Regionaalministri 27. detsembri 2023. a määruse nr 113 „Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus“ muutmine

1

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr …..

Regionaalministri 27. detsembri 2023. a määruse nr 113

„Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise

toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2 ja § 24 lõike 1 alusel.

Regionaalministri 27. detsembri 2023. a määruses nr 113 „Perioodi 2023–2027

nõuandeteenuse osutamise toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tähenduses“ tekstiosaga „ning sellele

kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut“;

2) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui lõikes 2 nimetatud vähese tähtsusega abi määr on põllumajandussaaduste töötlemise

valdkonnas väikestele või keskmise suurusega ettevõtjatele täitunud või kui väikene või

keskmise suurusega ettevõtja avaldab soovi saada toetust riigiabina, antakse toetust riigiabina

komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–

78), artikli 18 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse

§-s 342 sätestatut.“;

3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Määrust ei kohaldata komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõigetes 2–6, komisjoni

määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 ega komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 1

lõigetes 3–7 sätestatud juhtudel.“;

4) paragrahvi 5 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „taotlemise-“ sõnaga

„taotlemisega“ ja sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „seaduse“ sõnadega „ega

maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse“;

5) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) kuni kahel aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude taotlemisel.“;

6) paragrahvi 5 lõikes 3 ja § 6 lõike 2 sissejuhatava lauseosa esimeses lauses asendatakse sõna

„nõuandeteenust“ tekstiosaga „nõuandeteenust,“;

EELNÕU

15.04.2026

2

7) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 ja 2, lõikes 3 ning lõike 4 punktis 2 asendatakse tekstiosa

„lõikes 2 ja § 14 lõikes 2“ tekstiosaga „lõigetes 2 ja 21 ning § 14 lõikes 2“;

8) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „5–7“ tekstiosaga „5.–7.“;

9) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatud valdkondades võib toetatavat nõuandeteenust osutada ka

kutse- või kõrgharidusega isik, kellel on METKi hinnangul nõuandeteenuse osutamiseks

piisavad teadmised, oskused ja kogemused ning valdkonnas, milles ta soovib nõuandeteenust

osutada viimase kümne aasta jooksul vähemalt:

1) kolm aastat ettevõtluskogemust või

2) kolm aastat töökogemust.“;

11) paragrahvi 6 lõike 4 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) veterinaarravimite, väetiste, põllumajandustootmiseks vajalike sisendite, või

põllumajandustehnika müügi ning põllumajandussaaduste kokkuostu alal tegutsev füüsilisest

isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja ning äriühingu juhatuse liige, äriühingut juhtima

õigustatud muu isik või äriühingu töötaja;

12) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Nõuandeteenuse osutaja hoidub huvide konfliktist Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 15 lõike 3 kohaselt. Huvide konfliktina käsitatakse

olukorda, kus nõuandeteenuse osutajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal,

juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, on finantsalaseid, majanduslikke või muid

isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.“;

13) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Nõuandeteenuse osutamist toetatakse kalendriaastas kuni 60 000 euro väärtuses nõustaja

kohta.“;

14) paragrahvi 8 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „lõppkasusaajale“ tekstiosaga „, sealhulgas

noorest alustavast ettevõtjast lõppkasusaajale,“;

15) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Ettevõtja loetakse nooreks alustavaks ettevõtjaks, kui:

1) ta on nõuandeteenuse osutamise lepingu sõlmimise kuupäeval kuni 40-aastane füüsilisest

isikust ettevõtja või

2) ta on äriühing, välja arvatud tulundusühistu, kelle kõik osanikud või aktsionärid ja juhatuse

liikmed on nõuandeteenuse osutamise lepingu sõlmimise kuupäeval kuni 40-aastased füüsilised

isikud;

3) ta on nõuandeteenuse osutamise lepingu sõlmimise kuupäeval tegelenud põllu- ja

maamajanduse ning põllumajandussaaduste töötlemisega füüsilisest isikust ettevõtjana mitte

kauem kui 24 kuud või

4) ta on nõuandeteenuse osutamise lepingu sõlmimise kuupäeval omanud osalust põllu- ja

maamajanduse ning põllumajandussaaduste töötlemisega tegelenud äriühingus mitte kauem kui

24 kuud;

(52) Maamajanduse valdkonnas on nõuandeteenuse omaosaluse määr lõppkasusaajale, välja

arvatud noorele alustavale ettevõtjale § 8 lõike 51 tähenduses, vähemalt 30 protsenti.“;

3

16) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) sularahamakse.“;

17) paragrahvi 13 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) METK avaldab nimekirja oma veebilehel, nimekirjas avaldatakse ka METKi nõustajate

andmed.“;

18) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) näitab, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil

elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi vastavalt

komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise

kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud

teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022,

lk 197–205), sätestatule.“;

19) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Nimekirja kantud nõustaja peab läbima aastas vähemalt 24 tunni ulatuses koolitusi, mis on

seotud tema osutatava nõuandeteenuse valdkondadega.“;

20) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) teave, kas on nõustatud noort alustavat ettevõtjat;“;

21) paragrahvi 15 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „leping“ tekstiosaga „, omaosaluse tasumist

tõendav dokument“;

22) paragrahvi 18 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui nõuandeteenuse osutaja on teavitanud METKi nõustajaga seotud muudatustest, teeb

METK nimekirjas asjakohased parandused. Uue nõustaja lisandumisel peab METK enne

nõustaja nimekirja kandmist kontrollima nõustaja vastavust § 6 lõigetes 2 ja 21 ning lõike 4

punktis 1 sätestatud nõuetele.

(2) METKil on õigus nõuandeteenuse osutaja nimekirjast välja arvata, kui esineb vähemalt üks

järgmistest tingimustest:

1) nõuandeteenuse osutaja ei vasta nõuetele;

2) nõuandeteenuse osutajal ei ole ühtegi § 6 lõigetes 2 ja 21 ning § 14 lõikes 2 sätestatud

nõuetele vastavat nõustajat;

3) nõuandeteenuse osutaja nimekirja kandmiseks on teadlikult esitatud valeandmeid.

(3) METKil on õigus nõustaja nimekirjast välja arvata, kui esineb vähemalt üks järgmistest

tingimustest:

1) nõustaja ei vasta § 6 lõigetes 2 ja 21 ning lõike 4 punktis 1 sätestatud nõuetele;

2) nõustaja ei ole läbinud aastas vähemalt 24 tunni ulatuses koolitusi, mis on seotud tema

osutatava nõuandeteenuse valdkondadega;

3) nõustajana tegutsenud konsulendi kutsetunnistus on kehtetuks tunnistatud kutseseaduse § 22

alusel;

4) nõustaja nimekirja kandmiseks on teadlikult esitatud valeandmeid.“;

23) paragrahvi 21 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 21. Rakendussätted“;

4

24) paragrahvi 21 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4

järgmises sõnastuses:

„(2) Paragrahvi 6 lõiget 21 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024 nimekirja kantud nõustajatele;

(3) Paragrahvi 8 lõikes 11 sätestatud nõuandeteenuse maksimummäära kalendriaastas nõustaja

kohta kohaldatakse alates 1. juulist 2026.

(4) Paragrahvi 8 lõikes 52 sätestatud omaosaluse määra lõppkasusaajale maamajanduse

valdkonnas kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2027.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/267

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 27. detsembri 2023. a määruse nr 113

„Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus“ muutmine“ eelnõu.

Palume kooskõlastada eelnõu 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaelu

Teadmuskeskus, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda,

Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Toiduainetööstuse Liit

Kristiina Niilits

5657 0509 [email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaalministri 27. detsembri 2023. a määruse nr 113 „Perioodi 2023–2027

nõuandeteenuse osutamise toetus“ muutmise eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2 ja § 24 lõike 1 alusel ning lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)

2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse

Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186) artiklitest 15 ja 78.

2023. aasta 1. jaanuaril algas uus Euroopa Liidu (edaspidi EL) eelarveperiood 2023–2027, mille

raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondi eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist perioodil 2023–2027

reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/21151. Nimetatud määruse

artikli 9 kohaselt tuleb liikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakava, milleks Eesti puhul on „Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“2 (edaspidi strateegiakava),

mis on kiidetud heaks Euroopa Komisjoni otsusega. Kooskõla riiklike arengusuundadega tagab

sidusus „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani 2030“.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teadus- ja

arendusosakonna valdkonnajuht Terje Kaelep (528 1051, [email protected]). Juriidilise

ekspertiisi on eelnõule teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

peaspetsialist Maarika Arro (625 6197, [email protected]) ja keeleliselt toimetas eelnõu

sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktidega 1–3 muudetakse riigiabi sätteid. Punktiga 1 täiendatakse määruse § 3 lõike

2 sõnastust riigiabi osas, lisades viite konkurentsiseaduse §-le 33, milles selgitatakse, mis on

vähese tähtsusega abi.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 3 lõike 3 sõnastust. Lisaks riigiabi andmisele juhul,

kui vähese tähtsusega abi määr on täitunud, on eelnõukohase muudatusega võimalik väikesel

või keskmise suurusega ettevõtjal avaldada soovi saada toetust riigiabina ja seda ka juhul, kui

tema vähese tähtsusega abi limiit ei ole veel täitunud. Lisatud on viide konkurentsiseaduse §-le

342, , mis käsitleb grupierandiga hõlmatud riigiabi.

Eelnõu punktiga 3 lisatakse määrusesse § 3 lõige 7, milles viidatakse komisjoni määrusele

(EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, määruse artikli 1 lõikele 1, komisjoni määrusele (EL)

nr 651/2014- ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, määruse artikli 1 lõigetele 2–6 ja komisjoni määrusele

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R2115&from=ET 2 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 | Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (agri.ee)

2

(EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris

ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel

siseturuga kokkusobivaks, määruse artikli 1 lõigetele 3–7, mis sätestab juhud, millal sama

määrust ei kohaldata.

Eelnõu punktidega 4 ja 5 täiendatakse määruse § 5 lõike 2 sõnastust. Täpsustatakse, milliste

toetuste ja milliste elektrooniliste andmekogude kasutamisega seotud nõustamist on silmas

peetud. Toetused peavad olema Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse (edaspidi ELÜPS) või maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (edaspidi

MPKS) alusel antavad toetused, mille taotluste esitamise keskkonnad võivad asuda erinevates

elektroonilistes andmekogudes. Toetuse taotlemisele antava nõuande abikõlblikkust hinnatakse

seega selle järgi, kas on tegemist ELÜPS-i või MPKS-i alusel antava toetusega või mitte.

Eelnõu punktidega 6 ja 8 tehakse määruse teksti keelelisi parandusi.

Eelnõu punktis 7 sätestatud muudatuse näol on tegemist määrusesse uute sätete lisamisest

tingitud viidete parandamisega.

Eelnõu punktidega 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6 lõike 2 punkt 6 ja määruse §

6 täiendatakse uue lõikega 21. Kuna määruse § 6 lõike 2 punkt 6 läheks selle täiendamisel liiga

mahukaks, tunnistatakse see punkt kehtetuks ja sätestatakse eraldi lõikena. Määruse § 6

täiendatakse lõikega 21, mille kohaselt võib paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatud valdkondades

toetatavat nõuandeteenust osutada ka kutse- või kõrgharidusega isik, kellel on valdkonnas,

milles ta soovib nõuandeteenust osutada viimase kümne aasta jooksul vähemalt kolmeaastane

valdkondlik ettevõtlus- või töökogemus.

Nõuandeteenust võib võrreldes varasemaga osutada ka isik, kes on viimase kümne aasta jooksul

vähemalt kolm aastat töötanud asjaomases valdkonnas. Selle sätte lisamisega on võimalik

arvata nõuandeteenuse osutajaks isikuid, kes on oma valdkonna asjatundjad, aga ei ole

ettevõtluskogemusega. Uuel kujul nõuded rakenduvad tagasiulatuvalt alates 2024. aasta 1.

jaanuarist nimekirja kantud nõustajatele.

Eelnõu punktiga 11 täiendatakse § 6 lõike 4 punkti 1. Kehtiva määruse kohaselt ei või

nõuandeteenust osutada isik, kes tegeleb veterinaarravimite, väetusainete,

taimekaitsevahendite, või põllumajandustehnika müügi ning põllumajandussaaduste

kokkuostuga olles füüsilisest isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja ning äriühingu juhatuse

liige, äriühingut juhtima õigustatud muu isik või äriühingu töötaja. Eelnõus asendatakse sõna

väetusained sõnaga väetised, sest tavakeeles on viimane kasutusel. Täiendatakse eelnõu nii, et

lisaks veterinaarravimite, väetiste, taimekaitsevahendite, põllumajandustehnika müügile ning

põllumajandussaaduste kokkuostule lisandub piirang muu põllumajandustootmiseks vajalike

sisendite müügiga tegelevatele isikutele, mille all on mõeldud isikuid, kes tegelevad

põllumajandustootmiseks vajalike mistahes sisendite (nt söödad, söödalisandid, seemned,

looma- või taimekasvatuse tarvikud ning materjalid, muud bioloogilised preparaadid jms)

müügiga. Täiendus on vajalik seetõttu, et käia ajaga ja sektoris toimuvate muutustega kaasas

ning tagada erapooletu nõuanne ka nendes valdkondades, kus põllumajandustootmiseks

vajalikud sisendid on turule tulnud ja neid põllumajandustegevuses kasutatakse.

Eelnõu punktiga 12 täiendatakse määruse § 6 lõikega 5. Tuuakse välja Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määruse 2021/2115 artikli 15 lõikest 3 lähtuv huvide konflikti vältimise kohustus.

Huvide konflikti all on siinkohal mõeldud nõuandeteenuse osutaja töökohustuste ja erahuvide

3

vastuolu, kus erahuvid võivad mõjutada töökohustuste täitmist. Nõustaja või nõuandeteenuse

osutaja peab jääma erapooletuks ning peab vältima isiklikku huvi toimingus, mida ta ise peab

tegema või mida ta saab mõjutada.

Eelnõu punktiga 13 täiendatakse määruse § 8 lõikega 11, millega sätestatakse, et

nõuandeteenuse osutamist toetatakse kalendriaastas kuni 60 000 euro väärtuses nõustaja kohta.

See muudatus on vajalik piiratud ressursside tingimustes eelarvevahendite mõistlikuks,

optimaalseks kasutamiseks ja ühtlasi selleks, et vältida olukorda, kus nõustaja ületab mõistliku

töötundide normi. Töölepingu seaduse kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas ja

40 tundi nädalas.3 Olenevalt puhkepäevade arvust koguneb seega aastas ligikaudu 2000

töötundi. PRIA statistika alusel on nõustajaid, kes selle töötundide arvu ületavad. Samas

teenuse edukaks pakkumiseks on nõustajal eelduslikult vaja nõustamisele lisaks aega

haldustegevusele, enesetäiendamisele ja turunduseks. Eelnimetatut arvesse võttes on

optimaalne nõustaja nõustamise aastasumma 60 000 eurot.

Eelnõu punktiga 14 täiendatakse määruse § 8 lõiget 5 ja lisatakse sinna erisus noore alustava

ettevõtja kohta. Arvestades sellega, et maamajanduse valdkonna nõustamisteenuse üks

sihtgrupp on noored alustavad ettevõtjad, siis põlvkondade vahetuse jätkusuutlikkuse

tagamiseks on neile loodud erisus, ehk omafinantseerimise osa 10 protsenti.

Eelnõu punktiga 15 täiendatakse määruse § 8 lõigetega 51ja 52. Lõigete lisamisega luuakse

erisus omaosaluse määra osas maamajandusvaldkonnas ning selgitatakse keda mõeldakse noore

alustava ettevõtja all. Võrreldes teiste valdkondadega luuakse erisus omaosaluse protsendis,

mis tõuseb 10 protsendilt 30 protsendile. Muudatuse põhjuseks on eelarveliste vahendite

nappus ja PRIA statistika andmed, mille põhjal maamajanduse valdkonnas toimub võrreldes

teiste valdkondadega rohkem nõustamistegevust ning kogukulu nõuandeteenuse osutamise

toetuse aastaeelarvest moodustab ligi 20 protsenti. Maamajanduse alla kuuluv äri- ja finantsnõu

on ettevõtte toimimiseks kindlasti oluline, aga tähelepanuta ei saa jätta ka sisulisi tootmis- ja

töötlemistegevusteks vajalikke valdkondi. Arvestades teenuse populaarsust, võib eeldada, et

selle teenuse lõppkasusaaja on valmis kvaliteetsesse teenusesse ka suurema omaosalusega

panustama.

Noor ja alustav ettevõtja on taotluse esitamise ajal kuni 40 aastane FIE või äriühing. Äriühingu

puhul on kõik osanikud, aktsionärid, juhatuse liikmed kuni 40 aastased füüsilised isikud ja

tegutsenud põllu- ja maamajanduse ning põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevas

ettevõtlusvormis mitte kauem kui 24 kuud ehk maksimaalselt kaks aastat nõuandeteenuse

osutamise lepingu sõlmimise kuupäevast alates.

Eelnõu punktiga 16 täiendatakse määruse § 9 lõiget 2 punktiga 8. Muudatusega loetakse

sularahamaksed mitteabikõlblikuks kuluks. Muudatusest tulenevalt peavad omaosalusmaksed

edaspidi olema tasutud elektrooniliselt. Omaosalusmaksete tingimuse täitmist on elektroonilisel

viisil laekunud maksete korral lihtsam kontrollida ning andmed on ühetaolisemalt hallatavad.

Eelnõu punktis 17 täiendatakse määruse § 13 lõiget 8. Muudatusega on selgemini arusaadav,

et METKil tuleb avaldada nõuandeteenuse osutajate nimekiri oma veebilehel. Kui

nõustamisteenust osutatakse läbi juriidilise isiku, siis tuleb nimekirjas avaldada ka juriidilise

isiku nimi ja registrikood.

3 Töölepingu seadus–Riigi Teataja, § 43 lg 1 ja 2.

4

Eelnõu punktiga 18 parandatakse paragrahvi 14 lõike 1 punktis 6 sätestatud viide.

Eelnõu punktiga 19 muudetakse § 14 lõike 2 sõnastust ja leevendatakse nõudeid nõustajatele.

Varasema vähemalt 25 tunni kohustusliku koolituste asemel on nüüdsest kohustuslik vähemalt

24-tunnine koolitus.

Eelnõu punktiga 20 täiendatakse § 15 lõiget 3 punktiga 21, millega sätestatakse kohustus kanda

maksetaotlusele teave selle kohta, kas on nõustatud noort alustavat ettevõtjat. Muudatus

võimaldab koguda seireandmeid noorte alustavate ettevõtjate kohta. Nende andmete põhjal

saab ülevaate, palju alustavaid ettevõtteid saab nõu nõuandetoetuse rahastusest ning milline on

toetuse mõju sektori jätkusuutlikkusele.

Eelnõu punktiga 21 täiendatakse § 15 lõike 4 sõnastust omaosaluse tasumist tõendava

dokumendi lisamise nõudega. Lõike 4 kohaselt on maksetaotluse juurde seega vaja lisada

leping, omaosaluse tasumist tõendav dokument ja vajadusel riigiabi kohta abitaotlus.

Eelnõu punktiga 22 sõnastatakse uuesti määruse § 18. Paragrahvi 18 lõiget 1 ja lõike 2 punkti

2 täiendatakse ja lõikesse 2 lisatakse punkt 3, samuti täiendatakse lõiget 3 punktidega 3 ja 4.

Lõike 1 ja lõike 2 punkti 2 kohaselt võib METK nõuandeteenuse osutaja või nõustaja

nimekirjast välja arvata, kui nõuandeteenuse osutajal või nõustajal puuduvad piisavad

teadmised ja kogemused ning ta ei ole läbinud iga-aastast 24-tunnist koolitust.

Lõike 2 punkti 3 ja lõike 3 punkti 4 lisatud täiendused puudutavad valeandmete esitamist.

Viidatud sätete kohaselt on METKil õigus nõuandeteenuse osutaja või nõustaja nimekirjast

välja arvata, kui nõustaja nimekirja kandmine on saavutatud ebaausal teel ja nimekirja

kandmiseks on teadlikult esitatud valeandmeid.

Paragrahvi 18 lõike 3 punkti 3 täiendus puudutab nimekirjast väljaarvamise õigust, kui

konsulendi kutsetunnistus on kehtetuks tunnistatud kutseseaduse § 22 alusel.

Eelnõu punktiga 23 ja 24 muudetakse § 21 pealkirja ja täiendatakse rakendussätet lõigetega

2–4, mille kohaselt kohaldatakse paragrahvi 6 lõiget 21 alates 1. jaanuarist 2024 nimekirja

kantud nõustajatele. Paragrahvi 8 lõikes 11 sätestatud nõuandeteenuse maksimummäära 60 000

eurot kalendriaastas nõustaja kohta kohaldatakse alates 1. juulist 2026. Piirmäära täitumise

kontrollimisel võetakse arvesse ühe nõustaja poolt kogu kalendriaasta jooksul osutatud

nõuandeteenuse maht, sealhulgas enne määruse jõustumist osutatud teenus alates 1. jaanuarist

2026. Paragrahvi 8 lõiget 52, mille järgi tõuseb nõuandeteenue omaosaluse määr

lõppkasusaajale seniselt 10 protsendilt 30 protsendile, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2027.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud järgmistest

määrustest:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261);

5

3) komisjoni määruse (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus-

ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1—81);

4) komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 15.12.2023, lk 1–23);

5) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187 26.06.2014, lk 1–

78).

4. Määruse mõjud

Muudatustega lahendatakse määruse rakendamisel ilmnenud kitsaskohti.

Määrusega vähendatakse liigset halduskoormust taotlejale. Võrreldes varasemaga peab

nõustaja läbima aastas väiksema arvu koolitustunde kui varasemalt, samuti leevendatakse

nõudeid toetatava nõuandeteenuse osutajale ja vähendatakse omaosaluse määra noortele

alustavatele ettevõtjatele. Sätestatud kohustused on tasakaalus saadava hüvega ning toetuse

saamiseks vältimatult vajalikud.

Eelnõus täpsustatakse viited riigiabile kohaldatavatele õigusaktidele ning nähakse ette

lõppkasusaajale võimalus taotleda toetust riigiabina vähese tähtsusega abi asemel. Vähese

tähtsusega abi ülemmäär on 300 000 eurot ühe ettevõtja kohta kolme aasta jooksul ning see

arvestatakse kõigi abiandjate ja toetuste lõikes. Seetõttu võivad tekkida olukorrad, kus kuigi

lõppkasusaajal oleks võimalik toetust vähese tähtsusega abina saada, eelistab ta säilitada oma

vähese tähtsusega abi summat mõne teise toetuse tarbeks, mille puhul riigiabi alternatiivi ei ole.

Seetõttu lisatakse määrusesse lõppkasusaajale võimaluse valida toetuse saamine riigiabina

vähese tähtsusega abi asemel, seda juhtudel, mil riigiabi reeglid on kohaldatavad.

Eelnõus täpsustatakse toetuste taotlemise- ja elektrooniliste andmekogude kasutamisega seotud

küsimuses osutatava nõuandeteenuse tähendust. Toetuse taotlejad on soovinud saada

nõustamist ka Riigi Tugiteenuste Keskuse infosüsteemis esitatavate taotluste esitamisel. Kuigi

valdavalt on põllu- ja maamajandussektori toetustaotused esitatavad ePRIA süsteemis, siis

tuleks vaadata eelkõige seda, mille alusel toetust taotletakse. Kui on tegemist Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ning maaelu ja põllumajandusturu

korraldamise seaduse alusel antavate toetustega, siis on nende toetuste taotlemise nõu

abikõlblik. Seega toetusalast nõu saab anda lõppkasusaajale, juhul kui ELÜPSi või MPKSi

alusel toetusi pole talle määratud kuni kahel aastal otsetoetuste ning pindala- ja loomapõhiste

maaelu arengu toetuste taotlemisel ja kuni kahel aastal muudel maaelu arengu toetuste

taotlemisel.

Eelnõus piiritletakse selgemalt, kes on nõu andev nõustaja. Paragrahvi 6 muudatuste mõjul

täpsustub töökogemuse baasil nõustajaks saamise võimalus. Uuendusena on võimalik nimekirja

saada kolmeaastase asjakohases valdkonnas töökogemusega isikutel, näiteks maaparandajatel,

kui nad on vähemalt 3 aastat 10 aasta jooksul teinud erialast tööd ja neil on piisav haridustase.

Iga-aastase täiendõppe kohustus laieneb ka sellele sihtgrupile nõustajatest. Paragrahvi 6 lõiget

4 kaasajastati lisades nõuandeteenuse osutamist keelavasse loetellu muu

põllumajandustootmiseks vajalike sisendite müügiga tegelevad isikud. Mõju avaldub seeläbi,

et see välistab olukorda, kus veterinaarravimite, väetiste, taimekaitsevahendite,

põllumajandustehnika müügi ning põllumajandussaaduste kokkuostu alal tegutsevatel isikutel

on toetatava nõustamisteenuse pakkumine keelatud, kuid muude põllumajandustootmiseks

6

vajaminevate sisendite müüjate, nagu näiteks silomüüjate, tegevus toetatava nõuande

pakkumisel on lubatud. Võrreldes varasema ajaga on sektori turusituatsioon muutunud ja

põllumajandustootmise sisendite müüjaid on turule lisandunud. Lisaks lahendatakse eelnõuga

sekkumise eelarve nappusest tingitud kitsaskohti. Selleks kehtestatakse nõuandeteenuse

osutamise piirmäär 60 000 eurot aastas nõustaja kohta ning tõstetakse omaosaluse määra

maamajanduse valdkonnas, säilitades samal ajal senise 10 protsendise omaosaluse määra

noortele alustavatele ettevõtjatele. Kokkuvõtvalt peaksid muudatused aitama eelarve kulusid

hoida aasta eelarveeraldise piires, parandama teenuse kättesaadavust ning aitama teenuse

kvaliteeti hoida ja hinnata.

Muudatused on vastavuses ühtse põllumajanduspoliitika strateegiakavaga. Strateegiakava

kohaselt on lubatud diferentseerida omaosalusmäärasid.

Määruse muudatustel ei ole otsest ja olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju.

Positiivset mõju avaldab määruse muudatus suurele osale põllu- ja maamajanduse ning

põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevast sektorist, kuna muudatustega laineneb

nõuandesaajate ja nõuandjate ring ja toetatavat nõuandeteenust on võimalik saada eelarveaastal

pikema perioodi jooksul, kui seda oleks muudatusi tegemata.

Mõju haridusele ja infotehnoloogiale on positiivne. Nõustamisteenuse kaudu on nõustatud

isikutel loodud võimalused teadmiste täiendamiseks ja nõuanne võib muuhulgas olla ka seotud

digilahenduste kasutamisega ükskõik millise valdkonna teemaga seotult.

Määruse muudatustega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ning välissuhetele, elu- ja

looduskeskkonnale ega regionaalarengule.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvelistest vahenditest ega ulatuslikku

mõju PRIA majandamiskuludele.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le ja Maaelu Teadmuskeskusele, Eesti

Erametsaliidule, Eesti Aiandusliidule, Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Eesti Maaelu

Nõuandeteenistusele ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler