Määruse eelnõule märkuste esitamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Teie 30.03.2026 nr 2-2/1143-1, MKM/26-0381/-1K/

Meie 17.04.2026 nr 1.2-3/875-2

Määruse eelnõule märkuste esitamine

Lugupeetud minister Erkki Keldo Täname, et esitasite meile üle vaatamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid ja keemiliste ohutegurite mõõtmise kord“ eelnõu. Kooskõlastame eelnõu märkustega arvestamise korral: 1. Paragrahvi 2 punktis 2 sätestatakse ohtliku kemikaali termin, mille üheks tunnuseks on see, et tegemist on „ohtliku kemikaaliga, mis ei ole ohtlik nimetatud klassi kriteeriumide järgi,..“. Selguse eesmärgil palume kasutada sõnastust: „ohtlik kemikaal, mis ei vasta CLP-määruses nimetatud ohtlikuks klassifitseerimise kriteeriumidele,…“. 2. Riskipõhise bioseire „korrapärasuse/regulaarsuse“ Seletuskirjas kasutatakse paralleelselt mõisteid „regulaarne bioseire“, „pidev/järjepidev seire“ ning rõhutatakse samal ajal kalendripõhisest seiresüsteemist loobumist. Samas ei ole piisavalt selgitatud, mida mõistetakse regulaarse bioseire all miinimumtasemena olukorras, kus kindlaksmääratud kalendripõhist sagedust enam ei kohaldata. See võib rakendamisel tekitada tõlgendusriski ning ebaühtlast praktikat, sh olukordi, kus bioseiret teostatakse harvemini, kui see oleks töötajate tervisekaitse seisukohalt põhjendatud. Ettepanek: täpsustada seletuskirjas riskipõhise bioseire käsitlust selgitusega, et riskipõhine bioseire ei ole juhuslik, vaid eeldab ette kavandatud ja dokumenteeritud seireperioodilisust. Samuti soovitame selgemalt välja tuua, et bioseire intervalli määrab töötervishoiuarst riskihinnangu alusel ning määratud seireperioodilisus vaadatakse üle riskitegurite või töötingimuste muutumisel. 3. Bioseire ja tervisekontrolli omavaheline seos Seletuskirjas ei ole piisavalt selgelt kirjeldatud, et bioseire ei eelda eraldi „uut tervisekontrolli saatmist“, vaid on töötervishoiuteenuse loomulik ja pidev osa. See võib tekitada eksliku arusaama, et bioseire algab alles pärast vereanalüüsi tulemuste halvenemist. Ettepanek on täpsustada seletuskirjas, et:

 bioseire on osa töötervishoiuteenuse pidevast osutamisest ohtlike kemikaalidega töötamisel;

2

 bioseire käigus saadud tulemused võivad olla aluseks tervisekontrolli ulatuse laiendamisele või töökorralduslikele otsustele.

4. Tööandja ja töötervishoiuarsti vastutuse selgem piiritlemine Eelnõu ja seletuskiri rõhutavad küll töötervishoiuarsti rolli, kuid ei selgita piisavalt, kelle vastutada on:

 bioseire intervalli määramine;

 selle intervalli järgimise tagamine;

 reageerimine olukorras, kus bioseiret ei ole riskist hoolimata õigeaegselt tehtud. Ettepanek: tuua selgituskirjas täpselt välja, kes mille eest vastutab. 5. Riskianalüüsi edastamise miinimumnõuded töötervishoiuarstile Seletuskiri märgib, et andmete edastamise viisi ega ajastust ei reguleerita ning ei täpsustata, milline riskianalüüsi sisu on töötervishoiuarstile tervisekontrolli tegemiseks vältimatult vajalik. Praktikas võib see viia ebapiisava või aegunud info edastamiseni töötervishoiuarstile. Sellega võib kaasneda töökeskkonna riskide ebaadekvaatne hindamine töötervishoiuarsti poolt. Teeme ettepaneku tuua selgelt välja töötervishoiuarstile edastatava riskianalüüsi miinimumnõuded. Palume tagasiside eelnimetatud märkustega arvestamise kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Piret Eelmets 6269 128 [email protected] Kairi Põldmaa [email protected] Aive Telling [email protected]