| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 1.2.-2/26/1625-1 |
| Registreeritud | 17.04.2026 |
| Sünkroonitud | 20.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Asjaajamine |
| Sari | 1.2.-2 Üldkirjavahetus |
| Toimik | 1.2.-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Õiguskantsleri Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Õiguskantsleri Kantselei |
| Vastutaja | Jaana Sahk-Labi (Andmekaitse Inspektsioon, Euroopa koostöö ja õiguse valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Jüri Mölder
Tartu Linnavalitsus
Teie 01.04.2025 nr 2025-05085
Meie 17.04.2026 nr 7-4/252601/2603255
Puudega inimese parkimiskaardi väljastamine
Lugupeetud linnasekretär
Juhtisite õiguskantsleri tähelepanu sellele, et andmete vahetamine puudega inimese parkimiskaardi
välja andmiseks ei ole kehtiva õigusega kooskõlas. Praegu on parkimiskaardi väljastamine
korraldatud nii, et kohalik omavalitsus saab andmeid inimese puude kohta, kui teeb sotsiaalteenuste
ja -toetuste andmeregistris (STAR) päringu sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS). Leiate, et puudub
õiguslik alus, et dokumenteerida parkimiskaardi andmeid STAR-s ja edastada neid
Sotsiaalkindlustusametile, kuna tegemist ei ole sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetustega ega muu abi
andmisega. Toote välja, et õiguspärane lahendus oleks see, kui kohalikud omavalitsused saavad
parkimiskaardi väljastamiseks Sotsiaalkindlustusametilt andmeid puude raskusastme kohta
andmevahetuskokkuleppe alusel.
Vabandust, et vastus on viibinud. Õiguskantsler on vahepealsel ajal lahendanud eeskätt küsimusi,
kus inimesed on pöördunud õiguskantsleri poole oma põhiõiguste vahetu rikkumise kaitseks.
Oleme Teie tõstatatud küsimust uurinud ja Sotsiaalministeeriumilt selgitusi küsinud.
Seadus ei näe ette selgesõnaliselt alust töödelda STAR-s inimese andmeid eesmärgiga väljastada
talle parkimiskaart (liiklusseaduse § 167 ning selle alusel vastu võetud sotsiaalministri 23.12.2010
määrus nr 90 ja sotsiaalhoolekande seaduse §-d 141–1451). Siiski ei saa öelda, et vajalikud normid
seaduses täiesti puuduvad, sest Riigikogu on kehtestanud STARi puudutavad sätted
sotsiaalhoolekande seaduses avaralt (nt parkimiskaardi välja andmise menetlus võib olla „muu abi“
§ 141 lg 1 p 1 mõistes ning „abi osutamine“ § 1421 lg 1 p 3 tähenduses).
Kõnealused seadused ega sotsiaalministri määrus nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest
teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ ei näe ka otsesõnu ette, et
kohalikud omavalitsused peavad parkimiskaardi väljastama STARi kasutades. Määrusest tuleb vaid
nõue anda parkimiskaart välja SKAISi kantud puude raskusastme tuvastamise otsuse alusel, juhul
kui inimesel on tuvastatud puue (§ 3 lg 2 p 1). Kuna hetkel muid lahendusi pole, tuleb SKAISi
andmeid pärida STARi kaudu.
Nõustume, et mõlemad küsimused vajaksid praegusest selgemat regulatsiooni. Seda ka põhjusel, et
puudega inimene peab õigusakte lugedes mõistma, et kui ta taotleb kohalikult omavalitsuselt
parkimiskaarti, teeb omavalitsus STARi kaudu päringu SKAISi. Samuti on oluline läbi mõelda, kui
kaua on mõistlik parkimiskaardi taotlemise andmeid STAR-s säilitada, ning see seaduses selgelt
sätestada.
2
Paraku ei saa õiguskantsler öelda, milline on sobiv lahendus probleemile: kas õigusaktide
muutmine, et täpsustada regulatsiooni isikuandmete töötlemiseks ja dokumenteerimiskohustuseks,
andmevahetuskokkulepe kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti vahel või mõni muu tee.
Näiteks selgitas Sotsiaalministeerium õiguskantsleri nõunikele andmevahetuskokkuleppeid
puudutavalt, et põhimõtteliselt on võimalik kohalikel omavalitsustel pärida otse SKAIS süsteemist
puude tuvastamise andmeid (x-tee lahenduse kaudu), kuid selleks tuleb luua õiguslik alus seaduse
või määruse tasandil ja tagada, et andmete edastamine toimub vähemalt samaväärse turbeklassiga
süsteemide vahel ning katta vajalike arenduste kulud. Seejuures tuleb läbi mõelda, kuidas vältida
paralleelset ja dubleerivat lahendust isikuandmete kaitse üldmääruse mõttes, mis tekitaks sama
andmehulga hoidmise kahes infosüsteemis, kuna see suurendaks volitamata töötlemise ja andmete
ebaühtluse riski ning on vastuolus andmete minimaalsuse ja täpsuse põhimõttega.
Eesti riigil on kohustus võtta üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2024/2841 ja muuta
selleks õigusakte hiljemalt 2027. a juuniks. Seejuures tuleb üle vaadata ka see, kes parkimiskaarte
väljastab ja kus parkimiskaartide üle arvestust peetakse. Selle käigus võib olemasolev süsteem
oluliselt muutuda. Muudatusi praeguses süsteemis võib olla vaja teha ka analüüsi tulemusel, mis
uurib täisealiste puudega inimeste puude tuvastamise, toetuste ja hüvede ümberkorraldamise
võimalusi (Praxise analüüs). Õigusaktide muutmisel ja sobiva lahenduse otsimisel on
ministeeriumil võimalik Teie tähelepanekutega arvestada.
Õiguskantsler on eelmise aasta veebruaris leidnud, et põhiseaduse alusel ei saa vaidlustada
parkimiskaardi väljaandmise korda, sealhulgas seda, et osa ülesandeid on pandud kohalikule
omavalitsusele, sest Riigikogul on menetlusõiguse kujundamisel suur otsustuspädevus.
Kõike kokku võttes ei näe õiguskantsler, et tema tegevus saaks olukorrale kiire lahenduse tuua.
Seetõttu on mõistlik saata Teie tõstatatud küsimus teadmiseks ministeeriumile ja
Andmekaitse Inspektsioonile.
Kui mõni inimene leiab, et tema õigusi isikuandmete kaitsele rikutakse parkimiskaardi väljaandmise
käigus, on tal õigus pöörduda kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole või kaitsta oma õigusi
kohtus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärt Muller
sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Teadmiseks: Sotsiaalministeerium Andmekaitse Inspektsioon
Angelika Sarapuu 6938411 [email protected]