Arvamuse edastamine

Lp Heddi Lutterus

Täname võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega kavandatakse luua uus Euroopa Liidu äriühingu vorm.

Maksu- ja Tolliamet on vaadanud läbi eelnõu ning koostanud omapoolsed seisukohad, keskendudes eelnõu mõjudele maksuõiguse, piiriülese andmevahetuse ja ausa konkurentsi vaatest.

Toetame põhimõtteliselt eelnõu ambitsiooni edendada Euroopa Liidu ühtset turgu läbi digitaliseerimise, andmete ühekordse esitamise põhimõtte ja idufirmadele suunatud EL-üleste optsiooniprogrammide. Samas märgime, et kavandatav "28. režiim", mis võimaldab ühingu asutamist ilma miinimumkapitalita ja kiirendatud korras, toob endaga kaasa olulisi riske, mis vajavad täiendavat analüüsi ja regulatiivset selgust enne eelnõu lõplikku heakskiitmist 2026. aasta lõpuks.

Järgnevalt esitame vastused Teie poolt tõstatatud neljale põhipunktile, rõhutades vajadust tagada läbipaistev info liikumine ning vältida uue äriühingu vormi kuritarvitamist maksukohustustest kõrvalehoidumise eesmärgil.

1. Kas toetate eelnõus toodud eesmärke ja pakutud lahendusi? Palume tuua välja, milliseid toetate ja miks? Milliseid ettepanekuid Teie ei toeta ja miks?

Toetame põhimõtteliselt eelnõu eesmärki luua piiriüleselt tegutsevatele idu- ja kasvufirmadele ühtne ning lihtsustatud äriõiguslik raamistik. Ideena on tegemist hea lahendus ärimaastikule järgmistes aspektides:

• Eesmärk asutada ühing kuni 48 tunniga ja madalate kuludega toetab ettevõtluskeskkonna dünaamilisust.

• Andmete ühekordne esitamine on kooskõlas Eesti digiriigi suunaga ja vähendab bürokraatiat.

• EL-i ülesed ja ühtsed reeglid töötajate optsiooniprogrammidele soodustavad talentide liikumist ja ühtset majandusruumi.

Käesoleval hetkel ei saa MTA toetada pakutud lahendusi osas, kus puudub selgus kasumi maksustamise korra kohta. Kuigi eelnõu reguleerib äriõigust (asutamine, juhtimine, põhikirjad), tekitab "28. režiimi" loomine maksuõigusliku vaakumi liikmesriikide vahel. Lisaks kaasneb lihtsustatud protsessidega kõrgem risk maksukohustustest kõrvalehoidumiseks. Kindlasti oleks vajalik viia läbi EU ja EV tasemel põhjalik riskide hindamine protsess, et vältida uue vormi kuritarvitamist maksukohustuse vältimiseks.

2. Millised aspektid ja ettepanekud vajaksid täpsustamist või lisaselgitusi, et oleksid praktikas rakendatavad?

Eelnõu vajab olulist täpsustamist järgmistes praktilistes küsimustes, et tagada selle rakendatavus Eestis:

• Eelnõus ja taustadokumentides puudub analüüs kasumi maksustamise õiguse kohta liikmesriikide vahel. On ebaselge, millise riigi reeglite alusel ja kuidas hakatakse jagama maksustamisõigust, kui ühing tegutseb ühtse reeglistiku alusel üle kogu EL-i.

• Vajame täpsemat ülevaadet uue EL-i äriregistrite sidestamise süsteemi (BRIS) juurde loodava liidese funktsionaalsusest. Selguseta on, kuidas toimub reaalajas andmevahetus ning kas see tagab MTA-le vajaliku info järelevalve teostamiseks.

• Eelnõu eeldab olulisi IT-arenduskulusid nii Äriregistrile kui ka potentsiaalselt teistele riigiasutustele. MTA vaatest on kriitiline prognoosida muudatuste mõju infosüsteemidele võimalikult varajases etapis. Lõplikust lahendusest sõltuvad nii arenduskulud kui ka selge rollijaotus ametkondade vahel.

3. Kas on Eesti jaoks spetsiifilisi aspekte, mis mõjutavad valdkonna seniseid praktikaid? Palume tuua konkreetseid näiteid ja viidata võimalusel ka vastavatele analüüsidele-raportitele.

Eesti jaoks on EU Inc. määruse puhul kriitilised järgmised valdkonnad:

• Eesti praktika põhineb kiirel ja läbipaistval andmevahetusel registrite vahel. Kui asutamine hakkab toimuma keskse EL-i liidese kaudu, peab säilima Eesti ametkondade operatiivne ligipääs andmetele. Nimetatu minimeeriks maksupettuste riski ja, et ettevõtted „ei kaoks“ riikide vahel ära. Viimane on just kriitiline sissenõudmisprotsesside edukaks läbiviimiseks.

• Uus vorm soodustab küll ettevõtlust, samas on Eesti praktikas miinimumkapital olnud teatud määral märgiks ühingu usaldusväärsusest. Selle kaotamine EU Inc. puhul vajab analüüsi seoses võlausaldajate kaitsega Eestis.

• MTA peamiseks murekohaks on regulatiivne ebakindlus maksuküsimustes. Äriõiguslik lihtsustamine ei tohi viia olukorrani, kus tekivad uued võimalused maksubaasi õõnestamiseks või kus aus konkurents on pärsitud ebaselgete maksureeglite tõttu.

4. Palume tuua välja muud teemad, mis on nimetatud õigusakti eelnõu puhul murekohaks ja mis vajaks eelnõu tekstis muutmist/täiendamist. Samuti palume teha ettepanekuid, kuidas vastavat osa eelnõus muuta.

Ettepanekud muutmiseks:

• Täiendada eelnõud sättega või lisada sellele selgitav protokoll, mis defineerib EU Inc. maksuresidentsuse määramise alused ja kinnitab, et äriõiguslik erirežiim ei muuda liikmesriikide õigust maksustada oma territooriumil loodud lisandväärtust.

• Viia läbi täiendav mõjuanalüüs, mis hindaks konkreetselt uue ühinguvormi mõju riiklikele maksuhalduritele (maksustamine ning võlgade sissenõudmine) ja nendevahelisele infovahetusele.

• Kehtestada piisavalt pikk periood tehnoloogiliseks ettevalmistuseks, et liikmesriikide infosüsteemid suudaksid uue BRIS liidesega korrektselt ja turvaliselt liituda.

MTA ootus on saavutada võimalikult kiiresti selgus infosüsteemide arendusvajaduse ja maksumõjude osas, et tagada aus konkurents ja vältida halduskoormuse ebamõistlikku kasvu.