Eesti Liinirongid AS-i korralise üldkoosoleku otsus

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2025

aruandeaasta lõpp: 31.12.2025

ärinimi: AS Eesti Liinirongid

registrikood: 10520953

postiaadress: Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa,

Vabaduse pst 176

postisihtnumber: 10917

telefon: +372 6737400

faks: +372 6737440

e-posti aadress: [email protected]

veebilehe aadress: www.elron.ee

2

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

Sisukord

Tegevusaruanne 3

Raamatupidamise aastaaruanne 19

Bilanss 19

Kasumiaruanne 20

Rahavoogude aruanne 21

Omakapitali muutuste aruanne 22

Raamatupidamise aastaaruande lisad 23

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 23

Lisa 2 Raha 26

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 27

Lisa 4 Varud 28

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 28

Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 29

Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 30

Lisa 8 Kapitalirent 30

Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 31

Lisa 10 Võlad töövõtjatele 32

Lisa 11 Eraldised 32

Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 32

Lisa 13 Sihtfinantseerimine 33

Lisa 14 Aktsiakapital 33

Lisa 15 Müügitulu 34

Lisa 16 Muud äritulud 34

Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused 34

Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud 35

Lisa 19 Tööjõukulud 35

Lisa 20 Intressikulud 35

Lisa 21 Seotud osapooled 36

Aruande allkirjad 37

Vandeaudiitori aruanne 38

1

AS Eesti Liinirongid 2025. aasta tegevusaruanne

1. Üldine informatsioon

AS Eesti Liinirongid (edaspidi ELRON) on Eesti riigile (100%) kuuluv ühistranspordiettevõte, mis korraldab Elroni kaubamärgi alt Eesti reisirongiliiklust. Ettevõte kuulub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalasse.

Lisaks õigusaktidele reguleerib Elroni tegevust Eesti Vabariigiga sõlmitud reisijateveo avaliku teenindamise leping (edaspidi ATL), mille alusel toetab riik reisijatevedu raudteel.

2025. aastal teenindas Elron reisijaid kokku 16 liinil:

elektrirongidega 6 liinil diiselrongidega 10 liinil Tallinn - Aegviidu Tallinn - Viljandi Tallinn - Riisipere - Turba Tallinn - Türi Tallinn - Paldiski Tallinn - Rapla Tallinn – Kloogaranna Tallinn - Tartu Tallinn – Keila Tallinn - Narva Tallinn - Pääsküla Tartu - Jõgeva Tartu - Koidula - (Piusa) Tartu - Valga Tallinn - Pääsküla Tallinn - Rakvere

Elroni rongiliikluseks kasutatavate raudteeliinide kogupikkus on 748,245 km, millest on elektrifitseeritud 174,886 kilomeetrit. Elroni rongiparki kuuluvad 20 diiselrongi (6 neljavagunilist, 8 kolmevagunilist ja 6 kahevagunilist) ja 18 elektrirongi (6 neljavagunilist ja 12 kolmevagunilist).

Joonis 1. Elroni liinikaart

2

2. Elroni strateegiliste eesmärkide täitumine 2025. aastal

 Elroni strateegia lähtekohtadeks on omaniku ootused, Transpordi- ja liikuvuse arengukava ning ATL-iga võetud kohustused ministeeriumi ees.

Omaniku ootused Elronile on sõnastatud ainuaktsionäri otsusega, milles märgitakse, et osaluse valitseja on ettevõtte riigivaraseaduse alusel klassifitseerinud valdavalt avalike eesmärkidega äriühinguks. Elroni kaudu soovib riik tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele vastava kvaliteetse avaliku reisijateveo teenuse avalikul raudteel.

 Elronil on avalikku huvi kandvad eesmärgid, mille täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi arengukavast (Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035).

Arengukava perioodil on eesmärk pakkuda uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul. Kasutusele võetakse varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik, eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks on omanik seadnud Elronile eesmärgi toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid.

Vastutustundliku ettevõttena on eesmärk olla oma valdkonnas majandustegevusega tegelemisel efektiivne, täita riigi kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele ning olla Eesti äriühingutele eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest.

Visioon

Elron on Baltikumi hinnatuim ja usaldusväärseim reisirongiteenuse pakkuja, teenindades aastas üle 20 miljoni rahuloleva rongi reisija .

Missioon

Pakume Baltikumi parimat reisirongiteenust ja teeme sellega liikumise lihtsaks , mugavaks ja keskkonnasõbralikuks

Väärtused

 Austus - Meil on austus kõige meid ümbritseva ning üksteise suhtes. Elroni jaoks on väärtuslik iga meie klient, töötaja ja koostööpartner. Täidame klientidele ja töötajatele antud lubadused ning oleme ausad ja viisakad. Elron on usaldusväärne tööandja. Elron lähtub ausa äritegevuse põhimõtetest ning ootame seda ka meie koostööpartneritelt. Kuulame klienti. Aitame kõikide murede korral nii rongis kui väljaspool. Meid juhib austus keskkonna vastu. Rongiliiklus on üks rohelisemaid transpordiliike. Meie elektrirongid sõidavad taastuvatest allikatest toodetud elektriga.

 Lihtsus - Kuidas asjad tehtud saavad? Teeme ära, lihtsalt! Keskendume sellele kuidas saab, sest alati saab. Lubame, mida suudame teha ja teeme, mida lubame. Oleme oma otsustes selged. Elron on heas mõttes lihtne ja igav –alati olemas, alati täidame oma lubadused. Elementaarseid asju ei pea küsima, need toimivad ise. Protsessid, rollid ja ootused on lihtsad ning arusaadavad. Igaüks on oma rollis ja teemas vedur. Elroniga on lihtne asju ajada, sest igaüks meist teab täpselt, mida soovime saavutada ja kuhu me oleme teel.

 Areng - Parandame maailma iga päev, samm korraga, iseendast alustades! Lähtume reisija tagasisidest teenuste parendamisel ja uute turule toomisel. Toetame oma töötajate arengut ja karjäärivõimalusi(nii vertikaalselt kui horisontaalselt). Töötame targalt, kõrvaldame ebaefektiivsuse ja automatiseerime kus võimalik. Otsuseid ja valikuid tehes lähtume sellest, et ka aastal 2100 oleks Eesti puhtaima keskkonnaga riikide hulgas Euroopas.

3

Joonis 2. Elroni strateegilised eesmärgid aastaks 2035

Rongireisijate arvu suurendamine on Elroni peamiseks eesmärgiks. Aastaks 2030 on soov kasvatada reisijate arvu ning teenindada aastas 12,7 miljonit reisijat. Selleks tuleb tagada kiire, turvaline, usaldusväärne, kliendi- ja keskkonnasõbralik teenus. Rongireisijate arvu kasvatamisega panustab Elron riigi transpordipoliitika prioriteetidesse, milleks on ühistranspordi kasutajate arvu suurendamine.

2025. aastal vähenes reisijate arv võrreldes 2024. aastaga -3%.

8 265

5 982 6 067 7 134 7 807 7 932 7 661

2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Joonis 3. Reisijate arv 2019-2025 (tuhat reisijat)

Ulatuslikest rekonstrueerimistöödest tingituna, mis piirasid oluliselt võimalusi reisijate teenindamiseks, ei jätkanud 2025. aastal reisijate arv tervikuna kasvu. Kõige suurem oli rekonstrueerimistööde mõju lõuna- ja idasuunal, kus uute Škoda rongide liinile toomiseks elektrifitseeriti ja moderniseeriti Tapa – Tartu vahelist raudteed ja uuendati kontaktvõrku Tallinna ja Tapa vahel. See omakorda seadis Elronile olulised piirangud antud lõikudel kvaliteetse ja mugava teenuse osutamiseks – tagajärjeks reisijate arvu oluline langus Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva liinidel aga ka Tallinn-Aegviidu linnalähiliinil.

Stabiilse taristu ja seeläbi püsiva sõiduplaani positiivset mõju oli näha lääne suunal, kus taristu rekonstrueerimistööd on läbi viidud perioodil 2018-2023. Kvaliteetne ja minimaalsete häiringutega teenus tõi tulemuseks reisijate arvu märkimisväärne kasvu.

2025. aastal sõitis reisirongiga 7,66 miljonit reisijat, mis on aasta varasemast (7,93 miljonit reisijat) ca 270 000 võrra vähem.

Enam kasvas reisijate arv läänesuunal ehk võrreldes 2024. aastaga 6%. Teistel suundadel langesid reisijate arvud vastavalt: idasuunal 17%, edelasuunal 4% ja lõunasuunal 12%. Suurima

4

kasutatavusega liinid on Tallinn-Turba (1 395 905 reisijat), Tallinn-Paldiski (1 345 454 reisijat) ja Tallinn-Aegviidu (824 961 reisijat). Kõige enam reisijaid oli maikuus, kui rongiga reisiti 684 000 korral.

Reisijate arvu edasise suurendamise oluliseks eelduseks on ühenduskiiruste jätkuv kasvatamine sihtkohtade vahel ja sõiduplaani tihendamine kõikidel suundadel.

Klienditeeninduse tase rongides on jätkuvalt suurepärane. Alates 2020. aastast kasutab Elron kliendilojaalsuse hindamiseks soovitusindeksit (NPS) ja 2025. aasta sügisest ka eraldi teenindust mõõtvat indeksit (CSAT). 2025. aasta NPS eesmärk oli 65 ja tegelik tulemus 49. Enim mõjutasid klientide lojaalsust ja rahulolu taristust tingitud pikad sõiduajad (palju oli piiranguid just lõuna ja ida suunal), sõiduplaanide tihe muutmine (ca 20 sõiduplaani muudatust, neid valdav osa seoses taristu töödega) ja asendusbusside kasutamine. Teenindusega rahulolu (CSAT) oli endiselt väga kõrge, küünides keskmiselt 93%-ni.

Rongide töökindlus püsis 2025. aastal nii elektri‑ (EMU) kui ka diiselrongidel (DMU) stabiilselt kõrgel tasemel. Moderniseerimisprojektid, tarkvarauuendused ja täiendatud hooldusmeetodid vähendasid rikete arvu ning parandasid veeremi üldist toimivust. Regulaarne hooldus ja ennetavad remonditööd aitasid vältida liinitöö häireid. DMU‑rongidele tehtud tehnoloogilised uuendused parandasid vastavust taristule ning tõstsid liiklusohutust.

Rongide töökindluse ja keskkonna säästlikkuse parandamiseks viidi läbi 2025. aastal mitmeid olulisi uuendusi. Diiselrongidele teostati ulatuslik turvasüsteemi uuendus, et tagada nõuetekohane ühilduvus moderniseeritud infrastruktuuriga ning tõsta uuenduslike omadustega perspektiivis liiklusohutust. Reisijate mugavuse tõstmiseks paigaldati veeremile uue põlvkonna 5G-ruuterid, mis tagavad kiirema ja stabiilsema internetiühenduse. Keskkonnamõju vähendamiseks aastatel 2024- 2025 viidi läbi HVO‑kütuse katsetused, mille tulemused kinnitasid potentsiaali vähendada CO₂‑heidmeid ja muuta DMU‑veeremi kasutamist senisest keskkonnasõbralikumaks. 2026. aastal on planeeritud kasutada HVO‑kütust mahus kuni 10% kogu diislikütuse tarbimisest.

Uute Škoda rongide projekti raames viidi läbi varuosade ja depooseadmete vastuvõtt ning tehnikute koolitused nii tootjatehases kui ka Eestis. Lõpetati uute koosseisude esmase vastuvõtu protsess ning viidi läbi esimesed 25 000 km hooldused.

2025. aasta lõpuks saabusid Eestisse 13 uut EMU‑koosseisu, mis alustasid liinivedu Tallinn– Kloogaranna liinil. 2026. aasta alguses laiendati opereerimist Tallinn–Tapa liinile ja 2026. aasta lõpus on plaan avada uue veeremiga ka Tallinn–Tartu liin ning lähiaastatel laiendada teenindust Tallinn– Narva suunal. Pääsküla depoos valminud 25 kV testlõik tagab paremad tingimused Škoda rongide tehnilisteks katseteks ning toetab veeremi tulevasi hooldus- ja moderniseerimisvajadusi.

2026. aasta alguses käivitunud Tartu–Riia liini ettevalmistuse raames viidi läbi nii kahe‑ kui ka kolmese diiselrongi tüüptunnistuse autoriseerimine Lätis. Rongid varustati DMR‑raadiojaamade ja Starlink‑interneti lahendusega ning täiendati kogu vajalikku tehnilist dokumentatsiooni. Projekt viiakse ellu koostöös Läti reisirongide operaatoriga ViVi.

Sõiduplaanist kinnipidamine on olnud Elroni oluline prioriteet. Kõikide rongide peale keskmine sõiduplaani täitmine 2025. aastal oli 98,16%, mis erakordselt suure mõjuga taristuehitustööde tõttu jäi oluliselt alla strateegilisele eesmärgile 98,75%. Enim mõjutasid sõiduplaani täitmist just Tapa-Tartu ja Lagedi-Aegviidu vahelistest infrastruktuuri töödest tulenevad kiirusepiirangud ja raudteelõikudesulgemised.

5

Joonis 4. Hilinemiste põhjuste osakaalud kõikidest hilinemistest

Ohutuse ja turvalisuse tagamine on Elroni prioriteet nii töökeskkonnas kui avalikul raudteel. Strateegiline eesmärk on tõsta ohutustaset raudteel ja ennetada tööõnnetusi.

2025. aastal (v.a suitsiidid) leidis raudteel aset 12 õnnetusjuhtumit (2024:9), nendest 7 kokkupõrget liiklusvahendiga ja 5 otsasõitu inimesele. 2025. aastal toimus ka 1 tõsine õnnetusjuhtum Saku-Soo raudteeülesõidukohal, kus toimus kokkupõrge reisirongi ja kallurauto vahel ning tõsise õnnetusjuhtumi tulemusena hukkus kallurauto juht ning kergemalt said vigastada 2 rongireisijat ning vedurijuht. Samuti sai ulatuslikke kahjustusi rongikoosseis 2318, mille taastamine võib võtta aega hinnanguliselt kuni 2 aastat.

Samuti on oluline välja tuua 19.12.2025 toimunud õnnetusjuhtum Kärneri raudteeülesõidukoha läheduses Kohila-Rapla jaama vahel, kus teadaolevalt rikuti Rail Balticu ehitustöödega seotud peatöövõtja poolt ohutusnõudeid ning reisirongi kokkupõrke tulemusena teleskooplaaduriga, muutus rongikoosseis sõidukõlbmatuks vähemalt kuueks kuuks.

Napikaid registreeriti raudteel kokku 93, mis on küll 18 juhtumit vähem kui 2024. aastal, kuid tegu on siiski murettekitava olukorraga ning märgatavat langust lähitulevikus näha ei ole. Mida tihedamaks muutub liiklusgraafik, seda tõenäolisemalt kasvab ka napikate koguarv.

2025. aastal toimus 5 tööõnnetust, mis on võrreldes 2024. aastaga kaks korda vähem.

Ohutuskultuuri edendamiseks juurutatakse 5S põhimõtteid kogu Elronis. 2025. aastal rakendati 5S süsteemi puhastusteenindajate ja tehnikaosakonna tööruumides hooldustsehhis ning laienes 5S süsteem tehnikaosakonna remonditsehhi tööruumidesse. Samuti viidi läbi regulaarseid 5S auditeid kaasates ettevõtte juhtkonna liikmeid.

Elroni tegevuskulud kaetakse riigieelarvest ja piletimüügitulust.

Piletimüügitulu jäi 2025. aastal 22 miljoni euro piirile. Reisijate vähenemise tõttu vähenes ka piletitulu aastases võrdluses -676 tuhat eurot (-3%). 2025. aastal kasvasid piletihinnad vaid linnalähirongide 1. tsoonis, ülejäänud tsoonide hinnad jäid 2024. aasta tasemele.

Infra; 59% Tehniline;

16%

Muu; 25%

6

18 577

13 730 14 208

20 075 21 814 22 767 22 093

2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Joonis 5. Piletitulu 2019-2025 (tuhat eurot)

Elroni 2025. majandusaasta äritulud kokku olid 73,5 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2024. aastaga 15%.

Riigi toetus tegevuskulude katteks oli 2025. aastal 41,8 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2024. aastaga 16%. Lisaks toetas riik Tartu-Riia otseühenduse ettevalmistust 652 tuhande euroga ja Rail Baltica regionaalrongide ning uue depoo ettevalmistust 370 tuhande euroga.

Põhivara soetamiseks riiklikke vahendeid kulus 8,46 miljonit, millest diiselrongide kapitalirendiga kaasnevate kulude katmiseks eraldas riik 2025. aastal 4,5 miljonit eurot (-6% võrreldes eelmise aastaga). Täiendavalt eraldas põhivara sihtfinantseeringut 25kV testvõrku ehitamiseks ning sihtfinantseeritud tuluna kajastati ka uute Škoda rongide hanke raames soetatud varuosade summa, mõlema projekti kogusumma on 3,93 miljonit eurot.

Joonis 6. Riigi sihtfinantseering (tuhat eurot)

Omatulu ja ärikulude suhte muutus.

Ettevõtte strateegiliseks ambitsiooniks on katta oma tuludega maksimaalselt suur osa ettevõtte ärikuludest. Strateegias on ettevõte näinud ette suhtarvu paranemise igal aastal. 2025. aastal oli omatulude osakaal 31%, mis halvenes eelneva aastaga võrreldes nelja protsendipunkti võrra. Suhtarvu halvenemine tulenes kahest mõjurist. Taristul toimuvate ehitustööde mõju tõttu halvenes teenuse kvaliteet ja seetõttu ka reisijate arv, eelkõige just keskmisest kõrgema piletituluga Tallinn- Tartu liinil jäi tulu oluliselt alla planeeritud taseme. Sellest tulenevalt jäid piletimüügitulud plaanitust

22 14

3

21 21

9

24 03

3

27 95

7

30 38

9

32 46

1

36 01

0

41 77

6

7 014 6 437 5 696

5 495 5 279 5 048 4 801

8 461 263

1 022

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

tegevuskuludeks põhivara soetuseks Tartu-Riia / RB regio ettevalmistus

7

nõrgemaks. Samal ajal kasvasid uute rongide turule toomise, rahvusvahelise liini ja Rail Baltica regionaalrongide hanke ettevalmistusega seoses ettevõtte kulud.

Joonis 7. Omatulude/ärikulude suhe 2019-2025

Ettevõtte ärikulud olid 2025. aastal 72,38 miljonit eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 10%.

Suurim osa kuludest (43%, 31,2 miljonit eurot) on seotud liiklemiseks vajalike infrastruktuuri kuludega (partnerid AS Edelaraudtee ja Eesti riigile kuuluv AS Eesti Raudtee).

Energiahindades suuri muutusi 2025. aasta jooksul ei toimunud ning materjali ja energiakulud moodustasid ärikuludest 17% (12,2 miljonit eurot). Võrreldes 2024. aastaga oli energiakulude vähenemine 1%.

Joonis 8. Kulude osakaalud 2025. aastal

Ettevõtte investeeris omavahenditest põhivara soetuseks ja parendamiseks 1,931 miljonit eurot (2024: 2,508 miljonit eurot), millest valdava osa moodustas veeremi varuosade soetus ja parendamine.

40% 28% 32% 35% 36% 35% 31%

2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Är ik

ul ud

1 00

%

Omatulu osakaal

Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu;

31 227 467; 43%

Tööjõukulud; 13 679 830; 19%

Materjali - ja energiakulud;

12 246 841; 17%

Põhivara kulum ja allahindluskulud; 8 567 314; 12%

Muud tegevus- ja ärikulud; 6 661 518; 9%

2025.aasta ärikulud kokku 72,38 miljonit

eurot

8

Tabel 1. Finantsnäitajad ja suhtarvud 2021-2025

* EBITDA marginaal = EBITDA / Äritulud ** Ärirentaablus = Ärikasum / Äritulud *** Puhasrentaablus = Puhaskasum / Äritulud **** Omakapitali ja varade suhe = Omakapital / varad kokku

Vastavalt „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile” on riigi äriühingud kohustatud rakendama põhivara sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtteid. Vastavalt nimetatud juhendi kohaselt kajastatakse tulu põhivara sihtfinantseerimisest tingimuste täitumisel. Ettevõte täitis tingimused 2013. aastal rongide soetamisel, mil kajastati tulu täies ulatuses ning tekkis suur jaotamata kasum. Samadel tingimustel kajastatakse ka edaspidi sihtfinantseeritud põhivara soetust, 2025. aastal laekus tuluna 3 925 tuhat eurot põhivara sihtfinantseeringut. Eeltoodust lähtuvalt ei peegelda kasumiaruanne ettevõtte iga-aastast tulemit objektiivselt, sest tulud ja kulud ei ole sihtfinantseerimise brutomeetodi rakendamise tõttu vastavuses, juhul kui oleks rakendatud sihtfinantseerimise netomeetodit, oleks aruandeperioodi tulem 2025. aastal 442 tuhat eurot (2024: 455 tuhat eurot). 2025. aasta põhivara sihtfinantseerimise (riigi sihtfinantseerimisega soetatud põhivara kulum) kulumi mõju oli 6,6 miljonit eurot (2024: 5,1 miljonit eurot).

Tabel 2. Korrigeeritud kasumi kujunemine

Kirje 2025 2024 a Puhaskasum/-kahjum (tuh €) -2 188 -4 648 b 25kW testlõigu ja Škoda varuosade finantseerimine (tuh €) 3 925 0 c Põhivara sihtfinantseerimise kulumi mõju (tuh €) -6 555 -5 104 Korrigeeritud tulem (a-b-c) (tuh €) 442 455

Juhtimissüsteem

Elronis on kasutusel juhtimissüsteem, mis liidab erinevad nõuded, äriprotsessid ja süsteemid ühtseks tervikuks. Ühendatud juhtimissüsteem võimaldab käsitleda kõiki juhtimissüsteemi elemente tõhusama tervikuna. Juhtimissüsteem hõlmab kogu Elroni tegevust. Juhtimissüsteemi tõhususe suurendamine toimub koostöös kõikide osapooltega ning arvesse võetakse juba toimunud intsidente ja riskide hindamiste, erinevate auditite ning ülevaatuste tulemusi jpm.

2025. aasta veebruaris väljastati Elronile täiendatud ühtne ohutustunnistus (Single Safety Certificate), mille alusel on Elronil õigus korraldada reisijatevedu nii Eesti kui ka Läti raudteevõrgustikul.

2025. aastal põhifookus oli kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamine ja juhtimissüsteemi ümberkorraldamine nii, et see põhineks kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuetele. 2025. aasta sügisel alustati ISO 9001 sertifikaadi taotlemist ja edukas sertifitseerimise audit läbiti 28.01.2026.

Aasta lõpus alustati ECM (Entity in Charge of Maintenance) sertifitseerimise ettevalmistust, mille käigus koondati vajalik dokumentatsioon ning anti sisend Elroni ECM‑käsiraamatu koostamiseks. Töö

Finantsnäitajad ja suhtarvud 2025 2024 2023 2022 2021 Äritulud (tuh €) 73 450 64 097 59 460 55 830 47 744 EBITDA (tuh €) 9 634 5 602 6 221 5 556 5 275 Ärikasum/-kahjum (tuh €) 1067 -1144 -522 -832 -1074 Puhaskasum/-kahjum (tuh €) -2 188 -4 648 -4 291 -4 844 -5 302 EBITDA marginaal (%) 13,1% 8,7% 10,5% 10,0% 11,0% Ärirentaablus (%) 1,5% -1,8% -0,9% -1,5% -2,2% Puhasrentaablus (%) -3,0% -7,3% -7,2% -8,7% -11,1% Omakapital (tuh €) 125 360 127 549 132 197 136 488 141 332 Varad kokku (tuh €) 250 993 220 485 214 955 220 354 214 576 Omakapitali ja varade suhe (%) 49,9% 57,8% 61,5% 61,9% 65,9%

9

hõlmas protsessikirjelduste, tehniliste juhiste, vastutuste ja riskijuhtimise elementide täpsustamist, et tagada vastavus Euroopa Liidu hoolduskorralduse nõuetele. Lisaks viidi läbi sisemised kontrollid, et hinnata protsesside küpsust ja dokumentatsiooni vastavust TTJA auditeerimisraamistikule.

Riskide juhtimine

Juhtimise osaks on riskide pidev hindamine. Riskijuhtimine toimub kõikides tegevusvaldkondades ja kõikidel tasemetel.

Elronis juhitakse riske vastavalt riskijuhtimise korrale, mis määratleb riskijuhtimise korraldamise, rakendamise ja seire põhimõtted. Riskid jagunevad kolme kategooriasse: ettevõtte põhiriskid, valdkonna olulised riskid ja projekti riskid. Riskid vaadatakse regulaarselt üle riskiomanike ja projektijuhtide poolt.

Elronis on kasutusel juhtimistarkvara PlanPro, mis võimaldab siduda ettevõtte riskid nende maandamiseks vajalike meetmetega ning hallata nii riske kui ka riskidega seotud juhtumeid.

Elronil on kokku 99 ettevõtte põhiriski (2024:106). 2025. aastal tehti riskides mitmed muudatused, sealhulgas mitmed riskid ühendati ja sõnastati ümber.

Finantsriskid

Valuutarisk – ettevõtte kõik tehingud tehakse eurodes, mis maandab valuutariski.

Intressid – rongide finantseerimisleping on sõlmitud fikseeritud intressiga kogu lepingu perioodiks, sellega on maandatud risk intressimäärade muutusele.

Krediidirisk – ettevõtte kliendid tasuvad oma arved õigeaegselt. Arvete tasumist jälgitakse igapäevaselt ja võlas olevate klientidega võetakse koheselt ühendust. Ministeeriumile esitatakse aruandlus õigeaegselt, mis tagab, et sihtfinantseerimise tulu tegevuskulude katteks laekub aruande esitamise päevast 10 päeva jooksul.

Likviidsuse juhtimine – klientidele väljastatakse arved maksetähtajaga 14 päeva, ministeeriumilt laekub sihtfinantseerimise tulu 10 päeva jooksul aruande esitamisest. Sellega on tagatud võime täita oma kohustusi õigeaegselt.

Keskkonnasõbralikkuse ja kestuse seab Elron 2025. aastal uuendatud strateegia selgelt üheks ettevõtte strateegiliseks eesmärgiks. See tähendab, et vastutustundlik ja keskkonnateadlik tegutsemine raamib edaspidigi kogu Elroni tegevusloogikat alates rongiliikluse keskkonnamõju vähendamisest kuni keskkonnahoidlike hangete, töötajate teadlikkuse ja sidusrühmade kaasamiseni välja. Elroni eesmärk on olla 2035. aastaks märkimisväärselt väiksema keskkonnajalajäljega kui muud alternatiivsed transpordiliigid ning kujundada teadlikult nii töötajate kui ka reisijate jaoks rongiliiklus keskkonnasõbralikuks valikuks.

2025.a keskenduti eelkõige ESG põhimõtete juurutamisele ja juhtimissüsteemi täiendamisele ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi vaatest, et 2026.a kevadel jõuda vabatahtliku ESG aruande avaldamiseni ning aasta teises pooles keskkonnajuhtimise sertifitseerimiseni. Selle raames korrastati mitmeid keskkonnaga seotud alussüsteeme, uuendati valdkondlikku dokumentatsiooni, koostati keskkonnahoidlike hangete juhend ning töötati välja mitmeid juhtimissüsteemi elemente, mis tugevdavad ettevõtte sisemist keskkonnategevuse koordineerimist.

Möödunud aasta kestlikkusaruande muudatustest tulenevalt ei kuulu Elron aruandluskohuslaste hulka, kuid ettevõtte sisemine soov on jätkata jätkusuutlikkuse teekonda ja seetõttu koostatakse vabatahtlik ESG aruanne, mis järgib baasaruandluse ülesehitust. Loodav aruanne sisaldab ka kliimamuutust kirjeldava KHG-arvutust, mis jääb käesoleva tegevusaruande raamidest välja.

Keskkonnamõju vähendamise vaates oli 2025. aasta olulisteks teemadeks fossiilkütuste kasutamise vähendamine alternatiivsete kütuste toel ning elektriveeremi rolli suurendamine. Diiselveeremi puhul on HVO ehk taastuvkütuse kasutamine võimalus vähendada fossiilset päritolu heidet ilma veeremi konstruktsioonilisi muudatusi tegemata. Aasta positiivne külg on ka uute Škoda elektrirongide osaline

10

liinile jõudmine, mis loob lähiaastatel märkimisväärselt paremad eeldused keskkonnamõju vähenemiseks ning stabiilselt madalama jalajälje saavutamiseks kogu rongipargis.

Jäätmekäitlus on samuti keskkonnasõbraliku tegutsemise keskne osa, et liikuda sihipäraselt süsteemsema lähenemise suunas. Elroni eesmärk on sorteerimata jäätmete koguse minimeerimine ja selleks füüsiliste eelduste loomine. Varasematel aastatel depoos ja kontoriruumides juurutatud jäätmete sorteerimine on töötajate poolt hästi omaks võetud ning 2025. aastal loodi sorteerimisvõimalused ka rongidesse. Nii uutes Škoda kui ka olemasolevates Stadler rongides paigaldati täiendavad sorteerimislahendused ning märgistused nii segapakendi kui ka segaolme eraldamiseks, mis võimaldab reisijatel oma jäätmeid senisest teadlikumalt liigitada.

Eetilise ja vastutustundliku äritegevus edendamiseks uuendati hangete läbiviimise korda (sh. keskkonnahoidlike hangete juhend) ning tehti suur töö kvaliteedijuhtimissüsteemi (ISO 9001) sertifitseerimiseks.

Tööandjana seisab Elron hea selle eest, et ettevõtte kõiki töötajaid koheldakse õiglaselt ja ausalt ning neile on tagatud võrdsed arenguvõimalused kooskõlas töötaja pädevuse, kogemuse ja töösooritusega. Kõikides personaliprotsessides on oluline võrdõiguslikkuse tagamine ja diskrimineerimisest hoidumine.

Ettevõtte edukust saab hinnata väärtuse järgi, mida suudetakse oma klientidele ja töötajatele luua – olgu see siis kõrgetasemeline teenus või hea töökoht. Elroni eesmärk on olla hinnatud tööandja ning pakkuda oma töötajatele positiivset töökogemust.

2025. aasta lõpu seisuga oli töötajate arv (taandatud täistööajale) Elronis kokku 393,13 (2024: 345,05). Vabatahtlik tööjõuvoolavus langes võrreldes 2024. aastaga, jäädes 2025. aastal 9,3%-i tasemele (2024: 11,94%).

Elron väärtustab töötajate tagasisidet oma töö ja organisatsiooni kohta tervikuna. Seetõttu viiakse iga kahe aasta tagant läbi üle-ettevõtteline töötajate heaolu-uuring ja vaheaastatel heaolu pulsiuuring. 2025. aastal korraldatud pulsiuuringu kohaselt moodustasid heaolu keskmised ja kõrged hinnangud kokku 82% kõikidest vastustest (2024: 91%). Töötajate pühendumuse hinnang jäi viimase uuringu tasemele (2025: 1,5 vs 2024: 1,4).

Elroni edu tagab optimaalne arv pädevaid töötajaid ja oma järelkasvu koolitamine. Ettevõtte soov on, et Elronis töötaksid parima erialase ettevalmistusega inimesed ja oma töötajate tööalast ning isiklikku arengut toetatakse parimal viisil. 2025. aastal oli keskmine koolitustundide arv töötaja kohta 10,91 tundi (2024: 23,4 tundi). Koolitustunnid töötaja kohta vähenesid, kuna võrreldes aastaga 2024 korraldati vähem üle-ettevõttelisi koolitusi.

2025. aastal oli peamine koolitusfookus suunatud Škoda rongide liinile mineku ettevalmistusteks. Kõige pikemaajalisem õpe oli tehnikute teoreetiline ja praktiline Škoda rongi koolitus, kokku läbis õppe 31 tehnikut ja vanemtehnikut. Lisaks toimusid Škoda rongi sertifikaadiõpped vedurijuhtidele ning Škoda rongi praktilised koolitused klienditeenindajatele ja puhastusteenindajatele.

2025. aastal alustas Elron koostööd Tallinna Tehnikakõrgkooliga, et toetada tehnikuid 4. taseme raudteeveeremi tehniku kutse omandamisel. 2025. aastal läbisid õppe ja omandasid kutsetunnistuse 10 Elroni tehnikut.

Elron tegutseb muuhulgas koolituskeskusena, korraldades Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud tegevusloa alusel vedurijuhi üldkoolitusi. Koolituse eesmärk on tagada vedurijuhtide järelkasv Elronis. 2025. aastal käivitati kaks vedurijuhi üldkoolitust. Mais 2025 alustas vedurijuhi üldkoolitusel 13 vedurijuhi õpilast ja novembris 2025 22 vedurijuhi õpilast.

Töötajatele suunatud väärtuspakkumise osana jätkas ettevõte 2025. aastal töötajate sporditegevuse toetamist Stebby keskkonna vahendusel. Kokku kasutas 2025. aastal sporditoetust 295 töötajat (2024: 236 töötajat). Lisaks sporditoetusele pakkus Elron töötajatele mitmeid erinevaid soodustusi, muuhulgas näiteks lisapuhkust, tasustatud vabad päevad olulise isikliku elu sündmuse puhul, kaks

11

tervisepäeva aastas, puhkusetoetust ja 1. klassi mineva lapse vanemale toetust õppevahendite soetamiseks.

Elronis on kauaaegne tava tunnustada aasta parimaid kolleege. 2025. aastal tõsteti esile Elroni väärtuste kandjaid, tunnustuse pälvis 17 töötajat viies kategoorias. Pikaajalised töösuhteid ja töötajate pühendumust on ettevõttes olulisel kohal, seetõttu tänatakse iga-aastaselt kolleege, kellel jooksval kalendriaastal täitub tööjuubel Elronis. 2025. aastal tänati staažimärgiga 31 töötajat.

2025. aasta olulisemad sündmused

Jaanuar o 6. jaanuaril avati Elroni, Vivi ja LTG Linki koostöös Tallinna – Tartu – Riia –

Vilniuse vahel kahe ümberistumisega reisirongiühendus. o 20. jaanuaril käivitus Elroni karjäärileht (https://elron.ee/too-elronis), mis

tutvustab ettevõttes töötamise võimalusi, peetavaid ameteid ja esitleb senisest lihtsamal viisil tööpakkumisi.

Veebruar o 4. veebruaril algasid katsesõidud Valga – Riia lõigul ja Elroni Stadler FLIRT rong jõudis esmakordselt Riia keskraudteejaama

o Toimusid põhjalikud ettevalmistused reisirongiühenduste tagamiseks Baltimaade elektrisüsteemi lahkumisel Venemaa sagedusalast ja 9. veebruaril liitumisel Mandri-Euroopa sagedusalaga.

Märts o 1. märtsist alustas tööd vastavuskontrolli osakond, mis vastutab raudteeohutuse, riski- ja juhtimissüsteemi, auditite, ESG ja keskkonnajuhtimise, infohalduse ja andmekaitse ning õigus- ja hanketeemade eest Elronis.

o 4. märtsil väljastas Euroopa Liidu Raudteeamet Elronile uuendatud ühtse ohutustunnistuse (Single Safety Certificate ehk SSC), mis annab õiguse teenindada reisijaid Läti raudteedel.

o 10. märtsist tuli turule Elroni äpp, mis on kõige mugavam viis rongipiletite ostmiseks ja sõiduplaani vaatamiseks.

o 20. märtsil sai Virumaa rongiühenduse Riia ning Vilniusega, kui Narva – Tallinna rongi sõiduplaan ühildati Tapa jaamas Tallinna – Tartu – Riia – Vilniuse ühenduse sõiduplaaniga.

Aprill o 1. aprillist käivitus taktsõiduplaan tihendas reisirongiliiklust Tallinna ja Keila/Turba/Paldiski vahel, samuti vähenesid reiside kestused.

o 8. aprillil avati Balti jaamas 0-korrusel uued puhkeruumid. o 17. aprilli varahommikul jõudis Eestisse esimene uus regionaalseks

reisirongiliikluseks mõeldud elektrirong Škoda EMU 21Ev2. Mai o 1.-31. maini tähistati ohutus- ja tervisekuud „Püsi pikalt liinil!“, millega pöörati

tähelepanu vaimsele ja füüsilisele tervisele. o 12. mail käivitus uus vedurijuhtide õpilaste kursus.

Juuni o 12. juunil said Elroni reisijad said hakata kasutama Ülemiste Linda terminali uut platvormi.

o 12. juunil saadeti Pääsküla depoos paiknenud manöövervedur MEV-1 Haapsalu muuseumisse.

Juuli o 12.-13. juulil toimunud avatud talude päeva raames toimus kampaania taluekspress, kus Elron pani veebikaardile ligi 80 raudteejaamade läheduses tegutsevat ja üritusel osalevat ettevõtet.

12

o 14. juulil käivitus rahvusvahelist piletimüüki toetav Läti-suunaline kampaania „Lähme üle piiri? Jah, rongiga!“.

o 18. juulil käivitus nädalalõppudel täiendav Tallinn – Tartu – Riia ümberistumisega (Valga) rongiühendus.

August o 6. augustil käivitus esimene Elroni välisturu kampaania, mis kutsus Põhja-Läti ja Riia inimesi rongiga Eestit avastama.

o 28. augustil käivitus rahvusvahelist piletimüüki toetav digikampaania Soomes Helsingi piirkonnas, millega kutsuti põhjanaabreid Baltimaid avastama.

o 04. augustil algasid uue Škoda rongi koormustestid Eesti raudteel. o 19. augustil alustati Škoda rongi kiiruskatsetustega.

September o 1. septembrist käivitusid Harjumaal rongide etteveoliinid Riisipere-Lehetu- Turba-Ellama (maakonna bussiliin nr 199) ja Mustakivi-Jüri-Saku-Saue (maakonna bussiliin nr 193).

o 10. septembril käivitus koostöös RMK, Eesti Loodusmuuseumi, TÜ Loodusmuuseumi ja botaanikaaia ning Tartu Loodusmajaga kampaania „Seeneekspress“, millega kutsuti üle Eesti 30 seenemetsa, näituse ja üritusele.

o 30. septembril jõudis Elron Vilniuses toimunud Baltic Brand Awards 2025 konkursil Greenest Brand auhinna finaali.

Oktoober o 9. oktoobril novembril liikus LTG Linki, Vivi ja Elroni koostöös Vilniuse ja Tallinna vahel öine erirong, mis viis Leedu jalgpallikoondise fännid Helsingis toimunud UEFA Soome – Leedu mängule.

o 17. oktoobril sai Elron Euroopa Liidu Raudteemaetilt ametliku loa kasutada kahevagunilist diiselrongi 2233 Lembitu reisijate teenindamiseks Läti raudteedel.

November o 29. novembril esitles Elron koos Škoda Grupiga Balti jaamas avalikkusele uusi regionaal- ja kaugmaaronge.

Detsember o 12. detsembril autoriseeris Euroopa Liidu Raudteeamet kaks Stadler FLIRT 2- vagunilist diiselrongi reisijate teenindamiseks Läti Vabariigis. Sellega sai kokku kolm Lätis autoriseeritud rongi, mida on vajalik ringluse korraldamiseks.

o 15. detsembril alustas Elron uute Škoda rongide järk-järgulist liinile viimist. Esimesena hakati uute rongidega teenindama Tallinn – Kloogaranna liini.

o 15. detsember Elron sai Ragn-Sells reThink sertifikaadi kuldmärgise, mis kinnitab jäätmekäitluslahenduste vastavust jäätmevaldkonna parimatele ja kaasaegsetele jätkusuutlikkuse põhimõtetele.

13

3. 2026. aasta plaanid

2026. aastal võib eeldada Eesti Raudtee (EVR) taristul toimuvatest remontidest tuleneva keerulise tegevuskeskkonna jätkumist. Eelkõige on jätkuvalt mõjutatud lõuna ja ida suunad, kus ehitustööd avaldavad olulist negatiivset mõju ühenduskiirustele ja sõiduplaani stabiilsusele. 2026. aastal toimub väga mitmeid ehitustöid, mis häirivad rongiliiklust kas osaliselt või toimub rongiliikluse täissulgemine teatud lõikudel. Enamus ehitustöid, mis mõjutavad rongiliiklust, on planeeritud perioodile aprill- august. Lisaks toimub ehitustöid, mille kestvus ulatub järgmisesse aastasse ning need seavad reisirongi liikumisele olulisi piiranguid. Samuti on planeeritud sellel aastal Edela suunda mõjutav Pureva viadukti ehitus (rongiliikluse täissulgemine Kohila-Rapla vahel üheks kuuks), mis avaldab olulist negatiivset mõju teenusele, ühenduskiirusele ning reisijate mugavusele. Seetõttu on oodata idasuuna reisijate arvu langust ja tagasihoidlikku 8%-st kasvu lõuna suunale. Läänesuundal olulise mõjuga taristuremonte ei ole, seega võib eeldada reisijate arvu kasvu eelkõige lääne suunal. Keerulisele tegevuskeskkonnale on oma mõju jätnud ka 2025. aasta lõpus toimunud kaks rongidega seotud liiklusõnnetust.

2026. aastal jätkub järkjärguline ühistranspordireformi elluviimine, millesse Elron panustab. Märtsis on plaanis Tallinnas ja Harjumaal lansseerida ühispilet koostöös Tallinna Transpordiameti ja IIL-ga. See annab reisijatele võimaluse kasutada erinevaid ühistranspordiliike ühe ühtse piletina.

2026. aastal on plaanis rakendada suvine ning talvine liiklusgraafik. Seeläbi saab ettevõte pakkuda reisijatele sobivat sõidugraafikut ning tagada veeremi optimaalset ning efektiivset kasutatavust.

EVR taristu Tallinn-Tartu suuna elektrifitseerimise valmimine on plaanitud 2026. aasta lõppu, mis loob võimalused Elronile uute täiselektriliste Škoda rongide kasutuselevõtuks. Elron on valmistunud uute rongide kasutuselevõtuks alates 2025. aasta septembrist ja plaan on tõsta igapäevaste väljumiste arvu Tallinna-Tartu vahel tänaselt 11-lt väljumiselt suund/päev 14-le väljumisele suund/päev. Lisaks tihenevale sõiduplaanile muutuvad EVR remontide järgselt ka ühendusajad lühemaks. Uute rongidega saabuvad reisijatele ka uued mugavused (toitlustus, broneeritavad istekohad, äriklass jm).

Škoda rongide kasutuselevõtt Tallinn-Tartu liinil vabastab olulisel määral täna kasutusel oleva diisel- elektrilise veeremi ressurssi. See omakorda loob võimalused vabaneva veeremi kasutamiseks Tallinn-Viljandi (+1 reisi suund/päev) ja Tallinn-Rapla (+1 reisi suund/päev) liinide sõiduplaanide tihendamiseks.

2026. aastaks on prognoositud 8,1 miljonit rongireisijat, mis oleks senine rekord. 2026. aastal jätkub 2023. aastal läbi viidud klienditeekonna kaardistuse tulemusel selgunud kitsaskohtade vähendamine ja likvideerimine, mistõttu tõuseb teenuse kvaliteet. 2026. aastal muudab Elron teenuste struktuuri, eristades linn- ja linnalähiteenust ja kaugmaa ja rahvusvahelist teenust. Lähtuvalt teenustest, on strateegias koostatud tegevusplaan ja määratatud teenusepõhised eesmärgid, nii reisijate arvu, piletimüügitulu kui klientide rahulolu osas. Erinevatel teenustel on erinevad reisijaootused, nii pakutavate lahenduste kui sõidumugavuse osas.

Samuti on fookus lähtuvalt Elroni strateegiast uue piletimüügisüsteemi hankimine ja I etapi lansseerimine, koos oma front-endiga. Mobiiliäpi kliendikogemuse ja lisavõimaluste laiendamine ning seeläbi kliendibaasi kasvatamine.

Jätkub Elroni uue depoo projekteerimine. Uue depoo asukoht on Soodevahe külas, Rae vallas ning see on planeeritud valmima 2028. aasta lõpus ühisdepoona, koos Rail Balticu depoorajatistega.

14

4. Hea ühingujuhtimise tava

Riigivaraseaduse ja ettevõtte põhikirja alusel on Elronil kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava (edaspidi HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Üldreeglina järgib Elron HÜT-i põhimõtteid mõne erandiga, mida on ka kirjeldatud (ja nimetatud mittejärgimise põhjus).

4.1 Üldkoosolek

Kuna 2025. aasta majandusaasta jooksul oli ettevõtte ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, siis pole vajadust käsitleda aruandes HÜT-i ühe põhimõtte, milleks on tagada aktsionäride võrdne kohtlemine, järgimist.

Ainuaktsionärile esitati tutvumiseks aktsiaseltsi majandusaasta aruanne koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega ja nõukogu aruanne 2024. majandusaasta aruande kohta. Korraline üldkoosolek kinnitas ettevõtte 2024. majandusaasta aruande. Ettevõte täidab HÜT nõuet ning üldkoosoleku juhatajaks ei valitud nõukogu esimeest ega juhatuse liiget. 2025. aastal deklareerisid juhatuse ja nõukogu liikmed, hangetega seotud spetsialistid, hankekomisjonide liikmed jt deklareerimise kohustusega töötajad tulenevalt ettevõttes kehtivast huvide konflikti vältimise korrast oma ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega, millega tagatakse töötajate toimingupiirangu võimaliku rikkumise ennetamine.

Ettevõttes on efektiivselt toimiv siseauditi funktsioon, mille kohustusi täidab hankega väljavalitud teenusepakkuja KPMG Baltics OÜ. Siseaudit järgib oma töö korraldamisel audiitortegevuse seadust ja sellega seotud määruseid ning rahvusvahelisi siseauditeerimise kutsetegevuse standardeid. Siseaudiitori teenuse pakkujal on aruandluskohustus auditikomitee ees.

4.2 Nõukogu

Ettevõtte põhikirja kohaselt koosneb nõukogu kolmest kuni kuuest liikmest. Nõukogu liikme valib üldkoosolek kuni viieks aastaks, lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud nimetamiskomitee ettepanekust. Üldkoosolek nimetab ka nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd.

2025. aastal toimus nõukogus mitmeid muudatusi. Nõukogu koosseisu kuulusid terve 2025 aasta Andres Allikmäe ja Janno Luurmees, nõukogu liikmed Heddy Klasen ja Andres Uusoja tegutsesid ettevõtte nõukogu liikmetena kuni 14.07.2025, kui ainuaktsionäri otsusega kutsuti Heddy Klasen ja Andres Uusoja nõukogu liikme kohalt tagasi ning uuteks nõukogu liikmeteks nimetati samast kuupäevast Mari Jüssi ja Marko Gorban. Ainuaktsionäri 18.12.2025 otsusega kutsuti Marko Gorban nõukogu liikme kohalt tagasi ning kuni 20.01.2026 jätkas nõukogu kolmeliikmelisena. 2026. aasta jaanuaris nimetati nõukogu neljandaks liikmeks Sigrid Soomlais.

Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Ettevõtte nõukogu korraldab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tegevuse planeerimise ja juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte ja aktsionäri huvides.

Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2025. aastal toimus kuus nõukogu koosolekut ja kaks otsust võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Ühel juhul taandas nõukogu otsusega nimetatava isik ennast hääletamisest tema nimetamise otsuse osas, teisel juhul osalesid hääletamisel kõik nõukogu liikmed. Nõukogu koosolekutel kuulati ära juhatuse aruanded ettevõtte müügitulemuste, finantsseisundi ja äristrateegia kohta. Juhatus teavitas nõukogu kõigist olulistest asjaoludest ning küsis nõukogult nõusoleku tehingute tegemiseks, mille ühekordne või aastane maksumus ületas 400 000 eurot. Nõukogu otsustas igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise, milleks seaduse või põhikirja kohaselt on vajalik nõukogu nõusolek. Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele enne koosoleku toimumist, et nõukogu liikmetel oleks piisavalt aega

15

oma seisukoha kujundamiseks koosolekul otsustamisele tulevates küsimustes. Nõukogu on moodustanud auditikomitee.

Nõukogu moodustatud auditikomitee ülesanne on osaleda nõukogu nõustava organina järelevalvega seotud küsimustes, sh jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele. 2025. aasta algusest kuni 04.09.2025 oli ettevõtte auditikomitee neljaliikmeline ja auditikomitee koosseisu kuulusid Kalle Viks (esimees), Marko Roots, Piret Kustasson-Seilmaa ja Andres Uusoja. Ettevõtte nõukogu 04.09.2025 otsusega kutsuti auditikomitee liikme kohalt tagasi Andres Uusoja ja kuni 15.10.2025 jätkas auditikomitee kolmeliikmelisena. Nõukogu 14.10.2025 otsusega nimetati alates 15.10.2025 auditikomitee neljandaks liikmeks ja esimeheks Mari Jüssi ning Kalle Viks jätkab auditikomitee liikmena.

Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad ja tasustamise korra, kusjuures nõukogu esimehele makstakse suuremat tasu. Nõukogu liikmetele, kes nõukogu koosolekul ei osale, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Tasustamiskorra kohaselt makstakse lisatasu auditikomitee liikmeteks olevatele nõukogu liikmetele komiteede koosolekutel osalemise eest. Nõukogu liikmetele tulemustasu ega lahkumishüvist ei maksta. Igale nõukogu liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa avalikustatakse nõukogu tegevuse ülevaates.

Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses ettevõtte ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses Elroniga samal tegevusalal.

4.3 Juhatus

Ettevõtte juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng seatud eesmärkide kohaselt. Juhatus tagab, et ettevõte täidab kehtivaid õigusakte, ning korraldab kontrolli ja aruandlust.

Põhikirja järgi võib ettevõtet kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees eraldi ja teised juhatuse liikmed kahekesi ühiselt. Juhatuse esimehel eraldi ja teistel juhatuse liikmetel kahekesi ühiselt on ka edasivolitamise õigus. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad on piiritletud ning tööülesanded ja vastutus on kirjeldatud juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes.

2025. aastal kuulusid juhatuse koosseisu juhatuse esimehena Lauri Betlem ning juhatuse liikmena Märt Ehrenpreis. Juhatuse liikmed ei tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega ole seotud kolmandate osapooltega, kes pakuvad ettevõttele teenuseid või kaupu.

Juhatuse liikmete tasumäärad ja lahkumishüvitised sisalduvad juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes, mille on nõukogu läbi arutanud ja kinnitanud. Juhatuse liikmetele täiendava tasu määramisel lähtub nõukogu ettevõtte majandustulemustest, arvestades konkreetse juhatuse liikme töö tulemuslikkust ja isiklikku panust püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisse. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu ning lahkumishüvitist võib juhatuse liikmele maksta üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist ja mitte rohkem kui liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. Igale juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa avalikustatakse nõukogu tegevuse ülevaates.

Elroni põhikirja punkti 4.4.10. alusel otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks aktsiaseltsi esindaja.

Lähtudes AS Eesti Liinirongid põhikirjast ning väljakujunenud töökorraldusest, teevad juhatus ja nõukogu tihedalt koostööd ettevõtte eesmärkide elluviimiseks.

16

4.4 Teabe avaldamine

Elron avaldab oma veebilehel teavet ainuaktsionäri kohta, juhatuse ja nõukogu koosseisu kohta ning nõukogu moodustatud auditikomitee koosseisu ning ülesannete kohta.

Peale selle avaldatakse veebilehel reisijateveo eeskiri, ettevõtte põhikiri, huvide konfliktide vältimise juhend, isikuandmete töötlemise juhend, andmed audiitori kohta, üldkoosoleku otsused, nõukogu aruanded, hankeplaan, hangete läbiviimise kord ja hangete ajalugu ning majandusaasta aruanded. Samuti avaldatakse koos selgitustega kvartaalsed majandusaasta aruanded.

Ettevõte avalikustab oma veebilehel teabe tema tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest. Veebilehel ei avaldata teavet üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üldkoosolekuga seotud andmeid, ettepanekuid ega materjale, kuna äriühingul on vaid üks aktsionär, kellele edastatakse koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega ka päevakorras olevate küsimuste kohta otsuste vastuvõtmiseks vajalikud materjalid. Teave avaldatakse veebilehel peamiselt eesti keeles.

4.5 Finantsaruandlus ja auditeerimine

Elron koostab finantsaruanded vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile, mis lähtub Eesti finantsaruandluse standardist.

Juhatuse koostatud 2025. majandusaasta aruannet auditeeris üldkoosoleku otsusega kinnitatud audiitorfirma Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers. Audiitorteenuse lepingu põhitingimused, (sh tasu, lepingu kehtivus, ajakava ja tööülesanded) on nõukogu heaks kiitnud.

Lauri Betlem Märt Ehrenpreis Juhatuse esimees Juhatuse liige

19

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Varad

Käibevarad

Raha 3 775 583 2 737 259 2

Nõuded ja ettemaksed 11 418 032 9 653 707 3

Varud 5 206 785 3 823 967 4

Kokku käibevarad 20 400 400 16 214 933

Põhivarad

Nõuded ja ettemaksed 41 890 502 46 232 156 3

Materiaalsed põhivarad 187 896 679 157 756 685 6

Immateriaalsed põhivarad 805 247 281 042 7

Kokku põhivarad 230 592 428 204 269 883

Kokku varad 250 992 828 220 484 816

Kohustised ja omakapital

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 10 410 647 9 472 738 9

Eraldised 742 756 744 729 11,21

Sihtfinantseerimine 1 082 869 0 13

Kokku lühiajalised kohustised 12 236 272 10 217 467

Pikaajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 41 890 501 46 232 156 9

Sihtfinantseerimine 71 505 699 36 486 654 13

Kokku pikaajalised kohustised 113 396 200 82 718 810

Kokku kohustised 125 632 472 92 936 277

Omakapital

Aktsiakapital nimiväärtuses 671 080 671 080 14

Kohustuslik reservkapital 67 108 67 108

Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 126 810 351 131 458 529

Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 188 183 -4 648 178

Kokku omakapital 125 360 356 127 548 539

Kokku kohustised ja omakapital 250 992 828 220 484 816

20

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

Kasumiaruanne (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Müügitulu 22 093 193 22 767 406 15

Muud äritulud 51 356 888 41 330 084 16

Kaubad, toore, materjal ja teenused -43 474 309 -39 705 504 17

Mitmesugused tegevuskulud -5 540 607 -5 235 269 18

Tööjõukulud -13 679 830 -12 429 276 19

Põhivarade kulum ja väärtuse langus -8 567 314 -6 746 067 6,7

Muud ärikulud -1 120 911 -1 124 961

Kokku ärikasum (-kahjum) 1 067 110 -1 143 587

Intressitulud 15 312 30 238

Intressikulud -3 270 605 -3 534 829 20

Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -2 188 183 -4 648 178

Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 188 183 -4 648 178

21

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

Rahavoogude aruanne (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Rahavood äritegevusest

Ärikasum (kahjum) 1 067 110 -1 143 587

Korrigeerimised

Põhivarade kulum ja väärtuse langus 8 567 314 6 746 067 6,7

Muud korrigeerimised -51 816 412 -41 973 223

Kokku korrigeerimised -43 249 098 -35 227 156

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -1 481 704 788 018 3,5

Varude muutus -1 382 820 443 220 4

Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 653 313 1 318 151 9,10

Makstud intressid -3 270 605 -3 534 830 20

Laekumised sihtfinantseerimisest 42 275 705 37 172 545 13

Kokku rahavood äritegevusest -5 388 099 -183 639

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade

soetamisel -39 231 510 -14 984 306 6

Laekumised sihtfinantseerimisest 49 701 653 21 249 942

Laekunud intressid 15 312 30 238

Kokku rahavood investeerimistegevusest 10 485 455 6 295 874

Rahavood finantseerimistegevusest

Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -4 059 032 -3 794 808 13

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -4 059 032 -3 794 808

Kokku rahavood 1 038 324 2 317 427

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 737 259 419 832 2

Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 038 324 2 317 427

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 775 583 2 737 259 2

22

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

Omakapitali muutuste aruanne (eurodes)

Kokku

Aktsiakapital

nimiväärtuses

Kohustuslik

reservkapital

Jaotamata kasum

(kahjum)

31.12.2023 671 080 67 108 131 458 529 132 196 717

Aruandeaasta kasum

(kahjum) 0 0 -4 648 178 -4 648 178

31.12.2024 671 080 67 108 126 810 351 127 548 539

Aruandeaasta kasum

(kahjum) 0 0 -2 188 183 -2 188 183

31.12.2025 671 080 67 108 124 622 168 125 360 356

Täiendav informatsioon omakapitali kohta on toodud raamatupidamise aastaaruande lisas 14

23

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon

AS Eesti Liinirongid raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti

finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille

põhinõuded kehtestatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.

AS Eesti Liinirongid, kui riigi tütarettevõte, lähtub ettevõtte aastaaruande koostamisel ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis

sätestatud nõuetest.

AS Eesti Liinirongid tehingupartnerikood (alates 31.12.2014) on 012305.

Kasumiaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused

Seoses sihtfinantseerimisega seotud informatsiooni esitlusviisi muutusega on korrigeeritud bilansi ja rahavoogude aruande

võrdlusandmeid 2024. a lõppenud majandusaasta osas.

Lisarea nimetus 31.12.2024 Muutus 31.12.2024

Sihtfinantseerimine

bilansis 0 36 486 654 36 486 654

Võlad ja ettemaksed 82 718 810 -36 486 654 46 232 156

Laekumised

sihtfinantseerimisest

-rahavood

investeerimistegevusest

0 21 249 942 21 249 942

Laekumised

sihtfinantseerimisest

-rahavood

finantseerimistegevusest

3 794 808 -3 794 808 0

Laekumised

sihtfinantseerimisest -

rahavood

äritegevusest

41 887 190 -4 714 645 37 172 545

Muud korrigeerimised

rahavoogude aruandes -41 887 190 -86 033 -41 973 223

Äritegevusega seotud

kohustiste ja

ettemaksete muutus

13 972 607 -12 654 456 1 318 151

Raha

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja

rahaturufondi osakuid, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele.

Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga

valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused,mida

kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse aruandekuupäeval ümber eurodesse ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga

valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.

Nõuded ja ettemaksed

24

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

Ostjate laekumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuded hinnatakse

bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansi kirjel „Ebatõenäoliselt laekuvad summad“. Lootusetud

nõuded kantakse bilansist välja.

Allahindluse summa kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel „Muud tegevuskulud“. Kõiki muid nõudeid (laenud ning muud lühi-

ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Varud

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud

varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varud on soetatud ettevõttesiseseks kasutamiseks. Varude kuludes

kajastamisel ja bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis lähtudes sellest, kumb on madalam,

kas nende soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses

kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi

sooritamiseks. Inventuuri käigus selgunud seisma jäänud mittekasutatavad materjalid kantakse kuluks.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

Põhivarana kajastatakse bilansis varad maksumusega alates 20 000 eurot ning kasutusega üle ühe aasta.

Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest

väljaminekutest. Oma tarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb tegelikest valmistamiskuludest.

Parenduskulud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Hoolduse ja jooksva

remondiga seotud kulutused kajastatakse perioodikuluna.

Ettevõtte veeremkoosseisu puhul on nõutud kapitaalremondi teostamine teatud kindla ajavahemiku järel. Nimetatud remondiga seotud

kulud kapitaliseeritakse ja kajastatakse eraldi arvele võetud varaobjektina, mille amortisatsiooniperiood vastab remondi perioodilisusele (nt

remont R5 - kolm aastat, R6 – kuus aastat). Kuna üks põhivaraobjekt võib koosneda erineva kasuliku elueaga osadest, on kasutusel

komponentarvestus.

Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti

soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui

asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse mahakantavat maksumust lähtudes asendamise hetke

soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.

Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust elueast. Maad ei amortiseerita.

Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara

või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides.

Immateriaalse põhivarana võetakse arvele kõrge maksumusega pikaajalise kasutuseaga tarkvaraobjektid, mida kajastatakse sarnaselt

materiaalsele põhivarale. Kasutusel on amortisatsiooninorm 20% aastas.

Vara väärtuse vähenemine.

Igal aruandekuupäeval hindab ettevõtte juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata vara väärtuse langusele. Juhul kui on kahtlusi, mis viitavad

varaobjekti väärtuse langemisele alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on võrdne

kõrgemaga kahest näitajast: kas vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või diskonteeritud rahavoogude põhjal leitavast

kasutusväärtusest. Kui testimise tulemusena selgub, et vara kaetav väärtus on madalam tema bilansilisest väärtusest, hinnatakse põhivara

objekt alla tema kaetavale väärtusele. Juhul kui vara väärtuse testi ei ole võimalik teostada üksiku varaobjekti suhtes, leitakse kaetav väärtus

väikseima varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta, kuhu see vara kuulub. Vara allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.

Kui varem alla hinnatud varade kaetava väärtuse testi tulemusena selgub, et kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse,

siis tühistatakse varasem allahindlus ning suurendatakse vara bilansilist maksumust. Ülempiiriks on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks

kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni.

Veeremi kasuliku eluea määravad kasutamise tehnilised tingimused ja hoolduse tehnoloogia.

Elron on riigile kuuluv äriühing ning peab finantsaruandluses lähtuma avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Vastavalt

sellele rakendatakse finantsaruandluse standardit ja ei tee varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale

väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel

osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.

Põhivarade arvelevõtmise alampiir 20000

Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)

Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga

Hooned 5-50

Rajatised 10-30

Veerem 3-35

25

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

Veeremi mootorid 5

Veeremi varuosad 3-5

Masinad ja seadmed 3-15

Muu põhivara 5

Rendid

Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.

Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad

rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul.

Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

Rentnikuna kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.

Rendileandjana kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.

Finantskohustised

Kõik finantskohustised( võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele

nende soetusmaksumuses, mis sisaldavad ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. edasine kajastamine toimub korrigeeritud

soetusmaksumuse meetodil.

Lühiajaliste finantskohustiste soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtustega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi

kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. pikaajaliste finantskohustiste korrigeerimine soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades

sisemise intressimäära meetodit.

Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja

realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna või vastava ala ekspertide hinnangutele.

Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne aruandekuupäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine

ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav.

Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti

igal aruandekuupäeval. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt rohkem kui ühe aasta pärast, kajastatakse seda

diskonteeritud nüüdisväärtuses. Diskonteerimisel võetakse aluseks sarnaste kohustuste suhtes turul valitsev intressimäär.

Tingimuslikud kohustusteks klassifitseeritakse need kohustused, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa

usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustuste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud

tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustiseks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne

sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk,

kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseerimise kajastamine toimub brutomeetodil, varad võetaks

arvele soetusmaksumuses.

Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse kasumiaruandes

„Muu äritulu“ kirjel.

Kohustuslik reservkapital

Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse

või Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab

Üldkoosolek. Reservkapitali kasutatakse kahjumi katmiseks, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha

Aktsionäridele väljamakseid.

Tulud

Tulud kaupade ja teenuste müügist kajastatakse siis, kui müügitulu on usaldusväärselt määratav, tehingust saadava tasu laekumine

tõenäoline ja olulised omandiga seotud riskid on läinud müüjalt ostjale.

Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja selle suurus usaldusväärselt hinnatav.

26

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

Kulud

Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt. Kõik aruandekuupäevajärgselt sissenõutavad, kuid aruandekuupäeval teadaolevad

arvestusperioodi kuuluvad kulud kajastatakse arvestusperioodis.

Puhkusetasude reserv

Puhkusetasu on kuluna kajastatud kohustise tekkimise perioodil. Puhkusetasu reservi korrigeeritakse üks kord aastas – aruandeaasta

lõpul. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse kasumiaruandes kuluna ning bilansis on võetud arvele lühiajalise kohustisena töövõtjate

ees. Puhkusetasu reservis kajastub ka sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks.

Maksustamine

Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt,

annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimiselt. Kehtiv maksumäär on 22%;

tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 22/78 netoväljamaksest. Maksustamissüsteemi eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade

ja kohustuste maksustamisväärtuse ning raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud tulumaksuvarasid

ja –kohustusi.

Nimetatud seaduse alusel maksustatakse äriühingu poolt dividendidena ja muus vormis jaotamata kasum tulumaksumääraga 22% ehk 22/78

väljamakstavalt netosummalt. Varasemalt regulaarsetele dividendidele kehtinud madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide

netosummast ei ole enam kohaldatav alates 1. jaanuarist 2025. Enne antud kuupäeva saadud madalama maksumääraga maksustatud

dividendide edasi jaotamisel on võimalik rakendada üleminekusätet.

Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna ning –kohustisena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata

perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib

dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval.

Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks kogu vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisega, on avalikustatud

raamatupidamise aastaaruande lisades.

Seotud osapooled

Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele.

Riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku maavalitsuse ja avalik-õigusliku isiku aruannetes ei ole vaja avalikustada tehinguid teiste

riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega (v.a juhul, kui seda nõutakse vastava isiku

tegevust reguleerivates seadustes või eeskirjades).

AS Eesti Liinirongid käsitleb seotud osapooltena:

• tegev- ja kõrgemat juhtkonda,

• eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedasi pereliikmeid ja nendega seotud äriühinguid.

Aruandekuupäevajärgsed sündmused.

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande

koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Korrigeerivad

sündmused kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. (Korrigeeriv sündmus on niisugune, mille mõju oli juba aruandekuupäeval

olemas.) Mitte-korrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul, kui

nad on olulised. (Mitte-korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval

eksisteerinud asjaoludest.)

Rahavoogude aruanne.

Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit, elimineerides

mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ja lühiajaliste kohustuste saldode muutused.

Lisa 2 Raha (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Kassa 8 768 8 768

Pangakontod 3 766 815 2 728 491

Kokku raha 3 775 583 2 737 259

27

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa

nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Nõuded ostjate vastu 807 302 807 302 0 0

Ostjatelt

laekumata arved 807 302 807 302 0 0

Maksude ettemaksed

ja tagasinõuded 797 796 797 796 0 0 5

Muud nõuded 6 650 6 650 0 0

Viitlaekumised 6 650 6 650 0 0

Ettemaksed 2 293 135 2 293 135 0 0

Tulevaste

perioodide kulud 2 241 723 2 241 723 0 0

Muud makstud

ettemaksed 51 412 51 412 0 0

Saamata

tegevuskulude

sihtfinantseerimine

3 171 495 3 171 495 0 0 13

Saamata pv

sihtfinantseerimine 46 232 156 4 341 654 26 686 353 15 204 149 8,9,13

Kokku nõuded ja

ettemaksed 53 308 534 11 418 032 26 686 353 15 204 149

31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa

nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Nõuded ostjate vastu 683 850 683 850 0 0

Ostjatelt

laekumata arved 682 299 682 299 0 0

Ebatõenäoliselt

laekuvad nõuded 1 551 1 551 0 0

Maksude ettemaksed

ja tagasinõuded 530 231 530 231 0 0 5

Muud nõuded 1 477 1 477 0 0

Intressinõuded 0 0 0

Viitlaekumised 1 477 1 477 0 0

Ettemaksed 1 729 840 1 729 840 0 0

Tulevaste

perioodide kulud 1 658 577 1 658 577 0 0

Muud makstud

ettemaksed 71 263 71 263 0 0

Saamata

tegevuskulude

sihtfinantseerimine

2 649 277 2 649 277 0 0 13

Saamata pv

sihtfinantseerimine 50 291 188 4 059 032 24 949 191 21 282 965 8,9,13

Kokku nõuded ja

ettemaksed 55 885 863 9 653 707 24 949 191 21 282 965

28

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

Tulevaste perioodide kulud koosnevad taristu kasutuse tasude ettemaksetest infrastruktuuriettevõtetele.

Lisa 4 Varud (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Tooraine ja materjal 4 949 597 3 562 581

Varuosad 4 942 032 3 558 489

Piletikandjad 7 565 4 092

Ettemaksed varude eest 257 188 261 386

Ettemaksed tarnijatele 257 188 261 386

Kokku varud 5 206 785 3 823 967

2025a. hinnati seisvaid varusid alla summas 168 744 eurot

2024a. hinnati seisvaid varusid alla summas 206 392 eurot

Vaata ka lisa 17.

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Käibemaks 797 796 0 530 231 0

Üksikisiku tulumaks 0 343 416 0 303 215

Erisoodustuse tulumaks 0 4 585 0 2 892

Sotsiaalmaks 0 619 581 0 512 753

Kohustuslik kogumispension 0 22 285 0 14 646

Töötuskindlustusmaksed 0 42 657 0 34 662

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 797 796 1 032 524 530 231 868 168

Vaata ka lisa 3 ja 9.

29

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes)

Kokku

Maa Ehitised Masinad ja

seadmed

Muud

materiaalsed

põhivarad

Lõpetamata

projektid ja

ettemaksed Transpordivahendid Muud

masinad ja

seadmed

Lõpetamata

projektid

Ettemaksed

31.12.2023

Soetusmaksumus 73 366 2 418 412 175 440 442 1 256 433 176 696 875 981 810 727 689 23 865 198 24 592 887 204 763 350

Akumuleeritud kulum 0 -1 330 588 -51 939 166 -1 203 173 -53 142 339 -599 806 0 0 0 -55 072 733

Jääkmaksumus 73 366 1 087 824 123 501 276 53 260 123 554 536 382 004 727 689 23 865 198 24 592 887 149 690 617

Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 0 1 060 436 12 654 456 13 714 892 13 714 892

Amortisatsioonikulu 0 -104 102 -6 571 314 -34 097 -6 605 411 -36 553 0 0 0 -6 746 066

Ümberliigitamised 0 0 843 999 328 744 1 172 743 71 607 -1 244 350 0 -1 244 350 0

Muud muutused 0 0 1 027 888 69 354 1 097 242 0 0 0 0 1 097 242

31.12.2024

Soetusmaksumus 73 366 2 418 412 176 284 441 1 585 177 177 869 618 1 053 417 543 775 36 519 654 37 063 429 218 478 242

Akumuleeritud kulum 0 -1 434 690 -57 482 592 -1 167 916 -58 650 508 -636 359 0 0 0 -60 721 557

Jääkmaksumus 73 366 983 722 118 801 849 417 261 119 219 110 417 058 543 775 36 519 654 37 063 429 157 756 685

Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 0 3 096 205 35 980 000 39 076 205 39 076 205

Amortisatsioonikulu 0 -96 335 -6 496 345 -92 429 -6 588 774 -63 015 0 0 0 -6 748 124

Allahindlused väärtuse

languse tõttu 0 0 -1 854 744 0 -1 854 744 0 0 0 0 -1 854 744

Ümberliigitamised 0 0 1 284 466 0 1 284 466 1 126 038 -1 872 714 -960 956 -2 833 670 -423 166

Ümberliigitamised

lõpetamata projektidest 0 0 1 284 466 0 1 284 466 1 126 038 -1 872 714 -960 956 -2 833 670 -423 166

Muud muutused 89 823 89 823 89 823

31.12.2025

Soetusmaksumus 73 366 2 406 547 173 900 521 1 585 177 175 485 698 2 008 823 1 767 266 71 538 698 73 305 964 253 280 398

Akumuleeritud kulum 0 -1 519 160 -62 075 472 -1 260 345 -63 335 817 -528 742 0 0 0 -65 383 719

Jääkmaksumus 73 366 887 387 111 825 049 324 832 112 149 881 1 480 081 1 767 266 71 538 698 73 305 964 187 896 679

Lisa 9

2025a. kanti maha amortiseerunud põhivara:

transpordivahendid 1 904 463 eurot ja hooneid 11 864 eurot ning rajatisi 170 631 eurot soetusmaksumuses.

Hinnati alla ronge summas 1 854 473 eurot soetusmaksumuses

2024a. kanti maha amortiseerunud põhivara:

transpordivahendid 1 027 888 eurot ja seadmeid 69 354 eurot soetusmaksumuses

30

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes)

Kokku

Arvutitarkvara Lõpetamata

projektid ja

ettemaksed

31.12.2023

Soetusmaksumus 182 330 108 873 291 203

Akumuleeritud kulum -182 330 0 -182 330

Jääkmaksumus 0 108 873 108 873

Ostud ja parendused 0 172 169 172 169

31.12.2024

Soetusmaksumus 0 281 042 281 042

Akumuleeritud kulum 0 0 0

Jääkmaksumus 0 281 042 281 042

Ostud ja parendused 155 305 155 305

Amortisatsioonikulu -54 268 0 -54 268

Ümberliigitamised 156 342 -156 342 0

Muud muutused 423 168 423 168

31.12.2025

Soetusmaksumus 761 840 280 005 1 041 845

Akumuleeritud kulum -236 598 0 -236 598

Jääkmaksumus 525 242 280 005 805 247

Lisa 8 Kapitalirent (eurodes)

Aruandekohustuslane kui rentnik

31.12.2025 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa

nr 12 kuu

jooksul

1 - 5 aasta

jooksul

üle 5 aasta

Veerem 46 232 155 4 341 654 26 686 352 15 204 149 6,75 EUR 2034 3,9

Kapitalirendikohustised

kokku 46 232 155 4 341 654 26 686 352 15 204 149

31

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa

nr 12 kuu

jooksul

1 - 5 aasta

jooksul

üle 5 aasta

Veerem 50 291 189 4 059 032 24 949 192 21 282 965 6,75 EUR 2034 3,9

Kapitalirendikohustised

kokku 50 291 189 4 059 032 24 949 192 21 282 965

Renditud varade bilansiline jääkmaksumus

31.12.2025 31.12.2024

Masinad ja seadmed 58 720 752 63 139 796

Kokku 58 720 752 63 139 796

Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr

12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Võlad tarnijatele 3 661 180 3 661 180 0 0

Võlad töövõtjatele 924 288 924 288 0 0 10

Maksuvõlad 1 032 524 1 032 524 0 0 5

Muud võlad 51 725 51 725 0 0

Muud viitvõlad 51 725 51 725

Saadud ettemaksed 399 276 399 276 0 0

Tulevaste perioodide

tulud 399 276 399 276 0 0

Kapitalirendi võlg 46 232 155 4 341 654 26 686 352 15 204 149 3,8,13

Kokku võlad ja

ettemaksed 52 301 148 10 410 647 26 686 352 15 204 149

31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr

12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Võlad tarnijatele 3 357 617 3 357 617 0 0

Võlad töövõtjatele 693 082 693 082 0 0 10

Maksuvõlad 868 168 868 168 0 0 5

Muud võlad 54 525 54 525 0 0

Muud viitvõlad 54 525 54 525 0 0

Saadud ettemaksed 440 314 440 314 0 0

Tulevaste perioodide

tulud 440 314 440 314 0 0

Kapitalirendi võlg 50 291 188 4 059 032 24 949 192 21 282 964 3,8,13

Kokku võlad ja

ettemaksed 55 704 894 9 472 738 24 949 192 21 282 964

32

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Töötasude kohustis 804 786 622 458 9

Puhkusetasude kohustis 119 502 70 624

Kokku võlad töövõtjatele 924 288 693 082 9

Lisa 11 Eraldised (eurodes)

31.12.2023 Moodustamine/korrigeerimine Kasutamine 31.12.2024 Lisa nr

Töösuhtejärgne eraldis 73 416 10 108 0 83 524 21

Erakorraline kulueraldis 113 788 547 417 0 661 205

Kokku eraldised 187 204 557 525 0 744 729

Sealhulgas:

Lühiajalised 187 204 557 525 0 744 729

Muud eraldised 187 204 557 525 0 744 729

31.12.2024 Moodustamine/korrigeerimine Kasutamine 31.12.2025 Lisa nr

Töösuhtejärgne eraldis 83 524 0 0 83 524 21

Erakorraline kulueraldis 661 205 -1 973 0 659 232

Kokku eraldised 744 729 -1 973 0 742 756

Sealhulgas:

Lühiajalised 744 729 -1 973 0 742 756

Muud eraldised 744 729 -1 973 0 742 756

Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Tingimuslikud kohustised

Võimalikud dividendid 97 205 291 98 912 074

Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 27 416 877 27 898 277

Kokku tingimuslikud kohustised 124 622 168 126 810 351

Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning

vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena

võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma.

33

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 13 Sihtfinantseerimine (eurodes)

31.12.2023 Laekunud Kajastatud

kasumiaruandes

Kajastatud varade

soetusmaksumuses 31.12.2024 Lisa

nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks

Sihtfinantseerimine

põhivarade soetamiseks 54 085 996 23 832 198 21 249 942 4 800 678 3 794 808 50 291 188 36 486 654

Kokku

sihtfinantseerimine

põhivarade

soetamiseks

54 085 996 23 832 198 21 249 942 4 800 678 3 794 808 50 291 188 36 486 654

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks 3 533 003 0 37 172 545 36 288 819 0 2 649 277 0

Kokku

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

3 533 003 0 37 172 545 36 288 819 0 2 649 277 0

Kokku

sihtfinantseerimine 57 618 999 23 832 198 58 422 487 41 089 497 3 794 808 52 940 465 36 486 654 3,16

31.12.2024 Laekunud Kajastatud

kasumiaruandes

Kajastatud varade

soetusmaksumuses 31.12.2025 Lisa

nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks

Sihtfinantseerimine

põhivarade soetamiseks 50 291 188 36 486 654 49 701 613 8 461 492 4 059 032 46 232 156 72 588 567

Kokku

sihtfinantseerimine

põhivarade

soetamiseks

50 291 188 36 486 654 49 701 613 8 461 492 4 059 032 46 232 156 72 588 567

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks 2 649 277 0 42 275 705 42 797 922 0 3 171 495 0

Kokku

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

2 649 277 0 42 275 705 42 797 922 0 3 171 495 0

Kokku

sihtfinantseerimine 52 940 465 36 486 654 91 977 318 51 259 414 4 059 032 49 403 651 72 588 567 3,16

Lisa 14 Aktsiakapital (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Aktsiakapital 671 080 671 080

Aktsiate arv (tk) 67 108 67 108

Aktsiate nimiväärtus 10 10

34

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 15 Müügitulu (eurodes)

2025 2024

Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes

Müük Euroopa Liidu riikidele

Eesti 22 093 193 22 767 406

Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 22 093 193 22 767 406

Kokku müügitulu 22 093 193 22 767 406

Müügitulu tegevusalade lõikes

reisijatevedu 22 093 193 22 767 406

Kokku müügitulu 22 093 193 22 767 406

Lisa 16 Muud äritulud (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Tulu sihtfinantseerimisest 51 259 414 41 089 497 13

Trahvid, viivised ja hüvitised 18 411 7 634

Rendi- ja üüritulu 8 789 17 136

Vanametalli müük 6 819 17 215

Muud 63 455 198 602

Kokku muud äritulud 51 356 888 41 330 084

Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Tooraine ja materjal 3 118 856 2 839 706

Varude allahindlus ja mahakandmine 168 774 206 392 4

Energia 8 959 212 9 089 413

Elektrienergia 2 252 836 2 075 540

Soojusenergia 80 830 75 124

Kütus 6 625 546 6 938 749

Taristu kasutustasud 31 227 467 27 569 993

Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 43 474 309 39 705 504

35

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)

2025 2024

Üür ja rent 288 595 214 119

Mitmesugused bürookulud 204 948 266 912

Lähetuskulud 67 141 18 543

Koolituskulud 87 876 69 038

Riiklikud ja kohalikud maksud 9 408 6 583

Turunduskulud 556 038 401 585

Infotehnoloogia ja sideteenused 1 079 694 993 591

Kinnisvara hooldus 625 466 474 941

Personali- ja juriidilised teenused 250 649 296 665

Töötajatega seotud kulud 202 150 205 639

Transporditeenused 2 644 714 799

Väheväärtuslik vara 124 978 55 511

Kindlustus 570 795 463 846

Seadmete hooldus 571 930 878 267

Muud 898 295 175 230

Kokku mitmesugused tegevuskulud 5 540 607 5 235 269

Lisa 19 Tööjõukulud (eurodes)

2025 2024

Palgakulu 10 256 074 9 402 566

Sotsiaalmaksud 3 423 756 3 026 709

Kokku tööjõukulud 13 679 830 12 429 275

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 393 345

Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:

Töölepingu alusel töötav isik 393 345

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 9 9

Lisa 20 Intressikulud (eurodes)

2025 2024

Intressikulu kapitalirendilt 3 270 605 3 534 829

Kokku intressikulud 3 270 605 3 534 829

36

AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 21 Seotud osapooled (eurodes)

Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes

LÜHIAJALISED 31.12.2025 31.12.2024

Võlad ja ettemaksed

Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega

eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise

mõju all olevad ettevõtjad

83 524 83 524

Kokku võlad ja ettemaksed 83 524 83 524

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud

olulised soodustused

2025 2024

Arvestatud tasu 230 388 221 698

Isikliku auto kasutamise hüvitis 30 900 26 400

Juhtkonna lahkumise puhul makstav tasu on üles võetud eraldisena. Vaata ka lisa 11.

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

AS Eesti Liinirongid aktsionärile

Arvamus

Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS Eesti Liinirongid (Ettevõte) finantsseisundit seisuga

31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse

standardiga.

Mida me auditeerisime

Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:

• bilanssi seisuga 31. detsember 2025;

• kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;

• rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;

• omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja

• raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti) (ISA-d (EE)). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on

täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“.

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks.

Sõltumatus

Me oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sealhulgas sõltumatuse standarditega), mille

on vastu võtnud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (eetikakoodeks (Eesti)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt

eetikakoodeksi (Eesti) nõuetele.

Muu informatsioon

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega

meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu

informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul

viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas

tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:

• tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta

raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja

• tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes on oluline

väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise

sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta

raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse

jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või

tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste

väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna

ISA-dega (EE) kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või

veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt

raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Kooskõlas ISA-dega (EE) läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:

• tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja

teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse

avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus

võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;

• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale,

kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud

info põhjendatust;

• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist

ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et

eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud

raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori

aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse

jätkumise lõppemist;

• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas

raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi

tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.

Eva Jansen-Diener

Vandeaudiitor, litsents nr 501

AS PricewaterhouseCoopers

Tegevusluba nr 6

Tatari 1, 10116 Tallinn

24. märts 2026

Tallinn, Eesti

EESTI LIINIRONGID AS

KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS

Tallinn, 14.04.2026 nr 3

AKTSIASELTSI ÄRINIMI, REGISTRIKOOD JA ASUKOHT

AS Eesti Liinirongid, registrikood 10520953, asukoht Vabaduse pst 176, Nõmme linnaosa,

10917 Tallinn, Eesti Vabariik

AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi nimel regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes

Terras

Aktsiate/häälte arv: 67 108 aktsiat, igaüks nimiväärtusega 10 eurot, mis põhikirja punkti 3.2.2

alusel annab 67 108 häält

Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv

Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud AS-i Eesti Liinirongid 2025. majandusaasta

aruannet (Lisa 1), sh sõltumatu vandeaudiitori aruannet ja nõukogu 2025. a tegevusaruannet

(Lisa 2);

tutvunud AS-i Eesti Liinirongid 2025. majandusaasta aruandega, sõltumatu vandeaudiitori

aruandega ja aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud tegevusaruandega;

võttes aluseks riigivaraseaduse § 5 lõike 5, § 77 lõike 1 ja äriseadustiku § 278, § 298 lõike 1

punktid 5 ja 7, § 305 lõike 1 ning kooskõlas AS Eesti Liinirongid põhikirja punktiga 4.3.2

KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS:

1. Kinnitada AS Eesti Liinirongid 2025. majandusaasta aruanne.

2. Kinnitada, et AS-i Eesti Liinirongid jaotamata kasum seisuga 31.12.2025 summas 126 810 351

eurot, millest 2025. aasta puhaskahjum moodustas -2 188 183 eurot, jäetakse jaotamata ning

äriühingu 2025. majandusaasta kahjum kaetakse eelmiste perioodide kasumi arvelt.

3. Valida AS-i Eesti Liinirongid 2026-2028. majandusaasta aruannete audiitorkontrolli läbiviijaks

audiitorühing Ernst & Young Baltic AS (10877299) ja määrata tasustamise kord vastavalt

pakkumusele.

2

4. Osaluse valitseja seisukohalt on äriühing täitnud talle seatud omaniku ootustega määratud

strateegilisi ja finantseesmärke 2025. aastal tasemel rahuldav.

Kõik otsused on vastu võetud 67 108 poolthäälega (100% koosolekul esindatud häältest).

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. AS-i Eesti Liinirongid 2025. majandusaasta aruanne (bdoc);

2. AS-i Eesti Liinirongid 2025. a nõukogu tegevusaruanne (asice).