Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Lääne-Harju Vallavalitsus

[email protected]

Teie 26.02.2026 nr 6-1/149-8

Meie 17.04.2026 nr 9.3-2/26/1725-2

Pakri tn 14 ja A. Adamsoni tn 8

katastriüksuste ja lähiala

detailplaneeringu eelnõu

avalikustamine

Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Pakri tn 14 ja A. Adamsoni tn 8 katastriüksuste ja

lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) eelnõu avalikustamisest.

Detailplaneering on algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu 28.08.2024 otsusega nr 42.

Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringualale kolm uut korterelamut. Pakri tn 14

katastriüksusel asuv olemasolev hoone on ette nähtud rekonstrueerida korterelamuks, mille

esimesel korrusel on lubatud tegeleda ka väikeettevõtlusega. Planeeringuala suurus on ca 1,2 ha.

Planeeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon

kaubandus teenindusbüroohoonete ja üldkasutatava hoone maast elamu- ja ärimaaks.

Detailplaneering sisaldab endas üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslikku muutmist ning on seega menetletav üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas kirjutatud:

 Planeeritud hoonestuse planeerimisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda

kehtivatest normdokumentidest. Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu

kaitse seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ nõuetest.

 Planeeritav tegevus mõjutab keskkonda nii ehitamise- kui kasutamise etapis. Ajutise

häiringuna esinevad näiteks ehitusmasinate müra ja tolm, aga ka ehitusmaterjalide

ladustamisest tingitud pinnase kahjustused. Samuti on võimalik avariiolukordadest

tekkiv ajutine mõju, kuid seda on võimalik leevendada liikluskorralduslike võtete ja

avariijuhtumi korral käitumise juhistega. Ehitusperioodil tekkivat mõju keskkonnale on

võimalik leevendada selgete käitumisjuhistega ning töökorralduslike võtetega,

konkreetsed meetmed tuleb välja töötada projekteerimise staadiumis. Projekteerimise

etapis tuleb kirjeldada liiklusohutuse tagamise meetmeid. Ehitusaegne müra ei tohi

ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid” II kategooria aladel.

Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb ehitustööd teostada päevasel ajal.

Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha ainult

tööpäevadel ajavahemikus 7.00-19.00.

2(4)

 Planeeringu realiseerumisega suurenevad teatud määral piirkonna liikluskoormused.

Võimalike tervisemõjude (müra, õhusaaste) olulisust saab hinnata eeldatavale

lisanduvale liikluskoormusele tuginedes. Käesoleva planeeringuga kavandatakse neli

kortermaja, kus ühe kortermaja esimesel korrusel võib tegeleda äritegevusega. Kokku

on kavandatud 118 parkimiskohta, avalikku parklasse lisaks 12 kohta. Peamise

ühendusteena eelistatakse tõenäoliselt Pakri tänavat, mis viib otse Paldiski linna

põhitänavale Rae tänavale. Lääne tänava sõidutee rekonstrueerides tõenäoliselt koormus

hajub ning krundid pos 3 ja 4 hakkavad kasutama ka Lääne tänavat.

 Rae tänaval on 2021. a andmetel (antud teelõigus Transpordiameti uusimad andmed

2025. a seisuga) aasta keskmine ööpäevane liiklus 2200 autot, mis tähendab, et tegemist

on linnakeskkonna mõistes pigem madala liiklussagedusega. Pakri tn liikluskoormuste

kohta andmed puuduvad, kuid võib eeldada, et Pakri tn liikluskoormus on oluliselt

väiksem kui linna peatänaval (Rae tn).

 Hinnanguliselt tähendab kortermajade ja äritegevuse 130 parkimiskoha lisandumine

ööpäevas maksimaalselt kuni ca 300-400 liikumist kahes sõidusuunas kokku.

 Piirkonna liikluskoormustega ei kaasne märkimisväärset müra- ja õhusaaste teket ning

kehtestatud normtasemete ületamist kavandatud hoonestusalade puhul ei ole ette näha.

Hoonestusalad on kavandatud ca 15 m kaugusele Pakri tn sõiduteest, mis on piisav müra-

ja õhusaaste normtasemete tagamiseks.

 Lisanduv liikluskoosseis koosneb sisuliselt ainult sõiduautodest, mis ei ole

märkimisväärsed müra ja õhusaaste põhjustajad. Tööpäevade liiklus koondub

eeldatavasti hommikusele ja õhtusele ajale (mõnetunnisele perioodile), nädalavahetustel

hajub liiklus ühtlasemalt üle kogu päeva.

 Piirkonnas ei asu teadaolevalt (lisaks liiklusmüra allikatele) muid olulisi müraallikaid (nt

rasketööstus), kuid kehtiva üldplaneeringu kohaselt piirneb planeeringuala idas

tootmismaa juhtotstarbega alaga, kus kehtib Paldiski linna Tehnopargi detailplaneering,

millega on alale kavandatud äri- ja tootmismaa krundid. Detailplaneeringut ei ole asutud

ellu viima ning tehnopargi planeeringualal asuv Lääne tn 25 kinnistu (mis paikneb

vahetult käesoleva detailplaneeringuala kõrval) sihtotstarve on määratud ühiskondlike

ehitiste maaks ning alale on rajatud hooldekodu, mis on ise müratundliku alana

käsitletav.

 Kavandatavatele hoonetele tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja

ventilatsiooniseadmed vms) peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra

vastavuse keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud

normatiividele. Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või

küttesüsteemid) paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks

suunatud elu- ja ühiskondlikest hoonetest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete valikul

on soovitatav eelistada madala müratasemega seadmeid. Vajadusel tuleb tehnoseadmete

ümber rajada lokaalsed müraekraanid või mürasummutuskastid.

 Vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes peab vastama sotsiaalministri

01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ kehtestatud piirväärtustele (määruse nõuded

peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset). Planeeringualal ja vahetus

läheduses ei ole vibratsiooni piirväärtuste ületamist ette näha, kuna märkimisväärset

vibratsiooni põhjustavaid tegevusi/seadmeid (nt rasketööstus) ei kavandata. Teatud

määral võib vibratsiooni kaasneda liiklusega, kuid mõju ei muutu võrreldes olemasoleva

olukorraga. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud

vibratsiooni tasemeid, mis küündiks hoonete piirväärtuste lähedale või võiks põhjustada

kahjustusi hoonetele. Halvas seisus (auklik või äravajunud teepind) teede läheduses võib

raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul,

kui tekkivad vibratsioonitasemed on madalamad kui vastav piirväärtus.

 Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Hoone

projekteerimisel arvestada Eesti Standard EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Eesti pinnase radooniriski kaart näitab,

3(4)

et planeeritav ala asub kõrge radoonisisaldusega pinnasega alal (100kBq/m³-

150kBq/m³). Lähtudes sellest on vajalik teha enne hoonete projekteerimist radooni

taseme mõõtmised pinnaseõhus.

 Planeeringuala välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise staadiumis. Valgustus

peab tagama sotsiaalse kontrolli loomise ja turvalise väliruumi. Öisel ajal valgustuse

kasutamisel (nt hoone fassaadil, parklas kasutatav valgustus) reguleerida see

minimaalsele võimsusele. Projekteerimisel lähtuda energiasäästlikest lahendustest.

Soovitatav on kasutada sooja ja ülevalt alla suunatud valgustust.

Amet on tutvunud detailplaneeringu eelnõuga ning juhib täiendavalt tähelepanu

järgnevale:

 Detailplaneeringu seletuskirjas kirjutatakse: „Kavandatav ala (elu- ja ärihooned

kesklinna piirkonnas) tuleb müra hindamisel lugeda III kategooria ehk keskusealaks.

Tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute hoonestusalade

kavandamisel tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu

müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest. III

kategooria alade (keskusealad) liiklusmüra piirväärtuse on 65 dB päeval (müra

hinnatud tase päeval, Ld, 7.00-23.00) ja 55 dB öösel (müra hinnatud tase öösel, Ln,

23.00-7.00), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 70/60 dB. III kategooria

alade tööstusmüra piirväärtuse on 65 dB päeval (Ld, 7.00-23.00) ja 50 dB öösel (Ln,

23.00-7.00).“ Antud juhul on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Hetkel kehtiva (kehtetu alates 20.04.2026) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg 2 punkt

2 kohaselt on müra sihtväärtus suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Alates 20.04.2026 kehtiva redaktsiooni §56 lg 2 punkt 21 kohaselt kohaldatakse müra

sihtväärtust müratundliku ala planeeringu koostamisel, kui planeeringuga muudetakse

maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei ole müra sihtväärtus ületatud. Ameti

hinnangul oleks eeltoodule tuginedes asjakohane antud juhul lähtuda III

kategooria sihtväärtustest, tagades tulevastele elanikele seeläbi tervislikum

elukeskkond.

 Arvestada sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra-

ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme

mõõtmise meetodid“ (edaspidi SoM määrus nr 61). Vajadusel rakendada müravastaseid

meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest.“

 Detailplaneeringu seletuskirjas kirjutatakse: „Krundil pos 4 asuv olemasolev hoone on

ette nähtud rekonstrueerida korterelamuks, mille esimesel korrusel on lubatud tegeleda

väikeettevõtlusega.“ Tähelepanu tuleks pöörata, et äripindadelt levivad müratasemed ei

ületaks eluruumides SoM määrus nr 61 välja toodud normtasemeid. Välisõhus levivate

äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)

lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Amet juhib tähelepanu asjaolule, et tehnoseadmete müra ei tohi müratundlikel aladel

ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.

 Detailplaneeringu ala läheduses (ligikaudu 250 m kaugusel) asub olemasolev

tootmismaa ning ligikaudu 200 m kaugusel raudteeharu. Tuleks jälgida, et sealt levivad

müratasemed ei ületaks detailplaneeringu alal KeM määrus nr 71 toodud müra

normtasemeid.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Pargi Sadama tänava poolsesse osasse

on rajatud Paldiski elamusspordipark, kuhu kuulub nii betoonist rulapark kui

asfaltkattega pumptrack, kus saab sõita nii tõukerataste, rulade, rulluiskudega kui BMX

ratastega. Lisaks kuulub pargi koosseisu kaks korvpalliplatsi.“ „Planeeritavast alat

põhjas on kehtestatud „Paldiskis Pakri tn 5, Pakri tn 5a, Pakri tn 7, Rae tn 36a ja Linna

park maaüksuste detailplaneering“. Lisaks asub detailplaneeringu alast ligikaudu 110 m

kaugusel jalgpallistaadion. Eelnevale tuginedes võib järeldada, et ala lähedusse

4(4)

planeeritakse (ning on juba olemas) mitmeid võimalikku müra põhjustavaid

atraktsioone. Olgugi, et atmosfääriõhu kaitse seaduses § 55 väljatoodu kohaselt ei kuulu

meelelahutusürituste tekitatav müra välisõhus leviva müra hulka, peab amet võimalike

tulevaste häiringute ennetamiseks vajalikuks tagada, et mürarikaste tegevuste ja

müratundlike hoonetega alade vahele jääks võimalikult suur puhverala.

 Amet juhib tähelepanu, et olemasoleva elektriõhuliini säilimise puhul tuleks arvestada

selle kaitsevööndi ja võimalike rakenduvate piirangutega.

 Tagada piisav insolatsioon, võttes aluseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi insolatsiooni kestuse arvutamise juhendi ning EVS-

EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]