Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

EELNÕU
02.04.2026


Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 264 lõike 7 esimeses lauses asendatakse arv „21“ arvuga „4“;

2) paragrahvi 508 lõike 3 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvid 591–593 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 591. Tervise infosüsteem

(1) Tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid järgmistel eesmärkidel:
1) tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimine ja täitmine;
2) tervishoiuteenuste kvaliteedi ja isikute õiguste tagamine;
3) ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, tervishoiuteenuste korraldamine, tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ja vaktsiinikahjude hüvitamine;
4) retsepti ja meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamine, ravimi ja meditsiiniseadme väljastamine, ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise ning täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamine;
5) rahvastiku tervise kaitse, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registrite pidamine, tervishoiuvaldkonnaga seotud statistika ja analüüside tegemine, tervishoiu korraldamine ja juhtimine.

(11) Tervise infosüsteemi kantud andmete õigsust eeldatakse. Tervise infosüsteemi kantud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 22, 6–8 ja 10–12 nimetatud andmetel on õiguslik tähendus. Andmekogu kanne tehakse viie kalendripäeva jooksul kande tegemise aluseks olevate nõuetekohaselt vormistatud dokumentide Tervisekassasse saabumisest arvates.

(2) Tervise infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa.

(3) Tervise infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse:
1) infosüsteemi kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded;
2) infosüsteemi kogutavate andmete täpsem koosseis ja edastamise kord;
3) andmete õigsuse tagamise kord;
4) isiku tahteavaldused ja nende menetlemise kord;
5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord;
6) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;
61) andmetöötluse logimise kord;
7) infosüsteemi rahastamine;
8) muud korraldusküsimused.

(4) Tervise infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid:
1) isiku üldandmed ja tema varasemad üldandmed;
2) isiku muud andmed – töökoha, hariduse ja perearsti andmed, allkirja kujutis, tahteavalduse andmed, arvelduskonto ning surmaaeg;
21) eestkostja või esindaja üldandmed;
22) ravikindlustuse andmed – kindlustuskaitse või muu tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed;
3) isikut puudutavad meditsiinilised ja muud terviseandmed – raviprotsessi ja terviseseisundit kirjeldavad andmed, geneetilised andmed, terviseriskide, tervisekäitumise ja elustiili andmed ning muud tervisega seotud andmed;
4) dokumendi või andmestiku koostaja andmed – nimi, kood, tegevusluba, kutse või eriala ja kontaktandmed;
41) isikule osutatavate teenustega seotud andmed – kutsed, soovitused ja teavitused ning tervishoiuteenusega seotud tagasiside küsimustikud;
5) ravijärjekorra ja digiregistratuuri pidamise andmed;
6) mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise aluseks olevad andmed;
7) rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevad andmed ja dokumendid;
8) isiku kinnipidamisasutuses, kinnipidamiskeskuses või arestimajas viibimise andmed;
9) tagasinõudeõiguse realiseerimiseks vajalikud andmed;
10) tervishoiuteenusega seotud lisatasu piirmäära sihtrühma kuuluvuse kindlakstegemiseks vajalikud andmed;
11) retsepti väljakirjutamise ja ravimi väljastamise andmed;
12) meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja meditsiiniseadme väljastamise andmed;
13) andmetöötluse logid ja süsteemi teated.

(5) Tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid nende infosüsteemi vastuvõtmisest alates tähtajatult. Eeltoodust erinevalt säilitatakse tervise infosüsteemis andmeid järgmiselt:
1) ravijärjekorra ja digiregistratuuriga seotud andmeid, kutseid, soovitusi ja teavitusi ning tervishoiuteenusega seotud tagasiside andmeid viis aastat;
2) meditsiinilisi ülesvõtteid 30 aastat, välja arvatud hambaravi ülesvõtted, mida säilitatakse 15 aastat;
3) surmateatise ja surma põhjuse teatise andmeid kümme aastat;
4) ravikindlustuse andmeid 75 aastat, kuid mitte kauem kui 30 aastat isiku surmast;
5) mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise ja rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevaid andmeid 75 aastat, kuid mitte kauem kui 30 aastat isiku surmast;
6) andmeid isiku kinnipidamisasutuses, kinnipidamiskeskuses või arestimajas viibimise kohta kolm aastat isiku kinnipidamisasutusest, kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastamisest arvates;
7) tagasinõudeõiguse realiseerimiseks vajalikke andmeid seitse aastat, eluaegsete tervisekahjude korral kuni isiku surmani;
8) logisid ja alusandmeid vastavalt infosüsteemi põhimääruses sätestatule.

(6) Eraelu kaitseks kehtib infosüsteemis isikuandmetele juurdepääsu piirang andmete säilitamise tähtaja lõpuni.

§ 592. Andmete edastamine tervise infosüsteemi

(1) Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus edastada tervise infosüsteemi järgmised andmed:
1) ravijärjekorra andmed vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel kehtestatud määrusele;
2) meditsiiniliste ülesvõtete andmed vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määrusele;
3) patsiendile osutatud tervishoiuteenuste andmed vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määrusele;
4) patsiendile osutatud tervishoiuteenuse hüvitise andmed vastavalt ravikindlustuse seaduse §-s 32 sätestatule;
5) retsepti ja meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise andmed vastavalt käesoleva seaduse § 591 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele;
6) töövõimetuslehe väljakirjutamise andmed vastavalt ravikindlustuse seaduse §-s 52 sätestatule.

(2) Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide ja andmestike andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Meditsiiniliste ülesvõtete liigid, neile esitatavad infotehnoloogilised nõuded ning kättesaadavaks tegemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarst-eksperdil on kohustus edastada tervise infosüsteemi:
1) vastavalt surma põhjuse tuvastamise seadusele andmed surma põhjuse kohta;
2) vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõike 61 alusel kehtestatud määrusele andmed kohtuarstlikul lahangul avastatud nakkushaiguste kohta.

(5) Järgmistel isikutel on kohustus edastada tervise infosüsteemi järgmised andmed:
1) apteegiteenuse osutaja – retsepti alusel ravimi väljastamise andmed, paberretsepti andmed viivitamata ravimi väljastamisel ning kui paberretsept on väljastatud Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kindlustatud isikule, kes tõendab oma kindlustuskaitset kehtiva Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse väljastatud kehtiva tõendi E112, E123, S2 või DA1 alusel, kindlustuskaitset tõendava dokumendi andmed;
2) geenivaramu vastutav töötleja – isiku sellekohase tahteavalduse saamise järel geenivaramu geenidoonori geneetilised andmed ja nendega seotud andmed tervise infosüsteemi põhimääruses sätestatud korras;
3) kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks andmeid esitama kohustatud isik – andmed vastavalt ravikindlustuse seadusele;
4) kindlustatud isiku eest sotsiaalmaksu maksja – ravikindlustuse seaduses sätestatud andmed ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks;
5) meditsiiniseadet väljastav isik – meditsiiniseadme kaardi alusel väljastatava meditsiiniseadme müügi andmed.

(6) Järgmised isikud võivad tervise infosüsteemi esitada järgmisi andmeid:
1) isik – isikuandmed, sealhulgas eriliigilised isikuandmed, talle teenuste pakkumiseks ja temaga ühenduse võtmiseks, parema tervishoiuteenuse saamiseks ja terviseseisundi hindamiseks, sealhulgas tarkvaralahenduse kasutamiseks ja kutsete saamiseks;
2) tervishoiuteenuse osutaja – isikuandmed tarkvaralahenduse kasutamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 591 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele;
3) apteegiteenuse osutaja – täpsustavad andmed ravimiskeemi ja ravimi kättesaadavuse kohta raviskeemi muutmise vajaduse hindamiseks ning patsiendiohutuse tagamiseks.

§ 593. Tervise infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamine ja tasu

(1) Isikul, kelle andmeid tervise infosüsteemis töödeldakse, on juurdepääs oma isikuandmetele tervise infosüsteemis.

(11) Patsiendi elu või tervise kaitseks võib tervishoiuteenuse osutaja andmete infosüsteemi edastamisel määrata kuni kuuekuulise tähtaja, mille jooksul saab patsient tutvuda isikuandmetega ainult tervishoiutöötaja vahendusel. Selle tähtaja jooksul on tervishoiutöötaja kohustatud patsiendile tema andmeid tutvustama. Pärast tervishoiuteenuse osutaja määratud tähtaja möödumist avatakse patsiendile andmed infosüsteemis.

(2) Tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, välja arvatud raviarvete ja tagasinõuete andmed, järgmistel juhtudel:
1) käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel ja korras;
2) käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktis 3 sätestatud tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisega ning patsiendiohutusjuhtumite analüüsimise ja ennetamisega seotud eesmärkidel ja korras;
3) käesoleva seaduse § 41 lõikes 12 sätestatud eesmärkidel ja korras.

(3) Tervishoiuteenuse osutajal on tervise infosüsteemis juurdepääs temaga seotud ravi rahastamise andmetele lepingumahu jälgimise eesmärgil.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele on tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääs tervishoiuteenuse osutamisel osalemiseks järgmistel isikutel:
1) arstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad neljanda kursuse kohustuslikud ained;
2) geeninõustaja;
3) käesoleva seaduse § 30 lõikes 32 nimetatud isik;
4) optometrist;
5) radioloogiatehnik;
6) tegevusterapeut.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääsu ulatuse määrab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Isikul on õigus keelata käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud isikute juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele käesoleva seaduse § 591 lõike 4 punktides 3 ja 41 nimetatud andmetele ning neid andmeid sisaldavatele punktis 4 nimetatud dokumendi või andmestiku koostaja andmetele ise või tervishoiuteenuse osutaja kaudu, kui tervise infosüsteemi põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

(7) Lisaks on ilma isiku nõusolekuta juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele:
1) isikuandmetele Terviseameti poolt riiklikku või haldusjärelevalvet tegeval isikul seaduses sätestatud järelevalvemenetluse läbiviimiseks;
2) isikuandmetele Ravimiameti poolt riiklikku või haldusjärelevalvet tegeval isikul seaduses sätestatud järelevalvemenetluse läbiviimiseks;
3) isiku meditsiinilistele andmetele, välja arvatud geneetilised algandmed, dokumendi või andmestiku koostaja, rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevatele, retsepti väljakirjutamise ja ravimi väljastamise ning meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja meditsiiniseadme väljastamise andmetele Tervise Arengu Instituudil käesolevas seaduses sätestatud tervise- ja tervishoiustatistika tegemiseks;
4) isiku retsepti väljakirjutamise ja ravimi väljastamise andmetele, kontaktandmetele, ravimi annustamist ja toimet mõjutavatele näitajatele ning hoiatusteadetele üld- ja haiglaapteegis apteegiteenust osutaval isikul ravimiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
5) isiku meditsiiniseadme kaardi andmetele meditsiiniseadme kaardi alusel meditsiiniseadet väljastaval isikul meditsiiniseadme seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
6) isikuandmetele, välja arvatud tagasinõuete andmed, riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstil või selle asutuse lepingulisel arstil kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks ning registreeritud eraeksperdil kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks;
7) geneetilistele andmetele riikliku ekspertiisiasutuse DNA-eksperdil surnu isiku tuvastamiseks, kui isikut ei ole õnnestunud tuvastada muul viisil.

(8) Ilma isiku nõusolekuta väljastatakse tervise infosüsteemist isikuandmeid päringupõhiselt:
1) Andmekaitse Inspektsioonile riikliku järelevalve tegemiseks;
2) kohtutäiturile isiku töövõimetushüvitise arestimiseks;
3) käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 12 alusel moodustatud arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse tegemiseks;
4) süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks;
5) teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–3, 6 ja 7 ning lõikes 8 sätestatu kehtib ka surnud isiku isikuandmete väljastamise kohta.

(10) Muudel isikutel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb seadusest.

(11) Isiku enda nõusolekul väljastatakse tervise infosüsteemist isikuandmeid ka muudel juhtudel.“;

4) paragrahvi 591 lõiget 4 täiendatakse punktidega 121 ja 122 järgmises sõnastuses:

„121) sugurakudoonori andmed – sugurakudoonori unikaalne kood, rahvus, sünniriik, haridustase, perekonnaseis ja bioloogilised andmed;
122) sugurakkude hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmed;“;

5) paragrahvi 593 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tagasinõuete“ tekstiosaga „ning viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi“;

6) paragrahvi 593 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 9 nõuetele vastava eriarstiabi osutaja asjakohase kutse- või erialase pädevusega töötajal ja tema juures töötaval embrüoloogil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele:
1) tervishoiuteenuse osutaja enda esitatud viljatusraviga seotud detailsetele terviseandmetele, rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmetele ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele;
2) teise tervishoiuteenuse osutaja juures doonori sugurakkude loovutamise, sealhulgas anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele, doonormaterjalist sündinud laste arvule, sugurakudoonori ja doonormaterjalist sündinud lapse pärilike haiguste andmetele, kunstliku viljastamise tagajärjel sündinud lapse sünni- ja surmaandmetele, patsiendi ja sugurakudoonori surmaandmetele ning patsiendi raseduse katkemise ja katkestamise andmetele.“;

7) paragrahvi 593 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „2 ja 4“ tekstiosaga „2, 21 ja 4“;

8) paragrahvi 593 lõike 7 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „tagasinõuete“ tekstiosaga „ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi“;

9) paragrahvi 593 lõike 7 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „isikuandmetele“ tekstiosaga „, välja arvatud viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmed ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmed,“;

10) seadust täiendatakse §-ga 7213 järgmises sõnastuses:

„§ 7213. Tervise infosüsteemi andmekoosseisu ja säilitustähtaegade üleminekusätted

(1) Andmed, mis on kogutud Tervisekassa andmekogusse või retseptikeskusesse enne 2026. aasta 1. oktoobrit, kuuluvad tervise infosüsteemi andmekoosseisu ning moodustavad selle andmestiku, mida töödeldakse kooskõlas käesolevas seaduses ja tervise infosüsteemi põhimääruses sätestatuga.

(2) Tervise infosüsteemis enne 2026. aasta 1. oktoobrit koostatud vastavustõendeid säilitatakse kuni 2028. aasta 30. septembrini (kaasa arvatud), kuid mitte kauem kui kaks aastat nende infosüsteemis koostamisest alates, kui infosüsteemi põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega.“;

11) seadust täiendatakse §-ga 7214 järgmises sõnastuses:

„§ 7214. Viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmete esitamise kohustus

Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 9 nõuetele vastav eriarstiabi osutaja on kohustatud esitama käesoleva seaduse § 591 lõike 4 punktides 121 ja 122 nimetatud aktiivsete juhtumite andmed tervise infosüsteemi hiljemalt 2028. aasta 1. juulist.“.

§ 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse (RT I, 26.06.2025, 29) § 1 punktis 2 asendatakse läbivalt arv „32“ arvuga „31“.

§ 3. Inimgeeniuuringute seaduse muutmine

Inimgeeniuuringute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõike 1 punktid 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 45 punktis 17 asendatakse arvud „9“, „10“, „11“, „12“, „13“, „14“ ja „15“ arvudega vastavalt „12“, „13“, „14“, „15“, „16“, „17“ ja „18“.

§ 4. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmine

Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Partnerannetus käesoleva seaduse tähenduses on sugurakkude annetus mehe ja naise või abielus olevate naiste vahel, kus doonori isik on retsipiendile teada ning doonor avaldab, et laps loetakse doonorist põlvnevaks vastavalt käesolevas seaduses sätestatud korrale.“;

2) paragrahvi 5 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „sõltumata tema perekonnaseisust“;

3) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kunstlikku viljastamist võib korraldada eriarstiabi osutaja, kes omab samal ajal:
1) sünnitusabi- ja günekoloogiateenuste osutamise tegevusluba;
2) rakkude, kudede ja elundite hankimise või käitlemise tegevusluba ning tegevusloal on märgitud vähemalt üks järgmistest kõrvaltingimustest: seemnerakud, munarakud, embrüod.“;

4) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ühelt anonüümselt või mittepartnerist doonorilt kogutud sugurakkude abil võivad Eestis lapse saada kuni kuus eri naist. Kui ühelt doonorilt kogutud sugurakkude abil on kuus last Eestis juba sündinud või eostatud, ei või sama doonori sugurakke enam teiste naiste kunstlikuks viljastamiseks kasutada.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut ei kohaldata juhul, kui naine on sama doonori sugurakkudega juba viljatusravi alustanud või sama doonori sugurakkude abil lapse juba sünnitanud.“;

5) paragrahv 14 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Eriarstiabi osutaja võib edastada tervise infosüsteemi andmed vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele.“;

6) paragrahvi 14 lõikest 1 jäetakse välja teine lause.

7) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse sõnad „võib edastada“ sõnaga „edastab“;

8) paragrahvi 171 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „või partnerannetusena“ tekstiosaga „, partnerannetusena või mittepartnerannetusena“;

9) paragrahvi 171 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 18 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Abielu lahutamisega loetakse mehe või naissoost abikaasa nõusolek enda sugurakkude kasutamiseks, samuti abikaasa nõusolek kunstlikuks viljastamiseks tagasi võetuks.

(2) Naise saab kunstlikult viljastada tema lahutatud abikaasa sugurakkudega, kui lahutatud abikaasa annab selleks uue kirjaliku nõusoleku vastavalt käesoleva seaduse § 171 lõikes 1 ja §-s 172 sätestatule.“;

11) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 20. Naise kunstlik viljastamine pärast partnerannetaja surma

Naise kunstlik viljastamine hiljem kui üks kuu pärast partnerannetuses osalenud partneri surma, kellelt pärinevad sugurakud, on keelatud.“;

12) paragrahvi 23 lõikest 3 jäetakse välja teine lause;

13) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Spermadoonor võib olla iga täisealine kuni 40-aastane ja munarakudoonor iga täisealine kuni 35-aastane vaimselt ja füüsiliselt terve isik, kes on andnud nõusoleku oma sugurakkude loovutamiseks kunstliku viljastamise tarvis ning sõlminud selleks kirjaliku lepingu. Vanuselist piirangut ei kohaldata, kui sugurakke annetatakse partnerannetusena, mittepartnerannetusena või munarakke annetab kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane.“;

14) paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada anonüümse doonori järgmisi bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid:
1) rahvus;
2) nahavärvus;
3) haridus;
4) perekonnaseis;
5) laste olemasolu;
6) pikkus;
7) kehaehitus;
8) juuste värvus;
9) silmade värvus;
10) veregrupp;
11) vanus.“;

15) paragrahvi 28 lõikes 1 asendatakse sõna „perekonnaseisuasutusse“ sõnadega „Tervise Arengu Instituudi poole“;

16) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse sõnad „seitse aastat“ tekstiosaga „kunstlikku viljastamist sooviva naise 51-aastaseks saamiseni“;

17) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses:

„§ 381. Embrüote säilitamise tähtaja kohaldamine

(1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud embrüote säilitamise tähtaega kohaldatakse ka embrüotele, mis on külmutatud enne käesoleva redaktsiooni jõustumist.

(2) Kui embrüo on külmutatud enne käesoleva redaktsiooni jõustumist, pikeneb säilitamistähtaeg käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud tähtajani, eeldusel et embrüote omanikud on andnud nõusoleku säilitamistähtaega pikendada.

(3) Tervishoiuteenuse osutaja peab isikuid, kelle embrüoid säilitatakse, teavitama võimalusest säilitamistähtaega pikendada.“.

§ 5. Liikluskindlustuse seaduse muutmine

Liikluskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 73 järgmises sõnastuses:

„(73) Kindlustusandjal on kindlustusandja hüvitatava kahju olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks õigus saada liikluskindlustuse registri kaudu juurdepääs järgmistele tervise infosüsteemis olevatele isikuga seotud andmetele:
1) raviarve andmed;
2) töövõimetuslehe andmed;
3) retsepti andmed;
4) meditsiiniseadme kaardi andmed.“;

2) paragrahvi 75 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „ja 71“ tekstiosaga „, 71 ja 73“.

§ 6. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

„111) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 ja § 571 alusel määratud tervise- ja tervishoiustatistika tegijale statistika tegemiseks;“.

§ 7. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 33 lõikes 13 asendatakse sõna „retseptikeskuses“ sõnadega „tervise infosüsteemis“;

2) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses:

„(19) Retsepti võib välja kirjutada paberil, kui retsepti väljakirjutamine elektroonilisel kujul ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik.“;

3) seaduse 3. peatüki 6. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. jagu
Ravimiregister ja pakendikood“;

4) paragrahvid 81 ja 811 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 9915 lõikes 8 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“;

6) paragrahvi 9920 lõikes 11 asendatakse sõnad „Tervisekassa andmekogusse“ sõnadega „tervise infosüsteemi“.

§ 8. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „Tervisekassa andmekogu“ sõnadega „tervise infosüsteem“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul.“;

3) paragrahvi 331 lõikes 1 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“;

4) paragrahvi 46 lõikes 1 ja § 49 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ravimiseaduse §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu“ sõnadega „tervise infosüsteemi“;

5) paragrahvi 491 lõikes 2 asendatakse sõna „retseptikeskus“ sõnadega „tervise infosüsteem“ vastavas käändes;

6) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Tervisekassa kontrollib enne ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmist täitmisregistrist isiku arestimisakte. Arestimisakti olemasolu korral kannab Tervisekassa ajutise töövõimetuse hüvitise vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.“.

§ 9. Tervisekassa seaduse muutmine

Tervisekassa seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „Tervisekassa andmekogu“ sõnadega „kaasvastutava töötlejana tervise infosüsteemi“;

2) paragrahvi 2 lõiked 22–24 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 12 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „teha Vabariigi Valitsusele ettepanek“;

4) seaduse 41. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 21 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses:

„(31) Kindlustusandjal on õigus saada infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu tervise infosüsteemist kindlustusandja hüvitatava kahju olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks järgmisi andmeid:
1) raviarve andmed;
2) töövõimetuslehe andmed;
3) retsepti andmed;
4) meditsiiniseadme kaardi andmed.

(32) Kindlustusandjal on õigus saada infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu töötukassa andmekogust kindlustusandja töövõimetushüvitisega seotud täitmise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks järgmisi andmeid:
1) töövõime hindamise ja töövõimetoetust taotleva isiku andmed;
2) töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andmed;
3) töövõime hindamise otsuse andmed;
4) töövõime hindamise taotluse andmed;
5) määratud ja makstud töövõimetoetuse ning teisest riigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise andmed.

(33) Käesoleva paragrahvi lõike 32 punktis 2 nimetatud töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuses sisalduvate töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud tervise infosüsteemis olevate andmete töötlemise õigus on arstiõppe läbinud isikul.“.

§ 11. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril.

(2) Käesoleva seaduse § 7 punktid 2 ja 3 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4–9 ja 11 ning § 4 punkt 5 jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril.

(4) Käesoleva seaduse § 4 punktid 6 ja 7 jõustuvad 2028. aasta 1. juulil.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus ... . .... 2026. a nr ...

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja  
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise  
seaduse eelnõu seletuskiri 
Lisa 1 
  
RAKENDUSAKTI KAVAND 
 
VABARIIGI VALITSUS 
MÄÄRUS 
 
 
 
 
Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine 
 
 
Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2 alusel. 
 
 
§ 1. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ § 11 lõike 2 punkt 22 tunnistatakse kehtetuks. 
 
§ 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a. 
 
 
 
Kristen Michal 
peaminister 
 
Hanno Pevkur 
kaitseminister 
 
Keit Kasemets 
riigisekretär 
 
 
 
 

VABARIIGI VALITSUS  
MÄÄRUS 




Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määruse nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“ muutmine 
 
 
Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 31 lõike 2 alusel. 
 
 
§ 1. Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määruse nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“ § 10 lõikest 10 jäetakse välja tekstiosa „teha Vabariigi Valitsusele ettepanek“. 
 
§ 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a. 
 
 
 
Kristen Michal 
Peaminister        
 
Karmen Joller 
sotsiaalminister 
 
Keit Kasemets 
riigisekretär 

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2

RAKENDUSAKTI KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

Nr


Tervise infosüsteemi põhimäärus

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Tervise infosüsteemi asutamine ja nimetus

(1) Tervise infosüsteem (edaspidi infosüsteem) kuulub riigi infosüsteemi ning on asutatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.

(2) Infosüsteemi ingliskeelne nimetus on Health Information System.

§ 2. Infosüsteemi pidamise eesmärk

(1) Tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid järgmistel eesmärkidel:
1) tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimine ja täitmine;
2) tervishoiuteenuste kvaliteedi ja isikute õiguste tagamine;
3) ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, tervishoiuteenuste korraldamine, tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ja vaktsiinikahjude hüvitamine;
4) retsepti ja meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamine, ravimi ja meditsiiniseadme väljastamine, ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise ning täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamine;
5) rahvastiku tervise kaitse, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registrite pidamine, tervishoiuvaldkonnaga seotud statistika ja analüüside tegemine, tervishoiu korraldamine ja juhtimine.

§ 3. Infosüsteemi ülesehitus

(1) Infosüsteem koosneb järgnevatest andmestikest:
1) infosüsteemi keskandmekogu;
2) meditsiiniliste ülesvõtete andmestik;
3) ravikindlustuse, ravikindlustushüvitiste ja raviarvete andmestik;
4) retseptikeskus;
5) kiirabi andmebaas;
6) viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaas;
7) infosüsteemi keskandmekogu andmeladu;
8) Tervisekassa andmeladu.

(2) Infosüsteemi keskandmekogu koosneb järgmistest alamandmestikest:
1) patsiendi esitatud andmestik;
2) tervishoiuteenuse osutajate ja teiste isikute esitatud terviseandmestik;
3) üleriigilise digiregistratuuri andmestik;
4) geneetiline andmestik koos selle haldamise süsteemiga.

(3) Meditsiiniliste ülesvõtete andmekogu koosneb patsiendi kohta käivatest meditsiinilistest ülesvõtetest.

(4) Ravikindlustuse, ravikindlustushüvitiste ja raviarvete andmestik koosneb järgmistest andmetest, mille detailsed andmekoosseisud on käesoleva määruse lisas 1,:
1) kindlustuskaitse aluseks olevad andmed;
2) perearsti ja -õe andmed;
3) tervishoiuteenuse hüvitise andmed;
4) ajutise töövõimetuse hüvitise andmed;
5) täiskasvanute hambaravi ja hambaproteesiteenuse hüvitise andmed;
6) ravi eest välisriigis tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks vajaminevad andmed;
7) patsiendiõiguse kohaldamiseks piiriüleses tervishoius vajaminevad andmed;
8) kinnipidamisasutuses, kinnipidamiskeskuses või arestimajas viibimise andmed;
9) tagasinõuete esitamisega seotud andmed;
10) tervishoiuteenuste osutamise korraldamise tagamiseks vajaminevad andmed;
11) Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või Euroopa Liidu kindlustajariigi pädeva asutuse poolt väljastatud kindlustust tõendava dokumendi andmed.

(5) Retseptikeskus koosneb järgmistest andmetest, mille detailsed andmekoosseisud ja andmeandjad on määruse lisas 2,:
1) retsepti ja meditsiiniseadme väljakirjutamisega seotud andmed;
2) ravimi ja meditsiiniseadme väljastamisega seotud andmed;
3) retsepti või meditsiiniseadme väljakirjutamise õigust omava isikuga seotud (sh töökoha andmed);
4) apteegiteenuse osutaja tegevusloa andmed;
5) proviisori ja farmatseudi andmed;
6) ravimi, toidulisandi ja piirhinna või hinnakokkuleppe hinna andmed;
7) müügiloata ravimi ühekordse kasutusloa taotlemiseks otsus ravimi kasutamise õigustatuse kohta;
8) meditsiiniseadme hüvitamisega seotud andmed;
9) ravikindlustuse seaduse § 41 lõike 8 alusel ravimi müügi korral tasu maksmise kohustuse ülevõtmise andmed;
10) isiku kindlustuskaitse ja ravimiskeemi andmed.

(6) Kiirabi andmebaas koosneb tervishoiuteenuse osutajate esitatud terviseandmestikest, andmeandjate andmestikest, tööajakorralduse, sealhulgas kiirabibrigaadi ressursi andmestikust ja andmelaost.

(7) Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaas koosneb järgmistest andmetest:
1) patsiendi ja doonori esitatud andmed;
2) patsiendi viljatusraviga seotud terviseandmed;
4) patsiendi kunstliku viljastamisega seotud raseduse ja sünnituse andmed;
5) doonori terviseandmed ja loovutuste andmed;
6) anonüümse doonori ja mittepartnerannetaja unikaalne kood;
7) anonüümse doonori bioloogilised ja sotsiaalsed andmed;
8) Eestisse imporditud ja Eestist eksporditud sugurakkude andmed;
9) suguraku ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmed.

(8) Infosüsteemi keskandmekogu andmeladu koosneb keskandmekogu ja andmeandjate edastatavatest pseudonüümitud isikuandmetest, mis ei võimalda isikut otseselt tuvastada.

(9) Tervisekassa andmeladu koosneb infosüsteemi keskandmekogu, ravikindlustuse, ravikindlustushüvitiste ja raviarvete ning retseptikeskuse andmestike isikuandmetest.

(10) Paragrahvides 17 ja 171 sätestatud infosüsteemi osa käsitatakse meditsiiniseadmena ning see peab olema registreeritud meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogus, kui sellekohane kohustus tuleneb õigusaktist.

§ 4. Infosüsteemi turvameetmed ja turbeaste

(1) Infosüsteemi turvameetmed andmete töötlemisel ja arhiveerimisel peavad tagama järgmised turvaklassid:
1) infosüsteemi keskandmekogu - K2T3S2, turbeaste on kõrge (H);
2) meditsiiniliste ülesvõtete andmestik – K2T2S2, turbeaste on keskmine (M);
3) ravikindlustuse, ravikindlustushüvitiste ja raviarvete andmestik – K3T2S2, turbeaste on kõrge (H);
4) retseptikeskus – K3T3S2, turbeaste on kõrge (H);
5) kiirabi andmebaas - K3T3S2, turbeaste on kõrge (H);
6) viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaas - K2T3S2, turbeaste on kõrge (H);
7) infosüsteemi keskandmekogu teenindav andmeladu – K2T2S2, turbeaste on kõrge (H);
8) Tervisekassa andmeladu – K1T2S2, turbeaste on keskmine (M).

(2) Infosüsteemi kasutaja, kes liitub infosüsteemiga oma infosüsteemi kaudu, peab tegema oma infosüsteemi infoturbealaste riskide seire ja analüüsi.

(3) Lõikes 2 nimetatud isik teavitab viivitamata volitatud töötlejat kõikidest asjaoludest, mis võivad ohtu seada infosüsteemi turvalisuse.

§ 5. Infosüsteemi vastutav töötleja ja volitatud töötleja

(1) Infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa.

(2) Tervisekassa vastutava töötlejana tagab § 3 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud andmestike pidamise ja haldamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt.

(3) Infosüsteemi volitatud töötleja § 3 lõike 1 punktides 1 ja 5–8 nimetatud andmestike ulatuses on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, kes peab, haldab ja arendab infosüsteemi, töötleb andmeid ning täidab muid vastutava töötleja pandud kohustusi õigusaktide ja nende alusel sätestatud nõuete kohaselt.

(4) Infosüsteemi volitatud töötleja § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmestiku ulatuses on Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank, kes haldab, töötleb ja arhiveerib meditsiiniliste ülesvõtete andmeid ning täidab vastutava töötleja pandud kohustusi õigusaktide ja nende alusel sätestatud nõuete kohaselt.

(5) Infosüsteemi volitatud töötleja § 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmestiku ulatuses on Tervise Arengu Instituut, kes töötleb andmeid ning täidab muid vastutava töötleja pandud kohustusi õigusaktide ja nende alusel sätestatud nõuete kohaselt.

§ 6. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded

(1) Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa kaasvastutavate töötlejatena korraldavad koostöös volitatud töötlejaga e-teenuste loomist, arenduste väljatöötamist ja infosüsteemi elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega ning täidavad muid vastutavale töötlejale omaseid ülesandeid. Kaasvastutavad töötlejad võivad anda täpsemaid juhiseid ja korraldusi volitatud töötlejatele. Kaasvastutavate töötlejate vastutusvaldkonnad on määratud nende vahelises kokkuleppes, mille eesmärk on täpsustada kaasvastutavate töötlejate ülesandeid infosüsteemi ülalpidamisel. Kaasvastutavate töötlejate vastutusvaldkondi määrav kokkulepe avalikustatakse kaasvastutavate töötlejate veebilehtedel.

(2) Lähtudes kaasvastutavate töötlejate vahelise kokkuleppega määratud vastutusvaldkondadest:
1) määrab ta infosüsteemi volitatud töötleja, kui see erineb määruses toodust;
2) määrab ja korraldab infosüsteemi juurdepääse, andmete edastamist ja väljastamist;
3) tagab andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise, lähtudes kaasvastutavate töötlejate vahel kokkulepitud teavitamiskorrast.

(3) Andmesubjekti jaoks on kontaktpunktiks § 3 lõikes 2–4 nimetatud volitatud töötleja talle määratud ulatuses.

(4) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus volitatud töötlejana tagab § 3 lõike 1 punktides 1 ja 5–7 nimetatud andmestike pidamise ja haldamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas:
1) tagab tervishoiuteenuse osutamisel tekkivate dokumentide ja andmete kogumise, haldamise ja säilitamise, sealhulgas andmete kustutamise ja hävitamise ning arhiveeritavate andmete üleandmise § 12 lõikes 4 sätestatud korras;
2) vastutab andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest, sealhulgas turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest;
3) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ning menetleb isikute avaldusi infosüsteemist andmete ühekordseks väljastamiseks ja väljastab andmeid;
4) väljastab andmeid teadusuuringuteks;
5) tagab andmete kasutamise §-s 17 nimetatud tegevusteks ja 41. peatükis nimetatud tegevused;
6) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses;
7) peab arvestust kogutud ja väljastatud andmete ja infosüsteemi vahendusel osutatud teenuste üle ning koostab selle arvestuse juhtimiseks ülevaatlikke analüüse;
8) tagab teenuse intsidentide käsitlemise ja kasutajatoe;
9) tagab infosüsteemi haldamise ja rakendustarkvara toimimise;
10) tagab tehnilise halduse, sealhulgas tervise infosüsteemi klassifikaatorite, spetsifikatsioonide, loendite ja standardite pidamise ning standardite ja klassifikatsioonide avaldamise;
11) teavitab infosüsteemi andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe lõikes 1 nimetatud vastutavat töötlejat, võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks ning koostab rikkumise kohta teate kooskõlastatult lõikes 1 nimetatud kaasvastutava töötlejaga, lähtudes kaasvastutavate töötlejate vahel kokkulepitud teavitamiskorrast;
12) tagab andmete ja infosüsteemi säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele;
13) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks;
14) kaasab vajaduse korral arendus- ja hooldustööde tegemisse teise volitatud töötleja ja sõlmib temaga lepingu, olles hinnanud isikuandmete töötlemise eesmärke, vajadust ja riske, ning teavitab sellest mõistliku aja jooksul enne andmetöötlemise võimaldamist lõikes 1 nimetatud kaasvastutavat töötlejat, lähtudes kaasvastutavate töötlejate vahelise kokkuleppega määratud vastutusvaldkondadest ning kaasates vajadusel teise kaasvastutava töötleja;
15) määrab infosüsteemiga liitumise eelduseks olevad tehnilised tingimused ja avaldab need oma veebilehel.

(5) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus volitatud töötlejana tagab § 3 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmestiku arendamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas:
1) tagab andmete ja rakendustarkvara säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele;
2) tagab rakendustarkvara toimimise;
3) teavitab rakendustarkvara andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe lõikes 1 nimetatud vastutavat töötlejat, võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks ning koostab rikkumise kohta teate kooskõlastatult lõikes 1 nimetatud kaasvastutava töötlejaga, lähtudes kaasvastutavate töötlejate vahel kokkulepitud teavitamiskorrast;
4) tagab teenuse intsidentide käsitlemise ja kasutajatoe;
5) kaasab vajaduse korral arendus- ja hooldustööde tegemisse teise volitatud töötleja ja sõlmib temaga lepingu, olles hinnanud isikuandmete töötlemise eesmärke, vajadust ja riske, ning teavitab sellest mõistliku aja jooksul enne andmetöötlemise võimaldamist lõikes 1 nimetatud kaasvastutavat töötlejat, lähtudes kaasvastutavate töötlejate vahelise kokkuleppega määratud vastutusvaldkondadest ning kaasates vajadusel teise kaasvastutava töötleja.

(6) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus volitatud töötlejana täidab § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud andmestiku osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2 rakendamiseks loodud infosüsteemis Eesti juurdepääsupunkti ülesandeid.

(7) Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank volitatud töötlejana tagab andmekogu haldamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas:
1) tagab meditsiiniliste ülesvõtete arhiveerimise teenuse haldamise ja rakendustarkvara toimimise;
2) tagab teenuse intsidentide käsitlemise ja kasutajatoe;
3) peab arvestust väljastatud andmete üle;
4) teavitab infosüsteemi andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe lõikes 1 nimetatud kaasvastutavat töötlejat lähtudes kaasvastutavate töötlejate vahel kokkulepitud teavitamiskorrast ning võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks;
5) muud tegevused, mis lepitakse kokku pooltevahelises halduslepingus.

(8) Tervise Arengu Instituut volitatud töötlejana tagab viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi andmetöötluse õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt järgmistes tegevustes:
1) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;
2) menetleb isikute avaldusi infosüsteemist andmete ühekordseks väljastamiseks ja väljastab andmeid;
3) väljastab andmeid teadusuuringuteks;
4) esitab Ravimiametile rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 20 lõikes 2 nimetatud aruandlust viljatusravis kasutatud rakkude ja kudede kohta ning andmeid Euroopa Reproduktiivmeditsiiniühingule;
5) teavitab infosüsteemi andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe lõikes 1 nimetatud vastutavat töötlejat, võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks ning koostab rikkumise kohta teate kooskõlastatult lõikes 1 nimetatud kaasvastutava töötlejaga, lähtudes kaasvastutavate töötlejate vahel kokkulepitud teavitamiskorrast.
6) analüüsib ja teeb viljatusravi ning sugurakudoonorluse osas statistikat;
7) tagab andmete õigsuse ja kvaliteedi.

(9) Lõikes 1 nimetatud kaasvastutavad töötlejad võiva volitada määruses sätestamata ülesande määruses nimetamata või nimetatud volitatud töötlejale, määrates tema täpsemad ülesanded ja kohustused volitatud töötlejaga sõlmitavas lepingus.

2. peatükk
Andmete edastamine infosüsteemi

§ 7. Tervishoiuteenuse osutaja andmeandjana

(1) Tervishoiuteenuse osutaja edastab infosüsteemi andmed tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmekoosseisus järgmiselt:
1) ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise kohta andmed või vormistatud dokumendi ühe tööpäeva ja koduõendusteenuse korral vormistatud epikriisi kahe tööpäeva jooksul pärast seda, kui tervishoiutöötaja on asjakohase dokumendi kinnitanud;
2) statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise kohta andmed või vormistatud dokumendi viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui tervishoiutöötaja on asjakohase dokumendi kinnitanud;
3) tervishoiuteenuse osutamisel vormistatud saatekirja andmed kohe pärast saatekirja vormistamist;
4) surmateatise andmed viivitamata pärast surma fakti tuvastamist ning surma põhjuse teatise ja perinataalsurma põhjuse teatise andmed ühe tööpäeva jooksul pärast seda, kui tervishoiutöötaja on asjakohase dokumendi kinnitanud;
5) nakkushaiguse kahtluse teatise andmed viivitamata pärast kahtluse tekkimist ning nakkushaiguse teatise andmed ühe tööpäeva jooksul pärast lõppdiagnoosi selgumist;
6) mikrobioloogia labori saatekirja vastuse andmed viivitamata pärast uuringutulemuse selgumist ning HIV referentlabori saatekirja vastuse andmed ühe tööpäeva jooksul pärast uuringutulemuse kinnitamist;
7) geneetilised andmed spetsifikatsioonijärgses andmekoosseisus ja saatekirja vastuse andmed viivitamata pärast uuringutulemuse kinnitamist;
8) patsiendi üldandmed viivitamata nende muutumisel;
9) viljatusraviga seotud andmed ning rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmeid edastab teenuseosutaja viivitamata viie päeva jooksul pärast seda, kui arst on asjakohase dokumendi kinnitanud.

(2) Kiirabibrigaadi pidaja edastab infosüsteemi järgmised kiirabibaasi ja kiirabibrigaadi andmed viivitamata pärast asjakohase ressursi staatuse muudatust:
1) kiirabibrigaadi kutsung;
2) kiirabiressursi staatus – väljasõidu, vabanemise ja annulleerimise aeg;
3) kiirabibrigaadi raadiosidevahendite identifikaatorid – tunnus ja kood;
4) kiirabiressursi muud tehnilised andmed – sealhulgas piirkond, tehnika liik, kontaktandmed ja käsijaama andmed.

(3) Tervishoiuteenuse osutaja edastab infosüsteemi andmed ravijärjekorra pidamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel.

(4) Andmete edastamisel lõike 3 alusel säilitatakse infosüsteemis järgmised andmed:
1) registreeritud tervishoiuteenuse saamise kuupäev ja kellaaeg koos esimese võimaliku tervishoiuteenuse saamise ajaga;
2) registreeritud tervishoiuteenuse aja kinnitamise kuupäev ja kellaaeg;
3) tervishoiuteenuse registreeringu kinnitanud asutuse andmed – nimi, registrikood;
4) tervishoiuteenuse registreeringu muutmise ja tühistamise andmed – muutmise ja tühistamise kinnitamise kuupäev ja kellaaeg;
5) tervishoiuteenuse registreeringu muutja ja tühistaja andmed – teave, kas õigust teostas andmesubjekt või tervishoiuteenuse osutaja;
6) kui tervishoiuteenuse saamiseks registreerimisel tasuti krediidiasutuse vahendusel, ka makseinfo – maksja ja maksesaaja andmed, arvelduskonto, viitenumber ja summa – ja maksetingimuste info – makseviisid ja tasumise, tühistamise või muutmise tingimused;
7) tervishoiuteenuse saamise andmed – kas teenust kasutati või ei kasutatud.

(5) Tervishoiuteenuse osutaja edastab infosüsteemi andmed meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavaks tegemiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 3 alusel sätestatud korras.

(6) Tervishoiuteenuse osutaja teavitab määruse § 5 lõikes 3 nimetatud volitatud töötlejat teenuse muudatustest, sealhulgas analüüside nimekirja muudatustest ja täiendustest meditsiinilabori teenuse osutamiseks, esimesel võimalusel peale muudatuste või täienduste tegemist tervishoiuteenuse osutaja juures.

(7) Tervishoiuteenuse osutaja edastab infosüsteemi retsepti, meditsiiniseadme ning töövõimetuslehe väljakirjutamisega seotud andmed.

(8) Tervishoiuteenuse osutaja peab andmete edastamisel järgima infosüsteemi kohta kehtivaid standardeid, mille on infosüsteemi volitatud töötleja avaldanud oma veebilehel.

(9) Tervishoiuteenuse osutaja tagab infosüsteemi edastatavate andmete õigsuse ja vajadusel edastab parandatud andmed.

§ 8. Muud isikud andmeandjana

(1) Apteegiteenuse osutaja edastab infosüsteemi:
1) retsepti alusel ravimi väljastamise andmed;
2) paberretsepti andmed viivitamata ravimi väljastamisel;
3) kui paberretsept on väljastatud Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kindlustatud isikule, kes tõendab oma kindlustuskaitset kehtiva Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse väljastatud kehtiva vormikohase tõendi E112, E123, S2 või DA1 alusel, kindlustuskaitset tõendava dokumendi andmed.

(2) Eesti geenivaramu vastutav töötleja edastab infosüsteemi:
1) teenusesaaja üldandmed, sealhulgas isikukood;
2) teabe geenidoonoriks olemise ja geneetiliste andmete olemasolu või puudumise kohta;
3) proovi andmed, sealhulgas proovi unikaalne kood, proovimaterjali tüüp, kasutatud analüüsivahend ja tulemus;
4) proovi andmete edastamisega seotud tehnilised andmed, sealhulgas edastatavate andmete unikaalne identifikaator, koostaja andmed ja andmestiku edastamise aeg;
5) lisateabe proovi võtnud laborilt.

(3) Eesti Töötukassa edastab infosüsteemi:
1) töövõime hindamise taotluse andmed;
2) töövõime hindamise menetluse andmed;
3) töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andja andmed;
4) töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse;
5) ravikindlustuskaitse tekkimise või lõppemise aluseks olevad andmed.

(4) Haridus- ja Teadusministeerium edastab infosüsteemi:
1) õpilase andmed – klass, õppekava kood, õpingute alustamine, õpingute lõpetamine;
2) lõpetatud haridustaseme andmed – haridustaseme nimetus, õpingute alustamine ja õpingute lõpetamine;
3) õppeasutuse andmed – nimi, registreerimisnumber ja aadress;
4) ravikindlustuskaitse tekkimise, peatumise või lõppemise aluseks olevad andmed.

(5) Häirekeskus edastab infosüsteemi järgmised kiirabi hädaabiteate menetlemise käigus kogutud andmed:
1) Häirekeskuse juhtumi number;
2) hädaabiteate vastuvõtmise aeg;
3) kiirabibrigaadi kutsung;
4) prioriteet või muudetud prioriteet;
5) tüüpjuhtum;
6) põhjus;
7) tüüpjuhtumi kirjeldus;
8) abivajaja andmed – ees- ja perekonnanimi, vanus, isikukood või sünniaeg, sugu, kodakondsus;
9) oletatav abivajajate arv;
10) Häirekeskusesse teataja andmed – ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed;
11) sündmuskoht;
12) väljasõidukorralduse edastamise aeg;
13) väljasõidu aeg;
14) sündmuskohale jõudmise aeg;
15) sündmuskohalt haiglasse lahkumise aeg;
16) haigla nimi;
17) vabanemise aeg;
18) baasi jõudmise aeg;
19) väljasõidukorralduse annulleerimise aeg.

(6) Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi edastavad infosüsteemi:
1) kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kaitseväeteenistuse seaduse § 261 lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärgil tehtava terviseseisundi hindamise käigus koostatud ambulatoorse epikriisi ja uuringu, protseduuri, analüüsi saatekirja ning ambulatoorse teenuse, sealhulgas e-konsultatsiooni saatekirja andmed tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmekoosseisus;
2) isiku ravikindlustuskaitse tekkimise või lõppemise aluseks olevad andmed.

(7) Kaitseressursside Amet edastab infosüsteemi kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku nõusoleku andmise ja tagasivõtmise andmed.

(8) Kindlustatud isiku eest sotsiaalmaksu maksja edastab infosüsteemi ravikindlustuse seaduses sätestatud andmed ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks.

(9) Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu ning politsei andmekogu edastavad infosüsteemi kinnipidamisasutuses, kinnipidamiskeskuses või arestimajas viibimise andmed.

(10) Liiklusõnnetuste andmekogu edastab infosüsteemi andmed isiku tervisekahjuga seotud liiklusõnnetuse kohta tagasinõuete esitamiseks.

(11) Maksukohustuslaste register edastab infosüsteemi:
1) töötajat identifitseerivad andmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg;
2) isiku tööandja nimi ja registrikood või mitteresidendi kood ning töökoha asukoha andmed;
3) töötamise algus- ja lõpukuupäeva ning ametinimetuse;
4) tööaja määra ja töötamise peatumise andmed:
5) töötamise registrikande numbri;
6) kindlustuskaitse tekkimise, peatumise või lõppemise aluseks olevad andmed (TSD);
7) andmed kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ja FIE avansilise maksekohustuse kohta.

(12) Meditsiiniseadet väljastav isik edastab infosüsteemi meditsiiniseadme kaardi alusel väljastatava meditsiiniseadme müügi andmed.

(13) Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogust edastatakse infosüsteemi meditsiiniseadmete andmed.

(14) Rahvastikuregistri vastutav töötleja edastab infosüsteemi:
1) isikut identifitseerivad andmed, kontaktandmed ja kõrgeima omandatud haridustaseme andmed;
2) isiku esindusõiguse, hooldusõiguse, eestkoste ja teovõime andmed;
3) isiku surma kuupäeva ja surma registreerimise kande numbri;
4) lapse olemasolu, kui emal on alla üheaastane laps;
5) kunstliku viljastamise tagajärjel sündinud lapse isikukoodi.

(15) Ravimiamet edastab infosüsteemi:
1) teavet rakkude ja kudede hankimise ja käitlemise loa omajatest;
2) müügiloata ravimi ühekordse kasutusloa taotlemiseks otsuse ravimi kasutamise õigustatuse kohta;
3) ravimpreparaadi ja ravikindlustuse seaduse alusel hüvitatava eritoidu ja toidulisandi andmed;
4) apteegiteenuse osutaja tegevusloa kohta andmed.

(16) Raseduse infosüsteemi vastutav töötleja edastab infosüsteemi:
1) teavet raseduse katkemisest või katkestamisest – kuupäeva, liigi, raseduse lõpe;
2) lapse ja sünnitusandmeid – raseduskestuse sünnituse hetkel, sündinud laste arvu, surnult sündinud laste arvu; platsentatsiooni tüübi mitmikel; sünnitusviisi; lapse isikukoodi, soo, sünniriigi, kaalu, teabe väärarendite kohta; lapse intensiivravi esimese seitsme elupäeva jooksul.

(17) Sotsiaalkindlustusamet edastab infosüsteemi:
1) hoolekandeasutuses viibiva isiku viibimiskoha andmed;
2) puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed – puude algus- ja lõpukuupäev, liik, raskusaste, tuvastamise kuupäev ja otsuse number;
3) ravikindlustuskaitse tekkimise või lõppemise aluseks olevad andmed;
4) perehüvitiste seaduse § 33 tähenduses vanemahüvitist saama õigustatud isiku jagatava vanemahüvitise või lapsendaja vanemahüvitise päeva määr;
5) lapse sünnikuupäev;
6) toimetulekutoetuse saamise andmed.

(18) Surma põhjuste registri vastutav töötleja edastab infosüsteemi kunstliku viljastamise tulemusel sündinud lapse, suguraku doonori ja patsiendi surmaandmed – surmakuupäev, surma põhjus – vahetu, varasem, alg- ja välispõhjus, surma soodustanud olulised seisundid.

(19) Tervishoiukorralduse infosüsteemi vastutav töötleja edastab infosüsteemi:
1) tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isikut identifitseerivad andmed;
2) tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tõendavad andmed;
3) tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isiku töökohta puudutavad andmed;
4) tervishoiutöötajana või tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isikuna registreerimise andmed;
5) tegevusloa omaja kontaktandmed;
6) tegevusloa andmed;
7) organisatsioonilised andmed;
8) proviisori ja farmatseudi andmed;
9) isiku perearsti ja -õe ning nende töökorralduse andmed.

(20) Täitmisregistri vastutav töötleja edastab infosüsteemi kohtutäituri arestimisakti andmestiku.

(21) Töökeskkonna andmekogu vastutav töötleja edastab infosüsteemi tööõnnetuse raporti numbri ja tööõnnetuse toimumise kuupäeva ning kutsehaigestumise raporti numbri.

(22) Vähi sõeluuringute registri vastutav töötleja edastab infosüsteemi vähi sõeluuringu kutse andmed:
1) isikut identifitseerivad andmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood;
2) uuringu nimetus, eesmärk ja uuringut läbiviiva tervishoiuteenuse osutaja andmed.

(23) Äriregistri vastutav töötleja edastab infosüsteemi kindlustuskaitse tekkimise, peatumise või lõppemise aluseks olevad andmed ning asutuste kandeandmed.

(24) Muu kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks andmeid esitama kohustatud isik edastab infosüsteemi andmed vastavalt ravikindlustuse seadusele.

(25) Andmeandjad täidavad oma kohustust avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud infosüsteemide andmevahetuskihi abil, välja arvatud meditsiinilised ülesvõtted, mis edastatakse krüpteeritud andmevahetuskanali vahendusel.

(26) Andmeandja peab andmete edastamisel tagama andmete õigsuse ning järgima infosüsteemi kohta kehtivaid standardeid ja infosüsteemi volitatud töötleja avaldatud nõudeid.

3. peatükk
Infosüsteemi logide ja vastavustõendite säilitamine ning andmete muutmine

§ 9. Infosüsteemi logide säilitamine

(1) Logisid andmete töötlemise kohta, sealhulgas andmete väljastamise, vaatamise, muutmise, lisamise ja kustutamise aja, andmete koosseisu, andmesaajate ja väljastamise viisi kohta, säilitatakse alates kirje tekkimisest:
1) infosüsteemi keskandmekogu, kiirabi andmebaasi, viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi ja infosüsteemi keskandmekogu andmelao andmestiku osas 30 aastat;
2) ravikindlustuse, ravikindlustushüvitiste ja raviarvete andmestiku osas kaks aastat;
3) retseptikeskuse andmestiku osas kolm aastat;
4) Tervisekassa andmelao osas kolm aastat.

§ 10. Vastavustõendite säilitamise erisus

(1) Laborianalüüsi saatekirja vastuse – analüüsi negatiivne vastus – vastavustõendit säilitatakse 14 päeva selle koostamisest

(2) Patsiendi soovil samade andmete alusel uue samasisulise vastavustõendi loomise korral eelmist tõendit ei säilitata.

§ 11. Andmete muutmine

(1) Infosüsteemi edastatud andmete muutmiseks esitab andmeandja andmekogusse viivitamata uued andmed või teavitab volitatud töötlejat vajadusest esitatud andmeid muuta viivitamata peale vea ilmnemist.

(2) Infosüsteemi volitatud töötlejal on andmekvaliteedi tagamiseks õigus kontrollida infosüsteemi edastatud andmete ja dokumentide vastavust standardile. Vastutav töötleja ja volitatud töötleja ei hinda osutatud teenuse kohta esitatud andmeid ega andmeandja esitatud andmeid sisuliselt.

(3) Kui infosüsteemi volitatud töötleja avastab infosüsteemis ebakorrektsed andmed või teda teavitatakse andmete ebaõigsusest või ebakorrektsusest, peab volitatud töötleja andmete õigsust kontrollima ning ebaõiged või ebakorrektsed andmed parandama.

(4) Infosüsteemi volitatud töötlejal on õigus teha andmeandjale järelepärimine, kui on tekkinud kahtlus andmete tõepärasuses. Ebaõiged andmed parandab andmeandja ja edastab parandatud andmed.

(5) Määruse tähenduses loetakse ebakorrektseteks andmeteks need infosüsteemi edastatud andmed, mis ei vasta nõutud standardile ning sellest tulenevalt ei ole võimalik edastatud andmeid infosüsteemi teenustes kasutada või need takistavad teenuste tööd.

(6) Lõigetes 1–5 volitatud töötlejale pandud kohustusi täidab ravikindlustuse, ravikindlustushüvitiste ja raviarvete ning retseptikeskuse andmestike osas Tervisekassa.

4. peatükk
Juurdepääs infosüsteemi andmetele ja andmete väljastamine, terviseseisundi hindamise ja ravisoovituste tarkvaralahenduse ning andmelao kasutamine

§ 12. Üldnõuded

(1) Infosüsteemi andmetele tagatakse otsejuurdepääs:
1) infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu;
2) volitatud töötleja määratud kasutajaõiguste alusel ja viisil.

(2) Infosüsteemist andmete väljastamise aja, väljastatud andmete koosseisu, andmesaajate ja andmete väljastamise viisi üle peab arvestust:
1) § 3 lõike 1 punktide 1, 5 ja 7 osas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus;
2) § 3 lõike 1 punkti 2 osas Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank;
3) § 3 lõike 1 punktide 3–4 osas Tervisekassa;
4) § 3 lõike 1 punkti 6 osas Tervise Arengu Instituut.

(3) Infosüsteemi volitatud töötlejal on õigus andmetele ligipääsu piirata või keelata, kui andmevahetuse tõttu võib tekkida või on tekkinud risk infosüsteemi konfidentsiaalsusele või terviklusele.

(4) Arhiiviseaduse alusel arhiiviväärtuslikuks hinnatud andmed või vormistatud dokumendid antakse üle Rahvusarhiivile. Üleandmise üksikasjad lepitakse kokku koostöös Rahvusarhiivi ja infosüsteemi vastutava töötlejaga. Volitatud töötleja tagab andmete üleandmise Rahvusarhiivile kui nii on vastutava töötlejaga kokku lepitud.

§ 13. Tervishoiuteenuse osutaja õigus andmetele juurdepääsuks

(1) Tervishoiuteenuse osutajal on infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääs tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lõigetes 2–5 sätestatud ulatuses ja eesmärgil.

(2) Juurdepääsuõiguse teostamisel kontrollitakse tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa kehtivust.

(3) Kui päringu algatab tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lõikes 21 nimetatud isik, kontrollitakse ka vastava isiku registreeringu kehtivust.

§ 14. Apteegiteenuse osutaja õigus andmetele juurdepääsuks

(1) Apteegiteenuse osutajal on infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääs tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lõike 7 punktis 4 sätestatud ulatuses ja eesmärgil. See õigus kehtib ka juhul, kui retsepti alusel on ravim juba väljastatud.

(2) Apteegiteenuse osutajal on infosüsteemis juurdepääs retsepti väljakirjutamise ja ravimi väljastamise andmetele, kontaktandmetele, ravimi annustamist ja toimeainet mõjutavatele näitajatele, mille hulka kuuluvad analüüsid nagu neerufunktsioon, ALAT, allergiad ja antropomeetrilised näitajad nagu pikkus ja kaal.

(3) Juurdepääsuõiguse teostamisel kontrollitakse apteegiteenuse osutamise tegevusloa kehtivust.

§ 15. Kolmandate isikute õigus andmetele juurdepääsuks

(1) Isikud, kellel on seadusest tulenev infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääsu õigus, saavad oma õigust teostada § 12 lõikes 1 nimetatud viisil.

(2) Lõikes 1 nimetatud isikutele väljastatakse infosüsteemist andmed üksnes seaduses sätestatud ulatuses ning neil on kohustus tagada, et andmetele juurdepääs võimaldatakse selleks õigustatud isikutele.

(3) Isikud, kellel on infosüsteemi andmetele juurdepääsu õigus andmesubjekti nõusolekul, saavad andmetele juurdepääsu nõusolekuga antud ulatuses ja §-s 13 kehtestatud viisil ja korras.

(4) Välisriigile võib § 3 lõike 1 punktis 3 toodud andmeid väljastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks või välislepingus ettenähtud juhtudel ja korras.

§ 16. Infosüsteemi kasutamine terviseseisundit kajastavate registrite pidamiseks ja tervisestatistika tegemiseks

(1) Terviseseisundit kajastavate registrite pidamiseks sätestatakse infosüsteemile juurdepääsu ulatus terviseseisundit kajastavate registrite pidamist reguleerivas õigusaktis.

(2) Tervisestatistika tegemiseks sätestatakse juurdepääsu ulatus tervisestatistika tegemist reguleerivas õigusaktis.

§ 17. Infosüsteemi tarkvaralahenduse kasutamine terviseseisundi hindamiseks ja ravisoovituste saamiseks

(1) Terviseseisundi hindamise ja ravisoovituste tarkvaralahenduse kasutamiseks infosüsteemis on tervishoiuteenuse osutajal õigus edastada infosüsteemi andmesubjekti andmeid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmekoosseisus. Tarkvaralahendus võimaldab hinnata terviseseisundit ja anda ravisoovitusi tervishoiuteenuse osutaja valikul edastatud andmete, infosüsteemis sisalduvate andmete ja ravijuhiste alusel.

(2) Ravisoovituse sobivust ja selle kasutamisvajadust hindab tervishoiuteenuse osutaja.

§ 171. Andmesubjekti õigus kasutada infosüsteemi tarkvaralahendust

(1) Andmesubjektil on õigus edastada infosüsteemi või selle tarkvaralahenduse kaudu terviseseisundi, tervisekäitumise, elustiili ja muid tervisega seotud andmeid ja tervishoiuteenusega seotud tagasiside küsimustikke ning saada tarkvaralahenduselt teavet oma terviseseisundi kohta.

(2) Lõikes 1 nimetatud teabe kasutamise vajadust edasisel tervishoiuteenuse osutamisel hindab tervishoiuteenuse osutaja.

§ 18. Infosüsteemi keskandmekogu andmelao kasutamine

(1) Andmelaos töödeldakse pseudonüümitud isikuandmeid äriprotsesside toetamiseks, poliitika kujundamiseks, mõjude hindamiseks ja teabenõuetele vastamiseks.

(2) Andmelaos tagatakse juurdepääs:
1) andmeandjale tema enda edastatud andmetele;
2) haldusorganile nendele andmetele, mis on vajalikud tema seadusest või selle alusel antud õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks.

(3) Andmelao avaandmed avalikustatakse § 5 lõikes 3 nimetatud volitatud töötleja veebilehel masinloetaval kujul.

§ 19. Tervisekassa andmelao kasutamine

(1) Andmelaos töödeldakse isikustatud andmeid tervishoiuteenuste eest tasumiseks, lepinguliseks järelevalveks, andmepäringutele vastamiseks, äriprotsesside toetamiseks, tervishoiuteenuste statistika tegemiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja efektiivsuse hindamiseks ja parendamiseks ning Tervisekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.

(2) Andmelao avaandmed avalikustatakse vastutava töötleja veebilehel masinloetaval kujul.

41. peatükk
Kutse, soovitus ja teavitus

§ 20. Kutse tervishoiuteenusele

(1) Infosüsteem koostab §-s 8 sätestatud andmeandjate edastatud ja infosüsteemi andmete alusel kutse tervishoiuteenusele.

(2) Kutses on järgmised andmed:
1) isikut identifitseerivad andmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood;
2) tervishoiuteenuse nimetus ja info teenuse kohta;
3) tervishoiuteenusele suunaja ja kutse koostaja.

§ 201. Soovitus ja teavitus

Infosüsteem koostab §-s 6 nimetatud andmeandjate edastatud andmete ja infosüsteemi andmete alusel informatiivse, meeldetuletava, toetava või sarnase sisuga soovitusi ja teavitusi patsiendile ja tervishoiutöötajale.

5. peatükk
Andmesubjekti õigused

§ 21. Andmesubjekti isikusamasuse tuvastamine

(1) Andmesubjekti isikusamasus loetakse tuvastatuks, kui:
1) andmesubjekti isikusamasuse on tuvastanud selleks pädev isik õigusaktis sätestatud korras;
2) andmesubjekt on ennast autentinud autentimisvahendi abil – ID-kaart, mobiil-ID, smart-ID või muu samaväärne vahend.

(2) Üleriigilise digiregistratuuri ootejärjekorra aega pakutakse ja pakutud aeg kinnitatakse andmesubjekti määratud sidevahendi kaudu.

§ 22. Andmesubjekti õigus saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid

(1) Andmesubjektil on õigus saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid õigusaktides kehtestatud korras.

(2) Andmesubjektil on infosüsteemi vahendusel õigus tutvuda enda kohta infosüsteemis töödeldud andmetega.

§ 23. Andmesubjekti õigus teha toiminguid, esitada ja muuta andmeid

(1) Andmesubjektil on õigus teha veebikeskkonna kaudu infosüsteemis järgmisi toiminguid:
1) esitada enda kontaktandmeid ja arvelduskonto andmeid;
2) esitada tervisedeklaratsiooni tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmekoosseisus;
3) määrata kontaktisikut;
4) keelata ja lubada terviseandmetele ja geneetilistele andmetele juurdepääsu;
5) lubada surmajärgselt elundite või kudede loovutamist siirdamise eesmärgil;
6) lubada surnukeha üleandmist õppe- ja teadustööks;
7) lubada vereülekande tegemist;
71) lubada kontrollida Eesti geenivaramust geenidoonoriks olemist ja geneetiliste andmete olemasolu ning kanda geneetilised andmed üle infosüsteemi;
72) keelata teenused, mis põhinevad geneetilistel andmetel;
8) võimaldada oma andmete vaatamist ja muutmist;
9) määrata esindajat, sealhulgas retsepti alusel ravimeid välja ostma volitatud isik ja kindlustatud isikuga võrdsustamise lepingu sõlmimiseks volitatud isik (kindlustusvõtja);
10) võimaldada luua ja kustutada tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi edastatud andmete alusel vastavustõend, mis kinnitab, et terviseandmed pärinevad infosüsteemist;
11) registreerida ja muuta üleriigilises digiregistratuuris vastuvõtuaega;
12) lisada end üleriigilises digiregistratuuris ootejärjekorda, lähtudes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel kehtestatud andmekoosseisust, ning lubada enda määratud sidevahendi kaudu saata teavitusi ootejärjekorras vabanenud aegade kohta ja vabanenud aega kinnitada;
13) esitada patsiendiküsimustiku andmeid, mille alusel koostab infosüsteem vajaduse korral §-s 20 sätestatud kutse tervishoiuteenusele või annab isikule edasisi käitumisjuhiseid;
131) saada teavitusi, sealhulgas infosüsteemi poolt § 20 lõike 1 alusel koostatud kutsete kohta;
132) täita terviseseisundi, tervisekäitumise, elustiili ja tervishoiuteenusega seotud tagasiside küsimustikke ning esitada muid tervisega seotud andmeid;
14) edastada andmeid Tervisekassale raviarve vaidlustamiseks ja vaktsiinikahju hüvitamiseks, kindlustatud isikuga võrdsustamise lepingu pakkumuse saamiseks ja lepingu sõlmimiseks ning Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi taotlemiseks.

(2) Lõike 1 punktides 4–9 sätestatud toimingute tegemisel teavitatakse isikut sellega kaasnevatest õigustest ja kohustustest.

(21) Lõike 1 punktis 13 nimetatud patsiendiküsimustiku andmeteks on patsiendi üldandmed, kui need on vajalikud haigestumisriski hindamiseks – sealhulgas andmed töötamise, elupaiga, võimaliku nakatumisriski kohta –, haiguse kulgu mõjutavad varasemad terviseandmed – sealhulgas rasedus, sünnituste arv, suitsetamine – , haiguse võimalike sümptomite loetelu ja haigestumisriski vähendavad tegurid

(3) Andmesubjektil on õigus muuta infosüsteemis ainult neid andmeid, mille ta on ise infosüsteemi esitanud.

(4) Piiratud teovõimega isiku puhul teostab lõigetes 1 ja 3 nimetatud õigusi isiku seaduslik esindaja, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Lõike 1 punktis 10 nimetatud vastavustõendi saab luua ka piiratud teovõimega isik kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seadusega.

(5) Lõike 1 punktis 14 nimetatud kindlustatud isikuga võrdsustamise lepingu sõlmimiseks võib andmesubjekt küsida pakkumuse ja sõlmida lepingu enda või teda selleks lõike 1 punkti 9 kohaselt volitanud isiku nimel.

(6) Andmete esitamisel tuvastatakse isikusamasus §-s 21 kehtestatud korras.

§ 24. Andmesubjekti õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist

(1) Andmesubjektil on õigus nõuda infosüsteemi ebaõigeid isikuandmeid edastanud isikult õigete isikuandmete edastamist. Kui andmesubjekt teavitab infosüsteemi vastutavat või volitatud töötlejat nimetatud nõude esitamisest, algatab infosüsteemi volitatud töötleja menetluse andmete parandamiseks vastavalt §-le 11.

(2) Kui ebaõiged isikuandmed esitanud andmesubjekt teavitab andmeandjat isikuandmete ebaõigsusest, edastab andmeandja viivitamata parandatud isikuandmed infosüsteemi.

(3) Isikuandmetega, mille ebaõigsus on tuvastatud, võib tutvuda andmesubjekt ja ebaõigete isikuandmete esitaja.

§ 25. Andmesubjekti õigus keelata juurdepääs isikuandmetele

(1) Andmesubjektil on õigus keelata:
1) tervishoiuteenuse osutaja juurdepääs oma isikuandmetele tervishoiuteenuste korralduse seaduse § 593 lõikes 6 sätestatud ulatuses;
2) geneetiliste alusandmete edasine töötlemine teenuste osutamiseks.

(2) Andmesubjektil on lõikes 1 kehtestatud õigust võimalik teostada kas infosüsteemi vahendusel, esitades vastavasisulise tahteavalduse vastutavale või volitatud töötlejale, või tervishoiuteenuse osutaja kaudu.

(3) Kaitseväekohustuslasel ja kaitseväekohustust võtta soovival isikul on õigus keelata kaitseväeteenistuse seaduse alusel terviseseisundi hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja juurdepääs oma isikuandmetele tervishoiuteenuste korralduse seaduse § 593 lõikes 6 sätestatud ulatuses infosüsteemi vahendusel või esitades vastavasisulise tahteavalduse vastutavale või volitatud töötlejale.

(4) Andmesubjekti väljendatud tahte alusel on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud viivitamata keelama juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmesubjekti isikuandmetele, välja arvatud geneetilistele alusandmetele. Geneetiliste alusandmete kasutamist teenuse osutamiseks saab piirata tervise infosüsteemi volitatud töötleja.

(41) Andmesubjekti väljendatud tahte alusel on infosüsteemi volitatud töötleja kohustatud viivitamata keelama geneetiliste alusandmete töötlemise teenuste osutamiseks.

(5) Isikuandmetele tervishoiuteenuse osutaja juurdepääsu keelamiseks esitab andmesubjekt tervishoiuteenuse osutajale kirjaliku tahteavalduse.

(6) Andmesubjekti tahteavalduse saamisel vastavalt §-s 21 kehtestatud tingimustele sulgeb infosüsteemi volitatud töötleja või tervishoiuteenuse osutaja viivitamata juurdepääsu andmesubjekti isikuandmetele.

§ 26. Andmesubjekti õigus isikuandmetele juurdepääsu lubamiseks kolmandatele isikutele

(1) Andmesubjektil on õigus anda juurdepääs infosüsteemis olevatele andmetele teadliku nõusoleku alusel. Nõusolek peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud tingimustele.

(2) Lõikes 1 nimetatud nõusoleku saab andmesubjekt anda infosüsteemi andmete töötlejale vastavalt §-s 14 kehtestatud tingimustele.

(3) Lõikes 1 nimetatud nõusoleku võib andmesubjekt igal ajal tagasi võtta vastavalt õigusaktides kehtestatud korrale.

§261. Andmesubjektile Eesti teabevärava kaudu kuvatavad andmed

(1) Andmesubjekt suunatakse infosüsteemist Eesti teabevärava veebikeskkonda, kus kuvatakse seal kättesaadavaks tehtud andmed.

(2) Lõikes 1 nimetatud edasisuunamine Eesti teabevärava veebikeskkonda ei laiene andmesubjekti poolt volitatud isikule, kellele ei ole Eesti teabeväravas antud muudele eesti.ee kaudu kuvatavatele andmesubjekti andmetele juurdepääsu õigust.

§ 27. Andmesubjektile veebikeskkonna kaudu kuvatavad andmed

(1) Infosüsteemis võimaldatakse andmesubjektile juurdepääs veebikeskkonna kaudu järgmistele andmetele:
1) tervishoiuteenuse osutaja edastatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmekoosseisus nimetatud andmed;
2) infosüsteemi poolt punkti 1 andmete alusel kombineeritavate teenuste andmed;
3) paragrahvi 23 lõikes 1 nimetatud andmed;
4) kutse;
5) seotud isikute surma ja surma põhjuse teatise andmed vastavalt õigusaktis sätestatule;
6) retsepti, kindlustuskaitse ja perearsti andmed;
7) raviarved;
8) töövõime hindamise taotluse ja menetluse, töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse ja eksperdiarvamuse andja andmed;
9) logid ja süsteemi teated;
10) eriarstile registreeritud ambulatoorse vastuvõtu aeg ning perearstile ja hambaarstile registreeritud ambulatoorse vastuvõtu aeg juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja on liitunud üleriigilise digiregistratuuriga;
11) vastavustõend;
12) üleriigilise digiregistratuuri ootejärjekorra andmed;
13) töövõimetuslehe andmed, sealjuures ajutise töövõimetuse hüvitise andmed;
14) ravikindlustushüvitise andmed, välja arvatud andmed väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitise ja piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise kohta;
15) kindlustatud isikuga võrdsustamise lepingu pakkumus ja leping;
16) Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi andmed;
17) tervisega seonduva riski andmed;
18) soovitused ja teavitused.

(2) Lõike 1 punktis 15 nimetatud pakkumusele on juurdepääs kindlustusvõtjal ning lepingule on juurdepääs kindlustusvõtjal ja kindlustatud isikuga võrdsustatud isikul.

6. peatükk
Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine

§ 28. Järelevalve

(1) Järelevalvet infosüsteemi pidamise üle teevad infosüsteemi vastutav töötleja, avaliku teabe seaduse § 531 lõikes 1 nimetatud asutus, Andmekaitse Inspektsioon ja Terviseamet vastavalt õigusaktides sätestatud pädevusele.

(2) Infosüsteemi vastutaval ja volitatud töötlejal on õigus kontrollida §-des 14 ja 26 kehtestatud tingimuste täitmist.

(3) Infosüsteemi vastutaval ja volitatud töötlejal on õigus kontrollida, kas tervishoiuteenuse osutaja täidab § 4 lõikes 2 kehtestatud nõudeid.

§ 29. Rahastamine

Infosüsteemi rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa kaudu.

§ 30. Infosüsteemi lõpetamine

Infosüsteemi lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus vastavalt avaliku teabe seaduses sätestatule.

7. peatükk
Rakendussätted

§ 31. Määruse rakendamine seoses viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasiga

Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punkti 6 ja lõiget 7, § 4 lõike 1 punkti 6, § 5 lõiget 5, § 6 lõiget 8, § 7 lõike 1 punkti 9 ning § 13 lõiget 3 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028. a.

§ 32. Patsiendi üldandmete edastamine

Paragrahvi 5 lõike 1 punkti 8, mille kohaselt edastatakse patsiendi üldandmed tervise infosüsteemi viivitamata nende muutumisel, rakendatakse tehnilise lahenduse valmimisel, kuid hiljemalt 1. veebruarist 2027. a.

§ 33. Vastavustõendi ülemineku sätted

Infosüsteemi keskandmekogu sisaldab lisaks § 3 lõikele 2 enne 1. oktoobrit 2026. a esitatud vastavustõendeid, milles on järgmised andmed:
1) isikut identifitseerivad andmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg;
2) terviseandmed, mille kinnitamist andmesubjekt on soovinud;
3) asjakohased avaandmed tootja, meditsiiniseadme või muu sarnase kohta;
4) vastavustõendi koostaja ja vajaduse korral vastavustõendi kehtivuse andmed.

§ 34. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.

(2) Määruse § 10, § 23 lõike 1 punkt 11 ja lõike 4 teine lause ning § 27 lõike 1 punkt 11 kehtivad kuni 1. oktoobrini 2028. a.



(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
minister

(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler



Lisa 1. Ravikindlustuse, ravikindlustushüvitiste ja raviarvete andmestiku andmekoosseis
Lisa 2. Retseptikeskuse andmekoosseis ja andmeandjad

Vabariigi Valitsuse määrus
„Tervise infosüsteemi põhimäärus“
Lisa 1
Ravikindlustuse, ravikindlustushüvitiste ja raviarvete andmestiku andmekoosseis

1. Isiku üldandmed
1.1. eesnimi (eesnimed);
1.2. perekonnanimi (perekonnanimed);
1.3. isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood;
1.4. sünniaeg;
1.5. surmakuupäev;
1.6. sugu;
1.7. kodakondsus;
1.8. rahvastikuregistrijärgne elukoht (aadress);
1.9. välisriigi aadress;
1.10. kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress);
1.11. arvelduskonto andmed.

2. Kindlustuskaitse andmed
2.1. ravikindlustuskaitse aluse algus ja lõpp;
2.2. ravikindlustuse algus ja lõpp;2.3. kindlustuskaitse peatumise aluse algus- ja lõppkuupäev;
2.4. kindlustuskaitse peatumise algus- ja lõppkuupäev;
2.5. kindlustusliik;
2.6. kindlustaja andmed – äriregistrikood, isikukood, muu kindlustajat identifitseeriv kood;
2.7. kindlustusaluse identifitseeriv tunnus;
2.8. Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse poolt väljastatud vormikohase tõendi number.

3. Isiku perearsti ja -õe andmed
3.1. perearsti ees- ja perekonnanimi, isikukood, eriala kood ja registreerimiskood;
3.2. isiku avalduse kuupäev perearsti nimistusse registreerumiseks;
3.3. nimistu kood, nimistut haldava juriidilise isiku andmed;
3.4. perearsti nimistusse kuulumise alguskuupäev;
3.5. perearsti nimistust väljaarvamise kuupäev;
3.6. pereõe ees- ja perekonnanimi ja registreerimiskood;
3.7. abiarsti ees- ja perekonnanimi ja registreerimiskood;
3.8. asendusarsti ees- ja perekonnanimi ja registreerimiskood.

4. Isikule osutatud tervishoiuteenuse hüvitise andmed
4.1. raviarve number;
4.2. raviarve alustamise ja lõpetamise kuupäev;
4.3. surmakuupäev;
4.4. ravile saabumise liigi kood;
4.5. teave vältimatu arstiabi osutamise kohta;
4.6. esimese töövõimetuslehe number;
4.7. teenuse tüübi kood;
4.8. lepingueriala kood;
4.9. suunanud arsti eriala;
4.10. põhidiagnoosi kood (RHK 10);
4.11. kaasuva diagnoosi kood (RHK 10);
4.12. haiguse kliinilise raskusastme või staadiumi tunnus;
4.13. haigestumise välispõhjuse kood (RHK 10);
4.14. statsionaarse meditsiiniasutuse registrikood, kust patsient vahetult tervishoiuteenuse osutaja juurde saabus või kuhu ta edasi suunatakse;
4.15. osutatud tervishoiuteenuse kood (sh NCSP kood) ja hulk;
4.16. tervishoiuteenuse osutamise kuupäev;
4.17. hambavalem;
4.18. vajaduse korral DMF kood;
4.19. piirhinnast erineva hinna rakendamise koefitsient;
4.20. tervishoiuteenuse summa;
4.21. raviarve lõpetamise põhjus;
4.22. raviarve kogusumma;
4.23. tervishoiuteenuse osutaja nimi ja äriregistrikood;
4.24. raviarve vormistanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, eriala kood ja registreerimiskood;
4.25. saatekirja number;
4.26. tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 52 § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud andmed.

5. Isiku ajutise töövõimetuse hüvitise andmed
5.1. töövõimetuslehe number ja liik;
5.2. tööõnnetuse raporti number ja tööõnnetuse toimumise kuupäev;
5.3. kutsehaigestumise raporti number;
5.4. esmane või järgnev töövõimetusleht;
5.5. esmase töövõimetuslehe töövabastuse alguskuupäev;
5.6. hooldatava isikukood, selle puudumise korral sünniaeg;
5.7. tööst vabastamise põhjus ja põhjuste identifikaatori number;
5.8. tööst vabastamise algus- ja lõppkuupäev;
5.9. diagnoosi kood (RHK 10);
5.10. ravi eiramise kuupäev ja asjaolu;
5.11. märke töövõimetuslehe lõpetamisest;
5.12. tervishoiuteenuse osutaja nimi ja äriregistrikood;
5.13. töövõimetuslehe välja kirjutanud ja lõpetanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, eriala kood ja registreerimiskood;
5.14. töövõimetuslehe kehtetuks tunnistamise põhjus;
5.15. makstud/arvestatud sotsiaalmaksu summa;
5.16. hüvitatavate kalendripäevade arv;
5.17. ühe kalendripäeva keskmine tulu;
5.18. perehüvitiste seaduse § 33 tähenduses vanemahüvitist saama õigustatud isiku jagatava vanemahüvitise või lapsendaja vanemahüvitise päeva määr;
5.19. lapse sünnikuupäev;
5.20. kuupäev, millest alates puudub õigus hüvitisele ja milleni (kaasa arvatud) puudub õigus hüvitisele;
5.21. hüvitise määramisest keeldumise õiguslik alus;
5.22. ajutiselt teisele tööle üleviimise algus- ja lõppkuupäev;
5.23. info tööandjale töötingimuste terviseseisundile vastavaks kohandamiseks;
5.24. makstav palk ajutiselt teisele tööle üleviimise ajal;
5.25. teave terviseseisundile vastava töö või töötingimuste ajutise kergendamise kohta;
5.26. arvestatud ajutise töövõimetuse hüvitise summa;
5.27. kinnipeetud tulumaksu summa;
5.28. kohtutäituri arestimisakti andmestik (täitemenetluse number, kohtutäituri isikukood, kohtutäituri arvelduskonto, aresti koostamise aeg: kuupäev ja kellaaeg; põhinõude liik, arestitav summa, mittearestitav summa, miinimumpalkade arv, aresti viitenumber);
5.29. kohtutäituri arestimisakti alusel ajutise töövõimetuse hüvitisest kinni peetud summa;
5.30. töötasu suurus eurodes esmasele töövõimetuslehele märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval;
5.31. tööandja andmete esitamise eest vastutava isiku kontaktandmed;
5.32. makstud ajutise töövõimetuse hüvitise summa;
5.33. ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi tõendi väljastanud välisriik.

6. Täiskasvanute hambaravi ja hambaproteesiteenuse hüvitise andmed
6.1. hüvitise liik;
6.2. hüvitise limiidi aluseks olev periood;
6.3. tasutud summa ja jääk;
6.4. teenuse osutamise kuupäev;
6.5. tervishoiuteenuste loetelu kood;
6.6. tervishoiuteenuse osutaja nimi ja äriregistrikood;
6.7. tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, eriala kood ja registreerimiskood.

7. Andmed ravi eest välisriigis tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks
7.1. diagnoosi kood (RHK 10), raviteenuse liik ja nimetus;
7.2. Eesti raviarsti ees- ja perekonnanimi, eriala kood ja registreerimiskood ning Eesti tervishoiuteenuse osutaja nimi, äriregistri kood ja aadress;
7.3. arstide konsiiliumi otsuse kuupäev;
7.4. õiguslik alus tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks;
7.5. tervishoiuteenuse summa;
7.6. välisriigi tervishoiuteenuse osutaja nimi ja aadress ning välisriigi arve esitaja juriidilise isiku nimi, aadress ja arvelduskonto number;
7.7. Tervisekassa juhatuse otsuse kuupäev ja number;
7.8. välisriik, kus tervishoiuteenust osutatakse.

8. Andmed piiriüleses tervishoius
8.1. diagnoosi kood (RHK 10), raviteenuse liik, nimetus ja kirjeldus;
8.2. ravil viibimise algus- ja lõppkuupäev;
8.3. tervishoiuteenuse osutaja nimi ja aadress;
8.4. riik, kus tekkis tervishoiuteenuse saamise vajadus;
8.5. hüvitise saamise õiguslik alus;
8.6. saatekiri;
8.7. arve ja tasumise kuupäev.

9. Vanglas ja arestimajas kinni peetava või väljasaadetava isiku andmed
9.1. § 7 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv kood, sünniaeg);
9.2. vanglas ja arestimajas kinni peetava või väljasaadetava olemise alguskuupäev;
9.3. vanglas ja arestimajas kinni peetava või väljasaadetava olemise lõppkuupäev või eeldatav lõppkuupäev;
9.4. kinnipidamisasutus või kinnipidamiskeskus;
9.5. teave isiku vanglast, arestimajast või kinnipidamiskeskusest väljaspool viibimise kohta tervishoiuteenuse osutamise ajal;
9.6. osutatud tervishoiuteenuse hüvitise osas § 7 lõikes 4 nimetatud andmed.

10. Isiku tervisekahjuga seotud liiklusõnnetuse andmed tagasinõuete esitamiseks
10.1. juhtumi number;
10.2. liiklusõnnetuse toimumise kuupäev, kellaaeg ja asukoht;
10.3. liiklusõnnetuse kirjeldus ja liik;
10.4. isiku roll liiklusõnnetuses;
10.5. teave, kas liiklusõnnetuses osaleja oli liiklusõnnetuse põhjustaja;
10.6. sõiduki juhi puhul andmed liiklusseaduse § 69 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alkoholi piirmäära ületamise ulatuse ja narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise kohta;
10.7. jalakäija puhul andmed alkoholi ja narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise kohta;
10.8. tervisekahju kannatanud isikuga seotud sõiduki registreerimismärk;
10.9. kui isik on liiklusõnnetuses osaleja, siis liiklusõnnetuse põhjustanud isiku sõiduki registreerimismärk;
10.10. andmed nõuetekohase turvavarustuse kasutamise kohta.

11. Täiendavad andmed tervishoiuteenuste osutamise korraldamiseks
11.1. lapse olemasolu, kui emal on alla üheaastane laps;
11.2. toimetulekutoetuse saamine.

12. Alusdokumendid kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks, ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks ning tervishoiuteenuste eest tasumiseks on sätestatud ravikindlustuse seaduse § 13 lõike 6 punkti 1, § 53 lõike 7 ja § 32 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrustes.



Vabariigi Valitsuse määrus
„Tervise infosüsteemi põhimäärus“
Lisa 2

Retseptikeskuse andmekoosseis ja andmeandjad

1. Retsepti väljakirjutamise õigust omava isiku poolt retseptikeskusesse retsepti väljakirjutamise kohta esitatavad andmed
1.1. Andmed retsepti kohta:
1.1.1. liik;
1.1.2. väljakirjutamise kuupäev;
1.1.3. kehtivuse aeg;
1.1.4. kordsus;
1.1.5. ravimi väljaostmiseks patsiendi poolt antava volituse liik.
1.2. Andmed tervishoiuteenuse osutaja kohta:
1.2.1. äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood;
1.2.2. tervishoiutöötaja registreerimiskood;
1.2.3. tervishoiutöötaja eriala;
1.2.4. tervishoiutöötaja telefoninumber;
1.2.5. tervishoiutöötaja e-posti aadress.
1.3. Andmed patsiendi kohta:
1.3.1. Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood;
1.3.2. ees- ja perekonnanimi (Eesti isikukoodi puudumise või Tervisekassa kindlustuskaitse kehtetuse korral);
1.3.3. elukohariik;
1.3.4. sugu (Eesti isikukoodi puudumise korral);
1.3.5. sünniaeg (Eesti isikukoodi puudumise korral);
1.3.6. teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis kindlustuskaitset tõendava dokumendi andmed:
1.3.6.1. dokumendi liik;
1.3.6.2. Euroopa ravikindlustuskaardi number;
1.3.6.3. Euroopa ravikindlustuskaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastanud riik;
1.3.6.4. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastamise kuupäev;
1.3.6.5. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi kehtivuse alguse kuupäev;
1.3.6.6. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi kehtivuse lõppemise kuupäev;
1.3.6.7. Euroopa ravikindlustuskaardi, asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastanud asutuse kood.
1.4. Andmed ravimi ja selle kasutamise kohta:
1.4.1. diagnoos;
1.4.2. toimeaine (toimeaine kohta väljakirjutatud retsepti korral):
1.4.2.1. toimeaine;
1.4.2.2. toimeaine sisaldus;
1.4.3. ravimpreparaat (ravimpreparaadi kohta väljakirjutatud retsepti korral):
1.4.3.1. ravimi nimetus;
1.4.3.2. asendamise keelamise põhjus;
1.4.4. ravimvorm;
1.4.5. ravimi koguhulk;
1.4.6. ravimi koguhulga ühik;
1.4.7. ekstemporaalselt valmistatava ravimi täielik koostis, koostisainete sisaldus, ravimi koguhulk;
1.4.8. ravimi kasutamise juhend:
1.4.8.1. ühekordne annus;
1.4.8.2. ühekordse annuse ühik;
1.4.8.3. annustamiskordade arv;
1.4.8.4. annustamise ajaühik;
1.4.8.5. kasutamine vajaduse korral;
1.4.8.6. kasutamise kestus;
1.4.8.7. muutmise põhjus, kui ravimi kasutamise juhendit muudetakse;
1.4.8.8. muutmise põhjus, kui ravimi kasutamine lõpetatakse;
1.4.8.9. tervishoiutöötaja täiendavad selgitused ravimi kasutamise kohta.
1.4.9. ravimi soodustuse protsent, võttes arvesse ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud määruse lisas sätestatud Tervisekassa ravimite loetelu tabeli märkuste veergu kantud tingimust;
1.4.10. märge ravimi koostoimete infoga tutvumise kohta;
1.4.11. müügiloata ravimi kasutamise meditsiiniline põhjendus.

2. Retsepti alusel ravimi väljastanud või retsepti broneerinud isiku poolt retseptikeskusesse ravimi väljastamise või retsepti broneerimise kohta esitatavad andmed
2.1. Andmed retsepti kohta: number (paberil välja kirjutatud retsepti korral).
2.2. Andmed apteegiteenuse osutaja kohta:
2.2.1. tegutsemiskoha aadress;
2.2.2. farmatseudi või proviisori registreerimiskood.
2.3. Andmed patsiendi kohta: Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood.
2.4. Andmed ravimi ja selle väljastamise kohta:
2.4.1. ravimpreparaat;
2.4.2. pakendite arv;
2.4.3. ravimi hind kokku;
2.4.4. Tervisekassa poolt tasutav summa;
2.4.5. soodustuse protsent (paberil välja kirjutatud retsepti korral);
2.4.6. selgitused soodsaima ravimpreparaadi väljastamata jätmise põhjuse või retsepti andmete muutmise kohta;
2.4.7. väljastamise kuupäev;
2.4.8. ostja Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood.
2.5. Andmed Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse väljastatud kehtiva vormikohase tõendi kohta (tervishoiuteenuse osutaja poolt paberil välja kirjutatud retseptile lisatud dokumendi koopia korral):
2.5.1. dokumendi liik;
2.5.2. Euroopa ravikindlustuskaardi number;
2.5.3. Euroopa ravikindlustuskaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastanud riik;
2.5.4. Euroopa ravikindlustuskaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastamise kuupäev;
2.5.5. Euroopa ravikindlustuskaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi kehtivuse alguse kuupäev;
2.5.6. Euroopa ravikindlustuskaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi kehtivuse lõppemise kuupäev;
2.5.7. Euroopa ravikindlustuskaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastanud asutuse kood.
2.6. Andmed retsepti broneerimise kohta:
2.6.1. apteegiteenuse osutaja tegutsemiskoha aadress;
2.6.2. farmatseudi või proviisori registreerimiskood;
2.6.3. ostja Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood.

3. Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigust omava isiku poolt retseptikeskusesse meditsiiniseadme väljakirjutamise kohta esitatavad andmed
3.1. Andmed meditsiiniseadme kaardi kohta:
3.1.1. liik;
3.1.2. väljakirjutamise kuupäev;
3.1.3. meditsiiniseadme väljaostmiseks patsiendi poolt antava volituse liik.
3.2. Andmed tervishoiuteenuse osutaja kohta:
3.2.1. tervishoiuteenuse osutaja äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood;
3.2.2. tervishoiutöötaja registreerimiskood;
3.2.3. tervishoiutöötaja eriala;
3.2.4. tervishoiutöötaja telefoninumber;
3.2.5. tervishoiutöötaja e-posti aadress.
3.3. Andmed patsiendi kohta:
3.3.1. Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood;
3.3.2. ees- ja perekonnanimi (Eesti isikukoodi puudumise või Tervisekassa kindlustuskaitse kehtetuse korral);
3.3.3. elukohariik;
3.3.4. sugu (Eesti isikukoodi puudumise korral);
3.3.5. sünniaeg (Eesti isikukoodi puudumise korral);
3.3.6. dokument, mis tõendab kindlustuskaitset teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis:
3.3.6.1. dokumendi liik;
3.3.6.2. Euroopa ravikindlustuskaardi number;
3.3.6.3. Euroopa ravikindlustuskaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastanud riik;
3.3.6.4. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastamise kuupäev;
3.3.6.5. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi kehtivuse alguse kuupäev;
3.3.6.6. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi kehtivuse lõppemise kuupäev;
3.3.6.7. Euroopa ravikindlustuskaardi, asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastanud asutuse kood.
3.4. Andmed meditsiiniseadme rühma kohta:
3.4.1. meditsiiniseadme rühm;
3.4.2. soodustuse protsent;
3.4.3. meditsiiniseadme hüvitamise tingimus;
3.4.4. lubatud kogus tükkides perioodi kohta;
3.4.5. lubatud koguse väljaostmise perioodi alguse kuupäev;
3.4.6. lubatud koguse väljaostmise perioodi lõppemise kuupäev;
3.4.7. täiendavad selgitused meditsiiniseadme ja selle kasutamise kohta.

4. Meditsiiniseadme kaardi alusel meditsiiniseadme väljastanud isiku poolt retseptikeskusesse meditsiiniseadme väljastamise kohta esitatavad andmed
4.1. Andmed apteegiteenuse osutaja või meditsiiniseadme väljastanud muu juriidilise isiku kohta:
4.1.1. tegutsemiskoht;
4.1.2. farmatseudi või proviisori registreerimiskood või meditsiiniseadme väljastanud muu isiku asjakohase tõendi number.
4.2. Andmed patsiendi kohta: Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood.
4.3. Andmed meditsiiniseadme ja meditsiiniseadme väljastamise kohta:
4.3.1. meditsiiniseadme nimetus, vajaduse korral täpsustav teave seadme kohta;
4.3.2. kogus;
4.3.3. hind;
4.3.4. Tervisekassa poolt tasutav summa;
4.3.5. soodustuse protsent;
4.3.6. väljastamise kuupäev;
4.3.7. ostja Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood.

5. Tervishoiukorralduse infosüsteemi vastutava töötleja poolt retseptikeskusesse retsepti või meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigust omava isiku kohta esitatavad andmed
5.1. Tervishoiutöötaja eluloolised andmed:
5.1.1. ees- ja perekonnanimi;
5.1.2. isikukood, selle puudumise korral sünniaeg.
5.2. Tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tõendavad andmed:
5.2.1. eriala;
5.2.2. kutse nimetus;
5.2.3. kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmise aeg.
5.3. Tervishoiutöötaja registreerimisandmed:
5.3.1. registreerimiskood;
5.3.2. Terviseameti otsuse kuupäev tervishoiutöötaja registreerimise kohta.

6. Tervishoiukorralduse infosüsteemi vastutava töötleja poolt retseptikeskusesse retsepti või meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigust omava isiku töökohaks oleva tervishoiuteenuse osutaja kohta esitatavad andmed
6.1. Tegevusloa omaja kontaktandmed:
6.1.1. äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood;
6.1.2. tegevuskoht või füüsilisest isikust ettevõtja elukoht.
6.2. Tegevusloa andmed:
6.2.1. tegevusloa number;
6.2.2. Terviseameti otsuse kuupäev tegevusloa väljastamise kohta;
6.2.3. tegevusloa kehtivuse lõppemise kuupäev.

7. Ravimiameti tegevuslubade registri vastutava töötleja poolt retseptikeskusesse apteegiteenuse osutaja tegevusloa kohta esitatavad andmed
7.1. tegevusloa number;
7.2. tegevusloa andmise kuupäev;
7.3. tegevusloa kehtivuse lõppemise kuupäev;
7.4. tegevusloa omaja äriregistrikood või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise number;
7.5. tegevusloa omaja nimi (füüsilisest isikust ettevõtja puhul ärinimi), üldapteegi puhul ka apteegi nimi;
7.6. tegutsemiskoht, apteegiteenuse tegevusloa omaja puhul ka haruapteekide aadressid.

8. Tervishoiukorralduse infosüsteemi vastutava töötleja poolt retseptikeskusesse proviisori ja farmatseudi kohta esitatavad andmed
8.1. proviisori või farmatseudi isikukood;
8.2. proviisori või farmatseudi töökohaks oleva apteegiteenuse osutaja äriregistrikood või riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise number.

9. Ravimiregistri vastutava töötleja poolt retseptikeskusesse esitatavad andmed
9.1. Ravimpreparaadi andmed:
9.1.1. ravimi nimetus;
9.1.2. toimeaine ja vastav ATC kood;
9.1.3. ravimvorm;
9.1.4. toimeaine sisaldus üksikannuse, mahu või massi ühiku kohta (ravimi tugevus);
9.1.5. kogus pakendis;
9.1.6. müügiloa kehtivusaja algus (kuupäev, kuu, aasta) ja lõpp (kuupäev, kuu, aasta) või märge, et tegemist on tähtajatu müügiloaga;
9.1.7. müügiloa number;
9.1.8. toimeaine kuuluvus narkootiliste või psühhotroopsete ainete hulka;
9.1.9. märge ravimi kohta, mida ei ole lubatud väljastada apteegist retsepti alusel;
9.1.10. märge ravimi kohta, mille väljastamisel kehtivad koguselised piirangud, ja koguselise piirangu suurus;
9.1.11. märge ravimi kohta, mille väljastamiseks ei ole lubatud kirjutada korduvretsepti;
9.1.12. ravimi kuuluvus käsimüügi- või retseptiravimite hulka, sealhulgas kuuluvus piiratud kasutusega retseptiravimite alamkategooriasse.
9.2. Eritoidu ja toidulisandi andmed, mille eest tasu maksmise kohustuse võtab üle Tervisekassa:
9.2.1. eritoidu või toidulisandi nimetus;
9.2.2. koostis;
9.2.3. vorm (pulber, lahus vms);
9.2.4. kogus pakendis;
9.2.5. Tootja.
9.3. Soodustuse andmed:
9.3.1. soodustuse protsent (soodustuse protsendi piirangute korral):
9.3.1.1. diagnoos;
9.3.1.2. vanus;
9.3.1.3. meditsiiniline näidustus;
9.3.2. väljakirjutamise piirangud (väljakirjutamise piirangute korral):
9.3.2.1. ravimi väljakirjutamise õigus või ravimi esmase väljakirjutamise õigus;
9.3.2.2. tervishoiutöötaja eriala;
9.3.3. piirhind või hinnakokkuleppe hind.

10. Ravimiameti poolt müügiloata ravimi kasutamise kohta retseptikeskusesse esitatavad andmed
10.1. otsus müügiloata ravimi kasutamise taotluse kohta;
10.2. otsuse number;
10.3. otsuse kuupäev;
10.4. otsuse põhjendus.

11. Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu vastutava töötleja poolt retseptikeskusesse esitatavad andmed
11.1. seadme nimetus, vajaduse korral täpsustav teave seadme kohta;
11.2. kogus pakendis;
11.3. pakendis oleva koguse ühik;
11.4. hinnakokkuleppes sätestatud jaemüügi hind;
11.5. pakendi kood;
11.6. rühma kood;
11.7. rühma nimetus;
11.8. hüvitamise tingimuse kood;
11.9. hüvitamise tingimuse nimetus;
11.10. lubatud kogus (limiitkogus) tükkides perioodi kohta;
11.11. limiitkoguse hüvitamise perioodi pikkus kuudes;
11.12. limiitkoguse perioodi kordsus;
11.13. kindlustatud isiku vanus alates;
11.14. kindlustatud isiku vanus kuni;
11.15. soodustuse protsent;
11.16. hüvitamise taotluse menetlemise staatus;
11.17. pakendi piirhinna rühma kood;
11.18. pakendi piirhinna rühma nimetus;
11.19. piirhinna kood;
11.20. pakendi piirhind.

12. Lisaks töödeldakse retseptikeskuses järgnevaid tervise infosüsteemi koosseisus olevaid andmestikke
12.1. Ravikindlustuse, ravikindlustushüvitiste ja raviarvete andmestikust:
12.1.1. kehtiva kindlustuskaitsega patsiendi kohta esitatavad andmed:
12.1.1.1. Eesti isikukood;
12.1.1.2. ees- ja perekonnanimi;
12.1.1.3. sugu;
12.1.1.4. sünniaeg;
12.1.1.5. Tervisekassa kindlustuskaitse kehtivus;
12.1.1.6. riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetuspensioni saamise;
12.1.1.7. õigus ja töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime;
12.1.1.8. riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel vanaduspensioni saamise õigus;
12.1.1.9. teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi kindlustuskaitse kehtivus.
12.1.2. ravikindlustuse seaduse § 41 lõike 8 alusel ravimi müügi korral tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega seotud andmed:
12.1.2.1. ravim;
12.1.2.2. juhatuse otsuse kuupäev;
12.1.2.3. tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lõppemise kuupäev;
12.1.2.4. isikukood;
12.1.2.5. soodustuse protsent;
12.1.2.6. maksimaalne hüvitise ulatus;
12.1.2.7. soodusalus.
12.1.3. Retsepti broneerimisega seotud andmed:
12.1.3.1. apteegiteenuse osutaja tegutsemiskoha aadress;
12.1.3.2. farmatseudi või proviisori registreerimiskood;
12.1.3.3. ostja Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood.
12.2. Keskandmekogu andmestikust:
12.2.1. andmed retsepti kohta:
12.2.1.1. retsepti liik;
12.2.1.2. väljakirjutamise kuupäev;
12.2.1.3. retsepti kehtivuse aeg;
12.2.1.4. kehtivuse algus;
12.2.1.5. kehtivuse lõpp;
12.2.1.6. retsepti kordsus;
12.2.1.7. ravimi väljaostmiseks patsiendi poolt antava volituse liik.
12.2.2. ravimiskeemi koostaja andmed:
12.2.2.1. tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi;
12.2.2.2. tervishoiutöötaja registreerimiskood;
12.2.2.3. tervishoiutöötaja eriala;
12.2.2.4. tervishoiuasutuse nimi;
12.2.2.5. tervishoiuasutuse äriregistri kood;
12.2.2.6. tervishoiuasutuse kontaktandmed.
12.2.3. andmed patsiendi kohta:
12.2.3.1. Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood;
12.2.3.2. ees- ja perekonnanimi (Eesti isikukoodi puudumise või Tervisekassa kindlustuskaitse kehtetuse korral);
12.2.3.3. Elukohariik;
12.2.3.4. sugu (Eesti isikukoodi puudumise korral);
12.2.3.5. sünniaeg (Eesti isikukoodi puudumise korral);
12.2.3.6. dokument, mis tõendab kindlustuskaitset teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis:
12.2.3.6.1. dokumendi liik;
12.2.3.6.2. Euroopa ravikindlustuskaardi number;
12.2.3.6.3. Euroopa ravikindlustuskaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastanud riik;
12.2.3.6.4. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastamise kuupäev;
12.2.3.6.5. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi kehtivuse alguse kuupäev;
12.2.3.6.6. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi kehtivuse lõppemise kuupäev;
12.2.3.6.7. Euroopa ravikindlustuskaardi, asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastanud asutuse kood.
12.2.4. ravimiskeemi lisatud ravimi üldandmed:
12.2.4.1. ravimi määramise aluseks olev diagnoos;
12.2.4.2. ATC kood ja nimetus;
12.2.4.3. toimeaine:
12.2.4.3.1. toimeaine kood ja nimetus;
12.2.4.3.2. toimeaine sisaldus;
12.2.4.3.3. toimeaine mahu sisaldus (koguhulk).
12.2.4.4. Ravimpreparaat:
12.2.4.4.1. ravimpreparaadi nimetus;
12.2.4.4.2. asendamise keelamise põhjus;
12.2.4.5. ravimvorm;
12.2.4.6. ravimi koguhulk;
12.2.4.7. ekstemporaalselt valmistatava ravimi koostisained, nende sisaldus ja ravimi koguhulk.
12.2.4.8. Ravimi kasutamise juhend:
12.2.4.8.1. manustamisviis;
12.2.4.8.2. ühekordne annus;
12.2.4.8.3. annustamiskordade arv;
12.2.4.8.4. manustamise aeg;
12.2.4.8.5. annustamisskeemi periood;
12.2.4.8.6. ravikuuri tüüp;
12.2.4.8.7. ravikuuri pikkus;
12.2.4.8.8. muutmise põhjus, kui ravimi kasutamise juhendit muudetakse;
12.2.4.8.9. muutmise põhjus, kui ravimi kasutamine lõpetatakse;
12.2.4.8.10. tervishoiutöötaja täiendavad selgitused;
12.2.4.8.11. ravimiskeemi teenuse sisesed kommentaarid.
12.2.4.9. teave otsusetugede hoiatuste kohta ning märge nendega tutvumisest;
12.2.4.10. müügiloata ravimi kasutamise põhjendus.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 3

RAKENDUSAKTI KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS


2026 nr …


Tervisekassa andmekogu ja retseptikeskuse tervise infosüsteemiga liitmisega seotud määruste muutmine


Määrus kehtestatakse meditsiiniseadme seaduse § 29 lõike 4, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 15 lõike 3, rahvatervishoiu seaduse § 25 lõike 6, rahvatervishoiu seaduse § 27 lõike 6, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 5, ravikindlustuse seaduse § 13 lõike 6 punkti 1 ja § 52 lõike 4, ravimiseaduse § 33 lõike 7, sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 2, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõigete 3 ja 6, § 43 lõike 5, § 508 lõike 4, § 592 lõike 2 ja § 593 lõike 5 alusel.

§ 1. Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ muutmine

Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruses nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse sõna „retseptikeskus“ sõnadega „tervise infosüsteem“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 6 lõiget 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Ravimi väljastaja kannab retseptile ravimi väljastamise kohta tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud andmed.“.

§ 2. Sotsiaalministri 21. augusti 2025. a määruse nr 34 „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“ muutmine

Sotsiaalministri 21. augusti 2025. a määruse nr 34 „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“ § 7 lõikes 5 asendatakse sõnad „Tervisekassa andmekogu“ sõnadega „tervise infosüsteem“.

§ 3. Sotsiaalministri 21. augusti 2025. a määruse nr 37 „Müokardiinfarktiregistri põhimäärus“ muutmine

Sotsiaalministri 21. augusti 2025. a määruses nr 37 „Müokardiinfarktiregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Tervise infosüsteem edastab registrile järgmised andmed:
1) raviarvetel olevad rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK 10) loetletud diagnoosid;
2) andmed müokardiinfarktihaige prognoosi mõjutavate ravimite väljakirjutamise ja annuste kohta (ATC kood) – diabeedi raviks kasutatavad ained (A10), tromboosivastased ained (B01), diureetikumid (C03), beetablokaatorid (C07), reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained (C09) ja lipiidisisaldust muutvad ained (C10);
3) diagnoos retseptil (RHK 10) ja retsepti väljakirjutamise kuupäev;
4) väljakirjutatud ravimite väljaostmise fakt ja kuupäev.“.

§ 4. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmine

Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) viljatusravi ja suguraku doonorluse teatis“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Viljatusravi ja sugurakudoonorluse teatise andmekoosseis on toodud määruse lisas 31.“;

3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 31 nimetatud viljatusravi ja sugurakudoonorluse teatise esitavad tervishoiuteenuse osutajad tervise infosüsteemi hiljemalt 1. juulist 2028. a.“;

4) määrust täiendatakse lisaga 31 (lisatud).

§ 5. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ muutmine

Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget1 täiendatakse punktiga 52 järgmises sõnastuses:

„52) viljatusravi ja suguraku doonorluse teatis;“;

2) määrust 3. peatükki täiendatakse 52. jaoga järgmises sõnastuses:

„52. jagu
Viljatusravi ja suguraku doonorluse teatis

§ 725. Viljatusravi ja suguraku doonorluse teatise vormistamine

Viljatusravi ja suguraku doonorluse teatis vormistatakse vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 7214 sätestatule.

§ 726. Viljatusravi ja suguraku doonorluse andmekoosseis

Viljatusravi ja suguraku doonorluse andmekoosseis on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses.“.

§ 6. Sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruse nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruse nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ § 13 punktis 5 asendatakse sõnad „Tervisekassa andmekogust“ sõnadega „Tervise infosüsteemist“.

§ 7. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruses nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 17 lõige 15 sõnastatakse järgmiselt:

„(15) Tervise infosüsteem on andmeandja andmete esitaja kohta, surnult sündinud lapse surma kuupäeva kohta perehüvitiste määramiseks, isiku ambulatoorsete visiitide, haiglas viibimiste ja ravimite andmete kohta isiku puude raskusastme tuvastamiseks, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse määramiseks ning isikule ajutise töövõimetuse hüvitatud perioodi, päevade arvu, määratud ajutise töövõimetuse hüvitise suuruse ja töövõimetuslehtede liikide andmete kohta perehüvitiste määramiseks ja maksmiseks.“.

§ 8. Tervise- ja tööministri 18. märtsi 2015. a määruse nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord“ muutmine

Tervise- ja tööministri 18. märtsi 2015. a määruse nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord“ § 2 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „naise“ sõnadega „või abielus olevate naiste vahel“.

§ 9. Tervise- ja tööministri 23. detsembri 2015. a määruse nr 80 „Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu põhimäärus“ muutmine

Tervise- ja tööministri 23. detsembri 2015. a määruse nr 80 „Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu põhimäärus“ § 17 lõikes 6 asendatakse sõna „retseptikeskusele“ sõnadega „tervise infosüsteemile“.

§ 10. Tervise- ja tööministri 15. novembri 2018. a määruse nr 48 „Piiriülese andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete koosseis, andmevahetuse korraldus ja logide säilitamise tähtaeg“ muutmine

Tervise- ja tööministri 15. novembri 2018. a määruses nr 48 „Piiriülese andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete koosseis, andmevahetuse korraldus ja logide säilitamise tähtaeg“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 6 lõiget 6 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) kehtivad elektroonilised retseptid vastava isiku kohta“.

§ 11. Sotsiaalministri 18. augusti 2004. a määruse nr 101 „Tervisekassas kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike dokumentide loetelu ning nendes sisalduvate andmete koosseis“ muutmine

Sotsiaalministri 18. augusti 2004. a määruse nr 101 „Tervisekassas kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike dokumentide loetelu ning nendes sisalduvate andmete koosseis“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 1 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekkimiseks esitatavad andmed või dokumendid on:“;
2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) tervise infosüsteemi tehtud kanne raseduse tuvastamise fakti kohta.“;
3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Ravikindlustuse seaduse § 22 lõikes 1 ja lõikes 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekkimiseks ja lõppemiseks esitatav dokument on Tervisekassa ja isiku vahel sõlmitud kindlustatud isikuga võrdsustamine leping.“.

§ 12. Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruse nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja andmete edastamine“ muutmine

Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruses nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja andmete edastamine“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) teave terviseseisundile vastavale tööle või kergemale ametikohale üleviimise kohta“;

2) paragrahvi 12 lõike 3 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kindlustatud isik loobub tervishoiutöötaja avatud töövõimetuslehest, töövõimetusleht on koostatud vale isiku nimel, vale liigiga või järgleht on ekslikult väljastatud esmasena, siis on tervishoiutöötajal õigus töövõimetusleht kehtetuks tunnistada. “.

§ 13. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.

(2) Määruse §-d 4 ja 5 jõustuvad 1. juuli 2028. a.



(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
minister


(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“
Lisa 31

(sotsiaalministri 16.04.2026 määruse nr 1.2-2/2-19 sõnastuses)


Viljatusravi ja suguraku doonorluse teatise andmekoosseis

Allolevaid andmeid kogutakse kunstliku viljastamisega seotud ravi saava naise, sugurakudoonorina viljatusravis osaleva partnerannetaja, mittepartnerannetaja ja anonüümse doonori ning sugurakkude/munasarjakoe/munandi koe säilitamisega seotud isikute kohta. Kogutavate andmete koosseisu täpsustatud loetelu kirjeldab viljatusravi ja suguraku doonorluse andmete osas tervise infosüsteemi volitatud töötlejana Tervise Arengu Instituut.

1. Isikuandmed
1.1. Isik
1.2. Ees- ja perekonnanimi
1.3. Isikukood
1.4. Välismaa doonori kood
1.5. Tervishoiuteenuse osutaja doonori kood
1.6. Individual Reproductive Care Code (IRCC kood)
1.7. Vanus
1.8. Sünniaeg
1.9. Sünnisugu
1.10. Elukoht
1.11. Rahvus
1.12. Sünniriik
1.13. Haridus
1.14. Perekonnaseis
1.15. Surma kuupäev
1.16. Surma põhjus

2. Anamnees
2.1. Rasestuda üritamise aeg
2.2. Varasemate raseduste arv
2.3. Varasemate sünnituste arv
2.4. Sündinud laste arv
2.5. Varasem kunstlik viljastamine toimunud

3. Terviseandmed
3.1. Pikkus
3.2. Kaal
3.3. Kehamassiindeks
3.4. Nikotiinitoodete kasutus
3.5. Kaasuvad haigused
3.6. Naise kunstliku viljastamise näidustus või tervishoiuasutusse pöördumise põhjus
3.7. Mehepoolne kunstliku viljastamise näidustus või tervishoiuasutusse pöördumise põhjus
3.8. Primaarne või sekundaarne viljatus

4. Anonüümse doonori ja mittepartnerannetaja täiendavad bioloogilised ja sotsiaalsed andmed
4.1. Nahavärvus
4.2. Kehaehitus
4.3. Juuste värvus
4.4. Silmade värvus
4.5. Veregrupp

5. Anonüümse doonori ja mittepartnerannetaja Eestis annetatud doonorrakud
5.1. Annetatud spermadooside arv
5.2. Külmutatud spermadooside arv
5.3. Annetatud spermadooside külmutamise kuupäev
5.4. Annetamisel saadud munarakkude arv
5.5. Külmutatud munarakkude arv
5.6. Annetatud munarakkude külmutamise kuupäev
5.7. Annetatud embrüote arv
5.8. Annetatud embrüo külmutamise kuupäev
5.9. Annetatud embrüo arengupäev
5.10. Tagantjärgi ilmnenud doonori geneetiline haigus/kandlus

6. Viljatusraviga seotud bioloogilise materjali liikumine tervishoiuasutusse
6.1. Bioloogilise materjali päritolu6.3. Bioloogilise materjali vastuvõtmise kuupäev
6.4. Bioloogilise materjali liik
6.5. Bioloogilise materjali pakendite (krüokandja) arv
6.6. Bioloogilise materjali kogus pakendis (krüokandjas)
6.7. Bioloogilise materjali külmutamise kuupäev

7. Viljatusraviga seotud bioloogilise materjali liikumine tervishoiuasutusest välja
7.1. Bioloogilise materjali sihtkoht7.3. Bioloogilise materjali üleandmise kuupäev
7.4. Bioloogilise materjali liik
7.5. Bioloogilise materjali pakendite (krüokandja) arv
7.6. Bioloogilise materjali kogus pakendis (krüokandjas)
7.7. Bioloogilise materjali külmutamise kuupäev

8. Viljatusravi tsükli tüübid
8.1. Tervisekassa rahastusega tsükkel
8.2. Kunstliku viljastamise meetod

9. Emakasisese inseminatsiooni tsükkel
9.1. Munasarjade stimulatsioon
9.2. Naise stimulatsiooni meetod
9.3. Mehe stimulatsioon
9.4. Mehe stimulatsiooni meetod
9.5. Seemnerakkude päritolu
9.6. Viljastamiseks kasutatud spermadooside arv
9.7. Naise viljastamise kuupäev
9.8. Katkestatud tsükkel
9.9. Inseminatsiooni tulemus

10. Kehavälise viljastamise värske tsükkel
10.1. Munasarjade stimulatsioon
10.2. Tsükli alguskuupäev
10.3. Naise stimulatsiooni meetod
10.4. Mehe stimulatsioon
10.5. Mehe stimulatsiooni meetod
10.6. Katkestatud tsükkel
10.7. Tsükli katkestamise põhjus
10.8. Munarakkude saamiseks munasarjade punktsiooni kuupäev
10.9. Saadud munarakkude arv
10.10. Saadud munarakkude kasutus
10.11. Külmutatud munarakkude arv
10.12. Munarakkude külmutamise põhjus
10.13. Seemnerakkude päritolu
10.14. Kasutatud spermadooside arv
10.15. Munarakkude päritolu
10.16. Munarakkude sulatamise kuupäev
10.17. Munaraku säilitamise periood
10.18. Munarakkude viljastamise meetod
10.19. Metafaas II (MII) munarakkude arv
10.20. Viljastamiseks kasutatud munarakkude arv
10.21. Viljastamiseks kasutatud metafaas II munarakkude arv
10.22. Munarakkude viljastamise kuupäev
10.23. Korrektselt viljastunud munarakkude arv
10.24. IVF meetodil viljastatud metafaas II munarakkude arv
10.25. Embrüo arengupäev
10.26. Külmutatud embrüote arv
10.27. Embrüo külmutamise kuupäev
10.28. Embrüo(te) külmutamise põhjus
10.29. Embrüodiagnostika
10.30. Embrüo siirdamise kuupäev
10.31. Siiratud embrüote arv
10.32. Siirdamata jätmise põhjus
10.33. Embrüo siirdamise tulemus
10.34 Viljatusraviga seotud haiglaravi vajavad tüsistused


11. Külmutatud-sulatatud embrüo(te) siirdamise tsükkel
11.1. Embrüo päritolu
11.2. Embrüo sulatamise kuupäev
11.3. Sulatatud embrüote arv
11.4. Embrüo(te) külmutamise periood
11.5. Embrüo arengupäev sulatamise kuupäeval
11.6. Sulatatud embrüo siirdamise ettevalmistuse protokoll
11.7. Luteaalfaasi medikamentoosne toetus
11.8. Embrüo arengupäev siirdamise ajal
11.9. Sulatatud embrüo siirdamise kuupäev
11.10. Siiratud embrüote arv
11.11. Embrüo taaskülmutamine
11.12. Taaskülmutatud embrüote arv
11.13. Embrüo taaskülmutamise kuupäev
11.14. Siirdamata jätmise põhjus
11.15. Embrüo siirdamise tulemus
11.16. Viljatusraviga seotud haiglaravi vajavad tüsistused

12. Rasedus ja sünnid
12.1. Biokeemiline rasedus
12.2. Kliiniline rasedus
12.3. Lootemunade arv ultraheliuuringul
12.4. Loote/loodete reduktsioon
12.5. Raseduse lõpe
12.6. Raseduse katkemise/katkestamise kuupäev
12.7. Raseduse katkemise/katkestamise liik
12.8. Sünnituse kuupäev
12.9. Raseduskestus sünnitusel
12.10. Sündinud laste arv
12.11. Surnult sündinud laste arv
12.12. Lapse surma kuupäev
12.13. Lapse surma põhjus
12.14. Platsentatsiooni tüüp mitmikel
12.15. Sünnitusviis
12.16. Lapse isikukood
12.17. Lapse sugu
12.18. Lapse sünniriik
12.19. Lapse sünnikaal
12.20. Lapse väärarendid
12.21. Lapse intensiivravi esimese seitsme elupäeva jooksul
12.22. Rasedusaegne tervisekontroll katkestatud patsiendi poolt / teadmata põhjusel
12.23. Doonorrakkude kasutamise ja ühelt doonorilt sündivate laste arv (automaatselt arvutatav)

13. Sugurakkude, munasarja koe, munandi koe ja embrüote külmutamine viljakuse säilitamise eesmärgil
13.1. Viljakuse säilitamise põhjus
13.2. Sugurakkude kogumise liik
13.3. Külmutatud spermadooside arv
13.4. Spermadooside külmutamise kuupäev
13.5. Külmutatud munasarja kudede kogus
13.6. Munasarja koe külmutamise kuupäev
13.7. Külmutatud testise kudede kogus
13.8. Testise koe külmutamise kuupäev
13.9. Külmutatud munarakkude arv
13.10. Munarakkude külmutamise kuupäev
13.11. Külmutatud embrüote arv
13.12. Embrüote külmutamise kuupäev

14. Sugurakkude ja embrüote hävitamine
14.1. Bioloogilise materjali liik
14.2. Hävitamisele kuuluva bioloogilise materjali pakendite arv
14.3. Hävitamisele kuuluva bioloogilise materjali kogus pakendis
14.3. Hävitamise kuupäev
14.4. Hävitamise põhjus



MINISTRI MÄÄRUS


2026 nr …

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine


Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel.

§ 1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruses nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 40 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 40 lõiget 9 täiendatakse punktidega 4–7 järgmises sõnastuses:

„4) ajutise töövõimetuse hüvitise suuruse ja hüvitatud päevade arvu kohta;
5) haiguslehe ja terviseseisundile vastavale tööle üleviimise perioodi kohta;
6) haiguslehele märgitud terviseseisundile vastavate töötingimuste ettepanekute kohta;
7) haigushüvitise väljamaksmise kuupäeva ja haigushüvitise lõppemise aja kohta.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.



(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
minister


(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler



MINISTRI MÄÄRUS


2026 nr …

Siseministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“ muutmine


Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 111 lõike 1 alusel.

§ 1. Siseministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“ § 12 punktis 18 asendatakse sõnad „Tervisekassa andmekogu“ sõnadega „Tervise infosüsteem“.

§ 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.



(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
minister


(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler

Kooskõlastustabel
Esitatud märkused või ettepanekud
Sotsiaalministeeriumi seisukoht
Andmekaitse Inspektsioon
Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-e 591–593. Muudatuse kohaselt näeb TTKS § 591 lõige 5 ette, et tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid nende infosüsteemi vastuvõtmisest alates tähtajatult, loetledes punktides 1–8 erisused, kus andmete säilitamisele on kehtestatud konkreetne tähtaeg. Seletuskirjas on selgitatud, et andmekogude ühendamisel säilib senine säilitustähtaegade loogika, kuid eelnõuga soovitakse siiski muuta retseptikeskuse (RETS) andmete säilitamise tähtaega –senise seitsme aasta asemel tähtajatuks. Seletuskirjas on tähtajatu säilitamise vajaduse osas märgitud, et retsept on ainus usaldusväärne infoallikas selle kohta, milline ravim on inimesele määratud ja milliseid ravimisoovitusi on talle antud. Samuti on selgitatud, et vanemate andmete olemasolu võimaldab hinnata pikaajaliste ravitrendide ja ravimikasutuse mõjusid rahvastiku tervisele ning kujundada tõenduspõhiseid tervisepoliitika otsuseid. Lisaks on seletuskirjas leitud, et retsepti andmetega koos on vajalik säilitada ka ravimi väljaostmise andmeid, kuna ravisoostumise ja ravijärgimuse seisukohast on oluline, et arst teab, kas patsient ravi järgib ja oskab sellele vastavalt ravimiskeemi muuta ehk retsept on üks ravidokument teiste kõrval ning vajab samaväärset käsitlust andmete säilitamisel.
Eelnõule lisatud tervise infosüsteemi põhimääruse kavandi lisa 2 loetleb retseptkeskuse andmekoosseisu, mis ilmselgelt sisaldab ka selliseid andmeid, mille osas on nende alalise säilitamise vajadus küsitav, sh säilitatakse näiteks alaliselt ka retsepti alusel ravimi või meditsiiniseadme välja ostnud isiku isikukoodi. Märgime, et andmete alalise säilitamise vajadus tähendab tegelikult seda, et andmed peaksid olema vajalikud ka näiteks 100 aastat pärast inimese surma ja on küsitav, kas aastakümneid tagasi välja ostetud ravimi puhul omab tähtsust, kes tegelikult ravimi välja ostis või kes oli see retsepti välja kirjutanud tervishoiutöötaja või ravimi müüja. Seetõttu soovitame RETS-i puudutavate andmete säilitamise tähtaega vajadusest ja eesmärgist lähtuvalt uuesti analüüsida, sh unustamata, et tegelikult tähendab säilitamine alati ka ressursi kulu.
Selgitame.
Üksikute andmeväljade kustutamine retseptilt ei taga nende andmete tegelikku ja täielikku kadumist andmekogust, sest sama info võib esineda TIS‑i muudes dokumentides. Samuti on retseptidele kantavad andmed oma olemuselt terviklikud ning vajalikud mitmesuguste otseste ja kaudsete mõjude analüüsimiseks. Väljaostja andmed on tõend ravimi tegeliku kättesaamise viisist ning toetavad ravisoostumuse analüüsi ja ravijärjepidevuse, ravimiohutuse ja ravimikasutuse pikaajaliste mõjude hindamist. Eraldi üksikutel andmeväljadel põhinev säilitustähtaja järgimise loogika väljatöötamine oleks väga ressursimahukas ning toob kaasa märkimisväärse arendus- ja halduskoormuse, ega ole praegu realistlikult teostatav. Sündmuspõhisele andmevahetusele üleminekul ja kasvava andmemahu kontekstis tuleb täpsemalt analüüsida lahendusvõimalusi, muuhulgas võimalust seada säilitustähtaega üksikule andmeväljale.
Kehtiva TTKS § 42 lõike 5 punkti 1 järgi säilitatakse kiirabikaardi andmeid viis aastat alates andmete kinnitamisest. Eelnõuga muudetakse ka kiirabikaardi säilitamise tähtaega sarnaselt retseptidele tähtajatuks. Seletuskirjas toodud selgituste kohaselt on kiirabikaart ainus dokument, kus on detailselt kirjeldatud juhtumit ja kiirabi osutatud teenuse asjaolusid, sealjuures on tervishoiutöötajal vaja terviklikku ülevaadet kõigist inimesele osutatud tervishoiuteenustest, et pakkuda talle parimat ravi, sh on terviklik ülevaade vajalik patsiendi ohutuse tagamiseks ja ravivigade tuvastamiseks. Lisaks on seletuskirjas leitud, et praegune 5-aastane säilitustähtaeg ei võimalda hinnata kiirabi kasutamise pikaajalist dünaamikat ega planeerida tervishoiuteenuseid tõhusalt. Pikaajalised andmed on olulised, et analüüsida kiirabiteenuse koormuse ja kasutusmustrite muutumist ajas ning seeläbi kavandada ressursside jaotust – näiteks hinnata, kuhu oleks vaja rajada uusi kiirabibaase või lisada brigaade.
Kiirabikaardi andmekoosseis, mis tervise infosüsteemi edastatakse, on loetletud sotsiaalministri 17.09.2008 määruse nr 53 lisas 15 ning selle järgi kuuluvad edastatavate andmete hulka lisaks patsiendi isikuandmetele ka teiste isikute isikuandmed (näiteks patsiendiga seotud kontaktisikute andmed, kiirabibrigaadi liikmete andmed, abivajajate andmed). Nagu eelnevalt selgitatud, siis ka antud andmete puhul on küsitav, kuivõrd on kõikide loetletud isikute isikuandmete alaline säilitamine seletuskirjas toodud eesmärkidel vajalik.
Selgitame.
Kiirabikaardi sisu hoitakse TIS operatiivbaasis ühe tervikdokumendina XML‑kujul ühes andmeväljas. See tähendab, et tänase TIS operatiivbaasi arhitektuurilise lahenduse juures ei ole võimalik üksikute andmeväljade säilitamist eristada. Dokumenti käsitletakse tervikuna.
Operatiivandmete tervikluse tagamiseks kasutatakse krüptograafilist räsiahelat, mis välistab dokumendi muutmise pärast salvestamist. Iga muudatus, sh üksiku välja eemaldamine, muudaks räsiväärtused kehtetuks ja dokument kaotaks oma tõestusväärtuse.
Seetõttu ei ole olemasoleva tehnilise lahenduse puhul võimalik rakendada erinevaid säilitustähtaegu kiirabikaardi üksikutele andmeväljadele või andmeplokkidele ilma kogu tehnilist lahendust ümber kujundamata. Tulevikus, kui liigume dokumendipõhiselt andmeedastuselt sündmuspõhisele, võib muutuda selline lähenemine võimalikuks.
Lisaks tekitab seoses isikuandmete tähtajatu säilitamisega tervise infosüsteemis küsimusi muude TTKS §-s 591 loetletud isikut puudutavate andmete (nt kontaktandmed, arvelduskonto, töökoht, õppeasutus jms) tähtajatu säilitamine. Nagu varasemalt selgitatud, siis tähtajatu säilitamine tähendab nende andmete alatist säilitamist ning ilmselt ei oma ka nende andmete puhul näiteks 200 aasta pärast tähtsust see, millised olid isiku kontaktandmed või arvelduskonto number või kus isik õppis või töötas. Rõhutame, et tähtajatu isikuandmete säilitamine tähendab intensiivset riivet isiku privaatsusele ja saab olla pigem väga erandlik, nõudes väga põhjalikku põhjendamist. Leiame, et tervise infosüsteemi kogutud isikuandmete osas tuleks põhjalikult analüüsida nende alalist säilitamise vajadust lähtuvalt eesmärgist.
Selgitame.
Vaata eelmist selgitust.
Surnud isiku terviseandmeid kasutatakse järeltulijate ravis alusteabena, et selgitada pärilikke haigusi. Hetkel on teave kogutud tervise infosüsteemi dokumentidel, millest viidatud andmete eraldamine ei ole võimalik.

Samuti nähakse TTKS § 591 lõike 5 muudatusega ette ravikindlustuse andmete ja mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise ja rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevate andmete säilitamist alates infosüsteemi vastuvõtmisest 75 aastat, kuid mitte kauem kui 30 aastat isiku surmast. Seletuskirjas on andmete säilitamise vajaduse osas märgitud, et sama säilitustähtaeg tuuakse üle ja sisulist muutust andmete säilitamises ei tehta. Samas jääb selgusetuks, millisel eesmärgil on vajalik tervise infosüsteemis säilitada eelnimetatud andmeid pärast isiku surma veel 30 aastat. Palume seletuskirja selles osas täiendada.
Arvestatud.
Seletuskirja on täiendatud.
Eelnõu § 2 lõike 2 muudatustega määratakse tervise infosüsteemi kaasvastutavateks
töötlejateks Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa. Seletuskirjas on selgitatud, et senise
tervisekassa andmekogu (KIRST) ja RETS-i vastutav töötleja oli Tervisekassa ning tervise
infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad olid Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa. Sisulist
muudatust vastutavates töötlejates ei tehta: ühendatud andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa.
Eelnõule lisatud tervise infosüsteemi põhimääruse kavandi § 5 loetleb andmekogu vastutavad ja volitatud töötlejad ning § 6 vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. Need kaks paragrahvi peaksid andma ülevaate sellest, milliseid kohustusi täidab andmekogu vastutav töötleja (haldaja) andmekogu pidamisel, millised on kaasvastutavate töötlejate kohustused seoses isikuandmete töötlemisega ning millised on andmekogu volitatud töötleja ülesanded.
Andmekogudega seonduvat reguleerib avaliku teabe seadus (AvTS). AvTS § 43⁴ lõike 1 järgi on andmekogul vastutav töötleja (haldaja), kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Sama paragrahvi lõige 2 annab andmekogu vastutavale töötlejale õiguse volitada edasi andmete töötlemist ja andmekogu majutamist teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. Seega AvTS-ist tulenevalt peab igal andmekogul olema vastutav töötleja ehk haldaja, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Iseenesest ei ole välistatud, et andmekogul võib olla mitu vastutavat töötlejat, kes täidavad andmekogu pidamisel erinevaid ülesandeid, kuid seda eeldusel, et iga vastutav töötleja ka tegelikult vastutava töötleja funktsioone täidab.
Seega, et andmekogu pidamisel oleks tööjaotus ja vastutus andmekogu töötlejate vahel selge, tuleks põhimääruses ülesandeid kirjeldadagi vastavalt tegelikule tööjaotusele ehk põhimäärusest peab nähtuma mitme vastutava töötleja puhul nii nende omavaheline tööjaotus kui ka tööjaotus andmekogu vastutava ja volitatud töötleja vahel.
Siinjuures tuleb aga lahus hoida AvTS-st tuleneva andmekogu vastutava töötleja roll ja andmekogus olevate isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) tulenev vastutava töötleja roll. Kuna AvTS ei tunne andmekogu pidamisel sellist mõistet nagu kaasvastutav töötleja, siis jääbki selgusetuks, millist rolli kaasvastava töötleja puhul antud juhul silmas on peetud.
Andmekaitse Inspektsioon on varasemalt andmekogudega seoses juhtinud tähelepanu sellel, et andmekogude puhul tuleb eristada isikuandmete töötlemise vastutavat töötlejat ja andmekogu vastutavat töötlejat, sh rollidega seotud kohustusi. Kui andmekogu vastutava töötleja ülesanded on seotud andmekogu pidamisega, siis IKÜM näeb isikuandmete vastavale töötlejale ette mitmeid kohustusi just seoses isikuandmete töötlemisega.
IKÜM artikli 26 lõige 1 näeb ette, et kui kaks või enam vastutavat töötlejat määravad ühiselt (või on seda nende eest teinud ametlikult juba seadusandja) kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid, siis on nad kaasvastutavad töötlejad. Kaasvastutavad töötlejad peavad läbipaistval viisil omavahelise kokkuleppega määrama kindlaks vastutusvaldkonnad ehk selle, kes milliseid ülesandeid peab täitma veendumaks, et andmete töötlemine vastab IKÜM-ist tulenevatele kohustustele. Siinjuures ei peaks kohustuste määramisel piirduma ainult artikli 26 lõikes 1 tooduga, vaid see laieneb ka teistele vastutava töötleja kohustustele IKÜM-i alusel. Kaasvastutavad töötlejad peavad tagama, et kogu ühine töötlemine vastab täielikult IKÜM-ile.
Kaasvastutavate töötlejate vastutuse määramisel isikuandmete töötlemisel tuleb eelkõige arvesse võtta andmesubjektide õiguste kasutamist ja teabe andmise kohustusi, kuid lisaks peaks vastutuse jaotus hõlmama ka muid vastutava töötleja kohustusi, näiteks seoses üldiste andmekaitsepõhimõtete, õigusliku aluse, turvameetmete, andmetega seotud rikkumisest teatamise kohustuse, andmekaitse mõjuhinnangute, volitatud töötlejate kasutamise, kolmandate riikide andmete edastamise ning andmesubjektide ja järelevalveasutusega suhtlemisega.
Kuigi IKÜM kaasvastutavate töötlejate vahelise kokkuleppe õiguslikku vormi ei täpsusta, soovitab Euroopa Andmekaitsenõukogu õiguskindluse huvides ning läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks sellise kokkuleppe sõlmida siduva dokumendina, näiteks lepingu või muu liidu või liikmesriigi õiguse kohase õiguslikult siduva aktina, millele vastutavad töötlejad on allutatud. Andmekogude puhul saaks selleks olla andmekogu põhimäärus.
Justiits- ja Digiministeerium on oma juhises (JDM juhis) samuti märkinud, et seaduse tasandil tuleb kindlaks määrata isikuandmete vastutav töötleja (vastutav töötleja IKÜMi mõttes). Isikuandmete vastutav töötleja on see asutus, kelle seadusest tuleneva ülesande täitmiseks isikuandmeid töödeldakse. Kui andmeid töödeldakse andmekogus, st andmekogu kaudu täidetakse seaduses sätestatud ülesannet, siis vastutab andmekogu haldaja (vastutav töötleja AvTSi mõttes) ka selles andmekogus toimuva isikuandmete töötluse eest. Kui andmekogu kaudu täidavad oma ülesannet mitu asutust, siis on nad koos andmekogu haldajaga kaasvastutavad töötlejad. Sellisel juhul tuleb seaduse tasandil määrata kindlaks andmekogu kaasvastutavad töötlejad ning andmekogu põhimääruses sätestada, kellel millised kohustused on.
Antud juhul jääb selgusetuks, milline on Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa vaheline tegelik tööjaotus nii andmekogu pidamisel kui ka IKÜM-st tulenevate kohustuste täitmisel, mistõttu ei ole selge ka see, kes mille eest tegelikult pärast andmekogude ühendamist vastutab ning milliseid ülesandeid on kohustatud täitma. Leiame, et see osa tuleb kindlasti uuesti üle vaadata ning põhimäärust ja seletuskirja vastavalt täiendada.
Arvestatud osaliselt.
Seletuskiri on täiendatud.
AvTS § 435 lõike 1 järgi tuleb andmekogu põhimääruses sätestada muu hulgas ka andmekogusse kogutavate andmete koosseis. Andmekaitse Inspektsioon on andmekogude juhendis (lk 15) andmete koosseisu osas selgitanud, et andmekogusse kogutavate andmete täielik loetelu ei pea olema seaduses, kuid põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu antud andmekogusse kogutavatest andmetest. Sealjuures peab loetelust ka selguma, kelle kohta (s.t andmesubjektide kategooriad) neid andmeid kogutakse. Kui andmekoosseis on väga mahukas, võib loetelu esitada põhimääruse lisana. Samuti on JDM juhises märgitud, et andmekogu põhimääruses tuleb muu hulgas sätestada andmekogusse kantavate andmete täpne/ammendav loetelu (vajaduse korral saab esitada lisana) – nt isiku üldandmed või „isiku kohta käivad andmed“ ei ole piisavalt ammendavad, kuna pole võimalik aru saada, mis on täpne andmekoosseis.
Tervise infosüsteem koosneb mitmetest andmestikest, kuid puudub täpne loetelu sellest, millistest andmetest iga andmestik omakorda koosneb. Näiteks koosneb infosüsteemi keskandmekogu omakorda sellistest alamandmestikest nagu patsiendi esitatud andmestik, tervishoiuteenuse osutajate ja teiste isikute esitatud terviseandmestik, üleriigilise digiregistratuuri andmestik ja vastavustõendi andmestik. Samas ei nähtu põhimäärusest, milliseid andmeid need alamandmestikud tegelikult sisaldavad. Põhimääruse § 7 viitab TTKS § 592 lõigete 2 ja 3 alusel antud määrustele, kus on loetletud tervishoiuteenuse osutaja poolt tervise infosüsteemi edastatavate andmete koosseis ning samuti on sättes loetletud andmed, mida säilitatakse tervise infosüsteemis seoses ravijärjekorra pidamisega, kuid puudub täpne loetelu nendest andmetest, mida esitavad muud andmeandjad ja mida säilitatakse tervise infosüsteemis. Näiteks loetleb põhimääruse kavandi § 9 lõige 2 andmed, mida esitab Töötukaasa. Loetelu järgi edastab Töötukassa muu hulgas töövõime hindamise taotluse andmed, kuid selgusetuks jääb, milliseid konkreetseid andmeid. Sarnaselt on esitatud § 9 lõigetes 6–24 loetelu andmeandjatest, kuid puudub selgus, milliseid andmeid edastatakse ja millised edastatud andmetest on tervise infosüsteemi andmeteks.
Selgitame.
Eelnõule on lisatud rakendusaktide kavandid, mida vajadusel täiendatakse vastavalt eelnõule saadud tagasisidele.
Ülevaate, millistest detailsetest andmetest iga TIS-i keskandmekogu andmestik koosneb, selgub teistest määrustest, sh TTKS § 592 lõigete 2 ja 3 ning § 56 lõike 1 punkti 4 alusel antud määrustest. Sama detailse sisu ülekandmine TIS-i põhimäärusesse ei ole otstarbekas.
Sealjuures nähtub põhimääruse § 3 lõike 1 puntist 7, et tervise infosüsteemil on keskandmekogu andmeladu, mis koosneb keskandmekogu ja andmeandjate edastatavatest pseudonüümitud isikuandmetest. Kui andmekogu põhimäärus ei anna täpset loetelu keskandmekogu andmetest, siis ei ole selge ka see, millistest andmetest koosneb tegelikuilt andmekogu juurde kuuluv keskandmekogu andmeladu. Siinjuures jääb selgusetuks, mida tähendab andmeandjate edastatavad pseudonüümitud isikuandmed ehk milliseid andmeid andmeandjad täiendavalt andmelattu veel edastavad. Palume selles osas kindlasti seletuskirja täiendada.
Selgitame.
Keskandmekogu andmeladu sisaldab andmekogusse andmeandjate esitatud andmeid, mis on kõik pseudonüümitud. Täiendavaid pseudonüümitud andmeid andmelattu ei edastata. Kõik andmeandjad on eelnõus ja põhimääruse kavandis terviklikult loetletud. Sätte sõnastust ei ole sisuliselt muudetud võrreldes kehtiva sõnastusega, täpsustatud on nimetus – „infosüsteemi andmeladu“ on sõnastatud selgemalt „infosüsteemi keskandmekogu andmeladu“.
Seega tuleb kokkuvõtvalt märkida, et esitatud eelnõule lisatud põhimääruse kavand tervise infosüsteemi kogutavate andmete täpset ammendavat loetelu ei sisalda, mistõttu jääb selgusetuks, milliseid andmeid tegelikult andmekogusse kogutakse. Samas näeb TTKS § 591 lõike 3 punkt 2 ette kohustuse sätestada andmekogu põhimääruses infosüsteemi kogutavate andmete täpne koosseis ja edastamise kord. Selles osas vajab põhimäärus kindlasti täiendamist.
Selgitame.
Eelnõule on lisatud põhimääruse kavand, mida eelnõu tagasisidele tuginedes vajadusel täiendatakse ning lisatakse seletuskiri.
Muudatuste kohaselt annab TTKS § 593 lõige 7 isikule õiguse ise või tervishoiuteenuse osutaja kaudu keelata juurdepääs tervis infosüsteemis isikut puudutavatele meditsiinilistele andmetele, s.o raviprotsessi ja terviseseisundit kirjeldavatele andmetele, kutsetele ning dokumendi koostaja andmetele, kui tervise infosüsteemi põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. Kehtiv TTKS § 593 lõige 3 ei näe selles küsimuses ette otsustusõiguse üle andmist ministrile ja seletuskirjas puuduvad selgitused, miks peaks ministril olema piiramatu pädevus otsustada isikuandmetele juurdepääsu piiramise üle. Palume seletuskirja selles osas täiendada.
Arvestatud.
Seletuskiri on täiendatud.

IKÜM artikli 6 lõikest 3 tulenevad nõuded, mille kohaselt peab isikuandmete töötlemine vastama avaliku huvi eesmärgile ja olema proportsionaalne taotletava õiguspärase eesmärgiga, kujutavad endast põhiõiguste harta artikli 52 lõikest 1 tulenevate nõuete väljendust ning nende tõlgendamisel tuleb viimati nimetatud sätet arvesse võtta. Seega ei ole andmekaitsealase mõjuhinnangu eesmärk puhtalt formaalne, vaid see peab vastama küsimusele, kas kõnealuste riigisiseste õigusnormidega on kehtestatud õiglane tasakaal liikmesriigi ja kahjustatud isikute huvide vahel. Täpsemat ülevaadet selle kohta, kuidas tuleb hinnata proportsionaalsust harta vaates, saab kohtujuristi ettepanekus (vt alates punktist 46).

Seletuskirja punktis 6.1 toodud andmekaitsealane mõjuhinnang keskendub viljastusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmetöötlusele, jättes piisava tähelepanuta riske, mis tekivad kolme suure andmekogu ühendamise tagajärjel. Mõjuhinnangus on märgitud, et muudatuse tulemusena suureneb eeldatavasti TIS-i, KIRST-u ja RETS-i andmete automaatse koostöötlemise võimekus. Selle võrra riive põhiõigustele küll suureneb /…/, kuid seletuskirjas puudub täpsem riski kirjeldus, s.t milles risk seisneb ja kuidas on seda tasakaalustatud. Andmete dubleeriva töötlemise lõpetamine ei saa maandada kõike andmekogude liitmisega seotud riske. Seega mõjuhinnangu järeldus, et kokkuvõttes riive põhiõigustele oluliselt ei suurene, on pealiskaudne.

Samuti on mõjuhinnangus selgitatud, et loodava tervisekassa andmelao puhul tehakse enne andmelao kasutuselevõttu eraldi andmekaitselane mõjuhinnang ja IT riskianalüüs. Samas, kui on juba teada, et andmeladu võetakse kasutusse ja selle kasutamine on eelnõuga ette nähtud, siis jääb selgusetuks, miks on mõjuhinnangu tegemine edasi lükatud. Nagu eelnevalt selgitatud, siis andmekaitsealase mõjuhinnangu eesmärk ei ole puhtalt formaalne, vaid selle tagajärjel peab reaalselt selguma, millised riskid on isikute õigustele ning kas neid on võimalik maandada. Hetkel näeb eelnõu ette andmelao loomist, kuid andmekaitsealased ja IT riskid on hindamata.
Arvestatud.
Andmekaitsealane mõjuhinnang on seletuskirjas täpsustatud.
Kehtiva TTKS § 508 lõige 3 loetleb andmekogud, mille andmeid piiriülene andmevahetusplatvorm töötleb. Üheks selliseks andmekoguks on ka retseptikeskus (lõige 3 punkt 5), mis plaanitavate muudatustega likvideeritakse. See aga tähendab, et sellist andmevahetust pärast muudatuste jõustumist toimuda ei saa ja vastav säte tuleks tunnistada kehtetuks.
Arvestatud.
Eelnõu ja seletuskiri on täiendatud.
Põhimääruse kavandi § 13 lõige 3 kordab § 14 lõiget 3.
Arvestatud.
Samuti puudub põhimääruse kavandis § 8.
Arvestatud.
12.10.2024 arvamust andes juhtis Andmekaitse Inspektsioon Sotsiaalministeeriumi tähelepanu TTKS § 32 lõike 4 teisele lausele, mille kohaselt on dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumitele ja nende analüüsimisega seotud dokumentatsioonile lubatud juurdepääs üksnes tervishoiuteenuse osutajale ning uurimist teostavale organile kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.

Nagu ka varasemalt selgitasime, siis kasutusel olev sõnastus põhjustab praktikas tõlgendusprobleeme ja tervishoiuteenuse osutajad on asunud eelnimetatud sätet tõlgendama selliselt, et ka patsiendil andmesubjektina puudub igasugune juurdepääs teda puudutavatele andmetele, mis on patsiendiohutusjuhtumi raames kogutud.

Selgitame veel kord, et andmesubjekti õigust oma andmetega tutvuda reguleerib IKÜM artikkel 15, mille 1. lõike üheks osaks on inimese õigus tutvuda teda puudutavate isikuandmetega. Õigus tutvuda oma andmetega hõlmab ka õigust tutvuda oma terviseandmetega, näiteks oma tervisekaardile kantud andmetega, mis sisaldavad sellist teavet nagu diagnoos, arstliku läbivaatuse tulemus, raviarstide hinnangud ning mis tahes teostatud ravi ja sekkumised. Euroopa Kohus on leidnud, et arsti ja patsiendi suhte raames tähendab õigus saada töödeldavate isikuandmete koopia seda, et andmesubjektile antakse kõigi nende andmete täpne ja arusaadav taasesitus. See õigus eeldab õigust saada täielik koopia tema tervisetoimikus olevatest dokumentidest, mis sisaldavad muu hulgas neid andmeid, kui sellise koopia esitamine on vajalik selleks, et asjaomane isik saaks kontrollida andmete õigsust ja täielikkust ning tagada nende arusaadavus. Mis puudutab andmesubjekti tervisega seotud isikuandmeid, siis hõlmab see õigus igal juhul õigust saada koopia oma tervisekaardile kantud andmetest, mis sisaldab sellist teavet nagu diagnoos, arstliku läbivaatuse tulemused, raviarstide hinnangud ning mis tahes teostatud
ravi ja sekkumised.

Euroopa Andmekaitsenõukogu on 28.03.2023 vastu võetud suunistes
selgitanud (lk 60), et IKÜM artiklis 15 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust võib piirata liidu või liikmesriikide õigusaktidega, kuid on oluline märkida, et liikmesriikide (või liidu) õiguses sätestatud andmetega tutvumise õiguse piirangud, mis põhinevad IKÜM artiklil 23, peavad rangelt vastama kõnealuses sättes sätestatud tingimustele.

Seega saab andmesubjekti õigusi piirata üksnes juhul, kui liikmesriigi õiguses on sätestatud andmetega tutvumise õiguse piirangud, mis vastavad IKÜM artiklis 23 sätestatud tingimustele. Kuniks TTKS-is vastav säte puudub, jääb isikule õigus tutvuda ka patsiendiohutusjuhtumit puudutavate andmetega.
Mitte arvestatud.
Nagu varasemalt selgitatud on meie hinnangul patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimise kord piisavalt selge ning ligipääsude laiendamine ei ole põhjendatud. Selgitasime ka varem, et see ei toetaks patsiendiohutuse üldist mittesüüdistava ja mittekaristava põhimõtte juurutamist ja üldise kultuuri muutust, mis julgustaks tervishoiutöötajaid patsiendiohutusjuhtumeid dokumenteerima, analüüsima ja ennetama. Ohutuma tervishoiu saavutamine on patsiendiohutuse peamine eesmärk.
Meie hinnangul on säte piisavalt selge ja on vormistatud läbi positiivse õigusnormi (kes saavad), mitte kes kõik ei saa. Esmalt on oluline see, et tervishoiuteenus ei jää dokumenteerimata ning andmesubjektil on ja jääb juurdepääs oma tervisedokumentidele. See ei saa olla aga samaväärne patsiendjuhtumi kui eraldi koostatud andmestikuga. See tähendab, et andmekoosseis ei ole kunagi riivavam või laiem kui osutatud teenus ja enamasti sisaldab see teenuse osutaja siseinfot, mis puudutab tema tegevusi, mitte isikut.
Valitud lähenemine on kooskõlas IKÜM art 23, millega võib piirata artiklites 12-22 sätestatud õigusi, sh üldpõhimõtteid (art 5). Vastutuskindlustuse kui terviku tagatiseks on see oluline, ja lõppastmes täidab see piirang (nendele spetsiifilistele andmetele) avaliku huvi eesmärki, eelkõige rahvatervise kaitset (art 23(2)f). Siin on oluline ka teiste õiguste kaitse, mille tõttu võib andmesubjekti õigusi piirata (art 23(2)i). See ei tähenda, et vastutav töötleja ei peaks järgima üldisi põhimõtteid, hoidma andmeid turvaliselt vms.
Meie hinnangul on seadusandlik meede (juurdepääsupiirang) taotletud eesmärgi jaoks sobiv ja vastab eeldatavuse kriteeriumile. See ei tähenda, et vastutav töötleja ei saaks anda üldist teavet – st et millised andmed on üldiselt isiku kohta olemas (terviseandmed, isikukood, nimi jms), see ei saa aga tuua kaasa olukorda, kus isik võiks saada juurdepääsu temaga seotud teenuse osutaja siseinfole, mis kirjeldab teavet laiemalt ja seotult teenuse osutaja protsesside, teiste töötajate jms-ga. Andmekaitsenõukogu juhis toob näite, kus asutus võiks piirata isikustatud andmetöötlust, tuues välja teabe muul viisil – nt kokkuvõtlikult, liikide vm kaupa ja kui on tagatud kaitsemeetmed nagu teabe avaldamine üldisel kujul (nt hüvitissummad, vt p 28). Üldise statistika avaldajaks on tervikkontseptsioonis Terviseamet, hüvitis makstakse isikule läbi kindlustusandja, seega on leitud sobiv tasakaal erinevate õiguste vahel. Juhises rõhutatakse teiste isikute õiguste ja vabaduste juures, et selleks põhjenduseks võib olla ka just uurimine (p 34).“
Eesti Kindlustusandjate Selts
Tervise infosüsteemi andmete töötlemise eesmärgi täiendamine
Eelnõuga muudetakse TTKS § 591 ning täiendatakse aluseid, millistel eesmärkidel tervise infosüsteemis andmeid töödeldakse. IKÜM näeb ette eesmärgipärasuse piirangu – isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (art 5 lg 1 p a). Olukorras, kus andmetöötlus toimub muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid algselt koguti, ning kui selliseks andmetöötluseks ei ole andmesubjekti nõusolekut ega seadusest tulenevat kohustust või õigust, tuleb hinnata andmetöötluse eesmärgipärasust. Uuel eesmärgil töötlemise lubatavust ei ole vaja eraldi hinnata, kui see põhineb isiku nõusolekul või kehtival õigusel (IKÜM art 6 lg 4). Muudel juhtudel tuleb läbi viia eesmärkide kooskõla analüüs (purpose compatibility assessment), võttes arvesse IKÜM art 6 lg 4 punktides a–e sätestatud tingimusi.
Eelnõuga laiendatakse terviseandmete töötlemise eesmärki muu hulgas vaktsiinikahjude hüvitamisele. Samas ei ole andmetöötluse eesmärgina välja toodud tervise kahjustamise ja surma põhjustamisega seotud kahjude hüvitamist, mis puudutab eelkõige liikluskindlustust ja patsiendikindlustust, kuigi eelnõuga reguleeritakse tervise infosüsteemi andmete töötlemist liikluskindlustuses (vt eelnõu § 4).
Meie hinnangul ei ole kindlustusvormide ja -liikide eristamine põhjendatud. Ei ole arusaadav, miks sundkindlustust eristatakse kohustuslikust kindlustusest (VÕS § 422¹) ning üht sundkindlustust teisest sundkindlustusest. Juhime tähelepanu, et liikluskindlustus on nii kohustuslik vastutuskindlustus kui ka sundkindlustus (vt LKindlS § 1) ning liikluskindlustus ja tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus (edaspidi patsiendikindlustus) on samuti sätestatud avalikes huvides ning neid tuleb käsitleda riigi sotsiaalsüsteemi osana.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu sätet, millega muudetakse TTKS § 591 lg 1 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„§ 591. Tervise infosüsteem
(1) Tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid järgmistel eesmärkidel:
3) ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, tervishoiuteenuste korraldamine, tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ning tervise kahjustamisest ja surma põhjustamisest tekkinud kahjude ning vaktsiinikahjude hüvitamine;“
Mitte arvestatud.
Vaktsiinikahju ning tervise kahjustamise ja surma põhjustamisega seotud kahjude hüvitamine ei ole tervise infosüsteemi pidamise kontekstis samaväärsed asjaolud. Neist esimene on seotud Tervisekassa ülesandega, kuid teine ei seondu otseselt Sotsiaalministeeriumi ega Tervisekassa seadusest tulenevate ülesannetega ega tervishoiuteenuse osutamisega, milleks riiklikku keskset andmekogu peetakse. Seega ei ole võimalik arvesse võtta konkreetset eelnõu sätte ettepanekut andmekogu pidamise eesmärgi täiendamiseks.
Võtame teadmiseks, et kindlustusandjate terviseandmetele juurdepääsuõigus vajab õigusselgust, kuid ei ole lahendatav konkreetselt selle ettepaneku ega käesoleva eelnõu raames ning vajab põhjalikumalt läbimõtlemist ja arutelu.
Liikluskindlustuse seaduse muutmine
Juhime tähelepanu, et eelnõuga kavandatud andmekoosseis on väiksem kui see, mida Tervisekassa praegu liikluskindlustuse registrisse edastab. Meile teadaolevalt on Eesti Liikluskindlustuse Fond sellele eelnõu menetluses viidanud. Samuti on eksitav LKindlS § 75 lg 3³ sissejuhatav lause, mis võimaldab tõlgendust, nagu saaks liikluskindlustuse kindlustusandja tervise infosüsteemist üksnes lõikes 7³ nimetatud andmeid. Kindlustusandja õiguse töödelda terviseandmeid määratlevad KindlTS § 218 lg 2 ja § 219 lg 1 ning tervise infosüsteem on andmekogu, milles terviseandmeid töödeldakse. Praktikas realiseerub kindlustusandja õigus muudel andmete saamiseks tervishoiuteenuse osutaja ja/või perearstisüsteemi kaudu.
Teeme ettepaneku LKindlS § 75 lõige 73 sõnastada järgmiselt:
§ 4. Liikluskindlustuse seaduse muutmine Liikluskindlustuse seaduse § 75 täiendatakse lõikega 73 järgmises sõnastuses:
„(73 ) Kindlustusandjal on õigus saada tervise infosüsteemist läbi liikluskindlustuse registri juurdepääs kindlustusandja poolt hüvitatava kahju olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks järgmisitele andmeidtele:
1) isiku raviarve andmed;
2) töövõimetuslehe andmed;
3) retsepti andmed;
4) meditsiiniseadme kaardi andmed.“.
Vastavalt tuleb täiendada ka LKindlS § 75 lõiget 8.
Arvestatud.
Eelnõu ja seletuskiri on täiendatud.
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine
Nii liikluskindlustuse seadus kui ka tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustuse seadus on sätestatud avalikes huvides ja mõlema eesmärk on kindlustusjuhtumi korras kaitsta kahjustatud isikut (nn „kaitsefunktsioon“) ja teisalt vabastada kindlustatud (sõiduki juht või tervishoiuteenuse osutaja) kahju hüvitamisest (nn „vabastamise funktsioon“). Mõlemad on käsitatavad riigi sotsiaalsüsteemi osana. Patsiendikindlustuse regulatsioon tervise kahjustamisest ja surma põhjustamisest tuleneva kahju osas põhineb sisuliselt liikluskindlustuse seadusel. Sellest hoolimata on liikluskindlustuse kindlustusandjal ulatuslikumad õigused tervise infosüsteemi ja Töötukassa andmekogu andmete saamiseks kui patsiendikindlustuse kindlustusandjal, mis muudab patsiendikindlustuse kahjukäsitluse aeglasemaks ja kulukamaks. Meile teadaolevalt on kindlustusandja taotlenud Töötukassalt ja Tervisekassalt vajalikele andmetele ligipääsu TOKVS § 21 lg 3, KindlTS § 219 lg 1 ja IKÜM art 6 lg 1 p e koos IKÜM art 9 lg 2 punkt b või c alusel. KindlTS § 219 lõike 1 kohaselt on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus (nt tervisekassa, töötukassa), tervishoiuteenuse osutaja või muu kolmas isik (nt tervise infosüsteemi vastutava töötleja) kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed (sh terviseandmed) või võimaldama nendele juurdepääsu, kui isikuandmed on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. Seega on kindlustusandjal kindlustusjuhtumi korral õigus kliendi nõusolekuta nõuda kolmandalt isikult isikuandmeid või juurdepääsu võimaldamist isikuandmetele, mis on kindlustusandjale “vajalikud” IKÜM art 5 lg 1 p c ning KindlTS §-de 218 ja 219 mõttes kindlustuslepingu täitmise kohustuse või selle täitmise ulatuse kindlakstegemiseks või tagasinõuete esitamiseks. Kolmas isik on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldama nendele juurdepääsu. Seda kohustust on Riigikohus jaatanud lahendis 3-20-1449 (punkt 23.4).1 KindlTS näeb ette eraldi aluse ka isikuandmete töötlejate omavaheliseks andmete vahetuseks. Nii tuleneb KindlTS § 219 lg 1 p-st 1, et riigiasutus on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldama nendele juurdepääsu, kui isikuandmed, sealhulgas § 218 lg-s 2 (terviseandmed) nimetatud isikuandmed, on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks.
Paraku on Sotsiaalministeeriumi valitsemisala andmetöötlejad leidnud, et andmetele juurdepääsu võimaldamiseks peaks eriseaduses olema liikluskindlustuse seadusega analoogiline säte ja justkui saaks liikluskindlustuse seadusest tuleneda, et patsiendikindlustuses vastavat juurdepääsu pole. Kohtumistel on Sotsiaalministeerium probleemi mõistnud ja lubanud probleemi lahendada. Meie arvates on probleem kiireloomuline ja tuleks lahendada kõnealuse eelnõuga.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku TOKVS § 21 lõigetega 31 , 32 ja 33 , millega sätestatakse kindlustusandja õigus saada nii tervise infosüsteemist kui ka Töötukassa andmekogust vajalikud andmed kindlustusjuhtumi lahendamiseks.
„(31) Kindlustusandjal on läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi õigus saada tervise infosüsteemist kindlustusandja poolt hüvitatava kahju olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks järgmisi andmeid:
1) isiku raviarve andmed;
2) töövõimetuslehe andmed;
3) retsepti andmed;
4) meditsiiniseadme kaardi andmed.“
„(32) Kindlustusandjal on õigus saada läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi töötukassa andmekogust kindlustusandja töövõimetushüvitisega seotud täitmise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks järgmisi andmeid:
1) töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva isiku andmed;
2) töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andmed;
3) töövõime hindamise otsuse andmed;
4) töövõime hindamise taotluse andmed;
5) määratud ja makstud töövõimetoetuse ning teisest riigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise andmed.
(33) Käesoleva paragrahvi lõike 32 punktis 2 nimetatud töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuses sisalduvate töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud tervise infosüsteemi andmete töötlemise õigus on arstiõppe läbinud isikul.“.
Arvestatud.
Kindlustusandja tervise infosüsteemile juurdepääsu võimaldamine
Praegu realiseerub kindlustusandja õigus tervise infosüsteemi andmete saamiseks tervishoiuteenuse osutaja ja/või perearstisüsteemi kaudu, mis suurendab halduskoormust niigi ülekoormatud tervishoiusüsteemis. Peame vajalikuks täpsustada seaduses, millises ulatuses ja viisil on kindlustusandjal KindlTS § 219 alusel juurdepääs tervise infosüsteemile, tagades samal ajal IKÜM-is sätestatud vajalikkuse ja minimaalsuse põhimõtete järgimise.
Teeme ettepaneku täiendada § 593 (Tervise infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamine) lõikega, mis täpsustab, millises ulatuses ja viisil on kindlustusandjal KindlTS § 219 alusel juurdepääs tervise infosüsteemile. Sarnaselt tänasele peaks kindlustusandja õigus andmeid saada teostuma läbi tervishoiuteenuse osutaja ja või tervishoiutöötaja (arst-õppe läbinud isiku), kelle kindlustusandja on kaasanud (ekspert, usaldusarst). Eeltoodu on vajalik selleks, et üksnes tervishoiuteenuse osutaja saab hinnata milliste andmete töötlemine on vajalik. Niiviisi tagatakse IKÜM art 5 lg 1 p c koostoimes IKÜM art 6 lg 1 p-s c ning art 9 lg 2 p-des b, f ja g sätestatud „vajalikkuse“ kriteerium, st konkreetsete isikuandmete töötlemine peab olema „vajalik“ täitmise kohustuse olemasolu (s.o kindlustusjuhtumi, nt patsiendikindlustuses tervishoiuteenuse osutamisel lepingu rikkumine (nt raviviga, § 8) ja kahju hüvitamise ulatuse väljaselgitamiseks. Samuti tuleks täiendada TTKS § 41 , et selgesõnaliselt lubada isikuandmete töötlemine kindlustusjuhtumite lahendamiseks juhul, kui see eeldab meditsiinilisi eriteadmisi ja nendele tuginevate järelduste tegemist.
Mitte arvestatud.
Ei saa toetada ettepanekut võimaldada kindlustusandjatele seadusepõhist otsepääsu tervise infosüsteemi (TIS) andmetele ega nõustu TTKS § 4¹ täiendamisega. Tervisandmete töötlemine väljaspool vahetut ravisuhet peab ka edaspidi üldjuhul tuginema isiku teadlikule nõusolekule, kuna kindlustusjuhtumite lahendamine on eraõiguslik suhe, kus puudub ülekaalukas avalik huvi, mis õigustaks põhiõiguste sellist riivet. Erandina on käsitletavad sundkindlustused nagu liikluskindlustus ja patsiendikindlustus, mille osas selge õigusliku aluse loomine kindlalt piiritletud andmetele kahju ulatuse kindlaks tegemise eesmärgil on vajalik ja põhjendatud. TIS on loodud ravisuhte toetamiseks ning sealne andmevahetus tugineb arsti-patsiendi usaldusele; kuna andmeid kogutakse automaatselt, on selle tasakaalustamiseks väljaspool tervishoiusüsteemi rakendatud opt-in nõusolekupõhimõte. Ulatusliku otsepääsu andmine kindlustusandjatele või nende usaldusarstidele kaotaks vajaliku kontrollfiltri, kuna ainult tervishoiuteenuse osutaja on pädev hindama, millises ulatuses on patsiendi haigusjuhtum seotud konkreetse kindlustusjuhtumiga. Ilma selle filtrita tekiks olukord, kus kindlustusandja töödeldavate andmete maht on liiasuses ja vastuolus IKÜM-i minimaalsuse põhimõttega. Samuti kaasneb risk, et inimesed hakkavad oma andmeid süsteemis täielikult sulgema, muutes e-tervise kasutuks ka raviarstidele ja kahjustades rahvatervist. Praegune süsteem, kus kindlustusandja saab andmeid nõusoleku alusel või päringupõhiselt – kus hinnatakse igakordselt väljastamise põhjendatust –, on piisav ja proportsionaalne.
Eesti Liikluskindlustuse Fond
Andmekoosseisus on erinevusi võrreldes tänasega. Eelkõige on küsimus, kas „isiku ravi maksumus“ kätkeb osutavate tervishoiuteenuste ja diagnooside andmeid.
Ettepanek: „isiku ravi maksumus“ asendada või täiendada „arve andmed“
Lisaks tuleks täiendada lõiget 8 uue viitega.
Arvestatud.
Eelnõu ja seletuskiri on täiendatud.
Eesti Perearstide Selts
Eesti Perearstide Selts ei toeta TTL-i muutmist ministri määruseks. Tegemist on kogu tervishoiu rahastuse aluseks oleva põhimõttelise õigusaktiga, mille muudatuste üle otsustamine peaks jääma Vabariigi Valitsuse pädevusse.
Mitte arvestatud.
Nõustume, et tegemist on väga olulise rahva tervist ja elu puudutava ning mõjutava määrusega. Siiski on oluline rõhutada, et Vabariigi Valitsus kehtestab 12. juuli 2018. a määrusega nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“ range ja detailse metoodika, mille alusel uusi teenuseid loetellu lisatakse või sealt eemaldatakse.
Õiguslikult ja halduspoliitiliselt on loetelu hoidmine Vabariigi Valitsuse tasandil muutunud ebaotstarbekaks järgmistel põhjustel:
• Protsessi tehniline iseloom: Kuna Vabariigi Valitsus on juba viidatud määrusega kehtestanud ranged raamid ja kriteeriumid, on loetelu muutmine muutunud puhtalt tehniliseks ja eksperdipõhiseks menetluseks. Valitsuse tasandil sisu (nt konkreetse operatsioonimeetodi koodi või hinna) üle otsustamine ei lisa sisulist väärtust, kui raamid on juba paigas.
• Ametnike töökoormuse vähendamine: Tervishoiuteenuste loetelu on dünaamiline ja vajab muudatusi sageli (isegi mitu korda aastas). Iga tehnilise muudatuse (nt ravimi manustamise viisi täpsustus) viimine Vabariigi Valitsuse istungile on ebaefektiivne ressursikasutus. Minister saaks seda teha operatiivsemalt.
• Vastutuse delegatsioon: Kui Vabariigi Valitsus on kokku leppinud põhimõtetes (kriteeriumides), siis detailide täitmine on täidesaatva võimu (ministri) igapäevane töö. See on kooskõlas hea õigusloome tavaga, kus strateegilised otsused teeb valitsus ja rakenduslikud otsused valdkondlik minister.
• Ekspertsuse koondamine: Kuna loetelu komisjon ja Sotsiaalministeerium omavad otsest pädevust kriteeriumide täitmise kontrollimisel, on minister otsustusahelas lähemal sisulisele ekspertsusele kui valitsuskabinet tervikuna.
Seega kuna Vabariigi Valitsus on loetelu muutmise kriteeriumid juba ammendavalt kehtestanud, on teenuste loetelu ise muutunud tehniliseks rakendusaktiks, mille kehtestamine ministri tasandil tagaks süsteemi paindlikkuse, riivamata seejuures otsustusprotsessi kvaliteeti või läbipaistvust.
Arusaamatuks jäävad seonduvad IT-lahendused, tehnilised rakendused ning TTO-de edasised kohustused seoses muudatustega. Oluline on, et teenuseosutajate vaates oleksid tehtavad muudatused mugavad ja pigem koormust vähendavad. Selts on valmis osalema edasistes aruteludes sobivate lahenduste väljatöötamisel.
Selgitame.
Eelnõuga tehtavad muudatused ei nõua tervishoiuteenuse osutajatelt täiendavaid IT‑arendusi ega muudatusi senistes tööprotsessides. Kõik tänased operatiivsüsteemid – sh tervishoiuteenuse dokumenteerimine, retseptide edastamine ja raviarvete esitamise lahendused – jäävad toimima samal viisil ning terviseandmete edastamise kohustused ei muutu.
Seadusemuudatus loob võimaluse, et tulevikus saab kaaluda mugavamaid, vähem koormavaid andmevahetuslahendusi, mis võiksid vähendada dubleerimist ja käsitööd. Sellised muudatused ei tulene eelnõust automaatselt ning need töötatakse vajaduse korral välja eraldi projektides, koostöös teenuseosutajatega ja aegsasti teavitades.
Eesti Proviisorapteekide Liit
I Tähelepanekud tervise infosüsteemi põhimääruse (edaspidi PM) kohta
1.1. Tervishoiuteenuse osutaja õigus andmetele juurdepääsuks (PM § 13 lg 3). Juhime tähelepanu, et PM 4. peatükis § 13 lg-s 3 on ekslikult viidatud tervishoiuteenuse osutaja õiguste andmetele juurdepääsu sättes apteegiteenuse osutamise tegevusloa kehtivuse kontrollile.
Arvestatud.

1.2. Apteegiteenuse osutaja õigus andmetele juurdepääsuks (PM § 14 lg 1).
Juhime tähelepanu, et PM § 14 lg-s 1 on eksitud TTKS-ile viitamisel. PM § 14 lg-s 1 viidatud TTKSi lõiget tuleb muuta järgnevalt – tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lõike 8 punktis 5 (hetkel on eelnõus viidatud TTKS § 593 lg-le 7).
Arvestatud.
Põhimääruse kavandi sõnastus on täpsustatud.
II Tähelepanekud ravimiseaduse (edaspidi RavS) muutmise kohta (eelnõu § 5 p 2)
Seletuskirja leheküljel 20 selgitatakse eelnõu § 5 p-i 2 kohta, et RavS § 33 lõike 19 lisamine on tehniline muudatus ning tuuakse välja, et „retsepti võib välja kirjutada paberkandjale, kui retsepti väljakirjutamine elektroonilisel kujul ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik.“ Juhime tähelepanu, et ravimite väljakirjutamist ja väljastamist reguleeriva määruse nr 30 § 5 lg 11 kohaselt peab narkootilise ja psühhotroopse aine retsept olema elektrooniline. Kahtluste vältimiseks tuleb seletuskirjas selgitada, et regulatsiooniga ei muudeta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väljakirjutamise põhimõtteid ning nimetatud ainete väljakirjutamine ja väljastamine toimub ainult elektroonse retsepti alusel.
Arvestatud.
Seletuskiri on täiendatud.
III Täpsustused seletuskirja täiendamiseks mõjuanalüüsi alamosas „sihtrüm: TTO-d, apteegid, meditsiiniseadet väljastavad isikud“
Seletuskirja leheküljel 24 on selgitatud järgnevat: „Apteegipidajatel säilib senine tehnoloogiline juurdepääs välja ostetud ja välja ostmata retseptiandmetele nii nagu praegu. Lisaks saab apteegiteenuse osutaja juurde õiguse näha inimese ravimiskeemi terviklikult koos ravimite koostoime infoga ning võimalikku ravimite ebapiisavat kasutust või väärkasutust indikeerivate olulisemate laboratoorsete uuringute näitudega. Muudatuse eesmärk on parandada ravimiohutust seeläbi, et proviisor või farmatseut saab inimest hoiatada ohtlike ravimite koostoimetest ja kõrvaltoimetest, mis muudel tervishoiutöötajatel võivad olla tähelepanuta jäänud. Samuti saavad proviisorid ja farmatseudid õiguse andmeid ise TIS-i edastada. Ka see on seotud ravisoostumuse ja ravimite ohutu kasutamise parandamisega. Apteeker saab edaspidi digitaalselt informeerida ravimi välja kirjutanud arsti ravimi väljastamisel tekkinud probleemidest ja patsiendi kaebustest seoses kasutatavate ravimitega. See muudatus loob turvalise suhtluskanali apteekrite ja teiste tervishoiutöötajate vahel.“
Arvestades eelnõus tehtavaid muudatusi oleks vajalik eelnõu seletuskirja vastavat osas täiendada selgitustega, et apteegid saavad TTKSi muudatuse tegemisel lisaks juurdepääsu ka teistele tööriistadele, mida pakutakse tervishoiutöötajatele (kelleks muu hulgas on ka apteeker apteegiteenuse osutamisel) TIS kaudu – otsustustoed, raviskeem jne. Lisaks ka suhtluskeskkond- e-konsultatsioonid ja sõeluuringutega seonduva info väljastamine.
Osaliselt arvestatud.
Seletuskirja on täpsustatud. Apteegiteenuse osutajale võimaldatakse ligipääs ravimiskeemile ja otsustustoele. Lisaks saavad apteegiteenuse osutajad õiguse anda TIS-i täiendavat infot. Sellega luuakse turvaline suhtluskeskkond apteegi ja raviarsti vahel – apteegiteenuse osutaja saab raviarstile jätta kommentaari raviskeemi kohta. Hetkel ei ole võimalik arvestada e-konsultatsiooni ja sõeluuringute seonduva info väljastamist apteegiteenuse osutajale. See eeldab eraldi põhjalikumat käsitlust.


IV Ettepanek muuta ravimiseaduses (edaspidi RavS) sätestatud apteegiteenuse mõistet
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga nähakse apteegiteenuse osutajatele ette täiendavad võimalused, mis jäävad RavS § 29 lg-s 1 sätestatud apteegiteenuse mõiste ulatusest välja. RavS § 29 lg 1 kohaselt on apteegiteenus ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest ning ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine. Eelnõu seletuskirja lk-l 14 TTKS § 593 lg 8 p-i 5 kohta antud selgitustes on eelnõu koostaja sedastanud, et apteegiteenus on RavSis defineeritust laiem tegevus kui vaid ravimi väljastamine. Mõiste „apteegiteenus“ hõlmab lisaks ka tervise ja ravimite alast nõustamist ning ravimiskeemi hindamist juhtudel, kus inimene kasutab enam kui ühte ravimit. Kuivõrd mitme ravimi samaaegselt kasutamisel suureneb kõrval- ja koostoimete risk, siis on äärmiselt oluline, et inimesi saaks apteegis põhjalikult nõustada. Eelnõuga antakse apteegiteenuse osutajale võimalus edastada tervise infosüsteemi täpsustavaid andmeid ravimiskeemi ja ravimi kättesaadavuse kohta raviskeemi muutmise vajaduse hindamiseks ning patsiendiohutuse tagamiseks (TTKS § 592 lg 6 p 3).
Selgitame, et eelneva sättega antavat õigust piirab TTKS § 593 lg 8 p 5, mis sätestab järgnevat: „lisaks on seaduse alusel ja ilma isiku nõusolekuta juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isiku retsepti- ja ravimiandmetele, kontaktandmetele, ravimi annustamist ja toimet mõjutavatele näitajatele ning hoiatusteadetele üld- ja haiglaapteegis apteegiteenust osutaval isikul ravimiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.“ Ravimiseaduses sätestatud apteegiteenuse mõistes on nõustamine vahetult seotud ravimite jaemüügi või muul viisil väljastamisega. Ravimiskeemi ja ravimi kättesaadavuse kohta raviskeemi muutmise vajaduse hindamine on seega midagi enamat kui apteegiteenuse mõistes hetkel reguleeritud.
Kuivõrd eelnõuga ette nähtud eesmärki ei ole võimalik saavutada, kui apteegiteenuse mõistet ei laiendata, siis eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta ravimiseaduse § 29 lg-t 1 järgnevalt:
Apteegiteenus on:
1) ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest;
2) proviisori või farmatseudi poolt ravimite kasutamise osas hinnangu andmine;
3) ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine.
Mitte arvestatud.
Eelnõuga ei muudeta apteegiteenuse osutajate ülesandeid ega pädevust. RavS § 29 lg 1 kohaselt hõlmab apteegiteenus ravimite väljastamist koos sellega kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks. Kehtiv sõnastus võimaldab nõustada patsienti ravimite koostoimete osas, anda teavet ravimi ohutu kasutamise kohta ning suhelda raviarstiga ravimi väljastamisel ilmnenud probleemidest.
Apteegiteenuse mõiste laiendamine võiks eksitavalt ja segadust tekitavalt jätta mulje, nagu loodaks uus iseseisev tervishoiuteenus, defineeritaks ravimiväljastuseta nõustamine apteegi tegevusloa alusel või reguleeritaks proviisorite või farmatseutide eraldiseisev teenus.
Apteegiteenuse osutajatele ei ole käesoleva eelnõu raames kavas anda täiendavat õigust osutada konkreetse isiku raviskeemi alast nõustamisteenust tervishoiuteenuse osutajale ega isiku raviskeemiga tutvuda juhul, kui isik ise ei ole konkreetsesse apteeki ise selleks pöördunud. Nõustume üldiselt, et tervishoiuteenuse osutaja nõustamine on vajalik teenus, kuid sellise õiguse andmine eeldab põhjalikumat andmekaitseliste õiguste, sisu- ja IT-protsesside analüüsi ning õiguslikku ettevalmistust, mistõttu ei ole võimalik seda küsimust lahendada käesoleva eelnõu raames.
Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Psühhiaatrite Selts juhib tähelepanu, et Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eesnõus on ebapiisava selgusega väljendatud kohtuekspertiiside teostamiseks tervise infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamine. Peamiselt puudutab see kohtupsühhiaatria ekspertiiside teostamist.
Eelnõus on mh järgnev sõnastus:
§ 59³. Tervise infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamine
(8) Lisaks on seaduse alusel ja ilma isiku nõusolekuta juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele:
1) isikuandmetele, välja arvatud anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmed ja tagasinõuete andmed, riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarsti eksperdil ja riiklikult tunnustatud või riikliku ekspertiisiasutuse või tema lepingupartneri kohtupsühhiaatria eksperdil kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks;
Juba mitu aastat pole olemas riiklikult tunnustatud kohtupsühhiaatria eksperte, kohtupsühhiaatria ekspertiise tehakse nii tsiviil- kui süüteomenetlustes ning nende korraldus on erinev. Ekspertiisimääruse koostab menetleja. Süüteomenetluses määrab ekspertiisi uurimisasutus või kohus, ekspertide leidmist korraldab EKEI, kelle juures ei tööta ühtegi kohtupsühhiaatria või kohtupsühholoogia eksperti. Tsiviilmenetlustes määrab ekspertiisi kohus, riiklik ekspertiisiasutus ei ole tsiviilmenetluse ekspertiisidega seotud ning maakohus võib eksperdiks määrata ka muu eriteadmistega isiku (TsMS §294 lg 1). Ükskõik millise eriteadmistega isiku (psühhiaater, neuroloog, silmaarst, kliiniline psühholoog jne) määrab menetleja eksperdiks, peab sellele eksperdile laienema võimalus ekspertiisialuse terviseandmetele otse ligipääsuks (nt tervisejuhtimise töölaua kaudu).
Teeme ettepaneku sõnastada eelnõus antud punkt järgmiselt:
(8) Lisaks on seaduse alusel ja ilma isiku nõusolekuta juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele:
1) isikuandmetele, välja arvatud anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmed ja tagasinõuete andmed, riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarsti eksperdil ja riikliku ekspertiisiasutuse või tema lepingupartneri kohtupsühhiaatria eksperdil ning menetleja poolt eksperdiks määratud arstil ja kliinilisel psühholoogil kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks.
Mitte arvestatud.
Ettepanekuga ei ole võimalik arvestada, kuivõrd tsiviilmenetluse ekspertidele otsepääsu võimaldamine TIS-i on vastuolus IKÜM art 5 lg 1 punktidega b (eesmärgipärasus) ja c (võimalikult väheste andmete kogumine).
Kriminaalmenetluses sätestatud erand tugineb ülekaalukale avalikule huvile (kuritegude avastamine, surmapõhjuste selgitamine), mis õigustab põhiõiguste ränka riivet. Tsiviilmenetlus on oma olemuselt kahe eraisiku vaheline vaidlus, kus puudub samaväärne avalik huvi, mis kaaluks üles isiku õiguse privaatsusele ja arstisaladuse kaitsele.
Peamised põhjendused:
• Andmete minimaalsus: otsepääs annab eksperdile juurdepääsu isiku kogu terviseloole. See on vastuolus IKÜM-i minimaalsuse põhimõttega, kuna ekspert peab hindama vaid konkreetse kohtuasjaga seotud asjaolusid.
• Filtreerimismehhanismi puudumine: muudatus looks tsiviilsektoris kontrollimatu juurdepääsu riiklikule delikaatsete andmete kogumile.
• Usaldusväärsuse riive: TIS-i andmed kogunevad automaatselt ravisuhte raames.
Võimalus, et neid andmeid saab tsiviilvaidlustes ilma isiku kontrollita kasutada, pärsib inimeste julgust arstile tervisemuresid usaldada.
Tsiviilvaidlustes on olemas efektiivsed ja proportsionaalsed alternatiivid: eksperdil on võimalik saada vajalikke andmeid andmesubjekti õigusi vähem riivavalt:
1. Andmesubjekti nõusolekul: isik avab oma andmed eksperdile vabatahtlikult.
2. Kohtu määrusega: kohus nõuab tervishoiuteenuse osutajalt välja vaid konkreetse asja lahendamiseks vältimatult vajalikud andmed/epikriisid.
3. Isiku enda kaudu: menetlusosaline esitab eksperdi tööks vajalikud tervisedokumendid ise.
Seega ei ole riiklikult reguleeritud otsepääsu laiendamine tsiviilmenetluse ekspertidele vältimatult vajalik ega proportsionaalne. See tekitaks ohtliku liiasuse andmete töötlemisel ning murendaks tervishoiusüsteemi usaldusväärsust.
Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Selts
Viljatusravi infosüsteemi (VRIS) puutuva eelnõu seletuskirjast on hea lugeda, et sellega on soov vähendada meditsiinitöötajate halduskoormust ja andmesisestuseks kuluvat aega. Peame oluliseks märkida, et see eesmärk täitub vaid sellisel juhul kui tervise infosüsteemi arendamisele lisaks valmivad ka andmete edastamiseks vajalikud IT- lahendused viljatusravikliinikutele (TTO), et oleks võimalik otse viljatusraviga seotud haigusloost ja kliiniku andmebaasidest edastada info terviseinfosüsteemis olevasse loodavasse andmebaasi. Ilma sellise lahenduseta halduskoormus arstidele ja teistele viljatusraviga seotud spetsialistidele hoopis kasvab. Leiame, et infosüsteemi TTO poolse rakenduse loomine peab toimuma ühtselt ja ka riiklikult rahastatult.
Selgitame.
Viljatusravi kliinikutel tekib võimalus esitada andmeid viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi kahel erineval viisil: otse spetsiaalselt selleks arendatud TIS moodulisse või automaatselt, luues ühenduse kliiniku infosüsteemi ja ülalmainitud andmebaasi vahele. Kui kliiniku infosüsteemi ja arendatava viljatusravi mooduli vahel liidestust luua ei õnnestu, siis tuleks kasutusele võtta riigi pakutav viljatusravi mooduli tehniline lahendus.
Eelnõu seletuskirjas on mainitud üleminekuperioodi ja teeme ettepaneku, et üleminekuperiood oleks kuni 18 kuud. Üleminekuperiood on vajalik, et TTOdel oleks võimalik läbida nii VRIS kasutamisega seotud koolitused ja juhendamised ning välja töötada ning rakendada ka käesoleva kirja 1. punktis mainitud TTOde IT-lahendused andmete hõlpsaks edastamiseks VRISi. Sellest tulenevalt muuta ka sotsiaalministri määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ eelnõus toodud sätet, mis ütleb, et viljatusravi ja sugurakudoonorluse teatist tuleb esitada alates septembrist 2026.a.

Osaliselt arvestatud.
Üleminekuperioodi pikendatakse kuni 1. juulini 2028 ning vastavad muudatused on tehtud sotsiaalministri määruses nr 53. Antud aeg moodustab 9 kuud infosüsteemi eeldatavast loomisest, mis meie hinnangul peaks olema piisav personali väljakoolitamiseks ja tehnilise võimekuse loomiseks. Kliiniku infosüsteemi ja arendatava viljatusravi mooduli vahelise liidestuse ettevalmistamisega saavad kliinikud hakata tegelema koostöös arendajaga, kui viimane selgub.
Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse (KVEKS) paragrahvi 25 lõiget 1 soovitakse eelnõu kohaselt muuta järgmiselt: “Spermadoonor võib olla iga täisealine kuni 40-aastane ja munarakudoonor iga täisealine kuni 35-aastane vaimselt ja füüsiliselt terve isik, kes on andnud nõusoleku oma sugurakkude loovutamiseks kunstliku viljastamise tarvis ning sõlminud selleks kirjaliku lepingu. Vanuselist piirangut ei kohaldata, kui seemnerakke annetatakse partnerannetusena või munarakke annetab kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane.“. Teeme ettepaneku sõnastada viimane lause järgmiselt:” Vanuselist piirangut ei kohaldata, kui sugurakke annetatakse partnerannetusena või munarakke annetab kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane “. Muudatusega võrdsustame sugurakudoonorluse vanusepiiri mitterakendamist partnerannetusena nii naiste kui meeste jaoks. Samuti on mõistlik, et juhul kui on lubatud kasutada naise sugulase munarakke sõltumata neid doneeriva naise vanusest, siis ei ole kohane vanuselist piirangut rakendada ka partnerannetusena antud munarakkude korral.
Arvestatud.
Eelnõu on vastavalt muudetud.
Eelnõu rakendusaktide kavandis toodud Sotsiaalministri määruse „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ lisa nr 31 toodud viljatusravi ja suguraku doonorluse teatise andmekoosseisu osas teeme mõtteselguse eesmärgil järgnevad parandusettepanekud, mille oleme kooskõlastanud Tervise Arengu Instituudiga:
1.1. lisada sissejuhatav lause, et allolevaid andmeid kogutakse kunstliku viljastamisega seotud ravi saava naise, sugurakudoonorina viljatusravis osaleva partnerannetaja, mittepartnerannetaja ja anonüümse doonori ning sugurakkude/munasarjakoe/munandi koe säilitamisega seotud isikute kohta. Kogutavate andmete koosseisu täpsustatud loetelu kirjeldab VRISi haldav Tervise Arengu Instituut.
1.2. asendada 2.4. varasemate laste arv sõnadega: sündinud laste arv;
1.3. asendada 4. doonori bioloogilised ja sotsiaalsed andmed sõnadega: anonüümse doonori ja mittepartnerannetaja täiendavad bioloogilised ja sotsiaalsed andmed;
1.4. asendada 5. Eesti annetatud doonorrakud sõnadega: anonüümse doonori ja mittepartnerannetaja Eestis annetatud doonorsugurakud;
1.5. asendada 6. bioloogilise materjali liikumine tervishoiuasutusse sõnadega: viljatusraviga seotud bioloogilise materjali liikumine tervishoiuasutusse;
1.6. liita punktid 6.1. toodud teisest Eesti tervishoiuasutusest ja 6.2. Toodud teisest välismaa asutusest üheks alampunktiks: 6.1. bioloogilise materjali päritolu;
1.7. asendada 7. bioloogilise materjali liikumine tervishoiuasutusest välja sõnadega: viljatusraviga seotud bioloogilise materjali liikumine tervishoiuasutusest välja;
1.8. liita punktid 7.1. üle viidud teise Eesti tervishoiuasutusse 7.2. Üle viidud teise välismaa asutusse üheks alampunktiks: 7.1. bioloogilise materjali sihtkoht;
1.9. asendada 8.2. tsükli tüüp sõnadega: kunstliku viljastamise meetod;
1.10. asendada 10.8 punktsiooni kuupäev sõnadega: munarakkude saamiseks munasarjade punktsiooni kuupäev
1.11. muuta punkti 10.9 paiknemist loetelus: viia 10. alajaotuse viimaseks, 10.34 , punktiks
1.12. asendada 10.15. kasutatud külmutatud-sulatatud spermadooside arv sõnadega: kasutatud spermadooside arv;
1.13. asendada 10.19 viljastamise meetod sõnadega: munarakkude viljastamise meetod
1.14. asendada 10.23 viljastamise kuupäev sõnadega: munarakkude viljastamise kuupäev
1.15. asendada 11.4 embrüo külmutamise periood sõnadega: embrüo(te) külmsäilitamise periood
1.16. asendada 12.4 loodete reduktsioon sõnadega: loote/loodete reduktsioon
1.17. muuta kirjete järjekord 12.5 ja 12.6 järgnevalt: 12.5 raseduse lõpe, 12.6 raseduse katkemise/katkestamise kuupäev
1.18. muuta kirjete järjekord 12.8 ja 12.9 järgnevalt: 12.8 sünnituse kuupäev, 12.9 raseduskestus sünnitusel
1.19. muuta 12.19 lapse kaal järgnevalt: 12.19 lapse sünnikaal
1.20. muuta 12.22 jälgimine katkestatud patsiendi poolt/teadmata põhjustel järgnevalt: 12.22 rasedusaegne tervisekontroll katkestatud patsiendi poolt/teadmata põhjustel
1.21. lisada 12.23 doonorrakkude kasutamise ja ühelt doonorilt sündivate laste arv, see on viljatusravi infosüsteemi poolt andmekoosseisu põhjal automaatselt arvutatav arv, mida kuvatakse viljatusravi kliinikutele biovalvsuse tagamiseks;
1.22. muuta 14.2 ja 14.3 sõnastus järgnevalt: 14.2 hävitamisele kuuluva bioloogilise materjali pakendite arv; 14.3 hävitamisele kuuluva bioloogilise materjali kogus pakendis
Arvestatud.
Eelnõu on vastavalt muudetud. Andmeväljade pakutud nimetused on selgemad, paremas kooskõlas infosüsteemi eesmärgiga ning vastavad valdkonnas kasutatavale terminoloogiale.
Teadmises, et käesolevalt on eesmärgiks luua ka riiklik harvikhaiguste register, siis peame otstarbekaks, et VRIS oleks lingitav tulevikus ka harvikhaiguste registriga, mis võimaldab veelgi parandada biovalvsust. Juhul kui näiteks sugurakudoonoril leitakse peale doneerimist või doonorrakude abil sündinud lapsel mõni pärilik haigus, siis võimaldab kahe andmekogu regulaarse linkimisega avastada sellised muutused aegsasti ning vastavate doonorrakkude edasine kasutamine peatada ning pakkuda ka asjakohast meditsiinilist nõustamist seotud osapooltele.
Võtame teadmiseks.
Rahvastiku tervise hindamise ja tervisepoliitiliste otsuste tegemise eelduseks on isikuandmetega registrite olemasolu ja nende linkimine. Seetõttu peame oluliseks välja tuua, et loodava VRIS puhul oleks selle haldajal, Tervise Arengu Instituut, võimalus kogutud andmeid linkida teiste Eesti meditsiiniregistritega (surma põhjuste register, raseduse infosüsteem, vähiregister) ja teiste tervise infosüsteemis olevate andmetega (näiteks diagnoosikoodid) meditsiinistatistika saamiseks ja teadustööks VRISile seatud eesmärkide täitmiseks.

Selgitame.
Eelnõuga nähakse Tervise Arengu Instituudile ette juurdepääsuõigus tervise infosüsteemi andmetele. Lisaks nähakse ette andmevahetusi eri registritega. Kõikide registrite andmete seostamise õigusi, kui seda ei ole ette nähtud seaduses, käesoleva eelnõuga Tervise Arengu Instituudile ei anta.
Justiits- ja Digiministeerium
Eelnõu ega seletuskirja koostamisel pole arvestatud Sotsiaalministeeriumis (SoM) ette
valmistatud ja Riigikogu menetluses oleva inimgeeniuuringute seaduse (IGUS) eelnõuga (749 SE) kavandatavate muudatustega, sh TTKS-is, ravimiseaduses, Tervisekassa seaduses ning ka uue IGUS-e tervikteksti sätetega, mille reguleerimisala kattub osaliselt käesoleva eelnõuga. Palume eelnõu edasisel menetlemisel tagada kooskõla Riigikogu menetluses oleva eelnõu muudatustega.
Arvestatud.
Eelnõu § 1 p-s 2 (kavandatav TTKS § 591 lg 4) sätestatakse Tervise Infosüsteemis (edaspidi
TIS) töödeldavad andmed. Lõikes toodud andmetega seonduvalt palume:
a) punkti 1 (isiku varasemad üldandmed) osas seletuskirja täiendada, miks isiku varasemate
andmete töötlemine on vajalik;
Arvestatud.
Seletuskirja on täiendatud.
b) punkti 10 (isiku kinnipidamisasutuses viibimise andmed) andmete loetelu kitsendada, kuna kinnipidamisasutuses viibimise andmed sisaldavad kõikvõimalikke andmeid, mis
vangiregistris on;
Selgitame.
Meie hinnangul on seaduse tasemel see kirjeldus piisavalt täpne ja samaaegselt üldistatud. Detailsed andmekoosseisud on loetletud TIS põhimääruse kavandis – lisa 1 punkt 9.
c) punkti 16 (sugurakkude käitlemise ja jälgitavuse andmed) osas seletuskirja täiendada.
Arvestatud.
Seletuskiri on täiendatud.
Seletuskirjas on selgitatud, et andmete kogumise eesmärk on Tervise Arengu Instituudi (TAI), Ravimiameti ja Euroopa Liidu tasemel statistika tegemine ja aruandluse koostamine. Palume selgitada, kas neid andmeid kogutakse TAI ja Ravimiameti ülesannete täitmiseks, ning kui see on nii, siis antud juhul on ka need kaks ametit andmekogu kaasvastutavad töötlejad, kelle ülesannete täitmiseks andmeid kogutakse. Juhul kui need andmed on vajalikud SoM ja Tervisekassa ülesannete täitmiseks ning TAI ja Tervisekassa on siinkohal andmesaajad, siis palume see ka seletuskirjas välja tuua.
Arvestatud.
Seletuskiri on täiendatud.

Eelnõu § 1 p-s 2 (kavandatav TTKS § 592 lg 4 p 1) sätestatakse riikliku ekspertiisiasutuse
kohtuarst-eksperdi kohustus edastada TIS-i andmeid surma põhjuse kohta. Lähtudes eelnevast palume seletuskirja täiendada selgitusega, millisel juhul andmeid surma põhjuse kohta ei esitata ning miks.
Arvestatud.
Surma põhjuse info liigub alati TIS-i. Eelnõu ja seletuskiri on täiendatud.
Täiendavalt märgime, et surma põhjuse tuvastamise seadus (SPTS) ei sisalda sellist sõnastust nagu „haigus või vigastus“ ja kuigi TTKS-i sõnastus on kehtinud muutumatuna pikka aega, leiame et „vigastus“ ei ole siinkohal õige sõna. SPTS-i kohaselt oleks õige kasutada „haiguse või välispõhjuse tagajärjel“ järgmistel põhjustel. Vigastus on organismi kudede või elundite anatoomilise terviklikkuse ja/või funktsiooni häire, mis tekib välise teguri toimel. Vigastus võib olla nii füüsiline (nt luumurd, haav) kui ka funktsionaalne (nt nihestus, venitus). Vigastussurm on surm, mis tekib vigastuse tagajärjel (liiklusõnnetus, noahaav, kukkumine jne), kusjuures vigastus on põhjustatud välise teguri toimel. Välispõhjusest põhjustatud surm on aga laiem mõiste, mis hõlmab kõiki surmasid, mille algpõhjus on väliskeskkonnast pärinev tegur, olenemata sellest, kas tekib klassikaline vigastus või mitte. Nt madal ja kõrge temperatuur, elekter, mürgitamine, lämbus jm. Kõigi nimetatute puhul kantakse info tervise infosüsteemi. Palume eelnõu täpsustada.
Arvestatud.
Surma põhjuse info liigub alati TIS-i. Eelnõu ja seletuskiri on täiendatud. Segadust tekitab lauseosa eelnõus on eemaldatud.
Eelnõu § 1 p-s 2 (kavandatav TTKS § 593 lg 2) sätestatakse piirang isiku õigusele isiklikult
tutvuda TIS andmetega.
Palume selgitada seletuskirjas, kas tervishoiuteenuse osutajal (TTO) on ka kohustus selle 6 kuu jooksul patsiendile andmeid tutvustada ning kust selline kohustus tuleneb.
Arvestatud.
Säte näeb ette õiguse piirangu seadmiseks andmetega iseseisvale tutvumisele isiku elu ja tervise kaitseks. See tähendab, et kui andmed on sellel eesmärgil suletud, on kindlasti vajalik tervishoiuteenuse osutaja sekkumine, et patsiendile selgitada suletud andmete sisu. Sellist sulgemise õigust ei saa kasutada andmete põhjuseta sulgemiseks, nt et edasi lükata patsiendi pöördumisi seoses analüüsi vastustega.
Eelnõu § 1 p-s 2 (kavandatav TTKS § 593 lg 3 p 2) sätestatakse TTO juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele seoses tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisega ning patsiendiohutusjuhtumite analüüsimise ja ennetamisega seotud eesmärkidel ja korras.
Seletuskirjas on lõike kohta toodud järgmine selgitus „Ühendatud andmekogu tingimustes ei anta TTO-dele juurdepääsu teiste TTO-de raviarvete ja tagasinõuete andmetele.“. Palume selgitada, kas selle sätte alusel võiks TTO-d analüüsiks ja ennetuseks kasutada kogu TIS andmestikku kõikide isikute osas. Selline võimalus kindlasti ei oleks kooskõlas andmekaitse minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttega ning tegemist on oluliselt isikute põhiõigusi riivava õigusega. Seletuskirjas ei ole eeltoodut selgitatud ega proportsionaalsust hinnatud. Leiame, et selline lahendus ei oleks proportsionaalne. Juhul kui TTO-del on vaja teha analüüse/uuringuid, tuleb andmete saamisel lähtuda isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) §-ist 6. Täiendavalt on ebaselge, kuidas toimub isikuandmete töötlemine ennetuse eesmärgil. Eelduslikult on lubatud TTO-l töödelda ennetuse eesmärgil oma patsientide andmeid, säte aga võimaldab töödelda kogu TIS-i andmestikku.
Eeltoodust tulenevalt palume eelnõuga väljapakutud lahendus läbi mõelda ning vastavad
piirangud eelnõuga ette näha.
Selgitame.
Eelnõu § 1 p-s 2 kavandatu TTKS § 593 lg 3 p 2 on kehtivas seaduses sätestatud TTKS § 593 lg 2 p-s 2 täpselt samas sõnastuses ning eelnõuga ei teha selles juurdepääsu õiguses sisulisi muudatusi. Patsiendiohutusjuhtumite puhul on tegemist üksnes asutuse siseste juhtumitega. Seega ei loo antud alus õigust ligipääsuks TISis kõikidele isikutele. Ka TTKS 32 lg 4 sätestab, et dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumitele ja nende analüüsimisega seotud dokumentatsioonile on lubatud juurdepääs üksnes (seda osutanud) tervishoiuteenuse osutajale ning uurimist teostavale organile kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
Eelnõu § 1 p-s 2 (kavandatav TTKS § 593 lg 8 p 1) sätestatakse eksperdi juurdepääsuõigus
TIS-ile. TTKS § 593 muudetakse eelnõus selliselt, et lõike 8 punkti 1 tõstetakse kehtiva seaduse samast paragrahvist tervikuna lõike 5 tekst. Juhime tähelepanu asjaolule, et 01.09.2023. a jõustunud kohtuekspertiisiseadusega nimetati riiklikult tunnustatud eksperdid ümber registreeritud eraekspertideks, mistõttu tuleks kasutada eelnõus uut nimetust. Samuti toome eraldi välja, et Riigikogu menetluses oleva SoM-is ette valmistatud IGUS eelnõuga seonduvalt, millega muudetakse sama sätet (TTKS § 593 lõiget 5), oleme sätte sõnastuse üle vaadanud, mistõttu palume kasutada TTKS § 593 lõike 8 punkti 1 sõnastamisel IGUS eelnõu § 45 punktis 16 kavandatud TTKS § 593 lõike 5 sõnastust: „Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstil või selle asutuse lepingulisel arstil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele kohtuarstliku lahangu, kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks ning registreeritud eraeksperdil kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks. Riikliku ekspertiisiasutuse DNA-eksperdil on juurdepääs tervise infosüsteemi geneetilistele andmetele surnu isiku tuvastamiseks, kui isikut ei ole õnnestunud tuvastada muul viisil.“.
Arvestatud.
Sõnastus on korrigeeritud vastavalt IGUS eelnõus toodud sõnastusele.
Eelnõu § 1 p-s 2 (kavandatav TTKS § 593 lg 8 p 4) sätestatakse TAI juurdepääsuõigus TIS-ile.
Palume eelnõu täiendada viitega, millises TTKS-i paragrahvis on sätestatud TAI uuringute
läbiviimise õigused (kus on toodud ka analüüsides kasutatavad andmete kategooriad ja
eesmärgid), või millise seadusega pandud ülesande täitmiseks TAI-l juurdepääs on. Juhime
tähelepanu, et juhul kui uuringu eesmärgid ja ulatus ei ole seaduse tasandil ette nähtud, tuleb
andmetöötlusel lähtuda IKS §-ist 6. Kuivõrd seletuskirjas ei ole eeltoodut selgitatud, ei ole antud hetkel võimalik anda hinnangut, kas sellise laiaulatusliku juurdepääsu andmine TAI-le on proportsionaalne. Palume ka seletuskirja täiendada.
Arvestatud.
Seletuskiri on täiendatud.
Eelnõu § 1 p-s 2 (kavandatav TTKS § 593 lg 9 p-d 2 ja 5) sätestatakse isiku nõusolekuta TIS-ist isikuandmete väljastamine kohtutäiturile hüvitise arestimiseks ja apteegiteenuse osutamisel.
Seoses eelnevaga palume seletuskirjas:
a) punkti 2 selgitusse lisada info, milliseid andmeid ja mis eesmärgil kohtutäituritele
väljastatakse;
b) punkti 5 selgitusse lisada, et andmeid väljastatakse IKS §-s 6 sätestatud tingimustel.
Selgitame.
Seletuskiri on täiendatud.
TTKS § 593 lg 9 p 5 käsitleb andmeväljastusi teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajaduseks. Eeldame, et ekslikult on viidatud apteegiteenuse osutamisele. Seletuskirjas on lisatud täpsustav viide IKS § 6-le.
Eelnõu § 1 p-s 2 (kavandatav TTKS § 593 lg 11) sätestatakse, et muudel isikutel on juurdepääs
tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb seadusest.
Leiame, et TTKS-is peaks olema koondatud kõik eriseadustest tulenevad juurdepääsuõigused
sarnaselt maksukorralduse seaduse §-ile 29. Selliselt oleks tagatud selge arusaam, kellel ja mis
ulatuses on juurdepääs isiku terviseandmetele. Tegemist on äärmiselt suure isikute põhiõigusi
riivava andmetöötlusega ning parema õigusselguse huvides võiks kogu juurdepääse puudutav
regulatsioon kajastuda TTKS-is. Palume eelnõu muuta
Mitte arvestatud.
Võtame ettepaneku teadmiseks, mida võib kaaluda. Sellises ajaraamis ei ole võimalik seda muudatust teha. Kehtivates õigusruumis on erinevates eriseadustes andmete ligipääsuõigused olemas. See, kas kõik peab olema kättesaadav ühest seadusest, on hetkel maitseasi. Isikute õiguste vaatest on oluline, et õiguslik alus andmetele juurdepääsuks oleks seadusega antud, mitte see, kus seaduses need paiknevad. Dubleerimine ei ole normitehniliselt samuti lubatud ning seni on lähtutud põhimõttest, et eriseadustes paiknevad ligipääsude sättes on aktsepteeritud. Kuna tegemist oleks põhimõttelise muudatusega ja puudutab mitmeid eriseadusi, siis asjakohane on koostada selle võimaliku muudatuse kohta eraldiseisev väljatöötamiskavatsus.
Seletuskirja alajaotises 6.1 on toodud: „Tehniliselt luuakse TEHIK-u haldusesse uus andmeladu kolme andmekogu andmete koostöötlemiseks, millele on juurdepääs ainult Tervisekassa volitatud töötajatel (ca 10) asutuse ülesannete täitmiseks. Loodava Tervisekassa andmelao puhul tehakse enne andmelao kasutuselevõttu eraldi andmekaitselane mõjuhinnang ja IT riskianalüüs.“. Palume selgitada, millistel asutustel saab olema juurdepääs andmelaole. On väga kaheldav, kas läbi Tervisekassa volitatud töötlejate nii delikaatsetele andmetele juurdepääsu andmine on kooskõlas TTKS-i loogikaga, et juurdepääsu omavate asutuste loetelu on toodud seaduse tasandil. Leiame, et tegemist on väga olulise põhiõiguste riivega, mille võib ette näha üksnes seadusandja.
Selgitame.
Seletuskirjas viidatud „Tervisekassa volitatud töötajad“ tähendab Tervisekassa enda töötajaid, kellele on tööülesannete täitmiseks antud juurdepääs andmelao andmetele.
Andmekogu andmetele võimaldatakse juurdepääs neile, kellel selleks on seadusest tulenev õigus. Andmeladu on üks andmekogu infotehnoloogilistest osadest. Andmelaole on juurdepääs Tervisekassal kaasvastutava töötlejana. Lisaks on TEHIK-ul volitatud töötlejana juurdepääs andmelaole IT-teenuse pakkumiseks, sh tehnilise hoolduse ja veaotsingu tarbeks.
Seletuskirja 6. osas on märgitud, et oluline majanduslik mõju apteekritele puudub eeldusel, et apteekrid saavad turvaserverina kasutada MISP-i. RIA poolt pakutava MISP2 teenuse
kasutajatugi NIIS-i poolt lõppes 2015. a lõpus. Palume täpsustada, kas on silmas peetud RIA poolt pakutavat MISP2 või eraettevõtte poolt pakutavat MISP-i.
Seadusemuudatusega kaasneb uue andmelao loomine, mis on ühekordne IT-investeering Tervisekassas summas 800 000 eurot, millele lisandub Tervisekassa töökulu. See kaetakse osaliselt Tervisekassa vahenditest (560 000 eurot) ja osaliselt digipöörde ehk välisvahenditest (240 000 eurot). IT-teenust pakub TEHIK.
Tervisekassa SoM partner digipöörete toetuse andmise tingimustes ei ole. TIS arenduseks eraldi rahastamise rida ei ole digipööretes. Küll aga rahastame tervisestatistika andmekogumisel uuele metoodikale üleminekut, kus tulemusena välja toodud: „Arendatakse ja katsetatakse maksimaalselt parimat prototüüpi TIS andmete kasutusele võtmiseks tervisestatistika tegemisel ja kus partner TEHIK“. Arendus valmib 2027. Palume selgitada, mida täpselt rahastatakse struktuurivahenditest ja mida Tervisekassa vahenditest.
Selgitame.
Tervise valdkonnas on kasutusel oma MISP installatsioon, kuhu pakub hooldust ja arendust Aktors. Seega hetkel NIIS-i hooldusarenduse lõppemine apteeke ei mõjuta. Küll aga on käimas arutelud sellest, kuidas jätkub MISP teenuse osutamine ja kas minnakse üle teistsugusele kulude jagamisele ja teenuse pakkumisele. Selle otsuse langetamine on väljaspool käesoleva eelnõu arutelusid.
Digipöörde vahenditest rahastatakse osaliselt andmelao arendamisega seotud töid (nii TEHIKu tööjõukulud kui ka hankepartneri tööd). Tegemist on TEHIK-u juhitud programmiga „Andmed otsuste tegemiseks“ ning andmelao arendus on seal sisalduv alategevus nr 5. Ülejäänud rahastus tuleb Tervisekassa Innovatsioonifondist.
Eelnõu koostamise ajal on projektiplaani täiendatud ja eelarve uuendatud – sellest lähtuvalt on viidud seletuskirja muudatused.
Viidatud tervisestatistika andmekogumisel uuele metoodikale ülemineku tööd ning selleks ettenähtud rahastus on eelnõuga seotud vähesel määral seeläbi, et eelnõuga luuakse TAI-le juurdepääsuõigus TIS-i andmetele tervisestatistika tegemiseks.
Täiendavalt kordame VTK tagasisides toodud riski, et kolme andmekogu ühendamisel kaasnevad suured riskid andmekogu toimimiseks, kuna TIS peab olema 24/7 kättesaadav tervishoiuteenuse osutamiseks ja ravimite väljakirjutamiseks-müümiseks. Samuti soovitame arhitektuuri loomise faasis konsulteerida riigi arhitektuurikogukonnaga (riigi tehnoloogiajuht ja peaarhitektid). Kindlasti oleks hea arhitektuurivisiooni valmides seda arhitektuuripaneeli tuua (kontaktisik Erik Janson).
Selgitame.
Erinevatel andmekogu osadel on vastavalt andmekogu põhimäärusele kavandatud erinevad turvaklassid (sh käideldavus), mida vastavalt ka tagatakse. Suuremate arhitektuuriliste muudatuste ettevalmistamisel konsulteeritakse arhitektuuripaneeliga.
Eelnõu § 3 p-des 1 ja 7 muudetakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadust (KVEKS)
seoses sugurakkude partnerannetusega.
Viidatud punktides on võimalik vastuolu perekonnaseadusega (edaspidi PKS). Soovitakse, et partnerannetuse korral kahe naise vahel loetakse laps doonorist põlvnevaks. Hetkel kehtivas PKS-is on sätestatud, et lapse ema on naine, kes on lapse sünnitanud, ja lapse isa on mees, kes on lapse eostanud (PKS § 83 ja 84). PKS-i kohaselt on lapse vanemad sooliselt määratletud ning tekib küsimus, kelleks lugeda PKS-i mõttes teist naist, kes on olnud doonor. Taoline põlvnemine tuleb kindlaks teha eriregulatsioonis (KVEKS). Oluline on eristada, millal toimub põlvnemise kindlaks tegemine PKS-i ja millal eriregulatsiooni alusel. See teema võib puudutada ka teisi eelnõuga plaanitavaid muudatusi. Palume seletuskirja täpsustada.
Selgitame.
Kunstliku viljastamise tulemusena sündinud lapse põlvnemine määratakse kindlaks kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse kohaselt, lähtudes osapoolte (sh suguraku doonori ja last kandva naise) kirjalikest nõusolekutest. Ka kehtiva õiguse kohaselt võivad kaks naist saada ühise lapse sugurakkude doonorluse abil ning neid loetakse lapse vanemateks. Selles osas ei too eelnõu kaasa sisulist uut regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on eelkõige abielus olevate naiste jaoks menetlusliku protsessi lihtsustamine.
Seletuskiri on täiendatud vastavalt.
Eelnõu § 6 p-s 2 muudetakse volitusnormis (Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu) määruse kehtestajat (Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister).
Justiits- ja Digiministeerium palub esitada põhjalikum analüüs, kas määruse viimine ministri tasandile on põhjendatud, kuna tegemist on väga olulise rahva tervist ja elu puudutava ning mõjutava määrusega, mitte üksnes määrusega, milles oleks vaid äärmise tehnilisusega küsimused reguleeritud. Täiendavalt märgime, et tulenevalt sellest, et seaduse tasandil ei ole piirmäärade vahemikke toodud, ei ole praegusel juhul tegemist seaduse täpsustamisega (ministri määrusega), vaid piirmäärade kehtestamisega.
Mitte arvestatud.
Selgitus määruse viimise kohta ministri tasandile – vt eespool Eesti Perearstide Seltsile antud tagasisidet.
Piirmäärade osas tõdeme, et piirmäärade vahemike puudumisel seaduses on tegemist sisulise pädevuse delegeerimisega, kuid rõhutame, et ravikindlustuse seaduse tähenduses on tervishoiuteenuste loetelu oma olemuselt maksimumhindade ehk piirmäärade kogum, mida Tervisekassa on valmis teenuseosutajale maksma. Määruses märgitud teenuse hind ongi juriidiline piirmäär ehk maksimaalne summa, mille ulatuses Tervisekassa võtab üle kindlustatud isiku maksekohustuse, sõltumata teenuse tegelikust kulust tervishoiuasutusele. Kuna tegemist on dünaamilise ja tehnilise loeteluga, mille sisulised kriteeriumid ja kulutõhususe hindamise raamid on Vabariigi Valitsus juba ammendavalt kehtestanud, on piirmäärade kehtestamise delegeerimine ministrile põhjendatud süsteemi operatiivsuse tagamiseks. See muudatus ei loo ministrile piiramatut suva, vaid volituse vormistada metoodiliselt tuletatud hindu valitsuse seatud strateegilistes piirides, tagades seeläbi õigusselguse ja ressursside efektiivse kasutuse.
Rahandusministeerium
Eelnõu §-ga 4 muudetakse liikluskindlustuse seadust, mille §-i 75 täiendatakse lõikega 7³. Viide uuele lõikele tuleks lisada ka sama paragrahvi lõike 8 loetellu, kus sätestatakse, millised andmed liiguvad x-tee vahendusel - ka uues lõikes 7³ nimetatud andmed peaksid liikuma x-tee vahendusel.
Arvestatud.
Eelnõu ja seletuskiri on täiendatud.
Eelnõu seletuskirja lisas 2 toodud tervise infosüsteemi põhimääruse kavandis on lisaks kahe andmekogu liitmisele tehtud muudatus tervise infosüsteemile edastatavate andmete koosseisus. Määruse kavandi § 9 lõige 11 sätestab maksukohustuslaste registrist edastatavate andmete loetelu. Toetame tehtud muudatust, mille kohaselt kindlustuskaitse tekkimise ja lõppemise andmete asemel edastatakse maksukohustuslaste registrist kindlustuskaitse tekkimise või lõppemise aluseks olevad andmed, mida Tervisekassa töötleb lähtuvalt oma äriprotsessidest. Kuna tegemist on sisulise muudatusega, siis palume seletuskirjas täpsustada selle olemus ning tuua välja selleks vajalikud tegevused, ajaraam ja maksumus mõlema asutuse jaoks.
Selgitame.
Eelnõuga ei kaasne andmevahetuses praktilisi muudatusi MTA ja Tervisekassa vahel. Võtame teadmiseks vajaduse algatada arutelud tulevikulahenduste läbimõtlemiseks, seni jätkub tänane korraldus andmevahetusel - MTA esitab Tervisekassale täpselt sama andmekoosseisu, mida seni on esitanud.
Ravimiamet
1. Failis „SK_LISA2_rakendusaktide_kavandid_20251208.pdf“ lk 8 ja 9 punk § 9 lg 15 punkt 1 on sätestatud, et
Ravimiamet edastab infosüsteemi: 1) teavet rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja siirdamise loa omajatest;
Korrektne on:
Ravimiamet edastab infosüsteemi: 1) teavet rakkude ja kudede hankimise ja käitlemise tegevusloa omajatest;
Arvestatud.
Eelnõus on vastavad muudatused tehtud.

2. Vastavalt SoHO määruse 2024/1938 artiklile 31 tuleb liikmesriikidel SoHO platvormile esitama hakata käitlemisandmeid, mis suure tõenäosusega põhinevad varasemalt välja töötatud EDQM-i andmekoosseisudel. Failis „SK_LISA3_rakendusaktide_kavandid_20251208.pdf“ esitatud Viljatusravi ja suguraku doonorluse teatise andmekoosseis tundub EDQM-i andmekoosseisuga esialgsel hindamisel üldiselt sobivat, kuid vaja oleks lisada veel üks andmeväli, mis sobiks „Viljatusravi ja suguraku doonorluse teatise andmekoosseis“ punkti 13. alla. Näiteks nii:
13.13. inimeste arv, kellele munasarjakude siirdati.
Põhjendus: See vastab EDQM-i andmekoosseisus esitatud andmeväljale FP a 9 # of patients who underwent an ovarian tissue transplantation, mis ei tundu hetkel andmekoosseisuga kaetud olevat.
Lisan kirjale ka EDQM andmekoosseisu sisaldava faili. Viljatusravi puudutav osa on lk 12-14.
Mitte arvestatud.
Munasarja koe siirdamise andmelahter lisatakse andmekoosseisu siis, kui vastavat ravimeetodit hakatakse Eestis suuremas mahus rakendama. Eelnõuga kehtestatav andmekoosseis lubab antud ravimeetodit ka praegu registreerida ning pidada tehtud protseduuride üle statistikat ja andmete analüüsi.
Sotsiaalkindlustusamet
SKA tutvus eelnõuga ja võtab selle teadmiseks. Markeerime ainult, et meile jäi ebaselgeks, kas kavandatud muudatused toovad kaasa ka muudatusi andmevahetuse protsessides STAR ja SKAIS andmekogudega. Juhul kui andmekogude ühendamisega selliseid muudatusi ei kaasne, siis SKA-l ettepanekuid ei ole.
Selgitame.
Eelnõuga ei kaasne muudatusi andmevahetuse protsessides STAR ja SKAIS andmekogudega.
Tervise Arengu Instituut
Teeme ettepaneku muuta eelnõus toodud Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 593 lg 8 punkti 4 ja sõnastada järgmiselt:
„4) isiku meditsiinilistele andmetele ja dokumendi koostaja andmetele, isiku rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevatele andmetele, isiku retsepti väljakirjutamise ja ravimi väljastamise andmetele ning isiku meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja meditsiiniseadme väljastamise andmetele Tervise Arengu Instituudil käesolevas seaduses sätestatud tervisestatistika tegemiseks;“.
Täiendus on vajalik selleks, et vähendada andmekoormust. Hetkel saab TAI isiku rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevaid andmeid, isiku retsepti väljakirjutamise ja ravimi väljastamise andmeid ning isiku meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja meditsiiniseadme väljastamise andmeid Tervisekassa kaudu retseptikeskusest (RETS) ja Tervisekassa raviarvete andmekogust (KIRST), mis aga eelnõuga liidetakse terviseinfosüsteemiga (TIS). Samas on vaja tagada, et ka tulevikus oleksid need andmed endiselt kättesaadavad ja mitte tekitada olukorda, kus TAI peab vastavaid andmeid hakkama küsima tervishoiuteenuse osutajatelt.
Teeme ettepaneku täiendada vastavalt ka eelnõu seletuskirja lk 13 – 14 järgneva tekstiga: „Muudatusega saab TAI TIS-ist edaspidi kasutada tervisestatistika tegemiseks ka neid andmeid, mida TAI praegu kogub Tervisekassalt ja mida talletatakse retseptikeskuses ja raviarvete andmekogus. TAI-le antakse juurdepääsu õigus isiku rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevatele andmetele, isiku retsepti väljakirjutamise ja ravimi väljastamise andmetele ning isiku meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja meditsiiniseadme väljastamise andmetele. Juurdepääsu ulatus täpsustatakse rakendusaktis.“.
Arvestatud.

Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja leheküljel 14 tervisestatistika tegemiseks vajalike eelnõu koostamise hetkeks teadaolevate andmete loetelu statsionaarse haigusjuhtumi avamise teatise, statsionaarse haigusjuhtumi lõpetamise teatise, viljatusravi ja suguraku doonorluse teatise andmetega ning laste tervisekontrollide osas kasvamise teatise ja läbivaatuse teatise andmetega.
Arvestatud.
Seletuskirja on täiendatud.
Eelnõu § 3 punktis 12 tunnistatakse kehtetuks kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 28 lõige 1. Teeme ettepaneku jätta lõige kehtima, kuid asendada perekonnaseisuasutus Tervise Arengu Instituudiga. Seaduse muudatus on planeeritud jõustuma 30.septembril 2026. Samas selleks ajaks ei ole veel valmis viljatusravi andmebaasi arendus ja ka hiljem ei ole selles andmebaasis koheselt olemas ajaloolisi andmeid varasema kunstliku eostatuse koha. Seega peaks sellise info jagamiseks kohustatud asutus tegema veel mõnda aega päringuid ka viljatusraviga tegelevatele tervishoiuteenuse osutajatele. Funktsiooni ei ole mõistlik jätta ka perekonnaseisuasutustele, kuna loodava andmebaasi volitatud töötlejaks saab TAI, kelle ülesanneteks on ka viljatusraviga seotud andmete kvaliteedi tagamine ning suhtlus tervishoiuteenuse osutajatega on selle tegevuse paratamatu osa. Alternatiiv oleks nimetada KVEKS § 28 lõikes 1 andmete väljastajana ka terviseinfosüsteemi viljatusravi ja suguraku doonorluse andmebaasi volitatud töötleja. Selline sõnastus paneks samuti TAI-le vastava kohustuse kohe seaduse jõustudes sõltumata andmebaasi reaalsest valmimisest, kuid samas võib andmete soovijale olla keeruliselt mõistetav, et kelle poole ta pöörduma peab.
Arvestatud.
Eelnõu on täiendatud.
Eelnõu § 8 täiendada sättega, mille kohaselt TTKS § 591 lg 4 punktid 15 ja 16, § 593 lg 4 jõustuvad 30.09.2027. Täiendusettepanek tuleneb asjaolust, et tänaseks teadaoleva info pinnalt viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi arendustööd ei saa valmis käesoleva aasta 30.septembriks.
Arvestatud.
TAI on suhelnud viljatusravi kliinikutega ja need on väljendanud soovi, et seaduses sätestataks kliinikutele 24 kuuline üleminekuperiood, mil nad hakkavad täies mahus edastama viljatusraviga seotud infot terviseinfosüsteemi. Üleminekuperiood on vajalik selleks, et pärast andmebaasi arendustööde lõppu koolitada ja juhendada andmebaasi kasutajaid ja teha oma infosüsteemides arendusi, mis tagaks andmete automaatse liikumise TIS-i
Osaliselt arvestatud.
Koostöös erialaliiduga näeme ette kohustusliku andmete esitamisel alates 1. juulist 2028, mis jätab kliinikutele üleminekuperioodiks infosüsteemi loomise eeldatavast ajast 9 kuud.
Täiendada eelnõu seletuskirja lisas 2 toodud TIS põhimääruse § 6 lg 7 järgmiste punktidega: 6) analüüsib ja teeb statistikat viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi andmete alusel;
7) tagab andmete õigsuse ja kvaliteedi. Täiendus on vajalik selleks, et paremini tagada seaduseelnõu seletuskirjas toodud seaduse eesmärki korrastada viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumist ning tõhustada viljatuse põhjuste, kunstliku viljastamise ja eri ravimeetodite tulemuslikkuse hindamist, kaugtagajärgede jälgimist ja analüüsida kulutõhusust.
Arvestatud.
Põhimääruse kavand on täiendatud.
Eelnõu seletuskirja lisa 2 toodud TIS põhimääruse § 9 lg 16 kohaselt edastab raseduse infosüsteemi vastutav töötleja TIS-i andmed lapse surma kuupäeva ja põhjuse kohta. See väide ei ole korrektne. Tegelikult edastab selle info surma põhjuste registri vastutav töötleja. Raseduse infosüsteem saab vastavad andmed samuti surma põhjuste registrist. Seega tuleks vastavalt korrigeerida TIS põhimääruse § 9 lg 18 sõnastust.
Arvestatud.
Põhimääruse kavand on täiendatud.
Eelnõu seletuskirja lisa 3 § 3 punktis 3 täiendatakse Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 “Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused” paragrahvi 5 lõikega 14. Täienduse kohaselt peaksid hakkama tervishoiuteenuse osutajad esitama viljatusravi ja sugurakudoonorluse teatiseid tervise infosüsteemi hiljemalt xx.septembrist 2026.a.
Tänaseks teadaoleva info pinnalt viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi arendustööd ei saa valmis käesoleva aasta 30.septembriks. Arendustööd on valmis pigem 30.septembriks 2027. Samuti on viljatusraviga tegelevad tervishoiuteenuse osutajad palunud täiendavat ülemineku aega 24 kuud, et arendada välja liidestused oma tänastest andmebaasidest TIS-i, et tagada andmete automaatne liikumine ning koolitada oma töötajaid andmebaasi kasutama. TAI toetab 3 ülemineku aja sätestamist, et vältida andmete topelt sisestamise kohustust tervishoiuteenuse osutajatele.
Arvestatud.
Andmete esitamise kohustus rakendub viljatusravi kliinikutele alates 1. juuli 2028.
Lisada eelnõule paragrahv, millega muudetakse maksukorralduse seadust (MKS) järgmiselt: • maksukorralduse seaduse §-i 29 lisada punkt 111 järgmises sõnastuses „tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 ja § 571 alusel määratud tervisestatistika tegijale tervisestatistika tegemiseks;“
Ettepaneku rakendumisel tekiks Tervise Arengu Instituudil, kes sotsiaalministri 07.12.2012.a. määruse nr 51 „Tervishoiualase statistika ja majandustegevuse aruannete andmekoosseis ja esitamise tingimused“ alusel teeb tervishoiustatistikat, võimalus tervishoiustatistika tegemiseks tarvilike andmete otsepäringuks õiguslik alus. Kuna tervishoiustatistika tegijal puudub täna õigus andmeid töötamise registrist statistika tegemiseks nõuda, ei saa tervishoiustatistika valdkonnas rakendada andmete ühekordse esitamise põhimõtet.
Kuivõrd eelnõuga tervikuna lahendatakse mitmeid tervisestatistikat puudutavaid kitsaskohti eesmärgiga vähendada dubleerivat andmekogumist, annaks Tervise Arengu Instituudi täiendav ettepanek võimaluse vähendada A-veebi aruandluskoormust andmeandjate vaatest. Eeldusel, et ühe aruande täitmiseks kulub maksimaalselt 15 minutit, on kolme andmevälja otsepäringu teostamise korral võimalik aruande täitmisel 1600 asutuse aruandluskoormust vähendada hinnanguliselt 48 tundi aastas. Andmeandjate aruandluskoormuse vähendamine ja dubleeriva andmekogumise vähendamine Tervise Arengu Instituudi täiendava ettepaneku rakendamisel on kooskõlas ka Vabariigi Valitsuse 2025-2027 tegevusprogrammiga.
Milliseid andmeid tervishoiustatistika tegemiseks töötamise registrist vajatakse? Tervishoiustatistika tegemiseks on vajalikud järgmised andmeväljad:
• isikukood;
• amet;
• lepinguline koormus;
Viidatud andmekoosseisu kogumise aluseks tervishoiustatistika tegemise raames on sotsiaalministri 07.12.2012.a. määrus nr 51 „Tervishoiualase statistika ja majandustegevuse aruannete andmekoosseis ja esitamise tingimused“ lisa 10 „Tervishoiutöötajad“. Aruande „Tervishoiutöötajad“ eesmärk on saada ülevaade sellest, milliste tervishoiuteenuse osutajate juures, millistel ametikohtadel, mis vanuses, mis soost ja millise töökoormusega tervishoiutöötajad töötavad. Need andmed on olulised riigi tervisepoliitika kujundamisel.2 Koostatav tervisestatistika ei ole oluline üksnes siseriiklikult, tegemist on ka Eesti Vabariigi ametliku statistikaga, mida esitatakse Eurostatile ja OECD-le.
Täiendavalt plaanitakse lülitada tervisestatistika programmi töötamise ja peatumise alguse ja töötamise ja peatumise lõppemise ning lõppemise ja peatumise aluste andmete kogumine.
Andmete vajalikkus tervishoiustatistika vaates:
• Isikukoodi küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et tuvastada ja arvestada töötajaid üheselt. Paljud tervishoiutöötajad töötavad samaaegselt mitmel ametikohal või mitmes tervishoiuasutuses. Isikukood võimaldab sellised kirjed omavahel siduda ning vältida sama isiku mitmekordset arvestamist, mis tagab tervishoiutöötajate tegeliku arvu korrektse hindamise. Lisaks võimaldab isikukoodi kasutamine hinnata tervishoiutöötajate töökoormust, koondades ühe isiku erinevatel ametikohtadel töötamise andmed tervikuks. Samuti võimaldab see ühendada tervishoiutöötajate aruande andmeid teiste registrite andmetega, näiteks Maksu- ja Tolliameti töötamise registri (TÖR) ning Terviseameti tervishoiutöötajate registriga, et parandada andmete kvaliteeti, vähendada dubleerimist ja saada terviklikum ülevaade tervishoiutöötajate töötamisest. Isikukoodi kasutamine võimaldab tuletada ka töötaja soo ja vanuse, ilma et neid andmeid oleks vaja aruandes eraldi küsida. See vähendab vastajate koormust ning aitab tagada andmete ühtsuse ja täpsuse statistilistes analüüsides.
• Ameti küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et koostada statistikat tervishoiutöötajate jaotuse kohta erinevate ametite lõikes. See võimaldab hinnata, kui palju töötab tervishoiusektoris eri kutsealade esindajaid, näiteks arste, õdesid, ämmaemandaid ja teisi spetsialiste. Ametipõhised andmed aitavad analüüsida tervishoiutöötajate struktuuri, tööjõuvajadust ja võimalikke puudujääke erinevates ametirühmades. Samuti võimaldavad need jälgida muutusi ajas ning toetavad tervishoiusüsteemi planeerimist ja poliitikakujundamist.
• Lepingulise koormuse küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et hinnata tervishoiutöötajate tegelikku tööpanust ja tööjõu kasutust tervishoiusektoris. Kuna paljud tervishoiutöötajad töötavad osalise koormusega või mitmel ametikohal, ei anna töötajate arv üksi piisavat ülevaadet olemasolevast tööjõuressursist. Lepingulise koormuse andmed võimaldavad arvutada töökoormust täistööaja ekvivalentides ning hinnata, kui suur on tervishoiutöötajate tegelik töömaht erinevates ametirühmades ja asutustes. See aitab saada täpsema ülevaate tervishoiutöötajate kättesaadavusest ning toetab tööjõuvajaduse analüüsi, tervishoiuteenuste planeerimist ja poliitikakujundamist.
• Töötamise alguse ja lõpu ning töötamise peatumise alguse ja lõpu aja küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et hinnata töötajate tööaega ja töökoormust korrektselt aruandeperioodil. Kuna aruandes kogutakse andmeid novembrikuu kohta, on oluline teada, kas töötaja töötas kogu kuu või ainult osa sellest. Töötamise ja peatumise alguse ja lõpu kuupäevade abil on võimalik arvestada olukordi, kus töötaja alustas või lõpetas, kas lõplikult või ajutiselt, töö novembrikuu jooksul. See võimaldab täpsemalt hinnata töötajate tegelikku tööpanust aruandeperioodil ning tagab, et töökoormuse ja tööjõu kohta koostatud statistika on võimalikult täpne ja võrreldav.
• Töötamise lõpetamise ja peatumise aluse kogumine on statistikas vajalik, et analüüsida tööjõuturu dünaamikat ja mõista töösuhete lõppemise/peatumise põhjuseid. Selline eristus annab võimaluse hinnata tööjõu liikumist, töökohtade stabiilsust ning majanduslike või organisatsiooniliste tegurite mõju tööhõivele. Lisaks toetavad töötamise lõpetamise ja peatumise aluse andmed tööjõupoliitika kujundamist ja hindamist, aidates tuvastada võimalikke probleeme tööturul ning hinnata meetmete mõju tööhõivele ja töökohtade säilimisele.
MKS § 254 lõike 1 kohaselt kantakse töötamise registrisse andmed, mis on määratletud maksukohustuslaste registri põhimääruses. Vabariigi Valitsuse 07.03.2019.a. määrus nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 53 lg 2 sätestab töötamise registri andmekoosseisu.
• Punkt 1 teise lauseosa järgi sisaldub töötamise registri andmekoosseisus isikukood.
• Punkt 7 esimese lauseosa järgi sisaldub töötamise registri andmekoosseisus ametinimetus, mis vastab tervishoiustatistika andmekoosseisus ametile.
• Punkti 11 järgi sisaldub töötamise registri andmekoosseisus tööaja määr, mis vastab tervishoiustatistika andmekoosseisus lepingulisele koormusele.
• Punkti 5 järgi sisaldub töötamise registri andmekoosseisus töötamise alustamise kuupäev, mida soovitakse tervishoiustatistika andmekoosseisus edaspidi andmeandjate käest täiendavalt küsida.
• Punkti 9 järgi sisaldub töötamise registri andmekoosseisus töötamise lõpetamise kuupäev ja alus, mida soovitakse tervishoiustatistika andmekoosseisus edaspidi andmeandjate käest täiendavalt küsida.
• Punkti 8 järgi sisaldub töötamise registri andmekoosseisus töötamise peatumise algus- ja lõpukuupäev ning peatumise alus, mida soovitakse tervishoiustatistika andmekoosseisus edaspidi andmeandjate käest täiendavalt küsida.
Seega on töötamise registrist viidatud andmete kogumine tervishoiustatistika tegemiseks võimalik lahendus andmeandjate aruandluskoormuse vähendamiseks ja andmete dubleeriva küsimise lõpetamiseks.
Arvestatud.
Eelnõu ja seletuskiri on täiendatud.
Terviseamet
Nimetatud seadusemuudatusega kavandatakse mh laiendada juurdepääsu Tervise infosüsteemi andmetele ka embrüoloogidele. See omakorda tähendab, et tervishoiukorralduse infosüsteemis (MEDRE) tuleb vastavad arendused teha, et suudaksime embrüolooge kui spetsialiste defineerida.
MEDREs on ka täna nimekiri spetsialiste, kes tervishoiuteenuse osutamisel võivad osaleda. Neile on süsteemis antud nn spetsialisti kood (klassifikaator). Kuid tänane lahendus on tehtud vajaduspõhiselt eelnevaid spetsialiste silmas pidades ning ei võimalda seda valikut uue lisanduva tervishoiu spetsialistiga lihtsalt täiendavaid, vaid eeldab teatavaid IT- arendusi MEDRE-s.
Oleme koos TEHIKuga vajadused kaardistanud ja hinnanud loodava lahenduse maksumuseks 50 000 eurot, mida meil täna aga eelarves ei ole.
Selle eelarvega on kavandatud:
• Arendustega luuakse embrüoloogidele spetsialisti kood (proceeding_service.specialist_code). Kood on unikaalne ja ei muutu. Juhul kui spetsialisti nimetus muutub, siis muudetakse selle eriala koodile vastavat spetsialisti nimetust. Kuna täna on spetsialistid süsteemi lisatud vajaduspõhiselt, siis soovime lahendada paremini spetsialistide funktsionaalsuse, mis võimaldaks tulevikus analoogselt lisanduvad spetsialistide rolle klassifitseerida, vähendades seeläbi igakordselt kõigi sammude arendusi.
• Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) tegevusloa kontroll. Luuakse võimekus kontrollida, millised TTO-d saavad embrüolooge enda kehtivale tegevusloale lisada.
• Arendatakse võimekus, et spetsialisti lisamisel tegevusloale kontrollitakse seost ka tegevusloal oleva teenuse vahel. Tegevusloa ja teenuse kontroll võimaldab lisada embrüolooge ainult seadusega ette nähtud teenustele. See piirang on oluline selleks, et välistada olukordi, kus TTO-d saavad mistahes teenuse juurde embrüolooge lisada.
• Täiendatakse Töötamise registri kontrolle, millega defineeritakse vajadus, kas tegevusloale lisamisel on vajalik teha TORTA kontroll või mitte.
• Vajalik on täiendada olemasolevaid x-tee teenuseid selliselt, et MEDRE suudaks edastada embrüoloogidega seotud infot.
Palume eraldada ühekordselt Terviseameti infosüsteemi MEDRE eelarvesse 50 000 eurot, et saaksime infosüsteemi viia 01.01.2027. aastaks vastavusse kavandanud seadusemuudatusega.
Võtame teadmiseks.
Sotsiaalministeerium Tervisemeti ja TEHIK-uga koostöös otsivad vajalikud rahalised vahendid 2027. aastal. Hilisemaks muudetud rakendusaeg võimaldab ka MEDRE arendusi hiljem teostada (arendus peab valmima oktoobriks 2027).
Tervisekassa
Eelnõu § 1 punktis 2 tehtavate tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muudatuste osas teeme ettepaneku TTKS § 591 lõike 4 punkti 9 täiendamiseks pärast tekstiosa „andmeid” tekstiosaga „ja dokumendid”. Ettepanekuga täpsustatakse tervise infosüsteemis töödeldavaid koosseise. Rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks võivad lisaks andmetele olla ka dokumendid (nt piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise puhul).
Arvestatud.
Eelnõu on täiendatud.
Eelnõu §-s 3 tehtavate kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muudatuste osas teeme ettepaneku täpsustada § 3 punktiga 3 muudetavat seaduse § 9 punkti 1 sõnastust järgmiselt: „omab tegevusluba sünnitusabi- ja günekoloogiateenuste osutamiseks ja”. Tervishoiuteenuse osutamine on tegevusloal põhinev majandustegevus, mistõttu on oluline viidata just õigusliku aluse olemasolule konkreetset teenust osutada. Kehtiva seaduse §-s 9 on täna viidatud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega kehtestatud tegevusloale ja nimetatud viite välja jätmine ei ole põhjendatud. Lisaks viidatakse uue sätte punktis 2 rakkude, kudede ja elundite hankimise või käitlemise tegevusloale. Seega võiks punktid 1 ja 2 olla sõnastatud sarnasel põhimõttel.
Osaliselt arvestatud.
Paragrahv sai sõnastatud järgmiselt:
„Kunstlikku viljastamist võib korraldada eriarstiabi osutaja, kes omab samal ajal:
1) tegevusluba sünnitusabi- ja günekoloogiateenuste osutamiseks;
2) rakkude, kudede ja elundite hankimise või käitlemise tegevusluba ning tegevusloal on märgitud vähemalt üks järgmistest kõrvaltingimustest: seemnerakud, munarakud, embrüod.“;


Eelnõu § 5 osas (ravimiseaduse muutmine) teeme ettepaneku täiendada §-i 5 uue punktiga 1 (muutes järgnevate punktide numeratsiooni) ja sõnastada see järgmiselt:
„1) paragrahvi 29 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Apteegiteenus on:
1) ravimite jaemüük või muul viisil väljastamine koos sellega kaasneva nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsionaalseks kasutamiseks ning kasutaja teavitamisega ravimi õigest ja ohutust kasutamisest ja säilitamisest;
2) proviisori või farmatseudi poolt ravimite kasutamise osas hinnangu andmine;
3) ravimite ekstemporaalne ja seeriaviisiline valmistamine ja jaendamine.“;“.
Ettepanekuga laiendatakse apteegiteenuse mõistet (märgitud bold’is), luues võimaluse ravimiskeemi kasutuselevõtul ravimite koosmõjude hindamiseks, ilma seejuures ravimit väljastamata. Kehtiva õigusruumi kohaselt piirdub apteegiteenuse osutaja nõustamine väljastatava ravimiga seonduvaga. Selline sõnastus piirab nõustamist ja hinnangu andmist olukorras, kus ülevaatamist vajab ravimiskeem tervikuna. Kavandatav võimalus ravimiskeemi hindamiseks võib näiteks olla olukorras, kus tervishoiuteenuse osutaja pöördub proviisori või farmatseudi poole vajadusega vaadata üle patsiendi raviskeem tervikuna ning teha vajadusel muudatusettepanekud. Pikemate ja keerukamate raviskeemide korral võib tervishoiuteenuse osutajal puududa piisav teave võimalike ravimite koos- või kõrvalmõjude osas või ta soovib uue ravimi määramisele eelnevalt konsulteerida selle sobivuses isikule. Proviisoril ja farmatseudil on ravimite väljastamiseks ravimiskeemile kavandatava eelnõu kohaselt juurdepääs juba olemas.
Mitte arvestatud.
Selgituseks vt eespoolt Eesti Proviisorapteekide Liidule antud vastust.
Eelnõu § 5 osas (ravimiseaduse muutmine) teeme ettepaneku täiendada §-i 5 uue punktiga 6 (muutes järgneva punkti numeratsiooni) ja sõnastada see järgmiselt:
„6) paragrahvi § 9915 lõikes 8 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“;“.
Muudatusega nähakse ette, et vaktsiinikindlustusmakse määra kehtestab edaspidi Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister. Rakendusakti tasandi muutmine on põhjendatud, kuna vaktsiinikindlustusmakse määra puhul on tegemist kitsalt valdkondliku, tehnilise ja arvutusliku regulatsiooniga, mis on otseselt seotud tervishoiu ja ravimipoliitika kujundamisega ning kuulub sisuliselt sotsiaalministri (valdkonna eest vastutav minister) pädevusse. Hea õigusloome ja normitehnika põhimõtete kohaselt on asjakohane, et sellised regulatsioonid, mis puudutavad ühe ministeeriumi vastutusala ning ei vaja kogu valitsuse poliitilist kaalutlust, kehtestatakse ministri määrusega, kuna see võimaldab tagada regulatsiooni suurema paindlikkuse ja ajakohasuse. Muudatus on kooskõlas ka riigi õigusloomepraktika trendiga, mille eesmärk on vähendada Vabariigi Valitsuse määruste hulka ja anda valdkonnaspetsiifilised rakendusaktid ministri tasandile, kui see on normitehniliselt põhjendatud. Volitusnormi muutmine on kooskõlas põhiseaduse § 94 ja Vabariigi Valitsuse seaduse regulatsiooniga, mille kohaselt annab minister seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Seaduses on sätestatud (RavS § 9915 lõige 7) selge põhimõte, mille alusel vaktsiinikindlustusmakse määr arvutatakse ning sellest peab ka valdkonna eest vastutav minister määra kehtestamisel lähtuma. Sisend vaktsiinikindlustuse määra suuruse osas tuleb Tervisekassalt. Vabariigi Valitsuse määruse ettevalmistamine nõuab ka suuremat haldusressurssi, mistõttu protsessi lihtsustamine vabastab ametnike tööaega sisulisemateks tegevusteks. Ministri määruse kasutamine võimaldab lihtsustada ja lühendada menetlust ning vältida tarbetut bürokraatiat, säilitades samal ajal regulatsiooni sisulise kvaliteedi ja õigusselguse.
Arvestatud.
Eelnõu § 7 osas teeme ettepaneku täiendada §-i 7 uue punktiga 3 (muutes järgnevate punktide numeratsiooni) ja sõnastada see järgmiselt: „3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 2 järgmises sõnastuses:
“(32 ) Perearstiabi raames osutavate tervishoiuteenuste eest tasumisel arvestab Tervisekassa muu hulgas perearsti nimistusse kuuluva kindlustatud isiku krooniliste haigustega. Krooniliste haiguste arvestamisel lähtub Tervisekassa isiku kohta esitatud raviarvetel ja retseptidel toodud diagnoosidest.“;“. Ettepanek on tingitud perearstiabi rahastusmudeli muudatusest. Alates 01.01.2026 arvestab Tervisekassa perarstiabi teenuse rahastamisel muu hulgas ka perearsti nimistus olevate krooniliste haigustega patsientide arvu ning neil esinevaid kroonilisi haigusi (Vabariigi Valitsuse 15.12.2025 määrus nr 101 “Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu” § 2 lõige 4). Mitme kroonilise haigusega patsiendi eest saab nimistut teenindav perearst kõrgendatud tasu. Täiendava pearaha eesmärk on arvestada perearsti töö tegelikku koormust krooniliste haigustega patsientide jälgimisel ning motiveerida perearste haiguste varajaseks avastamiseks ja järjepidevaks käsitluseks. Krooniliste haiguste olemasolu hindamiseks võtab Tervisekassa aluseks isiku raviarvetel ja retseptidel toodud diagnoosid. Andmesubjektidele läbipaistvuse ja õigusselguse tagamise eesmärgil teeme ettepaneku eelpool viidatud andmetöötluse kirjeldamiseks seaduses. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada Tervisekassa seaduse §-i 2 lõikega 32 järgnevas sõnastuses:
Mitte arvestatud.
Sellised ravi rahastusmudelitega seotud muudatused on seotud selle TIS-i pidamise eesmärgiga: ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, tervishoiuteenuste korraldamine, tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ja vaktsiinikahjude hüvitamine. Tervisekassa ülesannete hulka kuulub muu hulgas tervishoiuteenuste eest tasumine, milleks võib Tervisekassa TIS-i kaasvastutava töötlejana andmeid töödelda. Sellise detailsusega kirjeldus ei ole seaduse tasemel vajalik.
Eelnõu § 7 osas teeme ettepaneku täiendada §-i 7 uue punktiga 4 (muutes järgneva punkti numeratsiooni) ja sõnastada see järgmiselt:
„4) paragrahvi 12 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „teha Vabariigi Valitsusele ettepanek“;“.
Muudatuse vajadus tuleneb eelnõu § 6 punktidest 2 ja 3, millega muudetakse Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamise volitusnormi ja pannakse Vabariigi Valitsuse asemel kohustus loetelu kehtestamiseks ministrile.
Arvestatud.
Nimetatud muudatuse tõttu vajab muutmist ka Vabariigi Valitsuse 12.07.2018 määruse nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“ § 10 lõige 10.
Arvestatud.
Lisatud muudetavate rakendusaktide loetellu.



Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri


1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kehtivas õiguses on tervishoiuteenuse osutamisega seotud kliinilised, rahastuse ja retseptide andmed koondatud eraldi andmekogudesse, mille eesmärgid ja kasutus on sisuliselt läbipõimunud, kuid õiguslikult ja korralduslikult lahus. Selline killustatus põhjustab andmete dubleerimist, ebaühtlast andmekvaliteeti ja märkimisväärset halduskoormust teenuseosutajatele ning piirab andmete süsteemset kooskasutust ravikvaliteedi hindamisel, rahastamise järelevalves ja tervishoiuteenuste planeerimisel. Praegune korraldus eeldab ulatuslikku manuaalset ja ajalise viitega andmetöötlust, takistab automatiseeritud ristkontrollide rakendamist ning suurendab õigusruumi ja IT‑lahenduste keerukust. Seetõttu ei toeta kehtiv regulatsioon piisavalt andmepõhist, tõhusat ja läbipaistvat tervishoiu juhtimist ning vajab muutmist.

Eelnõu eesmärk on terviseandmete kasutamise edendamise kaudu toetada tervishoiutöötajat tervishoiuteenuse osutamisel ja patsienti raviprotsessis, tagada tervishoiuteenuste hea kvaliteet ning vähendada raviraha ebaotstarbekat kasutust, andmete esitamise koormust ja dubleerimist. Eelnõu aitab lahendada Eesti tervishoiusüsteemi väljakutseid, nagu kasvav ravivajadus ja tervishoiutöötajate puudus, mis omakorda süvendavad teisi probleeme, nagu pikad ravijärjekorrad ja ebapiisav rahastus.

Muudatusega liidetakse Tervisekassa andmekogu (edaspidi KIRST) (raviarved) ja retseptikeskus (edaspidi RETS) (retseptid) tervise infosüsteemiga (edaspidi TIS) (tervisedokumendid) ning täpsustatakse TIS-i pidamist tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, tervisekassa seaduses, ravimiseaduses ja selle muudatusega seonduvalt teistes seadustes, samuti tunnistatakse kehtetuks sätted, mis reguleerivad KIRST-u ja RETS-i pidamist.

Andmekogude liitmine lihtsustab terviseandmete edastamist ja kasutamist. Muudatustega vähendatakse andmeesitajate koormust andmete esitamisel ning korrastatakse TIS-i pidamisega seotud õigusruumi. Muudatused aitavad vähendada dubleerimist, parandada terviseandmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja kättesaadavust, toetavad tõhusama järelevalve tegemist ning võimaldavad tulevikus andmete esitamist tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi TTO) jaoks lihtsustada. Samuti luuakse muudatustega eeldused tervishoiu korralduses tulemuspõhise rahastamise rakendamiseks ja andmepõhiste otsuste tegemiseks.

Eelnõuga koondatakse seni killustatud viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmed ühtsesse riiklikku infosüsteemi. Praegune andmete hajutatus teenuseosutajate vahel takistab biovalvsuse ja jälgitavuse tagamist, raskendab kontrolli doonormaterjali kasutuskordade üle ning piirab tõenduspõhist järelevalvet ja teadustegevust, ohustades seeläbi patsientide ja doonorite õiguste kaitset ning teenuse kvaliteedi tagamist.

Sellest tulenevalt on eelnõu eesmärk ka korrastada viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumist. Eelnõuga luuakse alus nende andmete kogumiseks riiklikku andmekogusse – TIS-i, mille abil tagatakse Eesti viljatusraviteenuse osutajate üleselt teave sugurakkude annetamise kordade ja ühe doonori materjalist sündinud laste arvu kohta, millega tõhustatakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusest (KVEKS) tulenevate kohustuste täitmist. Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmete struktureeritud kogumisega parandatakse biovalvsust ja andmete jälgitavust, nagu on sätestatud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses.

Samuti tehakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) ja ravikindlustuse seaduses (RaKS) kolme määruse andja vahetus ning sätestatakse, et vastavad määrused kehtestab Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister – sotsiaalminister. Olemuslikult ei pea volitusnormi alusel antavad määrused olema Vabariigi Valitsuse tasemel, kuivõrd tegemist on valdkonnaspetsiifilisi küsimusi reguleerivate rakendusaktidega.

Eelnõu mõjutab inimesi, TTO-sid (sh viljatusraviteenuse osutajad), apteegiteenuse osutajaid, meditsiiniseadmeid väljastavaid isikuid, akadeemilist sektorit, Tervise Arengu Instituuti (edaspidi TAI), Terviseametit, Tervisekassat, Ravimiametit ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskust (edaspidi TEHIK), avaldades sotsiaalset ja majanduslikku mõju, samuti mõju haridusele ja teadusele ning riigivalitsemisele.

Eelnõu vähendab osapoolte praegust halduskoormust. Halduskoormuse muutuste täpsem kirjeldus on esitatud seletuskirja punktides 6.1.6 ja 6.2.5.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi arendusosakonna andmepoliitika juht Liisi Lillipuu ([email protected]), tervishoiuteenuste osakonna nõunik Jelizaveta Ter-Minasjan ([email protected]), ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika juht Kärt Veliste ([email protected]) ning integratsiooni ja esmatasandi tervishoiu poliitika juht Anneli Taal ([email protected]). Eelnõu väljatöötamisel osalesid Tervisekassa andmeinfo arhitekt Kai Tiitsaar ([email protected]) ja jurist Aigi Veber ([email protected]), Terviseameti õigusosakonna juhataja Agne Ojassaar ([email protected]), Ravimiameti õigusosakonna juhataja Andrus Varki ([email protected]) ja sama osakonna õigusnõunik Heleni Mäe ([email protected]) ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse jurist Laine Mokrik ([email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]). Eelnõu mõjuanalüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna analüütik Kadri Keller ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva muu eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu tuleneb Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–20271 tegevusest nr 487 „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (raviarvete ja retseptide liitmine tervishoiuteenuste andmetega)“. Lisaks on eelnõu vähesel määral seotud sama tegevusprogrammi tegevusega nr 486 „A-veebi aruandluskoormuse vähendamine“.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:
1) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) RT I, 17.03.2026, 2;
2) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seadus RT I, 26.06.2025, 29;
3) inimgeeniuuringute seadus (IGUS) RT I, 17.03.2026, 1;
4) kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) RT I, 06.07.2023, 52;
5) liikluskindlustuse seadus (LKindlS) RT I, 29.06.2024, 12;
6) maksukorralduse seadus (MKS) RT I, 02.10.2025, 4;
7) ravimiseadus (RavS) RT I, 17.03.2026, 9;
8) ravikindlustuse seadus (RaKS) RT I, 03.12.2025, 10;
9) Tervisekassa seadus (TerKS) RT I, 17.03.2026, 12;
10) tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (TOKVS) RT I, 21.06.2024, 30.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja punktides 6.1.5 ja 6.2.4.

2. Seaduse eesmärk

Sotsiaalministeerium (edaspidi SoM) on võtnud strateegilise suuna võimaldada terviseandmete efektiivsemat kasutust valdkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.2 Tehnoloogia ja andmed võimaldavad haigusi ennetada, varem diagnoosida ja tõhusamalt ravida, toetades seeläbi tervisevaldkonnas töötavaid spetsialiste nende igapäevases töös. Samu andmeid ei peaks esitama mitmesse kohta dubleerivalt. Andmeid peab olema ka lihtne kasutada – nii tõenduspõhiste otsuste tegemiseks, tulemuslikuks teenuste osutamiseks, poliitikakujundamiseks kui ka teadus- ja arendustegevuseks.

Käesoleva seaduse eesmärk on loetletud väljakutsete leevendamiseks luua selgem ja tõhusam terviseandmete korraldus, mis võimaldab neid kasutada ühtse tervikuna. Selleks liidetakse kolm andmekogu ühise eesmärgi ja regulatsiooniga andmekoguks – KIRST (raviarved) ja RETS (retseptid) liidetakse TIS-iga (tervisedokumendid). Muudatusega luuakse eeldused terviseandmete ühtseks ja süsteemseks kasutamiseks, mis on vajalik tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamiseks, rahastamise järelevalveks, tervishoiuteenuste ja ressursside planeerimiseks, teenuste kvaliteedi parandamiseks ja uute teenuste arendamiseks. Muudatus loob vajalikud eeldused TTO-de halduskoormuse vähendamiseks.

Seaduse eesmärk on ka korrastada viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumist. Nende andmete koondamine TIS-i aitab tagada raviasutusteülese doonorrakkude kasutamise jälgitavuse ning piirata ühelt doonorilt sündivate laste arvu. Samuti aitab see edastada asjakohast ja eetilist teavet viljatusravi tulemuslikkuse ja ohutuse kohta Eestis, korrastada kunstliku viljastamisega seotud meditsiinistatistika kogumist ning luua võrdlusvõimalus nii Eesti viljatusraviteenuse osutajate vahel kui ka rahvusvaheliselt. Andmete kogumine loob aluse viljatuse põhjuste, kunstliku viljastamise ja eri ravimeetodite tulemuslikkuse hindamiseks, kaugtagajärgede jälgimiseks ja kulutõhususe analüüsimiseks.

Enne eelnõu koostamist on SoM-i, Tervisekassa, Terviseameti, TAI, Ravimiameti ja TEHIK-u koostöös valminud väljatöötamiskavatsus.3 Kavandatav eelnõu vastab suures osas väljatöötamiskavatsuses esitatud eesmärkidele ja eelistatuimale lahendusvariandile. Eelnõu täpsustab regulatiivset lahendust ja rakenduslikke aspekte, arvestades väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise käigus saadud tagasisidet.

Väljatöötamiskavatsuses ei käsitletud viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumist, kuna käesoleva eelnõu kohaselt tehtavad muudatused tulenevad kehtivas KVEKS-is ning rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses sätestatud kohustustest. Need kohustused hõlmavad ühe doonori materjalist sündinud laste arvu jälgimist, biovalvsuse ja jälgitavuse tagamist ning loovutuste arvu kontrollimist. Seega on tegemist õigusest tulenevate kohustuste täitmisega, mitte uue poliitika kujundamisega, mistõttu ei ole eraldi väljatöötamiskavatsuse koostamine vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike punktile 2 vajalik. Samuti ei käsitletud väljatöötamiskavatsuses eelnõusse lisatud RaKS-is sisalduva volitusnormi muudatust, mis sätestab Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamise. Eraldi väljatöötamiskavatsuse koostamine ei ole HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt vajalik, kuna muudatus ei too kaasa uusi poliitilisi valikuid ega põhimõttelisi suunamuutusi, vaid täpsustab rakenduslikke detaile kehtiva regulatsiooni elluviimiseks. Muudatus tugineb varasematele otsustele ja kehtivale õigusraamistikule ning on kooskõlas HÕNTE tasandi valiku põhimõtetega, mille kohaselt sätestatakse põhimõttelised otsused seaduses ja rakenduslikud detailid määruse tasandil; muudatus puudutab määruse tasandil volitusnormi adressaadi (Vabariigi Valitsuselt ministrile) muutmist, mis on põhjendatud regulatsiooni valdkonnaspetsiifilise ja tehnilise iseloomu tõttu.

Kavandatavate muudatuste peamised eesmärgid on järgmised:

1. Tagada Eesti inimestele tervishoiuteenuste hea kvaliteet.
Tervisekassa saab andmete abil jälgida, et pakutav raviteenus vastab ravi rahastamise nõuetele ning tehtavad tegevused on põhjendatud ja tulemuslikud. Kvaliteedi mõõtmine ja tulemuspõhine rahastamine tähendavad ühtlasi, et ka raviasutustele on selge, millist tulemust neilt oodatakse ning neil tekib võimalus jooksvalt jälgida oma kvaliteedinõuete täitmist. Esimeses järjekorras on plaanis kasutada kliinilisi näitajaid raviteekondade hindamisel ning pakkuda andmepõhiseid töölaudu perearstidele ja kiirabidele.

2. Vähendada raviraha raiskamist ja suunata rohkem ressursse ravi kättesaadavuse parandamisse.
Tõhus järelevalve raviraha kasutamise üle toetab ravirahade eesmärgipärast kasutamist. Kui tehnilised kontrollid on automatiseeritud (nt kas arvele vastav kanne on TIS-i tehtud ja kas raviarvel on samad teenused, mis TIS-is), vabaneb Tervisekassa järelevalveressurssi, et jälgida ka raviteenuste sisulisi tingimusi (kas soodusravimi või protseduuri jaoks nõutav kliiniline nõue on täidetud).

3. Tagada tervishoius kvaliteetsed ja usaldusväärsed andmed planeerimiseks.
Kui käsitleme kolme tervishoiu andmekogu ühe tervikuna ja loome andmekogude vahele ristkontrollid, paranevad andmete esitamise distsipliin ja andmekvaliteet. See tähendab, et tervishoiuteenuste planeerimisel ja muudatuste kavandamisel saab keskenduda eelkõige sisulisele vajadusele ja teenusedisainile.

4. Toetada patsiendi raviprotsessi kvaliteetsete andmetega.
Vaja on kasutada olemasolevaid andmeid maksimaalselt ning seeläbi vähendada inimesele teenuse saamisel tekitatavat ebamugavust ja ebaselgust. Vajalikud tehnilised lahendused selleks on olemas, kuid praegu puuduvad andmekogude vahel ristkontrollid ja järelevalve, mistõttu on andmete edastamise distsipliin ebaühtlane. Kontrollide kasutuselevõtul on positiivne mõju andmekvaliteedile, seeläbi saavad arstid vajaliku info varasemate uuringute kohta kiirelt ja piisava detailsusega kätte ning puudub vajadus tellida sama analüüs uuesti.

5. Tagada kvaliteetsete andmetega vundament tulemuspõhisele rahastusele liikumiseks.
Tervishoiu rahastuses tervikuna saab järk-järgult liikuda kulupõhiselt tulemuspõhisele rahastusele. Tulemuspõhine rahastus suunab TTO-sid osutama kvaliteetsemat raviteenust. Kvaliteetsed andmed on võtmetegur selle eesmärgi saavutamiseks. Tulemuspõhise rahastamise üks näide on raviteekond, mille rakendamisega Tervisekassa on juba alustanud (nt endoproteesimise ja insuldi raviteekonnad) ning teise näitena võib välja tuua perearstide rahastamise, mis on seotud nimistus olevate isikute tervisenäitajate ja kasutatavate ravimitega (vaktsineerimine, krooniliste haiguste jälgimine ja ravi). Tervisekassa soovib süsteemselt võtta ravi kvaliteedi rahastamise aluseks.

6. Vähendada TTO-de halduskoormust andmete edastamisel.
Tulevikus saab Tervisekassa moodustada arveid TIS-i esitatud andmete alusel. Eesmärk on, et TTO-d saaksid esitada tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid ühe korra – see vähendab koormust andmete esitamisel.

7. Käsitleda terviseandmeid ühtse tervikuna.
TIS-i, KIRST-u ja RETS-i ühendamisel vähendatakse Eestis andmete ja nendega seotud tööprotsesside dubleerimist eri asutustes. Samas võimaldab see valdkonnas suuremat arengut ja koostööd, kuna väheneb segadus, kes milliseid andmeid haldab ning missugustel põhimõtetel on võimalik saada juurdepääs andmetele statistika, uuringute ja teadustöö tegemiseks. Terviseandmete ühtne käsitlus võimaldab tagada jätkusuutlikumalt infoturvet ja andmekaitset.

8. Vähendada bürokraatiat õigusruumi korrastamise abil.
Eesmärk on vähendada üha ulatuslikumas terviseandmete kasutuses õigusruumi loomise ja ajakohastamise bürokraatiat. Andmekorraldust reguleeriv õigusruum peab toetama andmekogule seatud ülesannete täitmist parimal viisil, olles samal ajal jätkusuutlik ja jõukohane. Uute lahenduste loomisel saab keskenduda lahenduse sisule, mitte üha kasvava keerukusega õigusruumi küsimustele.

9. Tagada TTO-de ülene doonorsugurakkude kasutamise ja ühelt doonorilt sündivate laste arvu jälgitavus vastavalt KVEKS §-le 13.
Andmete kesksesse andmekogusse kogumine võimaldab väljastada kunstliku viljastamise teel sündinud lapsele tema eostamiseks kasutatud anonüümse doonori bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid. Samuti võimaldab see automatiseerida sugurakkude ja embrüote hankimise, käitlemise ja viljatusravitsüklite aruande koostamist Ravimiametile ning kasutada kogutud andmeid rahvusvahelise statistika jaoks. Kogutud andmete alusel on võimalik teha viljatusraviga seotud statistikat ja jagada saadud teavet avalikkusega, väljastada kogutud andmeid teadusuuringuteks, saada teavet sugurakkude säilitaja, partneri, mittepartnerist annetaja või anonüümse annetaja surma fakti ning vajaduse korral ka surma põhjuse kohta. SoM-i tehtud analüüsi „Laste saamise ja kasvatamise toetamine“ kohaselt on Eestis aastatel 2019–2023 kunstliku viljastamise abil sündinud kokku ligi 3300 last, mis moodustab 5,4% kõigist elussündidest sel ajavahemikul ning on aja jooksul märgatavalt kasvanud.4 Seega on kvaliteetse ja kättesaadava teenuse tagamine muutunud veelgi olulisemaks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 11 paragrahvist, millega nähakse ette muudatused TTKS-is, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduses, IGUS-is, KVEKS-is, LKindlS-is, MKS-is, RavS-is, RaKS-is, TerKS-is ja TOKVS-is. Viimases paragrahvis on sätestatud seaduse jõustumise aeg.

3.1. TTKS-i muudatused

Eelnõu §-ga 1 muudetakse TTKS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TTKS § 264 lõike 7 esimeses lauses viidet TTKS §-le 593 ning asendatakse viide lõikele 21 viitega lõikele 4. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 2 tehtava muudatusega ning vajalik seoses viidatava sätte asukoha muutumisega.

Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks TTKS § 508 lõike 3 punkt 5. Muudatus on vajalik andmekogude ühendamise tõttu. Retseptiandmeid töödeldakse piiriülesel andmevahetusplatvormil ka edaspidi, kuid andmekogude ühendamise tulemusena on nimetatud andmekoosseis edaspidi TIS-i osa ning retseptikeskuse eraldi nimetamine ei ole vajalik. Tegemist on tehnilise muudatusega.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TTKS §-e 591–593, et TIS-i pidamise eesmärk, andmekoosseis, säilitustähtajad, andmete edastamine ja andmetele juurdepääsu võimaldamine hõlmaksid senise KIRST-u ja RETS-i pidamisega seonduvat ning TIS-i regulatsiooni ületoodavaid sätteid.

TTKS § 591 lõige 1 sätestab TIS-i pidamise eesmärgid. Loetletud viis eesmärki koondavad senise kolme andmekogu, s.o TIS-i, KIRST-u ja RETS-i pidamisega seotud ülesanded, mis seni olid sätestatud vastavalt TTKS § 591 lõikes 1, TerKS §-s 461 ja RavS §-s 81. Loetelu on järjestatud sisupõhiselt. Ühtne andmekogu eesmärk võrreldes kehtivate andmekogude pidamise eesmärkidega kogumina oluliselt ei muutu, kuid sõnastusi on täpsustatud. Kehtivaid TIS-i eesmärke on eeltoodust tulenevalt täiendatud kahe eesmärgiga punktides 3 ja 4. Kehtiva sätte ülesehitust on muudetud: varasem seotud tekst on asendatud punktidena esitatud loeteluga, mis muudab regulatsiooni ülesehituse selgemaks ja eristatavamaks.

Punkt 1 võetakse muutumatul kujul üle kehtivast TTKS § 591 lõike 1 sõnastusest.

Punktis 2 on patsiendi mõiste asendatud isiku mõistega. Muudatus on vajalik, sest andmekogude ühendamisel töödeldakse ja kaitstakse ka selliste isikute isikuandmeid, kellel ei ole patsiendi staatust TTKS § 31 tähenduses, näiteks ravikindlustatuse, hüvitiste või tervishoiuteenuste korraldamisega seotud toimingutes. Patsient TTKS-i tähenduses on füüsiline isik, kes on avaldanud soovi saada või kes saab tervishoiuteenust. Senise KIRST-u andmed hõlmavad ka isikuid, kes ei mahu patsiendi mõiste definitsiooni alla. KIRST-us on ka nende isikute andmed, kellel on tekkinud õigus ravikindlustatusele (alused sätestatud RaKS-is), kuid kes ei pruugi olla patsiendid. Mõiste „isik“ kasutamine tagab regulatsiooni kooskõla andmete tegeliku kasutusulatusega ja isikuandmete kaitse põhimõtetega. Terminit „patsient“ kasutatakse peatükis edaspidi juhtudel, kui sätestatud õigused kaasnevad üksnes patsiendiks olemisega.

Punkt 3 on lisatud andmekogu pidamise eesmärkide loetellu tulenevalt KIRST-u liitmisest TIS-iga. TerKS § 461 sätestab, et KIRST-u peetakse seadusest tulenevate Tervisekassa avalike ülesannete täitmise eesmärgil, milleks on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, vaktsiinikahjude hüvitamine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seadusele, ravimiseadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning Tervisekassa eelarves ettenähtud kuludele. Selle eesmärgi ületoomisel TIS-i pidamise eesmärkide hulka on välja jäetud viited eriseadustele ja muudele õigusaktidele ning eelarvele, sest need ei ole TIS-i pidamise eesmärkide sätestamisel asjakohased.

Punkt 4 on lisatud andmekogu pidamise eesmärkide loetellu seoses RETS-i liitmisega TIS-iga. RavS § 81 lõige 1 sätestab, et retseptikeskus on retseptide ja meditsiiniseadme kaartide väljakirjutamiseks ja töötlemiseks ning ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel kindlustatud isikutele ravimihüvitise ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamiseks asutatud andmekogu, mille eesmärk on tagada retseptiravimeid kasutavate isikute tervise kaitse ja järelevalve ravimite väljastamise õigsuse ja põhjendatuse üle ning luua riigile võimalused ravimistatistika tegemiseks. Ka siin on sõnastust täpsustatud vastavalt senisele TIS-i pidamise eesmärkide sätestamise loogikale. Uues sõnastuses on eesmärgina nimetatud retsepti ja meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamine, ravimi ja meditsiiniseadme väljastamine, ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise ning täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamine.

Varasemas sõnastuses kasutatud sõna „töötlemine“ on asendatud sõnadega „ravimi ja meditsiiniseadme väljastamine“. Muudatus on tehtud, et sisustada varem ebamäärane eesmärk sisuga, milleks andmete töötlemine on sisuliselt vajalik.

Lisaks on eesmärgi sõnastuses eristatud ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamist ning täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamist, mis on sisuliselt kaks erinevat hüvitise liiki. Ravimi‑ ja meditsiiniseadme hüvitis on ravikindlustushüvitis, mille raames tasub Tervisekassa osa soodusretseptiga ostetud ravimi või meditsiiniseadme maksumusest juba ostuhetkel vastavalt kehtivale soodustusmäärale. Täiendav ravimi‑ ja meditsiiniseadmehüvitis on lisahüvitis, mille eesmärk on vähendada kindlustatud isiku suurt omaosalust juhul, kui tema aastased kulutused Tervisekassa soodustusega ravimitele ja meditsiiniseadmetele ületavad seaduses sätestatud piirmäärad. Täiendav hüvitis rakendub automaatselt ning kompenseerib osa vältimatust omaosalusest suuremate kulutuste korral.

Kehtiva RavS § 81 lõike 1 sõnastusega võrreldes on TIS-i eesmärgi sõnastamisel ära jäetud järelevalve eesmärk, sest järelevalve ei ole andmekogu pidamise esmane eesmärk. RavS § 100 lõikes 1 nimetatud riikliku ja haldusjärelevalve asutustele ning TTKS § 60 lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve asutusele võimaldatakse regulaarne juurdepääs TIS-i andmetele siis, kui see on seaduses ette nähtud. Selle kordamine TIS-i pidamise eesmärgina ei ole vajalik.

RavS § 81 lõike 1 kehtivas sõnastuses sisaldunud isikute tervise kaitse tagamise ja ravimistatistika tegemise eesmärk sisaldub uue sätte punktis 5. Seega on RETS-i pidamise sisulised eesmärgid, välja arvatud järelevalve, üle toodud TIS-i pidamise eesmärkide hulka.

Punktis 5 on täpsustatud rahvastiku tervise kaitsega seotud eesmärki tulenevalt andmekogude ühendamisest – varasem tervisestatistika tegemise ülesanne on sõnastatud järgmiselt: „tervishoiuvaldkonnaga seotud statistika ja analüüside tegemine“. Täpsustus on vajalik, sest lisaks tervishoiustatistikale ja analüüsidele töödeldakse ühendatud andmekogu andmeid edaspidi ka ravimite ja meditsiiniseadmete ning Tervisekassa avalike ülesannetega seotud statistika ja analüüside tegemiseks. Analüüside all on mõeldud asutuste igapäevast analüütilist tegevust, seiret ja aruandlust, mitte teadus- ja ajaloouuringuid IKS-i tähenduses.

Lisaks täpsustatakse punktis 5 tervishoiu juhtimise ülesannet ning lisatakse tervishoiu korraldamise ülesanne. TIS-i pidamise eesmärk hõlmab lisaks tervishoiu juhtimisele ka tervishoiu korraldust, kuna andmekogude ühendamise tulemusena kasutatakse TISi andmeid TerKS-ist tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. TerKS § 2 kohaselt hõlmab Tervisekassa roll ka tervishoiuteenuste korraldamist, sealhulgas ravikindlustuse korraldamist, tervishoiuteenuste eest tasumist, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamist ning järelevalvet. Nende ülesannete täitmine eeldab operatiivset ja õiguslikult selget alust TISis olevate andmete kasutamiseks. Mõiste „tervishoiu korraldus“ lisamine TISi pidamise eesmärkide hulka tagab õigusselguse ning kajastab korrektselt Tervisekassa tegelikku pädevust ja vastutust pärast andmekogude ühendamist. Muudatus ei laienda andmete kasutamist uutele eesmärkidele, vaid täpsustab juba kehtivatest õigusaktidest tulenevat andmete kasutamise alust.

TTKS § 591 lõige 11 sätestab TIS-i andmete õigusliku tähenduse ulatuse, et oleks üheselt selge, millises ulatuses millist tähendust andmetele omistatakse. Paragrahvi 591 lõike 4 punktides 22, 6–8 ja 10–12 nimetatud andmetel on õiguslik tähendus, ülejäänud punktides nimetatud andmetel on informatiivne tähendus. Sätte lisamine on vajalik KIRST-u liitmise tõttu TIS-iga. See tuleneb kehtiva TerKS § 463 lõikest 4, mis sätestab KIRST-u andmete õigusliku tähenduse. Edaspidi omavad viidatud punktides nimetatud andmed õiguslikku tähendust alates TIS-i kandmisest.

Andmete õigusliku tähenduse sätestamine on vajalik õigusselguse tagamiseks ja selleks, et oleks üheselt mõistetav, milliseid õiguslikke tagajärgi andmete kasutamine kaasa toob ja milliseid mitte. Õigusnorm ei reguleeri üksnes andmete kogumist ja säilitamist, vaid reguleerib ka nende rolli õiguslikes otsustusprotsessides. Ilma õiguslikku tähendust määratlemata jääb ebaselgeks, kas ja millisel määral võivad andmed mõjutada isiku õigusi ja kohustusi või olla aluseks haldus‑, tsiviil‑ või muude otsuste tegemisel.

Õigusliku tähenduse selgesõnaline sätestamine võimaldab piirata andmete mõju üksnes seadusandja poolt ette nähtud ulatuses. See aitab vältida olukordi, kus andmetele omistatakse praktikas suurem kaal või laiem õiguslik toime, kui see on normi eesmärgiga kooskõlas. Eriti oluline on see isikuandmete, sealhulgas tervise‑ ja sotsiaalandmete puhul, mille kasutamine võib otseselt mõjutada isiku õigussfääri.

Lisaks loob andmete õigusliku tähenduse määratlemine selguse selles, mis puudutab otsuste vaidlustatavust ja vastutuse jaotust. Kui on ette teada, milline on andmete õiguslik mõju, saab isik hinnata, kas ja kuidas andmete alusel tehtud otsust vaidlustada. Samuti võimaldab see selgemalt määratleda vastutust olukordades, kus andmed osutuvad ebaõigeks, puudulikuks või ajakohatuks.

Andmete õigusliku tähenduse sätestamine on eriti oluline digitaalses ja automatiseeritud keskkonnas, kus andmeid kasutatakse infosüsteemides, andmevahetuses ja otsustusprotsesside toetamiseks. Selge regulatsioon välistab andmete muutumise de facto automaatseteks otsusteks ilma piisava normatiivse aluseta ning tagab, et andmete kasutamine jääb kontrollitavaks, läbipaistvaks ja õiguspäraseks.

Lisaks on seoses TerKS § 493 lõike 5 ületoomisega täiendatud lõiget kolmanda lausega. Tervisekassa andmekogu kanne tehakse TerKS-i kehtiva sõnastuse kohaselt viie kalendripäeva jooksul pärast kande tegemise aluseks olevate nõuetekohaselt vormistatud dokumentide Tervisekassasse saabumist. Selleks, et oleks üheselt selge, millal andmetel õiguslik tähendus tekib, on vaja sätet täiendada täpsustusega, et Tervisekassa kannab dokumentidel olevad andmed TIS-i ettenähtud viie kalendripäeva jooksul, millest alates on nendel andmetel õiguslik tähendus.

TTKS § 591 lõige 2 sätestab TIS-i kaasvastutavad töötlejad. Senise KIRST-u ja RETS-i vastutav töötleja oli Tervisekassa ning TIS-i kaasvastutavad töötlejad olid SoM ja Tervisekassa. Sisulist muudatust vastutavates töötlejates ei tehta: ühendatud andmekogu kaasvastutavad töötlejad on SoM ja Tervisekassa. SoM-i ja Tervisekassa vahel on TIS-i pidamiseks sõlmitud 2024. aastal kaasvastutavate töötlejate leping5, mida andmekogude ühendamise korral täiendatakse, et tagada kaasvastutavate töötlejate omavaheline selge tegelik tööjaotus nii andmekogu pidamisel kui ka IKÜM-ist tulenevate kohustuste täitmisel.

TTKS § 591 lõikega 3 antakse volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks: andmete hoidmise, kogumise, väljastamise, rahastamise ja muude korraldusküsimuste täpsem kord sätestatakse TIS-i põhimääruses, mis hõlmab edaspidi muu hulgas ka KIRST-u ja RETS-i korraldusküsimusi. Loetelu punktide senine nummerdus ei muutu, lõiget täiendatakse punktiga 61. Sätte sisus on tehtud kolm muudatust.

Punkti 2 on täpsustatud, lisades andmetele juurde sõna „täpsem“. Juhis eelnõude koostamiseks6 näeb ette, et seaduses tuleb andmekogu pidamisel sätestada üldiselt, milliseid isikuandmete kategooriaid töödeldakse ning mille täpsem loetelu tuleb sätestada põhimääruses. Kuna üldised kategooriad on TTKS-is juba loetletud, esitatakse andmete täpsem koosseis põhimääruses.

Punktiga 61 on loetellu lisatud andmetöötluse logimise kord. Juhis eelnõude koostamiseks7 näeb ette, et andmekogu logimise kord tuleb sätestada andmekogu põhimääruses. Kuigi TIS-i põhimäärus juba sätestab infosüsteemi logimise korra, tehakse selguse huvides ka TTKS-is täpsustus, et põhimääruses selline kord sätestatakse.

Lisaks pannakse muudatusega Vabariigi Valitsuse asemel kohustus ministrile kooskõlas haldusmenetluse seaduse 6. peatükis sätestatuga TIS-i põhimääruse kehtestamiseks. Muudetav volitusnorm näeb rakendusaktina ette määruse, mis reguleerib valdkonnaspetsiifilisi küsimusi, mistõttu on volitusnormi muutmisega kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks.

TTKS § 591 lõige 4 sätestab TIS-i uue andmekoosseisu, et kajastada ühendatavate andmekogude andmeid. Uues sõnastuses on andmete loetelu laiendatud, sõnastust ühtlustatud. Punktide numeratsioon on maksimaalses ulatuses säilitatud kehtival kujul. Seoses KIRST-u ja RETS-i andmekoosseisude lisandumisega on mõnes punktis tehtud sisulisi muudatusi ning lisandunud on punktid 21, 22 ja 6–12, millega seoses on senine punkt 6 „andmetöötluse logid ja süsteemi teated“ viidud viimaseks, punktiks 13.

Punktis 1 on kasutusele võetud mõiste „üldandmed“. Isiku üldandmed on vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi 2025. aasta oktoobris antud juhisele kinnine loetelu, kuhu kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontaktandmed, sh aadress, emakeel8. Seaduse tasandil piisab üldandmete nimetamisest, mille täpsem koosseis esitatakse põhimääruse tasandil. Kuigi juhis seda otsesõnu ette ei näe, loeme ka sünniaja üldandmete hulka, sest olemuslikult on sünniaeg osa isikukoodis sisalduvast infost. Kodakondsus ei kuulunud varem TIS-i andmete koosseisu, kuid see lisandub seoses KIRST-u ühendamisega TIS-iga (Tervisekassa andmekogu põhimääruse § 1 lõike 1 punkt 7). Juhises kinnisesse loetellu vaikimisi kaasa arvatud emakeele andmeid TIS-is praegu ei töödelda, sest vajadus selleks puudub.

Punktis 1 asendatakse ka sõna „patsient“ sõnaga „isik“ (vt seletuskirja osa § 591 lõike 1 kohta).

Lisaks on punktis 1 täpsustatud, et töödeldakse ka isiku varasemaid üldandmeid, s.o käesoleval ajal enam mittekehtivaid andmeid, mis võimaldab töödelda ka rahvastikuregistris olemasolevat endist isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, sünniaega või ka sugu. Teisi varasemaid üldandmeid ei ole vaja töödelda. Varasemate üldandmete töötlemine on vajalik tervisedokumentide sidumiseks olukordades, kus isiku identiteeditunnused on muutunud, näiteks kirikuraamatute paranduste, soovahetuse või lapsendamise tõttu. Ilma varasemate andmete säilitamiseta kaoks osa isiku varasematest terviseandmetest või seostuks valesti, mis kujutaks endast olulist patsiendiohutuse riski. Senini kehtestas muutunud andmetele eelnenud andmete töötlemise võimaluse TTKS § 591 lõige 6. Muudatus, et varasemad üldandmed on toodud kohe üldandmete punkti juurde, on tehtud sätete ühtlustamise ja selguse tagamise eesmärgil.

Punktis 2 on täpsustatud isiku muude isikuandmete koosseisu, lisades surmaaja ja arvelduskonto andmed, nagu need on seni olnud KIRST-us. Andmete täpsem koosseis esitatakse andmekogu põhimääruses. Lisaks asendatakse sõna „patsient“ sõnaga „isik“ (vt seletuskirja osa § 591 lõike 1 kohta). Eestkostja ja esindaja andmed on viidud punkti 21, ravikindlustuse andmed punkti 22 ja tervishoiuteenusega seotud lisatasu piirmäära andmed punkti 10.

Punktis 21 on eraldi nimetatud seni patsiendi muude andmete all sisaldunud eestkostja või esindaja andmed. Sõna „andmed“ on asendatud terminiga „üldandmed“, mida on selgitatud sama lõike punkti 1 selgituses. Eestkostja ja esindaja andmed ei ole käsitatavad isiku muude andmetena, kuna need ei kirjelda isikut ennast, vaid teist isikut, kellel on seadusest või volitusest tulenev õigus tegutseda isiku nimel. Tegemist on eraldiseisva õigussuhte andmetega, mis määravad kindlaks esindusõiguse olemasolu, ulatuse ja kehtivuse. Isiku muud andmed puudutavad reeglina isiku enda tunnuseid, seisundit või õigusi. Eestkostja ja esindaja andmed seevastu täidavad funktsionaalset eesmärki, võimaldades tuvastada, kellel on õigus isiku nimel õigusi teostada või kohustusi täita. Nende andmete töötlemine on vajalik eelkõige õiguspärase suhtluse ja otsustamise tagamiseks, mitte isiku enda kirjeldamiseks. Seetõttu on loogiline ja õigusselguse huvides põhjendatud käsitleda eestkostja ja esindaja andmeid eraldi andmekategooriana, mitte koondada neid isiku muude andmete alla.

Punktiga 22 eristatakse seni patsiendi muude andmete (punkti 2) all sisaldunud ravikindlustuse andmed eraldi andmekategooriaks. Ravikindlustuse andmeid on edaspidi mõistlik käsitleda eraldi kategooriana, sest seni KIRST-u koosseisu kuulunud kindlustuskaitse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed on edaspidi TIS-i osa (TerKS § 463 lõike 1 punkt 2). See kategooria sisaldab ka RavS § 81 lõike 12 punkti 3 – kindlustuskaitse kehtivuse ja kaitsega seotud isikuandmed.

Punkte 3–5 ei muudeta, v.a osas, kus punktides 3 ja 41 asendatakse sõna „patsient“ sõnaga „isik“ (vt seletuskirja osa § 591 lõike 1 kohta).

Punkt 6 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmisest TIS-iga (TerKS § 463 lõike 1 punkt 3).

Punkt 7 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmisest TIS-iga (TerKS § 463 lõike 1 punkt 4). Lisatakse sõnad „ja dokumendid“. Rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks võivad lisaks andmetele olla ka dokumendid (nt piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise puhul).

Punkt 8 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmisest TIS-iga (Tervisekassa andmekogu põhimääruse § 7 lõikes 81 nimetatud andmed).

Punkt 9 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmisest TIS-iga (Tervisekassa andmekogu põhimääruse § 7 lõikes 82 nimetatud andmed). Punkt on üle toodud TerKS § 463 lõike 1 punktist 51.

Punkt 10 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmisest TIS-iga. Tervisekassa korraldab ravikindlustust, tervishoiuteenuste eest tasumist ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmist (TerKS § 2 lg 2 p 1). Ülesanded on täpsemalt reguleeritud erinevates seadustes (nt TTKS, RaKS). Üheks viidatud Tervisekassa ülesannete täitmise väljenduseks on andmete tagamine raviasutustele, et need ei võtaks kindlustatud isikutelt rohkem visiiditasu, kui seadus ette näeb. RaKS § 67 lõike 3 kohaselt ei tohi Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud TTO (s.o raviasutus) nõuda, et kindlustatud isik osaleks tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse eest tasumisel lisaks tervishoiuteenuste loetelus, ravimite loetelus ja meditsiiniseadmete loetelus märgitud omaosaluse maksmisele muul viisil, kui RaKS 6. jaos sätestatud alustel ja ulatuses – see tähendab, et visiiditasu võib võtta üksnes RaKS-is sätestatud ulatuses. Punkt on üle toodud TerKS § 463 lõike 1 punktist 52.

Punkt 11 lisatakse tulenevalt RETS-i liitmisest TIS-iga (RavS § 81 lõike 12 punkt 1). Lisatud on sõna „ravimi“, sest väljakirjutatud retsepti alusel väljastatakse ravimit, mitte retsepti. Tegemist on keelelise parandusega.

Punkt 12 lisatakse tulenevalt RETS-i liitmisest TIS-iga (RavS § 81 lõike 12 punkt 2). Lisatud on sõna „meditsiiniseadme“, sest väljakirjutatud meditsiiniseadme kaardi alusel väljastatakse meditsiiniseade. Tegemist on keelelise parandusega.

Punkti 13 ei muudeta, kuid on uuesti nummerdatud lähtuvalt loogikast, et logid ja süsteemi teated ei peaks paiknema sisupunktidest eespool.

TTKS § 591 lõige 5 sätestab andmete säilitamise tähtajad. Lõike 5 esimese lause kohaselt säilitatakse TIS-is andmeid tähtajatult, välja arvatud sama lõike teises lauses loetletud erisused. Üldreeglis sisulist muudatust võrreldes kehtiva õigusega ei tehta. Muudatusega viiakse kehtivas seaduses olev säilitustähtaja üldreegel (tähtajatus) ja erandid eraldi lausetesse, et viitamine üldreeglile oleks hõlpsam. Ka vastavalt HÕNTE käsiraamatule (§ 24 komm 3) peaks üks lause sisaldama üht käitumisjuhist või reeglit.

Andmekogude ühendamisega kaasneb eelnõuga senise RETS-i andmete säilitusaja sisuline muudatus seitsmelt aastalt tähtajatule ning uutele (alates 01.01.2028) viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmetele sätestatakse samuti tähtajatu säilitamise tähtaeg:
• Tulenevalt RETS-i ühendamisest TIS-iga antakse ka RETS-i andmetele TIS-is säilitamise tähtaeg. RETS-i andmete säilitamise tähtaeg on kehtiva RavS § 81 lõike 11 kohaselt seitse aastat. Praegu säilitatakse TIS-is osalist infot retseptide ja ravimisoovituste kohta epikriisi koosseisus tähtajatult koos ülejäänud ravidokumentidega, kuid see info ei ole terviklik. Retsept on ainus usaldusväärne infoallikas selle kohta, milline ravim on inimesele määratud ja milliseid ravimisoovitusi on talle antud. Teave inimesele määratud ravimite ja ravimisoovituste kohta on vajalik tervishoiutöötajale patsiendi edasise raviprotsessi jaoks, näiteks pikaajalise kroonilise haiguse korral. Info väljakirjutatud retseptide ja ravimisoovituste kohta on oluline patsiendiohutuse tagamiseks ja võimalike ravivigade tuvastamiseks. Kasutatud ravimid ja inimese tervisetulemid on oluline sisend raviteekondade analüüsiks. Selle alusel arvutatakse optimaalsemaid ja efektiivsemaid viise ravi korraldamiseks ning planeeritakse ennetustegevusi. Retsept on oluline teadus- ja analüüsiväärtusega andmeallikas. Retrospektiivsete kohortuuringute tegemiseks nii teadus- kui ka ametiasutustes on vajalik juurdepääs andmetele, mis ulatuvad oluliselt kaugemale kui seitse aastat. Vanemate andmete olemasolu võimaldab hinnata pikaajaliste ravitrendide ja ravimikasutuse mõjusid rahvastiku tervisele ning kujundada tõenduspõhiseid tervisepoliitika otsuseid. Ka patsiendil on ootus saada terviklikku ülevaadet talle osutatud tervishoiuteenustest, sealhulgas talle kirjutatud ravimist ja sellest, kuidas ravimit tarvitada. Retsept on üks ravidokument teiste kõrval ning vajab samaväärset käsitlust andmete säilitamisel. Retsepti andmetega koos on vaja säilitada ka ravimi väljaostmise andmeid. Arst võib küll ravimi välja kirjutada, kuid patsient ei pruugi seda välja osta, mistõttu ei taga ainult ravimi väljakirjutamise andmete säilitamine soovitud tulemust. Ravisoostumise ja ravijärgimuse seisukohast on oluline, et arst teab, kas patsient ravi järgib, ja oskab sellele vastavalt ravimiskeemi muuta. Andmekogude ühendamisel säilitatakse ka retsepti andmeid teiste ravidokumentidega analoogselt tähtajatult ja terviklikult. See kehtib retseptiandmetele tagasiulatuvalt, st ka nendele andmetele, mis on juba kogutud.
• Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete säilitamisele erisust ei seata, see tähendab, et kohaldub tähtajatu säilitamise nõue. Neid andmeid säilitatakse tähtajatult, kuna andmete kättesaadavus peab olema doonormaterjalist kunstliku viljastamise teel sündinud isikule tagatud, kui hilisemas eas avastatakse tal pärilikke haigusi või terviseseisundeid. Lisaks on andmete jälgitavus vajalik teiste sama doonori materjalist sündinud isikute ja doonori teavitamiseks, materjali tagasikutsumiseks ning ühelt doonorilt sündivate laste piirmäärast kinnipidamiseks. Kuna tegemist on aktiivselt areneva valdkonnaga, on spetsialistide soov teha suuremat koostööd teadlastega, et edendada valdkonna arengut ja saada paremaid ravitulemusi. See tähendab, et tagatud peab olema võimekus väljastada viljatusraviteenuse osutamise raames kogutud andmeid teadusuuringuteks ja seda ka pikema perioodiga tagasiulatavalt.

Lõike 5 teine lause sätestab andmete säilitamise tähtaja erisused. Punktide senine numeratsioon säilitatakse, v.a viimane punkt (logid), mis viiakse viimaseks, punktiks 8, kuivõrd loetelu täiendatakse punktidega 4–7.

Punktist 1 (kehtiva TTKS § 591 lõike 5 punkt 1) jäetakse välja kiirabikaardi andmed, mistõttu kohaldub lõikes 5 sätestatud üldregulatsioon. See tähendab, et eelnõuga muudetakse kehtivat kiirabikaardi säilitustähtaega. Kiirabikaartide säilitustähtaeg kehtiva TTKS § 591 lõike 5 punkti 1 järgi on viis aastat, mille seadmise alusel oli eeldus, et kiirabikaardile järgneb alati epikriis, kus on detailselt kirjeldatud juhtumi asjaolusid ja mida säilitatakse tähtajatult. Epikriis koostatakse siis, kui inimene on viidud kiirabiga haiglasse ja jäetud haiglaravile. Kiirabikaart dokumenteerib patsiendi terviseseisundi kriitilises ja sageli eluohtlikus faasis, mis on edasise diagnoosimise ja ravi järjepidevuse seisukohalt asendamatu väärtusega infoallikas. Kuna paljud kroonilised seisundid või korduvad ägenemised vajavad retrospektiivset analüüsi aastakümnete lõikes, on andmete kättesaadavus vältimatu patsiendi eluliste huvide kaitseks. Praegused juhised ei näe ette ja puudub ka vajadus, et kiirabikaardil olev info tuleks kanda alati epikriisile, mistõttu seda iga kord ei tehta. Kiirabikaart on seetõttu ainus dokument, kus on detailselt kirjeldatud juhtumit ja kiirabi osutatud teenuse asjaolusid. Tervishoiutöötajal on vaja terviklikku ülevaadet kõigist inimesele osutatud tervishoiuteenustest, et pakkuda talle parimat ravi. Terviklik ülevaade on vajalik ka patsiendi ohutuse tagamiseks ja ravivigade tuvastamiseks. Viieaastane säilitustähtaeg on vastuolus patsiendi õigusega tõhusale õiguskaitsele, kuna paljud tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused või hilisest diagnoosimisest tulenevad kahjunõuded võivad ilmneda alles pärast selle tähtaja möödumist. Andmete enneaegne hävitamine muudaks võimatuks objektiivse tõendamise ja ravikvaliteedi tagantjärele hindamise. Lisaks ei võimalda praegune 5-aastane säilitustähtaeg hinnata kiirabi kasutamise pikaajalist dünaamikat ega planeerida tervishoiuteenuseid tõhusalt. Pikaajalised andmed on olulised, et analüüsida kiirabiteenuse koormuse ja kasutusmustrite muutumist ajas ning seeläbi kavandada ressursside jaotust – näiteks hinnata, kuhu oleks vaja rajada uusi kiirabibaase või lisada brigaade. Kiirabikaartide info koos ülejäänud tervisedokumentidega on vajalik tervishoiuteenuste ja ressursside strateegiliseks planeerimiseks, inimese raviteekondade optimeerimiseks ning leidmaks võimalusi selliste juhtumite ennetamiseks. Seega toetab säilitustähtaja pikendamine IKÜM-i põhjenduspunktis 157 nimetatud avalikku huvi rahvatervise valdkonnas. Pikaajalised andmeread on aluseks tõenduspõhisele tervishoiupoliitikale, võimaldades tuvastada regionaalseid terviseriske ja optimeerida ressursside jaotust riiklikul tasandil. Kiirabikaart on oluline osa inimese ravidokumentidest, sisaldades eelkõige infot seisunditest, mis on vajanud kiiret sekkumist. Seetõttu on kiirabikaartidel olev info oluline teiste tervisedokumentide kõrval ning vajab analoogset säilitamist. Kiirabikaartide andmeid säilitatakse ühendatud andmekogu tingimustes edaspidi tähtajatult.

Punkte 2 ja 3 ei muudeta.

Punkt 31 jäetakse loetelust välja ja luuakse üleminekusäte (eelnõu § 1 p 10). Säilitustähtaegades ei tooda enam esile vastavustõendite säilitustähtaja erisust. COVID-19 pandeemia ajal välja töötatud ja kasutusele võetud vastavustõendid ei ole enam asjakohased ega vajalikud eraldi käsitlemiseks. Praegu väljastatakse üksikuid selliseid vastavustõendeid, kuid praktilist väärtust neil ei ole – neid ei saa kuskil praktikas kasutada. Seni esitatud vastavustõendeid säilitatakse vastavalt kehtivale seadusele kaks aastat, kuid juurde neid enam pärast muudatuse jõustumist ei teki – TEHIK sulgeb seaduse jõustumisel seda võimaldava tehnilise teenuse. Selle erisuse kaotamine ei mõjuta immuniseerimise andmete säilitamist TIS-is, mida jätkuvalt säilitatakse tähtajatult.

Punktid 4 ja 5 on lisatud tulenevalt KIRST-u ühendamisest TIS-iga. Ravikindlustuse andmete ning rahalise ja mitterahalise ravikindlustushüvitise väljamakse aluseks olevate andmete säilitamise tähtaeg on kehtiva TerKS § 463 lõike 2 kohaselt 75 aastat andmekogusse kandmisest või 30 aastat isiku surmast – sama säilitustähtaeg tuuakse TTKS-i andmekogude ühendamise tulemusena üle. Sisulist muudatust nende andmete säilitamises ei tehta. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete säilitamise tähtajad vaadati üle isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse9 menetlemise käigus. Kõnealuste andmete säilitamisel järgitakse IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, eelkõige eesmärgipärasuse, andmeminimeerimise ja säilitamise piirangu põhimõtet (art 5 lg 1 p-d b, c ja e). Andmete töötlemise õiguslik alus tuleneb IKÜM artikli 6 lõike 1 punktidest c ja e (õigusaktist tuleneva kohustuse täitmine ja avalikes huvides oleva ülesande täitmine) ning eriliigiliste isikuandmete puhul artikli 9 lõike 2 punktidest h ja i (tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemi toimimine ning avalik huvi rahvatervise valdkonnas). Ravikindlustuse ja hüvitistega seotud andmete säilitamine on vajalik ravikindlustussüsteemi toimimise, hüvitiste õiguspärase määramise ja maksmise, järelevalve, auditi ning vaidluste lahendamise tagamiseks.

Säilitustähtaja määramisel on arvesse võetud maksimaalseid võimalikke nõuete aegumise tähtaegu ja tõendamisvajadust. Lepingu kontekstis on võimalik nõuete esitamise tähtaeg sätestatud eelkõige võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 771. Lepingulisest nõudest pikema tähtaja (s.o 5 aastat) aegumine on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 153 lõikest 2 tulenevalt 30 aastat. Nimetatud 30-aastane aegumistähtaeg võib kohalduda nii lepingulistele kui ka deliktilistele nõuetele, sealhulgas tervisekahju või surma põhjustamisega seotud nõuetele.

Ravikindlustuse andmed ja ravikindlustushüvitise väljamakse aluseks olevad andmed võivad olla vajalikud:
• hüvitiste määramise, ümberarvestuse, tagasinõuete ja regressinõuete lahendamiseks;
• tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju, tervisekahjustuse või surma asjaolude tuvastamiseks ja tõendamiseks;
• järelevalve-, vaide- ja kohtumenetluste läbiviimiseks;
• riigivastutuse ja kahju hüvitamise nõuete lahendamiseks;
• auditi ja kontrolli tegemiseks avalikes huvides.

Arvestada tuleb, et tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju või raske tervisekahjustuse tuvastamine võib toimuda pika aja möödumisel ning andmed võivad olla vajalikud ka kriminaalmenetluses. Näiteks, raske tervisekahjustuse tekitamisega seotud asjaolude hindamisel (KarS § 118) võib tõendamisvajadus ulatuda pika ajavahemiku taha. Seetõttu on põhjendatud, et andmeid säilitatakse piisava aja jooksul, mis võimaldab tagada tõendite olemasolu võimalike tsiviil-, haldus- ja kriminaalmenetluste jaoks.

Seaduses sätestatud säilitustähtaeg on vajalik ja proportsionaalne, arvestades:
• kuni 30-aastast aegumistähtaega võimalike nõuete esitamiseks (TsÜS § 153 lg 2);
• tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju või surma asjaolude hilisemat tuvastamist;
• pärijate või teiste õigustatud isikute võimalikke nõudeid;
• riigi ja tervishoiusüsteemi järelevalve- ja vastutuskohustust.

Isiku surma korral piiratakse säilitustähtaega 30 aastaga, kuna pärast seda ei ole andmete säilitamine isikut tuvastaval kujul enam üldjuhul vajalik võimalike nõuete ega menetluste jaoks.

Punktid 4 ja 5 on esitatud kahe eraldiseisva punktina, sest eelnõus on ravikindlustuse andmed, mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise aluseks olevad andmed ja rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevad andmed ja dokumendid nimetatud eraldi andmekategooriatena. Samuti parandab kahe eraldiseisva punkti esitamine sätete loetavust.

Punkt 6 on lisatud erisus kinnipidamisasutuses, kinnipidamiskeskuses või arestimajas viibiva isiku andmete säilitamise tähtajale. Punkt on üle toodud TerKS § 463 lõike 21 punktist 1.

Punkt 7 on lisatud erisus tagasinõudeõiguse realiseerimiseks vajalike andmete säilitamisele. Punkt on üle toodud TerKS § 463 lõike 21 punktist 2. Punkti sõnastusest on välja jäetud täpsustus „nende andmekogusse kandmisest arvates“, sest see selgub juba lõike esimesest lausest, mille suhtes teine lause teeb erandeid. Seetõttu on täpsustus ebavajalik ning tekitab arusaamatust sama lõike teiste punktide tõlgendamisel, kus üldjuhul seda täpsustust lisatud ei ole.

Punkti 8 (endine punkt 4) on täiendatud sõnadega „ja alusandmeid“ seoses KIRST-u lisandumisega (TerKS 463 lõike 21 punkt 3).

TTKS §-s 591 lõige 6 on endine sama paragrahvi lõige 7 ja selle sisu ei muudeta. Numeratsiooni muudatus on tingitud senise TTKS § 591 lõike 6 sisu üleviimisest sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmekooseisu.

TTKS §-s 592 sätestatakse, millistel osapooltel on kohustus ja õigus andmeid TIS-i esitada. Kohustus andmeid TIS-i esitada säilib kõigil osapooltel, kellel on see kohustus kehtivas õigusruumis. Sama kehtib ka nendele osapooltele, kes seni on andmeid edastanud KIRST-u ja RETS-i. Viimati nimetatute jaoks muutub juriidiline andmeid vastuvõtva andmekogu nimetus, kuid sisulist muudatust selle eelnõuga andmete esitamisel nimetatud andmekogude ühendamisel ei kaasne. TTO-dele lisandub kohustus esitada viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmeid, mille andmekoosseisu täpsustatakse lõike 2 alusel kehtestatud määrusega. Kehtivate punktide numeratsiooni ei ole muudetud, kuid loetelu on täiendatud punktidega 4–6.

Lõike 1 punktide 1 ja 2 sisu muudetud ei ole.

Lõike 1 punktist 3 on välja jäetud tekstiosa „ning tervishoiu juhtimiseks, sealhulgas seaduse alusel asutatud tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks“. Nimetatud tekstiosa säilitamine ei ole vajalik, sest tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamine on nimetatud juba TIS-i pidamise eesmärkide seas. Nimetatud sättes ei defineerita eesmärke, milleks TIS-i andmeid töödeldakse, vaid TTO-de kohustused andmeid esitada koos viitega seotud seaduse sätetele või volitusnormidele.

Lõike 1 punkt 4 (raviarved) on lisatud tulenevalt KIRST-u ühendamisest TIS-iga. Kui varem esitasid TTO-d info raviarvete kohta KIRST-u vastavalt põhimääruse § 7 lõikele 4, siis edaspidi esitatakse need andmed TIS-i vastavalt RaKS §-le 32. Sisulist muudatust TTO jaoks ei ole – muutub vaid andmeid vastuvõtva andmekogu nimetus.

Lõike 1 punkt 5 (retseptid ja meditsiiniseadme kaardid) on lisatud tulenevalt RETS-i ühendamisest TIS-iga. Kui varem esitasid TTO-d retsepti väljakirjutamise andmed RETS-i (RavS § 81 lõike 4 punktid 1 ja 2, lõike 6 esimene lause ja lõige 7), siis edaspidi esitatakse need andmed TIS-i vastavalt TIS-i põhimäärusele. Seni kasutatud tekstiosad „töötlema läbi retseptikeskuse“ ja „salvestatakse retseptikeskuses“ asendatakse tekstiosaga „kohustus edastada andmed“. Sõnastuse muutmine ei too TTO jaoks kaasa kohustuse sisulist muudatust, tegemist on sõnastuse ühtlustamisega.

Lõike 1 punkt 6 (töövõimetuslehed) on lisatud tulenevalt KIRST-u ühendamisest TIS-iga. Kui seni on TTO esitanud andmed töövõimetuslehtede kohta KIRST-u, siis edaspidi esitatakse need andmed TIS-i vastavalt RaKS §-le 52. Sisulist muudatust TTO jaoks ei ole.

Lõigetega 2 ja 3 nähakse ette volitusnormid, mille asukohti ei muudeta ja mille alusel kehtestatakse täpsed andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord valdkonna eest vastutava ministri määrusega nii, nagu see on ka kehtivas seaduses. Lõigete järjekorras on lõiked nende loogilises asukohas – järgnevad vahetult TTO andmete esitamise kohustust käsitlevatele sätetele. Lõikes 2 on tehtud sõnade järjekorras ühtlustamise eesmärgil parandus, mis sätte sisu ei muuda. Lõiget 3 ei ole muudetud.

Lõike 4 (endine lõige 11) punktist 1 jäetakse välja kitsendav tekstiosa selle kohta, millisel juhul surma põhjuse andmed TIS-i esitatakse. Surma põhjuse info esitatakse TIS-i igal juhul, kui surma fakt on tuvastatud, vastavalt surma põhjuse tuvastamise seadusele. Punkti 2 ei muudeta.

Lõige 5 on lisatud tulenevalt KIRST-u ja RETS-i ühendamisest TIS-iga. See sätestab nende osapoolte kohustuse, kes ei ole TTO-d, edastada andmeid TIS-i. Loetelu on esitatud tähestikulises järjekorras.

Lõike 5 punkt 1 tuleneb RETS-i ühendamisest TIS-iga. Sõnastust on võrreldes kehtiva RavS-iga (§ 81 lõiked 5 ja 11) muudetud. Uus sõnastus koondab ühte punkti ravimi väljastamisega seotud andmete esitamise kohustuse (ravimi müügiandmed) ja kehtivas § 81 lõikes 11 sätestatud erisuse olukorras, kus apteeki jõuab paberretsept, ning välisriigis väljastatud retsepti puhul seonduvate dokumentide andmed. Säte on sisuliselt üle võetud kehtival kujul, kuid sellest on välja jäetud lõike viimane lause „Kui retseptikeskuse kasutamine ei ole võimalik, sisestatakse andmed mõistliku aja jooksul.“ Täpsustuse kordamine ei ole seaduse tasemel vajalik, kuna ravimi väljastamise andmed tuleb esitada viivitamata ning infosüsteemi ajutise mittetoimimise korral esitatakse andmed esimesel tehniliselt võimalikul hetkel vastavalt üldistele andmete esitamise põhimõtetele. Samuti on välja jäetud sõna „vormikohase“, sest täpsustus ei enam asjakohane ega vajalik.

Lõike 5 punkti 2 (endine TTKS § 592 lõige 14) sõnastust on ühtlustatud ja see on viidud ühe punktina lõikesse 5, kus on nimetatud teised isikud, kellel on kohustus TIS-i andmeid esitada.

Lõike 5 punkt 3 tuleneb KIRST-u ühendamisest TIS-iga. Vastavalt RaKS-ile esitavad ravikindlustuse aluseks olevaid andmeid mitmed osapooled, sealhulgas Eesti Töötukassa, Haridus- ja Teadusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, äriregister jt. Andmeandjate loetelu esitatakse TIS-i põhimääruses.

Lõike 5 punkt 4 tuleneb KIRST-u ühendamisest TIS-iga. Kindlustatud isiku eest sotsiaalmaksu maksja esitab RaKS § 53 alusel andmed ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks.

Lõike 5 punkt 5 tuleneb RETS-i ühendamisest TIS-iga. Meditsiiniseadme väljastajal on kohustus andmeid esitada RavS § 81 lõike 4 punkti 3 ja lõike 6 teise lause kohaselt. Sisulist muudatust meditsiiniseadme väljastaja jaoks andmete esitamisel ei ole – muutub vastuvõtva andmekogu nimetus.

Lõikesse 6 on koondatud kõik osapooled, kellel on õigus, mitte kohustus, esitada andmeid TIS-i. See lõige koondab endised TTKS § 592 lõiked 12 ja 13 ning uue osapoolena lisatakse apteegiteenuse osutaja. Lõigete asukoha muutus on tingitud nii paragrahvi loogilisest ülesehitusest kui ka sätete ümberkujundamisest selguse ja õigusselguse tagamise eesmärgil. Viited kõnealustele endistele lõigetele muudes õigusaktides puuduvad.

Lõike 6 punkti 1 (endine lõige 12 – isik ise) sõnastust on võrreldes kehtivaga muudetud, lisades sõna „talle“. Muudatus lisab selgust selles, et isik võib esitada lisainfot selleks, et just talle saaks osutada teenuseid. Kuna isik ise teenuseid ei osuta, on tegemist keelelise parandusega. Samuti on sõna „patsient“ asendatud sõnaga „isik“ (vt seletuskirja osa § 591 lõike 1 kohta).

Lõike 6 punkti 2 (endine lõige 13 – TTO) sõnastust ei muudeta.

Lõike 6 punkt 3 on uue punktina lisatud selleks, et anda apteegiteenuse osutajale õigus edastada teavet TIS-i.

Praktikas on apteegis retseptiravimit väljastaval proviisoril või farmatseudil teatud juhtudel põhjendatud vajadus anda ravimi välja kirjutanud arstile tagasisidet, näiteks informeerida konkreetse ravimi välja kirjutanud arsti, et väljakirjutatud ravimil on pikemaajalised tarneraskused ning paluda see asendada sama toimeainega muu ravimiga või täpsustada ravimi ordineerimisega seonduvat, kui on tõsine kahtlus, et raviarst võib olla eksinud väljakirjutatud ravimi, annuse, ravimvormiga vms. Samuti on oluline anda arstile tagasisidet, kui apteeker asendas ravimi, näiteks kui välja on kirjutatud 5 mg tugevusega ravim, mis apteegis puudub, võib apteeker väljastada 2,5 mg ravimi ning nõustada patsienti võtma korraga kaks tabletti. Seda infot saab apteeker ka praegu RETS-i edastada, kuid perearstid seda tehnilistel põhjustel oma infosüsteemis ei näe. Infot edastatakse ainult retsepti kohta, mitte ravimi kohta. Praegu praktikas arstid varem välja kirjutatud retsepte ei ava (ainult nii oleks võimalik seda infot näha), sest kusagil pole mingit märget, et apteeker on info lisanud.

Samuti võib arsti välja kirjutatud ravikuuri kestus olla pikem kui apteegist patsiendile ühekordselt väljastada lubatud kogus. Näiteks, narkootiliste ravimite puhul ei ole apteegil lubatud väljastada rohkem tablette kui retseptil kirjas. Kui arst on kirjutanud seitse tabletti ja ravimipakendis on kümme tabletti, siis apteeker ravimit väljastada ei saa. Mõningatel juhtudel on apteekril vaja anda tagasisidet raviarstile ravimvormi, patsiendi ravisoostumuse vms kohta.

Retseptile tuleb märkida raviarsti telefoninumber, aga praktikas on apteekril väga keeruline raviarsti telefoni teel kätte saada. Patsiendi kaudu raviarstile info edastamine ei pruugi aga anda soovitud tulemust, kuivõrd ravimispetsiifiline selgitus võib patsiendil ununeda või jõuda arstini ebaõigel kujul.

Seega on apteegiteenust osutaval isikul vaja lisada TIS-i märkusi ravimite väljastamise oluliste asjaolude kohta: ravimi tarneraskusest tulenev asendamine, asendamise või sellest keeldumise põhjused, muu raviohutuse või ravimi väljastamisega seonduv teave. Apteegiteenuse osutaja ja raviarsti vahel on vaja operatiivset, mugavat ja turvalist suhtluskeskkonda, kui vajalikku infot on võimalik seoses ravimiskeemiga vahetada. Muudatusega nähakse ette õigus ja tehniline võimalus, et apteegiteenuse osutaja saab vajaduse korral ka ise infot TIS-i esitada.

Tehniliselt on planeeritud anda üld- ja haiglaapteekide proviisoritele ja farmatseutidele juurdepääs tervisejuhtimise töölauale. Alternatiiv on apteegil liidestuda ravimiskeemi mikroteenusega, mille kaudu on võimalik rollipõhise autentimise tulemusena sisestada töölaual paiknevasse ravimiskeemi moodulisse tarvilikku infot.

TTKS § 593 sätestab TIS-i andmetele juurdepääsu võimaldamise ja tasu. Seda paragrahvi korrastatakse, et luua senisest suurem õigusselgus andmesubjektile selle kohta, kellel, millises ulatuses ja milleks on TIS-i andmetele juurdepääs. Juurdepääsude loetelu täiendatakse andmekogude ühendamisest tingitud muudatustega. Paragrahvi on ülesehituselt ümber kujundatud, millega kaasnevad ka numeratsiooni muudatused.

Lõike 1 kohaselt on juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele isikul endal. Siin asendatakse sõna „patsient“ sõnaga „isik“ vastavalt eespool kirjeldatule. Sisuliselt kehtib sama õigus ka KIRST-u ja RETS-i puhul, mistõttu muus osas sõnastust ei muudeta. Isikul on õigus pääseda juurde kõigile tema endaga seotud isikuandmetele. Isikule tema enda kohta TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu andmine võib olla praktikas realiseeritud erinevalt: automatiseeritud tehniliste rakenduste kaudu või nende puudumise korral päringupõhiselt. Samuti jääb isikule võimalus teha lisapäringuid konkreetse TTO juures. Lisaks viiakse selle lõike teine lause lõikeks 11, et parandada sätte loetavust ja seetõttu, et tegemist on erineva sisuga sätetega.

Lõikega 11 täpsustatakse selguse huvides endise lõike 1 teise lause sõnastust selliselt, et pärast TTO määratud tähtaja möödumist avatakse andmed patsiendile. Säte näeb ette TTO õiguse seada piirang inimesele tema enda andmetega iseseisvale tutvumisele isiku elu ja tervise kaitseks. Kui andmed on sellel eesmärgil suletud, on TTO sekkumine kindlasti vajalik, et selgitada patsiendile suletud andmete sisu. Sellist sulgemise õigust ei saa kasutada andmete põhjuseta sulgemiseks, näiteks selleks, et lükata edasi patsiendi pöördumisi seoses analüüsi vastustega.

Lõikes 2 täpsustatakse üksnes sätte sissejuhatavas lauseosas TTO-de TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu ulatust. Punktides sisulisi muudatusi ei tehta.

Kui TTO-del on kehtivas õiguses laialdane juurdepääs TIS-is olevatele andmetele, siis andmekogude ühendamisel ei ole see üle kõigi andmestike enam põhjendatud. Ühendatud andmekogu tingimustes ei anta TTO-dele juurdepääsu senise KIRST-u koosseisu kuulunud teiste TTO-de raviarvete ja tagasinõuete andmetele. Nimetatud juurdepääsuõigus ei ole põhjendatud. Juurdepääs antakse ainult konkreetse TTO enda esitatud raviarvetele, sealhulgas isikustatud raviarved (lõige 5). Lisaks ei anta TTO-le juurdepääsu tagasinõuete andmetele, mis tuleneb praegusest KIRST-u koosseisust.

Lõike 2 punkti 1 ei muudeta.

Lõike 2 punktis 2 tehakse sõnastuses mittesisulised muudatused. Lisatakse sõnad „sätestatud“ ja „tagamisega“ – tegemist on keelelise, mitte sisulise parandusega. Nimetatud punkti kohaselt on TTO-dele tagatud juurdepääs kooskõlas TTKS § 41 lõike 1 punktiga 3, mida on täpsemalt selgitatud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse 522 SE10 seletuskirjas.

Lõike 2 punkti 3 ei muudeta.

Lõikes 3 sätestatakse, et TTO-l on enda esitatud raviarvetele juurdepääsu õigus, kuid ei anta juurdepääsu teiste TTO-de esitatud raviarvetele, sealhulgas isikustatud kujul. Enda esitatud raviarvete nägemine on vajalik nende halduse ja lepingumahu jälgimiseks. Teiste TTO-de esitatud raviarvete nägemine ei ole põhjendatud.

Lõikes 4 (endine TTKS § 593 lõige 21) on punktide järjestus muudetud tähestikuliseks, kuid sisulisi muudatusi ei tehta. Muudatus on tingitud asjaolust, et kogu paragrahv esitatakse uues sõnastuses, millisel juhul ei ole võimalik säilitada tühistatud sätteid, mis loendis sisalduvad.

Lõikesse 5 on üle toodud endine TTKS § 593 lõige 22, mille sisu ei muudeta. Tegemist on volitusnormiga, mille alusel kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu ulatus. Seoses volitusnormi asukoha muutumisega muutub senine määrus kehtetuks ning see kehtestataks uue terviktekstina.

Lõikes 6 (endine TTKS § 593 lõige 3) täpsustatakse, et isikul endal on õigus keelata sama paragrahvi lõigetes 2 ja 4 (endise numeratsiooni järgi lõige 21) nimetatud isikute juurdepääs TIS-is olevatele meditsiinilistele andmetele ja nende andmetega seotud dokumendi koostaja andmetele. Ülejäänud andmekategooriatele andmete sulgemise õigus ei laiene. Ulatuse täpsem defineerimine on vajalik, sest ühendatud andmekogu sisaldab senisest rohkem andmeid, mille puhul nimetatud õiguse laiendamine ei ole põhjendatud. Näiteks ei ole põhjendatud, et isik saaks sulgeda retsepti andmeid. Nende andmete puhul ei ole andmete sulgemise õiguse rakendamise korral apteegiteenuse osutajal võimalik täita talle RavS-iga pandud ülesandeid, näiteks hinnata ravimi kõrvaltoimeid, hinnata narkootiliste ainete puhul koguseid, nõustada ravimi kasutust. Samuti ei ole põhjendatud, et isik saaks sulgeda TTO eest tema endaga seotud raviarveid. Lisaks on lõiget täiendatud nii, et keeldumist saab esitada nii ise kui ka TTO kaudu – varem oli isiku andmete sulgemise õigus sätestatud kahe erineva lõikena.

Uue lõike sõnastuse täiendamisega on välja jäetud eraldi lõige (kehtiv TTKS § 593 lõige 4), mis lubab isikul oma andmete sulgemise õigust teostada ka TTO vahendusel. Isikul on õigus sulgemisõiguse kohta tahet väljendada kas terviseportaali kaudu või otse TTO-le. TIS-i põhimääruses täpsustatakse, et andmesubjektil on nimetatud õigust võimalik teostada kas infosüsteemi vahendusel, esitades vastavasisulise tahteavalduse vastutavale või volitatud töötlejale, või TTO kaudu. Kitsendus „kui tervise infosüsteemi põhimääruses ei ole sätestatud teisiti“ tuleneb samuti senisest TTKS § 593 lõikest 4, hõlmates TTO tehnilisi võimalusi andmete sulgemiseks.

Sõna „patsient“ asendatakse sõnaga „isik“ (vt seletuskirja osa § 591 lõike 1 kohta).

Lõige 7 koondab punktidena loetelu nendest asutustest ja isikutest (kes ei ole TTO ja kelle TIS-i andmetele juurdepääsu õigus ei ole reguleeritud mõnes teises eriseaduses), kellel on juurdepääs mingile osale TIS-i andmetest. Sätte sissejuhatavas lauseosas täpsustatakse, et juurdepääs TIS-is olevatele andmetele antakse selle lõike kohaselt ilma isiku nõusolekuta. Igas punktis on reeglina täpsustatud juurdepääsu ulatust andmekategooriatena. Kui täpsustust andmekategooriates ei ole lisatud, on õigus pääseda juurde kõikidele TIS-i andmetele. Samuti on täpsustatud eesmärki, milleks andmetele juurdepääs antakse. Varasemad eraldiseisvad lõiked juurdepääsuõiguse sätestamiseks on esitatud lõike 8 punktidena. Loetelu on rikastatud punktidega, mis tulenevad KIRST-u ja RETS-i liitmisest TIS-iga ning viljatusraviga seotud andmete kogumisest, samuti täpsustatakse ja ühtlustatakse sõnastusi.

Lõike 7 punkt 1 (endine TTKS § 593 lõige 53) on ümber sõnastatud, kuid sisulist muudatust ei tehta.

Lõike 7 punkti 2 lisatakse Ravimiameti õigus pääseda juurde TIS-is olevatele isikuandmetele riikliku või haldusjärelevalve tegemiseks. Seni on Ravimiamet saanud andmeid kahel eri viisil: teabepäringu alusel ja isiku nõusolekul. Neist esimene asendatakse pideva juurdepääsu õigusega, isiku nõusolekul andmete väljastamine ei muutu. Selline juurdepääsuõigus on analoogne Terviseametiga.

Ravimiameti ülesanne on teha ravimialast järelevalvet eesmärgiga tagada Eestis kasutusel olevate ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning edendada nende sihipärast kasutamist. Muu hulgas teeb Ravimiamet järelevalvet ravimi kliinilise uuringu nõuete, sealhulgas uuringus osaleja ohutust reguleerivate sätete järgimise üle. Ravimiametil on õigus järelevalve tegemisel oma ettekirjutusega peatada ja lõpetada ravimi kliiniline uuring ning nõuda sponsorilt uuringu tingimuste muutmist, kui järelevalve käigus on ilmnenud rikkumisi. Üheks oluliseks nõudeks ravimi kliiniliste uuringute tegemisel on vastata osalejate värbamise tingimustele ning Ravimiametil peab olema juurdepääs andmetele, mille alusel on võimalik hinnata, kas uuringus osaleja vastavust ja sobivust osaleda uuringus on õiguspäraselt hinnatud.

Juurdepääs TIS-i andmetele tekib järelevalves juhtudel, kui inspektoril on vaja kontrollida, kas uuringusse kaasatud isik vastab uuringusse kaasamise tingimustele ja on uuringusse sobiv. TIS-is kajastuvate andmete töötlemine on vajalik patsiendi ohutuse tagamiseks, st kontrollitakse, kas uuringu vältel on kõiki uuritava terviseandmeid arvesse võetud ja nõuetekohaselt dokumenteeritud. Selleks on vaja võrrelda uuringukeskuses olevaid dokumente TIS-is olevate andmetega. Uuringuandmete kontrollimine tagab nende usaldusväärsuse ja objektiivsuse ning on vajalik uuritavate ohutuse tagamiseks uuringus osalemisel. TIS-is olevatele andmetele juurdepääs vähendab nende töötlemise mahtu ja ulatust, sest puudub vajadus päringutega saadud andmeid salvestada, säilitada ja kustutada. Andmete töötlemine piirdub üldjuhul nende vaatamisega. Aastas toimub keskmiselt kaheksa kliiniliste uuringute inspektsiooni. Erinevates uuringutes võib uuritavate arv olla ühes keskuses üks kuni kaks, aga võib ulatuda sadadeni (nt vaktsiiniuuringud on suuremahulised).

Samuti kontrollib Ravimiamet rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise nõuete täitmist. Muu hulgas tähendab see vajadust järelevalvemenetluses sugurakkude ja embrüote hankimist ja käitlemist puudutavate andmete töötlemise järele. Seni on vajalikke andmeid küsitud vastutavalt töötlejalt juhupõhiselt vajaduse tekkimise korral, kuid järelevalvemenetluse paremaks tagamiseks ja kiiremaks toimimiseks peab vajalike andmete töötlemise õigus olema seaduses sätestatud.

Juurdepääs on vajalik ka TIS-is olevatele kunstliku viljastamise ja sugurakudoonorluse andmetele, mille puhul on eelkõige vajalik Ravimiameti juurdepääs hankimis- ja käitlemisaruannetele, kuid järelevalve käigus on vajadus töödelda ka TIS-is olevaid doonori valikuga seotud andmeid ning muid uuringuandmeid. Järelevalve käigus saab Ravimiamet juurdepääsu hankija või käitleja n-ö majasisesele dokumentatsioonile, kuid vastavalt kehtivale seadusele ei ole võimalik kontrollida selle vastavust TIS-is esitatud andmetele (analoogia kliiniliste uuringute järelevalvega).

2024. aastal toimus inimpäritolu materjalide käitlejate juurde 15 inspektsiooni.11 Põhimõtteliselt oleks igas inspektsioonis võinud olla vajadust kontrollida andmeid TIS-ist (nt info uuringute ja tahteavalduste kohta). Lisanduvad ka raskete kõrvalekallete ja raskete kõrvaltoimete teatised (2024. aastal 99), millest kõik kindlasti ei nõuaks TIS-ist andmete kontrollimist, kuid mõningate puhul võiks TIS-ist saadavate andmetele tuginedes järelevalve seisukohalt kiiremaid otsuseid teha. TIS-i päringut nõudvate kõrvalekallete ja kõrvaltoimete osakaalu on aga väga raske ennustada.

TIS-i võimalike päringumahtude hindamisel tuleb arvestada, et ühe labori või doonoriga seotud järelevalvealune juhtum võib potentsiaalselt mõjutada väga paljusid inimesi. Selliseid juhtumeid ei esine sageli, kuid Ravimiametil oli näiteks ühel markantsemal juhtumil vajadus nädala jooksul 18 inimese andmete järele, mille vahendajaks saab praegu olla ainult hankimise ja käitlemise tegevusloa omajast TTO. Juurdepääs TIS-is olevatele andmetele võimaldaks Ravimiametil järelevalveprotsessi kiirendada ning annaks paremad alused biovalvsuse seisukohalt oluliste otsuste langetamiseks, näiteks vajaduse korral kiireloomuliselt sekkuda ja meetmeid rakendada. Oluline on fakt, et mitmed Ravimiameti järelevalvatavate asutuste hulka kuuluvad hankijad ja käitlejad on ka TTO-d, kes soovivad kinnitust Ravimiameti korraldusel süsteemis tehtavate päringute õiguspärasusele. TIS-is olevatele andmetele juurdepääs on vajalik doonorite kaitseks ning objektiivse ja õiguspärase teabe saamiseks. Doonorlust ning käideldavate rakkude, kudede ja elundite kvaliteeti mõjutavate uuringute andmed peavad olema järelevalve käigus kiirelt kättesaadavad.

Antud juurdepääsu õiguslik alus tagab, et Ravimiameti poolt riiklikku või haldusjärelevalvet tegeval isikul on juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele ning juurdepääs on piiratud seaduses sätestatud järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalikele andmetele juurdepääsuga ja töötlemine on piiratud üksnes nende andmetega.

RavS § 3 lõike 3, § 30 lõigete 7 ja 8 ning § 100 lõike 1 kohaselt teeb Ravimiamet haldusjärelevalvet riigiasutuste ravimiseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmise üle. Järelevalve subjektideks on riigiasutused, kellele on väljastatud ravimite käitlemise tegevusluba või seaduse alusel pandud ülesanne tagada ravimite kättesaadavus, ehk asutused, kes hangivad ravimeid edasiandmise eesmärgil (nt Kaitseväe haiglaapteek, terviseministri 7. jaanuari 2025. a määruse nr 2 „Ravimite hulgiostu õigust omavate isikute nimekiri“ §-s 5 loetletud riigiasutused). Samuti on Ravimiametil pädevus ja õigus teha haldusjärelevalvet vereseaduse § 20 lõike 1 alusel, meditsiiniseadme seaduse § 33 lõike 1 alusel ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 121 alusel.

Lõike 7 punktiga 3 sätestatakse andmetele juurdepääsu õigus TAI-le tervise- ja tervishoiustatistika tegemiseks. Nimetatud juurdepääsuõigus lisandub kehtivas õigusruumis olevatele juurdepääsuõigustele, mis on sätestatud surma põhjuse tuvastamise seaduses ja rahvatervishoiu seaduses. Muudatusega saab TAI TIS-ist edaspidi kasutada andmeid statistika tegemiseks, milleks ta praegu kogub andmeid TTO-delt iseseisvalt TTKS § 56 lõike 1 alusel. See dubleeriv andmekorje on TTO-dele koormav ning põhjendatud on võtta kasutusele juba riiklikku kesksesse andmekogusse ehk TIS-i kogutud andmed. Muudatus on vajalik, et TAI saaks jätkata statistika tegemist ja samal ajal vähendada A-veebi kaudu kogutavate aruannete mahtu (VVTP 2025–2027 tegevus nr 486 „A-veebi aruandluskoormuse vähendamine“). Nimetatud juurdepääsuõigus ei laiene geneetilistele algandmetele. Geneetilistele algandmetele juurdepääsu välistamine on vajalik, kuna individuaalsed geneetilised järjestused ei ole statistika tegemiseks vajalikud. Piirang on proportsionaalne ja kooskõlas minimaalsuspõhimõttega, vähendades suuri privaatsus- ja diskrimineerimisriske ning parandades isikuandmete kaitset ja usaldust tervisesüsteemi vastu. Piirang ei kehti epikriisis või muus meditsiinilises dokumendis või andmestikus juhuslikult esinevatele geeniandmetele.

Eelnõus peetakse vajalikuks selgelt eristada mõisteid tervisestatistika ja tervishoiustatistika, kuna nende tähendus, eesmärk ja õiguslik käsitlus on sisuliselt erinevad ning senine terminikasutus on praktikas põhjustanud ebaselgust. Tervishoiustatistika hõlmab eeskätt andmeid tervishoiuteenuste osutamise, tervishoiusüsteemi toimimise, ressursside, kulude ja teenusemahtude kohta ning on ajalooliselt kujunenud sektoripõhiseks aruandluseks tervishoiuteenuste korraldamise raames, sh teenuseosutajate aruandekohustuse kaudu. Tervisestatistika seevastu on sisult laiem mõiste, mis hõlmab lisaks tervishoiuteenuste andmetele ka rahvastiku terviseseisundit, tervisekäitumist, tervisemõjureid ja tervisetulemusi käsitlevaid andmeid ning mille eesmärk on anda terviklik ja võrreldav ülevaade rahvastiku tervisest, toetada poliitikakujundamist ning täita Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi statistikakohustusi. Praktikas on tervishoiustatistika tervisestatistika üks osa, kuid nende mõistete samatähenduslik kasutamine ei võimalda piisavalt selgelt eristada avaldatavat tervisestatistikat ega tervishoiuteenuste korraldamisega seotud valdkondlikku aruandlust. Mõistete eristamine loob selguse andmete kasutamise õigusliku aluse ja vastutava asutuse osas ning võimaldab ühtlustada Eesti tervisestatistika käsitlust Euroopa statistikaraamistiku nõuetega, säilitades samal ajal tervishoiustatistika rolli tervishoiusüsteemi juhtimise ja seire töövahendina. Eelnõus kasutatakse mõlemat mõistet läbivalt koos, et tagada andmete kasutamise eesmärgi õigusselgus.

Muudatusega saab TAI TIS-ist edaspidi kasutada tervise- ja tervishoiustatistika tegemiseks ka neid andmeid, mida ta praegu kogub Tervisekassalt ning mida talletatakse RETS-is ja KIRST-us. TAI-le antakse juurdepääs isiku rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevatele andmetele, isiku retsepti väljakirjutamise ja ravimi väljastamise andmetele ning isiku meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja meditsiiniseadme väljastamise andmetele. Juurdepääsu ulatust täpsustatakse rakendusaktis. Teistes eespool viidatud seadustes TAI-le antud juurdepääsuõigustes sisulisi muudatusi ei tehta.

Nimetatud juurdepääsu eesmärk ei ole mitte teadusuuringute, vaid tervise- ja tervishoiustatistika tegemine ning kehtivas TTKS-is on volitusnorm andmete töötlemiseks olemas. TTKS § 47 kohaselt on tegevusloa saanud ettevõtja kohustatud koostama tervise- ja tervishoiustatistikat ja esitama need Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele. Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiualase statistika ja majandustegevuse aruannete andmekoosseis ja esitamise tingimused“ § 1 lõike 2 kohaselt teeb tervishoiustatistikat TTKS-i alusel TAI. TTKS § 591 kohaselt töödeldakse TIS-is andmeid muu hulgas ka tervisestatistika tegemiseks.

Tervise- ja tervishoiustatistika on Euroopa statistikaprogrammi kohustuslik osa. ELi määrus (EÜ nr 1338/2008) kohustab kõiki liikmesriike koguma andmeid rahvatervishoiu, töötervishoiu, tervishoiukulude ja muu kohta. Terviseandmeid tuleb regulaarselt koguda ja edastada, sealhulgas tegema elanikkonna terviseuuringuid. Seniajani on tervise- ja tervishoiustatistika tegemine olnud suures osas TAI ülesanne, kuid TAI opereerib piiratud volituste piirides, kuna Eestis pole tervise- ja tervishoiustatistika arvatud riikliku statistika hulka riikliku statistika seaduse tähenduses. Sotsiaalministeeriumis on valmimisel väljatöötamiskavatsus viidatud õigusliku lünga ületamiseks.

Uue tervise- ja tervishoiustatistika metoodika väljatöötamiseks analüüsib TAI TIS-i andmeid teadusuuringu „Tervise infosüsteemi andmete teisene kasutamine Eesti tervisestatistika tegemiseks aastatel 2025–2028“ raames.12 Uuringu ettevalmistamisel ja esmasel analüüsil on kaardistatud edasine regulaarne andmevajadus TIS-ist. See uuring selgitab välja osa TIS-i andmetest, mida on tarvis sisendandmetena tervise- ja tervishoiustatistika tegemiseks. TTKS-is käsitletakse tervise- ja tervishoiustatistikat nimetatud uuringust laiemalt ehk TAI võib vajada TIS-ist rohkem andmeid. Selle muudatusega antakse TAI-le juurdepääs isiku meditsiiniliste dokumentide andmetele ja dokumendi või andmestiku koostaja andmetele. Tervise- ja tervishoiustatistika tegemiseks on eelnõu koostamise ajal teadaolevalt vajalikud ambulatoorse epikriisi, statsionaarse haigusjuhtumi avamise teatise, statsionaarse haigusjuhtumi lõpetamise teatise, statsionaarse ja päevaravi epikriisi, sünniepikriisi, iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriisi, kiirabikaardi, hambaravikaardi, laste tervisekontrollide, kasvamise teatise ja läbivaatuse teatise, viljatusravi ja sugurakudoonorluse teatise ja saatekirja vastuste andmed. Juurdepääs antakse pseudonüümsetele andmetele. Juurdepääsu ulatust täpsustatakse rakendusaktis.

Lõike 7 punktis 4 sätestatakse üld- ja haiglaapteegis apteegiteenust osutava isiku juurdepääs nii välja ostetud kui ka välja ostmata retseptide andmetele. RavS § 81 lõike 9 kohaselt on retsepti või meditsiiniseadme kaardi alusel ravimi või meditsiiniseadme väljastanud isikul õigus näha RETS-ist isiku väljaostmata retsepte. Muudatusega laiendatakse juurdepääsuõigust ning võimaldatakse näha ka väljastatud ravimite andmeid. Ravimi väljastamise all mõeldakse nii väljastamist isikule endale kui ka väljastamist haiglaapteegist (RavS § 30 lõige 4). Lisaks antakse üld- ja haiglaapteegis apteegiteenust osutavale isikule täiendav juurdepääs ravimi annustamist ja toimet mõjutavatele näitajatele. Nende hulka kuuluvad sellised analüüsid nagu neerufunktsioon, ALAT13, allergiad ja antropomeetrilised näitajad nagu pikkus ja kaal. Samuti antakse juurdepääs ravimiohutuse otsustustoe hoiatusteadetele. Apteegiteenus on defineeritud RavS §-s 29 ja on laiem tegevus kui vaid ravimi väljastamine, lisaks katab mõiste „apteegiteenus“ ka ravimialast nõustamist ning ravimite ratsionaalse ja sihipärase kasutamise soodustamist. Apteegiteenust võivad RavS § 29 lõike 3 kohaselt osutada ainult Terviseametis registreeritud proviisor ja farmatseut. Veterinaararstidele õigus ei laiene.

Proviisorid ja farmatseudid on tervishoiutöötajad, kellel puudub praegu juurdepääs TIS-is olevatele andmetele. Arvestades Eesti vananevat elanikkonda ja uusi ravivõimalusi, tarbib järjest suurem hulk elanikkonnast korraga mitut ravimit. Ligi 100 000 inimest tarbib Eestis samal ajal enam kui viit ravimit.

Mitme ravimi samaaegsel kasutamisel suureneb kõrval- ja koostoimete risk. Inimesi on vaja apteegis põhjalikumalt nõustada ning iga uue ravimi lisandumisel raviskeemi tuleb hinnata, kas võib tekkida ravimite koostoime ning kas ravimeid võib manustada koos või on vajalik ravimi toime saavutamiseks jätta erinevate ravimite võtmise vahele teatud aeg. Ravimite koos- ja kõrvaltoimed suurendavad tervishoiukulutusi, sest vajaliku ravitoime asemel võivad inimesed vajada uusi ravimeid või koostoimete tõttu uut ravi, mõnikord ka haiglaravi.

Muudatuse laiem eesmärk on viia patsiendile tervishoiuteenuseid ja raviminõustamist pakkuvad proviisorid ja farmatseudid kui ravimispetsialistid ning patsient ühisesse infovälja ja toetada patsienti süsteemsemalt ravimite kasutamisega seotud ohtude vältimisel ja parimate ravitulemuste saavutamisel.

Praegu näevad jaeapteegis töötavad proviisorid ja farmatseudid RETS-i kaudu patsiendile välja kirjutatud kehtivaid retsepte. Muudatusega antakse nii apteegis kui ka haiglas töötavale proviisorile ja farmatseudile õigus näha TIS-i kaudu patsiendile varem välja kirjutatud retsepte ja väljaostetud ravimeid tervikliku ravimiskeemina, samuti nende koostoimete otsusetoe infot, et kontrollida, kas apteegist väljastataval ravimil puuduvad ebasoovitavad koosmõjud ravimitega, mida patsient samal ajal kasutab. See võimaldab vajaduse korral informeerida patsienti võimalikest olulistest koos- ja kõrvaltoimetest ning pakkuda patsiendikeskset ja terviklikku nõustamist. Selline nõustamine võib osutuda vajalikuks olukorras, kus erinevad tervishoiutöötajad on kirjutanud patsiendile välja ravimeid ega ole võtnud arvesse ravimite koosmõjust tingitud omavahelist sobimatust või kõrvalnähte.

Vaid RETS-i andmete põhjal ei saa proviisor ega farmatseut teada patsiendi kehtivat terviklikku raviskeemi ja pakkuda sellele vastavat nõustamist. Kui inimese raviskeem muutub, jäävad varasemas raviskeemis olnud ravimite retseptid mõnikord endiselt kehtima. Kui patsient ei oska öelda, milliseid asendusi või muudatusi arst raviskeemis on teinud, ei ole proviisoril ega farmatseudil võimalik soovitada patsiendile sobivaimat ravimit, mis võib tähendada patsiendile halvemat ravimisoostumust.

Proviisorite ja farmatseutide jaoks on samuti oluline teada erandeid, mida arstid ravimite väljakirjutamisel teevad. Üks sagedasemaid teemasid, millega kokku puututakse, on nn näidustusest erinev ravimikasutus, mis tähendab, et arst kirjutab teadlikult välja ravimi muul näidustusel, kui on välja toodud ravimi infolehel ja ravimi omaduste kokkuvõttes. Näiteks, lapsele kirjutatakse välja ravim, mis ei ole pakendi infolehe alusel lastele kasutamiseks mõeldud. Arst on siin reeglina hinnanud riski/kasu suhet ja teinud otsuse sellise ravimi sobivuses patsiendile. Proviisorid ja farmatseudid arsti kaalutlusi ei tea ega saa vaadata ka vastavast infosüsteemist, mistõttu tekib ravimi väljastamisel õigustatud kahtlus, kas välja on kirjutatud vale ravim (eksimus) või on arst teadlikult hinnanud näidustusest erineva ravimikasutamise vajadust konkreetsel patsiendil. Praegu on sellises olukorras proovitud pöörduda telefoni teel raviarsti poole, kuid tihti on telefoni teel arsti kättesaamine võimatu. TIS-i andmetele juurdepääs võimaldab sellistel juhtudel näha arsti selgitusi ravimi näidustusest erineva väljakirjutamise kohta, mis annab proviisorile ja farmatseudile kindlustunde ja vajaliku info ning patsient saab asjakohase nõustamise ja ravimi apteegist probleemideta kätte.

TIS-is olevate andmete nägemise õigus hõlmab nii üld- kui ka haiglaapteekides töötavaid proviisoreid ja farmatseute. Praegu on haiglaapteekritel juurdepääs ainult enda haigla infosüsteemis oleva patsiendi terviseandmetele. Arvestades (kliiniliste) proviisorite rolli haiglates patsiendi ravikvaliteedi ja ravimiohutuse tagamisel, on vaja anda juurdepääs patsiendi terviklikule ravimiinfole, sealhulgas ambulatoorselt kasutatavatele ravimitele. Proviisorid haiglas tegelevad igapäevaselt ravimikasutuse hindamisega – hindavad ravimite koos- ja kõrvaltoimeid, kohandavad raviannuseid (nt neeru/maksa funktsioonidest, vanuserühmadest tulenevalt), optimeerivad raviskeeme jne. Kõige selle juures õigete otsuste langetamiseks on oluline omada terviklikku pilti patsiendi kõikidest kasutatavatest ravimitest, mida toetab juurdepääs TIS-is sisalduvale terviklikule ravimiskeemile ja selles olevate ravimite koostoimete otsusetoe infole. Proviisoritele ja farmatseutidele võimaldatakse juurdepääs andmete kuvamiseks mõeldud tehnilistele lahendustele nagu ravimiskeem ja otsustustoed, mis seni on olnud mõeldud kasutamiseks TTO-dele.

Nimetatud juurdepääs ei võrdsustu täieliku juurdepääsuga TIS-ile, sealhulgas ei laiene juurdepääsuõigus epikriisidele.

Lõike 7 punktis 5 sätestatakse meditsiiniseadme kaardi alusel meditsiiniseadet väljastava isiku juurdepääs meditsiiniseadme kaardi andmetele tulenevalt RavS § 81 lõikest 9. Muudatus tuleneb andmekogude ühendamisest ja sisulist muudatust ei tehta. Meditsiiniseadet väljastav isik näeb ka edaspidi meditsiiniseadme kaardi andmeid.

Lõike 7 punktides 6 ja 7 (endine TTKS § 593 lõige 5) sisus muudatusi ei tehta, välja arvatud lisatud täpsustus tulenevalt KIRST-u andmete lisandumisest, millega seoses ei laiene juurdepääsuõigus tagasinõuete andmetele. Selline juurdepääsuõigus ei ole nimetatud andmete puhul põhjendatud.

Lõige 8 (endine TTKS § 593 lõige 7) sõnastatakse ümber ja õigusselguse eesmärgil sätestatakse juhud, mil TIS-ist väljastatakse andmeid päringupõhiselt ilma andmesubjekti nõusolekuta. Loetavuse eesmärgil esitatakse need juhud varasema seotud teksti asemel tähestikulise järjestusega punktidena. Nimetatud juurdepääsude puhul hindab andmekogu vastutav töötleja nii andmepäringu põhjendatust kui ka väljastatavate andmete ulatust konkreetse päringu põhiselt, tagades nii suurema kontrolli väljastatavate andmete üle.

Nende juhtude alla kuuluvate andmeväljastuste ulatust eelnõuga sisuliselt ei muudeta: andmete väljastamine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks, süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks, TTKS § 56 lõike 1 punkti 12 alusel moodustatud arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse tegemiseks ja Andmekaitse Inspektsioonile riikliku järelevalve tegemiseks. Punktis 5 nimetatud teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajaduseks väljastatakse andmeid IKS §-s 6 sätestatud tingimustel.

Varasemast loetelust on välja jäetud Terviseamet, sest nimetatud asutusel on järelevalvemenetlusteks TIS-i andmetele juurdepääs regulaarne ja isiku nõusolekuta (lõige 8), mitte päringupõhine. Samuti on välja jäetud Kaitseministeeriumile kaitseväeteenistuse seaduses ja Kaitseliidu seaduses sätestatud terviseseisundi hindamise üle järelevalve tegemise juht, sest selle asutuse õigus pääseda juurde TIS-is olevatele andmetele ei ole päringupõhine, vaid on selgelt sätestatud asjakohastes eriseadustes. Sätte viimane tekstiosa „ning muul juhul, kui tervise infosüsteemist andmete väljastamine või edastamine on seaduses sätestatud“ on viidud sama paragrahvi lõikeks 11.

Lõike 8 punkt 2 lisatakse loetellu KIRST-u TIS-iga liitmise tõttu. Kohtutäituril on päringupõhiselt õigus saada andmeid isiku töövõimetushüvitise arestimiseks. Kohtutäitur küsib TIS-ist andmeid täitemenetluse seadustiku alusel, näiteks mis kuupäeval ja millisele kontole töövõimetushüvitis on kantud. Selliseid päringuid esineb harva.

Lõikega 9 (endine TTKS § 593 lõige 8) korratakse üle juba kehtivast TTKS-ist tulenev õigus, et lõike 7 punktides 1–3, 6 ja 7 ning lõikes 8 sätestatud juurdepääsud kehtivad ka olukorras, kus andmesubjekt on juba surnud. Terviseameti, Ravimiameti ja TAI juurdepääs andmetele laieneb ka surnud isikutele. Terviseameti sama õigus oli sätestatud juba kehtivas seaduses, kuid lisatud on Ravimiameti ja TAI juurdepääs ning sellega seoses on täpsustatud nende juurdepääsu surnu andmetele. Apteegiteenuse osutajale ja meditsiiniseadme väljastajale ei ole see õigus vajalik.

Lõikes 10 täpsustakse, et muudel isikutel on juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb seadusest. Muudel isikutel võib TIS-i andmetele juurdepääsu õigus olla eriseadustes sätestatud kas isiku nõusolekuta või isiku nõusolekul. Teistes eriseadustes kehtestatud sätteid ei ole otstarbekas TTKS-i TIS-i pidamist reguleerivas peatükis üle korrata.

Teiste seaduste alusel on juba praegu isiku nõusolekuta õigus TIS-ist saada:
• Eesti Töötukassal töövõimetuslehtede ja ajutise töövõimetuse hüvitise andmeid vastavalt töötuskindlustuse seaduse § 7 lõikele 22 ja § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatule;
• Häirekeskusel kriisiinfo teenuse osutamise tinginud erakorralises sündmuses arvatava kannatanu andmeid ja kiirabiressursi andmeid vastavalt päästeseaduse § 91 lõigetes 24–26 sätestatule;
• julgeolekuasutusel andmeid julgeolekuasutuste seaduse alusel;
• Kaitseressursside Ametil ravikindlustuse andmeid sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 33 alusel;
• Maksu- ja Tolliametil ravikindlustuse andmeid sotsiaalmaksuseaduse § 121 alusel;
• Politsei- ja Piirivalveametil ravikindlustuse andmeid välismaalaste seaduse § 120 lõike 9 ja § 232 lõike 1 punkti 4 ning Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 20 lõike 1 punkti 2 alusel;
• Siseministeeriumil elukoha andmeid, kontaktandmeid ja surmaandmeid vastavalt rahvastikuregistri seaduse § 3 lõigete 4 ja 5, § 20 lõike 3, § 29 lõike 3 ja § 97 lõike 4 alusel kehtestatud rakendusaktides sätestatule ning perekonnaseisutoimingute seaduse §-des 31 ja 32 sätestatule;
• Sotsiaalkindlustusametil isiku ravikindlustatuse, töövõimetuslehtede ja retseptide andmeid sotsiaalseadustiku üldosa seaduses, sotsiaalmaksuseaduses, perehüvitiste seaduses, ohvriabi seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks järgmiselt:
◦ isiku töövõimetuslehtede andmeid (hüvitatud periood, päevade arv, määratud ajutise töövõimetuse hüvitise suurus ja töövõimetuslehtede liigid) perehüvitiste määramiseks ja maksmiseks vastavalt perehüvitiste seaduse § 39 lõikele 6 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatule;
◦ isiku töövõimetuslehtede andmeid tööandja õigusjärglaseta likvideerimise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju hüvitamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 242 lõike 1 alusel;
◦ ravikindlustuse andmeid, mis on vajalikud sotsiaalmaksu seaduse § 6 lõike 1 punktide 1, 11, 8 ja 10 alusel sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel ning piiriüleselt töötavate isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks;
◦ ravikindlustatuse andmeid ja perearsti kontaktandmeid vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele;
• TAI-l surma fakti ja surma põhjuse andmeid surma põhjuse tuvastamise seaduse § 7 lõike 1 alusel ja andmeid rahvatervishoiu seaduse § 23 lõike 5 alusel registrite pidamiseks, mille täpne andmekoosseis sätestatakse registri pidamist reguleerivas määruses;
• Terviseametil perearsti, nakkushaiguse kahtluse, saatekirja vastuse, laboritulemuse, haigestumise ja surma andmeid vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatule;
• Transpordiametil tervisetõendi andmeid liiklusseaduse § 102 alusel;
• Tööinspektsioonil tööõnnetusele järgnenud töövõimetuspäevade arv vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatule.

Isiku enda nõusolekul on TIS-i andmetele juurdepääsu õigus:
• Eesti Töötukassal töövõimetoetuse seaduse § 6 lõike 1 alusel;
• Kaitseressursside Ametil kaitseväeteenistuse seaduse § 14 lõigete 6–10 ja § 98 lõike 2 alusel;
• Kaitseväel kaitseväe korralduse seaduse § 416 lõigete 1 ja 2 alusel;
• Ravimiametil RavS § 9920 lõike 3 alusel;
• Sotsiaalkindlustusametil:
◦ vägivallakuriteost põhjustatud tervisekahjustuse tuvastamiseks ohvriabi seaduse § 46 lõike 3 alusel;
◦ tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tekitatud varalise kahju hüvitamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 245 lõigete 2 ja 3 alusel;
◦ puude raskusastme tuvastamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõigete 2 ja 3 alusel;
◦ riikliku pensioni taotlemisel riikliku pensionikindlustuse seaduse § 31 lõigete 8 ja 9 alusel;
◦ erihoolekandeteenuse taotlemisel otsuse tegemiseks sotsiaalhoolekande seaduse § 70 lõike 11 alusel.

Lõikes 11 täpsustatakse, et isiku enda nõusolekul väljastatakse andmeid ka muudel juhtudel.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse TTKS § 591 lõiget 4 punktidega 121 ja 122.

Punktina 121 on lisatud sugurakudoonori andmed, mille alla on seoses viljatusravi ja sugurakudoonorlusega lisatud sugurakudoonori unikaalne kood, mis võimaldab jälgida doonormaterjali kasutamist ja vältida selle kasutamist lubatust rohkem kordi. See võimaldab teavitada doonorit ennast ja selle doonori materjalist sündinud last või tema vanemaid, samuti viljatusraviteenust osutavaid TTO-sid hiljem avastatud terviseseisunditest ning tagada efektiivne andmete kaasamine teadusuuringutesse. Sugurakudoonori rahvuse, sünniriigi, haridustaseme, perekonnaseisu ja bioloogilisi ehk fenotüübi andmeid (nagu nahavärvus, kehaehitus, juuste ja silmade värvus ning veregrupp) hakatakse koguma kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naise ja mehe ning kunstliku viljastamise tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isiku õiguste tagamiseks, nagu on sätestatud KVEKS §-des 27 ja 28.

Punktina 122 on lisatud sugurakkude hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmed, et koguda struktureeritult spetsiifilisi viljatusravi andmeid ravi tulemuslikkuse jälgimiseks TAI, Ravimiameti ja Euroopa Liidu tasemel statistika tegemiseks ja aruandluse koostamiseks. Andmete kogumine lubab tuvastada, kellelt rakud pärinevad ja kes neid kasutas, ning vajaduse korral jälgida kogu teekonda rakkude annetamise hetkest kuni lapse sünnini, kaasa arvatud sugurakudoonorile tehtud analüüsid, proovid ja nende tulemused.

Punktides 121 ja 122 nimetatud andmete kogumise esmane eesmärk on tervishoiuteenuse osutamine. Andmeid on tarvis struktureeritult koguda peamiselt selleks, et pakkuda kvaliteetset andmetega toetatud viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud tervishoiuteenust. TAI ja Ravimiamet on kogutava teabe teisesed kasutajad. TAI ülesanded volitatud töötlejana on loetletud TIS-i põhimääruse kavandis. Ravimiameti peamine ülesanne siin kontekstis on ohutu ja kvaliteetse käitlemise korraldamine, aruandluse täitmine ja järelevalve.

Siinkohal on oluline välja tuua, et punktide 121 ja 122 puhul ei rakendata isiku õigust andmeid sulgeda. Isikul ei ole võimalik keelata TTO-de juurdepääsu rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmetele, kuna nende andmete kättesaadavus on doonormaterjali ohutu kasutuse ja jälgitavuse eeltingimuseks. Kui hiljem selgub, et doonoril või doonormaterjalist sündinud isikul esineb pärilik haigus või terviseseisund, peab TTO-l olema võimalik doonormaterjali jälgida. Vajaduse korral tuleb see kasutusest kõrvaldada ning asjaomaseid isikuid avastatud terviseseisundist või haigusest teavitada.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TTKS § 593 lõiget 2, lisades pärast sõna „tagasinõuete“ tekstiosa „ning viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi“. Muudatus on vajalik, sest ei ole põhjendatud, et TIS-i edastatavaid viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmeid näevad kõik TTO-d. TTO-le ei anta juurdepääsu viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele. Lõikes 3 defineeritud üldisest TTO TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu õigusest arvatakse need andmed välja ning neid täpsustatakse eraldi lõikes (eelnõu § 1 punkt 6).

Eelnõu § 1 punktiga 6 täpsustatakse TTO-de õigust näha viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmeid. TTKS § 593 lõikes 21 sätestatakse erisus TTO-le TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu õiguses – KVEKS § 9 nõuetele vastava eriarstiabi osutaja asjakohase kutse- või erialase pädevusega töötajale ja tema juures töötaval embrüoloogile. Juurdepääs kunstliku viljastamisega seotud detailsetele terviseandmetele, rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmetele ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele võimaldatakse vaid TTO-dele, kes osutavad konkreetset viljatusraviga seotud teenust. Selleks piiratakse juurdepääsu vaid TTO-dele, kellel on ambulatoorse või statsionaarse sünnitusabi- ja günekoloogiateenuse osutamise tegevusluba ning Ravimiameti poolt väljastatud rakkude, kudede ja elundite hankimise või käitlemise tegevusluba vähemalt ühega järgmistest kõrvaltingimustest: seemnerakud, munarakud, embrüod. Sellega tagatakse andmete otstarbeka kasutamise ja tundliku info säilitamise põhimõte. Viidatud andmetele juurdepääsu õigus on piiratud nii konkreetset teenust osutavate TTO-dega kui ka nende juures töötavate asjaomaste pädevate töötajatega. Juurdepääsu viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmetele saavad vaid TTO juures töötavad spetsialistid, kes osutavad viljatusraviteenust. Viljatusraviga mitteseotud isikute juurdepääsu piiramise kohustus langeb TTO-le.

Lõike 21 punktis 1 sätestatakse, et viljatusravi protsessi kaasatud isikud näevad vaid enda TTO juures sisestatud detailseid viljatusravi ning rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmeid.

Lõike 21 punktis 2 sätestatakse, et anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmed, doonormaterjalist sündinud laste arv, sugurakudoonori ja doonormaterjalist sündinud lapse pärilike haiguste andmed, kunstliku viljastamise tagajärjel sündinud lapse sünni- ja surmaandmed, patsiendi ja sugurakudoonori surmaandmed ning patsiendi raseduse katkemise ja katkestamise andmed on nähtavad nii TTO-le endale kui ka teistele viljatusraviteenust osutavatele TTO-dele. Sellega tagatakse doonori sugurakumaterjali mõistlik, eetiline, ohutu ja seaduslik kasutamine. Silmas tuleb pidada seda, et vastav info tehakse teisele TTO-le kättesaadavaks vaid juhul, kui asjaomane isik pöördub teise viljatusraviteenust osutava TTO poole sugurakkude loovutamise eesmärgiga. Eelkirjeldatud juurdepääsuõigus laieneb ka TTO juures töötavale embrüoloogile. Juurdepääs võimaldatakse embrüoloogidele ainult töökohaga seonduvalt ehk embrüoloog peab olema teenistussuhtes TTO-ga, kes osutab viljatusraviteenust. Embrüoloogi tööülesannete täitmiseks on vajalik tagada juurdepääs terviseandmetele ka tagasiulatuvalt, kuna raviprotsesside hindamine, jälgimine ja kvaliteedikontroll eeldavad terviklikku ülevaadet patsiendiga seotud varasematest ravietappidest ja uuringutest. Juurdepääs võimaldatakse embrüoloogidele üksnes teenistussuhte alusel ning vaid ulatuses, mis on otseselt seotud viljatusraviteenuse osutamisega. Lisaks on embrüoloogi töö oluline komponent kvaliteedijuhtimises – süsteemne andmete kogumine ja analüüs võimaldavad hinnata ravitulemusi, tuvastada arenduskohti ja tagada teenuse teaduspõhisuse. Andmete koondamine ja töötlemine loob samuti eeldused teadus- ja arendustegevuseks, mis on valdkonna arenguks ja ravi tõhustamiseks vältimatu.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse TTKS § 593 lõikes 6 esitatud viidet osapooltele, kelle eest saab inimene oma andmed sulgeda. See muudatus on vajalik, sest eelnõu § 1 punktiga 6 tehakse eraldi sättes erisus viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud TTO-dele ning andmete sulgemise õigus sätestatud andmete ulatuses kehtib ka nendele.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täpsustatakse riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarsti või selle asutuse lepingulise arsti TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu ulatust. See õigus ei laiene anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele. Muudatus on vajalik seoses viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmete lisandumisega TIS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täpsustatakse Terviseameti TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu ulatust seoses viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmete lisandumisega TIS-i. Terviseametile ei ole põhjendatud laiendada õigust pääseda juurde viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmetele ega anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele, sest need andmed ei seondu Terviseameti järelevalvepädevusega (järelevalvepädevus on siin Ravimiametil). Kõigile muudele andmetele on Terviseametil põhjendatud juurdepääs järelevalvemenetluse läbiviimiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse TTKS-i rakendussättega.

Lõikes 1 sätestatakse üldiselt, et KIRST-u ja RETS-i kogutud andmestik kuulub alates kõnealuse seaduse jõustumisest TIS-i andmestiku hulka.

Lõikes 2 sätestatakse vastavustõendite säilitamise tähtajad. COVID-19 pandeemia ajal välja töötatud ja kasutusele võetud vastavustõendid ei ole enam asjakohased ega vajalikud TIS-is eraldi andmekategooriana käsitlemiseks, COVID-19 vastu vaktsineerimise andmed sisalduvad TIS-is olevates immuniseerimise andmetes. Vastavustõendite säilitustähtaeg on vastavalt kehtivale TTKS § 591 lõike 5 punktile 31 kaks aastat. Sellest lähtudes täiendatakse rakendussätet nii, et enne seaduse jõustumist koostatud vastavustõendeid säilitatakse sellest hetkest alates kaks aastat, seaduse jõustumisel lõpetatakse nende koostamine ja neid enam juurde ei teki. Lühem tähtaeg võib olla kehtiva õiguse järgi ette nähtud infosüsteemi põhimääruses, nagu see on kehtiva põhimääruse § 81 lõikes 1.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse TTKS-i rakendussättega, mis kohustab KVEKS § 9 nõuetele vastavat eriarstiabi osutajat esitama viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud aktiivsete juhtumite andmeid (TTKS § 591 lõike 4 punktides 121 ja 122 nimetatud andmed) TIS-i hiljemalt 2028. aasta 1. juulist. Muudatus on vajalik, et anda TTO-dele üleminekuaeg kohustuse täitmiseks.

3.2. Muudatused TTKS-i, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduses

Eelnõu §-ga 2 tehakse tehnilised muudatused TTKS-i, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduses, mis muudab TTKS-i ja jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Kuivõrd käesoleva eelnõu on planeeritud jõustuma 2026. aasta 1. oktoobril, on vajalik muuta viidatud seaduse § 1 punktis 2 TTKS § 591 lõikes 5 tehtud muudatuste asukohtasid kooskõlas käesoleva eelnõu § 1 punktis 2 tehtud muudatustega.

3.3. IGUS-i muudatused

Eelnõu §-ga 3 muudetakse IGUS-i.

Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse seniseid andmeandjaid. Andmekogude ühendamisel on geenivaramu andmeandjaks edaspidi senise KIRST-u ja RETS-i andmete puhul TIS (nimetatud IGUS § 9 lõike 1 punktis 1) ning punktid 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on tehnilise muudatusega.

Eelnõu § 3 punktiga 2 tehakse tehniline muudatus numeratsiooni korrigeerimiseks, lõikeid sisuliselt ei muudeta.

3.4. KVEKS-i muudatused

Eelnõu §-ga 4 muudetakse KVEKS-i.

Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse KVEKS § 32 lõiget 1 selliselt, et tagada võrdsed tingimused sugurakkude partnerannetuseks ka abielus olevatele naistele. Kui samasooliste abielu korral on doonormunarakkude kasutamine meditsiiniliselt näidustatud, võib sobivuse korral olla naisele sugurakkude doonoriks ka tema naissoost abikaasa, kelle sugurakkude kasutamiseks ja sellest tulenevate õiguslike järelduste kohta vormistatakse KVEKS-is sätestatud korras kirjalik nõusolek. Kunstliku viljastamise tulemusena sündinud lapse põlvnemine määratakse kindlaks KVEKS § 172 kohaselt, lähtudes osapoolte (sh sugurakudoonori ja last kandva naise) kirjalikest nõusolekutest. Ka kehtiva õiguse kohaselt võivad kaks naist saada ühise lapse sugurakudoonorluse abil ning neid loetakse lapse vanemateks. Selles osas ei too eelnõu kaasa sisulist uut regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on eelkõige lihtsustada menetluslikku protsessi abielus olevate naiste jaoks.

Eelnõu § 4 punktiga 2 jäetakse KVEKS § 5 lõikest 1 välja tekstiosa, mis on üleliigne ja ebatäpne. Muudatuse eesmärk on tagada selgem sõnastus, sisulist muudatust sättes ei tehta.

Eelnõu § 4 punktiga 3 täpsustatakse KVEKS § 9 sõnastust ning sätestatakse, millistele kriteeriumidele peab vastama eriarstiabi osutaja, kellel on õigus pakkuda kunstliku viljastamise teenust. Muudatuse eesmärk on täpsustada kunstliku viljastamise teenuse osutamise nõudeid, et tagada sugurakkude ja embrüote käitlemise kvaliteet, ohutus ja jälgitavus. Kehtiv regulatsioon piirdub üldise tegevusloaga, kuid ei taga ühtseid standardeid ega vasta täielikult rakkude ja kudede käitlemisele kehtestatud nõuetele. Uue sõnastusega seatakse selged tingimused: teenust võib osutada üksnes sünnitusabi- ja günekoloogiateenuseid pakkuv asutus, kellel on samal ajal ka Ravimiameti rakkude, kudede ja elundite hankimise või käitlemise tegevusluba asjakohaste kõrvaltingimustega. Sellega vähendatakse tõlgenduslünki ja tagatakse kvaliteetse teenuse pakkumist. Teenuse osutamise õigus ei muutu formaalselt kitsamaks, kuid edaspidi on nõuded üheselt selged ja ühtlustatud.

Eelnõu § 4 punktiga 4 muudetakse KVEKS § 13. Lõikes 1 täpsustatakse juba kehtivaid ühest sugurakudoonorist sündinud laste arvu jälgimise põhimõtteid. Kehtivas õiguses on sätestatud, et ühelt anonüümselt või mittepartnerist doonorilt võetud sugurakke võib kasutada kuni kuue erinevalt naiselt sündiva lapse eostamiseks Eestis. Seni kasutusel olnud sõnastus on praktikas põhjustanud tõlgendusprobleeme, kuna eostamine ei pruugi lõppeda lapse sünniga. Sisulist muudatust ei tehta ning endiselt saab ühe doonori materjali abiga sünnitada lapsi maksimaalselt kuus naist. Täiendatud sõnastus lubab arvesse võtta ka ebaõnnestunud rasedusi ja juba eostatud lapsi, mis annab kliinikutele selge ja ennetava piiri doonormaterjali kasutamisel ning aitab vältida olukordi, kus ühelt doonorilt sünnib juhuslikult üle kuue lapse. See võimaldab doonormaterjali kasutamist täpsemalt ja usaldusväärsemalt kontrollida. Sätte eesmärk on kehtestada üheselt mõistetav ja kontrollitav keeld anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkude edasisele kasutamisele pärast kindla piiri saavutamist, vältimaks olukorda, kus ühe doonori kaudu sünnib ebamõistlikult suur arv lapsi ning suureneb geneetiliste ja sotsiaalsete riskide tõenäosus. Keeld rakendub hetkest, mil ühelt doonorilt kogutud sugurakkude abil on Eestis kuus last juba sündinud või loetakse eostatuks, ning see põhineb objektiivsetel ja registreeritavatel faktidel, mitte üksikisiku tõlgendusel. Normi ei ole võimalik lihtsamalt sõnastada ilma õigusselgust kahjustamata, sest üksnes üldine piirang „kuni kuus last“ ei lahendaks küsimust, millal täpselt tuleb doonori kasutamine lõpetada, ega hõlmaks olukordi, kus viljastamised toimuvad paralleelselt ja osa lastest on alles eostatud, kuid mitte veel sündinud, mistõttu on vajalik sõnastus, mis seob keelu selgelt nii sündimise kui ka eostamise faktilise hetkega.

Lõikes 2 lõdvendatakse piirangut kui mitu last võib ühelt anonüümselt või mittepartnerist doonorilt kogutud sugurakkude abil sündida. Praktikas on selline absoluutne piirang osutunud liiga jäigaks, kuna see ei võimalda arvestada olukordi, kus sama doonori materjalist on üks laps juba sündinud ja pere soovib saada sama doonori abil veel lapsi. Kehtiv piirang võib seega takistada bioloogiliste õdede-vendade sündi ning seada pered ebavõrdsesse olukorda.

Muudatusega nähakse ette, et kuue lapse piirmäära ei kohaldata juhul, kui lapsi soovib saada naine, kes on sama doonori materjalist juba lapse sünnitanud või sama doonori rakkudega viljatusravi alustanud. Selline lahendus tagab ühelt poolt, et ühe doonori materjalist ei sünniks piiramatul hulgal lapsi, mis võiks suurendada geneetiliselt seotud isikute omavaheliste tahtmatute sugulussuhete riski, teisalt võimaldab see säilitada perekondliku järjepidevuse ja õigluse, andes doonori abil lapse saanud peredele võimaluse saada samalt doonorilt veel lapsi.

Eelnõu § 4 punktiga 5 loetakse senine KVEKS § 14 tekst lõikeks 1 ja lisatakse uus lõige, mis annab võimaluse kasutada kunstliku viljastamise loo dokumenteerimiseks lisaks senisele ka TISi. Muudatus on vajalik, kuivõrd alates 2028. aasta 1. jaanuarist tagatakse KVEKS § 9 nõuetele vastava eriarstiabi osutaja asjakohase kutse- või erialase pädevusega töötajal ja tema juures töötaval embrüoloogil juurdepääs TISis olevatele andmetele (eelnõu § 1 p 6) ning koos sellega on asjakohane võimaldada ka andmete esitamine TISi.

Eelnõu § 4 punktidega 6 ja 7 jäetakse seadusest välja volitusnorm kunstliku viljastamise loo vormi ja dokumenteerimise korra kehtestamiseks ning kehtestatakse KVEKS-is eriarstiabi osutaja kohustus edastada TIS-i andmeid, selles kontekstis rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmeid ning sugurakudoonori terviseandmeid. Muudatus jõustub 2028. aasta 1. juulil.

Eelnõu § 4 punktiga 8 muudetakse KVEKS § 171 lõike 1 esimese lause sõnastust selliselt, et säte oleks üheselt mõistetav, et sõltumata sugurakkude annetamise viisist on kunstliku viljastamise korral vajalik mehe nõusolek, kuna nõusolekust tuleneb annetuse tüüp ja kunstliku viljastamise tagajärjel sündiva lapse põlvnemine. Nõusolek antakse iga toimingu kohta eraldi. Mees võib olla selles kontekstis ühel ajal abikaasa ja sugurakkude annetaja – see ei ole oluline, kas mees on naise abikaasa või mitte.

Eelnõu § 4 punktiga 9 tunnistatakse KVEKS § 171 lõige 6 kehtetuks, kuna sugurakkude partnerannetuse tulemusena sündinud lapse põlvnemine on juba reguleeritud KVEKS § 32 lõikes 1. Mehe nõusoleku tagasivõtmise korral aga kunstlik viljastamine ei saa ega tohi toimuda.

Eelnõu § 4 punktiga 10 muudetakse KVEKS § 18 lõiget 1 selliselt, et ka naissoost abikaasade abielu lahutamise järel oleks nende sugurakkude kasutamise ja kunstliku viljastamise nõusolek automaatselt tagasi võetud, kuna abielus olevate mehe ja naise puhul sarnane põhimõte juba kehtib.

Paragrahvi 18 lõiget 2 muudetakse selliselt, et ka naissoost abikaasat saaks peale lahutust kunstlikult viljastada tema lahutatud abikaasa sugurakkudega, kui selleks vormistatakse uus nõusolek. Muudatus on vajalik selleks, et ka naissoost abikaasadele laieneksid samad õigused, mis praegu kehtivad mehe ja naise vahel.

Eelnõu § 4 punktiga 11 laiendatakse partnerannetusena loovutatud sugurakkude kasutamise keeldu, sätestades, et ka munarakud loovutanud naissoost abikaasa surma korral ei ole lubatud tema loovutatud sugurakke kasutada alates ühe kuu möödumisest surmast. Muudatus tagab regulatsiooni ühtsuse, viies selle kooskõlla seni kehtiva keeluga, mis rakendub mehe poolt loovutatud seemnerakkude kasutamisele partnerannetuse korral.

Eelnõu § 4 punktiga 12 jäetakse KVEKS § 23 lõikest 3 välja teine lause, kuna asjakohane täiendus lisatakse KVEKS § 25, mis käsitleb sugurakudoonorlust.

Eelnõu § 4 punktiga 13 tehtava KVEKS § 25 lõike 1 muudatusega täpsustatakse senist regulatsiooni eesmärgiga suurendada õigusselgust ega sätestata uusi nõudeid. Paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse teises lauses erandiga, mis võimaldab sugurakkude partnerannetajal, mittepartnerannetajal ja sugulasest munarakkude annetajal olla vanem kui 40 aastat (spermadoonori puhul) või 35 aastat (munarakudoonori puhul). Esimeses lauses tehakse tehnilised parandused.

Selline muudatus annab võimaluse kasutada kunstlikuks viljastamiseks tuttava isiku seemnerakke või sugulase munarakke ka juhul, kui nende vanus ületab üldise doonorvanuse piiri. Muudatuse kavandamisel lähtuti praktikast, kus naine võib soovida järglase saamiseks kasutada talle isiklikult lähedase või sugulussidemes oleva isiku sugurakke.

Tegemist ei ole uue lähenemisega, vaid kehtiva KVEKS-i redaktsiooni kohaselt kehtinud põhimõtte täpsema sõnastamisega, mis aitab vältida tõlgendamisprobleeme ning tagab regulatsiooni ühtse rakendamise.

Eelnõu § 4 punktiga 14 muudetakse KVEKS § 27 lõiget 2, kuid sisu poolest täiendatakse sätet üksnes punktidega 10 (veregrupp) ja 11 (vanus), millega täiendatakse bioloogiliste ja sotsiaalsete andmete nimekirja, mida on õigus teada saada anonüümse doonori kohta kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel ning kunstliku viljastamise tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isikul. Annetamise hetkel vanuse ja veregrupi (reesuse) teadmine aitab doonori valimisel vältida reesuskonflikti ja teisi terviseriske. Doonori vanuse registreerimine tagab parima jälgitavuse, võimaldab hinnata võimalikke riske hilisemate terviseandmete põhjal ning toetab andmete analüüsi viljatusravi tulemuste kohta. Võrreldes kehtiva sättega muudetakse punktide sõnastuses käänet (osastava asemel nimetav).

Eelnõu § 4 punktiga 15 muudetakse KVEKS § 28 lõiget 1 selliselt, et kohustus tagada kunstliku viljastamise tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isikule KVEKS § 27 lõikes 2 nimetatud andmed anonüümse doonori kohta antakse perekonnaseisuasutuse asemel TAI-le. Alates 2028. aasta 1. jaanuarist TIS-i volitatud töötlejana omab TAI mainitud andmetele juurdepääsu vastavalt TIS-i põhimääruse § 5 lõikes 5 sätestatule. Vahepealsel perioodil – 01.10.2026 kuni 31.12.2027 – tuleb TAI-l korraldada isikule andmete väljastamine viisil, mis tagab isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohase andmete minimeerimise ja eesmärgipärasuse. Selleks toimib TAI teabe vahendajana: TAI tuvastab oma käsutuses olevate metaandmete põhjal asjakohast teavet valdava TTO (kliiniku), kes vastutava töötlejana kontrollib andmete väljastamise õigustatust, ning avaldab teabe vahetult päringu esitajale.

Muudatus on vajalik, et korrigeerida seni praktikas mittetoiminud süsteemi, kus perekonnaseisuasutustel puudub tegelik andmekoosseis ja tehniline võimekus KVEKS § 28 lõikest 1 tulenevat kohustust täita. Kuna perekonnaseisuasutusse jõuab info kunstliku viljastamise nõusoleku kohta vaid juhul, kui vanemad seda lapse sünni registreerimisel vabatahtlikult põlvnemise tuvastamiseks esitavad, puudub rahvastikuregistris igasugune jälg anonüümse doonori kasutamise kohta neil juhtudel, kus sünd registreeriti üldistel alustel või kus põlvnemist nõusoleku alusel ei tekitatud. Arvestades, et tagasiulatuvalt enne 2024. aastat ei ole perekonnaseisuasutustele kunstliku viljastamise nõusolekuid praktiliselt esitatud ning ka hilisemal perioodil ei liigu andmed meditsiiniasutustest perekonnaseisuasutusse automaatselt, on TAI määramine pädevaks asutuseks ainuvõimalik lahendus, et koondada killustatud info ja tagada isikutele nende seadusjärgne õigus teabele.

Alates 2028. aasta 1. jaanuarist vähendab muutus ebavajalikku andmete liikumist asutuste vahel ja halduskoormust.

Eelnõu § 4 punktiga 16 pikendatakse külmutatud embrüo säilitamise aega. Arvestades, et KVEKS-i kohaselt on kunstlik viljastamine lubatud kuni 51-aastasele teovõimelisele naisele tema enda soovil, on põhjendatud, et ka embrüote säilitamine võib kesta kuni naise 51-aastaseks saamiseni. Seejuures tuleb arvestada, et külmutatud embrüo kvaliteeti ei mõjuta külmutatud olekus möödunud aastate arv. Samuti on nooremas eas loodud embrüod potentsiaalselt seotud suurema raseduse ja elussünni saavutamise tõenäosusega.

Kui naisel oli kunstliku viljastamise kasutamine meditsiiniliselt näidustatud ning ta soovib saada rohkem kui ühe lapse, on nooremas eas saadud embrüote säilitamine edaspidiseks nii meditsiiniliselt põhjendatud kui ka kulutõhusam. Kehtiv seadusesäte on püsinud muutumatuna alates 2008. aastast, kuid enam kui kümne aasta jooksul on embrüote külmutamise metoodika oluliselt täiustunud. Rahvusvaheliste teadusuuringute kohaselt ei mõjuta embrüote külmsäilitamise kestus kunstliku viljastamise tulemuslikkust.

Pärast naise 51-aastaseks saamist embrüod kas hävitatakse või neid kasutatakse teadusuuringutes vastavalt naise eelnevalt antud nõusolekule. Ka praegu rakendatakse samu põhimõtteid pärast senise seitsmeaastase säilitamisperioodi lõppemist.

Kui meessoost partnerannetaja nõusolek lõpeb enne naise 51-aastaseks saamist (lahutuse, surma või nõusoleku tagasivõtmise tõttu), ei ole naisel õigust embrüoid kasutada ega neid teise riiki või kliinikusse üle viia. Sellisel juhul embrüod kas hävitatakse või neid kasutatakse teadusuuringutes vastavalt varem antud nõusolekule.

Samad põhimõtted kehtivad ka välisriikide patsientide suhtes, kelle vanust jälgitakse isikukoodi puudumise korral sünnikuupäeva ja -aasta alusel.

Eelnõu § 4 punktiga 17 täiendatakse KVEKS-i §-ga 381, kus sätestatakse embrüote säilitamise tähtaja kohaldamine. Täiendus on vajalik seaduse jõustumise hetkeks juba külmutatud embrüote säilitamistingimuste määramiseks. Kliinikud teavitavad e-kirja teel embrüot säilitanud lepingupartnerit sellest, et seadus võimaldab lepingut pikendada kuni naise 51. eluaastani, ja kui lepingupartner jätkab säilitamise eest maksete teostamist, loetakse leping pikendatuks kuni mainitud vanusesse jõudmiseni.

3.5. LKindlS-i muudatused

Eelnõu §-ga 5 muudetakse LKindlS-i.

Eelnõu § 5 punktiga 1 täiendatakse LKindlS § 75 lõikega 73 selliselt, et nimetada TIS andmeandjaks liikluskindlustuse fondile ja fondi liikmetele. Nimetatud andmete esitamine KIRST-ust ja RETS-ist fondile ja fondi liikmetele tuleneb kehtivast õigusest ja on praktikas kaua toiminud. KIRST-u ja RETS-i andmeid kasutatakse fondi ja tema liikmete poolt kindlustuslepingu täitmise kohustuse väljaselgitamisel kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 218 lõike 2 ja § 219 ning LKindlS § 23, § 24, § 35, § 37 ja § 69 lõike 1 punkti 8 alusel. Andmekogude ühendamise tulemusena on edaspidi andmeandjaks TIS. Eesmärgiga tagada õigusselgus ja läbipaistvus liikluskindlustuse registrisse antavate andmete osas, on vaja vastavalt täiendada seda eriseadust, kus on sätestatud ka teised andmevahetused. Sätte lisamine on vajalik, et tagada õigusselgus andmetele juurdepääsu õigust puudutavas. Kuna LKindlS § 75 sätestab andmevahetuse teiste registritega, on otstarbekas täiendada just LKindlS-i nende andmete ulatuses, mida KIRST ja RETS on seni regulaarselt fondile esitanud.

Muudatuse eesmärk on tagada kindlustusandjale juurdepääs andmetele, mis on vajalikud kindlustusandja hüvitatava niinimetatud isikukahju olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks. Andmetöötlus on lubatud üksnes eelmises lauses sätestatud eesmärgil ja andmekoosseis on piiritletud üksnes sättes nimetatud andmetega, mille töötlemine on sellel andmetöötluseesmärgil minimaalselt vajalik. Kindlustusandja on kohustatud tagama, et kõiki andmeid, millele tal on juurdepääs, töödeldakse üksnes kõnealusel eesmärgil (LKindlS § 77 lg 2) ning kindlustusandjal ja tema töötajatel lasub saladuses hoidmise kohustus vastavalt KindlTS §-le 2201.

Juurdepääs kõnealustele andmetele võimaldab kindlustusandjal hinnata liikluskindlustusjuhtumist tulenevate tervise kahjustamisest (VÕS § 130) või surma põhjustamisest (VÕS § 129) erinevate hüvitise liikide (ravikulu, saamata jäänud tulu, vajaduste suurenemise tõttu tekkinud kahju ja mittevaraline kahju (VÕS § 134 lg-d 2 ja 3)) hüvitamise kohustust ja selle ulatust tõhusalt ning õigeaegselt. Oluline on rõhutada, et nimetatud andmete töötlemine on minimaalselt vajalik ja sageli võib olla põhjendatud töödelda ka muid andmeid (nt epikriis), millele kindlustusandjale kõnealuse sätte alusel juurdepääsu ei anta – neid andmeid peab kindlustusandja küsima andmesubjektilt või TTO-lt (KindlTS § 219). Samuti aitab muudatus tagada, et kannatanu või kulude kandja (raviasutus või Tervisekassa) saaks õige hüvitise, kasutades kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi.

Lisatav § 75 lõige 73 näeb ette, et kindlustusandjal on õigus saada TIS-ist andmeid liikluskindlustuse registri kaudu. Liikluskindlustuse registri andmete vahendaja roll aitab andmeedastajal (Tervisekassa) kontrollida (KindlTS § 219, IKÜM art 6 lg 1 p c) andmete edastamise seaduslikkuse ja vajalikkuse kriteeriumi täitmist IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti b ning artikli 9 lõike 2 punktide f ja g tähenduses, sest liikluskindlustuse registri andmetele tuginedes saab registripidaja kontrollida, kas on toimunud andmesubjekti (kannatanu) osalusel kindlustusjuhtum, mille täitmiseks on vajalik kõnealuseid andmeid töödelda. Samal viisil on tagatud kindlustusandjate juurdepääs näiteks töövõime hindamise andmetele LKindlS § 75 lõike 71 alusel ja maksusaladust sisaldavale teabele MKS § 29 punkti 41 alusel.

Tegemist ei ole uue andmetöötluse loomisega, vaid olemasoleva kahju hüvitamise menetluses vajaliku andmetöötluse täpsustamisega. praegu toimub andmetöötlus eelnõus sätestatud ulatuses lepinguõiguslikul alusel, tuginedes KindlTS §-le 219. Muudatus on vajalik eelkõige seetõttu, et KIRST liidetakse TIS-iga ning on vajalik tagada õigusselgus andmetele juurdepääsu ulatuse määratlemiseks ühendatud andmekogu tingimustes.

Liikluskindlustusjuhtumite korral esitatakse kindlustusandjatele igal aastal ligikaudu 1100–1300 ravikulu hüvitamise nõuet, millest märkimisväärse osa esitavad raviasutused ja Tervisekassa (RaKS § 26).



Joonis 1. Liikluses kannatanud ja liikluskindlustuse ravikulu nõuded



Joonis 2. Vastaval aastal kindlustusandjate poolt makstud ravikulu hüvitise summa


Joonis 3. Esitatud kahju põhjustaja ravikulu nõuete arv. Nõude esitajaks saab olla üksnes raviasutus või Tervisekassa

Lisaks esitatakse aastas ligikaudu 200–300 ajutise töövõimetuse hüvitise nõuet ja 400–500 mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Vähem on vajaduste suurenemise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudeid, kuid nende puhul tuleb hinnata näiteks meditsiiniseadme vajaduse seost liikluskindlustusjuhtumiga. Aastas esitatakse ligikaudu 20 uut pikaajalise töövõimetuse hüvitise nõuet, kuid menetluses on kokku üle 300 sellise nõude.



Joonis 4. Perioodil lisandunud isikukahju nõuete arv. Üheks nõudeks on loetud vastava nõude liigi esimene nõue, st kui näiteks ravikulu omaosaluse nõude esitab kannatanu ja põhiosas esitab ravikulu nõude raviasutus, kajastub see graafikul ühe nõudena.
Raviarvete andmed võimaldavad kindlustusandjal kindlaks teha, millist raviteenust kannatanule osutati, millal ja kes seda osutas ning millises summas seda osutati. VÕS § 489 lõike 1 kohaselt peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse.14 Samuti võimaldavad need hinnata tervisekahjustuse ja osutatud tervishoiuteenuse seotust liikluskindlustusjuhtumis saadud vigastusega või muu terviseseisundiga, sealhulgas seda, kas sarnast raviteenust on osutatud juba enne liiklusõnnetust. Kindlustusjuhtumi tõttu saadud tervisekahjustus peab olema tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos, VÕS § 127 lg 4). Nimetatud teave on oluline ka mittevaralise kahju hindamisel, et mõista kannatanu talutud kannatusi ja ebamugavusi.15 Kindlustusandja selgitab välja mittevaralise kahju hüvitise suuruse, arvestades muu hulgas tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastet16, tekkinud funktsioonihäire sügavust, ravi ja töövõime vähenemise kestust, elukvaliteedi ja heaolu langust ning kahjustatud isiku enda osa kindlustusjuhtumi toimumisel (LKindlS § 32 lg 7).

Töövõimetuslehe andmed on vajalikud eelkõige selleks, et hinnata, kas töövõimetusest tingitud sissetuleku vähenemine on põhjustatud liikluskindlustusjuhtumis saadud tervisekahjustusest või muust asjaolust. Tavapäraselt on liiklusõnnetusest saadud tervisekahjustusest taastumine pikaajaline protsess ning töövõimetuslehti väljastatakse ja pikendatakse korduvalt. Retsepti ja meditsiiniseadme kaardi andmed on vajalikud raviarvetega samadel põhjustel, et hinnata kulude seotust kindlustusjuhtumiga (VÕS § 127 lg 4).

Ilma TIS-i andmetele juurdepääsuta peaks kindlustusandja vajalikku teavet koguma kannatanult või TTO-lt eraldi päringute kaudu. See suurendaks kannatanu, raviasutuste, Tervisekassa ja kindlustusandjate halduskoormust ning pikendaks nõuete menetlemise aega. Samuti tuleks nõuetele lisada detailne dokumentatsioon ning edastada see turvalisel viisil, näiteks krüpteeritud e-kirjana, mis oleks ressursimahukam kui infosüsteemidevaheline andmevahetus. Märkimisväärse osa isikukahju nõuetest esitab riik, eelkõige Tervisekassa, kelle tagasinõuete esitamise kulud andmetele juurdepääsu puudumise korral suureneksid.

Kindlustuslepingu täitmise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks vajalike andmete kättesaadavus TIS-ist liikluskindlustuse registri kaudu võimaldab menetleda hüvitise nõudeid kiiremini ja tõhusamalt, maksta hüvitised välja õiges summas, vähendada kõigi osapoolte halduskoormust ning tagada andmete turvaline liikumine. Lahendus on kooskõlas e-riigi põhimõttega, mille kohaselt ei peaks riigi infosüsteemides juba olemasolevaid andmeid koguma ega edastama dubleerivalt, vaid neid tuleb kasutada turvaliste andmevahetuslahenduste kaudu.

Täpsustame, et LKindlS § 75 lõike 73 sissejuhatav lauseosa ei tähenda, et liikluskindlustuse kindlustusandja võiks töödelda üksnes lõikes 73 nimetatud terviseandmeid. Kindlustusandja õiguse töödelda terviseandmeid määratlevad KindlTS § 218 lõige 2 ja § 219 lõige 1. Praktikas realiseerub kindlustusandja õigus saada muid terviseandmeid TTO kaudu, mitte otse TIS-ist. Üksnes TTO saab hinnata, milliste lisaandmete töötlemine on konkreetse juhtumi kontekstis vajalik.

Eelnõu § 5 punktiga 2 täpsustatakse, et LKindlS § 75 lõikes 73 nimetatud andmevahetus toimub X-tee kaudu. Täpsustus on vajalik, sest LKindlS § 75 lõige 8 loetleb tagasiviitavalt kõik lõiked, mille puhul toimub andmevahetus infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Lisanduva TIS-is olevaid andmeid puudutava punkti puhul toimub andmevahetus samuti X-tee kaudu, nagu teisedki samas lõikes viidatud andmevahetused.

3.6. MKS-i muudatused

Eelnõu §-ga 6 muudetakse MKS-i.

MKS § 29 täiendatakse, et anda vajalikele andmetele juurdepääsu õigus TAI-le, kes teeb sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiualase statistika ja majandustegevuse aruannete andmekoosseis ja esitamise tingimused“ alusel tervise- ja tervishoiustatistikat. Kuna tervise- ja tervishoiustatistika tegijal puudub praegu õigus nõuda töötamise registrist andmeid statistika tegemiseks, küsitakse neid otse TTO-delt, mistõttu ei ole rakendatud andmete ühekordse esitamise põhimõte.

Kuivõrd eelnõuga tervikuna lahendatakse mitmeid tervise- ja tervishoiustatistikat puudutavaid kitsaskohti eesmärgiga vähendada dubleerivat andmekogumist, annab TAI täiendav juurdepääs andmetele võimaluse vähendada A-veebi aruandluskoormust andmeandjate vaatest. Eeldusel, et ühe aruande täitmiseks kulub maksimaalselt 15 minutit, on kolme andmevälja puhul registripäringute tegemise korral võimalik aruande täitmisel 1600 asutuse aruandluskoormust vähendada hinnanguliselt 48 tundi aastas. Andmeandjate aruandluskoormuse vähendamine ja dubleeriva andmekogumise vähendamine on kooskõlas ka Vabariigi Valitsuse 2025–2027 tegevusprogrammiga.

Tervise- ja tervishoiustatistika tegemiseks on vajalikud järgmised andmeväljad: isikukood, amet ja lepinguline koormus. Viidatud andmekoosseisu kogumise aluseks tervise- ja tervishoiustatistika tegemisel on sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiualase statistika ja majandustegevuse aruannete andmekoosseis ja esitamise tingimused“ lisa 10 „Tervishoiutöötajad“. Aruande „Tervishoiutöötajad“ eesmärk on saada ülevaade sellest, milliste TTO-de juures, millistel ametikohtadel, mis vanuses, mis soost ja millise töökoormusega tervishoiutöötajad töötavad. Need andmed on olulised riigi tervisepoliitika kujundamisel.17 Koostatav tervise- ja tervishoiustatistika ei ole oluline üksnes riigisiseselt, tegemist on ka Eesti Vabariigi ametliku statistikaga, mida esitatakse Eurostatile ja OECD-le.

Täiendavalt plaanitakse tervise-ja tervishoiustatistika programmi lülitada töötamise alguse, peatumise ja lõppemise aegade ning aluste andmete kogumine.

Andmete vajalikkus tervise- ja tervishoiustatistika vaates:
• Isikukoodi küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et töötajaid üheselt tuvastada ja arvestada. Paljud tervishoiutöötajad töötavad samal ajal mitmel ametikohal või mitmes tervishoiuasutuses. Isikukood võimaldab sellised kirjed omavahel siduda ning vältida sama isiku mitmekordset arvestamist, mis tagab tervishoiutöötajate tegeliku arvu korrektse hindamise. Lisaks võimaldab isikukoodi kasutamine hinnata tervishoiutöötajate töökoormust, koondades ühe isiku erinevatel ametikohtadel töötamise andmed tervikuks. Samuti võimaldab see ühendada tervishoiutöötajate aruande andmeid teiste registrite (nt Maksu- ja Tolliameti töötamise register ja Terviseameti tervishoiutöötajate register) andmetega, et parandada andmete kvaliteeti, vähendada dubleerimist ja saada terviklikum ülevaade tervishoiutöötajate töötamisest. Isikukoodi kasutamine võimaldab tuletada ka töötaja soo ja vanuse, ilma et neid andmeid oleks vaja aruandes eraldi küsida. See vähendab vastajate koormust ning aitab tagada andmete ühtsuse ja täpsuse statistilistes analüüsides.
• Ameti küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et koostada statistikat tervishoiutöötajate jaotuse kohta ameti järgi. See võimaldab hinnata, kui palju töötab tervishoiusektoris eri kutsealade esindajaid, näiteks arste, õdesid, ämmaemandaid ja teisi spetsialiste. Ametipõhised andmed aitavad analüüsida tervishoiutöötajate struktuuri, tööjõuvajadust ja võimalikke puudujääke erinevates ametirühmades. Samuti võimaldavad need jälgida muutusi ajas ning toetavad tervishoiusüsteemi planeerimist ja poliitikakujundamist.
• Lepingulise koormuse küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et hinnata tervishoiutöötajate tegelikku tööpanust ja tööjõu kasutust tervishoiusektoris. Kuna paljud tervishoiutöötajad töötavad osalise koormusega või mitmel ametikohal, ei anna töötajate arv üksi piisavat ülevaadet olemasolevast tööjõuressursist. Lepingulise koormuse andmed võimaldavad arvutada töökoormust täistööaja ekvivalentides ning hinnata, kui suur on tervishoiutöötajate tegelik töömaht erinevates ametirühmades ja asutustes. See aitab saada täpsema ülevaate tervishoiutöötajate kättesaadavusest ning toetab tööjõuvajaduse analüüsi, tervishoiuteenuste planeerimist ja poliitikakujundamist.
• Töötamise alguse ja lõpu ning töötamise peatumise alguse ja lõpu aja küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et hinnata töötajate tööaega ja töökoormust korrektselt aruandeperioodil. Kuna aruandes kogutakse andmeid novembrikuu kohta, on oluline teada, kas töötaja töötas kogu kuu või ainult osa sellest. Töötamise ja peatumise alguse ja lõpu kuupäevade abil on võimalik arvestada olukordi, kus töötaja alustas või lõpetas, kas lõplikult või ajutiselt, töö novembrikuu jooksul. See võimaldab täpsemalt hinnata töötajate tegelikku tööpanust aruandeperioodil ning tagab, et töökoormuse ja tööjõu kohta koostatud statistika on võimalikult täpne ja võrreldav.
• Töötamise lõpetamise ja peatumise aluse kogumine on statistikas vajalik, et analüüsida tööjõuturu dünaamikat ja mõista töösuhete lõppemise/peatumise põhjuseid. Selline eristus annab võimaluse hinnata tööjõu liikumist, töökohtade stabiilsust ja majanduslike või organisatsiooniliste tegurite mõju tööhõivele. Lisaks toetavad töötamise lõpetamise ja peatumise aluse andmed tööjõupoliitika kujundamist ja hindamist, aidates tuvastada võimalikke probleeme tööturul ning hinnata meetmete mõju tööhõivele ja töökohtade säilimisele.

MKS § 254 lõike 1 kohaselt kantakse töötamise registrisse andmed, mis on määratletud maksukohustuslaste registri põhimääruses. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 53 lõige 2 sätestab töötamise registri andmekoosseisu.
• Punkti 1 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus isikukood.
• Punkti 7 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus ametinimetus, mis vastab tervise- ja tervishoiustatistika andmekoosseisus ametile.
• Punkti 11 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus tööaja määr, mis vastab tervise- ja tervishoiustatistika andmekoosseisus lepingulisele koormusele.
• Punkti 5 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus töötamise alustamise kuupäev, mida soovitakse tervise- ja tervishoiustatistika andmekoosseisus edaspidi andmeandjate käest täiendavalt küsida.
• Punkti 9 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus töötamise lõpetamise kuupäev ja alus, mida soovitakse tervise- ja tervishoiustatistika andmekoosseisus edaspidi andmeandjate käest täiendavalt küsida.
• Punkti 8 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus töötamise peatumise algus- ja lõppkuupäev ning peatumise alus, mida soovitakse tervise- ja tervishoiustatistika andmekoosseisus edaspidi andmeandjate käest täiendavalt küsida.
Seega on töötamise registrist viidatud andmete kogumine tervise- ja tervishoiustatistika tegemiseks võimalik lahendus andmeandjate aruandluskoormuse vähendamiseks ja andmete dubleeriva küsimise lõpetamiseks.

3.7. RavS-i muudatused

Eelnõu §-ga 7 muudetakse RavS-i.

Eelnõu § 7 punktiga 1 asendatakse RavS § 33 lõikes 13 viide RETS-ile viitega TIS-ile. Muudatus on vajalik, sest § 81 tunnistatakse seoses andmekogude ühendamisega kehtetuks. Sisulist muudatust ei tehta.

Eelnõu § 7 punktiga 2 täiendatakse RavS § 33 lõikega 19. RavS § 81 lõike 7 järgi võib retsepti välja kirjutada paberkandjale, kui retsepti väljakirjutamine elektroonilisel kujul ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik. Tehniliselt paigutatakse nimetatud säte RavS-is ümber, sest § 81 tunnistatakse muus osas kehtetuks. Regulatsiooniga ei muudeta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väljakirjutamise põhimõtteid ning nimetatud ainete väljakirjutamine ja väljastamine toimub ainult elektroonse retsepti alusel.

Eelnõu § 7 punktiga 3 muudetakse RavS 6. jao pealkirja. Muudatus on vajalik, sest § 81 tunnistatakse seoses andmekogude ühendamisega kehtetuks. Sisulist muudatust ei tehta.

Eelnõu § 7 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RavS § 81, milles oli sätestatud RETS-i pidamist puudutav, ja RavS § 811, milles oli sätestatud RETS-ist andmete väljastamisel teaduseetikakomiteelt hinnangu saamise kohustus. Muudatused on seotud andmekogude ühendamisega, mistõttu ei ole need sätted enam asjakohased. Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte sellest, millised sätted on TTKS-i üle toodud ja millised mitte, ning lisatud selgitused.

RavS § 81 lõige 1 sisaldub edaspidi TTKS § 591 lõikes 1, lõige 11 TTKS § 591 lõikes 5, lõige 12 TTKS § 591 lõikes 4, lõige 2 TTKS § 591 lõikes 3, lõige 3 TTKS § 591 lõikes 2, lõige 4 sisaldub punkte 1 ja 2 puudutavas edaspidi TTKS § 592 lõike 1 punktis 5 ning punkti 3 puudutavas TTKS § 592 lõike 5 punktides 1 ja 5 (vt täpsemalt seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 3 vastavat osa). Lõike 4 punkti 5 ei ole üle toodud, sest Tervisekassa on andmekogu vastutav töötleja ja andmekogus töödeldavate andmete koosseis on esitatud TTKS § 591 lõikes 4. Lõike 4 punktid 6 ja 7 nimetatakse TIS-i põhimääruses andmeandjatena. Lõikes 41 nimetatud andmed on edaspidi osaks TIS-i andmete koosseisust, sisaldudes TTKS § 591 lõikes 4. Lõige 5 sisaldub edaspidi TTKS § 592 lõike 5 punktis 1 (retsepti alusel ravimi väljastamise andmed), lõike 6 esimene lause TTKS § 592 lõike 1 punktis 5 ja teine lause TTKS § 592 lõike 5 punktis 5. Lõike 7 esimene lause sisaldub edaspidi TTKS § 592 lõike 1 punktis 5, sama lõike teine lause on üle viidud RavS § 33, mida täiendatakse lõikega 19 (vt täpsemalt seletuskirjast eelnõu § 5 punkti 3 selgitust). Lõige 8 sisaldub edaspidi TTKS § 593 lõikes 2 (vt täpsemalt seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 3 vastavat osa). Lõige 9 sisaldub edaspidi TTKS § 593 lõike 7 punktides 4 ja 5 (vt täpsemalt seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 3 vastavat osa). Lõiget 10 üle ei tooda, sest retseptide sulgemise õigus takistaks apteegiteenuse osutajal seadusest tuleneva ülesande täitmist (vt täpsemalt seletuskirjas § 1 punkti 3 vastavat osa). Sulgemise õiguse ulatus on defineeritud TTKS § 593 lõikes 6, millest retseptiandmed on välja arvatud. Lõige 11 sisaldub TTKS § 592 lõike 5 punktis 1 ja lõige 12 TTKS § 593 lõikes 1. Lõiget 13 üle ei tooda, sest vastavalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 4 lõikele 4 tagatakse juurdepääs avalikule teabele tasuta, välja arvatud juhul, kui teabe väljastamisega seotud otseste kulutuste eest maksmine on seadusega ette nähtud. Seega ei ole üldreegli ülekordamine TTKS-is vajalik.

RavS § 811 üle ei tooda, sest edaspidi sisaldub samasisuline nõue TTKS §-s 594.

Eelnõu § 7 punktiga 5 muudetakse RavS § 9915 lõikes 8 viidatud volitusnormi. Muudatusega nähakse ette, et vaktsiinikindlustusmakse määra kehtestab edaspidi Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister. Rakendusakti tasandi muutmine on põhjendatud, kuna vaktsiinikindlustusmakse määra puhul on tegemist kitsalt valdkondliku, tehnilise ja arvutusliku regulatsiooniga, mis on otseselt seotud tervishoiu- ja ravimipoliitika kujundamisega ning kuulub sisuliselt sotsiaalministri (valdkonna eest vastutav minister) pädevusse. HÕNTE põhimõtete kohaselt on asjakohane, et sellised regulatsioonid, mis puudutavad ühe ministeeriumi vastutusala ega vaja kogu valitsuse poliitilist kaalutlust, kehtestatakse ministri määrusega, kuna see võimaldab tagada regulatsiooni suurema paindlikkuse ja ajakohasuse. Muudatus on kooskõlas ka riigi õigusloomepraktika trendiga, mille eesmärk on vähendada Vabariigi Valitsuse määruste hulka ja anda valdkonnaspetsiifilised rakendusaktid ministri tasandile, kui see on normitehniliselt põhjendatud. Volitusnormi muutmine on kooskõlas põhiseaduse § 94 ja Vabariigi Valitsuse seaduse regulatsiooniga, mille kohaselt annab minister seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Seaduses on sätestatud (RavS § 9915 lõige 7) selge põhimõte, mille alusel vaktsiinikindlustusmakse määr arvutatakse ning sellest peab ka valdkonna eest vastutav minister määra kehtestamisel lähtuma. Sisend vaktsiinikindlustusmakse määra suuruse kohta tuleb Tervisekassalt. Vabariigi Valitsuse määruse ettevalmistamine nõuab ka suuremat haldusressurssi, mistõttu vabastab protsessi lihtsustamine ametnike tööaega sisulisemateks tegevusteks. Ministri määruse kasutamine võimaldab lihtsustada ja lühendada menetlust ning vältida tarbetut bürokraatiat, säilitades samal ajal regulatsiooni sisulise kvaliteedi ja õigusselguse.

Eelnõu § 7 punktiga 6 asendatakse RavS § 9920 lõikes 11 viide KIRST-ule viitega TIS-ile. Muudatus on seotud andmekogude ühendamisega. Sisulist muudatust ei tehta.

3.8. RaKS-i muudatused

Eelnõu §-ga 8 muudetakse RaKS-i.

Eelnõu § 8 punktidega 1, 4 ja 5 asendatakse RaKS-is läbivalt viited KIRST-ule või RETS-ile viidetega TIS-ile vastavas käändes. Muudatus on seotud andmekogude ühendamisega. Sisulist muudatust ei tehta.

Eelnõu § 8 punktidega 2 ja 3 muudetakse RaKS § 30 lõikes 1 ja § 331 lõikes 1 sätestatud volitusnorme. Muudatusega pannakse Vabariigi Valitsuse asemel kohustus ministrile kooskõlas haldusmenetluse seaduse 6. peatükis sätestatuga kehtestada RaKS-i rakendusakt, s.o „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“, mis sätestab Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamise ja vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitise tingimused.

Volitusnormi muutmine on kooskõlas põhiseaduse § 94 ja Vabariigi Valitsuse seaduse regulatsiooniga, mille kohaselt annab minister seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Muudatusega tagatakse, et rakendusaktid, mis reguleerivad valdkonnaspetsiifilisi ja tehnilisi küsimusi, antakse ministri määrusega, mis on normitehniliselt sobiv tasand. Seaduses sätestatakse volitusnormi ese, siht, ulatus ja tingimused, tagades volituse piisava määratletuse ning järgides seadusreservatsiooni põhimõtet.

Muudatus on põhjendatud järgmistel alustel:
• Tehniline iseloom – Vabariigi Valitsus kehtestab 12. juuli 2018. a määrusega nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“ range ja detailse metoodika, mille alusel uusi teenuseid loetellu lisatakse või sealt eemaldatakse. Kuna Vabariigi Valitsus on juba viidatud määrusega kehtestanud ranged raamid ja kriteeriumid, on loetelu muutmine muutunud puhtalt tehniliseks ja eksperdipõhiseks menetluseks. Valitsuse tasandil sisu (nt konkreetse operatsioonimeetodi koodi või hinna) üle otsustamine ei lisa sisulist väärtust, kui raamid on juba paigas.
• Sisulise kontrolli olemasolu – kuna loetelu komisjon ja Sotsiaalministeerium omavad otsest pädevust kriteeriumide täitmise kontrollimisel, on minister otsustusahelas lähemal sisulisele ekspertsusele kui valitsuskabinet tervikuna.
• Operatiivsus ja kiirus – tervishoiuteenuste loetelu on mahukas ja muutub kiiresti seoses meditsiini arenguga. Vabariigi Valitsuse määruse menetlus on pikk ja formaalne (kooskõlastusringid kõigi ministeeriumidega, valitsuse istungi päevakord), mis võib võtta kuid. Ministri määruse menetlus on oluliselt kiirem, võimaldades Tervisekassal reageerida paindlikult, näiteks tarneraskuste korral või elupäästvate protseduuride kiireks lisamiseks.
• Küsimuse äärmine tehnilisus – loetelu on sadade lehekülgede pikkune dokument täis koode, piirhindu ja meditsiinilisi termineid. Vabariigi Valitsuse tasandil on otsus reeglina formaalne, sisuline töö tehakse Tervisekassas ja ministeeriumis. Ministri tasandile viimine väldib nn kummitempli efekti ja aeganõudvat formaalset menetlust, mis sisulist väärtust ei lisa. Kui Vabariigi Valitsus on kokku leppinud põhimõtetes (kriteeriumides) (vt Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määrus nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“), siis detailide täitmine on täidesaatva võimu (ministri) igapäevane töö. See on kooskõlas hea õigusloome tavaga, kus strateegilised otsused teeb valitsus ja rakenduslikud otsused valdkondlik minister.
• Tervisekassa nõukogu kui filter – Tervisekassa nõukogu, kuhu kuuluvad riigi (sh Rahandusministeeriumi), tööandjate ja töövõtjate esindajad, kontrollib muudatuste eelarvemõju ja huvigruppide tasakaalu. Vabariigi Valitsuse kinnitus dubleerib seda kontrolli. Rahandusminister osaleb nõukogus, mis tagab fiskaalse kontrolli ka ministri määruse menetluses.
• Ametnike töökoormuse vähendamine – Vabariigi Valitsuse määruse ettevalmistamine nõuab suuremat haldusressurssi. Protsessi lihtsustamine vabastab ametnike tööaega sisulisemateks tegevusteks.
• Selgem poliitiline vastutus – kui otsus on ministri allkirja taga, on vastutus selge ja minister saab paremini juhtida tervishoiupoliitika elluviimist vastavalt seatud eesmärkidele.
• Eelarve ja loetelu eristamine – riigieelarve ja Tervisekassa eelarve kinnitatakse Riigikogus ja nõukogus, mis määrab rahalised raamid. Loetelu reguleerib üksnes vahendite jaotust kehtestatud raami piires, mis on operatiivne juhtimisotsus ega vaja valitsuse sekkumist.
• Üldine suund Vabariigi Valitsuse määruste vähendamisele – muudatus on kooskõlas riigi õigusloomepraktika trendiga, mille eesmärk on vähendada Vabariigi Valitsuse määruste hulka ja anda valdkonnaspetsiifilised rakendusaktid ministri tasandile, kus see on normitehniliselt põhjendatud.

Muudetavad volitusnormid näevad rakendusaktina ette ministri määruse, mis reguleerib tervishoiuteenuste loetelu kehtestamist. Seaduses sätestatakse selgelt, et loetelu muutmisel hinnatakse tõendatud meditsiinilist efektiivsust, kulutõhusust, kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga ja Tervisekassa eelarvevahenditega.

Eelnõu § 8 punktiga 6 täiendatakse RaKS-i sättega, mille kohaselt kontrollib Tervisekassa enne ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmist täitmisregistrist isiku arestimisakte. Kui isikul on kehtivaid arestimisakte, kannab Tervisekassa ajutise töövõimetuse hüvitise vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Muudatuse eesmärk on luua õigusselgus ja kirjeldada õigusaktis kehtivat praktikat. Kohtutäituritel on juurdepääs TIS-is olevatele ajutise töövõimetuse andmetele Tervisekassa poolt makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele aresti seadmiseks ja aresti alt vabastamiseks. Kirjeldatud lahendus asendab varasemat praktikat, kus Tervisekassale edastati arestimisaktid ennetavalt ka siis, kui isikule ajutise töövõimetuse hüvitist veel määratud ei olnud, mida aga ei saa pidada minimaalse ja eesmärgipärase andmetöötluse põhimõtetega kooskõlas olevaks. Seetõttu tagati Tervisekassale juurdepääs täitmisregistrile, et Tervisekassa saaks enne väljamakse tegemist kontrollida arestimisakti olemasolu ning jaatava vastuse korral kanda ajutise töövõimetuse hüvitise vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.

3.9. TerKS-i muudatused

Eelnõu §-ga 9 muudetakse TerKS-i.

Eelnõu § 9 punktiga 1 muudetakse Tervisekassa ülesannete täitmiseks peetava andmekogu nimetust. Senine Tervisekassa andmekogu asendatakse TIS-iga, mille kaasvastutavaks töötlejaks on SoM-i kõrval juba praegu Tervisekassa. Edaspidi kasutab Tervisekassa seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kaasvastutava töötlejana TIS-i. Tervisekassal on TIS-i andmetele juurdepääsu õigus seni küll olnud, kuid muudatuse tulemusena on Tervisekassal võimalik andmeid automatiseeritumalt töödelda ning selle tulemusena tõhusamalt täita oma avalikke ülesandeid.

Eelnõu § 9 punktiga 2 tunnistatakse TerKS § 2 lõiked 22, 23 ja 24 kehtetuks. Nende sätetega on reguleeritud TIS-i andmeandjaks olemist KIRST-ule. Andmekogude ühendamisel ei ole sätted enam asjakohased, sest tegemist on edaspidi ühe ja sama andmekoguga. Andmekogu üldine andmete koosseis on esitatud eelnõus TTKS § 591 lõikes 4.

Eelnõu § 9 punktiga 3 muudetakse TerKS § 12 lõike 1 punkti 2 sõnastust ning jäetakse välja tekstiosa „teha Vabariigi Valitsusele ettepanek“. Muudatuse vajadus tuleneb eelnõu § 6 punktidest 2 ja 3, millega muudetakse Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamise volitusnormi ja pannakse loetelu kehtestamise kohustus Vabariigi Valitsuse asemel ministrile.

Eelnõu § 9 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks TerKS-i peatükk, mis sätestab Tervisekassa andmekogu. Muudatus on seotud eelnõu §-s 1 tehtud muudatustega. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade sellest, millised sätted on üle toodud TTKS-i ja milliseid üle ei tooda.

TerKS § 461 sisaldub edaspidi osaliselt TTKS § 591 lõikes 1 (vt seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 3 vastavat osa). TerKS § 462 sisaldub edaspidi TTKS § 591 lõikes 2, § 463 lõige 1 TTKS § 591 lõikes 4, § 463 lõige 2 TTKS § 591 lõike 5 punktides 4 ja 5, § 463 lõike 21 punktid 1 ja 2 TTKS § 591 lõike 5 punktides 6 ja 7, § 463 lõike 3 kohtutäiturite osa TTKS § 593 lõike 8 punktis 2, § 463 lõike 3 TTO osa TTKS § 593 lõikes 2. Paragrahvi 463 lõike 3 sotsiaalmaksu maksja osa ei ole üle toodud, sest TTKS §-des 592 ja § 593 on täpsustatud, mida töötlemise all silmas peetakse (kas ta esitab või saab andmeid ning mis eesmärgil). Seega on uus sõnastus täpsem ning TerKS § 463 sotsiaalmaksu maksja osas sätestatu ei oma enam iseseisvat tähendust. TerKS § 463 lõige 4 sisaldub osaliselt edaspidi TTKS § 591 lõikes 11. Sättes on vajalik üle tuua peamiselt õiguslik tähendus, kuid seaduse tasemel ei ole vaja täpsustada, millal täpselt õiguslik tähendus tekib. Edaspidi omavad viidatud punktides nimetatud andmed õiguslikku tähendust alates TIS-i kandmisest. Andmed, mis on andmekogusse esitatud, omavad TTKS § 591 lõikes 11 sätestatud ulatuses õiguslikku tähendust. TTKS § 591 lõikes 11 nimetamata andmekategooriad on informatiivsed. TerKS § 463 lõige 5 sisaldub kohandatud sõnastuses TTKS § 591 lõike 11 kolmandas lauses. TerKS § 464 lõiked 1 ja 2 ületoomist ei vaja, sest eri osapoolte TIS-i andmete esitamise kohustused ja andmete edastamise õigused on loetletud TTKS §-s 592. Lisavajadust andmete küsimiseks Tervisekassal teadaolevalt ei esine. Lõige 3 ei vaja ületoomist, sest avalikku teavet väljastatakse üldjuhul tasuta (AvTS). Lõike 4 ületoomist ei peeta otstarbekaks. Säte reguleerib üldisi kohustuse täitmise põhimõtteid ja selle eraldi sätestamine ei ole vajalik. Andmete väljastamise kohustus tuleb täita viivitamata ning olukordades, kus see ei ole ajutiselt võimalik, lähtutakse üldistest haldusmenetluse ja hea halduse põhimõtetest. Paragrahvi 465 lõikeid 1 ja 2 üle ei tooda, sest ühendatud andmekogu tingimustes ei ole volitusnorm enam asjakohane. Andmekogude ühendamise tulemusel sisaldub KIRST edaspidi TIS-is, mille põhimääruse volitusnorm sisaldub edaspidi TTKS § 591 lõikes 3. TerKS § 466 üle ei tooda, sest edaspidi sisaldub samasisuline nõue TTKS §-s 594.

3.10. TOKVS-i muudatused

Eelnõu §-ga 10 muudetakse TOKVS-i, et täpsustada kindlustusandja TIS-i ja töötukassa andmekogu andmetele juurdepääsu ulatust.

TOKVS ehk nn patsiendikindlustuse seadus on analoogselt LKindlS-iga kehtestatud avalikes huvides ja mõlema eesmärk on kindlustusjuhtumi korral kaitsta kahjustatud isikut (nn kaitsefunktsioon) ja teisalt vabastada kindlustatud isik (sõiduki juht või TTO) kahju hüvitamisest (nn vabastamise funktsioon). Patsiendikindlustuse regulatsioon tervise kahjustamisest ja surma põhjustamisest tuleneva kahju osas on sisuliselt võrreldav LKindlS-iga. Kuigi regulatsioonid on sarnased, on sellest hoolimata liikluskindlustuse kindlustusandjal ulatuslikumad õigused TIS-i ja töötukassa andmekogu andmete saamiseks kui patsiendikindlustuse kindlustusandjal, mis muudab patsiendikindlustuse kahjukäsitluse aeglasemaks ja kulukamaks ning koormab andmete esitamisel kahjustatud isikut (patsienti). Kindlustusandja on taotlenud Eesti Töötukassalt ja Tervisekassalt vajalikele andmetele juurdepääsu TOKVS § 21 lõike 3, KindlTS § 219 lõike 1 ja IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e koos IKÜM artikli 9 lõike 2 punkti b või c alusel. KindlTS § 219 lõike 1 kohaselt on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus (nt tervisekassa, töötukassa), TTO või muu kolmas isik (nt TIS-i vastutav töötleja) kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed (sh terviseandmed) või võimaldama nendele juurdepääsu, kui isikuandmed on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. Seega on kindlustusandjal kindlustusjuhtumi korral õigus kliendi nõusolekuta nõuda juhtumi hindamiseks kolmandalt isikult isikuandmeid või juurdepääsu võimaldamist isikuandmetele, mis on kindlustusandjale vajalikud IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti c ning KindlTS §-de 218 ja 219 tähenduses kindlustuslepingu täitmise kohustuse või selle täitmise ulatuse kindlakstegemiseks või tagasinõuete esitamiseks. Kolmas isik on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama vajalikud isikuandmed või võimaldama nendele juurdepääsu. Ka Riigikohus on lahendis 3-20-1449 rõhutanud, et isikuandmete väljastamine kindlustusandjale on kohustuslik ulatuses, mis on tema ülesande täitmiseks vajalikud.18 KindlTS näeb ette eraldi aluse ka isikuandmete töötlejate omavaheliseks andmete vahetuseks. Nii tuleneb KindlTS § 219 lõike 1 punktist 1, et riigiasutus on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldama nendele juurdepääsu, kui isikuandmed, sealhulgas § 218 lõikes 2 (terviseandmed) nimetatud isikuandmed, on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks.

Muudatus on vajalik, et tagada õigusselgus selles, millistele andmetele pidev isiku nõusolekuta juurdepääs kindlustusandjale antakse. Terviseandmetele juurdepääsu võimaldamiseks on vaja täpsustada terviseandmetele juurdepääsu ulatust TOKVS-is analoogselt LKindlS-iga.

Kindlustusandjate tegevuse seaduspärasuse üle teeb järelevalvet Finantsinspektsioon. Kui kindlustusandja ei täida seadusest tulenevaid nõudeid, on Finantsinspektsioonil õigus rakendada järelevalvemeetmeid ning KindlTS § 23 alusel ka tegevusluba kehtetuks tunnistada. Lisaks peab kindlustusandja terviseandmete töötlemisel järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus). Kindlustusandjal on kohustus määrata ja ta on ka määranud andmekaitseametniku, kelle kohustus on tagada, et kindlustusandja töötleks andmeid vastavalt andmekaitsenormidele.

Lisaks on kindlustusandjal ja andmete edastajal eelduslikult vaja sõlmida ka asjakohane leping, milles on võimalik kokku leppida andmete edastamise tingimused, poolte kohustused, vastutus jm. Teadaolevalt on liikluskindlustuse fond liikluskindlustuse puhul sõlminud sarnased lepingud.

Praegu sisaldab seadus tagatisi, mille rikkumine või täitmata jätmine tooks kindlustusandjale kaasa järelevalvemeetmete rakendamise ning võib teatud juhul viia ka tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni. Kindlustusandjad on nende nõuete täitmiseks kehtestanud sise-eeskirjad ja töökorralduslikud meetmed, mis selliste riskide realiseerumist ära hoiavad.

Kuna eelnõu eesmärk on, et juurdepääs andmetele oleks samasugune, nagu on praegu liikluskindlustuses, on need meetmed ka samasugused.

TOKVS § 21 lõikega 31 antakse regulaarne isiku nõusolekuta juurdepääs TIS-is loetletud andmekategooriatele. Kindlustusandjal on õigus saada infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu TIS-ist kindlustusandja hüvitatava kahju olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks järgmisi andmeid: raviarve andmed, töövõimetuslehe andmed, retsepti andmed ja meditsiiniseadme kaardi andmed. Loetletud andmeid saadud välditava tervisekahju raskuse kohta (täiendavalt seetõttu saadud tervishoiuteenused ja nende liik, nt intensiivravi või operatsioonid, töövõimetuse kestus, täiendavad ravimid ja abivahendid) ja kaasneva varalise kahju ulatuse hindamiseks (teenuste, abivahendite ja ravimite omaosalus, töövõimetushüvitis) saadakse praegu üksikpäringute abil ning kindlustusandja vajab neid kahju hindamiseks ja hüvitise suuruse määramiseks. Infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu toimuv automatiseeritud andmevahetus vähendab kindlustusandjate halduskoormust ja kahjustatud isikute koormamist vajadusega esitada neid andmeid, mis TIS-is juba olemas on.

TOKVS § 21 lõikega 32 antakse regulaarne isiku nõusolekuta juurdepääs töötukassa andmekogus olevatele loetletud andmekategooriatele. Kindlustusandjal on õigus saada infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu töötukassa andmekogust kindlustusandja töövõimetushüvitisega seotud täitmise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmeid, sealhulgas töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andmed, töövõime hindamise otsuse andmeid, töövõime hindamise taotluse andmeid, määratud ja makstud töövõimetoetuse ning teisest riigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise andmeid. Neid andmeid vajab kindlustusandja varalise kahju suuruse hindamiseks ning neid saadakse praegu üksikpäringute abil. Infosüsteemise andmevahetuskihi kaudu toimuv automatiseeritud andmevahetus vähendab kindlustusandjate halduskoormust ja kahjustatud isikute koormamist vajadusega esitada andmeid, mida on võimalik saada töötukassa andmekogust andmevahetuse korras.

TOKVS § 21 lõikega 33 täpsustatakse, et töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andmeid võib töödelda vaid arstiõppe läbinud isik. Täpsustus on vajalik, et tagada andmete pädev ja otstarbekohane kasutamine.

3.11. Seaduse jõustumine

Eelnõu §-s 11 sätestatakse seaduse jõustumine.

Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt on eelnõu planeeritud seadusena jõustuma 2026. aasta 1. oktoobril. Seaduse jõustumise aeg on planeeritud vastavalt Vabariigi Valitsuse tööplaanis (VVTP) märgitud tähtajale, s.o III kvartal 2026, sest siis valmivad Tervisekassa andmelao arendustööd ja seaduse jõustumine on vajalik eeltingimus selle kasutusele võtmiseks.

Eelnõu § 11 lõikes 2 nähakse ette erisus seoses volitusnormi muudatusega, mis käsitleb Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumide ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökorra kehtestamist edaspidi ministri määrusena. Eelnõu § 8 punktidega 2 ja 3 muudetakse RaKS-is volitusnorme, millega antakse volitus ministri määruse kehtestamiseks. Tegemist on kehtivate volitusnormide muutmisega. Muudatuste tõttu on vaja tunnistada kehtetuks RaKS § 30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 alusel kehtestatud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ning kehtestada see uuesti ministri määrusena.

Eelnõu § 11 lõike 3 kohaselt on § 1 punktide 4–9 ja 11 ning § 4 punkti 5 jõustumise aeg on 2028. aasta 1. jaanuaril. Erinev jõustumisaeg on seotud viljatusraviteenust puudutavate arendustega, mis nõuavad rohkem aega, et tagada TIS-i võimekus andmeid vastu võtta. Teenuseosutajatel tekib vabatahtlik võimalus TIS arendusi kasutama hakata ning seeläbi andmeid TIS-i esitada.

Eelnõu § 11 lõige 4 näeb ette erisuse seoses kunstliku viljastamise dokumenteerimist puudutavate reeglite jõustumisega ning § 4 punktid 6 ja 7 jõustuvad 2028. aasta 1. juulil. Selline jõustumise aeg annab piisava ülemineku aja, et kõik teenuseosutajad jõuaksid luua võimekuse esitada asjakohaseid andmeid ning loobuda senisest dokumenteerimise vormist.

3.12. Põhiseaduspärasuse analüüs

3.12.1. Andmekogude ühendamine (TIS, KIRST ja RETS)

Andmekogude ühendamine ja terviseandmete koondatud töötlemine riivab põhiseaduse § 26 alusel kaitstavat õigust eraelu puutumatusele, kuna sellega kaasneb isikuandmete, sealhulgas terviseandmete kogumine, säilitamine, omavaheline seostamine ja juurdepääsu võimaldamine laiemale ringile seaduses nimetatud isikutele ja asutustele. Tegemist on eriliigiliste isikuandmete töötlemisega, mis kujutab endast intensiivset eraelu riivet.

Puhtalt tehnilised ja formaalsed muudatused (nt andmekogu nimetuse asendamine, viidete korrigeerimine, volitusnormi andja muutmine) iseenesest põhiõigusi ei riiva.

Riive eesmärk on kaitsta rahva tervist, tagada tervishoiuteenuste kvaliteet ja patsiendiohutus, tõhustada raviraha eesmärgipärase kasutamise järelevalvet ning parandada tervishoiusüsteemi toimimist ja jätkusuutlikkust. Tegemist on põhiseaduslikult legitiimsete ja kaalukate eesmärkidega, mis tulenevad riigi kohustusest kaitsta inimeste tervist ja korraldada toimiv tervishoiusüsteem.

Muudatuse proportsionaalust hinnati järgmiste kriteeriumide alusel:
• Sobivus – andmekogude ühendamine on sobiv meede nimetatud eesmärkide saavutamiseks, kuna see võimaldab terviseandmete terviklikku ja ajakohast kasutamist, automaatsete ristkontrollide rakendamist, andmete dubleerimise vähendamist ning järelevalve ja analüüside tõhustamist. Ilma andmete koondatud töötlemiseta ei ole võimalik saavutada samaväärset tulemust.
• Vajalikkus – meede on vajalik, kuna senine killustatud andmekogude süsteem ei võimalda andmete süsteemset kooskasutust ning eeldab ulatuslikku manuaalset ja viitega andmetöötlust. Eesmärke ei ole võimalik saavutada mõne muu, isikut vähem koormava, kuid sama tõhusa abinõuga.
• Mõõdukus – riive on mõõdukas, kuna andmete töötlemise eesmärgid, ulatus ja subjektid on seaduses selgelt määratletud, juurdepääs on piiratud rolli‑ ja eesmärgipõhiselt ning andmete töötlemisel kohaldatakse IKÜM-ist tulenevaid põhimõtteid. Isikul säilib üldjuhul õigus oma andmetega tutvuda ning seaduses on ette nähtud juurdepääsupiirangud ja kontrollimehhanismid.

Eeltoodust lähtuvalt on andmekogude ühendamine põhiseaduspärane, kuna riive on seaduses ette nähtud, suunatud legitiimsete eesmärkide saavutamisele ning sobiv, vajalik ja mõõdukas.

3.12.2. Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi loomine

Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumine ja töötlemine riivab põhiseaduse § 26 alusel kaitstavat eraelu puutumatust ning puudutab ka § 27 kaitsealasse kuuluvat perekonna‑ ja eraelu. Tegemist on eriti tundlike tervise‑ ja päritoluandmetega, mistõttu on riive intensiivsem kui üldiste terviseandmete töötlemisel.

Riive eesmärk on tagada KVEKS-ist ning rakkude ja kudede käitlemist reguleerivast õigusest tulenevate kohustuste täitmine, eelkõige biovalvsus ja jälgitavus, ühelt doonorilt sündivate laste arvu piirangute järgimine ning patsientide, doonorite ja doonormaterjalist sündinud isikute tervise ja õiguste kaitse. Samuti on eesmärk tagada rahva tervise kaitse ja teenuse ohutus.

Muudatuse proportsionaalust hinnati järgmiste kriteeriumide alusel:
• Sobivus – andmete koondatud ja struktureeritud kogumine riiklikku andmekogusse on sobiv meede nende eesmärkide saavutamiseks, kuna see võimaldab raviasutuste üleselt jälgida doonormaterjali kasutamist, tuvastada riske ning vajaduse korral teavitada asjaomaseid isikuid. Ilma keskse andmekoguta ei ole võimalik tagada nõutavat jälgitavust ega biovalvsust.
• Vajalikkus – meede on vajalik, kuna alternatiivsed lahendused (nt üksnes teenuseosutajapõhine andmekorje või lepinguline andmevahetus) ei võimalda tagada täielikku ülevaadet ega seadusest tulenevate piirangute tegelikku täitmist. Eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem koormavate, kuid sama tõhusate vahenditega.
• Mõõdukus – riive on mõõdukas, kuna juurdepääs viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmetele on rangelt piiratud üksnes nendele TTO-dele ja asutustele, kellel on seadusest tulenev pädevus ja vajadus neid andmeid töödelda. Andmete kasutamine on seotud konkreetsete ja selgelt määratletud eesmärkidega ning IKÜM-ist tulenevad kaitsemeetmed rakenduvad täies ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt on viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi loomine põhiseaduspärane, kuna tegemist on seadusest tulenevate kohustuste täitmisega ning riive on suunatud kaalukate eesmärkide saavutamisele ning on sobiv, vajalik ja mõõdukas.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega IKÜM-i tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs kahe muudatuse kohta eraldi:
• seletuskirja punktis 6.1.5 – andmekogude ühendamine;
• seletuskirja punktis 6.2.4 – viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumine riiklikku andmekogusse.

6. Seaduse mõjud

Mõjude hindamisel on keskendutud muudatuste sisulistele tagajärgedele võrreldes kehtiva õigusega, hinnates nende ulatust, sagedust ja võimalikke riske. Mõjuanalüüsis käsitletakse mõju inimestele, TTO-dele, apteegiteenuse osutajatele, meditsiiniseadmeid väljastavatele isikutele, akadeemilisele sektorile, TAI-le, Terviseametile, Tervisekassale, Ravimiametile ja TEHIK-ule. Mõju tuvastati neljas valdkonnas: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju, mõju haridusele ja teadusele ning mõju riigivalitsemisele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule ei tuvastatud.

6.1. Kavandatav muudatus 1 – Tervisekassa andmekogu (KIRST) ja retseptikeskuse (RETS) liitmine tervise infosüsteemiga (TIS)

6.1.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: kõik Eesti inimesed

Andmekogude ühendamisega kaasneb rahakasutuse järelevalve tugevdamine, mille tulemusena paraneb inimeste jaoks raviteenuste kvaliteet (vastavus Tervisekassa lepingus sätestatud nõuetele). Tervishoiuteenuse dokumenteerimise kvaliteet ja seeläbi inimeste haiguslugude terviklus paraneb, toetades paremini raviprotsessi. TIS-i, raviarvete ja retseptide koondamine vähendab topeltsisestust ja -uuringuid ning seega on arstil terviklikum ülevaade ka varasematest uuringutest ja ravist, mistõttu on ka vähem kordusanalüüse ja otsustamine on kiirem. Retseptiandmete ja kiirabikaartide pikem säilitusaeg tagab info pikaajalisema olemasolu väljakirjutatud retseptide ja ravimisoovituste kohta, mis on oluline patsiendiohutuse tagamiseks ja võimalike ravivigade tuvastamiseks. Tõhusam rahakasutuse kontroll toetab pikas perspektiivis kaudselt teenuste ja ravimite kättesaadavust. Tervishoiu rahastamisel saab järk-järgult üle minna tulemuspõhisele rahastamisele (raviteekonnad): tekib terviklik ülevaade kasutatud teenustest ja nende tulemustest.

Ravimiskeemi terviklik nägemine proviisorite ja farmatseutide poolt vähendab patsientide jaoks võimalike ravimite koos- ja kõrvaltoimete riski, nendest tingitud haigestumisi ja hospitaliseerimisi ning optimeerib ravimikasutust, samuti aitab suurendada inimese terviseteadlikkust.

Sihtrühm: TTO-d (ca 1630), apteegid (ca 470 üld- ja haruapteeki), meditsiiniseadet väljastavad isikud (60 meditsiiniseadmeid müüvat poodi ja ca 470 apteeki)

Ühtse andmekogu abil luuakse eeldused teenuseosutajatele paremate infoteenuste ja otsusetugede pakkumiseks (nt kvaliteedinäitajate töölauad). Kõige esimesena on kavas sellised töölauad teha perearstidele ja kiirabidele. Terviklik ülevaade inimese raviteekonnast suurendab tervishoiusüsteemi integreeritust ja ekspertide juurdepääs andmetele paraneb. Retseptide ja kiirabikaartide pikaajaline säilitamine koos tervisedokumentidega loob inimesele ja arstile eelduse saada terviklik ülevaade inimese raviteekonnast. See aitab tervishoiutöötajal parandada ravi kvaliteeti.

Tõhusamad kontrollimeetmed suurendavad läbipaistvust ja motivatsiooni esitada andmeid korrektselt. Automaatkontrollid aitavad järelevalvetegevusi paremini sihitada ja ebaotstarbekaid tegevusi ära hoida: kui TTO on tegevused korrektselt dokumenteerinud ja andmed edastanud, ei ole tarvis ametitel täiendavaid kontrolle teha. See hoiab ära tarbetu koormuse TTO-dele. Tõhusam järelevalve aitab üles leida TTO-sid, kellel on süsteemselt probleeme dokumenteerimise ja andmete esitamisega, ning järelevalves ei sattuta vaatluse alla pelgalt kaebuse või juhuse tõttu. See võimaldab luua ausamaid ja läbipaistvamaid tingimusi teenuste osutamisel. Tulevikus, kui arvete moodustamine toimub ravidokumentide alusel, peab TTO tagama andmekvaliteedi üks kord esitatavatel andmetel, mis vähendab oluliselt kaasnevat halduskoormust.

Apteegipidajatel säilib senine tehnoloogiline juurdepääs välja ostetud ja välja ostmata retseptiandmetele nii nagu praegu. Lisaks saab apteegiteenuse osutaja juurde õiguse näha inimese ravimiskeemi terviklikult koos ravimite koostoime infoga ning võimalikku ravimite ebapiisavat kasutust või väärkasutust indikeerivate olulisemate laboratoorsete uuringute näitudega. Muudatuse eesmärk on parandada ravimiohutust seeläbi, et proviisor või farmatseut saab inimest hoiatada ohtlike ravimite koostoimetest ja kõrvaltoimetest, mis muudel tervishoiutöötajatel võivad olla tähelepanuta jäänud.

Samuti saavad proviisorid ja farmatseudid õiguse andmeid ise TIS-i edastada. Ka see on seotud ravisoostumuse ja ravimite ohutu kasutamise parandamisega. Apteeker saab edaspidi digitaalselt informeerida ravimi välja kirjutanud arsti ravimi väljastamisel tekkinud probleemidest ja patsiendi kaebustest seoses kasutatavate ravimitega. See muudatus loob turvalise suhtluskanali apteekrite ja teiste tervishoiutöötajate vahel.

Lisaks säilib meditsiiniseadmeid väljastavatel isikutel senine juurdepääs meditsiiniseadme kaardi andmetele.

6.1.2. Mõju haridusele ja teadusele

Sihtrühm: akadeemiline sektor (kõik ülikoolid), TAI

Ühendatud andmekogu tingimustes ei pea välised andmetarbijad (nt TAI, teised valitsemisalad, akadeemiline sektor) iseseisvalt kolme andmekogu andmeid omavahel võrdlema ja iga väljastuse järel andmete lahknevusest tekkivaid probleeme lahendama. Tekib selgus, et riigi käes olevad terviseandmed on ühes andmekogus. Muudatus toob kaasa alusandmete kvaliteedi olulise paranemise, mida saab kasutada teadusuuringuteks. Terviseandmete kvaliteedi paranemine riiklikus andmekogus võimaldab vähendada dubleerivat andmekogumist statistika tegemiseks (nt TAI).

6.1.3. Mõju riigivalitsemisele

KIRST-u ja RETS-i liitmisel TIS-iga on võimalik suurendada kontrolli raha kasutuse üle: Tervisekassa saab teha tervishoiuteenuste rahastuse üle tõhusamat järelevalvet ja hinnata ravi kvaliteeti ravidokumentide alusel. Andmete kõrvutamisel saab ka Terviseamet sihitatult ja selektiivselt kontrollida raviteenuste dokumenteerimise nõuete täitmist, koormamata selle käigus liigselt või asjatult TTO-sid. Andmete automaatse kõrvutamise ja kontrollmehhanismide loomise tulemusena paraneb andmete kvaliteet. Raviteenuste dokumenteerimise paranemine kiirendab näiteks vaktsiinikahjude hüvitamise menetlust Ravimiameti ja Tervisekassa jaoks (väheneb TTO-delt andmete juurdeküsimise vajadus). Pikas vaates väheneb lisatöö, mis kulub tervise- ja tervishoiustatistika jaoks andmetes vastuolude uurimisele ja lahendamisele (nt TAI jaoks).

Muudatusega luuakse andmete valdkonnas eeldused tulemuspõhise rahastamise järkjärguliseks rakendamiseks tervishoius. Tervisekassa täpsustab tulemuspõhisele rahastusele ülemineku strateegilisi plaane arengukavas, mis on väljatöötamisel. Esialgne siht on rahastada tervishoiuteenuseid nii, et 20% rahastusest sõltub ravitulemusest ja üleminek toimub ühe eriala kaupa aastas. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mille tegevused on hajutatud 5–10 aasta peale, sest praktikas on tulemuspõhise rahastamise testimisel ilmnenud, et olemasolevad andmekogud ei võimalda kõiki vajalikke mõõdikuid automaatselt kasutada ja seetõttu tuleb teha muudatusi ka andmete kogumise protsessides ning nende kooskõlastamine ja juurutamine vajab aega.

Paralleelselt hindab Tervisekassa võimalusi kasutada ravi dokumenteerimise andmeid arve alusena. Selleks tuleb esmalt analüüsida andmete sobivust ja vajaduse korral täiendada dokumenteerimise reegleid, et tagada piisavalt täpsed arve alusandmed. Analüüs ja juurutamine toimuvad järk-järgult pärast andmekogude ühendamist umbes viie aasta pärast.

Pikas perspektiivis väheneb andmekogude põhimääruste muudatuste tegemisele kuluv tööaeg SoM-i haldusalas kõikide seotud asutuste ja ekspertide puhul. Õigusmuudatused muutuvad kiiremaks, sest neid ei ole vaja hinnata kolme põhimääruse seisukohast. Terviseandmetega seotud õigusruum muutub ühtsemaks, ülevaatlikumaks ja selgemaks. Mõjuanalüüsid tulevaste muudatuste tegemiseks tuleb teha ühe andmekogu vaatest ja hinnata mõju terviklikult kogu terviseandmestikule. Muudatus kiirendab andmete kasutuselevõttu ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamist terviseandmeid kasutades, mis toob kaasa positiivse mõju Eesti majandusele.

Andmekogude liitmise tulemusena on võimalik lõpetada andmete dubleeriv hoidmine ja hoida ära X-tee teenuste arvu kasv. See hoiab IT arendus- ja ülalhoiukulusid SoM-i haldusalas kontrolli all. Seda kulu kannaksid muidu eelkõige TEHIK ja Tervisekassa. Andmete dubleerimine võib olla tehniliselt vajalik kindlate eesmärkide saavutamiseks (tervishoiuteenuse osutamise eripärad). Andmekogude ühendamisel on võimalik ühtlustada mõisteid, juhiseid, säilitamisreegleid ja dokumentatsiooni ning seega teha andmekogude andmed paremini arusaadavaks. See võimaldab jätkusuutlikumalt tagada andmekaitset ja infoturvet. Tulevikus vähenevad ühendatud andmekoguga liidestumise kulud andmeandjatele.

Avalik sektor saab terviklikuma ja kvaliteetsema ülevaate tervishoiuvaldkonnas osutatud teenustest ja teenusevajadustest, mis omakorda võimaldab planeerida andmepõhiseid muudatusi. Näiteks saab Ravimiamet paremini hinnata ravimite vajadust, Tervisekassa saab täpsemalt prognoosida rahastatavate tervishoiuteenuste kasutamist ning SoM saab ennustada poliitikamuudatuste pikaajalist mõju. Andmekogude liitmine annab võimaluse ühtlustada ja optimeerida andmekogumise, töötlemise ja väljastamise protsesse ning tehnilisi lahendusi, mis pikas perspektiivis hoiab kogu SoM-i haldusalas kulusid kokku. Muudatus aitab ette valmistada ja vähendada bürokraatiat Euroopa terviseandmeruumi riigisisesel rakendamisel.19

6.1.4. Majanduslik mõju

Sihtrühm: Tervisekassa lepingulised TTO-d (ca 1170)

Eelnõuga ei kaasne vahetult arenduskulusid TIS-i andmevahetuste muutmiseks. Pikaajaline mõju TTO-dele on oluline. See võimaldab lõpetada dubleeriva andmeesitamise kolme andmekogusse, vähendades nii asutuste halduskoormust. See muudatus toob kaasa ühekordse arenduskulu, kuid vähendab andmevahetuse ülalhoiukulusid ning vabastab tervishoiuspetsialisti andmete esitamiseks kuluvat tööaega. TTO-dele kaasneb arenduskulu 5–10 aasta perspektiivis. Tervisekassa planeerib liikuda muudatustega andmete esitamisel järk-järgult dokumentide kaupa, kasutades testimise tulemusi järgmiste sammude planeerimiseks. Tervisedokumentidel põhinevale rahastusele ülemineku eelduseks on struktureeritud ja piisavalt kvaliteetsed andmed TIS-is.

Sihtrühm: apteegid (ca 470), meditsiiniseadet väljastavad isikud (60 meditsiiniseadmeid müüvat poodi ja ca 470 apteeki)

Andmekogude ühendamisest tulenev oluline majanduslik mõju apteekidele ja meditsiiniseadet väljastavatele isikutele puudub.

Proviisorite ja farmatseutide juurdepääs patsiendi ravimiskeemile tagatakse tervisejuhtimise töölaua (TJT) kaudu. TJT-sse sisenemine toimub riikliku autentimisteenuse TARA abil, mille käigus kontrollitakse nii isiku rolli kui ka tema seost teenuseosutajaga. Kui proviisor või farmatseut kasutab TJT-d otse veebikeskkonna kaudu, ei ole vaja apteegi infosüsteemides täiendavaid arendusi teha.

Oluline majanduslik mõju apteekritele puudub eeldusel, et apteekrid saavad turvaserverina kasutada MISP-i.

6.1.5. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Tervisekassal on juba praegu seadusest tulenev (TerKS § 2 lg 22) õigus tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Tervisekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil pääseda juurde TIS-is olevatele isikuandmetele, seda ka automatiseeritud ehk masin-masin töötluse kaudu. Samuti on tal juurdepääsuõigus vaktsiinikahjude menetlemise eesmärgil (RavS § 9920 lõiked 3 ja 4). Muudatuse tulemusena suureneb eeldatavasti TIS-i, KIRST-u ja RETS-i andmete automaatse koostöötlemise võimekus. Selle võrra võib põhiõiguste riive küll mõnevõrra suureneda, kuid samal ajal jääb ära terviseandmete dubleeriv töötlus kolmes eraldiseisvas andmekogus, samuti väheneb inimfaktori roll andmete edastamisel ja töötlemisel ning suureneb kontrollitavus, kuivõrd kõigi kolme andmekogu andmeid on võimalik töödelda turvalise masinlahenduse kaudu.

Isikuandmete töötlemise kavandamisel on arvesse võetud IKÜM artikli 5 põhimõtteid, mille kohaselt peab andmetöötlus olema muu hulgas seaduslik ja taotletava eesmärgiga proportsionaalne. Andmekogude liitmine ei too Tervisekassale kaasa uusi juurdepääsuõigusi ega muudatusi töötlemise eesmärkides, vaid võimaldab seniste seadusest tulenevate ülesannete täitmist ühtlustatumal ja tehniliselt kontrollitavamal viisil. Proportsionaalsuse hindamisel on lähtutud sellest, et Tervisekassa ülesanded tervishoiuteenuste eest tasumise, järelevalve ja planeerimise valdkonnas eeldavad mitme andmekogu koostoimimist ning sama ülesande täitmine eraldiseisvate andmekogude alusel tooks kaasa korduvat ja dubleerivat töötlemist. Ühendamisega kaasnev põhiõiguste riive ei suurene oluliselt, kuna töötlemise ulatus jääb samaks ning kehtivad edasi senised juurdepääsupiirangud, logimisnõuded ja muud andmekaitselised meetmed, mis tagavad, et töötlemine toimub üksnes Tervisekassa seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. 

Juba praegu kasutatakse Tervisekassas TIS-i ja KIRST-u andmete töötlemisel erinevaid töökorralduslikke, füüsilisi ja infotehnoloogilisi riive maandamise meetmeid, näiteks selget juurdepääsude haldust – andmetele pääseb juurde vaid autenditud konfidentsiaalsuskohustusega Tervisekassa töötaja, kellel on juurdepääsu vaja talle määratud tööülesannete täitmiseks. Andmete konfidentsiaalsuse tagamine on Tervisekassale otse seadusest tulenev ülesanne (TerKS § 3 p 6). Isikustatud andmete töötlemise käigus kasutatakse andmete vähesuse põhimõtet ja võimaluse korral isikutunnuste räsimist. Andmete kasutamist logitakse ja logisid säilitatakse vastavalt õigusaktides sätestatule ning TIS-i andmetele kohaldatakse andmejälgijat.

TIS, KIRST ja RETS jätkavad iseseisvate operatiivsüsteemidena ning nende senine töökorraldus, juurdepääsupiirangud ja turvanõuded ei muutu. Endiselt toimub isikuandmete töötlemine nendes süsteemides vastavalt kehtivatele andmekaitse- ja infoturbemeetmetele, mille alusel teenindatakse Eesti inimesi, TTO-sid ja teisi õigustatud kasutajaid. Andmekaitsealane mõju on seega vähene, kuna andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogude auditeerimine vastavalt turvaklassile jne), mistõttu on tagatud nii organisatoorsed kui ka tehnilised meetmed.

Oluline muudatus seisneb eraldi Tervisekassa andmelao loomises, kuhu koondatakse nimetatud andmekogude andmestikud Tervisekassa seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Andmete koondamine ühte analüütilisse keskkonda võib tekitada lisariske, mis ei esine seniste operatiivsüsteemide eraldiseisval kasutamisel. Esiteks võib ühendatud andmestikus suureneda võimalus, et eri süsteemidest pärinevad ebatäpsed või vastuolulised kirjed mõjutavad automaatsete analüüside tulemusi. Samas ei ole kavas selliste tulemite pealt vastu võtta isikut mõjutada võivaid automaatotsuseid. Samuti võib koondatud andmestiku ulatus tähendada, et turvaintsidendi korral võib andmete potentsiaalne lekke maht olla suurem kui eraldatud süsteemides. Need riskid on seotud üksnes uue andmelao analüütilise keskkonnaga ega puuduta TIS-i, KIRST-u ja RETS-i operatiivsüsteemide toimimist, mille olemasolevad kaitsemeetmed jäävad täielikult kehtima. 

Uue andmelao loomisega seotud riske maandatakse andmelaos rakendatavate tehniliste ja töökorralduslike meetmetega. Andmelaole on piiratud juurdepääs: andmetele pääsevad juurde vaid autenditud konfidentsiaalsuskohustusega Tervisekassa töötajad. Juurdepääsud on isikupõhised (nimelised kontod) ning võimalikud ainult VPN‑i kaudu ja keskselt hallatud töövahenditest, mis vähendab volitamata juurdepääsu riski. Lisaks Tervisekassa analüütikutele on andmelao tehnilise ülalhoiuga seoses piiratud juurdepääs TEHIK-u arendus-, haldus- ja majutusmeeskonna volitatud töötajatel. Nende juurdepääs on eesmärgipiiranguga (arendus, hooldus ja veaotsing), isikupõhine ja autenditud, allub konfidentsiaalsuskohustusele ning on logitav. Analüütilisteks töödeks TEHIK seda juurdepääsu ei kasuta.

Andmelao kasutuskeskkond on lahutatud igapäevastest operatiivsüsteemidest ning test- ja tootmiskeskkonnad on teineteisest eraldatud. Andmelao välisvõrgu otsejuurdepääs on suletud, mis aitab maandada andmete lekkimise ja rünnete riski. Tervisekassa ja TEHIK‑u vahelise andmeliikluse puhul kasutatakse turvalist krüpteeritud ühendust. Kõik andmetele tehtud päringud logitakse ning logisid hinnatakse regulaarselt, et kontrollida päringute vajalikkust ja vastavust tööülesannetele. Arendus‑ ja testimistegevustes kasutatakse testandmeid.

Andmelaos on eristatud andmekihid (toorandmed, transformatsioonid, analüüsikiht), mis toetavad sihtotstarbelist kasutust ning võimaldavad tuvastada ja lahendada allikasüsteemidest pärinevaid vastuolusid enne analüüsides kasutamist. Andmekvaliteet tagatakse standardsete valideerimis- ja järelkontrollidega. Andmeladu on määratud turbeklassi: K1T2S2 (turbeaste keskmine) – sellele vastavad infoturbemeetmed on rakendatud vastavalt E-ITS standardile.

Arvestades rakendatud juurdepääsupiiranguid, võrgueraldatust, logimist, krüpteerimist ja laadimiste kontrolle, on andmete töötlemisega seotud riskid maandatud sellisel tasemel, et uue andmelao kasutuselevõtt ei põhjusta isikute põhiõiguste ebaproportsionaalset riivet võrreldes seadusest tulenevate Tervisekassa ülesannete täitmise vajadustega.

Andmelao arendustööd on käimas ning süsteemi kasutuselevõtt on planeeritud toimuma samal ajal seaduse jõustumisega. Arhitektuur ja põhilised tehnilised lahendused on läbi arutatud ning nende alusel on käivitatud nii andmekaitsealase mõjuhinnangu kui ka detailse IT-riskianalüüsi koostamine. Kuna andmelao loomine hõlmab mitut tehnilist komponenti ja üksikasjalikku arhitektuurilist ülesehitust, on detailse andmekaitsealase mõjuhinnangu ja IT‑riskianalüüsi koostamine kavandatud andmelao arendusetappi, mil süsteemi tehniline lahendus on täpselt kirjeldatud. Praegu antakse esmane hinnang andmete koondamise mõjule ja proportsionaalsusele, kuid lõplikke tehnilisi riske saab hinnata alles pärast seda, kui TEHIK ja Tervisekassa on määratlenud andmelao täpsed andmevood, töötlemisprotsessid, juurdepääsumudelid, tehnilised turvameetmed ja süsteemikomponendid. Tehniline mõjuhinnang ja riskianalüüs koostatakse seetõttu paralleelselt andmelao detailse projekteerimise ja testimisega, et hinnangud kajastaksid tegelikke lahendusi ning võimaldaksid enne andmelao kasutuselevõttu tuvastada ja maandada kõik ülejäänud riskid. Mõjuhinnang ja riskianalüüs valmivad piisava ajalise varuga enne andmelao kasutuselevõttu, et hinnata kavandatud meetmete piisavust, määratleda jääkriskid ning vajaduse korral täiendada meetmeid. Selline ajastus tagab, et hinnangud põhinevad süsteemi tegelikul arhitektuuril ja konfiguratsioonidel, on kooskõlas E-ITS-i nõuetega ning praktikas rakendatavad.

Eelnõuga ei muudeta olemasolevate operatiivsüsteemide kasutust: IT-tehnilised rakendused jäävad edasi toimima eraldiseisvate süsteemidena vastavalt neile kehtestatud nõuetele. Analüütiline kasutus Tervisekassa andmelaos on suunatud seadusest tulenevate ülesannete täitmise toetamisele ning ei laienda andmete töötlemise eesmärke ega ulatust. Eelnõus on koondatud põhimõtted, mis kujundavad andmete töötlemise ja turvameetmete rakendamise raamid ning mille alusel tehakse ka andmelao andmekaitsealane mõjuhinnang ja IT-riskianalüüs. Kokkuvõtvalt on andmete koondamine ja uue andmelao rakendamine kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning toetab Tervisekassa seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmist ilma isikute põhiõigusi ebamõistlikult riivamata.

6.1.6. Mõju halduskoormusele

Halduskoormus väheneb:
• Tervisekassa lepingulistel kiirabipidajatel (9);
Kaotatakse kohustus kiirabidel ise arvutada ja edastada Tervisekassale kvaliteedinäitajad. Edaspidi saab Tervisekassa kiirabikaartide alusel ise kvaliteediindikaatorid välja arvutada ning kuvada need TTO-le. Arvutused on tehtud ühtsetel alustel ning vähenevad nii edasi-tagasi kirjavahetused asutustega kui ka esitatud küsimuste ja tehtavate paranduste hulk.
• perearstidel (405 asutust, 784 nimistut);
Väheneb käsitöö vajadus nimistu riskipatsientide terviseandmete kontrollimisel TIS-i andmetest. Pärast andmekogude ühendamist on võimalik perearstide kvaliteedisüsteemi töölauale kuvada ka TIS-is olevaid laborianalüüsi tulemusi ja arst ei pea enam ükshaaval oma süsteemist tuvastama, kelle haigus on kõige raskemas seisus ja vajab kiiremat sekkumist.
• apteegiteenuse osutajatel (ca 470);
Juurdepääsuga ravimiskeemile ja seda toetava tehnilise lahendusega võimaldatakse neile mugav ja turvaline kanal arstiga ravimitega seotud info vahetamiseks ning väheneb vajadus arstiga telefoni teel konsulteerimiseks.
• kõigil Tervisekassa lepingulistel TTO-del (ca 1170).
5–10 aasta perspektiivis on võimalik hakata raviarveid järk-järgult moodustama tervisedokumentide põhjal, vähendades nii andmete topelt esitamist.

6.2. Kavandatav muudatus 2: viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumine riiklikku andmekogusse (TIS)

6.2.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: kõik Eesti inimesed
Viljatusravi patsientidele tagatakse eetiline ja tõenduspõhisel teadmisel tuginev nõustamine. Pikemas perspektiivis paraneb ka teenuse kvaliteet ja ohutus, sest andmeid saab kasutada teadusuuringuteks ning saavutatakse kontroll ühelt doonorilt sündinud laste arvu üle. Kunstliku viljastamise teel sündinud lapsele tagatakse teave tema eostamiseks kasutatud anonüümse doonori bioloogilistest ja sotsiaalsetest andmetest, et täita KVEKS §-ga 28 pandud kohustusi.

Sihtrühm: TTO-d (ca 1630), apteegid (ca 470 üld- ja haruapteeki), meditsiiniseadet väljastavad isikud (60 meditsiiniseadmeid müüvat poodi ja ca 470 apteeki)

Andmevahetus ja andmekasutus viljatusraviteenuse osutajate vahel paraneb, ühelt doonorilt sündinud laste arvu kontrollimine muutub mugavamaks ja ressursisäästlikumaks. Teave doonori või patsiendi surmast jõuab teenuseosutajani automaatselt, mis võimaldab õigel ajal võtta vastu otsuseid materjali edasise kasutuse või säilitamise kohta. Viljatusraviga seotud andmestik muutub struktureerituks, mis võimaldab andmeid süstematiseerida ja analüüsida ning kasutada statistikaks ja teadusuuringuteks. Seeläbi paranevad osutatava teenuse kvaliteet ja ohutus. Samuti langeb TTO-delt ära vajadus manuaalselt koostada mahukaid aruandeid Ravimiametile ja Euroopa Liidu organisatsioonidele, kuna aruandlus läheb üle TAI-le ning see digiteeritakse ja automatiseeritakse.

6.2.2. Mõju riigivalitsemisele

Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud aruannete Ravimiametile ja Euroopa Liidu asutustele esitamise kohustus läheb üle TAI-le TIS-i viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi volitatud töötlejana. Muudatuse eesmärk on optimeerida viljatusravikliinikute aruandluskoormust, suurendada kuluefektiivsust ja tagada aruannete kvaliteet. Ravimiameti jaoks see muudatus protsessilisi muudatusi kaasa ei too.

Samuti läheb TAI-le üle perekonnaseisuasutuste senine kohustus edastada doonormaterjalist sündinud lapsele doonori sotsiaalsed ja bioloogilised (fenotüübilised) andmed. Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi loomine ja TAI volitatud töötleja roll võimaldavad perekonnaseisuasutustelt selle kohustuse üle võtta. Muudatuse eesmärk on vähendada asutustevahelist andmeedastust ja perekonnaseisuasutuste halduskoormust.

6.2.3. Majanduslik mõju

Sihtrühm: viljatusraviteenuse osutajad (6)

Viljatusravi andmete struktureeritud kogumise vajadust ja võimalikku mõju TTO-dele on käsitletud 2024. aastal TAI ja TEHIK-u koostöös valminud ärianalüüsis. Eestis osutab viljatusraviteenust kuus teenuseosutajat, kes kasutavad andmete dokumenteerimiseks erinevaid infosüsteeme, sealhulgas LIISA, eHL, eKliinik, MediTEX, BABE ja Excel. Selline hajutatud dokumenteerimispraktika põhjustab andmete ebaühtlust ning piirab nende kasutus- ja analüüsivõimalusi. Kavandatava muudatuse eesmärk on luua ühtne masinloetavate viljatusravi andmete keskkond koos vajaliku andmekoosseisu ja mõistete defineerimisega, mis võimaldab teenuseosutajatel edastada andmeid TIS-i automaatselt või sisestada need loodavasse keskkonda. See annab uue töövahendi neile, kes seni kasutavad Exceli-põhiseid lahendusi, ning pakub võimaluse vähendada eraldi arendus- ja ülalpidamiskulusid neile, kellel on välispartnerite arendatud süsteemid. Uue andmekoosseisu rakendamine toob üleminekuperioodil kaasa ajutise lisakoormuse seoses mõistete kooskõlastamise, süsteemide kohandamise ja andmeedastuse testimisega. Riskide maandamiseks on ette nähtud koolitused ja juhendmaterjalid. Oluline on rõhutada, et TIS-i ja TTO dokumenteerimis- ja säilitamistegevused on paralleelsed, mitte dubleerivad. Originaaldokumendid tuleb säilitada ettenähtud tähtaegade jooksul ka juhul, kui samad andmed on TIS-i edastatud vastavalt TTKS-ile. Kavandatav lahendus aitab ühtlustada viljatusravi andmete kogumist ja parandada andmete kvaliteeti, kuid ei muuda ega vähenda teenuseosutajate seadusest tulenevaid kohustusi.

Viljatusraviteenuse osutajad on kohustatud üks kord aastas edastama Ravimiametile sugurakkude ja embrüote hankimise ja käitlemise statistilise aruande, mille koostamisele kulub suurematel asutustel aega kuni kaks kuud ja mida reeglina peetakse eraldi Exceli programmis. Viljatusravi andmete esitamine TIS-is lihtsustab riikliku ja Euroopa Liidu, sealhulgas Euroopa viljatusraviregistri (European Monitoring of Medically Assisted Reproduction) aruandluskohustuse täitmist, kuivõrd TTO-del puudub vajadus andmeid eraldi koguda. Selliselt lihtsustub protsess ja väheneb halduskoormus. Lõpptulemusena kaob viljatusravikliinikutel mahukate aruannete koostamise ja esitamise kohustus, kuna süsteem genereerib aruandeid automaatselt. Kui praegu on teenuseosutajatel viljatusravi tulemuslikkuse statistikaks vaja kontakteeruda kõikide embrüo siirdamise läbinud viljatusravi patsientidega, siis keskselt kogutud viljatusravi andmeid on võimalik seostada raseduse infosüsteemi andmetega, vähendades halduskoormust. Raseduse infosüsteem on planeeritud viljatusravi infosüsteemile andmeandjaks vastavalt TIS-i põhimääruse kavandile.

6.2.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud isikustatud andmed kogutakse eraldiseisvasse andmebaasi otse TTO-delt. Isikuandmete töötlemisel on alati teatud lekkimise ja väärkasutamise risk ning eksliku avaldamise korral võib see ohustada patsientide privaatsust. Nende riskide maandamiseks edastatakse andmeid turvaliste masin-masin liideste kaudu, kasutades X-tee andmevahetuskihti. See tagab turvalise andmevahetuse ja andmete liikumise logid. Viljatusravi andmestik luuakse TIS-i, kus on pikaajaline ja ohutu meditsiiniandmete haldamise kogemus. Üldine tervishoiuteenuse dokumenteerimise loogika kehtib edasi ka viljatusraviteenuse osutajatele, kuid viljatusravi andmete keskse kogumisega kaotatakse vajadus hoida teenuseosutajate juures paralleelseid viljatusravi-spetsiifilisi Exceli faile, vähendades andmekaitselisi turvariske. Vastavalt töökorraldusele on viljatusravi andmetele juurdepääs vaid selleks volitatud töötajatel ja töötajad identifitseeritakse. Andmetega tehtud toimingud logitakse toimingu tegija isikutunnuse ja aja andmetega. Volitatud töötajad läbivad regulaarselt andmekaitsealaseid koolitusi. TTO-l on kohustus esitada patsiendile osutatud tervishoiuteenuste andmed, praktikas teevad andmesisestusi vaid viljatusraviteenust osutavad arstid, õed, ämmaemandad, embrüoloogid ja konfidentsiaalsuslepingu sõlminud isikud. Andmete täpsuse ja terviklikkuse tagamiseks kasutatakse andmete liikumisel ja töötlemisel andmekvaliteedi kontrolle nii aktiiv- (andmete sisestamisel) kui passiivmeetodil (loogilised järelkontrollid). Andmekogu andmeid varundatakse regulaarselt. Andmekogusse kogutavaid andmeid töödeldakse vaid seaduste nõuetest tulenevatel ja põhimääruses ette nähtud eesmärkidel. Riikliku ja Euroopa Liidu statistika väljavõtete jaoks ei ole andmete isikustamine vajalik ning aruannetes esitatavad andmed ei ole konkreetse isikuga seostatavad.

Viljatusravi andmete keskse kogumisega riiklikku andmekogusse ei muutu TTO-de viljatusravi haiguslugude kokkuvõtete edastamine TIS-i, kust patsient saab oma terviseandmeid näha. Infot oma viljatusravi tsüklite kohta saab patsient sarnaselt praegusega jätkuvalt viljatusravikliinikust, kus protseduurid läbiti. Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasist saab patsient vajaduse korral oma andmeid pärida andmetaotluse alusel.

Tehnilise toe pakkumiseks pääsevad viljatusravi andmetele juurde TEHIK-u andmebaasi ja rakenduse administraatorid. TAI-s pääsevad viljatusravi andmetele juurde töötajad, kelle ametijuhendis on kindlaks määratud viljatusravi andmebaasiga tegelemine.

6.2.5. Mõju halduskoormusele

Viljatusraviteenuse osutajate (6) halduskoormus väheneb mahukate aruannete manuaalse koostamise ning Ravimiametile ja EL-i organisatsioonidele edastamise kohustuse äralangemisega. Samadel TTO-del kaob ära vajadus vahendada valdkonnas meilide ja telefonikõnede teel sugurakudoonorlusega seotud teavet, kuna vastav info päritakse edaspidi infosüsteemis automaatselt.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Sihtrühm: Tervisekassa, TEHIK

Muudatus 1. Tervisekassa andmekogu (KIRST) ja retseptikeskuse (RETS) liitmine tervise infosüsteemiga (TIS)

Seadusemuudatusega kaasneb uue andmelao loomine, mille ühekordne maksumus on 920 000 eurot. See kaetakse osaliselt Tervisekassa vahenditest (400 000 eurot) ja osaliselt välisvahenditest (520 000 eurot). IT-teenust pakub TEHIK.

Tervisekassa esialgsel hinnangul on tulemuspõhisele rahastusele ülemineku kulude suurusjärk kuni 2030. aastani 2–4 miljonit eurot. Kavandatava rahastusmudeli puhul, kus 20% makstavast tasust sõltub tulemusest, on hinnanguline kulude kokkuhoid keskmiselt 6% eriala kohta. Näiteks psühhiaatria eriala lepingumaht on praegu 66 miljonit eurot. Kui 20% sellest sõltub ravi tulemustest, hakkab 13 miljonit eurot sõltuma kvaliteedimõõdikute täitmisest. Eeldusel, et ligikaudu 70% asutustest täidab soovitud mõõdikud, võib psühhiaatria erialal saavutada kuni 4 miljoni euro suuruse kokkuhoiu.

Muudatus 2. Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumine riiklikku andmekogusse (TIS)

TAI eelarves on aastatel 2024–2027 kajastatud 660 000 eurot, et käivitada viljatusravi andmete kogumine riiklikku andmekogusse. 2024. aastal oli ette nähtud 390 000 eurot, sealhulgas personali töötasuks, andmekoosseisu kokkuleppimiseks, andmekogu funktsionaalsuste dokumendi loomiseks, ärianalüüsi hankeks, IT-analüüsi hankeks, platvormi arendusteks ja andmete edastamise testimiseks. Aastatel 2025–2027 on ametikoha kuludeks, andmekogu ülalpidamiseks ja arendusteks ette nähtud 90 000 eurot aastas. 2024. aastal lepiti kokku andmekoosseis koostöös Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsiga ning koostati eelanalüüse, sealhulgas ärianalüüs koostöös TAI, TEHIK-u ja SoM-iga. IT-hanke arenduste eeldatav valmimisaeg on 2026. aasta IV kvartal. Edasiseks ülalpidamiseks TAI ja TEHIK alates aastast 2028 kulude tõusu ei prognoosi ning summa võiks jääda samasse suurusjärku (~90 000 eurot aastas), sisaldades ühe inimese töötasu TAI-s ja tõrgeteta tööks vajalikke arendusi TEHIK-us.

Terviseametil tekivad kulud, et luua võimalus embrüoloogidel andmeid näha ja sisestada. Selle ühekordse kulu suurus on 50 000 eurot. Sotsiaalministeerium Tervisemeti ja TEHIK-uga koostöös otsivad vajalikud rahalised vahendid 2027. aastal. Hilisemaks muudetud rakendusaeg võimaldab ka MEDRE arendusi hiljem teostada (arendus peab valmima oktoobriks 2027).

Teistele riigiasutustele tööd ega kulusid viljatusravi andmekogu loomisel ei prognoosita.

Seaduse rakendamisega otseseid tulusid seoses viljatusraviga ei kaasne, aga viljatusravi andmete keskse andmekogumise käivitamine võimaldab hinnata viljatusravi kulutõhusust, korraldada paremini tervishoiuteenuseid ja töötada välja tervisepoliitikat. Tänu viljatusravi andmete kogumisele TIS-i on võimalik kontrollida ühe doonori doonorrakkudest sündivate laste arvu ja seeläbi vähendatakse ühe doonori genotüübiga seotud haiguslike muudatuste levimise ohtu Eesti rahva hulgas, millega kaasneksid kulud riigile. Perekonnaseisuasutuste kohustus edastada kunstliku viljastamise teel sündinud isikule anonüümse doonori KVEKS § 27 lõikes 2 sätestatud andmed antakse üle TAI-le.

Eelnõu mõju kohalike omavalitsuste eelarvele ei ole oluline. Väheoluline mõju avaldub nende eelarvele halduskoormuse vähenemise näol seoses eespool esile toodud kohustuse üleandmisega TAI-le.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määruseid:
1) TTKS § 591 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“;
2) kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrus nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“;
3) RaKS § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määrus nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“;
4) RavS § 33 lõike 7 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“;
5) rahvatervishoiu seaduse § 25 lõike 6 alusel kehtestatud sotsiaalministri 21. augusti 2025. a määrus nr 34 „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“;
6) rahvatervishoiu seaduse § 27 lõike 6 alusel kehtestatud sotsiaalministri 21. augusti 2025. a määrus nr 37 „Müokardiinfarktiregistri põhimäärus“;
7) TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“;
8) TTKS § 42 lõigete 3 ja 6 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“;
9) sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrus nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“;
10) sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“;
11) rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 5 ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 15 lõike 3 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 18. märtsi 2015. a määrus nr 12 „Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord“;
12) meditsiiniseadme seaduse § 29 lõike 4 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 23. detsembri 2015. a määrus nr 80 „Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu põhimäärus“;
13) TTKS § 508 lõike 4 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 15. novembri 2018. a määrus nr 48 „Piiriülese andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete koosseis, andmevahetuse korraldus ja logide säilitamise tähtaeg“;
14) RaKS § 13 lõike 6 punkti 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. augusti 2004. a määrus nr 101 „Tervisekassas kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike dokumentide loetelu ning nendes sisalduvate andmete koosseis“;
15) RaKS § 52 lõike 4 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määrus nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja andmete edastamine“;
16) töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määrus nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“;
17) välismaalaste seaduse § 111 lõike 1 alusel kehtestatud siseministri 18. detsembri 2023. a määrus nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“.

Määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisades 1, 2 ja 3.

Seaduse rakendamisel muutuvad volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu kehtetuks järgmised määrused:
1) RavS § 81 lõike 2 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrus nr 52 „Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus“;
2) Tervisekassa seaduse § 2 lõike 24 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 10. aprilli 2019. a määrus nr 37 „Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Tervisekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“;
3) Tervisekassa seaduse § 465 lõike 1 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määrus nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“;
4) KVEKS § 14 alusel kehtestatud sotsiaalministri 4. aprilli 2003. a määrus nr 56 „Kunstliku viljastamise loo vorm ja dokumenteerimise kord“.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse TTKS § 593 numeratsiooni, sealhulgas muutub senises lõikes 22 paiknenud volitusnormi asukoht. Eelnõu § 5 punktidega 2 ja 3 muudetakse määruste kehtestajat, kuid mitte volitusnormi sisu. Eelviidatud juhtudel ei saa tekkida küsimust määruste sisu põhiseadusele vastavusega, sest volitusnormi asukoha muudatus toob kaasa üksnes preambulis muudatuse tegemise. Sisulisi sätteid ei ole vaja muuta, seega puudub vajadus kavandit lisada.

Küll aga muutuvad nimetatud muudatuste tõttu HMS § 93 lõike 1 alusel kehtetuks järgmised määrused, mis tuleb volitusnormi muutumisel kehtestada uute ministri määrustena:
1) tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud ja tervise infosüsteemile juurdepääsu ulatus“;
2) Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2025. a määrus nr 20 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“.

9. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril, v.a:
• § 6 punktid 2 ja 3, mis jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril;
• § 1 punktid 4–9 ja 11 ning § 4 punkt 5, mis jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril;
• § 4 punktid 6 ja 7, mis jõustuvad 2028. aasta 1. juulil.

Seaduse jõustumise aeg on planeeritud vastavalt Tervisekassa andmelao arendustööde valmimisele ja seaduse jõustumine on vajalik eeltingimus selle kasutusele võtmiseks.

Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmete TIS-i esitamine muutub kohustuslikuks alates 1. juulist 2028. IT-arendus on planeeritud valmima oktoobris 2027 ning sellele lisandub üheksa kuu pikkune üleminekuperiood, mis on piisav personali väljakoolitamiseks ja tehnilise võimekuse loomiseks. Alates 2028. aasta 1. jaanuarist tekib TTO-l vabatahtlik võimalus võimekuse olemasolul TIS-i andmeid esitada. Kliiniku infosüsteemi ja arendatava viljatusravi mooduli vahelise liidestuse ettevalmistamisega saavad kliinikud hakata tegelema juba koostöös arendajaga, kui see selgub.

Vacatio legis on vajalik, et tagada seaduse sujuv ja õiguspärane rakendamine ning võimaldada kõigil asjaomastel osapooltel teha vajalikud ettevalmistavad tegevused. Eelkõige hõlmavad need:
• infosüsteemide arenduste ja liidestuste lõpuleviimist ning testimist;
• andmekogude ühendamisest tulenevate tehniliste ja korralduslike muudatuste rakendamist;
• asutuste ja teenuseosutajate sisemise töökorralduse kohandamist;
• normidega tutvumist ja juhendmaterjalide ettevalmistamist.

Arvestades, et Riigikogu menetlus seaduse vastuvõtmiseks kestab üldjuhul ligikaudu 3–4 kuud, võimaldab kavandatud jõustumisaeg ettevalmistusi teha paralleelselt seadusandliku menetlusega ning tagab piisava aja nii tehnilisteks kui ka organisatsioonilisteks tegevusteks. Seetõttu on kavandatud vacatio legis hinnanguliselt piisav eelnõus kavandatud muudatuste rakendamiseks.

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökorra volitusnormide muudatuse jõustumine on planeeritud 2027. aasta algusesse, et tagada väiksem halduskoormus muudatuste tegemisel, kuivõrd Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu sisulised muudatused vaadatakse igal aastal üle just 1. jaanuari seisuga.

Juhul kui eelnõu menetlus Riigikogus peaks pikenema ning seaduse jõustumine võrreldes seletuskirjas kavandatuga hilineb, võib see põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi, sealhulgas infosüsteemide arenduste ja kasutuselevõtu edasilükkumise, ettevalmistuste ümberplaneerimise ning ajutise õigusselguse vähenemise andmete töötlemist ja kasutamist puudutavas. Seetõttu on oluline, et seadus jõustuks kavandatud ajaraamis, mis tagab muudatuste kooskõlalise ja tõhusa rakendamise.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus (raviarvete ja retseptide liitmine tervishoiuteenuste andmetega)20 esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.

Eelnõu saadeti EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjonile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Farmaatsia Seltsile, Eesti Haiglaapteekrite Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Noortele Perearstidele, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsile, Eesti Õdede Liidule, Ravimiametile, Sotsiaalkindlustusametile, TAI-le, Terviseametile, Tervisekassale ja TEHIK-ule. Lisaks tutvustati muudatusi eraldi teavitusüritusel 14. jaanuaril 2026.

Eelnõu kohta laekunud tagasiside on lisatud kooskõlastustabelina eelnõule. Lisaks andsid tagasisidet ka Eesti Arstide Liit, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Õdede Liit. Nende tagasiside ei sisaldanud sisulisi märkusi eelnõu kohta, mistõttu ei ole nende ettepanekuid kooskõlastustabelisse lisatud.

Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 2026

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/26-0015 - Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 04.05.2026 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/88dbedf1-d7ab-4b47-ab90-4d2c5d8b65c2 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/88dbedf1-d7ab-4b47-ab90-4d2c5d8b65c2?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main