Tartu Linnavalitsus_vastus

Jüri Mölder

Tartu Linnavalitsus

[email protected]

Teie 01.04.2025 nr 2025-05085

Meie 17.04.2026 nr 7-4/252601/2603255

Puudega inimese parkimiskaardi väljastamine

Lugupeetud linnasekretär

Juhtisite õiguskantsleri tähelepanu sellele, et andmete vahetamine puudega inimese parkimiskaardi

välja andmiseks ei ole kehtiva õigusega kooskõlas. Praegu on parkimiskaardi väljastamine

korraldatud nii, et kohalik omavalitsus saab andmeid inimese puude kohta, kui teeb sotsiaalteenuste

ja -toetuste andmeregistris (STAR) päringu sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS). Leiate, et puudub

õiguslik alus, et dokumenteerida parkimiskaardi andmeid STAR-s ja edastada neid

Sotsiaalkindlustusametile, kuna tegemist ei ole sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetustega ega muu abi

andmisega. Toote välja, et õiguspärane lahendus oleks see, kui kohalikud omavalitsused saavad

parkimiskaardi väljastamiseks Sotsiaalkindlustusametilt andmeid puude raskusastme kohta

andmevahetuskokkuleppe alusel.

Vabandust, et vastus on viibinud. Õiguskantsler on vahepealsel ajal lahendanud eeskätt küsimusi,

kus inimesed on pöördunud õiguskantsleri poole oma põhiõiguste vahetu rikkumise kaitseks.

Oleme Teie tõstatatud küsimust uurinud ja Sotsiaalministeeriumilt selgitusi küsinud.

Seadus ei näe ette selgesõnaliselt alust töödelda STAR-s inimese andmeid eesmärgiga väljastada

talle parkimiskaart (liiklusseaduse § 167 ning selle alusel vastu võetud sotsiaalministri 23.12.2010

määrus nr 90 ja sotsiaalhoolekande seaduse §-d 141–1451). Siiski ei saa öelda, et vajalikud normid

seaduses täiesti puuduvad, sest Riigikogu on kehtestanud STARi puudutavad sätted

sotsiaalhoolekande seaduses avaralt (nt parkimiskaardi välja andmise menetlus võib olla „muu abi“

§ 141 lg 1 p 1 mõistes ning „abi osutamine“ § 1421 lg 1 p 3 tähenduses).

Kõnealused seadused ega sotsiaalministri määrus nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest

teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ ei näe ka otsesõnu ette, et

kohalikud omavalitsused peavad parkimiskaardi väljastama STARi kasutades. Määrusest tuleb vaid

nõue anda parkimiskaart välja SKAISi kantud puude raskusastme tuvastamise otsuse alusel, juhul

kui inimesel on tuvastatud puue (§ 3 lg 2 p 1). Kuna hetkel muid lahendusi pole, tuleb SKAISi

andmeid pärida STARi kaudu.

Nõustume, et mõlemad küsimused vajaksid praegusest selgemat regulatsiooni. Seda ka põhjusel, et

puudega inimene peab õigusakte lugedes mõistma, et kui ta taotleb kohalikult omavalitsuselt

parkimiskaarti, teeb omavalitsus STARi kaudu päringu SKAISi. Samuti on oluline läbi mõelda, kui

kaua on mõistlik parkimiskaardi taotlemise andmeid STAR-s säilitada, ning see seaduses selgelt

sätestada.

2

Paraku ei saa õiguskantsler öelda, milline on sobiv lahendus probleemile: kas õigusaktide

muutmine, et täpsustada regulatsiooni isikuandmete töötlemiseks ja dokumenteerimiskohustuseks,

andmevahetuskokkulepe kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti vahel või mõni muu tee.

Näiteks selgitas Sotsiaalministeerium õiguskantsleri nõunikele andmevahetuskokkuleppeid

puudutavalt, et põhimõtteliselt on võimalik kohalikel omavalitsustel pärida otse SKAIS süsteemist

puude tuvastamise andmeid (x-tee lahenduse kaudu), kuid selleks tuleb luua õiguslik alus seaduse

või määruse tasandil ja tagada, et andmete edastamine toimub vähemalt samaväärse turbeklassiga

süsteemide vahel ning katta vajalike arenduste kulud. Seejuures tuleb läbi mõelda, kuidas vältida

paralleelset ja dubleerivat lahendust isikuandmete kaitse üldmääruse mõttes, mis tekitaks sama

andmehulga hoidmise kahes infosüsteemis, kuna see suurendaks volitamata töötlemise ja andmete

ebaühtluse riski ning on vastuolus andmete minimaalsuse ja täpsuse põhimõttega.

Eesti riigil on kohustus võtta üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2024/2841 ja muuta

selleks õigusakte hiljemalt 2027. a juuniks. Seejuures tuleb üle vaadata ka see, kes parkimiskaarte

väljastab ja kus parkimiskaartide üle arvestust peetakse. Selle käigus võib olemasolev süsteem

oluliselt muutuda. Muudatusi praeguses süsteemis võib olla vaja teha ka analüüsi tulemusel, mis

uurib täisealiste puudega inimeste puude tuvastamise, toetuste ja hüvede ümberkorraldamise

võimalusi (Praxise analüüs). Õigusaktide muutmisel ja sobiva lahenduse otsimisel on

ministeeriumil võimalik Teie tähelepanekutega arvestada.

Õiguskantsler on eelmise aasta veebruaris leidnud, et põhiseaduse alusel ei saa vaidlustada

parkimiskaardi väljaandmise korda, sealhulgas seda, et osa ülesandeid on pandud kohalikule

omavalitsusele, sest Riigikogul on menetlusõiguse kujundamisel suur otsustuspädevus.

Kõike kokku võttes ei näe õiguskantsler, et tema tegevus saaks olukorrale kiire lahenduse tuua.

Seetõttu on mõistlik saata Teie tõstatatud küsimus teadmiseks ministeeriumile ja

Andmekaitse Inspektsioonile.

Kui mõni inimene leiab, et tema õigusi isikuandmete kaitsele rikutakse parkimiskaardi väljaandmise

käigus, on tal õigus pöörduda kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole või kaitsta oma õigusi

kohtus.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kärt Muller

sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Teadmiseks: Sotsiaalministeerium Andmekaitse Inspektsioon

Angelika Sarapuu 6938411 [email protected]