| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 6-1/921-14 |
| Registreeritud | 17.04.2026 |
| Sünkroonitud | 20.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine |
| Sari | 6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus) |
| Toimik | 6-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Enefit |
| Saabumis/saatmisviis | Enefit |
| Vastutaja | Evelin Tõnisson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Triin Reisner <[email protected]>
Sent: Friday, April 17, 2026 2:59 PM
To: Pedro Pokk - MKM <[email protected]>
Subject: Re: EL tööstuse kiirendamise määruse (IAA) ettepanek ja tagasisidepalve
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Täname info ja sisendi küsimise eest!
Kuna materjal oli mahukas, siis kahjuks ei olnud varem võimalik tagasisidet anda.
1. Kas IAA lisa 1 strateegiliste sektorite loetelu on piisav?
IAA lisa 1-s toodud strateegiliste sektorite loetelu (energiamahukad tööstused, autotööstus ja nullnetotehnoloogiad) on asjakohane. Samas tuleb meie hinnangul nende sektorite ring hoida võimalikult kitsas. Tegemist on sisuliselt riigiabi laadse regulatsiooniga, mistõttu peaks selle mõju olema võimalikult piiratud nii sektorite ulatuse kui ka kestuse osas. Soovitame kaaluda ka regulatsiooni ajaliselt selget piiritlemist.
2. Kas Made in EU nõuete rakendamine riigihangetes on asjakohane?
Made in EU nõuete rakendamine IAAs toodud tingimustel võib piirata Eesti ettevõtete ligipääsu nii äritegevuseks vajalikele sisenditele kui ka uutele tehnoloogiatele või muuta nende soetamise oluliselt kallimaks. Seetõttu on oluline, et Eesti kasutaks maksimaalselt kõiki regulatsioonis ette nähtud paindlikkusi. Oluline on arvestada, et praktikas võib regulatsioon kaasa tuua märkimisväärse kulude kasvu. Kuigi erandeid on võimalik rakendada (nt juhul kui „nõuetekohase toote“ hind ületab vähemalt 25% võrra alternatiivi hinda või puuduvad sobivad pakkujad), ei pruugi need olla piisavad kulusurve vältimiseks.
3. Kas eelistatavad sektorid on piisavad või tuleks neid laiendada?
Pakutud sektorite ring (teras, tsement, alumiinium, autotööstus ja nullnetotehnoloogiad) peaks jääma võimalikult kitsaks. Vähemalt lühiajalises perspektiivis vähendavad sellised meetmed Euroopa majanduse konkurentsivõimet, suurendades sisendkulusid. Kuigi eesmärk on soodustada konkurentsivõimelise tööstuse arengut Euroopas, on selle realiseerumine ebakindel, arvestades kehtiva regulatiivse keskkonna ulatust ja keerukust.
4. Partnerriikide kaasamine Made in EU raamistikku
Partnerriikide kaasamine peaks lähtuma konkreetsete lepingute sisust ja ulatusest. Automaatne ja üldine partnerriikide kaasamine ei ole põhjendatud. Lähenemine peaks olema diferentseeritud ning arvestama nii kaubanduslepingute tingimusi kui ka strateegilisi huve.
5. Välisinvesteeringutele lisatingimuste seadmine (>100 mln eurot)
Üldiselt ei ole põhjendatud täiendavate piirangute kehtestamine välisinvesteeringutele. Arvestades, et mitmes strateegilises sektoris (nt teras, tsement, päikeseenergia, haruldased muldmetallid) on globaalne tootmine tugevalt koondunud üksikute riikide kätte, võib selliste tingimuste kehtestamine oluliselt piirata investeeringute ligimeelitamist. Eesti kontekstis võib erandina kaaluda piiranguid haruldaste muldmetallide sektoris, kus esineb strateegiline julgeolekumõõde. Samas tuleb arvestada, et kohalik tootmine sõltub imporditavast toorainest ning täiendav regulatsioon võib ohustada tarneahela toimimist.
6. Konkreetsete lisatingimuste (EL enamusosalus, tööjõunõuded jms) sobivus
Sellised nõuded ei tohiks olla universaalsed ega jäigalt kehtestatud. Arvestades Euroopa Liidu piiratud atraktiivsust investeerimiskeskkonnana võrreldes teiste regioonidega, peaks liikmesriikidel säilima paindlikkus investeerimistingimuste osas läbirääkimiste pidamiseks.
7. Madala süsinikusisaldusega materjalide nõuded riigihangetes
Nõuded kasutada riigihangetes teatud osakaalus madala süsinikusisaldusega terast, alumiiniumi ning betooni/mörti toovad suure tõenäosusega kaasa hangete kallinemise. See omakorda vähendab Euroopa majanduse konkurentsivõimet. Kuigi eesmärk on toetada kohaliku tootmise arengut, on ebaselge, kas selline „kaitstud turu“ loomine viib pikemas perspektiivis tegeliku efektiivsuse ja konkurentsivõime kasvuni.
8. Loamenetlused ja IAA mõju
Tööstusinvesteeringute realiseerimine sõltub suurel määral kohaliku omavalitsuse otsustest, eelkõige planeeringute ja kogukondliku aktsepteeritavuse (NIMBY risk) osas. IAA ei lahenda otseselt neid takistusi. Kuigi regulatsioon võib teatud juhtudel aidata menetlusi kiirendada, ei ole selle tegelik mõju selge.
Heade soovidega
Triin Reisner
Valitsus- ja partnersuhete juht
![]()
+372 5348 3810
Lelle 22, 11318 Tallinn |
enefit.com
Facebook | LinkedIn | Instagram
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|