Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie: 01.04.2026 nr MKM/26-0394/-1K

Meie: 19.04.2026 nr 1-7/114-3

Planeerimisseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(strateegiliste investeeringute ekspressrada)

eelnõu

Siseministeerium kooskõlastab planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) alltoodud tähelepanekutega arvestamisel:

1. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete käsitlus (KemS § 32)

Eelnõuga kavandatav strateegiliselt oluliste ehitiste menetlus peab tagama vastavuse

kemikaaliseaduse (KemS) ohutusnõuetele. KemS § 3 lõigete 2 ja 3 kohaselt on ohtliku kemikaali

käitlemine tegevus, mis võib kaasa tuua suurõnnetuse riski.

Eelnõu kohaselt on võimalik riigi eriplaneeringu (REP) koostamisel loobuda asukoha eelvaliku

menetlusest ja liikuda otse detailse lahenduse juurde (eelnõu § 1 p 7). Juhime tähelepanu, et juhul

kui strateegiliselt olulise investeeringu või ehitisega kaasneb ohtlike kemikaalide käitlemine ning

tegevus kvalifitseerub kemikaaliseaduse (KemS) mõistes suurõnnetuse ohuga ettevõtteks või

ohtlikuks ettevõtteks, peab täies ulatuses rakenduma KemS § 32. See tähendab, et kui strateegiliselt

olulise ehitise puhul on tegemist ohtliku ettevõttega KemS § 21 tähenduses, peab Päästeamet saama

hinnata, kas kavandatav tegevus suurendab suurõnnetuse riski (KemS § 32 lg 5 p 1) ning kas

õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad (KemS § 32 lg 5 p 2).

KemS § 32 lg 1 kohaselt tuleb maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel arvestada

käitisest lähtuvate asjaoludega, sealhulgas säilitada ohutu vahemaa ja teha kindlaks

doominoefektiga käitised. KemS § 32 lg 4 kohaselt tuleb esitada Päästeametile kooskõlastamiseks

planeering ja ehitusprojekt uue käitise asukoha valikul või olemasoleva laiendamisel ning ohtliku

ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise

kavandamisel. KemS § 32 lõike 3 kohaselt tuleb planeerimise ja projekteerimise faasis, kui toimub

keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) või keskkonnamõju hindamine (KMH), hinnata

käitisega seotud riskid ja ohud ning teavitada nende hindamise käigus ka avalikkust. Juhul kui

riskide hindamist ei teostata KSH või KMH raames, tuleb läbi viia eraldiseisev riskide hindamine,

et tagada inimeste, keskkonna ja vara kaitse. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu piisavalt selgelt,

kuidas on see kohustus strateegiliste investeeringute ekspressraja raames tagatud ning kuidas

välditakse vastuolu KemS §-s 32 sätestatud põhimõtetega. Samuti puudub selgus, kuidas ja millises

menetlusfaasis kaasatakse vastavad pädevad asutused, sealhulgas Päästeamet.

2 (3)

Teeme ettepaneku täiendada eelnõud ja seletuskirja selgesõnalise viitega, et strateegiliselt oluliste

ehitiste puhul, millega kaasneb suurõnnetuse oht või ohtliku ettevõtte risk, tuleb riskide hindamine

läbi viia kas KSH/KMH raames või eraldiseisvalt vastavalt KemS §-le 32 ning tagada avalikkuse

teavitamine ja pädevate asutuste kaasamine.

2. Päästeseaduse võimalik muutmisvajadus (PäästeS § 5 lg 1 p-d 7 ja 8)

Jääb ebaselgeks, kas ja millises ulatuses eeldab kavandatav regulatsioon ka PäästeS § 5 lõike lg 1

punktide 7 ja 8 muutmist või täiendamist. Kehtiv PäästeS ei käsitle hetkel riigi eriplaneeringu (REP)

menetlusi ega strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmist ning sellega

seonduvaid Päästeameti pädevusi. Kuna eelnõuga luuakse uus instrument – strateegiliselt olulise

ehitise projekteerimistingimused (eelnõu § 2 p 1), mida võib anda ka detailplaneeringu kohustuse

korral detailplaneeringut koostamata, siis kehtiv PäästeS § 5 tekst ei kata sellist menetlusliiki.

Arvestades, et eelnõu toob kaasa olulisi erisusi ja kiirendatud menetlusi planeeringute,

projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade andmisel, võib osutuda vajalikuks täpsustada ka

Päästeameti rolli ja pädevust seaduse tasandil. Eelnõu lubab projekteerimistingimustega teha

olulisi kõrvalekaldeid planeeringu tehnovõrkude, asukoha ja ehitustingimuste osas. Kui tegemist

on KemS § 32 lg 4 tähenduses ohtliku käitisega, on Päästeameti kaasamine kriitiline. PäästeS §

5 vajaks täiendamist volitusega kooskõlastada ka riigi eriplaneeringuid ja strateegiliselt oluliste

ehitiste projekteerimistingimusi, et tagada õigusselgus ja menetluslik pädevus.

Teeme ettepaneku analüüsida eelnõu seletuskirjas selgelt, kas ja millisel määral on vajalik PäästeS

muutmine ning kuidas tagatakse Päästeameti pädevuste selgus strateegiliselt oluliste ehitiste

menetlustes. Kuna eelnõu loob uue menetlusliigi – riigi eriplaneeringu (REP) koostamine detailse

lahenduse alusel (PlanS § 27²) ja laiendab projekteerimistingimuste (PT) rolli strateegiliselt oluliste

ehitiste puhul (EhS § 121² ja 121³), peab PäästeS § 5 lg 1 sisaldama selget viidet ka nende

dokumentide kooskõlastamisele Päästeameti poolt.

3. Asutuste kaasamine

Eelnõu ja seletuskiri ei anna piisavat selgust Päästeameti kaasamise protsessi kohta, eelkõige

olukordades, kus strateegiliselt oluline ehitis on seotud ohtlike kemikaalide käitlemise või

suurõnnetuse riskiga. KemS-ist tulenevate kohustuste täitmine eeldab Päästeameti sisulist ja

õigeaegset kaasamist nii riskide hindamisse kui ka planeerimis- ja loamenetlustesse.

Eelnõu kohaselt teavitatakse detailse lahenduse menetluses PlanS § 44 lg 2 nimetatud asutusi

kirjalikult. Kuigi Päästeamet võib kuuluda isikute/asutuste hulka, kellel on põhjendatud huvi (PlanS

§ 44 lg 2), on KemS § 32 lg 4 ja KemS § 34 p 1 erinormid, mis nõuavad Päästeameti sisulist

kooskõlastust, mitte üksnes arvamust.

Teeme ettepaneku täpsustada eelnõus või seletuskirjas, millises menetlusfaasis ja millisel õiguslikul

alusel Päästeametit kaasatakse ning kuidas see suhestub ühtse kontaktpunkti rolliga

planeerimisseadusesse kavandatava § 4 lõike 1¹ tähenduses. Kavandatavas EhS peatükis 13¹

sätestatud erisused ei saa välistada KemS § 32 kohaldamist. Strateegiliselt olulise ehitise

projekteerimistingimuste andmisel peab pädev asutus EhS § 121⁷ lg 3 alusel kaasama Päästeameti,

kui tegu on KemS tähenduses ohtliku käitisega. Menetluste koordineerimisel peab ühtne

kontaktpunkt tagama, et kõik KeHJS § 11 lg 2² ja § 33 lg 6 nimetatud asjaomased asutused (sh

Päästeamet ja julgeolekuasutused) saaksid esitada oma seisukohad eelhinnangutele ja mõjude

hindamise vajalikkusele.

3 (3)

4. Julgeolekuohtude hindamine ja maandamine

Juhime tähelepanu, et kiirendatud menetlus ei tohi kaasa tuua olukorda, kus võimalikke

planeeringu-, projekti- või elluviimisfaasiga seotud julgeolekuohte ei hinnata või ei maandata

piisaval määral. Kuigi kehtivas PlanS-s ja EhS-s on olemas õiguslikud alused julgeolekuriskide

arvestamiseks, sh isikute sobivuse, tehnoloogiliste valikute ja taristu haavatavuste hindamiseks, ei

selgu eelnõust ja seletuskirjast piisavalt selgelt, kuidas on nende riskide hindamine ja maandamine

tagatud kiirendatud ja erikorra alusel toimuvates menetlustes. Näiteks võib investeering olla

energiajulgeoleku vaates strateegiline, kuid samal ajal ei tohi lubada selle kavandamist või rajamist

isikute poolt või tehnoloogiliste lahendustega, mis loovad objektile täiendavaid

julgeolekuhaavatavusi.

Eelnõu ei tohi piirata EhS § 120 lg-s 1 ja EhS §-s 121 nõutud kooskõlastuste nõuet. EhS § 8 kohaselt

on ehitis ohutu vaid siis, kui see ei põhjusta ohtu riigi julgeolekule. Ehitusloa andmisest peab saama

keelduda, kui ehitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule (EhS § 44 p 10¹).

Teeme ettepaneku täpsustada eelnõus või seletuskirjas, et strateegiliselt oluliste investeeringute ja

ehitiste menetlemisel tuleb ka kiirendatud korras tagada kehtivatest seadustest tulenev

julgeolekuohtude hindamine ja maandamine ning pädevate asutuste kaasamine selliste riskide

tuvastamiseks.

5. Normitehniline täpsustus

Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktis 2 (PlanS § 27 lõike 2 loetelus) on viiteviga. Loetelus on

kasutatud ülaindeksit „31“, kuid ülaindeks peaks olema „31“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Pille Tees

[email protected]