Maaparandusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiits- ja Digiministeerium Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1.4-1/270

Seaduseelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaparandusseaduse

ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal-ja põllumajandusminister

Lisad: 1. MaaParS_muutmise_seaduse_EN.pdf

2. MaaParS_muutmise_seaduse_SK.pdf

3. MaaparS_muutmise_seaduse_SK_lisa_1.pdf

4. MaaparS_muutmise_seaduse_SK_lisa_2.pdf

Merly Kiisler 625 6241 [email protected]

1

EELNÕU

15.04.2026

Maaparandusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Maaparandusseaduse muutmine

Maaparandusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Maaparanduse väikesüsteem (edaspidi väikesüsteem) on maaparandussüsteem, mille

maa-ala suurus ei ületa 50 hektarit.“;

2) paragrahvi 4 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „veejuhe või“;

3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„(9) Üksikrajatis on olemasoleva maaparandussüsteemi eraldiseisev rajatis, välja arvatud

eesvool, drenaažisüsteemi kuuluv rajatis ning polderkuivendussüsteemil asuv kaitsetamm ja

pumbajaam.

(10) Drenaaž on kuivendusvõrgu maa-alune torustik.“;

4) paragrahvi 6 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „(edaspidi ka ehitusprojekt)“

tekstiosaga „, ehituskava“;

5) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;

6) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

„§ 81. Väikesüsteemi ja üksikrajatise ehitamise ja kasutusele võtmise erisus

Käesolevas peatükis maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutusele võtmise ning ehitamise ja

kasutusele võtmisega seotud menetluste kohta sätestatut kohaldatakse väikesüsteemi ning

üksikrajatise suhtes, arvestades käesolevas seaduses väikesüsteemi ja üksikrajatise kohta

sätestatud erisusi.“;

7) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maaparandussüsteemi ehitamisel järgitakse maaparandussüsteemi ehitusprojekti või

ehituskava, maaparandussüsteemi ehitamise nõudeid ja ehitusseadustiku §-des 7‒10 sätestatud

põhimõtteid.“;

8) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Üksikrajatise ehitusdokumendid on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2‒5 nimetatud

dokumendid.

(22) Väikesüsteemi ehitusdokumendid on teostusjoonis ja väikesüsteemi märkimisandmed.“;

9) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2

„(1) Maaparandussüsteemi ehitusprojekti või ehituskava koostamiseks taotletakse Maa- ja

Ruumiametilt maaparandussüsteemi projekteerimistingimused

(edaspidi projekteerimistingimused).

(2) Projekteerimistingimusi ei pea taotlema:

1) üksikrajatise ehitamiseks;

2) väikesüsteemi ehitamiseks, kui selle ehitise asukohast tulenevalt ei ole avalik-õiguslikke

kitsendusi.

(3) Projekteerimistingimuste taotluses märgitakse:

1) taotleja nimi, isiku- või registrikood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg, kontaktandmed,

taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri;

2) juriidilise isiku esindaja nimi ja esindamise alus;

3) projekteerimistingimuste taotlemise eesmärk;

4) ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed, sealhulgas katastritunnus;

5) maaparandussüsteemi kuivendus- või niisutusviis;

6) maaparandussüsteemi maakasutusviis;

7) maaparandussüsteemi kood ning maaparandusehitise kood ja nimetus;

8) maaparandussüsteemi asukoht;

9) muud vajalikud andmed.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 nimetatud andmed märgitakse

projekteerimistingimuste taotluses üksnes maaparandussüsteemi rekonstrueerimise korral.“;

11) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Projekteerimistingimustega määratakse järgmised asjakohased andmed:

1) käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktides 4‒9 nimetatud andmed;

2) maaparanduse uurimistöö tegemise vajadus maaparandussüsteemi ehitusprojekti

koostamiseks või maaparandussüsteemi ehitamiseks;

3) projekteerimistööde loetelu;

4) maaparanduse uurimistöö ja projekteerimise eritingimused ning keskkonna kaitseks meetme

(edaspidi keskkonnameede) rakendamise vajadus;

5) ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajadus;

6) asutused või isikud, kellega ehitusprojekt või ehituskava tuleb kooskõlastada.“;

12) paragrahvi 13 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kooskõlastamiseks Keskkonnaametile, kui projekteerimistingimuste taotluse ese käsitleb

eesvoolu, mis kattub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluva veekoguga;“;

13) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1

ja 11“;

14) paragrahvi 16 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) hinnata maaparandussüsteemi ehitamisega kaasnevat keskkonnamõju ja rakendada

asjakohast keskkonnameedet.“;

15) seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

㤠161. Ehituskava

(1) Ehituskava on üksikrajatise või väiksesüsteemi ehitamiseks vajalike dokumentide kogum,

mis koosneb üksikrajatise või väikesüsteemi ehitamise eesmärki avavast seletuskirjast ja

3

sobivas mõõtkavas plaanist ning vajaduse korral tehnilistest joonistest ja muudest asjakohastest

dokumentidest.

(2) Väikesüsteemi ehituskava peab vastama projekteerimistingimustele,

projekteerimisnormidele ja ehituskava nõuetele.

(3) Üksikrajatise ehituskava peab vastama projekteerimisnormidele ja ehituskava nõuetele.

(4) Maaparandussüsteemi ehituskava nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“;

16) paragrahvi 17 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 18 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1

ja 11“;

18) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

„§ 201. Maaparandussüsteemi ehitamisest teavitamine

(1) Maa- ja Ruumiametile tuleb kolme aasta jooksul projekteerimistingimuste saamisest arvates

enne maaparandussüsteemi ehitamise alustamist esitada maaparandussüsteemi ehitusteatis

(edaspidi ehitusteatis).

(2) Ehitusteatises märgitakse järgmised asjakohased andmed:

1) käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning 4–9 nimetatud andmed;

2) ehitatava maaparandussüsteemi maa-ala pindala ja eesvoolu pikkus;

3) ehitatava maaparandussüsteemi teenindava tee klass, pikkus ja olemasolu korral nimetus;

4) ehitatava kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv;

5) ehitatavad keskkonnakaitseks vajalikud rajatised ja nende arv;

6) ehitusprojekti või ehituskava koostanud ning uurimistöö ja ehitusprojekti ekspertiisi teinud

isikute andmed;

7) maaparandussüsteemi ehitaja andmed;

8) maaparandussüsteemi omanikujärelevalve tegija ja vastutava spetsialisti andmed.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 või 8 nimetatud andmed ei ole ehitusteatise

esitamise ajaks teada, esitatakse need hiljemalt kolm päeva enne maaparandussüsteemi

ehitamise alustamist.

(4) Ehitusteatisega koos esitatakse Maa- ja Ruumiametile: 1) ehitusprojekt;

2) uurimistöö tulemus;

3) ekspertiisiakt, kui ehitusprojekti nõuetekohasuse kontrollimiseks on tehtud ekspertiis;

4) muud asjakohased dokumendid.

(5) Väikesüsteemi ehitamise korral esitatakse koos ehitusteatisega Maa- ja Ruumiametile

ehituskava. Ehituskava ei pea esitama, kui väikesüsteemi asukohast tulenevalt ei ole avalik-

õiguslikke kitsendusi.

(6) Üksikrajatise ehitamise korral tuleb enne ehitamise alustamist esitada Maa- ja Ruumiametile

ehitusteatis ja ehituskava üksnes järgmiste üksikrajatiste ehitamiseks:

1) eesvoolul paiknev truup;

2) keskkonnakaitseks vajalik rajatis;

4

3) regulaatorkaev;

4) maaparandussüsteemi teenindav tee.

(7) Maa- ja Ruumiamet kontrollib ehitusteatise saamisel selle nõuetekohasust ja vajaduse korral

seda, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb:

1) ehitusteatisega kavandatav ehitamine viia vastavusse õigusaktist või maaparandussüsteemi

asukohast tulenevate avalik-õiguslike kitsendustega;

2) ehitusprojekt või ehituskava viia vastavusse maaparandussüsteemi ja selle ehitamise

nõuetega, projekteerimistingimustega, projekteerimisnormidega, ehitusprojekti või ehituskava

nõuetega;

3) ehitusprojekt viia vastavusse maaparanduse uurimistöö tulemustega või selle nõuetega;

4) kooskõlastada ehitis või ehitamine asutusega, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud

ehitusteatise esemega;

5) kooskõlastada ehitis või ehitamine Keskkonnaametiga, kui ehitusteatis käsitleb eesvoolu,

mis kattub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluva veekoguga;

6) esitada ehitusteatis arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle huve kavandatav

maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada;

7) kaasata menetlusse kinnisasja omanik, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui taotlust

ei ole esitanud kinnisasja omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 4–7 sätestatud juhtudel esitab Maa- ja Ruumiamet

ehitusteatise samades punktides nimetatud asutustele ja isikutele kooskõlastamiseks või

arvamuse andmiseks.

(9) Ehitusteatis loetakse vaikimisi kooskõlastatuks, kui käesoleva paragrahvi lõike 7 punktide

4–7 kohane kooskõlastus või arvamus ei ole laekunud kümne päeva jooksul ehitusteatise

saamisest arvates, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja

pikendamist on põhjendatult taotletud.

(10) Kui Maa- ja Ruumiamet ei teavita ehitusteatise esitajat 30 päeva jooksul ehitusteatise

saamisest arvates vajadusest viia ehitamine, ehitusprojekt või ehituskava käesoleva paragrahvi

lõike 7 punktides 1–3 sätestatuga vastavusse ja käesoleva paragrahvi lõike 7 punktide 4–7

kohase kooskõlastuse või arvamusega ei esitata lisatingimusi ning ei esine ühtegi käesoleva

seaduse § 23 lõike 3 punktides 2–10 sätestatud alust, võib alustada maaparandussüsteemi

ehitamist ehitusteatise alusel.

(11) Kui Maa- ja Ruumiamet on ehitusteatise esitajat 30 päeva jooksul ehitusteatise saamisest

arvates teavitanud vajadusest viia ehitamine, ehitusprojekt või ehituskava käesoleva paragrahvi

lõike 7 punktides 1–3 sätestatuga vastavusse ja ehitusteatise esitaja on ettenähtud tähtpäevaks

ehitamise, ehitusprojekti ja ehituskava nimetatud nõuetega vastavusse viinud ning ei esine

ühtegi käesoleva seaduse § 23 lõike 3 punktides 2–10 sätestatud alust, teavitab Maa- ja

Ruumiamet ehitusteatise esitajat mõistliku aja jooksul kirjalikult, et võib alustada

maaparandussüsteemi ehitamist ehitusteatise alusel.

(12) Ehitusteatise alusel võib maaparandussüsteemi ehitada seitsme aasta jooksul käesoleva

paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul ehitusteatise esitamisest või lõikes 11 sätestatud juhul

Maa- ja Ruumiameti teavituse esitamisest arvates.

(13) Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 punktide 4–7 kohase kooskõlastuse või arvamusega

esitatakse lisatingimusi või jäetakse ehitusteatis kooskõlastamata, annab Maa- ja Ruumiamet

maaparandussüsteemi ehitusloa (edaspidi ka ehitusluba), milles muu hulgas sisalduvad

5

kontrolli tulemusel esitatavad tingimused, või keeldub ehitusloa andmisest. Sellisel juhul

teavitab Maa- ja Ruumiamet ehitusteatise esitajat ehitusloa menetluse alustamisest.

(14) Käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 sätestatud juhul tehakse teave ehitusteatise

esitamise kohta ja lõikes 13 sätestatud juhul ehitusloa andmise kohta kättesaadavaks

asjaomasele kohaliku omavalitsuse üksusele.“;

19) paragrahvi 21 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitusloale märgitud kinnisasjale ehitusprojektile või

ehituskavale vastava maaparandussüsteemi.

(2) Ehitusluba kehtib seitse aastat. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada

pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust.“;

20) paragrahvi 21 lõiked 3 ja 4 ning § 22 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ehitusluba antakse, kui ehitamine ja ehitusprojekt või ehituskava vastab õigusaktides

sätestatud nõuetele.

(2) Ehitusloale kantakse järgmised andmed:

1) ehitusloa number ja kuupäev;

2) ehitusteatise number ja kuupäev;

3) käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktides 4–9 ning § 201 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud

andmed.

(3) Maa- ja Ruumiamet keeldub ehitusloa andmisest, kui esineb vähemalt üks järgmistest

alustest:

1) Maa- ja Ruumiamet on ehitusteatise esitajat teavitanud vajadusest viia ehitamine,

ehitusprojekt või ehituskava käesoleva seaduse § 201 lõike 7 punktides 1–3 sätestatuga

vastavusse ning ehitusteatise esitaja on jätnud selle ettenähtud tähtpäevaks tegemata;

2) Maa- ja Ruumiameti hinnangul ei ole võimalik ehitamist, ehitusprojekti või ehituskava

käesoleva seaduse § 201 lõike 7 punktides 1–3 sätestatuga vastavusse viia;

3) on algatatud planeering ja sellega seoses on kehtestatud ajutine ehituskeeld;

4) maaparanduse uurimistöö on tegemata;

5) ehitusprojekti või käesoleva seaduse § 201 lõikes 6 nimetatud üksikrajatise ehituskava on

koostanud isik, kes ei ole esitanud majandustegevusteadet maaparandussüsteemi

projekteerimise alal tegutsemiseks;

6) ehitusprojekti või käesoleva seaduse § 201 lõikes 6 nimetatud üksikrajatise ehituskava ei ole

koostanud või kontrollinud käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud vastutav spetsialist

maaparandussüsteemi projekteerimise või maaparanduse ekspertiisi alal;

7) käesoleva seaduse § 201 lõike 7 punktis 4 või 5 nimetatud asutus on jätnud ehitusteatise

põhjendatud juhul kooskõlastamata või ehitise kaitsevööndit põhjustava teise ehitise omanik ei

anna nõusolekut kalduda kõrvale kaitsevööndis kehtivatest piirangutest ning ehitusteatist ei ole

võimalik muuta selliselt, et see vastaks kooskõlastuse tingimustele või ehitise kaitsevööndis

kehtivatele piirangutele;

8) oluline keskkonnamõju on hindamata, kuigi keskkonnamõju hindamine on ette nähtud, või

ehitatava maaparandussüsteemiga kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik

piisavalt vältida ega leevendada;

9) projekteerimistingimuste väljaandmisest on möödunud üle kolme aasta;

10) ehitusteatises on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad ehitusloa andmise

otsustamist.

6

(4) Maa- ja Ruumiamet teeb ehitusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse 60 päeva

jooksul käesoleva seaduse § 201 lõigetes 2–6 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest

arvates.“;

22) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maa- ja Ruumiamet tunnistab ehitusloa kehtetuks, kui:

1) ehitusteatise aluseks olnud ehitusprojekti või ehituskava muudetakse selliselt, et ehitatav

maaparandussüsteem on ohtlik inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale;

2) ehitusteatise esitaja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid ehitusloa andmise

otsustamist;

3) kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal paikneb maaparandussüsteem või selle osa, on esitanud

sellekohase taotluse ja teisel isikul puudub ehitusloa kehtivuse vastu õigustatud huvi.“;

23) paragrahvi 24 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ehitusprojektile“ sõnadega „või

ehituskavale“;

24) paragrahvid 25–28 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 29 lõike 1 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) tagab maaparandussüsteemi ehitamisest teavitamise;

3) tagab maaparandussüsteemi ehitamise ehitusloa või -teatise alusel ja ehitusprojekti või

ehituskava kohaselt;“;

26) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) tagab pärast maaparandussüsteemi valmimist selle kasutamisest teavitamise;“;

28) paragrahvi 30 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Omanikujärelevalvet ei tohi teha ettevõtja, kes maaparandussüsteemi ehitab või on koostanud

selle maaparandussüsteemi ehitusprojekti.“;

29) paragrahvi 30 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata väikesüsteemi ehitamise ja käesoleva seaduse § 201

lõikes 5 nimetamata üksikrajatise ehitamise suhtes.“;

30) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:

„§ 301. Maaparandussüsteemi kasutamisest teavitamine

(1) Maa- ja Ruumiametile tuleb 90 päeva jooksul maaparandussüsteemi valmimisest arvates

esitada maaparandussüsteemi kasutusteatis (edaspidi kasutusteatis).

(2) Väikesüsteemi ja üksikrajatise puhul tuleb kasutusteatis Maa- ja Ruumiametile esitada

kümne päeva jooksul väikesüsteemi või üksikrajatise valmimisest arvates.

(3) Kasutusteatises märgitakse järgmised asjakohased andmed:

1) käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning 4–9 nimetatud andmed;

2) käesoleva seaduse 201 lõike 2 punktides 6–8 nimetatud andmed;

3) väikesüsteemi teostusjoonise koostaja andmed;

4) maaparandussüsteemi tehnilised andmed maaparandusehitiste kaupa.

7

(4) Kasutusteatisega koos esitatakse käesoleva seaduse § 10 lõigetes 2–22 nimetatud

ehitusdokumendid ja olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisiakt.

(5) Kui Maa- ja Ruumiamet ei teavita kasutusteatise esitajat 30 päeva jooksul kasutusteatise

saamisest arvates vajadusest viia maaparandussüsteem vastavusse maaparandussüsteemi

nõuetega, ehitusprojektiga või ehituskavaga ning ei esine ühtegi käesoleva seaduse § 311 lõike

3 punktis 2 või 3 sätestatud alust, võib maaparandussüsteemi kasutada kasutusteatise alusel.

(6) Kui Maa- ja Ruumiamet on kasutusteatise esitajat 30 päeva jooksul kasutusteatise saamisest

arvates teavitanud vajadusest viia maaparandussüsteem vastavusse maaparandussüsteemi

nõuetega, ehitusprojektiga või ehituskavaga ja kasutusteatise esitaja on ettenähtud tähtpäevaks

maaparandussüsteemi selle nõuetega, ehitusprojektiga või ehituskavaga vastavusse viinud ning

ei esine ühtegi käesoleva seaduse § 311 lõike 3 punktis 2 või 3 sätestatud alust, teavitab Maa-

ja Ruumiamet kasutusteatise esitajat mõistliku aja jooksul kirjalikult, et maaparandussüsteemi

võib kasutada kasutusteatise alusel.

(7) Kui ehitus- või kasutusteatise menetlemisel on selgunud, et maaparandussüsteemi

kasutamiseks on vaja seada lisatingimusi, võib Maa- ja Ruumiamet anda maaparandussüsteemi

kasutusloa (edaspidi ka kasutusluba), milles esitab maaparandussüsteemi kasutamise täpsemad

tingimused. Sellisel juhul teavitab Maa- ja Ruumiamet kasutusteatise esitajat kasutusloa

menetluse alustamisest.

(8) Kui kasutusteatis esitatakse sellise maaparandussüsteemi kuuluva maaparandusehitise

kohta, mille hoiuks on asutatud maaparandusühistu, saadab Maa- ja Ruumiamet käesoleva

paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhul kasutusteatise või lõikes 7 sätestatud juhul kasutusloa

ärakirja asjaomasele maaparandusühistule.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhul tehakse teave kasutusteatise esitamise

kohta ja lõikes 7 sätestatud juhul teave kasutusloa andmise kohta kättesaadavaks asjaomasele

kohaliku omavalitsuse üksusele.

(10) Kasutusteatise sisu nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

31) paragrahv 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 31. Maaparandussüsteemi kasutusluba

(1) Kasutusluba annab õiguse kasutada ehitusprojekti või ehituskava kohaselt ehitatud

maaparandussüsteemi.

(2) Kasutusluba on tähtajatu.“;

32) seadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses:

„§ 311. Maaparandussüsteemi kasutusloa andmine, kasutusloa andmisest keeldumine ja

kasutusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Maa- ja Ruumiamet annab maaparandussüsteemi kasutusloa, kui valminud

maaparandussüsteem on ehitatud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid järgides ja

ehitusprojekti või ehituskava kohaselt ning vastab maaparandussüsteemi nõuetele.

(2) Kasutusloale kantakse järgmised asjakohased andmed:

1) kasutusloa number ja kuupäev;

2) kasutusteatise number ja kuupäev;

8

3) käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktides 4–9 nimetatud andmed;

4) käesoleva seaduse § 301 lõike 3 punktis 4 nimetatud andmed.

(3) Maa- ja Ruumiamet keeldub kasutusloa andmisest, kui esineb vähemalt üks järgmistest

alustest:

1) Maa- ja Ruumiamet on kasutusteatise esitajat teavitanud vajadusest viia

maaparandussüsteem vastavusse maaparandussüsteemi nõuetega, ehitusprojekti või

ehituskavaga ning kasutusteatise esitaja on jätnud selle ettenähtud tähtpäevaks tegemata;

2) maaparandussüsteem ei vasta olulisel määral ehitusprojektile või ehituskavale, on ohtlik

inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale;

3) algatatud on ehitamise aluseks olnud ehitusloa kehtetuks tunnistamine.

(4) Maa- ja Ruumiamet teeb kasutusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse

30 päeva jooksul käesoleva seaduse § 301 lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuetekohaste dokumentide

saamisest arvates.

(5) Kui ilmastikutingimused ei võimalda Maa- ja Ruumiametil maaparandussüsteemi kohapeal

kontrollida, pikeneb kasutusloa andmine ajani, millal kohapeal kontrollimine on võimalik.

(6) Maa- ja Ruumiamet tunnistab kasutusloa kehtetuks käesoleva seaduse § 54 lõikes 1

sätestatud maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise korral.

(7) Kasutusloa sisu nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

33) paragrahvid 32–34 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 35 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ettevõtja esitab majandustegevuse registrisse majandustegevusteate, kui ta tegutseb vähemalt

ühel järgmistest tegevusaladest:“;

35) paragrahvi 35 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva seaduse § 201 lõikes 6 nimetatud üksikrajatise ehituskava peab koostama isik,

kes vastab käesoleva seaduse § 36 lõigetes 2‒4 vastutavale spetsialistile esitatud nõuetele.“;

37) paragrahvi 35 lõikes 6 asendatakse sõnad „maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate“ sõnaga

„majandustegevuse“;

38) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud teadet ei esitata

Eesti teabevärava kaudu, siis esitatakse see koos vastutava spetsialisti kinnitusega Maa- ja

Ruumiametile, kes kannab teates ja vastutava spetsialisti kinnituses sisalduvad andmed

majandustegevuse registrisse.

(9) Kui vastutav spetsialist ei esita kinnitust või kinnitusest loobumise teadet Eesti teabevärava

kaudu, siis esitab ta selle Maa- ja Ruumiametile, kes kannab kinnituse või sellest loobumise

teate majandustegevuse registrisse.“;

39) paragrahvi 36 lõikeid 2 ja 3 täiendatakse pärast sõna „aastat“ tekstiosaga „viimase 15 aasta

jooksul“;

9

40) seaduse 4. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 39 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maaparandussüsteemide register on andmekogu, mille eesmärk on avaldada teavet

kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate maaparandussüsteemide ja nendega seotud

menetluste kohta ning võimaldada pidada arvestust ja teostada järelevalvet kõigi nende

maaparandussüsteemide üle.

(2) Maaparandussüsteemide registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

(3) Maaparandussüsteemide registri põhimääruses kehtestatakse:

1) volitatud töötleja;

2) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

3) kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad, tingimused ja kord;

6) muud korraldusküsimused.

(4) Maaparandussüsteemide registri vastutav töötleja on Maa- ja Ruumiamet.“;

42) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud maaparandussüsteemide andmed kantakse

maaparandussüsteemide registrisse ja maakatastri kitsendusi põhjustavate objektide kaardile

(edaspidi kitsenduste kaart).“;

43) paragrahvi 40 lõiked 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 42 pealkirja täiendatakse pärast sõna „avaldamine“ sõnadega „ja säilitamine“;

45) paragrahvi 42 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Maaparandussüsteemide registrisse kantud isikuandmeid säilitatakse kuni kümme aastat

maaparandusehitise või -süsteemi kasutusotstarbe lõppemise päevast arvates.“;

47) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 44 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maaparandussüsteemi omanik ja käesoleva seaduse § 73 kohases maaparandusühistu

tegevuskavas ettenähtud ulatuses maaparandusühistu ei tohi maaparandushoiutöö tegemisega

või tegemata jätmisega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustada

maaparandussüsteemi või takistada selle toimimist.“;

49) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Maaparandussüsteemi üldparameetrid on eelkõige maaparandussüsteemi pindala,

reguleeriva võrgu pikkus, kuivendus- või niisutusviis ning kuivendusintensiivsuse aste.“;

50) paragrahvi 46 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu uuendamiseks võib koostada käesoleva seaduse § 16

lõike 4 alusel kehtestatud maaparandussüsteemi projekteerimisnormide kohaselt ühiseesvoolu

uuendusprojekti.“;

10

51) paragrahvi 47 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maaparandussüsteemis, maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis ja

eesvoolu kaitselõigul on keelatud takistada veevoolu ja paisutada vett, kui selleks puudub

käesoleva seaduse § 501 lõikes 1 nimetatud Maa- ja Ruumiameti kooskõlastus või kui Maa- ja

Ruumiametit ei ole selle tegevusega alustamisest teavitatud.

(2) Maaparandussüsteemis ei tohi olla selle toimimist takistavat looduslikku voolutakistust,

sealhulgas koprapaisu.“;

52) paragrahvi 47 lõiked 4, 5 ja 7‒10 tunnistatakse kehtetuks;

53) paragrahvi 47 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Maaparandussüsteemi omanik või käesoleva seaduse § 73 kohases maaparandusühistu

tegevuskavas ettenähtud ulatuses maaparandusühistu teeb maaparandussüsteemi ja selle maa-

ala maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva

seaduse § 5 lõigetes 1‒5 sätestatud nõuetele.“;

54) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Maaparandussüsteemi omanik ja maaparandusühistu järgivad maaparandushoiutööd

tehes käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõudeid ja ehitusseadustiku §-des 7‒10

sätestatud põhimõtteid.“;

55) paragrahvi 48 pealkirja täiendatakse pärast sõna „kaitsevöönd“ sõnadega „ja kaitselõik“;

56) paragrahvi 48 lõiked 3‒6 ja 8‒10 tunnistatakse kehtetuks;

57) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Eesvoolu kaitselõik on kuivendussüsteemi suubla osa, mille veetaseme reguleerimine

mõjutab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Kui veetaseme reguleerimine võib

mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist, määrab Maa- ja Ruumiamet

kaitselõigu ulatuse.“;

58) paragrahvi 49 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Väikesüsteemi puhul on maaparandushoiu kohustus üksnes selle eesvoolu osas.

(12) Maaparandussüsteemi ühiseesvoolu korrashoidu korraldavad maaparandussüsteemi

omanikud omavahelise kokkuleppe alusel.“;

59) paragrahvi 49 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

60) paragrahv 50 tunnistatakse kehtetuks;

61) seadust täiendatakse §-dega 501–504 järgmises sõnastuses:

„§ 501. Maaparandussüsteemi mõjutav muu tegevus

(1) Maaparandussüsteemis, maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis või

eesvoolu kaitselõigul maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse (edaspidi koos

maaparandussüsteemi mõjutav muu tegevus) kavandamiseks on vajalik Maa- ja Ruumiameti

kooskõlastus või tuleb Maa- ja Ruumiametit tegevusega alustamisest teavitada.

11

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse väikesüsteemi puhul väikesüsteemi

eesvoolu kaitsevööndi suhtes.

(3) Maaparandussüsteemi mõjutav muu tegevus on eelkõige:

1) sellise ehitise ehitamine, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis (edaspidi muu

ehitis);

2) maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimine;

3) heit- ja sademevee ning muu vee, mis pärineb väljastpoolt drenaaži maa-ala, juhtimine

drenaaži;

4) drenaaži maa-alale heitvee immutamine;

5) poldri kasutamise režiimi muutmine;

6) kollektoreesvoolu kaitsevööndis lõhkamis-, puurimis-, kaeve- või muu töö tegemine

pinnases;

7) drenaažiga põllumajandusmaal haritava maa või loodusliku rohumaa muutmine metsamaaks;

8) drenaažiga põllumajandusmaale või eesvoolu kaitsevööndisse puu- ja põõsasistandiku

rajamine;

9) väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vee (edaspidi lisavesi) juhtimine avatud

eesvoolu või kuivenduskraavi.

(4) Maaparandussüsteemi mõjutav muu tegevus ei tohi kahjustada maaparandussüsteemi,

takistada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist ega nõuetekohase hoiutöö tegemist.

§ 502. Maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kooskõlastamine või

kooskõlastamata jätmine

(1) Kui maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kavandamine eeldab sellise loa

olemasolu, mida ei anna Maa- ja Ruumiamet, või sellise teatise esitamist, mida ei menetle Maa-

ja Ruumiamet (edaspidi koos ka muu luba), siis kooskõlastab loa andja või teatise menetleja

nimetatud tegevuse Maa- ja Ruumiametiga.

(2) Maa- ja Ruumiamet kooskõlastab maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse, kui see ei

kahjusta maaparandussüsteemi, ei takista maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist ega

nõuetekohase hoiutöö tegemist.

(3) Vajaduse korral määrab Maa- ja Ruumiamet maaparandussüsteemi nõuetekohase toimimise

tagamiseks kooskõlastuse kõrvaltingimused, sealhulgas kohustuse maaparandussüsteem

uuendada või rekonstrueerida ja uuendamise või rekonstrueerimise lõpetamise tähtpäeva.

(4) Maa- ja Ruumiamet jätab maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kooskõlastamata,

kui seda tegevust ei ole võimalik teha selliselt, et oleks tagatud maaparandussüsteemi

nõuetekohane toimimine.

(5) Maa- ja Ruumiamet kooskõlastab maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse või jätab

nimetatud tegevuse kooskõlastamata üldjuhul kümne päeva jooksul asjakohase taotluse või

teatise saamisest arvates.

(6) Maa- ja Ruumiamet kooskõlastab käesoleva seaduse § 501 lõike 3 punktis 9 nimetatud

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse või jätab nimetatud tegevuse kooskõlastamata

30 päeva jooksul asjakohase taotluse või teatise saamisest arvates.

§ 503. Maaparandussüsteemi mõjutavast muust tegevusest teavitamine

12

(1) Kui maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kavandamine ei eelda käesoleva seaduse

§ 502 lõikes 1 nimetatud loa olemasolu või teatise esitamist, esitab nimetatud tegevuse

kavandaja Maa- ja Ruumiametile vähemalt kümme päeva enne tegevusega alustamist maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatise.

(2) Maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatises märgitakse:

1) teatise esitaja nimi, kontaktandmed, teatise esitamise kuupäev ja selle esitaja allkiri;

2) tegevusega hõlmatava kinnisasja andmed, sealhulgas katastritunnus;

3) tegevuse eesmärk, sealhulgas tegevuse kirjeldus ja tegevuse elluviimise asukoht kinnisasjal;

4) muud tegevust kirjeldavad andmed.

(3) Maa- ja Ruumiamet kontrollib maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatise

saamisel selle nõuetekohasust ja seda, kas:

1) see tegevus kahjustab maaparandussüsteemi või takistab maaparandussüsteemi nõuetekohast

toimimist ja nõuetekohase hoiutöö tegemist;

2) seoses nimetatud teatises märgitud maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega tuleb

teha muudatusi;

3) maaparandussüsteem tuleb rekonstrueerida või seda uuendada.

(4) Kui maaparandussüsteemi mõjutav muu tegevus kahjustab maaparandussüsteemi või

takistab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist ja nõuetekohase hoiutöö tegemist,

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega seoses on vaja teha muudatusi või

maaparandussüsteem rekonstrueerida või seda uuendada, teavitab Maa- ja Ruumiamet

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatise esitajat sellest kirjalikult kümne päeva

jooksul nimetatud teatise saamisest arvates.

§ 504. Maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse puhul maaparandussüsteemi

rekonstrueerimine või uuendamine

(1) Kui kavandatava maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega kahjustatakse

maaparandussüsteemi või takistatakse selle nõuetekohast toimimist, siis kooskõlastab Maa- ja

Ruumiamet nimetatud tegevuse või võib maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatise

esitaja nimetatud tegevusega alustada tingimusel, et:

1) maaparandussüsteemi osa, mis jääb kavandatava tegevusega hõlmatud maa-alalt välja,

rekonstrueeritakse etteantud tähtpäevaks iseseisvalt toimivaks ning maaparandussüsteemide

registrisse ja kitsenduste kaardile tehakse asjakohane muudatus või

2) maaparandussüsteemi osa, mis jääb kavandatava tegevusega hõlmatud maa-alale, jäetakse

toimima koos ülejäänud maaparandussüsteemi osaga ning kehtima jääb käesolevast seadusest

tulenev maaparandushoiu kohustus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul võib Maa- ja Ruumiamet

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kooskõlastusele või käesoleva seaduse § 503

lõikes 4 nimetatud teavitusele märkida, et maaparandussüsteemi võib rekonstrueerida muu loa

alusel. Sellisel juhul tuleb maaparandussüsteem rekonstrueerida maaparandussüsteemi

projekteerimisnormide ja maaparandussüsteemi ehitamise nõuete kohaselt.

(3) Muu loa alusel rekonstrueeritud maaparandussüsteemile loetakse kasutusluba antuks, kui

Maa- ja Ruumiamet on muu ehitise kasutusloa taotluse kooskõlastanud ja ehitisele on muu

ehitise kasutusluba antud.

(4) Kui avalikes huvides maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kavandamise korral

tuleb maaparandussüsteem rekonstrueerida või uuendada, rekonstrueerib või uuendab

13

maaparandussüsteemi ning kannab rekonstrueerimise või uuendamise kulud nimetatud

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kavandaja. Avalikes huvides

maaparandussüsteemi rekonstrueerimise või uuendamise käigus tehtud kahju hüvitab

maaparandussüsteemi omanikule maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kavandaja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul võib maaparandussüsteemi rekonstrueerida

ja uuendada isik, kes tegutseb käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktis 5 nimetatud

maaparandusalal, ning Maa- ja Ruumiameti nõudel maaparandussüsteemi rekonstrueerimise ja

uuendamise omanikujärelevalvet teha isik, kes tegutseb § 35 lõike 2 punktis 3 nimetatud

maaparandusalal.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud maaparandussüsteemi uuendamistöid tegev isik

arvestab maaparandussüsteemi uuendamisel kavandatavat maaparandussüsteemi mõjutavat

muud tegevust, koostab tehtud töö kohta akti ja teostusjoonise ning esitab nimetatud

dokumendid maaparandussüsteemi omanikule ja Maa- ja Ruumiametile viie päeva jooksul

uuendamistööde lõpetamisest arvates.“;

62) paragrahvid 51 ja 52 tunnistatakse kehtetuks;

63) paragrahvi 53 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 53. Avatud eesvoolu või kuivenduskraavi lisavee juhtimine“;

64) paragrahvi 53 tekstis asendatakse läbivalt sõna „eesvool“ sõnadega „avatud eesvool“

vastavas käändes;

65) paragrahvi 53 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

66) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Lisavett juhtiv isik käesoleva seaduse tähenduses on avatud eesvoolu või kuivenduskraavi

lisavett juhtiva rajatise omanik.“;

67) paragrahvi 53 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui avatud eesvoolu või kuivenduskraavi lisavee juhtimise tõttu suureneb avatud eesvoolu

valgala või muutuvad oluliselt valgala hüdroloogilised karakteristikud, kontrollib käesoleva

seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud vastutav spetsialist maaparandussüsteemi projekteerimise alal

arvutustega, kas avatud eesvoolu või kuivenduskraavi lisavee juhtimise korral vastavad avatud

eesvoolu ja kuivenduskraavi sängi ristlõike suurus ning avatud eesvoolul ja kuivenduskraavil

paikneva rajatise ava suurus nõuetele.“;

68) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvutused esitatakse käesoleva seaduse § 502

lõikes 1 nimetatud kooskõlastuse taotluse või teatisega või § 503 lõikes 1 nimetatud

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatisega.“;

69) paragrahvi 53 lõiked 4 ja 6‒8 tunnistatakse kehtetuks;

70) paragrahvi 53 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui lisavee juhtimine ei tulene avalikust huvist ja eeldab maaparandussüsteemi

rekonstrueerimist, milleks ei ole maaparandussüsteemi omaniku nõusolekut, siis jätab Maa- ja

Ruumiamet avatud eesvoolu või kuivenduskraavi lisavee juhtimiseks asjakohase taotluse või

teatise kooskõlastamata või teavitab maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatise

esitajat vajadusest lisavee juhtimiseks maaparandussüsteem rekonstrueerida.“;

14

71) paragrahvi 53 lõiked 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kui selle maaparandussüsteemi ühishoiuks, millesse lisavett juhitakse, on moodustatud

maaparandusühistu, osaleb avatud eesvoolu või kuivenduskraavi lisavett juhtiv isik

maaparandussüsteemi maaparandushoiukulude katmisel käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel

kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses.

(10) Avatud eesvoolu või kuivenduskraavi käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud lisavett

juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse arvutamise alused ja kulude tasumise täpsema

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

72) paragrahvi 54 lõiked 1‒5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maaparandussüsteemi kasutusotstarve loetakse lõppenuks, kui maaparandussüsteem on

iganenud või lagunenud või muul põhjusel kaotanud osa oma toimimisvõimest või kui vajadus

kasutusotstarve lõppenuks lugeda tuleneb avalikust huvist.

(2) Kui maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemist taotleb

maaparandussüsteemi omanik, esitab ta Maa- ja Ruumiametile maaparandussüsteemi

kasutusotstarbe lõppenuks lugemise taotluse.

(3) Maa- ja Ruumiamet kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul samas lõikes

nimetatud taotluse põhjendatust esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ajaks, kui taotluse

saamisest on möödunud kuus kuud.

(4) Maa- ja Ruumiamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul

maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise või sellest keeldumise otsuse viie

päeva jooksul lõikes 3 nimetatud kontrolli tegemisest arvates.

(5) Maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise korral võib Maa- ja Ruumiamet

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul kehtestada maaparandussüsteemi omanikule

kõrvaltingimusena kohustuse maaparandussüsteem lammutada, kui maaparandussüsteem võib

põhjustada ohtu inimesele, varale või keskkonnale.“;

73) paragrahvid 55‒57 tunnistatakse kehtetuks;

74) paragrahvi 62 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „üle poole maaparandussüsteemi omanikest või

kui korduvasutamiskoosolekul on selle poolt“;

75) paragrahvi 63 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „valgala piir,“;

76) paragrahvi 64 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Asutamiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevad asutatava maaparandusühistu

põhiliikmed, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole maaparandussüsteemi maa-ala

pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest.

(4) Maaparandusühistu asutatakse, kui asutamise poolt hääletavad asutatava

maaparandusühistu põhiliikmed, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole

maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest.“;

77) paragrahvi 64 lõiked 9–11 tunnistatakse kehtetuks;

78) paragrahvi 66 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

15

79) paragrahvi 69 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad „ning maaparandussüsteemi piiri

muutumisel ja maakorraldustoimingu tegemisel“ sõnaga „vajaliku“;

80) paragrahvi 73 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

81) paragrahvi 80 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Üldkoosolekul on maaparandusühistu lõpetamise otsus vastu võetud, kui selle poolt on

hääletanud maaparandusühistu põhiliikmed, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole

maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest.“;

82) paragrahvi 87 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „poolt maaparandussüsteemi“ sõnadega

„ehitusteatiseta või“;

83) paragrahvi 88 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ehitusprojekti või -kava koostamise eest, kui see on põhjustanud projekti või kava järgi

ehitatud maaparandussüsteemi mittenõuetekohase toimimise, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;

84) paragrahvi 92 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse tekstiosa „50, 51“ tekstiosaga „502, 503“;

85) paragrahvi 94 pealkirjas asendatakse sõnad „ettevõtjate register“ sõnadega „ettevõtjate

registri andmed“;

86) paragrahvi 94 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

87) paragrahvi 94 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

“(11) Enne käesoleva lõike jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud maaparandusalal

tegutsevate ettevõtjate registri andmeid käsitatakse käesoleva lõike jõustumisest alates

majandustegevuse registri andmetena.“;

88) seadust täiendatakse §-dega 1101–1104 järgmises sõnastuses:

„§ 1101. Maaparandussüsteemide registrisse kantud üksikust veejuhtmest koosnev

maaparandussüsteem

Enne käesoleva seaduse § 4 lõike 1 muudatuse jõustumist maaparandussüsteemide registrisse

kantud maaparandussüsteem, mis koosneb üksikust veejuhtmest, loetakse pärast nimetatud

muudatuse jõustumist § 4 lõikes 1 nimetatud reguleerivaks võrguks seni, kuni reguleeriva võrgu

omanik ei ole taotlenud selle maaparandussüsteemi andmete kustutamist

maaparandussüsteemide registrist.

§ 1102. Vastutava spetsialisti kolmeaastase töökogemuse nõude erisus

Isik, kes on enne käesoleva seaduse § 36 lõigete 2 ja 3 muudatuste jõustumist vastutav

spetsisalist, võib pärast nimetatud muudatuste jõustumist vastutava spetsialistina tegutsemist

jätkata ka siis, kui ta ei ole töötanud asjaomasel maaparandusalal vähemalt kolm aastat viimase

15 aasta jooksul.

§ 1103. Maaparandushoiukava kehtivus

16

(1) Käesoleva seaduse § 57 lõike 7 alusel kehtestatud maaparandushoiukava kehtib kuni

maaparandushoiukava kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 31.

detsembrini.

(2) Maa- ja Ruumiamet kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

maaparandushoiukava täitmist kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2027.

aasta 31. detsembrini.

(3) Maaparandusühistu tegevuskava peab olema kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud maaparandushoiukavaga kuni maaparandushoiukava kehtetuks tunnistamiseni, kuid

mitte kauem kui 2027. aasta 31. detsembrini.

§ 1104. Enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud ehitus- ja kasutusloa ning muu

tegevuse kavandamise loa menetluse ja loanõude rikkumise erisus

Enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud ehitus- ja kasutusloa ning

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kavandamise loa menetlusele ja loanõude

rikkumisele kohaldatakse enne selle paragrahvi jõustumist kehtinud õigusnorme.“.

§ 2. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „või Maa- ja

Ruumiameti“.

§ 3. Veeseaduse muutmine

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 112 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „maaparandushoiukava,“;

2) paragrahvi 188 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud maaparandussüsteemi ehitamise

korral projekteerimistingimuste eelnõu või ehitusteatis käsitleb eesvoolu, mis kattub

looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluva veekoguga, siis on vaja maaparandussüsteemi

projekteerimistingimuste eelnõu ja ehitusteatis kooskõlastada Keskkonnaametiga.“.

§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse 8. peatüki 11. jao 2. jaotis tunnistatakse kehtetuks.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 2026

17

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … …..2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vabariigi Valitsuse nimel

1

15.04.2026

Maaparandusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse maaparandusseadust (edaspidi ka MaaParS),

keskkonnaseadustiku üldosa seadust (edaspidi ka KeÜS), veeseadust ja riigilõivuseadust.

Maaparandusseaduse muudatused tulenevad seaduse rakendamisel ilmnenud probleemidest.

Seaduses kasutatavate terminite ebaühtlane tõlgendamine on tekitanud praktikas segadust ja

õiguslikku ebakindlust. Samuti on mitmed planeerimis- ja kooskõlastusmehhanismid kaotanud

oma algse eesmärgi ennetada maaparandussüsteeme kahjustavat tegevust. Loa- ja

ehitusmenetlused on sageli ebaproportsionaalselt keerukad ja ajamahukad ka olukordades, kus

avalikke ega kolmandate isikute huve ei kahjustata. Lisaks on väikesüsteemidega seotud

regulatsioonid põhjustanud tarbetut halduskoormust. Keerukad menetlused ja ebavajalikud

nõuded raskendavad ka maaparandusühistute tegevust. Maaparandushoiukava ei täida oma

eesmärki maaparandushoiu planeerimisel.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatus on tingitud probleemist, kus kallasraja

tõkestamiseks tuleb nõusolek taotleda sõltuvalt olukorrast, kas Maa- ja Ruumiametilt (edaspidi

MaRu) või kohaliku omavalitsuse üksuselt. Nõusoleku taotlejale on ebaselge, kellelt tuleb

nõusolek taotleda. Kavandatava muudatuse kohaselt annab kallasraja tõkestamiseks nõusoleku

kohaliku omavalitsuse üksus.

Veeseaduse muutmise vajadus tuleneb sellest, et eelnõukohase seadusega loobutakse

maaparandushoiukavade koostamisest. Veeseadusest jäetakse välja viide

maaparandushoiukavale. Eelnõu kooskõlastamisel Kliimaministeeriumi esitatud ettepaneku

kohaselt muudetakse eelnõukohase seadusega veeseaduse § 188 lõike 2 sõnastus selgemaks,

lisades sättesse eelnõukohase seadusega kavandatud muudatusest tuleneva

maaparandussüsteemi projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamise vajaduse ning

asendades ehitusloa kooskõlastamise vajaduse ehitusteatisega. Tegemist on üksnes terminite

ühtlustamist puudutava sõnastuse muudatustega, mille eesmärgiks ei ole tuua kaasa sisulisi

muudatusi.

Riigilõivuseaduse muutmise vajadus tuleneb sellest, et eelnõukohase seadusega loobume

ehitusloa taotlusest. Riigilõiv oli vajalik ehitusloa taotluse esitamisel.

Eelnõu üldisem eesmärk on tagada maaparandusseaduse rakendamisel suurem õigusselgus ning

lihtsustada ehitustegevusega seotud menetlusi, vähendades isikute halduskoormust ja

riigiasutuste, eelkõige MaRu, töökoormust. Samuti on eesmärk tagada Keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse rakendamisel õigusselgus kallasraja tõkestamiseks nõusoleku taotlemisel.

Eelnõukohane seadus sisaldab suuremas osas muudatusi, mille tulemusena haldus- või

töökoormus väheneb.

2

Maaparandusseaduses kavandatud muudatused on suunatud õigusselguse suurendamisele ning

maaparandussüsteemide toimimisega seotud vastutuse selgitamisele. Selleks täpsustatakse

ühiseesvoolu korrashoiu korraldust, lisavee juhtimisega seotud mõisteid ja kohustusi ning

maaparandusseaduses kasutatavaid termineid, samuti täpsustatakse väikesüsteemi määratlust,

et tagada õiguse ühtlasem kohaldamine.

Samuti nähakse ette muudatused haldus- ja töökoormuse vähendamiseks. Selleks loobutakse

ebavajalikuks osutunud maaparandushoiukavast ja teatud kooskõlastuskohustustest,

asendatakse senised loamenetlused maaparandussüsteemi maa-alal ja eesvooluga seotud

tegevuste puhul teatisepõhiste menetlustega, lihtsustatakse ehitamise ja kasutamise nõudeid

ning vähendatakse väikesüsteemi ja üksikrajatise ehitamisega seotud dokumentide hulka.

Ühtlasi muudetakse maaparandusühistu asutamise, lõpetamise ja tegevusega seotud nõuded

proportsionaalsemaks.

Kavandatud muudatuste tulemusena suureneb õigusselgus ning paraneb menetluste kiirus ja

lihtsus. Muudatused mõjutavad eeskätt maaomanikke, ettevõtjaid ja maaparandusühistuid,

kelle halduskoormus väheneb lubade ja kooskõlastuste taotlemise vajaduse ning esitatavate

dokumentide mahu vähenemise tõttu. Muudatuste tulemusel halduskoormus tervikuna

väheneb, kuna ehitusõiguse saamise menetlused muutuvad lihtsamaks ja on tegevuse mõjuga

proportsionaalsemad.

Loamenetluste osaline asendamine teatisepõhiste menetlustega ning kohustuste kaotamine

kiirendab asjaajamist ja vähendab ka avaliku sektori asutuste töökoormust.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunik Merly Kiisler (5886 3904,

[email protected]) ja sama osakonna valdkonna juht Reena Osolin (5696 1361,

[email protected]). Eelnõu koostamisele aitasid kaasa Tiiu Valdmaa, Tiina Tubli, Taimo

Aren ja Enn Selgis MaRu-st. Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (5647 9235,

[email protected]). Keeleliselt on eelnõu toimetanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427,

[email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu 24. mai 2025. a

aluslepingu punktiga 224: „Ettevõtluse kasvuks vähendame halduskoormust ning lihtsustame

teenuseid ja regulatsioone“1.

Eelnõu panustab tegevuspõhise riigieelarve programmi „Biomajanduse programm 2026–2029“

tegevusse 5.3. “Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine“2 ning arengukava

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ tegevussuuna 4

„Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“3 eesmärgi täitmisesse.

1 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027 2 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2026-01/programm-2026-2029-biomajandus.pdf 3 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2021-09/poka-2030-taistekst.pdf

3

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) maaparandusseadus (RT I, 31.12.2025, 5);

2) keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 07.01.2026, 20);

3) veeseadus (RT I, 08.07.2025, 70).

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõus sätestatud muudatused tehakse eelkõige eesmärgiga:

1) parandada maaparandushoiu korraldamist;

2) vähendada riigiasustuse töökoormust ja tõhustada asjaajamist;

3) vähendada isikute halduskoormust.

Seaduseelnõu algatamise vajadus tuleneb kehtiva maaparandusseaduse rakendamisel ilmnenud

probleemidest, mis on seotud menetluste keerukuse ja ajamahukusega, ebaproportsionaalse

halduskoormusega kui ka avaliku sektori töökoormusega.

Eelnõule eelnes maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse4

(edaspidi VTK) koostamine. VTK-s kaardistati kehtiva maaparandusseaduse probleemid ja

pakuti välja võimalikud lahendusvariandid ning see esitati 12. juulil 2022. aastal

kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja

Keskkonnaministeeriumile.

Justiitsministeerium (praegune Justiits- ja Digiministeerium) ning Keskkonnaministeerium

(praegune Kliimaministeerium) kooskõlastasid VTK märkustega. Kuna Haridus- ja

Teadusministeerium Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi

Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt ettenähtud tähtaja jooksul VTK-d ei kooskõlastanud

ega jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, loeti see Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt

kooskõlastatuks.

Arvamuse esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, MTÜ Eesti Turbaliit, MTÜ

Eesti Erametsaliit, Eesti Maaparandajate Selts, MTÜ Eesti Veeinseneride Liit, Eesti

Keskkonnaühenduste Koda.

Eelnõu koostamisel töötati VTK kooskõlastamisel esitatud ettepanekud läbi ning võeti

asjakohased ettepanekud arvesse.

2.1 Eelnõukohase seadusega tehtavad VTK-st tulenevad muudatused

2.1.1 Maaparandusühistute asutamise regulatsiooni lihtsustamine (VTK-s p 9.2)

Muudatuse eesmärk on lihtsustada isikutel, kes omavad rohkem kuivendatud maad, ühistu

asutamist juba esimesel asutamiskoosolekul. Maaparandusühistut ei õnnestu tavaliselt

asutamiskoosolekul asutada ja see asutatakse korduvasutamiskoosolekul. Enamasti on ühistu

asutamisest huvitatud suuremad tootjad, kellele kuulub ka suur osa maaparandussüsteemist või

ühiseesvoolust ja seetõttu õnnestubki ühistu asutamine üldjuhul alles kolmandal ehk

korduvasutamiskoosolekul. Eelnõukohase seadusega muudetakse kehtivat regulatsiooni

4 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/05bdd9f8-766d-4cdf-bfb8-e1d07b3869fa

4

selliselt, et asutamiskoosolekule kohaldatakse kehtiva regulatsiooni korduvasutamiskoosoleku

asutamise tingimusi. Muudatus on vajalik, et maaparandusühistu asutamise, lõpetamise ja tema

tegevusega seotud nõuded muutuksid proportsionaalsemaks.

2.1.2 Maaparandussüsteemi lisavee juhtimise regulatsiooni täpsustamine (VTK-s p 9.4) Muudatuse eesmärk on täpsustada, keda saab käsitleda lisavett juhtiva isikuna ja millised on

lisavee juhtija kohustused eesvoolu korrashoiu tagamisel. MaaParS-i rakendamisel on tekitanud

probleeme ja mitmeti mõistmist väljaspool maaparandussüsteemi koondunud vee (edaspidi ka

lisavesi) maaparandussüsteemi rajatisse juhtimist puudutav regulatsioon. Eelnõukohase

seadusega määratletakse lisavett juhtiv isik, kelleks on MaaParS-i tähenduses avatud eesvoolu

või kuivenduskraavi lisavett juhtiva rajatise omanik. Muudatus on vajalik parema õigusselguse

tagamiseks selles, kes on lisavee juhtija ja millised on tema kohustused lisavee juhtimise korral.

2.1.3 Maaparandussüsteemi maa-alal kavandatavate tegevuste MaRu-ga (endine PTA)

kooskõlastamise optimeerimine (VTK-s p 9.5) Muudatuse eesmärk on vähendada nende kavandatavate tegevuste kooskõlastusi, mis

maaparandussüsteemi otseselt ei saa mõjutada. Eelnõukohase seadusega loobutakse

maakorraldustoimingute, maa sihtotstarbe muutmise ja kinnisasja kasutusotstarbe muutmise

kooskõlastamisest, mis on kaotanud oma algse eesmärgi ennetada maaparandussüsteeme

kahjustavat tegevust.

2.1.4 Maaparandussüsteemi ehitusloa menetlustähtaja pikendamine (VTK-s p 9.8)

Muudatuse eesmärk on võimaldada MaRu-l anda ehitusluba tähtaegselt ja kaasata

maaparandussüsteemi ehitusloa menetlusse kõik asjasesse puutuvad isikud.

Maaparandussüsteemi ehitusloa menetlustähtaeg oli 30 päeva. Metsakuivenduse

ehitusprojektidega hõlmatav maa-ala ulatub sadadesse hektaritesse. Projekti vastavuse

kontrollimine ning kõikide osapoolte kaasamine on ajamahukas. Isikute arv ulatub kümnetest

sadadeni, kusjuures kõikidel maaomanikel ei ole elektronposti aadressi rahvastikuregistris

märgitud. Eeltoodust tulenevalt on vajadus tähtaega muuta. Eelnõukohase seadusega

sätestatakse ehitusloa andmise või selle andmisest keeldumise tähtajaks kuni 60 päeva.

2.1.5 Maaparanduse väikesüsteemi ehituskava plaanile kantavate andmete lihtsustamine

(VTK-s p 9.9)

Muudatuse eesmärk on vähendada väikesüsteemi ehituskava plaanil andmeid, mis on ehitusloa

menetlemiseks ebavajalikud. Eelnõukohase seadusega loobutakse seetõttu nõudest kanda

väikesüsteemi ehituskava plaanile andmed kavandatava väikesüsteemi suubumiskohas suubla

põhja kõrgusarvu kohta. Muudatus on vajalik isikute halduskoormuse vähendamiseks.

2.1.6 Maaparanduse väikesüsteemi kasutusloa taotlemisel esitatavate dokumentide arvu

vähendamine (VTK-s p 9.11)

Muudatuse eesmärk on vähendada väikesüsteemi kasutusteatises (kehtiva maaparandusseaduse

kohaselt kasutusloa taotluses) selliseid dokumente ja nendes sisalduvad andmed, mis ei ole

otseselt vajalikud. Eelnõukohase seadusega loobutakse nõudest esitada väikesüsteemi

kasutusteatisega (kehtiva maaparandusseaduse kohaselt kasutusloa taotlusega) andmeid kaetud

tööde ja ehitusmaterjalide kohta. Muudatus on vajalik isikute halduskoormuse vähendamiseks.

2.1.7 Maaparandussüsteemide registri põhimääruse kehtestamise pädevuse andmine

valdkonna eest vastutavale ministrile (VTK-s p 9.13)

Muudatuse eesmärk on lihtsustada maaparandussüsteemide registri põhimääruses andmete

loetelude muutmist. Vajadus on andmete loetelusid kiiremini muuta ja ka arendusi kiiremini

kasutusele võtta. Eelnõukohase seadusega antakse maaparandussüsteemide registri

5

põhimääruse kehtestamise volitusnorm Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutavale

ministrile.

2.1.8 Maaparandushoiu nõuete täpsustamine (VTK-s p 9.14)

Muudatuse eesmärk on täpsustada maaparandushoiu nõudeid. Vajadus selleks tuleneb ekslikust

arusaamast, et üksnes maaparandushoiutöid tehes saab maaomanik maaparandussüsteemis

veevoolu takistada või kahjustada selle toimimist. Eelnõukohase seadusega sätestatakse, et ka

maaparandushoidu tegemata jättes ei tohi takistada maaparandussüsteemi toimimist ning

täpsustatakse, et maaparandushoiu kohustus lasub lisaks maaomanikule ka

maaparandusühistule tegevuskavas määratletud ulatuses.

2.1.9 Riigi poolt korras hoitavatel ühiseesvooludel uuendustööde korraldamine (VTK-s p

9.15)

Muudatuse eesmärk on lihtsustada riigi poolt korras hoitavatel ühiseesvooludel uuendustööde

korraldamist selliselt, et MaRu-l ei ole alati vaja riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu

uuendamiseks tellida uuendusprojekti. Muudatus on vajalik, et MaRu-l oleks võimalik säästa

nii projekteerimise hankeks kuluvat aega kui ka rahalisi vahendeid.

2.1.10 Maaharimine avatud eesvoolu kaitsevööndis (VTK-s p 9.16)

Muudatuse eesmärk on loobuda dubleerivast nõudest, mille kohaselt avatud eesvoolu

kaitsevööndis ei tohi harida maad lähemal kui üks meeter eesvoolu pervest. Sisult sarnane nõue

on sätestatud veeseaduses. Eelnõukohase seadusega tunnistatakse see nõue

maaparandusseaduses kehtetuks. Nõude dubleerimine ei ole kooskõlas õigusloome hea tavaga.

Kattuvad nõuded võivad tekitada sihtgrupile segadust. Seetõttu on vajadus

maaparandusseadusest see nõue välja jätta.

2.1.11 Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu kaitsevööndis koprajahi või kopra

väljapüügi lepingu nõudest loobumine (VTK-s p 9.17) Arvestades 08.06.2025 jõustunud jahiseaduse (edaspidi JahiS) muudatust5, mille kohaselt

korraldab Keskkonnaamet jahipidamist uluki tekitatud kahju vältimiseks, loobutakse koprajahi

korraldamise dubleerivast kohustusest maaparandusseaduses. Puudub vajadus seda

maaparandusseadusega täiendavalt reguleerida.

2.1.12 Maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise algatamise õiguse

täpsustamine (VTK-s p 9.18)

Muudatuse eesmärk on täpsustada, et kui maaparandussüsteemi omanik taotleb

maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemist, siis ta esitab MaRu-le

kasutusotstarbe lõppenuks lugemise taotluse. Alati ei pea kasutusotstarbe lõppenuks lugemist

taotlema maaomanik. Ka MaRu-l on võimalik MaaParS-i § 54 lõike 1 alusel õigus algatada

maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise menetlus. Kuna praktikas on

maaparandusseadust tõlgendades tekkinud arusaam, et MaRu saab maaparandussüsteemi

kasutusotstarbe lõppenuks lugemist algatada üksnes avaliku huvi esinemise korral, on

õigusselguse tagamiseks vajalik täpsustada ka MaaParS-i § 54. See tähendab, et MaRu saab

olukordades, kus ta on tuvastanud, et maaparandussüsteem on iganenud või lagunenud või muul

põhjusel kaotanud osa oma toimimisvõimest, algatada maaparandussüsteemi kasutusotstarbe

muutmise menetluse ka siis, kui avalik huvi puudub ja maaparandussüsteemi omanik ei ole

vastavat taotlust esitanud. Samuti on jäetud MaRu hinnata, millised kontrolltoiminguid ta teeb

kasutusotstarbe lõppenuks tegemise otsustamisel. Alati ei ole vajalik kohapealne kontroll.

5 Jahiseadus RT I, 29.05.2025, 1 § 23 lõige 4 punkt 3

6

2.1.13 Maaparandushoiukavade koostamisest loobumine (VTK-s p 9.19)

Vesikonna maaparandushoiukava on mahukas dokument, mis ei ole pikaajalise

planeerimisdokumendina täitnud oma eesmärki. Maaparandushoiutöid ei ole võimalik

pikaaegselt planeerida. Eelnõukohase seadusega loobutakse eeltoodust tulenevalt

maaparandushoiukavade koostamisest.

2.1.14 Kallasraja tõkestamiseks nõusoleku andmine (VTK-s p 9.21)

Muudatuse eesmärk on luua õigusselgus, kes annab kalda omanikule või valdajale nõusoleku

kallasraja tõkestamiseks. Kehtiva KeÜS kohaselt saavad kalda omanikule või valdajale anda

kallasraja tõkestamiseks nõusoleku nii kohaliku omavalitsuse üksus kui ka MaRu. MaRu-l

puudub nõusoleku andmiseks vajadus. Eelnõukohase seadusega muudetakse eeltoodust

tulenevalt KeÜS-i selliselt, et kallasraja tõkestamiseks annab nõusoleku üksnes kohaliku

omavalitsuse üksus.

2.2 Eelnõu koostamisel lisandunud muudatused

2.2.1 Keskkonna kaitseks meetme rakendamise vajaduse määramine ja projekteerimise

eesmärgi kirjelduse kohustuse sätestamine maaparandussüsteemi

projekteerimistingimustega

Muudatuste eesmärk on kaitsta looduskeskkonda ja lihtsustada asjaajamist.

Maaparandussüsteemi projekteerimistingimustega keskkonna kaitseks meetme rakendamise

vajaduse määramisel tagatakse, et ehitusprojekt sisaldab keskkonnameedet, mis omakorda aitab

kaitsta looduskeskkonda maaparandussüsteemi ehitamisega kaasneva mõju eest.

Projekteerimistingimuste taotluses aitab eesmärgi kirjeldus tõhustada asjaajamist. Eesmärgi

kirjelduseta on MaRu ametnikul keeruline projekteerimistingimuste andmise üle otsustada,

mistõttu on sellisel juhul järgnenud MaRu ametniku ja taotleja vaheline suhtlus, kus selgitatakse

välja projekteerimistingimuste taotlemise eesmärk.

2.2.2 Maaparandussüsteemi ehitusloa taotluse asendamine ehitusteatisega ja kasutusloa

taotluse asendamine kasutusteatisega

Muudatuse eesmärk on vähendada isikute halduskoormust ja riigiasustuse töökoormust ning

tõhustada asjaajamist. Muudatuse vajaduse on tinginud liigne ja ebamõistlik bürokraatia ehitus-

ja kasutuslubade taotlemisel ning liigne töökoormus nende menetlemisel. Ehitusluba

asendatakse ehitamisest teavitamisega ning kasutusluba kasutamisest teavitamisega. Teatud

juhtudel läheb teavitamine siiski üle loamenetluseks Menetlus on kiirem ja seetõttu väiksema

halduskoormusega isikutele ning vähendab ka MaRu töökoormust, sest loa andmine ei ole alati

vajalik.

2.2.3 Maaparandussüsteemi üksikrajatise ja väikesüsteemi, millele asukohast tulenevalt

ei ole avalik-õiguslikke kitsendusi, ehitamiseks nõuete lihtsustamine

Muudatuse eesmärk on vähendada isikute halduskoormust ja riigiasustuse töökoormust ning

tõhustada asjaajamist. Muudatus on tingitud vajadusest üksikrajatiste ja väikesüsteemide

ehitamise nõudeid lihtsustada, sh vähendada esitatavate dokumentide arvu. Üksikrajatis on

eraldiseisev olemasoleva maaparandussüsteemi rajatis, välja arvatud eesvool ja

drenaažisüsteemi kuuluv rajatis ning polderkuivendussüsteemil asuv kaitsetamm ja

pumbajaam. Selliste üksikrajatiste, mis asuvad olemasoleval maaparandussüsteemil, selle maa-

alal või eesvoolul, millised ei mõjuta oluliselt maaparandussüsteemi toimimist, ehitamisega

seotud nõudeid on lihtsustatud selliselt, et nende rajamise kohta tuleb esitada üksnes

7

kasutusteatis ja ehitusdokumendid. Näiteks kuivenduskraavil paiknev truup saab mõjutada

maaparandussüsteemi toimivust vaid sellest kuivenduskraavist ülesvoolu asuval maa-alal. Kui

sellise truubi ehitamisel läheb midagi valesti, siis mõju teistele isikutele on suhteliselt väike.

Teatud üksikrajatiste puhul (eesvoolul paiknev truup, keskkonnakaitseks vajalik rajatis,

regulaatorkaev ja maaparandussüsteemi teenindav tee) on vajalik küll ehitusteatis, kuid

ehitusprojekti asemel on nõutud ehituskava, mis on sisuliselt lihtsustatud ehitusprojekt.

Väikesüsteemi, millele ei ole asukohast tulenevalt seatud avalik-õiguslikke kitsendusi,

ehitamisel tuleb samuti esitada üksnes kasutusteatis ja ehitusdokumendid.

2.2.4 Väikesüsteemi määratluse lihtsustamine ja väikesüsteemil maaparandussüsteemi

mõjutava muu tegevusega alustamiseks nõusoleku saamise nõude üksnes väikesüsteemi

eesvoolu kaitsevööndi suhtes kehtestamine

Muudatuse eesmärk on tõhustada asjaajamist ning lihtsustada termini „väikesüsteem“ sisu.

Muudatuse kohaselt määratletakse väikesüsteem üksnes selle maa-ala pindala järgi (kuni 50

hektarit). Kehtivas maaparandusseaduses tulenes väiksesüsteemi määratlus selle pindala

suurusest ja sellest, et see paikneb ühel kinnisasjal või ühe omaniku mitmetel kinnisasjadel.

Süsteemi määratlemine ajas muutuvate parameetrite järgi ei taga isikutele piisavat selgust,

millisel ajahetkel on tegemist väikesüsteemiga ja millal mitte. Omanike arvu vähenedes võib

maaparandussüsteem liigituda väikesüsteemiks ja omanike arvu suurenedes vastupidi,

väikesüsteem „suureks“ süsteemiks. Seetõttu ei ole ka selge, millised nõuded süsteemile

kohalduvad. Seoses sellega, et väikesüsteem võib kuuluda mitmele omanikule, kavandatakse

eelnõukohase seadusega eesvoolu kaitsevööndis maaparandussüsteemi mõjutavast muust

tegevusest teatamise kohustus, et tagada väiksesüsteemist koondatud vee äravool kõikide

maaomanike maalt. Väikesüsteemi reguleerival võrgul sarnaselt kehtiva

maaparandusseadusega maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega alustamiseks

nõusoleku saamise nõuet ei ole.

2.2.5 Väikesüsteemile, millele asukohast tulenevalt kehtivad avalik-õiguslikud

kitsendused, projekteerimistingimuste vajalikkuse sätestamine

Muudatuse eesmärk on tagada nende väärtustega, näiteks keskkond ja muinsuskaitse,

arvestamine, mille kaitseks avalik-õiguslikud kitsendused on seatud. Väikesüsteemi, millele

asukohast tulenevalt on seatud avalik-õiguslikud kitsendused, ehitamiseks tuleb taotleda

projekteerimistingimused selleks, et oleks tagatud kavandatava tegevuse kooskõlastamine

erinevate asjaomaste asutuste ja isikutega võimalikult varajases staadiumis, kus asjast huvitatud

asutus või isik saab anda kooskõlastamisel tingimusi või esitada arvamust kavandatava

tegevuse kohta. Sellisel juhul on tagatud juba projektlahenduses nende tingimustega

arvestamine. Eeltoodust tulenevalt on vaja maaparandusseadust muuta.

2.2.6 Maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis või eesvoolu kaitselõigul

muu tegevuse kavandamisel varasema loamenetluse asendamine teatisega

Muudatuse eesmärk on vähendada isikute halduskoormust ja riigiasustuse töökoormust ning

tõhustada asjaajamist. Muudatuse vajaduse on tinginud liigne ja ebamõistlik bürokraatia MaRu-

lt muuks tegevuseks loa taotlemisel ning liigne töökoormus nende lubade menetlemisel. Muu

tegevuse kooskõlastamise põhimõtteid ei muudeta, kuid kehtiva regulatsiooni muu tegevuse

lubamine MaRu loa alusel asendatakse maaparandussüsteemi mõjutavast muust tegevusest

teavitamise kohustusega. Sarnaselt ehitususeadustiku kohase ehitusteatise esitamisega on

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatise esitamisel isikul õigus teatud

ooteperioodi möödumisel alustada teatises kirjeldatud maaparandussüsteemi toimimist

8

mõjutava muu tegevusega. Kui maaparandussüsteemi mõjutav muu tegevus kahjustab

maaparandussüsteemi või takistab selle toimimist ja hoiutöö tegemist, selle tegevusega seoses

on vaja teha muudatusi või maaparandussüsteem rekonstrueerida või uuendada, teavitab MaRu

sellest maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse teatise esitajat.

2.2.7 Maaparandusseaduses kasutatavate terminite täpsustamine

Muudatuste eesmärk on tagada õigusselgus. Maaparandusseaduses kasutatavate terminite

ebaühtlane tõlgendamine on tekitanud praktikas segadust ja õiguslikku ebakindlust, mistõttu

on vajalik maaparandusseadust muuta.

2.3 Eelnõu erinevused VTK-st

2.3.1 Maaparandussüsteemide ühiseesvoolude maaparandushoius osalemise kohustus

(VTK-s p 9.1)

Eelnõu koostamisel jõuti seisukohale, et VTK-s pakutud lahendus, kus ühiseesvoolu

hoiukohustuse võib võtta omaalgatuslikult enda kanda mõni ettevõtja, küsides eesvoolu

omanikelt selle eest tasu, ei ole vajalik. Juba täna on sellisel ettevõtjal, kes on huvitatud

ühiseesvoolu hoiukohustuse enda kanda võtmisest, võimalus seda teha, sõlmides kõikide

maaomanikega vastavad kokkulepped või moodustades maaparandusühistu, kus ühiseesvoolu

ühishoiuks maaparandusühistu asutamiseks on vajalik vaid üle poole eesvoolu omanike

nõusolek. Ühiseesvoolu hoiukohustuse enda kanda võtmisest ollakse huvitatud, kui see protsess

on võimalikult lihtne ja kui hoiutööde üldpõhimõtted on arusaadavalt reguleeritud.

Ühiseesvoolu korrashoiu tagamise eesmärgil täpsustatakse eelnõukohase seadusega, et

maaparandussüsteemi ühiseesvoolu korrashoidu korraldavad maaparandussüsteemi omanikud

omavahelise kokkuleppe alusel. Maaparandussüsteemi hoiukohustus on maaomanikul, kelle

kinnisasjal maaparandussüsteem asub. Maaparandussüsteem koosneb erinevatest rajatistest,

eelkõige reguleerivast võrgust ja eesvoolust. Reguleeriv võrk on üks olulisemaid

maaparandussüsteemi rajatisi, mille piires ja kaudu toimub vahetult maa viljelusväärtuse

suurendamine kas kuivendamise, niisutamise või veerežiimi kahepoolse reguleerimise teel.

Eesvool tagab liigvee äravoolu reguleerivast võrgust. Seega sõltub eesvoolu seisukorrast kogu

reguleeriva võrgu toimimine. Eesvool on üksnes maaparandussüsteemi reguleerivat võrku

teenindav rajatis ja eelkõige vajalik reguleeriva võrgu omanikule. Ühiseesvool on eesvool,

mille veeseisust sõltub mitme omaniku kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi

nõuetekohane toimimine. Ühiseesvoolude hoiutöid on kõige ratsionaalsem korraldada ja teha

maaparandussüsteemi omanikel ühiselt. Eeltoodust tulenevalt on vaja eelnõukohase seadusega

teha muudatus, mille kohaselt ühiseesvoolu korrashoidu peavad maaparandussüsteemi

omanikud korraldama ühiselt. See tähendab, et ka reguleeriva võrgu omanik osaleb selle

maaparandussüsteemi ühiseesvoolu korrashoiu korraldamisel isegi siis, kui ühiseesvool ei asu

tema kinnisasjal. Ühiseesvoolu korrashoidu tehakse eelkõige reguleeriva võrgu omaniku

huvides. Muudatus annab selgema arusaama nii ühiseesvoolu omanikule kui ka reguleeriva

võrgu omanikule, et ühiseesvoolu korrashoidu tuleb ühiselt korraldada, kuna sellest sõltub kogu

maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. Ühiseesvoolu hoiukohustuse täitjal on

võimalus sõlmida maaparandushoius osalemise kokkuleppeid teiste maaparandussüsteemi

omanikega. Täna, kui maaparandusühistut ei ole moodustatud, peab ühiseesvoolu omanik ise

korraldama ühiseesvoolu korrashoidu. Muudatus annab kindlama võimaluse ühieesvoolu

korrashoiuks ja selle tingimustes kokkulepete sõlmimiseks ka nende maaparandussüsteemi

omanikega, kelle maal ühiseesvool ei asu. VTK-s kavandatud ühiseesvoolu hoiukohustuses

osalevate isikute hoiukulude suuruse määramiseks valdkonna eest vastutavale ministrile

volitusnormi sätestamine ei ole meie hinnangul otstarbekas. Kui aga ühiseesvoolu ühishoiu

korraldamisest on huvitatud üle poole eesvoolu omanikest, siis sellisel juhul saab moodustada

9

maaparandusühistu kehtiva maaparandusseaduse 7. peatükis sätestatu kohaselt ja vajadust seda

täiendavalt reguleerida ei ole.

2.3.2 Maaparandusühistu tegevuspiirkonna laiendamine (VTK-s p 9.3)

Eelnõu koostamisel analüüsiti võimalust välja töötada ühistu tegevuspiirkonna laiendamise

võimaldamiseks lihtsam regulatsioon, mis võimaldaks ühistu tegevuspiirkonda

maaparandussüsteemide omanike tahtel laiendada. Jõuti järeldusele, et arvestada tuleb kõikide

maaomanike tahtega – nii nende, kes soovivad olemasoleva ühistuga liituda kui ka nendega,

kes seda ei soovi. Leiti, et täiendava regulatsiooni kehtestamine ei ole siiski vajalik. Kehtiv

maaparandusseadus võimaldab ühistutel liituda ning seeläbi tegevuspiirkonda laiendada.

2.3.3 Maaparandussüsteemide registrisse seni kandmata maaparandussüsteemidele

kasutusloa antuks lugemine (VTK-s p 9.6)

Olemasoleva ja peamiselt metsamaal paikneva enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud

kuivendussüsteemi registrisse kandmine on juba lahendatud varasema maaparandusseaduse

muudatusega (RT I, 31.12.2025, 5) selliselt, et registrisse kandmise järgselt ei teki omanikele

täiendavaid kohustusi (v.a süsteemi rekonstrueerimise korral). Registrisse kandmiseks ei ole

vaja nimetatud maaparandussüsteemi eelnevalt rekonstrueerida. MaRu kannab

kuivendussüsteemid registrisse selliselt, et süsteemile eesvoolu ei määrata. Sellise süsteemi

rekonstrueerimise korral tuleb aga taotleda kõik maaparandussüsteemi ehitamiseks vajalikud

load – projekteerimistingimused, esitada ehitusteatis ja kasutusteatis. Loamenetlusega on

tagatud kõigi asutuste ja isikute kaasamine, kelle pädevusse see kuulub või kelle huve

rekonstrueerimine võib mõjutada.

Kui maaparandussüsteem on ehitatud enne 2003. aasta 1. juulit ja on maaparandussüsteemide

registrisse kandmata ning veejuhtmete võrk ei paikne peamiselt metsamaa kõlvikuna

maakatastrisse kantud metsamaal, siis tuleb selle süsteemi registrisse kandmiseks lähtuda enne

nimetatud seaduse muudatuste jõustumist kehtinud loamenetlusest.

2.3.4 Maaparandussüsteemi kuuluva üksikrajatise ehitamiseks ehitusteatise ja

kasutusteatise regulatsioon (VTK-s p 9.7)

Bürokraatia vähendamise eesmärgil lihtsustatakse eelnõukohase seadusega

maaparandussüsteemi ehitusõigust puudutavaid norme, kus mitte üksnes üksikrajatise (nagu

VTK-s oli toodud), vaid mistahes ehitamise kavatsuse korral esitatakse MaRu-le ehitusteatis,

mitte ehitusloa taotlus. Lisaks võib väiksema mõjuga üksikrajatisi rajada ka ehitamisest

teavitamata. Sarnaselt ehitamisega ei ole ka ehitise kasutusele võtmiseks vaja luba taotleda,

vaid selleks tuleb esitada üksnes kasutusteatis ja ehitusdokumendid. Kasutusteatis tuleb esitada

kõikidel juhtudel ehk ka nende üksikrajatiste kasutamiseks, mille ehitamiseks ei olnud vaja

ehitusteatist esitada. Muudatuse vajaduse on tinginud liigne ja ebamõistlik bürokraatia ehitus-

ja kasutuslubade taotlemisel ning liigne töökoormus nende menetlemisel.

2.3.5 Omanikujärelevalve tõhustamine (VTK-s p 9.10)

Eelnõu koostamise käigus otsustati maaparandusseaduses omanikujärelevalvet puudutavas

regulatsioonis muudatusi mitte teha ja loobuti omanikujärelevalve nõuete täiendavast

reguleerimisest. Omanikujärelevalvet aitab tõhustada, kui omanik ise on teadlikum ja

nõudlikum ning lisab näiteks omanikujärelevalve tegemise lepingusse nõude koostada

omanikujärelevalve protseduuride programm või kava, mis sisaldab kontrollimise ning

puudustest teavitamise ja kõrvaldamise protseduuride kirjeldusi. VTK-s pakutud

omanikujärelevalve tõhustamise lahendus, ehitustööde päeviku pidamise nõue digikeskkonnas,

10

jäeti kõrvale, sest peamine on omaniku ja omanikujärelevalve tegija omavaheline kokkulepe,

millesse riik ei pea sekkuma.

2.3.6 Vastutava spetsialisti nõuete täpsustamine (VTK-s p 9.12)

VTK lahendus oli pikendada vastutava spetsialisti täienduskoolituse läbimise aega ning lubada

kutseregistris diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutset omaval isikul tegutseda vastutava

spetsialistina täienduskoolitust läbimata. Täienduskoolituse nõudest loobuti varasema

maaparandusseaduse muudatusega (RT I, 31.12.2025, 5). Eelnõukohase seadusega

täpsustatakse vastutava spetsialisti töökogemusele esitatavaid nõudeid selliselt, et see peab

olema omandatud viimase 15 aasta jooksul. Vastutav spetsialist vastutab maaparandusalal

tegutsevas ettevõttes asjaomasel alal ka nende töötajate töö eest, kes ei ole vastutavad

spetsialistid. Suuremal või vähemal määral muutuvad aja jooksul nii

ehitusmaterjalid, -masinad, projekteerimisnormid kui ka seadusandlus. Seetõttu on vastutava

spetsialistina tööd alustades eriti oluline toetuda töökogemusele, mis jääb vahetult vastutava

spetsialistina tegutsema hakkamisele eelnevasse 15 aastasesse ajavahemikku. Eeltoodus

tulenevalt on vajadus maaparandusseadust muuta.

2.3.7 PTA korraldatavatest maaparandussüsteemi ülevaatustest omanike teavitamine

(VTK-s p 9.20) VTK-s kavandatud muudatust, kus MaRu avaldab Ametlikes Teadaannetes andmed kinnisasja

ülevaatamise aja ja koha kohta, ei peetud siiski vajalikuks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse maaparandusseadust, §-ga 2

keskkonnaseadustiku üldosa seadust, §-ga 3 veeseadust ning §-ga 4 riigilõivuseadust.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse maaparandusseadust.

3.1 Üksiku veejuhtmega seotud muudatus

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse MaaParS-i § 4 lõike 1 sõnastust. Muudatusega tagatakse

õigusselgus maaparandussüsteemi termini osas ja selle kohaselt ei moodusta üksik veejuhe

(kraav) maaparandussüsteemi reguleerivat võrku. Üldjuhul moodustab maaparandussüsteemi

reguleeriva võrgu mitu veejuhet. Kehtivas maaparandusseaduses loodi erisus selliselt, et teatud

olukordades saab ka üksikut veejuhet lugeda maaparandussüsteemi reguleerivaks võrguks.

Erisus oli pinnavormide eripärast tulenevalt mõeldud rakendamiseks eelkõige Lõuna-Eestile

omases kuppelmaastikus, kus suure kõrguste vahe tõttu ei ole sisulist vajadust

kuivenduskraavile külgnevaid (paralleelseid) kraave rajada. Praktikas on selliste üksikute

veejuhtmete maaparandussüsteemi reguleeriva võrguna käsitamine tekitanud probleeme, sest

puudub üheselt mõistetavus, millal saab erisust rakendada ja millal mitte. Meie andmetel on

maaparandussüsteemide registrisse kantud maaparandussüsteemina ca 25

maaparandussüsteemi, mille reguleeriv võrk koosneb ühest veejuhtmest. Praktilist ega loogilist

vajadust lugeda üksikut kraavi maaparandussüsteemi reguleerivaks võrguks ei ole. Sarnasuse

võib tuua näiteks erateedega. Eratee, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, ei pea olema

kantud teeregistrisse. Kõik teed ja teemaad kuivendavad rajatised, näiteks tee-, sademevee- ja

piirdekraavid, ei ole ega peagi olema kantud maaparandussüsteemide registrisse, kuna need ei

ole sisult ehk MaaParS-i § 2 eesmärgiga seotud maaparandussüsteemid.

Maaparandussüsteemina maaparandussüsteemide registrisse kantud maaparandussüsteemid,

mille reguleeriv võrk koosneb üksikust veejuhtmest loetakse pärast eelnõukohase seaduse

jõustumist maaparandussüsteemiks (neile kohalduvad maaparandusseadusest tulenevad

11

nõuded) seni, kuni veejuhtme omanik ei ole taotlenud sellise maaparandussüsteemi andmete

registrist kustutamist.

3.2 Maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud muudatused

Ehitamise ja kasutamisega seotud muudatused jagunevad tinglikult kuueks:

1. Ehitustegevuse kohustuslikust loa taotlemisest loobumine ja selle asendamine ehitamisest

ja kasutamisest teatamisega.

2. Väikesüsteemi, millele asukohast tulenevalt on seatud avalik-õiguslikud kitsendused, projekteerimistingimuste taotlemise vajalikkus.

3. Üksikrajatise ning väikesüsteemi, millele asukohast tulenevalt ei ole avalik-õiguslikke

kitsendusi, ehitamine ehitusteatise ja ehituskava või üksnes kasutusteatise alusel.

4. Teatistega esitatavate andmete loetelude ühtlustamine.

5. Maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi ehitamist reguleerivate sätete koondamine.

6. Muud selle teemaga seotud üksikmuudatused, mille vajadus on tekkinud

maaparandusseaduse rakendamise käigus.

Kehtiva maaparandusseaduse kohaselt tuleb maaparandussüsteemi ehitamiseks taotleda

projekteerimistingimused, ehitusluba ja kasutusluba. Eestis on põllumajanduslikuks kasutuseks

ja metsa majandamiseks sobilikud alad kuivendatud, mistõttu tänapäeval uusi

maaparandussüsteeme üldjuhul ei rajata ning tehakse peamiselt hoiutöid ja rekonstrueeritakse.

Maaparandussüsteemi rekonstrueerimine on samuti ehitamine. Enamasti vajavad

rekonstrueerimist mõned üksikud rajatised: drenaažikaevud, suudmed, truubid või eesvoolud.

Eelnõuga kavandatakse lihtsustada ehitus- ja loamenetlust ning lisaks üksikrajatiste rajamist ja

rekonstrueerimist (vt ka tabel 1).

Ehitus- ja kasutusteatis

Eelnõukohase seadusega asendatakse ehitusloa taotlus ehitamisest teavitamisega ning

kasutusloa taotlus kasutamisest teavitamisega. Teatud juhtudel läheb teavitamine üle

loamenetluseks.

Sarnaselt ehitusseadustikule (edaspidi ka EhS)6 on ehitusteatise esitamisel isikul õigus teatud

ooteperioodi möödumisel alustada ehitusteatises kirjeldatud ehitise ehitamisega.

Haldusorganile on antud õigus kontrolli tulemusena viia läbi põhjalikum menetlus – nt on vaja

ehitusprojekt teatud nõuetega vastavusse viia enne, kui ehitamisega saab alustada. Ehitusteatise

esitamine annab isikule õiguse alustada ehitamisega pärast 30 päeva möödumist ehitusteatise

esitamisest. Kolmekümne päevane puhveraeg on vajalik, et mh kindlaks teha, kas ehitis vastab

ehitisele ja ehitamisele esitatavate nõuetele, kas on vaja teatis kooskõlastada teiste asutustega,

mis võib kaasa tuua nende poolt lisatingimuste esitamise, ning et kontrollida ega ei esine ühtegi

loa andmisest keeldumise alust. Tuleb rõhutada, et eelnõukohase seadusega tehtavad

muudatused erinevad ehitusseadustikust selle poolest, et kui ehitusseadustikus on ehitised

jaotatud ehitusloakohustuslikeks ja ehitusteatise kohustuslikeks (kasutusloa ja kasutusteatise

kohustuslikeks) ning taotlejal tuleb esitada vastavalt kas ehitusloa taotlus või ehitusteatis

(kasutusloa taotlus või kasutusteatis), siis eelnõukohase seaduse muudatuse järgselt

maaparanduse ehitusloa (kasutusloa) taotlust ei ole vaja enam esitada. Teatud juhtudel tuleb

esitada ehitusteatis ja teatud juhtudel ei ole vaja ka seda esitada. Kasutusteatis tuleb alati esitada.

Loataotluse esitamise asendamine teatise esitamisega vähendab halduskoormust isikutele ja

MaRu töökoormust. Maaparandussüsteemi ehitamisega seotud menetluste eesmärk on eelkõige

6 Ehitusseadustik seletuskiri § 35 lõike 1 selgitus (lk 67 teine lõik).

12

maaparandussüsteemi toimimise tagamine ning seeläbi teiste isikute õiguste ja vara

kahjustamise vältimine. Seda eesmärki saab täita ka kõiki vähem koormavate lahendustega.

Samad põhimõtted kehtivad ka kasutusloa asendamisel kasutusteatisega.

Nimetatud muudatused on seotud MaaParS-i §-s 201 ja §-s 301 kavandatud muudatustega.

Projekteerimistingimused

Erinevalt kehtivast regulatsioonist tuleb eelnõu kohaselt taotleda projekteerimistingimused

väikesüsteemi ehitamiseks, millel asukohast tulenevalt on avalik-õiguslikud kitsendused.

Muudatus on vajalik selleks, et oleks tagatud nende väärtuste kaitse, mille kaitseks avalik-

õiguslikud kitsendused seati (näiteks keskkond), ja vajaduse korral kavandatava tegevuse

kooskõlastamine võimalikult varajases staadiumis, kus asjast huvitatud asutus või isik saab

anda kooskõlastamisel tingimusi või esitada arvamust kavandatava tegevuse kohta. Sellisel

juhul on tagatud juba projektlahenduses nende tingimustega arvestamine. Kui alal, kus

väikesüsteemi ehitamist kavandatakse, avalik-õiguslikud kitsendused puuduvad, siis ei ole

väikesüsteemi ehitamiseks projekteerimistingimusi endiselt nõutud.

Samas on kavandatud muudatus üksikrajatise ehitamise lihtsustamiseks. Muudatuse kohaselt

võib üksikrajatise ehitada ilma projekteerimistingimusteta. Muudatusega vähendatakse

halduskoormust isikutele ja MaRu töökoormust ning samas ei kaasne sellega olulisi riske

maaparandussüsteemi toimivusele. Näiteks eesvoolul asuva truubi ehitamiseks on kehtiva

regulatsiooni kohaselt vajalik ehitusluba ja sellega kaasnevalt ka projekteerimistingimused.

Selline truup saab mõjutada maaparandussüsteemi toimimist. Kui siiski peaks projektis olema

puudusi, siis saab MaRu sekkuda ehitusteatise esitamisel. Truubi rekonstrueerimise projekti

peab koostama maaparanduse alal tegutsev ettevõtja, kes on oma ala asjatundja ning

nõuetekohane ehitamine on sellega tagatud.

Nimetatud muudatused on seotud MaaParS-i §-s 12 kavandatud muudatustega.

Üksikrajatis

Lisaks üksikrajatise projekteerimistingimuste nõudest loobumisele on lihtsustatud nõudeid

selliste üksikrajatiste ehitamiseks, mis ei mõjuta oluliselt maaparandussüsteemi toimimist.

MaaParS-i § 8 lõike 2 kohaselt on maaparandussüsteemi rekonstrueerimine olemasoleva

maaparandussüsteemi plaanilahenduse, kuivendus- või niisutusviisi või ehitise konstruktsiooni

oluline muutmine, sealhulgas avatud eesvoolu asendamine kollektoreesvooluga, või ehitise

tehnoloogiline ümberseadistamine. Kehtiva maaparandusseaduse kohaselt rekonstrueerimiseks

on vajalik ehitusluba. Nõue on seatud eesmärgiga tagada, et rekonstrueeritav

maaparandussüsteem jääks pärast rekonstrueerimist toimima nõuetekohaselt. Mõned

olemasoleva maaparandussüsteemi üksikrajatised, näiteks kuivenduskraavil paiknev truup ei

saa mõjutada maaparandussüsteemi kui terviku toimimist sellisel määral, et oleks põhjendatud

suuremahuline loamenetlus. Kõikide üksikrajatiste ehitamine ei ole alati nii suure riskiga

tegevus, et selleks oleks vaja täiemahulist projekti ning maaparanduse alal tegutsevate

ettevõtjate registrisse (edaspidi ka MATER) kantud projekteerijat ja ehitajat. Samuti ei pea

üksikrajatise projekt vastama kõikidele maaeluministri 25. veebruari 2019. a määruses nr 14

„Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded“ esitatud nõuetele. Seetõttu on kavandatud

muudatus, mille kohaselt võib eelnõu § 201 lõikes 6 loetletud üksikrajatisi ehitada

projekteerimistingimusi taotlemata ja ehitusteatise ning ehituskava alusel. Ülejäänud

üksikrajatiste rajamiseks ei ole vaja esitada ehitusteatist ega ehituskava, vaid esitatakse

kasutusteatis koos ehitusdokumentidega (vt tabel1).

Muudatuse kohaselt tuleb näiteks eesvoolul paikneva truubi rajamiseks esitada ehituskava,

mille on koostanud isik, kes vastab vastutava spetsialisti nõuetele, kuid kes ei pea olema

13

esitanud majandustegevuse teadet vastaval alal tegutsemiseks.. Kuivenduskraavil paikneva

truubi võib rajada ilma ehitamisest teavitamata, kuid üksiku kraavi rajamist väljaspool

maaparandussüsteemi maa-ala ei saa käsitleda üksikrajatise rajamisena, sest sellega suureneb

maaparandussüsteemi maa-ala, mis on maaparandussüsteemi oluline muutmine ehk tegemist

on maaparandussüsteemi rekonstrueerimisega ja selleks on vaja taotleda

projekteerimistingimused ning esitada ehitus- ja kasutusteatis.

Vajaduse korral saab MaRu ehitusteatiseta ehitatava üksikrajatise, näiteks kuivenduskraavil

asuva truubi puhul sekkuda kasutusteatise saamise järgselt 30 päeva jooksul.

Nimetatud muudatused on seotud MaaParS-i § 4, § 9 lõikes 1, § 10 lõikes 21, §-s 12, §-s 161, §-

s 201, §-s 23, § 30 lõikes 8 ja §-s 301 kavandatud muudatustega.

Teatistega esitatavate andmete loetelude ühtlustamine

Teatistega esitatavate andmete loetelu ühtlustamise eesmärk on parem andmete jälgitavus.

Kehtivas MaaParS-i regulatsioonis on erinevates ehitamise etappides erinevate lubade

taotlemisel ja lubade andmisel korduvad andmete loetelud ja need on grupeeritud erinevates

paragrahvides erinevalt, mistõttu on keeruline esitatavate andmete üle ülevaadet saada. Seaduse

muudatusega esitatakse teatistega seotud andmete loetelud selliselt, et andmeid ei ole vaja

uuesti loetleda ja nendele saab viidata.

Nimetatud muudatused on seotud MaaParS-i § 12 lõikes 3, § 13 lõikes 3, § 23 lõikes 2, § 301

lõikes 3 ja 311 lõikes 2 kavandatud muudatustega.

Maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi ehitamist reguleerivate sätete koondamine Maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi ehitamiseks kehtivad peamiselt samad nõuded,

kusjuures väikesüsteemil on nõudeid vähem. Kehtivas regulatsioonis on osasid väikesüsteemi

ehitamiseks esitatavad nõudeid käsitletud eraldi paragrahvides ja osasid nõudeid koos

maaparandussüsteemi ehitamise nõuetega. Nõuete dubleerimise vähendamiseks käsitatakse

eelnõukohases seaduses maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi ehitamist koos samas

paragrahvis. Kui väikesüsteemile või üksikrajatisele on nõuetes erisusi, siis on need seaduses

iga konkreetse paragrahvi sätetes sätestatud (vt ka § 81 selgitusi).

Nimetatud muudatused on seotud MaaParS-i 2. peatükis kavandatavate muudatustega.

Tabel 1 Ehitamiseks vajalike taotluste ja teatiste vajalikkus maaparandussüsteemi,

väikesüsteemi ja üksikrajatise ehitamisel.

Uue rajamine ja

rekonstrueerimine EHITAMINE KASUTAMINE

Maaparandussüsteem

 suur süsteem

Projekteerimistingimused ehitusteatis ja

ehitusprojekt MATER

Kasutusteatis ja

ehitusdokumendid

MATER

omanikujärelevalve

 väikesüsteem

Projekteerimistingimused ehitusteatis ja

Ehituskava

Kasutusteatis ja

ehitusdokumendid

 väikesüsteem avalik-

õiguslike kitsendusteta alal Puudub

Kasutusteatis ja

ehitusdokumendid

14

Üksikrajatis7

 eesvoolul paiknev truup

Ehitusteatis ja

ehituskava vastutav spetsialist8

Kasutusteatis ja

ehitusdokumendid

vastutav spetsialist

omanikujärelevalve

 keskkonnakaitseks vajalik

rajatis

 regulaatorkaev

 maaparandussüsteemi

teenindav tee

 muu üksikrajatis

(v.a eesvool ja

drenaažisüsteemi kuuluv

rajatis ning

polderkuivendussüsteemi

kaitsetamm ja pumbajaam9)

Puudub

Kasutusteatis ja

ehitusdokumendid

Üksikrajatis väikesüsteemil10

 Kõik üksikrajatised (v.a

eesvool, drenaažisüsteemi

kuuluv rajatis ning

polderkuivendussüsteemi

kaitsetamm ja pumbajaam11)

Puudub

Kasutusteatis ja

ehitusdokumendid

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse MaaPars-i § 3 lõikega 11. Kehtiva MaaParS-i kohaselt on

väikesüsteem maaparandussüsteem, mis paikneb ühel kinnisasjal või ühe omaniku mitmel

kinnisasjal ja mille maa-ala suurus ei ületa 50 hektarit. Seetõttu oli väikesüsteemide arv muutuv,

sest neid oli keeruline määratleda ja nende olenevus omandist tegi selliste süsteemide

määratlemise keeruliseks ja nõuete rakendamise tihtipeale kontrollimatuks. Samuti on eelnõu

eesmärk vähendada bürokraatiat. Sellest tulenevalt on eelnõus tehtud lihtsustus ehk

väikesüsteem ei pea enam olema ühe maaomaniku kinnisasjadel ehk väikesüsteemi määratlus

ei sõltu maaomandist. Kavandatud regulatsioon suurendab väikesüsteemide osakaalu kõikidest

maaparandussüsteemidest märgatavalt (55% maaparandussüsteemide koguarvust ja 11%

maaparandussüsteemide kogupindalast). Muudatuse eesmärk on luua selgust ning vähendada

sõltuvust omandist, mis on muutuv. Lisaks väheneb väikesüsteemi määratlemisega kaasnenud

bürokraatia ning samas suureneb maaomanike vastutus. Selline kuni 50 hektari suuruse maa-

alaga maaparandussüsteem on piisavalt kompaktne ja naabrussuhete mõttes hoomatav, et

maaomanikud saaksid ilma suuremate probleemideta omavahel hoiutöödes kokkuleppeid

sõlmida. Mida väiksem on süsteem, seda lihtsam on maaomanikel maaparandushoius ja ühiste

maaparandussüsteemide toimivuse tagamisel kokkuleppele saada.

7 Üks või mitu eraldisesivat üksikrajatist olemasoleval maaparandussüsteemil. 8 Isik, kes vastab vastutava spetsialisti nõuetele, kuid kes ei pea olema esitanud majandustegevuse teadet vastaval

alal tegutsemiseks. 9 Suure süsteemi eesvoolule, drenaažisüsteemi kuuluvale rajatisele ning polderkuivendussüsteemi kaitsetammile

ja pumbajaamale kehtivad suure süsteemiga samaväärsed nõuded. 10 Üks või mitu eraldisesivat üksikrajatist olemasoleval maaparandussüsteemil. 11 Väikesüsteemi eesvoolule, drenaažisüsteemi kuuluvale rajatisele ning polderkuivendussüsteemi kaitsetammile

ja pumbajaamale kehtivad väikesüsteemiga samaväärsed nõuded.

15

Märgime, et keskmine põllumajanduslik maakasutus 2025. aastal oli 79 hektarit.

Väikesüsteem peab ka sisult väike olema ehk 100 hektari suurune ja suurem süsteem ei ole

enam väike. Lisaks märgime, et kui tõsta väikesüsteemi suuruse piiriks näiteks 100 hektarit,

siis hakkaks väikesüsteemile kohalduma keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõuded. See tähendab, et üle 100 hektari suuruse

pindalaga metsamaal või märgalal uue kuivendussüsteemi ehitamine on olulise

keskkonnamõjuga tegevus, mis eeldab keskkonnamõju hindamist.

Väikesüsteemi aladel kehtivad kitsendused endiselt. Väikesüsteem on samuti

maaparandussüsteem, mis tuleb ehitada kõiki maaparandussüsteemi ehitamise nõudeid

järgides. Teatistega esitatavate andmete ja maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse

kooskõlastuse nõuete erisuste tõttu on otstarbekas väikesüsteemi reguleeriva võrgu ala kuvada

kitsenduste kaardil teistest maaparandussüsteemidest eristuvalt.

Muudatus teeb väikesüsteemi määratlemise oluliselt lihtsamaks ja üheselt mõistetavaks.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse MaaPars-i § 4 lõigetega 9 ja 10. Lõikes 9 sätestatakse

termin „üksikrajatis“, milleks on selline olemasoleval maaparandussüsteemil paiknev rajatis,

mida ehitatakse, sealhulgas rekonstrueeritakse teistest rajatistest eraldi. Seejuures ei saa

üksikrajatiseks olla eesvool, drenaažisüsteemi kuuluv rajatis ning polderkuivendussüsteemil

asuv kaitsetamm ja pumbajaam. Termini „üksikrajatis“ sisu tuleb seaduses avada seetõttu, et

oleks selge, mis nõuded sellise rajatise ehitamise kohta kehtivad ja milliseid dokumente sellise

rajatise ehitamisel või kasutamisel esitada tuleb. Lõikes 10 tuuakse termin „drenaaž“ senisest

asukohast (§ 47 lõige 4) § 4, kuna sellel terminil on seos lõikes 9 sätestatuga. Drenaaž on ka

kehtiva maaparandusseaduse redaktsiooni tähenduses kuivendusvõrgu maa-alune torustik.

Muutub üksnes termini avamise asukoht, mitte sisu.

Kehtivas maaparandusseaduses ja teistes õigusaktides puuduvad otsesed viited MaaParS-i § 47

lõikele 4, milles varem termin „drenaaž“ sisustati. Nii maaparandusseadus kui ka mitmed

sellega seotud määrused kasutavad küll nimetatud terminit, kuid kuna selle tähendus ei muutu,

siis ei ole siin probleemi ette näha.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse MaaParS-i § 6 lõike 2 esimeses lauses toodud dokumentide

loetelu ehituskava dokumendiga. Ka ehituskava esitatakse MaRu-le elektrooniliselt e-teenuse

keskkonna kaudu. Kuna sättes on välja toodud ehitusprojekt, siis oleks õigusselguse eesmärgil

vajalik ära nimetada ka ehituskava. Ehitamise aluseks võib lisaks ehitusprojektile olla ka

ehituskava.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse seadust §-ga 81 väikesüsteemi ja üksikrajatise ehitamise ja

kasutusele võtmise erisuste kohta. Kui maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutusele võtmise

ning ehitamise ja kasutusele võtmisega seotud menetluste kohta on väikesüsteemile või

üksikrajatisele erisusi, siis on need maaparandusseaduse 2. peatükis eraldi sätestatud Säte on

lisatud eesmärgiga vältida väikesüsteemile ja üksikrajatisele eraldi ja dubleerivate nõuete

kehtestamist, sest valdavalt on nõuded ehitamisele samad. Arusaadavam on tuua seaduses välja

konkreetsed erisused seal, kus need võivad tegelikult esineda.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse MaaParS-i § 9 lõike 1 sõnastust, sätestades, et ehitamise

aluseks võib olla lisaks ehitusprojektile ka maaparandussüsteemi üksikrajatise või

väikesüsteemi ehitamisel ehituskava. Lisaks jäetakse välja maaparandussüsteemi ehitamise

aluseks olnud ehitusloa nõue. Oluline on, et lisaks ehitusprojektile või ehituskavale tuleb alati

16

järgida ka maaparandussüsteemi ehitamise nõudeid ja ehitusseadustiku §-des 7‒10 sätestatud

põhimõtteid. Muudatus tuleneb ehitusloa taotluse asendamisest ehitusteatisega ja üksikrajatise

ehitamise nõuete lihtsustamisest (vt seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud selgitused).

Kehtivas maaparandusseaduses ja teistes õigusaktides puuduvad otsesed viited MaaParS-i § 9

lõikele 1. Ehitamisega seotud eelnõukohastes muudatustes on MaaParS-i § 9 lõikes 1 tehtava

muudatusega arvestatud (nt eelnõu p 15 jj).

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse MaaParS-i § 10 lõigetega 21 ja 22. Lõikes 21 on täpsustatud,

et maaparandussüsteemi üksikrajatise ehitusdokumendid on kaetud tööde akt, ehitusmaterjalide

ja -toodete nõuetekohasust tõendavad dokumendid, teostusjoonis ja maaparandussüsteemi

märkimisandmed ning muud ehitamist kirjeldavad dokumendid.

Lõikes 22 loetletakse väikesüsteemi ehitusdokumendid, milleks on teostusjoonis ja

väikesüsteemi märkimisandmed. Nõue on üle toodud MaaParS-i § 33 lõikest 1, seejuures on

vähendatud dokumentide arvu, mis on vaja esitada koos väikesüsteemi kasutusteatisega.

Väikesüsteem paikneb väikesel maa-alal. Seega ei vaja riik kasutusloa menetlemisel sellisel

hulgal andmeid, nagu see on vajalik suuremate maaparandussüsteemide puhul. MaaParS-i § 10

lõikes 2 on loetletud maaparandussüsteemi ehitusdokumendid. Nimetatud dokumendid on

olulised MaRu-le nii maaparandussüsteemi ehitustööde kvaliteedi hindamisel kui ka

maaparandussüsteemide registris (edaspidi MSR) andmetena säilitamiseks. MSR andmetele

tuginedes saab MaRu anda maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks projekteerimistingimusi

ning hinnata muu tegevuse kooskõlastamisel, kas kavandatav tegevus kahjustab

maaparandussüsteemi toimivust, sealhulgas naaberkinnisasjadel paikneva

maaparandussüsteemi toimivust. Valdav osa maaparandussüsteeme kuulub paljudele

omanikele. Sellisel juhul ühel kinnisasjal maaparandussüsteemi rekonstrueerimine mõjutab ka

naaberkinnistute maaparandussüsteemi osade toimimist. Väikesüsteem asub väikesel maa-alal

ja ei saa kuuluda paljudele omanikele. Sellisel juhul on probleemide korral omanikel lihtsam

teha kokkuleppeid. Muudatuse tulemusena loobutakse väikesüsteemi kaetud tööde ja

ehitusmaterjalide andmete esitamise nõudest kui mittevajalikest andmetest kasutusloa

taotluses.

Eelnõu § 1 punktiga 9 tunnistatakse MaaParS-i § 11 kehtetuks. Termin „väikesüsteem“ ja

väikesüsteemi puhul ehituskava ning maaparandussüsteemi ehitamise nõuete järgimise

kohustus on viidud MaaParS-i §-desse 3 ja 9. Lisaks on MaaParS-i § 9 lõikes 1 täpsustatud, et

järgima peab ka ehitusseadustiku §-des 7‒10 sätestatud põhimõtteid. Muudatus on seotud

maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi ehitamist reguleerivate sätete koondamisega (vt

seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud selgitusi).

Kehtivas maaparandusseaduses puuduvad otsesed viited MaaParS-i § 11 lõikele 2, milles varem

termin „väikesüsteem“ sisustati. Maaeluministri 29. juuli 2015. a määruses nr 76 „Põllu- ja

metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus“ viidatakse § 6 lõike 2 punktis

3 maaparandusseaduse § 11 lõikele 2. Nimetatud määrust oli võimalik muuta kuni 2025. aasta

lõpuni (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus § 132 lg 2), kuid

vajadus seda väikesüsteemi osas teha puudus ja puudub ka praegu, sest uusi taotlusi vastu enam

ei võeta – tegemist on eelmise programmiperioodi toetusega.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse paljude muudatuste tõttu tervikuna MaaParS-i § 12. Lõike

1 kohaselt on projekteerimistingimused nõutud lisaks ehitusprojektile ka väikesüsteemi

ehituskava koostamiseks. Erinevalt kehtivast regulatsioonist tuleb eelnõu kohaselt taotleda

projekteerimistingimused väikesüsteemi ehitamiseks, millel asukohast tulenevalt on avalik-

17

õiguslikud kitsendused. Muudatus on vajalik selleks, et oleks tagatud nende väärtuste kaitse,

mille kaitseks avalik-õiguslikud kitsendused seati (näiteks keskkond), ja vajaduse korral

kavandatava tegevuse kooskõlastamine võimalikult varajases staadiumis, kus asjast huvitatud

asutus või isik saab anda kooskõlastamisel tingimusi või esitada arvamust kavandatava

tegevuse kohta.

Lõikes 2 sätestatakse erandjuhud, millal projekteerimistingimusi ei nõuta.

Projekteerimistingimusi ei nõuta üksikrajatise ehitamiseks ja väikesüsteemi ehitamiseks, kui

selle süsteemi asukohast tulenevalt ei ole avalik-õiguslikke kitsendusi. Muudatused on seotud

projekteerimistingimuste andmise muudatustega (vt seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud

selgitusi).

Lõikes 3 esitatakse projekteerimistingimuste taotlemisel esitatavate andmete loetelu. Võrreldes

kehtiva maaparandusseadusega on loetellu lisatud projekteerimistingimuste taotlemise

eesmärk. Projekteerimistingimuste andmisel on MaRu-l ja projekteerimiseks projekteerijal

oluline teada lisaks kinnisasja andmetele ja kavandatavale kuivendus- või niisutusviisile ka

projekteerimistingimuste taotlemise eesmärki, sest taotletava ala kinnisasjade loetelus on tihti

üle kümne kinnisasja ja pole arusaadav, milline piirkond nendel kinnisasjadel vajab

kuivendamist või niisutamist. Projekteerimistingimuste taotlemise eesmärk võiks sisaldada

lahendamist vajava probleemi kirjeldust, kus ja mida tahetakse lahendada ning kus ja millist

olukorda soovitakse saavutada. Näiteks võib see olla ka vabas vormis lahendamist vajava

probleemi kirjeldus ja asukoha skeem eeldatava, projektiga lahendatava ala paiknemise kohta.

Seni on praktikas projekteerimistingimuste taotluse esitamisele järgnenud MaRu ja taotleja

suhtlus, kus leitakse nendele küsimustele vastused. Kuid see võiks olla läbi mõeldud enne, kui

esitatakse projekteerimistingimuste taotlus. Alles seejärel on võimalik MaRu-l teha

projekteerimistingimuste andmiseks kohapealne ülevaatus ja anda projekteerimiseks

tingimused. Muudatuse eesmärk on muuta menetlusprotsess sujuvamaks. Lõikes 3 toodud

loetellu on lisatud ka maaparandussüsteemi kood ning maaparandusehitise kood ja nimetus,

mida saab projekteerimistingimuste taotluses märkida vaid süsteemi rekonstrueerimise korral

(lg 4). Maaparandussüsteemi kood (13-kohaline number, näiteks 3101210050030) ja ehitise

kood (kolmekohaline number, näiteks 001) märgitakse uuele maaparandussüsteemile või uuele

maaparandussüsteemi ehitisele kasutusloa andmisel või kasutusteatise esitamise järgselt

maaparandussüsteemi kandmisel maaparandussüsteemide registrisse. Rekonstrueeritaval

maaparandussüsteemil on kood juba varasemalt antud ja leitav MaRu maaparandussüsteemide

kaardilt12. Muudatus on seotud teatiste ja lubadega esitatavate andmete loetelude

ühtlustamisega (vt seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud selgitusi).

Andmed ehitatava maaparandussüsteemi maa-ala pindala ja eesvoolu pikkuse ning teenindava

tee pikkuse kohta esitatakse edaspidi ehitusteatises.

Kehtivas maaparandusseaduses viidatakse §-le 12. Kuna seaduse §-d 22, 26, 32 ja 33

tunnistatakse kehtetuks, siis on vaja muuta üksnes MaaParS-i § 23 lõiget 2, mida eelnõukohase

seadusega ka tehakse. Vaja on muuta ka maaeluministri 10. detsembri 2018. a määrust nr 64

„Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ ja maaeluministri 14.

detsembri 2018. a määrust nr 74 „Maaparandussüsteemi kasutusloa ja väikesüsteemi kasutusloa

ning nende taotluste sisu nõuded“ milles nimetatud paragrahvile viidatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 11 sõnastatakse muudatuste rohkuse tõttu uuesti MaaParS-i § 13 lõige 3.

Loetelu sissejuhatav lause sõnastatakse selliselt, et projekteerimistingimustes märgitakse

12 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus

18

loetletud andmetest üksnes asjakohased andmed. Näiteks väikesüsteemi puhul ei ole vaja teha

uurimistöid.

Kehtiva maaparandusseadusega võrreldes on loetelu täiendatud selliselt, et lisaks

maaparandussüsteemi uurimistöö ja projekteerimise eritingimustele määratakse ka keskkonna

kaitseks meetme ehk keskkonnameetme rakendamise vajadus. Maaparandussüsteemi

ehitamisel järgitakse maaparandussüsteemi ehitusprojekti või ehituskava ja

maaparandussüsteemi ehitamise nõudeid ning ehitusseadustiku §-des 7‒10 sätestatud

põhimõtteid. Maaparandussüsteemi ehitamisele kohaldub ohutuse põhimõte (ehitusseadustiku

§ 8), millest tulenevalt on ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu

tegevus ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või

riigikaitseobjektile. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning

asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. Maaparandussüsteemi ehitustegevus

mõjutab ümbritsevat keskkonda ja maakasutust ja sellega võivad kaasneda negatiivsed

keskkonnamõjud loodusele. Selle mõjuga tuleb arvestada maaparandussüsteemi

projekteerimisel ja ehitamise lubamisel. Keskkonnameede peab olema asjakohane ja

proportsionaalne. Näiteks koelmupadjandi rajamine kraavi, mis periooditi põhjani ära kuivab

ja muutub lõksuks vee-elustikule, ei ole asjakohane.

Lisaks võib MaRu projekteerimise eritingimustes määrata vajaduse kaasata erialaekspert, kes

nõustab ja hindab projekti teostatavust kaitstava loodusobjekti läheduses. Oluline on määrata

kavandatava tegevuse mõjuala ulatus kaitstavatele loodusobjektidele ja muud olulist väärtust

omavatele objektidele, ebasoodsa mõju avaldumise vältimis- ja leevendusmeede võimalikele

kaitsealuste objektidele ja -aladele, selle püsielupaikadele ja leiukohtadele, piirnevatele

vääriselupaikadele ja loodusdirektiivi elupaigatüüpidele.

Oluline on keskkonnameetme vajaduse väljaselgitamine ja selle teabe põhjal asjakohase ja

asukohale sobiliku keskkonnameetme ehitusprojektis kirjeldamine. Muudatuse tulemusena

määratakse projekteerimistingimustes keskkonnameetme rakendamise vajadus, eesmärgiga

tagada kavandatava tegevuse võimalikult minimaalne keskkonnamõju (maaparandusliku

keskkonnakaitseks vajaliku rajatise tüüp, vajadus, sobivus, teostatavus), sest

projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks alused, millest tuleb lähtuda

ehitusprojekti koostamisel.

Muudatus on seotud ka teatiste ja lubadega esitatavate andmete loetelude ühtlustamisega (vt

seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud selgitusi).

Kehtivas maaparandusseaduses ja teistes õigusaktides puuduvad otsesed viited MaaParS-i § 13

lõikele 3. Projekteerimistingimusi mainivad mitmed maaparandusvaldkonna määrused, kuid

otsest vajadust neid õigusakte muuta me eeltoodud muudatusest tulenevalt hetkel ette ei näe.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse MaaParS-i § 13 lõiget 5 punktiga 11, mille kohaselt esitab

MaRu vajaduse korral projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks Keskkonnaametile,

kui projekteerimistingimuste taotluse ese käsitleb eesvoolu, mis kattub looduskaitseseaduse §

51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistusse kuuluva veekoguga. Antud nõue on toodud kehtiva regulatsiooni § 22 lõike 4

punktist 2 ehitusloa menetlusest üle projekteerimistingimuste menetlusse. Muudatuse eesmärk

on anda Keskkonnaametile võimalus seada projekteerimiseks tingimusi ja vähendada isikute

halduskoormust ehitusteatise staadiumis. Seni on küsitud Keskkonnaametilt kooskõlastust

ehitusloa andmise eelselt, kui ehitusprojekt on juba valminud ja seda tuleb vastavalt

kooskõlastuse tingimustele hakata muutma.

19

Muudatus tingib maaparandusseaduse § 14 lõike 1 punktis 3 ja § 18 lõike 2 punktis 2 viite

täiendamist maaparandusseaduse § 13 lõike 5 punktiga 11. Teistes õigusaktides viiteid muuta

ei ole vaja.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse MaaParS-i § 14 lõike 1 punktis 3 toodud viidet viitega

maaparandusseaduse § 13 lõike 5 punktile 11 tulenevalt eelnõu eelmises punktis kirjeldatud

muudatusest.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse MaaParS-i § 16 lõiget 3 punktiga 5, mille kohaselt

ehitusprojekt peab võimaldama hinnata maaparandussüsteemi ehitamisega kaasnevat

keskkonnamõju ja rakendada asjakohast keskkonnameedet.

Ehitusprojekt peab olema selline, et selle alusel ehitades vastab ehitatav ehitis mh

maaparandussüsteemi projekteerimisnormidele ja on ohutu. Ehitusprojekt peab andma olulist

keskkonnaalast teavet, sisaldama asjakohast keskkonnameedet nii hajukoormuse

vähendamiseks ja kinni püüdmiseks kui ka elurikkuse toetamiseks. Ehitusprojekt peab

kajastama asjakohast, teostatavat ja asukohta sobivat keskkonnameedet, mille alusel saab jõuda

parima tulemuseni, leides seejuures tasakaalu keskkonnakaitse huvide ja eeldatava

majandusliku kasu vahel.

Kehtivas maaparandusseaduses puuduvad otsesed viited MaaParS-i § 16 lõikele 3. Sellele

lõikele viitab maaeluministri 25. veebruari 2019. a määrus nr 14 „Maaparandussüsteemi

ehitusprojekti nõuded“. Nimetatud määrus on muutmisel, kuid selle viite osas hetkel muudatusi

ei ole planeeritud.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse MaaParS-i §-ga 161, kus avatakse termini „ehituskava“

sisu ning sätestatakse väikesüsteemi ja üksikrajatise ehituskava nõuded. Kehtivas seaduses

koostati ehituskava üksnes väikesüsteemi ehitamisel. Eelnõuga lihtsustatakse ka üksikrajatise

ehitamist. Üksikrajatise ehitusprojekt ei pea vastama kõikidele maaeluministri 25. veebruari

2019. a määruses nr 14 „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded“ esitatud nõuetele.

Ehituskava on sisuliselt lihtsustatud ehitusprojekt, mis koosneb asjakohastest dokumentidest,

sealhulgas seletuskirjast, sobivas mõõtkavas plaanist ning asjakohasel juhul tehnilistest

joonistest ja muudest asjakohastest dokumentidest (lg 1). Sobiv mõõtkava on selline mõõtkava,

mis tagab plaanile märgitud andmete loetavuse. Tehnilised joonised on vajalikud näiteks truubi

ehitamisel, kuid näiteks väikesüsteemi reguleeriva võrgu rekonstrueerimisel võivad need olla

mittevajalikud. Väikesüsteemi ehitamiseks on vajalikud projekteerimistingimused, seetõttu

peab väikesüsteemi ehituskava vastama projekteerimistingimustele, projekteerimisnormidele ja

ehituskava nõuetele (lg 2). Üksikrajatise ehitamiseks ei ole projekteerimistingimused vajalikud.

Seetõttu peab üksikrajatise ehituskava vastama üksnes projekteerimisnormidele ja ehituskava

nõuetele (lg 3). Maaparandussüsteemi ehituskava nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega (lg 4).

Kehtivas maaparandusseaduses puuduvad otsesed viited MaaParS-i § 11 lõikele 1, milles varem

esmakordselt terminit „ehituskava“ kasutati. Seaduse §-d 22, 25‒27, 33 ja 34 tunnistatakse

kehtetuks ja muudetakse maaeluministri 25. veebruari 2019. a määrust nr 14

„Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded“. Muutub määruse pealkiri

„Maaparandussüsteemi ehitusprojekti ja ehituskava nõuded“, maaparandusseadusesse lisandub

volitusnorm ehituskava nõuete kehtestamiseks, kehtiva maaparandusseaduse § 25 lõigete 3 ja

4 väikesüsteemi ehitamise kava sisu nõuded tuuakse seadusest määrusesse (plaanile kanatavad

andmed ja seletuskirja sisu) ning lisatakse nõuded üksikrajatise ehituskava sisu kohta. Lisaks

20

muudetakse eelnõukohase seadusega asjakohaseid maaparandusseaduse sätteid selliselt, et need

oleksid kooskõlas ehituskava uue regulatsiooniga (nt eelnõu § 1 punktid 4, 7, 10 jj). Ehituskava

nõuded kehtestatakse ministri määrusega nagu on seda tehtud ka ehitusprojekti nõuete puhul.

Eelnõu § 1 punktiga 16 tunnistatakse MaaParS-i § 17 lõige 4 kehtetuks. Uurimistöö on oluline

MaRu-le ehitusteatise esitamisel mistõttu ei ole selle varasem esitamine vajalik. Muudatus

vähendab nii isikute halduskoormust kui ka MaRu töökoormust.

Kehtivas maaparandusseaduses puuduvad otsesed viited MaaParS-i § 17 lõikele 4.

Eelnõukohase seadusega tehtavate muudatuste tulemusena esitab isik uurimustöö tulemuse

MaRu-le edaspidi koos ehitusteatisega.

Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse MaaParS-i § 18 lõike 2 punktis 2 toodud viidet viitega

maaparandusseaduse § 13 lõike 5 punktile 11 tulenevalt eelnõu punktis 12 kirjeldatud

muudatusest.

Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse MaaParS-i §-ga 201 maaparandussüsteemi ehitamisest

teavitamise kohta (vt seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud selgitusi). Ehitusloa taotlemine

asendatakse ehitusteatise esitamisega. Teatud juhtudel läheb teavitamine üle loamenetluseks. .

Üksikrajatiste (välja arvatud keskkonnakaitseks vajalik rajatis, eesvoolul paiknev truup,

regulaatorkaev, maaparandussüsteemi teenindav tee) ehitamiseks ning väikesüsteemi, millel

asukohast tulenevalt ei ole avalik-õiguslikke kitsendusi, ei ole vaja ka ehitusteatist esitada.

Maaparandussüsteemi ehitamisest teavitamiseks esitatakse MaRu-le kolme aasta jooksul

projekteerimistingimuste saamisest arvates enne ehitamise alustamist ehitusteatis (lg 1), kus

märgitakse asjakohased andmed (lg 2):

1) käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning 4‒9 nimetatud andmed;

2) ehitatava maaparandussüsteemi maa-ala pindala ja eesvoolu pikkus;

3) ehitatava maaparandussüsteemi teenindava tee klass, pikkus ja olemasolu korral nimetus;

4) ehitatava kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv;

5) ehitatavad keskkonnakaitseks vajalikud rajatised ja nende arv;

6) ehitusprojekti või ehituskava koostanud ning uurimistöö ja ehitusprojekti ekspertiisi teinud

isikute andmed;

7) maaparandussüsteemi ehitaja andmed;

8) maaparandussüsteemi omanikujärelevalve tegija ja vastutava spetsialisti andmed.

Näiteks üksikrajatise puhul on asjakohased punktides 1 ja 6‒8 nimetatud andmed. Ehitusteatis

ei pea sisaldama ehitaja ja omanikujärelevalve tegija andmeid. Sellisel juhul tuleb need andmed

esitada vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist (lg 3). Ehitusteatise esitamisel ei ole

teatise esitajal veel selge, kas ta saab ehitamist üldse alustada, sest MaRu võib ka keelduda

ehitusloa andmisest. Seega ehitusteatise esitamise ajaks ei pea teataja sõlmima ehitaja ja

omanikujärelevalve tegijaga lepingut, kuid sellisel juhul tuleb tal need andmed esitada hiljemalt

kolm päeva enne ehitamisega alustamist.

Ehitusteatisega koos esitatakse ka asjakohased dokumendid: ehitusprojekt, uurimistöö tulemus

ja ekspertiisiakt ning muud asjakohased dokumendid (lg 4). Väikesüsteemi, millel asukohast

tulenevalt ei ole avalik-õiguslikke kitsendusi, ehitamisest ei ole vaja teavitada. Väikesüsteemi,

millel asukohast tulenevalt on avalik-õiguslikud kitsendused, ehitusteatisega koos esitatakse

MaRu-le kolme aasta jooksul projekteerimistingimuste saamisest arvates ehituskava (lg 5). Ka

eesvoolul paikneva truubi või regulaatorkaevu või maaparandussüsteemile keskkonnakaitseks

vajaliku rajatise ehitamiseks ei ole vaja taotleda projekteerimistingimusi, mistõttu esimese

21

ehitamise dokumendina esitatakse MaRu-le ehitusteatis (lg 6). Muid üksikrajatisi võib edaspidi

ehitada ilma ehitamisest teavitamata. Reguleerivat võrku ja eesvoolu ei loeta üksikrajatisteks.

Vajaduse korral kontrollib MaRu (lg 7), kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või

ehitamisega tuleb:

1) ehitusteatisega kavandatav ehitamine viia vastavusse õigusaktist (nt maaparandusseadus) või

maaparandussüsteemi asukohast tulenevate avalik-õiguslike kitsendustega;

2) ehitusprojekt või ehituskava viia vastavusse maaparandussüsteemi ja selle ehitamise

nõuetega, projekteerimistingimustega, projekteerimisnormidega, ehitusprojekti või ehituskava

nõuetega;

3) ehitusprojekt viia vastavusse maaparanduse uurimistöö tulemustega või selle nõuetega;

4) kooskõlastada ehitis või ehitamine asutusega, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud

ehitusteatise esemega;

5) kooskõlastada ehitis või ehitamine Keskkonnaametiga, kui ehitusteatis käsitleb eesvoolu,

mis kattub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluva veekoguga;

6) esitada ehitusteatis arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle huve kavandatav

maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada;

7) kaasata menetlusse kinnisasja omanik, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui taotlust

ei ole esitanud kinnisasja omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik.

Asjakohasel juhul esitab MaRu ehitusteatise samades punktides nimetatud asutustele ja

isikutele kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks (lg 8). Ehitusteatis loetakse kooskõlastaja

poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui kooskõlastus või arvamus ei ole laekunud kümne päeva

jooksul ehitusteatise saamisest arvates, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud pikem

tähtaeg või tähtaja pikendamist on põhjendatult taotletud (lg 9).

Kui MaRu ei ole ehitusteatise esitajat 30 päeva jooksul ehitusteatise saamisest arvates

teavitanud vajadusest viia ehitamine, ehitusprojekt või ehituskava nõuetega vastavusse ja

kooskõlastuse või arvamusega ei esitata lisatingimusi ning ei esine ühtegi ehitusloa andmisest

keeldumise alust, võib alustada maaparandussüsteemi ehitamist ehitusteatise alusel (lg 10).

MaRu annab n-ö vaikimisi oma nõusoleku (loa fiktsioon). Haldusakti MaRu ei anna. Loetakse,

et luba on vaikides antud. Seda, kas on vaja midagi n-ö korda teha või on vaja arvestada

kooskõlastaja esitatud tingimustega või peaks üldse ehitamise lubamisest keelduma, peab

selguma 30 päeva jooksul. Kui selle aja jooksul MaRu teatise esitajat vajadusest muudatusi teha

ei teavita, siis on isikul nõusolek ehitamisega alustamiseks olemas. Eelkirjeldatud juhul võib

maaparandussüsteemi ehitada seitsme aasta jooksul ehitusteatise esitamisest ja seda

ehitusteatise alusel (lg 12).

Kui MaRu teavitab ehitusteatise esitajat 30 päeva jooksul ehitusteatise esitamisest, et on vaja

muudatusi teha (ehitamine, ehitusprojekt või ehituskava nõuetega vastavusse viia) ning

ehitusteatise esitaja on vajalikud muudatused teinud, siis teavitab MaRu ehitusetatise esitajat

kirjalikult, et võib alustada ehitamist ehitusteatise alusel (lg 11). Siinkohal ei või samuti esineda

ehitusloa andmisest keeldumise aluseid. Eraldi haldusakti ka siin MaRu ei anna, vaid MaRu

nõusolek loetakse tema teavitusega antuks. Eelkirjeldatud juhul võib maaparandussüsteemi

ehitada seitsme aasta jooksul MaRu poolsest isiku teavitamisest arvates ja seda ehitusteatise

alusel (lg 12).

Kui aga lõike 7 punktides 4–7 kohase kooskõlastuse või arvamusega esitatakse lisatingimusi

või jäetakse ehitusteatis kooskõlastamata, annab MaRu alati maaparandussüsteemi ehitusloa,

milles mh esitab kontrolli tulemusel esitatavad nõuded, või keeldub ehitusloa andmisest (lg 13).

22

Sellisel juhul lõpeb menetlus alati ehitusloaga või selle andmisest keeldumisega. Ehitusloalt

nähtuvad ka kooskõlastamise käigus esitatud nõuded ehitisele. Sellisel juhul peab MaRu

ehitusteatise esitajat teavitama ehitusloa menetluse alustamisest.

Lõigetes 10 ja 11 sätestatud juhul teave ehitusteatise esitamise ja lõikes 13 sätestatud juhul

ehitusloa andmise kohta tehakse kättesaadavaks asjaomasele kohaliku omavalitsuse üksusele,

et tagada informeeritus tema territooriumil toimuvast ehitusest (lg 14). See teave tehakse

kättesaadavaks e-ehituse keskkonnas või vajadusel muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval

viisil.

Eelnõukohase seadusega on kõik ehitamisega (sh ehitusloa taotlemisega) seotud paragrahvid

läbi vaadatud, et uued sätted oleksid kooskõlas muude maaparandusseaduse ja teiste

õigusaktide sätetega. Kuna ehitusloa taotlemine asendatakse ehitamisest teavitamisega, siis

tunnistatakse paljud maaparandusseaduse sätted kehtetuks või muudetakse neid (mh §-d 21–

30). Nimetatud paragrahvid on üksteisega väga seotud, mistõttu on nendes ja kogu

maaparandusseaduses asjakohased viiteid ja sisu uue regulatsiooniga kooskõlla viidud.

Eeltoodust tulenevalt muudetakse ka maaeluministri 13. detsembri 2018. a määrust nr 72

„Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide

säilitamise ja üleandmise nõuded“. Muudetakse maaeluministri 25. veebruari 2019. a määrust

nr 14 „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded“. Muutub määruse pealkiri

„Maaparandussüsteemi ehitusprojekti ja ehituskava nõuded“, maaparandusseadusesse lisandub

volitusnorm ehituskava nõuete kehtestamiseks, kehtiva maaparandusseaduse § 25 lõigete 3 ja

4 väikesüsteemi ehitamise kava sisu nõuded tuuakse seadusest määrusesse (plaanile kanatavad

andmed ja seletuskirja sisu) ning lisatakse nõuded üksikrajatise ehituskava sisu kohta. Ministri

määrusega kehtestatavas maaparandussüsteemide registri põhimääruses arvestatakse

eelnõukohase ehitusteatise regulatsiooniga.

Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse MaaParS-i § 21 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Lõiget 1

muudetakse selliselt, et edaspidi annab ehitusloa olemasolu õiguse ehitada ehitusloale märgitud

kinnisasjale ka ehituskavale vastava üksikrajatise või väikesüsteemi (vt seletuskirja punktis 3.2

eespool toodud selgitusi). Lõikes 2 muudetakse ehitusloa kehtivuse määratlust, millega

kaotatakse nõue alustada ehitamist kahe aasta jooksul ehitusloa kehtima hakkamisest arvates.

Muudatuse kohaselt loetakse ehitusloa kehtivuseks seitse aastat. Eelnõuga kavandatakse

ehitusloa taotlus asendada ehitusteatisega, mis tuleb esitada vähemalt kolme aasta jooksul

projekteerimistingimuste saamisest arvates enne ehitamisega alustamist. Kehtiva

maaparandusseaduse kohaselt tuli ehitusloa saanud isikul esitada ehitamise alustamise teatis

vähemalt kolm päeva enne ehitamisega alustamist. Uue regulatsiooni kohaselt oleksid need

kaks teineteist dubleerivad teatist. Seetõttu loobutakse ehitamise alustamise teatise esitamisest.

Ehitamise alguseks loeti kehtivas maaparandusseaduses ehitamise alustamise teatises märgitud

ehitamise alustamise päev ehk esimene ehitusprojektile vastava töö tegemise päev. Seejuures

ülejäänud seitsme aasta jooksul võis teha kõiki ülejäänud töid. Tööde alustamise nõue kahe

aasta jooksul ehitusloa saamisest ei anna mingit eelist selle ees, kui ehitamist alustatakse kaks

aastat pärast ehitusloa saamist. Oluline ei ole mitte ehitamise alustamine, vaid selle lõpetamine.

Seitsme aasta jooksul peab olema süsteem valmis ehitatud.

Eelnõu § 1 punktiga 20 tunnistatakse MaaParS-i § 21 lõiked 3 ja 4 ning § 22 kehtetuks.

Ehitamise alustamise päeva ei ole vaja fikseerida, sest ehitamist ei pea alustama kahe aasta

jooksul ehitusloa andmisest arvates (§ 21 lg 3) – vaata ka selgitusi eelmises punktis. MaaParS-

i § 21 lõike 4 muudatus on seotud maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse käigus

maaparandussüsteemi rekonstrueerimise sätete koondamisega §-desse 501–504 (vt seletuskirja

23

punktis 3.5 toodud selgitusi). Sätte sisu viiakse eelnõu § 504 lõike punkti 1. MaaParS-i § 22

tunnistatakse kehtetuks, kuna ehitusluba ei ole vaja enam taotleda, selle asemel esitatakse

ehitamise alustamise teatis ning teatud juhtudel (väikesüsteemi, mille asukohast tulenevalt ei

ole avalik-õiguslikke kitsendusi ja teatud üksikrajatiste korral) ei esitata ka seda (vt seletuskirja

punktis 3.2 eespool toodud selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 21 sõnastatakse muudatuste rohkuse tõttu uuesti MaaParS-i § 23 tekst.

Ehitusluba antakse, kui ehitamine ja ehitusprojekt või ehituskava vastab õigusaktides sätestatud

nõuetele (lg 1). Lõiget oli vaja täiendada seoses sättesse ehituskava lisandumisega. Õigusaktide

all on siin mõeldud nii maaparandusseaduses kui ka muudes asjakohastes seadustes ning

maaparandusseaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid, nt maaeluministri 25.

veebruari 2019. a määruses nr 14 „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded“ sätestatud

nõudeid.

Lõikes 2 on loetletud andmed, mis tuleb ehitusloale kanda:

 ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed, sealhulgas katastritunnus;

 maaparandussüsteemi kuivendus- või niisutusviis;

 maaparandussüsteemi maakasutusviis;

 maaparandussüsteemi kood ning maaparandusehitise kood ja nimetus;

 maaparandussüsteemi asukoht;

 muud vajalikud andmed;

 ehitatava maaparandussüsteemi maa-ala pindala ja eesvoolu pikkus;

 ehitatava maaparandussüsteemi teenindava tee klass, pikkus ja olemasolu korral nimetus;

 ehitatava kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv;

 ehitatavad keskkonnakaitseks vajalikud rajatised ja nende arv;

 ehitusprojekti või ehituskava koostanud ning uurimistöö ja ehitusprojekti ekspertiisi teinud

isikute andmed;

 ehitusteatise number ja kuupäev.

Lõikes 3 on loetletud ehitusloa andmisest keeldumise alused. Võrreldes kehtiva seadusega ei

ole keeldumise aluseks olevaid põhimõtteid olulises osas muudetud. Sõnastuse muudatused on

seotud maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi ehitamist reguleerivate sätete koondamisega ja

ehitusloa taotluse asendamisest ehitusteatisega. Nõuete dubleerimise vähendamiseks

käsitletakse eelnõus maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi ehitamist koos. Kui ehitusprojekt

ei vasta näiteks projekteerimistingimustele, saab MaRu anda tähtaja ehitusprojekti nõuetega

vastavusse viimiseks. Samas, kui projekteerimistingimuste väljaandmisest on möödunud üle

kolme aasta, siis on tegemist sellise alusega, mil ehitusluba ei ole võimalik anda. Keeldumise

alused on sellised alused, mis ei võimalda ehitamist lubada – põhjus võib mh olla ehituskeelus,

olulises keskkonnamõjus või uurimistöö tegemata jätmises.

Lõikes 4 sätestatakse ehitusloa andmise või selle andmisest keeldumise tähtajaks 60 päeva.

Kehtiva maaparandusseaduse kohaselt teeb MaRu ehitusloa andmise või selle andmisest

keeldumise otsuse 30 päeva jooksul nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. Kuigi

nimetatud tähtaja arvestus algab sellest hetkest, kui MaRu-le laekuvad nõuetekohased ehk

otsuse tegemist võimaldava kvaliteediga dokumendid, esineb siiski olukordi, kus MaRu ei

suuda tähtajast kinni pidada. Põhjuseid on mitmeid. Kuivenduse ehitusprojektidega hõlmatav

maa-ala ulatub sadadesse hektaritesse, mistõttu on kavandatavate tegevuste

projekteerimistingimustele ja -normidele vastavuse kontrollimine ajamahukas. Suurte maa-

24

alade kohta tehtavad ehitusprojektid suurendavad oluliselt kaasamist vajavate isikute arvu, mis

ulatub kümneteni või üksikutel juhtudel sadadeni. Suurenenud on ka

keskkonnaorganisatsioonide huvi olla ehitusloa menetlusse kaasatud. Eelnevast lähtuvalt tekib

oht, et kõiki vajalikke huvigruppe ja menetlusosalisi, ennekõike neid maaomanikke, kellel ei

ole elektronposti aadressi rahvastikuregistris märgitud, ei suudeta õigeaegselt kaasata.

Muudatus annab loa andmist ootavale isikule signaali, et loa andmisega võib edaspidi minna

kauem. Samuti annab see MaRu-le ette ajaraami, millega tuleks üldjuhul arvestada ja mida

MaRu ise ei saa pikendada. Küll aga saab MaRu rakendada HMS-i § 41. Kuigi menetlemise

tähtaega seaduses pikendatakse, tuleb MaRu-l endiselt teha otsused esimesel võimalusel,

võimalikult lühikese aja jooksul. Haldusmenetlus tuleb MaRu-l jätkuvalt viia läbi

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid

kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Eelnõu § 1 punktidega 22 ja 23 MaaParS-i § 24 lõigetes 1 ja 2 tehtud muudatused sätete

sõnastuses tulenevad ehitusloa taotluse esitamise asendamisest ehitusteatisega (lg 1 p-d 1 ja 2)

ning maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi ehitamist reguleerivate sätete koondamisest (lg 1

p 3 ja lg 2) (vt seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 24 tunnistatakse MaaParS-i §-d 25–28 kehtetuks. Nimetatud §-d

käsitlevad väikesüsteemi ehitamist. Muudatus on seotud maaparandussüsteemi ja

väikesüsteemi ehitamist reguleerivate sätete koondamisega (vt seletuskirja punktis 3.2 eespool

toodud selgitusi). Väikesüsteemi ja suure süsteemi ehitamist käsitletakse eelnõukohases

seaduses ühiselt, arvestades väikesüsteemi kohta sätestatud erisusi (§ 81).

Eelnõu punktiga 19 muudetakse § 21 lõigete 1 ja 2 sõnastust selliselt, et see kajastab ka

väikesüsteemi ehitusloast tulenevat ehitusõigust ja ehitusloa kehtivust. Otsest vajadust eristada

suurte ja väikeste süsteemide ehituslubade kehtivust ei ole. Sellega muudetakse ka

väikesüsteemi ehitusloa kehtivust kolmelt aastalt seitsmele aastale (§ 25 lg 5), millega kaob ka

vajadus ehitusluba teatud juhtudel pikendada (§ 25 lg 6).

Ehituskava plaanile märgitavad andmed (§ 25 lg 3) ning seletuskirjas märgitavad andmed (§ 25

lg 4) sätestatakse edaspidi maaparandusseaduse § 16 lõike 4 alusel kehtestatud maaeluministri

25. veebruari 2019. a määruses nr 14 „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded“, kusjuures

lõike 3 punktis 6 esitatud nõuet leevendatakse. Väikesüsteemi ehitusloa menetlemisel on

osutunud ebavajalikuks MaaParS-i § 25 lõike 3 punktis 6 toodud ehituskava plaanile kantavate

andmetena andmed kavandatava väikesüsteemi suubumiskohas suubla põhja kõrgusarvu kohta.

Kuna tegemist on väikese süsteemiga, siis piisab suubla veevastuvõtuvõime hindamisest.

Ehituskava koostajal ei ole vaja esitada suubla põhja kõrgusarvu. Muudatus leevendab

väikesüsteemi ehitamise nõudeid.

Väikesüsteemi ehitusloa taotluse asemel esitatakse eelnõukohase seadusega ehitusteatis, mis

sisaldab andmeid, mida sisaldas väikesüsteemi ehitusloa taotlus (§ 26 lg 1). Ehitusteatise

kooskõlastamisel ja kontrollimisel tehakse samad toimingud (§ 26 lg 2 ja 3). Väikesüsteemi

ehitusloale kantavad andmed (§26 lg 4) kajastuvad § 23 lõikes 1. Ehitusloa andmisest

keeldumise alused (§ 26 lg 5) kajastuvad § 23 lõikes 2. Väikesüsteemi ehitusloa andmise või

selle andmisest keeldumise otsuse tegemise aeg (§ 26 lg 6) kajastub § 23 lõikes 4.

Väikesüsteemi ehitusloa kehtetuks tunnistamine (§ 27) kajastub edaspidi §-s 24.

Paragrahvi 28 kehtetuks tunnistamine tuleneb kooskõlastamise ja loa andmise muudatustest.

Paragrahvi 28 nõuded on viidud §-i 504 lõikesse 4 (vt seletuskirja punktis 3.5 toodud selgitusi).

25

Eelnõu § 1 punktidega 25–27 MaaParS-i § 29 lõikes 1 tehtavad muudatused tulenevad sellest,

et loobutakse ehitusloa kehtivust määravast tingimusest, et ehitamist tuleb alustada kahe aasta

jooksul alates selleks loa saamisest (p 2), ehitusloa taotluse asendamisest ehitusteatisega (p 3)

ning maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi kasutamist reguleerivate sätete koondamisest (p 4

ja 6) (vt seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud selgitusi). Ehitusloa taotluse asendamisel

ehitusteatisega tekkis olukord, kus ehitamise alustamise teatis ei ole enam asjakohane. Enne

ehitamise alustamist tuleb esitada ehitusteatis, projekteerimistingimuste nõude olemasolul

projekteerimistingimuste saamisest arvates kolme aasta jooksul (§ 201 lg 1). Kasutusteatis tuleb

esitada 90 päeva jooksul maaparandussüsteemi valmimisest arvates (§ 301 lg 1), väikesüsteemi

ja üksikrajatise kasutusteatis kümne päeva jooksul väikesüsteemi või üksikrajatise valmimisest

arvates (§ 301 lg 2).

Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse MaaParS-i § 30 lõike 2 esimest lauset selliselt, et

ehitamise üle võib omanikujärelevalvet teha ka isik, kes on teinud sellele ehitusprojektile

ekspertiisi. Kehtiva MaaParS-i regulatsiooni kohaselt ei ole see lubatud. Nõue kehtestati

eesmärgiga tagada sõltumatu omanikujärelevalve. Kavandatud muudatusega antakse

ehitusprojektile ekspertiisi teinud isikule võimalus teha sama projekti kohasele ehitamisele

omanikujärelevalvet. Maaparandussüsteemi omanikud, ehitajad ja MaRu on andnud

tagasisidet, et omanikujärelevalve töö kvaliteet ei vasta sageli nõuetele. Omanikujärelevalve

töö tulemus selgub tagantjärele, kui mittenõuetekohast ehitamist on kulukas parandada.

Praktikas on selgunud, et omanikujärelevalve tegija ei tutvu projektiga nii põhjalikult, et tagada

tõhus omanikujärelevalve. Leiame, et erinevalt projekteerijast (ehitusprojekti koostajast) ei ole

projektile ekspertiisi tegija seotud projektiga sellisel määral, et tekiks huvide konflikt. Projektile

ekspertiisi teinud isik omab põhjalikku ülevaadet projektlahendusest, mis annab talle head

eeldused ka tõhusa omanikujärelevalve tegemiseks.

Omanikujärelevalve õigused ja kohustused ning vastutus otsuste tegemise ning tegemata

jätmise eest tuleneb võlaõigusseadusest ja tsiviilseadustiku üldosa seadusest.

Omanikujärelevalve tegemine ja selle täpsem elluviimine on omanikujärelevalve tegija ja

omaniku omavaheline lepinguline suhe, kuhu riik ei sekku. Seega omanikujärelevalve kvaliteeti

saab mõjutada eelkõige tellija (omanik), esitades projekteerimise, ehitamise ja

omanikujärelevalve lepingutes töövõtjatele nõudlikumaid tingimusi ja nõudes nende täitmist.

Leping võib sisaldada ka rohkem nõudeid kui seda on seadusega ette nähtud. Näiteks

omanikujärelevalve tõhustamiseks on hea kasutada digitaalset ehitustööde päevikut selliselt, et

see on reaalajas jälgitav. Üldehituses on omanikujärelevalve tegijal kohustus koostada oma

ülesannete täitmiseks järelevalveprotseduuride programm, kus on kajastatud, millistele

ehitustöödele tehakse kaetud tööde aktid; kui pikalt peab ehitusettevõtja omanikujärelevalve

tegijale ette teatama, kui soovib kaetavat tööd ette näidata; milliseid töid ja millise sagedusega

tuleb omanikujärelevalve tegijale ette näidata; millised katsetused või mõõdistused ja millises

vormis on nõutavad (lisaks õigusaktides kehtestatule) jms. Omanik võib ka

maaparandusehituses sarnase omanikujärelevalve programmi või kava koostamise nõude lisada

omanikujärelevalve lepingusse. Samuti aitab omanikujärelevalve tööd tõhustada olulisemate

kaetud tööde akteerimisel kaetavast objektist positsioneeritud (asukohamärgisega) fotode

lisamine aktile. Juba projektis võiks projekteerija anda loetelu nendest objektidest, mille puhul

on omanikjärelevalve kohalolu oluline. Selline loetelu on omanikujärelevalve tegijale oluline

sisend järelevalveprotseduuride kava koostamiseks. Nii on omanikule igal ajahetkel selge,

millised tööd on tehtud ehk kus omanikujärelevalve tegija digitaalne allkiri kinnitab tehtud

tööde nõuetekohasust.

26

Muudatus tehakse tõhusama omanikujärelevalve võimaldamiseks. Ekspertiisi teinud isik ei tohi

olla ehitusprojekti koostaja ega ka ehitaja. Ta saab seista omaniku huvide eest projektile vastava

maaparandussüsteemi ehitamisel. Projektiga tutvumine on ajamahukas juba üksnes seetõttu, et

projekteeritava ala pindala on enamasti kümneid või sadu hektareid. Projektile ekspertiisi

teinud isik on projektiga ja eeldatavalt ka olukorraga maastikul juba põhjalikult tuttav ja saab

alustada omanikujärelevalve tegemist kohe ehitamise alguses.

Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse MaaParS-i § 30 lõike 8 sõnastust selliselt, et

omanikujärelevalve nõudeid ei kohaldata lisaks väikesüsteemile ka üksikrajatistele, välja

arvatud eesvoolul paiknev truup, keskkonnakaitseks vajalik rajatis ,regulaatorkaev ja

maaparandussüsteemi teenindav tee. Üksikrajatise ehitamine saab mõjutada

maaparandussüsteemi toimimist väiksemal määral. Muudatusega vähendatakse isikute

halduskoormust.

Omanikujärelevalvega seotud muudatuste puhul puuduvad maaparandusseaduses otsesed

viited muudetavatele maaparandusseaduse §-de 29 ja 30 sätetele. Muuta tuleb maaeluministri

20. detsembri 2018. a määrust nr 79 „Maaparandussüsteemi ehitamise üle omanikujärelevalve

tegemise nõuded“.

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse MaaParS-i §-iga 301 maaparandussüsteemi kasutamisest

teavitamise kohta. Muudatus tuleneb kasutusloa taotluse asendamisest kasutusteatisega ning

maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi kasutamist reguleerivate sätete koondamisest (vt

seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud selgitusi).

Maaparandussüsteemi kasutusteatis tuleb esitada MaRu-le 90 päeva jooksul

maaparandussüsteemi valmimisest arvates (lg 1). Väikesüsteemi ja üksikrajatise kasutusteatis

tuleb esitada 10 päeva jooksul väikesüsteemi või üksikrajatise valmimisest arvates (lg 2).

Kasutusteatises märgitakse järgmised asjakohased andmed (lg 3):

1) käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktides 4–9 nimetatud andmed;

2) käesoleva seaduse 201 lõike 2 punktides 6–8 nimetatud andmed;

3) väikesüsteemi teostusjoonise koostaja andmed;

4) maaparandussüsteemi tehnilised andmed maaparandusehitiste kaupa.

Koos kasutusteatisega esitatakse § 10 lõigetes 2–22 nimetatud maaparandussüsteemi

ehitusdokumendid, kusjuures üksikrajatise puhul ei ole ehitustööde päevikut nõutud ning

väikesüsteemi puhul tuleb esitada üksnes teostusjoonis ja väikesüsteemi märkimisandmed.

Samuti tuleb esitada olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisiakt (lg 4). Võrreldes kehtiva

seadusega ei ole väikesüsteemi puhul enam vaja esitada kaetud tööde akti ega ehitusmaterjalide

ja -toodete nõuetekohasust tõendavaid dokumente. Esitatavaid ehitusdokumente kajastab tabel

2.

Tabel 2 Maaparandussüsteemi, üksikrajatise ja väikesüsteemi ehitusdokumendid.

Ehitusdokumendid

Maaparandussüsteem Üksikrajatis Väikesüsteem

ehitustööde päevik jah - -

kaetud tööde akt jah jah -

ehitusmaterjalide ja -toodete

nõuetekohasust tõendavad

dokumendid

jah jah -

27

teostusjoonis ja

maaparandussüsteemi

märkimisandmed

jah jah jah

muud ehitamist kirjeldavad

dokumendid jah jah -

Kui MaRu ei teavita kasutusteatise esitajat 30 päeva jooksul kasutusteatise saamisest arvates

vajadusest viia maaparandussüsteem vastavusse maaparandussüsteemi nõuetega,

ehitusprojektiga või ehituskavaga ning ei esine ühtegi kasutusloa andmisest keeldumise alust,

võib maaparandussüsteemi kasutada kasutusteatise alusel (lg 5). MaRu annab n-ö vaikimisi

oma nõusoleku (loa fiktsioon). Haldusakti MaRu ei anna. Loetakse, et luba on vaikides antud.

Seda, kas on vaja midagi n-ö korda teha või peaks üldse kasutamise lubamisest keelduma, peab

selguma 30 päeva jooksul. Kui selle aja jooksul MaRu teatise esitajat vajadusest muudatusi teha

ei teavita, siis on isikul nõusolek kasutamiseks olemas.

Kui MaRu on kasutusteatise esitajat 30 päeva jooksul kasutusteatise saamisest arvates

teavitanud vajadusest viia maaparandussüsteem vastavusse maaparandussüsteemi nõuetega,

ehitusprojektiga või ehituskavaga ja kasutusteatise esitaja on ettenähtud tähtpäevaks

maaparandussüsteemi selle nõuetega, ehitusprojektiga või ehituskavaga vastavusse viinud ning

ei esine ühtegi kasutusloa andmisest keeldumise alust, teavitab MaRu kasutusteatise esitajat

mõistliku aja jooksul kirjalikult, et maaparandussüsteemi võib kasutada kasutusteatise alusel

(lg 6). Eraldi haldusakti ka siin MaRu ei anna, vaid MaRu nõusolek loetakse tema teavitusega

antuks. Näiteks võib olla esitamata mõni dokument või ei sisalda kasutusteatis kõiki vajalikke

andmeid või on vaja teostusjooniseid täiendada või väiksemaid puudujääke ehitamisel

parandada. Nagu ka ehitamisest teavitamise puhul, antakse ka siin teatise esitajale mh võimalus

maaparandussüsteem nõuetega vastavusse viia.

MaRu võib anda kasutusloa (lg 7), kui maaparandussüsteemi kasutamiseks on vaja seada

lisatingimusi. Näiteks kui ehitusprojekti kooskõlastamisel anti tingimusi, millega tuleb

arvestada lisaks ehitamisele ka kasutamise ajal. Sellisel juhul MaRu teavitab kasutusteatise

esitajat, et alustatakse kasutusloa menetlust.

Kui kasutusteatis esitatakse sellise maaparandussüsteemi kuuluva maaparandusehitise kohta,

mille hoiuks on asutatud maaparandusühistu, saadab MaRu kasutusteatise või kasutusloa

ärakirja asjaomasele maaparandusühistule (lg 8). See on vajalik eelkõige täiesti uue

maaparandusehitise ehitamise korral, sest uue maaparandusehitise valmimisega suureneb

maaparandusühistu pindala ja seega muutuvad ka ühiseesvoolu hoiukohustuse osa suurused

kõikidele liikmetele, mis on ühistule oluline teave hoiukulude osa arvestamisel.

MaRu teeb kasutusloa või kasutusteatise e-ehituse keskkonnas kättesaadavaks asjaomasele

kohaliku omavalitsuse üksusele selleks, et kohalikul omavalitsusel oleks ülevaade oma

territooriumil toimuva ehitustegevuse kohta (lg 9).

Kasutusteatise sisu nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (lg 10).

Kehtiva maaparandusseaduse § 31 lõike 5 kohaselt kehtestab maaparandussüsteemi kasutusloa

ja väikesüsteemi kasutusloa ning nende taotluste sisu nõuded valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Lubade taotlused asendatakse teatiste esitamisega, mistõttu tehakse mh muudatused

seaduse §-s 31 ja muudetakse ka maaeluministri 14. detsembri 2018. a määrust nr 74

„Maaparandussüsteemi kasutusloa ja väikesüsteemi kasutusloa ning nende taotluste sisu

nõuded“. Muutub määruse pealkiri „Maaparandussüsteemi kasutusloa ja kasutusteatise sisu

28

nõuded“ ja kasutusloa sisu nõuete volitusnormi asukoht seaduses ning määruses tehakse muud

asjakohased muudatused seoses kasutusteatisega. Seega lähtutakse ministrile volituse andmisel

kehtivast maaparandusseaduses sätestatud praktikast, kus kasutusloa sisu nõuded olid samuti

kehtestatud ministri määrusega. Kuna kasutusteatisega seonduv on reguleeritud ühes ja

kasutusloa andmisega seonduv teises paragrahvis, siis on korrektne ka volitusnormid viia

asjakohaste paragrahvide juurde. Otsest viidet maaparandusseaduse § 31 lõikele 5

maaparandusseaduses ei ole. Ministri määrusega kehtestatavas maaparandussüsteemide registri

põhimääruses arvestatakse eelnõukohase kasutusteatise regulatsiooniga.

Kogu maaparandusseadus ja selle alusel kehtestatud määrused on kasutusteatise lisandumisest

ja kasutusloaga seonduvatest muudatustest tulenevalt nii viidete kui ka sisu osas üle vaadatud

ning asjakohased muudatused eelnõukohase seadusega (§-d 31–34) ja asjakohastes määrustes

kavandatud.

Käesolevas paragrahvis kavandatud muudatusega lihtsustuvad üksikrajatise (välja arvatud

eesvoolul paiknev truup, keskkonnakaitseks vajalik rajatis, regulaatorkaev ja

maaparandussüsteemi teenindav tee) kasutamise nõuded (kehtivas seaduses § 29 lg 1 p 5) selles

osas, et üksikrajatise ehitamiseks ei ole nõutud MATER ehitajat ja omanikujärelevalve tegijat

(eelnõus § 30 lg 8). Kõik käesolevas paragrahvis tehtavad muudatused vähendavad isikute

halduskoormust ja MaRu töökoormust, kuna menetlus on lihtsam, proportsionaalsem ja ei lõppe

alati haldusaktiga.

Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse MaaParS-i § 31 sõnastust tulenevalt kasutusloa taotluse

asendamisest kasutusteatisega ning maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi kasutamist

reguleerivate sätete koondamisest (vt seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud selgitusi).

Kasutusloa kehtetuks tunnistamise alused ja kasutusloa sisunõuete volitusnorm on viidud § 311.

Kasutusluba annab õiguse kasutada ehitusprojekti või ehituskava kohaselt ehitatud

maaparandussüsteemi (lg 1). Kasutusluba on tähtajatu (lg 2).

Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse MaaParS-i §-iga 311 maaparandussüsteemi kasutusloa

andmise, kasutusloa andmisest keeldumise ja kasutusloa kehtetuks tunnistamise kohta.

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga üldised põhimõtted ei muutu.

MaRu annab maaparandussüsteemi kasutusloa, kui valminud maaparandussüsteem on ehitatud

käesolevas seaduses sätestatud nõudeid järgides ja ehitusprojekti või ehituskava kohaselt ning

vastab maaparandussüsteemi nõuetele (lg 1). Kasutusloale kantakse järgmised asjakohased

andmed (lg 2):

1) kasutusloa ning kasutusteatise number ja kuupäev;

2) käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 1 nimetatud andmed;

3) käesoleva seaduse § 301 lõike 3 punktis 4 nimetatud andmed.

MaRu keeldub kasutusloa andmisest, kui MaRu on teavitanud kasutusteatise esitajat vajadusest

maaparandussüsteem maaparandussüsteemi nõuetega, ehitusprojekti või ehituskavaga

vastavusse viia ning kasutusteatise esitaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks maaparandussüsteemi

selle nõuetega, ehitusprojekti või ehituskavaga vastavusse viinud. Samuti keeldub MaRu

kasutuslao andmisest, kui maaparandussüsteem ei vasta olulisel määral ehitusprojektile või

ehituskavale, on ohtlik inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale või kui on algatatud

ehitamise aluseks olnud ehitusloa kehtetuks tunnistamine (lg 3). Näiteks kui

maaparandussüsteem ei vasta olulisel määral ehitusprojektile, siis ei ole sellist

maaparandussüsteemi võimalik kasutusele võtta enne selles olulisi ja enam aega nõudvaid

muudatusi tegemata.

29

MaRu teeb kasutusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul

nõuetekohaste ehitusdokumentide saamisest arvates (lg 4). Kui ilmastikutingimused, näiteks

püsiv lumikate, ei võimalda kohapeal kontrolli teha, siis pikeneb kasutusloa andmine ajani,

millal kontrollimine kohapeal on võimalik (lg 5). MaRu tunnistab kasutusloa kehtetuks, kui

maaparandussüsteem on iganenud või lagunenud või muul põhjusel kaotanud olulise osa oma

toimimisvõimest või kui kasutusotstarbe lõppenuks lugemise vajadus tuleneb avalikust huvist

(lg 6). Lõikega 7 sätestatakse regionaal- ja põllumajandusministrile volitusnorm kasutusloa sisu

nõuete kehtestamiseks, mis oli varem sätestatud MaaParS-i § 31 lõikes 5.

Eelnõu § 1 punktiga 33 tunnistatakse MaaParS-i §-d 32–34 kehtetuks. Nimetatud §-d

käsitlevad kasutusloa taotlemist, selle andmist ja selle andmisest keeldumist. Muudatus tuleneb

kasutusloa taotluse asendamisest kasutusteatisega (vt seletuskirja punktis 3.2 eespool toodud

selgitusi). Maaparandussüsteemi kasutamisest teavitamist käsitletakse eelnõukohases seaduses

§-s 301 (vt eelnõu punkti 30 selgitusi) ning kasutusloa andmist, selle andmisest keeldumist ka

kasutusloa kehtetuks tunnistamist §-s 311 (vt eelnõu punktide 31 ja 32 selgitusi).

Nagu eespool mainitud, siis kogu maaparandusseadus ja selle alusel kehtestatud määrused on

kasutusteatise lisandumisest ja kasutusloaga seonduvatest muudatustest tulenevalt nii viidete

kui ka sisu osas üle vaadatud ning asjakohased muudatused eelnõukohase seadusega (§-d 31–

34) ja asjakohastes määrustes kavandatud. Kuna kasutusluba edaspidi taotlema ei pea, siis ei

ole nimetatud paragrahvid enam sellisel kujul asjakohased. Küll aga on asjakohased sätted

integreeritud kasutusteatise esitamise paragrahvi (nt kehtiva maaparandusseaduse § 32 lõiked

1–6 jj, § 33 asjakohased sätted), lisaks on kehtiva maaparandusseaduse § 31 lõiked 4 ja 5

integreeritud § 311.

3.3 Registritega ja vastutava spetsialistiga seotud muudatused

Eelnõu § 1 punktidega 34–38 muudetakse MaaParS-i § 35 lõikeid 2, 4 ja 6 ning täiendatakse

lõigetega 41, 8 ja 9. Muudatused on tingitud maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate registri

ehk MATER-i andmete üleviimisest majandustegevuse registrisse (edaspidi ka MTR).

Muudatuse kohaselt viiakse MATER andmed MTR-i ja MATER kaotatakse. Lisaks

sätestatakse lõikega 41 väikesüsteemi ehituskava koostamisele erand, mille kohaselt ei pea

ehituskava koostaja vastama vastutavale spetsialistile esitatud nõuetele. Kehtivas seaduses

kehtis see erand üksnes kraavkuivendusega väikesüsteemile.

Maaparanduse alal tegutsev spetsialist esitab majandustegevuse teate MTR-i, kui ta tegutseb

maaparanduse uurimistöö, projekteerimise, omanikujärelevalve, ekspertiisi või

maaparandusehituse alal (lg 2). Lõikes 6 muudetakse registri nimetust, MATER asemel MTR.

Lõikega 8 antakse ettevõtjale võimalus esitada majandustegevuse teade koos vastutava

spetsialisti kinnitusega MaRu-le, kes kannab teates ja vastutava spetsialisti kinnituses

sisalduvad andmed MTR-i. Ka siis, kui vastutav spetsialist ei esita kinnitust või kinnitusest

loobumise teadet Eesti teabevärava kaudu, võib ta esitada selle MaRu-le, kes kontrollib

MaaParS-i § 36 lõigetes 2‒4 vastutavale spetsialistile esitatud nõudeid: erialast haridust ning

töökogemust ning kannab teates ja vastutava spetsialisti kinnituses olevad vastutava spetsialisti

andmeid MTR-i (lg 9). Isikud, kellel on hüdrotehnikainseneri kutse, saavad majandustegevuse

teate esitada otse MTR-i. Isikud, kellel ei ole hüdrotehnikainseneri kutset, peavad esitama

MaRu-le erialast haridust tõendava dokumendi ning MaRu kontrollib nende erialast haridust.

MTR ei võimalda dokumente majandustegevuse teatele lisada. Seetõttu on antud võimalus

esitada e-kirjaga need dokumendid MaRu-le, kes kontrollib dokumente ja esitab teate MTR-i.

30

Kui isik, kes koostab ehituskava, ei tööta vastutava spetsialistina ettevõttes, mis on esitanud

majandustegevuse teate maaparanduse alal tegutsemiseks, kuid tal on vastutavale spetsialistile

vastav haridus ja töökogemus, siis ta esitab andmed hariduse ja töökogemuse kohta MaRu-le

(lg 41). Põhimõtteliselt toimub sama kontroll kui MTR-i esitatava majandustegevuse teate

puhul, kuid ehituskava puhul ei ole vajalik MTR-i teadet esitada, st ei ole vaja olla ettevõttes,

võib ehituskava koostada üksikisikuna.

Muudatus aitab koondada ehitamisega seotud majandustegevuse andmed ühte registrisse ja

suurendab maaparandusehitusega seotud isikute andmete nähtavust ning lihtsustab nende

andmete kasutamist nendest andmetest huvitatud isikutele.

Maaparandusseaduses on eespool nimetatud paragrahvidest otseseid viiteid üksnes § 35 lõikele

2. On sätted, mida eelnõukohase seadusega muudetakse (nt § 23) ja neid, mis tunnistatakse

kehtetuks (nt § 52), § 46 lõiget 3 ei ole vaja muuta.

Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse MaaParS-i § 36 lõikeid 2 ja 3 ajavahemikuga, millise aja

jooksul peab vastutav spetsialist olema saanud töökogemuse. Vastutava spetsialistina alustades

pole oluline üksnes töökogemuse kestvus (vähemalt kolm aastat), vaid ka see, kui kaua aega

tagasi töökogemus on omandatud. Kehtivas regulatsioonis on vastutava spetsialistina

tegutsemiseks vajalik töökogemus kolm aastat. Seejuures ei ole piiratud, millise ajaperioodi

jooksul peab olema kolmeaastane töökogemus omandatud. Eelnõuga kavandatakse sätestada

ajapiirang, milleks on 15 aastat. Vastutava spetsialistina töötamise eeldused tegevusalade kaupa

on toodud tabelis 3.

TABEL 3: Vastutava spetsialistina töötamise eeldused

Vastutav spetsialist

Tegevusala: Uurimine, projekteerimine,

omanikujärelevalve, ekspertiis Ehitamine

Haridus: erialane kõrgharidus

erialane keskeri- või

kutsekeskharidus või sellele

vastav kvalifikatsioon

Töökogemus: viimase 15 aasta jooksul töökogemus vastaval ametialal

vähemalt kolm aastat

Vastutav spetsialist vastutab maaparandusalal tegutsevas ettevõttes asjaomasel alal ka nende

töötajate töö eest, kes ei ole vastutavad spetsialistid. Suuremal või vähemal määral muutuvad

aja jooksul nii ehitusmaterjalid, -masinad, projekteerimisnormid kui ka seadusandlus. Seetõttu

on vastutava spetsialistina tööd alustades eriti oluline toetuda töökogemusele, mis jääb

vahetult vastutava spetsialistina tegutsema hakkamisele eelnevasse 15 aastasesse

ajavahemikku. Eelnõu § 1 punktiga 39 muudetakse MaaParS-i § 36 lõikeid 2 ja 3 selliselt et,

vastutav spetsialist peab viimase 15 aasta jooksul olema omandanud kolmeaastase

töökogemuse. Vastutav spetsialist, kes juhendab ettevõtte teiste spetsialistide tööd, peab

olema pädev. Pädevuse annab nii erialane haridus kui ka värske töökogemus vastaval alal.

Kui isik on töötanud viimased 15 aastat muul alal, siis vajavad tema teadmised ja oskused

värskendamist. 15 aastase ajavahemiku lisamisel on võetud eeskujuks „Kutse andmise kord

31

üldehituse, keskkonnatehnika, tehnosüsteemide ja ehitusautomaatika inseneride kutsetele“13

ning arvestatud uuringus „Maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate kvalifikatsiooni

väljaselgitamine14“ esitatud soovitust 15 aastase ajaperioodi kehtestamiseks.

Maaparandusseaduses on otseseid viited § 36 lõigetele 2 ja 3. Eelnõukohase seadusega

muudetakse nimetatud lõigetele viitavat § 23 ja § 35 ning tunnistatakse kehtetuks §-d 26 ja

33. Maaparandusseaduse alusel kehtestatud määruste otsene muutmisvajadus viidete osas

puudub. Paljud maaparandusseaduse alusel kehtestatud määrusi muudetakse (seletuskirja p 9)

ning nende muutmisel hinnatakse veelkord, kas vastutava spetsialisti kohta tehtud muudatused

tingivad ka määruste täpsustamise.

Eelnõu § 1 punktiga 40 tunnistatakse MaaParS-i 4. peatükk kehtetuks. MATER-i andmed

viiakse üle majandustegevuse registrisse.

Seoses maaparanduse valdkonna valdava osa ülesannete liikumisega Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi (edaspidi REM) haldusalast Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ka MKM) haldusalasse, viiakse maaparandusega

seotud registrite (MATER ja MSR) andmed üle uutesse infosüsteemidesse, mille arendamisega

on juba alustatud. Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate majandustegevuse

teatamiskohustuse täitmise tegevuste andmed on otstarbekas viia MTR-i (sarnased tegevused).

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on MKM-i valitsemisalas tegutsev

valitsusasutus. TTJA põhimääruse kohaselt kuulub TTJA tööülesannete hulka MTR-i pidamine

ja arendamine. MTR on asutatud 15.04.2004 eesmärgiga pidada avalikkusele kättesaadaval

viisil arvestust erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate, seadusega nimetatud asutuste,

sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle ning teostada järelevalvet. MTR peab arvestust enam

kui 25 erineva majandustegevuse valdkonna üle. Kui seni tuli maaparanduse alal tegutsevaid

ettevõtjaid otsida MATER-ist ja teisi tegevuslubasid MTR-ist, siis edaspidi on kogu info ühes

kohas. MTR on juba toimiv ja arendatav süsteem, mis tagab andmete ajakohasuse ja

ristkasutuse teiste registritega.

Eelnõu § 1 punktiga 86 tunnistatakse MaaParS-i § 38 lõikele 1 viitav MaaParS-i § 94 lõige 1

kehtetuks seoses maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate andmete üleviimisega MTR-i ja

maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri kaotamisega. Haldusmenetluse seaduse § 93

lõike 1 kohaselt kehtib määrus mh kuni volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Eelnõukohase

seaduse jõustumisel muutub kehtetuks maaeluministri 23. novembri 2018. a määrus nr 63

„Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus“.

Eelnõu § 1 punktiga 41 sõnastatakse mitmete muudatuste tõttu ja sätete loogilisemas järjekorra

esinemiseks uuesti kogu MaaParS-i § 39 tekst, täpsustades mh andmekogu põhimääruse

volitusnormi sisu ning jättes paragrahvist välja sätted, mis dubleerivad avaliku teabe seadust.

Paragrahvi 39 allesjäänud lõiked paigutatakse paragrahvi loogilisemas järjekorras, sätteid

täpsustatakse ning ebavajalikud sätted jäetakse paragrahvist välja, seetõttu on mõistlik kogu

paragrahvi sisu uuesti sõnastada.

Kuna ka registri põhimäärus kehtestatakse uuesti, siis ei näe me ette segadust ega probleeme,

mis seaduse registri osas tehtavate muudatuste tulemusena võiksid kaasneda. Viidete osas

samuti probleeme ette näha ei ole. Maaparandusseaduse § 94 lõige 2 küll viitab § 39 lõikele 1,

13 https://www.ehitusinsener.ee/wp-content/uploads/2025/01/Kutse-andmise-kord-uldehituse-keskkonnatehnika-

ja-tehnosusteemide-ja-ehitusautomaatika-inseneeria-kutsetele-01.01.2025-1.pdf 14 Maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate kvalifikatsiooni väljaselgitamine. Uuring, Advisio OÜ, Tartu 2012

32

kuid see §-s 94 seetõttu muudatust kaasa ei too. Muud otsesed viited selle peatüki sätetele

puuduvad.

Paragrahvi 39 lõikesse 1 tuuakse kehtiva seaduse senine § 39 lõike 4 sisu. Kehtiv MaaParS-i §

39 lõige 1 sätestab, et registri asutab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri

ettepanekul ning et register on kooskõlas avaliku teabe seadusega asutatud andmekogu.

Andmekogu on seaduse tasandi regulatsiooni kehtestamisega juba asutatud. Ühtlasi on riikliku

andmekogu termin juba defineeritud avaliku teabe seaduse §-s 431, mis tähendab, et andmekogu

asutav säte ei pea eraldi reguleerima kooskõla selle seadusega. Uues lõikes 1 sätestatakse

seetõttu üksnes registri eesmärk.

Lõikes 2 sätestatakse, et maaparandussüsteemide registri põhimääruse kehtestajaks on edaspidi

valdkonna eest vastutav minister, mitte enam Vabariigi Valitsus. Muudatuse eesmärk on

lihtsustada registri põhimääruse muutmist, et registri arendusi saaks kiiremini kasutusele võtta.

Lisaks on tegemist eelkõige ReM-i ja MKM-i valitsemisalas olevate ülesannete täitmiseks

vajaliku andmekoguga. Näiteks on ministri määrusega kehtestatud metsaressursi arvestuse

riikliku registri põhimäärus, põllumajandusloomade registri põhimäärus ja maaparandusalal

tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus.

Lõikes 3 on sätestatud põhimääruse kehtestamise volituse raamid, milleks on määrata 1)

volitatud töötleja; 2) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; 3) kogutavate andmete

täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete

väljastamise kord; 5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad, tingimused ja kord; 6) muud

korraldusküsimused. Kuna käesolevat paragrahvi muudetakse, siis on mõistlik ka eelnimetatud

muudatus teha. Varem ei olnud volituse raame seaduses sätestatud.

Lõikes 4 (varem lõikes 3) on sätestatud, et registri vastutav töötleja on MaRu. Nimetatud

muudatus tehti juba eelmise maaparandusseaduse muutmise käigus (RT I, 31.12.2025, 2).

2025. aasta 1. jaanuaril loodi MaRu ning maaparanduse valdkonna ülesanded, ülesannete

täitmisega seotud õigused ja kohustused viidi Põllumajandus- ja Toiduametist üle MaRu-sse.

Kuna MaRu-st sai Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olev

valitsusasutus, vaadati üle ka registritega seotud ülesanded ja kohustused. Vastutavaks

töötlejaks määrati maaparandusseaduses MaRu, kuna ta korraldab andmekogude kasutusele

võtmist, teenuste ja andmete haldamist, tagab andmekogude turvalisuse ja vastutab

andmetöötluse õiguspärasuse eest. Eeltoodust tulenevalt viiakse maaparandussüsteemide

registri andmed tänase teadmise kohaselt üle e-ehituse platvormile, kus asub ka ehitisregister.

Seega on edaspidi kogu ehitiste ehituslubade info ühes kohas, kuid dokumentide menetlemine

toimub erinevates registrites: maaparandussüsteemide lubasid menetletakse jätkuvalt

maaparandussüsteemide registris ning üldehituse lubasid ehitisregistris. Mõlemad registrid on

„üles ehitatud“ ühtsetel alustel, on nende kooskasutus lihtne ning ilma raskusteta on võimalik

tuvastada loamenetlusse kaasatud isikud ja saada muud asjakohast teavet.

Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse MaaParS-i § 40 lõikega 31, kuhu tuuakse senine § 39

lõike 5 sisu, mille kohaselt MaaParS-i §-s 3 nimetatud maaparandussüsteemide andmed

kantakse maaparandussüsteemide registrisse ja maakatastri kitsendusi põhjustavate objektide

kaardile. Kuna andmed on loetletud maaparandusseaduse §-s 40, siis on õigem ka nende

maaparandussüsteemide registrisse ja maakatastri kitsendusi põhjustavate objektide kaardile

kandmine reguleerida §-s 40.

33

Eelnõu § 1 punktiga 43 tunnistatakse MaaParS-i § 40 lõiked 4 ja 6 kehtetuks. Lõike 4 asemel

on § 39 lõikesse 3 lisatud täpsem loetelu, mida MSR põhimäärusega kehtestatakse. Lõike 6

kehtetuks tunnistamise vajadus tuleneb ehitamise alustamise teatamisest loobumisest.

Ehitamise alustamise teatist asendab nüüd ehitusteatis, millega seonduvat on reguleeritud

MaaParS-i 2. peatükis. Eelnõu kohaselt ei ole enam kehtetuks tunnistamise aluseks ehitamise

alustamise teatise mitteõigeaegne esitamine ega ka see, mis aja jooksul peab ehitamisega

alustama.

Eelnõu § 1 punktidega 44–47 muudetakse MSR-i kohta sätestatut. Täiendatakse MaaParS-i

§ 42 pealkirja sõnadega „ja säilitamine“ (eelnõu § 1 punkt 44) seoses sellega, et § 42 lisatakse

lõige 3 maaparandussüsteemi andmete säilitustähtaja kohta (eelnõu § 1 punkt 46).

Maaparandussüsteemide registrisse kantavad isikuandmed on taotluste esitajate, tööde

teostajate ja arvamuse andjate ees- ja perekonnanimi ning isikukood või sünniaeg ning

kontaktandmed. Need andmed on seotud eelkõige taotluste, lubade, kooskõlastuste, projektide

ja ehitusdokumentidega ning on nende lahutamatu osa. Maaparandussüsteemi ehitusdokumente

ning maaparandussüsteemil kavandatava muu tegevuse kooskõlastusi hoitakse MSR-is

maaparandusehitise või -süsteemi kasutusotstarbe lõppemise päevast kümme aastat. Praktikas

on leitud, et kümne aasta jooksul peaksid võimalikud kohtu- ja muud vaidlused olema lõppenud

ja asjaolud, mille tõendamiseks registriandmeid on vajalikud, on selgunud. Pärast nimetatud

tähtaja möödumist andmed kustutatakse.

MaaParS-i § 42 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks kui mittevajalik viide isikuandmete kaitse

seadusele kuna kehtivad seadused ongi mõeldud täitmiseks (eelnõu § 1 punkt 45). Samal

põhjusel tunnistatakse kehtetuks MaaParS-i § 43 (eelnõu § 1 punkt 47).

Eelnõu § 1 punktiga 85 asendatakse MaaParS-i § 94 pealkirjas sõnad „ettevõtjate register“

sõnadega „ettevõtjate registri andmed“. Muudatus on tingitud maaparandusalal tegutsevate

ettevõtjate registri andmete üleviimisest majandustegevuse registrisse, mistõttu on tegemist

nimetatud ettevõtjate andmetega, mitte enam maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registriga

(vt eelnõu § 1 punkti 40 juures toodud selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 86 tunnistatakse MaaParS-i § 94 lõige 1 kehtetuks seoses

maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate andmete üleviimisega MTR-i ja maaparandusalal

tegutsevate ettevõtjate registri kaotamisega (vt eelnõu § 1 punkti 40 juures toodud selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 87 täiendatakse MaaParS-i § 94 lõikega 11, mille kohaselt alates

käesoleva lõike jõustumisest käsitatakse maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri

andmeid majandustegevuse registri andmetena (vt eelnõu § 1 punkti 40 juures toodud selgitusi).

Õigusaktide all on sättes eelkõige mõeldud maaparandusseadust ja maaeluministri 23.

novembri 2018. a määrust nr 63 „Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus“.

3.4 Maaparandushoiuga seotud muudatused

Eelnõu § 1 punktiga 48 täpsustatakse MaaParS-i § 44 lõikes 2, et nii maaparandussüsteemi

omanik kui ka maaparandusseaduse § 73 kohases maaparandusühistu tegevuskavas ettenähtud

ulatuses maaparandusühistu ei tohi maaparandushoiutöö tegemisega või tegemata jätmisega

takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustada maaparandussüsteemi. Kehtivas

seaduses on küll maaparandushoiu kohustus täpsemalt sätestatud MaaParS-i § 49 lõikes 1, mille

kohaselt on maaparandushoiu kohustus maaparandussüsteemi omanikul või

maaparandusühistul ulatuses, mis on ette nähtud käesoleva seaduse § 73 kohases

maaparandusühistu tegevuskavas, kuid oluline on ka muudes hoiutööde kohustusele viitavates

34

sätetes tuua välja mõlemad hoiukohustust omavad isikud – nii maaparandussüsteemi omanik

kui maaparandusühistu. Maaparandusühistul oli ka varasemalt hoiukohustus ja muudatusega

kohustust juurde ei teki.

Kehtivast maaparandusseadusest võib ekslikult aru saada, et vaid maaparandushoiutöid tehes

on oht maaparandussüsteemis veevoolu takistada või kahjustada selle toimimist.

Maaparandushoiutöid tehaksegi maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks. Oht hoiutööde

tegemise ajal maaparandussüsteemi kahjustada on väike. Valdavalt ei takistata veevoolu

maaparandussüsteemis mitte maaparandushoiutööde tegemisega, vaid vastupidi, nende tööde

tegemata jätmisega (tegevusetusega). Maaparandushoiutööde tegemisel on oluline järgida kõiki

hoiutööde nõudeid.

Viited nimetatud lõikele 2 maaparandusseaduses ja selle alusel kehtestatud määrustes

puuduvad.

Eelnõu § 1 punktiga 49 täiendatakse MaaParS-i § 46 lõikega 11, millega sisustatakse

maaparandussüsteemi üldparameetrite termin. Üldparameetrid olid ka kehtiva seaduse § 49

lõikes 1 nimetatud, kuid need ei olnud sisustatud. Muudatus loob selguse, millist

maaparandustegevust tuleb lugeda uuendamiseks. Maaparandussüsteemi üldparameetrid on

eelkõige sellised maaparandussüsteemi näitajad, mis iseloomustavad maaparandussüsteemi

suurust, kuivendus- või niisutusviisi ning kuivendusintensiivsust (sh kuivendusvõrgu pikkust).

Kuivenduse intensiivsusastme muutmine on kas esialgse või rekonstrueerimisel projekteeritud

intensiivsusastme muutmine. Maaparandussüsteemi üldparameetrite oluline muutmine toob

kaasa ka olulise muutuse maaparandussüsteemis. Näiteks seadedrenaaži kaevu rajamine toob

kaasa teatud perioodil veetaseme tõusu süsteemis või näiteks reguleerivast võrgust väljapoole

uue dreeni või kraavi rajamisega kaasneb maaparandussüsteemi pindala suurenemine. Ka

drenaaži asendamine kraavkuivendusega või vastupidi on oluline muutmine. Seetõttu on

sellisteks tegevusteks vajalik esitada ehitusteatis. Kehtivas maaparandusseaduses ei olnud

maaparandussüsteemi üldparameetreid täpsustatud ja seetõttu oli maaparandussüsteemi

omanikul arusaamatu, mida võib uuendamisel muuta ja millises ulatuses ning millal on tegemist

juba rekonstrueerimisega. Lõike lisamisega luuakse selles selgust. Üldparameetrite

muudatusega ei tohi kaasneda olulist negatiivset mõju naaberkinnisasjal paiknevale

maaparandussüsteemi osale. Lihtsamaid maaparandussüsteemi üksikrajatisi nagu näiteks nõva,

voolunõva, vallnõva, veeviimar võib üldjuhul rajada maaparandussüsteemi uuendamisena –

vaba ehitustegevusena, järgides seejuures ehitamisele ja ehitisele esitatavaid nõudeid (vt ka

tabel 1).

Eelnõu § 1 punktiga 50 muudetakse MaaParS-i § 46 lõiget 2 selliselt, et riigi poolt korras

hoitava ühiseesvoolu (edaspidi ka riigieesvool) uuendamiseks ei pea alati koostama

uuendusprojekti. Täpsustuse eesmärk on anda MaRu-le kaalutlusõigus otsustamaks

riigieesvoolu uuendusprojekti koostamise vajaduse üle. Riik on võtnud suurema osa üle kümne

ruutkilomeetri valglaga ühiseesvoolude hoiukohustuse enda kanda. Seni on riigieesvooludel

uuendustööde korraldamine liialt jäigalt reguleeritud. Kui riigieesvoolu on vaja uuendada, siis

tellib MaRu ühiseesvoolu uuendusprojekti. Praktika on näidanud, et alati ei ole see otstarbekas.

Kui riigieesvoolul on vaja teha vähesel määral uuendustöid, siis võib MaRu nende tööde mahud

ise määrata ilma selleks projekteerimise hanget korraldamata. MaRu võib riigieesvoolu

ülevaatuse käigus hinnata, kas riigieesvool vajab suuremaid või väiksemaid uuendustöid ja

sellest sõltuvalt, kas on vaja koostada uuendustööde projekt. Lihtsamatel juhtudel ei ole vaja

projekti koostada. MaRu suudab ise määrata väiksemad uuendustööde mahud, mis on vajalikud

riigieesvoolu uuendustööde riigihanke korraldamiseks. Sätte eesmärk on võimaldada MaRu-l

korraldada riigieesvoolude korrashoidu paindlikumalt, andes MaRu-le võimaluse teha

35

uuendustöid kas uuendusprojekti või uuendustööde mahtude alusel. Muudatus võimaldab

MaRu-l säästa nii projekteerimise hankeks kuluvat aega kui ka rahalisi vahendeid.

Õigusaktides puuduvad otsesed viited maaparandusseaduse § 46 lõikele 2. Nimetatud lõige

viitab maaparandusseaduse § 16 lõikele 4, millele oli viidatud ka kehtivas samas lõikes.

Eelnõu § 1 punktiga 51 muudetakse MaaParS-i § 47 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Lõikes 1 on

selguse huvides esitatud kõik veevoolu takistamisel ning vee paisutamisel

maaparandussüsteemi kahjustada võivad asukohad. Lähtutud on vee voolu takistava või

paisutust tekitava tõkke asukohast. Kasutatud on sama sõnastust kui MaaParS-i § 501 lõikes 1.

Ka näiteks eesvoolu kaitselõigul on vee paisutamine keelatud. Eesvoolu kaitselõik asub

väljaspool maaparandussüsteemi ja ei ole süsteemi osa. Sellise sõnastuse korral on isikutele

arusaadavam, millises asukohas on veevoolu takistamiseks ja vee paisutamiseks vajalik

kavandatavast tegevusest MaRu teavitada. Eesvoolu kaitselõigul veetaseme reguleerimine oli

kehtivas seaduses reguleeritud § 50 lõikes 1. Sisulist muudatust sellega ei teki, kehtiv nõue on

toodud teise asukohta. Maaparandusseaduse § 47 lõige 1 (mida eelnõukohase seadusega

muudetakse) ja § 21 lõige 4 (mis eelnõukohase seadusega kehtetuks tunnistatakse) viitavad

seaduse §-le 50. Paragrahv 50 tunnistatakse aga kehtetuks.

Lõike 2 sõnastust muudetakse selliselt, et maaparandussüsteemis ei tohi olla selle toimimist

takistavat looduslikku voolutakistust, sealhulgas koprapaisu. Kehtiv seadus ei luba

voolutakistust ka siis, kui see takistab küll vee voolu, kuid ei takista maaparandussüsteemi

toimimist. Maaparandussüsteemil hoiutööde tegemine, sealhulgas voolutakistuste

eemaldamine on maaparandussüsteemi omaniku kohustus, et tagada maaparandussüsteemi

nõuetekohane toimivus. Samas on vajadus kohustada maaomanikku eemaldada üksnes selline

voolutakistus, mis takistab maaparandussüsteemi toimimist. Sellise loodusliku voolutakistuse

eemaldamiseks, mis maaparandussüsteemi toimimist ei halvenda, puudub vajadus. Hoiutöid

tuleb teha nii tihti kui on vajalik maaparandussüsteemi toimivuse tagamiseks ja samas

loodusväärtuste tagamiseks nii harva kui võimalik. Näiteks üksik eesvoolu langenud puu tuleb

eemaldada eelkõige siis, kui see tekitab paisutust maaparandussüsteemis. Samas mitu üksikut

puud võivad koosmõjus tekitada olulise paisutuse, seda eriti olukorras, kus kraavi kalle on väga

väike. Voolutakistuse eemaldamine on oluline eelkõige eesvoolus ja vähemoluline

kuivenduskraavis. Voolutakistuse eemaldamise vajadus sõltub asukohast ja selle eripärast ega

pea olema absoluutne.

Maaparandusseaduse §-le 47 otsesed viited õigusaktides puuduvad. Küll aga on nimetatud

paragrahviga seotud maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kohta eelnõukohase

seadusega kehtestatav regulatsioon (eelnõu p-d 60–71). MaaParS-i §-d 50–52 tunnistatakse

kehtetuks ja tehakse muudatused §-s 53 ning täiendatakse seadust uute §-dega 501–504.

Eelnõu § 1 punktiga 53 täiendatakse MaaParS-i § 47 lõiget 11 sõnadega „või

maaparandusühistu“ ning jäetakse samast lõikest välja viide maaparandusseaduse § 44 lõikele

5 (viiakse § 47 lõikesse 12). Muudatusega on olemasolevad kohustused selgemalt välja toodud,

kohustused ei muutu. Lisaks maaparandussüsteemi omanikule on ka maaparandusühistul

kohustus hoida maaparandussüsteem selle kasutamise kestel töökorras. Üldjuhul on

maaparandushoiu kohustus maaparandussüsteemi omanikul. Kui maaparandussüsteemi

ühishoiuks on moodustatud ühistu, siis ühistu tegevuskavas on määratletud, millises ulatuses

korraldatakse ühistus korrashoidu ühiselt ja milline osa jääb ka ühistus iga

maaparandussüsteemi omaniku vastutada. Maaparandushoiutöid tuleb teha eelkõige selliselt, et

maaparandussüsteemi reguleeriv võrk tagab maaviljeluseks sobiva mulla veerežiimi ja eesvool

tagab liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku. Täienduse

36

eesmärk on täpsustada, kelle kohustus on maaparandushoiutööde tegemine. Korrapäraste

maaparandushoiutöödega saab tagada maaparandussüsteemi järjepideva töö pika aja jooksul.

Just õigeaegselt tegemata hoiutööde tagajärjel tekivad maaparandussüsteemis rikked ja

ummistused, mille tulemusel vajab maaparandussüsteem juba tunduvalt mahukamaid

rekonstrueerimistöid. Seetõttu on oluline, et hoiutööde eest vastutaja on selgelt määratletud.

Eelnõu § 1 punktiga 54 täiendatakse MaaParS-i § 47 lõikega 12, mille kohaselt

maaparandussüsteemi omanik või maaparandusühistu järgib maaparandushoiutöid tehes

maaparandusseaduse § 44 lõikes 5 kehtestatud nõudeid ja ehitusseadustiku §-des 7–10

sätestatud põhimõtteid. Täienduse eesmärk on esitada ühes lõikes, milliseid nõuded ja

põhimõtted tuleb hoiutööde tegemisel järgida. MaaParS-i § 9 lõike 1 alusel tuleb

maaparandussüsteemi ehitamisel lisaks maaparandusseadusest tulenevatele nõuetele järgida ka

ehitusseadustiku §-des 7–10 sätestatud põhimõtteid: hea tava, ohutus, keskkonnasäästlikkus,

asjatundlikkus. Oluline on lähtuda samadest põhimõtetest ka maaparandushoiutööde tegemisel.

Muudatusega on olemasolevad kohustused selgemalt välja toodud, kohustused ei muutu, sest

alati tuleb töid teha nõuete ja hea tava kohaselt.

Eelnõu § 1 punktiga 55 täiendatakse MaaParS-i § 48 pealkirja pärast sõna „kaitsevöönd“

sõnadega „ja kaitselõik“. Eesvoolu katselõigu termini selgitus on toodud kehtiva

maaparandusseaduse § 50 lõikest 2 § 48 lõikesse 13. Nii on eesvooluga seonduvad sätted

koondatud ühte paragrahvi.

Eelnõu § 1 punktiga 57 täiendatakse MaaParS-i § 48 lõikega 13, kus sätestatakse eesvoolu

kaitselõigu termini sisu ning kaitselõigu määramine (endine MaaParS-i § 50 lõige 2). Lisatud

on selgitus, et eesvoolu kaitselõigu ulatuse määrab MaRu juhul, kui veetaseme reguleerimine

võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Eelnõu kohaselt

maaparandushoiukavasid edaspidi ei koostata ning seetõttu selles ka kaitselõigu ulatust ei

määrata. Eesvoolu kaitselõigu ulatuse määrab MaRu üldkorraldusega juhul, kui MaRu-l on

teave selle kohta, et suubla veetaseme reguleerimine mõjutab maaparandussüsteemi

nõuetekohast toimimist. Näiteks kui maaparandussüsteemi maa-alal tekkinud liigniiskuse

põhjuste uurimisel on selgunud, et liigniiskuse põhjus ei ole mitte maaparandussüsteemis, vaid

tuleneb väljaspool maaparandussüsteemi asuval suublal veetaseme tõstmisest. Sellisel juhul

määratakse suublale eesvoolu kaitselõigu ulatus, kus veetaseme reguleerimiseks on vajalik

MaRu teavitada. Operatiivne eesvoolu kaitselõigu ulatuse määramine loob vajaliku

paindlikkuse, mis on vajalik maaparandussüsteemis paistuse vältimiseks.

Maaparandusseaduse §-le 48 otsesed viited õigusaktides puuduvad. Küll aga on nimetatud

paragrahviga seotud maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kohta eelnõukohase

seadusega kehtestatav regulatsioon (eelnõu p-d 60–71). MaaParS-i §-d 50–52 tunnistatakse

kehtetuks ja tehakse muudatused §-s 53 ning täiendatakse seadust uute §-dega 501–504.

Eelnõu § 1 punktiga 58 täiendatakse MaaParS-i § 49 lõigetega 11 ja 12. Lõikes 11 sätestatakse

väikesüsteemile erisus, mille kohaselt on väikesüsteemi puhul hoiukohustus üksnes selle

eesvoolul. Väikesüsteem kuulub vähestele maaomanikele, mistõttu on neil võimalik omavahel

kokkuleppeid saavutada ilma MaRu sekkumata. Erinevalt suurest süsteemist, mis võib kuuluda

kümnetele maaomanikele, ei saa väikesüsteemil ühe maaomaniku tegevus või tegevusetus

mõjutada teise maaomaniku maal paikneva süsteemi toimimist väga suurel määral, kui

eesvoolu toimimine on tagatud. Kehtivas seaduses sellist erisust väikesüsteemil ei olnud.

Hoiukohustus oli kõikidel maaparandussüsteemi omanikel kogu maaparandussüsteemi

ulatuses, nii selle reguleerival võrgul kui ka eesvoolul. Muudatusega vähendatakse isikute

halduskoormust ja MaRu töökoormust.

37

Lõike 12 kohaselt korraldavad maaparandussüsteemi omanikud maaparandussüsteemi

ühiseesvoolu korrashoidu omavahelise kokkuleppe alusel. Ka maaparandussüsteemi

reguleeriva võrgu omanik peaks osalema ühiseesvoolu hoiukulude katmisel.

Maaparandussüsteemi eesvool on rajatud maaparandussüsteemi teenindamiseks ehk

maaparandussüsteemist vee ärajuhtimiseks. Seega on ühiseesvoolu toimimisest otsene

kasusaaja just maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu omanik, kelle kohustust osaleda selle

maaparandussüsteemi ühiseesvoolu korrashoius sai seni tagada asjaõigusseaduse alusel. Sellist

kohustust ei olnud kehtivas maaparandusseaduses otseselt sätestatud. Praktikast saab tuua

erinevaid näiteid. Kui maaparandussüsteemi toimimisest oli huvitatud suurmaaomanik, siis tihti

korraldas ta eesvoolul hoidu kokkuleppel väikemaaomanikega ka väljaspool oma maaomandit

ja tihti kandis ka kõik kulud. On ka näiteid, kus maaparandussüsteemi omanik ei soovinud

väljaspool oma maaomandit eesvoolu korrashoius osaleda ja nõudis selle tegemist eesvoolu

omanikult. Säte on MaaParS-i lisatud selleks, et oleks selge, et kõik maaparandussüsteemi

omanikud, mitte ainult eesvoolu omanik, kelle kinnisasjal eesvool asub, vaid ka reguleeriva

võrgu omanik, kelle kinnisasjal eesvool ei asu, peaks osalema ühiseesvoolu hoiu korraldamises.

Korrashoiu korraldamise üksikasjades lepivad maaparandussüsteemi omanikud omavahel

kokku. Ühiseesvoolu korrashoidu tehakse eelkõige reguleeriva võrgu omaniku huvides.

Muudatus annab selgema arusaama nii ühiseesvoolu omanikule kui ka reguleeriva võrgu

omanikule, et ühiseesvoolu korrashoidu tuleks ühiselt korraldada, kuna sellest sõltub kogu

maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. Ühiseesvoolu hoiukohustuse täitjal on

võimalus sõlmida maaparandushoius osalemise kokkuleppeid teiste maaparandussüsteemi

omanikega. Muudatus võimaldab ühiseesvoolu korrashoidu eesmärgipäraselt korraldada, kui

see on selgesõnaliselt seaduses sätestatud. Samuti tagab muudatus selguse ja stabiilsuse

kõikidele maaparandussüsteemi omanikele.

Eelnõu § 1 punktiga 59 tunnistatakse MaaParS-i § 49 lõiget 8 kehtetuks. Eelnõu

kooskõlastamisel juhtis Justiits- ja Digiministeerium tähelepanu, et ulukikahjustuste

vältimiseks korraldab JahiS § 23 lõike 4 punkti 3 kohaselt jahipidamist Keskkonnaamet.

Seetõttu ei ole vajadust reguleerida seda maaparandusseaduses. Kui koprapais takistab riigi

poolt korras hoitava ühiseesvoolu toimimist, tuleb see likvideerida, korraldades samaaegselt

koprajahti või kobraste väljapüüki. Vastasel juhul taastab kobras paisu mõne päeva jooksul.

Kui MaRu kavandab riigieesvoolul hoiutöid, mille käigus eemaldatakse koprapais, siis ta annab

Keskkonnaametile teada ka vajadusest korraldada kopra väljapüük.

Maaparandusseaduse § 49 lõikele 8 otsesed viited õigusaktides puuduvad. Lähtuda saab

edaspidi JahiS § 23 lõike 4 punktist 3.

3.5 Maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks ettenähtud kooskõlastamisega ja

loamenetlusega seotud muudatused

Maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks ettenähtud kooskõlastamisega ja

loamenetlusega seotud muudatused jagunevad tinglikult neljaks:

1. Kinnisasjal maakorraldustoimingu tegemise ja kinnisasja sihtotstarbe ja kasutusotstarbe

muutmise kooskõlastusest loobumine.

2. Maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis ja eesvoolu kaitselõigul

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse loamenetluse asendamine teavitamisega.

3. Maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega seotud dubleerivate menetlusnormide

maaparandusseadusest välja jätmine.

4. Muud selle teemaga seotud üksikmuudatused, mis on tekkinud seaduse rakendamise käigus.

38

Eelnõukohase seadusega muudetakse maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse

kooskõlastamist ja loa andmist puudutavaid sätteid.

Maaparandusseaduse struktuuri arusaadavuse suurendamise ja loogilisemaks muutmise

eesmärgil viiakse osa MaaParS-i §-de 7, 28, 50, 51 ja 53 maaparandussüsteemi kahjustava muu

tegevuse lubamiseks maaparandussüsteemi rekonstrueerimise sätted ning § 52

maaparandussüsteemi uuendamise sätteid MaaParS-i § 504 ning MaaParS-i §-de 50, 51 ja 53

kooskõlastamise ja loa andmise sätted MaaParS-i §-desse 501, 502, 503 ja 504. Seejuures

asendatakse loa andmine maaparandussüsteemi mõjutavast muust tegevusest teatamisega.

MaaParS-i §-de 7, 28, 51 ja 52 kehtetuks tunnistamine ja §-de 501–504 lisamine puudutavad

maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega

alustamiseks asutuse, milleks ei ole MaRu, ehitus- või muu loa (edaspidi koos muu luba)

kooskõlastamist või kavandatavast tegevusest MaRu teavitamist ning vajaduse korral selle

tegevuse lubamiseks maaparandussüsteemi rekonstrueerimist või uuendamist. MaRu-le on

antud õigus teavitada teatise esitajat vajadusest muudatusi teha või maaparandussüsteem

rekonstrueerida või uuendada. Muudatused on tehtud eesmärgiga vähendada MaRu

töökoormust ja isikute halduskoormust.

MaaParS-i §-d 50 ja 51 tunnistatakse kehtetuks, § 53 sõnastust muudetakse ning

maaparandusseadust täiendatakse §-dega 501, 502, 503 ja 504. Kehtiva regulatsiooni §-d 50, 51

ja 53 käsitlevad maaparandussüsteemil, selle rajatistel ja nende vahetus läheduses

kavandatavate maaparandussüsteemi toimimist mõjutavate muude tegevuste kooskõlastamist

MaRu-ga, kui kavandatavaks tegevuseks on vajalik muu luba ning kui muu luba ei ole vajalik,

siis MaRu-le teatise esitamist. Muu tegevuse tegemiseks MaRu-ga kooskõlastamise

põhimõtteid eelnõuga ei muudeta. Kehtiva regulatsiooni muu tegevuse lubamine MaRu loa

alusel asendatakse maaparandussüsteemi mõjutavast muust tegevusest teavitamise

kohustusega, mis on väiksema halduskoormusega tegevus. Maaparandussüsteemi mõjutavast

muust tegevusest teavitamine võib lõppeda tegevuse lubamisega, heaks kiitmisega (vaikimisi)

või teavitamisega, et tegevuse tegemiseks on vajalik midagi muuta (kas maaparandussüsteem

rekonstrueerida või uuendada või näiteks tegevuse asukohta kinnisasjal muuta).

Eespool nimetatud paragrahvide kehtetuks tunnistamine on eelkõige tingitud nimetatud sätetes

loamenetluse asendamisest teatamisega. Kehtetuks tunnistatud paragrahvidest tuuakse osad

sätted üle muutmata kujul uutesse paragrahvidesse ja mõnede sätete sõnastusi muudetakse

osaliselt. Põhimõtteliselt jäävad peamised nõuded samaks. Erandiks on § 51 lõikes 1 ja lõike 2

punktis 2 nimetatud tegevused, mida enam ei ole vaja MaRu-ga kooskõlastada. Seega

tegevused, mis võivad maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist kahjustada, on endiselt

MaRu tähelepanu all, kuid tegevustele, kus maaparandussüsteemi kahjustamise risk on

väiksem, kulub MaRu-l eeldatavalt edaspidi vähem aega.

Kehtiva regulatsiooni sätted, mis on seotud maaparandussüsteemi maa-alal (MaaParS-i § 47 ja

§ 51), eesvoolu kaitsevööndis (MaaParS-i § 48), eesvoolu kaitselõigul (MaaParS-i § 50) ja

eesvoolul (MaaParS-i § 53) maaparandussüsteemi, sealhulgas eesvoolu kahjustada võiva

tegevusega on koondatud ühise nimetaja alla: maaparandussüsteemi mõjutav muu tegevus.

Need muudatused on tehtud maaparandussüsteemi mõjutavale muule tegevusele esitatavate

nõuete parema jälgitavuse huvides. Kõigi nende tegevuste kooskõlastamise nõuded on toodud

MaaParS-i § 502 ning kõigile nendele tegevustele loa andmine on asendatud teatamisega

MaaParS-i §-s 503.

Loamenetluse asendamine teatamisega vähendab isikute halduskoormust ja MaRu

töökoormust. Kavandatav maaparandussüsteemi mõjutav muu tegevus, millele muud luba ei

39

anta, on enamasti maaparandussüsteemi võimalikku kahjustamist silmas pidades oluliselt

väiksema mõjuga tegevus võrreldes tegevusega, mis eeldavad muu loa andmist ja selle

kooskõlastamist. Kui kavandatava tegevuse asukoht maaparandussüsteemil on teada, siis

paljudel juhtudel võib muud luba mittevajavat tegevust teha sellest tegevusest teavitades ja ilma

midagi muutmata. Näiteks maaparandussüsteemi maa-alale väikeelamu tarbeks imbväljaku

rajamine, kui imbväljak paikneb drenaažitorustikust eemal ja puudub negatiivne mõju. Kui aga

kavandatakse mahukamat tegevust nagu näiteks veekogusse, mis kattub ka eesvooluga, tahkete

ainete paigutamisel vähem kui 5 kuupmeetrit või eratee rajamine, milleks samuti muud luba ei

anta, saab MaRu vajaduse korral selgitada, mida on vajalik muuta, et kavandatav tegevus ei

kahjustaks maaparandussüsteemi. Siiski tuleb rõhutada, et kuigi mõni tegevus võib küll

esmapilgul tunduda väikese mõjuga, siis tema tegelik mõju tuleneb selle tegevuse asukohast

maaparandussüsteemil ja ka kuivenduse liigist. Näiteks drenaaži alal drenaažikollektori kohale

või lähedusse puittaimede istutamisel ummistavad puujuured kollektori ning mõne aasta

möödudes tekib vajadus puud eemaldada ja kollektor asendada uuega või maaparandussüsteem

rekonstrueerida, viies uus kollektor puujuurte ulatusest eemale. Samas kraavkuivendusega

maaparandussüsteemil sellist ohtu ei ole. Ka drenaažiga alal võib teatud juhtudel dreenide

vahelisel alal puittaimede istutamist lubada drenaaži kahjustamata. Iga üksiku juhtumi korral

tuleb hinnata olukorda ja MaRu saab teavitada, kas tegevusega alustamiseks on vajalik midagi

muuta.

Loobutud on kinnisasja põhisest lähenemisest (kinnisasjal, millel paikneb

maaparandussüsteem). See on asendatud piirangutega ala põhise lähenemisega

(maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis, eesvoolu kaitselõigul). Piirangutega

ala põhine lähenemine viitab otseselt piirangut põhjustavale objektile ja on selgemini mõistetav.

Kehtivas regulatsioonis on käsitletud avalikes huvides maaparandussüsteemi mõjutava

tegevuse käigus maaparandussüsteemi rekonstrueerimist ja uuendamist eraldi paragrahvides

(vastavalt MaaParS-i §-s 28 ja §-s 52). MaRu võib kehtiva regulatsiooni kohaselt ka muu

tegevuse lubamiseks anda tingimuse maaparandussüsteem rekonstrueerida (MaaParS-i § 50 lg

5, § 51 lg 7, § 53 lg 4). Muudatusega on nii maaparandussüsteemi rekonstrueerimine kui

uuendamine viidud uude MaaParS-i § 504. Seejuures on lähtutud sellest, et nii

rekonstrueerimine kui uuendamine toimub muu tegevuse kavandaja kulul ning avalikes huvides

tegevuse kavandaja hüvitab vajaduse korral maaomanikule tekitatud kahju. Seni

rekonstrueerimise korral (MaaParS-i § 28) maaomanikule kahju hüvitamist ei nõutud. Kui

rekonstrueeritakse selleks, et võimaldada muu isiku kavandatavat tegevust ning ehitustegevus

toimub osaliselt maaparandussüsteemi osal, mis kuulub teisele isikule ja ehitamise käigus

kahjustatakse tema maaomandit või tekitatakse kahju näiteks saamata jäänud saagi osas, siis

tuleb see vajaduse korral maaomanikule hüvitada.

Muu ehitise ehitamine saab tingida maaparandussüsteemi ehitamise üksnes siis, kui

maaparandussüsteem on vaja muu ehitise võimaldamiseks rekonstrueerida. Seega oli MaaParS-

i §-s 7 maaparandussüsteemi ehitamise all mõeldud ehitamist kitsamalt, ehk üksnes

maaparandussüsteemi rekonstrueerimist. Seejuures tuleneb rekonstrueerimise vajadus muu

ehitise ehitamisest, mida on seni käsitletud §-s 50. Eelnõus käsitletakse maaparandussüsteemi

mõjutava muu tegevuse võimaldamiseks maaparandussüsteemi rekonstrueerimist MaaParS-i §-

s 504, täpsemalt muu loa alusel rekonstrueerimist MaaParS-i § 504 lõikes 2. MaaParS-i § 7

tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse MaaParS-i § 7 kehtetuks. EhS-i § 2 lõike 31 kohaselt ei

kohaldata EhS-i maaparandussüsteemide ehitamisele, kui maaparandusseadus ei sätesta teisiti.

Seega, kui maaparandusseaduses on kirjas, et teatud juhul kohaldub EhS, siis kohaldub EhS.

40

Maaparandusseaduse §-s 7 on sisuliselt mõeldud eelkõige sellise EhSi alusel kavandatava

ehitise ehitamist, mis tingib maaparandussüsteemi rekonstrueerimise. Sellisel juhul

kohaldatakse samuti maaparandussüsteemi rekonstrueerimisele maaparandusseaduses

sätestatut. Tegemist on siinkohal muu ehitise ehitamisega ehk mitte maaparandussüsteemi

ehitamisega. Kuna MaRule esitatakse sellise ehitise ehitamise kavatsus kooskõlastamiseks, siis

saab MaRu hinnata, kas selline tegevus oleks lubatav ehk maaparandussüsteemi toimine oleks

tagatud, sh kas on maaparandussüsteemi toimise tagamiseks vaja maaparandussüsteemi

rekonstrueerida või uuendada. Maaparandusseaduses on välja toodud, kui rakendub EhS,

samuti sätestatakse eelkirjeldatud rekonstrueerimise puhul kogu regulatsioon eelnõukohase

seadusega teistes paragrahvides (vt seletuskirja punktis 3.5 eespool toodud selgitusi). Lisaks

võib maaparandusseaduse § 7 tekitada ka segadust, justkui muud ehitist saaks kavandada

üksnes EhS-i alusel. Ka detailplaneeringuga saab ehitist kavandada, sest detailplaneeringu

kohustusega alal asendab detailplaneering projekteerimistingimusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb

maaparandusseaduse § 7 kehtetuks tunnistada. Otsesed viited maaparandusseaduse §-le 7

puuduvad, kuid nagu eespool kirjeldatud, siis on nimetatud paragrahv seotud EhS-iga ning ka

eelnõukohase seaduse muudatustega.

Selgitame täpsemalt MaRu tegevust muu loa kooskõlastamisel: MaRu-le esitatakse muu loa

puhul maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kooskõlastamise taotlus või teatis ning

juhul kui antud tegevus kahjustaks maaparandussüsteemi, võib seda tegevust teha üksnes

selliselt, et ülejäänud maaparandussüsteem jääks toimima ehk vajalik on näiteks

maaparandussüsteemi rekonstrueerimine. MaRu võib lubada rekonstrueerimise lahenduse

esitamist muu ehitise projektis. Sellisel juhul annab MaRu muu ehitise

projekteerimistingimuste või detail- või eriplaneeringu lähteülesande kooskõlastamisel

tingimused, mille ta sarnaselt maaparandussüsteemi projekteerimistingimuste taotlemisel oleks

esitanud maaparandussüsteemi projekteerimistingimustena. Nimetatud tingimused on ehitusloa

andjale kohustuslikud sätestada haldusaktis (muu ehitise projekteerimistingimustes)

kohustuslike tingimustena või planeeringu korraldajal viia planeeringu lähteülesandesse. MaRu

esitatud tingimused on ehitusloa andjale ja planeeringu korraldajale siduvad. Kui muu ehitise

ehitusloa taotlus või ehitisteatis esitatakse MaRu-le kooskõlastamiseks, siis MaRu kontrollib

valminud projektis maaparandussüsteemi rekonstrueerimist käsitleva osa vastavust

projekteerimistingimustele. Vajadusel saab MaRu tagastada projekti täiendamiseks ning

kooskõlastada alles siis, kui maaparandust puudutav osa vastab projekteerimistingimuste

kooskõlastamisel MaRu antud kooskõlastuse tingimustele, maaparandussüsteemi

projekteerimisnormidele ja maaparandussüsteemi ehitamise nõuetele. Kui see nii ei ole, siis

ehitusloa taotlust või ehitisteatist MaRu ei kooskõlasta. Analoogselt maaparandussüsteemi

ehitusloa andmisega võib MaRu muu ehitise ehitusloa kooskõlastamisel anda tingimuse

teavitada MaRu maaparandussüsteemi ehitustööde alustamisest või näiteks kaetud tööde

tegemisest enne nende katmist, et MaRu saaks teha ehitusaegset järelevalvet tehtud tööde üle.

Kui muu ehitise kasutusluba või kasutusteatis esitatakse MaRu-le kooskõlastamiseks, siis

kooskõlastab MaRu selle üksnes juhul, kui maaparandussüsteem on rekonstrueeritud

nõuetekohaselt. Vajadusel tuleb tehtud töid korrigeerida selliselt, et need oleksid

nõuetekohased. Kui muule ehitisele on kasutusluba antud (MaRu on muu ehitise kasutusloa

kooskõlastanud), siis muudab MaRu maaparandussüsteemide registris andmed vastavaks

rekonstrueerimisel tehtud muudatustele. Kui sellisel rekonstrueeritud maaparandussüsteemi

alal on vajalik teha riiklikku- või haldusjärelevalvet, siis ka see on MaRu ülesanne. Muu ehitise

alal, kus maaparandussüsteemi enam ei ole, teeb edaspidi probleemide korral järelevalvet

ehitusloa andja.

Tabelites 4 ja 5 on toodud täpsemalt välja nõuded, mis on üle viidud teistesse sätetesse ja mis

on kehtetuks tunnistatud.

41

Tabel 4 kehtiva regulatsiooni nõuded muudetud seaduses (välja arvatud § 501 lõige 3)

MaaParS-i eelnõus Kehtivas MaaParS-is

§ 7

§ 504 lg 2 ja § 502 lg 1 § 7

§ 28

§ 502 lg 3, § 504 § 28 lg 1

Kehtetu, kuid saab rakendada

HMS-i § 28 lg 2

§ 504 lg 4 § 28 lg 3

§ 47

§ 502 lg 4 § 47 lg 7

§ 502 lg 4 § 47 lg 9

§ 502 lg 5 § 47 lg 10

§ 48

§ 502 lg 4 § 48 lg 5

Kehtetu (nõue on veeseaduses) § 48 lg 6

§ 502 lg 4 § 48 lg 9

§ 502 lg 5 § 48 lg 10

§ 50

§ 501 lg 1 § 50 lg 1

§ 48 lg 13 § 50 lg 2

§ 49 lg 11 § 50 lg 3

§ 503 § 50 lg 4

§ 502 lg 2 ja 3 § 50 lg 5

§ 502 lg 4 § 50 lg 6

§ 502 lg 3 ja 5 § 50 lg 7

Kehtetu (kuid sarnane põhimõte

on viidud § 504 lg 1) § 51 lg 1

Kehtetu § 51 lg 2 p 2

Kehtetu § 51 lg 3

Kehtetu § 51 lg 4

Kehtetu § 51 lg 5

Kehtetu § 51 lg 6

§ 502 lg 2 ja 3 § 51 lg 7

§ 502 lg 4 § 51 lg 8

§ 502 lg 5 § 51 lg 9

§ 52

§ 502 lg 3 § 52 lg 1

§ 504 lg 5 § 52 lg 2

§ 504 lg 6 § 52 lg 3

§ 504 lg 4 § 52 lg 4

§ 53

§ 502 lg 2 ja 3 § 53 lg 4

42

§ 502 lg 6 § 53 lg 6

§ 504 § 53 lg 7

§ 504 lg 3 § 53 lg 8

Kõigi seletuskirja punktis 3.5 toodud muudatuste puhul on õigusaktid nii otseste kui ka kaudsete

viidete osas üle vaadatud. Tehtavad MaaParS-i muudatused kajastuvad nii nimetatud punktis

kui ka tabelites 4 ja 5.

Eelnõu § 1 punktiga 52 tunnistatakse MaaParS-i § 47 lõiked 4, 5 ja 7–10 kehtetuks.

Paragrahvi 47 üldnõuded maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks jäävad kehtima ning

kooskõlastamist või loa andmist käsitlevad nõuded (edaspidi teavitamise nõuded) sama

paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 7–10 viiakse üle §-desse 501–504 (vt tabelid 4 ja 5). Muudatus on

tingitud varasema loamenetluse asendamisest teatamisega (vt seletuskirja punktis 3.5 eespool

toodud selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 56 tunnistatakse MaaParS-i § 48 lõiked 3–6 ja 8–10 kehtetuks.

Paragrahvis 48 sätestatud üldnõuded maaparandussüsteemi eesvoolu toimimise tagamiseks

jäävad kehtima ning kooskõlastamist või loa andmist (eelnõu kohaselt teavitamist) käsitlevad

sätted viiakse üle MaaParS-i §-desse 501–504. Kehtiva seaduse sätete kajastumine eelnõus on

selgitatud tabelites 4 ja 5. Muudatused on tingitud varasema loamenetluse asendamisest

teatamisega (vt seletuskirja punktis 3.5 eespool toodud selgitusi ja §-de 501–504 juures toodud

selgitusi). MaaParS-i § 48 lõike 6 kohaselt on keelatud maaharimine avatud eesvoolu

kaitsevööndis lähemal kui üks meeter eesvoolu pervest. Sisuliselt sama nõue, kuid palju

ulatuslikum, on sätestatud veeseaduse § 119 punktis 3, mis keelab maa harimise

veekaitsevööndis. Veekaitsevöönd on üldjuhul laiem kui üks meeter. Nõude dubleerimine ei

ole kooskõlas õigusloome hea tavaga. Kattuvad nõuded võivad tekitada sihtgrupile segadust,

sest MaaParS-ist tulenev nõue rakendub alati ühe meetri laiusel ribal, aga veeseaduse nõue võib

üle kümne ruutkilomeetri valgalaga eesvooludel rakenduda ka kümne meetri laiusel ribal.

Samuti ei ole otstarbekas, kui sisult sama nõude järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet

kaks asutust.

Eelnõu § 1 punktiga 60 tunnistatakse MaaParS-i § 50 kehtetuks. Muudatus on tingitud

varasema loamenetluse asendamisest teavitamisega (vt seletuskirja punktis 3.5 eespool toodud

selgitusi ning tabeleid 4 ja 5).

Eelnõu § 1 punktiga 61 täiendatakse MaaParS-i §-dega 501–504. Muudatused on tingitud

varasema loamenetluse asendamisest teavitamisega (vt seletuskirja punktis 3.5 eespool toodud

selgitusi ning tabeleid 4 ja 5).

Paragrahvi 501 on koondatud maaparandussüsteemi toimimist mõjutava muu tegevuse

kooskõlastamine ja sellest tegevusest teavitamine, mida on seni käsitletud MaaParS-i §-des 47,

48, 51 ja 53 kooskõlastamise ja loa andmisena. Eelnõuga kavandatavas uues käsitluses on

vajalik maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega alustamiseks tegevus MaRu-ga

kooskõlastada või sellest tegevusest teavitada. Kooskõlastatakse juhul, kui tegevusele annab

loa muu haldusasutus – selles osas ei ole eelnõukohase seadusega ette nähtud põhimõttelisi

muudatusi. Oluline muudatus seisneb selles, et kehtiva regulatsiooni loamenetlus (kui loa

annaks MaRu) on asendatud kavandatavast maaparandussüsteemi mõjutavast muust tegevusest

teavitamisega. Muudatus vähendab nii isikute halduskoormust kui MaRu töökoormust (vt

MaaParS-i §-de 501–503 juures toodud selgitusi ning tabeleid 4 ja 5).

43

Paragrahvi 501 lõikes 1 on sätestatud, et maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse

kavandamiseks on vajalik MaRu kooskõlastus või tegevuse alustamisest MaRu teavitada. Muu

tegevuse tegemiseks MaRu-ga kooskõlastamise põhimõtteid eelnõuga ei muudeta. Kehtiva

regulatsiooni muu tegevuse lubamine MaRu loa alusel asendatakse maaparandussüsteemi

mõjutavast muust tegevusest teavitamise kohustusega, mis on väiksema halduskoormusega

tegevus. Maaparandussüsteemi mõjutavast muust tegevusest teavitamine võib lõppeda

tegevuse lubamisega, heaks kiitmisega (vaikimisi) või teavitamisega, et tegevuse tegemiseks

on vajalik midagi muuta (kas maaparandussüsteem rekonstrueerida või uuendada või näiteks

tegevuse asukohta kinnisasjal muuta).

Paragrahvi 501 lõikes 2 täpsustatakse, et väikesüsteemi puhul on MaRu nõusolek vajalik üksnes

väikesüsteemi eesvoolu kaitsevööndi suhtes, sealhulgas eesvoolul kavandatavaks tegevuseks.

Eelnõukohase seadusega kehtestatakse väikesüsteemi eesvoolu kaitsevööndi suhtes

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega alustamiseks kooskõlastamise või teavitamise

nõue. Nõude eesmärgiks on väikesüsteemi toimimine, mis tagatakse eesvoolu kaudu, mis

koondab väiksesüsteemi erinevate maaomanike maalt liigvee äravoolu. Kehtivas

maaparandusseaduses seda nõuet ei ole. Samuti muudetakse eelnõukohase seadusega

väikesüsteemi määratlust, mistõttu väikesüsteemi maa-ala on küll endiselt kuni 50 hektarit, kuid

see võib kuuluda mitmele maaomanikule. Väikesüsteemi reguleerival võrgul sarnaselt kehtiva

maaparandusseadusega maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega alustamiseks

kooskõlastamise või teavitamise nõuet ei ole.

Paragrahvi 501 lõikes 3 täpsustatakse, millised tegevused on eelkõige maaparandussüsteemi

mõjutavad muud tegevused. Need tegevused on samad, mis olid kehtivas regulatsiooni §-des

47, 48, 50, 51 ja 53. Tegemist on lahtise loeteluga. Nimetatud on peamised tegevused, mis

võivad mõjutada maaparandussüsteemi toimimist, kuid ei ole välistatud ka muid, loetlemata

tegevusi.

Alljärgnev tabel kajastab kehtiva regulatsiooni nõuete asukohta muudetud seaduses.

Tabel 5 kehtiva regulatsiooni nõuded muudetud seaduse § 501 lõikes 3

MaaParS-i eelnõus Kehtivas MaaParS-is

§ 501 lg 3 p … Maaparandussüsteemi

maa-alal

Eesvoolu

kaitsevööndis

Eesvoolu

kaitselõigul

1 muu ehitise, mis ei ole

maaparandussüsteemi

hoone ega rajatis,

ehitamine

§ 50 lg 1 § 48 lg 3

2 maaparandussüsteemi või

selle eesvoolu kaitselõigu

veetaseme reguleerimine

§ 50 lg 1

§ 53 lg 1

3 heit- ja sademevee ning

muu vee, mis pärineb

väljastpoolt drenaaži maa-

ala, juhtimine drenaaži

§ 47 lg 4 Kaudselt

§ 47 lg 4

4 drenaaži maa-alale heitvee

immutamine

§ 47 lg 5

5 poldri kasutamise režiimi

muutmine

§ 47 lg 8

44

6 kollektoreesvoolu

kaitsevööndis lõhkamis-,

puurimis-, kaeve- või muu

töö tegemine pinnases

§ 48 lg 8

7 drenaažiga

põllumajandusmaal

haritava maa või

loodusliku rohumaa

muutmine metsamaaks

§ 51 lg 2 p 1

8 drenaažiga

põllumajandusmaale või

eesvoolu kaitsevööndisse

istandiku rajamine

§ 51 lg 2 p 3 § 48 lg 4

Oli istandus,

mitte istandik

9 väljaspool

maaparandussüsteemi

koondatud vee ehk lisavee

avatud eesvoolu või

kuivenduskraavi juhtimine

§ 53 lg 1 § 53 lg 1

Paragrahviga 502 reguleeritakse maaparandussüsteemi mõjutava tegevuse kooskõlastamine ja

kooskõlastamata jätmine, kui selleks tegevuseks ei anna luba ega menetle sellega seotud teatist

MaRu (vt seletuskirja punktis 3.5 eespool toodud selgitusi ning tabelit 4). Nimetame seda

eelnõus muuks loaks.

Paragrahvi 502 lõike 1 kohaselt tuleb loa andjal või teatise menetlejal maaparandussüsteemi

maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis või eesvoolu kaitselõigul kavandav MaaParS-i § 501 lõikes 3

nimetatud maaparandussüsteemi mõjutav muu tegevus kooskõlastada MaRu-ga. Sättesse on

koondatud endised MaaParS-i § 48 lõikes 3, § 50 lõikes 1 ja § 53 lõikes 1 sätestatud

kooskõlastamise nõuded.

Paragrahvi 502 lõike 2 kohaselt kooskõlastab MaRu maaparandussüsteemi mõjutava tegevuse,

kui see ei kahjusta maaparandussüsteemi, takista maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist

ega nõuetekohase hoiutöö tegemist. Siia on koondatud endised maaparandusseaduse § 47 lõike

1, § 48 lõike 2, § 50 lõike 5, § 51 lõike 7, § 52 lõike 1 ja § 53 lõike 4 nõuded.

Paragrahvi 502 lõike 3 kohaselt määrab MaRu vajaduse korral kooskõlastuse kõrvaltingimused,

millega tagatakse maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine, sealhulgas kohustuse

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse võimaldamiseks etteantud tähtpäevaks

maaparandussüsteem uuendada või rekonstrueerida. Siia on koondatud kehtiva

maaparandusseaduse § 28 lõike 1, § 50 lõike 5, § 51 lõike 7 ning § 53 lõike 4 sisu. Säte erineb

endisest MaaParS-i sätete sõnastusest selle poolest, et maaparandussüsteemi toimimine tuleb

tagada endise sõnastuse kohaselt kinnisasjal ja naaberkinnisasjal (vt ka MaaParS-i

§ 50 lõige 1), nüüd aga maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis või eesvoolu

kaitselõigul. Samuti on antud MaRu-le võimalus kaaluda tingimuste andmist

maaparandussüsteemi uuendamiseks (vt § 504 juures toodud selgitusi). Muu tegevuse

lubamiseks võib vajalik olla ka maaparandussüsteemi uuendamine, kus olemasolev süsteemi

osa asendatakse samaväärsega. Näiteks kui kavandatava tegevusega soovitakse juhtida

eesvoolu lisavett, kuid eesvool on setet täis või eesvoolul olev truup on amortiseerunud. Sellisel

juhul tuleb muust tegevusest huvitatud isikul enne eesvoolu lisavee juhtimist sete eesvoolust

eemaldada ja truup samaväärsega asendada.

45

Paragrahvi 502 lõike 4 kohaselt jätab MaRu maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse

kooskõlastamata, kui seda tegevust ei ole võimalik teha selliselt, et see tagaks

maaparandussüsteemi nõuetekohase toimimise. Näiteks maaparandussüsteemi või selle

eesvoolu kaitselõigu kavandatav veetaseme reguleerimine võib tõsta veetaset

maaparandussüsteemis selliselt, et ei ole enam tagatud maaviljeluseks sobiv mulla veerežiim.

Siia on koondatud kehtiva maaparandusseaduse § 47 lõigete 7 ja 9, § 48 lõigete 5 ja 9, § 50

lõike 6 ning § 51 lõike 8 sisu.

Paragrahvi 502 lõike 5 kohaselt kooskõlastab MaRu üldjuhul maaparandussüsteemi mõjutava

muu tegevuse või jätab nimetatud tegevuse kooskõlastamata kümne päeva jooksul asjakohase

taotluse või teatise saamisest arvates (endine MaaParS-i § 47 lg 10, § 48 lg 10, § 50 lg 7 ja § 51

lg 9). Asjakohase taotluse all on siinkohal mõeldud sellist taotlust, milles esitatud andmed on

piisavad MaRu-le hindamaks, kas ja kuidas kavandatav tegevus võib maaparandussüsteemi

mõjutada. Näiteks, kui ei ole antud kavandatava truubi kõrgusarvu, siis ei ole MaRu-l võimalik

hinnata, kas truubi rajamise või uuendamisega takistatakse maaparandussüsteemi toimimist või

mitte.

Paragrahvi 502 lõike 6 kohaselt kooskõlastab MaRu väljaspool maaparandussüsteemi

koondatud vee avatud eesvoolu või kuivenduskraavi juhtimise kavatsuse või jätab selle

kooskõlastamata 30 päeva jooksul asjakohase taotluse või teatise saamisest arvates (endine

MaaParS-i § 53 lg 6). Tuleb arvestada, et lisanduv vesi koormab maaparandussüsteemi kõige

ebasobivamal ajal, kui see töötab niigi maksimaalsel arvutuslikul koormusel. Seega peab olema

hoiukuludes osalemise tasu arvestuse aluseks lühiajaline maksimaalne vooluhulk, mitte

pikemaajaline keskmine vooluhulk. Seetõttu peab asjakohane taotlus mh sisaldama

maksimaalset vooluhulka sekundis, mis juhitakse eesvoolu või kuivenduskraavi (asjakohased

ja vajalikud andmed selle tegevuse lubamiseks).

Paragrahviga 503 reguleeritakse maaparandussüsteemi mõjutavast muust tegevusest

teavitamist, kui see tegevus ei eelda muud luba (vt seletuskirja punktis 3.5 eespool toodud

selgitusi). Kavandatav maaparandussüsteemi mõjutav muu tegevus, millele muud luba ei anta,

on enamasti maaparandussüsteemi võimalikku kahjustamist silmas pidades oluliselt väiksema

mõjuga tegevus võrreldes tegevusega, mis eeldavad muu loa andmist ja selle MaRu-ga

kooskõlastamist. Samas võib ka esmapilgul väikese ulatusega tegevus mõjutada

maaparandussüsteemi toimimist olulisel määral. Puurimistööd (näiteks geoloogilised uuringud)

kollektori kohal võivad kollektori purustada ning põhjustada rikkekohas üleujutuse ja

kahjustada maaparandussüsteemi toimimist suures ulatuses. Eelnõuga kavandatud

maaparandussüsteemi mõjutavast muust tegevusest teavitamine erineb kehtiva MaaParS-i § 50

lõike 4 kohasest loa andmisest selle poolest, et haldusakti ei anta. Kui tegevus võib kahjustada

maaparandussüsteemi, siis MaRu teavitab sellest tegevuse kavandajat.

Paragrahvi 503 lõike 1 kohaselt tuleb esitada MaRu-le maaparandussüsteemi mõjutava muu

tegevuse teatis (edaspidi koos muu tegevuse teatis) vähemalt kümme päeva enne

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega alustamist, kui maaparandussüsteemi

mõjutava muu tegevuse kavandamine ei eelda käesoleva seaduse § 502 lõikes 1 nimetatud loa

olemasolu või teatise esitamist.

Paragrahvi 503 lõikes 2 sätestatakse muu tegevuse teatisega esitatavate andmete loetelu. Lisaks

nimetatud teatise esitaja ja kavandatava tegevuse asukoha andmetele on vajalik kirjeldada ka

nii kavandatavat tegevust kui ka selle eesmärki ja selle tegevuse elluviimise asukohta

kinnisasjal, eeldatavat tegevusega alustamise aega ja muid kavandatavat tegevust kirjeldavad

andmeid (näiteks lisavee juhtimise korral maksimaalne vooluhulk sekundis). Sellist andmete

46

loetelu kehtivas seaduses ei olnud. Nimetatud andmete alusel saab MaRu kaaluda, kas on

vajalik tegevuses midagi muuta või tegevust võib alustada. Näiteks kui maaparandussüsteemi

maa-alale kavandatakse ehitada ehitist, mille asukoht on märgitud ja on selgitatud, kas ehitisele

lisaks rajatakse ka kommunikatsioonid (näiteks vesi, kanalisatsioon, elekter, side) ning

joonistelt nähtub nende paiknemine kinnisasjal ja sügavus maapinnast, siis võib nende andmete

põhjal selguda, et ehitis ega ehitamine ei saa takistada maaparandussüsteemi toimimist.

Puudulike andmete korral on vajalik küsida täiendavaid andmeid.

Paragrahvi 503 lõike 3 kohaselt kontrollib MaRu teatise nõuetekohasust, samuti seda, kas

kavandatav tegevus kahjustab maaparandussüsteemi, kas see takistab maaparandussüsteemi

nõuetekohast toimimist ja nõuetekohase hoiutöö tegemist. Kui jah, siis selgitab MaRu välja,

kas selles tegevuses muudatusi tehes saaks seda tegevust siiski teha, sealhulgas kas võib olla

vajalik maaparandussüsteem uuendada või rekonstrueerida.

Paragrahvi 503 lõike 4 kohaselt, kui muu tegevuse teatises esitatud kujul ei saa kavandatavat

tegevust teha, kuid on võimalik näiteks tegevuse asukohta nihutada selliselt, et see ei takista

maaparandussüsteemi toimimist, siis MaRu teavitab sellest tegevuse kavandajat kirjalikult.

Haldusakti MaRu siinkohal ei anna. Maaparandussüsteemi mõjutavast muust tegevusest

teavitamine võib lõppeda tegevuse lubamisega, heaks kiitmisega (vaikimisi) või teavitamisega,

et tegevuse tegemiseks on vajalik midagi muuta (kas maaparandussüsteem rekonstrueerida või

uuendada või näiteks tegevuse asukohta kinnisasjal muuta). Sellised tegevused (näiteks eratee,

(elektri)kaablite asendamine, tiigi rajamine), mis ei ole maaparandussüsteemi ehitamine ega

eelda muu loa andmist, ei ole maaparanduslikud tegevused. Seetõttu ei ole MaRu pädev asutus

selleks tegevuseks luba andma. Küll aga on MaRu pädevuses hinnata selle tegevuse mõju

maaparandussüsteemile ja anda soovitusi kahjustava mõju vältimiseks. Isik ei tohi oma

tegevusega kahjustada maaparandussüsteemi.

Paragrahvi 504 on koondatud maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega alustamisele

kooskõlastuse saamiseks või muu tegevuse teatise alusel tegevuse tegemiseks

maaparandussüsteemi uuendamist ja rekonstrueerimist puudutavad sätted (vt ka tabelit 4).

Paragrahvi 504 lõikesse 1 on toodud üle MaaParS-i § 51 lõikes 5 sätestatud põhimõte. Kui

kavandatava maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega kahjustatakse

maaparandussüsteemi või takistatakse selle nõuetekohast toimimist, siis kooskõlastab MaRu

nimetatud tegevuse tingimusel, et maaparandussüsteemi osa, mis jääb kavandatava tegevusega

hõlmatud maa-alalt välja, rekonstrueeritakse etteantud tähtpäevaks iseseisvalt toimivaks

(maaparandussüsteem rekonstrueeritakse muule tegevusele kohaseks) ning

maaparandussüsteemide registrisse ja kitsenduste kaardile tehakse asjakohane muudatus (punkt

1) või maaparandussüsteemi osa, mis jääb kavandatava tegevusega hõlmatud maa-alale,

jäetakse toimima koos ülejäänud maaparandussüsteemi osaga (muu tegevus kohandatakse

maaparandussüsteemile sobivaks) ning kehtima jääb käesolevast seadusest tulenev

maaparandushoiu kohustus (punkt 2). Selline põhimõte oli seni sätestatud üksnes kinnisasja

sihtotstarbe muutmise korral, kuid sama põhimõte on oluline kõigi maaparandussüsteemi

mõjutavate muude tegevuse juures. Näiteks, kui metsastatav või puittaimedega kaetav

maaparandussüsteemi osa moodustab toimima jäetava drenaaži alaga ühtse terviku, siis puu

juurtest tingitud kahjustuste vältimiseks tuleb maaparandussüsteem rekonstrueerida. Mistahes

tegevuse kavandamisel kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, tuleb arvestada

maaparandussüsteemi kui terviku toimimist. Vajaduse korral tuleb enne muu ehitise ehitamist,

metsastamist või istandiku rajamist maaparandussüsteem rekonstrueerida selliselt, et alles jääv

maaparandussüsteemi osa saaks jääda toimima. Näiteks kui muu ehitise alale jääb

drenaažikollektor, siis võib sellisele alale muud ehitist rajada alles siis, kui on loodud võimalus

47

liigvee ära juhtimiseks kollektori asukoha muutmisega või muul viisil. Kui pärast

rekonstrueerimist mingil osal endisest maaparandussüsteemi alast ei ole enam

maaparandussüsteemi rajatisi, siis see ala ei toimi enam maaparandussüsteemina. Sellisel juhul

ei ole maaomanikul sellel alal ka maaparandushoiu kohustust (punkt 1). Kui

maaparandussüsteemi osa, mis jääb kavandatava tegevusega hõlmatud maa-alale, jäetakse

toimima koos ülejäänud maaparandussüsteemi osaga, peab seal kehtima ka maaparandushoiu

kohustus (punkt 2).

Paragrahvi 504 lõikega 2 on sätestatud MaaParS-i §-s 7 ehitusloa andmise erisusega seotud

põhimõte, mille kohaselt muu ehitise ehitusprojektis lahendatakse ka maaparandussüsteemi

rekonstrueerimine, kusjuures maaparandussüsteemi ehitamisele, sealhulgas projekteerimisele

kohaldub maaparandusseaduses maaparandussüsteemi ehitamisele sätestatu. Muu luba saab

olla vastavalt kas ehitusseadustiku või planeerimisseaduse kohased projekteerimistingimused,

detail- või eriplaneering, ehitusluba ja kasutusluba.

Paragrahvi 504 lõike 3 kohaselt loetakse muu loa alusel rekonstrueeritud

maaparandussüsteemile kasutusluba antuks, kui MaRu on muu ehitise kasutusloa taotluse

kooskõlastanud ja ehitisele on muu ehitise kasutusluba antud (vt ehitusseadustiku § 54 lg 6).

Näiteks kui ehitusseadustiku kohase ehitusloa alusel kavandati elumaja, mille projekt sisaldas

ka imbväljaku rajamist, mis jäi maaparandussüsteemi maa-alale ja see ehitusloa eelnõu

kooskõlastati eelnevalt MaRu-ga ning kui MaRu kooskõlastas ehitusloa eelnõu tingimusel, et

maaparandussüsteem tuleb rekonstrueerida selliselt, et maaparandussüsteem jääks toimima, siis

sellisel juhul esitatakse ka muu ehitise kasutusloa eelnõu MaRu-le kooskõlastamiseks. Kui muu

ehitise kasutusluba või kasutusteatis esitatakse MaRu-le kooskõlastamiseks, siis kooskõlastab

MaRu selle üksnes juhul, kui maaparandussüsteem on rekonstrueeritud nõuetekohaselt.

Vajadusel tuleb tehtud töid parandada/korrigeerida selliselt, et need oleksid nõuetekohased.

Paragrahvi 504 lõikes 4 sätestatakse nõue, et kui maaparandussüsteemi mõjutavat tegevust

kavandatakse avalikes huvides, siis peab maaparandussüsteemi uuendamiseks ja

rekonstrueerimiseks vajalikeks toiminguteks tehtud kulud kandma ja sellega kaasnevad

võimalikud kahjud maaomanikule hüvitama isik, kes seda tegevust kavandas ja ellu viis

(kehtiva MaaParS-i § 28 lg 3 – rekonstrueerimine ja § 52 lg 4 – uuendamine). Erinevus kehtiva

maaparandusseaduse sätetega on selles, et kehtiva seaduse kohaselt sai selliseks tegevuseks olla

üksnes tee või tehnovõrgu või -rajatise rajamine. On ka teisi maaparandussüsteemi toimimist

mõjutavaid avalikes huvides kavandatavaid tegevusi, näiteks kui looduskaitsealal keelatakse

maaparandussüsteemi ja eesvoolu hoiutööd, siis võib olla vajadus maaparandussüsteem selle

toimivuse jätkumiseks enne kaitseala moodustamist rekonstrueerida. Seda eelkõige juhul, kui

kaitsealale jääva maaparandussüsteemi osal hoiutööde tegemata jätmine takistab väljaspool

kaitseala paikneva maaparandussüsteemi edasist toimimist. Kahju hüvitamine on eriti oluline,

kui looduskaitseala moodustatakse poldrile ja kus poldrit ei saa kasutada enam poldri

ehitusprojektis ette nähtud režiimil, mistõttu ei ole tagatud MaaParS-i § 5 lõike 1 kohane nõue

ehk maaviljeluseks sobiv mulla veerežiim.

Paragrahvi 504 lõikesse 5 on kehtiva MaaParS-i § 52 lõikest 2 üle toodud nõuded

maaparandussüsteemi uuendustöid tegevale isikule, samuti omanikujärelevalve tegijale, kui

MaRu on omanikujärelevalve tegemist nõudnud. Nimetatud isikud peavad olema kantud

majandustegevuse registrisse (varem maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate registrisse) ning

tegutsema vastavalt maaparandusehituse ja maaparanduse omanikujärelevalve alal. Samad

nõuded kehtivad jätkuvalt ka maaparandussüsteemi rekonstrueerimise korral, sest

maaparandussüsteemi rekonstrueerimisel kehtivad ehitamisega samad nõuded.

48

Paragrahvi 504 lõikesse 6 on üle toodud kehtiva regulatsiooni nõuded maaparandussüsteemi

uuendustöid tegevale isikule maaparandussüsteemi uuendamise, dokumentide koostamise ja

esitamise kohta (kehtiva MaaParS-i § 52 lg 3). Maaparandussüsteemi uuendamise töid tegev

isik peab maaparandussüsteemi uuendamisel arvestama kavandatavat maaparandussüsteemi

mõjutavat muud tegevust, koostama tehtud töö kohta akti ja teostusjoonise ning esitama

nimetatud dokumendid maaparandussüsteemi omanikule ja MaRu-le viie päeva jooksul

uuendamistööde lõpetamisest arvates. Rekonstrueerimisele kehtivad nõuded tulenevad

maaparandusseaduses ehitamise kohta sätestatust.

Eelnõu § 1 punktiga 62 tunnistatakse MaaParS-i §-d 51 ja 52 kehtetuks. MaaParS-i § 52

tunnistatakse kehtetuks tulenevalt kooskõlastamise ja loamenetluse muudatustest (vt

seletuskirja punktis 3.5 eespool toodud selgitusi). Enamik § 51 nõudeid eelnõusse üle ei viida.

Paragrahvi 52 nõuded viiakse üle §-desse 502 ja 504 (vt tabelid 4 ja 5).

MaaParS-i § 51 lõiked 1 ja 3‒5 käsitlevad kinnisasja sihtotsatarbe muutmist ja

maakorraldustoimingu kooskõlastamist, millest aga eelnõukohase seadusega tehtavate

muudatusega loobutakse. Kui kinnisasi paikneb maaparandussüsteemi maa-alal, võib kehtiva

maaparandusseaduse kohaselt selle kinnisasja sihtotstarvet muuta ning sellel kinnisasjal

maakorraldustoimingut teha MaRu eelneva kooskõlastuse alusel. Praktikas on need

kooskõlastused tänaseks minetanud oma tähtsuse. 2015. aastal muutus nii planeerimisseadus

kui kehtestati ehituseadustik, kus muutus oluliseks nii avalikkuse kaasamine kui ka

kooskõlastamine asutustega, kelle pädevus on seotud planeeringuga või

projekteerimistingimuste taotluse esemega. MaRu on teinud kohaliku omavalitsuse üksustele

selgitustööd kooskõlastamise olulisusest, kui kavandatakse ehitustegevust

maaparandussüsteemi maa-alale.

Maaparandussüsteemi maa-alal maakorraldustoimingu MaRu-ga kooskõlastamise (kehtiva

MaaParS-i § 51 lõige 1) põhiline eesmärk oli kinnisasja jagamisel tagada, et olulised

maaparandussüsteemi rajatised jääksid võimaluse korral ühe omaniku kinnisasjale. Samuti on

MaRu lisanud maakorraldustoimingu kooskõlastusele väljavõtte esialgsest

maaparandussüsteemi projekti joonisest kui vajaliku teabe võimalikele uutele maaomanikele.

Praktikas on selle regulatsiooni tähtsus siiski väike. Maakorraldustoimingud tehakse

maakorraldusseadusega kehtestatud nõuete kohaselt, mille üks eesmärkidest on tagada

kinnisasja otstarbekas kasutamine. Maakorraldustoimingute läbiviijad on piisavalt

kompetentsed arvestamaks oma tegevuses maaparandussüsteemidega.

Seni oli kinnisasja sihtotstarbe muutmine esimene ehitamise kavatsust markeeriv luba enne

muu ehitise ehitusluba, mis kooskõlastati MaRu-ga ja kus MaRu sai anda tingimused

maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks. Samas, kinnisasja sihtotstarbe muutmisele ei

järgne alati ehitustegevust. Projekteerimistingimused ja detailplaneering on palju konkreetsem

kavatsus ehitamist alustada, kus tegevuste kavandajal on kujunenud selgem soov, mida ja kuhu

ehitada kavatsetakse. Sellises olukorras on MaRu-l võimalik anda ka konkreetsemad

kooskõlastuse tingimused. Kinnisasja sihtotstarbe muutmisega otseselt veel midagi ei

kavandata ja selle kooskõlastamine dubleerib tarbetult projekteerimistingimuste ja

detailplaneeringu kooskõlastust ning tekitab nii töö- kui ka halduskoormust kõigile osapooltele.

Kuna paranenud on ka maaparandussüsteemide paiknemise kohta teabe kättesaadavus MaRu

maaparandussüsteemide kaardirakendusest, siis kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik

sihtotstarbe muutmiseks luba andes teavitada maaomanikku maaparandussüsteemi olemasolust

ja sellega seotud piirangutest selleks MaRu-lt kooskõlastust küsimata.

49

Kinnisasja kasutusotstarbe muutmine on kehtiva MaaParS-i § 51 lõike 2 punktide 1 ja 3

kohaselt loodusliku rohumaa muutmine metsamaaks või haritavale maale istandiku rajamine.

Mõlemal juhul on tegemist puittaimestikuga endisel põllumajandusmaal. Põllumajandusmaa

võib olla kuivendatud kas drenaaž- või kraavkuivendusega. Kinnisasja kasutusotstarbe

muutmisel on maaparandussüsteemi toimimisele ohuks puu juured, mis võivad tungida maa-

alusesse torustikku ja selle ummistada. Samas kraavkuivendusele puu juured kahju ei tekita.

Seetõttu ei ole vaja kraavkuivenduse korral kinnisasjale puittaimede istutamist MaRu-ga

kooskõlastada.

MaaParS-i § 51 lõike 2 punkti 2 nõue kooskõlastada metsamaa muutmine põllumajandusmaaks

ei ole samuti vajalik. Metsamaa kuivendamiseks kasutatakse alati kraavkuivendust.

Põllumajandusmaal eelistatakse drenaaži. Kui endisele kuivendatud metsamaale soovitakse

rajada põllumajandusmaa, siis metsamaa kuivenduse muutmisel põllumajandusmaa

kuivenduseks tuleb alati tõsta kuivenduse intensiivsust – kas asendades kraavkuivenduse

drenaažiga või tihendades kuivenduskraavide võrgustikku. Seega tuleb maaparandussüsteem

igal juhul rekonstrueerida, taotleda eelnevalt projekteerimistingimused ja esitada ehitusteatis

maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks ning rekonstrueerimise järgselt kasutusteatis.

Projekteerimistingimustega määrab MaRu, millega tuleb arvestada maaparandussüsteemi

rekonstrueerimisel. Kinnisasja kasutusotstarbe muutmise kooskõlastus metsamaa muutmisel

põllumajandusmaaks dubleeriks vaid maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks antavaid

projekteerimistingimusi.

MaaParS-i § 51 lõike 6 kohaselt on muudetud sihtotstarbega kinnisasja omanikul käesolevast

seadusest tulenev maaparandushoiu kohustus. See nõue on sisuliselt tagatud MaaParS-i

§ 4 lõikega 2, mille kohaselt võib maaparandussüsteemi osa paikneda ka muu sihtotstarbega

maal kui seda on maatulundusmaa ja sellele kehtivad peatüki 6 maaparandushoiu nõuded. Seda

nõuet ei ole otstarbekas dubleerida.

Kinnisasja sihtotstarbe ja kasutusotstarbe muutmise ning maakorraldustoimingu

kooskõlastamist puudutavate sätete kehtetuks tunnistamisega vähendatakse kõigi osapoolte

haldus- ja töökoormust, kusjuures maaparandussüsteemide toimimine saab olema endiselt

tagatud projekteerimistingimuste ja detailplaneeringute kooskõlastamise, samuti muu ehitise

ehitusloa ja kasutusloa kooskõlastamise tulemusel. Seega kooskõlastamise eesmärk teavitada

maaomanikku, et muu tegevuse kavandaja teaks juba ehitamise kavandamise varajases etapis

arvestada maaparandussüsteemide toimimisega, on saavutatud muu ehitise

projekteerimistingimuste ja detailplaneeringute kooskõlastamisega.

MaRu kooskõlastuste arv on läbi aastate kasvutrendis (tabel 6), mis on toonud kaasa olukorra,

kus MaRu-l puudub ressurss teha nii kooskõlastamisele eelnevat ülevaatust kui ka hilisemat

järelevalvet kooskõlastamisel antud tingimuste täitmise üle.

TABEL 6 MaRu kooskõlastused aastatel 2018‒2024

Toiming/aasta 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Maaparandusseadusest tulenev

kooskõlastamine (sh

maakorraldustoimingu ja siht-

või kasutusotstarbe muutmise

kooskõlastamine)

1557 1941 2545 2666 2576 2833 2927

Teistest seadustest tulenevate

kooskõlastuste või arvamuste

andmine

661 712 974 1114 1330 1306 871

50

Eelnõu § 1 punktiga 72 muudetakse MaaParS-i § 54 lõikeid 1‒5. Lõikest 1 jäetakse välja sõna

„olulise“. Enamasti ei ole vaja maaparandussüsteemil tervikuna kasutusotstarvet lõppenuks

lugeda, vaid selle osal. Näiteks kui osa drenaažiga maaparandussüsteemist on metsastunud või

kui süsteemi osale on rajatud kaevandus, siis on vaja välja arvata üksnes see osa süsteemist,

sõltumata sellest, kui olulise osa see süsteemist moodustab.

Lõiget 2 muudetakse selliselt, et kui maaparandussüsteemi omanik taotleb

maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemist, siis ta esitab MaRu-le

kasutusotstarbe lõppenuks lugemise taotluse. Alati ei pea kasutusotstarbe lõppenuks lugemist

taotlema maaomanik. Ka MaRu-l on võimalik MaaParS-i § 54 lõike 1 alusel õigus algatada

maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise menetlus. Maaparandussüsteemi

kasutusotstarve loetakse lõppenuks, kui maaparandussüsteem on iganenud või lagunenud või

muul põhjusel kaotanud olulise osa oma toimimisvõimest või kui kasutusotstarbe lõppenuks

lugemise vajadus tuleneb avalikust huvist. Praktikas on esinenud olukordi, kus

maaparandussüsteemi omanik ei ole taotlenud maaparandussüsteemi kasutusotstarbe

lõppenuks lugemist, kuid muutunud maakasutus ei võimalda enam maaparandussüsteemi või

selle osa toimimist. Näiteks, kui eelneval ajal on rajatud drenaaži maa-alale karjäär, siis on

üheselt selge, et maaparandussüsteemi sellel alal ei saa enam eksisteerida. MSR-i andmete

õigsuse seisukohast lähtuvalt tuleks sellel alal maaparandussüsteemi kasutusotstarve eeltoodu

tõttu lõppenuks lugeda. Kuna praktikas on maaparandusseadust tõlgendades tekkinud arusaam,

et MaRu saab maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemist algatada üksnes

avaliku huvi esinemise korral, on õigusselguse tagamiseks vajalik täpsustada ka MaaParS-i §

54. See tähendab, et MaRu saab olukordades, kus ta on tuvastanud, et maaparandussüsteem on

iganenud või lagunenud või muul põhjusel kaotanud olulise osa oma toimimisvõimest, algatada

maaparandussüsteemi kasutusotstarbe muutmise menetluse ka siis, kui avalik huvi puudub ja

maaparandussüsteemi omanik ei ole vastavat taotlust esitanud. Kui kasutusotstarbe lõppenuks

lugemise algatab maaomanik, siis MaRu kontrollib taotluse põhjendatust (lõige 3), teeb

kasutusotstarbe lõppenuks lugemise või sellest keeldumise otsuse viie päeva jooksul kontrolli

tegemisest arvates (lõige 4) ja võib kehtestada maaparandussüsteemi omanikule

kõrvaltingimusena kohustuse maaparandussüsteem lammutada, kui maaparandussüsteem võib

põhjustada ohtu inimesele, varale või keskkonnale (lõige 5).

MaRu teeb kohapealse kontrolli siis, kui kaardiandmete või planeeringu põhjal ei ole

kasutusotstarbe lõppemine tuvastatav. Tehnoloogia areng ja kaugseire võimaldab täna

tuvastada väga palju välivaatlusi tegemata. Näiteks kui ala on hoonestatud või alal asub

kaevandus, siis ilmselgelt ei ole maaparandussüsteem enam toimiv. Seetõttu ei ole välivaatlused

alati vajalikud ja peaksid olema vajaduspõhised. Näiteks avaliku huvi korral saab enamasti

kasutusotstarbe lõppenuks lugeda kohapealset kontrolli tegemata. Samas võib kohapealne

kontroll olla vajalik selleks, et määrata tingimused alles jääva maaparandussüsteemi

toimimiseks.

Eelnõu § 1 punktidega 82 ja 83 kavandatud muudatused on seotud ehitusteatise (MaaParS-i §

88 lg 1) ja ehituskprojekti kõrval ka ehituskava alusel ehitamisega (MaaParS-i § 87 lg 1).

MaaParS-i § 88 käsitleb vastustust projekteerimise eest (ehitusprojekt või ehituskava, mille

järgi ehitatud maaparandussüsteem ei toimi nõuetekohaselt). MaaParS-i § 87 käsitleb omaniku

vastustust (ehitada ehitusteatise või ehitusloa alusel, tellida omanikujärelevalve). Ehituskava

kohustus tuleneb maaparandusseaduse § 9 lõikest 1. See on sisuliselt lihtsustatud projekt. Ka

ehitusteatis annab teatud olukordades õiguse ehitada ning selle puudumisel on jäetud

ehitamisega seotud kohustus täitmata (eelnõu § 1 punkt 82). Kui ehituskava järgi ehitamine on

Kõik kokku 2218 2653 3519 3780 3906 4139 3798

51

põhjustanud maaparandussüsteemi mittenõuetekohase toimimise, siis on võimalik rikkujat

karistada rahatrahviga (eelnõu § 1 punkt 83).

Eelnõukohase seadusega ei ole planeeritud muuta vastutussätetes sisalduvaid rahalise karistuse

määrasid, kuna eelnõukohase seaduse peamine eesmärk on loamenetluste lihtsustamine ja

sellega seotud haldus- ning töökoormuse vähendamine. Analüüsime põhjalikult nimetatud

määrasid ja teeme vajalikud seaduse muudatused tulevikus.

Eelnõu § 1 punktiga 84 asendatakse MaaParS-i § 92 pealkirjas ja lõikes 1 tekstiosa „50, 51“

tekstiosaga „502, 503“. Muudatus on tingitud varasema kooskõlastamise ja loamenetluse sätete

koondamisest §-desse 501‒504 (vt seletuskirja punktis 3.5 eespool toodud selgitusi).

3.6 Lisavee juhtimisega seotud muudatused

Eelnõu § 1 punktide 63–71 muudatused on seotud lisavee juhtimisega avatud eesvoolu või

kuivenduskraavi. Väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi ehk lisavesi on üks

maaparandussüsteemi mõjutavatest muudest tegevustest. Seetõttu on lisavee juhtimisega

seotud kooskõlastused ja teavitamised viidud MaaParS-i §-desse 501–504 (vt seletuskirja

punktis 3.5 toodud selgitusi ning tabeleid 4 ja 5). Kui lisavee juhtimine ei tulene avalikust huvist

ja eeldab maaparandussüsteemi rekonstrueerimist, milleks ei ole maaparandussüsteemi

omaniku nõusolekut, siis jätab MaRu avatud eesvoolu või kuivenduskraavi lisavee juhtimiseks

asjakohase taotluse või teatise kooskõlastamata või teavitab maaparandussüsteemi mõjutava

muu tegevuse teatise esitajat vajadusest lisavee juhtimiseks maaparandussüsteem

rekonstrueerida. Kehtiva maaparandusseaduse § 53 lõike 5 kohaselt jättis MaRu eelkirjeldatud

juhul loa lisavee juhtimiseks andmata. Muudatustega täpsustatakse lisavee juhtimisega

seonduvat, sealhulgas lisavett juhtiva isiku terminit. Samuti täpsustatakse lisavee juhtimise

korral eesvoolu ja kuivenduskraavi sängi ristlõike suuruse ning eesvoolul ja kuivenduskraavil

paikneva rajatise ava suuruse vastavuse arvutuste tegijaga seonduvat. Jäetakse määratlemata

lisavett juhtiva isiku maaparandussüsteemi maaparandushoiukulude arvutuste tegija.

Kehtivas maaparandusseaduses on sätestatud, et kui maaparandussüsteemi, mille ühishoiuks on

moodustatud maaparandusühistu, juhitakse lisavett, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv

isik maaparandushoiukulude katmisel MaRu määratud ulatuses. Samas ei ole

maaparandusseaduses selgitatud terminit „lisavett juhtiv isik“. Samuti võib kehtivast

maaparandusseadusest tekkida väärarusaam, et suures koguses lisavett võib juhtida ka

kollektoreesvoolu. Lisavee juhtimist kollektorisse saab võimaldada vaid väikeses koguses ja

pigem erandina. Muudatustega on lisatud lisavett juhtiva isiku termin (§ 53 lg 11) ning

täpsustatud, et käsitletud on lisavee juhtimist üksnes avatud eesvoolu (§ 53 lg 11), mitte

kollektoreesvoolu. Sellise erisuse tegemise vajadus on tingitud kollektori piiratud vee vastuvõtu

võimest. Kollektor on suletud voolusängiga vett juhtiv rajatis mis ei ole võimeline suuremat

kogust lisanduvat vett vastu võtma. Siinkohal selgitame, mida käsitatakse

maaparandusseaduses lisaveena.

Lisavesi on avatud eesvoolu või kuivenduskraavi suunatav mistahes väljaspool

maaparandussüsteemi koondatud vesi: maaparandussüsteemi suunatav heitvesi, väljaspool

maaparandussüsteemi koondatud drenaaži- ja sademevesi ning muu maakasutusega (näiteks

turbatootmise alad, karjäärid, teed) seotud vesi. Olulise koguse vee juhtimine süsteemi võib

tähendada vajadust süsteem rekonstrueerida. Rekonstrueerimise vajaduse väljaselgitamiseks on

vaja asjakohaste arvutustega kindlaks teha süsteemi vee läbilaskevõime. Rõhutada tuleb, et

rekonstrueerida ei tule mitte igasuguse lisanduva veekoguse tõttu, vaid sellise, mis on seotud

52

kas eesvoolu arvutusliku valgala suurenemisega või eesvoolu valgala hüdroloogiliste omaduste

olulise muutumisega.

Joonis 1. Lisavee juhtimine maaparandussüsteemi

Joonisel 1 suureneb nii eesvoolu valgala kui ka muutuvad eesvoolu valgala hüdroloogilised

omadused. Hüdroloogiliste omaduste erinevus seisneb selles, et maatulundusmaal imbub

sademevesi mulda ja pinnasesse ning nõrgub sealt aeglaselt süsteemi. Suur osa sadanud veest

ei jõuagi süsteemi, sest osa sellest infiltreerub põhjavette, osa tarvitab taimestik ja osa aurustub.

Seevastu näiteks elamumaa või tootmismaa tehispinnalt voolab vesi kiiresti süsteemi,

põhjustades süsteemis äkilise veetaseme tõusu. Oluline on mõista, et ka juhul, kui endisele

maaparandussüsteemi alale rajatakse muu ehitis ja osa pindasid kaetakse kõvakattega, siis

selliselt alalt koguneb suurem kogus sademevett kui varem samalt maaparandussüsteemi maa-

alalt. Seda, kui palju vett protsentides jõuab erinevate maakasutusega maadelt eesvoolu, näitab

hüdroloogilistes arvutustes kasutatav äravoolutegur. Näiteks kui rohumaal on äravoolutegur

0,2, siis asfaltkattelt on see 0,8 ehk asfaltkattelt jõuab vett eesvoolu keskmiselt neli korda

rohkem kui rohumaalt. Seetõttu käsitletakse ka sellist endise maaparandussüsteemi maa-alalt

lisanduvat vett MaaParS-is lisaveena. Näiteks maaparandussüsteemi juhitava heitvee puhul on

tegemist nö väljastpoolt maaparandussüsteemi koondatud veega, sest seda vett ei koguta

maaparandussüsteemi maa-alalt. Seega olenemata vee algsest päritolust (näiteks veehaare,

puurkaev, sademed) saab sellist olukorda maaparandussüsteemi vaatest lugeda eesvoolu

valgala suurenemiseks. Kui eesvoolu valgala suureneb oluliselt ehk kui maaparandussüsteemi

juhitakse võrreldes maaparandussüsteemi rajamisel arvestatud vee kogusega suhteliselt suur

kogus vett, siis on vaja arvutada, kas vesi mahub eesvoolu või on vajalik see enne lisavee

juhtimise võimaldamist rekonstrueerida. Oluline on täpsustada, et tegemist on eesvoolu valgala

suurenemisega ehk suureneb see ala, mida eesvool teenindab.

Maaparandusseaduse §-s 21 on otsene viide § 53 lõikele 4, kuid nii § 21 lõige 4 kui ka § 53

lõige 4 tunnistatakse eelnõukohase seadusega kehtetuks. Lisavee juhtimisega seonduvalt

53

muudetakse maaeluministri 14. jaanuari 2019. a määrust nr 1 „Maaparandussüsteemi lisavett

juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem

kord“. Muutub määruse pealkiri ning määruses asendatakse läbivalt sõna „määramine“ sõnaga

„arvutatakse“. Muudetakse volitusnormi sisu, viies selle vastavusse eelnõu § 1 punktides 63,

64 ja 71 kirjeldatud muudatusetega, mille kohaselt lisavett juhitakse avatud eesvoolu või

kuivenduskraavi, ning MaRu ei määra maaparandushoiukulusid, vaid need arvutatakse. Lisavee

juhtimisega seotud kooskõlastused ja teavitamised on viidud MaaParS-i §-desse 501–504.

Eelnõu § 1 punktidega 63 ja 64 muudetakse MaaParS-i § 53 pealkirja ja § 53 teksti, kus

maaparandussüsteemi lisavee juhtimine asendatakse avatud eesvoolu või kuivenduskraavi

lisavee juhtimisega. Maaparandussüsteemi lisavee juhtimine on lai termin ja samas ka eksitav.

Muudatuse eesmärk on täpsustada, et suuremas koguses lisavett on lubatud teatud tingimustel

juhtida üksnes avatud eesvoolu või kuivenduskraavi, mitte aga maaparandussüsteemi maa-

alusesse torustikku, sealhulgas kollektoreesvoolu. Nimetatud põhjusel lisatakse sõna „eesvool“

ette täiend „avatud“. Muudatus on tehtud õigusselguse tagamiseks. Eesvool võib olla nii avatud

või kollektoreesvool. Seaduseandja mõte oli seda sätet luues reguleerida suurema koguse

lisavee juhtimist avatud eesvoolu või kuivenduskraavi. Kollektor, sealhulgas kollektoreesvool

on drenaaži osa ja ka selle läbimõõt on arvutatud maa-ala kuivendamise vajadusest lähtuvalt.

Kollektoreesvoolu täiendava vee juhtimine on kehtivas seaduses reguleeritud MaaParS-i § 47

lõikes 4, eelnõu kohaselt MaaParS-i § 501 lõike 3 punktis 3. Nimetatud säte käsitleb täiendava

vee juhtimist kuivendusvõrgu maa-alusesse torustikku ja see on üldjuhul keelatud põhjusel, et

drenaaži parameetrid on arvutatud mingi ala kuivendusvajadusest lähtuvalt. Seega suurema

koguse lisavee juhtimise korral ei „mahu“ lisanduv vesi lihtsalt torustikku ära. Õigusselguse

huvides täpsustatakse, et tegemist on lisavee juhtimisega avatud eesvoolu või kuivenduskraavi.

Eelnõu § 1 punktidega 65 ja 69 tunnistatakse MaaParS-i § 53 lõiked 1, 4 ja 6–8 kehtetuks.

Lisavesi on üks maaparandussüsteemi mõjutavatest muudest tegevustest. Seetõttu on lisavee

juhtimisega seotud kooskõlastused ja loamenetlused viidud MaaParS-i §-desse 501–504 (vt

seletuskirja punktis 3.5 toodud selgitusi ning tabeleid 4 ja 5). Loamenetlus on asendatud muust

tegevusest teavitamisega.

Eelnõu § 1 punktiga 66 täiendatakse MaaParS-i § 53 lõikega 11, kus sisustatakse termin

„lisavett juhtiv isik“. Terimin ei olnud varasemalt sisustatud, selle sisu viiakse kokku praktikas

kujunenud olukorraga. Lisavett juhtiv isik on avatud eesvoolu või kuivenduskraavi lisavett

juhtiva rajatise omanik. Lisavett juhtiv isik ei ole seega tingimata isik, kellele kuuluvalt

kinnisasjalt juhitakse lisavett maaparandussüsteemi rajatisse, vaid isik, kes on lisavett juhtiva

rajatise omanik. Näiteks on lisavett juhtivad isikud vee-ettevõtjad ning isikud, kellega kohaliku

omavalitsuse üksus on sõlminud teenuselepingu sademevee ärajuhtimiseks sademevee

majandamise kavas ettenähtud korras. Lisavett juhtiv isik võib olla ka muu isik, kellele kuuluva

rajatise kaudu juhitakse lisavett maaparandussüsteemi (näiteks tööstus- ja tootmisettevõtjad,

avaliku tee, karjääri, turbakaevandusala omanikud).

Eelnõu § 1 punktiga 67 tehakse MaaParS-i § 53 lõikes 2 muudatus, mille kohaselt avatud

eesvoolu või kuivenduskraavi lisavee juhtimise korral peab ehitusprojekt või muu tegevuse

teatis sisaldama arvutust selle kohta, kas maaparandussüsteemi lisavee juhtimise tõttu suureneb

avatud eesvoolu valgala või muutuvad oluliselt valgala hüdroloogilised karakteristikud.

Arvutuste tegija oli kehtivas seaduses umbisikuline, mistõttu ei olnud selge, kas arvutused

esitab taotleja või arvutab MaRu. Praktikas MaRu kontrollis taotleja esitatud arvutusi, kui neid

ei olnud esitatud, siis MaRu palus need taotlejal esitada. Muudatus tuleneb vajadusest

täpsustada, et lisavee juhtija kohustus on esitada arvutused, millele tuginedes saab MaRu

kaaluda kooskõlastuse andmist. Arvutuse õigsusest sõltub, kas lisavee juhtimise tulemusel

54

maaparandussüsteem jääb toimima või tekitatakse kahju maaomanikele. Selliste arvutuste

tegemiseks on vajalik pädevus. Seetõttu täpsustatakse, et arvutused peab tegema käesoleva

seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud vastutav spetsialist maaparandussüsteemi projekteerimise alal.

Eelnõu § 1 punktiga 68 täiendatakse MaaParS-i § 53 lõikega 21, mille kohaselt tuleb esitada

koos muu ehitise ehitusprojekti või teatisega või muu tegevuse teatisega ka arvutused selle

kohta, kas maaparandussüsteemi lisavee juhtimise tõttu suureneb eesvoolu valgala või

muutuvad oluliselt valgala hüdroloogilised karakteristikud (vt selgitust eelmises punktis).

Eelnõu § 1 punktiga 70 muudetakse MaaParS-i § 53 lõike 5 sõnastust. Lisavesi on üks

maaparandussüsteemi mõjutavatest muudest tegevustest, mida eelnõukohase seadusega

käsitletakse MaaParS-i §-des 501–504 (vt seletuskirja punktis 3.5 toodud selgitusi ning tabeleid

4 ja 5). Sätte sõnastust on muudetud muu tegevuse regulatsiooni muudatustest tulenevalt.

Maaparandussüsteem on projekteeritud ja ehitatud arvestades liigvee ärajuhtimise vajadusega

üksnes maaparandussüsteemi maa-alalt. Kui sellesse süsteemi suunatakse lisanduvat vett, siis

suurenevad ka vooluhulgad, mis võivad kahjustada maaparandussüsteemi ja suurendada

maaparandushoiutööde tegemise vajadust ehk põhjustavad lisakulutusi maaparandussüsteemi

omanikule. Lisanduva vee koguse arvestamisel on oluline silmas pidada, et

maaparandussüsteemi kahjustab just selline lisanduv vesi, mis satub maaparandussüsteemi

ajahetkel, kui süsteem on maksimaalselt koormatud ehk kõrgvee perioodil ja suuremate

valingvihmade järgselt. Enamus lisaveest pärinebki sademetest. Tuleb arvestada, et lisanduv

vesi koormab maaparandussüsteemi kõige ebasobivamal ajal, kui see töötab niigi maksimaalsel

arvutuslikul koormusel. Maaparandussüsteemi omanik ei ole lisavee juhtija.

Eelnõu § 1 punktiga 71 muudetakse MaaParS-i § 53 lõikeid 9 ja 10. Lõikes 9 jääb lisavett

juhtiva isiku hoiukulude arvutusi tegev isik määramata. Kehtiva maaparandusseaduse kohaselt

määrab MaRu selle maaparandussüsteemi, mille ühishoiuks on moodustatud

maaparandusühistu, maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku maaparandussüsteemi

maaparandushoiukulude osa suuruse. MaRu eesmärk on riigi esindajana jälgida, et

maaparandussüsteemi toimimine on tagatud. MaRu ametnike ülesanne on eelkõige ehitamiseks

vajalike menetluste läbiviimine, muu tegevuse kavandamiseks antavate lubade

kooskõlastamine, maaparandussüsteemi toimimiseks järelevalve tegemine ja riigi poolt

korrashoitavatel ühiseesvooludel hoiutööde korraldamine. MaRu ametnike koormamine

eraõiguslikele isikutele arvutuste tegemisega ei ole mõistlik riigi ressursi kasutus. MaaParS-i §

53 lõike 10 alusel kehtestatud määrusega on sätestatud lisavett juhtiva isiku

maaparandushoiukulude suuruse määramise (eelnõukohase seaduse kohaselt selle asemel

arvutamise) alused (seda siis juhul, kui on moodustatud maaparandusühistu). Erinevate

osapoolte osalusi saavad arvutada muud isikud, eelkõige MaaParS-i § 36 kohased

maaparandusalal tegutsevad vastutavad spetsialistid. Seetõttu ei ole mõistlik sellist ülesannet

MaRu-le jätta. Andmed maaparandussüsteemi ühiseesvoolu ja reguleeriva võrgu paiknemise

kohta on alates 2024. aastast MaRu WMS ja WFS kaarditeenusena avalikult kättesaadavad.

Lisavett juhtivate isikute andmed on leitavad eelkõige ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kavast ja sademevee majandamise kavast.

Lõikes 10 muudetakse volitusnormi sisu, viies selle vastavusse eelnõu § 1 punktides 64 ja 71

kirjeldatud muudatusetega, mille kohaselt lisavett juhitakse avatud eesvoolu või

kuivenduskraavi, mitte maaparandussüsteemi, ning MaRu ei määra maaparandushoiukulusid,

vaid need arvutatakse.

3.7 Maaparandushoiukavadega seotud muudatused

55

Eelnõu § 1 punktiga 73 tunnistatakse §-d 55, 56 ja 57 kehtetuks. Nimetatud paragrahvid

käsitlevad maaparandushoiukava (edaspidi ka hoiukava) koostamist, hoiukavas sisalduvaid

andmeid ja hoiukava avalikustamist. Eelnõuga kavandatakse lõpetada hoiukava koostamine.

Seni maaparandushoiukavas esitatud andmete ja asjakohase teabe esitamisega jätkatakse

edaspidi dünaamilisemalt ja ajakohasemalt. Samuti uuendatakse jooksvalt maaparandushoidu

käsitlevaid juhiseid. Hoiukava andmed on seni olnud oluline sisend veemajanduskavadele,

milleks vajalike andmete kogumist jätkatakse. Seoses hoiukavade koostamisest loobumisega

muudetakse ka majandus- ja tööstusministri 14. augusti 2025. a määrust nr 22 „Maa- ja

Ruumiameti Põhimäärus“, kus jäetakse välja tekstiosa „, maaparandushoiukava koostamist ja

selle täitmist“. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt kehtib määrus mh kuni

volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Eelnõukohase seaduse jõustumisel muutub kehtetuks

maaeluministri 14. detsembri 2019. a määrus nr 19 „Maaparandushoiukava nõuded ning

maaparandushoiukava koostamise kord“. Maaeluministri 29. juuli 2015. a määrust nr 76

„Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus“ ei muudeta (määruse

§ 13 lg 4 p 1). Nimetatud määrust oli võimalik muuta kuni 2025. aasta lõpuni (Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus § 132 lg 2), kuid vajadus seda hoiukava osas

teha puudus ja puudub ka praegu, sest uusi taotlusi vastu enam ei võeta – tegemist on eelmise

programmiperioodi toetusega.

Algselt alustati hoiukavade koostamist eesmärgiga luua selline planeerimisdokument, millega

kavandatakse süstemaatiline maaparandushoid (edaspidi ka hoid) ja selgitatakse välja maa-

alad, kuhu on asjakohane ette näha maaparandussüsteemi keskkonnakaitseks vajalikke rajatisi.

Tegelikkus on näidanud, et neid eesmärke hoiukavad ei täida – osalt kõrge üldistusastme tõttu,

teisalt vajaliku teabe puudumise ja vananemise tõttu. Hoiukavaga ei saa ega ole ka otstarbekas

maaparandussüsteemi hoiutöid planeerida asukohapõhiselt. Maaparandushoidu planeerib

maaomanik vastavalt vajadusele ja majanduslikele võimalustele. Ka teavet selle kohta, kus,

millal ja milliseid maaparandushoiutöid on maaomanik teinud, on võimalik koguda vaid juhul,

kui tegemist on põllumajandustootjaga, kes esitab andmeid põlluraamatus. See ei anna

tervikpilti maaparandushoiutööde tegemise kohta. Maaparandushoiu korraldamiseks on oluline

anda maaomanikele juhiseid, mida saab esitada hoiukavadest eraldiseisvatena ja mis annab

paindlikuma võimaluse juhiseid lähtuvalt vajadustest jooksvalt täiendada.

Teise senise hoiukava ülesande täitmine, maaparanduse negatiivse keskkonnamõju vältimiseks

keskkonnakaitseks vajalike rajatiste kavandamine, on samuti võimalik vaid iga konkreetse

maaparandussüsteemi eelnevatele põhjalikele uurimistöödele tuginedes. Ka uurimistööde

tegemine sõltub maaomaniku majanduslikest kaalutlustest ja võimalustest.

Andmeid eesvooludel kavandatavatest maaparandushoiutöödest on võimalik saada vaid

riigieesvoolude kohta. Seetõttu on hoiukavadest kujunenud vaid riigieesvoolude hoiutööde

kavandamist kirjeldav dokument.

Kokkuvõtvalt, maaparandushoiutööd ja keskkonnakaitseks vajalikud rajatised kavandatakse nii

maaparandussüsteemil kui eesvoolul, sealhulgas riigieesvoolul lähtuvalt maaparandussüsteemi

või selle osa hetke seisukorrast ja selleks vajalike rahaliste vahendite olemasolust. Seega ei saa

konkreetseid maaparandushoiutöid ja keskkonnakaitseks vajalikke rajatisi nii

maaparandussüsteemil kui ka riigieesvoolul hoiukavaga planeerida, kuid nende kavandamiseks

saab anda soovitusi ja juhiseid. Vastavate soovituste ja juhiste koostamist korraldab MaRu ja

avaldab need oma veebilehel.

56

Hoiukavas esitatakse erinevaid andmeid. Seni maaparandusseaduses loetletud hoiukavas

esitatavad andmed saab jagada tinglikult kolmeks:

1. Andmed tekivad, on saadud või loodud MaRu-le seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid

täites.

2. Andmed saadakse teistest registritest ja andmekogudest, kuid on vajalikud esitada MaRu

andmetega koos, et tekiks ülevaade veekogul, riigieesvoolul toimuvast (näiteks andmed

maaparandussüsteemi toimimisele olulist mõju avaldava muu objekti kohta või karsti andmed

Eesti looduse infosüsteemist (edaspidi EELIS)).

3. Andmed on kas subjektiivsed ja vananenud (näiteks üleujutusohtlik maaparandussüsteemi

maa-ala), andmeid ei ole võimalik koguda (näiteks maaparandussüsteemi maa-ala tegelik

kasutamine) või neid ei ole mõistlik tekitada (näiteks kokkuvõte riigieesvoolude seisundi

hindamiseks nimetatud uurimistöödest), andmed on tuletatud kaudselt (näiteks hajukoormuse

leviku ohuga lõigud on tuletatud erosiooniohust ega arvesta muud hajukoormuse leviku ohtu).

Hoiukava koostamise lõpetamise järgselt kogub MaRu andmeid endiselt ja avalikustab need

oma veebilehel. Loetelu punktis kolm nimetatud andmeid edaspidi ei koguta.

Tabelis 7 on toodud, kuidas seni maaparandushoiukavas esitatud andmeid esitatakse

eelnõukohaste MaaParS-i muudatuste jõustumise järgselt.

57

TABEL 7 Maaparandushoiukavades seni sisaldavate andmete kajastus pärast maaparandusseaduse muudatust.

Tabel on koostatud maaeluministri 3. aprilli 2020. a määruse nr 19 „Maaparandushoiukava nõuded ja maaparandushoiukava koostamise kord“

põhjal.

Andmed

määruses „Maaparandushoiukava nõuded ja maaparandushoiukava

koostamise kord“

Andmed pärast maaparandusseaduse muudatust

§ 5 Üldosa: Kirjeldus Andmete asukoht Andmete uuendamise vajadus

ja sagedus

Andmete

jaotus*

§ 5 p 1 vesikonna ja seal paiknevate

maaparandussüsteemide ülevaade ja

üldandmed

MSR;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid vastavalt

vajadusele, vähemalt kord aastas.

1

§ 5 p 2 riigieesvoolu seisundi kohta (seisundi

parandamist vajav riigieesvool, hea

seisundi hoidmiseks korrapärast

hoiutööde tegemist vajav riigieesvool,

püsivalt rahuldavas seisundis olev

riigieesvool) andmed

MaRu veebileht;

MSR;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu hindab riigieesvoolu

seisundit vähemalt üks kord kuue

aasta jooksul;

Andmed uuendatakse kord aastas

nende riigieesvoolude osas, mille

seisundit on aasta jooksul

hinnatud.

1

§ 5 p 3 vesikonnas paiknevate

maaparandussüsteemide hoiu

korraldamise kirjeldus

MaRu veebileht;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab teavet vastavalt

vajadusele, vähemalt kord aastas.

1

§ 5 p 4 teave hoiukava senise rakendamise

kohta

Hoiukavasid ei koostata.

Senised hoiukavad avaldatakse

REM-i veebilehel.

MaRu hoiukavasid ei uuenda ega

avalikusta.

3

§ 5 p 5 kokkuvõte kasutatud andmestikest ja

riigieesvoolude seisundi hindamiseks

nimetatud uurimistöödest

Kokkuvõtet ei koostata. MaRu teavet ei uuenda ega

avalikusta.

3

§ 5 p 6 teave üle kümne ruutkilomeetri suuruse

valgalaga eesvooludel

maaparandushoiutööde tegemise ja

muude abinõude senise rakendamise

kohta

MaRu veebileht;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab teavet vastavalt

vajadusele, vähemalt kord aastas.

1

§ 5 p 7 teave maaparandussüsteemi maa-ala

tegeliku kasutamise kohta

PRIA kaardirakendus

Erinevad MaRu kaardirakendused

MaRu teavet ei kogu. Teiste

asutuste kogutud andmed

kuvatakse MaRu

kaardirakendustes.

3

§ 5 p 8 teave riigieesvoolude voolusängide

püsivuse kohta

MaRu veebileht

MaRu uuendab teavet vastavalt

vajadusele, vähemalt kord aastas.

(koondandmete põhine, tulevikus

kaardiandmete põhine).

1

§ 5 p 9 teave märkimisväärsete tegurite kohta,

mis avaldavad mõju

maaparandussüsteemi toimimisele, ning

teavet selle kohta, millist mõju

avaldavad need tegurid

maaparandushoiu korraldamisele

asjaomases vesikonnas

MaRu veebileht

MaRu uuendab teavet vastavalt

vajadusele, vähemalt kord aastas.

1

§ 5 p 10 teave vesikonna maaparandussüsteemi

maa-ala üleujutusohu kohta

Teavet ei koguta. Andmed ei ole

asjakohased ja tuginevad vanale

hinnangule.

MaRu teavet ei uuenda ega

avalikusta.

3

§ 5 p 11 teave hajukoormuse leviku ohu kohta TÜ uuring „Veekaitsevööndite

reostustundlikkuse ja kaldavööndi

puhverribade rajamise vajalikkuse

hinnangute kaardikihtide loomine“ - Puhverribad

https://puhverribad.web.app/

Erinevad MaRu kaardirakendused: - Veemajanduskavade

põllumajandusliku hajukoormusega

seotud meetmed Veemajanduskavade

meetmed 2022-2027

- Kalded Põllumajanduse

veekaitsepiirangud

MaRu teavet ei uuenda ega

avalikusta.

3

§ 6 Kaardid:

§ 6 lg 1 p 1 vesikonna piir EELIS Andmeid uuendab ja avalikustab

KAUR

Maaparandushoiukavas ja

veemajanduskavas on kasutusel

samad vesikonna piirid.

2

§ 6 lg 1 p 2 hoiukava piir MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid vastavalt

vajadusele, vähemalt üks kord

kuue aasta jooksul.

1

58

§ 6 lg 1 p 3 reguleeriv võrk ja riigieesvool. MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid

jooksvalt.

1

§ 6 lg 2 p 1 reguleeriv võrk, sealhulgas drenaaži

maa-ala;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid

jooksvalt.

1

§ 6 lg 2 p 2 eesvool; MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid

jooksvalt.

1

§ 6 lg 2 p 3 riigieesvool; MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid

jooksvalt.

1

§ 6 lg 2 p 4 muu oluline maaparandusehitis,

sealhulgas polder, veerežiimi

kahepoolse reguleerimise võrk,

niisutussüsteem;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid

jooksvalt.

1

§ 6 lg 2 p 5 maaparandusühistu tegevuspiirkond; MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid

jooksvalt.

1

§ 6 lg 2 p 6 maaparandusühistu poolt ühiselt hoitav

ühiseesvool;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid

jooksvalt.

1

§ 6 lg 2 p 7 drenaažiga kuivendatud sügav madalsoo

ja peenliivane maa-ala;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid vastavalt

vajadusele, vähemalt üks kord

kuue aasta jooksul.

1

§ 6 lg 2 p 8 maaparandussüsteemi maa-ala tegelik

kasutamine ja soovitatav kasutamine;

PRIA kaardirakendus

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu andmeid ei uuenda ega

avalikusta.

3

§ 6 lg 2 p 9 riigieesvoolu seisund maaparandushoiu

vajadusest lähtuvalt;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu hindab riigieesvoolu

seisundeid vähemalt üks kord

kuue aasta jooksul;

Andmed uuendatakse vajadusel

kord aastas.

1

§ 6 lg 2 p 10 üleujutusohtlik maaparandussüsteemi

maa-ala;

Senised andmed ei ole asjakohased ja

tuginevad vanale hinnangule ning

neid ei ajakohastata. Seetõttu ei ole

andmete kaardil avaldamine vajalik.

MaRu andmeid ei uuenda ega

avalikusta.

3

§ 6 lg 2 p 11 reguleeriv võrk ja eesvool, mille

suublaks on karst;

EELIS

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

Karstiandmeid uuendab ja

avalikustab KAUR.

2

§ 6 lg 2 p 12 reguleerival võrgul ja eesvoolul asuv

karst;

EELIS

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

Andmeid uuendab ja avalikustab

KAUR.

2

§ 6 lg 2 p 13 üle kümne ruutkilomeetri suuruse

valgalaga eesvoolul hajukoormuse

levikust mõjutatud lõik ja hajukoormuse

koondatud sissevool;

TÜ uuring „Veekaitsevööndite

reostustundlikkuse ja kaldavööndi

puhverribade rajamise vajalikkuse

hinnangute kaardikihtide loomine“

- Puhverribad

https://puhverribad.web.app/

Erinevad MaRu kaardirakendused:

- Veemajanduskavade

põllumajandusliku hajukoormusega

seotud meetmed

Veemajanduskavade meetmed

2022-2027

- Kalded Põllumajanduse

veekaitsepiirangud

MaRu andmeid ei uuenda.

3

§ 6 lg 2 p 14 üle kümne ruutkilomeetri suuruse

valgalaga eesvoolul paiknev

keskkonnakaitseks vajalik rajatis;

MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

MaRu uuendab andmeid

jooksvalt. (settebasseinid,

tuletõrjetiigid ning muud

suuremad ja püsivad rajatised,

mille kohta on MaRu-l

ruumiandmed olemas).

1

§ 6 lg 2 p 15 maaparandussüsteemi maa-alal paiknev

pinnaveekogum ning kaitstav

loodusobjekt, samuti

looduskaitseseaduse § 51 alusel kaitstav

lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis-ja elupaik;

EELIS Andmeid uuendab ja avalikustab

KAUR.

2

59

§ 6 lg 2 p 16 selle pinnaveekogumi ökoloogiline

seisund, kuhu riigieesvool kuulub;

Erinevad MaRu kaardirakendused

Veemajanduskavade meetmed 2022-

2027

Andmeid uuendab ja avalikustab

KAUR.

2

§ 6 lg 2 p 17 eesvoolu kaitselõigu ulatus; MaRu maaparanduse kaardirakendus

X-GIS

Eesvoolu kaitselõigu ulatuse

määrab MaRu üldkorraldusega

juhul, kui MaRu-l on teave selle

kohta, et suubla veetaseme

reguleerimine mõjutab

maaparandussüsteemi

nõuetekohast toimimist

1

§ 6 lg 2 p 18 maaparandussüsteemi toimimisele

olulist mõju avaldav muu objekt.

EELIS

Andmeid uuendab ja avalikustab

KAUR.

2

§ 7 Kokkuvõte:

§ 7 lg 2 Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu

ja alla kümne ruutkilomeetri suuruse

valgalaga eesvoolu kohta antakse

soovitused:

(MaRu veebileht)

Teave sisaldub edaspidi

veemajanduskavas või

veemajanduskava koostamiseks

vajalikes muudes

alusdokumentides.

Teabe uuendamine toimub

veemajanduskava koostamise

protsessi osana.

MaRu veebilehel on link

veemajanduskava dokumentidele.

1

§ 7 lg 2 p 1 hoiutööde korraldamiseks, sealhulgas

hajukoormuse leviku piiramiseks;

§ 7 lg 2 p 2 maaparandussüsteemi maa-ala

kasutamiseks, arvestades selle

mullastikku ja rajatud

maaparandussüsteemi

kuivendusintensiivsust, sealhulgas

nitraaditundliku ala puhul;

§ 7 lg 2 p 3 maaparandussüsteemi maa-alal asuva

või sellega piirneva kaitstava

loodusobjekti ning looduskaitseseaduse

§ 51 lõike 3 alusel kehtestatud

õigusaktis nimetatud lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaiga looduskeskkonda säästvaks

hoiutööde tegemiseks.

§ 7 lg 3 p 1 hoiutööd ja hoiutöödeks vajalikud

rahalised vahendid

§ 7 lg 3 p 2 keskkonnameetmed ja

keskkonnameetmete rakendamiseks

vajalikud rahalised vahendid ning

kajastatakse andmed

§ 7 lg 3 p 3 kuivendussüsteemide eesvoolude

looduskeskkonda säästva hoiutöö

põhimõtted *1 - Andmed, mis tekivad, on saadud või loodud MaRu-le seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid täites;

2 - Andmed saadakse teistest registritest ja andmekogudest, kuid on vajalikud esitada MaRu andmetega koos, et tekiks ülevaade veekogul, riigieesvoolul toimuvast (näiteks

andmed maaparandussüsteemi toimimisele olulist mõju avaldava muu objekti kohta või karsti andmed EELIS-est);

3 - Andmed on kas subjektiivsed ja vananenud (näiteks üleujutusohtlik maaparandussüsteemi maa-ala), andmeid ei ole võimalik koguda (näiteks maaparandussüsteemi maa-

ala tegelik kasutamine) või neid ei ole mõistlik tekitada (näiteks kokkuvõte riigieesvoolude seisundi hindamiseks nimetatud uurimistöödest).

60

3.8 Maaparandusühistuga seotud muudatused

Maaparandushoiutöid on kõige ratsionaalsem teha ühistu kaudu. Eriti otstarbekas on see siis,

kui lisaks ühiseesvoolu hoiule korraldatakse töid ühiselt ka reguleerival võrgul. Järjest

sagedamini on avalikust huvist lähtuvalt vaja rajada maaparandussüsteemi keskkonnarajatisi ja

neid korras hoida, samuti on sageli ühistu liikmete ühishuvides maaparandussüsteemi

teenindava tee hoid. Maaparandussüsteemi iga-aastaste hoiutöödega saab tagada

maaparandussüsteemide toimimise selliselt, et ressursimahukaid rekonstrueerimistöid polegi

vaja ette võtta. Nii saab ka kindel olla, et mullaviljakuseks parim mullaveerežiim on pidevalt

tagatud. Sellegipoolest moodustavad praegu ühistute tegevuspiirkonnad ainult 3% kogu

maaparandussüsteemi maa-alast. Ühiseesvoolude kogupikkusest on ühistute poolt

korrashoitavate ühiseesvoolude osakaal küll suurem, kuid ka see jääb alla 10%.

Ühistute asutamist pärsib ühistu asutamise kohta MaaParS-iga kehtestatud

ebaproportsionaalselt keeruline regulatsioon, mistõttu õnnestub ühistu asutamine enamasti

kolmandal koosolekul. Esimene koosolek on ühistu asutamist ettevalmistav koosolek

(MaaParS-i § 63), teine asutamiskoosolek (MaaParS-i § 64 lg-d 1–8) ja kolmas

korduvasutamiskoosolek (MaaParS-i § 64 lg-d 9–11). Ühistute asutamise probleemidele on

juhtinud tähelepanu ka Eesti Maaparandajate Selts ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kes

oma pöördumistes tegid ettepaneku lihtsustada maaparandusühistute asutamise õiguskorda.

Asutamiskoosolekul ja korduvasutamiskoosolekul jaotuvad hääled erinevalt – esimese puhul

saab ühistu asutada, kui selle poolt on üle poole maaomanikest ja teise puhul peavad poolt

olema maaparandussüsteemi omanikud, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole

maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest. Ühistu saab

asutada vaid sellisel juhul, kui ühistusse on hõlmatud kogu maaparandussüsteemi maa-ala.

Maaparandussüsteem kuulub kümnetele maaomanikele, kellel on maakasutusele erinevad

ootused. Kõigi nende maaomanike kaasamine kolmele koosolekule on ebamõistlikult pikk ja

koormav protsess.

Ühistu liikmete hoiukulude arvutamisel võetakse arvesse nii liikme maaparandussüsteemi maa-

ala suurust kui ühiseesvoolu pikkust, kusjuures üks kilomeeter ühiseesvoolu loetakse võrdseks

ühe hektari maaparandussüsteemi maa-alaga. Kirjeldatud põhimõtte kohaselt on ühistus

põhiline hoiukohustus nendel liikmetel, kellel on kõige rohkem kuivendatud maad. Samas on

ka nende omanike motivatsioon ühistut asutada kõige suurem. Enamasti on ühistu asutamisest

huvitatud suuremad tootjad, kellele kuulub ka suur osa maaparandussüsteemist või

ühiseesvoolust ja seetõttu õnnestubki ühistu asutamine üldjuhul alles kolmandal ehk

korduvasutamiskoosolekul.

Kehtiva regulatsiooni tingimustes ei ole lähiajal ette näha maaparanduse valdkonnas

ühistegevuse kiiret hoogustumist. Eelnõukohase seadusega muudetakse kehtivat regulatsiooni

selliselt, et asutamiskoosolekule kohaldatakse kehtiva regulatsiooni korduvasutamiskoosoleku

asutamise tingimusi. Kavandatud muudatused lihtsustavad isikutel, kes omavad rohkem

kuivendatud maad, ühistu asutamist juba esimesel asutamiskoosolekul.

Õigusaktides puuduvad otsesed viited selles seletuskirja punktis muudetavatele ja kehtetuks

tunnistatavatele sätetele. Vajalikud muudatused tehakse eelnõukohase seadusega

maaparandusseaduses (§-d 62, 63, 64, 66, 69, 73 ja 80).

Eelnõu § 1 punktiga 74 jäetakse MaaParS-i § 62 lõike 2 sõnastusest välja

korduvasutamiskoosolekule viitavad erisused. Kehtivas regulatsioonis on asutamiskoosolekule

61

ja korduvasutamiskoosolekule häälte enamuse arvestamiseks kehtestatud erinevad tingimused.

Muudatusega lihtsustatakse ühistu asutamist selliselt, et ühistut saab juba asutamiskoosolekul

asutada samadel tingimustel kui seni kehtiva regulatsiooni kohaselt korduvasutamiskoosolekul.

Eelnõu § 1 punktiga 75 jäetakse MaaParS-i § 63 lõike 2 punktist 1 välja nõue valgala piiri

kandmise kohta maaparandusühistu tegevuspiirkonna kaardile. Valgala piir võib mõningatel

juhtudel olla oluliselt suurem maaparandussüsteemi pindalast ja praktikas MaRu seda kaardile

ei märgi. Valgala piir ei ole ka otseselt vajalik maaparandusühistu tegevuse korraldamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 76 muudetakse MaaParS-i § 64 lõigete 3 ja 4 sõnastust. Lõikes 3

sätestatud tingimus, mille kohaselt asutamiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb

üle poole asutatava maaparandusühistu põhiliikmetest asendatakse tingimusega, et

asutamiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevad asutatava maaparandusühistu

põhiliikmed, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole maaparandussüsteemi maa-ala

pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest. Muudatus kaasneb asutamiskoosoleku

asutamise tingimuste asendamisega korduvasutamiskoosoleku tingimustega.

Korduvasutamiskoosolekul ühistu asutamise õnnestumiseks on kehtiva regulatsiooni kohaselt

vaja selliste põhiliikmete poolthääli, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole

maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest. Senises

regulatsioonis on asutamiskoosolekul oluline, et koosolekul osaleks üle poole põhiliikmetest,

sest vaid nii saab tagada asutamiseks vajaliku kvoorumi. Kui koosolekul osaleb vähem kui pool

põhiliikmetest, siis ei saa ühistut asutada, sest puudub vajalik kvoorum. Olukorras, kus ühele

suurmaaomanikule kuuluvad kinnisasjad, millel paikneb kokku üle poole

maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest, saab selline

maaomanik otsustada ühistu asutamise ainuisikuliselt. Asutamiskoosolekule asutamiseks

kehtestatud tingimuste asendamisel korduvasutamiskoosoleku asutamise tingimustega ei sõltu

asutamise õnnestumine enam põhiliikmete arvust. Selgituseks, et asutamiskoosolekul kõigi

muude otsuste tegemiseks on vajalik MaaParS-i § 64 lõike 5 kohaselt asutamiskoosolekul

osalenud põhiliikmete poolthäälte enamust.

Lõikes 4 asendatakse senises regulatsioonis asutamiskoosolekul ühistu asutamiseks sätestatud

tingimus korduvasutamiskoosolekul ühistu asutamisele sätestatud tingimusega. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt ühistu asutatakse, kui asutamise poolt hääletab üle poole asutatava

maaparandusühistu põhiliikmetest. Muudatuse kohaselt maaparandusühistu asutatakse, kui

asutamise poolt hääletavad asutatava maaparandusühistu põhiliikmed, kelle kinnisasjadel

paikneb kokku üle poole maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu

pikkusest (vt seletuskirja punktis 3.8 eespool toodud selgitused).

Maaparandushoid on omanikele seadusest tulenev kohustus. Maaparandussüsteemi toimimise

seisukohast on oluline, et hoiutööd on tehtud võimalikult suurel maa-alal ja võimalikult pikal

eesvoolu lõigul, tagades seeläbi maaviljeluseks sobiva mullaveerežiimi. Ebapiisavalt toimiv

maaparandussüsteemi osa kahjustab naaberkinnisasjade maakasutust. Mitmetel kinnisasjadel

paikneva maaparandussüsteemi osasid teenindava eesvoolu (ühiseesvool) hoidu ei ole

otstarbekas teha ühe kinnisasja piires, vaid seda on mõistlik korraldada ühiselt. Ühiseesvoolu

hoiutööde eesmärk on tagada liigvee vaba liikumine voolusängis. Vee vaba voolamine saab olla

tagatud vaid siis, kui voolutakistused (setted, koprapaisud, truubi ette kogunenud risu jmt) on

kõrvaldatud mistahes eesvoolu lõigul katkematult kuni suublani.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt ühistu asutamine esimesel asutamiskoosolekul enamasti ei

õnnestunud, kuid korduvasutamiskoosolekul õnnestus. Maaomanik on ühistu põhiliige

maaomandi suurusest sõltumata ja igal põhiliikmel on asutamiskoosolekul üks hääl, sõltumata

62

maaomandi suurusest. Ühistu asutamisest on enamasti huvitatud just suurmaaomanikud, kes on

asutamiskoosolekul väikemaaomanikega võrreldes ebavõrdses seisus. Muudatusega viiakse

asutamiskoosoleku tingimused samadele alustele kehtiva regulatsiooni

korduvasutmiskoosoleku tingimustega, et hõlbustada ühistute asutamist ja seeläbi tagada

tõhusam maaparandushoid.

Eelnõu § 1 punktiga 77 tunnistatakse MaaParS-i § 64 lõiked 9–11 kehtetuks. Nimetatud sätted

reguleerivad korduvasutamiskoosolekule sätestatud nõudeid. Kehtivas regulatsioonis on

sätestatud asutamiskoosolekule ja korduvasutamiskoosolekule erinevad tingimused koosoleku

otsustusvõimelisuse ja ühistu asutamiseks vajalike häälte arvu kohta. Muudatuse kohaselt ei

olene asutamiskoosolekul ühistu asutamine seal osalevate põhiliikmete arvust, vaid sellest, kui

suur osa maaparandussüsteemist või ühiseesvoolust asub nende maal.

Eelnõu § 1 punktiga 78 jäetakse MaaParS-i § 66 lõikest 1 välja korduvasutamiskoosolekule

viitav erisus (vt eelnõu § 1 punkti 77 juures toodud selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 79 asendatakse MaaParS-i § 69 lõikes 5 sõnad „ning

maaparandussüsteemi piiri muutumisel ja maakorraldustoimingu tegemisel“ sõnaga „vajaliku“.

Muudatus on vajalik selleks, et viia sätte sõnastus vastavusse seadusandja mõttega. Ühistu

vajab oma tegevuspiirkonna kohta maaparandusühistu tegevuspiirkonna kaarti ja õiendit

üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja maaparandushoiu osaluste arvutamiseks. Üldkoosoleku

eelne õiend võib erineda esialgsest, ühistu asutamiseks väljastatud õiendist selle poolest, et

vahepealsel ajaperioodil võib olla tehtud muudatusi maaparandussüsteemi piiride osas või

katastriüksuste piiride osas (maakorraldustoimingud), samuti omanike vahetumise tõttu. Samas

iga maakorraldustoimingu järgselt ega ka iga maaparandussüsteemi piiride muutmise järgselt

õiendi väljastamine ei anna ühistule mingit lisandväärtust, kuid on samas MaRu-le ajamahukas

lisakohustus. Praktikas on olnud olukordi, kus ühistu taotleb iga muudatuse järgselt uut õiendit.

Eelnõu § 1 punktiga 80 tunnistatakse MaaParS-i § 73 lõige 2 kehtetuks. Säte on kehtestatud

põhimõttel, et ühistu kavandatavad hoiutööd oleksid kooskõlas üldisema

planeerimisdokumendiga. See ei ole täitnud oma eesmärki. Arvestades maaparandushoiukava

üldistusastet ei ole konkreetsete hoiutööde kavandamine hoiukavaga praktikas otstarbekas.

Eelnõukohase seadusega kavandatakse muudatus, mille kohaselt maaparandushoiukavasid

enam ei koostata (eelnõu p 73).

Eelnõu § 1 punktiga 81 muudetakse MaaParS-i § 80 lõiget 2 selliselt, et maaparandusühistu

tegevuse lõpetamisele kehtestatakse samad põhimõtted kui ühistu asutamisele ehk

üldkoosolekul on maaparandusühistu lõpetamise otsus vastu võetud, kui selle poolt on

hääletanud maaparandusühistu põhiliikmed, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole

maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest.

Muudatuse vajadus tuleneb praktikast, kus maaparandusühistu tegevust on peaaegu võimatu

lõpetada. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on ühistu tegevuse lõpetamiseks vaja üldkoosolekul

üle kahe kolmandiku kõigi maaparandusühistu põhiliikmete poolthääli. Põhiliikmete hääli

arvestatakse õiendis põhimõttel, et iga põhiliikme häälte arv sõltub tema hoiukohustuse osa

suurusest, kuid alla ühe protsendi hoiukohustus ümardatakse üheks, et igal maaparandusühistu

põhiliikmel oleks vähemalt üks hääl. Põhiliikme häälte arv sõltub temale kuuluva

maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ja ühiseesvoolu hoiukohustuse osa suurusest. Näiteks,

kui põhiliikmele kuulub 15% hoiukohustusest, siis on tal 15 häält. Sageli moodustavad ühistus

enamuse väikemaaomanikud, kellele kuulub alla 1% maaparandussüsteemist ja ühiseesvoolust.

Sellisel juhul on põhiliikmel, kellele kuulub 0,01% hoiukohustusest samamoodi üks hääl kui

63

põhiliikmel, kellele kuulub 1% hoiukohustusest, kuigi nende hoiukohustuse osa suuruste vahe

on sajakordne. Kui igal põhiliikmel oleks sama palju hääli, kui on tema hoiukohustuse osa

suurus, siis oleks ühistus alati kokku 100 häält. Häälte ümardamisel täisarvuni tekib olukord, et

hääli on kokku näiteks 200. Maaomanik, kellele kuulub hoiukohustusest 15%, omab nüüd

hääleõigust vaid 7,5% ja maaomanik, kellel oli hoiukohustusest 0,01% omab hääleõigust 0,5%,

(tegelik hoiukohustuse erinevus on 1500 korda, kuid peale ümardamist vaid 15 korda). Sellised

väikemaaomanikud ei ole üldkoosolekul osalemisest huvitatud. Juhul, kui suurmaaomanikud

soovivad ühistu tegevuse lõpetada, siis ühest küljest ei ole neil üldkoosolekul piisavalt

hääleõigust ja teisest küljest ei kogune üldkoosolekule piisavalt põhiliikmeid, et ühistu tegevuse

lõpetamiseks vajalik kvoorum kokku saada. Muudatus võimaldab maaparandusühistu

põhiliikmetel, kellele kuulub suurem osa maaparandussüsteemist, otsustada ühistu tegevus

lõpetada.

3.9 Rakendussätted

Eelnõu § 1 punktiga 88 täiendatakse maaparandusseadust rakendussätetega (§-d 1101–1104).

Kuna eelnõukohane seadus jõustub üldises korras, siis on ka mitmed rakendussätted seotud

justnimelt seaduse muudatuste enda jõustumisega.

Paragrahvis 1101 on sätestatud maaparandussüsteemide registrisse kantud üksiku veejuhtme

reguleeriva võrguna käsitlemise kestus. Eelnõu § 1 punktis 2 kavandatud § 4 lõike 1 muudatuse

kohaselt ei loeta enam üksikut veejuhet maaparandussüsteemi reguleerivaks võrguks (vt eelnõu

§ 1 punkti 2 juures toodud selgitusi). Nimetatud veejuhe loetakse maaparandussüsteemi

reguleerivaks võrguks kuni maaomanik taotleb selle maaparandussüsteemi andmete

kustutamist maaparandussüsteemide registrist.

Paragrahvis 1102 on antud võimalus juba tegutsevale vastutavale spetsialistile jätkata

tegutsemist, kui tal ei ole muudatuste jõustumise ajaks asjaomasel alal kolmeaastast

töökogemust viimase 15 aasta jooksul. Isik, kes on enne käesoleva seaduse § 36 lõigete 2 ja 3

muudatuste jõustumist vastutav spetsisalist, võib pärast nimetatud muudatuste jõustumist

vastutava spetsialistina tegutsemist jätkata ka siis, kui ta ei ole töötanud asjaomasel

maaparandusalal vähemalt kolm aastat viimase 15 aasta jooksul. Nendel isikutel on kehtiva

seaduse kohaselt õigustatud ootus töötada vastutava spetsialistina.

Paragrahvis 1103 on sätestatud maaparandushoiukava kehtivus, MaRu kohustuse kestvus teha

hoiukava täitmise üle järelevalvet ja maaparandusühistu kohustuse kestvus ühistu tegevuskava

hoiukavaga kooskõlas hoidmisel. Kõigi nende tähtaeg on kuni maaparandushoiukava kehtetuks

tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 31. detsember, mis on kehtiva hoiukava

kehtivuse tähtaeg.

Paragrahvis 1104 sätestatakse, et enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud ehitus- ja

kasutusloa ning maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse kavandamise loa menetlusele ja

loanõude rikkumisele kohaldatakse enne selle paragrahvi jõustumist kehtinud õigusnorme. See

tähendab, et pooleliolev loamenetlus (ehitusluba, kasutusluba) lõpetatakse seni kehtinud

maaparandusseaduse sätete kohaselt. See tähendab ka näiteks seda, et kui ehitusluba on

eelnõukohase seaduse jõustumise ajaks juba esitatud, siis ei saa seda poolelioleva menetluse

ajal asendada ehitusteatisega. Asendamise lubamine tekitaks segadust nii loa taotlejas kui ka

MaRu-s ning suure tõenäosusega menetlusaeg pikeneks. Ühtlasi tähendab eeltoodu seda, et kui

eelnõukohase seaduse jõustumise ajaks on alustatud ehitusloa menetlusega, siis saab ehitise

kasutusele võtmisest teavitada kasutusteatisega, kuna kasutusloa menetlus ei olnud veel

eelnõukohase seaduse jõustumise ajaks alanud.

64

Sama kehtib ka varasema kooskõlastus- ja loamenetluse puhul, mis on seotud

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega (näiteks endine MaaParS-i § 50). Ühtlasi

rakendatakse enne eelnõukohase seaduse jõustumist loanõuete rikkumise korral vastutussätteid

sellisena, nagu nad kehtisid enne eelnõukohase seaduse jõustumist. Vastutussätete sisu

eelnõukohase seadusega ei muudetud ning rahatrahvide suurused jäid samaks. Kuna MaaParS-

i §-st 92 jäetakse välja viited kehtetuks tunnistatavatele paragrahvidele, siis on õigusselguse

huvides oluline ka loanõuete rikkumisega seonduv rakendussättes reguleerida.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust.

KeÜS-i § 38 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „või Maa- ja Ruumiameti“. KeÜS-i § 38 lõige 5

sätestab isikud, kes on õigustatud andma nõusoleku kallasraja tõkestamiseks, järgmiselt:

„Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Maa-

ja Ruumiameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade

karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada

mööda liikumiseks.“.

Praktikas on olukord, kus kohaliku omavalitsuse üksus ja MaRu mõlemad saavad nimetatud

luba anda, tekitanud segadust. MaRu on õigustatud tegelema ainult nende kuivenduskraavide

ja eesvooludega, mis kuuluvad maaparandussüsteemide koosseisu. Teiste kraavidega tegelevad

kohalikud omavalitsuse üksused. Seetõttu ei ole sihtgrupile sageli selge, kes on pädev asutus

konkreetse kraaviga tegelema. Teisalt tekib vajadus maaparandussüsteemil kallasrada tõkestada

tavaliselt siis, kui maaparandussüsteemi ehitatakse või rekonstrueeritakse. Sellel juhul tagab

MaRu projekteerimistingimuste andmisega kallasrajale kehtestatud nõuete täitmise ehk tõkkest

üle- või läbipääsu, et kallasrajal saaks liigelda. Seega puudub MaRu-l sisuline vajadus anda

KeÜS-i § 38 lõike 5 alusel kirjalikku nõusolekut. Praktikas on MaRu andnud viimastel aastatel

üksnes mõne kallasraja tõkestamise nõusoleku ja sedagi koos mingi muu tegevuse

kooskõlastamisega.

Kokkuvõttes saavutatakse muudatusega sihtgrupi suurem õigusselgus, kui kallasraja

tõkestamiseks annab loa kohalik omavalitsus. Pealegi suurendab kavandatav muudatus

kohalike omavalitsuste otsustusõigust.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse veeseadust.

Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse veeseaduse § 112 lõiget 5, kus jäetakse välja tekstiosa

„maaparandushoiukava,“. Veeseaduse § 112 lõikes 5 on sätestatud, et üleujutusega seotud

riskide maandamise kavas kavandatud asjakohaste meetmete rakendamise vajadust võetakse

arvesse veemajanduskava, maaparandushoiukava, planeeringute ning hädaolukorra

riskianalüüside ja plaanide koostamisel. Eelnõukohase seadusega loobutakse

maaparandushoiukava15 koostamisest. Maaparandushoiukava on väga üldine planeerimise

dokument, kus üleujutusega seotud riskide maandamise meetmetena on nimetatud üksnes

maandamiskava16 meedet „Maaparandussüsteemide korrashoid ja hooldus, et tagada liigvee

äravool“. Maatulundusmaalt liigvee äravoolu tagamine ongi maaparanduse peamine eesmärk

ja ülesanne, ja seda tuleb teha maaparandusseaduse kohaselt. Sisuliselt on veeseaduse § 112

lõikes 5 nimetatud asjakohased meetmed maaparandusseaduse ja selle alamaktide nõuded, mis

aitavad vähendada üleujutusriski. MaRu teeb maaparandushoiutöid eelkõige sellisetel riigi

poolt korras hoitavatel ühiseesvooludel, milles on voolutakistusi (näiteks koprapais, vette

langenud puu, truubi ette kogunenud oksarisu ja prügi) ja mille toimimine on seetõttu takistatud

15 https://www.agri.ee/maaparandushoiukavad-2022-2027 16 https://kliimaministeerium.ee/maandamiskava

65

ning milles voolutakistused võivad maatulundusmaal põhjustada üleujutusi. Teistel

eesvooludel on hoiutööde tegemine, seeläbi maaparandussüsteemi toimimise tagamine ja

ühtlasi ka maatulundusmaal üleujutuste vältimine maaomaniku kohustus. Maaparandussüsteem

on projekteeritud selle arvestusega, et teatud perioodil (näiteks valingvihmade aegselt ja

vahetult nende järgselt) võib vesi olla lühiajaliselt maapinnal. Kui maaparandussüsteemi

juhitakse lisavett, mis ei pärine kuivendatud alalt, siis võib see põhjustada

maaparandussüsteemi mittetoimimise, kahjustades maatulundusmaa kasutust (taimed

hukkuvad). Seetõttu üleujutuste maandamise eesmärgil peavad kõik isikud, kes juhivad

maaparandussüsteemi eesvoolu lisavett, arvestama maaparandussüsteemi toimimise

tagamisega ja vajaduse korral eesvoolu rekonstrueerima, et täiendav liigvesi mahuks eesvoolu,

ning osalema selle eesvoolu hoiutööde kulude katmisel (vt seletuskirja selgitused lisavee kohta

eelnõu § 1 punktides 62 ja 64–71). Kui endisele maaparandussüsteemiga maa-alale

kavandatakse aga muud maakasutust (näiteks elamumaa või tööstusmaa), siis

maatulundusmaale kavandatud kuivendus ei taga enam muutunud kasutusotstarbega maale

vajalikku kuivendust ehk seal on valingvihmade ajal üleujutuse oht. Seega tuleb seal üleujutuste

vältimiseks alati planeeringu ja ehitusprojektiga näha ette uued pinnasevee ja sademevee

kogumise ning ärajuhtimise lahendused. Kokkuvõtvalt on veeseaduse kohased üleujutusega

seotud riskide maandamise meetmed tagatud maaparandusseadusega ning

maaparandushoiukavast loobumine ei too kaasa üleujutusega seotud riskide maandamise

põhimõttest loobumist maaparandussüsteemide korrashoiul ja hooldusel.

Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse Kliimaministeeriumi ettepanekul veeseaduse § 188 lõike 2

sõnastust. Kehtiva veeseaduse § 188 lõige 2 sätestab: „Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis

4 nimetatud maaparandussüsteemi kavandamine või rekonstrueerimine on seotud veekoguga,

mis kuulub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, siis on vaja maaparandussüsteemi ehitusluba

kooskõlastada Keskkonnaametiga“. Kehtiva MaaParS-i § 46 lõikes 4 ning eelnõu § 1 punktides

12 ja 18 toodud maaparandusseaduse muudatustes kasutatakse sama mõtte edastamiseks

täpsemat sõnastust. MaaParS-i sõnastus ja veeseaduse sõnastus erinevad oma sisult.

Veeseaduses kasutusel olev väljend „on seotud veekoguga“ on avaram kui MaaParS-is

kaustatud väljend „kattub veekoguga“. Veeseaduses kasutusel väljend „on seotud veekoguga“

on rakendamisel tekitanud arusaamatusi. Näiteks eesvool, mis suubub lõheliste kudemis- ja

elupaiga veekogusse, on ka sisuliselt selle veekoguga „seotud“, kuid eesmärk on kooskõlastada

tegevusi veekogus, mis on ise lõheliste kudemis- ja elupaik. MaaParS-is on kooskõlastamise

nõude tingimus selgemalt välja toodud ning praktikas vähendab vaidlusi ning halduskoormust.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse riigilõivuseadust.

Riigilõivuseaduse 8. peatüki 11. jao 2. jaotis tunnistatakse kehtetuks tulenevalt ehitusloa

taotluse asendamisest ehitusteatisega (eelnõu § 1 punkt 18). Ehitusteatise korral ei ole

riigilõivu. Kuigi eelnõu § 201 lõike 13 kohaselt võib ehitusteatise esitamine muutuda ehitusloa

andmiseks, siis ei ole ehitusloa andmine isikutele üheselt etteaimatav ja ehituslubasid antakse

vähe ning edaspidi veelgi vähem üksikrajatiste ja väikesüsteemi lihtsustuste ning väikesüsteemi

määratluse muudatuse tõttu. Seetõttu me ei pea riigilõivu vajalikuks.

3.10 Eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega

Eelnõuga kavandatud muudatused ei riiva põhiõigusi ega -vabadusi.

5. Eelnõu terminoloogia

66

Eelnõukohase seadusega täpsustatakse järgmiste maaparandusseaduses kasutatavate terminite

sisu: „maaparandussüsteemi rajatis“, „maaparandussüsteemi üldparameetrid“ ja „lisavett juhtiv

isik“. Samuti lisatakse maaparandusseadusesse termin „üksikrajatis“ ning muudetakse termini

„väikesüsteem“ sisu.

Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk (edaspidi reguleeriv võrk) on eelkõige

maatulundusmaal paiknev veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks (edaspidi kuivendusvõrk)

või vee jaotamiseks (edaspidi niisutusvõrk) või ühine võrk nii liigvee vastuvõtmiseks kui ka

vee jaotamiseks (veerežiimi kahepoolse reguleerimise võrk) (eelnõu § 1 p 2).

Maaparandussüsteemi üldparameetrid on eelkõige maaparandussüsteemi pindala,

reguleeriva võrgu pikkus, kuivendus- või niisutusviis ning kuivendusintensiivsuse aste (eelnõu

§ 1 p 49).

Lisavett juhtiv isik – maaparandussüsteemi lisavett juhtiva rajatise omanik, kelleks on näiteks

vee-ettevõtja, sademevee ärajuhtimise teenust pakkuv isik või muu väljaspool ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooniseaduse kohaldamisala oleva vett ära juhtiva rajatise omanik (eelnõu § 1 p 66).

Üksikrajatis on eraldiseisev olemasoleva maaparandussüsteemi rajatis, välja arvatud eesvool

drenaažisüsteemi kuuluv rajatis ning polderkuivendussüsteemil asuv kaitsetamm ja

pumbajaam. (eelnõu § 1 p 3).

Väikesüsteem on maaparandussüsteem, mille maa-ala suurus ei ületa 50 hektarit (eelnõu § 1

p 1).

6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

7. Seaduse mõjud

Mõjutatud sihtrühmad ja nende suurused: Muudatused mõjutavad peamiselt maatuludusmaa

maaomanikke, kelle kinnisasjal paiknevad maaparandussüsteemid, sh väikesüsteemid või

eesvoolud (otseselt 100–200 aktiivset maaparandussüsteemi ehitamiseks esitavaid taotlusi

esitavat maaomanikku, kaudselt umbes 135000 maaparandussüsteemi omavat maaomanikku),

samuti neid isikuid, kelle tegevus võib maaparandussüsteemide toimimist mõjutada. Valdavalt

puudutavad muudatused ettevõtjaid (põllumajandus-, metsandus-, arendus- ja ehitusettevõtjad),

kes tegelevad maaparandussüsteemide rajamise, rekonstrueerimise või muu

maaparandussüsteemi mõjutava tegevuse kavandamisega (160 ettevõtjat). Otseselt mõjutatud

on ka maaparandusühistud (57 maaparandusühistut), kelle roll ja kohustused

maaparandussüsteemide hoiul muutuvad selgemaks ning kelle halduskoormus väheneb. Lisaks

mõjutavad muudatused avaliku sektorit eelkõige MaRu ning kaudselt kohalikke omavalitsusi

(79).

Valdkonnad, milles mõju avaldub: Eelnõu rakendamine mõjutab majandust, elu- ja

looduskeskkonda, regionaalarengut ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töökorraldust,

samas olulist sotsiaalset, demograafilist mõju ning mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ei

kaasne.

67

Loamenetluste osaline asendamine teatisepõhiste menetlustega ning kohustuste kaotamine

kiirendab asjaajamist ja vähendab nii halduskoormust kui ka avaliku sektori asutuste

töökoormust.

Muudatused on lähtuvalt muudatuste eesmärgist ja mõjutatavast sihtrühmadest koondatud

seitsmeks suuremaks muudatuste plokiks.

7.1 Muudatused, mis on suunatud keskkonnariskide ennetamisele ja avalike huvide

varasemale arvestamisele.

Siia on koondatud järgmiste muudatuste mõju: keskkonnakaitse meetme rakendamise

vajaduse määramine projekteerimistingimustes, maaharimise piirangu kaotamine avatud

eesvoolu kaitsevööndis (dubleeriva regulatsiooni eemaldamine) ning kallasraja

tõkestamiseks nõusoleku andmise pädevuse täpsustamine.

7.1.1 Mõju majandusele: ettevõtlusele, halduskoormusele, põllu- ja metsamajandusele.

Sihtrühm: maaparandussüsteemide omanikud

Avaldatav mõju: Keskkonnakaitse meetme rakendamise vajaduse määramisel

projekteerimistingimustes tuleb maaparandussüsteemi omanikel maaparandussüsteemi

ehitamisel arvestada täiendavate töödega ja kuludega, mis ei ole otseselt vajalikud

maaparandussüsteemi toimimiseks, kuid leevendavad maaparandussüsteemi ehitamisega

kaasnevat mõju.

Mõju olulisus

Ulatus: väike. Sihtrühma suurus: väike, 100–200

maaparandussüsteemi omanikku.

Sagedus: väike, ühekordne tegevus, sest

omanik osaleb ehitusprotsessis valdavalt

väga harva või isegi ühekordselt.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne

mõju.

7.1.2 Mõju keskkonnale: avalikud teenused, maaparandussüsteemi

projekteerimistingimuste andmine.

Sihtrühm: maaparandussüsteemi omanikud

Avaldatav mõju: Muudatus tehakse eesmärgiga säästa looduskeskkonda nii

maaparandussüsteemi ehitamise aegselt kui järgselt, mistõttu mõju looduskeskkonnale on

pigem positiivne.

Mõju olulisus

Ulatus: väike. Sihtrühma suurus: väike, 100–200

maaparandussüsteemi omanikku.

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne

mõju.

7.1.3 Mõju riigiasutuse korraldusele, kuludele ja tuludele: avalikud teenused,

maaparandussüsteemi projekteerimistingimuste andmine.

Sihtrühm: MaRu

Avaldatav mõju: MaRu-l tuleb määrata keskkonnameetme vajadus

projekteerimistingimustes, et projekteerija saaks juba projekteerimisel sellega arvestada.

Arvestades projekteerimistingimuste taotluste arvu, ei mõjuta see oluliselt MaRu

töökoormust.

Mõju olulisus

Ulatus: väike. Sihtrühma suurus: väike, u kümme

ametnikku.

68

Sagedus: väike, u 20 projekteerimistingimust

aastas.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne

mõju.

Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest juba täna kasutatakse

kekskonnasäästlikke lahendusi maaparandussüsteemi ehitamisel. Projekteerimistingimuste

taotluste arv kattub ehitusloa taotluste arvuga. Arvestades ehitusloaga seotud haldusaktide arvu

(vt tabel 8), millest valdava enamuse moodustab ehitusloa andmine, MaRu töökoormus oluliselt

ei suurene.

Tänapäeval on maaparandussüsteemide ehitamise maht väga väike. Suurim süsteemide valdaja

on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK), kelle valduses on üle poole kuivendatud

metsamaast. RMK on võtnud eesmärgiks, et enam süsteeme ei ehita ehk uusi süsteeme ei raja

ega olemasolevaid süsteeme ei rekonstrueeri. RMK põhimõte on edaspidi süsteemid korras

hoida maaparandushoiuga. Seega on mõjude hindamisel mõistlik ehitusprotsessis käsitleda

maaparandussüsteemi omanike sihtrühmana eraomandis oleva maaparandussüsteemi

omanikke. Tabelist 8 nähtub, et ehituslubadega seotud haldusaktide koguarv aastatel 2019–

2024 on pidevas languses ja vähenenud kuue aastaga kolm korda.

Sihtrühma suurus on väike. Näiteks 2023. aastal tehti 51 ehitusloa toimingut, millest 32 (63%)

puhul oli taotlejaks RMK ja 19 (37%) puhul muud maaparandussüsteemi omanikud. Kui

arvestada, et eraomandis oleva maaparandussüsteemi ehitamiseks esitatakse 20

projekteerimistingimuste taotlust aastas keskmiselt viie katastriüksuse rekonstrueerimiseks,

millel võib olla nii üks maaomanik kui ka mitu maaomanikku, siis moodustavad sihtrühma

100–200 maaomanikku.

TABEL 8 Ehitusloaga seotud haldusaktid ja korrastatud maaparandussüsteemide pind

aastatel 2019–2024

aasta 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Ehitusloa andmine või andmisest

keeldumine, kehtetuks tunnistamine 102 104 95 84 51 34

Korrastatud maaparandussüsteemide

pind hektarites 27 271 24 411 22 966 19 329 17 879 17318

Muudatuse eesmärk on seaduses selgemalt välja tuua, millega tuleb vastavates ehitamist

puudutavates etappides arvestada ja tagada seeläbi maaparandussüsteemi toimimine ja

ehitamine looduskeskkonda säästvalt. Samas juba täna sisuliselt järgitakse keskkonnamõju osa

ehitusprojektides ja ehitamisel, mistõttu muudatuse mõju sihtrühmale, majandusele ja

riigiasutustele on väike. Looduskeskkonnale on mõju positiivne.

7.2 Väikesüsteemi puudutavad muudatused

Siia on koondatud järgmiste muudatuste mõju: väiksesüsteemi määratluse lihtsustamine ja

väikesüsteemil maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega alustamiseks teatamise

nõude üksnes väikesüsteemi eesvoolu kaitsevööndi suhtes kehtestamine,

projekteerimistingimuste vajalikkus väikesüsteemile, mille asukohast tulenevalt on avalik-

õiguslikke kitsendusi.

7.2.1 Mõju majandusele: ettevõtlusele, halduskoormusele, põllu- ja metsamajandusele.

Sihtrühm: maaparanduse väikesüsteemi omanikud

69

Avaldatav mõju: väikesüsteemi määratlus on arusaadavam, seeei sõltu omanike arvust.

Muudatusega muutuvad osad n-ö suured süsteemid väikesüsteemideks, neile kohaldub

senisest oluliselt lihtsam loamenetlus. Väikesüsteem võib asuda mitme omaniku maal,

mistõttu tuleb neil kavandatavad maaparandussüsteemi mõjutavad muud tegevused

omavahel kooskõlastada, MaRu sekkumiseta.

Väikesüsteemil, mille asukohast tulenevalt on avalik-õiguslikke kitsendusi, tuleb taotleda

projekteerimistingimused selleks, et MaRu saaks kaasata asjaomased asutused, kes annavad

ehituskava koostamiseks oma tingimused. See on oluline selleks, et juba ehituskava

koostamisega alustamisel saab ehituskava koostaja nende tingimustega arvestada ja

ehitusteatise esitamisel ei ole tõenäoliselt vaja enam ehituskavas muudatusi teha.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine. Sihtrühma suurus: väike.

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

7.2.2 Mõju riigiasutuse korraldusele, kuludele ja tuludele: avalikud teenused.

Sihtrühm: MaRu

Avaldatav mõju: Väikesüsteemi termin on üheselt arusaadav ja ei muutu omanike

muutumisega või maatoimingute tegemisega. MaRu saab kaardipäringuid automatiseerida.

Järelevalve kohustus väikesüsteemidel toimuva maaparandussüsteemi mõjutava muu

tegevuse üle kaob.

Sellistele väikesüsteemidele projekteerimistingimuste andmisega tuleb MaRu-le küll üks

menetluse etapp juurde, kuid samas on ehitusteatise menetlemisel lihtsam, sest ehituskava ei

ole vaja eeldatavalt enam kitsendustest lähtuvalt muuta.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine. Sihtrühma suurus: väike, u 15 ametnikku

Sagedus: keskmine. Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

Meie hinnangul on negatiivsete mõjude avaldumise risk väike, kuid teatud juhtudel võib tekkida

olukord, kus kahjustatakse teist maaomandit. Kuna väikesüsteemil võib omanikke olla rohkem

kui üks, võib see kaasa tuua maaparandustööde koordineerimisel erinevaid arusaamu. Samas

see ei erine endisest olukorrast n-ö suurest süsteemist, kus omanikel tuli samuti enne ehitamise

kavandamist omavahelised kokkulepped saavutada. Väikesüsteemil MaRu-l ei ole kohustust

järelevalvet teha ja saab suunata ressursid keerukamatesse menetlustesse.

Teatud juhtudel võib näiteks maaomanike vähesest teadlikkusest tekkida olukord, kus sellise

väikesüsteemi, mille asukohast tulenevalt avalik-õiguslikud kitsendused puuduvad, omanikud

esitavad igaks juhuks samuti projekteerimistingimuste taotlusi. MaRu saab kujundada

praktikad selle olukorra ennetamiseks, näiteks juhised veebilehel.

7.3 Maaparandussüsteemi ning selle osade ehitamise lihtsustused

Siia on koondatud järgmiste muudatuste mõju: väikesüsteemi, millele asukohast tulenevalt

on seatud avalik-õiguslikud kitsendused, projekteerimistingimuste taotlemise vajalikkus,

üksikrajatise ning väikesüsteemi ehitamine, millele asukohast tulenevalt ei ole avalik-

õiguslikke kitsendusi, ehitusteatise ja ehituskava või üksnes kasutusteatise alusel, teatistega

esitatavate andmete loetelude ühtlustamine, maaparandussüsteemi ja väikesüsteemi ehitamist

reguleerivate sätete koondamine, üksiku veejuhtmega seotud muudatus.

7.3.1 Mõju majandusele: ettevõtlusele, halduskoormusele, põllu- ja metsamajandusele.

Sihtrühm: maaparandussüsteemide omanikud

Avaldatav mõju: Eelnõuga kavandatakse lihtsustada maaparandussüsteemi üksikrajatise

(välja arvatud eesvoolul paiknev truup, keskkonnakaitseks vajalik rajatis, regulaatorkaev,

maaparandussüsteemi teenindav tee) ja väikesüsteemi, mille asukohast tulenevalt ei ole

70

avalik-õiguslikke kitsendusi, ehitamist selliselt, et ehitamiseks luba ei ole vaja taotleda ega

ka ehitamisest teavitada. Muudatusega vähendatakse maaparandussüsteemi omanike

halduskoormust. Vähendatakse tarbetut asjaajamist selliste väiksete rajatiste ehitamisele,

millel on väike mõju maaparandussüsteemi toimimisele ja ümbritsevale maakasutusele.

Mõju olulisus

Ulatus: suur. Sihtrühma suurus: keskmine

Sagedus: väike. Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

7.3.2 Mõju riigiasutuse korraldusele, kuludele ja tuludele: avalikud teenused,

ehitusõiguse saamine.

Sihtrühm: MaRu

Avaldatav mõju: Kaob ära loamenetluse protsess väikese mõjuga maaparandussüsteemi

ehitamisel. MaRu saab suunata oma ametnikke sisulisemetele ja erialast kompetentsi

vajavatesse keerulisematesse menetlustesse.

Sarnaselt EhS-ile on ehitusteatise esitamisel isikul õigus teatud ooteperioodi möödumisel

alustada ehitusteatises kirjeldatud ehitise ehitamisega. Muudatus vähendab MaRu

töökoormust, sest kohustuslikku loamenetlust enam ei ole ja MaRu ei pea nn vaikimisi

nõusoleku puhul haldusakti vormistama. Samas on MaRu-le on antud õigus kontrolli

tulemusena viia läbi põhjalikum menetlus – nt on vaja ehitusprojekt teatud nõuetega

vastavusse viia enne, kui ehitamisega saab alustada.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine. Sihtrühma suurus: väike, ehitusloa

menetlejaid on kümme inimest.

Sagedus: väike, ühekordne tegevus iga

üksikrajatise suhtes.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

Meie hinnangul on riskide esinemise tõenäosus küll väike, kuid need võivad siiski avalduda,

näiteks mõni üksikrajatis võib küll tekitada tõrke maaparandussüsteemi osal, kuid see saab olla

lühialaline ja lokaalne tõrge, mida on võimalik suhteliselt lihtsalt likvideerida. Vajaduse korral

saab MaRu tõrke avastamisel sekkuda maaparandussüsteemi ehitamisest teatamiseprotsessi.

Omanikul on kohustus ehitada hea tava kohaselt ja nõudeid järgides, mistõttu risk on väike.

MaRu saab suunata ressursse ehitus- ja kasutuslubade menetlusse keerulisematel juhtumitel.

Riskid võivad avalduda näiteks ehitusteatise esitamisel, kui menetlussüsteemi rikke tõttu võib

jääda mõne teatise korral teatajale teavitamata, et vajalik on põhjalikum menetlus. Omanikul

on kohustus ehitada hea tava kohaselt ja nõudeid järgides, mistõttu risk on väike. Ehitusteatiste

arvelt, mis ei vaja tähelepanu, saab MaRu suunata ressursse ehitus- ja kasutuslubade menetlusse

keerulisematel juhtumitel.

7.4 Ehitustegevuse kohustuslikust loa taotlemisest loobumine ja selle asendamine

ehitamisest ja kasutamisest teatamisega.

Siia on koondatud järgmiste muudatuste mõju: ehitusloa taotluse asendamine ehitusteatisega

ja kasutusloa taotluse asendamine kasutusteatisega, ehitusloa andmise tähtaja pikendamine.

7.4.1 Mõju majandusele: ettevõtlusele, halduskoormusele, põllu- ja metsamajandusele.

Sihtrühm: maaparandussüsteemide omanikud.

Avaldatav mõju: Ehitusloa taotlus kavandatakse asendada ehitamisest teavitamisega ning

kasutusloa taotlus kasutamisest teavitamisega. Vajaduse korral saab teavitamine üle minna

loamenetluseks. Ehitusteatise esitamine annab isikule õiguse alustada ehitamisega pärast 30

päeva möödumist ehitusteatise esitamisest, kui MaRu ei teavita, et ehitamine vm on vaja

nõuetega vastavusse viia. Muudatus vähendab maaparandussüsteemi omanike aja- ja rahalise

71

ressursi kulu ning kiirendab ja lihtsustab menetlust. Maaparandussüsteemil kavandatava

ehitamist lubava protsessi lihtsustamine võimaldab kiiremini alustada ja jätkata

maaparandussüsteemil põllumajandus- ja metsanduslike tegevusega.

Mõju olulisus

Ulatus: suur. Sihtrühma suurus: 100–200 maaomanikku.

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Vajadus

ehitamiseks on kord u 20 aasta jooksul.

Vahepealsetel aastatel tehakse

maaparandushoidu, mis on loavaba tegevus.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

7.4.2 Mõju riigiasutuse korraldusele, kuludele ja tuludele: avalikud teenused,

ehitusõiguse saamine.

Sihtrühm: MaRu

Avaldatav mõju: Sarnaselt EhS-ile on ehitusteatise esitamisel isikul õigus teatud ooteperioodi

möödumisel alustada ehitusteatises kirjeldatud ehitise ehitamisega. Muudatus vähendab

MaRu töökoormust, sest kohustuslikku loamenetlust enam ei ole ja MaRu ei pea nn vaikimisi

nõusoleku puhul haldusakti vormistama. Samas on MaRu-le on antud õigus kontrolli

tulemusena viia läbi põhjalikum menetlus – nt on vaja ehitusprojekt teatud nõuetega

vastavusse viia enne, kui ehitamisega saab alustada.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine. Sihtrühma suurus: väike, ehitusloa

menetlejaid on kümme inimest.

Sagedus: väike. Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

Meie hinnangul on riskide esinemise tõenäosus küll väike, kuid need võivad siiski avalduda

näiteks ehitusteatise esitamisel võib menetlussüsteemi rikke tõttu jääda mõne teatise korral

teatajale teavitamata, et vajalik on põhjalikum menetlus. Omanikul on kohustus ehitada hea

tava kohaselt ja nõudeid järgides, mistõttu risk on väike. Ehitusteatiste arvelt, mis ei vaja

tähelepanu, saab MaRu suunata ressursse ehitus- ja kasutuslubade menetlusse keerulisematel

juhtumitel.

7.5 Maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks ettenähtud kooskõlastamisega ja

loamenetlusega seotud muudatused.

Siia on koondatud järgmiste muudatuste mõju: kinnisasjal maakorraldustoimingu tegemise

ja kinnisasja sihtotstarbe ja kasutusotstarbe muutmise kooskõlastusest loobumine,

maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu kaitsevööndis ja eesvoolu kaitselõigul

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse loamenetluse asendamine teatamisega,

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevusega seotud dubleerivate menetlusnormide

maaparandusseadusest välja jätmine.

7.5.1 Mõju majandusele: ettevõtlusele, halduskoormusele, põllu- ja metsamajandusele.

Sihtrühm: Maaparandussüsteemide omanikud ja muu tegevuse kavandajad

Avaldatav mõju: Maaparandussüsteemil muu tegevuse kavandamiseks, millele muud luba ei

anta, ei ole vaja ka MaRu luba taotleda, vaid tuleb tegevusest teavitada. MaRu võib kümne

päeva jooksul teatise esitajat teavitada, millega tuleb tegevuse elluviimisel arvestada, et oleks

tagatud maaparandussüsteemi toimimine. Muudatus vähendab maaparandussüsteemi

omanike ja muu tegevuse kavandajate halduskoormust.

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: keskmine

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

72

7.5.2 Mõju riigiasutuse korraldusele, kuludele ja tuludele: avalikud teenused.

Sihtrühm: MaRu

Avaldatav mõju: Haldusorgan saab teavitada, millega tuleb tegevuse elluviimisel arvestada.

Muudatus vähendab MaRu töökoormust, kuna vaja ei ole anda luba tegevuseks haldusaktiga.

MaRu võib kümne päeva jooksul teatise esitajat teavitada, millega tuleb tegevuse elluviimisel

arvestada, et oleks tagatud maaparandussüsteemi toimimine.

Mõju olulisus

Ulatus: väike Sihtrühma suurus: väike, u 15 ametnikku

tegeleb kooskõlastamisega.

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

Meie hinnangul on riskide esinemise tõenäosus küll väike, kuid need võivad siiski avalduda

näiteks mõni tegevus võib küll tekitada tõrke maaparandussüsteemi osal, kuid see saab olla

lühialaline ja lokaalne tõrge, mida on võimalik suhteliselt lihtsalt likvideerida. Vajaduse korral

saab MaRu tõrke avastamisel sekkuda ehitamise ja kasutamise protsessi. Tegevuse kavandaja

ei tohi tekitada kahju ja peab selle hüvitama.

7.6 Registritega ja vastutava spetsialistiga seotud muudatused

Siia on koondatud järgmiste muudatuste mõju: Maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate

registri (MATER) üleviimine majandustegevuse registrisse (MTR), maaparandussüsteemide

registri (MSR) sätete täpsustamine, maaparanduse alal tegutseva ettevõtte vastutava

spetsialisti töökogemuse nõude täpsustamine.

7.6.1 Mõju majandusele: ettevõtluskeskkond ja ettevõtjate tegevus, halduskoormus.

Sihtrühm: maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse

omanikujärelevalve, maaparandusehituse ning maaparanduse ekspertiisi eest vastutavad

spetsialistid ja maaparanduse alal tegutsevad ettevõtjad.

Avaldatav mõju: Registri üleviimine MATER-ist MTR-i lihtsustab ettevõtjate tegevust, kuna

MTR on üldkasutatav ja paremini integreeritud majandustegevuse infosüsteem. Võimaldab

paremat andmehaldust ja läbipaistvust.

Mõju olulisus

Ulatus: suur, mõjutab kõiki maaparanduse

valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid.

Sihtrühma suurus: väike, u 150 ettevõtjat ja u

180 vastutavat spetsialisti.

Sagedus: püsiv, registri kasutamine on

igapäevane osa ettevõtlusest.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

Üleminekuperioodil kohanemine uue

keskkonnaga.

Meie hinnangul on riskide esinemise tõenäosus väike. Registri üleviimine MTR-i parandab

ettevõtluskeskkonda, vähendab ettevõtjate halduskoormust ja suurendab andmete

kättesaadavust. Mõju on positiivne, kuid vajab sujuvat üleminekut ja selget kommunikatsiooni.

Kõik ehitamisega tegelevad ettevõtjad on koodatud ühte registrisse. Põllumajandusameti

infosüsteem (PMAIS) on aegunud, seal ei tehta enam arendusi ning hooldust, mistõttu võib

tekkida turvariske. Muudatustega paraneb andmeturve. Üleminekuperioodil on vajalikud

koolitused ja juhendmaterjalid.

7.6.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: avalikud teenused.

Sihtrühm: MaRu (MTR-i volitatud töötleja maaparandusseadusest tulenevate ülesannete

korral).

73

Meie hinnangul on riskide esinemise tõenäosus väike. MTR-is tuleb eelnevalt luua võimalused

maaparanduse valdkonna vastutavate spetsaialistide lisamiseks, kuna vastutava spetsialisti

sobivuse hindamiseks on MaRu-l vaja kontrollida isiku haridust ja eelnevat töökogemust ning

seda kontrolli ei saa teha automaatselt. MaRu kontrollib isiku esitatud dokumente. Samas kaob

ära vajadus MATER registrit eraldi üleval pidada.

7.7 Maaparandushoiuga seotud muudatused

Siia on koondatud järgmiste muudatuste mõju: maaparandushoiu nõuete täpsustused, lisavee

juhtimisega seotud muudatused, maaparandushoiukavadest loobumine ning

maaparandusühistute asutamise, lõpetamise ja tegevusega seotud muudatused.

7.7.1 Mõju majandusele: ettevõtlusele, halduskoormusele, põllu- ja metsamajandusele.

Sihtrühm: maaparandussüsteemi omanikud.

Avaldatav mõju: Maaparandushoiu nõuded ja isikute kohustused on paremini arusaadavad,

mis eeldatavalt tõhustab maaparandushoidu. Ühistute asutamise ja lõpetamise lihtsustused

vähendavad isikute halduskoormust ja eeldatavalt aitavad kaasa ühistulise tegevuse

elavnemisele.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine, mõjutab kaudselt kõiki

maaparandussüsteemi omanikke.

Sihtrühma suurus: kõik maaparandus-

süsteemi omanikud.

Sagedus: püsiv. Ebasoovitavate mõjude risk: väike.

Avaldatav mõju: MaRu teeb järelevalvet maaparanduse alal tegutsevate ettevõtjate üle ja

kinnitab tegevusteateid uues keskkonnas, mis on MaRu-ga samas, MKM haldusalas olev

register (MATER on REM-i haldusalas).

Mõju olulisus

Ulatus: väike, mõjutab MaRu. Sihtrühma suurus: väike, MaRu

maaparanduse valdkonna ametnikud (u 50

ametnikku.)

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, riskid on

seotud tehnilise üleminekuga ja vajadusega

kohandada tööprotsesse.

Sihtrühm: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MTR-i vastutav töötleja).

Avaldatav mõju: Andmetöötluse koormuse suurenemine, vajadus eelnevalt süsteeme

kohandada.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine, mõjutab registri haldajat ja

koostööpartnereid.

Sihtrühma suurus: väike, otseselt on

mõjutatud registri haldajad ja IT-tugi.

Sagedus: püsiv, registri haldamine on

igapäevane töö.

Ebasoovitavate mõjude risk: väike, riskid on

seotud tehnilise üleminekuga ja andmete

migratsiooniga.

7.7.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: avalikud teenused,

maaparandushoiu korraldamine.

Sihtrühm: MaRu.

Avaldatav mõju: Maaparandushoiukava koostamisest loobumine vähendab MaRu

töökoormust. Maaparandushoiu korraldus ei muutu.

Mõju olulisus

74

Meie hinnangul on riskide esinemise tõenäosus väike. Maaparandushoiu ja lisavee juhtimise

nõuete täpsustamine pigem tõhustab maaparandushoidu. Seni maaparandushoiukavas esitatud

andmeid esitatakse edaspidi dünaamilisemalt ja ajakohasemalt ning uuendatakse jooksvalt

maaparandushoidu käsitlevaid juhiseid. Hoiukava andmed on seni olnud oluline sisend

veemajanduskavadele, milleks vajalike andmete kogumist jätkatakse.

8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

MaaParS-i muudatused mõjutavad peamiselt MaRu tulusid ja kulusid. Muudatused (1) nii

vähendavad, kui suurendavad MaRu halduskulusid. MaRu-le kaalutlusõiguse andmine

riigieesvoolude uuendusprojekti tellimise kohta (7) suurendab MaRu töökoormust. Ülejäänud

muudatused kas vähendavad MaRu töökoormust või ei muuda seda.

Seaduse rakendamisega kaasneb kulu hinnanguliselt 50 tuhat eurot TTJA-le IT-arenduseks

seoses MATER-i üleviimisega MTR-i, kuna aga TTJA hallatavas MTR-s registreeritakse

andmeid ka teiste valdkondade erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate kohta,

arvestab asutus arendusvajadustega eelarveprotsessis.

Seaduse rakendamiseks riigieelarvest lisaraha ette ei nähta, vajalikud kulud kaetakse asutuste

eelarve vahenditest, käimasolevatest välisprojektidest ja ELi uue rahastamisperioodi

mehhanismidest. Kohaliku omavalitsuse üksuste töökoormus väheneb u 2000 kooskõlastuse

võrra aastas.

Tabel 9 Muudatuste mõju MaRu töökoormusele

Muudatus Mõju MaRu töökoormusele

1 Keskkonnakaitse meetme

rakendamise vajaduse

määramine

projekteerimistingimustes,

maaharimise piirangu

kaotamine avatud eesvoolu

kaitsevööndis (dubleeriva

regulatsiooni eemaldamine)

ning kallasraja tõkestamiseks

nõusoleku andmise pädevuse

täpsustamine

Keskkonnameetme rakendamise vajaduse määramine ei

mõjuta MaRu töökoormust. Projekteerimistingimusi

antakse ca 35 tk aastas.

Eesvoolu kaitsevööndis maaharimise piiramise nõude

kehtetuks tunnistamine vähendab minimaalselt MaRu

töökoormust.

KeÜS-is kallasraja tõkestamiseks nõusoleku andmise

regulatsiooni muudatus vähendab minimaalselt MaRu

töökoormust.

2 väiksesüsteemi määratluse

lihtsustamine ja

väikesüsteemil

maaparandussüsteemi

mõjutava muu tegevusega

alustamiseks teatamise nõude

Väikesüsteemi määratluse lihtsustamine muudab selle

kõigile üheselt mõistetavaks võrreldes kehtiva

seadusega, kus väikesüsteemi määratlemiseks tuli

selgitada välja kinnisasjade omanikud. Muudatus

vähendab väga vähesel määral MaRu töökoormust.

Ulatus: väike, mõjutab MaRu. Sihtrühma suurus: väike, MaRu

maaparandushoidu korraldavad ametnikud (u

10 ametnikku.)

Sagedus: püsiv. Ebasoovitavate mõjude risk: väike,

maaparandushoidu kavandatakse ja

korraldatakse endiselt.

75

üksnes väikesüsteemi

eesvoolu kaitsevööndi suhtes

kehtestamine,

projekteerimistingimuste

vajalikkus väikesüsteemile,

mille asukohast tulenevalt on

avalik-õiguslikke kitsendusi.

Väikesüsteemi eesvoolu kaitsevööndi suhtes

maaparandussüsteemi mõjutava muu tegevuse

teatamise nõue muudab MaRu töökoormust vähesel

määral. Koosmõjus väikesüsteemi määratluse

muudatusega on väikesüsteeme oluliselt rohkem.

Nendel oli ka enne muudatust muu tegevuse

kooskõlastamise kohustus. MaRu töökoormuse

vähenemine tuleneb maaparandussüsteemi maa-alal

muust tegevusest teatamise vähenemisest

väikesüsteemide arvu suurenemise tõttu (need olid

varem suured süsteemid, millel oli kooskõlastamise

kohustus).

Väikesüsteemi, mille asukohast tulenevalt on avalik-

õiguslikke kitsendusi, ehitamiseks

projekteerimistingimuste andmine mõjutab MaRu

töökoormust vähesel määral. Ehitusloa taotluse korral

tuli kaasamise protsess ka kehtiva seaduse korral läbi

teha ja viia ehituskava nõuetega vastavusse.

Väikesüsteeme ehitatakse ja rekonstrueeritakse vähe.

MaRu töökoormus suureneb vähesel määral.

3 väikesüsteemi, millele

asukohast tulenevalt on seatud

avalik-õiguslikud

kitsendused,

projekteerimistingimuste

taotlemise vajalikkus,

üksikrajatise ning

väikesüsteemi ehitamine,

millele asukohast tulenevalt ei

ole avalik-õiguslikke

kitsendusi, ehitusteatise ja

ehituskava või üksnes

kasutusteatise alusel,

teatistega esitatavate andmete

loetelude ühtlustamine,

maaparandussüsteemi ja

väikesüsteemi ehitamist

reguleerivate sätete

koondamine, üksiku

veejuhtmega seotud

muudatus.

Väikesüsteemile projekteerimistingimuste kohustuse

seadmine ei muuda MaRu töökoormust. Koosmõjus

väikesüsteemi määratluse muudatusega pigem väheneb

projekteerimistingimuste arv nende süsteemide arvelt,

millele ei ole seatud asukohast tulenevaid avalik-

õiguslikke kitsendusi.

Maaparandussüsteemi üksikrajatise (välja arvatud

eesvoolul paiknev truup, keskkonnakaitseks vajalik

rajatis, regulaatorkaev ja maaparandussüsteemi

teenindav tee) ehitamise lihtsustamine vähendab MaRu

töökoormust vähesel määral. Selliste üksikrajatiste

ehitamiseks ei ole seni palju ehituslubasid taotletud ja

need on rajatud pigem MaRu-t teavitamata.

4 ehitusloa taotluse asendamine

ehitusteatisega ja kasutusloa

taotluse asendamine

kasutusteatisega, ehitusloa

andmise tähtaja pikendamine.

Ehitusloa taotluse asendamine ehitusteatisega ja

kasutusloa taotluse asendamine kasutusteatisega

vähendab MaRu töökoormust. Loa koostamine on vaid

väike osa kogu menetlusest, u 4 tundi ühe menetluse

kohta. Kui arvestada, et umbes pooltele ehituslubadele

ei ole vaja tingimusi anda, siis väheneb MaRu

töökoormus umbes 100 tundi aastas. Kasutusloa osas

väheneb MaRu töökoormus umbes samas mahus.

Kasutusloaga enamasti tingimusi ei anta ega teiste

76

asutustega ei kooskõlastata, mistõttu valdav osa

kasutuslubasid asenduvad teatamisega. Samas valdava

osa kasutusloa töömahust moodustavad esitatud

andmete ja kohapealne kontroll ja need tuleb MaRu-l

teha ka kasutusteatise esitamisel.

Maaparandussüsteemi ehitusloa pikem menetlustähtaeg

võimaldab MaRu-l keerulisemate ja mahukamate

taotluste menetlemisel jääda lubatud menetlustähtaja

piiresse. Muudatus ei mõjuta ehitusloa menetluse osas

MaRu töökoormust, kuid muudatusega paraneb

menetluste kvaliteet, mis vähendab eeldatavalt vaiete

arvu ja seeläbi kaudselt vähendab MaRu töökoormust.

5 kinnisasjal

maakorraldustoimingu

tegemise ja kinnisasja

sihtotstarbe ja kasutusotstarbe

muutmise kooskõlastusest

loobumine,

maaparandussüsteemi maa-

alal, eesvoolu kaitsevööndis

ja eesvoolu kaitselõigul

maaparandussüsteemi

mõjutava muu tegevuse

loamenetluse asendamine

teatamisega,

maaparandussüsteemi

mõjutava muu tegevusega

seotud dubleerivate

menetlusnormide

maaparandusseadusest välja

jätmine.

Maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu

kaitsevööndis või eesvoolu kaitselõigul muu tegevuse

kavandamisel varasema loamenetluse asendamine

teatisega vähendab MaRu töökoormust vähesel määral.

Selliseid tegevusi, millele muud luba ei anta, on vähe.

Kooskõlastuste optimeerimine vähendab oluliselt

MaRu töökoormust. Arvestades tabelis 6 toodud

statistikat, saab eeldada töökoormuse vähenemist

umbes 2000 kooskõlastuse võrra. Ühe kooskõlastuse

menetlemiseks kulub MaRu-l aega 2–4 tundi. Vabanev

aeg on vajalik MaRu-le muude kooskõlastuste nõuete

täitmise üle järelevalve tegemiseks.

6 Maaparanduse alal

tegutsevate ettevõtjate registri

(MATER) üleviimine

majandustegevuse registrisse

(MTR),

maaparandussüsteemide

registri (MSR) sätete

täpsustamine, maaparanduse

alal tegutseva ettevõtte

vastutava spetsialisti

töökogemuse nõude

täpsustamine.

MATER-i kaotamine ja maaparanduse alal tegutsevate

ettevõtjate andmete üleviimine MTR-i toob kaasa

vajaduse eelnevalt luua MTR-is võimalused

maaparanduse alal tegutsevatele spetsialistidele

hariduse ja eelneva töökogemuse andmete esitamiseks.

Registrite ühildamisel saab vajalikud arendused teha

registri ülalpidamiskulude vähenemise arvelt.

MSR sätete täpsustamine ei muuda MaRu töökoormust.

7 maaparandushoiu nõuete

täpsustused, lisavee

juhtimisega seotud

muudatused,

maaparandushoiukavadest

loobumine ning

maaparandusühistute

Maaparandushoiu nõuete täpsustamine suurendab

sihtgrupi teadmisi. Maaparandushoiu nõude sõnastuse

täpsustamine võimaldab MaRu-l paremini selgitada

sihtgrupile maaparandushoiu kohustust.

MaRu-le kaalutlusõiguse andmine riigieesvoolude

uuendusprojekti tellimise kohta suurendab MaRu

77

asutamise, lõpetamise ja

tegevusega seotud

muudatused.

töökoormust, kuna MaRu peab ise määrama riigihanke

korraldamiseks vajalikud riigieesvoolude uuendustööde

mahud. Käesoleval ajal tellib MaRu 10–15

uuendusprojekti aastas, ühe projekti maksumus on

umbes 23 000 eurot. Hinnanguliselt võiks MaRu

loobuda aastas viie projekti tellimisest, mis annab

kokkuhoiu 100 000–120 000 eurot. Mõningal määral

väheneksid halduskulud ära jäävate projektide analüüsi

ja vastuvõtmise menetluse osas.

Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu kaitsevööndis

koprajahi või kopra väljapüügi lepingu sõlmimise

nõudest loobumine ei mõjuta MaRu töökoormust, kuna

seda abinõud ei ole rakendatud. Koprajahile või kopra

väljapüügile kohaldub jahiseadus.

Lisavee regulatsiooni täpsustamine suurendab

valdkonnas õigusselgust, võib eeldada MaRu

töökoormuse mõningast vähenemist. Ühistu tegevuse

lõpetamise lihtsustamine ei mõjuta MaRu töökoormust.

Maaparandushoiukavade koostamisest loobumine

vähendab oluliselt MaRu-l dokumendi koostamiseks

kuluvat aega. Samas, sisuline töö, millel hoiukava

andmed põhinesid, ei vähene. Muudatuse tulemusel

saab kokku hoida 0,5 inimese töö GIS valdkonnas, mida

saab suunata muudesse kaardirakenduse ja GIS-ga

seotud tegevustesse.

Ühistute asutamise lihtsustumine võib mõnevõrra

suurendada vajadust väljastada õiendeid ja ühistute

tegevuspiirkonna kaarte. Samas ei saa eeldada, et

muudatusega kaasneks suur maaparandusühistute

moodustamise kasv (võrrelduna maaparandusühistute

„buumiaastatega“ ).

9. Rakendusaktid

Maaparandusseaduse muudatustega kaasneb järgmiste rakendusaktide muutmine, kehtestamine

või kehtetuks tunnistamine:

1) Muutub kehtetuks Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määrus nr 125

„Maaparandussüsteemide registri põhimäärus“ RT I, 22.12.2018, 25 (eelnõu § 1 p 41,

MaaParS-i § 39 lg 2). MaaParS-i § 39 lõikes 2 kavandatud muudatuse kohaselt kehtestab

maaparandussüsteemide registri põhimääruse edaspidi valdkonna eest vastutav minister.

Volitusnormi alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus muutub HMS-i § 93 lõike 1 alusel

kehtetuks.

2) Eelnõu § 1 punktiga 41 (MaaParS-i § 39 lg 2) sätestatakse volitusnorm regionaal- ja

põllumajandusministrile kehtestada maaparandussüsteemide registri põhimäärus. Võrreldes

78

kehtiva maaparandussüsteemide registri põhimäärusega määruse sisus põhimõttelisi muudatusi

ei kavandata. Muudetakse taotluste nimetusi tulenevalt maaparandussüsteemi mõjutava muu

tegevuse teatise ning ehitus- ja kasutusteatise muudatustest.

3) Muudetakse maaeluministri 14. jaanuari 2019. a määrust nr 1 „Maaparandussüsteemi lisavett

juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem

kord“ RT I, 28.12.2024, 65 (eelnõu § 1 p 71, MaaParS-i § 53 lg 10). Muutub määruse pealkiri

ning määruses asendatakse läbivalt sõna „määramine“ sõnaga „arvutatakse“. Muudetakse

volitusnormi sisu, viies selle vastavusse eelnõu § 1 punktides 63, 64 ja 71 kirjeldatud

muudatusetega, mille kohaselt lisavett juhitakse avatud eesvoolu või kuivenduskraavi, mitte

maaparandussüsteemi ning MaRu ei määra maaparandushoiukulusid, vaid need arvutatakse.

4) Muudetakse maaeluministri 25. veebruari 2019. a määrust nr 14 „Maaparandussüsteemi

ehitusprojekti nõuded“ RT I, 28.12.2024, 64 (eelnõu § 1 punktid 15 ja 23, MaaParS-i § 16 lg 4

ja § 161 lg 4). Muutub määruse pealkiri „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti ja ehituskava

nõuded“, maaparandusseadusesse lisandub volitusnorm ehituskava nõuete kehtestamiseks,

kehtiva maaparandusseaduse § 25 lõigete 3 ja 4 väikesüsteemi ehitamise kava sisu nõuded

tuuakse seadusest määrusesse (plaanile kanatavad andmed ja seletuskirja sisu) ning lisatakse

nõuded üksikrajatise ehituskava sisu kohta.

5) Muudetakse maaeluministri 14. detsembri 2018. a määrust nr 74 „Maaparandussüsteemi

kasutusloa ja väikesüsteemi kasutusloa ning nende taotluste sisu nõuded“ RT I, 18.12.2018, 9

(eelnõu § 1 punktid 30 ja 32, MaaParS-i § 301 lg 10 ja § 311 lg 7). Muutub määruse pealkiri

„Maaparandussüsteemi kasutusloa ja kasutusteatise sisu nõuded“ ja kasutusloa sisu nõuete

volitusnormi asukoht seaduses ning määruses tehakse muud asjakohased muudatused seoses

kasutusteatisega.

6) Muudetakse maaeluministri 10. detsembri 2018. a määrust nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi

ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ RT I, 28.12.2024, 47 (MaaParS-i § 48 lg 11). Läbivalt

asendatakse määruses sõna „taotlus“ sõnaga „teatis“ vastavas käändes ning sõna „taotleja“

sõnadega „teatise esitaja“.

7) Muudetakse maaeluministri 13. detsembri 2018. a määrust nr 72 „Ehitamise

dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise

ja üleandmise nõuded“ RT I, 28.12.2024, 51 (MaaParS-i § 10 lg 5). Paragrahvi 7 lõikes 2

asendatakse sõnad „kasutusloa taotlus“ sõnaga „kasutusteatis“.

8) Muudetakse maaeluministri 20. detsembri 2018. a määrust nr 79 „Maaparandussüsteemi

ehitamise üle omanikujärelevalve tegemise nõuded“ RT I, 28.12.2024, 63, mis viitab

maaparandusseaduse §-dele 29 ja 30.

9) Eelnõukohase seadusega tunnistatakse MaaParS-i §-d 55–57 kehtetuks (eelnõu § 1 p 73).

MaaParS-i § 56 lõikes 5 on tegemist valdkonna eest vastutavale ministrile antud

volitusnormiga, mille kohaselt kehtestatakse määrusega maaparandushoiukava nõuded ning

maaparandushoiukava koostamise kord.

Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt kehtib määrus mh kuni volitusnormi kehtetuks

tunnistamiseni. Seaduse jõustumisel muutub kehtetuks maaeluministri 14. detsembri 2019. a

määrus nr 19 „Maaparandushoiukava nõuded ning maaparandushoiukava koostamise kord“ RT

I, 04.04.2020, 4.

79

10) Eelnõukohase seadusega tunnistatakse MaaParS-i 4. peatükk kehtetuks (eelnõu § 1 p 40).

MaaParS-i § 38 lõikes 2 on tegemist valdkonna eest vastutavale ministrile antud

volitusnormiga, mille kohaselt kehtestatakse maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri

põhimäärus.

Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt kehtib määrus mh kuni volitusnormi kehtetuks

tunnistamiseni. Seaduse jõustumisel muutub kehtetuks maaeluministri 23. novembri 2018. a

määrus nr 63 „Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus“ RT I, 03.10.2025,

4.

11) Eelnõukohase seadusega tunnistatakse MaaParS-i §-d 55–57 kehtetuks (eelnõu § 1 p 73),

mille tulemusel maaparandushoiukavasid enam ei koostata. Sellest tulenevalt muudetakse

majandus- ja tööstusministri 14. augusti 2025. a määrust nr 22 „Maa- ja Ruumiameti

Põhimäärus“ RT I, 19.08.2025, 1, kus § 13 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa

„maaparandushoiukava koostamist ja selle täitmist“.

10. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Hetkel ei näe me vajadust konkreetse jõustumiskuupäeva

sätestamiseks. Kuna eelnõu koostamisel on mh tehtud koostööd MaRu-ga ja muudatused

eelkõige vähendavad nii töö- kui ka halduskoormust, normiadressaadid jõuavad uute normidega

tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada, siis leiame, et eraldi ja kaugemale

ulatuvat jõustumisaega eelnõukohase seadusega sätestada ei ole vaja. Soovime, et muudatused

jõustuksid esimesel võimalusel. Samas, kui eelnõu menetlemise käigus selgub, et eelnõukohast

seadust ei ole võimalik üldkorras rakendada, siis lisame jõustumise kuupäeva.

11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Kaitseministeeriumile ning Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

järgmistele huvirühmadele: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Maaparandajate Selts,

Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Erametsaliit, Eesti Maaülikool, Eesti Vee-ettevõtete

Liit, Eesti Veeinseneride Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Turbaliit, MaRu,

Transpordiamet, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Keskkonnaühenduste Koda.

Kooskõlastamisel esitatud ettepanekud ja märkused ning ReM-i seisukohad nende kohta

kajastuvad märkustega arvestamise tabelis (seletuskirja lisa 2).

Maaparandusseaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 14. jaanuari 2019. a määruse nr 1

„Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku

maaparandushoiukulude suuruse arvutamise alused ja

kulude tasumise täpsem kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse maaparandusseaduse § 53 lõike 10 alusel.

Maaeluministri 14. jaanuari 2019. a määruses nr 1 „Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku

maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem kord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „määramise“ sõnaga „arvutamise“;

2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõna „määramisel“ sõnaga „arvutamisel“;

3) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõna „määramiseks“ sõnaga „arvutamiseks“;

4) ….

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Kõrgmaa

Kantsler

KAVAND

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 25. veebruari 2019. a määruse nr 14 „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse maaparandusseaduse § 16 lõike 4 ja § 161 lõike 4 alusel.

Maaeluministri 25. veebruari 2019. a määruses nr 14 „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti

nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirja täiendatakse pärast sõna „ehitusprojekti“ sõnadega „ja ehituskava“;

2) paragrahvi 1 teksti täiendatakse pärast sõna „ehitusprojektile“ sõnadega „ja ehituskavale“;

3) määrust täiendatakse 3. peatükiga järgmises sõnastuses:

„3. peatükk

Ehituskava sisunõuded

§ 21. Väikesüsteemi ehituskava

(1) Väikesüsteemi ehituskava plaanile märgitakse järgmised andmed:

1) mõõtkava;

2) põhja-lõuna suund;

3) kasutatud leppemärgid;

4) asjakohane situatsioon;

5) kava koostaja andmed;

6) suubla;

7) kavandatava väikesüsteemi maa-ala piir;

8) kavandatav eesvool ja muud väikesüsteemi ehitised;

9) vee voolusuund kavandatava väikesüsteemi eesvoolus ja kuivenduskraavides.

(2) Väikesüsteemi ehituskava seletuskirjas kajastatakse kavandatava väikesüsteemi:

1) ehitamise eesmärk;

2) kuivendus- või niisutusviis;

3) maakasutusviis.

§ 22. Maaparandussüsteemi üksiku rajatise ehituskava

KAVAND

(1) Maaparandussüsteemi üksiku rajatise (edaspidi üksikrajatis) ehituskava plaanile märgitakse

käesoleva määruse § 21 lõike 1 punktides 1-5 nimetatud andmed.

(2) Üksikrajatise ehituskava seletuskirjas kajastatakse kavandatava üksikrajatise:

1) ehitamise eesmärk;

2) kavandavat tegevust iseloomustavad tehnilised joonised koos asjakohaste mõõtude ja

kõrgusandmetega;

3) muud asjakohased dokumendid.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaparandussüsteemi kasutusloa ja kasutusteatise sisu nõuded

Määrus kehtestatakse maaparandusseaduse § 301 lõike 13 ja § 311 lõike 7 alusel.

1. peatükk Maaparandussüsteemi kasutusteatise andmed

§ 1. Maaparandussüsteemi kasutusteatisele märgitavad üldandmed

(1) Maaparandussüsteemi kasutusteatisele märgitakse:

1) käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed;

2) ehitusprojekti projekteerija või üksikrajatise ehituskava koostaja, ehitaja ja

omanikujärelevalve tegija ärinimi ja registrikood;

3) väikesüsteemi ehituskava koostaja, ehitaja ja teostusjoonis koostaja ees- ja perekonnanimi,

isikukood või selle puudumisel sünniaeg või ärinimi ja registrikood;

…

(2) Kasutusteatisele märgitakse maaparandussüsteemi need üldandmed, mis on asjakohased.

(3) Kasutusteatisele märgitakse maaparandussüsteemi järgmised üldandmed:

…

§ 2. Kasutusteatisele märgitavad maaparandussüsteemi tehnilised andmed

(1) Kasutusteatisele märgitakse lõigetes … nimetatud maaparandussüsteemi tehnilised andmed

maaparandussüsteemi koosseisu kuuluvate maaparandusseaduse § 3 lõikes 7 sätestatud

maaparandusehitiste kaupa (edaspidi maaparandusehitise tehnilised andmed).

(2) Kasutusteatisele märgitakse need maaparandusehitise tehnilised andmed, mis on

asjakohased.

KAVAND

(3) Uue maaparandusehitise ehitamise korral märgitakse kasutusteatisele kõik asjakohased

maaparandusehitise tehnilised andmed ning maaparandusehitise rekonstrueerimise korral

märgitakse maaparandusehitise rekonstrueeritud osa andmed ja rekonstrueerimistööde käigus

lisandunud või likvideeritud maaparandusehitise osa andmed.

…

2. peatükk

Maaparandussüsteemi kasutusloa andmed

§ 3. Kasutusloale kantavad üldandmed

Kasutusloale kantakse:

1) kasutusloa number, kasutusloa andmise kuupäev ning kasutusloa andnud ametniku nimi ja

ametinimetus;

2) kasutusteatise number ja kuupäev;

3) paragrahvi 1 lõikes 3 sätestatud maaparandussüsteemi üldandmed, lähtudes sama paragrahvi

lõikes 2 sätestatust.

§ 4. Kasutusloale kantavad maaparandussüsteemi tehnilised andmed

(1) Kasutusloale kantakse ehitatud või rekonstrueeritud maaparandussüsteemi kohta

asjakohased tehnilised andmed nagu maaparandussüsteemi maa-ala pindala hektarites

kümnendikkoha täpsusega, eesvoolu pikkus kilomeetrites sajandikkoha täpsusega ja teenindava

tee pikkus kilomeetrites sajandikkoha täpsusega.

(2) Kasutusloale kantakse maaparandusehitise kohta …

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)Triin Kõrgmaa

Kantsler

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaparandussüsteemide registri põhimäärus

Määrus kehtestatakse maaparandusseaduse § 39 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Andmekogu nimetus ja andmekogu pidamise eesmärk

(1) Andmekogu ametlik nimetus on maaparandussüsteemide register (edaspidi register).

(2) Registri pidamise eesmärk on avaldada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate

maaparandussüsteemide ja nendega seotud menetluste kohta ning võimaldada nimetatud

maaparandussüsteemide üle arvestuse pidamist ja järelevalve teostamist.

§ 2. Registri vastutav töötleja

Registri vastutav töötleja on Maa- ja Ruumiamet.

§ 3. Registri volitatud töötleja

(1) Registri volitatud töötlejad on Maa- ja Ruumiamet ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus.

(2) Registri volitatud töötleja töötleb registriandmeid, sealhulgas kogub, salvestab, korrastab,

avalikustab, muudab ja kustutab neid.

(3) Registri volitatud töötleja täidab andmete töötlemisel vastutava töötleja juhiseid ja tagab

andmekogu turvalisuse.

(4) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus majutab registrit ning

korraldab registri teenuste ja tehnoloogilise keskkonna haldamist.

…

KAVAND

2. peatükk

Registrisse kantavate andmete koosseis

§ ... Registrisse kantavad andmed

Registrisse kantakse maaparandusseaduse § 40 lõigetes 1–3 sätestatud andmed.

§ ... Maaparandussüsteemi andmed

(1) Maaparandussüsteemi kood on kolmeteistkümnekohaline numbrite kordumatu

kombinatsioon.

(2) Maaparandussüsteemi üldandmed on:

1) maaparandussüsteemi eesvoolu pikkus;

2) maaparandussüsteemi maa-ala pindala;

3) maaparandussüsteemi teenindava tee pikkus.

(3) Maaparandussüsteemi asukoha andmed on:

1) maaparandussüsteemi maa-alal paikneva maaüksuse koha-aadress aadressiandmete

infosüsteemi andmete alusel;

2) andmed maaparandussüsteemi osaks oleva maaparandusehitise maa-ala ja eesvoolu

ruumikujude kohta, mis kantakse registrisse koos maaparandussüsteemi kasutusloaga.

(4) Maaparandussüsteemi ehitusprojekti andmed on …

…

§ ... Maaparandusehitise andmed

(1) Maaparandusehitise kood on maaparandussüsteemi piires kordumatu kolmekohaline

numbrite kombinatsioon, mis antakse maaparandusehitisele selle esmakordsel registreerimisel.

(2) Maaparandusehitise tehnilised andmed on …

…

§ … Rakendussätted

(1) Register on asutatud Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määrusega nr 222

„Maaparandussüsteemide registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus”.

(2) 20. detsembri 2018. a määruses nr 125 „Maaparandussüsteemide registri põhimäärus“

sätestatud andmete töötlemist jätkatakse käesolevas määruses sätestatud andmete puhul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)Triin Kõrgmaa

Kantsler

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 13. detsembri 2018. a määruse nr 72

„Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide

täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja

üleandmise nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse maaparandusseaduse § 10 lõike 5 alusel.

Maaeluministri 13. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Ehitamise dokumenteerimise ja

ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise

nõuded“ § 7 lõikes 2 asendatakse sõnad „kasutusloa taotlusega“ sõnaga „kasutusteatisega“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)Triin Kõrgmaa

Kantsler

KAVAND

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 10. detsembri 2018. a määruse nr 64

„Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis

tegutsemise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse maaparandusseaduse § 48 lõike 11 alusel.

Maaeluministri 10. detsembri 2018. a määruses nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja

kaitsevööndis tegutsemise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõna „taotlus“ sõnaga „teatis“ vastavas käändes;

2) määruse tekstis asendatakse sõna „taotleja“ sõnadega „teatise esitaja“;

3) paragrahvi 4 lõige 1 ja § 5 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

KAVAND

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 79

„Maaparandussüsteemi ehitamise üle omanikujärelevalve

tegemise nõuded “ muutmine

Määrus kehtestatakse maaparandusseaduse § 30 lõike 7 alusel.

Maaeluministri 20. detsembri 2018. a määruses nr 79 „Maaparandussüsteemi ehitamise üle

omanikujärelevalve tegemise nõuded“ asendatakse paragrahvi 1 lõikes 2 tekstiosa „§ 29 lõike 1

punkti 2“ tekstiosaga „§ 201 lõike 1 või 3“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

1

Maaparandusseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2

Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Märkused ja ettepanekud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

arvamus

1. Transpordiamet (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis

06.02.2026 registreerimisnumber 1.4-1/21-1)

1.1 Tähelepanekud, mis puudutavad eelnõu § 53

lõiget 81, kus tuuakse arvukalt

probleemipüstitusi ning kus tehakse

ettepanekud seda sätet ja sätte rakendamist

õiguslikult konkretiseerida ning tagada

koostoime ja vältida võimalikud vastuolud

teiste asjakohaste õigusaktidega.

Antud selgitus.

Kavandatud muudatusest loobutakse, sest

eelnõu § 53 lõike 81 kohta tehti ettepanekuid,

mis eeldavad lisavee juhtimise

maaparandushoiukulude katmise osas

täiendavat analüüsi. Jätkatakse tänase

praktikaga, kus lisavee juhtimise

maaparandushoiukulude katmine on

maaparandusseaduses reguleeritud üksnes

maaparandusühistute puhul. Seejuures ei ole

keelatud kulusid hüvitada ka siis, kui tegemist

ei ole ühistuga.

1.2 Eelnõu § 12 lg 2 punktist 1 ja § 20¹ lõikest 5

tulenev käsitlus, et üksikrajatise (mis võib olla

kraav) puhul ei ole projekteerimistingimuste

taotlemise kohustust ega samuti ehitusteatise

esitamise kohustust on olulises vastuolus EhS-

s toodud käsitlusele, mille kohaselt on

niisutus- ja kuivendussüsteemi rajamine ning

samuti selle laiendamine ehitusloa

kohustuslikud tegevused. TRAM hinnangul

võib see viia olukorrani, et kraave rajatakse

maatulundusmaadele ilma alal kehtivaid

kitsendusi järgimata ning probleemid,

sealhulgas eesvoolu osas selguvad peale

kraavi rajamist, kasutusteatise etapis. TRAM

ettepanek on selliste olukordade vältimiseks

lisada § 20¹ lg 5 punkt 4 kraav.

Antud selgitus.

Üksikrajatisena on eelnõus käsitletud

olemasoleva maaparandussüsteemi üksikut

rajatist (näiteks truup eesvoolul), mitte uut

maaparandussüsteemi. Üksik kraav ei ole

maaparandussüsteem. Üksiku kraavi rajamist

maaparandussüsteemist eraldiseisvalt

reguleerib kohalike omavalitsuste kaeve-

eeskirjad ja ka teatud juhtudel EhS (sademevee

kogumise ja ärajuhtimise rajatis). Seetõttu

puudub vajadus selle maaparandusseaduses

reguleerimiseks.

Üksikuid kraave rajatakse erinevatel

eesmärkidel ning maaparanduse mõistes ei

pruugi neil olla MaaParSi kohast eesmärki,

rääkimata sellest, et üksik kraav töötaks

samaväärselt maaparandussüsteemina. Juhime

tähelepanu, et EhS ei reguleeri

maaparandussüsteemi ehitamist. Kehtiv

MaaParS § 7 näeb ette, et kui ehitusseadustiku

§-s 5 nimetatud ehitusprojektiga kavandatava

ehitise ehitamine tingib maaparandussüsteemi

ehitamise, siis kohaldatakse

maaparandussüsteemi ehitamisele ikkagi

MaaParSis sätestatut. Eelnõuga viiakse see

põhimõte §-i 504 lõikesse 2.

1.3 Eelnõu § 53 lõike 2 ja seletuskirja

kooslugemisel võib eelnõu sisust järeldada, et

näiteks heitvete puhul ei ole eesvoolu

kontrollarvutusi vaja (valgala ei muutu ja

hüdroloogilised tingimused samuti mitte). Kas

Arvestatud ja täiendatud seletuskirjas § 53

kohta antud selgitusi.

MaaParSi mõttes on lisavee puhul tegemist

väljaspoolt maaparandussüsteemi oleva vee,

olenemata juhitava vee algsest päritolust

(veehaare, puurkaev), maaparandussüsteemi

2

see säte ongi selliselt mõeldud, sõltumata

heitvee kogustest?

juhtimisega, mille tulemusena suureneb

maaparandussüsteemi eesvoolu valgala. Kui

eesvoolu valgala suureneb ehk kui eesvoolu

juhitakse võrreldes maaparandussüsteemi

rajamisel arvestatud vee hulgaga suurem kogus

vett, siis tehakse vastavad arvutused, mille

kaudu veendutakse, kas olemasolev eesvool

võimaldab lisavett vastu võtta või on eesvool

vajalik enne lisavee juhtimise võimaldamist

rekonstrueerida.

Alloleval joonisel on kujutatud uue

tiheasustusala/hoonestu sademevee juhtimist

maaparandussüsteemi eesvoolu. Lisanduv vesi

on koondatud väljaspool maaparandussüsteemi

maa-ala.

Kokkuvõtvalt kehtib säte ka heitvee juhtimisel

eesvoolu ning vajalikud on ka sel juhul

eesvoolu kontrollarvutused.

1.4 Jääb selgusetuks, miks on kollektoreesvoolu

lisavee juhtimine eelnõus välistatud. Lisavee

juhtimine ei pruugi ju olla suures koguses

(nagu SK väidab) ning teatud juhtudel,

vastavate arvutuste hindamisel võiks olla

siiski aktsepteeritav ka kollektoreesvoolu

lisavee juhtimine? Kas samuti on keelatud

uue, rajatava MPS-i vete juhtimine

olemasolevasse MPS-i kollektoreesvoolu, sh

ka MPS-i laiendamine?

Selgitatud.

Eelnõu § 501 lõike 3 punkti 3 kohaselt on

maaparandussüsteemi maa-alusesse torustikku

(drenaaž), sh kollektoreesvoolu, lisavee

juhtimiseks endiselt vajalik MaRu kooskõlastus

või tuleb MaRu tegevusega alustamisest

teavitada. Kuivendusvõrgu

drenaažikollektorisse on võimalik juhtida ainult

väikest kogust täiendavat vett. Kollektor,

sealhulgas kollektoreesvool on drenaaži osa ja

selle läbimõõt on arvutatud maa-ala

kuivendamise vajadusest lähtuvalt. MaRu saab

lisavee juhtijat teavitada, kas lisavee juhtimine

antud asukohas ja antud koguses võib

kahjustada drenaaži, arvestades konkreetseid

olusid ning vältimaks võimalikke riske

(kliimamuutuste mõjud), et mitte tekitada kahju

teistele isikutele. Seejuures mitme väikese

lisavee kogused summeeritakse ja arvestatakse

sellega kaasnevat kumulatiivset mõju.

Oluline on rõhutada, et lisavee terminit

kasutatakse üksnes avatud eesvoolu või

kuivenduskraavi täiendava vee juhtimise

3

kirjeldamiseks. See on vajalik selleks, et

potentsiaalsetel lisavee juhtijatel ei tekiks

ekslikult ootust/eeldust, et nad võiks lisavett

suunata ka kollektorisse.

1.5 Punkti 62 osas jääb selgusetuks, miks on § 50²

lg 6 lisavee juhtimise menetluse vastamise

tähtajaks jäetud 60 päeva, kui EhS ehitusloa

või -teatise menetluses saab puutuva

menetluse puhul loa andmiseks pädev asutus

anda vastava kooskõlastuse andmise tähtajaks

10 päeva, ehr-keskkonnas saab seda

pikendada maksimaalselt 30 päevani (mis on

mh tavapärane halduspraktika).

Arvestatud.

Muudame eelnõud selliselt, et § 50² lõikega 6

kavandatakse lisavee juhtimise menetluse

tähtajaks 30 päeva.

1.6 EhS-is on ehitus- ja kasutusteatiste eristamise

mõte olnud eristada keerulisemat

ehitusloakohustuslikku ja lihtsamat -teatise

kohustuslikku ehitamist. Eelnõu kohaselt on

ehitusteatis teatud juhtudel ehitusloa taotluse

asendajaks (juhul kui pädev asutus peab

vajalikuks ehitusloa andmist). Ehitusloa

kohustuse kaotamine nii paljudel juhtudel on

olulises vastuolus EhS-s toodud käsitlusele,

mille kohaselt on niisutus- ja

kuivendussüsteemi rajamine ning samuti selle

laiendamine ehitusloa kohustuslikud

tegevused. Pigem võiksid sarnaste ehitiste

puhul loakohustus ja muud regulatsioonid

MaaParS ja EhS osas liikuda sarnasemale

käsitlusele.

Selgitatud.

Ehitus- ja kasutusteatise regulatsiooni

eesmärgiks on vähendada bürokraatiat.

Pakutud lahendus, et sarnaste ehitiste puhul

peaks loakohustus ja muud sellised

regulatsioonid MaaParS ja EhS osas olema

sarnasemate käsitlustega, ei ole ühtlasi

maaparandusehitiste puhul sobiv.

EhS kohased ehitised on väga erineva otstarbe

ja mahuga, mida on arusaadavalt lihtne liigitada

ehitusloa- või teatisekohustuslikeks.

Maaparandussüsteem koosneb üldjuhul

samadest rajatistest (näiteks kuivenduskraavid,

drenaažitorustik, kaevud, truubid jms), kuid

paiknevad suurtel maa-aladel. See, kas tegemist

on olulise mõjuga ehitamisega, tuleneb

peamiselt maaparandussüsteemi ja selle ehitiste

asukohast (näiteks on maa-alal avalik-

õiguslikud kitsendused,), maaparandussüsteemi

suurusest ja rekonstrueeritava osa suurusest.

Siinjuures on oluline rõhutada, et

maaparanduses uusi süsteeme üldjuhul ei rajata,

mistõttu enamasti on tegemist

rekonstrueerimisega (MaaParSi tähenduses on

rekonstrueerimine samuti ehitamine). Üldjuhul

rekonstrueeritakse osa süsteemist või selle

üksikuid rajatisi.

Maaparandusehitise rekonstrueerimise

keerukuse aste ei ole samaväärne üldehituslike

hoonete ja rajatiste ehitamisega.

Maaparanduses on asjakohane ja esimeseks

otsustuskohaks ehitusteatise põhine

lähenemine. Kui kooskõlastuse või arvamusega

esitatakse lisatingimusi või jäetakse ehitusteatis

kooskõlastamata, annab MaRu ehitusloa, milles

muu hulgas sisalduvad kontrolli tulemusel

esitatavad tingimused, või keeldub ehitusloa

andmisest.

1.7 MaaParS kasutusloa ja -teatise menetluses ei

ole kooskõlastamist asutustega, kelle

seadusest tulenev pädevus on seotud selle

tegevusega ega arvamuse avaldamiseks

Mittearvestatud.

Leiame, et eelnõusse kasutusloa ja -teatise

puhul kooskõlastamise või arvamuse andmise

nõude lisamine ei anna lisaväärtust. Samas see

4

esitamist asutusele või isikule, kelle huve

kavandatav tegevus võib mõjutada. Ilmselt

tuleks selline regulatsioon eelnõusse lisada,

kuna muidu ei teki neil võimalust kasutusele

võtmise eelselt ehitusteatise või -loa

menetluses esitatud nõudeid kontrollida. Eriti

veel väikeobjektide rajamisel, mille korral

enne ehitamist teavituskohustust eelnõu

kohaselt üldse ei ole.

võimalus haldusorganil vastavalt

haldusmenetluse seadusele on, seega kui

haldusorgan leiab, et kasutusluba ja -teatis tuleb

saata arvamuse avaldamiseks asutusele või

teistele isikutele, siis seda ka tehakse. Eraldi

reguleerimist see maaparandusseaduses ei vaja.

Üldjuhul on tegemist maaparanduse puhul

kaetud töödega ning kasutusloa andmise etapis

ei ole valminud töid näha. Juba ehitamise

alustamisel ehk ehitamisest teavitamisel/

ehitusloa andmisel on kaasatud isikul võimalus

anda selline tingimus, mille kohaselt tuleb teda

ehitamise ajal kaasata. Lisaks toimub seaduse

kohane järelevalve. Leiame, et tööde lõppemise

etapis ei ole täiendaval kooskõlastamisel või

arvamuse andmisel enam olulist tähendust.

MaaParS-is on EhSiga samaväärsed

(üksik)rajatised ehitusloa ja teatise kohustuseta

(näiteks truup, eratee). Ka EhS kohaselt ei ole

vaja näiteks sellise eratee, mis ei ole

avalikkusele ligipääsetav, ehitamisest ega

kasutamisest teavitada, kuigi selle tee

ehitamisega võidakse kahjustada näiteks maa-

alust taristut (torustik, kaablid) või

keskkonnaseisundit.

See aga ei tähenda seda, et tegevuse kavandaja

ja ehitaja oleks vaba kohustusest järgida kõiki

antud asukohas kehtivaid kitsendusi ja

ehitamiseks seatud asjakohaseid nõudeid ning

vajadusest kaasata piirinaabreid.

2. Rahandusministeerium (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis

09.02.2026 registreerimisnumber 1.4-1/21-2)

2.1 Palume selguse huvides maaparandusseaduse

ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja ptk 7 lisada, et seaduse

rakendamine ei too kaasa lisakulu

riigieelarvele.

Arvestatud.

Seaduse rakendamisega kaasneb kulu

hinnanguliselt 50 tuhat eurot TTJA-le IT-

arenduseks seoses MATER-i üleviimisega

MTR-i, kuna aga TTJA hallatavas MTR-s

registreeritakse andmeid ka teiste valdkondade

erinõuetega tegevusaladel tegutsevate

ettevõtjate kohta, arvestab asutus

arendusvajadustega iga-aastases

eelarveprotsessis.

Seaduse rakendamiseks riigieelarvest lisaraha

ette ei nähta, vajalikud kulud kaetakse asutuste

eelarve vahenditest, käimasolevatest

välisprojektidest ja ELi uue rahastamisperioodi

mehhanismidest. Maaparandussüsteemide

registri üleviimine Põllumajandus- ja

Toiduameti infosüsteemist e-ehituse

platvormile on pooleli ja selleks vajalike

arenduste kulud katab MaRu.

3. Foreko OÜ (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 10.02.2026

registreerimisnumber 1.4-1/21-3)

5

3.1 EELNÕU § 1 PUNKT 2)

Maaparandusseaduse (MaaParS) paragrahvi 4

lõikest 1 jäetakse välja sõnad „veejuhe või“.

Kommentaar 1: Seletuskirjast nähtub, et

kehtivas maaparandusseaduses loodi erisus

selliselt, et teatud olukordades saab ka üksikut

veejuhet lugeda maaparandussüsteemiks.

Erisus oli pinnavormide eripärast tulenevalt

mõeldud rakendamiseks eelkõige Lõuna-

Eestile omases kuppelmaastikus, kus suure

kõrguste vahe tõttu ei ole sisulist vajadust

kuivenduskraavile külgnevaid (paralleelseid)

kraave rajada (lk 10). Seega nähtub

seletuskirjast selgelt, et ka üksik kraav võib

teatud tingimustel moodustada

maaparandussüsteemi.

Muudatust põhjendatakse seletuskirjas

sellega, et praktikas on selliste üksikute

veejuhtmete maaparandussüsteemina

käsitamine tekitanud probleeme, sest pole

selgust, millal saab erisust rakendada ja

millal mitte. Maaparandussüsteemide

registrisse on kantud

maaparandussüsteemina ca 25

maaparandussüsteemi, mis koosneb ühest

veejuhtmest. Praktilist ega loogilist vajadust

lugeda üksikut kraavi

maaparandussüsteemiks ei ole (lk 10). See

väide on põhjendamata ega vasta tõele. Nimelt

ei võimalda kavandatav muudatus edaspidi

enam üksikust veejuhtmest koosnevaid

maaparandussüsteeme

maaparandussüsteemide registrisse (edaspidi

register) kanda. Olukorras, kus

maaparandussüsteemi ülesannet täitev üksik

kraav ei ole registrisse kantud, võib selle

nõuetekohane hooldamine osutuda

ebamõistlikult keeruliseks või isegi

võimatuks. Nimelt vajab

maaparandussüsteemi hooldamiseks

kasutatav tehnika ligikaudu 6 m laiust vaba

ruumi kraavi serval. Juhul, kui kraavi servadel

kasvab puittaimestik, võimaldab metsaseadus

kraavi kalda puhastamist nendest üksnes 4 m

laiuse ribana (MS § 28 lg 4 p 4). See ei ole

piisav, et tagada süsteemi hoiutöödeks vajalik

ruum. Olukorras, kus maaparandussüsteemina

toimiv üksik kraav on kantud registrisse sellist

probleemi ei teki. Seda seetõttu, et MS § 28 lg

11 kohaselt maaparandushoiutöö käigus

maaparandussüsteemi rajatiste ja eesvoolu

kaitsevööndi puhastamist puittaimestikust

raieks ei loeta ning sellest tulenevalt ka

Selgitatud.

Üksik kraav ei ole maaparandussüsteem.

Kehtivas maaparandusseaduses loodi erisus

selliselt, et teatud olukordades saab ka üksikut

veejuhet lugeda maaparandussüsteemiks.

Erisus oli pinnavormide eripärast tulenevalt

mõeldud rakendamiseks eelkõige Lõuna-

Eestile omases kuppelmaastikus, kus suure

kõrguste vahe tõttu ei ole sisulist vajadust

kuivenduskraavile külgnevaid (paralleelseid)

kraave rajada. Praktikas on selline erisus ehk

selliste üksikute veejuhtmete

maaparandussüsteemina käsitamine tekitanud

õiguslikke probleeme, sest selles puudub

üheseltmõistetavus ehk millal saab erisust

rakendada ja millal mitte.

Maaparandussüsteemide registrisse on kantud

maaparandussüsteemina 25 üksikut veejuhet.

Praktilist ega loogilist vajadust lugeda üksikut

kraavi maaparandussüsteemiks ei ole.

Sarnasuse võib tuua näiteks erateedega. Eratee,

mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, ei

pea olema kantud teeregistrisse. Kõik teed ja

teemaad kuivendavad rajatised, näiteks tee-,

sademevee- ja piirdekraavid, ei ole ega peagi

olema kantud maaparandussüsteemide

registrisse, kuna need ei ole sisult ehk MaaParS-

i § 2 eesmärgiga seotud maaparandussüsteemid.

Üksikuid kraave rajatakse erinevatel

eesmärkidel ning maaparanduse mõistes ei

pruugi neil olla MaaParSi kohast eesmärki,

rääkimata sellest, et üksik kraav töötaks

samaväärselt maaparandussüsteemina. Nõvad

ja vesivaod ehk väikesed kraavid sügavusega

alla 60 cm toimivad ka pinnavee

ärajuhtimisena, kuid maaparandussüsteemina

neid registris ei ole.

Leiame, et antud ettepaneku näol on tegemist

metsamajandamise küsimusega, mida ei peaks

lahendama maaparandusseaduse normiga.

Üksiku kraavi käsitlemine

maaparandussüsteemina üksnes seetõttu, et

sellisel juhul on võimalik kaks meetrit laiemat

trassi kraavi kaldal raiuda, ei ole MaaParSi

mõistes kohane. Ka mujal muud vett juhtivad

kraavid vajavad regulaarset hooldust ja ka

nendel kraavidel peab olema võimalik töid teha.

Kui trassi hoolduseks kasutatav tehnika vajab

kuue meetri laiust trassi, siis tuleb selleks muuta

metsaseadust või muid õigusakte ning nende

rakendusakte.

Märgime, et eelnõu § 1101 toodud

rakendussättes on sätestatud, et veejuhe, mis on

6

metsaseadusest tulenevad piirangud ei

kohaldu. Hooldamata maaparandussüsteem

muudab veerežiimi ning võib seega

maaomanikule põhjustada otsest kahju.

Eelnevast nähtuvalt on muudatuse

kavandamisel lähtutud valedest eeldustest ega

ole arvestatud muudatuse tegelikku mõju.

Ainuüksi asjaolu, et seaduse rakendamine

nõuab põhjalikumat süvenemist ja tegelike

asjaoludega tutvumist, ei anna alust seaduse

muutmiseks. Seega ei ole kõnealune

muudatus kooskõlas hea õigusloome tavaga

ega põhiseadusega.

kantud maaparandussüsteemide registrisse, jääb

sinna maaparandussüsteemina ka edaspidi ehk

seniks, kuni maaomanik taotleb selle registrist

kustutamist. Uusi üksikuid veejuhtmeid ehk

kraave maaparandussüsteemina edaspidi

registrisse kanda ei saa ja neid ei käsitleta

MaaParSi mõistes maaparandussüsteemina.

3.2

Ettepanek 1: jätta § 1 punkt 2) eelnõust

välja.

EELNÕU § 1 PUNKT 39) MaaParS

paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 81

järgmises sõnastuses: „(81) Valdkonna eest

vastutav minister võib määrusega kehtestada

maaparanduse uurimistöö,

maaparandussüsteemi projekteerimise,

maaparanduse omanikujärelevalve,

maaparanduse ekspertiisi ja

maaparandusehituse ala vastutava spetsialisti

hariduseelduse täpsemad nõuded.“

Kommentaar: Muudatusega antakse

ministrile sisuliselt volitus piirata isikute

võimalusi tegutseda vastutava spetsialistina.

Nimelt nähtub seletuskirjast, et kehtivas

regulatsioonis on MaRu-l vastutava

spetsialisti erialase kõrghariduse

arvestamisel väga lai kaalutlusruum. /…/ Seni

on MATER-isse maaparanduse uurimistöö,

omanikujärelevalve ja ekspertiisi tegemise

ning maaparandussüsteemi projekteerimise

vastutavaks spetsialistiks kantud isikud, kellel

on kõrgharidus järgmistel erialadel:

hüdromelioratsioon, maaparandus,

veemajandus, veekaitse, vesiehitus ja

veekaitse, maaparandus ja veekaitse, aga ka

muuhulgas ehitus, teedeehitus,

metsamajandus, metsandus, maakorraldus,

autoteed, geoloogia, maamõõtmine. Erialad,

mis vastavad sisuliselt maaparanduse

valdkonnas erialasele kõrgharidusele on

toodud tabelis 4 (lk 25-26). Tabelis 4 ei ole

nimetatud kõiki neid erialasid, mida seni on

vastutava spetsialistina MATER-isse

kandmisel aktsepteeritud. Seega arvestades

seletuskirjas toodut, on võimalus, et

kavandatava muudatuse alusel kehtestatava

määruse mõjul kaotavad mõned vastutava

spetsialistina MATER-isse kantud isikud

võimaluse sel alal edasi tegutseda. Olukorras,

Selgitatud.

Isikud, kes täna on vastutavad spetsialistid

saavad jätkata ka edaspidi.

Loobume volitunormist, millega valdkonna

eest vastutav minister võib määrusega

kehtestada maaparanduse uurimistöö,

maaparandussüsteemi projekteerimise,

maaparanduse omanikujärelevalve,

maaparanduse ekspertiisi ja

maaparandusehituse ala vastutava spetsialisti

hariduseelduse täpsemad nõuded, vältimaks

erimeelsusi ja hilisemaid vaidlusi.

7

kus isik on pikaaegselt vastutava spetsialistina

tegutsenud ja omandanud selleks vajalikud

oskused ja kogemuse, ei ole põhjendatud, et ta

kaotab oma kvalifikatsiooni üksnes seetõttu,

et määrusega piiratakse sobivate erialade

ringi. Sellisele isikule peab (kasvõi teatud

tingimustel) jääma võimalus vastutava

spetsialistina edasi töötamiseks ilma, et ta

peaks asuma omandama teist kõrgharidust või

läbima muu ajamahuka haridusprogrammi,

mis isiku kogemusi ja tööstaaži arvestades ei

pruugi praktiliselt isegi vajalik olla.

Ettepanek 2: jätta § 1 punkt 39) eelnõust

välja või sätestada seaduse tasandil

mõistlikud ja õiglased tingimused

vastutava spetsialistina edasitöötamiseks

olukorras, kus vastutava spetsialistina

töötanud isiku haridus ei vasta

kavandatava § 36 lg 81 alusel kehtestatava

määrusega ettenähtavatele nõuetele.

4. Eesti Vee-ettevõtete Liit (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis

10.02.2026 registreerimisnumber 1.4-1/21-4)

4.1 Meile jääb selgusetuks, miks

maaparandussüsteemide ehitus- ja

kasutuslubade menetlemine ei toimu

ehitisregistri kaudu. Maaparandussüsteemide

lubade leidmine eraldi registrist ning lubade ja

projektlahendustega arvestamise protsess on

seetõttu keerukam ja ajamahukam. Näiteks on

keeruline tuvastada kuidas ja kas

loamenetlusse on kaasatud muud osapooled,

sh maaomanikud ja ristuvate taristute

omanikud. Üldise halduskoormuse

vähendamise eesmärgil palume

maaparandussüsteemide ehitus- ja

kasulustubade menetlus viia ehitisregistrisse

sarnaselt teistele ehitus- ja kasutuslubade

menetlusele.

Selgitatud.

Täiendame seletuskirja.

Seoses MaaParSist tulenevate rakendamisega

seotud ülesannete liikumisega Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi haldusalast

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

haldusalasse viiakse maaparandussüsteemide

registri andmed eeldatavalt üle e-ehituse

platvormile, kus asub ka ehitisregister. Seega on

edaspidi kogu ehitiste ehituslubade info ühes

kohas, kuid dokumentide menetlemine toimub

erinevates registrites: maaparandussüsteemide

lubasid menetletakse jätkuvalt

maaparandussüsteemide registris ning

üldehituse lubasid ehitisregistris. Mõlemad

registrid on „üles ehitatud“ ühtsetel alustel, on

nende kooskasutus lihtne ning ilma raskusteta

on võimalik tuvastada loamenetlusse kaasatud

isikud ja saada muud asjakohast teavet.

4.2 Eelnõu punktiga 71, millega täiendatakse

maaparandusseaduse (edaspidi ka MaaParS)

§-i 53 lõikega 81 tuleb lisavett juhtival isikul

osaleda alates lisavee juhtimiseks kasutatava

rajatise ühendamisest eesvoolu või

kuivenduskraaviga selle

maaparandussüsteemi

maaparandushoiukulude katmisel, mille

eesvoolu või kuivenduskraavi hakatakse

lisavett juhtima. Eelnõu seletuskirja kohaselt

on lisavett juhtiva isiku kohustus osaleda

maaparandushoiukulude katmisel, kui toimub

Selgitatud.

Kavandatud muudatusest loobutakse, sest

eelnõu § 53 lõike 81 kohta tehti ettepanekuid,

mis eeldavad lisavee juhtimise

maaparandushoiukulude katmise osas

täiendavat analüüsi. Jätkatakse tänase

praktikaga, kus lisavee juhtimise

maaparandushoiukulude katmise

maaparandusseaduses sätestatud regulatsioon

kohaldub endiselt üksnes maaparandusühistule.

8

tegelik veejuhtimine avatud eesvoolu või

kuivenduskraavi. Lisavett juhtival isikul on

vaja osaleda hoiukulude tasumisel vaid siis,

kui hoiutöid tegelikult ka tehakse. MaaParS-is

on küll reguleerimata, kuidas

maaparandussüsteemi omanik ja lisavett

juhtiv isik hoiutööde tasumises kokku lepivad,

kuid kui lisavee juhtimine reaalselt toimub ja

hoiutöid tehakse, siis on lisavett juhtival isikul

kohustus osaleda hoiukulude tasumises.

Meie hinnangul tuleb kulude arvestamise

alustes üheselt kokku leppida, vastasel juhul ei

oska vee-ettevõtja kavandada vastavate

kulude suurusi. Eelkõige tuleb arvestada

sellega, et vee-ettevõtja teenuste hinnakiri on

määratud Konkurentsiameti poolt vastavalt

tegelikele kuludele, mistõttu umbmääraste

kulude tekkimine ei ole vastavuses

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse

põhimõtetega.

Eelnevast tulenevalt peaks eelnõu sätestama

kõigile liigvee juhtijatele ühtsed kulude

arvestamise alused ja tasumise põhimõtted.

4.3 Maaparandusseaduse § 53 käsitleb

maaparandussüsteemi liigvee juhtimist ja

selle eest tasumise korda. Praktikas esineb

aga ka olukordi, kus vett juhitakse

maaparandussüsteemist võrguettevõttele või

kohalikule omavalitsusele kuuluvasse

süsteemi, näiteks kraavide ja torustike kaudu.

Palume sellistes olukordades menetlused

võrdsustada nii rekonstrueerimisvajaduse kui

liigvee juhtimise teemadel, et ka torustike ja

kraavide rekonstrueerimisega kaasnevad

kulud saaksid õiglaselt kõigi osapoolte vahel

jagatud.

Eelnevast tulenevalt palume eelnõu

täiendada, et juhul kui vett juhitakse

maaparandussüsteemist vee-ettevõttele või

kohalikule omavalitsusele kuuluvasse

süsteemi, on vajalik vee juhtimist võimaldava

taristu omaniku nõusolek ning samuti

läbilaskevõime piisavuse kontrollarvutus.

Samuti palume eelnõu täiendada kulude

arvestamise aluste ning tasustamise osaga,

kui maaparandussüsteemide vett juhitakse

vee-ettevõtja torustikku.

Selgitatud.

Lisavee juhtimine ja maaparandushoiukulude

katmine tõstatas uusi probleeme, mis tõi selge

vajaduse eelnimetatut edaspidi põhjalikumalt

analüüsida ja lahendusi otsida. Selle eelnõu

raames seda maaparandushoiukulude katmisel

osalemist reguleerida ei ole mõistlik, kuna see

ei lahenda rakenduslike küsimusi, vaid tekitab

neid vaid juurde.

5 Riigimetsa Majandamise Keskus (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

dokumendihaldussüsteemis 18.02.2026 registreerimisnumber 1.4-1/21-5)

5.1 Maaparandussüsteemi ehitamine on

maaparandussüsteemi kuuluva rajatise

rajamine, hoone püstitamine või nende

rekonstrueerimine ning nende tegevuste

käigus kultuurtehnilise ja agromelioratiivse

töö tegemine.

Mitte arvestatud. Selgitatud.

Kui EhS-i kohase ehitise elukaare lõpetab

lammutamine, siis maaparandussüsteemi

ehitiste puhul üldjuhul ei ole lammutamine

asjakohane. MaaParS § 54 lõike 1 kohaselt

loetakse maaparandussüsteemi kasutusotstarve

9

Teeme ettepaneku sõnastada lõige 1:

Maaparandussüsteemi ehitamine on

maaparandussüsteemi kuuluva rajatise

rajamine, hoone püstitamine, nende

rekonstrueerimine või lammutamine ning

nende tegevuste käigus kultuurtehnilise ja

agromelioratiivse töö tegemine.

Selgitus: Elupaikade taastamise raames

toimub MPS osaline või terviklik

lammutamine. Mõistlik on lammutamine

kirjeldada selgelt MPS ehitamise osana. MPS

rekonstrueerimine mõistena ei kata olukordi,

kus lammutamisele läheb terve või osa MPS.

Õigusselguse ja üheselt arusaadavuse

tagamise huvides on senisest selgemalt vajalik

seaduses välja tuua protsess MPS osalise või

tervikliku lammutamise käsitlemiseks.

Lammutamine tegevusena on vajalik

kajastada ka rakendusaktides – nt.

maaeluministri määruses

“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad

nõuded”

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12903201901

9)

Soovime, et MaaPS luuakse selgus MPS

kasutusotstarbe lõppenuks lugemise protsessis

ja vastavate lubade vajalikkuses. Samuti peaks

protsess olema kirjeldatud § 9 lg 5 viidatud

määruses.

lõppenuks, kui maaparandussüsteem on

iganenud või lagunenud või muul põhjusel

kaotanud olulise osa oma toimimisvõimest või

kui kasutusotstarbe lõppenuks lugemise vajadus

tuleneb avalikust huvist. Maaparandussüsteemi

kasutusotstarbe lõppenuks lugemine ei tähenda,

et seejärel näiteks drenaaž või kraavkuivenduse

süsteem lammutatakse, sest kõigepealt on see

töömahukas ja looduskeskkonna mõttes

ebakohane tegevus – maaparandussüsteem

kaotab ise oma toimimisvõime, kui sellel ei

tehta maaparandushoidu ja asjakohaseid

investeeringuid maaparandussüsteemi

toimivusse. Seda enam ei ole asjakohane

käsitleda lammutamist maaparandussüsteemi

ehitamisena ja seda ka õiguslikult reguleerida.

Kokkuvõtvalt. Maaparanduse toimimise

lõpetamiseks ei ole lammutamine vajalik.

5.2 51) paragrahvi 47 lõiked 1 ja 2 muudetakse

ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maaparandussüsteemis,

maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu

kaitsevööndis ja eesvoolu kaitselõigul on

keelatud takistada veevoolu ja paisutada vett,

kui selleks puudub käesoleva seaduse § 50¹

lõikes 1 nimetatud Maa- ja Ruumiameti

nõusolek.

(2) Maaparandussüsteemis ei tohi olla selle

toimimist takistavat looduslikku

voolutakistust, sealhulgas koprapaisu.“;

Selgitus: Arvestades, et käesoleval hetkel

taastatakse RMK ja ka teiste nt

mittetulundusühingute poolt vooluveekogusid

erinevatel eesmärkidel (liigikaitselised või

elupaigalised riiklikud eesmärgid ja erinevad

hüvitusmeetmed), siis RMK-l tekkis küsimus

et, millise tegevuse või käsitluse alla kuuluvad

taolised tegevused, kus tegemist ei ole

sisuliselt maaparandussüsteemi või eesvoolu

hooldus- ega rekonstrueerimisega, vaid

vooluveekogude (k.a eesvoolude)

Selgitatud.

Tegevused, mis ei ole sisuliselt

maaparandussüsteemi või eesvoolu hoiu- ega

rekonstrueerimise tööd, vaid on

vooluveekogude (k.a eesvoolude)

looduslikkuse suurendamine, liigituvad

kavandatud muudatuse kohaselt MaaParSi § 50¹

lõikes 3 maaparandussüsteemi mõjutavaks

muuks tegevuseks. Tegemist on nö „lahtise“

nimekirjaga, mis tähendab, et ka mõni muu

nimetamata kavandatav tegevus

maaparandussüsteemi maa-alal, eesvoolu

kaitsevööndis või eesvoolu kaitselõigul võib

mõjutada maaparandussüsteemi toimimist.

Sellest tulenevalt me ei pea vajalikuks

nimekirja täiendada.

Põhimõtteliselt võib igasugune tegevus

eesvoolus või selle kaitsevööndis mõjutada

maaparandussüsteemi toimimist. Loetellu on

toodud neist levinumad.

10

looduslikkuse suurendamisega (koelmute

taastamine, kivide ja muude tahkete ainete

paigutamine mitmekesistamise või

varjepaikade lisamise eesmärgil).

Lisaks toome välja, et sellisel juhul võib § 47

lõige 1 olla vastuoluline, kuna tegelikkuses

selliseid tegevusi läbi viiakse ning antud

paragrahvis võiks olla viide või erand

kõnealustele tegevustele.

Kui selline tegevus kuulub § 50¹ nimetatud

muu tegevuse loendisse, siis palume tegevuste

(eesvoolude, maaparandussüsteemide

looduslikkuse suurendamine vms) kirjeldus

antud paragrahvi loetellu lisada.

5.3 § 54. Maaparandussüsteemi kasutusotstarbe

lõppemine

(5) Maaparandussüsteemi kasutusotstarbe

lõppenuks lugemise korral võib Maa- ja

Ruumiamet käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud juhul kehtestada

maaparandussüsteemi omanikule

kõrvaltingimusena kohustuse

maaparandussüsteem lammutada, kui

maaparandussüsteem võib põhjustada ohtu

inimesele, varale või keskkonnale.“;

Selgitus: Tegevuste järjekord, kus MPS

kasutusotstarve loetakse lõppenuks ja MPS

kustutatakse registrist enne süsteemi

lammutamist, ei ole mõistlik. MPS

lammutamise võimalik mõju ümbritsevatele

maadele, keskkonnale ja sellega seotud MPS

ümberehitamine eeldab kaalutletud otsuseid ja

tööde korraldamise tehnilist kirjeldamist, mis

on käsitletav projekteerimisena. Kraavide

likvideerimisel peale kasutusotstarbe

lõppenuks lugemist jääb ebaselgeks tegevuse

loastamise vajadus ja kes on vastava loa andja.

Lammutamine peaks toimuma MaRu

väljastatava ehitusloa või kooskõlastuse

alusel. Eesmärk on kirjeldada protsessi

loogiline järjekord, kus MPS kasutusotstarve

loetakse vastava taotluse alusel lõppenuks

alles peale lammutustööde teostamist.

Selgitatud. Vt selgitusi punktis 5.1

Maaparandusseaduses ei ole plaanis sätestada

loamenetlust maaparandussüsteemi

likvideerimiseks. Meie eelnõu eesmärk on

bürokraatia vähendamine, mitte selle juurde

tekitamine.

Maaparandussüsteemi likvideerimiseks

MaaParS ega EhS loakohustust ette ei näe. Kui

aga maaparandussüsteemi kasutusotstarve on

lõppenuks loetud ja see süsteem on

maaparandussüsteemi registrist välja võetud,

siis ei ole tegemist enam

maaparandussüsteemiga ja tegemist saab olla

mingi muu rajatisega, mille puhul rakenduvad

juba teised seadused, nt EhS.

5.4 48) paragrahvi 44 lõige 2 muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maaparandussüsteemi omanik ja

maaparandusühistu ei tohi

maaparandushoiutöö tegemisega või

tegemata jätmisega takistada veevoolu

maaparandussüsteemis ega kahjustada

keskkonnaseisundit ja

maaparandussüsteemi.“

Selgitus: RMK seisukoht on, et antud säte on

sisuliselt vastuoluline, kuna

Arvestatud osaliselt. Selgitatud

Muudame paragrahvi 44 lõike 2 ja sõnastame

järgmiselt:

„(2) Maaparandussüsteemi omanik ja käesoleva

seaduse § 73 kohases maaparandusühistu

tegevuskavas ettenähtud ulatuses

maaparandusühistu ei tohi maaparandushoiutöö

tegemisega või tegemata jätmisega takistada

veevoolu maaparandussüsteemis ega

kahjustada maaparandussüsteemi või takistada

selle toimimist.“;

11

maaparandussüsteem ja seal tehtavad tööd

muudavad alati keskkonnaseisundit ja

kahjustavad selle loodusväärtusi, küll aga

suureneb maa majanduslik väärtus.

Teeme ettepaneku sõnastada lõige 2

alljärgnevalt:

(2) Maaparandussüsteemi omanik ja

maaparandusühistu ei tohi

maaparandushoiutöö tegemisega või

tegemata jätmisega takistada

maaparandussüsteemi toimimist.“

5.5 Nimelt eelnõu § 1 punktiga 39 on täiendatud

MaaParS § 36 lõikega 81, millega nähakse ette

võimalus vajaduse korral täpsustada vastutava

spetsialisti erialase hariduse nõudeid

rakendusaktiga.

Eelnõu seletuskirjast selgub, et seni kehtivas

regulatsioonis on MaRu-l vastutava

spetsialisti erialase kõrghariduse arvestamisel

väga lai kaalutlusruum. Maaparanduse

uurimistöö, maaparandussüsteemi

projekteerimise, maaparanduse

omanikujärelevalve ja maaparanduse

ekspertiisi alal tegutsemiseks on nõutud

erialane kõrgharidus, kuid erialase

kõrghariduse sisu ei ole täpsustatud. Seni on

MATER-isse maaparanduse uurimistöö,

omanikujärelevalve ja ekspertiisi tegemise

ning maaparandussüsteemi projekteerimise

vastutavaks spetsialistiks kantud isikud, kellel

on kõrgharidus järgmistel erialadel:

hüdromelioratsioon, maaparandus,

veemajandus, veekaitse, vesiehitus ja

veekaitse, maaparandus ja veekaitse, aga ka

muuhulgas ehitus, teedeehitus,

metsamajandus, metsandus,

maakorraldus, autoteed, geoloogia,

maamõõtmine.

Palume võimalusel selgitada, kas ja mil moel

mõjutab uus regulatsioon täna MATER-isse

maaparanduse uurimistöö,

omanikujärelevalve ja ekspertiisi tegemise

ning maaparandussüsteemi projekteerimise

vastutavaks spetsialistiks olevate isikute

võimalust jätkata vastutava spetsialistina, kui

nad ei oma seletuskirja TABEL 4 nimetatud

erialast kõrgharidust (nt omavad kõrgharidust

metsamajanduses), aga samas omavad

vajalikku töökogemust?

Selgitatud

Isikud, kes täna on vastutavad spetsialistid

saavad jätkata ka edaspidi.

Loobume volitunormist, millega valdkonna

eest vastutav minister võib määrusega

kehtestada maaparanduse uurimistöö,

maaparandussüsteemi projekteerimise,

maaparanduse omanikujärelevalve,

maaparanduse ekspertiisi ja

maaparandusehituse ala vastutava spetsialisti

hariduseelduse täpsemad nõuded, vältimaks

erimeelsusi ja hilisemaid vaidlusi.

6 Eesti Maaparandajate Selts (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis

18.02.2026 registreerimisnumber 1.4-1/21-6)

6.1 Üksiku veejuhtmega seotud muudatus.

Eelnõu §1 lg 2. soovitakse sätestatakse, et

üksik veejuhe (kraav) ei moodusta

maaparandussüsteemi. MSR-st väljaarvamine

Mittearvestatud ja selgitatud.

Seletuskirjas on antud selgitus, miks üksik

kraav ei moodusta süsteemi.

12

ei tähenda, et seda veejuhet ei olemas ja et tal

seetõttu puuduks viljelusväärtust tõstev

kuivendusmõju. Ka üksiku kraavi rajamine

on seaduse § 2 tähenduses maaparandus.

Seletuskirjas lk 12 on eelnõu koostajad

sisuliselt samale seisukohale asunud, väites, et

„…üksiku kraavi rajamist väljaspool

maaparandussüsteemi maa-ala ei saa käsitleda

üksikrajatise rajamisena, sest sellega suureneb

maaparandussüsteemi maa-ala, mis on

maaparandussüsteemi oluline muutmine.“

Samuti on ebaselge olukord kui keegi

kuivendab „üksikute“ kraavidega kogu oma

kinnistu.

Siit tulenevalt oleme seisukohal, et

maaparandusseaduse § 4. lõige 1 tuleks

muutmata jätta.

Võttes abiks ka Eesti Keele Instituudi

sõnaveebi, siis seal toodud termini kohaselt on

„süsteem kogum omavahel seotud objekte, mis

toimivad, töötavad spetsiaalse eesmärgiga.“

See tähendab, et loogiliselt

maaparandussüsteemi moodustab mitu

veejuhet. Üldjuhul ka nii on. Kehtivas

maaparandusseaduses loodi erisus eesmärgil, et

teatud olukordades saaks ka üksikut veejuhet

lugeda maaparandussüsteemiks. Erisus oli

pinnavormide eripärast tulenevalt mõeldud

rakendamiseks eelkõige Lõuna-Eestile omases

kuppelmaastikus, kus suure kõrguste vahe tõttu

ei ole sisulist vajadust kuivenduskraavile

külgnevaid (paralleelseid) kraave rajada.

Praktikas on selline erisus ehk selliste üksikute

veejuhtmete maaparandussüsteemina

käsitamine tekitanud õiguslikke probleeme, sest