Harjumaa Kuusalu vald Kiiu aleviku Oja-Peetri kinnistu korrigeeritud detailplaneeringu kooskõlastamine

E-kiri.eml

Kirja edastamine

Kiiu Oja-Peetri kooskõlastamine Transpordiamet4.rtf

Mõisa tee 17 Kiiu alevikTelefon +372 6066 370Arvelduskonto EE742200001120050586

74604 HarjumaaFaks +372 6066 371Swedbank

Reg. kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Transpordiamet

[email protected] Teie 29.01.2026 nr 7.2-2/26/16962-8

Meie: 07.04.2026 nr 7-1/3749-4

Detailplaneeringu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks Kiiu aleviku Oja-Peetri kinnistu (35201:003:0011) korrigeeritud detailplaneeringu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisa: Oja-Peetri DP_06_03_2026.asice

Kadi Raudla

[email protected]

Kooskõlastamine järg.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TERJE KRAANVELT PNOEE-46604290226 2026-04-07 15:46:42

Kiiu Oja-Peetri kooskõlastamine Transpordiamet4.pdf

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank

Reg. kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Transpordiamet

[email protected] Teie 29.01.2026 nr 7.2-2/26/16962-8

Meie: 07.04.2026 nr 7-1/3749-4

Detailplaneeringu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks Kiiu aleviku Oja-Peetri kinnistu (35201:003:0011) korrigeeritud

detailplaneeringu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisa: Oja-Peetri DP_06_03_2026.asice

Kadi Raudla

[email protected]

Oja-Peetri DP_06_03_2026.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

JANIKA JÜRGENSON PNOEE-47907164224 2026-03-06 11:27:23

Oja-Peetri DP_Illustratsioon 30_07_2025.pdf

ILLUSTRATSIOON Janika Jürgenson

Arhitekt

30.07.2025 a. Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

-

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Anette Aun Planeeringu koostaja

DP 20-24

Märkused: 1) Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet

TINGMÄRGID

PLANEERINGUALA PIIR

KRUNDI PIIR

PLANEERITAV SOOVITUSLIK

HOONE ASUKOHT

Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Ants Sepp

1 1

Oja-Peetri DP_Põhijoonis tehnovõrkudega 05_03_2026.pdf

põld

põ ld

kuhjatud pinnas

kraav

kill

ki ll

A

H

3 6 .4

2 3 6 .5

3

36.36

36 .1

4

3 6 .3

0

3 6 .2

4

3 5 .5

3

3 5 .6

6

3 5 .4

2

35 .5

1

3 5 .4

0

3 5 .5

5

3 5 .8

3

3 5 .8

3

3 6 .0

9

3 6 .0

2

3 6 .2

4

3 6 .2

4

36 .3

5

3 6 .3

5

36 .4

6

36 .4

6

36 .5

9

36 .5

9

36 .0

1 36

.1 6

36 .1

9

35 .7

635 .8

1 35

.8 5

35 .8

1

35 .7

7 35 .7

5

35 .8

4

36 .0

5

36 .2

3 36

.2 8

36 .3

1

36 .4

9 36

.5 5

36 .1

8

36 .1

4

36 .4

7

36 .5

4

36 .4

6 36

.4 3

36 .4

5

36 .4

1

36 .4

6

36 .5

3

36 .5

3

36 .6

8

36 .6

0

36 .6

0

36 .7

0

36 .6

5

36 .5

7

36 .4

7

36 .3

4

35 .9

2

35 .5

4

35 .7

4

35 .9

0

36 .2

0

36 .3

7

36 .4

9

36.42

36.41

36 .4

4

36.30

36.27

36.51

36 .5

1

36.39

36.21

36.40

36 .3

5

36.31 36.12 36.38

36.57

36.65

36.67

36.55

36.52

36.41

36.23

36.39

36.58

36.73

36.77

36 .6

1

36.58

36.75

36.77

36 .8

4

36 .9

0

36 .4

6

36.62

36.80

36.84

36 .7

7

3 6 .7

3 3 6 .8

5 3 6 .8

7

36 .8

6

36.61

36.84

36.87

36 .5

8

36.56

36.76

36 .7

8

36 .7

3

36.51

36.69

36.72

36 .5

6

36.46

36.63

36.65

36 .3

4

36.38

36.53

36.54

36 .0

3

36.26

36.44

36.49

35 .4

6 35

.5 5

36.15

36.36

36.42

35 .3

3

36.08

36.27

36.34

35 .0

4

36.11

36.30

36.33

35 .0

8

35 .2

2

36.13

36.31

36.32 35

.4 1

36.20

36.31

36.30

35.70 35.92

36.21

36.31

36.22

35.93

35.49

36.14

36.26

36.19

35.90

35.37

36.17

36.29

36.21

36.06

35.59

35 .3

3

36.28

36.36

36.28

36.06

35 .8

4

36.16

36.20

36.18 36.28

36.42

36 .3

1

36.12

36.26

36.20

35 .8

3 36

.0 2

36 .0

4

35 .9

7

3 6 .0

6 3 6 .0

8 3 6 .0

0 36

.0 1

36 .1

6

36 .1

4 36

.1 7

36.17

35.96

36.15

35.95

35.19

35.94

35.72

35.28

35.81

35.62

35.05

35.79

35.49

35.04

35.66

35.40

35.46

35 .8

7

35 .9

5

36 .0

7

35 .8

8

35 .7

3

35 .7

0

35 .6

8

35 .6

5

35 .6

8

35 .6

3

35 .5

335 .4

6 35

.6 635

.8 4

35 .9

8

35 .9

936 .1

2

36 .2

9

36 .4

1 36

.1 5

36 .0

7

35 .8

7

35 .7

1

35 .4

4

35 .5

9

35 .6

7

35 .6

3

35 .8

5

36 .1

4

36 .2

7

36 .11

36 .5

6

36 .5

5

36 .5

9

36 .6

2

36 .5

9

36 .5

0

36 .4

0

36 .3

4

36 .4

4

36 .6

2

36 .4

6 36 .3

5

36 .3

2

36 .2

9

35 .9

736 .0

2

36 .2

6

36 .4

5

36 .4

6

36 .7

2

36.21 36.28

36 .2

836 .1

335 .8

1 36

.4 4

36.4 8

3 6 .0

9

36 .1

7

36 .0

8

36 .3

3

35 .9

6

36 .3

0

35 .6

9

35 .9

8

36 .4

6

36 .4

2

36 .4

2

36 .3

8

36 .4

2

36 .3

9

36 .3

8

36 .3

236 .6

0

36 .5

0

36 .5

8

36 .5

2

36 .2

8

35 .8

9

36 .0

0

35 .7

4

35 .5

2

35 .5

4

35 .6

0

35 .7

6

35 .7

6

35 .6

8

35 .8

0

35 .6

6

36 .2

4

36 .0

4

36 .3

8 35

.9 0

35 .6

2

35 .7

6 35 .8

8 36 .0

8

36 .1

6

36 .1

0

36 .0

2

35 .9

2

35 .8

6

35 .6

8

35 .8

6

36 .2

2

36 .4

4

36 .0

8

35 .7

835 .5

2

36 .2

6

36 .5

0

36 .3

6

36 .1

0

35 .5

8

35 .3

8

35 .6

6

35 .5

0

35 .1

6

35 .5

4

36 .0

6

36 .4

0

36 .6

8

36 .5

6

36 .7

2

36 .6

4

36 .3

2

35 .8

2

36 .5

6

35 .6

8

35 .7

6 36

.3 4

36 .4

8

36 .5

4

36

X= 6 59

14 50

Y= 5 78

30 0

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

X X X

X X X X X X X X X X X X

X X X X X X X X X X X X X X

X X X X

XXXXXXXX

X X X X X X X X X

X X X X X X X X X X X

X X X X X X X X X X X X X

X X X X X X X X X

N

SW

E

W1 W1

W1

W 1

W1

S1

S1 W1

W1

S1 S1

S1

W2

W 2

W2

W2 W2

W2

W2 W2

W2

W2 W2

W2

W 2

PK

W1 W1

W 1

W1W1 S1

S1 S1

S1

S1 S1

S1

S1 S1

S1

W 1

W1

W1W1W1

3,0

3, 0

Pos 1

EP 10 0%

9

50 0

4(1 +3)

2 / -1 59

90 m

²

Pos 2

EP 10 0%

9

50 0

4(1

+3)

2 / -1 59

88 m

²

Pos 3

EP 10 0%

9 50

0 4(1

+3)

2 / -1 98

20 m

²

X X X X X X X X X X X

X X X X X X S1

S1

ele ktr

iüh en

du s

ala jaa

mast

Fuk si:

(K otk

a)sid eü

he nd

us

sid ek

aev ust

KII- 02

0

Käru

35 20

1:0 03

:11 30

Nurm e

35 20

1:0 03

:01 57

11 26

6 K iiu

-K ab

ern eem

e t ee

35 20

1:0 03

:01 80

Tam me

35 20

1:0 03

:02 24

Oja- Peet

ri

35 20

1:0 03

:00 11

Riig ite

eg a r

ist um

ist el

pa iga

lda da

te hn

ov õrg

ud

ko gu

ul atu

ses ka

its eh

üls si.

Oja

35 30

1:0 01

:00 24

liitumisnähtavus 190 m

liitumisnähtavus 1 0 m

liitumisnähtavus 190 m

15,0

15 ,0

5, 0

5,0

10 ,0

3,5

10 ,0

50 ,0

25 ,7

20 ,0 24

,1

20 ,0

20,0

10,0

15 ,0

15,0

40 ,0

10 ,0

30,0

16 ,2

3,5

10 ,0

5,0

6, 0

5, 0

5, 3

5, 7

11 ,0

5, 3

5, 7

11 ,0

6, 8

4, 2

11 ,0

7,7

3,3

pla ne

eri tav

m ast

ole maso

lev m

ast

juu rde

pä äs

lik vid

eer ita

kse

Pos 3

liit um

isk ilp

Pos 1

liit um

isk ilp

Pos 2

liit um

isk ilp

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA

po s n

r.

kr un

di a

ad re

ss i

et te

pa ne

k

kr un

di p

la ne

er itu

d si

ht ot

st ar

ve (k

at as

tri ük

su se

li ik

)

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

m ²

m oo

du st

at ak

se ki

nn is

tu te

st (n

r)

lii de

ta va

te /

la hu

ta ta

va te

o sa

de su

ur us

ed m

²

os ad

e se

ni ne

si ht

ot st

ar ve

(k at

as tri

ük su

se li

ik )

1 Kusti E 100% 5990 Oja-Peetri kinnistu nr: 11062502

-5990 M 100%

2 Antsu E 100% 5988 -5988 M 100%

3 Oja-Peetri E 100% 9820 -9820 M 100%

kokku: 21798

Tam me

35 20

1:0 03

:02 24

W 1

S1

S1 S1

W1

S1

S1 S1

aj

ala jaa

m

Fuk si:

(K otk

a)

sid ek

aev

KII- 02

0

Pos 3

liit um

isk ilp

Pos 2

liit um

isk ilp

Pos 1

liit um

isk ilp

Riig ite

eg a r

ist um

ist el

pa iga

lda da

te hn

ov õrg

ud

ko gu

ul atu

ses ka

its eh

üls si.

W1

11 26

6

Kiiu -K

ab ern

eem e t

ee

35 20

1:0 03

:01 80

Oja

35 30

1:0 01

:00 24

11 26

0 J õe

läh tm

e-K em

ba

tee

35 20

1:0 01

:02 29Pos

1

Pos 2

Pos 3

Van a-N

arv a m

nt 1

35 20

1:0 03

:00 76

Mõis a j

alg tee

L3

35 20

1:0 03

:05 44

Kiiu -K

äli ja

lgt ee

L2

35 20

1:0 03

:05 19

Van a-N

arv a m

nt 3

35 20

1:0 03

:01 01

Mõis a t

ee 2

35 30

1:0 01

:10 32

H

H H H

H

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED

po s n

r.

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(m ²)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

nd (m

²)

kr un

di tä

is eh

itu sp

ro ts

en t

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d ar

v kr

un di

l (p

õh ih

oo ne

+ ab

ih oo

ne )

ho on

e lu

ba tu

d m

ax k

or ru

se lis

us (e

la m

u / a

bi ho

on e)

ho on

e lu

ba tu

d m

ax m

aa -a

lu ne

ko rr

us el

is us

ho on

e lu

ba tu

d m

ax k

õr gu

s m

aa pi

nn as

t ( m

) el

am u

/a bi

ho on

e

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ja

os ak

aa lu

%

pl an

ee rit

av ka

ta st

riü ks

us e

si ht

ot st

ar ve

ja os

ak aa

lu %

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v

no rm

at iiv

ne /

ka va

nd at

ud

pi ira

ng ud

1 5990 500 8% 4 (1+3) 2 / 1 -1 9 / 5 EP 100% E 100% 3 / 3 1* kuni 5*

2 5988 500 8% 4 (1+3) 2 / 1 -1 9 / 5 EP 100% E 100% 3 / 3 3* kuni 5*

3 9820 500 5% 4 (1+3) 2 / 1 -1 9 / 5 EP 100% E 100% 3 / 3 1* kuni 7*

Arhitektuursed piirangud

- Katusekalle 30° kuni 45°, väiksemad hooneosad ning väiksemad abihooned (nt varjualune vms) võivad olla madalama kaldega. - Katusekatte materjal: kivi, plekk, eterniit või bituumenkate. - Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. Keelatud on välisvoodrita palkmajad - Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms). - Avatäited lahendatakse ehitusprojektis. - Krundi võib piirata kuni 1,5m kõrguse piirdeaiaga. Maanteepoolsel küljel peab piirdeaed olema vähemalt 10 m kaugusel krundi piirist. Hoone ehitusprojekti koostamise käigus määrata naaberkruntidega ühtne piirete lahendus. - Krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka arvatakse krundile kavandatavad üle 20 m² suurused hooned. Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid (kasvuhoone, mängumaja) võib krundile rajada lisaks kuni kolm.

Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013): EP - üksikelamu maa

Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Lähtuvalt kehtivast üldplaneeringust peab hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest olema 30,0 m. 4) Täpne hoonete asukoht ning juurdepääs krundile selgitatakse hoonete ehitusprojekti koostamise käigus. 5) Haljastuse, tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektidega. 6) Enne olemasoleva keskpinge õhuliini likvideerimist (ümberehitamist) ei ole võimalik krundile õhuliini kaitsevööndisse püstitada

ehitisi. 7) Lähtuvalt Kuusalu valla üldplaneeringust on lubatud hoonete min kaugus naaberkruntide hoonestusest 30 m. 8) Joonise koostamisel on kasutatud Radiaan OÜ koostatud geodeetilist alusplaani. Töö nr 2576G24, mõõdist. 04.11.2024.

Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

05.03.2026 a. 3DP 20-24

Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik

1:500

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Janika Jürgenson Arhitekt

Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

3

W2 W2

KATASTRIÜKSUSE PIIR SÕIDUTEE / JUURDEPÄÄS KRAAV HOONE HOONE (ETAK 2025)

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖND

KOLLEKTOREESVOOLU KAEV

DRENAAŽITORUSTIK KESKPINGE ÕHULIIN MADALPINGE ÕHULIIN MADALPINGE KAABELLIIN SIDE MAAKAABELLIIN TRUUP

DRENAAŽIVEE VOOLUSUUND

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

PLANEERITAVA ALA PIIR KRUNDIPIIR

JUURDEPÄÄS KRUNDILE (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

HOONESTUSALA

HOONESTUSALA OSA, KUHU ON LUBATUD EHITADA JUHUL, KUI KESKPINGE ÕHULIIN LIKVIDEERITAKSE

VÕIMALIK ELAMU ASUKOHT VÕIMALIK ABIHOONE ASUKOHT KATENDIGA ALA

JUURDEPÄÄSTUSERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA

SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA PERSPEKTIIVSE VÕIMALIKU KERGLIIKLUSTEE RAJAMISEKS

LIKVIDEERTIAV OBJEKT

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND JA SERVITUUDIALA 1-20 kV MAAKAABELLIIN (KESKPINGE MAAKAABEL)

PUURKAEVU SOOVIT. ASUKOHT PUURKAEVU HOOLDUSALA VEETORU ORIENT. ASUKOHT KANALISATSIOONITORU ORIENT. ASUKOHT

OMAPUHASTI VÕIMALIK ASUKOHT IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU KUJA REOVEE IMMUTAMISE KEELUALA 0,4 kV MAAKAABELLIIN (ORIENT. ASUKOHT) JAOTUSKILP / LIITUMISKILP (ORIENT. ASUKOHT) SIDEKAABEL (ORIENT. ASUKOHT)

NÄHTAVUSKOLMNURK PRÜGIKONTEINERI SOOVITUSLIK ASUKOHT

HALJASTUSE SOOVITUSLIK ASUKOHT

PLANEERITAV

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:

1 - POSITSIOONI NUMBER

2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST

4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (MAAPEALNE

/MAA-ALUNE)

5 - HOONE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND

6 - HOONE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL

7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND

3 5 6

1 2

7 4

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED:

E - ELAMUMAA

W1W1

PK

ELEKTRILAHENDUSE JA VÕIMALIKU SIDEÜHENDUSE SKEEM

TINGMÄRGID OLEMASOLEV ALAJAAM PLANEERITUD 0,4 kV MAAKAABELLIIN (ORIENT. ASUKOHT) VÕIMALIK SIDEKAABEL (ORIENT. ASUKOHT) SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA

aj

W1 W1

S1 S1

S1

Ants Sepp

PLANEERINGUALA PIIR OL.OLEV KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR PLANEERITUD HOONESTUSALA

Katastriüksuse sihtotstarve: E - elamumaa M - maatulundusmaa

Piirangud: 1* Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd - 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast; 2* keskpinge õhuliini kaitsevöönd - 10 m liini teljest; 3* maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu kaitsevöönd - 10 m kollektori telgjoonest

mõlemale poole; 4* maaparandussüsteemi maa-ala (Ploompuu 4031250300060/002); 5* Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi uuringu ala; 6* veetorustike kaitsevöönd - 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole; 7* puurkaevu hooldusala - r= 10 m.

Oja-Peetri DP_Seletuskiri 05_03_2026.pdf

Planeeringu

koostaja:

OÜ Ferrysan

Muskaadi 14

Saue linn 76506

Saue vald, Harjumaa

Reg.nr.11203491

MTR reg nr: EEP002230

Tel. +372 5221744

Töö nr: 20-24

Detailplaneeringu

koostamise korraldaja: Kuusalu Vallavalitsus

Mõisa tee 17

Kiiu alevik 74604

Kuusalu vald

Harju maakond

e-post: [email protected]

tel: +372 606 6370

HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KIIU ALEVIK

OJA-PEETRI KINNISTU

DETAILPLANEERING

Arhitekt: Janika Jürgenson, MSc

Maastikuarhitekt-planeerija: Riiu Efert, MSc

TALLINN 2026

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 2

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS:

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA........................................................................................................................ 4 1.1. Detailplaneeringu koostamise ülesanne ................................................................. 4 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud .................................................. 4 1.3. Kasutatud dokumendid ja abimaterjalid ................................................................. 4

2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................ 5 2.1. Asukoht .................................................................................................................. 5 2.2. Maakasutus ............................................................................................................. 6 2.3. Hooned ja rajatised ................................................................................................. 6 2.4. Planeeritava ala ja kontaktvööndi üldine iseloomustus ......................................... 6 2.5. Tehnovõrgud .......................................................................................................... 6 2.6. Haljastus ................................................................................................................. 7 2.7. Piirangud ................................................................................................................ 7 2.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ................................................................ 7 2.9. Alal kehtiv detailplaneering ................................................................................... 8

3. PLANEERINGU LAHENDUS ..................................................................................... 8 3.1. Krundijaotus ja hoonestus ...................................................................................... 8

3.1.1. Planeeritud krundistruktuur ............................................................................. 8 3.1.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil. ................................................ 8

3.2. Projekteerimise põhimõtted. .................................................................................. 8 3.2.1. Kruntide ehitusõigus ....................................................................................... 9 3.2.2. Arhitektuursed piirangud .............................................................................. 10

3.3. Heakord, haljastus ja piirded ................................................................................ 10 3.4. Teed ...................................................................................................................... 11

3.4.1. Juurdepääs planeeritavale alale. .................................................................... 11 3.4.2. Parkimine. ..................................................................................................... 11 3.4.3. Kergliiklustee kavandamine .......................................................................... 11

3.5. Tehnovõrgud ........................................................................................................ 11 3.5.1. Veevarustus ................................................................................................... 12 3.5.2. Reovee kanalisatsioon ................................................................................... 12 3.5.3. Elektrivarustus .............................................................................................. 12 3.5.4. Sidevarustus .................................................................................................. 13 3.5.5. Soojavarustus ................................................................................................ 13 3.5.6. Vertikaalplaneerimine ja sademevee lahendus ............................................. 13

3.6. Keskkonnatingimused .......................................................................................... 14 3.6.1. Jäätmete prognoos ja käitlemine ................................................................... 14 3.6.2. Müra, vibratsioon, insolatsioon ..................................................................... 15 3.6.3. Põhjavee kaitse .............................................................................................. 15 3.6.4. Radoon .......................................................................................................... 15 3.6.5. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ............................ 16

3.7. Tuleohutuse tagamine .......................................................................................... 16 3.8. Kuritgevusriskide vähendamine ........................................................................... 17 3.9. Piirangud .............................................................................................................. 17

3.9.1. Servituudid .................................................................................................... 17 3.9.2. Tehnovõrkude kaitsevööndid ........................................................................ 18 3.9.3. Maaparandus ................................................................................................. 18

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 3

4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................... 19 4.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............... 19 4.2. Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................... 20

JOONISED

Joonis 1: Situatsiooniskeem

Joonis 2: Tugiplaan M 1:500

Joonis 3: Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500

ILLUSTRATSIOON

Joonis 1: 3D illustratsioon

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 4

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

Planeeringualaks on Kuusalu vallas Kiiu alevikus asuv Oja-Peetri katastriüksus (kat.

tunnus 35201:003:0011). Planeeringuala pindala on 21798 m².

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kuusalu Vallavalitsuse 03.10.2024 korraldus nr

261 „Kiiu aleviku, Oja-Peetri kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande

kinnitamine“.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kuusalu Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostajad on Ferrysan OÜ arhitekt Janika Jürgenson (Tallinna

Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) ja maastikuarhitekt-

planeerija Riiu Efert.

1.1. Detailplaneeringu koostamise ülesanne

▪ Kinnistust kuni kolme elamukrundi eraldamine ning kruntidele ehitusõiguse

määramine elamute ja abihoonete rajamiseks.

▪ Alale sobilike arhitektuursete tingimuste määramine.

▪ Aadressi määramine elamukrundile.

▪ Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine.

▪ Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine.

▪ Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine.

Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringule vastavana.

1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud

▪ Topo-geodeetilise maa-ala plaani on koostanud Radiaan OÜ, töö nr 2576G24,

mõõdistatud 04.11.2024.

1.3. Kasutatud dokumendid ja abimaterjalid

▪ Kuusalu valla üldplaneering (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001

otsusega nr 68);

▪ Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/78);

▪ Planeerimisseadus;

▪ Ehitusseadustik;

▪ Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;

▪ Looduskaitseseadus;

▪ Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

▪ Maaparandusseadus;

▪ Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr. 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

▪ Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 5

▪ Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise

planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja

täpsustatud ulatus1“;

▪ Tuleohutuse seadus;

▪ Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

▪ Siseministri 18.02.2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord”;

▪ Ehitiste tuleohutust käsitlev standardisari EVS 812;

▪ EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

▪ Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;

▪ Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud Kuusalu Vallavolikogu 14.

detsembri 2022 määrusega nr 26);

▪ Transpordiameti juhend „Kergliiklustaristu kavandamise juhend“;

▪ teised Eesti Vabariigis kehtivad ning käesolevale detailplaneeringule kohalduvad

õigusaktid ja standardid.

2. OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. Asukoht

Planeeringuala asub Kuusalu vallas Kiiu aleviku põhjaosas, 11266 Kiiu-Kaberneeme tee

ääres. Juurdepääs planeeringualale on nimetatud kõrvalmaanteelt.

Joonis 1. Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa-amet 2024)

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 6

Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused

Jrk

nr

Katastriüksuse

nimetus

Katastriüksuse

tunnus

Katastriüksuse

sihtotstarve

Kinnistu

pindala

1 11266 Kiiu-

Kaberneeme tee 35201:003:0180 Transpordimaa100% 28604 m²

2 Tamme 35201:003:0224 Tootmismaa 100% 2630 m²

3 Käru 35201:003:1130 Maatulundusmaa 100% 45025 m²

4 Nurme 35201:003:0157 Maatulundusmaa 100% 86307 m²

2.2. Maakasutus

Oja-Peetri katastriüksuse (kat. tunnus 35201:003:0011) sihtotstarve on maatulundusmaa

100%.

2.3. Hooned ja rajatised

Ehitisregistri andmetel Oja-Peetri katastriüksusel ehitisi ei asu.

2.4. Planeeritava ala ja kontaktvööndi üldine iseloomustus

Planeeringuala jääb Kiiu aleviku keskosast ning seda läbivast Tallinna-Narva maanteest

põhja poole. Tegemist on rohtu kasvanud põllumaaga. Katastriüksuse põhjaservas kulgeb

pinnastee ning üle planeeringuala lõunanurga läheb juurdepääsutee Käru katastriüksusele.

Paralleelselt Kiiu-Kaberneeme maanteega on planeeringuala lõunaosas kraav.

Planeeringuala maapind on tasase reljeefiga, kerge langusega katastriüksuse kaguosas

asuva kraavi poole. Kõrguste vahemik maa-alal on abs. +35,16 m kuni abs. +36,72 m.

Planeeringualast põhja ja lääne pool paiknevad kasutuses olevad põllumaad ning ida pool,

teisel pool Kiiu-Kaberneeme maanteed, asuvad hoonestatud maatulundusmaad ja

elamumaad. Oja-Peetri katastriükusest lõunas, Tamme katastriüksusel, asub Kuusalu

valla jäätmejaam.

Idas külgneb planeeringuala 11266 Kiiu-Kaberneeme teega. Tegemist on ligikaudu 6 m

laiuse asfaltkatendiga kõrvalmaanteega, millel kehtib kiirusepiirang 90 km/h. Maa-ameti

Teeregistri andmetel on maantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 334 autot. Tee

ääres valgustus ning kõnniteed puuduvad.

Lähimad bussipeatused asuvad planeeringualast ligikaudu 280 m lõuna pool, Vana-Narva

maantee (11260 Jõelähtme-Kemba tee) tee ääres.

Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad elamud on ühe- ja kahekorruselised, kahe

poolse kaldega katusega (valdavalt viilkatusega) üksikelamud. Välisviimistluses on

kasutatud puitu või krohvi. Piireteks on kasutatud erineva kõrgusega puit-, kivi- ja

võrkpiirdeid, hekke ja puid.

2.5. Tehnovõrgud

Ala läbib 1-20 kV elektriõhuliin (keskpingeliin).

Alal paikneb maaparandussüsteemi drenaaž ning maaüksust läbib maaparandusehitise

Ploompuu kollektoreesvool (toru 150-175 m).

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 7

2.6. Haljastus

Planeeringuala on kõlvikuliselt haritav maa, mis on käesoleval ajal rohtu kasvanud. Alal

kasvavad hajali erinevate puude ja põõsaste grupid.

2.7. Piirangud

▪ Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd – 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast

(11266 Kiiu-Kaberneeme tee);

▪ elektripaigaldise kaitsevöönd – 10 m keskpinge õhuliini teljest;

▪ maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu kaitsevöönd – 10 m kollektori telgjoonest

mõlemale poole;

▪ maaparandussüsteemi Ploompuu (kood 4031250300060/002) maa-ala;

▪ Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi uuringu ala.

2.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng

Kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala hajaasustusalal

ning parandatud maaga alal (roheline ruudustik joonisel), alvarite alal (helesinine

ruudustik).

Alvarid e loopealsed ei paku oma õhukese pinnakatte tõttu kaitset põhjaveele, seega on

need alad määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks, et kontrollida ja välistada

tegevused, mis võiksid muuta põhjavee kvaliteeti.

Planeeringuala asukoht

Joonis 2. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust.

Uue hoonestuse rajamisel hajaasustusega alale tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega

(Kuusalu valla üldplaneering p 6.5):

▪ Elamuehituses peab jääma põhiliseks ühepereelamute ehitamine.

▪ Hajaasustusega aladel, kus koostatakse detailplaneering on elamute ehituskruntide

minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest

30,0 m.

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 8

▪ Detailplaneeringute koostamisel arvestada, et planeeritaval alal tuleb kaitsta

olemasolevat looduskeskkonda (kadastikke jt, väärtuslikke taime kooslusi,

kõrghaljastust jne), säilitada olemasolevad vanad kiviaiad ja soovitav oleks arvestada

vanade kinnistu piiridega.

2.9. Alal kehtiv detailplaneering

Kehtiv detailplaneering alal puudub.

3. PLANEERINGU LAHENDUS

Planeerimislahendus näeb ette Oja-Peetri katastriüksuse jagamise kolmeks üksikelamu

maa (EP) sihtotstarbega krundiks.

Elamukruntidele määratakse ehitusõigus ja seatakse hoonestustingimused üksikelamute

ja abihoonete ehitamiseks. Üksikelamu maa kruntidele on lubatud ehitada üksikelamu ja

kolm abihoonet. Elamud on lubatud kuni 2-korruselised, katuseharja kõrgus maapinnast

kuni 9,0 m, abihoonete korruselisus on 1 ja kõrgus kuni 5,0 m.

Planeeritavatele elamukruntidele kavandatakse juurdepääs Kiiu-Kaberneeme teelt.

Maantee äärde, kruntidele Pos nr 1 ja Pos nr 3, nähakse ette perspektiivse võimaliku

kergliiklustee rajamiseks servituudi ala. Parkimine lahendatakse omal krundil.

3.1. Krundijaotus ja hoonestus

3.1.1. Planeeritud krundistruktuur

Oja-Peetri katastriüksus jagatakse kolmeks üksikelamu maa (EP) sihtotstarbega krundiks.

3.1.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil.

Kruntide hoonestusalad on määratud 10 m kuni 30 m krundi piirist sissepoole. Nurme

(35201:003:0157) ning Käru (35201:003:1130) kinnistute poolsest küljest on

hoonestusalad kavandatud 15 m krundipiirist sissepoole, et tagada üldplaneeringust

tulenev nõutud minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest (30 m). Maanteepoolsel

küljel on hoonestusala määratud 20 m krundi piirist sissepoole. Eri kruntide

hoonestusalade omavaheliseks kauguseks on planeeritud 40 meetrit.

Hoonestusalad on kavandatud väljapoole riigitee kaitsevööndit ning

maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndit. Kui hoonete projekteerimise käigus

selgub, et maaparandussüsteem paikneb alal teisiti, kui on näidatud planeeringu joonisel,

tuleb lähtuda reaalsest olukorrast ning hooneid maaparandussüsteemi eesvoolu

kaitsevööndisse ja naaberkinnistutelt lähtuvate dreenitorude kaitsevöönditesse

projekteerida ei tohi. Samuti ei ole võimalik enne olemasoleva keskpinge õhuliini

likvideerimist (ümberehitamist) krundile õhuliini kaitsevööndisse püstitada ehitisi.

Planeeritavad hoonestusalad on esitatud joonisel 3 (Põhijoonis tehnovõrkudega).

Planeeringu joonisel kujutatud hoonete asukohad on soovituslikud ning täpsustatakse

ehitusprojektidega.

3.2. Projekteerimise põhimõtted.

▪ Hoonete projekteerimisel järgida hoone energiatõhususe miinimumnõudeid

(Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63).

▪ Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda standardist „EVS 842:2003 Ehitise

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

Planeeritud üksikelamu maa sihtotstarbega kruntidele on lubatud ehitada elamu ja kuni

kolm abihoonet. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil kokku on 500 m².

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 9

Elamu lubatud korruselisus on 2 ja katuseharja kõrgus maapinnast kuni 9,0 m, abihoonete

korruselisus on 1 ja kõrgus kuni 5,0 m. Hoonetele on lubatud rajada 1 maa-alune korrus.

Ehitisealuse pinna alla ei arvestata tehnorajatiste alust pinda ega varikatuseta terrasse ning

välistreppe. Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka

väljaspoole hoonestusalasid.

Krundi lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka

arvatakse krundile kavandatavad üle 20 m² suurused hooned. Elamu teenindamiseks

mõeldud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ning kuni 5,0 m kõrgused väikeehitisi (nt.

kasvuhoone, mängumaja vms) võib lisaks rajada kuni kolm. Naaberkinnistu omanikega

kirjalikul kokkuleppel võib neid rajada ka väljaspoole hoonestusala (ei tohi rajada

hoonestusala piirist maantee poole), arvestades arhitektuurse sobivuse ning kujadega

(tuleohutus, tehnovõrgud, maaparandussüsteem).

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada olemasoleva maaparandussüsteemiga (vt p 3.9.3

Maaparandus).

3.2.1. Kruntide ehitusõigus

Tabel 2. Kruntide ehitusõigus ja arhitektuurinõuded

pos nr. 1 2 3

krundi aadressi

ettepanek Kusti Antsu Oja-Peetri

krundi planeeritud

suurus (m²) 5990 5988 9820

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind (m²) 500 500 500

krundi

täisehitusprotsent 8% 8% 5%

hoonete lubatud max

korruselisus

(põhihoone / abihoone)

2 /1 2 /1 2 /1

hoonete lubatud max

maa-alune korruselisus -1 -1 -1

hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

maapinnast (m)

(põhihoone / abihoone)

9,0 / 5,0 9,0 / 5,0 9,0 / 5,0

hoonete suurim lubatud

arv krundil

(põhihoone+abihoone)

4 (1+3) 4 (1+3) 4 (1+3)

planeeritud krundi

kasutamise sihtotstarve

ja osakaalu %

üksikelamu maa

(EP) 100%

üksikelamu maa

(EP) 100%

üksikelamu maa

(EP) 100%

planeeritud

katastriüksuse

sihtotstarve ja

osakaalu %

elamumaa (E)

100%

elamumaa (E)

100%

elamumaa (E)

100%

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 10

3.2.2. Arhitektuursed piirangud

▪ katusekalle 30° kuni 45°, väiksemad hooneosad ning väiksemad abihooned (nt

varjualune vms) võivad olla madalama kaldega. Kõrvuti rajatavate hoonete puhul

vältida väikeseid katusekallete erinevusi või suurt katusekallete vahelduvust.

▪ katusekatte materjal: kivi, plekk, eterniit või bituumenkate.

▪ Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi.

Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi,

krohvipinda jms. Vältida plekk- või plastvoodrit. Ei ole lubatud ehitada hooneid, mille

välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil ja/või ristseotisega freeskantpalgil.

▪ abihoone ja piire peavad sobima elamu arhitektuuriga;

▪ hooned tohib ehitada ainult planeeringus märgitud hoonestusalasse;

▪ hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud

ehituslaadist ja ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast;

▪ planeeringuala arhitektuurne keskkond kavandada sarnane.

3.3. Heakord, haljastus ja piirded

Heakorranõuded, kohustused ja piirangud Kuusalu valla territooriumil viibivatele ja

tegutsevatele isikutele ning valla territooriumil asuva kinnis- või vallasvara omanikele on

kehtestatud Kuusalu valla heakorra eeskirjaga (Kuusalu Vallavolikogu 27.03.2013

määrus nr 8). Eeskirja eesmärk on koosmõjus riigi ja valla vastavate õigusaktidega tagada

valla territooriumil puhtus ja heakord.

Planeeringuala on kasutusest väljas olev põllumaa, mis on rohtu kasvanud. Alal kasvavad

hajali erinevate puude ja põõsaste grupid. Olemasolevat kõrghaljastust ja kõrgpõõsastikke

tuleb maksimaalselt säilitada. Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimise vajaduse korral

kasutada asendusistutust. Kasutada vabakujulist ja mitmerindelist haljastust.

Uushaljastuse rajamisel arvestada taimede sobivust alale ning eelistada kodumaiseid puu-

ja põõsaliike. Naaberkruntidega külgnevad parkimisalad on soovitatav eraldada kas

haljastuse või piirdeaiaga (võib ka kombineeritult) selliselt, et autodest tingitud

negatiivseid mõjud naaberkruntidele oleksid minimaalsed. Soovitatav on rajada

kõrghaljastus kruntide Pos nr 1 ja Pos nr 2 maanteepoolsele küljele, et eraldada maanteed

õuealadest. Haljastust ei tohi rajada perspektiivse võimaliku kergliiklustee rajamiseks

kavandatud servituudialale.

Detailplaneeringu joonisel on näidatud haljastuse põhimõtteline lahendus. Kruntide

haljastus täpsustada hoonete ehitusprojektide koosseisus. Vajadusel koostada eraldi

haljastusprojekt. Uue haljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kaitsevöönditega.

Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust.

Elamukruntide piiridele võib rajada kuni 1,5 m kõrguse piirde. Kui kergliiklustee

projekteeritakse/ehitatakse enne kruntidele Pos nr 1 ja Pos nr 3 piirdeaia rajamist, võib

kruntide maanteepoolsel küljel piirdeaia rajada kergliiklusteest minimaalselt 1 m

kaugusele. Kui kergliiklustee mulle ulatub kergliiklusteest kaugemale kui 1 m, tuleb

piirdeaed rajada mulde serva. Kui piirdeaed rajatakse kruntidele Pos nr 1 ja Pos nr 3 enne,

kui kergliiklusteed projekteerima hakatakse, peab piirdeaia rajama väljaspoole

detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis tehnovõrkudega“ näidatud võimaliku

kergliiklustee rajamiseks määratud servituudi ala (maantee katendist minimaalselt 11 m

kaugusele). Piirdeaedu ei tohi rajada väljapoole krundi piire.

Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga. Hoone ehitusprojekti koostamise käigus

määrata naaberkruntidega ühtne piirete lahendus. Lubatud on piirdena kasutada lehtpõõsa

hekke, elupuuhekke piiretena mitte kasutada. Krundi sissepääsuteel paiknev värav peab

olema vähemalt 4 m laiune, et tagada juurdepääs päästeteenistuse tehnikale.

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 11

3.4. Teed

Transpordiameti väljastas 11.10.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/16962-2 seisukohad Kuusalu

vald Kiiu alevik Oja-Peetri detailplaneeringu koostamiseks.

Planeeringualale ulatub 11266 Kiiu-Kaberneeme tee kaitsevöönd. Tee kaitsevööndis on

keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada

ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

3.4.1. Juurdepääs planeeritavale alale.

Planeeringualale kavandatakse 2 juurdepääsu riigimaanteelt 11266 Kiiu-Kaberneeme tee:

säilib lõunapoolseim ristumiskoht, mis tagab ka juurdepääsu Käru (35201:003:1130) ja

Liiviku (35201:003:0046) katastriüksustele ning planeeringuala keskossa planeeritakse

uus mahasõit. Planeeringuala kirdepiiril olev ebaseaduslik ristumiskoht likvideeritakse.

Planeeringuala keskossa kavandatud ristumiskohast saavad juurdepääsu krundid Pos nr 1

ja Pos 2. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek seada juurdepääsu tagamiseks krundile

Pos nr 1 servituut krundi Pos 2 kasuks.

Detailplaneeringu joonisele on kantud ristumiskohtade nähtavuskolmnurgad vastavalt

Tee projekteerimise normide lisa 2 joonisele 8. Liitumisnähtavus peatumiskohustusega

ristmikul, kui liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas, on 3 meetrit. Peatee

liitumisnähtavus põhitee projektkiiruse 90 km/h juures on 190 m. Nähtavusalas ei tohi

paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms

rajatise likvideerimine.

3.4.2. Parkimine.

Lähtuvalt standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“ (parkimisnormatiiv – 3

parkimiskohta väikeelamute alal) näeb planeeringulahendus ette 3 parkimiskohta igal

elamukrundil.

Parkimine lahendatakse oma kinnistul. Riigiteel parkimine ja tagurdamine on keelatud.

3.4.3. Kergliiklustee kavandamine

Detailplaneeringu joonisele nr 3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on kantud perspektiivse

võimaliku kergliiklustee rajamiseks servituudi ala. Kergliiklustee täpne paiknemine ning

parameetrid selguvad kergliiklustee tervikprojekti koostamisel. Kergliiklustee

projekteerimisel lähtuda Transpordiameti poolt koostatud juhendist „Kergliiklustaristu

kavandamise juhend“. Kergliiklustee projekteerimisel tuleb arvestada, et kergliiklustee

ohutusriba vähim laius sõidutee projektkiiruse 90 km/h ning ööpäevase liiklussageduse

kuni 6000 sõidukit korral peab sõidutee servast olema minimaalselt 7 m.

3.5. Tehnovõrgud

Detailplaneeringus esitatakse põhimõtteline tehnovõrkude lahendus. Tehnovõrkude

vahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade projektide

koostamise käigus.

Riigiteega ristuvad planeeritud tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil ning need

paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi. Lähtuda Transpordiameti juhendis

„Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

Tehnovõrkude ehitamisel ei tohi kahjustada kollektoreesvoolu kollektorit ega muud

drenaaži.

Detailplaneeringuga nähakse ette kruntide veevarustus ning reoveekanalisatsiooni

lahendus lokaalsena. Võimalus on edaspidi liituda olemasoleva ühisvee ja -

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 12

kanalisatsioonivõrguga. Kuusalu Soojus OÜ andmetel on planeeringu koostamise hetkel

lähim joogivee liitumispunkt Mõisa tee 2 (35301:001:1032) kinnistul asuv veesõlm V-

1K. Kanalisatsiooni liitumispunktiks saab kasutada Vana-Narva mnt 3 (35201:003:0101)

kinnistul olevat kaevu K-2M.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekt koostatakse lähtuvalt Kuusalu Soojus OÜ poolt

väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Vee- ja kanalisatsioonitorude paiknemine

lahendatakse projekteerimise käigus.

3.5.1. Veevarustus

Kogu planeeringuala orienteeruv veevajadus on ~1,5 m3/d (iga üksikelamu krundi kohta

arvestuslikult 0,5 m3/d).

Krundile Pos nr 3 rajatakse planeeringuala veevarustuse tagamiseks puurkaev. Puurkaevu

hooldusalasse ning veetorustike kaitsevööndisse on hoonete rajamine keelatud.

Puurkaevu ja veetorustike täpne asukoht määratakse projekteerimisetapis.

3.5.2. Reovee kanalisatsioon

Kogu planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on ~1,5 m³/d (iga üksikelamu

krundi kohta arvestuslikult 0,5 m³/d).

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alal. Planeeringuga tehakse

ettepanek rajada igale kinnistule biopuhasti ning imbväljak. Imbväljak peab jääma lähima

punktiga vähemalt 13 m kaugusele riigitee katte servast ning reovee kohtkäitlusrajatise

kuja ei tohi ulatuda riigitee maaüksusele.

Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja

hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist (VeeS

§ 127 lg 1). Heitvett on keelatud juhtida drenaažitorudesse ning pinnasesse drenaaži maa-

alal. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et biopuhasti kuja on 5 m ning imbväljaku

kuja 10 m. Kanalisatsiooniehitise (välja arvatud torustik) kujas ei tohi paikneda elamu

ning salv- ja puurkaev (VeeS § 134 lg 1). Omapuhastite ja imbväljakute täpne asukoht

määratakse projekteerimisetapis.

3.5.3. Elektrivarustus

Planeeringuala elektrivarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt Elektrilevi OÜ

16.01.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 488387.

Detailplaneeringu ala toide nähakse ette olemasoleva alajaama Fuksi:(Kotka) baasil.

Nimetatud olemasolevast alajaamast nähakse ette uutele objektidele välja 0,4 kV

maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV

liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana.

Kavandatav elektri maakaabel paigaldada alates alajaamast kuni planeeringualani Vana-

Narva mnt 1 kinnistule (35201:003:0076) ja Tamme kinnistule (35201:003:0224) piiri

äärde ning edasi planeeringualale. Kaableid riigitee alusele maale rööpselt riigiteega mitte

kavandada. Vt ka detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis tehnovõrkudega“ paiknev

„Elektrilahenduse ja võimaliku sideühenduse skeem“.

Elektriühendus krundile Pos 2 on planeeritud läbi krundi Pos 1. Planeeritavale

elektrikaablile ning liitumiskilbile seatakse servituut.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek asendada planeeringuala läbiv keskpinge õhuliin

planeeringuala ulatuses maakaabliga, mis paigaldatakse planeeringuala serva 11266 Kiiu-

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 13

Kaberneeme tee katastriüksusele. Maakaabli asukoha ettepanek on näidatud planeeringu

joonisel nr 3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille

kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb kliendil esitada

liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks

pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Liitumis- ja jaotuskilbid kavandada väljapoole riigitee maaüksust ning arvestada teega

külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade nõuetega.

Enne olemasoleva keskpinge õhuliini demonteerimist ei ole võimalik kruntidele õhuliini

kaitsevööndisse püstitada ehitisi.

3.5.4. Sidevarustus

Planeeringuala sidevarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt Telia Eesti AS 31.01.2025

väljastatud tehnilistele tingimustele nr 39428573.

Detailplaneeringuga haaratud alal puuduvad Telia sideehitised.

Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on võimalik planeerida lähtuvana

sidekaevust KII-020. Igale krundile nähakse ette individuaalsed

sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt

vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda

planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti

sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti

koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

Sideühendus krundile Pos 2 on võimalik planeerida läbi krundi Pos 1. Planeeritavale

sidekaablile seatakse servituut.

Võimalik planeeritava sidekaabli kulgemine: sidekaevust KII-020 Mõisa jalgtee L3

kinnistul (35201:003:0544), Kiiu-Käli jalgtee kinnistul (L2 35201:003:0519), ristub

11260 Jõelähtme-Kemba teega (35201:001:0229), jätkub Vana-Narva mnt 3 kinnistul

(35201:003:0101), ristub 1266 Kiiu-Kaberneeme teega (35201:003:0180), jätkub

paralleelselt elektri maakaabliga Vana-Narva mnt 1 kinnistul (35201:003:0076) ja Tamme

kinnistul (35201:003:0224) piiri ääres ning edasi planeeringualal. Kaableid riigitee alusele

maale rööpselt riigiteega mitte kavandada. Vt ka detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis

tehnovõrkudega“ paiknev „Elektrilahenduse ja võimaliku sideühenduse skeem“.

Planeeringuala sidevarustuse võib lahendada ka mobiilside baasil.

3.5.5. Soojavarustus

Planeeringuga nähakse ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoonete projekteerimise

käigus. Variandid on elektri-, vedel, maa- või tahkeküte. Alternatiivküttena võib

kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneele. Päiksepaneelid on

lubatud ainult hoonetele integreerituna.

Kuusalu Soojus OÜ-lt saadud info kohaselt asub kaugkütte lähim liitumispunkt Kuusalu

alevikus ja Kiius asuva kinnistu liitumine ei ole võimalik.

3.5.6. Vertikaalplaneerimine ja sademevee lahendus

Hoonetele koostatava projekti mahus lahendada ka krundi vertikaalplaneerimine. Hoone

+/-0 peab olema planeeritavast maapinnast 0,3-0,8 m kõrgemal. Krundi maapinda mitte

tõsta kõrgemale ümbritsevate kruntide maapinnast. Katendiga ning haljastusega aladelt ei

tohi sademeveed valguda naaberkatastriüksustele.

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 14

Sademevesi käidelda maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale, võimalusel

immutada, rakendada taaskasutust jms. Sademevett on keelatud juhtida

drenaažitorudesse. Sademevee minimeerimise osa peab vastama veeseaduse § 129

lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele. Ehitusprojekti koostamisel tuleb täpsustada pinnavee

tase ja vastavalt sellele otsustada, milliseid meetmeid saab kasutada sademevee

immutamisel.

Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee

alusele maaüksusele. Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust

põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist.

Planeeringuala kaguosas, paralleelselt maanteega kulgev kraav säilitatakse.

Planeeringualal tekkivat sademevett maantee servas olevatesse kraavidesse mitte juhtida.

Olemasolevate maanteeäärsete kraavide ning truupide seisukorda ning läbilaskevõimet

hinnata kergliiklusteele projekti koostamise käigus. Vajadusel näha ette truupide

asendamine ja kraavide puhastamine.

3.6. Keskkonnatingimused

Planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Ehituse käigus

kaasnevad müra ja vibratsioon on lühiajalised ning keskkonda oluliselt mitte halvendavad.

Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju

omavaid tegevusi ette ei näe. Puudub vajadus keskkonnaloa taotlemiseks.

3.6.1. Jäätmete prognoos ja käitlemine

Jäätmehooldust Kuusalu vallas reguleerib Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri (vastu

võetud Kuusalu Vallavolikogu 14. detsembri 2022 määrusega nr 26).

Jäätmehoolduseeskirjaga on kehtestatud Kuusalu valla haldusterritooriumil

jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete

käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korraldus.

Jäätmete kogumise jaoks planeeringualal on ette nähtud tühjendatavate konteinerite

paigaldamine. Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei

tekiks mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete

kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja

kõrvaldamist. Samuti tuleb ette näha ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu

spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse. Detailplaneeringu joonisel on näidatud

soovituslikud prügikonteinerite asukohad, mida täpsustatakse projekteerimisetapis.

Jäätmete käitlemine väljaspool vastavat luba omavaid jäätmekäitluskohti on keelatud,

välja arvatud oma kinnistul tekkivad biojäätmed, mida võib käidelda oma kinnistu piires

vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatud korrale.

Jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või

keskkonnakompleksluba omavale isikule. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on

kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide kaupa

kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine

jäätmete taaskasutamiseks.

Elamukruntidel on kohustus liituda omavalitsuse korraldatud jäätmeveoga. Teenuse

saamiseks tuleb sõlmida jäätmeveoteenust pakkuva ettevõttega leping. Prügikonteinerile

tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs järgides seejuures

jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja poolt kehtestatud nõudeid konteineri ja selle

asukoha suhtes.

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 15

3.6.2. Müra, vibratsioon, insolatsioon

Planeeringualal tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Hoonete projekteerimisel järgida, et hoonete

tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul arvestataks

naaberhoonete paiknemisega. Tehnoseadmete ning ehitustegevusega kaasnev müra ei tohi

ületada ümbruskonna elamualadel normtasemeid.

Tehnoseadmete ning ehitustegevusega kaasnev müra ei tohi ületada ümbruskonna

elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1

normtasemeid. Hoonete sees leviv müra on reguleeritud rahvatervishoiu seadusega (§ 16

lg 5).

Võimalikud leevendusmeetmed liiklusmüra vähendamiseks:

▪ akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra

suhtes;

▪ välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks

ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid

välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase

ruumis oleks ületatud;

▪ müratundlikke ruume ja suuri klaasavasid maantee poolsele küljele mitte

projekteerida;

▪ rõdude korral on soovitatav projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab

avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra;

▪ hoonete välispiirde konstruktsioonid maantee poolsel küljel näha vajadusel ette

massiivsete tarinditena;

Transpordiametil ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

Hoonete sees leviv vibratsioon on reguleeritud rahvatervishoiu seadusega (§ 16 lg 5).

Insolatsiooni nõuete täitmise osas tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS-EN

17037:2019+A1:2021 "Päevavalgus hoonetes".

3.6.3. Põhjavee kaitse

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala – põhjavesi on

looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Seetõttu

tuleb rakendada põhjavee kaitse meetmeid. Ehitustegevuse käigus ning edaspidisel maa

kasutamisel tuleb potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida.

3.6.4. Radoon

Lähtuvalt Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardist

asub planeeringuala kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkonnas (andmed 2023. aasta

seisuga).

Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti Standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ esitatud nõuete ja soovitustega.

Vajadusel tellida hoonete projekteerimise staadiumis pädevalt ettevõttelt radoonitaseme

mõõtmine pinnases. Mõõtmised tuleb läbi viia vastavalt juhendmaterjalile „Radooni

aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Mõõtmise protokoll ja aruanne

peavad vastama juhendmaterjali lisas 4 toodud nõuetele. Kõrge radooniriski tuvastamisel

esitada aruandes asjakohased radoonikaitse meetmed.

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 16

3.6.5. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed

Võimalikeks avariiolukordadeks alal võib olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või

tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning seega on

need ennetatavad õigete töövõtetega.

Peamised ohud ehitamisel on:

- avariid ehitustöid teostavate mehhanismidega;

- tööõnnetused;

- kommunikatsioonide lõhkumine (elekter, vesi, kanalisatsioon jne);

- kemikaalide, kütuste, õlide lekked.

Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil järgida üldisi

ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse

eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal.

Kasutusperioodil võib olla avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitiste tulekahjud.

Torustike lekete korral tuleb ühendust võtta võrguvaldajaga. Tulekahju ennetamiseks

peavad ehitised vastama tuleohutusnõuetele ning olema varustatud nõuetele vastavate

tulekustutusvahenditega.

3.7. Tuleohutuse tagamine

Hoonete minimaalseks tuleohutusklassiks on lubatud TP-3. Hoonete tuleohutusklassid

täpsustatakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides siseministri 30.03.2017. a

määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad olema

standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut

teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku

piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuja nõuet ei ole, kui hooned

paiknevad ühel kinnistul ja on samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogupindala on

≤ 400 m² või TP2 või TP1 hoonete kogupindala on ≤ 800 m².

Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Hoone kustutamiseks vajalik

veevooluhulk veevõtukohas (veevooluhulk) määratakse hoone suurima

eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni järgi. Kuni 600 MJ/m² eripõlemiskoormusega

hoone puhul on nõutud veevooluhulk veevõtukohas 10 l/s. Veevooluhulk peab olema

tagatud kolme tunni jooksul. I kasutusviisiga hoonel (eluhooned), välja arvatud

kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks

veekoguseks vähemalt 30 m³.

Lähim olemasolev hüdrant (nr. 1) asub Maa-ameti kaardirakenduse andmetel

planeeringuala kaugeimast punktist ligikaudu 500 m kaugusel lõuna pool, Mõisa tee ja

Vana-Narva maantee ristis.

Lähtuvalt eelpool nimetatud siseministri määruse nr 10 paragrahv 6 lõikest 51 võib ehitise

veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on

vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 ruutmeetrit;

2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned

asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit;

3) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned

asuvad üksteisele lähemal kui 40 meetrit, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 17

4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli

ruutmeetri kohta.

Detailplaneeringuga on kruntide hoonestusalad määratud üksteisest 40 m kaugusele.

Kuusalu Soojus OÜ poolt 11.04.2025 väljastatud tehniliste tingimuste nr 025 kohaselt on

teoreetiliselt võimalik olemasoleva 110 mm veetoru pikendamine kuni Oja-Peetri

kinnistuni ja sinna lähedusse tuletõrjehüdrandi paigaldamine. Vastavat lahendust tuleb

eelnevalt kontrollida arvutuslikult pojekteerija poolt.

Alale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise

võimalused. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul olema vähemalt 4 m

laiune.

3.8. Kuritgevusriskide vähendamine

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.

Kuritegevuse riske vähendavad:

▪ elav keskkond;

▪ selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine;

▪ ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui

ka õuealal;

▪ õueala valgustatus;

▪ lukustatud sisenemisruumid;

▪ tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;

▪ süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine.

3.9. Piirangud

3.9.1. Servituudid

Tabel 3. Servituutide määramise vajadus

Teeniv

kinnisasi/krunt,

millele tehakse

ettepanek seada

servituut

Valitsev krunt või

asutus, mille

kasuks on tehtud

ettepanek seada

servituut

Servituut Servituudi sisu

Pos nr 1, Pos nr 3 Kuusalu

Vallavalitsus

Isiklik

kasutusõigus

Õigus ehitada, kasutada

ja hooldada läbi

kinnisasja kulgevat

kergliiklusteed.

Pos nr 3

Käru

(35201:003:1130)

Liiviku

(35201:003:0046)

Reaalservituut

Õigus ehitada, kasutada

ja hooldada läbi

kinnisasja kulgevat

juurdepääsuteed.

Käru

(35201:003:1130) Pos nr 3 Reaalservituut

Õigus ehitada, kasutada

ja hooldada läbi

kinnisasja kulgevat

juurdepääsuteed.

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 18

Pos nr 1 Pos nr 2 Reaalservituut

Õigus ehitada, kasutada

ja hooldada läbi

kinnisasja kulgevat

juurdepääsuteed ning

tehnovõrkusid.

Pos nr 1, Pos nr 3 Elektrilevi OÜ Isiklik

kasutusõigus

Õigus ehitada ja

majandada kinnisasjal

paiknevaid

elektripaigaldisi.

Pos nr 1, Pos nr 3 tehnovõrgu valdaja Isiklik

kasutusõigus

Õigus ehitada ja

majandada kinnisasjal

paiknevaid siderajatisi.

Pos nr 3 Pos nr 1, Pos nr 2 Reaalservituut

Õigus ehitada, kasutada

ja hooldada kinnisasjal

paiknevat puurkaevu ja

veetorustikku.

Tamme

(35201:003:0224) tehnovõrgu valdaja

Isiklik

kasutusõigus

Õigus ehitada ja

majandada kinnisasjal

paiknevaid tehnorajatisi

(elektri maakaabel,

võimalik sidekaabel).

Vana-Narva mnt 1

(35201:003:0076) tehnovõrgu valdaja

Isiklik

kasutusõigus

Õigus ehitada ja

majandada kinnisasjal

paiknevaid tehnorajatisi

(elektrikaabel, võimalik

sidekaabel).

3.9.2. Tehnovõrkude kaitsevööndid

Olemasolevatele ja planeeritud tehnovõrkudele kehtivad kaitsevööndid lähtuvalt

Ehitusseadustikust, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad

nõuded“ ning kliimaministri 12.09.2023 määrusest nr 57 „Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.

3.9.3. Maaparandus

Planeeringuala asub maaparandusehitise Ploompuu (maaparandussüsteemi/ehitise kood

4031250300060/002) maa-alal, millel paikneb maaparandussüsteemi drenaaž ning

maaüksust läbib maaparandusehitise Ploompuu kollektoreesvool (toru 150-175 m).

Planeeringualal asuv maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu toru säilitatakse ning

korrastatakse. Planeeringualal kulgev 150-175 mm läbimõõduga kollektoreesvool ning

naabermaaüksust (tunnus 35201:003:1130) kuivendav 75 mm läbimõõduga kollektor

asendada kinnise, ilma aukateta torustikuga. Planeeritava tee alal tuleb asendatav

kollektoreesvool külmakahjustuskindlast materjalist ja rõngasjäikusele SN 8 vastava

torustikuga. Tööde teostamiseks kaasata vastava pädevusega spetsialist, kes on esitanud

majandustegevusteate maaparandussüsteemi uurimise ja projekteerimise alal ning on

kantud Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registrisse (MATER, http://

mater.agri.ee/).

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 19

Kollektoreesvoolu kaitsevöönd ulatub kollektori telgjoonest mõlemale poole kümne

meetri kaugusele. Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada

eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või

maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat

piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. Kollektoreesvoolu

kaitsevööndis ei tohi maakasutus kahjustada kollektorit ega muud drenaaži.

Kollektoreesvoolu kaitsevööndis ei tohi teha lõhkamis-, puurimis-, kaeve- ega muud

sellist tööd pinnases, kui selleks puudub Maa- ja Ruumiameti luba.

Planeeringualal olevad drenaažitorud, mis ei mõjuta naaberkinnistute süsteemide

toimimist, võib likvideerida (näidatud detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis

tehnovõrkudega“ likvideeritavana). Drenaažitorustike likvideerimisel on oluline jälgida,

et torustike likvideerimine ei mõjutaks naaberkinnitutel paiknevate torustike töövõimet.

Soovituslik on võimalusel planeeringuala sisesed dreenitorud maksimaalselt säilitada.

Säilitamise võimalikkust käsitleda hoonetele koostatavates projektides. Kindlasti tuleb

säilitada naaberkinnistutelt üle planeeringuala kulgevad trassid. Ehitiste

paigutamisel ja kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada säilitatavate drenaažitorustike

asukohaga. Säilitatavate torustike kohale on keelatud ehitiste püstitamine.

Drenaažitorudesse on keelatud juhtida heit- ja sademevett ning muud vett, mis pärineb

väljastpoolt drenaaži maa-ala, kui selleks puudub Maa- ja Ruumiameti luba. Samuti on

drenaaži maa-alal on keelatud immutada heitvett. Vajadusel esitatakse koos

ehitusprojektiga maaparandussüsteemi rekonstrueerimise lahendus.

Muudatused maaparandussüsteemis ei tohi mõjutada riigitee muldkeha ega selle lähiala.

4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

4.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on peamiselt seotud

krundiomanike finantsiliste võimalustega. Planeeringulahenduse elluviimisel lisandub

piirkonda kolm asustatud elamumaa krunti, mis tõstab ala turvalisust, atraktiivsust ja

seeläbi avaldab positiivset mõju ka lähiümbruse kinnisvara väärtusele.

Kavandatavad üksikelamu krundid rajatakse kasutusest väljas olevale põllumaale, mille

lähinaabruses paiknevad elamumaad või elamutega maatulundusmaad. Planeeritava

hoonestuse ning naaberkatastriüksusetel asuvate olemasolevate hoonete vahel on piisav

vahemaa privaatsuse säilitamiseks, samas tõstab piirkonda inimeste lisandumine ala

turvalisust. Ühtlasi asub planeeringuala Kiiu aleviku keskuse vahetus läheduses. Seega

sobitub kolme uue üksikelamu maa sihtotstarbega krundi rajamine piirkonda ning see ei

avalda ümbruskonnale negatiivset sotsiaalset mõju.

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad miljööväärtuslikud alad ning

kulutuurimälestised. Detailplaneeringuga kavandatav järgib piirkonna maakasutuse

suundasid. Sellest lähtuvalt puudub käesoleva detailplaneeringu lahenduse elluviimisel

avalduda võiv kultuuriline mõju.

Planeeringulahenduse elluviimisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju

looduskeskkonnale. Planeeringuala ei paikne rohevõrgustiku tuumalal ega vääriselupaiga

alal. Samuti ei mõjuta planeeringulahenduse elluviimine rohevõrgustiku toimimist.

Elamute ja abihoonete rajamisel tuleb olemasolevat kõrghaljastust maksimaalselt säilitada

ning täiendada. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala (alvarite

ala). Ehitustegevuse käigus ning edaspidisel maa kasutamisel tuleb potentsiaalsed

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP 20-24, 05.03.2026

Ferrysan OÜ 20

reostusallikad pinnasest isoleerida. Ehitusaegsed avariiolukorrad on ennetatavad õigete

töövõtetega, järgides üldisi ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju.

4.2. Planeeringu elluviimise tegevuskava

Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele

ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid

peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate

nõuetega.

Tegevuskava:

1) Vajalike servituutide seadmine (Enne detailplaneeringu kehtestamist peavad

olema sõlmitud notariaalsed lepingud juurdepääsutee osas, mis on osaliselt

naaberkinnistul ning vallavalitsusega perspektiivse kergliiklustee rajamiseks ette

nähtava servituudiala osas.);

2) Planeeringualal kulgev 150-175 mm läbimõõduga kollektoreesvool ning

naabermaaüksust (tunnus 35201:003:1130) kuivendav 75 mm kollektor

asendatakse kinnise, aukateta torustikuga. Vastav teostusjoonis esitada Maa- ja

Ruumiameti maaparandus osakonnale.

3) Arendaja moodustab detailplaneeringus ettenähtud krundid;

4) Katastritoimingud ning kinnistusraamatukanded;

5) Tehnovõrkude, rajatiste ja teede projekteerimiseks tehniliste tingimuste

väljastamine ja nende projekteerimise alustamine koos vajadusel kaasnevate

lisauuringute teostamisega;

6) Ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks;

7) Tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamine;

8) Tehnovõrkude, rajatiste ja teede kasutuslubade väljastamine;

9) Hoonete ehituslubade väljastamine;

10) Hoonete ehitus;

11) Hoonete kasutuslubade väljastamine, kasutusloa väljastamise eelduseks on

kinnistu piires olevate võrkude, teede väljaehitamine ja haljastuse rajamine.

Enne olemasoleva keskpinge õhuliini demonteerimist ei ole võimalik kruntidele õhuliini

kaitsevööndisse püstitada ehitisi.

Elamumaa kruntide ehitusõigused ning haljastus realiseeritakse kruntide omanike poolt.

Detailplaneeringuala arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased

rajatised ja tagada nende korrashoid.

Tehnovõrkude rajamine toimub ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate koostöös.

Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale

mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Transpordiametil ei

ole PlanS § 131 lg 1 kohaselt kohustust planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Oja-Peetri DP_Situatsiooniskeem 08_05_2025.pdf

TINGMÄRGID PLANEERITAV ALA

Märkused: 1) Aluskaart: Eesti põhikaart (Maa-amet 2024)

SITUATSIOONISKEEM

08.05.2025 a. 1DP 20-24

Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik

1:10 000

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Janika Jürgenson Arhitekt

Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

3

Ants Sepp

Oja-Peetri DP_Tugiplaan 05_01_2026.pdf

põld

põ ld

kuhjatud pinnas

kraav

kill

ki ll

A

H

3 6 .4

2 3 6 .5

3

36.36

36 .1

4

3 6 .3

0

3 6 .2

4

3 5 .5

3

3 5 .6

6

3 5 .4

2

35 .5

1

3 5 .4

0

3 5 .5

5

3 5 .8

3

3 5 .8

3

3 6 .0

9

3 6 .0

2

3 6 .2

4

3 6 .2

4

36 .3

5

3 6 .3

5

36 .4

6

36 .4

6

36 .5

9

36 .5

9

36 .0

1 36

.1 6

36 .1

9

35 .7

635 .8

1 35

.8 5

35 .8

1

35 .7

7 35 .7

5

35 .8

4

36 .0

5

36 .2

3 36

.2 8

36 .3

1

36 .4

9

36 .5

5

36 .1

8

36 .1

4

36 .4

7

36 .5

4

36 .4

6

36 .4

3

36 .4

5

36 .4

1

36 .4

6

36 .5

3

36 .5

3

36 .6

8

36 .6

0

36 .6

0

36 .7

0

36 .6

5

36 .5

7

36 .4

7

36 .3

4

35 .9

2

35 .5

4

35 .7

4

35 .9

0

36 .2

0

36 .3

7

36 .4

9

36.42

36.41

36 .4

4

36.30

36.27

36.51

36 .5

1

36.39

36.21

36.40

36 .3

5

36.31 36.12 36.38

36.57

36.65

36.67

36.55

36.52

36.41

36.23

36.39

36.58

36.73

36.77

36 .6

1

36.58

36.75

36.77

36 .8

4

36 .9

0

36 .4

6

36.62

36.80

36.84

36 .7

7

3 6 .7

3 3 6 .8

5 3 6 .8

7

36 .8

6

36.61

36.84

36.87

36 .5

8

36.56

36.76

36 .7

8

36 .7

3

36.51

36.69

36.72

36 .5

6

36.46

36.63

36.65

36 .3

4

36.38

36.53

36.54

36 .0

3

36.26

36.44

36.49

35 .4

6

35 .5

5

36.15

36.36

36.42

35 .3

3

36.08

36.27

36.34

35 .0

4

36.11

36.30

36.33

35 .0

8

35 .2

2

36.13

36.31

36.32 35

.4 1

36.20

36.31

36.30

35.70 35.92

36.21

36.31

36.22

35.93

35.49

36.14

36.26

36.19

35.90

35.37

36.17

36.29

36.21

36.06

35.59

35 .3

3

36.28

36.36

36.28

36.06

35 .8

4

36.16

36.20

36.18 36.28

36.42

36 .3

1

36.12

36.26

36.20

35 .8

3

36 .0

2

36 .0

4

35 .9

7

3 6 .0

6 3 6 .0

8 3 6 .0

0 36

.0 1

36 .1

6

36 .1

4 36

.1 7

36.17

35.96

36.15

35.95

35.19

35.94

35.72

35.28

35.81

35.62

35.05

35.79

35.49

35.04

35.66

35.40

35.46

35 .8

7

35 .9

5

36 .0

7

35 .8

8

35 .7

3

35 .7

0

35 .6

8

35 .6

5

35 .6

8

35 .6

3

35 .5

335 .4

6 35

.6 635

.8 4

35 .9

8

35 .9

936 .1

2

36 .2

9

36 .4

1 36

.1 5

36 .0

7

35 .8

7

35 .7

1

35 .4

4

35 .5

9

35 .6

7

35 .6

3

35 .8

5

36 .1

4

36 .2

7

36 .11

36 .5

6

36 .5

5

36 .5

9

36 .6

2

36 .5

9

36 .5

0

36 .4

0

36 .3

4

36 .4

4

36 .6

2

36 .4

6 36 .3

5

36 .3

2

36 .2

9

35 .9

736 .0

2

36 .2

6

36 .4

5

36 .4

6

36 .7

2

36.21 36.28

36 .2

836 .1

335 .8

1 36

.4 4

36.4 8

3 6 .0

9

36 .1

7

36 .0

8

36 .3

3

35 .9

6

36 .3

0

35 .6

9

35 .9

8

36 .4

6

36 .4

2

36 .4

2

36 .3

8

36 .4

2

36 .3

9

36 .3

8

36 .3

236 .6

0

36 .5

0

36 .5

8

36 .5

2

36 .2

8

35 .8

9

36 .0

0

35 .7

4

35 .5

2

35 .5

4

35 .6

0

35 .7

6

35 .7

6

35 .6

8

35 .8

0

35 .6

6

36 .2

4

36 .0

4

36 .3

8

35 .9

0

35 .6

2

35 .7

6 35 .8

8 36 .0

8

36 .1

6

36 .1

0

36 .0

2

35 .9

2

35 .8

6

35 .6

8

35 .8

6

36 .2

2

36 .4

4

36 .0

8

35 .7

835 .5

2

36 .2

6

36 .5

0

36 .3

6

36 .1

0

35 .5

8

35 .3

8

35 .6

6

35 .5

0

35 .1

6

35 .5

4

36 .0

6

36 .4

0

36 .6

8

36 .5

6

36 .7

2

36 .6

4

36 .3

2

35 .8

2

36 .5

6

35 .6

8

35 .7

6 36

.3 4

36 .4

8

36 .5

4

36

X= 6 59

14 50

Y= 5 78

30 0

N

SW

E

Käru

35 20

1:0 03

:11 30

Maat ulu

nd usm

aa 10

0%

45 02

5 m ²

Nurm e

35 20

1:0 03

:01 57

Maat ulu

nd usm

aa 10

0%

86 30

7 m ²

11 26

6 K iiu

-K ab

ern eem

e t ee

35 20

1:0 03

:01 80

Tran spo

rdi maa

10 0%

28 60

4 m ²

Tam me

35 20

1:0 03

:02 24

Too tm

ism aa

10 0%

26 30

m ²

Oja- Peet

ri

35 20

1:0 03

:00 11

Maat ulu

nd usm

aa 10

0%

21 79

8 m ²

3,5

10 ,0

5,0

6, 0

5, 0

5, 3

5, 7

11 ,0

5, 3

5, 7

11 ,0

6, 8

4, 2

11 ,0

7,7

3,3

TUGIPLAAN

05.01.2026 a. 2DP 20-24

Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik

1:500

Oja-Peetri kinnistu detailplaneering

Janika Jürgenson Arhitekt

Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

3

KATASTRIÜKSUSE PIIR JUURDEPÄÄS KATASTRIÜKSUSELE SÕIDUTEE / JUURDEPÄÄS KRAAV

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖND

KOLLEKTOREESVOOLU KAEV

DRENAAŽITORUSTIK DRENAAŽIVEE VOOLUSUUND

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

Piirangud: 1* Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd - 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast; 2* keskpinge õhuliini kaitsevöönd - 10 m liini teljest; 3* maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu kaitsevöönd - 10 m kollektori telgjoonest mõlemale poole; 4* maaparandussüsteemi maa-ala (Ploompuu 4031250300060/002); 5* Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi uuringu ala.

Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Joonise koostamisel on kasutatud Radiaan OÜ koostatud geodeetilist alusplaani. Töö nr 2576G24, mõõdist. 04.11.2024. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

PLANEERITAVA ALA PIIR

PLANEERITAV

KESKPINGE ÕHULIIN MADALPINGE ÕHULIIN MADALPINGE KAABELLIIN SIDE MAAKAABELLIIN TRUUP