Igor Taro
siseminister
Siseministeerium Teie: 10.04.2026 Meie: 16.04.2026 nr 204-4B
Tagasiside Vabariigi Valitsuse määruse eelnõule
Täname, et saatsite Eesti Haiglate Liidule (edaspidi EHL) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse "Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord" eelnõu täiendatud versiooni koos märkuste tabeliga.
Eesti Haiglate Liit (edaspidi EHL) toetab eelnõu eesmärki suurendada ühiskonna kerksust ning valmisolekut kriisideks. Samas näeme tervishoiuasutuste seisukohast vajadust eelnõu täiendavaks täpsustamiseks, et tagada haiglate eripära arvestav, õiguslikult selge ja praktiliselt rakendatav regulatsioon.
Alljärgnevalt esitame EHL-i liikmete peamised täiendavad tähelepanekud ja ettepanekud.
• Tervishoiuasutuste erisuse sätestamine. Praegu ei käsitle määrus tervishoiuasutusi eraldi kategooriana. Ettepanek kaaluda määrusesse erisätte lisamist järgmises sõnastuses: „Tervishoiuasutuste varjumisvõimaluste hindamisel ja varjumisplaani koostamisel tuleb arvestada patsientide liikumisvõimekust, ravitegevuse eripära ning vajadust tagada elutähtsa teenuse toimepidevus.“
• Mõiste „võimaluse korral“ täpsustamine. Leiame, et mõiste „võimaluse korral“ on õiguslikult ebamäärane ja potentsiaalselt vaidlustatav. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku täpsustada määrust alljärgnevalt: „Varjumiskoha kohandamise võimalikkuse hindamisel arvestatakse tehnilist teostatavust, ohutust, hoone kasutusotstarvet, majanduslikku põhjendatust ning mõju elutähtsa teenuse osutamisele.“
• Katvuse ulatuse määratlemine olemasolevates hoonetes. Puudub selgus, kui suurele osale kasutajatest tuleb varjumine tagada. Leiame, et erinev tõlgenduspraktika võib põhjustada vaidlusi. Ettepanek lisada põhimõte „Olemasolevates hoonetes määrab varjumisvõimaluse ulatuse hoone omanik riskihinnangu alusel, arvestades hoone kasutusrežiimi, kasutajate profiili ja varjumiskoha kohandamise võimalikkust.“
• Rekonstrueerimise ja juurdeehituste regulatsiooni täpsustamine. Ettepanek lisada määrusesse selgesõnaline säte: „Olemasoleva hoone rekonstrueerimine või juurdeehitus ei too automaatselt kaasa varjendi rajamise kohustust, välja arvatud juhul, kui tegemist on uue hoone rajamisega määruse tähenduses.“
• Üleminekusäte ehitusprojektidele. Näeme probleemi, et pooleliolevad projektid võivad sattuda õiguslikku ebakindlusse. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku lisada järgnev säte: „Enne määruse jõustumist alustatud ehitusprojektidele ei kohaldata määruse varjendinõudeid, sõltumata ehitusloa hilisemast muutmisest.“
• Varjumisplaani sidumine kriisi- ja toimepidevusplaanidega. Praegu on varjumisplaani käsitletud eraldiseisvana, kuigi tegelik toimimine sõltub kriisijuhtimisest. Teeme ettepaneku lisada alljärgnev säte: „Varjumisplaan koostatakse kooskõlas hoone omaniku kriisi- ja toimepidevusplaanidega ning vajadusel integreeritakse nendega.“
• Avaliku ja mitteavaliku varjumise selgitamine. Praegusel kujul jääb haiglate käsitlus avaliku varjumiskohana ebaselgeks. Ettepanek lisada alljärgnev täiendus: „Tervishoiuasutuste varjumiskohad on üldjuhul mitteavalikud ning mõeldud eelkõige hoone kasutajatele.“
Täiendavalt eeltoodule peame veelkord asjakohaseks rõhutada, et Soome varjendite süsteem ja seda reguleeriv õigusraamistik võiks olla ka Eesti lahenduste kujundamisel oluline lähtekoht ning nende aluspõhimõtteid oleks mõistlik võimalusel säilitada. Sellest tulenevalt juhime tähelepanu mitmetele eelnõus esitatud lahendustele, mis erinevad Soome praktikast ning mille puhul palume kaaluda kehtivate erinevuste põhjendatust.
• Soome regulatsioonis kasutusel olev selge varjumispinna maksimaalse pindala käsitlus on eelnõus asendatud lahendusega, kus varjumispind tuletatakse kasutajate arvu alusel. Näiteks on V2 varjendi varjumispinna maksimaalne suurus Eestis 750 m² (1000 × 0,75), samas kui Soome S2 varjendi vastav pindala on 900 m². Palume selgitada nende erinevuste aluseks olevaid kaalutlusi.
• Selguse huvides teeme ettepaneku sõnastada § 2 punkt 4 järgmiselt: „varjendi kaitseuks (edaspidi kaitseuks) on varjendi piirdekonstruktsioonis asuv varjendist väljapoole avanev uks ja mis suletuna tagab varjendi kaitse välise ohu eest sarnaselt varjendi piirdekonstruktsiooniga ning mille kaudu saab varjendisse siseneda ja varjendist väljuda“
• Eelnõu § 2 punkt 11 sätestab, et varjendi varuväljapääsutee välimine pääs (edaspidi varuväljapääsutee välimine pääs) on üldjuhul väljapoole avanev uks või luuk, mille kaudu on võimalik varuväljapääsuteelt väljuda üldjuhul hoone varingualast välja ning mis tavaolukorras võib olla suletud. Eelduslikult peab varuväljapääsutee välimine pääs olema tavaolukorras suletud.
• Eelnõu § 5 lg 3 tekst ei anna edasi seletuskirjas lahti kirjutatud mõtet. Eestis on palju piirkondi, kus maa-aluse varjendi rajamine pinnaseveetasemest kõrgemale on võimatu, samas on edukalt sellistes piirkondades rajatud maa-aluseid ruume. Peaks olema täiendav käsitlus piisavalt varundatud pumpamislahenduste vms üleujutuse vältimise lahenduste osas.
• Eelnõu § 5 g 7 sätestab, et sama § lg 6 sätestatud juhul võib varjend paikneda kaugeimast selle varjendiga seotud hoonest kuni 250 meetri kaugusel. Vahemaad arvestatakse kaugeima hoone välisuksest kuni kaitseukseni mööda sobilikku liikumisteed. Soome regulatsiooni (408/2011 3 §) kohaselt võib varjend paikneda kuni 500 m kaugusel. Millistel kaalutlustel on Eestis vastav kaugus 2x väiksem?
• Millistel kaalutlustel erineb eelnõu § 6 g 7 sätestatud varjumispinna käsitlus Soome omast?
• Miks erineb eelnõu § 7 lg 4 sätestatud V2 varjendi põranda paksuse nõue Soome omast?
• Terminoloogia ühtsuse huvides tuleks kogu § 7 ulatuses kasutada mõistet „raudbetoonkonstruktsioon“ mõiste „betoonkonstruktsioon“ asemel (kooskõlas Soome 408/2011 „teräsbetoni“ mõistega).
• Eelnõu seletuskirjas on kasutatud mõistet „samaväärne tugevus“, samas kui eelnõu § 7 lg 8 on kasutatud mõistet „samaväärne kaitsevõime“, mis võib jääda mitmeti tõlgendatavaks (nt radiatsioonikaitse tähenduses). Soovitame kaaluda sõnastuse täpsustamist.
• Eelnõu § 7 lg 9 on seletuskirja mõte eelnõus ebaselgelt edasi antud. Teeme ettepaneku kaaluda järgmist sõnastust: „Varjendi piirdekonstruktsioone võivad läbida ainult varjendit teenindavad tehnosüsteemid.“
• Palume täpsustada, kas eelnõu § 8 lg 7 punktis 2 kehtestatud nõue kehtib ka varjendi varuväljapääsutee välimisele pääsule? Avatäiteid üldjuhul ei loeta konstruktsiooni osaks.
• Ettepanek sõnastada eelnõu § 8 lg 8 järgmiselt „Mitmel varjendil võib olla ühine varuväljapääsutee“.
• Eelnõu § 8 lg 11sõnastus ei anna edasi seletuskirjas toodud mõtet (nt kas trepp on „sujuvalt liikumist takistav lahendus“?). Palume sõnastust täpsustada.
• Eelnõu § 9 lg 6 kasutatav mõiste „automaatne“ ei ole antud juhul hea vastand manuaalsele või käsitsi käitatavale. Sisuliselt õigem oleks kasutada mõistet „mootoriga varustatud“.
• Keelelist täpsustamist vajab eelnõu § 10 lg 3.
• Eelnõu § 10 lg 4 ja lg 5 asuvad jaos „Varjendi ehituslikud nõuded“, kuid käsitlevad täielikult korralduslikke, ehituslikku lahendust mitte mõjutavaid teemasid.
• Eelnõu § 14 nimetus on „Varjendi esmane kasutuselevõtt, perioodiline hooldus ja kontroll“. Esmast kasutuselevõttu paragrahvis käsitletud ei ole.
• Eelnõu § 14 lg 6 – palume kaaluda seletuskirjas kirjeldatud põhimõtete kajastamist ka määruses. Näiteks „Nõuded pädevale isikule kehtestatakse eraldi õigusaktiga“ .
• Täpsustamist vajab lisa 1 viimase veeru pealkiri („Varjendi tegeliku varjumispinna vähim suurus sõltuvalt hoonesse projekteeritud kasutajate arvust (%)“). Mida tähendab suurus protsentides? Kas on mõeldud, et tuleb arvestada nt 80%-ga hoone kasutajate arvust x 0,75 m2? Konstantne % sõltumata hoone kasutusfunktsioonist ei tundu loogiliselt põhjendatud.
• Lisaks palume selgitada, millisel kaalutlusel peab kolme korteriga kortermajal varjend olema, kuid näiteks kümne boksiga ridaelamul mitte?
Lõpetuseks rõhutame, et varjumisvõimekuse loomise ja arendamisega kaasnevad märkimisväärsed investeeringud. Sellest tulenevalt peab EHL oluliseks, et varjumisvõimekuse arendamisel kaalutaks sihtotstarbeliste toetusmeetmete rakendamist kriitilise taristu ja elutähtsa teenuse osutajatele.
Täname veelkord võimaluse eest avaldada arvamust ning palume esitatud ettepanekuid eelnõu edasisel menetlemisel arvesse võtta, et tagada regulatsiooni õiguslik selgus, nõuete proportsionaalsus ja rakendatavus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees