuse, kiirguse või

lõhnadega.

Ümbruskonna veerežiimile, sh kaevude veetasemetele ja veevarustusele mõju ei ole, kuna

veetasemest allpool olev maavaravaru kaevandatakse veetaset alandamata. Seetõttu tuleb välistada

kütuse ja määrdeõlide sattumine karjääri põhjale ja sealtkaudu vette. Kõik karjääri teenindavad

masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise hoolduse, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid.

Juhul kui selline olukord ikkagi tekib, et naftaproduktid on masinatest lekkinud, on kaevandaja

kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris

kohustuslik.

1 https://www.eoy.ee/pics/old/Kaldapaasuke_juhend.pdf

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

15

6. VARU ARVUTUS

Varu arvutus on teostatud kahes plokis. Plokid pindalaga 5,72 ha paiknevad üksteise peal ja on

eraldatud keskmise põhjaveetasemega 43,2abs m. Uuringuruum kattub osaliselt olemasolevate

aktiivse tarbevaru plokkidega 3, 4, 7 ja 8. Selleks, et lihtsustada maardla plokilist ehitust ja

edaspidi kaevandamise mahuaruandlust on lisaks uuritud varule hõlmatud varu arvutusse ka

olemasolevad aktiivse tarbevaru plokid, mille kvaliteet on eelnevalt teisendatud vastavalt

kehtivale uuringu korrale (ptk 4) ning milleks on osaliselt uuringu tulemusi ekstrapoleeritud

uuringruumist väljapoole (uuringuruumi lõunaosas Pa-6-07 suunas). Karjääri lõunaküljel on

maavara realiseerimise käigus tuvastatud täiteliiva leviku jätkumine, milles esineb paiguti

kvaliteetsema kruusliiva läätsi (vt foto 6.1). Maavara säästva kasutamise printsiibist lähtuvalt

kaasatakse väljaspool uuringuruumi olemasolevad plokid 7 ja 8 täies ulatuses uue moodustatava

ploki koosseisu.

Foto 6.1 Karjääri lõunakülje sein

Käesolevas töös on varuarvutuse plokid nimetatud vastavalt plokk A ja plokk B, sest

olemasolevad plokid liidetakse moodustavate plokkidega ning ei ole teada, millist

numeratsiooni soovitakse maavarade registri pidaja poolt uutel plokkidel kasutada.

Varu arvutuse aluseks on Kobratu II liivakarjääri 23.09.2025. a markšeidererimõõdistusega

fikseeritud maapind, keskmise põhjaveetaseme tasapind ning rajatud uuringupunktide andmete

alusel moodustatud kasuliku kihi lamami ja lasumi (katendi lamami) mudelid. Maavaravarude

mahud on arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i triangulatsiooni

interpoleerimismeetodiga, sama programmiga on saadud ka varu arvutuse plokkide pindala (gr

lisa 1). Kasuliku kihi lamami mudeli koostamiseks kasutatud andmed on esitatud lisas 11 ning

mahuarvutuse tulemused lisas 10.

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

16

KATEND:

Käsitletaval alal moodustub katend liivasegusest mullast ja kvaternaari setetest, mis ei kuulu

kasuliku kihi hulka (saviliivmoreen) ning kaevandatud ala põhja täitmiseks teisaldatud

katendist (tehnogeene katend, sh selle puistangud). Katendi mahuks on maapinna ja lasumi

mudelite vahel mudelarvutusega saadud 97 tuh m3.

Katendi keskmiseks paksuseks ploki pindala ja arvutatud mahu alusel on:

97 tuh m3 / 5,72 ha ≈ 1,7 m.

MAAVARA:

Plokk A asetseb keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal ja selle mahuks on mudelarvutusega

saadud 443 tuh m3.

Kasuliku kihi keskmine paksus plokis A on: 443 tuh m3 / 5,72 ha ≈ 7,7 m.

Plokk B asetseb keskmisest põhjaveetasemest madalamal ja selle mahuks on mudelarvutusega

saadud 419 tuh m3.

Kasuliku kihi keskmine paksus plokis B on: 419 tuh m3 / 5,72 ha ≈ 7,3 m.

Lähtudes eelpool toodust:

Maavarade registri vastutavale töötlejale esitatakse Kobratu liivamaardlas muudatuste

tegemiseks seisuga 30.09.2025 järgmised andmed:

- kustutada registrist aktiivse tarbevaru plokid 3, 4, 7 ja 8

- kanda registrisse täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,72 ha mahus

443 tuh m3 (aruandes plokk A, põhjaveetasemest kõrgemal)

- kanda registrisse täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,72 ha mahus

419 tuh m3 (aruandes plokk B, põhjaveetasemest madalamal).

Vastavad andmed on toodud ka tabelis 6.1.

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

17

Tabel 6.1 Uuringuruumi maavara koguste koondtabel

Plokk

Enne 30.09.2025

Peale 30.09.2025 (käesoleva seletuskirja

alusel)

Kasutusala Maavaravaru,

tuh m3 Pindala, ha

Maavaravaru,

tuh m3 Pindala, ha

3 aTtäiteliiv 122,529 4,91 - -

4 aT ehitusliiv 72,772 4,91 - -

7 aT täiteliiv 8,0 0,12 - -

8 aT ehitusliiv 3,0 0,12 - -

A täiteliiv - - 443 5,72

B täiteliiv - - 419 5,72

Kokku

206,301 862

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

18

KOKKUVÕTE

Käesoleva töö eesmärgiks oli Marina Minerals OÜ tellimusel välja selgitada Kobratu XIII

uuringuruumi piires paikneva maavara kvaliteet, kogus ja sobivus kasutamiseks. Maavara

uurimiseks võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise ja filtratsiooni hindamiseks.

Uuringu tegemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52.

Uuritud alal moodustab kasuliku kihi muutliku terasuurusega liiv. Liiv on valdavalt peene ja

väga peeneteraline ning savikas. Sügavuse suunas liiva terasuurus suureneb ja savi-tolmu

sisaldus väheneb muutudes enne lamamit jämedateraliseks. Kaalutud keskmiste omaduste

poolest liigitub maavara täiteliivaks. Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati ala mõõdistus

seisuga 23.09.2025 ning alale rajatud puuraukude andmete põhjal loodud mudeltasapindu.

Maavaralasund paikneb nii ülalpool kui ka allpool põhjaveetaset ning varu on arvutatud kahes

plokis.

Maavarade registri vastutavale töötlejale esitatakse Kobratu liivamaardlas muudatuste

tegemiseks seisuga 30.09.2025 järgmised andmed:

- kustutada registrist aktiivse tarbevaru plokid 3, 4, 7 ja 8

- kanda registrisse täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,72 ha mahus

443 tuh m3 (aruandes plokk A, põhjaveetasemest kõrgemal)

- kanda registrisse täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,72 ha mahus

419 tuh m3 (aruandes plokk B, põhjaveetasemest madalamal).

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

19

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning

maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,

põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva,

lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“.

2. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused.

3. Grünberg, R. Liiva varu geoloogiline uuring Tartu vallas Kobratu II uuringuruumis (varu

seisuga 01.10.2007) (EGF7906).

4. Põldvere, A.; Põlvere, E., Rooma, A. Kobratu XI uuringuruumi liiva varu geoloogiline

uuring (varu seisuga 01.08.2023) (EGF9783)

5. Salu, M jt. Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll. AS Maves. 2003

(EGF7688)

6. Salu, M jt. Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll. AS Maves. 2002

(EGF7689)

Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee

OÜ J.Viru Markšeideribüroo

Töö nr 25214

Aruanne

Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud

geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2025)

Tallinn 2026

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

2

ANNOTATSIOON

Kattel, T. Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste

tööde kohta (varu seisuga 30.09.2025). Teksti 19 lk, 15 tekstilisa, 2 graafilist lisa. OÜ J.Viru

Markšeideribüroo.

Kobratu XIII uuringuruumi teenindusala pindalaga asub 5,29 ha Tartu vallas Kobratu külas

eraomandisse kuuluval maaüksusel Matsi (tunnus 79402:003:0427; pindala 7,83 ha). Ala kattub

osaliselt Kobratu II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaaga ning Kobratu maardla

aktiivse tarbevaru plokkidega 3 ja 4 ning 7 ja 8.

Käesolevaga on teostatud alal geoloogiline uuring eesmärgiga välja selgitada seal leviva materjali

omadused (kvaliteet, kogus ja kaevandamistingimused) tasemel, mis lubaks hinnata maavaravaru

aktiivse tarbevaruna. Geoloogilise uuringu käigus rajati kokku 10 puurauku ja tehti ühes punktis

karjääri seinapuhastus, millest võeti proovid materjali terastikulise koostise ja filtratsiooni

hindamiseks. Materjali iseloomustamiseks kasutati ka varasemate uuringute andmeid eesmärgiga

lihtsustada maardla plokilist ehitust ja liita olemasolevate varuplokkide varu juurde uuritud varuga.

Uuritud alal moodustab kasuliku kihi muutliku terasuurusega liiv. Liiv on valdavalt peene ja

väga peeneteraline ning savikas. Sügavuse suunas liiva terasuurus suureneb ja savi-tolmu

sisaldus väheneb. Enne lamamit muutub liiv jämedateraliseks.

Maavaravaru maht on arvutatud arvutiprogrammiga 3D-mudelite abil kahes plokis. Käesolevas

töös käsitletava ala uurituse tase, materjali kvaliteet, majanduslik otstarbekus ja mäenduslikud

tingimused võimaldavad sealse varu klassifitseerida täiteliiva tarbevaruna.

Maavarade registri vastutavale töötlejale esitatakse Kobratu liivamaardlas muudatuste

tegemiseks seisuga 30.09.2025 järgmised andmed:

- kustutada registrist aktiivse tarbevaru plokid 3, 4, 7 ja 8

- kanda registrisse täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,72 ha mahus

443 tuh m3 (aruandes plokk A, põhjaveetasemest kõrgemal)

- kanda registrisse täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,72 ha mahus

419 tuh m3 (aruandes plokk B, põhjaveetasemest madalamal).

Koostas: T. Kattel

/allkirjastatud digitaalselt/

Võtmesõnad: Tartu maakond, Tartu vald, Kobratu XIII uuringuruum, Kobratu maardla, täiteliiv,

aktiivne tarbevaru

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

3

SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4

1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS ..................................... 5

2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD................................................................................. 6

2.1. Uuringupunktide rajamine, tööde keskkonnamõju ..................................................... 6

2.2. Proovide võtmine ........................................................................................................ 6

2.3. Laboratoorsed uuringud .............................................................................................. 6

2.4. Topotööd ..................................................................................................................... 7

2.5. Kameraaltööd.............................................................................................................. 7

3. ALA GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ........ 8

4. MAAVARA KVALITEET ............................................................................................... 11

5. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED, KAEVANDMISE ESIALGNE

KESKKONNAMÕJU HINNANG ........................................................................................... 13

6. VARU ARVUTUS ............................................................................................................ 15

KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 18

KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 19

TEKSTILISAD

1. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU/523615

2. Keskkonnaluba nr KL-518403

3. Uuringupunktide kataloog

4. Uuringupunktide geoloogiline kirjeldus

5. AS Teede Tehnokeskuse labori katseprotokoll nr 14726

6. Eurofins Scientific Estonia OÜ labori katseprotokollid

7. Materjali lõimis (osajäägid)

8. Materjali lõimis (läbindid)

9. Teisendatud andmete usaldusväärsus

10. Mahu arvutused

11. Kasuliku kihi lamami mudelipunktid

12. Muinsuskaitseameti nõusolek ja tingimused uuringuks

13. Kobratu XIII uuringuruumi korrastamise akt

14. Korrastamise akti heakskiitmine

15. Tellija arvamus ja volikiri

GRAAFILISED LISAD

1. Gr lisa 1 – Varu arvutuse plaan

2. Gr lisa 2 - Geoloogilised läbilõiked

DIGITAALSED LISAD

1. Maavara ploki ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina (.dgn)

2. Maavara katendi lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn)

3. Maavara lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn)

4. Varu arvutuse plaan TIFF-formaadis

5. Geoloogilised läbilõiked TIFF-formaadis

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

4

SISSEJUHATUS

Marina Minerals OÜ tellimusel viis OÜ J.Viru Markšeideribüroo läbi geoloogilise uuringu

tööd Tartu maakonnas Kobratu XIII uuringuruumis, et uurida seal paikneva maavara levikut,

kogust ja kvaliteeti. Uuringu aluseks on geoloogilise uuringu luba nr L.MU/523615 (lisa 1).

Geoloogiline uuring viidi läbi puuraukude rajamisega. Töös on kasutatud ka varasemate

uuringute andmeid. Uuringu käigus võetud proove analüüsiti Aktsiaselts Teede Tehnokeskuse

laboris ja Eurofins Scientific Estonia OÜ laboris. Uuringu tegemisel juhinduti

keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara

geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra

ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba

omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks” (edaspidi määrus nr 52).

Geoloogilisi välitöid teostas ja uuringu aruande koostas T. Kattel. Graafilised lisad koostas ja

varu arvutuse tegi K. Lehtmets.

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

5

1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS

Kobratu XIII uuringuruumi teenindusala pindala on 5,29 ha ja see kattub osaliselt Kobratu II

liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaaga ning Kobratu maardla aktiivse tarbevaru

plokkidega 3 ja 4 ning 7 ja 8. Uuringuruumi teenindusala asub eraomandisse kuuluval maaüksusel

Matsi (tunnus 79402:003:0427; pindala 7,83 ha).

Tegemist on töötava karjääriga, kus enamuses mäeeraldise osas on maavara kaevandatud

kõrguseni 43-46 abs m. Karjääri pervedele ja põhja on ladustatud kattepinnast. Osaliselt on karjääri

põhja ja lõunakülge korrastatud.

Ala külgneb põhja- ja läänservas vahetult olemasoleva Kobratu liivakarjääri (keskkonnaluba nr

L.MK/333152, loa omaja OÜ Mantrum) mäeeraldise ja teenindusmaaga. Kirdeosas on

külgnemine taotletava Kobratu XII uuringuruumiga (taotleja Mangeo OÜ).

Läänenurgas on külgnemine riigitee nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga tee kaitsevööndiga ning kaguservas

jääb riigitee nr 22231 Kobratu – Ellia tee kaitsevöönd alast ca 13-27 m kaugusele.

Matsi kinnistule jäävad arheoloogiamälestised Kivikalme reg-nr 12987 ja selle kaitsevöönd (50 m)

ning Asulakoht reg-nr 12986 kaitsevöönd (50 m). Asulakoha kaitsevöönd jääb uuringuruumi

teenindusala piirist ca 3-15 m kaugusele. Uuringuruumi teenindusala põhjaosa kattub suures

ulatuses kivikalme kaitsevööndiga. 2024. a on kivikalme lõunaküljel läbiviidud arheoloogiline

eeluuring ja Marina Minerals OÜ on 28.11.2024 esitanud Muinsuskaitseametile taotluse

muinsuskaitseliste piirangute leevendamiseks. Muinsuskaitseamet on nõustunud piirangute

leevendamisega tingimusel, et geoloogilise uuringuga kaasneb arheoloogiline uuring

jälgimismeetodil. Lisaks tuleb mälestise ala servadest jätta täiendavalt 10 m laiune tasapind kuni

võimaliku kaevandamise ala servani tulevikus (lisa 12). Selle tõttu on ka uuringuruumi piir jäetud

kivikalmest 10 m kaugusele.

Uuringuala kattub III kategooria kaitsealuse liigi Riparia Riparia (kaldapääsuke) elupaigaga

(tunnus: KLO9124291).

Lähimad majapidamised, „Saamo“ ja „Kubja“, jäävad taotletavast alast ~120 m kaugusele kagu

suunas, teisele poole Kobratu – Ellia kõrvalmaanteed. Uuringualale ei jää looduskaitse ega Natura

2000 alasid.

Varasemalt on uuringruumi teenidusalaga kattuval alal teostatud geoloogiline uuring 2007. a:

Liiva varu geoloogiline uuring Tartu vallas Kobratu II uuringuruumis (varu seisuga 01.10.2007)

(EGF7906). Antud uuringuga jõuti kasuliku kihi lamamini vaid osaliselt.

Külgneval alal teostati geoloogiline uuring 2023. a: Kobratu XI uuringuruumi liiva varu

geoloogiline uuring (varu seisuga 01.08.2023) (EGF9783).

Lisaks loetletud kahele uuringule on maardlas teistes osades teostatud geoloogilisi uuringuid

2007. a (EGF7895) ja 2010. a (EGF8254) ning varude ümberhindamist (EGF3940, EGF9104).

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

6

2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD

2.1. Uuringupunktide rajamine, tööde keskkonnamõju

Geoloogilise uuringu välitööd teostati 15.-16.09.2025. a. Rajati 10 puurauku, sh kaks topelt

puurauku ja kasutati ühte karjäärinõlva seinapuhastuspunkti. Puuraukude sügavus oli

vahemikus 3,3-19,2 m, üldmetraaž 122,4 m. Puuraugud rajati tigupuurimise meetodil

puurmasinaga Geodrill 1500. Puuraukude rajamisel pildistati ja kirjeldati tõsted ning võeti

puurvarda spiraalilt materjali proovid. Proovides määrati materjali granulomeetriline koostis ja

filtratsioon. Lisaks määrati ühes uuringupunktis (Pa-8-25) pinnase naftasaaduste sisaldus.

Uuringuvõrk valiti nii, et uuringupunktid kataksid ala võimalikult ühtlaselt ja neid piirkondi,

mida varasema uuringuga ei ole puuritud. Uuringupunktide vahekaugus oli 50-125 m.

Uuringupunktid likvideeriti ja maapind korrastati vahetult peale proovide võtmist. Selle kohta

koostati vastavasisuline akt (lisa 13), mis kiideti heaks Keskkonnaameti 26.11.2025. a

korraldusega nr DM-134366-2 (lisa 14).

Tööde teostamise aluseks oleva geoloogilise uuringu loa L.MU/523615 täiendavates

tingimustes on muinsuskaitseline erinõue, mille kohaselt juhul kui geoloogilise uuringuga

kaasnevad kaevetööd ja kaeveõõnte rajamine, tuleb arheoloogiamälestise kaitsevööndis

geoloogilist uuringut tehes tagada arheoloogiline uuring jälgimismeetodil. Geoloogilise

uuringu käigus kaevetöid ei tehtud ega kaeveõõsi ehk kaevandeid ei rajatud.

Puurimistöödel järgiti vajalikke keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutati korras

tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise hoolduse. Töötamisel ei kasutatud keskkonda

reostavaid materjale ning uuringuga ei reostatud põhjavett ega tekitatud normatiive ületavat

müra või tolmu.

2.2. Proovide võtmine

Proovid võeti kihiti kõigist uuringupunktidest, v.a puurauk Pa-4A-25, mis rajati lamami

täpsustamiseks topelt puurauguna. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks võeti

kokku 34 proovi üldmetraažiga 90,9 m. Filtratsioonikatseks võeti kolm proovi üldmetraažiga

10,0 m. Naftasaaduste sisalduse määramiseks võeti kaks proovi. Proovide pikkus varieerus

vahemikus 1,0–5,9 m. Proovidest ülejäänud materjal kasutati puuraukude likvideerimiseks.

2.3. Laboratoorsed uuringud

Geoloogiliste välitööde käigus võetud proovid viidi analüüsimiseks AS Teede Tehnokeskuse

laborisse. Proovide lõimise määramisel ja laboriandmete töötlemisel juhinduti

keskkonnaministri määrusest nr 52. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks

(lõimiseanalüüsiks) kasutati järgmist standardset sõelrida (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16,

12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Sõelumine tehti märjalt kogu proovi materjalist

standardi EVS-EN 933-1:2012 alusel. Kolmele proovile tehti filtratsiooniomaduste määramise

analüüs standardi EVS 901-20:2013 alusel. Kahest proovist määrati Eurofins Scientific Estonia

OÜ poolt naftasaaduste sisaldus standardi DIN EN 14039: 2005-01 alusel. Laborite

katseprotokollid on toodud tekstilisades 5 ja 6.

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

7

2.4. Topotööd

Käesoleva uuringu raames ei ole uuringualal eraldi topograafilist mõõdistust teostatud, sest

tegemist on töötava karjääriga. Varuarvutuse plaani aluseks on Kobratu II liivakarjääri

perioodilise markšeiderimõõdistuse mäeeraldise plaan seisuga 23.09.2025 (OÜ J.Viru

Markšeideribüroo, töö nr 25224). Varuarvutus esitatakse käesolevas aruandes seisuga

30.09.2025, sest peale mõõdistust kuni 30.09.2025 ei ole kaevandamist toiminud ja et

varuarvutuse kuupäev ühtiks kvartaalse aruandlusega.

2.5. Kameraaltööd

Kameraaltööde käigus töötati läbi välitöödel saadud materjal ja laborianalüüside andmestik.

Lisaks käesolevas töö käigus rajatud uuringupunktide andmetele kasutati kasuliku kihi leviku

ja kvaliteedi kirjeldamisel olemasolevate varuplokkide moodustamise aluseks olevate

uuringute andmeid (teostatud 2007.a, EGF7906 ja 2023.a, EGF9783). Maavara

granulomeetrilise koostise näitajad (fraktsioonide keskmised sisaldused) uuringupunktides

arvutati kaalutud keskmise meetodil ja lisaks arvutati eraldi liiva- ja kruusafraktsioonide

sisaldused. Tulemused on toodud tekstilisades 7 ja 8. Kasuliku kihi materjali kvaliteeti hinnati

vastavalt määruses nr 52 esitatud sätetele.

Maavaravaru mahtude arvutamiseks moodustati kaks plokki (veepealne ja veealune), mille

paiknemine on näidatud graafilistel lisadel 1 ja 2. Aruande graafilised lisad ja varu arvutus on

tehtud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Varu arvutamisel on kasutatud

valdavalt triangulatsiooni interpoleerimismeetodit, kuid osaliselt ka andmete ekstrapoleerimist.

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

8

3. ALA GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Uuringuala paikneb Vooremaa lõunaosas liustikujõelise tekkega ulatuslikul mõhnal, kus

liivakihi paksus ulatub üle 20 m ja levib ka põhjaveetasemest madalamal. Uuritud alal on

valdavalt liivakihi pealmine osa kaevandatud, kuid lamamini ei ole jõutud. Uuringuruumi

põhjaosas, kivikalme ümbruses ja kitsastel ribadel karjääri piiri ääres on looduslik seisund

säilinud.

Uuringuruumis moodustab looduslikus seisundis oleval alal katendi liivasegune muld

paksusega kuni 1,0 m ja saviliivmoreen ning liivsavimoreen paksusega kuni 4,3 m. Karjääri

keskosas on osaliselt teostatud karjääri põhja ja lõunakülje korrastamist, mille käigus on täiteks

kasutatud moreeni (foto 3.1) ja liivasegust mulda, millest moodustub tehnogeene katend

paksusega 1,2-4,0 m (Pa-1-25, Pa-2-25, Pa-4-25, Pa-5-25).

Kasuliku kihi moodustab muutliku terasuurusega liiv, milles esineb kohati üksikuid kruusa

läätsesid. Liiv on valdavalt peene ja väga peeneteraline ning savikas. Uuringuruumi põhjaosas

(Pa-6-25, looduslik tervik) on uuritud kasulikku kihti paksuses 18,6 m (jätkub sügavuse

suunas), kus pealmises osas esineb kuni 4 m paksune kruusalääts, mille all lasub kuni antud

punktis uuritud sügavuseni peeneteralise liiva kiht üksikute veeriste vahekihtidega. Alumises

intervallis muutub liiva savikamaks. Ülejäänud uuringuruumis, kus puuraugud rajati

olemasoleva karjääri põhja, on kasuliku kihi läbilõige ühesugune, kus sügavuse suunas liiva

terasuurus suureneb ja savi-tolmu sisaldus väheneb. Karjääri põhjast sügavamal on kasuliku

kihi paksus kuni 11,7 m. Üldistatult on ülemises intervallis (ca ½ uuritud paksuste ulatuses) liiv

peene ja väga peeneteraline ning savikas (foto 3.2, foto 3.3). Edasi on liiv valdavalt

keskmiseteraline muutudes enne lamamit jämedateraliseks (foto 3.4). Kasuliku kihi lamamiks

on valdavalt hall saviliivmoreen.

Foto 3.1. Täide, Pa-4-25 intervall 2,3-2,5 m

Foto 3.2 Peeneteraline liiv, Pa-8-25 intervall

0,9-1,2 m

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

9

Foto 3.3 Väga peeneteraline savikas liiv, Pa-

3-25 intervall 1,2-1,5 m

Foto 3.4 Keskmise kuni jämedateraline liiv,

Pa-7-25 intervall 7,0-7,4 m

Järgmises tabelis on esitatud Kobratu XIII uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige.

Tabel 3.1 Uuritud ala üldistatud geoloogiline läbilõige

Kihi nimetus Kihi paksus, m* Geoloogiline

indeks

Kasulik

kiht Min Max Keskmine

Katend 0,0 4,5 1,8 Q2_s, Q2_t

Q1jrVr_g -

Muutliku terasuuruse ja savikusega

liiv 1,3 20,0 9,6 Q1jrVr_fg +

Moreen 0,0 6,0 1,2 Q1jrVr_g -

* Uuringupunktide kataloogis toodud puuraukude andmetel (sh varasemad uuringud)

Uuringuruumi hüdrogeoloogilised tingimused tulenevad piirkonna geoloogilisest ehitusest.

Alal levib liustikujõesetete veekiht. Veepidemeks on liivalasundi lamamis olev moreen.

Veekiht toitub sademetest ja reljeefis kõrgemal asuvatest hüdrauliliselt seotud veekihtidest.

Veepideme pealispind (kasuliku kihi lamam) on üldise langusega edela ja lõuna suunas.

Veekihti dreenib uuringuruumist 1 km kaugusel edelas lääne suunas voolav Amme jõgi, mille

veepind asub ca 35 m abs. kõrgusel /3/. Käesoleva uuringu käigus ja varasemates uuringutes on

mõõdetud vee tase absoluutkõrguste vahemikus 40,68-45,18 m (tabel 3.2). Veetaseme

muutlikkus on tingitud liivalasundis esinevates savikamatest läätsedest ja kihtidest. Veetaseme

keskmine kõrgus tabelis 2 esitatud andmete alusel on 43,20 m, mida võib pidada peale maavara

ammendamist ka kaevandamisjärgseks keskmiseks veetasemeks.

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

10

Tabel 3.2 Veetaseme mõõtmisandmed

Uuringupunkt

Uuringupunkti

suudme kõrgus,

abs m

Veetaseme

sügavus

suudmest, m

Veetaseme

kõrgus, abs

m

Veetaseme

mõõtmise

aeg Pa-1-25 46.24 2.5 43.74 16.09.2025

Pa-2-25 45.45 1.8 43.65 16.09.2025

Pa-3-25 44.31 1.2 43.11 15.09.2025

Pa-3A-25 44.62 1.5 43.12 15.09.2025

Pa-4-25 47.48 4.7 42.78 15.09.2025

Pa-4A-25 47.04 4.4 42.64 16.09.2025

Pa-5-25 46.97 3.3 43.67 15.09.2025

Pa-6-25 63.54 - -

Pa-7-25 45.34 1.8 43.54 15.09.2025

Pa-8-25 46.60 2.6 44.00 16.09.2025

SP-1-25 54.97 - -

Pa-4-07 57.18 - -

Pa-5-07 53.68 8.5 45.18 02.05.2007

Pa-6-07 54.08 -

Pa-7-07 57.88 14.5 43.38 03.05.2007

Pa-8-07 61.48 - -

Pa-9-07 61.28 - -

Pa-10-07 59.98 - -

Pa-12-07 53.28 - -

Pa-13-07 55.18 - -

Pa-14-07 54.18 - -

Pa-15-07 54.18 - -

Pa-16-07 56.78 - -

Pa-17-07 56.68 - -

Pa-18-07 53.68 13.0 40.68 04.05.2007

Pa-19-07 53.08 9.0 44.08 04.05.2007

Pa-20-07 51.18 - -

Pa-21-07 54.68 14 40.68 04.05.2007

Pa-1-23 55.00 9.9 45.10 06.06.2023

Pa-465 57.88 16.0 41.88 03.11.1975

Keskmine: 6.8 43.20

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

11

4. MAAVARA KVALITEET

Kobratu XIII uuringuruumis paikneva maavara kvaliteedi hindamiseks on kasutatud geoloogilise

uuringu välitöö käigus võetud proovide laborianalüüside tulemusi. Lisaks on kasutatud varasemate

uuringute andmeid. Laborianalüüside tulemused on näha tekstilisas 5 ja nende töötlemise tulemused

tekstilisades 7 ja 8 (vastavalt loodusliku materjali, liiva ja kruusa lõimis osajääkidena sõeltel ja

sõelte läbinditena). Maavara iseloomustamisel lähtuti keskkonnaministri määrusega nr 52 esitatud

nõuetest.

Nõuded ehituskruusale:

- osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35%;

- osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%;

- purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 35 või väiksem.

Nõuded ehitusliivale:

- osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5%;

- osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%.

Materjal, mis ei vasta ülalpool toodud nõuetele, loetakse eriotstarbeliseks materjaliks (täiteliiv

või täitekruus).

Maavara granulomeetrilise koostise hindamiseks on analüüsitud 2025. a rajatud üheksast

puuraugust ja ühest seinapuhastuspunktist võetud 34 proovi andmeid. Ühest puuraugust (Pa-2-

25) võeti uuringuruumi tüüpilistest liivaerimitest proovid filtratsioonimooduli määramiseks.

Lisaks on analüüsitud varasemate uuringute (EGF7906, EGF9783) 45 proovi andmeid

eesmärgiga lihtsustada uuringuruumiga, sh olemasoleva mäeeraldisega kattuva maardla osa

plokilist jaotust. Seejuures 2007. a uuringu andmed (EGF7906) teisendati kasutades määruse

nr 52 § 48 toodud arvutusliku teisendamise metoodikat. Usaldusväärselt oli võimalik

klassifitseerida 91% nimetatud uuringu andmetest, mis vastab andmete nõutud usaldusväärsuse

kriteeriumile (lisa 9).

Loodusliku materjali põhinäitajad on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 4.1 Maavara kvaliteedi põhinäitajad

Üldistatult on uuritud alal tegemist valdavalt peeneteralise ja väga peeneteralise liivaga, mis

sügavuse suunas muutub keskmiseteraliseks ja enne lamamit jämedateraliseks. Peeneteraline ja

Näitajad: Min Max Kaalutud

keskmine

Plokk A aT (ülalpool keskmist põhjaveetaset)

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 29,5 0,5

Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 70,5 100,0 99,5

sh peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 1,0 45,7 16,8

Plokk B aT (allpool keskmist põhjaveetaset)

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 6,3 0,3

Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 93,7 100,0 99,7

sh peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 8,1 45,7 19,4

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

12

väga peeneteraline liiv on kõrge savi ja tolmu sisaldusega (valdavalt >20%). Alumistes kihtides

lasuva keskmiseteralise liiva savi ja tolmu sisaldus on 15-20% ning lamamil lasuva

jämedateralise liiva savi ja tolmu sisaldus on 8-15%. Kaalutud keskmiste näitajate poolest

vastab looduslik materjal mõlemas moodustatud maavara varuplokis täiteliivale.

Tellija soovil tehti lisaks materjali filtratsiooni katsed, milleks valiti uuringuruumi tüüpilise

läbilõikega uuringupunkt (Pa-2-25). Kõikide filtratsiooni proovide tulemus oli <0,1 m/ööp.

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

13

5. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED, KAEVANDMISE ESIALGNE

KESKKONNAMÕJU HINNANG

Kobratu XIII uuringuruum kattub enamuses töötava Kobratu II liivakarjääriga, kus on

kaevandamiseks vajalik taristu, sh juurdepääs olemas ning on teostaud vajalikud

ettevalmistustööd. Enamus alalt on katend eemaldatud ja osaliselt maavara olemasolevate

plokkide lamamini väljatud. Seega on loodud eeldused juurde uuritud varule ligipääsuks. Samas

on ka varem eemaldatud katendit ladustatud osaliselt karjääri põhja ja lõunaküljele, sh teostatud

karjääripõhja ja -külje korrastamist (täitmist). Seepärast tuleb vastavalt alalt katend uuesti

eemaldada. Erinevalt senistest mäetehnilistest tingimustest lasub uuritud varu kuni 9 m

sügavusel allpool keskmist veetaset, mistõttu on vaja ka teostada veealust kaevandamist.

Veetaset alandada ei ole võimalik arvestades veetaseme absoluutkõrgust (43,2 m), ala

lähiümbruse maapinna kõrgusi (>52 m) ja läheduses kuivenduskraavide ning vooluveekogude

puudumist. Sügavuse suunas tuleb kaevandamist liiva ammutamisega vee seest, mida on

võimalik teha ekskavaatori ja pinnasepump-süvendajaga. Seega tekib peale varu ammendamist

alale tehisveekogu.

Uuringuruumi põhjaosa piirneb arheoloogiamälestisega Kivikalme (reg-nr 12987), millel on

50 m laiune kaitsevöönd. Muinsuskaitseamet on andnud nõusoleku geoloogilise uuringu

tegemiseks kaitsevööndis ja lisanud, et pärast geoloogilist uuringut tuleb teostada arheoloogiline

eeluuring, mille põhjal amet kujundab seisukoha ala edasiste kasutusvõimaluste osas (lisa 12).

Lisatud on veel, et mälestise ala servadest tulevase kaevandamise ala nõlvakaldeni peab säilima

vähemalt 10 m laiune tasapind. Antud kaugusega on arvestatud uuringuruumi ja varuploki piiri

kontuurimisel.

Uuringu puuraukude rajamisel esines puurauk Pa-8-25 puurvarraste väljatõstmisel masuudi või

bituumeni laadset lõhna. Intervallis 6,1-6,5 m ja 8,5-9,0 m oli liiv musta värvi. Antud intervallidest

võeti eraldi proovid, milles analüüsiti pinnase naftasaaduste sisaldust (süsivesinikud C10–C40,

summa). Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused

pinnases” lisa kohaselt on naftasaaduste sihtarvuks pinnases 100 mg/kg ja piirarvuks elamumaal

500 mg/kg ning tööstusmaal 5000 mg/kg. Naftasaaduste sisalduse määramise lävendiks laboris on

40 mg/kg. Analüüsitud proovides oli naftasaaduste sisaldus alla 40 mg/kg (lisa 6).

Peale kirjeldatud pinnase avastamist uuriti andmebaase ja leiti, et varasemalt on uuringuruumiga

loodesuunal külgneval kinnistul Mantrumi (79402:003:0150), puuraugust Pa-8-25 ca 90 m

kaugusel, ohtlike jääkreostusekollete järelevalve ja kontrolli käigus vastavasse nimekirja kantud

objekt Kobratu asfaltbetoonitehas (EGF7688, EGF7689). Aruandes on kirjeldatud, et pinnase ja

mahutite jääkreostus on likvideeritud, bituumenihoidla on kaetud katusega ning mahutid on

likvideeritud, 2003. a kontrollitud kaevude vesi ei sisaldanud analüüsitud ohtlikke aineid

(EGF7688). Geoloogilisel uuringul tuvastatud reostuse laadsed nähud võivad olla tekkinud antud

asfaltbetoonitehasest enne selle likvideerimist. Käesoleva uuringu käigus võetud proovides ei

tuvastatud naftasaaduste olemasolu, kuid kaevandamise käigus tuleks antud punktis täiendavalt

pinnasest proove võtta, et veenduda selle ohtlike ainete sisalduse vastavuses piirmääradele.

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

14

Võimalik jääkreostus on tõenäoliselt lokaalne, sest teistes 2025. a rajatud uuringupunktides seda

ei esinenud ning puuduvad vastavad tähelepanekud ka varasemates uuringutes.

Kobratu II liivakarjäär kattub III kategooria kaitsealuse liigi Riparia Riparia (kaldapääsuke)

elupaigaga (tunnus: KLO9124291). Üheselt on selge, et antud elupaik on tekkinud

kaevandamistegevuse tulemusel (esmane kaevandamisluba väljastatud 17.05.2010,

kaldapääsukese elupaiga esmane kanne keskkonnaportaalis 20.12.2018). Seega kaevandamine ja

kaldapääsukeste kooseksisteerimine on üksteisest sõltuv. Kuna aga kaldapääsukesee puhul on

tegemist III kaitsekategooria kaitsealuse liigiga, siis tuleb kaevandamisel lähtuda

looduskaitseseaduses sätestatust. Eesti Ornitoloogiaühing koostanud kaldapääsukese elupaikade

majandamist käsitleva juhendi kaevandus- ja ehitusettevõtjatele1, et vältida lindude ja inimeste

huvide ootamatut ristumist. Looduskaitseseadust ja Eesti Ornitoloogiaühingu juhendit järgides on

kaevandamine ja kaldapääsukeste kooseksisteerimine võimalik.

Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde jätkamine

oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Kuna liiv on looduslikult niiske, siis selle kaevandamisel

tolmu ei teki. Ka ladustatud liiv jääb niiskeks ning selle laadimisel tolmu ei teki. Kuival perioodil

tuleb veokite poolt tekitatava tolmu vältimiseks vajadusel karjääri teenindavaid teid kasta.

Tehnika poolt tekitatud müra on tavapärane, võrreldav diiselmootoritega mehhanismide

töötamisel ehitusobjektidel, teede ehitusel, põllul. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks

teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Tööde teostamine ei põhjustata maapinnas võnkeid ja

vibratsiooni. Samuti ei kaasne töödega mõju, mis oleks seotud valguse, soojuse, kiirguse või

lõhnadega.

Ümbruskonna veerežiimile, sh kaevude veetasemetele ja veevarustusele mõju ei ole, kuna

veetasemest allpool olev maavaravaru kaevandatakse veetaset alandamata. Seetõttu tuleb välistada

kütuse ja määrdeõlide sattumine karjääri põhjale ja sealtkaudu vette. Kõik karjääri teenindavad

masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise hoolduse, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid.

Juhul kui selline olukord ikkagi tekib, et naftaproduktid on masinatest lekkinud, on kaevandaja

kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris

kohustuslik.

1 https://www.eoy.ee/pics/old/Kaldapaasuke_juhend.pdf

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

15

6. VARU ARVUTUS

Varu arvutus on teostatud kahes plokis. Plokid pindalaga 5,72 ha paiknevad üksteise peal ja on

eraldatud keskmise põhjaveetasemega 43,2abs m. Uuringuruum kattub osaliselt olemasolevate

aktiivse tarbevaru plokkidega 3, 4, 7 ja 8. Selleks, et lihtsustada maardla plokilist ehitust ja

edaspidi kaevandamise mahuaruandlust on lisaks uuritud varule hõlmatud varu arvutusse ka

olemasolevad aktiivse tarbevaru plokid, mille kvaliteet on eelnevalt teisendatud vastavalt

kehtivale uuringu korrale (ptk 4) ning milleks on osaliselt uuringu tulemusi ekstrapoleeritud

uuringruumist väljapoole (uuringuruumi lõunaosas Pa-6-07 suunas). Karjääri lõunaküljel on

maavara realiseerimise käigus tuvastatud täiteliiva leviku jätkumine, milles esineb paiguti

kvaliteetsema kruusliiva läätsi (vt foto 6.1). Maavara säästva kasutamise printsiibist lähtuvalt

kaasatakse väljaspool uuringuruumi olemasolevad plokid 7 ja 8 täies ulatuses uue moodustatava

ploki koosseisu.

Foto 6.1 Karjääri lõunakülje sein

Käesolevas töös on varuarvutuse plokid nimetatud vastavalt plokk A ja plokk B, sest

olemasolevad plokid liidetakse moodustavate plokkidega ning ei ole teada, millist

numeratsiooni soovitakse maavarade registri pidaja poolt uutel plokkidel kasutada.

Varu arvutuse aluseks on Kobratu II liivakarjääri 23.09.2025. a markšeidererimõõdistusega

fikseeritud maapind, keskmise põhjaveetaseme tasapind ning rajatud uuringupunktide andmete

alusel moodustatud kasuliku kihi lamami ja lasumi (katendi lamami) mudelid. Maavaravarude

mahud on arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i triangulatsiooni

interpoleerimismeetodiga, sama programmiga on saadud ka varu arvutuse plokkide pindala (gr

lisa 1). Kasuliku kihi lamami mudeli koostamiseks kasutatud andmed on esitatud lisas 11 ning

mahuarvutuse tulemused lisas 10.

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

16

KATEND:

Käsitletaval alal moodustub katend liivasegusest mullast ja kvaternaari setetest, mis ei kuulu

kasuliku kihi hulka (saviliivmoreen) ning kaevandatud ala põhja täitmiseks teisaldatud

katendist (tehnogeene katend, sh selle puistangud). Katendi mahuks on maapinna ja lasumi

mudelite vahel mudelarvutusega saadud 97 tuh m3.

Katendi keskmiseks paksuseks ploki pindala ja arvutatud mahu alusel on:

97 tuh m3 / 5,72 ha ≈ 1,7 m.

MAAVARA:

Plokk A asetseb keskmisest põhjaveetasemest kõrgemal ja selle mahuks on mudelarvutusega

saadud 443 tuh m3.

Kasuliku kihi keskmine paksus plokis A on: 443 tuh m3 / 5,72 ha ≈ 7,7 m.

Plokk B asetseb keskmisest põhjaveetasemest madalamal ja selle mahuks on mudelarvutusega

saadud 419 tuh m3.

Kasuliku kihi keskmine paksus plokis B on: 419 tuh m3 / 5,72 ha ≈ 7,3 m.

Lähtudes eelpool toodust:

Maavarade registri vastutavale töötlejale esitatakse Kobratu liivamaardlas muudatuste

tegemiseks seisuga 30.09.2025 järgmised andmed:

- kustutada registrist aktiivse tarbevaru plokid 3, 4, 7 ja 8

- kanda registrisse täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,72 ha mahus

443 tuh m3 (aruandes plokk A, põhjaveetasemest kõrgemal)

- kanda registrisse täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,72 ha mahus

419 tuh m3 (aruandes plokk B, põhjaveetasemest madalamal).

Vastavad andmed on toodud ka tabelis 6.1.

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

17

Tabel 6.1 Uuringuruumi maavara koguste koondtabel

Plokk

Enne 30.09.2025

Peale 30.09.2025 (käesoleva seletuskirja

alusel)

Kasutusala Maavaravaru,

tuh m3 Pindala, ha

Maavaravaru,

tuh m3 Pindala, ha

3 aTtäiteliiv 122,529 4,91 - -

4 aT ehitusliiv 72,772 4,91 - -

7 aT täiteliiv 8,0 0,12 - -

8 aT ehitusliiv 3,0 0,12 - -

A täiteliiv - - 443 5,72

B täiteliiv - - 419 5,72

Kokku

206,301 862

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

18

KOKKUVÕTE

Käesoleva töö eesmärgiks oli Marina Minerals OÜ tellimusel välja selgitada Kobratu XIII

uuringuruumi piires paikneva maavara kvaliteet, kogus ja sobivus kasutamiseks. Maavara

uurimiseks võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise ja filtratsiooni hindamiseks.

Uuringu tegemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52.

Uuritud alal moodustab kasuliku kihi muutliku terasuurusega liiv. Liiv on valdavalt peene ja

väga peeneteraline ning savikas. Sügavuse suunas liiva terasuurus suureneb ja savi-tolmu

sisaldus väheneb muutudes enne lamamit jämedateraliseks. Kaalutud keskmiste omaduste

poolest liigitub maavara täiteliivaks. Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati ala mõõdistus

seisuga 23.09.2025 ning alale rajatud puuraukude andmete põhjal loodud mudeltasapindu.

Maavaralasund paikneb nii ülalpool kui ka allpool põhjaveetaset ning varu on arvutatud kahes

plokis.

Maavarade registri vastutavale töötlejale esitatakse Kobratu liivamaardlas muudatuste

tegemiseks seisuga 30.09.2025 järgmised andmed:

- kustutada registrist aktiivse tarbevaru plokid 3, 4, 7 ja 8

- kanda registrisse täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,72 ha mahus

443 tuh m3 (aruandes plokk A, põhjaveetasemest kõrgemal)

- kanda registrisse täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,72 ha mahus

419 tuh m3 (aruandes plokk B, põhjaveetasemest madalamal).

Aruanne Kobratu liivamaardla Kobratu XIII uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu

seisuga 30.09.2025)

19

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning

maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,

põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva,

lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“.

2. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused.

3. Grünberg, R. Liiva varu geoloogiline uuring Tartu vallas Kobratu II uuringuruumis (varu

seisuga 01.10.2007) (EGF7906).

4. Põldvere, A.; Põlvere, E., Rooma, A. Kobratu XI uuringuruumi liiva varu geoloogiline

uuring (varu seisuga 01.08.2023) (EGF9783)

5. Salu, M jt. Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll. AS Maves. 2003

(EGF7688)

6. Salu, M jt. Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll. AS Maves. 2002

(EGF7689)