Projekti ISF.1.03.23-0010 finantskorrektsiooni otsus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Margo Klaos

Päästeamet

17.04.2026 nr 14-13.4/204-1

Projekti ISF.1.03.23-0010

finantskorrektsiooni otsus

I Otsus

Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 8 lg 2 punkti 7, § 29 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 12.05.2022

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ § 34 lg 1 punkti 1 alusel Siseministeerium otsustab:

1.1. lugeda toetuse saaja Päästeameti projekti „Demineerimisalased koolitused“ (projekti

number ISF.1.03.23-0010) raames mitteabikõlblikuks kuluks kokku 2753,04 eurot, millest

Sisejulgeolekufondi toetus moodustab 2064,78 eurot (75%) ja riiklik kaasfinantseering

688,26 eurot (25%);

1.2. nõuda tagasi tagasimaksmisele kuuluv toetuse summa 2753,04 eurot (kuludokument

tunnusnumbriga 59 seotud kulu). Toetus tuleb tagasi maksta 60 kalendripäeva jooksul

otsuse kehtima hakkamise päevast arvates järgmiselt:

Saaja: Rahandusministeerium

EE891010220034796011 SEB pank

EE932200221023778606 Swedbank

Viitenumber: 2800045849

Selgitus: ISF.1.03.23-0010

II Vaidlustamine

Käesoleva otsusega mittenõustumisel lahendatakse vaidlus Vabariigi Valitsuse seaduses

sätestatud korras.

III Asjaolud ja õiguslik põhjendus

3.1. Rikkumise asjaolud

Siseministeeriumi siseauditi osakond viis ajavahemikul 05.12.2025 – 26.02.2026 Päästeameti

(edaspidi toetuse saaja) projekti „Demineerimisalased koolitused“ (projekti number

ISF.1.03.23-0010) (edaspidi projekt) raames läbi projektiauditi, mille eesmärk oli anda hinnang

toetuse kasutamisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/1060

(edaspidi ÜSM).

2 (3)

Auditi lõpparuandes nr 4.1-1-2025/23 tehti oluline tähelepanek, mille kohaselt toetuse saaja

esitas maksetaotluses abikõlbmatu kulu kokku 2753,04 eurot.

Päästeameti demineerimiskeskuse ametnikud olid planeeritud osalema Iisraelis toimuval

plahvatusjärgse analüüsi (BSI) kursusel, kuid korraldaja jättis kursuse ära keerulise

julgeolekuolukorra tõttu. Kursusega seotud lennukipiletite soetusmaksumus oli 3184 eurot,

millest reisikorraldaja tagastas lennujaamade maksud 430,96 eurot. Toetuse saaja kanda jäi

lennukipiletite kulust 2753,04 eurot, mille toetuse saaja esitas 11.03.2025 projektist

hüvitamiseks (kuludokument tunnusnumbriga 59). Siseministeerium maksis kulu katteks

toetuse välja 21.05.2025. Audiitorite hinnangul ei olnud lennukipiletite kulu seotud projekti

raames elluviidava tegevusega.

3.2. Siseministeeriumi seisukoht ja õiguslik põhjendus

Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) § 15 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt loetakse kulu

abikõlblikuks, kui kulu on põhjendatud ja tekkinud. ÜM-i § 15 lõike 2 kohaselt on kulu

põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses (edaspidi TRO) või

toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT) ette nähtud tulemuse saavutamiseks ning tekib

TRO-s või TAT-is nimetatud toetatavate tegevuste käigus.

ÜM § 15 lõigete 3 ja 4 kohaselt loetakse tegelik kulu tekkinuks, kui kulu aluseks olev töö on

tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud ja see on nõuetekohaselt dokumentaalselt

tõendatav.

ÜSM artikkel 63 (1) kohaselt määratakse kulude rahastamiskõlblikkus üldjuhul riigisiseste

õigusnormide põhjal, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusaktides on sätestatud erinorm.

Käesoleval juhul ei ole kohaldatavat Euroopa Liidu tasandi erisätet, mis lubaks kasutamata

jäänud piletikulu lugeda abikõlblikuks vääramatu jõu tõttu.

Käesoleval juhul olid toetuse saaja teenistujad planeeritud osalema kursusel, mille korraldaja

jättis ära keerulise julgeolekuolukorra tõttu Iisraelis. Seetõttu jäid kasutamata soetatud

lennupiletid. Kasutamata lennutransporditeenuse kulu ei ole abikõlblik, kuivõrd kulu ei ole ÜM

§ 15 lõigete 3-4 tähenduses tekkinud. Lennutransporditeenust ei saadud kätte ega võetud vastu

(reis ei toimunud). Teenuse eest tasumine ja piletite vormistamine ei asenda teenuse

kättesaamist/vastuvõtmist ÜM-i § 15 lõike 4 tähenduses.

Samuti ei ole kulu ÜM § 15 lõike 2 mõttes põhjendatud. Kuna kursusel ei osaletud ja tegevus

ei realiseerunud, siis ei panusta kõnealune lennupiletite kulu (2753,04 eurot) projekti tulemuste

saavutamisse ega ole seetõttu tõhus.

ÜM ei sisalda erisätet, mille alusel saaks kursuse tühistamise tõttu kasutamata jäänud

lennupiletite kulu käsitleda abikõlbliku kuluna põhjusel, et tegevus jäi ära toetuse saajast

sõltumata. Vääramatu jõu asjaolu ilmnemine ei muuda kulu abikõlblikuks.

Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes ÜM §-ist 15, on Siseministeerium seisukohal, et

lennupiletite kulu summas 2753,04 eurot ei ole abikõlblik.

ÜM § 34 lg 1 punkti 1 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus, kui kulu ei ole abikõlblik.

Seega nõutakse mitteabikõlblik lennupiletite kulu summas 2753,04 eurot finantskorrektsiooni

otsuse alusel tagasi.

3 (3)

Vastavalt ÜM § 37 lõikele 4 vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel abikõlblike

kulude eelarvet. Projekti eelarvet vähendatakse toetuse andmise tingimuste käskkirja

muutmisega summas 2753,04 eurot.

IV Toetuse saaja seisukoht finantskorrektsiooni otsuse kohta

Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 13 lg 2 punkti 3 kohaselt antakse toetuse saajale võimalus esitada oma

seisukohad enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist.

Siseministeerium edastas 25.03.2026 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu,

paludes esitada omapoolne seisukoht hiljemalt 02.04.2026. Toetuse saaja edastas 01.04.2026

vastuse, milles ei nõustunud järeldusega, et vaidlusalune kulu ei panustanud projekti eesmärgi

saavutamisse, paludes hinnangu kulu abikõlblikkusele üle vaadata ning loobuda

finantskorrektsiooni tegemisest vähemalt osas, milles see tugineb järeldusele, et tegevus ei

realiseerunud ega panustanud projekti tulemustesse. Toetuse saaja selgitas, et kursuse

toimumine lükkus edasi; tegemist ei olnud ära jäänud, vaid ajas edasi lükkunud tegevusega.

Sama tegevus viidi hiljem ellu ning saavutas kavandatud tulemuse. Samuti tuleb toetuse saaja

hinnangul arvestada ka asjaolu, et lennupiletite soetamine eeldab reeglina ettemakset.

Siseministeerium on seisukohal, et käesoleval juhul ei oma tähtsust kursuse edasilükkumine

ning hilisem toimumine. Nagu selgitatud käesoleva otsuse punktis 3.2, on konkreetne

lennupiletite kulu (kuludokument tunnusnumbriga 59) seotud kasutamata jäänud

lennutransporditeenusega, mistõttu ei vasta kulu ÜM 15 lg 1 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 2-4

sätestatud abikõlblikkuse tingimustele. Seega jääb Siseministeerium oma ülal toodud seisukoha

ning põhjenduste juurde – lennupiletite kulu summas 2753,04 on abikõlbmatu. Toetuse saajal

on võimalik esitada hüvitamiseks tegelikult aset leidnud kursusel osalemisega seotud kulud, kui

need vastavad projekti toetuse andmise tingimustes ning ÜM-is sätestatud abikõlblikkuse

tingimustele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Kadri Linnard 6125192

[email protected]