Tartumaal, Luunja vallas, Põvvati külas Kivi ja Linnaääre teede ja tehnovõrkude ehitusprojekt

E-kiri.eml

Tere!

Palume väljastada projekteerimise tehnilised tingimused Tartumaal, Luunja vallas, Põvvati külas Kivi (katastriüksus nr 43201:001:1626) ja

Linnaääre (katastriüksus nr 43201:001:0369) detailplaneeringute alusel põhiprojekti koostamiseks.

1. Projekti tööosade loetelu:

1.1 Teed-liikluskorraldus;

1.2 Veevarustus ja kanalisatsioon;

1.3 Sademeveekanalisatsioon;

1.4 Drenaazitorustik;

1.5 Tänavavalgustus;

1.6 Sidevarustus.

Lugupidamisega

Olev Saago

Juhatuse liige/projektijuht

Palmpro OÜ

Nõmmiku 21, Saue linn

76506 Harjumaa

+372 509 7516 |[email protected]

https://www.palmpro.ee/

Viirusevabawww.avast.com

KIVI DP_SELETUSKIRI.pdf

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731

Töö nr: DP-17-25

TARTU MAAKOND, LUUNJA VALD

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE

DETAILPLANEERING

planID 129252 Detailplaneeringu koostamise korraldaja Luunja Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik Mantrum Veod OÜ

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Tartu 2026

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3 1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3 2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3 4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 4 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4

5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4 5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4 5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 4 5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5 5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 5 7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 6 8. Planeeringu lahendus ................................................................................................... 9 8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .............................................................. 9 8.2. Krundi ehitusõigus ................................................................................................... 9 8.3. Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ehitistele .............................................. 9 8.4. Krundi hoonestusala piiritlemine .............................................................................10 8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................11 8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................................12 8.7. Ehitistevahelised kujad ...........................................................................................13 8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .....................................................................13 8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................13 8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................14 8.8.3. Elektrivarustus ........................................................................................................16 8.8.4. Soojavarustus .........................................................................................................17 8.8.5. Sidevarustus ...........................................................................................................17 8.9. Keskkonnatingimuste seadmine .............................................................................18 8.10. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ............................................................19 8.11. Servituutide vajaduse määramine ...........................................................................20 8.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ............................21 8.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................21 8.14. Planeeringu elluviimine ...........................................................................................22 9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................25 JOONISED

1. Tugiplaan……………………………………………………………………………………26

2. Situatsiooniskeem………………………………………………………………………….27

3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed..………………………………………………...28

4. Põhijoonis..............………………………………………………………….……………...29

5. Tehnovõrkude joonis……………………………………………………………………….30

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Vallavolikogu 29. jaanuar 2026.a. otsus nr 1-

3/1 Põvvatu külas Kivi maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade

kinnitamise kohta.

Planeeringu koostamise korraldajaks on Luunja Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest

huvitatud isikuks on Mantrum Veod OÜ.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,

maastikuarhitekt Jane Asper (Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus nr

223619).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärk on Kivi maaüksuse jagamine ja ehitusõiguse määramine elamumaa

kruntidele elamuehituse (üksikelamud ja abihooned) eesmärgil. Lisaks antakse

detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule,

parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeringuala pindala on ligikaudu 3,1 ha.

Planeeringualal kehtib Luunja Vallavolikogu 21.06.2008 määrusega nr 8-1 kehtestatud Luunja

valla üldplaneering (edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringu kaart nr 1 „Maakasutus“ kohaselt

on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve reserveeritud elamumaa, üldplaneeringu kaart nr

2 „Ehitustingimused“ kohaselt on tegemist detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga

hajaasustuses ning üldplaneeringu kaart nr 5 „Liikluskorraldus“ kohaselt on planeeringualale

juurdepääs planeeritud avalikult kogujateelt ning alal läbib planeeritud avalik tee (kogujatee).

Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 4 „Detailplaneeringu koostamise kohutusega alade

määramine“ tabelis nr 3 „Detailplaneeringu kohutusega alad“ välja toodud alad, mis on tugeva

ehitussurve all olevad Tartu linnalähedasemad ning suuremate valla keskasulate lähedased

alad, mis ei vasta üldplaneeringu koostamise ajal tiheasustuskriteeriumitele. Nimetatud aladel

ei säilitata senist hajaasutust ega hajaasustusele iseloomulikku maastikupilti. Tabelis nr 3 on

välja toodud, et sellisteks aladeks on Tartu-Räpina-Värska tugimaantee ja Emajõe vaheline

ala (v.a. Luunja pargi ja Emajõe vaheline ala) ning üldplaneeringu kaardil on tähistatud selline

ala 7/1442. Planeeringulahendus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

Andmed planeeritava maaüksuse kohta:

• nimi- Kivi (katastriüksus nr 43201:001:1626);

• maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;

• pindala- 30684 m².

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

• Luunja valla üldplaneering (Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a määrus nr 8-1);

• Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkiri nr 1.1-

4/29);

• Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering (OÜ GPK

Partnerid töö nr D-301-22);

• Põvvatu külas Kuldnoka maaüksuse detailplaneering (Terav Kera OÜ töö nr DP-01-

2007);

• Luunja Vallavolikogu 30.01.2025 määrus nr 1-2/2 „Luunja valla sademevee

majandamise kava 2024-2035 kinnitamine“;

• Põvvatu külas Linnaääre maaüksuse detailplaneering (koostamisel olev

detailplaneering);

• Planeerimisseadus;

• Ehitusseadustik;

• Tartu Geodeesia OÜ (litsents EEG000462) poolt oktoober 2025.a koostatud

geodeetiline alusplaan., töö number TG784.

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Luunja vallas Põvvatu külas hõlmates Kivi maaüksust. Planeeringuala

asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.

5.1. Planeeringuala maakasutus

Kivi maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kivi maaüksus on

hoonestamata põllumaa.

5.2 Juurdepääsud ja teed

Kivi maaüksusele puudub olemasolev juurdepääs.

5.3 Haljastus ja maastik

Kivi maaüksus on põllumaa, kõrghaljastus puudub.

Planeeringuala reljeef on suhteliselt lauge, maapinna absoluutkõrgused jäävad Kivi

maaüksusel vahemikku 42.22 (edelanurgas) ja 43.00 meetrit (kirdenurgas).

Planeeringuala edelapiiril asub kraav, mis on ümbritsevast maapinnast madalam (kraavi põhi

40.58 kuni 40.82 meetrit).

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000 geoloogiline baaskaart)

alusel keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb

planeeringuala alal, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja hoonete

siseõhus võib olla radoonisisaldus kõrge.

5.4 Tehnovõrgud

Planeeringualal puuduvad ühendused tehnovõrkudega. Läbi Kivi maaüksuse kulgevad

drenaažitorud.

5.5 Kitsendused

Planeeringuala jääb Kitseoja-äärne maaparandussüsteemi maa-alale (2104590020050001) ja

Rebase Maaparandusühistu tegevuspiirkonda (80554920).

Planeeringuala edelapiiril kulgeb Kitseoja-äärne (21045900200500011M)

maaparandussüsteemi eesvool valgalaga kuni 10 km2, mille 1 meetri laiune kalda

veekaitsevöönd ja 12 meetri laiune eesvoolu kaitsevöönd ulatuvad planeeringualale.

Planeeringuala lääneosale ulatub keskpinge elektriõhuliini kaitsevöönd, mis on maa-ala ja

õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad 10 meetri laiused mõttelised

vertikaaltasandid.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Luunja vald on Tartumaa idaosas Emajõe põhjakaldal asuv omavalitsus. Suuremateks

keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla. Planeeringuala paikneb Luunja valla

läänepoolses osas Põvvatu külas ca 3,6 km kaugusel Tartu linna piirist.

Lähim bussipeatus (Papli) asub riigimaantee ääres, ca 230 meetri kaugusel planeeringuala

piirist. Lähim kauplus, kool ja lasteaed asuvad Luunja alevikus, planeeringualast ca 2,5-2,9 km

kaugusel. Lisaks asuvad Luunja alevikus kultuuri- ja vabaajakeskus, raamatukogu, jõesadam

ja park.

Planeeringuala asub aktiivselt arenevas piirkonnas. Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse

juhtostarvetele piirneb planeeringuala elamumaadega ja reserveeritud elamumaadega.

Planeeringuala piirneb põhjast Linnaääre maaüksusega, idast Rästa ja lõunast Kandle

maaüksusega. Planeeritav ala piirneb läänest Kirsi tee 19 ja Kirsi tee maaüksustega, loodest

Kirsi tee 21, Kirsi tee 23 ja Kirsi tee 25 maaüksustega.

Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Planeeringuala ümbritsevad elamumaa

maaüksused jäävad vahemikku 1500 m2 kuni 1828 m2. Kontaktvööndis asuvate

maatulundusmaa maaüksuste suurused jäävad vahemikku 20094 m2 kuni 11408 m².

Planeeringualast läänesuunas kehtib Variku maaüksuse detailplaneering, millega on

kavandatud üksikelamu krundid Kirsi teel. Kehtestatud detailplaneeringuga on üksikelamu

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

kruntidele lubatud ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamine. Elamutel on lubatud kuni 2

korrust ja abihoonetel 1 korrus. Elamute suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit ja abihoonetel

5,0 meetrit. Hoonete lubatud katusekalded 20-45 kraadi. Kohustuslik ehitusjoon on üksikelamu

kruntidel määratud 7,0 meetri kaugusele teepoolsest krundipiirist. Käesolevaks hetkeks on

krundid hoonestamata.

Põhjast piirneb planeeringuala Linnaääre maaüksusega, kuhu käesoleval hetkel koostatakse

samuti detailplaneeringut. Koostatava detailplaneeringuga on üksikelamu kruntidele lubatud

ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamine. Elamutel on lubatud kuni 2 maapealset korrust ja

1 maa-alune korrus ning abihoonetel on lubatud 1 maapealne ja 1 maa-alune korrus. Elamute

suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit ja abihoonetel 5,0 meetrit. Hoonete lubatud katusekalded

on vahemikus 15-35 kraadi. Kohustuslik ehitusjoon on kruntidel määratud 9,0 meetri

kaugusele teepoolsest krundi piirist. Haruteede ääres on määratud kohustuslik ehitusjoon 7,0

m kaugusele teepoolsest krundi piirist.

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Luunja valla üldplaneeringuga, mille

kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks reserveeritud elamumaa (vt kaart 1).

Kaart 1. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

Üldplaneeringu kaart nr 2 „Ehitustingimused“ kohaselt (vt kaart 2) on tegemist

detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga hajaasustuses. Üldplaneeringu seletuskirja

ptk-s 4 „Detailplaneeringu koostamise kohutusega alade määramine“ tabelis nr 3

„Detailplaneeringu kohutusega alad“ esitatud alad, mis on tugeva ehitussurve all olevad Tartu

linnalähedasemad ning suuremate valla keskasulate lähedased alad, mis ei vasta

üldplaneeringu koostamise ajal tiheasustuskriteeriumitele. Nimetatud aladel ei säilitata senist

hajaasustust ega hajaasustusele iseloomulikku maastikupilti. Tabelis nr 3 on välja toodud, et

sellisteks aladeks on Tartu-Räpina-Värska tugimaantee ja Emajõe vaheline ala (v.a. Luunja

pargi ja Emajõe vaheline ala) ning üldplaneeringu kaardil on tähistatud selline ala 7/1442.

Nimetatud alale jääb ka käesolev planeeringuala.

Kaart 2. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste kaardist

Vastavalt 2019 aastal kehtestatud Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ põhikaadile (vt kaart

3 lk 8) jääb planeeringuala väärtuslikule põllumajandusmaale (tegelikku ja planeeritud

maakasutust arvestamata). Maakonnaplaneeringus ei ole arvesse võetud katastriüksusi ega

nende sihtotstarvet, kehtivaid üld- ja detailplaneeringuid, kõiki ehitatud või ehitamisel olevaid

hooneid, ühtse massiivina kasutatavust jm. Kaardikiht näitab maaviljelusressurssi ega ole

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

käsitletav põllumajandusmaa määramisena. Vastavalt maakonnaplaneeringule määratakse

vääruslikud põllumajandusmaad üldplaneeringus.

Kaart 3. Väljavõte Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ põhikaardist.

Elamumaa sihtotstarbega kruntide loomise eelduseks planeeringualale on Luunja aleviku ja

Tartu linna lähedus, kus kõik vajalikud teenused on kergesti kättesaadavad. Liikluskorralduse

seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna kontaktvööndisse jäävad

kohalikud teed ja riigitee nr 22251 Põvvatu-Luunja tee.

Detailplaneeringuga kavandatakse Kivi maaüksusele 17 üksikelamu maa krunti, mis oma

suuruse, kuju ja asukohaga sobituvad kehtivate detailplaneeringute lahendustega hästi (on

jätkuks varem planeeritud väikeelamute alale). Detailplaneeringu realiseerimisel laiendatakse

olemasolevat elamurajooni ida ehk Luunja aleviku suunas. Praegune ruumilise struktuuri

tühimik täieneb uute hoonetega ning mõjub juba arendatud elamupiirkondade loomuliku

jätkuna.

Antud detailplaneeringuga tihendatakse piirkonda, mis toetab säästva arengu põhimõtteid.

Tiheasustusaladel saab infrastruktuuri, nt teede, kanalisatsiooni ja energiavõrkude, kasutust

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

optimeerida, mis vähendab keskkonnakoormust ja ressursside tarbimist. Kompaktsemates

piirkondades on võimalik pakkuda paremaid ja tihedamaid ühistranspordivõimalusi, mis toetab

omakorda keskkonnasõbralikku liikumist ning parandab kohaliku elukeskkonna kvaliteeti.

Planeeringuala naaberkinnistud on suuruses liigkaudu 1500-1800 m² ja need on hoonestatud

üksikelamute ja abihoonetega, seega on kavandatud tegevus kooskõlas piirkonna

krundistruktuuri ja hoonestuslaadiga. Kruntimisel on tagatud maatükkide terviklikkus ja

otstarbekas kuju ning juurdepääs avalikult teelt. Planeeritud elamumaa krundid on kooskõlas

piirkonnale omase õuemaa suurusega ja kavandatav haakub juba lähipiirkonnas

olemasolevate elamumaade üldasetuse põhimõtetega. Kavandatav hoonestus on

proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste

määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestus- ja ehitustavasid.

8. Planeeringu lahendus

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse kokku 18 krunti:

• 17 üksikelamu maa (elamumaa 100%) krunti suurustega 1502 m2 kuni 1579 m2

• ja tee ja tänava maa (transpordimaa 100%) krunt suurusega 4879 m2.

Kruntide piirid ja andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud joonisel 4 Põhijoonis.

8.2. Krundi ehitusõigus

Kruntide ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on

esitatud joonisel 4 Põhijoonis.

Kruntidele POS 1 kuni POS 17 on lubatud ehitada 1 põhihoone ja 1 abihoone, mis

sisaldab nii ehitusloa kui ka ehitusteatise (ehitisealuse pindalaga 20-60 m² ja kuni 5 m

kõrge) kohustuslikke hooneid. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib

kruntidele POS 1 kuni POS 17 ehitada hoonestusalasse 2 kuni 20 m² ehitisealuse

pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet.

8.3. Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ehitistele

Hoonete projekteerimisel POS 1 kuni POS 17 kruntidele arvestada joonisel nr 4 Põhijoonis

toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja

välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

• Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline,

keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav.

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

• Hooned peavad kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja

arhitektuurseid suundumusi;

• Planeeritavad hooned peavad oma suuruse, kõrguse ja asukohaga moodustama

ruumilise rütmi.

• Hoone fassaad tuleb projekteerida avaliku tee poole.

• Ühele krundile projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse

käekirjaga ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega, kasutada ühesuguseid

materjale ning kokkusobivat värvilahendust.

• Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning

esinduslikud.

• Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega

kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist.

Keelatud on:

• Imiteerivad materjalid (nt kiviimitatsiooniga fassaadiplaat, plastiklaudis jms);

• Intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.

Krundi piirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt

markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info).

Piirete rajamisel kruntidele tuleb arvestada järgnevaga:

• Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.

• Piirded tuleb paigaldada krundi piirile (v.a. kraaviga piirnevas osas). Kraaviga piirnevas

osas tuleb piirdeaia paigaldamisel arvestada kraaviga ja piirded paigaldada naabriga

samale joonele.

• Teepoolsele krundi piirile on lubatud rajada 1,2 m kõrgune läbipaistev piire.

Teepoolsetel piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid betoonsokleid. Jalg- ja

sõiduväravate kujunduses on lubatud kasutada üksikelamuga sobivaid

müürifragmente.

• Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed- või võrkaed (sh

võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega 1,5 m maapinnast.

• Krunti võib piirata ka ainult hekiga.

• Kruntidele rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva

keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja välisviimistlusmaterjalidega.

8.4. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud POS 1 kuni POS 17 kruntidele hoonestusalad, mille piires

võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid (sh ehitusloa ja ehitusteatise kohustuslikud

hooned). Väljapoole hoonestusalasid on ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine arvestades tehnovõrkude

kaitsevööndeid (nt prügimaja, mänguväljak). Hoonestusalade piires on lubatud ka teede,

parklate ja haljasalade kavandamine.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on kruntidele POS 1 kuni POS 17 lubatud ehitada

hoonestusalasse 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet (nt grillmaja,

kasvuhoone jms) arvestades tehnovõrkude kaitsevööndeid ja tuleohutuskujasid. Kuni 20 m²

hoone asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja visuaalne

lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.

Väljapoole hoonestusala on üldprintsiibis hoonete püstitamine keelatud, kuid võimaluse korral

on parema ruumikasutamise eesmärgil lubatud naaberkrundi omaniku kirjalikul nõusolekul

kavandada kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrguseid hooneid krundipiirile lähemale kui 4 m. Antud

tingimus ei kehti tänavapoolse krundipiiri suhtes, elektriõhuliini kaitsevööndi ja kraavi

eesvoolu kaitsevööndi kohta, hoonestusalast krundi esipiiri suunas ja kraavi eesvoolu

kaitsevööndisse ei ole lubatud kuni 20 m² hoonete ehitamine. Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrguse

hoone ehitamine drenaažikollektori kaitsevööndisse peab olema kooskõlastatud Maa- ja

Ruumiametiga (vt täpsemalt pkt 8.8.2).

Planeeritud hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. Joonisel nr 4 Põhijoonis näidatud

hoonestusalad on kruntidel suuremad, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem

hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja konfiguratsiooni,

arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud

kaugused on esitatud pkt. 8.7. Planeeringu joonisel 4 on toodud planeeritavate hoonete

võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalades.

Kruntidele POS 1 kuni POS 17 on määratud kohustuslik ehitusjoon 7,0 m kaugusele tee

poolsest krundi piirist. Kohustuslikul ehitusjoonel peab paiknema elamu domineeriva

seina maht, lisamahud võivad paikneda ehitusjoone suhtes taanduvana. Varikatused ja trepid

ja muud väiksemad hoonemahud võivad ulatuda üle kohustusliku ehitusjoone, kuid peavad

paiknema hoonestusalas.

8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud 22251 Põvvatu-Luunja teelt perspektiivse Kirsi

tee (katastritunnus 43201:001:3122) ja Linnaääre maaüksuse planeeringuga

varemkavandatud tee kaudu. Linnaääre maaüksuse planeeringuga on varem kavandatud Kirsi

teed ja Toonekure teed ühendav tee, millelt on ette nähtud kaks haruteed Kivi maaüksuseni.

Käesoleva planeeringuga on planeeritud ühendada Kirsi tee kagupoolne teeosa ja Linnaääre

maaüksuse planeeringuga varemkavandatud haruteed.

Planeeritud teede koridor on 12,0 meetri laiune (vt joonis 4) ning planeeritud asfaltkattega

sõidutee on 5,5 meetri laiune. Ühele poole sõiduteed on planeeritud 2,0 meetri laiune

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

asfaltkattega jalgratta- ja jalgtee, mis on eraldatud sõiduteest 2,0 m haljasribaga. Planeeritud

jalgratta- ja jalgtee on ühendatud Kirsi tee kaudu riigitee ääres asuva olemasoleva

kergliiklusteega. Sõidutee kõrvale on planeeritud 1,0 m ning jalgratta ja jalgtee kõrvale on

planeeritud 1,5 meetri laiune haljasriba. Lume vallitamiseks kasutatakse planeeritud

haljasribasid.

Krunt POS 18 on planeeritud tee ja tänava maa sihtotstarbega krundiks ja kavandatud avalikku

kasutusse jääva alana. Krunt POS 18 võõrandatakse vallale tasuta pärast rajatiste

väljaehitamist ja kasutuselevõttu.

Kruntidel on joonisel 4 Põhijoonis näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada juurdepääsutee.

Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse projekteerimise käigus.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, tee (sh riigitee) maa-alal parkimine ja

manööverdamine on keelatud. Planeeringuala kinnistute minimaalne parkimiskohtade arv on

arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele, mille järgi peab elamu

krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt 2 parkimiskohta. Täpne lahendus antakse

edasise projekteerimise käigus.

Sõidusuunad, planeeritud sõidu-, jalgratta- ja jalgtee ning juurdepääsud kruntidele on esitatud

joonisel nr 4 Põhijoonis.

Papli bussipeatuste uued asukohad on esitatud joonisel 3 Kontaktvööndi funktsionaalsed

seosed vastavalt koostatavale riigitee nr 22251 Põvvatu-Luunja km 0,65-1,85 lõigus asuvate

liiklusohtlike kohtade likvideerimise põhiprojektile. Jalakäijate ohutuse tagamiseks on Kivi

maaüksusele planeeritud jalgratta- ja jalgteed seotud Linnaääre maaüksusele

varemplaneeritud tee ja Kirsi tee kaudu olemasoleva riigitee äärse kergliiklusteega ning

tagatud ohutu juurdepääs bussipeatustesse.

Planeeringu elluviimisega kaasneb vajadus parendada 22251 Põvvatu-Luunja teel

bussipeatuste seisukorda. Luunja vald on sõlminud huvitatud isikuga lepingu (18.12.2025 6-

1/560-1), millega huvitatud isik võtab endale kohustuse omal kulul ehitada välja bussiootekojad

koos vajaliku taristuga 22251 Põvvatu-Luunja teel vastavalt Roadplan OÜ poolt koostatud

projektile nr GE-97-22. Lepingus sätestatud kohustuse täitmisel ei nõua vald planeeringualal

eraldi üldkasutatava maa krundi loomist koos rajatiste püstitamisega.

8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Elamumaa kruntidel tuleb olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel arvestada

järgnevaga:

• Krundid peavad olema heakorrastatud.

• Kruntide kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 20% krundi pinnast

(täiskasvanud puude võra pindala järgi).

• Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul.

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

• Soovitav on, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra

eemale.

• Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku

paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada

kõrghaljastust.

8.7. Ehitistevahelised kujad

Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ [RT I,

23.02.2021] või kooskõlas hetkel kehtiva seadusandlusega. Detailplaneeringualal lubatud

naaberkinnistute hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui

naaberkinnistute hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada

ehituslike või muude abinõudega.

Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.

8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 5 Tehnovõrkude joonis.

Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta täpsustada koostöös kõigi

tehnovõrguvaldajatega. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-alustena. Lokaalsed vee-

ja kanalisatsioonilahendused kruntidel on keelatud. Kohustuslik on planeeritud

kruntide liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga.

8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi

Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 19.12.2025 väljastatud

tehnilistele tingimustele nr TT-25-00190.

Planeeringuala kruntide POS 1 kuni POS 17 veevarustuse tagamiseks on planeeritud alates

olemasolevatest AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi torustikest Toonekure teel ja 22251

Põvvatu-Luunja teel kuni planeeritavate kruntideni uued veetorustikud (vt täpsemalt joonis 5).

Ringvõrk on planeeritud Kirsi tee ja Linnaääre maaüksuse kaudu.

Planeeringuala igale planeeritud kinnistule on ette nähtud eraldi veevarustuse liitumispunkt.

Liitumispunktiks on toru ja kinnistu piiri ristumiskoht.

Prognoositav arvutuslik veetarbimine kogu planeeringualale kokku on ca 8,5 m3/d (ühe kinnistu

kohta 0,5 m3/d). Joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama

sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja

analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ toodule.

Käesoleval hetkel ega ka tulevikus ei ole võimalik ühisveevärgi torustikust saada

tuletõrjehüdrandi jaoks vajalikus koguses ja survega tuletõrjevett. Tuletõrjevee tagamisel tuleb

arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, mille §

7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks

vähemalt 30 m³. Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord § 6 lõige 3 peab veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste

päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Sama määruse § 6 lõige 1 alusel

peab päästetehnika ohutuse tagamiseks veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri

kaugusel.

Tuletõrje veevarustuse lahendamiseks on planeeritud krundile POS 12 kagunurka sõidutee

äärde maa-alune tuletõrje veemahuti mahutavusega 30 m3 koos kuivhüdrandiga. Lisaks on

varemplaneeritud Linnaääre maaüksusele maa-alune tuletõrje veemahuti mahutavusega 30

m3 koos kuivhüdrandiga. Tuletõrje veemahutid tuleb välja ehitada ja tähistada vastavalt

kehtivale seadusandlusele. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste

tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega. Tuletõrje veemahutite täitmise

täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Kanalisatsioon on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 19.12.2025 väljastatud

tehnilistele tingimustele nr TT-25-00190.

Planeeritavate kruntide POS 1 kuni POS 17 reovee ärajuhtimiseks on planeeritud uus

reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritavatest kruntidest kuni AS Emajõe Veevärk

ühiskanalisatsiooni survetorustikuni 22251 Põvvatu-Luunja tee ääres (vt täpsemalt joonis 5).

Kuna kõrguslikult ei ole võimalik kogu detailplaneeringualalt reovett isevoolselt ära juhtida, siis

on planeeritava ala reoveed ette nähtud juhtida ka Kirsi teele varem projekteeritud

reoveepumplasse (Kirsi tee 19 juures), mis pumpab reovee 22251 Põvvatu-Luunja tee ääres

asuvasse ühiskanalisatsioonitorusse. Igale kinnistule on planeeritud eraldi isevoolne

reoveekanalisatsiooni liitumispunkt. Liitumispunkt projekteerida iga moodustava kinnistu

piirile. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi

kokku ca 8,5 m³/d.

Kirsi teele on varemplaneeritud reoveepumpla kuja määramisel juba arvestatud piirnevate

aladele lisandumisega, mistõttu on reoveepumpla kuja määratud 20 m vastavalt

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ § 7 lg 1.

Kui ei ole võimalik täita paragrahvi lõikes 1 kuja kohta esitatud nõudeid, võib kuja piiresse

jääda hoone, kui ühiskanalisatsiooni omanik või valdaja on hoone omanikult saanud

sellekohase kirjaliku nõusoleku (§ 7 lg 2).

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

Sademe- ja drenaaživee juhtimine olmekanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud.

Sademevee lahendus planeerimisel on lähtutud Maa- ja Ruumiametiga poolt 15.02.2026

saadetud kirjast nr 6.2-2/6530.

Kivi maaüksus asub maaparandussüsteemi ehitise Kitseojaäärne

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104590020050/001) maa-alal ja eesvoolu

kaitsevööndis, mille ulatus eesvoolu pervest on 12 meetrit. Kivi maaüksusel paiknevad dreenid

ja kollektorid, mis teenindavad ainult Kivi maaüksust, kuid maaüksusel asuvad ka dreenid ja

kollektorid, mis teenindavad naabermaaüksuseid. Maaüksus asub Rebase

Maaparandusühistu tegevuspiirkonnas.

Kivi maaüksust läbivad dreenid ja kollektorid, mis teenindavad maatulundusmaa

sihtotstarbega naabermaaüksuseid on ette nähtud rekonstrueerida iseseisvalt toimivaks. Maa-

ja Ruumiameti maaparanduse osakond ei kooskõlasta detailplaneeringualal hoonete

rajamiseks ehitusteatisi või -lubasid enne, kui eelmainitud dreenid ja kollektorid on

rekonstrueeritud ja neile on väljastatud kasutusluba.

Planeeringualalt koondatud sademevee ja muu vee, sealhulgas heitvee suunamine

kuivendusvõrgu maa-alusesse torustikku on keelatud (maaparandusseaduse § 47 lg 4).

Planeeringualal on tegemist endise looduslikult liigniiske alaga, mille praegune seisund on

saavutatud tänu maaparandusrajatistele (dreenid). Kuna kunagine põllumajanduslikuks

kasutuseks kavandatud niiskusrežiim ei pruugi olla piisav ehitustegevuseks, siis on

olemasolev põllumajandusdrenaaž ette nähtud likvideerida ja asendada uue ehitusdrenaaži ja

teemaale planeeritud sademeveetoruga.

Planeeringus on antud põhimõtteline lahendus, täpne lahendus antakse edasise

projekteerimise käigus. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud on Linnaääre

maaüksuse detailplaneeringus varemkavandatud sademeveelahendusega. Linnaääre

maaüksuse detailplaneeringuga on Sooveere maaüksuse drenaažitorud ette nähtud

ühendada kahe uue drenaažikollektoriga. Üks drenaažitorudest läbib Kivi maaüksust kuni

eesvoolukraavini. Detailplaneeringuala läbiv drenaažikollektor on vaja asendada kinnise (ilma

aukudeta) kollektoriga, kusjuures tee all peab kollektori rõngasjäikus vastama SN8-le.

Linnaääre planeeringuala läänepoolsele osale on varemplaneeritud drenaažitorustik, mis läbib

ka Kivi maaüksust kuni eesvoolukraavini. Linnaääre maaüksuse detailplaneeringuga on

varemplaneeritud sademeveekraav, mis jääb ka planeeritud kruntide POS 14 kuni 17 idapiirile.

Kui planeeringu kehtestamise järgselt maaparandussüsteemi kasutusotstarve planeeringuala

piires lõpeb, muutub Kivi maaüksust läbivad drenaažikollektorid Sooveere ja Linnaääre

drenaažitorude eesvooluks ja neile torustikele hakkab kehtima eesvoolu kaitsevöönd (joonis 5

Tehnovõrkude planeering). Kollektoreesvool peab jääma toimima ja igakordsele kinnistu

omanikule jääb hoiukohustus (MaaParS § 51 lg 5 p2 ja lg 6). Vastavalt Maaparandusseaduse

§ 48 lg 3 eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

16

maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa

menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatud.

Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel

paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist,

sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu

eesvoolule ega selle rajatisele (alus: MaaParS § 48, § 49). Planeeringujärgselt tuleb koostada

kogu alale terviklik sademeveeprojekt.

Ehitusloa või muu loa andja kooskõlastab Maa- ja Ruumiametiga ehitusprojekti või taotluse,

mille kohaselt soovitakse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi (edaspidi

lisavesi) eesvoolukraavi. Väljaspool ehitusloa või muu loa menetlust võib lisavett eesvoolu või

kuivenduskraavi juhtida üksnes Maa- ja Ruumiameti loal. Taotluse dokumentides tuleb välja

tuua eesvoolu suunatava lisavee maksimaalne vooluhulk (l/s) (MaaParS §53). Lisavee

juhtimiseks maaparandussüsteemi eesvoolu tuleb anda hinnang eesvoolu seisukorrale ning

tuleb arvutustega kontrollida kas eesvoolul paiknevate rajatiste avade suurused ning eesvoolu

sängi ristlõike suurus vastab kehtivatele nõuetele juhul, kui eesvoolu suunatakse lisavett.

Projekteerimisel ja ehitamisel ja kaasata spetsialist, kes omab MATER registreeringut.

Põhjusel, et tegemist on kunagise liigniiske ja ka praegu, vähemalt perioodiliselt, suhteliselt

kõrge põhjaveega alaga, siis kruntidel on lisaks sademevee sademeveetorusse juhtimisele

soovitav nt katuse sademevesi koguda kastmiseks maa-alusesse mahutisse.

Suuremahuline maapinna tõstmine alal on keelatud, et vältida maapinna täitmise ja

tihendamise mõju piirkonna veerežiimile. Kruntide vertikaalplaneerimine lahendatakse

projekteerimise käigus. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida hoonet ümbritsevatel aladel,

juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et oleks tagatud sademevee äravool. Kruntide maapinna

kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Vertikaalplaneerimine ja

sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti

koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrvalmaaüksustele. Vastavalt EhS § 72

lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust

põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks

tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

8.8.3. Elektrivarustus

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 22.12.2025 väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 508333.

Planeeritud kruntide POS 1 kuni POS 17 elektritoide on ette nähtud Linnaääre maaüksuse

detailplaneeringuga varemplaneeritud alajaamast.

Olemasolevast alajaamast on ette nähtud uutele objektidele välja eraldi fiidrite

ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Kinnistute elektrivarustuseks on planeeritud teele

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

17

sõidutee äärde kruntide piirile 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema

alati vabalt teenindatavad. Liitumiskilpide toide on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga.

Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist

elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite

kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole. Kõikide planeeritavate teede äärde on ette

nähtud perspektiivsed 10 ja 0,4 kV maakaablite koridorid.

Planeeritud teede äärde on kavandatud tänavavalgustus. Kruntide sisene välisvalgustus

lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

Olemasolev (riigimaanteel) ja rajatav välisvalgustus võib tekitada valgusreostust ning

projekteerimise käigus tuleb pöörata sellele tähelepanu ning vajadusel arvestada

leevendavaid meetmeid. Tänavalgustus paigaldada arvestusega, et see katab vaid

planeeringuala teed ja hooned ega häiri ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema

optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust vajavatele objektidele/aladele ja vältima

ümbritsevate alade valgustamist. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega,

kasutada valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED

lampe, mis on valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Soovitav

on kaaluda liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust.

8.8.4. Soojavarustus

Kruntide POS 1 kuni POS 17 soojavarustus on ette nähtud lahendada lokaalselt, täpne

soojavarustuse lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

Küttelahenduse valikul on soovituslik kasutada võimalikult energiatõhusaid ja

keskkonnasäästlikke lahendusi. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte

tüüpi soojuspump), õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid (lubatud ainult hoone seina ja katuse

tasapinnal, maapinnale paigaldatavate päikesepaneelide kasutamine on keelatud).

Maaküttelahenduste valikul, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada

dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019). Keelatud on märkimisväärselt

jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi.

8.8.5. Sidevarustus

Sidevõrk lahendada operaatorineutraalse sidetaristu baasil, mis peab olema

teenusvalmidusega ning võimaldama tarbijal liitumist vähemalt kolme erineva

sideoperaatoriga.

Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 25.11.2025 väljastatud

telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 40038072.

Sõlmida kolmepoolne kokkulepe sidetrassi kasutamiseks OÜ Jõgeva EKV, nendele kuulub

sidetrass kat 43201:001:0866. Paigaldada optika kerale sidekaev KKS2. Kaablivõrguga

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

18

ühenduse saamiseks rajatavale hoonestusele projekteerida ja ehitada sidekanalisatsiooni

(100mm UPOTEL PVC torust/ multitorust) põhitrass alates planeeritud sidekaevust KK2.

Igale hoonele/kinnistule näha ette individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid (50 mm/ 100

mm UPOTEL PVC/ mikrotoru tuvastustraadiga) planeeritavast põhitrassist koos

vajalikumahulise optilise kaabli ning jätkudega. Vastavalt vajadusele kasutada KKS1 või KKS2

tüüpi sidekaeve. Optiline kaabel (magistraal, vähemalt 24-kiuline) paigaldada olemasoleva ja

paigaldatava sidetorustiku kaudu alates planeeritud sidekaevust, kaabel ühendada jätku

(paigaldada uus olemasolevale 24f kaabli varule).

Projekteeritavatesse sidekaevudesse jätta kaablivaru ca 15 m. Hoonetes otsastada optiline

kaabel nõuetekohaselt SC/APC adapteritega. Kiudude ühendamise skeem kooskõlastada

Teliaga enne paigaldustööde teostamist. Eelnevalt vajalik keevitada kolmes jätkus. Hoonete

sisevõrgud ehitada CAT6 kaabliga.

8.9. Keskkonnatingimuste seadmine

Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki

olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal

krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Luunja valla

jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise

projekteerimise käigus. Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et

need jääks märkamatuks.

Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi mõiste ning kitsendused on toodud

Maaparandusseaduse §-s 48. Sademevesi juhtida eesvoolukraavi vastavalt Veeseaduse §-s

129 nõuetele.

Pinnase radoonisisaldus

Eesti pinnase radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda

kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus hoonete

siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise käigus

pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud radoonitaseme

korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust vähendavad

meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse

nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse

emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse

viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

19

Müra ja vibratsioon

Planeeringuala lähimad elamud on planeeritud riigiteest nr 22251 Põvvatu-Luunja 137 m

kaugusele, arvestades riigitee liiklussagedust ja kaugust planeeringualast ei ole ette näha

riigiteest tulenevaid piiriüleseid häiringuid.

Hoonete projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri

04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades

vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest.“). Võimalusel mitte kavandada müratundlikke ruume hoonete riigimaantee

poolsesse ossa. Võimalusel on soovitatav teostada enne projekteerimist müra modelleerimine,

et veenduda kasutusele võetavate meetmete tõhususes.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja

tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.

Hoonete projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks normtasemeid ja

rakendada vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“).

Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

kehtestatud nõuetest.

Ehitustegevuse käigus tekkiv müra ja vibratsioon on lühiajalised, millega ei kahjustata

läheduses asuvat elukeskkonda. Seejuures tuleb võtta arvesse, et ehitusaegne müra ei

ületaks seadusega sätestatud ehitusmüra ja vibratsiooni normtasemeid. Ehitustööde

läbiviimisel tuleb avariiolukordade tekkimise minimeerimiseks kasutada tehniliselt korras

olevaid masinaid. Pinnase ja põhjavee saastumise ohu minimeerimiseks tuleb pidada kinni

veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest, rakendada ehitustöödel

keskkonnakaitse abinõusid ja pidada kinni tavapärastest ohutusnõetest.

8.10. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse olemasoleva piirkonna kompaktsust ja tihedust,

uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks. Positiivse asjaoluna tuleb välja tuua, et uute

bussipeatuste väljaehitamine vastavalt riigitee nr 22251 Põvvatu-Luunja km 0,65-1,85 lõigus

asuvate liiklusohtlike kohtade likvideerimise põhiprojektile, võimaldab kogu piirkonna inimestel

ohutult ja mugavamalt kasutada ühistransporti. Planeeringu realiseerimisel ühendatakse

omavahel tänavaalad, kõnniteede rajamine ning tänavavalgustuse paigaldamine suurendab

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

20

nii lähipiirkonna liiklusohutust kui ka üldist turvalisust ning vara kaitset. Teealade ühendamine

parandab ka jalakäijate liikumisvõimalusi ja piirkonna sidusust. Elamupiirkonna laienemisega

muutub piirkond atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara

väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või

nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset

kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud

asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad

arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale

puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Positiivse tõuke jalgsi liiklemisele annab uute bussipeatuste väljaehitamine, mis võimaldab

kogu piirkonna inimestel ohutult ja mugavamalt kasutada ühistransporti. Planeeringu

realiseerimisel ühendatakse omavahel tänavaalad, kõnniteede rajamine ning

tänavavalgustuse paigaldamine suurendab nii lähipiirkonna liiklusohutust kui ka üldist

turvalisust ning vara kaitset. Teealade ühendamine parandab ka jalakäijate liikumisvõimalusi

ja piirkonna sidusust ning võimaldab elanikel jõuda mugavamalt lähimate haljasaladeni.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse

elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist

on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Ala ei kuulu väärtusliku maastiku koosseisu, rohevõrgustikku ega ühegi muu tundlikkust

iseloomustava kriteeriumi alla. Natura 2000 linnu- ega loodusalasid planeeringukavaga alal

ega selle vahetus läheduses ei paikne. Lähipiirkonnas puuduvad ka muud kaitstavad

loodusobjektid. Võttes arvesse piirkonnas olemasolevat ning käesolevat kavandatavat

tegevust, ei ole normatiive (sh riiklikud normatiive nt ehitustegevustele) ületatavat müra,

vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ja lõhna asjakohane prognoosida ei kava realiseerimis-

ega ka kasutusfaasis. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist

keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

8.11. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks.

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

21

Isiklik kasutusõigus ja servituut seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt

asjaõigusseadusele. Isikliku kasutusõiguse ja servituudi seadmise vajadusega alad on

näidatud planeeringu joonisel 5 Tehnovõrkude joonis.

Detailplaneeringuga määratakse vajadus isiklike kasutusõiguste ja servituutide seadmiseks.

Vajadus on seada järgmised isiklikud kasutusõigused ja servituudid:

• POS 12 krundile planeeritud ühiskasutatavale tuletõrje veevõtukohale valla kasuks;

• läbi kruntide POS 1, POS 2, POS 3 ja POS 4 kulgevale elektriõhuliinile võrguvaldaja

kasuks;

• läbi POS 6 planeeritud drenaažitorustikule POS 7, POS 8, POS 9 ja Linnaääre

maaüksuse kasuks;

• läbi POS 7 planeeritud drenaažitorustikule POS 8, POS 9 ja Linnaääre maaüksuse

kasuks;

• läbi POS 8 planeeritud drenaažitorustikule POS 9 ja Linnaääre maaüksuse kasuks;

• läbi POS 9 planeeritud drenaažitorustikule Linnaääre maaüksuse kasuks;

• läbi POS 5 planeeritud sademeveetorustikule valla kasuks;

• läbi POS 13 planeeritud sademeveetorustikule valla kasuks;

• Läbi POS 14 planeeritud kraavile POS 15, POS 16, POS 17 ja Linnaääre maaüksuse

kasuks;

• Läbi POS 15 planeeritud kraavile POS 16, POS 17 ja Linnaääre maaüksuse kasuks;

• Läbi POS 16 planeeritud kraavile POS 17 ja Linnaääre maaüksuse kasuks;

• Läbi POS 17 planeeritud kraavile Linnaääre maaüksuse kasuks.

8.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

• hea nähtavus ning elav keskkond;

Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

• jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve) ja võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;

• alade korrashoid;

• kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

• kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;

• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetsete ehitusmaterjale.

8.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

22

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt

planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.

8.14. Planeeringu elluviimine

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Vallavalitsuse ja arendaja vahel on

sõlmitud detailplaneeringu elluviimiseks vajalike tingimuste täitmise kokkulepe (18.12.2025 6-

1/560-1).

• Planeeringu koostamisega ei kaasne Luunja Vallavalitsusele kohustust avalikuks

kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega seotud rajatiste, haljastuse,

välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks/ ümberehitamiseks või vastavate

kulude kandmiseks.

• Planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning

sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega

seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh

sademeveekanalisatsioon või sademeveekraavid ja –truubid, ühisveevärk ja -

kanalisatsioon) väljaehitamise või ümberehitamise tagab ja vastavad kulud kannab

planeeringust huvitatud isik;

• Vald ei väljasta ehituslubasid planeeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne

planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning

sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nende

teenindamiseks vajalikud ehitised, sh välisvalgustus, väljaehitamist ja vastavate

kasutuslubade või -teatiste väljastamist ning tehnovõrkude ja -rajatiste (veevarustus-

ja kanalisatsioonitorustikud, sademeveekanalisatsiooni torustikud, nõrkvoolu-,

küttegaasi- ja elektripaigaldised ja surveseadmestikud ja nende teenindamiseks

vajalikud ehitised, välisvalgustus) väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või -

teatiste väljastamist;

- Luunja vald on sõlminud huvitatud isikuga lepingu (18.12.2025 6-1/560-1), millega

huvitatud isik võtab endale kohustuse omal kulul ehitada välja bussiootekojad koos

vajaliku taristuga 22251 Põvvatu-Luunja teel vastavalt Roadplan OÜ poolt

koostatud projektile nr GE-97-22. Vald ei väljasta ehituslubasid ja -teatisi

detailplaneeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne nimetatud kohustuse

täitmist. Huvitatud isik on peab kohustuse täitma 12 kuu jooksul detailplaneeringu

kehtestamisest.

• Planeeritavad avalikud teed ja sademeveekanalisatsioon on määratud avalikku

kasutusse ja võõrandatavaks vallale pärast rajatiste väljaehitamist ja kasutuselevõttu

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

23

(olukorras, kus planeeringust huvitatud isik on antud rajatiste ja maa omanik).

Huvitatud isik tagab teehoiu kuni tee üleandmiseni valla omandisse.

Planeeritud hoonete ehituslubade väljastamise eeltingimused:

- planeeringukohaste kinnistute moodustamine;

- 22251 Põvvatu-Luunja teel bussiootekodade väljaehitamine koos vajaliku

taristuga. Huvitatud isik on peab kohustuse täitma 12 kuu jooksul detailplaneeringu

kehtestamisest.

- projekteeritud planeeringuga ette nähtud avalik taristu terviklikult ning väljastatud

ehitusload- ja -teatised;

- detailplaneeringukohaste servituutide ja isikliku kasutusõiguse seadmine ja

kandmine kinnistusraamatusse;

- tehnovõrkude ja -rajatiste (ühisveevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud,

sademeveekanalisatsiooni torustikud, nõrkvoolu- ja elektripaigaldised ja

surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus) ja

avalikuks kasutamiseks määratud teede, sh jalgratta- ja jalgjalgteede

väljaehitamine ja vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamine. Avalikult

kasutatavate rajatiste ja kinnistu (transpordimaa) vallale võõrandamine olukorras,

kus huvitatud isik on nimetatud avalikult kasutavate rajatiste ja kinnistute omanik;

- detailplaneeringu kohase tuletõrjevee mahutite ja tuletõrje veevõtukohtade

väljaehitamine;

• Planeeritud kruntide POS 1 kuni POS 17 ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja

poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga

ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese

parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.

Ühendused tehnovõrkude liitumispunktidega rajab krundi omanik kokkuleppel

tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

• Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud

vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,

standarditele ja heale projekteerimistavale.

• Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse

omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud kinnistusisesed

tehnovõrgud.

• Vastavalt Maaparandusseaduse § 48 lg 3 kollektoreesvoolu kaitsevööndis tohib

ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul,

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

24

kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Maa- ja

Ruumiametiga.

• Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult

terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

PÕVVATU KÜLAS KIVI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

25

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Planeeringu on kooskõlastanud:

KIVI DP_TEHNOVÕRGUD.dwg

LINNAÄÄRE DP_SELETUSKIRI.pdf

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731

Töö nr: DP-14-25

TARTU MAAKOND, LUUNJA VALD

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE

DETAILPLANEERING

planID 128272 Detailplaneeringu koostamise korraldaja Luunja Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik Mantrum Veod OÜ

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Tartu 2026

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3 1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3 2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3 4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 4 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4

5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4 5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4 5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 5 5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5 5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 5 7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 6 8. Planeeringu lahendus ..................................................................................................10 8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .............................................................10 8.2. Krundi ehitusõigus ..................................................................................................10 8.3. Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ehitistele .............................................10 8.4. Krundi hoonestusala piiritlemine .............................................................................12 8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................12 8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................................14 8.7. Ehitistevahelised kujad ...........................................................................................15 8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .....................................................................15 8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................15 8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................16 8.8.3. Elektrivarustus ........................................................................................................18 8.8.4. Soojavarustus .........................................................................................................19 8.8.5. Sidevarustus ...........................................................................................................19 8.9. Keskkonnatingimuste seadmine .............................................................................20 8.10. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ............................................................22 8.11. Servituutide vajaduse määramine ...........................................................................23 8.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ............................23 8.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................24 8.14. Planeeringu elluviimine ...........................................................................................24 9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................27 JOONISED

1. Tugiplaan……………………………………………………………………………………28

2. Situatsiooniskeem………………………………………………………………………….29

3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed..………………………………………………...30

4. Põhijoonis..............………………………………………………………….……………...31

5. Tehnovõrkude joonis……………………………………………………………………….32

PÕVVATU KÜLAS LINNAÄÄRE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Vallavolikogu 28. august 2025.a. otsus nr 1-

3/18 Põvvatu külas Linnaääre maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade

kinnitamise kohta.

Planeeringu koostamise korraldajaks on Luunja Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest

huvitatud isikuks on Mantrum Veod OÜ.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,

maastikuarhitekt Jane Asper (Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus nr

223619).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärk on Linnaääre maaüksuse jagamine ja ehitusõiguse määramine

elamumaa kruntidele elamuehituse (üksikelamu ja abihooned) eesmärgil. Lisaks antakse

detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule,

parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeringuala pindala on ligikaudu 3,8 ha.

Planeeringualal kehtib Luunja Vallavolikogu 21.06.2008 määrusega nr 8-1 kehtestatud Luunja

valla üldplaneering (edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringu kaart nr 1 „Maakasutus“ kohaselt

on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve reserveeritud elamumaa, üldplaneeringu kaart nr

2 „Ehitustingimused“ kohaselt on tegemist detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga

hajaasustuses ning üldplaneeringu kaart nr 5 „Liikluskorraldus“ kohaselt on planeeringualale

juurdepääs planeeritud avalikult kogujateelt ning ala läbib planeeritud avalik tee (kogujatee).