Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1032809

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1032809

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Loa registrinumber KMIN-054

Loa liik Keskkonnaluba

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi Enefit Industry OÜ

Kontaktisik Ljudmilla Kolotogina

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Enefit Industry OÜ-le on väljastatud keskkonnaluba KMIN-054. Keskkonnaloas soovitakse muuta jäätmete ja õhusaaste osa, selleks, et võtta ringlusesse kaevandamisjäätmete B-kategooria (JäätS § 352 lg 6) idapoolse jäätmehoidlasse ladestatud jäätmed.

Käesolev taotlus ei sisalda varem kehtestatud keskkonnalubade tingimuste (maavara kaevandamine ja vee erikasutus) muutmisettepanekuid.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Kaevandatud põlevkivi kasutusalaks jääb endiselt kütus ja tooraine energeetikale ja keemiatööstusele. Kaevanduses kasutatakse sammastervikutega kamberkaevandamist, puurlõhketöödega purustatud põlevkivikihindi tootsa osa lausväljamist. Raimatud kaevis (mäemass) laaditakse konveieritele ja transporditakse rikastusvabrikusse. Rikastamisprotsessis on kaubapõlevkivi saagis 57 – 61 %. Maavara rikastamisel saadud kivim (aheraine) ladestatakse kaevanduse tööstusterritooriumile puistangutesse või taaskasutatakse erinevate objektide ehitamiseks ning killustiku tootmiseks. Kehtiva keskkonnaluba alusel võib Estonia kaevanduses kaevandada aastas 10 mln tonni põlevkivi geoloogilist varu kuni loa lõppemiseni. Tänase tootmismahu juures jätkub põlevkivi varu enam kui kümneks aastaks. Estonia kaevanduses on põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks (sh.rikastamiseks) ja laadimiseks vajalikud masinad ning seadmed. Kaevandamistööde teostamiseks on olemas vajalikud rajatised, sh. teede võrk, elektrivarustuse liinid, tuulutuse ja veekõrvalduse süsteemid ning pealmaa tehnoloogiline kompleks. Maakasutus Estonia kaevanduse mäeeraldise piires on seotud tööstusterritooriumi, tehnoloogilisteteede ja veekõrvaldusrajatistega (settebasseinidega). Kaevanduse olmehooned ja tehnoloogilise kompleksi hooned paiknevad tööstusterritooriumil. Kaevandamiseks vajalikud rajatised (teed, õhuliinid, veekraavid, settebasseinid, pumbajaamad, kaldšahtide suudmed, jmt) paiknevad isikliku kasutusvalduse lepinguga määratud maaalal.

Rikastusvabrikus toimub kaevandusest tulnud kaevise sorteerimine ja põlevkivi mehaaniline rikastamine. Pärast kaevise eelnevat purustamist purustussõlmes liigub mäemass galeriidesse monteeritud lintkonveieritel rikastusvabriku tehnoloogilistele liinidele. Sõeltel toimub energeetilise põlevkivi (fraktsiooni 0-25 mm) selekteerimine ja seejärel saadetakse rikastamise lõpp-produkt läbi laadimiskompleksi tarbijatele või ladustatakse põlevkivi hoidlasse. Suurema fraktsiooni + 25 mm rikastamine toimub magnetiitsuspensiooni abil. Rikastamise käigus eraldatakse lubjakivi põlevkivist. Rikastusvabrikut ei käsitleta kui saasteallikat, sest välisõhku saasteaineid ei eraldu. Rikastamisvabrikust suunatakse põlevkivi raudteesõlme, kus toimub laadimine vagunitesse ja sealt edasi tarbijatele. Osa põlevkivist ladustatakse ja sealt suunatakse edasi raudteesõlme. Raudteevagunite täitmine toimub pidevalt. Laetakse kas otse tehasest mööda linttransportööri või laost kopaga tõstes laadimisseadmesse. Rikastusjäägid (aheraine) saadetakse pärast magnetiidist pesemist mööda lintkonveiereid punkritesse ning sealt aheraine, mis ei leia kasutamist rikastamisjääkide hoidlasse. Apilli kuust kuni novembri kuu lõpuni toodetakse aherainest killustiku, mille maksimaalne kogus on aastas 400 tuhat tonni. Killustik kasutatakse ettevõttes või müüakse tarbijale.

Tänasel päeval toodetakse tootmishoones ja statsionaarse purustus- ja sorteerimissõlmes, materjalist, mida jäätmehoidlasse ei ladestata, seitsme erineva fraktsiooniga killustiku toodet, tootmisvõimekus on u 100- 350 tonni/h. Turul on aga nõudlust lisaks ka teiste, hetkel mittepakutavate, killustiku fraktsioonide osas. Arvestades turunõudlust näeb ettevõte, et tulevane tootmismaht võib ulatuda täiendavalt 250 t/h(maksimaalne teoreetiline 350 t/h). Turunõudluse rahuldamiseks ning jäätmete taaskasutamise eesmärkide täitmiseks on kirjeldatud kaevandamis jäätmekavas ühe võimaliku arendusprojektina B-kategooria jäätmehoidlasse ladestatud jäätmete ringlussevõttu, mis sisaldab endas täiendava killustikutootmise võimekuse tõstmist uue tootmisvara lisandumisega.

Olemasolevast aherainepuistangusse ladestatud lõhatud ja sorteeritud lubjakivist sobiva killustiku fraktsiooni tootmiseks soovib ettevõte rentida ja/või osta mobiilse purustus- ja sorteerimiskompleksi (edaspidi mobiilne killustikukompleks) diisel/elektriajamil. Mobiilne kompleks paigutatakse kas otse puistangule või killustikulattu. Purusti laadimine toimub ekskavaatori või frontaallaaduriga, purustist liigub materjal mobiilsele sõelale (sorteerimisüksusele), kus see jaotatakse mitmeks fraktsiooniks. Maksimaalne mobiilse kompleksi planeeritud tööaeg on kuni 10 kuud aastas ja kuni 16 h ööpäevas, tööpäeviti.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Käesoleva taotlusega, täiendava jäätme ja õhu valdkonna tegevustega, ei kaasne muutusi olemasolevates keskkonnahäiringutes ning ei lisandu uusi häiringuid.

Kaevanduse senise tegevusega kaasnevad keskkonnahäiringud ning nende leevendusmeetmed on detailselt kirjeldatud KMH aruannetes: Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN‐054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine, AS Maves, töö nr 9063 (2010) ja AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine, Hendrikson&Ko, töö nr 2596/16 (2016 – 2017).

2026 a OÜ Enefit Industry tellis OÜ-lt Alkranel seoses käesoleva muudatustaotlusega keskkonnamõju hindamise eelhinnangu (KMHEH) teabedokumendi . KMH eelhinnangus hinnati allolevaid teemasid ja nende keskkonna mõju. Järeldused: • maa, maastik (sh pinnavormid), maakasutus, muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale); Puudub ebasoodne mõju • veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi, merekeskkond, märgalad), sh oht keskkonnale; Puuduvad neg mõju eeldused • maavarade- ja ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke; Puudub ebasoodne mõju • looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad); Puuduvad neg mõju eeldused • elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; Puuduvad neg mõju eeldused • suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid Puuduvad täiendavad ohufaktorid

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Enefit Industry OÜ Estonia kaevandus

Aadress Väike-Pungerja küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond

Territoriaalkood 9631

Katastritunnus(ed) 49802:002:0450, 22901:002:0224

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6567532, Y: 693786

Käitise territoorium Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Alajõe metskond 7 (22901:002:0224), Estonia tööstusala (13001:001:1873), Kivimetsa (13001:001:1871), Kivimäe (13001:001:1870), Kiviplatsi (13001:001:1869), Lagendiku (13001:001:1872), Mäeveere (49801:001:0788), Puistangu (49802:002:0396). Puudutatud veekogud: Jõuga peakraav (VEE1058900), Rannapungerja jõgi (VEE1058700).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajatu

Kehtivus aastates

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 0130

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Käitluskoha jrk nr 1.

Nimetus Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1

Kood JKK4400304

Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla, Estonia tööstusala 49802:002:0450 X: 6568297, Y: 693416

Käitluskoha põhitegevusala (EMTAK) 06101 - Toornafta tootmine ja põlevkivi kaevandamine

Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma

Jäätmekäitluskoha tegevusliik U3 - Püsijäätmeprügila U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla

Komplekstegevus K3 - Lisa nimistus puuduv komplekstegevus

Komplekstegevuse selgitus muu korral kaevanduse rikastusjäägihoidla

Asukoha üldiseloomustus 1) Tegevuse asukoha kirjeldus. Estonia kaevanduses raimatakse põlevkivi puur- ja lõhketöödega. Mäemass transporditakse kaevandusest konveieritega maa peale purustussõlme ja sealt edasi rikastusvabrikusse. Rikastamine toimub raskes suspensioonis, kus pinnale jääv põlevkivi eraldatakse lubjakivist ehk aherainest. Aheraine protsent mäemassist on 25 kuni 40%, sõltudes mäegeoloogilistest tingimustest kaevanduses ning toodetava kaubapõlevkivi kütteväärtusest. Pärast aheraine eraldamist mäemassist transporditakse aheraine, mis ei leia taaskasutamist killustiku tootmisel, kogumispunkritesse. Punkritest laaditakse rikastusjäägid kalluritele, mis veavad materjali rikastusjäätmehoidlasse, taaskasutamise raames otse ehitusobjektidele või tarbijate veokitele laadimispunkti.

Killustiku valmistatakse erinevate fraktsioonidena rikastusvabriku hoones ja statsionaarses kompleksis tööstusterritooriumil, killustikulaos. Killustiku tootmise mahu suurendamiseks olemasolevast aherainepuistangusse ladestatud aherainest ettevõte soetab mobiilse purustus- ja sorteerimiskompleksi. Mobiilne kompleks paigutatakse kas otse puistangule või killustikulattu. Purusti laadimine toimub ekskavaatori või frontaallaaduriga, purustist liigub materjal mobiilsele sõelale (sorteerimisüksusele), kus see jaotatakse mitmeks fraktsiooniks. Maksimaalne mobiilse kompleksi planeeritud tööaeg on kuni 10 kuud aastas ja kuni 16 h ööpäevas, tööpäeviti. Killustiku transport kuni tarbijate veokitele laadimispunkti toimub konveieritega. Aheraine käitlemine (vedu, taaskasutamine, kõrvaldamine jne) toimub vastavalt kaevandamisjäätmekavale.

2) Lähimad hooned; Estonia kaevanduse tööstuskompleksi hooned: Olmehoone, kontor, rikastusvabrik, purustuskompleks, katlamaja ja jmt. on 150 – 500 m kaugusel. Lähimad eluhooned objektist on ~1700 m kaugusel.

3) Piirkonna kommunikatsioonid; Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi läheduses lääne-edela suunalt kulgeb Jõhvi-Tartu-Valga maantee (3) ja põhja-kirde poolt on Pagari-Illuka maantee. Väljasõiduga Jõhvi-Tartu-Valga maanteelt viib Estonia kaevanduse territooriumile tee 13110 (Väike-Pungerja-Estonia kaevandus), mille kaudu toimub suurema osa aheraine ja killustiku väljavedu autotranspordiga. Kaevanduse tööstusterritooriumilt lähtub haruraudtee Ahtme jaama suunas. Kaevanduse tehnoloogiline kompleks ja olmehooned paiknevad tööstusterritooriumil. Kirde-ida suunda jääb Raudi kanal (VEE1063600, sh kaevandusvee ära juhtimine), loode-põhja suunda laiarööpmeline eraraudtee (Enefit Industry OÜ; kasutatakse Estonia kaevandusest põlevkivi ja teiste materjalidetransportimiseks), edela-lääne ja kagu-lõuna suunda elektriliinid ning teed (sh olemasolevate alade teenindamiseks).

4) Piirkonna keskkonnaseisund Estonia kaevanduse tööstusterritoorium asub Alutaguse vallas Väike-Pungerja külas. Piirkond on tööstusmaastik. Lähipiirkonnas kasvab noor mets. Aheraine puistangute ala (suurusega ca 273 ha) haarab enda alla Estonia kaevanduse tööstusala põhjapoolse osa. Puistangu maksimaalseks võimalikuks suhteliseks kõrguseks on ~60 meetrit. Aheraine ladustamine puistangusse jätkub kaevanduse töötamise lõpuni või toodetakse ülejäägist vastavalt nõudlusele killustikku.

4/80

Puistangud, Motomägi ning I ja II Päikeseelektrijaamad paiknevad alal, kus on altkaevandamine toimunud. Estonia kaevanduse veel kaevandamata alasid kavandatava tegevuse piirkonnas ei asu. Puistangutest edelas on Rannapungerja jõgi. Rannapungerja jõe veevool algab praktiliselt Estonia kaevanduse pumplast nr 6, asub puistangute ala naabruses edelas.

Põhjalik keskkonnamõjude hindamine seoses keskkonnalubade uuendamisega toimus 2010. aastal. KMH aruande koostas AS Maves. 2016. – 2017. aastatel seoses kaevandamisloa pikendamise taotlusega viidi läbi täiendav keskkonnamõjude hindamine, KMH aruande koostas Hendrikson&Ko. KMH aruanded on Keskkonnaameti poolt nõuetele vastavaks tunnistatud. Väljavõtted tööst: Tänapäeval kasutatava põlevkivi kaevandamistehnoloogia juures avaldub vahetult kaevandamisega seonduv maastikupildi muutus peamiselt aheraine puistangute ja vähesel määral ka uute tuulutus-šurfide ja ventilatsioonihoonete rajamises. Kaevise maapeale toomine toimub Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi alal ja mujal ei ole allmaakaevandamisest üldjuhul maastikupildis märke. Valdaval osal Estonia kaevanduse mäeeraldise alal on maastik säilinud muutumatul kujul. Seetõttu võib kaevanduse mõju maastikupildile lugeda ebaoluliseks.

2026. a. koostas Alkranel OÜ kavandatava Estonia kaevanduse kaevandamisjäätmete B-kategooria (JäätS § 352 lg 6) jäätmehoidlasse ladestatud jäätmeid ringlusesse võttuks keskkonnamõju hindamise eelhinnangu (teabedokumendi Otsustajale). Analüüsinud erinevaid keskkonnaaspekte, jõuti seisukohale, et kavandatav tegevus ja käitamisega seotud tegevus ei lisa täiendavaid ohte tavapärasesse keskkonda ning seega ei ole vajadust KMH protsessi algatada. Eelhinnangu teabedokumendi alusel puudub vajadus täielikuks keskkonnamõju hindamiseks.

5) Läheduses olevad elanikud ja inimtegevuse ulatus; Tegevuskoha lähiümbrus on hajaasustatud. Lähimad külad on Uhe, Atsalama, Ohakvere ja Ongassaare. Suurem asula – Mäetaguse alevik – jääb planeeringualast loodesse, linnulennult ca 4 km kaugusele. Lähim elamu asub puistangute alast edelas.

kinnistud kaugus, km Simumäe 1,7 Oru 2,3 Koopli; Sireli; Veskimägi; Metsaveere 2,7

6) Looduslikud eripärad nt. (põhjavee kaitsus) Kaevandamisjäätmed on inertne kivine materjal ja ei kujuta ohtu pinnase, õhu, põhja- ja pinnaveele ning puuduvad reoained, mis võiksid pinnasse ja vette sattuda. Kuival ajal toimub tolmu leviku tõkestamiseks puistangul aheraine veoks kasutatavate teede pidev niisutamine.

7) Muud asukohast tingitud keskkonnategurid Asukoha valikult on Estonia kaevanduse kaevandusjäätmehoidla, arvestades kaitstavate loodusobjektide paiknemist ning geoloogilisi, hüdroloogilisi, hüdrogeoloogilisi, seismilisi ja geotehnilisi tegureid, parimas võimalikus sobivas kohas.

Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus

Kirjeldus Asukoha kirjeldus

Jäätmehoidla asub Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi loodepoolses osas, rikastusvabriku rikastusvabriku vahetus naabruses, et oleks vähim kaugus materjali transpordiks.

Territooriumi kirjeldus

Jäätmehoidla alus on suhteliselt horisontaalne ja aluspind on stabiilne. Jäätmehoidla all olev kaevanduse osa on mäetöödega väljatöötatud I ja VI paneelstrekkide vaheline ala. Käesoleval ajal lõhkamistöid aheraine puistangu piires ei toimu. Kaevanduses toimuvad lõhketööd on jäätmehoidlast kaugel ega mõjuta hoidla seisundit. Jäätmehoidla ümbruses on lääne, põhja ja ida suunal mets, lõunaosas kaevanduse tööstusterritoorium, millest omakorda lõunapool on samuti mets. Lähim maastikukaitseala, Kivinõmme, asub jäätmehoidlast ca 4,5 km kaugusel lõunas. Jäätmehoidla naabruses, läänepool, on Rannapungerja jõgi, mis valdava osa aastast, kevadiste ja sügiseste suurvete vahelisel ajal, on kuiv.

5/80

Sademevee kogumissüsteemi olemasolu

Sademevee kogumissüsteemi ei ole vaja, kuna jäätmehoidlasse ladestatav kivimmaterjal on inertne, sademevesi puistangu materjaliga kokkupuututes ei reostu, selle keemiline koostis ei muutu, puistangus saastatud nõrgvett ei teki. Sademevee äravooluks puistangu pinnalt antakse puistangu pinnale kalle servade suunas. Sademevesi imbub puistangusse ja maasse.

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni olemasolu;

Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni kohaliku omavalitusega kaevandusel ei ole. Kaevandusel on lokaalne puurkaevudel põhinev veevarustus ning lokaalne reoveepuhasti (Keskkonnaluba KMIN054, vee erikasutus osa).

Kirjeldus jäätmete hoiustamise kohta;

Rikastamisjäägi ladestuspaiga kuju on lamepuistang. Puistangu alus on horisontaalne, pinnas on stabiilne.

Ühe puistekihi paksus on ~20 m, puistekihte on kolm. Puistangusse veavad materjali kallurautod, aheraine kallutatakse maha puistangu nõlvale või puistangu horisontaalpinnale koos hilisema planeerimisegabuldooserite abil. Nõlvade nurgad on kuni 390. Materjali mahukaal on ~1,6~1,8 t/m3. Kallurautost aheraine maha kallutamisel üle puistangu serva (nõlvale), tuleb puistangu serva äärde moodustada tõkkevall, mille kõrgus on ≥ 1 m ja laius ≥ 2,8 m.

Korrastamistööde käigus puistangu iga lõpetatud kiht väliskontuuri ääres kaetakse 20 m laiuse ja 0,25 m paksuse mineraalse kasvukihiga. Esimese kihi alumine serv kaetakse vähemalt kolme meetri kõrguselt ~0,2 m paksuse mineraalse kasvukihiga. Puistangu ülemise kihi pealispind on lubatud katta tiheda mineraalse kasvukihiga, paksusega 0,25 m, või ribadena, laiusega 3 m, ja vahekaugustega 3 m.

Jäätmehoidla kaitse alaks on, arvates välispiirist, 100 m ja sinna hoonete ja rajatiste paigutamine on keelatud.

Jäätmehoidla parameetrid:

- jäätmehoidla kuju horisontaalne lamepuistang;

- puistekihtide arv kuni 3;

- ühe puistekihi paksus ~20 m

Lahtioleku aeg; 6/80

Lahtioleku aeg;

Ei ole asjakohane, kuna puistang on ainult Estonia kaevanduse kasutuses.

Seotud failid Lisa 1: LISA_2_Estonia_kaevanduse_Jaatmehoidla_plaan.pdf

Lisa 2: Joonis_1.1.pdf

Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)

maavarade kaevandamisejäätmed R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine 6 000 000 6 000 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed

12 000 000 6 000 000 6 000 000 6 000 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

3 600 000 D1 - maapealne või maa-alune ladestamine (näiteks prügilatesse)

6 000 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

1 000 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid

7/80

1. maavarade kaevandamisejäätmed D1 - maapealne või maa-alune ladestamine (näiteks prügilatesse)

See osa aherainest, mida ei realiseerita tootena ega taaskastuta ära oma tarbeks päikesepargi I rajamisel, ladestatakse B-kategooria jäätmehoidlasse.

Seoses seatud kohustusega võtta taaskasutusee vähemalt 40% aherainet aastas, on lubatud aastaseks ladestamiskoguseks kuni 3 600 000 tonnini aastas (60% tekkivast aherainest).

Kogumispunkritest laaditakse rikastusjäägid kalluritele, mis veavad materjali ajutisse kogumiskohta taaskasutamise ootele või otse objektile ning seejärel kasutatakse vastavalt projektile. Ajutised kogumiskohad on tingitud projekti arenduse, sh. ehitusprotsessi staadiumitest, mis tingivad materjali kasutuse ajalise jaotuse. Kallurite kandevõime on kuni 44 tonni. Osa rikastusvabrikus tekkinud aherainet kasutatakse killustiku tootmiseks. Killustik toodetakse kasutades purusteid ja erineva suurusega sõelu. Killustiku valmistatakse erinevate fraktsioonidena. Killustiku tootmise maksimaalne võimalik maht (kõik erinevad fraktsioonid kokku) on kuni 1 mln t/aastas

Lisa 3: Lisa_1_A

heraine_jaatmeh

oidla_pass.asice

2. maavarade kaevandamisejäätmed R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Aheraine ringlusse võtu raames kasutatakse materjali erinevate ehitusobjekti rajamisel, sh. alustarindite ehitamisel, süvendite täitel, tööplatside rajamisel, teede ehituses aluskihtides jmt. objektidel. Kogumispunkritest laaditakse rikastusjäägid kalluritele, mis veavad materjali ajutisse kogumiskohta taaskasutamise ootele või otse objektile ning seejärel kasutatakse vastavalt projektile. Ajutised kogumiskohad on tingitud projekti arenduse, sh. staadiumitest, mis tingivad materjali kasutuse ajalise jaotuse.

Estonia kaevanduses rikastamisjäätmete sorteerimiseks, laadimiseks ja töötlemiseks on vajalikud masinad ning seadmed.

3. maavarade kaevandamisejäätmed R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

Aherainet kasutatakse tagasitäitena ja korrastamistöödel, sh. vajadusel tagasitäitena nii kaevanduskäikudes käikude lae püsivuse suurendamiseks kui ka võimalike langatuste ulatuse vähendamiseks; tuulutustõkete rajamisel, müratõkete ehitamisel, teede ehitusel, šurfide ja puuraukude täitematerjalina kasutusest väljuvate kaevandusobjektide alade ja kaevandamisest mõjutatud alade korrastamisel.

Estonia kaevanduses rikastamisjäätmete sorteerimiseks, laadimiseks ja töötlemiseks on vajalikud masinad ning seadmed.

4. Tarindi ehitamine R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Keskkonnaluba annab ettevõttele õiguse Estonia kaevanduses maavara kaevandamisel ja rikastamisel tekkiva aheraine taaskasutamiseks toimingukoodiga R5m Estonia kaevanduse territooriumile rajatava päikeseelektrijaama II päikesepaneelide alustarindi rajamisel. Aheraine lubatud taaskasutatavaks koguseks alustarindi ehitamisel on kokku kuni 6,5 mln tonni (3,75 mln m3). Päikeseelektrijaama II ehitamine toimub vastavalt 2020. aastal valminud "Estonia kaevanduse II päikeseelektrijaama eskiisprojektile" ning muudetud kaevandamisjäätmekavale. Projekt valmib 2028.a.

Estonia kaevanduses päikeseelektrijaama II päikesepaneelide alustarindi rajamiseks on vajalikud masinad ning seadmed

Lisa 4: Estonia_

kaevanduse_pai

keseelektrijaama

_II_eskiisprojekt.

pdf

5. Killustiku tootmine R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Standardi kohase ja toimivusdeklaratsioone omavate toodete tootmine ja müümine ehitus- ja täitematerjalina kuni 2 miljonit tonni aastas. Teisisõnu toodetakse sertifitseeritud lubjakivitäitematerjali, mis vastab toote nõuetele ning mida saab kasutada kindlal otstarbel. Tooteid kasutatakse ka omatarbeks- siseteede ehitus, platsid, vundamendid või ms.

Enefit Industry OÜ-l on sertifikaat, mille saamise aluseks on lubjakivitäitematerjali laboratoorsed uuringud ja tootmisohje ning protsessi käsiraamat. Killustiku tootmine toimub Estonia kaevanduse jäätmekäitluskohal

Lubjakivi tooteid valmistatakse ja müüakse tarbijatele vastavalt turunõudlusele.

Killustiku valmistamiseks on kaevandusel vastavad seadmed: purustid, sõelad, konveierid, laadimisseadmed, kaalud jmt. Killustiku tootmise nõudlus on erinevate fraktsioonide osas aastas kokku kuni 1 mln t, nõudluse kasvades on võimalik tootlikkust tõsta 2 mln t/aastas.

Lisa 5: Lisa_5_2

025_Killustiku_k

asiraamat.asice

6. Jäätmete eelnevsorteerimine,mehaanilinetöötlemineja teatud komponentideeraldamine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

B-kategooria jäätmehoidlasse ladestatud jäätmete ringlussevõttuks eelnev sorteerimine, mehaanilinetöötlemine ja teatud komponentide eraldamine. Jäätmete sorteerimine toimub Estonia kaevanduse jäätmekäitluskohal

Estonia kaevanduses jäätmete sorteerimiseks, purustamiseks ja laadimiseks on vajalikud masinad ning seadmed olemas.

Lisa 6: Jaatmeh

oidlal_killistiku_t

ootmise_tehn._s

keemi_kirjeldus.

docx

8/80

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid

Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele

Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates)

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Põlev ​‐ materjal

Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

1 X: 6568243, Y: 693463

Rikastamise jäägid 3 aastat 6 000 000 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed

Ei 6 000 000

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

7. Jäätmete ringlussevõtt R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Kaevandamisjäätmete B-kategooria (JäätS § 352 lg 6) jäätmehoidlasse ladestatud jäätmete ringlussevõtt.

Jäätmete ringlussevõtu all peetakse silmas aherainest lubjakivitäitematerjali tootmist, mida turustatakse või kasutatakse omatarbeks või ehitamisel. Teisisõnu toodetakse sertifitseeritud lubjakivitäitematerjali, mis vastab toote nõuetele ning mida saab kasutada kindlal otstarbel. Enefit Industry OÜ-l on sertifikaat, mille saamise aluseks on lubjakivitäitematerjali laboratoorsed uuringud, tootmisohje ja protsessi käsiraamat. Killustiku tootmine toimub Estonia kaevanduse jäätmekäitluskohal

Lubjakivi tooteid valmistatakse ja müüakse tarbijatele vastavalt turunõudlusele.

Killustiku valmistamiseks on kaevandusel vastavad seadmed: purustid, sõelad, konveierid, laadimisseadmed, kaalud jmt. Killustiku tootmise jõudlus on erinevate fraktsioonide osas aastas kokku kuni 1 mln t, nõudluse kasvades on võimalik tootlikust tõsta kuni 2 mln t/aastas.

8. Jäätmete ringlussevõtt R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

Tootmisprotsesside käigus sekundaarselt tekkiv mineraalne jääde taaskasutatakse tagasitäiteks ja maastiku korrastamiseks. Tootmisprotsessis sekundaarselt tekkivad mineraaljäätmed suunatakse taaskasutamisele koheselt peale nende tekkimist ja eraldatakse süsteemist. Jäätmed transporditakse tagasitäite asukohta jooksvalt ühe päeva jooksul (operatiivselt). Jäätmete pikemaajalist ladustamist ei toimu. Jäätmed taaskasutatakse tagasitäiteks ettevõtte jäätmekäitluskohas.

Estonia kaevanduses on vajalikud masinad ning seadmed.

Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta

Seotud failid

Failid Lisa 7: Finantstagatis_.docx

9/80

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid

Kirjeldus 1. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju tolmu ja müra osas ei ulatu oluliselt territooriumi piiridest väljapoole, samuti ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas ning ei kaasne valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust või vee- ja pinnase saastumise ohtu. Eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid “kehtestatud müra normtasemeid“.

2. Kaevandamistegevuse käigus tekkivaid teisi jäätmeid (sh. olmejäätmed, vanametall, ehitusjäätmed, vanaõlid, akud, vanarehvid jmt.), mis antakse üle vastavat keskkonnaluba/jäätmeluba /litsentsi omavatele ettevõtetele, ei reglementeerita ega seata nende tekke, koguste jmt. kohta keskkonnakaitselisi piiranguid.

Seotud failid Lisa 8: Estonia_kaevandus_KMHEH_KMIN_054_31.03.26_alkranel_ou.asice

Meetmed keskkonnariski vähendamiseks Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Meetme rakendamise tähtaeg

1. Aheraine taaskasutamine, et vähendada keskkondapaigutatavaid jäätmeid

Lubjakivi ja lubjakivi killustiku tootmine. Toodete müük ja kasutamine omatarbeks.

Aheraine, mis koosneb rikastamisprotsessis mäemassist eraldatud lubjakivist, on sobiv materjal ehitus ja korrastamistöödel nii täitematerjaliks ning erinevate fraktsioonidega killustiku valmistamiseks. Killustiku valmistamiseks on kaevandusel vastavad seadmed: purustid, sõelad, konveierid, laadimiskompleks, kaalud jmt. Killustiku tootmise jõudlus on erinevate fraktsioonide osas aastas kokku kuni 1 mln t, nõudluse kasvades on võimalik jõudluse kasvatamine kuni 2 mln t/aastas. Aastas eeldatav lubjakivi ja killustiku müümise kogus – sõltub turu nõudlusest.

aasta

2. Aheraine taaskasutamine, et vähendada keskkondapaigutatavaid jäätmeid

Aheraine ja sellest valmistatud toodete kasutamine omatarbeks ja müük tarbijatele

Aheraine ja sellest valmistatud toodete omatarbeks taaskasutatav eeldatav kogus aastas moodustab kuni 1 mln tonni, turu nõudmisel valmidus kuni 6 mln t. aasta

3. Aheraine taaskasutamine, et vähendada keskkondapaigutatavaid jäätmeid

Päikeseelektrijaam II Estonia kaevanduse tööstusterritooriumil rajatakse Päikeseelektrijaam II (katastritunnusega 22901:002:0260 maaüksusel), millest saadud energiat kasutatakse Estonia kaevanduse tarbeks (jäävad ära elektri ülekande kulud). Päikeseelektrijaama rajamise eesmärk on suurendada EE toodetava taastuvenergia tootmist. Rajamise põhiline eeldus on olemasolev tarbija, tootmisterritoorium koos taristuga, liitumispunkt, lühike ülekandeliinide pikkus. Objekti ehitusmaterjaliks kulub kokku kuni 6,5 mln t aherainet. Kasutatakse peamiselt lubjakivi fraktsiooniga 0/300 ja erineva fraktsiooniga lubjakivikillustikku. Ehitusaeg 2021-2028. Aastas taaskasutatav aheraine kogus on kuni 6,5 mln. tonni. Objekti ehitus toimub vastavalt ehitusprojektile ja kaevandamisjäätmekavas punkt 7.2 kirjeldatule.

2021 - 2028

4. Aheraine taaskasutamine, et vähendada keskkondapaigutatavaid jäätmeid

Kaevandamisjäätmete B-kategooria (JäätS § 352 lg 6) jäätmehoidlasse ladestatud jäätmete ringlussevõtt.

Jäätmehoidlasse ladestatud jäätmed sorteeritakse ja töödeldakse mehaaniliselt. Jäätmete ringlussevõtu all peetakse silmas aherainest lubjakivitäitematerjali tootmist, mida turustatakse või kasutatakse omatarbeks ehitamisel. Teisisõnu toodetakse sertifitseeritud lubjakivitäitematerjali, mis vastab toote nõuetele ning mida saab kasutada kindlal otstarbel. Enefit Industry OÜ-l on sertifikaat, mille saamise aluseks on lubjakivitäitematerjali laboratoorsed uuringud, tootmisohje ja protsessi käsiraamat. Killustiku tootmine toimub Estonia kaevanduse jäätmekäitluskohal

aasta

Keskkonnaseire kava ja andmed keskkonnaseireks kasutatavate seadmete kohta Jrk nr

Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus

Kasutatavad seadmed

Seirepunkti number

Seirepunkti koordinaadid L- EST97

1. Rikastamisjäägihoidlavisuaalne seire

Rikastamisjäägihoidla maapinna ja nõlvaku visuaalne vaatlus. Talvel lumistel nõlvadel paljandite olemasolulkontrollitakse, kas põhjuseks on põlengu kolded või mitte.

2 korda aastas

visuaalne 1 X: 6568294, Y: 693287

10/80

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Ligipääsutõkestamine Objektil viibimine ainult omaniku loal. Täidetaksepidevalt

Teedeniisutamine Kuivade ilmadega, elualade suunas puhuvate tugevate tuultega kui toimub aheraine intensiivne aheraine vedu puistangule niisutab spetsiaalne masin kasutuses olevaid teid

Täidetaksepidevalt

Korrastamistööd Kaevandamisjäätmehoidla korrastamistööd toimuvad järjepidevalt aheraine ladestamise käigus – puistang rajatakse vastavalt projektile – jälgitakse ladestamise tehnoloogiat, ladestamine toimub astangutena, antakse nõlvadele vastav kalle, rajatakse juurdepääsuteed jmt., arvestades, et puistang vajaks võimalikult vähest järelhooldust. Aheraine puistang on potentsiaalne toorme „varu“, mille materjali on võimalik kasutada erinevates projektides ehitusmaterjalina, sh. killustiku tootmiseks. Samas ei ole välistatud puistangute kasutamine erinevate objektide (sh. kaitseväe valdkonnas) alustarindina ja rekreatsioonialana.

Täidetaksepidevalt

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

3.11. Lisad

Prügila ja/või jäätmehoidla liik Prügila või jäätmehoidla mahutavus Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t)

Jäätmehoidla - B-kategooria 229 000 000 0

Asukoha kirjeldus Rikastamisjäägi-hoidla nr 1 asub kaevanduse tööstusterritooriumi loodepoolses osas, Mäetaguse vallas. Piirkonna aluspõhja ülaosas, ca 60 m sügavusel maapinnast kulgevad kaevanduskäigud. Maapinna absoluutkõrgus on vahemikus 55…58 m.

Hüdrogeoloogiline iseloomustus Karbonaatkivimitega on seotud ordoviitsiumi veekiht. Nabala veekihi all on suhteliselt vettpidavad savikad kivimid. Põhjavee peegel vaatlusalal langeb põhja suunas. Keila-kukruse veekihti dreenivad kaevanduse käigud.

Geoloogiline iseloomustus Ordoviitsiumi (O3nb-O1vl) karbonaatsed kivimid (dolomiidid, lubjakivid, merglilised lubjakivid ja kukersiidi vahekihtidega lubjakivid) kogupaksusega ca 95 m. Kompleksi ca 10 m paksuses ülaosas on dolomiidid ja lubjakivid lõhelised. Glaukoniitliivakivi, dolomiit, savi ja argiliit (O1lt-O1pk) algab puurkaevude andmeil 100 m sü-gavusel maapinnast. Ordoviitsiumi-kambriumi liivakivid (O1pk-Cm1ts). Kogupaksus ca 19 m. Kambriumi sinisavi (Cm1lk-Cm1ln). Kogupaksus ca 75 m.

Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine

Kinnitus saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kohta

Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel

Kaevandamisjäätmekava Lisa 9: Estonia_kaevanduse_kaevandamisjaatmekava_2026_ID_8553103.asice

11/80

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Prügila käitamine

Prügila või jäätmehoidla järelhooldus

Jäätmehoidla käitamine

Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine

12/80

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus 1. Vee erikasutuse asukoht on Alutaguse vald. Vee erikasutusega seotud rajatised on käesoleva ajal 9 pumbajaama. Estonia kaevandusest väljapumbatav vesi puhastatakse settebasseinides – 5 pealmaa settebasseini ja 1 allmaa settebassein. Olmevesi võetakse 4-st puurkaevust: 2 kambrium-vendi põhjaveekihist ja 2 ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist. Kõikidel puurkaevudel on väljapumbatava vee koguse määramiseks veemõõtjad mida taadeldakse vastavalt kehtivale seadusandlusele. Reovesi puhastatakse reoveepuhastis ja suunatakse läbi settebasseini nr 1 Jõuga Peakraavi. Reovee kogus määratakse veemõõtja alusel. Sademevesi koguneb sadeveekraavi ning ühineb kaevandusveega, mis puhastatakse kaevandusvee settebasseinis nr 1. Pinnaveevõttu Estonia kaevanduses ei toimu

2. Lähimad hooned; Estonia kaevanduse tööstuskompleksi hooned: Olmehoone, kontor, rikastusvabrik, purustuskompleks, katlamaja, tankla ja jmt. Lähimad eluhooned tööstusplatsilt on ~1700 m kaugusel.

3. Piirkonna kommunikatsioonid; Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi läheduses lääne-edela suunalt kulgeb Jõhvi-Tartu-Valga maantee (3) ja põhjakirde poolt on Pagari-Illuka maantee. Väljasõiduga Jõhvi-Tartu-Valga maanteelt viib Estonia kaevanduse territooriumile tee 13110 (Väike-Pungerja-Estonia kaevandus). Kaevanduse tööstusterritooriumilt lähtub haruraudtee Ahtme jaama suunas. Keskkonnaregistri kohaselt saavad Estonia kaevanduse mäeeraldise alalt alguse Mäetaguse jõgi (VEE1059200), Rannapungerja jõgi (VEE1058700), Milloja (VEE1059100), Lemmiku peakraav (VEE1059400), Uhe peakraav (VEE1058800), Tammikmäe peakraav (VEE1059300), Jõuga peakraav (VEE1058900) ja Kõnnu peakraav (VEE1059000) ja Raudi kanal (VEE1063600).

4. Piirkonna keskkonnaseisund - Keskkonnaagentuuri andmetel on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi koondseisund 2020 aastal halb. Kaevanduse senise tegevusega kaasnevad keskkonnahäiringud ning nende leevendusmeetmed on detailselt kirjeldatud KMH aruannetes: Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN‐054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine, AS Maves, töö nr 9063 (2010) ja AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine, Hendrikson&Ko, töö nr 2596/16 (2016 – 2017).

5. Läheduses paiknevate elamute kaugus ning inimtegevuse ulatus - Lähimad külad on Uhe, Atsalama, Ohakvere ja Ongassaare. Suurem asula – Mäetaguse alevik – jääb kaevanduse tööstuspatsist loodesse, linnulennult ca 4 km kaugusele.

6. Looduskaitselised tingimused - Estonia kaevanduse mäeeraldise alale ja selle vahetusse lähedusse jäävad mitmed kaitstavad loodusobjektid: • Muraka looduskaitseala • Selisoo looduskaitseala • Mäetaguse maastikukaitseala • Kurtna maastikukaitseala

Paljud kaevanduse alal asuvad kaitstavad loodusobjektid asuvad juba alt kaevandatud alade piirkonnas või hetkel mäeeraldise alast eemal, mistõttu ei ole lisamõju tekkimine oodatav. Tänaseks Estonia mäeeraldise piiridesse jäävate alt kaevandatud kaitstavate alade (Atsalama hoiuala, Mäetaguse maastikukaitseala, Mäetaguse tammik) kaitseeesmärke ei ole kaevandamisega kahjustatud.

13/80

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde nimi Kaevandusvee pumbajaam nr 31

Veehaarde kood POH0024018

Puurkaevu katastrinumber 0

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Estonia kaevanduses teostatakse järgmiseid pinnaveekogu/põhjaveekihi seireid: 1. Seirepuuraukudes ja pinnaveekogudes veetasemete mõõtmine 10 puuraukudes 1 kord kuus ja Muraka, Seli puuraukudes on varustatud automaatseadmetega, mis on seadistatud mõõtesagedusele iga 3-8 h tagant.

2. Pinnaveekogude ja settebasseinide vee keemiline analüüs 1 kord kvartalis

3. Joogivee puuraukude vee keemiline analüüs 1 kord 1 aasta jooksul

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

Lisa 10: Lisa_3.Asjaoigusleping__2.pdf

Lisa 11: Lisa_3.Asjaoigusleping__1.pdf

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Estonia kaevandusest väljapumbatav vesi puhastatakse settebasseinides – 5 pealmaa settebasseini ja 1 allmaa settebassein. Olmevesi võetakse 4-st puurkaevust: 2 kambrium-vendi põhjaveekihist ja 2 ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist. Väljapumbatava pumbajamadega nr 2, 3, 4, 6, 8, 13, 16 ja 31 kaevandusvee koguse arvestust peetakse arvutuslikult veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel. 2015. aastal rajatudpumpla nr 383 on varustatud juba veemõõtjaga. Pumbajaam 383 on kõige efektiivsem ja selle kaudu pumbatakse kuni 80% kogu kaevandusveest.

Järgnevate pumplate rajamisel paigaldatakse ka statsionaarsed veemõõturid.

Veemõõtjad taadeldakse vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Reovesi puhastatakse reoveepuhastis ja suunatakse läbi settebasseini nr 1 Jõuga peakraavi. Reovee kogus määratakse veemõõtja alusel.

Pinnaveevõttu Estonia kaevanduses ei toimu.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus

Proovi võtmine ja seire

Vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega seotud kavandatava ehitise projekt

Lisa 12: Lisa_2_Estonia_kaevanduse_veekorvalduse_skeem.pdf

Lisa 13: Lisa_6.Estonia_vee_tehnoloogilise_jaotuse_plokkskeem.doc

Reovee/heitvee suublasse juhtimise või suunamise viis Veekogusse juhtimine

Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 14: 2023.12.07.Kooskolastatud_seirekavabdoc.bdoc

Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei

14/80

Lisage põhjendus, kui kasutusluba puudub Kaevanduse pumbajaamadele kasutusluba ei ole vaja

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566753, Y: 694911

Põhjaveekiht Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta hea

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Ei

Joogivee kasutamine või tootmine Ei

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord töökorras

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Vee kogus arvutatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel.

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 5 000 000

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 5 000 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaarde jrk nr 2.

Veehaarde nimi Estonia kaevandus (2656)

Veehaarde kood POH0002756

Puurkaevu katastrinumber 2656

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567339, Y: 693722

Põhjaveekiht Kambriumi-Vendi (Cm-V)

Põhjaveekogum Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Jah

Joogivee kasutamine või tootmine Jah

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Jah

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord töökorras

15/80

Veevõtuseadmete iseloomustus töökorras

Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Viimane taatlemiseaeg 30.09.2024

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 15: VI25005265_raport001.pdf

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Veevõtt 2025 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 55

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 20 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaarde jrk nr 3.

Veehaarde nimi Estonia kaevandus (2657)

Veehaarde kood POH0002754

Puurkaevu katastrinumber 2657

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566901, Y: 693818

Põhjaveekiht Kambriumi-Vendi (Cm-V)

Põhjaveekogum Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr)

Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta hea

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Jah

Joogivee kasutamine või tootmine Jah

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Jah

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord töökorras

Veevõtuseadmete iseloomustus töökorras

Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Viimane taatlemiseaeg 30.09.2024

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 16: VI25005267_raport001.pdf

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Veevõtt 2025 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 55

16/80

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 20 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaarde jrk nr 4.

Veehaarde nimi Estonia kaevandus (5967)

Veehaarde kood POH0002755

Puurkaevu katastrinumber 5967

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567338, Y: 693715

Põhjaveekiht Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogum Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_IdaV)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Jah

Joogivee kasutamine või tootmine Jah

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Jah

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord töökorras

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Viimane taatlemiseaeg 30.09.2024

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 17: VI25005266_raport001.pdf

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Veevõtt 2025 16 250 16 250 16 250 16 250 65 000 178

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 65 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaarde jrk nr 5.

Veehaarde nimi Estonia kaevandus (5968)

Veehaarde kood POH0002753

Puurkaevu katastrinumber 5968

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah

17/80

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566898, Y: 693815

Põhjaveekiht Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogum Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_IdaV)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Jah

Joogivee kasutamine või tootmine Jah

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord töökorras

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Viimane taatlemiseaeg 30.09.2024

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 18: VI25005268_raport001.pdf

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Veevõtt 2025 16 250 16 250 16 250 16 250 65 000 178

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 65 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaarde jrk nr 6.

Veehaarde nimi Kaevandusvee pumbajaam nr 2

Veehaarde kood POH0024025

Puurkaevu katastrinumber 0

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei

Lisage põhjendus, kui kasutusluba puudub Kaevanduse pumbajaamadele kasutusluba ei ole vaja

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567099, Y: 693666

Põhjaveekiht Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Ei

Joogivee kasutamine või tootmine Ei

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord töökorras

18/80

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Vee kogus arvutatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel.

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 500 000

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 500 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaarde jrk nr 7.

Veehaarde nimi Kaevandusvee pumbajaam nr 3

Veehaarde kood POH0024016

Puurkaevu katastrinumber 0

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei

Lisage põhjendus, kui kasutusluba puudub Kaevanduse pumbajaamadele kasutusluba ei ole vaja

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567800, Y: 694928

Põhjaveekiht Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Ei

Joogivee kasutamine või tootmine Ei

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Vee kogus arvutatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel.

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 1 600 000

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 1 600 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaarde jrk nr 8.

19/80

Veehaarde nimi Kaevandusvee pumbajaam nr 4

Veehaarde kood POH0024026

Puurkaevu katastrinumber 0

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei

Lisage põhjendus, kui kasutusluba puudub Kaevanduse pumbajaamadele kasutusluba ei ole vaja

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566775, Y: 693157

Põhjaveekiht Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Ei

Joogivee kasutamine või tootmine Ei

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Vee kogus arvutatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel.

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 1 600 000

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 1 600 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaarde jrk nr 9.

Veehaarde nimi Kaevandusvee pumbajaam nr 6

Veehaarde kood POH0024027

Puurkaevu katastrinumber 0

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei

Lisage põhjendus, kui kasutusluba puudub Kaevanduse pumbajaamadele kasutusluba ei ole vaja

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566358, Y: 692607

Põhjaveekiht Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Ei

20/80

Joogivee kasutamine või tootmine Ei

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Vee kogus arvutatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel.

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 8 000 000

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 8 000 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaarde jrk nr 10.

Veehaarde nimi Kaevandusvee pumbajaam nr 8

Veehaarde kood POH0024028

Puurkaevu katastrinumber 0

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei

Lisage põhjendus, kui kasutusluba puudub Kaevanduse pumbajaamadele kasutusluba ei ole vaja

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6565964, Y: 692007

Põhjaveekiht Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Ei

Joogivee kasutamine või tootmine Ei

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord töökorras

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Vee kogus arvutatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel.

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 4 000 000

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 4 000 000

21/80

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaarde jrk nr 11.

Veehaarde nimi Kaevandusvee pumbajaam nr 13

Veehaarde kood POH0024017

Puurkaevu katastrinumber 0

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei

Lisage põhjendus, kui kasutusluba puudub Kaevanduse pumbajaamadele kasutusluba ei ole vaja

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6569354, Y: 698089

Põhjaveekiht Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Ei

Joogivee kasutamine või tootmine Ei

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei

Veevõtuseadmete iseloomustus töökorras

Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Vee kogus arvutatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel.

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 20 000 000

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 20 000 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaarde jrk nr 12.

Veehaarde nimi Kaevandusvee pumbajaam nr 16

Veehaarde kood POH0024030

Puurkaevu katastrinumber 0

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei

Lisage põhjendus, kui kasutusluba puudub Kaevanduse pumbajaamadele kasutusluba ei ole vaja

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6564473, Y: 689559

22/80

Põhjaveekiht Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Ei

Joogivee kasutamine või tootmine Ei

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord töökorras

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Vee kogus arvutatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel.

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 25 000 000

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 25 000 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaarde jrk nr 13.

Veehaarde nimi Pumbajaam nr 383

Veehaarde kood POH0023947

Puurkaevu katastrinumber 0

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei

Lisage põhjendus, kui kasutusluba puudub Kaevanduse pumbajaamadele kasutusluba ei ole vaja

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566753, Y: 694911

Põhjaveekiht Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Ei

Joogivee kasutamine või tootmine Ei

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord töökorras

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti

23/80

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Viimane taatlemine 26.06.2024

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 87 000 000

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 87 000 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne

4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.

Reoveepuhasti nimi Settebassein nr 1

Reoveepuhasti kood PUH0440152

Väljalaskme nimi Settebassein nr 1

Väljalaskme kood IV015

Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6566541, Y: 694287

Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2025 925 000 925 000 925 000 925 000 3 700 000 Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

2025 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l

2025 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l

2025 Heljum 40 mg/l

2025 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l

2025 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l

2025 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) 1 mg/l

2025 Ühealuselised fenoolid 0.10 mg/l

2025 Kahealuselised fenoolid 15 mg/l

Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi? Ei

Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus

24/80

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg

Seire sagedus

Üksikproov X: 6566545, Y: 694299

BHT7, KHT, heljum, üldlämmastik, üldfosfor, ph, nafta, ühealuselised fenoolid,kahealuselised fenoolid, sulfaat, kloriid, kuivjääk, magneesium, kaltsium, üldkaredu, leelisus

üks kordkvartallis

Suubla

Suubla nimetus Jõuga peakraav

Suubla kood VEE1058900

Pinnaveekogumi nimi

Pinnaveekogumi kood

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala (ha)

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid

25/80

Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6561555, Y: 692148 Ammoonium (NH4+) Heljum Kaalium (K+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6561555, Y: 692148 Kahealuselised fenoolid Naftasaadused Ühealuselised fenoolid

üks kord poolaastas

Väljalaskme jrk nr 2.

Reoveepuhasti nimi Settebassein nr 2

Reoveepuhasti kood PUH0440160

Väljalaskme nimi Settebassein nr 2

Väljalaskme kood IV016

Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6564946, Y: 692021

Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2025 3 000 000 3 000 000 3 000 000 3 000 000 12 000 000 Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

2025 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l

2025 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l

2025 Heljum 40 mg/l

2025 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l

2025 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l

2025 Ühealuselised fenoolid 0.10 mg/l

2025 Kahealuselised fenoolid 15 mg/l

2025 Naftasaadused 1 mg/l

26/80

Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg

Seire sagedus

Üksikproov X: 6564946, Y: 692021

BHT7, KHT, heljum, üldlämmastik, üldfosfor, ph, nafta, ühealuselised fenoolid,kahealuselised fenoolid, sulfaat, kloriid, kuivjääk, magneesium, kaltsium, üldkaredu

üks kordkvartalis

Suubla

Suubla nimetus Rannapungerja jõgi

Suubla kood VEE1058700

Pinnaveekogumi nimi Rannapungerja lähtest Millojani

Pinnaveekogumi kood 1058700_1

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund hea

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala (ha)

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid

27/80

Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6561219, Y: 691494 Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6561219, Y: 691494 Kahealuselised fenoolid Naftasaadused Ühealuselised fenoolid

üks kord poolaastas

Väljalaskme jrk nr 3.

Reoveepuhasti nimi Settebassein nr 3

Reoveepuhasti kood PUH0440170

Väljalaskme nimi Settebassein nr 3

Väljalaskme kood IV017

Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6568998, Y: 698077

Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2025 5 000 000 5 000 000 5 000 000 5 000 000 20 000 000 Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

2025 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l

2025 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l

2025 Heljum 40 mg/l

2025 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l

2025 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l

2025 Ühealuselised fenoolid 0.10 mg/l

2025 Kahealuselised fenoolid 15 mg/l

2025 Naftasaadused 1 mg/l

Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

28/80

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg

Seire sagedus

Üksikproov X: 6568998, Y: 698077

BHT7, KHT, heljum, üldlämmastik, üldfosfor, ph, nafta, ühealuselised fenoolid,kahealuselised fenoolid, sulfaat, kloriid, kuivjääk, magneesium, kaltsium, üldkaredu

üks kordkvartalis

Suubla

Suubla nimetus Raudi kanal

Suubla kood VEE1063600

Pinnaveekogumi nimi

Pinnaveekogumi kood

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala (ha)

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid

29/80

Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6568393, Y: 698180 Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) pH (proovivõtul)

üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6568393, Y: 698180 Kahealuselised fenoolid Naftasaadused Ühealuselised fenoolid

üks kord poolaastas

Väljalaskme jrk nr 4.

Reoveepuhasti nimi Settebassein nr 4

Reoveepuhasti kood PUH0440180

Väljalaskme nimi Settebassein nr 4

Väljalaskme kood IV018

Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6563271, Y: 689117

Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2025 6 250 000 6 250 000 6 250 000 6 250 000 25 000 000 Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

2025 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l

2025 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l

2025 Heljum 40 mg/l

2025 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l

2025 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l

2025 Ühealuselised fenoolid 0.10 mg/l

2025 Kahealuselised fenoolid 15 mg/l

2025 Naftasaadused 1 mg/l

Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

30/80

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Suubla

Suubla nimetus Milloja

Suubla kood VEE1059100

Pinnaveekogumi nimi

Pinnaveekogumi kood

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala (ha)

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6563217, Y: 688936 Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) pH (proovivõtul)

üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6563217, Y: 688936 Kahealuselised fenoolid Naftasaadused Ühealuselised fenoolid

üks kord poolaastas

Väljalaskme jrk nr 5.

31/80

Reoveepuhasti nimi Settebassein nr 5

Reoveepuhasti kood PUH0440910

Väljalaskme nimi Settebassein nr 5

Väljalaskme kood IV091

Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6566812, Y: 695025

Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2025 1 250 000 1 250 000 1 250 000 1 250 000 5 000 000 Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

2025 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l

2025 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l

2025 Heljum 40 mg/l

2025 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l

2025 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l

2025 Ühealuselised fenoolid 0.10 mg/l

2025 Kahealuselised fenoolid 15 mg/l

2025 Naftasaadused 1 mg/l

Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg

Seire sagedus

Üksikproov X: 6566820, Y: 694999

BHT7, KHT, heljum, üldlämmastik, üldfosfor, ph, nafta, ühealuselised fenoolid,kahealuselised fenoolid, sulfaat, kloriid, kuivjääk, magneesium, kaltsium, üldkaredu

üks kordkvartalis

Suubla

Suubla nimetus Jõuga peakraav

Suubla kood VEE1058900

Pinnaveekogumi nimi

32/80

Pinnaveekogumi kood

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala (ha)

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6561555, Y: 692148 Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-)

üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6561555, Y: 692148 Kahealuselised fenoolid Naftasaadused Ühealuselised fenoolid

üks kord poolaastas

Väljalaskme jrk nr 6.

Reoveepuhasti nimi Settebassein nr 6

Reoveepuhasti kood PUH0442200

Väljalaskme nimi Settebassein nr 6

Väljalaskme kood IV220

Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6563515, Y: 693588

Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2025 21 750 000 21 750 000 21 750 000 21 750 000 87 000 000 Arvestuslik

33/80

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

2025 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l

2025 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l

2025 Heljum 40 mg/l

2025 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l

2025 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l

2025 Ühealuselised fenoolid 0.10 mg/l

2025 Kahealuselised fenoolid 15 mg/l

2025 Naftasaadused 1 mg/l

Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg

Seire sagedus

Üksikproov X: 6563515, Y: 693588

BHT7, KHT, heljum, üldlämmastik, üldfosfor, ph, nafta, ühealuselised fenoolid,kahealuselised fenoolid, sulfaat, kloriid, kuivjääk, magneesium, kaltsium, üldkaredu

üks kordkvartalis

Suubla

Suubla nimetus Jõuga peakraav

Suubla kood VEE1058900

Pinnaveekogumi nimi

Pinnaveekogumi kood

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala (ha)

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

34/80

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6561555, Y: 692148 Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Sulfaat (SO42-) Üldlämmastik (Nüld) pH (proovivõtul)

üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6561555, Y: 692148 Kahealuselised fenoolid Naftasaadused Ühealuselised fenoolid

üks kord poolaastas

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Reoveepuhasti jrk nr 1.

Reoveepuhasti nimi Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia kaevandus

Reoveepuhasti kood PUH0440151

Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba? Jah

Kanalisatsiooni asukoha skeem Lisa 19: Lisa_6.Estonia_vee_tehnoloogilise_jaotuse_plokkskeem.doc

Reoveepuhasti reoveekogumisala

Puhasti teenindatavad reoveekogumisalad Puhasti teenindatava reoveekogumisala nimetus

Puhasti teenindatava reoveekogumisala registrikood

Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides

0 0 0

Prognoositav reovee vooluhulk (m³) Periood I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2025 16 324 14 573 13 970 17 230 62 097 241 Automaatne vooluhulga mõõtur

Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul

Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis

Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis

Reostuskoormus

Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused Lisa 20: 2020_Estonia_puhasti_reostuskoormus_maaramine.pdf

Reoveesete

35/80

Reoveesette käitlemine Reoveesette üle andmine

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a) 5000

Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis

Setteproovide tulemused

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus (%)

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis

Kogumiskaevude kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamisviis mehaaniline-bioloogiline-keemiline

Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem Lisa 21: REOVEEPuhasti_rekonstrueerimise_projekt.pdf

Lisa 22: Puhastusseadmete__mudavaljakute_skeem.docx

Seadme tüüp Reovee puhastuse viis on nõrgbiofilter eelsetiti ja järelsetitiga. Kanalisatsioonist tulev vesi juhitakse jämedamate osakeste kinnipidamiseks läbi võre ja liivapüünise kahekorruselistesse eelsetitistesse. Eelsetitis toimub reovee eelpuhastus ja eraldatud sette kääritamine, pärast mida liigub vesi biofiltrisse, kus puhastatud reovesi nõrgub läbi filtertäidise (biokile). Järelsetiteid kasutatakse irdunud biokile eemaldamiseks. Puhasti projektijärgne hüdrauliline jõudlus on 473 m3/p ja projektiline jõudlus reostuskoormuse BHT7/p järgi 123 kg/p. Reostusallika orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides (ie) on 486. 2020 aastal määras Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ Estonia kaevanduse biopuhasti nädalakeskmiseks reostuskoormuseks 94 inimekvivalenti. Sademevesi koguneb sadeveekraavi ning ühineb kaevandusveega, mis puhastatakse kaevandusvee settebasseinis nr 1.

Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d 473

Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d 247

Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 94

Reovee järelpuhastus

Puhastusprotsess Saasteaine Puhastus ​protsessi projektikohane puhastusaste %

Puhastus ​protsessi tegelik puhastusaste %

Puhastus ​protsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l

Puhastus ​protsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l

Heljum 50 50 40 40

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

50 50 15 15

Keemiline hapnikutarve (KHT)

50 50 125 125

Üldfosfor (Püld) 50 50 45 45

Üldlämmastik (Nüld) 50 50 1 1

Seirepunktid Seire allikas Seire tüüp Koordinaadid Teostatud omaseire analüüsiaktid

reoveepuhasti sissevool Üksikproov X: 6567038, Y: 694059

reoveepuhasti väljalask (suublasse) Üksikproov X: 6566974, Y: 694079

36/80

Reoveepuhasti jrk nr 2.

Reoveepuhasti nimi Settebassein nr 1

Reoveepuhasti kood PUH0440152

Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba? Ei

Kanalisatsiooni asukoha skeem Lisa 23: Lisa_2_Estonia_kaevanduse_veekorvalduse_skeem.pdf

Reoveepuhasti reoveekogumisala

Puhasti teenindatavad reoveekogumisalad Puhasti teenindatava reoveekogumisala nimetus

Puhasti teenindatava reoveekogumisala registrikood

Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides

0 0 0

Prognoositav reovee vooluhulk (m³) Periood I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2025 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 4 000 000 12 306 Arvestuslik

Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul

Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis

Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis

Reostuskoormus

Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused

Reoveesete

Reoveesette käitlemine Reoveesette üle andmine

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a) 100 000

Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis

Setteproovide tulemused

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus (%)

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis

Kogumiskaevude kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamisviis mehaaniline

Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem Lisa 24: Settebassein_nr_1.pdf

37/80

Seadme tüüp Kaevandusvesi pumbatakse pealmaa settebasseinidesse, mis koosneb 4 järjestikku töötavast sektsioonist. Seal muutub vee liikumiskiirus aeglaseks (mitte rohkem kui 0,01 m/sek) ning hõljuvaine settib. Puhastatud vesi liigub pinnapealsesse äravoolu kanalisse. Settebassein koosneb savikast põhjast ning sektsiooni vaheseinad aherainest. Settebasseini nr 1 pindala on 25 200 m²

Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d 50 000

Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d 50 000

Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 0

Reovee järelpuhastus

Puhastusprotsess Saasteaine Puhastus ​protsessi projektikohane puhastusaste %

Puhastus ​protsessi tegelik puhastusaste %

Puhastus ​protsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l

Puhastus ​protsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l

Heljum 50 50 40 40

Seirepunktid Seire allikas Seire tüüp Koordinaadid Teostatud omaseire analüüsiaktid

reoveepuhasti sissevool Üksikproov X: 6566926, Y: 694151

reoveepuhasti väljalask (suublasse) Üksikproov X: 6566545, Y: 694299

Reoveepuhasti jrk nr 3.

Reoveepuhasti nimi Settebassein nr 2

Reoveepuhasti kood PUH0440160

Kanalisatsiooni asukoha skeem Lisa 25: Settebassein_nr_2.pdf

Reoveepuhasti reoveekogumisala

Puhasti teenindatavad reoveekogumisalad Puhasti teenindatava reoveekogumisala nimetus

Puhasti teenindatava reoveekogumisala registrikood

Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides

0 0 0

Prognoositav reovee vooluhulk (m³) Periood I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2025 3 000 000 3 000 000 3 000 000 3 000 000 12 000 000 32 870 Arvestuslik

Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul

Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis

Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis

Reostuskoormus

Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused

Reoveesete

Reoveesette käitlemine Reoveesette üle andmine

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a) 100000

38/80

Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis

Setteproovide tulemused

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus (%)

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis

Kogumiskaevude kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamisviis mehaaniline

Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem Lisa 26: Lisa_2_Estonia_kaevanduse_veekorvalduse_skeem.pdf

Seadme tüüp Kaevandusvesi pumbatakse pealmaa settebasseini, mis koosneb 3 järjestikku töötavast sektsioonist. Seal muutub vee liikumiskiirus aeglaseks (mitte rohkem kui 0,01 m/sek) ning hõljuvaine settib. Puhastatud vesi liigub pinnapealsesse äravoolu kanalisse. Settebassein koosneb savikast põhjast ning sektsiooni vaheseinad aherainest. Settebasseini nr 2 pindala on 24 825 m²

Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d 52 899

Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d 52 899

Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 0

Reovee järelpuhastus

Puhastusprotsess Saasteaine Puhastus ​protsessi projektikohane puhastusaste %

Puhastus ​protsessi tegelik puhastusaste %

Puhastus ​protsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l

Puhastus ​protsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l

Heljum 50 50 40 40

Seirepunktid Seire allikas Seire tüüp Koordinaadid Teostatud omaseire analüüsiaktid

reoveepuhasti sissevool Üksikproov X: 6564946, Y: 692021

reoveepuhasti väljalask (suublasse) Üksikproov X: 6564944, Y: 692034

Reoveepuhasti jrk nr 4.

Reoveepuhasti nimi Settebassein nr 3

Reoveepuhasti kood PUH0440170

Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba? Jah

Kanalisatsiooni asukoha skeem Lisa 27: Lisa_2_Estonia_kaevanduse_veekorvalduse_skeem.pdf

Reoveepuhasti reoveekogumisala

Puhasti teenindatavad reoveekogumisalad Puhasti teenindatava reoveekogumisala nimetus

Puhasti teenindatava reoveekogumisala registrikood

Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides

0 0 0

39/80

Prognoositav reovee vooluhulk (m³) Periood I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2025 5 000 000 5 000 000 5 000 000 5 000 000 20 000 000 55 000 Arvestuslik

Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul

Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis

Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis

Reostuskoormus

Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused

Reoveesete

Reoveesette käitlemine Reoveesette üle andmine

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a) 100000

Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis

Setteproovide tulemused

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus (%)

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis

Kogumiskaevude kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamisviis mehaaniline

Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem Lisa 28: Settebassein_nr_3.pdf

Seadme tüüp Kaevandusvesi pumbatakse pealmaa settebasseini, mis koosneb 1 töötavast sektsioonist. Seal muutub vee liikumiskiirus aeglaseks (mitte rohkem kui 0,01 m/sek) ning hõljuvaine settib. Puhastatud vesi liigub pinnapealsesse äravoolu kanalisse. Settebassein koosneb savikast põhjast. Settebasseini nr 3 pindala on 92 500 m²

Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d 160 756

Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d 160 756

Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 0

Reovee järelpuhastus

Puhastusprotsess Saasteaine Puhastus ​protsessi projektikohane puhastusaste %

Puhastus ​protsessi tegelik puhastusaste %

Puhastus ​protsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l

Puhastus ​protsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l

Heljum 50 50 40 40

40/80

Seirepunktid Seire allikas Seire tüüp Koordinaadid Teostatud omaseire analüüsiaktid

reoveepuhasti sissevool Üksikproov X: 6568998, Y: 698077

reoveepuhasti väljalask (suublasse) Üksikproov X: 6569016, Y: 698065

Reoveepuhasti jrk nr 5.

Reoveepuhasti nimi Settebassein nr 4

Reoveepuhasti kood PUH0440180

Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba? Jah

Kanalisatsiooni asukoha skeem Lisa 29: Lisa_2_Estonia_kaevanduse_veekorvalduse_skeem.pdf

Reoveepuhasti reoveekogumisala

Puhasti teenindatavad reoveekogumisalad Puhasti teenindatava reoveekogumisala nimetus

Puhasti teenindatava reoveekogumisala registrikood

Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides

0 0 0

Prognoositav reovee vooluhulk (m³) Periood I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2025 6 250 000 6 250 000 6 250 000 6 250 000 25 000 000 17 200 Arvestuslik

Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul

Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis

Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis

Reostuskoormus

Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused

Reoveesete

Reoveesette käitlemine Reoveesette üle andmine

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a) 100000

Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis

Setteproovide tulemused

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus (%)

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis

Kogumiskaevude kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamisviis mehaaniline

41/80

Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem Lisa 30: Settebassein_nr_4.pdf

Seadme tüüp Kaevandusvesi pumbatakse pealmaa settebasseini, mis koosneb 1 töötavast sektsioonist. Seal muutub vee liikumiskiirus aeglaseks (mitte rohkem kui 0,01 m/sek) ning hõljuvaine settib. Puhastatud vesi liigub pinnapealsesse äravoolu kanalisse. Settebassein koosneb savikast põhjast. Settebasseini nr 4 pindala on 75 360 m²

Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d 99 503

Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d 99 503

Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 0

Reovee järelpuhastus

Puhastusprotsess Saasteaine Puhastus ​protsessi projektikohane puhastusaste %

Puhastus ​protsessi tegelik puhastusaste %

Puhastus ​protsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l

Puhastus ​protsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l

Heljum 50 50 40 40

Seirepunktid Seire allikas Seire tüüp Koordinaadid Teostatud omaseire analüüsiaktid

reoveepuhasti sissevool Üksikproov X: 6563271, Y: 689117

reoveepuhasti väljalask (suublasse) Üksikproov X: 6563756, Y: 689081

Reoveepuhasti jrk nr 6.

Reoveepuhasti nimi Settebassein nr 5

Reoveepuhasti kood PUH0440910

Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba? Jah

Kanalisatsiooni asukoha skeem Lisa 31: Lisa_2_Estonia_kaevanduse_veekorvalduse_skeem.pdf

Reoveepuhasti reoveekogumisala

Puhasti teenindatavad reoveekogumisalad Puhasti teenindatava reoveekogumisala nimetus

Puhasti teenindatava reoveekogumisala registrikood

Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides

0 0 0

Prognoositav reovee vooluhulk (m³) Periood I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2025 1 250 000 1 250 000 1 250 000 1 250 000 5 000 000 13 670 Arvestuslik

Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul

Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis

Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis

Reostuskoormus

Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused

Reoveesete

42/80

Reoveesette käitlemine Reoveesette üle andmine

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a) 100000

Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis

Setteproovide tulemused

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus (%)

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis

Kogumiskaevude kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamisviis mehaaniline

Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem Lisa 32: Settebassein_nr_5.pdf

Seadme tüüp Kaevandusvesi pumbatakse pealmaa settebasseini, mis koosneb 2 töötavast sektsioonist. Seal muutub vee liikumiskiirus aeglaseks (mitte rohkem kui 0,01 m/sek) ning hõljuvaine settib. Puhastatud vesi liigub pinnapealsesse äravoolu kanalisse. Settebassein koosneb savikast põhjast. Settebasseini nr 5 pindala on148 268 m²

Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d 255 140

Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d 255 140

Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 0

Reovee järelpuhastus

Puhastusprotsess Saasteaine Puhastus ​protsessi projektikohane puhastusaste %

Puhastus ​protsessi tegelik puhastusaste %

Puhastus ​protsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l

Puhastus ​protsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l

Heljum 50 50 40 40

Seirepunktid Seire allikas Seire tüüp Koordinaadid Teostatud omaseire analüüsiaktid

reoveepuhasti sissevool Üksikproov X: 6566785, Y: 694868

reoveepuhasti väljalask (suublasse) Üksikproov X: 6566820, Y: 694999

Reoveepuhasti jrk nr 7.

Reoveepuhasti nimi Settebassein nr 6

Reoveepuhasti kood PUH0442200

Kanalisatsiooni asukoha skeem Lisa 33: Lisa_2_Estonia_kaevanduse_veekorvalduse_skeem.pdf

Reoveepuhasti reoveekogumisala

43/80

Puhasti teenindatavad reoveekogumisalad Puhasti teenindatava reoveekogumisala nimetus

Puhasti teenindatava reoveekogumisala registrikood

Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides

0 0 0

Prognoositav reovee vooluhulk (m³) Periood I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2025 21 750 000 21 750 000 21 750 000 21 750 000 87 000 000 238 356 Arvestuslik

Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul

Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis

Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis

Reostuskoormus

Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused

Reoveesete

Reoveesette käitlemine Reoveesette üle andmine

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a) 0

Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis

Setteproovide tulemused

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus (%)

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis

Kogumiskaevude kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamisviis mehaaniline

Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem Lisa 34: Lisa_2_Allmaa_settebassein_nr_6_2_sektsiooni_pass.asice

Seadme tüüp Allmaa settebassein nr 6 asub kaevanduse kõige madalamas väljatöötatud kohas ja vesi valgub sinna isevoolsena ja koosneb 2 töötavast osast. Settebasseini nr 6 pindala on1 980 000 m². Peale settimist pumbatakse kaevandusvesi settebasseinist maapeale otse Jõuga peakrvaavi.

Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d 2 500 000

Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d 2 500 000

Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 0

Reovee järelpuhastus

44/80

Puhastusprotsess Saasteaine Puhastus ​protsessi projektikohane puhastusaste %

Puhastus ​protsessi tegelik puhastusaste %

Puhastus ​protsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l

Puhastus ​protsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l

Heljum 50 50 40 40

Seirepunktid Seire allikas Seire tüüp Koordinaadid Teostatud omaseire analüüsiaktid

reoveepuhasti sissevool Üksikproov X: 6563610, Y: 693661

reoveepuhasti väljalask (suublasse) Üksikproov X: 6563515, Y: 693588

5.1. Heiteallikad Heite ​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri kood

Nr plaanil või kaardil

Nimetus L-EST97 koordinaadid

Ava läbi ​‐ mõõt, m

Väljumis ​‐ kõrgus, m

Joon ​kiirus, m/s

Tempera ​‐ tuur, °C

SNAP kood Lisategevuse SNAP

HEIT0001680 K1 K1 Katlamaja X: 6567586, Y: 693845

0.80 36 8.846 180 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)

HEIT0001681 K2 K2 Kütusehoidla X: 6567608, Y: 693867

0.04 6.50 7.96 20 050401 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): terminalid (tankerid, ladustamine ja käitlemine; naftasaadused, v.a bensiin)

HEIT0010057 K3 K3 Kütusehoidla X: 6567611, Y: 693874

0.04 6.50 7.96 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)

HEIT0001679 V10 V10 Tankla X: 6567424, Y: 693589

0.04 5 7.96 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)

HEIT0001678 V9 V9 Tankla X: 6567484, Y: 693518

0.04 5 7.96 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)

HEIT0010058 V9.1 V9.1 Tankla X: 6567484, Y: 693519

0.04 5 7.96 20 050503 - Bensiini jaotamine - tanklad (sh autode tankimine bensiiniga)

HEIT0010059 V11 V11 Tankla X: 6567562, Y: 693510

0.04 2 7.96 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)

HEIT0010060 V1 V1 Vagunite laadimine X: 6567597, Y: 693789 X: 6567619, Y: 693815

20 050103a - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - põlevkivi käitlemine ja ladustamine

HEIT0010061 V2 V2 Ladu X: 6567706, Y: 693740 X: 6567717, Y: 693750

20 050103a - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - põlevkivi käitlemine ja ladustamine

HEIT0010062 V3 V3 Aheraine laadimine autodele X: 6567680, Y: 693765 X: 6567698, Y: 693785

20 040900 - Mineraaltoodete ladustamine, käitlemine ja transportimine

HEIT0010063 V4 V4 Aheraine kukkumine lattu X: 6567935, Y: 693056 X: 6568082, Y: 693229

20 040900 - Mineraaltoodete ladustamine, käitlemine ja transportimine

HEIT0010064 V5 V5 Killustiku kukkumine lattu X: 6567113, Y: 693080 X: 6567142, Y: 693114

20 040900 - Mineraaltoodete ladustamine, käitlemine ja transportimine

HEIT0010065 V6 V6 Killustiku kallamine kuhja X: 6567024, Y: 693092 X: 6567092, Y: 693177

20 040900 - Mineraaltoodete ladustamine, käitlemine ja transportimine

45/80

5.2. Käitise kategooria

Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 2 800 tonni

Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³

Diislikütus 11 750

HEIT0010066 V7 V7 Killustik transpordile X: 6567128, Y: 693242 X: 6567135, Y: 693278

20 040900 - Mineraaltoodete ladustamine, käitlemine ja transportimine

HEIT0010067 V8 V8 Šurfid X: 6567789, Y: 697912 X: 6567795, Y: 697919

14 050102a - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - põlevkivi allmaakaevandamine

V12 V12 Mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks

X: 6568090, Y: 693229 X: 6568130, Y: 693275

20 040900 - Mineraaltoodete ladustamine, käitlemine ja transportimine

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 06101 - Toornafta tootmine ja põlevkivi kaevandamine 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Põletusseade Jah

Põletus ​seadme summaarne soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

8.70

Keskmise võimsusega põletus ​seade Jah

Keskmise võimsusega põletusseadmed Heiteallika kood Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus,

MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv

Eeldatav töötundide arv aastas

Keskmine koormus, %

Käitamise alguskuupäev

Kasutatav kütus või jäätmed Kütuse liik Kütuseliigi

aastakulu Kogus Ühik

K1 Katlamaja (K1) - HEIT0001680

4.89 1 6 480 90 17.12.2014 Põlevkiviõli (raske fraktsioon)

1 855 tonni

K1 Katlamaja (K1) - HEIT0001680

3.80 1 6 480 90 17.12.2014 Põlevkiviõli (raske fraktsioon)

945 tonni

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Jah

46/80

Autobensiin 50

Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 2 800

Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

5.4.1. Üldandmed

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

Heiteallika keskkonnaregistri kood Kirjeldus Selgitused ja põhjus, miks heiteallikat loalt eemaldada soovitakse HEIT0005581 HEIT0005581, šurfid (253), kaugus 186m, 1.50⌀, 1.00m, 37.70m/s, 8.00℃, Enefit Kaevandused AS <p>Ei ole kasutuses.</p>

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi LEMMA OÜ

Registrikood/isikukood 11453673

Postiaadress Värvi 5, Tallinn, Harjumaa 10621

Telefon 56640060

E-posti aadress [email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele Õigusaktid: Atmosfääriõhu kaitse seadus Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ Keskkonnaministri määrus nr 31: "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid", Vastu võetud 01.06.2020

Tehnoloogilised kaardid Lisa 35: Tehnoloogiline_kaart.pdf

47/80

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Lähteandmed on saadud ettevõttelt ning olemasolevast välisõhusaasteloast KMIN-054

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Administratiivselt asub mäeeraldis Ida-Viru maakonnas, Alutaguse valla maadel. Diagonaalsuundades kulgevad üle mäeeraldise ala Jõhvi – Tartu – Valga, Mäetaguse – Kohtla-Järve ja Pagari – Illuka maanteed. Territooriumil on Mäetaguse asula ning hulk külasid. Estonia kaevanduse tööstusterritooriumilt lähtub haruraudtee Raudi jaama. Kaevandusväli asub nõrga lainelisusega tasandikul, maapinna absoluutsed kõrgused on vahemikus 55 kuni 75 m. Välja idapiiriks on Vasavere mattunud ürgoru lääneserv ja Puhatu uuringuvälja kontuur. Lõunapiiril on Peipsi ja läänepiiril Seli uuringuväli. Kesk- ja lõunaosa on valdavalt kaetud metsaga, põhjaosas põllu- ja heinamaaga. Lääneosas ulatuvad mäeeraldise kohale Seli soo ja Ratva soo idapoolsed äärealad. Viru kaevandusest lähtuv Raudi kanal kulgeb Estonia kaevevälja põhjapiirilt kagusse Illuka küla suunas. Mäeeraldise territooriumilt saavad alguse Rannapungerja jõgi ja temasse suubuv Jõuga kanal. Maakasutus Estonia kaevanduse mäeeraldise piires on seotud tööstusterritooriumi, tehnoloogiliste teede ja veekõrvaldusrajatistega (settebasseinidega). Kaevanduse olmehooned ja tehnoloogilise kompleksi hooned paiknevad tööstusterritooriumil.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 36: Asukohakaart_Enefit_Industry_OU.pdf

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 37: Asendiplaan_Enefit_Industry_OU.pdf

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Hajumisarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP. Piirkonnas puuduvad hajumistingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid.

48/80

Ilmastikutingimuste iseloomustus Lähim meteoroloogiajaam asub Jõhvis. (https://www.ilmateenistus.ee/ilmateenistus/vaatlusvork/#meteo). Riigi Ilmateenistuse andmetel on pikaajalised vaatlusandmed on saadavad Jõhvi kohta.

Valitsevateks tuulteks on lõunatuul (20–26%) ja edelakaarte tuuled (18–25%), läänetuult esineb ~10–15% ja põhjatuult – ~9%. Aasta keskmine sademete hulk moodustab Jõhvi meteoroloogiajaama andmetel 680 mm.

Merelähedase asendi tõttu on aasta läbi tuuline, tuulevaikust esineb harva (0,1–0,4%), peamiselt öösiti. Tuule keskmine kiirus ~3,6 m/s (kiirust 2–3,9 m/s esineb 37,2–39,9%). Suvel puhuvad sagedamini läänekaarte (loode-, lääne- ja edela), talvel lõunakaarte (kagu-, lõuna- ja edela-) tuuled.

Temperatuurid:

Paljuaastane keskmine temperatuur + 5,5 °C Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur + 17,4 °C Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur - 5,2 °C Temperatuuri absoluutne maksimum + 34,6 °C Temperatuuri absoluutne miinimum - 34,5 °C

Tuule kiirused:

Kõige väiksem kuu keskmine (juuli) 2,9 m/s Kõige suurem kuu keskmine (detsember) 4,6 m/s Keskmine aastane kiirus 3,7 m/s

Sademed:

Aasta keskmine sademete hulk 59,8 mm Kuu keskmine sademete hulk: Minimaalne (veebruar ja aprill) 34 mm Maksimaalne (august) 115,7 mm

Tuulteroos, fail Lisa 38: Johvi_meteoroloogiajaam.JPG

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Kaevandamistegevusest eralduvate heitmete arvutamiseks kasutati Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) poolt koostatud metoodikat - Pits and Quarries Guidance (http://www.ec.gc.ca/inrp-npri/default.asp?lang=En&n=A9C1EE34-1). Metoodika tugineb valdavalt USA keskkonnaagentuuri (United States Environmental Protection Agency - US EPA) poolt välja töötatud metoodikal - Ch 11.9.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. AP42, Fifth Edition. Compilation of Ait Polutant Emission Factors. Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Antud metoodikat on kasutatud mitmetes Eestis tegutsevate karjääride õhulubade koostamisel. Teiste saasteainete arvutamisel on kasutatud kehtivatest Keskkonnaministri määrustest tulenevaid metoodikaid.

49/80

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas K1 Katlamaja (K1) - HEIT0001680

Koormus Katlamaja E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 84

Veebruar 100

Märts 80

Aprill 51

Mai 17

Juuni 15

Juuli 14

August 14

September 14

Oktoober 43

November 52

Detsember 60

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 75 75 75

01 - 02 75 75 75

02 - 03 75 75 75

03 - 04 75 75 75

04 - 05 75 75 75

05 - 06 75 75 75

06 - 07 80 80 80

07 - 08 80 80 80

08 - 09 90 90 90

09 - 10 95 95 95

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Arvutuskäik koos kasutatavate metoodikatega ja valemitega on toodud lisatud exeli failis.

Manused Lisa 39: Arvutustabel_Enefit_Industry_OU_06.04.2026.xlsx

50/80

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 95 95 95

15 - 16 95 95 95

16 - 17 90 90 90

17 - 18 90 90 90

18 - 19 90 90 90

19 - 20 90 90 90

20 - 21 85 85 85

21 - 22 85 85 85

22 - 23 80 80 80

23 - 24 80 80 80

Heiteallikas K2 Kütusehoidla (K2) - HEIT0001681

Koormus Katlamaja E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 84

Veebruar 100

Märts 80

Aprill 51

Mai 17

Juuni 15

Juuli 14

August 14

September 14

Oktoober 43

November 52

Detsember 60

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 75 75 75

51/80

01 - 02 75 75 75

02 - 03 75 75 75

03 - 04 75 75 75

04 - 05 75 75 75

05 - 06 75 75 75

06 - 07 80 80 80

07 - 08 80 80 80

08 - 09 90 90 90

09 - 10 95 95 95

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 95 95 95

15 - 16 95 95 95

16 - 17 90 90 90

17 - 18 90 90 90

18 - 19 90 90 90

19 - 20 90 90 90

20 - 21 85 85 85

21 - 22 85 85 85

22 - 23 80 80 80

23 - 24 80 80 80

Heiteallikas K3 Kütusehoidla (K3) - HEIT0010057

Koormus Katlamaja E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 84

Veebruar 100

Märts 80

Aprill 51

Mai 17

Juuni 15

52/80

Juuli 14

August 14

September 14

Oktoober 43

November 52

Detsember 60

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 75 75 75

01 - 02 75 75 75

02 - 03 75 75 75

03 - 04 75 75 75

04 - 05 75 75 75

05 - 06 75 75 75

06 - 07 80 80 80

07 - 08 80 80 80

08 - 09 90 90 90

09 - 10 95 95 95

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 95 95 95

15 - 16 95 95 95

16 - 17 90 90 90

17 - 18 90 90 90

18 - 19 90 90 90

19 - 20 90 90 90

20 - 21 85 85 85

21 - 22 85 85 85

22 - 23 80 80 80

23 - 24 80 80 80

Heiteallikas V1 Vagunite laadimine (V1) - HEIT0010060

Koormus Täiskoormus E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

53/80

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

54/80

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

Heiteallikas V10 Tankla (V10) - HEIT0001679

Koormus Tankla E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 60

Veebruar 60

Märts 70

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 80

Oktoober 80

November 70

Detsember 80

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 10 20 20

01 - 02 0 10 10

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 10 0 0

06 - 07 40 10 0

07 - 08 70 10 10

08 - 09 100 40 10

09 - 10 100 50 20

10 - 11 70 100 20

55/80

11 - 12 30 80 20

12 - 13 50 50 30

13 - 14 30 50 30

14 - 15 30 50 40

15 - 16 50 50 40

16 - 17 80 40 100

17 - 18 100 40 100

18 - 19 100 60 100

19 - 20 70 40 80

20 - 21 40 30 40

21 - 22 30 20 20

22 - 23 20 20 20

23 - 24 10 20 20

Heiteallikas V11 Tankla (V11) - HEIT0010059

Koormus Tankla E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 60

Veebruar 60

Märts 70

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 80

Oktoober 80

November 70

Detsember 80

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 10 20 20

56/80

01 - 02 0 10 10

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 10 0 0

06 - 07 40 10 0

07 - 08 70 10 10

08 - 09 100 40 10

09 - 10 100 50 20

10 - 11 70 100 20

11 - 12 30 80 20

12 - 13 50 50 30

13 - 14 30 50 30

14 - 15 30 50 40

15 - 16 50 50 40

16 - 17 80 40 100

17 - 18 100 40 100

18 - 19 100 60 100

19 - 20 70 40 80

20 - 21 40 30 40

21 - 22 30 20 20

22 - 23 20 20 20

23 - 24 10 20 20

Heiteallikas V9 Tankla (V9) - HEIT0001678

Koormus Tankla E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 60

Veebruar 60

Märts 70

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

57/80

Juuli 100

August 100

September 80

Oktoober 80

November 70

Detsember 80

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 10 20 20

01 - 02 0 10 10

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 10 0 0

06 - 07 40 10 0

07 - 08 70 10 10

08 - 09 100 40 10

09 - 10 100 50 20

10 - 11 70 100 20

11 - 12 30 80 20

12 - 13 50 50 30

13 - 14 30 50 30

14 - 15 30 50 40

15 - 16 50 50 40

16 - 17 80 40 100

17 - 18 100 40 100

18 - 19 100 60 100

19 - 20 70 40 80

20 - 21 40 30 40

21 - 22 30 20 20

22 - 23 20 20 20

23 - 24 10 20 20

Heiteallikas V9.1 Tankla (V9.1) - HEIT0010058

Koormus Tankla E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

58/80

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 60

Veebruar 60

Märts 70

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 80

Oktoober 80

November 70

Detsember 80

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 10 20 20

01 - 02 0 10 10

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 10 0 0

06 - 07 40 10 0

07 - 08 70 10 10

08 - 09 100 40 10

09 - 10 100 50 20

10 - 11 70 100 20

11 - 12 30 80 20

12 - 13 50 50 30

13 - 14 30 50 30

14 - 15 30 50 40

15 - 16 50 50 40

16 - 17 80 40 100

17 - 18 100 40 100

18 - 19 100 60 100

19 - 20 70 40 80

59/80

20 - 21 40 30 40

21 - 22 30 20 20

22 - 23 20 20 20

23 - 24 10 20 20

Heiteallikas V2 Ladu (V2) - HEIT0010061

Koormus Täiskoormus talv E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 0 0 0

08 - 09 0 0 0

09 - 10 0 0 0

10 - 11 0 0 0

60/80

11 - 12 0 0 0

12 - 13 0 0 0

13 - 14 0 0 0

14 - 15 0 0 0

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

Heiteallikas V3 Aheraine laadimine autodele (V3) - HEIT0010062

Koormus Täiskoormus talv E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

61/80

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 0 0 0

08 - 09 0 0 0

09 - 10 0 0 0

10 - 11 0 0 0

11 - 12 0 0 0

12 - 13 0 0 0

13 - 14 0 0 0

14 - 15 0 0 0

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

Heiteallikas V4 Aheraine kukkumine lattu (V4) - HEIT0010063

Koormus Täiskoormus E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

62/80

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 0 0 0

08 - 09 0 0 0

09 - 10 0 0 0

10 - 11 0 0 0

11 - 12 0 0 0

12 - 13 0 0 0

13 - 14 0 0 0

14 - 15 0 0 0

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

Heiteallikas V5 Killustiku kukkumine lattu (V5) - HEIT0010064

Koormus Täiskoormus E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

63/80

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 0

Veebruar 0

Märts 0

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 0

Detsember 0

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

64/80

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

Heiteallikas V6 Killustiku kallamine kuhja (V6) - HEIT0010065

Koormus Täiskoormus E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 0

Veebruar 0

Märts 0

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 0

Detsember 0

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

65/80

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

Heiteallikas V7 Killustik transpordile (V7) - HEIT0010066

Koormus Täiskoormus E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 0

Veebruar 0

Märts 0

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 0

Detsember 0

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

66/80

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

Heiteallikas V8 Šurfid (V8) - HEIT0010067

Koormus Täiskoormus E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kokku kestab lõhkamisi 1,2 h/d. Lõhkamistööde aeg ööpäevas ei ole alati ühel ja samal kellaajal, seetõttu on märgitud tööajaks 100%.

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

67/80

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

Heiteallikas V12 Mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks (V12)

Koormus Tööstus kaks vahetust E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

68/80

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 100 0 0

07 - 08 100 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 100 0 0

17 - 18 100 0 0

18 - 19 100 0 0

19 - 20 100 0 0

69/80

20 - 21 100 0 0

21 - 22 100 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade

Heite ​allikas K1 Katlamaja (K1) - HEIT0001680

Põletusseadmete arv 1

Soojus ​sisendile vastav nimi- ​soojus- ​võimsus, MWth 4.89

Töö ​tundide arv aastas 6 480

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Jah

Püüdeseade Püüde ​seade Püütav saasteaine

CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %

Kasutatav kütus ja jäätmed

70/80

Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine

Kütuse liik Väävlisisaldus, %

Alumine kütte ​väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³

Kogus aastas

Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5

Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus

Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik

Põlevkiviõli (raske fraktsioon)

0.80 39.70 1 855 tonni PM-sum Osakesed 0.1956 g/s 2.9457 t Jah

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0293 g/s 0.4419 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0293 g/s 0.4419 t Jah

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.5428 g/s 8.1744 t Jah

630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.2054 g/s 3.093 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0245 g/s 0.3682 t Jah

7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0489 mg/s 0.7364 kg Jah

7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatuna elavhõbedaks 0.0005 mg/s 0.0074 kg Jah

7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks

0.0015 mg/s 0.0221 kg Jah

7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.2176 mg/s 3.2771 kg Jah

7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0293 mg/s 0.4419 kg Jah

7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0245 mg/s 0.3682 kg Jah

7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.0978 mg/s 1.4729 kg Jah

7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.978 mg/s 14.7287 kg Jah

PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.736435 mg Jah

50-32-8 Benso(a)püreen 0.0049 mg/s 0.0736 kg Jah

205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0049 mg/s 0.0736 kg Jah

207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0049 mg/s 0.0736 kg Jah

193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0049 mg/s 0.0736 kg Jah

7446-09-5 Vääveldioksiid 1.9708 g/s 29.68 t Jah

124-38-9 Süsinikdioksiid 0.1032 g/s 5 693.4084 t Jah

Põletusseade

Heite ​allikas K1 Katlamaja (K1) - HEIT0001680

Põletusseadmete arv 1

Soojus ​sisendile vastav nimi- ​soojus- ​võimsus, MWth 3.80

Töö ​tundide arv aastas 6 480

71/80

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Jah

Püüdeseade Püüde ​seade Püütav saasteaine

CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %

Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine

Kütuse liik Väävlisisaldus, %

Alumine kütte ​väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³

Kogus aastas

Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5

Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus

Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik

Põlevkiviõli (raske fraktsioon)

0.80 39.70 945 tonni PM-sum Osakesed 0.152 g/s 1.5007 t Jah

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0228 g/s 0.2251 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0228 g/s 0.2251 t Jah

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.4218 g/s 4.1643 t Jah

630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.1596 g/s 1.5757 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.019 g/s 0.1876 t Jah

7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.038 mg/s 0.3752 kg Jah

7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatuna elavhõbedaks 0.0004 mg/s 0.0038 kg Jah

7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks

0.0011 mg/s 0.0113 kg Jah

7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.1691 mg/s 1.6695 kg Jah

7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0228 mg/s 0.2251 kg Jah

7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.019 mg/s 0.1876 kg Jah

7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.076 mg/s 0.7503 kg Jah

7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.76 mg/s 7.5033 kg Jah

PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.375165 mg Jah

50-32-8 Benso(a)püreen 0.0038 mg/s 0.0375 kg Jah

205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0038 mg/s 0.0375 kg Jah

207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0038 mg/s 0.0375 kg Jah

193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0038 mg/s 0.0375 kg Jah

7446-09-5 Vääveldioksiid 1.5315 g/s 15.12 t Jah

124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0802 g/s 2 900.4156 t Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

72/80

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused

Seotud heite ​allikas K1 Katlamaja (K1) - HEIT0001680

Vanus Olemasolev seade

Seadme liik Muu põletusseade

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth 4.89

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained

Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Prognoositav heite kontsentratsioon, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Põlevkiviõli (raske fraktsioon) - 100 SO₂ 350 1 381 01.01.2030

NOₓ 650 380 01.01.2030

Osakesed 50 137 01.01.2030

Seotud heite ​allikas K1 Katlamaja (K1) - HEIT0001680

Vanus Olemasolev seade

Seadme liik Muu põletusseade

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth 3.80

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained

Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Prognoositav heite kontsentratsioon, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Põlevkiviõli (raske fraktsioon) - 100 SO₂ 350 1 381 01.01.2030

NOₓ 650 380 01.01.2030

Osakesed 50 137 01.01.2030

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

73/80

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Heite ​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine

CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5 Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik

K2 Kütusehoidla (K2) - HEIT0001681 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.029 g/s 0.005 t Jah K3 Kütusehoidla (K3) - HEIT0010057 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.029 g/s 0.005 t Jah V1 Vagunite laadimine (V1) - HEIT0010060 PM-sum Osakesed 0.072 g/s 2.275 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) 0.034 g/s 1.076 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.005 g/s 0.163 t Jah

V2 Ladu (V2) - HEIT0010061 PM-sum Osakesed 0.011 g/s 0.227 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.005 g/s 0.108 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.001 g/s 0.016 t Jah

V3 Aheraine laadimine autodele (V3) - HEIT0010062 PM-sum Osakesed 0.039 g/s 0.819 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.018 g/s 0.387 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.059 t Jah

V4 Aheraine kukkumine lattu (V4) - HEIT0010063 PM-sum Osakesed 0.039 g/s 0.819 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.018 g/s 0.387 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.059 t Jah

V5 Killustiku kukkumine lattu (V5) - HEIT0010064 PM-sum Osakesed 0.041 g/s 0.866 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.019 g/s 0.41 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.062 t Jah

V6 Killustiku kallamine kuhja (V6) - HEIT0010065 PM-sum Osakesed 0.041 g/s 0.866 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.019 g/s 0.41 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.062 t Jah

V7 Killustik transpordile (V7) - HEIT0010066 PM-sum Osakesed 0.041 g/s 0.866 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.019 g/s 0.41 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.062 t Jah

V8 Šurfid (V8) - HEIT0010067 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.114 g/s 49.056 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.483 g/s 208.488 t Jah 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.014 g/s 6.132 t Jah PM-sum Osakesed 3.283 g/s 1 418.27 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 1.725 g/s 745.18 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 1.722 g/s 744.068 t Jah

V9 Tankla (V9) - HEIT0001678 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.045 g/s 0.029 t Jah Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 0.001 g/s 0.001 t Jah

V10 Tankla (V10) - HEIT0001679 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.045 g/s 0.022 t Jah Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 0.001 g/s 0.001 t Jah

V9.1 Tankla (V9.1) - HEIT0010058 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 5.933 g/s 0.048 t Jah Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 0.005 g/s 0.001 t Jah

V11 Tankla (V11) - HEIT0010059 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.046 g/s 0.034 t Jah Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 0.001 g/s 0.001 t Jah

V12 Mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks (V12) PM-sum Osakesed 0.9178 g/s 11.328 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.4243 g/s 5.237 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0581 g/s 0.717 t Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

74/80

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Heite ​allikate numbrid plaanil või kaardil

Saasteaine Õhu ​kvaliteedi tase CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline

heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu ​kvaliteedi piir- või

siht ​väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool

tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg

K1, V8 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.848 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 383.957 0.038

K1 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks

0.087 mg/s 1 aasta 0.50 µg/m³ 0 0

K1 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks

1.738 mg/s 1 aasta 20 ng/m³ 0.40 0.02

K1 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks

0.387 mg/s 1 aasta 6 ng/m³ 0.089 0.015

K1 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks

0.174 mg/s 24 tundi 0.10 µg/m³ 0.002 0.02 1 aasta 0.01 µg/m³ 0 0

K1, V8 7446-09-5 Vääveldioksiid 3.516 g/s 1 tund 350 µg/m³ 29.88 0.085 24 tundi 125 µg/m³ 10.096 0.081

K1, V8 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1.079 g/s 1 tund 200 µg/m³ 23.503 0.118 1 aasta 40 µg/m³ 0.228 0.006

V10, V9, V11, V9.1 Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 0.008 g/s 1 tund 600 µg/m³ 1.224 0.002 24 tundi 200 µg/m³ 0.39 0.002 1 aasta 5 µg/m³ 0.014 0.003

K2, K1, V10, K3, V9, V11, V9.1

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

6.171 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 1 135.91 0.227 24 tundi 2 000 µg/m³ 368.459 0.184

V4, V6, V5, V7, K1, V1, V2, V3, V8, V12

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 1.853 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 2.528 0.101

V4, V6, V5, V7, K1, V1, V2, V3, V8, V12

PM10 Peened osakesed (PM10) 2.336 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 5.902 0.118 1 aasta 40 µg/m³ 2.56 0.064

Koosmõju kirjeldus Koosmõjus on arvestatud tootmisterritooriumil asetsevate saasteallikate ja šurfi koostöötamisel korraga. Reaalselt kõik saasteallikad korraga ei tööta. Šurfe on kokku 9, kuid plavatusel väljuvad saasteained ühest šurfist korraga. Šurfi tööaeg on päevas on 1,2 tundi. Šurfide asukohad on muutuvad. Uus šurf rajatakse vastavalt kaevandatavale asukohale. Vanad šurfid suletakse (tamponeeritakse). Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 75, lisa ühele on lämmastikdioksiidi ühe tunni aastas lubatud ületamiste arv 18 ja peenosakestel 24 tunni aastas lubatud ületamiste arv 35. Koosmõju arvutamisel on kasutatud protsentiile. Lämmastikdioksiidi 1 tunni kontsentratsiooni hajumisarvutuses on kasutatud protsentiili 99,8. Peenosakeste 24 tunni kontsentratsiooni arvutamisel on kasutatud protsentiili 90,4.

75/80

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest ja Kliimaministri 06.07.2023 määrus nr 37 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” nõuetest. Määruses nr 37 ei ole esitatud lõhnaainete eriheiteid keskmise võimsusega põletusseadmetele ning käitis ei emiteeri saasteaineid, mis võiksid põhjustada olulist lõhnahäiringut ehk puuduvad saasteained, millel oleks madal lõhnalävi. Eelnevast tulenevalt ei ole oodata, et põletusseadme tegevus põhjustaks piirkonnas häiringutaset ületavat lõhnahäiringut. Arvestades, et lähimad elamumaad asuvad heiteallikatest ca 1 km kaugusel, siis on lõhnahäiringu tekkimine lähimate vastuvõtjate juures ebatõenäoline. Arvestades põlevkiviõli aastast maksimaalset kogust 2800 t/a ja autotsisterni suurust ca 27 tonni, siis mahuti laadimisi teoreetiliselt toimub aastas 2800 t/a / 27 t = 104 korral aastas. Ühe laadimise kestus on ca üks tund ja seega on laadimise aeg kokku ca 104 tundi aastas (1,187% kogu aasta tundidest). Põlevkivi, aheraine ja killustiku töötlemise ja laadimise tulemusel väljutatavad saasteained ei põhjusta lõhnahäiringuid.

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud infosüsteemi KOTKAS liidestust hajumisprogrammiga Airviro. Nimetatud programm vastab määruse nr 84 nõuetele.

Arvutamiseks valitud meteoaasta 2025

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Kliimaandmetena kasutati hajumisprogrammist Airviro tulenevaid automaatseid andmeid.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Kliimaandmetena kasutati hajumisprogrammist Airviro tulenevaid automaatseid andmeid.

Viide meteroloogilise mudeli andmetele Kliimaandmetena kasutati hajumisprogrammist Airviro tulenevaid automaatseid andmeid.

76/80

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati hajumisprogrammi Airviro automaatseid andmeid.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

KOTKAS heiteallikate registri 07.04.2026 andmetel ei paikne käitisest 500 m kauguses teisi heiteallikaid, mis omaksid ettevõttega samu saasteaineid. Lähimad saasteallikad, mis omavad sarnaseid saasteaineid asuvad 5,9 km kaugusel. Koosmõju teiste heiteallikatega ei modelleeritud. Foonisaaste on seega loetud kõigi saasteainete puhul 0-ks.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Tegemist on töötava ettevõttega, kellele on väljastatud välisõhusaasteluba KMIN-054, mis vajab muutmist seoses mobiilse purustus js sorteerimissõlme lisandumisega (heitallikas V12). Muu tegevus ettevõttes ei ole muutunud.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 84 §18` (27.12.2016), koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile. Hajuvusarvutusi ei teostatud saasteainete osas, mille heitkogus jääb alla 1 kg/a.

Hajumisarvutuste tulemuste kohaselt ei teki ühegi saasteaine puhul kontsentratsiooni, mis oleks suurem, kui 30% piirväärtusest. Esitatud on mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite hajumiskaardid, mis omavad suurimat maksimaalset arvutuslikku õhukvaliteedi taset väljaspool tootmisterritooriumi.

Manused Lisa 40: Mittemetaansed_lenduvad_orgaanilised_uhendid_1_tunni_kontsentratsioon.jpg

Lisa 41: Mittemetaansed_lenduvad_orgaanilised_uhendid_24_tunni_kontsentratsioon.jpg

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures jäävad saasteainete kontsentratsioonid allapoole õhukvaliteedi piirväärtusi.

77/80

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Müra normtaseme ületamist ei ole oodata. Lähim elamu saasteallikale (V4 aheraine ladustamine) jääb 900 meetri kaugusele. Lähim tankla elamule jääb 1,3 km kaugusele ja katlamaja kütusemahutitega jääb elamust 1,7 km kaugusele. Lõhkamised (kui suurim võimalik müraallikas) toimuvad 60-70m sügavusel maa all ja sellest tulenevalt ei ole oodata müra normtasemete ületamist. Rikastustehas asub hoones sees. Oluline osa transportööridest on kinnised (kaetud katusega ja külgseintega ning ei tekita müra normtaseme ületamist.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Kõrgeim kontsentratsioon piirväärtuse suhtes saavutatakse saasteaine lenduvad orgaanilised ühendid osas. Suurimat panust heiteallikatest annab katlamaja, kui töötavad kaks katelt korraga (K1).

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Ettevõtte vahetusläheduses ei ole elamuid. Ettevõtte tegevus ei põhjusta müra, lõhna ja saasteainetest tulenevaid häiringuid.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Täiendavate meetmete rakendamise osas vajadus puudub.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Projektis toodud saasteainete arvutused on toodud maksimaalselt võimalikult halvas olukorras, kus töötavad kõik seadmed (katlamaja, killustiku laadimine, tankla, kütuse laadimine mahutitesse, plahvatused, vagunite täitmine, laadimine lattu, mobiilne purustus js sorteerimissõlm jne.) korraga. Arvestades, et sellist olukorda reaalselt ette ei tule, ei ole ka ettepanekuid saasteainete vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste korral.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Olulisi muid häiringuid ei ole oodata. Tolmu vältimiseks tuleb ilma kõvakatteta teid ettevõtte territooriumil vajadusel niisutada.

Muud heite vähendamise meetmed Täiendavate meetmete rakendamise osas vajadus puudub.

Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa Kontrollimatuid heiteid ei teki.

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon,

mg/Nm³ Kanda vormile 5.6Hetkeline Aastas

Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik V4 Aheraine kukkumine lattu (V4) - HEIT0010063 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.039 g/s 0.819 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.018 g/s 0.387 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.059 t Jah

V6 Killustiku kallamine kuhja (V6) - HEIT0010065 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.041 g/s 0.866 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s 0.41 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.062 t Jah

V5 Killustiku kukkumine lattu (V5) - HEIT0010064 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.041 g/s 0.866 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s 0.41 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.062 t Jah

V7 Killustik transpordile (V7) - HEIT0010066 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.041 g/s 0.866 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s 0.41 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.062 t Jah

K2 Kütusehoidla (K2) - HEIT0001681 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.029 g/s 0.005 t Jah K1 Katlamaja (K1) - HEIT0001680 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.348 g/s 4.446 t Jah

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.052 g/s 0.667 t Jah

78/80

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.052 g/s 0.667 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.965 g/s 12.339 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.365 g/s 4.669 t Jah NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.044 g/s 0.556 t Jah 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.087 mg/s 1.112 kg Jah 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatuna elavhõbedaks Tavaheide 0.001 mg/s 0.011 kg Ei 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna

kaadmiumiks Tavaheide 0.003 mg/s 0.033 kg Ei

7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.387 mg/s 4.947 kg Jah 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.052 mg/s 0.667 kg Ei 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.044 mg/s 0.556 kg Ei 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.174 mg/s 2.223 kg Jah 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 1.738 mg/s 22.232 kg Jah PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0 µg/s 1.1116 mg Jah 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0.009 mg/s 0.111 kg Ei 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0.009 mg/s 0.111 kg Ei 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0.009 mg/s 0.111 kg Ei 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0.009 mg/s 0.111 kg Ei 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 3.502 g/s 44.80 t Jah 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 8 593.824 t Jah

V10 Tankla (V10) - HEIT0001679 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.045 g/s 0.022 t Jah Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s 0.001 t Jah

K3 Kütusehoidla (K3) - HEIT0010057 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.029 g/s 0.005 t Jah V1 Vagunite laadimine (V1) - HEIT0010060 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.072 g/s 2.275 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.034 g/s 1.076 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s 0.163 t Jah

V12 Mobiilne purustus- ja sorteerimiskompleks (V12)

PM-sum Osakesed Tavaheide 0.918 g/s 11.328 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.424 g/s 5.237 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.058 g/s 0.717 t Jah

V2 Ladu (V2) - HEIT0010061 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.011 g/s 0.227 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.005 g/s 0.108 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 0.016 t Jah

V3 Aheraine laadimine autodele (V3) - HEIT0010062

PM-sum Osakesed Tavaheide 0.039 g/s 0.819 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.018 g/s 0.387 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.059 t Jah

V9 Tankla (V9) - HEIT0001678 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.045 g/s 0.029 t Jah Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s 0.001 t Jah

V11 Tankla (V11) - HEIT0010059 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.046 g/s 0.034 t Jah Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s 0.001 t Jah

V9.1 Tankla (V9.1) - HEIT0010058 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 5.933 g/s 0.048 t Jah Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.005 g/s 0.001 t Jah

V8 Šurfid (V8) - HEIT0010067 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.114 g/s 49.056 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.483 g/s 208.488 t Jah 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.014 g/s 6.132 t Jah PM-sum Osakesed Tavaheide 3.283 g/s 1 418.27 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 1.725 g/s 745.18 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.722 g/s 744.068 t Jah

79/80

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6 Tabelisse 5.6 ei kanta saasteaineid, mille kogus aastas on alla 1 kg/a.

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 61.395 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 8 593.824 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 213.157 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 1.112 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 22.232 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 4.947 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2.223 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 50.932 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 0.004 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.699 t PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 1.1116 mg PM-sum Osakesed 1 440.782 t PM10 Peened osakesed (PM10) 754.272 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 745.935 t

80/80

Aherainepuistangu plaan seisuga 01.01.2025.

Peainsener Projekteerija

Tellija:

Mõõtkava:

MTR: mäetööde projekteerimine projekteerimine EP 10032389-0001 elektritööde projekteerimine EL10032389-0001

Töö nimetus Joonise nimetus Töö nr

Staadiun Köite nr Projekti osa-jooniste nr

Fail

Ringmajanduse mäeinseneri teenistus Enefit Industry AS

Estonia kaevandus Väike-Pungerja küla, 41324,Aluaguse vald

Tehnoloogiaosakond Enefit

THK.ETO.TOJ.436

A. Frolov S. Žalinov AS-01.01 1:4000EP 1

15.04.2025THK.ETO.TOJ.435 Estonia kaevanduse_aherainepuistangu plaan.dwg

Estonia kaevanduse põlevkivi rikastamisjäägihoidla tehniline pass

- Aherainepuistangu aluse piir

Tingmärgid

- Katastriüksuste piirid

- Motopargi asukoht

- Aheraine vaheladu piir

- Allmaa kaeveõõned

Tehniline näitajad

pu m pla

pu m p

Q , p um

p m

3 /hˇ m

a ksim m

3 /h kes km

i ne m

3 /h pu m

pla nr.2

pu m pla nr.3

pum p1

pu m p2

pu m p3

pu m p4

pum p1

pu m p2

pu m p3

pu m p4

pu m p1

pu m p2

pum p3

pu m p4

pu m pla nr.4

pu m pla nr.6

pu m pla nr.8

pu m p1

pu m p2

pum p3

pu m p4

pu m p1

pu m p2

pum p3

pum p4

pu m pla nr.10

pu m pla nr.13

pum p1

pu m p2

pu m p4

pu m p1

pum p2

pu m p3

pu m p4

pu m p5

pum p6

pu m p7

pu m p8

pu m pla nr.16

pu m pla nr.31

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p4

pum p5

pu m p6

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p4

pu m p5

13 80 460 74 0 38 5 20 90 450 15 00 49 5 15 30 110 0 12 00 14 90 13 60 145 0 15 50 98 0 18 40 13 90 145 0 1330 49 0 33 0 1050 16 20 17 00 16 10 88 0 11 00 95 0 537 490 14 85 15 30 14 80 136 0 149 0

980 12 23 82 3 82 6 10 12 700

24 30

144 6

29 63

33 90

46 1

541

21 89

93 8

83

95 0 170

23 24 39 6

129 6 16 3

735 24 1

22 6 45

29 65

45 35

Q , p um

pl a m

3 /h

53 20

53 40

601 0

18 70

888 7

89 25

567 4

vee kog us

E ST

O N

IA K

A E

V A

N D

U S

E V

E E

K Õ

R V

A L

D U

SE JA

V E

E P

R O

O V

ID E

V Õ

T M

ISE SK

E E

M

M Õ

Õ T

K A

V A

1:25000

E nefit P

ow er A

S

E stonia kaevandus

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p6

pu m p5

pu m p4

ko kku

24 59 26 13

25 30 25 31

24 24

24 77 25 22

69 551

74 53 20 025

K õ ik pum

ba d töö tava d auto m aa trežiim

is

pu m pla nr.383

pum p7

pum p8

24 69

pu m p6

15 80

A llm

a a sette b

a ssein n

r 6

O sa

1 O

sa 2

Enefit Power AS [email protected]

07.12.2023 nr DM-125714-5

Estonia põlevkivikaevanduse seirekava kooskõlastamine

Enefit Power AS (registrikood: 10579981, aadress: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi/1, 40107) esitas 01.09.2023 kirjaga nr NJ-KKJ-1/962 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 01.09.2023 dokumendina nr DM- 125714-1) Estonia põlevkivikaevanduse muudetud seirekava Keskkonnaameti kooskõlastuse saamiseks. Täiendavalt parandatud seirekavad on esitatud 27.11.2023 kirjaga nr NJ-KKJ-1/962- 3 (registreeritud KOTKAS 27.11.2023 dokumendina nr DM-125714-3) ja 04.12.2023 kirjaga (registreeritud KOTKAS 04.12.2023 dokumendina nr DM-125714-4; edaspidi seirekava). Estonia põlevkivikaevanduse seirekava koostamise ja selle Keskkonnaametiga kooskõlastamise vajadus on sätestatud keskkonnakaitseloa nr KMIN-054 kõrvaltingimustega.

Seirekavas on sisse viidud järgmised muudatused:

Seired lõpetatakse seirepuurkaevudes nr 12301, 4005 ja 16042. Seirepuurkaevude andmed on kooskõlastatud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) admetega.

Keskkonnaamet kooskõlastab Enefit Power AS 01.09.2023 kirjaga nr NJ-KKJ-1/962 esitatud ning 04.12.2023 kirjaga parandatud seirekava. Kooskõlastatud seirekava on lisatud ka käesolevale dokumendile.

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo

Lisad:

Kaidi Karro 5332 9439 [email protected]

Ljudmila Bogdanova 5250 480 [email protected]

1. 2023.11.10_Estonia kaevanduse seirekava.doc 2. Estonia settebasseinide skeem.pdf

2(2)

1 6 0 4 4

1 6 0 4 3

2 4 9 4 2

2 4 9 4 3

5 5 1 1

5 5 1 0

2 4 9 4 5

2 4 9 4 4

2 5 8 5

2 5 8 6

2 5 8 7

4 0 0 3

4 0 0 4

A G

U S

A LU

A G

U S

A LU

K U

R T

N A

M A

A S

T IK

M U

R A

K A

K A

IT S

E A

LA

S E

L IS

O O

N 1

N 2

N 3

N 4

S 1

S 2

S 3

S 4

8 4 1 4

6 3 1 9 3

6 3 1 9 2

6 3 1 9 4

ratva 2 ratva 1

ratva 3 R J

ratva 6

ratva 5

ratva 4

6 1 3 4 53 8 7 0

3 8 7 2

E n

e fit P

ow e

r A S

Lisa 1. Estonia kaevanduse seireobjektide skeem

Koostaja: Ljudmilla Kolotõgina - Eesti Energia AS keskkonnaspetsialist august 2023.a.

Tingmärgid:

5510 - seire puurauk N1- transekt

---- - mäeeraldis

ANALÜÜSIAKT VI25005265 - Joogivesi

Tellija: Enefit Industry AS Keskterritooriumi/1 40107 Auvere küla Narva-Jõesuu linn Ida-Viru maakond

Leping: Enefit Industry AS Proovivõtjad: Kolotõgina, Ljudmilla, Enefit Industry AS, atest.nr. 2293/23 Proovivõtuaeg: 11.08.2025 09:30 Laborisse tulek: 11.08.2025 10:09 Analüüsi lõpp: 12.08.2025 13:39 Proovivõtukoha valdaja: Enefit Industry AS Proovivõtukoht: Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla, Estonia tööstusala,

POH0002756, Estonia kaevandus (2656), kaevanduse puurauk 1 Proovi märgistus: M530, U1959

Näitaja Katsemeetod Tulemus Ühik Piirsisaldus Fosfaat (PO43-)) EVS-EN ISO 6878,

sec 4 < 0,015 mg/l

Hüdrokarbonaat (HCO3-) EVS EN-ISO 9963-1 98 mg/l Kaalium (K) * ISO 9964-3 13,0 mg/l Mangaan (Mn) * EVS-EN ISO 11885 180 µg/l 50 Naatrium (Na) * ISO 9964-3 400 mg/l 200 * näitaja(d) on analüüsitud EKUK Tartu osakonnas Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded on esitatud sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61

Kinnitas: osakonnajuhataja Allar Aron 25.08.2025 Käesolev dokument on kinnitatud elektroonselt ja kehtib ilma allkirjata.

Analüüsi tulemused on kehtivad ainult esitatud proovi kohta. Dokumendi osaline paljundamine ilma Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ kirjaliku loata on keelatud. Labor ei vastuta kliendi poolt võetud proovide kvaliteedi ning kliendi esitatud teabe õigsuse eest.

EAK poolt akrediteeritud katselabor L008.

1 / 1

ANALÜÜSIAKT VI25005267 - Joogivesi

Tellija: Enefit Industry AS Keskterritooriumi/1 40107 Auvere küla Narva-Jõesuu linn Ida-Viru maakond

Leping: Enefit Industry AS Proovivõtjad: Kolotõgina, Ljudmilla, Enefit Industry AS, atest.nr. 2293/23 Proovivõtuaeg: 11.08.2025 09:15 Laborisse tulek: 11.08.2025 10:09 Analüüsi lõpp: 12.08.2025 13:37 Proovivõtukoha valdaja: Enefit Industry AS Proovivõtukoht: Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla, Estonia tööstusala,

POH0002754, Estonia kaevandus (2657), kaevanduse puurauk 2 Proovi märgistus: M030, U1961

Näitaja Katsemeetod Tulemus Ühik Piirsisaldus Fosfaat (PO43-)) EVS-EN ISO 6878,

sec 4 < 0,015 mg/l

Hüdrokarbonaat (HCO3-) EVS EN-ISO 9963-1 100 mg/l Kaalium (K) * ISO 9964-3 12,0 mg/l Mangaan (Mn) * EVS-EN ISO 11885 170 µg/l 50 Naatrium (Na) * ISO 9964-3 420 mg/l 200 * näitaja(d) on analüüsitud EKUK Tartu osakonnas Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded on esitatud sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61

Kinnitas: osakonnajuhataja Allar Aron 25.08.2025 Käesolev dokument on kinnitatud elektroonselt ja kehtib ilma allkirjata.

Analüüsi tulemused on kehtivad ainult esitatud proovi kohta. Dokumendi osaline paljundamine ilma Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ kirjaliku loata on keelatud. Labor ei vastuta kliendi poolt võetud proovide kvaliteedi ning kliendi esitatud teabe õigsuse eest.

EAK poolt akrediteeritud katselabor L008.

1 / 1

ANALÜÜSIAKT VI25005266 - Joogivesi

Tellija: Enefit Industry AS Keskterritooriumi/1 40107 Auvere küla Narva-Jõesuu linn Ida-Viru maakond

Leping: Enefit Industry AS Proovivõtjad: Kolotõgina, Ljudmilla, Enefit Industry AS, atest.nr. 2293/23 Proovivõtuaeg: 11.08.2025 09:30 Laborisse tulek: 11.08.2025 10:09 Analüüsi lõpp: 12.08.2025 13:37 Proovivõtukoha valdaja: Enefit Industry AS Proovivõtukoht: Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla, Estonia tööstusala,

POH0002755, Estonia kaevandus (5967), kaevanduse puurauk 3 Proovi märgistus: M602, U1965

Näitaja Katsemeetod Tulemus Ühik Piirsisaldus Fosfaat (PO43-)) EVS-EN ISO 6878,

sec 4 < 0,015 mg/l

Hüdrokarbonaat (HCO3-) EVS EN-ISO 9963-1 330 mg/l Kaalium (K) * ISO 9964-3 5,4 mg/l Mangaan (Mn) * EVS-EN ISO 11885 < 10 µg/l 50 Naatrium (Na) * ISO 9964-3 91 mg/l 200 * näitaja(d) on analüüsitud EKUK Tartu osakonnas Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded on esitatud sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61

Kinnitas: osakonnajuhataja Allar Aron 25.08.2025 Käesolev dokument on kinnitatud elektroonselt ja kehtib ilma allkirjata.

Analüüsi tulemused on kehtivad ainult esitatud proovi kohta. Dokumendi osaline paljundamine ilma Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ kirjaliku loata on keelatud. Labor ei vastuta kliendi poolt võetud proovide kvaliteedi ning kliendi esitatud teabe õigsuse eest.

EAK poolt akrediteeritud katselabor L008.

1 / 1

ANALÜÜSIAKT VI25005268 - Joogivesi

Tellija: Enefit Industry AS Keskterritooriumi/1 40107 Auvere küla Narva-Jõesuu linn Ida-Viru maakond

Leping: Enefit Industry AS Proovivõtjad: Kolotõgina, Ljudmilla, Enefit Industry AS, atest.nr. 2293/23 Proovivõtuaeg: 11.08.2025 09:15 Laborisse tulek: 11.08.2025 10:09 Analüüsi lõpp: 12.08.2025 13:37 Proovivõtukoha valdaja: Enefit Industry AS Proovivõtukoht: Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla, Estonia tööstusala,

POH0002753, Estonia kaevandus (5968), kaevanduse puurauk 4 Proovi märgistus: M276, U1963

Näitaja Katsemeetod Tulemus Ühik Piirsisaldus Fosfaat (PO43-)) EVS-EN ISO 6878,

sec 4 < 0,015 mg/l

Hüdrokarbonaat (HCO3-) EVS EN-ISO 9963-1 310 mg/l Kaalium (K) * ISO 9964-3 5,1 mg/l Mangaan (Mn) * EVS-EN ISO 11885 10 µg/l 50 Naatrium (Na) * ISO 9964-3 90 mg/l 200 * näitaja(d) on analüüsitud EKUK Tartu osakonnas Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded on esitatud sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61

Kinnitas: osakonnajuhataja Allar Aron 25.08.2025 Käesolev dokument on kinnitatud elektroonselt ja kehtib ilma allkirjata.

Analüüsi tulemused on kehtivad ainult esitatud proovi kohta. Dokumendi osaline paljundamine ilma Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ kirjaliku loata on keelatud. Labor ei vastuta kliendi poolt võetud proovide kvaliteedi ning kliendi esitatud teabe õigsuse eest.

EAK poolt akrediteeritud katselabor L008.

1 / 1

pu m pla

pu m p

Q , p um

p m

3 /hˇ m

a ksim m

3 /h kes km

i ne m

3 /h pu m

pla nr.2

pu m pla nr.3

pum p1

pu m p2

pu m p3

pu m p4

pum p1

pu m p2

pu m p3

pu m p4

pu m p1

pu m p2

pum p3

pu m p4

pu m pla nr.4

pu m pla nr.6

pu m pla nr.8

pu m p1

pu m p2

pum p3

pu m p4

pu m p1

pu m p2

pum p3

pum p4

pu m pla nr.10

pu m pla nr.13

pum p1

pu m p2

pu m p4

pu m p1

pum p2

pu m p3

pu m p4

pu m p5

pum p6

pu m p7

pu m p8

pu m pla nr.16

pu m pla nr.31

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p4

pum p5

pu m p6

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p4

pu m p5

13 80 460 74 0 38 5 20 90 450 15 00 49 5 15 30 110 0 12 00 14 90 13 60 145 0 15 50 98 0 18 40 13 90 145 0 1330 49 0 33 0 1050 16 20 17 00 16 10 88 0 11 00 95 0 537 490 14 85 15 30 14 80 136 0 149 0

980 12 23 82 3 82 6 10 12 700

24 30

144 6

29 63

33 90

46 1

541

21 89

93 8

83

95 0 170

23 24 39 6

129 6 16 3

735 24 1

22 6 45

29 65

45 35

Q , p um

pl a m

3 /h

53 20

53 40

601 0

18 70

888 7

89 25

567 4

vee kog us

E ST

O N

IA K

A E

V A

N D

U S

E V

E E

K Õ

R V

A L

D U

SE JA

V E

E P

R O

O V

ID E

V Õ

T M

ISE SK

E E

M

M Õ

Õ T

K A

V A

1:25000

E nefit P

ow er A

S

E stonia kaevandus

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p6

pu m p5

pu m p4

ko kku

24 59 26 13

25 30 25 31

24 24

24 77 25 22

69 551

74 53 20 025

K õ ik pum

ba d töö tava d auto m aa trežiim

is

pu m pla nr.383

pum p7

pum p8

24 69

pu m p6

15 80

A llm

a a sette b

a ssein n

r 6

O sa

1 O

sa 2

pu m pla

pu m p

Q , p um

p m

3 /hˇ m

a ksim m

3 /h kes km

i ne m

3 /h pu m

pla nr.2

pu m pla nr.3

pum p1

pu m p2

pu m p3

pu m p4

pum p1

pu m p2

pu m p3

pu m p4

pu m p1

pu m p2

pum p3

pu m p4

pu m pla nr.4

pu m pla nr.6

pu m pla nr.8

pu m p1

pu m p2

pum p3

pu m p4

pu m p1

pu m p2

pum p3

pum p4

pu m pla nr.10

pu m pla nr.13

pum p1

pu m p2

pu m p4

pu m p1

pum p2

pu m p3

pu m p4

pu m p5

pum p6

pu m p7

pu m p8

pu m pla nr.16

pu m pla nr.31

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p4

pum p5

pu m p6

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p4

pu m p5

13 80 460 74 0 38 5 20 90 450 15 00 49 5 15 30 110 0 12 00 14 90 13 60 145 0 15 50 98 0 18 40 13 90 145 0 1330 49 0 33 0 1050 16 20 17 00 16 10 88 0 11 00 95 0 537 490 14 85 15 30 14 80 136 0 149 0

980 12 23 82 3 82 6 10 12 700

24 30

144 6

29 63

33 90

46 1

541

21 89

93 8

83

95 0 170

23 24 39 6

129 6 16 3

735 24 1

22 6 45

29 65

45 35

Q , p um

pl a m

3 /h

53 20

53 40

601 0

18 70

888 7

89 25

567 4

vee kog us

E ST

O N

IA K

A E

V A

N D

U S

E V

E E

K Õ

R V

A L

D U

SE JA

V E

E P

R O

O V

ID E

V Õ

T M

ISE SK

E E

M

M Õ

Õ T

K A

V A

1:25000

E nefit P

ow er A

S

E stonia kaevandus

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p6

pu m p5

pu m p4

ko kku

24 59 26 13

25 30 25 31

24 24

24 77 25 22

69 551

74 53 20 025

K õ ik pum

ba d töö tava d auto m aa trežiim

is

pu m pla nr.383

pum p7

pum p8

24 69

pu m p6

15 80

A llm

a a sette b

a ssein n

r 6

O sa

1 O

sa 2

pu m pla

pu m p

Q , p um

p m

3 /hˇ m

a ksim m

3 /h kes km

i ne m

3 /h pu m

pla nr.2

pu m pla nr.3

pum p1

pu m p2

pu m p3

pu m p4

pum p1

pu m p2

pu m p3

pu m p4

pu m p1

pu m p2

pum p3

pu m p4

pu m pla nr.4

pu m pla nr.6

pu m pla nr.8

pu m p1

pu m p2

pum p3

pu m p4

pu m p1

pu m p2

pum p3

pum p4

pu m pla nr.10

pu m pla nr.13

pum p1

pu m p2

pu m p4

pu m p1

pum p2

pu m p3

pu m p4

pu m p5

pum p6

pu m p7

pu m p8

pu m pla nr.16

pu m pla nr.31

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p4

pum p5

pu m p6

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p4

pu m p5

13 80 460 74 0 38 5 20 90 450 15 00 49 5 15 30 110 0 12 00 14 90 13 60 145 0 15 50 98 0 18 40 13 90 145 0 1330 49 0 33 0 1050 16 20 17 00 16 10 88 0 11 00 95 0 537 490 14 85 15 30 14 80 136 0 149 0

980 12 23 82 3 82 6 10 12 700

24 30

144 6

29 63

33 90

46 1

541

21 89

93 8

83

95 0 170

23 24 39 6

129 6 16 3

735 24 1

22 6 45

29 65

45 35

Q , p um

pl a m

3 /h

53 20

53 40

601 0

18 70

888 7

89 25

567 4

vee kog us

E ST

O N

IA K

A E

V A

N D

U S

E V

E E

K Õ

R V

A L

D U

SE JA

V E

E P

R O

O V

ID E

V Õ

T M

ISE SK

E E

M

M Õ

Õ T

K A

V A

1:25000

E nefit P

ow er A

S

E stonia kaevandus

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p6

pu m p5

pu m p4

ko kku

24 59 26 13

25 30 25 31

24 24

24 77 25 22

69 551

74 53 20 025

K õ ik pum

ba d töö tava d auto m aa trežiim

is

pu m pla nr.383

pum p7

pum p8

24 69

pu m p6

15 80

A llm

a a sette b

a ssein n

r 6

O sa

1 O

sa 2

pu m pla

pu m p

Q , p um

p m

3 /hˇ m

a ksim m

3 /h kes km

i ne m

3 /h pu m

pla nr.2

pu m pla nr.3

pum p1

pu m p2

pu m p3

pu m p4

pum p1

pu m p2

pu m p3

pu m p4

pu m p1

pu m p2

pum p3

pu m p4

pu m pla nr.4

pu m pla nr.6

pu m pla nr.8

pu m p1

pu m p2

pum p3

pu m p4

pu m p1

pu m p2

pum p3

pum p4

pu m pla nr.10

pu m pla nr.13

pum p1

pu m p2

pu m p4

pu m p1

pum p2

pu m p3

pu m p4

pu m p5

pum p6

pu m p7

pu m p8

pu m pla nr.16

pu m pla nr.31

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p4

pum p5

pu m p6

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p4

pu m p5

13 80 460 74 0 38 5 20 90 450 15 00 49 5 15 30 110 0 12 00 14 90 13 60 145 0 15 50 98 0 18 40 13 90 145 0 1330 49 0 33 0 1050 16 20 17 00 16 10 88 0 11 00 95 0 537 490 14 85 15 30 14 80 136 0 149 0

980 12 23 82 3 82 6 10 12 700

24 30

144 6

29 63

33 90

46 1

541

21 89

93 8

83

95 0 170

23 24 39 6

129 6 16 3

735 24 1

22 6 45

29 65

45 35

Q , p um

pl a m

3 /h

53 20

53 40

601 0

18 70

888 7

89 25

567 4

vee kog us

E ST

O N

IA K

A E

V A

N D

U S

E V

E E

K Õ

R V

A L

D U

SE JA

V E

E P

R O

O V

ID E

V Õ

T M

ISE SK

E E

M

M Õ

Õ T

K A

V A

1:25000

E nefit P

ow er A

S

E stonia kaevandus

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p6

pu m p5

pu m p4

ko kku

24 59 26 13

25 30 25 31

24 24

24 77 25 22

69 551

74 53 20 025

K õ ik pum

ba d töö tava d auto m aa trežiim

is

pu m pla nr.383

pum p7

pum p8

24 69

pu m p6

15 80

A llm

a a sette b

a ssein n

r 6

O sa

1 O

sa 2

pu m pla

pu m p

Q , p um

p m

3 /hˇ m

a ksim m

3 /h kes km

i ne m

3 /h pu m

pla nr.2

pu m pla nr.3

pum p1

pu m p2

pu m p3

pu m p4

pum p1

pu m p2

pu m p3

pu m p4

pu m p1

pu m p2

pum p3

pu m p4

pu m pla nr.4

pu m pla nr.6

pu m pla nr.8

pu m p1

pu m p2

pum p3

pu m p4

pu m p1

pu m p2

pum p3

pum p4

pu m pla nr.10

pu m pla nr.13

pum p1

pu m p2

pu m p4

pu m p1

pum p2

pu m p3

pu m p4

pu m p5

pum p6

pu m p7

pu m p8

pu m pla nr.16

pu m pla nr.31

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p4

pum p5

pu m p6

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p4

pu m p5

13 80 460 74 0 38 5 20 90 450 15 00 49 5 15 30 110 0 12 00 14 90 13 60 145 0 15 50 98 0 18 40 13 90 145 0 1330 49 0 33 0 1050 16 20 17 00 16 10 88 0 11 00 95 0 537 490 14 85 15 30 14 80 136 0 149 0

980 12 23 82 3 82 6 10 12 700

24 30

144 6

29 63

33 90

46 1

541

21 89

93 8

83

95 0 170

23 24 39 6

129 6 16 3

735 24 1

22 6 45

29 65

45 35

Q , p um

pl a m

3 /h

53 20

53 40

601 0

18 70

888 7

89 25

567 4

vee kog us

E ST

O N

IA K

A E

V A

N D

U S

E V

E E

K Õ

R V

A L

D U

SE JA

V E

E P

R O

O V

ID E

V Õ

T M

ISE SK

E E

M

M Õ

Õ T

K A

V A

1:25000

E nefit P

ow er A

S

E stonia kaevandus

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p6

pu m p5

pu m p4

ko kku

24 59 26 13

25 30 25 31

24 24

24 77 25 22

69 551

74 53 20 025

K õ ik pum

ba d töö tava d auto m aa trežiim

is

pu m pla nr.383

pum p7

pum p8

24 69

pu m p6

15 80

A llm

a a sette b

a ssein n

r 6

O sa

1 O

sa 2

Estonia kaevanduse

reoveepuhasti

reostuskoormuse

määramine

Jõhvi 2020

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Estonia kaevanduse reoveepuhasti reostuskoormuse määramine 1 (9)

Töö nimetus: Estonia kaevanduse reoveepuhasti reostuskoormuse määramine

Töö autor: Allar Aron

Töö tellija: Enefit Kaevandused AS

Töö teostaja:

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Marja 4D

Tallinn, 10617

Tel. 6112 900

Fax. 6112 901

[email protected]

www.klab.ee

Hanke nr: 220866

Töö valmimisaeg: 4.06.2020

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Estonia kaevanduse reoveepuhasti reostuskoormuse määramine 2 (9)

SISUKORD

1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3

2. Materjal ja metoodika ............................................................................................................ 4

3. Mõõtmiste tulemused ............................................................................................................ 5

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Estonia kaevanduse reoveepuhasti reostuskoormuse määramine 3 (9)

1. Sissejuhatus

Estonia kaevandusele väljastatud vee-erikasutusloa nr L.VV/327879 p. 8.2 alusel tuleb Estonia kaevanduse puhastil teostada nädalased reostuskoormuse mõõtmised 2020. aastal. Ehitatud reoveepuhasti on tüübilt nõrgbiofilter eel- ja järelsetitiga. Puhasti projekteeritud jõudlus reostuskoormuse alusel on 123 kg·BHT7/d ja hüdrauliline jõudlus 473 m3/h. Puhasti on rekonstrueeritud 2001. aastal. Enefit Kaevandused AS kuulutas välja hanke 6.03.2020. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-lt telliti hanke tulemusel proovivõtu teostamine, analüüsid ja aruande koostamine. Veeseaduse § 128 lg 7 alusel heitvee suublasse juhtimise ja seire nõuded, heitvee saasteainesisalduse piirväärtused ning heitvee nõuetele vastavuse hindamise meetmed kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Keskkonnaministri 8.11.2019 määruse nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” § 4 lg 10 kohaselt tuleb reoveepuhastitel teha seitsme-ööpäevaseid BHT-koormuse mõõtmisi. Määruse § 4 lg 7 alusel reoveepuhastil, mille koormus on alla 2000 ie, määratakse koormus üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu saasteallika töös. Käesolevas aruandes on antud ülevaade tehtud töö käigus saadud tulemustest.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Estonia kaevanduse reoveepuhasti reostuskoormuse määramine 4 (9)

2. Materjal ja metoodika

Reovee ööpäeva keskmised proovid võeti puhastusseadme sissevoolust kasutades aegproportsionaalset automaatproovivõtjat proovivõtu intervalliga 15 minutit. Proovid võeti ja analüüsid teostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Virumaa osakonna Jõhvi labor. Vooluhulka mõõtis keskkonna- ja analüütilise keemia osakond. Analüüsitavaks näitajaks oli BHT7, katsemeetodiks ISO 5815-1. See kujutab endast hapnikutarviduse määramist filtreerimata proovis elektrokeemilise hapnikuanduri abil. Kasutatud analüüsi-, ja proovivõtumeetodite osas on Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt (akrediteerimisulatus L008). Reovee vooluhulka arvestati mõõdeti firma Onset veetaseme logeritega HOBO U20 mahumeetodil. Logerid paigutati reoveepumplasse ja registreeriti nende abil ööpäevaringselt vee taset pumbašahtis. Andmete salvestamise intervalliks valiti 15 sekundit. Vooluhulgad arvutati pärast mõõtmiste lõppu vee tasemete muutuste ja mahuti põhja pindala abil. Tulemusi võrreldi puhasti enda vooluhulga mõõturi näitudega.

Tabel 1 Meetodid

Näitaja Katsemeetod Meetodi lühikirjeldus

BHT7 ISO 5815-1 Filtreerimata proovi hapnikutarvidus elektrokeemilise O2 määramisega

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Estonia kaevanduse reoveepuhasti reostuskoormuse määramine 5 (9)

3. Mõõtmiste tulemused

Reovee koormuste mõõtmisi alustati neljapäeval 14. mail 2020. a. kell 11.15 ja lõpetati nädal aega hiljem neljapäeval 21. mail 2020 a. samuti kell 11.15. Mõõtmisperioodil valitses jahedam ja hoovihmadega ilm, kus osade päevade öötundidel langes temperatuur alla nulli. Paljuaastane keskmine õhutemperatuur mais on 10,4 oC. Eesti keskmine õhutemperatuur oli mai teisel dekaadil 6,3 °C, aastate keskmine on 10,2 °C. Arvestatuna 1960. aastast ei ole nii jahedat mai teist kolmandiku olnud. Mõõtmiste aegse ilma iseloomustamiseks on järgnevas tabelis 2 toodud väljavõte Keskkonnaagentuuri Jõhvi meteoroloogiajaamas sel ajal tehtud vaatluste tulemustest.

Tabel 2 Väljavõte Keskkonnaagentuuri Jõhvi meteoroloogiajaamas tehtud ilmavaatlustest

Kuupäev Õhu temperatuur °C Sademed

mm Päikesepaiste

kestvus h maksimaalne minimaalne

14.05.2020 9,2 0,7 0,3 4,4

15.05.2020 10,8 -3,1 4,7 9,8

16.05.2020 10,5 -0,4 1,5 4,6

17.05.2020 9,3 -0,5 6,1 7,2

18.05.2020 10,5 1,7 0,8 12,4

19.05.2020 11,3 -1,4 2,8 9,0

20.05.2020 10,7 1,4 1,7 8,2

21.05.2020 7,2 3,0 3,6 0

Reovee vooluhulga jaotumine tundide lõikes on esitatud tabelis 3 ja graafiliselt kujutatud joonisel 1.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Estonia kaevanduse reoveepuhasti reostuskoormuse määramine 6 (9)

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

0 6 12 18 24

Kellaaeg

Vooluhulk m3/h

14.mai

15.mai

16.mai

17.mai

18.mai

19.mai

20.mai

21.mai

Joonis 1 Reovee vooluhulga dünaamika Ööpäevaste vooluhulkade saamiseks liideti 24 tunni kaupa kokku tabelis 3 esitatud tunnised vooluhulgad alates ühe päeva kella 11-st kuni järgmise päeva sama kellaajani ja paigutati tabelisse 4.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Estonia kaevanduse reoveepuhasti reostuskoormuse määramine 7 (9)

Tabel 3 Reovee tunnised vooluhulgad (m3/h)

Kellaaeg 14.mai 15.mai 16.mai 17.mai 18.mai 19.mai 20.mai 21.mai

0-1 14,71 12,42 0,13 0,14 16,63 16,41 15,94 1-2 1,41 0,5 0,08 0,11 0,44 0,51 0,42 2-3 0,2 0,17 0,06 0,1 0,16 0,3 0,17 3-4 0,17 0,12 0,07 0,89 0,15 1,04 0,12 4-5 0,18 1,02 0,07 0,08 0,14 0,18 0,11 5-6 0,16 0,11 0,14 0,1 0,1 0,18 0,99 6-7 3,12 1,04 0,19 0,26 0,95 0,19 0,23

7-8 3,22 6,38 1,07 0,72 2,75 4,58 4,88 8-9 15,38 14,68 0,33 11,1 18,66 18,58 18,82

9-10 2,73 0,56 0,38 2,42 3,25 2,76 2,48 10-11 2,32 1,06 0,11 20,77 3,21 2,69 2,86 11-12 5,06 2,22 0,14 0,09 9,2 1,87 4,26 3,38 12-13 2,6 5,37 0,24 0,08 5,1 3,14 6,31 13-14 4,17 4,15 0,67 1,24 5,56 5,42 4,92 14-15 8,45 6,65 1,39 0,14 7,89 9,62 10,73 15-16 19,7 23,18 3,91 3,04 20,58 22,99 20,98 16-17 21,63 20,77 4,34 2,14 21,34 20,91 21,23 17-18 4,5 4,36 0,22 0,17 5,03 4,82 4,85 18-19 2,19 1,53 0,16 0,18 1,65 2,31 0,62

19-20 2,15 0,87 0,42 0,46 1,18 2,33 1,42 20-21 2,02 1,71 0,86 0,3 1,58 2,29 0,5 21-22 1,92 0,59 0,11 1,46 3,02 3,05 0,24 22-23 2,18 2,1 0,13 0,18 2,44 2,93 3,69 23-24 9,38 8,75 0,14 0,25 7,43 12,25 7,46

Kokku kell 11.15 – 11.15

130 120 15 46 138 141 134

Tabelisse 4 ja on kantud ka reovee analüüsil saadud BHT7 väärtused. BHT7 ja vooluhulkade abil arvutati reostuskoormused kilogrammides ööpäevas. Kõige parempoolsemas tabeli veerus on BHT-koormused inimekvivalentides. 1 inimekvivalent on veeseaduse kohaselt 60 grammi BHT7 ööpäevas ehk siis 0,06 kilogrammi ööpäevas. Seega on inimekvivalentide arv saadud kõrvalasuvas tulbas toodud arve 0,06-ga jagades.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Estonia kaevanduse reoveepuhasti reostuskoormuse määramine 8 (9)

Tabel 4 Reovee kontsentratsioonid ja koormused

Mõõtmise aeg Vooluhulk BHT7 Reostuskoormus

m3/d mgO2/l kg BHT7/d i.e.

14-15.05.2020 130 110 14,30 238

15-16.05.2020 120 36 4,32 72

16-17.05.2020 15 18 0,27 5

17-18.05.2020 46 34 1,56 26

18-19.05.2020 138 16 2,21 37

19-20.05.2020 141 58 8,18 136

20-21.05.2020 134 66 8,84 147

Keskmine 103,4 55 5,67 94

Reovee keskmiseks koormuseks oli mõõtmiste ajal 94 inimekvivalenti.

VR-ARENDUS AS & ENNO PROJEKT E4l-ll7

VR-Arendus AS

AS ESTONIA KAEVANDUS

REOVEEPIJHASTI REKONSTRUEERIMINE o TÖÖrooNISED

TALLINN *** TOILA

oÜ ENNo PRoJEKr LTD

E-0 1- 1 17 Reg. 10225622;

Lit.: EE-5102J2101 *; KKM-0048 Toome pst.82 10913 TALUNN

tel &Ju (0) 657 6120; 052 36 234

e-posl; cnno. kifl (Aepnoproj ekt. ee

juuli 2001

As EsToMA KAEVANDI Is mvenrrhlrtl müonrtnmr{mim irnrli ..2(X)l 1

l.-lrt.l lr IR-.\lt[\l)tS.\S A ()i' l1\\() PR()lF.Kl

TÖÖ KOOSSEIS i._ es ESTONlA KAEVANDUS. reor'eepulrasti rekonstrueerinüne

KESKKONNAMÕJU EELHINNANG. E-01-l l?. märts 2001

Käesolev tÖö:

2.ASESTONIAKAEVANDUS,reoveepuhastirekonstrueerimine, . Töõjoonised o Kooskõlastusmaterjal, E-01-ll7 juuli 200l

Käesoleva köite sisukord. l. PÕHIANDI'/ffi,D l.l. Projekti nimetus 1.2. Tellija l.3. Projeküpaik 2, PROJEKTI KIRJELDUS 2.1. Praegune olukord 2.2. Töö eesmžirk ja ülesanne

2.3. TöÖ eesnliirgi saavutamiseks l'ajalikud ttiöd

2.3'lr. Võre ja reovee ühtlustusmüuti I

2.3.2.Praegusereoveepumplaehitamineiiüttlustusmahutiks-pumplaks 2.3.3. Survikanalisutrüon ieoveepumplast küekordsete settebasseinideni

2.3.4. Kahekordsed settebasseinid ja torustik

2.3.5. Biofiltrite hoone rekonstnreerimine Välispiire ja lfitetingimused

Vajalik õhuvahetus Soojavajadus ja küte Torustikud Biofi ltri killusükkeham

2.3'6. Järelsetitite rekonstrueerimine 3. SPETSIFIKATSIOON JA TÖÖMAHUD 4 JOONISED 4.l. Võre, liivapüünis ja ühtlustusnrahuü, plaan ja lõige' l:20

4. 2. Pumpla-ülrtlustusmahuti +.3. Pun1pla-iihtlustusmahuü lõige l-l, sukelpumpade ja sukelseguri paigutus

4.4. Püasti plaan ja lõige l:l 00

4. 5. Reoveepuhasü torustikud 4.6. Pumpli-ühtlusfusmahrrü plaan' pealttade' planorm ,l.7. Punipla-iihtlustusmahuti lõige l-l. plaadi armeerimine

4.8. Pumpla -tihtlustusrrrahuü, sõlmed l' 2' 3' Metallredel

4.9. Biofiltrihoone Plaan 4.l0. Biofiltrihoonelõige l_l, sõlmed I ja 2

3.AsEsToNlAxaBvexluS,reoveepuhastirekonstrueerimine' o Elektrivarustusetööjoonised o Kooskõlastusmaterjal E-01-117.E juuli 2001

l. PÕHIANDMED l.l. Projekti nimetus 1.2. Kohalik Partner 1.3. ProjektiPaik 2. PROJEKTI KIRJELDUS 2. l. Praegune olukord 2.2. Projekti lahendus 3. JOONISED

VK.I VK.2 VK.3 VK.4 VK-5

E-l E-2 E-3 E-4 E-5

2.. 200 I rckorrstruecrilnitrer(: rcovcc.ANDL puhrslit-lKAt;s'l'()NlAAS

tl{-.\lil.\l)r S \S lt ( }l !:\\l t l!ft1 1.11:L 1

-_-t l' lll lll I

I. POHIANDMED

l.l. Projekti nimetus

AS ESTONIA KAEVANDUS, reoveepuhasti rekonstrueerimine

Tööjoonised, kooskõlastusmaterjal

Projekt, Konsultant OU ENNO PROJEKT, reg.: 10225622

Lit.: projekteerimine EE-510212104, keskkonnaekspertiis KKM-0048 Toome pst. 82 10913 TALLINN Tel/fax Q657 6120, 052 36 234, e.post: enno.kirt@,ennoprojekt.ee o Konsultant projektijuht Enno Kirt, hüdrotehnikainsener, tehnikakandidaat

o Konsultant projektijuht Lembit Põldoja, elektriinsener, pädevustunnistus 34|022803l.9

1.2. Tellija VR-ARENDUS OU, reg.: 10108327

Lit.: ehitamine EE-5725l1788, keskkonnaekspertiis KKM-O194 August Loomägi, direktor 050 93 392 Hillar Kokk' ökoloogiasektori juhataja 05| 47 176

Allika 6 41702 TOILA Tel. 033 25 545, fax 033 25 542, e-post:[email protected]

1.3. Projektipaik AS ESTONIA KAEVANDUS, Mäetaguse vald

2. PROJEKTI KIRJELDUS

2.1. Praegune olukord

Torustik ja reoveepuhasti koosneb: 300 m vabavoolutorustikust kaevanduse

tehnokeskušest kuni I ühtlustusmahutini, ühtlustusmahutist 60 m3, tüüppumplast D = 5 lD,

betoonist voolurahustist, betoonist liivapüünisest, kahest kahekomrselisest tüüpsest

settebasseinist D : 6 m, biofiltrihoonest l2x30x 6,3 m kahe filtriblokiga 9x12x2,5 m,

kloraatorihoonest 6x6 m, kahest järelsetitist D : 4 m ja äravoolurennist kuni kaevandusvee

kanal ini. Puhastatud heitvesi lahj endub tinglikult puhta kaevandusveega.

Settetöötluseks on kolm mudaväljakut ning üks liivaväljak. Puhasti elementide ehituslik/tehniline korrasolek: . Kaevanduse tehnokeskuse vabavoolse kanalisatsiooni infiltratsiooni vooluhulk on

märgatav, kuna projekti ettevalmistamisel tÖö-vabal päeval voolas puhasti pumplasse

uooluhulk 5 ..6 l/s. Vabavoolset torustikku on otstarbekas tÕÖvabal päeval kontrollida

kuni kaevanduse hooneteni, kõik kaevud tile vaadata ning määrata torustiku/kaewde remondi ulatus. Torustiku remont ega ülevaatus ei kuulu käesoleva projektitöömahtu.

. Vabavoolne kanalistsioonitorustik lõpeb puhasti esimese elemendi - ühtlustusmahutiga.

Ühtlustusmahuti on halvas seisus - puuduvad luugid, mahuti ei toimi juurdevoolu

ühtlustajana, pigem liivapüünisena. Tüüplahendusena kasutatud liivapüünisesse

setititek-orgendikul ei ole võimalik liiva sattumine, kuna kõik settimisvõimeline liiv' praht

ning sete Jaab "nn" ühtlustusmahutisse või pumplasse, mille puhastamine liivast ning

proiiirt on tehniliselt-, sanitaarselt kui ka ohutus-tehniliselt raske. Ühtlustusmahuti ei

J\S !.Sl'ONlA K.\tl\',\Nl)tis reovecpulllsti rckotrstrueerilnirre ri 200 I

\-R-.\Rl \t)l s .\s ni ( ll' l-.\\() pR().ll..K-l 1..-ilI t

toimi kavandatud ülesande kohaselt' kuna pumplasse paigutatud pumbad on liiga suure jõudlusega. nende jõudlust nii, et ühtlustusmahuti toimiks - ei ole reguleeritud projekti tehnoloogia kohaselt. Ühtlustusmahuti kui puhasti oluline element toimib praegu oma algse ülesande vastandina - reoveepumpla kogumismahuti laiendina' suure võimsusega pumbad annavad oma töötsükliga kokkaga liiga suure koguse reovett. Puhasti annaks praeguse seadistamise jargi suurema efekti kui ühtlustusmahuti puuduks. Sel juhul saavutataks tihedam pumpamis-tsüklite arv väiksema pumpamiskogusega ning ajaliselt nihutatumalt.

r Reoveepumpla on ehituslikult kui ka tehniliselt täielikult amortiseerunud. Kõik metallkonstruktsioonid on korrodeerunud, pumplas viibimine ning praeguste seadmete teenendamine on eluohtlik. Pumplas asuvad pumbad on liiga suure toodanguga' mistõttu kõik järgnevad puhastielemendid' eriti kahekorruselised settebasseinid, on hudrauliliselt ülekoormatud. Pumpla võreruumi jääb torustiku kaudu puhastisse uhutud liiv ja reoveesete. Pumpla maapealne silikaattellistest ehituskeham on lagunenud. Pumpla vajab kapitaalremonti. Praegu on pumplas kolm kuiva asetusega ja horisontaalvõlliga pumpa P = l l kW, pumpade jõudlusnäitajad ei ole teada.

o Voolurahustibetoonrakked ja torustiku ühendused on lagunenud ning vajavad remonti. . Liivapüünise kanalid ja sillutusbetoon on amortiseerunud, heitvee uhtevool on

liivapüünise aluse lagundanud. Reovee betoonkanalid liivapüünise ja kahekorruseliste settebasseinide vahel on lagunenud ning ei ole veetihedad.

o Kahekorruseliste settebasseinide kate vajab uuendamist, ehituslik seisukord selgub alles peale rajatiste tühjendamist ning pesemist. Settebasseinide maapealne betoonist konstruktsioon vajab korrastamist. Basseinide raudbetoon on säilinud rahuldavalt. Kahekorruseliste settebasseinide väljavoolurennid ja torustik lekivad ning on tekitanud settebasseinide mulde uhtumise ning settebassinide ja biofiltrihoone vahelise ala soostumise. Rennide leket ning purunemist on soodustanud rennide ning setitite lekkivad ühendused, talvine külmumine ning liiga liiga suure toodanguga pumpade poolt tekitatud seadme perioodiline hüdrauliline ülekoorntus.

. Biofiltrite hoone välisseinad on liigniiskuse tõttu lagunemas, välispiirded on tugevasti kahjustunud ja vajavad kapitaalset remonti. Seinte halva olukorra on tinginud lubamatud ekspluatatsioonitingimused (puudulik ventilatsioon ja soojusrežiim). Biofiltrite ekspluateerimisel eraldub ruumi suures koguses niiskust, kui ventilatsioon puudub, õhuvahetust ei ole, siis tungib niiskus välispiirdesse ja kondenseerub. Ka sooja r,älistemperatuuri puhul kütmine jätkus, kuid kõik õhu sissevooluavad ja aknad olid suletud. Välispiirde niiskumine suurendab seina soojusjuhtivust. Seina kondenseerunud niiskus tekitab seinas jaatumise ja jää mahuline paisumine lõhub konstruktsiooni. Piirete niiskumist suurendab ka katuselt sademevee Sattumine välisseinale. Pidev niiskus võib tekitada (on tekitanud?) seinas vammiseente vohamise. Paikse vaatluse tulemusel selgus, et hoone seintes puuduvad ventilatsiooniks ning normaalseks õhuvahetuseks vajalikud õhu sissevooluavad, katuslaes paiknevad 4 x D : 600 mm deflektoriavad ei saa püStitatud eesmärgi kohaselt toimida, kui puudub ruumi õhu sissevool. Ka biofiltertehnoloogia nõuab edukaks toimimiseks õhku. Biofiltri duuker-toitetorustik setititest kuni biofiltrijaotuspaakideni on paikse vaatluse järgi ummistunud, ei lase läbijuurdevoolavat veekogust ning vajab rekonstrueerimist. Biofiltri killustikkeham vajab labipesemist ning biofiltri alune äravoolupind puhastamist.

o Kloraatorihoone on samuti amortiseerunud. Kloraatori rekonstrueerimine ei kuulu käesoleva projekti mahtu.

. Rennid biofiltri ja jarelsettebasseinide vahel on prahti täis, lagunenud ning vajavad remonti.

AS lrsl'( )N I A KAII \r.ANDt lS reovecpulr:rsti rekorrst rucerirnitrc juuli r'2001 4

1..il1 il- \.1{- \Rlj\l)t S .\S & ()t. l:\\() I'R(t.lllLl

. Järelsettebasseinid on suhteliselt rahuldavalt säilinud' rekonstrueerimist ning korrastamist

vajavad metallkonstruktsioonid ja sette eenlaldamise tehnoloogia. . A.ravoolurennid vajavad rekonstrueerimist. o SettetÕÕtluseks rajatud mudaväljakud on korrastamata, muda on eraldatud suhtelisel vähe,

enamik eraldatud mudast-reoveesettest on juhitud keskmisele väljakule. Liiva on

eraldatud vähe' väljak on kasutamata. Kõik väljakud on hooldamata, ning vajavad

korrastamist Vooluhulk ja reostuskooi'mus: vooluhulk algse projekti kohaselt on Q : 473 m3/d'

reostuskoormus 65... I 30 kg B[{Tzld. Heitvesi ja reostus puhastile moodustub l7O0 kaewri olmeveest, koormus jaotub kolmele

vahetuselõpule, intensiivne veekasutus toimub iga vahetuse lõpus umbes l,5 h jooksul.

Kokku on veevanrstuse ja kanalisatsiooni pidevat intensiivkasutust umbes 4,5 wd. Ulejäänud

ajal kasutatakse vett vähemas koguses administratiivhoones, sÖöklas ja pesumajas.

Kaevandus tÖötab järjestikku 3 päeva nädalas, nelja ülejäänud päeva veekasutus on

minimaalne, koosneb peamiselt hooldustööliste olme- ning infiltratsiooniveest. Reoveepuhasti on ehitatud 1972.a. RPI ''Giprošaht'' projektijärgi.

Tellija andmetel on vee erikasutus umbes tlo l kaevuri kohtä, fokku öÖpäevas kuni 220 m3.

Reoveest suurema osa moodustab reostusvaene dušivesi.

Neljal päeval nädalas on reoveekogus minimaalne, piirdub katlamaja tehnoloogilise heitvee,

hooldustööliste olmereovee ja infi ltratsiooni vooluhulgaga.

2'70 ield. 40 m3/h,

Biofilter on reostuskoormuselt ning ka vastavalt hüdrauliliselt umbes 4 korda alakoormatud,

seega on teoreetiliselt võimalik puhasti rekonstrueerida ühe biofilterblokiga. Biofiltrite projekteerimisnormide kohaselt _ SNIP |l-32-74 p. 7.8l on aga nõutud biofiltri sektsioonide

ärvtrks vähemalt kaks, kusjuures mõlemad osapooled peavad olema vahelduvalt tÖös. Seega

ei ole lubatav ühte biofrltri blokki jätta reservi. Kui seda teha, on vaja biofiltri blokid

teineteisest vahekaigu kohal soojapidava seinaga eraldada, vastav puhastustehnoloogiline

ning ehitus_konstruktiivne lahendus kooskõlastada keskkkonnateenistusega. Hoone remondi

.uitu ühe biofiltribloki kasutamine ning teise jatmine reservi ei saa vähendada. Ütre

biofiltribloki eraldamine vähendab talvist ktittekulu umbes 50 oÄ, kuid nõuab kolme uksega

soojustatud ning ni iskuskindlat vaheseina. projekti mahus biofiltriblokkide eraldamist kui normidele (SNIP lI-:32-'74) mittevastavat

lahendust ei arvestata, kuigi osutatakse ehituslikus lahenduses selleks vajaliku vaheseina

asukoht.

Biofiltri töötava mahu vähendamiseks poole võrra on vaja valitud biofiltripool ümber ehitada

nii, eijaotustorustik biofiltri killustikkehamis oleks kahepoolne, vahelduva toitega. Vastavalt

on vaja ümber ehitada ka torustik jaotusmahutitest, et mõlemat biofiltri poolt vaheldumisi

koormata. osutatud võimaluse realiseerimine ei kuulu käesoleva projekti mahtu. Sellise

lahenduse realiseerimine võiks olla käesoleva projekti ll projekteerimis/ehitusjärjekord, kuna

Puhastisse juhitava reovee reostusnäitajad 3l'0l 200l.a. tehtud analüüsi põhjal on:

HA 3l mg/l BHTz - 30 mgll Nura - 20 mgll Pura - 1,35 mg/1.

Lähteandmete järgi on reostuskoormus 14,3 kgBHTz/d ehk ekvivalentselt 23o...

Reovee aravooiutipud on iga 8 tunni järel, tipu maht umbes 58...60 m3 ehk 39

I 1...12 l/s.

5Äs |rs't'()NlA K..\Uv.$il)(-:s re kotrstruecriruinc juuli 'r 2001

I ET

I il

l.-0t.lll I \-R-.\R1..\l)t s .\s .\ (ll l.\\() pR().il.K

1

praegu on olulisem korrastada välispiided rring teha hüdraulilise koornruse ühtlustanrisega

seotud rekonstrueerimistÖÖd.

2.2. Töö eesntärk ja ülesanne

Reoveepuhasti rekonstrueerimise ülesandeks on puhasti remontida seadme põhitehnoloogiat

muutmata. Algses projektis on õigesti arvestatud puhastisse suunatava heitvee ühtlustamise vajadust,

krla pru.gune ühtlustusmahuti ei toimi,. on tööle rakendatud labivoolumahutina. Tööga

taastatakse ühtlustusmahuti oma töÖülesannetes nii, et ühtlustusmahutisse liiva ei ladestuks.

Täielikku remonti ja moderniseerimist vajab reoveepumpla'

Rekonstrueerimise peamine ülesanne on biofiltri seinte ning katuslae ratsionaalne ning

tulemuslik remont, seina- ja katuslae konstruktsiooni valik ehitusfuüsika seadustest lähtudes.

Muutmist vajab biofiltri hoone küttesüsteem ning ehitamist vajab puuduv ventilatsioon.

Rekonstrueerimist vajavad järelsettebasseinid.

Küttekulude vähendamiseks on oluline suunata kaevanduse ventilatsiooniõhk biofiltrihoone

kütteks ning ventilatsiooniks. Kaevandusest hoonesse juhitav 8. . .l0 *C õhk vähendaks

arvutuste kohaselt küttekulusid ligikaudu poole võrra.

2.3. Töö eesmärgi saavutamiseks vajalikud tööd

2.3.|. Võre-, liivapüünis ja reovee I ühtlustusmahuti

Algse projekti jargi asub võre pumplas. Pumplas on kõik metallkonstruk1sioonid: trepid,

pta"tuor.iä ja võre korrodeerunud ning vajavad vahetamist. Liivapüünis asub kahekorruselise

iettebasseini juures, võrepraht ja liiv jääb ühtlustusbasseini:

Võre paigutatakse ühtlustusbasseini sissevoolule ja on I ühtlustusmahutis puhasti esimeseks

elemendiks. Võre paigutatakse ühtlustusbasseini sissevoolutoru jätkuna.

Võre konstruktsiooniks on valitud Jaapani firma

TSURUMI PUMPS peenvõre KM_250M piide vahega 5 mm, labilaskevõime 53 m3/h'

Võre ajami võimsus on P = O,l kw, vajalik heitveekanali laius 400 mm, seadme kogukõrgus

900 mm, paigaldamise kaldenurk 55 *.

Võre paigutatakse vabavoolukanalisatsiooni toru jätkuna ühtlustusmahutisse

teenendu splatvormi le.

Võre tehioloogia: võre tööreziim on automaatne - võre töötab ajaprogrammi kohaselt,

kuna käivitusviepinna kõikumine kanalisatsiooni infiltratsiooni tõttu ei pruugi olla piisav.

Automaatikakitbi ning lülitusautomaatika peab andmn võre tarnija töötava kompleksina,

kilbis peab olen o io tõre töötundide lugeja Avariisignaal antakse elektrivarustuse

peakilpi. t

Võre tellimisel peab need nõuded tarnijale esitamct

Võrekilbist edaii antakse väliselektrivarustuse lahendus käesoleva projektiga.

Lülitusintervall määratakse seadistamise kaigus, sõltuvalt ujuvprahi kogusest.

Automaatikakilp on vaja koplekteerida koos liivapumba automaatikaga ühtse kilbina. Kilp paigutatakse vandaalikindlasse kappi ühtlustusmahuti juurde.

VOi. teenindusplatvorm toetub samasse ehitavale r/bet raketest D = 800 mm

liivapüüniskaewle. Ühtlr.tur*ahuti põhi on täitebetooniga tõstetud. Praegune täitebetoon on liigne, vähendab

kasulikku mahtu. Täitebetooni eemaldamine on Suure töÖmahu tõttu mitteratsionaalne.

6.\S I'lS'loNlr\ KAEVANI)t juuli ri 2001rekorrsl ruccrirrrirrcs

ll lll lt-

Liivapüiinis koosneb kahest kaewst, mis paigutatakse ühtluStusmahutisse. I kaev on võre

aluseks ning liivakogujaks, Il kaev on pumbakaev. ll kaews asub liivapump, mis juhib

plasttorustiku PEH 90x6'6 mm. PN lO kaudu liivapulbi liivaväljakule.

Ühtlustusmahuti kaks ava on projekti kohaselt seadmete ning mahuti teenendamiseks,

kaetakse mittestandardsete lukustatavate terasluukidega AISI 304.

Uh,il6.ahutisse sissevoolurenni otsa paigutatava liivaptitiniskaew maht on 0.628 m3,

l liivapüüniskaevu kaudu toimub heitvee sissevool ühtlustusmahutisse: võre läbinud reovesi

satub läbi võre liivapüüniskaevu, settim.isvõimeline mineraalne või orgaaniline materjal jääb

kaevu, heitvesi vooiab üle kaevuääre ühtlustusmahutisse. Liivapüünise ülevoolust l0O mm

allpool on ühtlustusmahuti max veetasand, mille järgi käivitub ühtlustusmahutis-pumplas

ühilustusvooluhulga pump (ühendatud anumate puhul on mõlemas rajatises veetasandid

samad). Liivaputrnisõ tilevooluserva kõrgus on ühtlustusmahuti max-max tasand, mis osutab

pumplas u.uuä ühtlustusvooluhulga põhipumba jõudlust ületavale vooluhulgale, pumplas

kaivitub sel juhul max-vooluhulga pump.

II liivapüüniskaevus asub liivapump.

sukelpump GRUNDFOS SV 0248 lD P Q= 22 mt/h, q = 6 l/s, H = 8...9 mVs, P: 1,65 kw

Tarnekomplektis: kannakinnitus, juhttorud, juhttoru ülakinnitus, tõstekett, pumba toitekaabel

l O m, elektrivarustuse-automaatika lülituskilp. pump käiyitub aegrelee juhtimisel ja manuaalselt, ekspluutatsioonis saadud kogemusliku

(vajirtuse) ajal,nltžmiku jiirgi. Pump seiskub automoutselt tarnija poolt untud min punba 'uplturu-unikõrgu'"

saavutamisel nivooautomaatiku abil. Elektrivarustuse-automautika

iitp pean okmä pumba tarnekomplektis, milles peale traditsiooniliste elementide sisaldub

ki pumba töötunrlide lugejtt Avariisignaal antakse elektrivarustuse peakilpi.

Pumba tellimisel peab neid nõudeidtarnijale esitnmn Energia-arvesti asub puhasti peakilbis. Väliselektrivarustus kilbist edasi antakse projekti elektrivarustuse osas.

Ehitaja tarneks on terasest torustik DN 80 ffiffi, AISI 304, siiber DN 80 mm ja

surveianalisatsioon kuni liivaväljakuni, torustik PEH 90x6'6 mm, PN 19, L: 50 m' .Liiva pumpamiseks segatakse liiv mõlemas liivapüüniskaews liivapulbiks pumba

survetoruga ühendatud kahe segamistoruga DN 50 mm' AISI 304, PN l0, mis on varustatud

segamis-õoluhulga reguleerimissiibritega DN 50 mm. Liivatorustikul puudub

talasiloögiklapp, iiiva survekanalisatsioon paigutatakse tühjenduskaldega II liivapüüniskaevu

,r!,nu.. rorusiitu isetühjendus välistab liivapulbi külmamise torustikus. Tühjeneva toru maht

". õ'zs Ä1 Äot..a liivapuüniskaew kogumaht on 0,63 * O,95 : l,58 m3 , tagastuva

liivapulbi kogus on l6 % üldmahust. Liiväpumbu

-.l.ktritoite ühenduskilp asub mahuti serval, kinnitus metallist jalgadega või

vastavalt tehnilistele tihgimustele müjal, soovitavalt võre ja liivapumba automaatikakilbid

võiks olle koos ühise kilbina.

Sukelsegur paigutatakse ühtlustusmahutisse reoveesette ladestumise ning anaeroobse

käarimise valiimiseks, reoveesette segamiseks ning eelõhustamiseks, segur töötab veetaseme

järgi kuni mahutis on vett segurile lubatud tasemeni' vt. sukelseguri tarneS esitatud

iin;imustele. Valitud on sukelsegur LJM MDDS 100-l.l kW, tarnija GRUNDFOS P,imps Eesti oÜ. Sukelsegur on kolmelabaline, isepuhastuv, n:940 p/min, P = l,l kw.

Sukeiseguri elektrivaruStus-automaatika kilp on otstarbekohane tellida-tarnida ühise kilbina

liivapüüduri pumbaga.

7reoveepuh:rsti i 'i 2001kurstruecritnire neAN DIJSI)N K .\lll.:s't1;\S

tlt-ltll1\l)lS \\ & ()t . l:\\() Ht().il.l.-1.

Sttkelsegttr kiiitituh perioodiliselt veellinnn .jiirgi iihtlustusttluhutis: töötub pidevult kuni

veepinna ltmgenisen'i seg'trile tubatuil nün t'aseiteni, l,eetasente tõustes kiiit'itttstttsurulile -

käi'ittrh niwtotrntluritte .fargi ,lrtlrtttis, kilhis peab olema peale traditsiooniliste elenrentide

suke!seguri töötundicle lugej o Kiiititttsauklmaatika *ooš iini Inhenrlusega peab olema seguri tarnekomplektis'

Avariisignnul antukse elektriwrru stuse peukilpi'

Sukelseguri tellimisel penb sedn antestanto'

Energia-arvesti asub puhasti peakilbis

Ehituslikult ühtlustusmahuti rajatis-konstruktsioon pestakse Survepesuriga' betoonseinad ja

avade kaelused remonditakse, võõbatakse RADCoNiga, paigaldatakse terasluugid vastavalt

projekti mõõtudele. Ventilatsioonitoru varustatakse kattega, mis tõkestab prahi loopimise

mahutisse.

2.3.2. Praeguse reoveepumpla rekonstrueerimine II ühtlustusmahutiks_pumplaks

Pumpla vaheseina puuritakse ava D : 300 mm' Ava ühendab pumpla vaheseinaga eraldatud

kaks ruumi üheks ühtlustusmahutiks-pumpla veehaardemahutiks' Senisesse suuremasse

;;;p;J;-*umi pailutu,ukr. sukelsegur, älgne võre- ja sissevooluruum jaäb

reoveepumplaks, krina seal on horisontaal-pumpade veehaardekaev ja sobiv süvend

sukelpumPade Paigutamiseks' Kuiva asetusega pu.uua võetakse välja ning asendatakse kahe sukelpumbaga, üks nendest

N

\

$

a

1. GRUNDFOSS Ap51.65.22.3 Q = l8 mt/h' q: 5 lis' H : 15 mvs' P: 2'5 kw

2. TSURUMI Pump BEH4 Q = 40 m3/tt' q = ll l/s' H: 16 mvs' P:3'7 kW

Käivitusautomantika nivoo järgi koos kilbi lahentlusega peab olema pumpade

tarnekomplektis. Mõlemtt puntba komplektis peab ole'ma kannakinnitus, kiirlukustus,.juhttorud' juhttorude

kinnitus, tõstekett, kat"^än pumbale ühine vandaalikinclel lukustatav elektriyarustus-

automaatikakilp, milles on peale traclitsiooniliste elementide ka pumpade töötundide

lugeja, ntõIemale pumbali eralcli, kaabel I0 m- Pumpatle avariisignaal anda

el ektriv aru st u s e P ealcil P i.

Ü k s s u k eI p u m p ad e s;t tä a t an v ast av alt k e s k mis e j u ur cleu o ola k o h as el t r e g ul e er itu rl

voolululgale puhasti kciltekorruselistesse setteiasseinirlesse. Teine sukelpumpaclest töötab

maksimumvooluhuigo pluhul, kui iihtlustuspumba'maksimumveetuse on ületatud

Maksimun ,ootut uigo'pump töötab kuni ieetase langeb sellele pumbale lubatutl "stopp"

tnsemeni, mis on *aigim kii nhttustuspumba "stoppi' veetasand Mõlema pumbu

t ö ö r ezi i m o n ^

o n u oil i uhti mi s e g a ü mi ert ül it at' p i mp ade tö ö ül e s a nde'y ah et ami s eks'

aj alis elt v õ r ds ek s k tiitumi s eks''

itumpacle tellimusel peab secla arvestamu'

Sukelpumpade survetorud labivad pumpla kambrite vaheseina seniste pumbade imemistorude

avade kaudu vaheseinas. fumatuuija veemõõtur on teenendatav eraldi luugi kaudu'

Torustik ja armatuur pumplas on DN 80 mm, toruslik ja liitmikud. AISI 304' PN l0'

Liitmikud teras-äärikilotÄihgu DN 80 mm. Liitmik olemasoleva toruga teras-

ääriksiirdmikuga lOOx8O.rn, AISI 304, PN l0. Pumplast väljuvale survetorule DN 80 mm

paigutatakse elektromagnetiline veemõõiur vooluhulgaie kuni 4O m3/h' 'Energia-aruesti

asub puhasti peakilbis'

;\S t'lS'l( )NlA K,\l:\j,\Nl)t S rt'ktlIrsl nrec ri ttü tre li *+ 2cl0l 8

L.ilt-lt-- \ l{-,\l(l:\l)t S '\\ rt ( )t U\\0 IROJllKl'

Sukelprrnrpade arn1atuuri - tagasilöögiklapid ja siibrid. teenendamiseks ehitatakse luugi alla

teeninduSplatvorffl, torustik liiäetakse pumpla;t väljuvale torule kiirliiteaarikuga

Pr'rtrlpacle .n.rgiouol,.*r.-ou,o.aatikakiip paigutatakse. pumpla kõrvale metalljalgadele'

Kilpi paigutatakse ka induktsioonkr.rlunrõotlri nai-dukiblokk. Kilbi kujundus vandaalikindel'

N'lõlcttt:t 1l tumbn ltonlPlelttsus: töÖkorras sukelpump, kannaki nitus, kiirlu kustus, juhttorud ja

juhttorucle tilaosa kinnitus, tõstekett, kaabel l0 tn, nrõletnale pumbale ühine lukustatav ja

vandaaliki ndel elektrivarustus-automaat ikakilp, nrilles on peale traditsiooniliste elementide

ka pumpade tÖÖtundide lugeja. Avariisigna ali ülekanne prrhasti peakilpi

Automaatiha: Üt<s sukelpumpadest tÖötab vastavalt keskmise Juurdevoolu kohaselt

leeritud vooluhulgale puhasti kahekorrusel isse setitisse. Teine sukelpumpadest tÖÖtab regLl

,l

?

rnak sirnaalvooh.rhulga Puhul, kui ühtlustuspu ntba rttaksimuntveetase on ületatud

Mlaksi nraalvoolrrlrulga pump tÕÖtab kuni veetase langeb sellele Pu nrbale lubatud "stoPP"

t ASenle ll I, ttlis ott kõrgenr ku.i ühtlustuspu tnba "stopp" veetasat'ld. MÕlenta punrba tÖÖreziim

o tt ttt it ttu tta lj rr lrti rrl i sega i.i rrrb erlül itatav pu nrpacle tÖöülesattde vahetatrtiseks, ajaliselt võrclseks

kortttttatttisck s.

''%"kffi*n*J-*Ehituslikult pumpla välispiire, katus ja lammutatak" uffi{

Pumplast tu.,nututuk'.' .i.' eemaidatakse kõik metallkonstruktsioonid. Allesjäavale

rattclbetoonist kaevule D = 3ooo mm valatakse peale uus r/bet katteplaat sissepääsuavade ja

ventilatsioonitorudeg-a. Plaadi katteks PRoTAN terassikate. Süvenditesse pääsuks

paigaldatakse kaks redelit, armatuuri tqenendanriseks matallrõdu' Kõik sidumissed

täpsustatakse oleva .r.,i rrr",i'truktsio.oni jargi. t-uugid terasest AlSl 304 ja lukustatavad

Siseseinad pestakse Survepesuriga, va1adus.ü'*onäitakse ning kaetakse RADCoNiga'

gt iturt onriruktsioonid. ämondi maht vt joonistelt E-l, E-zja E-3 '

2.3.3. Surryelianalisatsioon pumplast.tuni kahekorruseliste settebasseinideni

Survekanalisatsioort pumplast kuni praeguse vooluraltustikaewni on DN 100 mm'

Praegune survekanaliütsioon 'kahžkorruseliste setitite kõrgendikul' asukohaga

energiakustutuskaevus või sellest uat1o.poot' -

sõltuvalt ehitustingimustest, liidetakse

kiirliiteaärikuga plastiktoruga PEH l lOxti,t irrrn. Endirre vooluralrustuskaev täidetakse peale

torustikr.r montaazi liivaga ja kaetakse kasvrrpinnas'ega. Liivapüünis. kyi nrittevajalik

konstruktsioon lit<vid.eriätse. Kahekorruselisi settebisseine toitev plastik-survetorustik

PEH l l Ox8,l -mm paigaldatakse soojustatult . liivapüünise kohale, paigaldamissügaws

kahekorruseliste settebasseinide ,irr.uoäüuvade jargi.iorustik paigaldatakse settebasseinide

Suunas tühjenduskaldega 2 %. Torustiku 'soojustamiseki kasutatakse veekindlaid

soojustusplaate Fl-oonrurerp 20O - l00 mm (sininõ) või STYRoFOAM isolatsiooniplaate

l00 mm paksuselt, tõoo mm laiuselt. Torustik sängitatakse liiva. Soojustusplaadid kaetakse

kasvuPi nnasega.

Torustik hargneb kalrte kalrekornrselisse settebasseirri. Hargnemine PEH äärikkolmiku

l0O/l lO nrm kar.rdu ja liivatäites soojustuskatte all. analoogselt paigaldusega endise

liivaptlünise kohai. Koimikuga liituvad mõlemas suul.as äärikuteta pÖordklapp-siibrid DN

roo nr.r, nriilega liidetakse aarik-kaerusotsakuga elekterkeevitusega lrox8,l nrm PEH torud

kuni voolurahustiteni kahekorruseliste settlbasseinide sissevoolul. Reovesi juhitakse

vtltllrtraltttstitesse plastikpõlvega l l0_9O*, liitrlrik elektcrkcevisega' v

.\S lrS'l'()Nlr\ K ,\t;VANI)tiS lcovecpulrrtsli t'ckuttsl nrtt ritrti ttt jurrli " 2(l0l 9

Survekanalisatsioon liidetakse kahekorruseliste setitite raudbetoonseinaga liivatatud

läbiviigihülsside kaudu.

Surv.ekanalisatsiooni hargnemiskolmiku juures asuVate pÖÕrd-klappsiibrite norntaalseis ,,avatud,,, klapid suletakse vaid vastava settebasseini remondi puhul Siibrite spindel

pikendatud, kaitarniskang paigaldatakse siibrile ainult siibri käitlemiseks ja asub

biofiltrihoones.

2.3.4. Kahekorruselised settebasseinid ja äravoolutorustik

Kahekorruselised settebasseinid on amortiseerunud ja vajavad kapitaalremonti. Eriti

lagunenud on betoonist juurde- ja äravoolurennid. Rennid kaotavad liivapüünise ärajäämisega

otstarbe. Juurdevoolurõnnid asendatakse juurdevoolu poolel survekanalisatsiooniga PEH

l l0x8,l ffiffi, vabavoolsed rennid setitist väljavoolul asendatakse plastiktorudega PEH

200/188 mm, T8 (UPoren Plus)'

Kahekorruseliste seitebasseinide remont on ehituslik, sette äravoolutorustikku vahetada ei

ole vaja. Ka settebasseinist väljuvate settetorustike siibrid ei vaja vahetamist. Siibrid on vaja

korrastada. Siibrikaevud konastatakse ja varustatakse malmluukidega D : 600 mm. Luugid

lukustatakse kahe vigurpeaga poldiga'

Settetorustik-renn kuni'mudaväljakuteni värvitakse korrosioonikaitsevärviga. Toru toestus

praegustele ning remonditavatele tugedele'

Kahekorruselis! Settebasseini väljavoolutorustik koostatakse analoogselt

sissevoolutorustikuga: setiti väljavooluavadesse betoneeritakse liivaga kaetud läbiviigihülsid

plastitorudele 2oollgg mm, torustik juhitakse praegusesse betoon-raketest ning remonditud

äravoolukaevu, millest alga6 vabavoüutorustik jaotuskaewni biofiltrite hoones. olemasolev

äravooluka.u ,e.onditak-se, põhija rakked jäävad samaks. Kaev kaetakse malmluugiga, mis

lukustataks. uigu.p.ugu 'poltidlga.

Kaevust väljavool ehitatakse liivaga kaetud

läbiviigihül.igu žoo7ttg ,n* torule 20oll88 mm Torustik PVC 2o0ll88 mm languga 2oÄ

kindlustab maksimaalse vooluhulga q = 20I/s ehk72 m'/h, kiiruse torus

v = l,30 m/s ning toru täituvuse max vooluhulga puhul H = 0,82 D : l20 mm.

Toru paigutakse 2OO mm terastorust toepostile, plastiktoru toetub liivaväljakult vabanevale

poolikule terastorule D = 25O mm, tõru L : 22 m, kuni hoonesisese jaotuskaevuni.

Jaotuskaevu juures sailitatakse praegune torustiku ühendus koos heitevve jaotusarmatuuri- ja

liitmikega, mida ei vahetata, projekteeritud torustiku ja praeguste torudega ühendus koha

järgi. Koos biofiltritesse suunatava mehaaniliselt puhastatud heitvee torustikuga paigutatakse

toruestakaadile järelsette-survetorustik PEH 9Ox6,6 ffifl, PN l0 järelsettebasseinide

sukelpumpadest. Sete juhitakse otse kahekomrselistesse setititesse, mitte voolukanalitesse.

Jaotuseks puigutaututše toru hargnemiskohale pöÖrdklapid DN 80 mm. PÖördklappide

normaalseis ,,avatud". Kuna sette pumpamine toimub perioodiliselt, on toru tagasitühjenev

biofiltri hoones asuvasse äravooluienni. Torustiku tühjenduskraan asub biofiltrite hoones,

kräan DN 5O mm, sama kiaan toimib ka sette kvaliteedi ning kuivainesisalduse määramiseks

proovivõtukohana ja sette pumpamise perioodi määramiseks.

Torustikud estakaadil isoläeritäkse ühisesse isolatsiooni' soojustus l0O mm kivivilla, kaetud

sademekindlalt alumi inium-ümbrisplekiga'

2.3.5. Biofiltrite hoone rekonstrueerimine

Välispiire ja lähtetingimused: Biofiltrite hoone välispiirded on amortiseerunud ruumis

ventilatsioo,ri puudu.iie ja katuselt sademevee seintele valgumise tõttu. Hoones puudub

biofiltri r.,ooneiehnoloogiu-kohun" ventilatsioon, täiendavalt vt 2. l. Prueguna rllukord'

I

t

rr 2001rckolrstruccrirrülrc.\s l;s'l'()NlA KAI'lvAN t)l ls l0

t i

l

p

I I

E I

t I

il I

I

l" H

l ill I

Seinrettorttraalseekslrltratarsioorriliscolrrkorrakirrdltrstarrriseksottvala: o Määrata kindlaks telrrroloogiliselt ttt]trtavacl ruttttti siseõlrtr paranreetrid' tellll)crattltll '

. õlruvahetuse korclsus ja õhrr liikumise kiirus'

..Leidasobivlahendusesitatudparameetritekindlustamiseks oValidasobivadvälispiiretekonstruktsioonidjakontrollidaehitustöödekäigusnende

kvaliteetsettegemistning.o'.oaŽi-nõuetestkinnipidamist.

\R..'\Rl1Nl)l:S '\S '! ()i- l:i\\() I'R()llrK'l'

I(ntuslngi lll:,

Olentasolevast katuslagi säilitatakse, kuna katuse ehitusl

senine mineraalne . s99J9f!\'_s_ kuivaks.' Olemasolevale ruberoidist

Lahendite andmiseks on valitud järgmised lähteandmed:

. Siseõhu temperatuu1 t'= l0 *c

. Õhu suhteline lubatud niiskus n = 70 Yo '

. Õhu liikumiskiirus ruumis v = O'2" '0'3 m/s

o (Soodne küttekulu välrendanrise võimalus _ kaevandusest haaratava õhu t = l0

. üioLltrit labiva vee temperatuur t = |2 * C

. välisõhu mininraaltte temperatuur - 26 *C

. Suhteline välisõhu niiskus n = 80 7o

Sobiva välispiirde valil<:

Viitisscinnst ccrilalttatnltse ainult kahjustntud kohncl, utttbes 20 oA seinast

siliktrattcllisest seinal paksusega 3g0 irrrtr on U = 1,42 W/rrr2*C 0,28 W/rrr2*(1. jlirclikult

allesjäanud seinu on võinralik soojustada'

Sollisc lnlrencluse pulrul tulcb kasutacla jlirgrrrisi rrratcrjalc jl operittsioortc:

. Lilttttrtlrtacla kahjtlstattldscinaosad

. Laclucla need uuesti. Problenraatiline on uue ja vana seinaosa sidumine.

. Paigaldada hoone seinte sisepindadele aurutõkke-värv, selleks tuleb enne seinapind

silendada o Sein on t'aja väljast soojustada kivivillaga . Paigaldada tuuletõkkeplaadidjatuulutusvahe . Paigalclada välis-viirrristlrrskate'

Praegused aknad on mittevajalikud ning seinte remoncli puhul aknaid ei taastata' aknaavad

laotakse kinni FlBo-plokkijega 20O m-m. Välisuks on kahepoolne soojus'tatud metallist

tttnartks. U\s uaruitätakse val-lvesignatisatsiooniga. Ukpe ava suurendatakse algselt kiviseinas

oleva ava järgi. Pracgusecl seinad korrastatakse, kaetakse väljaspoolt kivivillaga lO0 nrnt, soojttsttts kaetakse

tuulõokkeplaadiga, õhutusavahe- RANNILA protiilplekiga'

š.ii*a i. tägi puiastatakse. värvjtakse niiskrrstõkkevärviga ja RADCoNiga'

olcnraolevale põranclale rajatakse soojttsttrs 50 -nrrn

valrtpoliistiroolsoo.iustr'rsplaat

põrandaktiic. Valisukse ette rajatakse betoonist trepiaste'

Kõik sidumismo-odud olevate konstruhsiponidega täpsustada koha järgi' ;

l2 *C)

iku kvaliteedi kontrolli alusel ostrtr'rs

katusckat Katuselt

t el e p a i gu t atak se uu-s-k ale se!q1 q ! ROIMN-- -- ,od.r.u.. eemäldamine lahendatakse räästa-konsoolidega nii, et vesi ei sattt "-

välispiirdele. vt sed E-4 ja E-5

ll .\S 11S'l'( )Nl^ K,\l':\',\Nl )t:S rcoltcPrtlrrrst i rckotrslrutcritrtitrt .lllu li 'r 2(,(,1

ti-01 -l I t ti-.\l,li.\l)l s .\s .! ( ![' l:S\() l'lt()JliK'l'

I

I i

il l.

I I

VnjnliIi õlruvahetus:

Filtrire pinnalr ruumi eralduva niiskuse'kogus: Filtrite pind l lxgx2xl ,2 = 237 m2 koefitsient

1,2 arvestab geomeetrilise pinna stturenentist killustikrr pinna arvel' -'f1,.

üi',eoJ.iipiiaaoelt ruumi veeauruna eralduv'iiiskus on arvutusega l6,8 kgh' 'r

Verti,ileeritaun ,.,u,rli k,'iün,uu, V. = 29,7xl rlioxs,1_1l924 rn3.

llrrrrrrris olevate tiltrite nralrt Ys -.-9'x2,7xllx2 = 535 tn",

l{r.rrrnri ventileritav kubatuur Vu = I 924 ' 535 = 1389 m"

Niiil.u'. sisaldus õlrus N = 16840: (l389 x l,248) =9'7 lkg lluurtti siseõhr,r tenrperatutrril t* = lOtc ja n = 70 7o võib õlrus niiskrrst olla vaid 5,3 g/kg'

Vrr.1alik õltuvaltetus ü= l6840i (9,7 _ 6,l) x l,24 = 3775 rnj/h

Õhuuahetuse kordsus nn = 3775 : 1389 =2',7 "' 3 korda'

Vajalikrr õlrr.rvahetuse kidlustavaä'katuslael asuvad 4 x D = 600 mm auad, hi' uun,'tutuü"

tleflektoritega D = 600 mm. Õhuvalretuse kindlustamiseks ehitatakse välispiirdesse iga endise

akna kohale, kokku l3 suletava ja reguleeritava sissevooluavaga ventilatsiooniresti

500x300 ntm.

Õtrrr sissevooluavad peavad kogu ekspluatatsiooni kestel olema avatud, kütteperioodil

,ür..iiintr. avade 'avatust õlir niisüusesislcluse nirrg temperatuuri järgi. Kui seinad

niiskuvad, ei ole küte ja õhuvahetus piisav'

,\s l.ls'l'oNt.\ KAI'l VANDLIS leovecPultasll rckorrsl nrctrilltitte juuli rf 2()01 t2

? \-R- \R _/-.

lr tj-'.-." "'

l. rlt ll- t. Kütteprobleemi la hoone kütteks ja veii1i latsioõrriks

niiskuse väljaj uhtinriseks (max temPeratuurl de vahe -26 + 8 *C : 34 *C). Kaevandusõhu

sissepuhketoru peaks olema vähernalt D 350 mm. Kaevanuses asuva ventilaatort tüüp 1a

võtmsus on vaJ a määrata vastavalt kaeva nduse tingimustest. Müra ei ole reoveepuhasti puhul

oluline. SissePuhe ruumi anda ülemisse tsooni ja hajutatult

Kaevandusõhu kasu tamine annad hoone ekspluateerimisel märgatava majandusliku efekti

Biofiltrihoone ventil atsioon peab töõtama pidevalt

Kui kasutatakse kütteperioodil kütteks ja ventilat siooniks kaevandusõhku talvel ja kuni

keskmise välistemperatuurl ni lO *C, siis kõik venti latsiooni seina-luukrestid on suletud

tõuseb üle l0*C, ei ole kaevadusõhu

na luukrestid. Deflektorid peavad olema kogu

Torustikud:

Vegetatsiooniperioodil, kui välistemperatuur

kasutamine enam vajalik, tuleb avada kõik sei

aeg avatud.

Soojusvajadus, küte:

Hoone köetav kubatuur on 2000 m3. Arvestades lisasoojuse vajadust ventilatsioonile' on

vajalik soojakulu 57 kW.

Arvestades, et kaevandusõhk on pidevalt ühtlase sooja- ning niiskusesisaldusega, so. Sama

temperatuuriga kogu aasta jooksui, siis- sealt tulev õhk katab soojavajaduse 27 kW ulatuses'

Puudu jääb 53 - i-= io tw ja seda ekstreemseses olukorras, talvel, arvestusliku min

temperatuuri juures. Seega võib kaevandusõhu kasutamisel lugeda praktiliseks elekrilise

võimsuse vajaduseks 26 kw. Küttesüsteemi soovituslikuks lahenduseks tuleks soovitada suure akumulatsioonivõime tõttu

põrandakütet piki togu pii..t -k9eu biofiltrite kehamit ümbritseva kaigupinna all - välisseina

lähedal biofiltrit ümbritsevas käigus. Põrandakütte võimsuseks valitäkse lOO"'l50 Wm2'

KüttesüSteem lülitub automaatselt ruumi sisetemperatuuri jargi, arvestuslik temperatuur

ruumis l0 *C.

Põrandaküte vt. projekti elektriosa'

Biofiltri hoone torustikud on juurdevoolutorustik kahekorruselistest settebasseinidest

jaotusmahutitesse. Biofrltri kehamis asuvad torustikud ning äravoolukanalid biofiltrist kuni

jarelsetititeni. Praegune juurdevoolutorustik on duükertorustik, mis jaab reserworuks'

Projektiga asendataks. ätiuk.to. vabavoolse toruga Uponal PvC 200/l88 mm, T8, \ = 20Ä,

mii on isepuhastuv ning hasti kontrollitav:

vt p. 2. 3. 1'. Kah ekorruseli se settebasse ini toi'ttsti kud'

Biofiltri killustik-kehamis paiknevat jaotustorustikku on võimalik kontrollida ilma killustikku

avamata ning vahetamata pihustiti töö järgi - kõik pihustid peavad töötama sama

intensiivsusegl' ,'.;;;;ri,{-';ii hinfiltri all krii ka iimber l uhtuda ning Biofiltri aravoolükärialid'nii biofrltri ll üi ü ber on vaJa veeJoagi

välj au hutud sete eemaldada j ärelsettebasseinidest'

Bioliltri killustik-keham:

AS ESTONIA KAEVANDUS biofilter on üks viimastest Eestis säilinud biofiltritest'

käesolevaga rekonstrueeritav puhastiseadmete kompleks on reoveepuhastuse-ajaloo objekt'

mille taastamine ning sailitamine tÖÖvõimelise puhastina on vajalik reoveepuhastusega

,.g.i.u*. inseneride foolitusobjektina - jarelikult on tÖöd vaja teha nõudlikult ning vastava

kõrge kvaliteediga.

rr 20cl I i rekonstrueeritnitre'St).L\t:KA)N:s'l'(;\S

l3

I

I I

I I

I I

t

I-r..X-rnt,fllt S rS d ('l I \\{) lR()ll'K.l

Biofiltri tÕÕkeskkond. kus toimub reoaine puhastusprotsess, on killustik. mis peab llibi

laskma heitvee r'o1utuiuJ voo ning olema alt-tites labiõhustatav. Kui killustik on alates

biofiltri rakendamisest (l972) pesemata, on seda vaja teha nüüd' Killustikku on vaja

kobestada ning eemaldada surnud uio*u.., mis ummistut filt.ik"hamis olevad heitvee ja õhu

t""ur'o Filtritiabipesemine võiks toimuda survelise veejoaga.

Pesemise tuIemusel eraldunud sete ladestub biofiltii urr olevale äravoolupinnale ning

kanalitesse, sete pesta[.. uiont,.i alt valja rohke veega..Sete eemaldatakse järelsetititest'

Biofiltris tÖÖdeldud heitvesi väljub hoonest kanaliga, mis asendatakse plastiktoruga'

2.3.6. Järelsetitite rekonstrueerimine 1

Järelsetitid rekonstrueeritakse ehituslikult, seinad pestakse survepesuriga, korrastatud pinnad

remonaitatse vaj adu se j ärgi j a kaetakse RADCoNi ga'

Metallkonstruktsioonid'reirõnditakse, kaetakse korrosioonikaitsevärviga. Kesktoru

,.gut..rituuad detailid eemaldatakse kui mittevajalikud'

Järelsetitesse paigutatakse sette eemaldamiseks sukelpumbad GRUNDFOS Sv 0248 1DP -õ

='o...rs *', q = 4lls, H = 8,5"'9 mVs' P = 1'65 kw

pumba tarnekomplekt on jargmine: Sukelpump elektrikaabliga l0 m, kannakinnitus juhttorud

ja juhttorude üIaosa kinnitus, tõstekeit, äl"kt.iuu.stuse_automaatika kilp koos kõigi

traditsiooniliste elementidega, lisaks pr.u. töötundide lugeja. Kilp. on ühine kahele

järelsetitesr. puiguiäutavale"pumbale ja asub setitite juures Äetallpostidel. Energia-arvesti

äsub eraldi puhasti peakilbis'

Autontaatika-tehnoloogiline skeem: sukelpumbad käit'itatakse manuaalselt ja seiskuvad-

automantselt varen. sisestatud ajavahimiku möörlucles. Mõlemacl pumbad toimivad

teineteisest sõltu nntult.

Energia-arvesti asub puhasti peakilbis. Järelsetitite pumpade tÕöaja kestvus määratakse sette

kuivainesisalduse irräi - kui proovikraanist väljub setteia heitvesi lõpetatakse pumpamine.

Pumpamiststikti tästärs mäaratakse katseliseliekspluatatsiooni käigus. Kui sete jaetakse

pikemat aega pumpamata, võib sete sukelpumba juures liigselt tiheneda' Pumpade

iut tto*a"tõ tinnitaaa vargu skaitseks luku stusrangid.

Äravoolukanal asendatakse plastiktoruga Uponal PVc 200/188 mm, T8'

rr 2()01 rckotrstruecrinülre,SDt.,\NKAI'V)Nl.ls'f(..\s

t4

l._ 0l t t- \-tt- \lil \l)! s \5 š ()l I-\\(} lR(}ll Kl

3. SPETSIFIKATSIOON JA TÖÖI}IAHUD (tehnoloogiline- ja ehitusosa)

3.l. t Ünttustusmahuti, võre ja liivapüünis

Seadnted:

l. Võre TSURUMI PUMP, KM-250N1, jõudlus 53 m3/h, piide vahe 5 mm' kaldenurk ' 'š5*,

renni laius35.0 mm kompl' 1

Komplektsus: tÕövalmis võre-komplekt koos kõigi valike liitmike ning manustega'

elektri-automaatikaiilp__ taitsmete .1a käivituselementidega, lisaks töÖtundide lugeja'

Automaatika: Käivitus ja seiskumine aejaprogrammi jargi, avariiseiskumine kõigi

takistuste või reziimiväliste tingimuste esinemisäl, avariisignalisatsioon puhasti peakilpi'

2. Liivapump GRUNDFOS SV 0248 IDP' Q=22 *'/h' q = 6lls' H = 8"'9 mVs' p = 1,65 kW kompl. 1

Komplektsus: tÖÖvalmis sukelpump, kannakinnitus, juhttorud, tõstekett, kaabel l0 m'

elektrivaruatuse-automaatikakil p'

Automaatika: or*, kaivitub ajaprogrammi juhtimisel ja manuaalselt' seiskub

ajaprogrammi järgi'uuto*uutr.lt - kui kaivitumine automaatne, kui käivitus manuaalne - siis

ka seiskumine manuaalselt. Kui veetase langeb kuni tarnija poolt antud min tasemeni, seiskub

pump automaatselt. Elektrivarustuse-automaatika kilp tarnekomplektis, seiles peale raditsiooniliste elementide

;;;iffit;,oo,rfiia. irg.ju ja ävarii_ voi ioigi muude tootakistuste kohta signaali andmine

puhasti PeakilPi.

3. Sukelsegur GRUNDFOS LJM MDDS 100-l'1 kW , , . . kompl' I

Komplektsus: töÖvalmis sukelsegur, kaabel l0 m] elektrivarustuse-automaatika kilp,

juhtvarras, uru.iäiu ui.*i* ti*iius, tostet ett, kiirlukustus ja seguri vertikaalvõlli timber

pööramise võimalus. Automaatika: srkel."gr. kaivitub perioodiliselt veepinna järgi ühtlustusmahutis' töÖtab

pidevalt kuni u".|innu" langemiseni lubatud min tasemeni, veepinna tõustes käivitub

automaatselt nivooandurite jargi mahutis, avarii- või kõigiu muude tÖötakistuste kohta

signaati andmine puhasti p"utitpi. Kilbis peab olema töötundide lugeja'

4Armatuur'mittestandardsedvahendidjatorustikud:

4.l' Võrekorv 25Ox300x400(H) plastikust või AISI 3O4 pleki ribadest

4.2. Võrekorvi kahepoolne juhtioru AISI nelikanttoru 30x30 mm, L = 4,4 m

4.3. Terasreeling AISI nelikanttoru 20x20 mm' L: l5 m

4 4 Reelingupõstid AISI nelikanttoru 30x30 mm' L = 6 m

q.s. Restpõ-ra;d, 4Ox40x4 mm, l600zl600 mm, tsingitud terasest, kinnitus

alusele - lahtine, restpõrand kaheosaline, äravõetav

4 6 Restpõranda ja võre kandatalad TT Nr' l0 ' L : 6'4 m

4.7. Terasiedel. AlSl nelikanttorudest 30x30 mm, teisaldatav B : 500 mm' L: 3000 mm

4.8. Raudbetoonist põhjaga valtsrõngas KR-P 80xl00

4.9 Raudbetoonist valtsrõngas KP 80x25

4.l0. Raudbetoonist valtsrõngas KP 80x l00

4.1 l. Plastiktoru PVC 160/150 mm, T8

konstr. I

kg 4,4 kg9 kg6

mt 2,6 kg 60,5

tkl rk2 tkl tkl jm3

.\s l.:s't'()NlA KAll \';L\Dt,S rcovecPult rekotrs(ructritrrittc juul i r' 2001 l5

4.12. Plastikust liivatatud labiviigihulsid torule PVC 160 nrnr,

Ehituslikud mahud: 4 l3 Terasest AlSl i04 lukustatav luuk avaga 1200x1200 mm, AS VEESEADMED 4.14. Terasest AISI 304 lukustatav luuk avaga 1000x1000 mm, AS VEESEADMED 4.l5. Terasluukide ja r/bet. mont. rõngaste alus valubetoonist, rakke, luugi ava ja

luugijärgi, 4. l6. Liivapüünise kaevude ja ühtlustusmahuti seinte puhastamine ja

korrastamine, katmine RADCONiga 4. l7. Luugipäise soojustus FOORMATE 200 - l00 mm, kaetud

Hüdroisolatsioonivööga, kaks luugipäist, soojustusplaat

4 18. Mittestandardsed kinnitusklambrid 4. l9. Teraspindade katmine korrosioonikaitsevärviga, värv

3.2. II Ühtlustusmahuti-pumpla ja torustik kuni setititeni' torustik biofiltrisse

Seadmed:

tkZ

rk rk

I

I

8

l0 2

2 m kg kg

m' 0,5

Sukelpump GRUNDFOS AP51.65.22.3

Q = 18 mt/h, q = 5 l/s, H = 15 mVs, P = 2,5 kW

Sukelpump TSURUMI PUMP BEH 4

Q = 40 m3/h, q: ll l/s, H = 16 mVs, P:3,7 kW

kompl. I

2 kompl. I

Mõlema pumba komplektsus: töÕkorras sukelpump, kannakinitus, kiirlukustus, juhttorud ja

juhttorudä ülaosa kinnitus, tõstekett, kaabel lO m, mõlemale pumbale ühine lukustatav ja

vandaalikindel elektrivarustus-automaatikakilp, milles on peale traditsiooniliste elementide

ka pumpade töÖtundide lugeja. Avariisignaali ülekanne puhasti peakilpi.

Auiomaatika: Üt<s sukelpumpadest töötab vastavalt keskmise juurdevoolu kohaselt

reguleeritud vooluhulgale puhasti kahekorruselisse setitisse. Teine sukelpumpadest töötab

mäksimaalvooluhulga puhul, kui ühtlustuspumba maksimumveetase on ületatud.

Maksimaalvooluhulga pump tÖÖtab kuni veetase langeb sellele pumbale lubatud "Stopp"

tasemeni, mis on kõrgem kui tihtlustuspumba "stopp'' veetasand. Mõlema pumba tööreziim

on manuaaljuhtimisega ümberlülitatav pumpade tÖöülesande vahetamiseks, ajaliselt võrdseks

koormamiseks.

3. Sukelsegur: GRUNDFOS LJM MDDS 100-l.l kW kompl' I

Komplektsus: . töÖvalmis sukelsegur, kaabel lO m' elektrivarustuse:aüto-maatika kilp, juhtvärras, alumine ja ülemine kinnitus, tõstekett, kiirlukustus ja seguri vertikaalvõlli umber

pööramise võimalus. Automaatika: Sukelsegur kaivitub perioodiliselt veepinna jargi tihtlustusmahutis, töötab

pidevalt kuni veepinna langemiseni lubatud min tasemeni, veepinna tõustes kaivitub

automaatselt nivooandurite järgi mahutis, avarii- või kõigiu muude töötakistuste kohta

signaali andmine puhasti peakilpi. Kilbis peab olema töötundide lugeja.

4. Armatuur, mittestandardsed vahendid ja torustikud

4 l. Terastorustik DN 80 mm, AISI 304, PN l0 jm 20

\S I1S'l'()NIA K,\llV,\NDUS reovee pulrnsti rckonst rtrr.crinritrc li rt 2()01 l6

4.2. Teraspõlv DN 80 mm' 90 x, AlSl 304, PN l0 4.3. Teraskolmik DN 80x80 mm, 90*, AISI 304, PN l0 4.4. Aärikuteta pöördklappsiiber DN 80 mm, PNl0 a.5. Äarikutega tagasilÖögiklapp DN 80 mm, PN l0 q 6. Äariksiirdmik DN l00x80 mm, AISI 304, PN l0 4.7. Induktsioonveemõõtur, äärikutega , läbilaskevõime kuni 40 m3/h,

tõökorras komplekt koos hetkenäidiku- ja summaatoriga ja juhtmetega

l0 m kuni kilbini 4.8. Kiirliiteäärik terastorule DN l00 mm, AISI 304 4.9. Kiirliiteäärik malmtorule (teras? Sellitada pumpla tühjendamisel!) DN l00 4.lO. Kiirliiteaärik PE torule l l0 mm, PN l0 l

4.1 l. Plastiktorustik PEH I 10x8,1 mm, PN l0 4.12. Plastikpõlved PEH l10-90*, PN l0 4.l3. Plastikäärikkolmik (teras A]SI 304) DN l00xl00 mm, PN l0 4.14. Plastikpõlved PVC 200/188 mm torule 200-87,5* 4.l5. Läbiviigihülss PVC 200/l88 mm torule, liivatatud 4.16. Plastiktorustik PVC 200/188 mm, T8 4.18. Plastiktorustik PEH 90x6,6 mm, PN 10 (setititest kuni biofiltri

hoone seinani

4. I 7. Kivivill torustike soojustamiseks 4. 1 8. Alumiiniumplekk soojustuse katteks 4.19. Vabavoolutoru tugi, terastoru DN 200 mm,-L: 5 fr, torutoe vundament

0,7 m3 betoonist B 25,F '75

4.20. Torustiku soojustusplaadid FLOORMATE 200 -100 mm

4.21. Kuulkraan DN 25 mm, PN l0

Ehituslikud mahud:

4.21. Monoliitnr r/bet. plaat,B25,W6, F75 4.22. Profülteras TT Nr. 20 , L:7,0 m

4.23. Armatuuriteras D = l0 Iil 4.24. Armatuuriteras D = 6 Itr

4.25. kmatuuriteras D : 4BoI 4.26. Terasredel L: 6,5 m 4.27. P|atvorm-rõdu: profiilteras L l00x6'5 mm 4.28. profiilteras - 50x30x4 mm 4.29. profiilteras - 100x5 mm 4.30. profiilteras - 40x4 mm 4.3 1 . Teraskonstruktsioonide puhastamine' kruntimine ja värvimine

korrosikaitsevärviga 4.32. Ava D = 300 mrn.puurimine r/bet vaheseina 4.33. Reoveepumpla maapealse välispiirde lammutamine

4. 3 4. Reoveepumpla metallkonstruktsioonide, torustiku j a pumpade demontaaz

4.35. Pumpla r/bet. maa-aluse osa sisepindade korrastamine ja remont, katmine RADCONiga

4.36. Terasest luugid, vaba ava 1000x800 mm, AISI 304, lukustatavad

4.37. Tsingitud plekist ventilatsioonitorud D: 200 mm, L : 800 mm

4.38. Pumpla r/bet kaane katmine PROTAN terassikate - 2,4 mm, helehall

kompl

tk5 rkl tk6 tk2 tkl

jm 26 m'2 mt zo

I

I

2 I

30 4 I

2 2

22

rk tk tk tk tk tk tk tk

jm

m' 4,8 kg 147 kg 20 kg 9s kg 60 redel 2 kg 56 kg 70 kg3 kg 20

komgl m

I

30 Itk

kg 12

ava .l objekt I

objekt I

objekt luuk toru

2^MJ

I

1

2 0

i

i I

i

,I

;\S l.lS'l'( )N I A K,\t'l V,L\ l)LlS rcoveepuhlsti rckotrstrucerinrinc juuli rr 2001 t7

! \'l{'-\ltU\l)l'S .\s 'f( ()l l1\\() I'lt()'lllN'l'

3.3.Biofiltri hoone

Arnrntuu r, nrittestandardscd vahcnd id j a torustikud l. Olevate armatuuride, torustike ja jaotusnrahutite korrastarnine ja renront

il ma torustike vahetuseta

2.. Järelsetitite settepumpadest survetorustik biofi ltrite ltoones, plastik

PEH 90x6,6 mm, PN l0 3. Plastikkolmik, PvC majaühenduskolmik 90/2"/50 mm,

4. Kuülkraan DN 50 mm, PN l0 kontrollkraaniDN 50 ühendamiseks

5. Toru kinnitid, ttitibelpoldid 6. Katusedeflektorid toru läbimõõduga D = 600 mm

7. Ventilatsiooniresticl, suletavad ja reguleeritavad, 300x500 mm. seina paksusele 600 mnt

8. Plastiktonrstik biofiltrite hoonest kuni järelsetitite hargnemiskaevuni PVC 200/188 mm, T8

9. Plastikkaev 400/3 l5 mm (KK), H = 0,5 m, malmluuk 25 t koormusele

Ehituslikud malttrd: Seinad: l. RANNILA profiilPlekk PP-20 2. Antiseptitud roovid ja laudis b = 25 mm

3. Antiseptitud põõnad 5Oxl00 mm 4. Tuuletõkkeplaat b = 12 mm

5. Kivivillamatid 100 mm

6. FIBO plokid b = 200 mm 7. Metallist välisuks. kahepoolne, soojustatud, lukk, sulused, l480x2l70 mm

Katus: 7. Katusekate PROTAN SE

konrpl I

jm 20

tkl rkl kg 0.6 tk4

rk l:]

jnr 14

tk2

m' 525 ,n3 z,'l m' 4.6 m' 550 m' 55

m' j,2 tkl

m2 4zl

I

.\s liSl'ONL\ K.{t':\'.$iDl'S rckonst ntccfintitte li " 2001 l8

1..0l ll-

\ l{- \Rl.\l

3.4.Järelsetitid

Seadmed:

t. LiivapumpGRUNDFOS SV0248lDP' Q =22m3lh' q=61/s' H=8"'9mVs' p = 1,65 kW komPl' I

Komplektsus: töövalmis sukelpump, kannalinniius' juhttorud' tõstekett' kaabel l0 m'

i:lxillliil:' ;ffilffi''}illpn,unuuurrülimisega, seiskub ajaprogrammi jargi automaatselt

.",:i',s;xtr.1'#xfr'Jj#ilffiili:iiii'".o"u1is' selles on peale traditsiooniliste käivitus-

kaitse elementide veel pumba tÖÖtundidäi;;;;j;;urii- uoi koigi muude tÕÖtakistuste kohta

signaali andmise element puhasti peakllpl'

Armatuur ja torustikud: 1.' il;thr,eia pÖördklappsiiber PN 8^9 mm' PN l0

2. Äarikutega tagasiloogittupp DN 80 mm' PN 10

3. Kiirliiteäärik PE torule 90 mm

+. pÄtinorustik PEH 90x6,6 mm' PN 1O

i -pi.tiir.-kontrollkaevud

4OO/315 mm (KK)

e io-.titu 2O0/r88 mm, ühendamine olemasoleva bet. renntga

-t. olevate siibertalwal i"rnon,, päised ja polt-lukustusega malmkaaned ,

Ehituslikud mahud: S. R/b",. rajatise korrastamine ja remont

;. Llüil metallkonstruktsioõnide demontaaz ja äravedu

i o üEi"rrtonstruktsioonide: sillad, kesktoru j a hammaslatt-renn

,"" r,* prt'u.,u.i n "

j a korro s i o o nikaitsevärvu ga kat mine

l l. Remonditud rlbet' -räJatise katmine võõbaga R|9C9I l2. Betooni.t ,.nniJ. reÄont ja katmine antiseptitud laudisega

objekt 2

objekt 2

objekt objekt

2 2 I

ektobj

tk2 tk2 tk4 jm 14

tk2 tk2

kaev 2

jm 18 jm 12 jm 50 tk6

objekt I

objekt 1

mt 50

10.1. Välisvõrgud, liiva_ ja mudaväljakud

l. Plastiktorustik 200/188 mm' T8

;. Plastiktorustik PVC 160/150 mm' T8

3. plastiktorustik PEH 90x6'6 mm' PN l0

; 'pi".iit-t"*rollkaevud

40ol3l5 mm (KK)' H = l'15 m,

5, iü;";äjakute ja liivaväljaku puhastaminq vanast Settest

;; r'ira"'rii "m ji

i u iii'uuariuür1 vana fi lterkihi eem al d amine

7 Mudaväljat t.r. .io iiivavaij akule uue jämeliiva-filtri paigaldamine

8. Mudaväljatrt"r. ju iiiuuuar1ukule uuetruusa-filtri paigaldamine

g. Mudaväljakutele ja liivaväljakule geotekstiilist filterkanga paigaldamine

lO. Mudavär3utut.iä]u iii"u"aüuue ärenaaztorustiku Veto PVC 100 mm

Paigaldamine

ll.MudaväljakutelejaliivaväljakuleaukudetatoruVetoPVCl00mmPaigaldamine

.t loo m' zoo

jm 45

jm 20

.\s l':s'r()N IA K.\[\'i\NDLIS rckrrlrst rueeritrü tre juul i ** 2001 l9

.9

-

PI-AAN

Az

ovotud osend)B(

Fikseeriv i''lhtlott

RN lukustotov luuk

AS ''VEESEADMED" Kodoko tee32 tel,65-66-44't Fox 6 543 020

I

Ankur (betoneerimiseks)

Soovitovod mÖÕdud polume kondo lobeliss')

MÕÕt n41_

1000

100

800

Posits.

At

Az

As

Aa

Bt

Bz

Aa lg

RV-terosPlekk Luku kote

A-A

co

Bz

PolÜuretoonsooiUstus

at

a

-lt-

V r

Luku kote

PI AAN

Aa

Az

Btovotud osend)

Fikseeriv ir'lhtlott

Rl/ lukustotov luuk

AS "VEESEADI'4ED"

Kodoko tee 32 tel,65-66-444 Fox 6 543 0'20

A.A

lg

RV-terosPlekk

Poluuretoonsoojustus

Ankur (betoneerimiseks)

Soovitovod mÕÕdud polume kondo tobeliss';

MÕÕt mm

1200

100

1200

Posits At

Az

As

Aa

Bt

Bz

co

Bz

G-G.- '

I

V j-

Luku kote

PIAAN

Aa

Bz

Az

B(ovotud osend)

4 Fikseeriv iuhtlott

RN lukustotov luuk

AS ''VEESEADI'4ED"

Kodoko tee 32 tel.65-66-4421 Fox 6 543020

A-A

lg

RV-terosPlekk

Poluuretoonsoojustus

Ankur (betoneerimiseks)

Soovitovod mÕÕdud polume kondo tobelisse

Posits MÕÕt mm

At

N As 1000

Aa

Bt 100

Bz 1000

co

(t

-

r

t,

I

I

J

AvK pÖÖnoxLAPP PN 1o vÖl PN 16 75110

Wafer tüüpi Ütdmoõtmed vastavad ISo 5752, baasseeriad 20 (Bs 5l55 wgfer lühike, DIN 3202-Kl)

Äeritiihenaus vastavalt ISo 7005 (BS 4504' DIN 250l)

Kasutamine:

Veele ja neutraalsetele vedelikele max. l20oC

Testid: Hüdrauliline test:

Klapi tihedus: l,l x PN Klapitugevus: l,l x PN Korpus: 1,5 x PN Töötamise test: l x avatuüsuletud

Avamine: '. 'ihoob keduktor koos käsirattaga

Pneumaatiline ajam

Elektriajam Spindlipikendus

Heakskiidetud DVGW KIWA.NL WRC heakskiit SVGW JKR

'T€hniline lnfomatsks'

Hallmalm, GG-25, vastavalt DIN l69l (BS 1452 lõige 250) Epoksiid 200 M, ral50l7 EPDM vulkaniseeritud korpusele DN < 300: roostevaba teras AISI43l (BS 431S29) DN > 350: tempermalm GGG40 DIN 1693 (BS 2789 lõige 420-l2 min.) kaetud epoksiid kihiga 340 M Roostevaba teras, DIN X 20 Cr 13

DN < 350: 2 EPDM o-rõngast pronksist laagriliuas RG l0 tihend DN, mis on fikseeritud > 4O0: EPDM o-rõngs laagriliuas galvaniseeritud terasest kruvidega 8,8 DN < 350: galvaniseeritud teraset punn 8,8 koos vasest

tihendus rõngaga DN > 400: aksiaallaager ja messingist rõngas, EPDM o-rõngas. Katteplaat ja kruvid galvaniseeritr.rd

terasest 8,8 Terasest liugur PlO kaetud PTFE-ga

Toruäärikute vaheline tsentreerimine: DN 40 - 300 Poltidega ümber korpuse DN 350 - 600 Tsentreerivate avadega DN 700 -1000 Tsentreerivate avadegaja tõstesngadega

DNl200 -1400 2 auku -4 tõstesanga

Spindel ja kooniline tihvt Ülemise spindli

Alumise spindli tihend

Materjaüd: Korpus ja kate

Välis kattematerjal Sise kattematerjal Klapp

Alumine ja ülemine laager

üngimused võivad mUUlUda toodgto argndamiso käi9u3

Äfr

I I I

a

t

!

AvK pÖÖnoxLAPP PN 1o vÕt PN 16 75t1A

Wafer tüüpi Üldmõõtmed vastavad ISo 5752, baasseeriad 20 (BS 5l55 wafer lühike, DIN 3202-Kl) Äärikühendus vastavalt ISo 7005 (Bs 4504, DIN 250l)

Komponendid: l. Spindel 2.Laager 3. o_rõngas 4. Korpus 5. Liuglaager 6. Kooniline tihvt

7. Klapp 8. Spindel 9. Sisepind 10. Liuglaager ll. Tihendus rõngas 12. Punn

13. Kruvi l4. Rõngas l5. o-rõngas 16. Aksiaallaager 17. Katteplaat 18. Kruvi

J L

I

DN > 350

DN > 350

i

i

t

I I

I t I

t t l' :l

I

t;

tj

I

I I

I

l

Toote nr DNABCD mm mm mm mm mm

EFGHJ mm mm mm mm mm

K mm

L mm

Äärik ds mm

Ava ISO 521 I Mass kq

75-040-101041009 40 40 85 33 58 113 12 34 10 18 70 90 9 4 FO7 2.5 75-050-101041009 50 50 100 43 63 118 12 34 10 18 70 90 9 4 F07 2.6 75-065-101041009 65 65 115 46 71 ',t26 12 34 .t0 18 70 90 I 4 F07 3.2 75-080-101041009 80 80 130 46 78 133 12 34 10 18 70 90 9 4 FO7 3.5

4 F07 4.575-100-10't041009 100 100 150 52 96 147 12 34 12 22 70 90 9 75-'t25-101041009 125 125 182 56 109 160 12 34 12 22 70 90 I 4 F07 6.3 75-150-10't041009 150 150 210 56 133 180 't4 34 16 30 70 90 I 4 F07 8.8

9 4 F07 13.275-200-'t01040009 200 200 262 60 158 204 14 34 16 30 70 90 75-250-101040009 250 250 315 68 194 245 15 45 24 38 102 125 11 4 F10 22

4 F10 3275-300-101040009 300 300 371 78 219 270 15 45 24 38 102 125 11

75-350-10't240009 350 336 405 78 256 315 15 45 24 38 102 40125 11 4 F10 75{00-10't240009 '400'-386 470 102 308 363 25 50 30 90 140 175 17 4 F14 7s 75-450-101240009 450 436 522 114 334 388 25 50 30 90 140 175 17 4 F14 90 75-500-101240009 500 486 576 127 360 413 25 50 30 90 140 175 17 4 F14 't20 75-600-'f01240009 600 586 672 154 426 510 25 50 40 100 140 17s 17 4 F14 180 75-700-101240009 700 686 776 165 480 560 25 60 46 110 165 210 21 4 F16 295 75-750-101240009 750 736 826 190 520 585 2s 60 46 110 165 210 21 4 F16 325 75-800-101240009 800 786 880 190 525 610 25 60 46 110 165 210 2'l 4 F16 345

300 17 8 F25 47575-900-101240009 900 886 980 203 635 690 30 90 60 130 254 75-010-101240009 1000 986 1085 216 685 740 30 90 60 130 254 300 17 8 F25 635 75-012-101240009 1200 1186 1300 2s4 870 855 35 8s 75 150 298 350 21 8 F30 1000 75-014-101240009 1400 1386 1500 279 970 955 35 100 90 165 356 415 31 8 F35 1300

0.PN10 1=PN'16 Suurerod n6õ<lud tellinisal

Äfi

AVK PÖÖRDKLAP|D 75

Töömomendid

Pöördklappide töömomendid Tsentrilise kummikattega pöördklapi töömoment

koosneb neljast erinevast momendist.

Pöördemoment (Ts)

Moment mis on vajalik kummi hõõrdejõudude ületamiseks.

Laagri pöördemoment (Tb) Moment mis on vajalik laagri ja spindli vaheliste

hõõrde-jõudude ületamiseks

Maksimaalsed töömomendid (Nm) Ts+Tb DN Ülemine Spindli Maksimaalne töörõhk (bar)

äärik mõõt 2,5 6 l0 Nm Nm Nm

40 50 65 BO r00 125 150 290 250

l0 l0 l0 l0 12 12 l6 l6 24

6 9 l3 17 28 39 60 120 r90

6 t0 't3

IB 30 42 67 130 220

7 '10

14 I9 32 46 75 140 250

l6 Nm

7

il l5 21

36 52 86 160 400

F07 F07 F07 F07 F07 F07 F07 F07 Ft0

Suuremad suurused nõudmisel

Need momendid on jõus jiirgmistel tingimustel - vedelikud (kemikaalide vabad)

- gaasilise püul + l0% _ tiks töötsiikkel kuu jooksul

- temperatuuril OoC kuni 80oC

Dünaamiline pöördemoment (Td) Voolust tingitud moment, mis ilmneb rõhu erinewstest klapi plaadil . Dünaamiline moment on

tuntav klapi sulgemisel ja on maksimaalne kui klapp

on avatud 70-80". Td= CtxD'p D J plõõdidiomeeter (mm) (delto-töht)p=õhu langus siibri ulatuses

Ct maksimaalne üäärtus on 0,32 kui klapp on avatud

75". Eeldusel, et vedeliku voolukiirus ei ületa 4 m/s,

ei ole vaja kummisise pinnaga siibritel dünaamilist

momenti arvestada.

Hüdrostaatiline moment (Th) Moment, mis on põhjustatud staatilise veesrrrve

erinewstest plaadil ülevalja allpool spindlit, juhul kui siiber on paigaldatud horisontaalsel torustikul horisontaalse spindliga.

Th=4,81x ld xd See moment saavutab praktilise tähtsuse alles siis, kui siibrid on suuremad kui DN 1000.

AVK pöördklappide kasutamine Saavutamaks kindlaksmääratud töömomente, pakub AVK hulgaliselt kõrgekvaliteetseid seadmeid: - Käsihoob - Ajam ja käsiratas - Ajam ja ketiratas - Pneumaatilised rotatsioonajamid, ühe või kahe funktsiooniga töötavad - Elektrilised ajamid, erinevate pingete jaoks

- pneumaatiline ajam, ühe silindriga - pneumaatiline ajam, kahe silindriga - pneumaatiline ajam, nelja silindriga _ hüdrauliline ajam - Spindlipikendus _ Spindlipikendus koos ajami ja käsirattaga - Spindlipikendus koos

AVK-I pakub veel suurt vlikut lisaseadmeid ajamitele, mis on kõik vastavuses praeguste

rahvusvahelisle standartitega.

- Solenoidsiiber - Kiiruse konEoll - Positsiooni indikaator - Tagasisidestus - Avamispiirang - Lokaalne kontoll - Avarii käsitsi avamine

Äfr

AvK PÖÖRDKLAP|D

I I

I

Al

Et..It1.,t, L-:

I I

2

3

4

J

(

,o- o' $F

Valve opening angle aes'rc 20.

.000.000

r00.00c

r0.0C0

r.003

tryJ

lo

0.!

o.ot

0.00r

c,(xir

0,0.J0f,1

0.arJ{ror

co9 o-g p I f aho I&

e "g o g to G

Flow velocity (m/sec.)

Voolukarakteristikud

Voolutugevus Vedelikud: Max.4 m/s

Gaasid: Max. 30 m/s

Kv väärtuste tabel

DN: d.

Klapi nominnaldiameeter Klapi avanemise nurk

Kv defrnitsioon: Veehulk m!/lr (erikaal = I) mis voolab läbi siibri rõhul P= l bar

DNVi 200 300 400 500 600 700 800 900

50 6 l6 3Z 58 96 134 154 160 6s l0 25 50 90 150 2t0 240 250 80 t4 35 't0 t26 210 294 336 350

100 24 60 t20 2t6 360 504 5't6 600 125 36 90 180 324 540 756 864 900 t50 52 r30 260 468 780 I 092 1248 I 300 200 88 220 440 '192 I 320 I 848 2lt2 2200 250 136 340 680 t224 2040 28s6 3264 3400 300 200 500 t000 l 800 3000 4200 4800 5000 350 240 600 I 200 2 160 3600 5040 5760 6000 400 308 1't0 I 540 2772 4620 6468 '1392 't't00 450 400 1000 2000 3600 6000 8400 9600 10000 500 520 I 300 2600 4680 7800 10920 r 2480 I 3000 600 720 I 800 3600 6480 I 0800 15t20 t7280 I 8000 700 r 000 2500 5000 9000 I 5000 2t000 24000 25000 800 I 280 3200 6400 I 1520 r9200 26880 30720 32000 900 I 640 4100 8200 14760 24600 34440 39360 41000

1000 2040 5100 I 0200 I 8360 30600 42840 48960 5t000 I 200 3000 7500 l 5000 27000 45000 63000 72000 75000 1400 4400 I 1000 22000 39600 66000 92400 I 05600 I 10000 r600 5600 14000 28000 50400 84000 I 17600 I 34400 r40000

75

l:Jo

z- ':=:-::;2::::::::::_;z: ::.2

# t: -a tu 4.4 a ,-/ -/z 7,

G 3:'l1i ::::/:

&, # '4-:tm * ='ž

: :::;2

::::ž:/:-:=::'

=/:- ffiv :.=;/::.:.

'## ::j:-;i/-

ffi

a:::::;/-. tu=-žl-

.:J /-;1

.{4 ';Ž'::::::::::

::* .::::--

'-,-/ ----/,

@ * äZ -7 ---/:7/ '-/'/

-t /z

ft 4 47,V/- ')7/Ž://

-/, -E.*4 #,

f'-'r'=:-'.:.-: ': r0

Afr { I

Aherainepuistangu plaan seisuga 01.01.2025.

Peainsener Projekteerija

Tellija:

Mõõtkava:

MTR: mäetööde projekteerimine projekteerimine EP 10032389-0001 elektritööde projekteerimine EL10032389-0001

Töö nimetus Joonise nimetus Töö nr

Staadiun Köite nr Projekti osa-jooniste nr

Fail

Ringmajanduse mäeinseneri teenistus Enefit Industry AS

Estonia kaevandus Väike-Pungerja küla, 41324,Aluaguse vald

Tehnoloogiaosakond Enefit

THK.ETO.TOJ.436

A. Frolov S. Žalinov AS-01.01 1:4000EP 1

15.04.2025THK.ETO.TOJ.435 Estonia kaevanduse_aherainepuistangu plaan.dwg

Estonia kaevanduse põlevkivi rikastamisjäägihoidla tehniline pass

- Aherainepuistangu aluse piir

Tingmärgid

- Katastriüksuste piirid

- Motopargi asukoht

- Aheraine vaheladu piir

- Allmaa kaeveõõned

Tehniline näitajad

Liiklusskeem aherainepuistangul

Peainsener Projekteerija

Tellija:

Mõõtkava:

MTR: mäetööde projekteerimine projekteerimine EP 10032389-0001 elektritööde projekteerimine EL10032389-0001

Töö nimetus Joonise nimetus Töö nr

Staadiun Köite nr Projekti osa-jooniste nr

Fail

Ringmajanduse mäeinseneri teenistus Enefit Industry AS

Estonia kaevandus Väike-Pungerja küla, 41324,Aluaguse vald

Tehnoloogiaosakond Enefit

THK.ETO.TOJ.436

A. Frolov S. Žalinov AS-02.01 1:7000EP 1

15.04.2025THK_ET_TOJ_436_aherainepuistangu tee plaan.dwg

Estonia kaevanduse põlevkivi rikastamisjäägihoidla tehniline pass

- Aherainepuistangu aluse piir

Tingmärgid

- Katastriüksuste piirid

- Motopargi asukoht

- Aheraine vaheladu piir

- Puistangutee

Kolmanda kihi laienemise suund

Kolmanda kihi laienemise suund

Teise kihi laienemise suund

Esimese kihi laienemise suund

Aheraine puistangu moodustamise tehnoloogiline skeem

1. 1-se astme moodustamise algetapp

2. 1-se astme moodustamise algetapi lõpp

2 - 2

1 1

1 - 1

2 2

3. Esimese astme moodustamise kolmes suunas

3 - 3

puistamise suund

pu ist

am ise

su un

d

pu ist

am ise

su un

d

3

Aheraine puistangu moodustamise tehnoloogiline skeem

Peainsener Projekteerija

Tellija:

Mõõtkava:

MTR: mäetööde projekteerimine projekteerimine EP 10032389-0001 elektritööde projekteerimine EL10032389-0001

Töö nimetus Joonise nimetus Töö nr

Staadiun Köite nr Projekti osa-jooniste nr

Fail

Ringmajanduse mäeinseneri teenistus Enefit Industry AS

Estonia kaevandus Väike-Pungerja küla, 41324,Aluaguse vald

Tehnoloogiaosakond Enefit

THK.ETO.TOJ.436

A. Frolov S. Žalinov TK-01.01EP 1

15.04.2025THK.ETO.TOJ.436_moodustamise_tehnoloog_skeemid.dwg

- Kallur

Tingmärgid

- Tühja kalluri liikumine

- Buldooser

- Koormatud kalluri liikumine

- Движение порожнего автосамосвала

- Движение груженого автосамосвала

- Автосамосвал

- Бульдозер Estonia kaevanduse põlevkivi rikastamisjäägihoidla tehniline pass

SELETUSKIRI 1. Astme esialgne moodustamine projektkürgusesaavutamiseni ja horisontaalse platsi, mõõtmega b =3xR (kalluri pöörderaadius), kujundamiseni, teostatakse buldooseriga. 2. Edasi moodustatakse puistangut buldooserit kasutamata, aheraine puistamisega nõlvast alla. 3. Teise astme moodustamine toimub analoogiliselt esimese astmega koos 6 m laiuse terrassi rajamisega.

Рабочая зона погрузчика

не менее 30 м

Зона разгрузки без защитного вала

Зона разгр узки

c

защитным валом

Рабочая зона погрузчика

не менее 30 м

Зона разгрузки без защ итного вала

Зона разгрузки c защитным валом

Peainsener Projekteerija

Tellija:

Mõõtkava:

MTR: mäetööde projekteerimine projekteerimine EP 10032389-0001 elektritööde projekteerimine EL10032389-0001

Töö nimetus Joonise nimetus Töö nr

Staadiun Köite nr Projekti osa-jooniste nr

Fail

Ringmajanduse mäeinseneri teenistus Enefit Industry AS

Estonia kaevandus Väike-Pungerja küla, 41324,Aluaguse vald

Tehnoloogiaosakond Enefit

THK.ETO.TOJ.436

A. Frolov S. Žalinov TK-02.01 1:1000EP 1

15.04.2025THK.ETO.TOJ.436_Tehnoloog_manöövrid_skeemid.dwg

Veoautode manöövrid ajutises vahelaos aheraine laadimisel ja mahalaadimisel

Маневры автосамосвалов при разгрузке и погрузке породы на временном промежуточном складе.

- Kallur

Tingmärgid

- Tühja kalluri liikumine

- Buldooser

- Koormatud kalluri liikumine

- Движение порожнего автосамосвала

- Движение груженого автосамосвала

- Автосамосвал

- Бульдозер

- Фронтальный погрузчик - Otselaadur

Estonia kaevanduse põlevkivi rikastamisjäägihoidla tehniline pass

AHERAINE VAHELADU ASUKOHAPLAAN M 1:5000

Kallur manöövrid kivide mahalaadimise ja laadimise ajal Маневры автосамосвалов при разгрузке и погрузке породы

0,5 m

Взаимное расположение погрузчика и автосамосвала в

момент разгрузки ковша в кузов - Граница промежуточного склада породы - Aheraine vaheladu piir

- Laaduri liikumine - Движение погрузчика

- Kaitse vall - Защитный вал

Безопасные расстояния при маневрах автосамосвала при разгрузке под откос

Положение 1. При наличии предохранительного вала

Положение 2. При отсутствии предохранительного вала

Безопасные расстояния при маневрах автосамосвала при

разгрузке под откос.

Peainsener Projekteerija

Tellija:

Mõõtkava:

MTR: mäetööde projekteerimine projekteerimine EP 10032389-0001 elektritööde projekteerimine EL10032389-0001

Töö nimetus Joonise nimetus Töö nr

Staadiun Köite nr Projekti osa-jooniste nr

Fail

Ringmajanduse mäeinseneri teenistus Enefit Industry AS

Estonia kaevandus Väike-Pungerja küla, 41324,Aluaguse vald

Tehnoloogiaosakond Enefit

THK.ETO.TOJ.436

A. Frolov S. Žalinov TK-03.01EP 1

15.04.2025THK.ETO.TOJ.436_moodustamise_tehnoloog_skeemid.dwg

Estonia kaevanduse põlevkivi rikastamisjäägihoidla tehniline pass

pu m pla

pu m p

Q , p um

p m

3 /hˇ m

a ksim m

3 /h kes km

i ne m

3 /h pu m

pla nr.2

pu m pla nr.3

pum p1

pu m p2

pu m p3

pu m p4

pum p1

pu m p2

pu m p3

pu m p4

pu m p1

pu m p2

pum p3

pu m p4

pu m pla nr.4

pu m pla nr.6

pu m pla nr.8

pu m p1

pu m p2

pum p3

pu m p4

pu m p1

pu m p2

pum p3

pum p4

pu m pla nr.10

pu m pla nr.13

pum p1

pu m p2

pu m p4

pu m p1

pum p2

pu m p3

pu m p4

pu m p5

pum p6

pu m p7

pu m p8

pu m pla nr.16

pu m pla nr.31

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p4

pum p5

pu m p6

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p4

pu m p5

13 80 460 74 0 38 5 20 90 450 15 00 49 5 15 30 110 0 12 00 14 90 13 60 145 0 15 50 98 0 18 40 13 90 145 0 1330 49 0 33 0 1050 16 20 17 00 16 10 88 0 11 00 95 0 537 490 14 85 15 30 14 80 136 0 149 0

980 12 23 82 3 82 6 10 12 700

24 30

144 6

29 63

33 90

46 1

541

21 89

93 8

83

95 0 170

23 24 39 6

129 6 16 3

735 24 1

22 6 45

29 65

45 35

Q , p um

pl a m

3 /h

53 20

53 40

601 0

18 70

888 7

89 25

567 4

vee kog us

E ST

O N

IA K

A E

V A

N D

U S

E V

E E

K Õ

R V

A L

D U

SE JA

V E

E P

R O

O V

ID E

V Õ

T M

ISE SK

E E

M

M Õ

Õ T

K A

V A

1:25000

E nefit P

ow er A

S

E stonia kaevandus

pu m p1

pu m p2

pu m p3

pum p6

pu m p5

pu m p4

ko kku

24 59 26 13

25 30 25 31

24 24

24 77 25 22

69 551

74 53 20 025

K õ ik pum

ba d töö tava d auto m aa trežiim

is

pu m pla nr.383

pum p7

pum p8

24 69

pu m p6

15 80

A llm

a a sette b

a ssein n

r 6

O sa

1 O

sa 2

Enefit Industry OÜ Estonia kaevandus tehnoloogiline kaart

Šurf

Aheraine Aheraine lattu Mobiilne purustus ja sorteerimissõlm Transpordilint Rikastustehas

Killustik Killustik lattu Killustik Põlevkivi trasport Põlevkivi vagunisse

Põlevkivi lattu Killustik transpordile Killustik transpordile

Põlevkiviõli Mahutid Katlamaja Soojusenergia tööstus-, olme- ja haldushoonetele

Tankla1 Autotransport

Tankla2 Autotransport

Tankla3 Autotransport

Maaalune lõhkamine koristamine

Diislikütus bensiin

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Estonia kaevanduse II päikeseelektrijaama eskiisprojekt

aprill.2020

Autorid: Kaspar Peebo

Tõnis Meriste

Julia Kuznetskaja

Tallinn, 2020

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2

SISUKORD

1. Üldosa .................................................................................................................................................... 3

1.1. Objekti üldkirjeldus ....................................................................................................................... 3

2. Päikeseelektrijaama alustarind ............................................................................................................. 3

2.1. Üldine ............................................................................................................................................ 3

2.2. Ehitusmaterjali mahud .................................................................................................................. 4

2.3. Estonia kaevanduse päikeseelektrijaama alustarindi põhinäitajad .............................................. 4

2.4. Alustarindi nõlvastabiilsus ............................................................................................................. 5

2.5. Altkaevandatud ala püsivus ........................................................................................................... 6

3. Võimalikud ehitusmaterjalid alustarindi rajamiseks ............................................................................. 7

4. Päikeseelektrijaam ................................................................................................................................ 9

4.1. Üldine ............................................................................................................................................ 9

4.1.1. Päikeseelektrijaama talituse kirjeldus ................................................................................... 9

4.2. Projekteeritud päikeseelektrijaama põhinäitajad ......................................................................... 9

4.3. Päikeseelektrijaama paigutus ...................................................................................................... 10

4.4. Kinnituskonstruktsioonid............................................................................................................. 10

4.5. Võrguinverterid ........................................................................................................................... 10

4.6. Käivitus- ja seiskamisprotsess ..................................................................................................... 11

4.7. Elektritoodangu monitooring ...................................................................................................... 11

4.8. Piirdeaed ...................................................................................................................................... 11

4.9. Parkla rajamine ............................................................................................................................ 11

4.10. Valve ........................................................................................................................................ 12

4.11. Ühendamine tarbijaga ............................................................................................................. 12

4.12. Alustarindi rajamise eelised .................................................................................................... 12

5. Keskkond ............................................................................................................................................. 13

6. Kokkuvõte ............................................................................................................................................ 15

7. Lisad ..................................................................................................................................................... 15

7.1. Graafilised lisad ........................................................................................................................... 15

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

3

1. Üldosa

1.1. Objekti üldkirjeldus

Eesti Energia AS kavandab Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas Väike-Pungerja külas, Estonia

kaevanduse tööstusterritooriumil (katastriüksusel 22901:002:0260) päikeseelektrijaama. Eesti

Energia AS eesmärk on kasvatada Estonia kaevanduse taastuvenergia tarbimise osakaalu

elektrienergia kogutarbimisest ning muuta seeläbi kaevandust rohelisemaks. Eesti Energia AS on

esitanud Alutaguse omavalitsusele Estonia kaevanduse II päikeseelektrijaama rajamiseks

projekteerimistingimuste taotluse. Samuti tellis Eesti Energia AS Alkranel OÜ-lt Estonia kaevanduse II

päikeseelektrijaama rajamiseks keskkonnamõjude eelhinnangu, mille tulemuste kohaselt pole vajalik

läbi viia KMH-d. Kaitseministeerium on väljastanud rajatisele kõrguspiirangukooskõlastuse 100 m

absoluutkõrguses ehk ca 40 m maapinnast.

Estonia kaevanduse II päikeseelektrijaama rajab Enefit Kaevandused AS, mis tarbib kuni Estonia

kaevanduse eluea lõpuni päikeseelektrijaama toodetavat energiat otseliini kaudu omatarbeks.

Eesti Energia AS soovib rajada Estonia kaevanduse II päikeseelektrijaama tarbeks lõunasuunalise

kallakusega alustarindi, millele ehitada vähemalt ca 5000 kW päikeseelektrijaam (vt Joonis 4).

Alustarindi rajamise eesmärk on parandada päikeseelektrijaama efektiivsusnäitajaid ning kasutada

ehitusalune ala maksimaalselt ära. Sellise konstruktsiooniga alustarindi rajamine võimaldab

vähendada päikesepaneelide ridade omavahelisi kaugusi ca 10 – 40% ning seetõttu suurendada sinna

paigutatavat päikesepaneelide koguvõimsust.

2. Päikeseelektrijaama alustarind

2.1. Üldine

Eesti Energia AS eesmärgiks on rajada Estonia kaevanduse II päikeseelektrijaama tarbeks alustarind,

mille eesmärk on päikeseelektrijaama efektiivsuse suurendamine ning ehituseks kasutatava piiratud

maa-ala maksimaalne ärakasutamine, kuna alustarindit piirab põhjast Eesti Energia AS raudtee, idast

Raudi kanal ning lõunast ja läänest elektriliinid. Alustarind rajatakse ca 4 - 5° lõunasuunalise

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

4

kallakusega, et tagada hilisemad hooldustehnika liikumisvõimalused. Tulenevalt altkaevandatud ala

eripärast, on praeguste teadmiste järgi võimalik rajada alustarindi maksimaalse tipukõrgusega 40 m

maapinnast. Alustarindi ehitamiseks kasutatavateks materjalideks sobivad tavalised mineraalsed

materjalid nagu madalamargiline lubjakivikillustik, kruus, liiv vms. Esmases tähenduses on alustarindi

ehitusmaterjaliks võetud madalamargiline lubjakivikillustik, kuid võttes arvesse rajatava objekti

asukohta, on väga oluliseks ning loodust säästvaks ehitusmaterjali alternatiiviks Estonia kaevanduses

põlevkivi mäemassi rikastamisel tekkiv aheraine. Estonia kaevanduse I päikeseelektrijaama alustarindi

projekteerimise ettevalmistamiseks tellis Eesti Energias AS IPT Projektijuhtimine OÜ-lt maksimaalses

lubatud mahus geotehnilise uuringu, hindamaks alustarindi nõlvade püsivust ja altkaevandatud ala

stabiilsust pärast alustarindi ehitust, sama uuringut kasutatakse ka Estonia kaevanduse II

päikeseelektrijaama alustarindi kujundamiseks.

2.2. Ehitusmaterjali mahud

Toodud eskiislahenduse alusel on alustarindi ehituseks vaja ca 3,75 mln m3 ehitusmaterjali. Nagu juba

eelpool mainitud, on eskiislahenduse koostamise aluseks madalamargiline lubjakivi killustik.

Arvestuslikult on lubjakivi killustiku mahumassiks puistangus keskmiselt 1,5 t/m3 , kuid kuna

alustarindi ehitus nõuab vajaliku stabiilsuse saavutamiseks täiendavat tihendamist 0,5 - 1,0 m kihtide

kaupa, tuleks arvutustes kasutada tihenduskoefitsenti 1,3. Soovitud tulemuse saavutamiseks on

tihendamiseks kõige otstarbekam kasutada vibroteerulli. Võttes arvesse kõiki toodud lähtetingimusi

oleks lubjakivi killustiku mahumass alustarindis tihendatud kujul lõplikult ca 1,75 t/m3 (antud numbrit

kinnitab ka Estonia kaevanduse I päikeseelektrijaama rajamisel teostatud kontrollmõõtmised) ning

alustarindi ehituseks vajalik aheraine kogus oleks seega ca 6,5 mln t.

2.3. Estonia kaevanduse päikeseelektrijaama alustarindi põhinäitajad

• Alustarindi tipukõrgus 99 abs m

• Alustarindi ehituslik maht 3 740 000 m3

• Alustarindi rajamiseks vajalik ehitusmaterjali maht 6 500 000 t

• Alustarindi tasapinna lõunasuunalne kallakus 4 – 5 °

• Alustarindi äärmiste nõlvade kalded 32° - 37°

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

5

2.4. Alustarindi nõlvastabiilsus

Vastavalt EVS-EN 1997-1:2006 soovitustele rakendatakse nõlva pikaajalise stabiilsuse arvutustes (STR)

ja (GEO) arvutusvarianti 1 kombinatsiooniga 2 (Lisa NA „Eesti standardi rahvuslik lisa“ NA 2.4.7.3.4.1).

Osavaruteguritena rakendatakse sama teatmelisa tabelites NA A.3 ja NA A.4 toodud osavarutegurite

γE ja γM kombinatsiooni 2. Vastavalt EVS-EN 1997-1:2006 p.2.4.7.3.1 peab piirseisundi (STR ja GEO)

käsitlemisel kontrollima, et Ed ≤Rd (F > 1). Stabiilseks loetakse nõlva, millel see tingimus on täidetud.

Nõlva geomeetriline mudel lõikel A-A’ koostati tulevase päikeseelektrijaama alustarindi

eskiislahenduse järgi. Lõige valiti selliselt, et oleks esindatud alustarindi suurima kõrgusega nõlv (lõige

A-A’, Joonis 1). Lõike asukoht on toodud aruande lisas Joonisel 8.

Joonis 1. Geomeetriline mudel lõikel A-A’ päikeseelektrijaama alustarindi kõige kõrgemast nõlvast

Kõik kontrollitud alustarindi nõlvad on EVS-EN 1997 mõistes stabiilsed, F > 1.

Lõikel A-A’ on täiendav tugevusvaru F = 1,307 (vaja oleks F = 1) ja see on põhjustatud laugemast

nõlvast (30-32⁰) selles piirkonnas.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS