| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-3/26-608 |
| Registreeritud | 17.04.2026 |
| Sünkroonitud | 20.04.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-3 Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuste lubamine |
| Toimik | 13-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Mihkel Annusver |
| Originaal | Ava uues aknas |
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
Kliimaministeerium [email protected]
Meie: 17.04.2026 nr 13-3/26-608
Arvamuse küsimine Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 DP eskiislahendusele ja KSH
aruande eelnõule
Väike-Maarja Vallavalitsus esitas 26.03.2026 e-kirjaga Eesti Geoloogiateenistusele
kooskõlastamiseks Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu (DP) eskiislahendusele
ja kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande (edaspidi planeering).
Planeeringu ala asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja valla loodeosas Vao külas ning
Ebavere külas. Planeeringu eesmärgiks on Väike-Maarja valla ÜP-ga määratud tuuleenergia
tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal nr 6 (ligikaudu 555 ha) elektrituulikutest koosneva
tuulepargi rajamine.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 127 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering
koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
PlanS § 133 lõike 1 kohaselt esitatakse detailplaneering kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse
§ 127 lõikes 1 nimetatud asutustele.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 alusel kui planeeritaval maa-alal asub maardla
või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või
kohaliku omavalitsuse eriplaneering PlanS-s sätestatud korras Kliimaministeeriumi või
kliimaministri volitusel riigiasutusega, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus.
Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele
maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute
kooskõlastamiseks“ on Eesti Geoloogiateenistusele antud volitus kooskõlastada planeeringuid,
kui planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal.
Planeeringu alal on mitmed kattuvused maavaradega, kuid käesolevalt palume
Kliimaministeeriumi seisukohta tulenevalt maapõueseaduse (MaaPS) §-st 14 lg 2¹ p 3.
Taastuvenergia ehitise rajamist võib lubada tähtajaliselt kuni 35 aastaks lubjakivimaardla alale,
mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud
selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust ning kui tegevusega on
nõustunud Kliimaministeerium. Asjakohane joonis on leitav lisatud dokumendist „TA 6 DP
KSH aruanne“ leheküljelt 117 (Joonis 4.22.).
Planeeringuala tuuliku 1 asukoht kattub Vao lubjakivimaardla (registrikaart nr 651)
tehnoloogilise lubjakivi aktiivse reservvaru plokiga 1.
2 (2)
Palume Kliimaministeeriumi seisukohta, kas Eesti Geoloogiateenistus võib kooskõlastada
tuuliku 1 positsiooni tingimuslikult vastavalt planeeringu lahendusele 35-ks aastaks, või ei ole
see võimalik.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
Maavarade registri osakonna juhataja
Mihkel Annusver
Maavarade registri osakonna spetsialist
5331 7112 [email protected]
Väike-Maarja valla tuuleala nr 6
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline
hindamine
ARUANNE (EELNÕU)
25.03.2025
Planeerimisprotsessi korraldaja: Väike-Maarja Vallavalitsus
Huvitatud isikud: Sunly Wind OÜ ja Enery Estonia OÜ
DP konsultant: AB Artes Terrae OÜ
KSH läbiviija: OÜ Alkranel
Juhtekspert: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)
Tartu 2024-2026
2 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
3 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Sisukord
SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 5
1 ÜLDOSA ............................................................................................................................ 6
1.1 Detailplaneeringu asukoht ja kavandatava tegevuse eesmärk ..................................... 6
1.2. Detailplaneeringu õiguslikud alused ja seos muude asjakohaste strateegiliste
dokumentidega ....................................................................................................................... 7
1.2.1 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega......................................... 7
1.2.2. Detailplaneeringu ja selle KSH koostamise õiguslik alus ...................................... 17
2 DETAILPLANEERINGUGA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ............. 20
2.1 Asustus ja maakasutus (sh taristu ning DP ala ümbruskonna maakasutus) .............. 20
2.2 Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad) ......................................................... 20
2.3 Pinnavesi ................................................................................................................... 22
2.4 Põhjavesi ................................................................................................................... 22
2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ................................................ 23
2.5.1 Natura 2000 ............................................................................................................. 23
2.5.2 Kaitse- ja hoiualad, vääriselupaigad, kaitsealused taime-, looma- (v.a linnud ja
nahkhiired) ja seeneliigid ning potentsiaalselt liigirikkamad piirkonnad ......................... 24
2.5.3 Linnustik, sh kaitstavad liigid .................................................................................. 26
2.5.4 Nahkhiired ............................................................................................................... 32
2.5.5. Rohevõrgustik ......................................................................................................... 36
2.6 Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid ........................................................... 36
2.7 Tuuleolud .................................................................................................................. 37
3 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED
ALTERNATIIVID ................................................................................................................... 38
3.1 Alternatiiv I – Kavandatav tegevus ........................................................................... 38
3.2 0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine ........................................................ 41
4 DETAILPLANEERINGUGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD ........................ 42
4.1 Mõjuala suurus .......................................................................................................... 43
4.2 Mõju pinna- ja põhjaveele ......................................................................................... 43
4.3 Mõju elustikule ning bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele ................ 48
4.3.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, v.a linnud ja nahkhiired .......................... 48
4.3.2 Mõju linnustikule ................................................................................................. 49
4.3.3 Mõju nahkhiirtele ................................................................................................. 56
4.3.4 Rohevõrgustiku toimimine ja sidusus .................................................................. 64
4 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
4.3.5 Mõju vääriselupaikadele (VEP) ........................................................................... 69
4.4 Mõju inimese heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale
70
4.4.1 Varjutuse mõju ..................................................................................................... 70
4.4.2 Müra ja vibratsiooni mõju .................................................................................... 79
4.4.3 Visuaalne mõju, sh mõju maastikule ................................................................. 102
4.4.4 Mõju teedele ja liiklusohutusele ........................................................................ 113
4.4.5 Mõju ettevõtluskeskkonnale, sh mõju väärtuslikule põllumajandusmaale,
põllumajandusele, metsamajandusele ja maardlatele ..................................................... 115
4.4.6 Mõju varale ja elanike sotsiaalsetele vajadustele, sh võimalikud
kompensatsioonimeetmeid ehk kohaliku kasu võimalused kohalikule kogukonnale .... 118
4.5 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kaasnevad mõjud ............................. 124
4.6 Muud mõjud (mõju riigikaitsele, mobiilisidele ja avariiolukordade mõju) ............ 127
4.6.1 Mõju riigikaitseliste radarite ja mobiilside toimimisele .................................... 127
4.6.2 Avariiolukordadega kaasnevad mõjud ............................................................... 128
4.7 Kumuleeruvad mõjud .............................................................................................. 130
5 DETAILPLANEERINGU JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS JA
SOBIVAIMA ALTERNATIIVI VALIK .............................................................................. 131
6 KESKKONNAMÕJU SEIREMEETMED..................................................................... 138
7 AVALIKKUSE KAASAMINE NING ÜLEVAADE HINDAMISE KÄIGUS
ILMNENUD RASKUSTEST ................................................................................................ 140
ARUANDE HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE ..................................................... 141
Käsitletava keskkonna koondülevaade............................................................................... 141
Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid ........................................................................... 143
Hindamistulemuste kokkuvõte ja leevendusmeetmed ....................................................... 143
KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................ 153
LISAD .................................................................................................................................... 162
Lisa 1. DP lähteseisukohad ja KSH programm
Lisa 2. AK. Väike-Maarja vallas paikneva tuuleenergeetika arendusala linnustiku uuring
(Linnuekspert OÜ, 2024) ja Väike-Maarja valla ÜP perspektiivsele tuuleenergia arendusalale
nr 6 (Vao arendusala) tuulepargi arendamise mõju kanakullile (Eesti Ornitoloogiaühing MTÜ,
2025)
Lisa 3. AK. Nahkhiireuuring Väike-Maarjast läänes 2023. a. suvel (Lauri Lutsar, 2025)
Lisa 4. AK. Ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud joonised (II kaitsekategooria liigid)
Lisa 5. Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lahenduse müra, varjutuse ja
visuaalse mõju analüüs (Lemma OÜ, 2026)
Lisa 6. Fotomontaažid (Lemma OÜ, 2026)
5 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
SISSEJUHATUS
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Lääne-Virumaal Väike-Maarja
valla üldplaneeringuga (edaspidi ka ÜP; kehtestatud Väike-Maarja Vallavolikogu 27.03.2024
otsusega nr 80) määratud perspektiivsel tuuleenergia arendusalal (edaspidi tuuleala) nr 6
kavandatava tuuleenergiapargi (edaspidi tuulepark) rajamise võimaluste ja tingimuste
hindamiseks ning määramiseks koostatav detailplaneering (edaspidi DP).
DP KSH eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada DP ja selle alternatiividega kaasneda
võivaid keskkonnamõjusid, analüüsides seejuures kaasuvate negatiivsete (ebasoodsate)
mõjude vältimise ja/või leevendamise või positiivsete (soodsate) mõjude suurendamise
meetmeid. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala,
hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, nende kestvust, olulisust ja kumuleeruvust.
Seega eeldatav mõjuala on piiritletav DP ala ja seda ümbritseva alaga. Täpsem mõju ulatus
määratakse KSH aruande peatükis 4, sõltuvalt teemavaldkonnast.
Detailplaneeringu koostajaks on Väike-Maarja Vallavalitsus koostöös OÜ-ga AB Artes Terrae
ja detailplaneeringust huvitatud osapoolteks on Sunly Wind OÜ ja Enery Estonia OÜ.
Detailplaneeringu kehtestajaks on Väike-Maarja Vallavolikogu. KSH protsessi teostab OÜ
Alkranel. DP-ga kavandatavast huvitatud isikud ja asutused on esitatud KSH aruande lisas 1.
KSH viib läbi OÜ Alkranel töörühm ehk ekspertgrupp koosseisus:
• Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0098), sh
KSH juhtekspert;
• Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157);
• Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist;
• Diana Matejuk (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant;
• Annette Tilk (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant (osales protsessis kuni 20.06.2025).
KSH protsessi on kaasatud ka vastavate uuringute ja sisendanalüüside koostajad:
• Aarne Tuule (OÜ Linnuekspert) ja Veljo Volke (MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing) –
linnustiku uuringu/eksperthinnangu koostajad;
• Lemma OÜ eksperdid Piret Toonpere, Laura Elina Tuovinen ja Astrid Koplimäe –
müra, varjutuse ja nähtavusanalüüsi (sh visualiseeringud) koostajad;
• Lauri Lutsar – käsitiivaliste uuringu koostaja.
PIIRANG – ARUANDE OSAD LISAD ON VAID ASUTUSESISESEKS
KASUTAMISEKS („AK“ tähisega). Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 kohaselt on I ja II
kategooria liigi täpse elupaiga avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Avaliku teabe
seadus § 35 lg 1 p 8 – asutusesisene info, kuna selle avalikustamine ohustaks nt kaitseala või
kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist.
6 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
1 ÜLDOSA
1.1 Detailplaneeringu asukoht ja kavandatava tegevuse eesmärk
DP koostamine algatati Väike-Maarja Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 86
„Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, Tuuleala
6“. DP ala asub Väike-Maarja valla loodeosas Vao külas ning ala idaosa jääb Ebavere külla
(Joonis 1.1).
DP eesmärgiks on Väike-Maarja valla ÜP-ga määratud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt
sobival alal nr 6 (ligikaudu 555 ha) elektrituulikutest koosneva tuulepargi rajamine. Koos DP-
ga on algatatud KSH DP-ga kavandatud tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamõju
strateegiliseks hindamiseks koos vajalike uuringute teostamisega. DP koostamine kogu
tuulealale nr 6 võimaldab välja selgitada DP-ga kavandatava tegevuse mõju ka neile
kinnistutele, mis jäävad tuulealale, kuid mille maa-alale elektrituulikute rajamiseks õigust ei
ole (edaspidi kaasatavad kinnistud).
DP lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise etapis avaldas Kuriste (92701:001:0027)
maaüksuse omanik soovi, et tema maale tuuleparki ei rajataks. Katastriüksuse Taga-Pupso
(92701:001:0181) osas on maaomanik väljendanud soovi, et ei nõustu nimetatud
katastriüksusele elektrituulikute püstitamise ega nende teenindamiseks vajalike tehnovõrkude
trasside ning teenindusteede rajamisega, samuti naaberkinnistul paikneva tuuliku labade
horisontaalprojektsiooni langemisega kõnealusele katastriüksusele (ega muude asjaoludega,
mis põhjustaksid temale kuuluva kinnisasja koormamist kinnistusraamatusse kantava piiratud
asjaõigusseadusega). Lisaks on vajalik DP koostamisel arvestada, et elektrituulikute ja nende
teenindamiseks vajalike tehnovõrkude trasside ning teenindusteede rajamisega kaasnevate
kitsenduste alad (isikliku kasutusõiguse alad rajatise hooldamiseks või juurdepääsuteed
hoolduse teostamiseks) ei langeks kõnealuse katastriüksuse piiridesse. Nimetatud rajatiste
planeerimisel on vajalik arvestada nende paiknemiseks piisav kaugus katastriüksuse
92701:001:0181 piirist, et rajatisest ei tuleneks piiranguid kõnealusel kinnistul toimuvale
majandustegevusele. Mõlema maaomaniku tahteavaldused võetakse edasisel planeerimisel
aluseks ja nende maadele ei planeerita tuulepargi toimimiseks täiendavaid vajalikke ehitisi seni
kuni nad ei avalda teistsugust arvamust.
7 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht Väike-Maarja vallas (valla piir helesinise joonena). Lilla
viirutusena märgitud Väike-Maarja valla ÜP kohased perspektiivsed tuuleenergia arendusalad, sh
käsitletava tuuleenergia arendusala (Väike-Maarja tuuleala) nr 6. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025.
DP-ga määratakse alad elektrituulikute püstitamiseks, ehitusõigused, tehnovõrkude trassid
ning teenindusteede võrk. KSH teostatakse kogu tuuleala nr 6 ulatuses. Tuulikute maksimaalne
taotletav tipukõrgus (koos labadega) maapinnast on kuni 300 m. Täpne tuulikute arv,
paiknemine, kõrgus ja muud ehitamise tingimused lahendatakse DP-ga, arvestades mh KSH
tulemusi. Tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste maakaablite potentsiaalsed
võimalikud asukohad ja ligikaudsed pikkused (sh vajadusel erinevad alternatiivsed
lahendused) määratakse planeerimise käigus. Tuulepargi liitumiseks elektrivõrguga on
eelistatud olemasolevad alajaamad või liitumine otse 110 või 330kV elektriliinile. Lisaks tuleb
võimalusel kasutada tuulepargi ja 110/330 kV alajaama vaheliste liinidena olemasolevate
liinide koridore.
Tuulikute asukoha valikul arvestatakse õigusaktidest ja ÜP-st tulevate piirangute ja
kitsendustega, ametkondade poolt tehtud soovitustega (sh juhendid taastuvenergia tootmise
kavandamiseks) ja kaasatud isikute põhjendatud avaldustega. Arvestama peab nii avalike
huvide kui ka riigi ülesannete ja kohustustega kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamisel
ning kliimamuutuste mõjude leevendamisel, samuti tuuleenergia tootmise tehnoloogia
arenguga.
1.2. Detailplaneeringu õiguslikud alused ja seos muude asjakohaste
strateegiliste dokumentidega
1.2.1 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017/2023)
Kliimapoliitika põhialuste dokumendis lepiti esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika
pikaajalises visioonis ja teekonnas selle poole liikumisel. Eesti pikaajaline eesmärk on minna
8 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus-
ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja
keskkonnahoidlikumaks. Aastal 2023 ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“
näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine
hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.
Kliimapoliitika põhialustes tuuakse energeetika ja tööstuse valdkonnas poliitikasuunisena
välja:
✓ soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat
kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu
ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste
bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja
soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena.
DP-ga kavandatav tegevus on „Kliimapoliitika põhialustega aastani 2050“ kooskõlas.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017)
Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti
riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ning võimet kliimamuutuste mõjuga
kohanemiseks.
Arengukavas on energeetika ja varustuskindluse valdkonna alaeesmärgiks seatud:
„Kliimamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja
taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht“.
Seejuures on eesmärgi täitmisel oluline energiasõltumatuse juhtmõte, mis hõlmab sõltumatust
energiakandjate impordist, energiatootmisel kodumaistele ja eelkõige taastuvatele kütustele
tuginemist ning taastuvenergiaallikate kasutamist ja energiatootmise portfelli
mitmekesistamist.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava liidetakse uue koostatava keskkonnavaldkonna
strateegiadokumendiga „Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030“ (KEVAD). KEVAD
hakkab sisaldama suuniseid kliimapoliitika üleste valdkondade poliitikate ja meetmete
planeerimiseks ning arendamiseks.
DP-ga kavandatava tuulepargi arendamine aitab kaasa eelnimetatud energiasõltumatuse
juhtmõtte rakendamisele.
Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ajakohastatud versioon (REKK 2030;
2019/2025)
REKK 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele
liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti
riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad
eesmärgid.
2025. a ajakohastatud REKK 2030 eesmärkidest on DP iseloomu arvestades asjakohaseimad
järgmised:
9 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
• Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise siduv riiklik eesmärk jõupingutuste
jagamise määruse sektorites 24% aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga;
• taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema
vähemalt 65%;
• energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult
madalal, vähendades fossiilse gaasi kasutust, säilitades ka edaspidi täieliku
energiasõltumatuse Vene Föderatsioonist, suurendades kriitilise energiainfrastruktuuri
vastupanuvõimet lähtudes tänastest riskidest, kohalike taastuvate energiaallikate
kasutuse (tuuleenergia maal ja merel, päike) suurendamise ja piisava juhitava võimsuse
olemasolu tagamisega elektrienergias.
Tuuleenergeetika, kui taastuvenergeetika arendamine aitab ka edaspidi kaasa REKK 2030
eesmärkide täitmisele.
Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava (KEKK; 2022)
Kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade (KEKK) koostamise eesmärgiks on kaaluda
kliimamuutuste mõjuga kaasnevaid võimalikke tagajärgi ja võimalusi, mis toetavad valdasid
pikaajaliste strateegiliste otsuste tegemisel, panustades kohalike elanike elukvaliteedi ja
elukeskkonna säilitamisesse ning parandamisesse.
Lääne-Viru maakonna KEKK järgi on Väike-Maarja suurimad kasvuhoonegaaside heite
sektorid põllumajandus (51%) ja energeetika (21%), mistõttu tuleks Väike-Maarja vallas
senisest enam tähelepanu pöörata taastuvenergia osakaalu suurendamisele lõpptarbimisest.
Lääne-Viru maakonna KEKK tegevuskavas 8. eesmärgi „Kliimamuutuste tõttu ei vähene
energiasõltumatus, -turvalisus, -varustuskindlus ja taastuvenergia ressursside kasutatavus ega
suurene primaarenergia lõpptarbimise maht" alameesmärgiks on sätestatud 8.1 alameesmärk
“Tarbitava energia vähendamine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises”.
Mistõttu tuuleenergeetika, kui taastuvenergeetika arendamine aitab ka edaspidi kaasa Lääne-
Viru maakonna KEKK eesmärkide täitmisele.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK; 2026) ja energiamajanduse
korralduse seadus
Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) seab Eesti energiamajanduses eesmärgiks
tagada energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ning aidata kaasa puhta energiaga
majandusele üleminekule. ENMAKi keskmes on mitmekesise tootmisportfelli tagamine, et
Eesti elektrisüsteem oleks igal ajahetkel töökindel ja vastupidav. Lisaks kohalike soodsate
puhta energiaallikate (nagu tuul ja päike koos salvestuslahendustega) oskuslikule kasutamisele
peab tagama ka piisava juhitava võimsuse olemasolu Eestis.
ENMAK 2035 alameesmärgid on:
• energiajulgeoleku tagamine;
• energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine;
• energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.
Seejuures on üheks olulisemaks kavandatavaks tegevuseks kütusevabade energiaallikate
(päike, tuul) osakaalu suurendamine. Arengukavas seatakse eesmärgiks 2035. aastaks
suurendada puhta energia suhet energia lõpptarbimisesse vähemalt 66%-ni (2023. a 41%).
Lisaks näeb arengukava ette aastaks 2035 maismaatuuleparkidesse investeeringute vajadust
10 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
1300–1800 MW ulatuses. Kavandatav tuulepark täidaks 13 tuuliku (vt ptk 3.1) korral 7 MW
(91 MW) tuulikute korral 5-7 % soovitud eesmärgist. Tegu oleks märkimisväärse panusega
taastuvenergia eesmärgi täitmise suunas.
Energiamajanduse korralduse seaduse (RT I, 10.10.2024, 6) §321 on sätestatud, et aastaks 2030
moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest
lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia 100
protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti.
Samas on ENMAK 2035 välja toodud järgmist: Seoses uute taastuvelektri projektide
edasiliikumise kiirusega on ilmnenud, et elektrienergia summaarse lõpptarbimise aastapõhises
arvestuses 100%-lises mahus taastuvenergiaga katmise saavutamine ei ole 2030. aastaks
realistlik, kuid sõltuvalt tarbimisest võib see olla saavutatav 2035. aastaks. Tehnoloogiate
edasise odavnemise korral toetusvajadus väheneb. Eesti ambitsioon on katta elektrienergia
tarbimine hiljemalt 2040. aastaks puhta elektrienergiaga.
Puhta energia toodangu suhe elektri lõpptarbimisesse aastal 2035 ≥80%. Puhas energia –
varustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus,
peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane,
integreeritud ja digiteeritud energiaturg (Allikas: Clean energy for all Europeans -
Publications Office of the EU). Käesolevas dokumendis käsitleme puhta energia allikana mh
heit- ja keskkonnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam. Seejuures on
rõhutatud kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamise vajadust eelkõige tuule ja
päikseparkide rajamise abil ning prognoositud 1300–1800 MW võimsuses
maismaatuuleparkide lisandumise vajadust.
Seega on rõhk endiselt peamiselt taastuvenergiaallikatel, mida toetavad juhitavad võimsused
ning salvestusseadmed (ENMAK 2035). DP-ga kavandatav tuuleparkide arendamine aitab
kaasa energiamajanduse arengukava eesmärkide täitmisele.
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019)
Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada
kestlikku arengut ja parandada inimeste elamistingimusi. Olulisemateks trendideks, millega
maakonnaplaneeringu koostamisel on arvestatud ning mis mõjutab maakonna arengut on: IT
arenduste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja vananemine, üldine
linnastumine, ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik,
kliimamuutused.
Maakonnaplaneeringus tõdetakse, et tuuleenergia tootmiseks sobivaid alasid on maakonnas
vähe, kuna rannikualal, kus tuuletingimused on kõige soodsamad, on looduskaitsest tulenevad
piirangud. Lisaks ei pruugi tuulepotentsiaalilt sobivad tuuleenergia arendusalad olla
realiseeritavad riigikaitselistel põhjustel. Maakonna keskosas läbi viidud analüüsi tulemusel
paiknevad võimalikud sobivad alad üksikult ja on tuulepargi paigutamiseks väikesed,
mahutades vaid mõne tuulegeneraatori. Lääne-Viru maakonnaplaneering ei välista
tuuleparkide kavandamist, kuid sel juhul tuleb sobivust tõestada konkreetse asukohavaliku ja
KSH-ga.
Maakonnaplaneering seab tuuleenergiaga seotud planeeringute koostamisele järgmised
tingimused:
11 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
• määrata tuulegeneraatorite paigutus maastikul;
• kaaluda tuulegeneraatorite visuaalset sobivust maastiku suhtes;
• hinnata strateegilisi keskkonnamõjusid;
• määrata liitumiskohad põhivõrguga;
• määrata tuulegeneraatorite paigutus maanteetaristu suhtes;
• määrata juurdepääsude võimalused;
• korraldada riigikaitselise ehitise töövõime hindamine.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2019) järgi jääb Väike-Maarja valla tuulealale nr 6
kaks maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku koridori, mis ühendavad omakorda
rohevõrgustiku tugialasid (Joonis 1.2). Maakonnaplaneeringus on sätestatud järgmised
asjakohased tingimused: rohelise võrgustiku aladel tuleb üldjuhul hoiduda metsamaa
sihtotstarbe muutmisest ja metsa raadamisest (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul
otstarbel peale metsa majandamise), v.a maavara kaevandamise lubadega määratud aladel;
tuleb säilitada haruldasi taimekoosluseid ja väärtuslikke elupaiku; rohelises koridoris
säilitatakse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid. Täpsem teemakäsitlus on
esitatud vastavas käesoleva KSH aruande peatükis 4.3.4. Lähimad väärtuslikud maastikud
asuvad maakonnaplaneeringu kohaselt 2,3 km kaugusel lõunas ning 2,3 km kaugusel põhjas.
Täpsem teemakäsitlus peatükis 4.4.3.
Joonis 1.2. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringust 2030+, Väike-Maarja tuuleala nr 6 ning
rohevõrgustiku koridoride ja tugialade asukoht.
Väike-Maarja valla üldplaneering (2024)
ÜP-ga määratakse tulevikku suunatud pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja täpsemad
tingimused, mille kaudu neid eesmärke ellu viiakse. Väike-Maarja valla ÜP ruumiliste
arengueesmärkide seas on mh ettevõtluse arengu edendamine läbi olemasolevate ja
kavandatavate äri- ja tootmispiirkondade maakasutus- ja ehitustingimuste määramise; elektri-
12 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
ja soojusenergia ning muu toetava taristu kättesaadavuse tagamine ennekõike valla
hajaasustatud piirkondades.
ÜP tugineb üleriigilisele planeeringule Eesti 2030+, mille kohaselt on energeetikavaldkonna
üheks peamiseks eesmärgiks saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses. ÜP
toob välja, et taastuvenergeetika arendamiseks on Väike-Maarja vallas kõige suurem
potentsiaal bio- ja kombijaamadel sümbioosis energiakuluka tootmisega ning maismaa
tuuleparkidel. Väike-Maarja valla territooriumile on elektrituulikuid ja tuuleparke võimalik
rajada pärast tuuleenergeetikale avatavate riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete
rakendumist, eeldatavasti aastal 2025.
ÜP-ga on välja selgitatud tuuleenergia arendamiseks põhimõtteliselt sobivad alad välistades
järgnevad alad:
• elu- või ühiskondlikule hoonele lähemal kui 700 m, riigiteele lähemal kui 300 m,
raudteele lähemal kui 300 m;
• kõrgepingeliinile lähemal kui 300 m, puhke ja loodusliku juhtotstarbega maa-alale
lähemal kui 1000 m;
• kaitse- ja hoiualad, Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualad, püsielupaigad ja nende
puhvertsoonid (Kaitstavate alade puhul, mille kaitse-eesmärgiks ei ole linnud ega
nahkhiired, on puhvervööndi ulatus 100 m, muul juhul puhvervööndi ulatus 600 m, va
juhul, kui alal esineb linnuliik, mille liigikaitse puhver on suurem – sel juhul rakendub
konkreetse liigi puhver. Püsielupaikade puhul rakendub liigipõhine puhver);
• kaitsealuste liikide elupaigad, sh must-toonekure püsielupaigast või kaitstaval alal
asuvast pesapaigast 3000 m ulatuses; kotkaliigi püsielupaigast või kaitstaval alal
asuvast pesapaigast 2000 m ulatuses; metsise püsielupaigast, kaitsealal asuvast elupaiga
piirist või mängualast 1000 m ulatuses; kanakulli püsielupaigast või kaitsealal asuvast
pesapaigast 1000 m ulatuses; käsitiivaliste kaitsealal asuvatest elupaikadest 600 m
ulatuses; hiireviu kaitsealusest pesapaigast 1000 m ulatuses; I ja II kaitsekategooria
looma- või taimeliikide pindalalised elupaigad/leiukohad; projekteeritavad kaitsealuste
liikide elupaigad/kasvukohad ja nende puhvervööndid.
ÜP-ga on lisaks sätestatud järgmised asjakohased tingimused tuuleenergia tootmise aladel:
• tuuleparkide või üksiktuulikute rajamine on võimalik vaid selleks põhimõtteliselt
sobivatel aladel, mis on leitud eespool kirjeldatud alade välistamisel;
• tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivatel aladel on elamute ehitamine
lubatud vaid elamumaa sihtotstarbega katastriüksustel. Arvestamise vajadus hakkab
kehtima alates hetkest, kui vallavalitsus on projekteerimistingimused elamu rajamiseks
väljastanud;
• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel elamust 700–1000 m kaugusele tuleb elamu
aluse maa omanikuga saavutada kirjalik kokkulepe;
• tuuliku laba ulatumisel naaberkinnistule tuleb saada naaberkinnistu omaniku kirjalik
nõusolek konkreetse tuuliku püstitamiseks;
• tuulepargi või üksiktuuliku rajamise võimalikkus tuuleenergia tootmiseks sobivatel
aladel täpsustatakse DP koostamise ning selle mõjude hindamise, sh KSH läbiviimise
käigus. Paralleelselt DP ja mõjude hindamisega (sh KSH) viiakse läbi ka vajalikud
alusuuringud. Tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel ja selle rajamisega kaasnevate
mõjude hindamisel arvestatakse olemasolevatest tuuleparkidest ja tuulikutest, teistest
kavandatavatest tuuleparkidest ning muudest asjakohastest objektidest ja arendustest
kaasnevate kumulatiivsete mõjudega. Uuringute tulemusi võetakse arvesse mõjude
13 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
hindamisel (sh KSH aruande koostamisel), mis omakorda annab sisendi tuulepargi
lahenduse väljatöötamiseks (sh vastuse millises ulatuses on võimalik kasutusele võtta
käesolevas ÜP-s planeeritud tuuleparkide arendamiseks põhimõtteliselt sobivaid
alasid);
• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb DP staadiumis teha järgmist:
o kindlaks teha kaitsealuste linnuliikide olulised toitumisalad, puhkealad ning
liikumisteed elupaikade ja nende vahel ning hinnata kaasnevaid mõjusid.
Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt arendusaladelt lähtuvate mõjude
kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski
kokkupõrkel tuulikutega ega ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende
omavahelist sidusust;
o kindlaks teha lindude olulised rändekoridorid ja rändepeatuspaigad väljaspool
kaitsealasid ja hinnata mõjusid. Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt
arendusaladelt lähtuvate mõjude kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada
liigile olulist hukkumisriski kokkupõrkel tuulikutega ega ohustada linnustikule
olulisi paiku ning nende omavahelist sidusust;
• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb välistada ebasoodne mõju kaitstavatele
loodusobjektidele. Kaitsealuste liikide elupaikade puhul lähtuda kaalutlusotsusest (sh
mõju hindamisest) järgmiselt:
o must-toonekure pesapaikadele või püsielupaikadele tuleb hinnata mõjusid.
Kuna liigi toitumisalad võivad paikneda pesapaigast rohkem kui 10 km
kaugusel, siis tuleb tuulepargi kavandamisel DP staadiumis selgitada välja
must-toonekure elupaigakasutus ning mitte kavandada tuuleparke must-
toonekure püsielupaiga ning toitumis- ja puhkealade vahele, samuti toitumis- ja
puhkealadele;
o kotkaliikide pesapaikadele või püsielupaikadele tuleb DP staadiumis välja
selgitada kotkaste toitumisalade paiknemine ja toitumisaladele liikumine ning
hinnata kaasneda võivaid mõjusid. Uuringu tulemustest lähtuvalt selgub, kas ja
millistel tingimustel on võimalik vastavasse asukohta tuuleparki rajada.
Üksiktuulikute kavandamisel on vastava uuringu läbiviimise vajadus
juhtumipõhine kaalutlusotsus;
o metsise elupaigad tuleb inventeerida DP koostamise staadiumis, et kindlaks teha
elupaikade omavaheliseks sidususeks vajalikud alad (metsise elupaigakasutuse
uuring) ja hinnata kaasnevaid mõjusid. Tuuleparkide rajamise ja
tuulepargilahendusega ei tohi ohustada erinevate elupaikade omavahelist
sidusust. Uuritavate alade ulatus tuleb kindlaks määrata DP koostamise käigus.
• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb arvestada töös „Üle-eestiline
maismaalinnustiku analüüs“ toodud soovitustega tuuleparkide rajamiseks vajalike
eeluuringute läbiviimise ja tuuleparkide rajamise järgselt vajalike järelseire meetodite
(nt 3D radaruuringute vajadus, uuringute kestus ja perioodid jt) kohta;
• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb DP koostamise staadiumis liikide
levikuandmeid täpsustada ning:
o juhul, kui tuvastatakse uusi I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide
elupaiku/kasvukohti, tuleb nendega arvestada lähtuvalt konkreetsetest oludest
DP koostamise ja KSH läbiviimise käigus. Linnustiku puhul tuleb vajadusel
hinnata mõju toitumisalade ja elupaikade vahelisele liikumisele. Nende
loomastiku elupaikade puhul, mis ei ole kaitstud püsielupaigana ega asu
kaitsealal ning taime-, seene- ja samblikuliikide mitte pindalaliste kasvukohtade
puhul on nendega arvestamine juhtumipõhine kaalutlusotsus;
14 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
o juhul, kui tuvastatakse uusi III kategooria liikide elupaiku/kasvukohti, tuleb ka
nende puhul hinnata mõjusid liikidele ning võimalusel arvestada liikide
elupaikade/kasvukohtade kaitse vajadusega.
• tuulepargi kavandamisel tuleb hinnata mõjusid käsitiivalistele. Juhul, kui käsitiivaliste
levikuandmestik on puudulik, kuid alal esinevad neile sobivad biotoobid, tuleb teostada
käsitiivaliste uuring. Hinnata tuleb ka kumulatiivseid mõjusid, võttes arvesse
piirkonnas paiknevaid või teadaolevaid kavandamisel olevaid tuuleparke ning muid
olemasolevaid objekte ja arendusi;
• üldjuhul tuleb vältida kõrge loodusliku väärtusega taimkattega alasid (kõrge loodusliku
väärtusega taimkattega aladeks on Natura 2000 elupaigatüübid, vääriselupaigad,
looduslikus seisundis sood, loodusliku taimkattega rannikualad, poollooduslikud
kooslused (niidud), samuti suurema pindalaga (vähemalt 5 ha) III kategooria
taimeliikide kasvukohad);
• tuulepargi või üksiktuuliku (ning nendega kaasneva taristu ja muude objektide)
kavandamisel rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõju võrgustiku sidususele ja
toimimisele. Mõju hindamisel tuleb arvestada koosmõju ka muude objektide ja
võimalike teadaolevate arendustega. Tuulikute asukohad ning nendega seotud taristu
tuleb paigutada nii, et rohevõrgustikku ei killustata ja selle sidusus on tagatud. Samuti
ei tohi langeda tugialade kvaliteet;
• tuuleparki või üksiktuulikut võib põhjendatud juhul kavandada väärtuslikule
põllumajandusmaale, kuid sel juhul tuleb kavandamise etapis tagada väärtusliku
põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkuse säilimine, hinnata
kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. Eelistada tuleb
põllumassiivi ebakorrapäraseid servaalasid, mille põllumajanduslik kasutamine on
raskendatud;
• tuulikute kavandamisel tuleb kaaluda visuaalse mõju hindamise vajalikkust. Kuna
visuaalse hinnangu vajadus sõltub konkreetsest kavandatavast arendusest ja selle
asukohast, on see juhtumipõhine kaalutlusotsus;
• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses
(MaaPS) toodud tingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara ammendumist
või kui selleks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse
tuuleparkide kavandamiseks maardlate maa-alal annab valdkonna eest vastutava
ministri volitatud asutus;
• mistahes kõrgusega tuuliku planeeringud, ehitusprojektid, projekteerimistingimused,
ehitusloa eelnõu, ehitamise teatis vms tuleb koostada koostöös kohaliku omavalitsuse
ja Kaitseministeeriumiga. Koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb alustada tuulikute
planeerimise algusetapis;
• tuulikute kavandamisel tuleb asukohavaliku staadiumis teha koostööd
Siseministeeriumiga, kes hindab, kuidas tuulikud võivad mõjutada ministeeriumi
sideteenuste levi;
• tuuliku kaugus taristu suurtest elementidest (kõrgepingeliinid, riigimaanteed, raudtee,
sidemastid) peab olema vähemalt võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast + laba pikkus).
Raudtee puhul arvestada kaugust raudtee kaitsevööndi servast. Erisuste lubamine
toimub taristu omaniku või valdaja nõusolekul;
• tuulepark või üksiktuulik tuleb kavandada selliselt, et tagatud peab olema välisõhus
leviva müra ja madalsagedusliku müra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus
piirväärtustele. Teostada tuleb välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestada ka
Väike-Maarja valla välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava ja
mürakaarti;
15 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
• tuulikute kavandamisel tuleb hinnata tuulikute töötamisega kaasnevat varjutust
(koostada varjukaart). Juhul, kui elektrituulikud paigutatakse metsa või metsaga
piirnevale alale, tuleb varjutuse modelleerimisel arvestada ka taimestikuga (sh
metsaga). Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse
häirivust lähtudes kas Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende puudumisel
asjakohastest Euroopa riikide standarditest. Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada
selliselt, et eluhoonetel või puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui selle
vältimine ei ole võimalik, on tuulikute püstitamiseks vajalik mõjutatud maaomaniku
nõusolek;
• kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub naaberkinnistule, siis tuleb
naaberkinnisasi koormata piiratud asjaõigusega (reaalkoormatis, servituut), mis
kantakse kinnistusraamatusse;
• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb analüüsida, kas lähikonnas on olemas
sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused. Tuulepargi või üksiktuuliku ühendamisel
elektri põhivõrguga tuleb järgida elektrivarustuse peatükis toodud põhimõtteid;
• DP kehtestamise ajaks peavad olema fikseeritud kohaliku kasu saamise tingimused.
Kavandatav tegevus asub ÜP-ga kinnitatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal
(Väike-Maarja tuuleala nr 6). Tegemist on alaga, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud,
kuid tuulikute rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, KSH läbi viimist).
ÜP maakasutuse (Joonis 1.3) kaardikihi järgi asub kavandatava tegevuse alal peale
perspektiivse tuuleenergeetika ala (tuulepark ORME) lisaks kaks mäetööstuse maa-ala (Tm),
avalikult kasutatav tee (Vao tee), ÜP-ga kehtestatud tingimusega alad, sh väärtusliku
põllumajandusmaa alad ja rohevõrgustiku rohekoridorid. Lähim väärtuslik maastik ÜP
kohaselt asub 2,2 km kaugusel lõunas (Ebavere-Äntu). 2,3 km kaugusel põhja suunas asub
teine väärtuslik maastik (Porkuni-Võhmetu-Lemmküla-Assamalla).
Joonis 1.3 Väljavõte Väike-Maarja valla ÜP-st, maakasutus. Väike-Maarja tuuleala nr 6 piir on
märgitud sinise joonega, mäetööstuse maa-ala (Tm) pruunika alana, avalikult kasutatav tee tumepruuni
joonega, rohevõrgustik rohelise alana, väärtuslik põllumajandusmaa oranži alana, valla piir punase
joonega.
16 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Rohevõrgustiku aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased tingimused:
• kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Vajalik on
säilitada ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade
killustamist;
• rohevõrgustiku aladel (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000
võrgustiku alad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised
seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohelise
võrgustikuga arvestavat majandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest
tulenevaid tingimusi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud;
• rohevõrgustikul paiknevat maakasutuse otstarvet ja ÜP kohast otstarvet üldjuhul ei
muudeta. Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma
rohevõrgustikku ning selle toimimist mitte kahjustama;
• rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist. Rohevõrgustiku alal
paikneva maa-ala tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, va juhul, kui tarastamine
on õigustatud tulenevalt maade põllu- või metsamajanduslikust kasutusest. Veekogude
ääres nn sinivõrgustiku alal tuleb õueala tarastamisel arvestada kallasraja avaliku
läbipääsu tagamisega;
• rohevõrgustiku alale ehitise kavandamine on lubatud, kui sellega säilib rohevõrgustiku
terviklikkus ja toimimine. Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et võrgustik
säiliks. Vältida tuleb looduslike alade killustamist ning vajadusel tuleb parandada
võrgustiku terviklikkust ja sidusust. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, võib
omavalitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest
projekteerimistingimuste väljastamisest või ehitusloa andmisest;
• raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, välja arvatud
maaparandussüsteemide, tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral,
maavara kaevandamise lubadega määratud aladel ning rajatiste (sh elektrituuliku)
ehitamisel. Raadamine on lubatud juhul, kui on tagatud rohevõrgustiku toimimise ja
sidususe säilimine. Sidususe säilimiseks vajalikud tingimused määratakse DP
koostamise käigus rohevõrgustikule avalduva mõju hindamise tulemusena (va
kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks vajalike nõuete täitmiseks);
• rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad haljasribad ja
puittaimestikuga kaetud alad;
• ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohevõrgustiku alal säilitada võimalikult
looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks
seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Vältida looduslike
veekogude kuju (voolusängi) muutmist, kuna see enamasti vähendab nende
ökoloogilist tähtsust rohevõrgustiku osana.
Väärtuslike põllumajandusmaade aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased
tingimused:
• väärtuslikul põllumajandusmaal peab üldjuhul jätkuma põllumajanduslik maakasutus
ning väärtusliku põllumajandusmaa väärtus ei tohi ajas kahaneda. Muude tegevuste
kavandamine väärtuslikule põllumajandusmaale peab toimuma juhtumipõhise
kaalutlemise tulemusena, olema põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb
hinnata kaasnevaid mõjusid;
• väärtuslikud põllumajandusmaad säilitatakse võimalusel avatud maastikuna, nende
alade metsastamine vms maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja
läbi kaalutud;
17 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
• väärtuslikele põllumajandusmaadele tuuleparkide kavandamisel tuleb tagada
väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkuse säilimine,
hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. Eelistada tuleb
põllumassiivi ebakorrapäraseid servaalasid, mille põllumajanduslik kasutamine on
raskendatud;
• põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid
põldudel, hekid, metsaribad on soovitatav säilitada. Sellised loodusliku taimestikuga
kaetud alad võimaldavad suurendada põllumajanduspiirkondade bioloogilist
mitmekesisust ja moodustavad kohaliku tasandi rohevõrgustiku. Nende alade
metsastamine vms maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja läbi
kaalutud.
Täpsem analüüs eelnevalt esitatud teemade seostest kavandatava tegevustega on toodud
peatükis 4.
Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 (2022)
Lääne-Viru maakonna arengustrateegia eesmärgiks on maakonna jätkusuutliku arengu
kavandamine, et tagada maakonna kestlik areng. Arengustrateegias on toodud välja, et
energiavajadus kasvab ning on vajadus suurendada taastuvenergia osakaalu energiabilansis.
Eelnev hõlmab mh energiaparkide (tuul, päike) ehitamist.
1.2.2. Detailplaneeringu ja selle KSH koostamise õiguslik alus
Väike-Maarja valla üldplaneeringus (kehtestatud 27. märts 2024 korraldusega nr 80) on
määratud elektrituulikutest koosneva tuulepargi rajamiseks põhimõtteliselt sobiv ala nr 6
(ligikaudu 555 ha).
Detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud DP koostamise
kohustusega alal või juhul (planeerimisseadus §125 lg 2). Väike-Maarja valla üldplaneeringuga
on ette nähtud tuulikute rajamiseks DP koostamise, uuringute ja mõjuhindamise läbiviimise.
Väike-Maarja Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 86 „Detailplaneeringu koostamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, Tuuleala 6“ algatati DP koostamine.
Otsuse kohaselt tuleb tuulepargi planeerimisel arvestada järgmisega:
1. tuulepark, Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses,
on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga
ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam;
2. planeeritav tuulepark võib koosneda ka mitmest eraldiseisvast elektrituulikute grupist
samal planeeringualal, millel on eraldi liitumispunkt, elektri- ja sidevõrk ning vajadusel
ka juurdepääsuteede võrk;
3. tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv planeeringu alal määratakse lähtudes tuulikutele
sobiva ala asukohast, suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemise põhimõttest.
Tuulikute lubatud maksimaalse kõrguse piirang selgitatakse välja koostöös
Kaitseministeeriumiga;
4. maakaablil eraldiseisva rajatisena puudub oluline ruumiline mõju planeerimisseaduse
§ 6 punkti 13 tähenduses.
18 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Edasisel planeerimisel ja mõjude hindamisel arvestada järgnevaga (sh keskkonnatasude
seaduses tooduga):
1. linnustiku uuringu läbiviimise käigus selgitatakse välja mõju nii elupaikadele kui ka
rännuteedele (toitumisränded, kevad- ja sügisränded), määrata kaitsealuste linnuliikide
olulised toitumisalad, puhkealad ning liikumisteed elupaikade ja puhkealade vahel ning
hinnata kaasnevaid mõjusid. Arvesse võetakse ka erinevatelt arendusaladelt lähtuvate
mõjude kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski ega
ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende omavahelist sidusust;
2. käsitiivaliste uuringu läbiviimise käigus täpsustatakse vastava ala olulisust nahkhiirte
elu- ja toitumisalana ning hinnata võimalikke mõjusid ja leevendusmeetmeid;
3. keskkonnamõjude hindamisel pööratakse tähelepanu lisaks kaitsealustele liikidele ja
aladele ka mõjule ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele laiemalt;
4. rohevõrgustikule avalduva mõju väljaselgitamisel lähtutakse ÜP KSH-st ja ÜP
läbiviimise käigus koostatud rohevõrgustiku analüüsist, sh rohevõrgustiku toimimist
tagavatest tingimustest. Tagada tuleb rohevõrgustiku sidusus ja toimimine;
5. tagatakse väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkuse
säilimine, hinnatakse kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale ning
põhjendada maakasustuse muudatust. Võimalusel eelistatakse põllumassiivide
ebakorrapäraseid servaalasid, mille põllumajanduslik kasutamine on raskendatud;
6. tuulegeneraatorite paigaldamisel metsamaadele säilitatakse metsa vääriselupaigad koos
nende valgus- ja veerežiimi säilitamise jaoks vajalike puhveraladega. Tuulepargi
planeerimisel tuleb hinnata tegevuse mõju metsakooslustele nii ökoloogilises,
süsinikuringe kui ka metsamajanduslikus vaates;
7. teostatakse mürauuring, st müra arvutuslik hindamine, milles arvestatakse tuulikute
paiknemist ja nende toimimise tõttu tekkida võivaid müraemissioone, sh tuulikute
koosmõjust tekkiv müra. Tuulikute kavandamisel tagatakse välisõhus leviva müra ja
madalsagedusliku müra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus
piirväärtustele. Teostatakse välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestatakse
Väike-Maarja valla välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava ja
mürakaardiga;
8. teostatakse varjutuse modelleerimine (varjutuskaart), mis arvestab kavandatavate
tuulikute asukohta ja mõõtmeid. Juhul, kui tuulikud on kavas paigutada metsa või
metsaga piirnevale alale, arvestatakse varjutuse modelleerimisel ka taimestikuga (sh
metsaga). Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, hinnatakse varjutuse
häirivust lähtudes asjakohastest Euroopa riikide standarditest, st 10 h aastas arvestades
ilmastikuolusid, või kui Eestis tehakse õigusakt või standard, siis sellest. Tuulikud
kavandatakse üldjuhul selliselt, et eluhoonetel või puhkealadel ei esine häirivaid
varjutustasemeid. Kui selle vältimine ei ole võimalik, on tuulikute püstitamiseks vajalik
mõjutatud maaomaniku kirjalik nõusolek;
9. teostatakse visuaalse mõju analüüs hindamaks tuulikute sobivust maastikku ning
selgitada välja selline paigutus, millel on kõige väiksem võimalik mõju maastikule ja
vaadetele;
10. tuulepargi või üksiktuuliku kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses
toodud tingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara ammendumist või kui
selleks on saadud maapõueseaduse kohane kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse
tuuleparkide kavandamiseks maardlate maa-alale annab valdkonna eest vastutava
ministri volitatud asutus;
11. kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub naaberkinnistule (tuuleala
siseselt), siis tuleb naaberkinnisasi koormata kinnistusraamatusse kantava piiratud
asjaõigusega;
19 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
12. tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel analüüsitakse, kas lähikonnas on olemas
sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused. Tuulepargi või üksiktuuliku ühendamisel
elektri põhivõrguga järgitakse ÜP-s toodud põhimõtteid;
13. DP kehtestamise ajaks peavad olema fikseeritud kohaliku kasu saamise tingimused.
DP puhul toimub avalikkuse kaasamine nii e-menetluses valla kodulehel kui ka valmis eelnõu
puhul avalikustatakse see ka paberkandjal Väike-Maarja raamatukogus. Kõik isikud, kes
soovivad olla kaasatud, saavad sellest teada anda valla e-aadressil andes teada teadete
edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed.
20 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
2 DETAILPLANEERINGUGA MÕJUTATAVA
KESKKONNA KIRJELDUS
2.1 Asustus ja maakasutus (sh taristu ning DP ala ümbruskonna
maakasutus)
DP ala suurus on orienteeruvalt 555 ha ja hõlmab kogu Väike-Maarja valla üldplaneeringu
(2024) kohast tuuleala nr 6. DP koostamine kogu tuulealale nr 6 võimaldab välja selgitada DP-
ga kavandatava tegevuse mõju ka neile kinnistutele, mis jäävad tuulealale, kuid mille maa-alale
elektrituulikute rajamiseks õigust ei ole, kuna puuduvad vastavad kokkulepped maaomanikega.
DP ala asub Väike-Maarja valla loodeosas. Ala koosneb suuresti maatulundusmaa
sihtotstarbega kinnistutest, millel paiknevad metsad ning rohu- ja põllumaad. Alale ei jää
eluhooneid.
Kavandatud tegevuse alast ida suunas minimaalselt ca 1,2 km kaugusel asub Väike-Maarja
alevik (01.02.2026 seisuga 1434 elanikku), loode suunas ca 1,3 km kaugusel Tamsalu linn
(01.02.2026 seisuga 2397 elanikku) ning 1,7 km kaugusel Sauvälja küla, edela suunas ca 3,3
km kaugusel Kiltsi küla (01.02.2026 seisuga 177 elanikku). Tamsalu linn ja Väike-Maarja
alevik on administratiivkeskused, kus asuvad piirkonna põhilised asutused ning teenused ja
ärid.
Lähimad elamuga katastriüksused (1 km raadiuses) paiknevad DP alast lõuna suunas ca 0,66
km kaugusel Mäeotsa (92801:001:0856) ning 0,9 km kaugusel Jõekääru (92702:004:0143)
maaüksused Vao külas, ida suunas ca 536 m kaugusel Teeääre (92801:001:0178), 0,73 km
kaugusel Paju (92702:004:0500) ning 0,94 km kaugusel Pae (892702:004:1500) maaüksused
Ebavere külas.
DP alast kagus Ebavere külas ca 1,4 km kaugusel asub Kaarma tööstusala, kus on VIREEN AS
Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise tehas, Pandivere L.T. OÜ lemmikloomade valmistoidu
tootmine, Bioforce Ebavere OÜ biometaanijaam, Ebavere Graanul OÜ tootmine ning Rakvere
Farmid AS Kaarma broilerifarm. DP alale ei ulatu ohtlike ettevõtete ohualasid.
Tuuleala läbib kruuskattega Vao tee, mis Teeregistri andmete kohaselt on lõiguti märgitud kui
kohalik tee või eratee. DP alast linnulennult ca 1,8 km kaugusel idas kulgeb tugimaantee nr 22
Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva tee, ca 3,5 km kaugusel lõunas kõrvalmaantee Järva-Jaani -
Pikevere - Ebavere tee (15127) ning ca 1,1 km kaugusel kirdes kõrvalmaantee Uudeküla -
Väike-Maarja tee (17190). DP alast edela suunas, u 300 m kaugusel kulgeb Tamsalu linna ja
Kiltsi küla vaheline laiarööpmeline raudteetrass, mis on osa Tapa-Tartu suunalisest raudteest.
2.2 Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad)
DP ala aluspõhja geoloogia moodustavad Siluri ladestu Llandovery ladestiku Tamsalu kihistu
afaniitsete vahekihtidega lubjakivi, borealis-lubjakivi, Siluri ladestu Llanddovery ladestiku
Varbola kihistu detriitne savikas muguljas lubjakivi mergli vahekihtidega ja mikrokristalne
lubjakivi ning Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Ärina kihistu purd-, detriitne, biohermne,
21 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
liivakas, ooidne lubjakivi, dolokivi ning kerogeenne mergel (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline
baaskaart 1:50 000, 2025).
Väike-Maarja tuuleala nr 6 ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) moodustab valdavas osas
moreen ning eriteraline liiv (purdsete valdava terasuurusega 0,063...2 mm, milles võib
peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust), edela suunal esineb
vähesel määral ka pinnakatteta aluspõhja avamusala (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline
baaskaart 1:50 000, 2025).
Maa- ja Ruumiameti mullakaardi kaardirakenduse (2026) alusel esinevad kavandatava
tegevuse kinnistutel rähkmullad (K), koreserikkad rähkmullad (Kr), leostunud mullad (Ko),
kahkjad leetunud mullad (LP), nõrgalt leetunud mullad (LkI), leostunud gleimullad (Go),
leetjad gleimullad (GI), paljandpinnas (Pp) (Joonis 2.1).
Joonis 2.1. Väike-Maarja tuulealal nr 6 levivad mullad (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026).
Aktiivse tarbevaruga maardlatest asuvad kavandatava tegevuse alal Meibaumi II kruusakarjäär
(TM Energy OÜ, loa nr L.MK/323393, luba kehtib kuni 18.06.2028) ja Meibaumi liivakarjäär
(FIE Tiiu Elmend Mäeotsa Talu, loa nr L.MK/320214, luba kehtib kuni 23.03.2026). DP ala
edela osas asuvad Vao lubjakivimaardla (MRD0000619) tehnoloogilise lubjakivi aktiivne
reservvaru (1 plokk) ja prognoosvaru (2 plokk). Lisaks külgneb planeeringuala põhjaservas
Meibaumi kruusamaardlal asuva Loksa kruusakarjääri (OÜ Thorsen Grupp, loa nr KL-514136,
luba kehtib kuni 6.12.2036) mäeeraldise ja selle teenindusmaaga (Maa- ja Ruumiamet,
maardlate rakendus, 2026).
22 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
2.3 Pinnavesi
Kavandatava tegevuse ala läbib idas Põltsamaa jõgi (VEE1030000), mille 2024. aasta
koondseisund oli hinnatud „kesiseks“, põhilisteks koormusteks varasemad toitained, sette-
koormus, hüdromorfoloogia, jõesängi muutmine, koprapaisud, seirekohtade süvendamine
(Keskkonnaportaal, 2025). Lisaks asuvad kavandatava tegevuse ala kaguosas endistest
karjääridest pärinevad tiigid.
Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmetel (2026) ei jää kavandatava tegevuse alale
maaparandussüsteeme (Maa- ja Ruumiamet, maaparandussüsteemid, 2026).
2.4 Põhjavesi
Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmetel (2026) on kavandatud tegevuse alal põhjavesi
valdavas osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud, esineb ka üks karstiauk planeeringuala lõunaosas
(Joonis 2.2) (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2026).
Joonis 2.2. Piirkonna põhjaveekaitstus: tume roosa ala – kaitsmata, roosa ala – nõrgalt kaitstud. Alus:
Maa- ja Ruumiamet, 2026.
Kavandatav tegevus paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. DP ala
idaosas, Meibaumi maardlas asub 27 m sügavune puurkaev PRK0072876 tootmisvee
saamiseks. Teised puurkaevud 1 km raadiuses on loode suunal ca 0,53 km ja 0,77 km kaugusel
paiknevad puurkaevud (vastavalt PRK0003048, sügavusega 75 m ja PRK0003708, sügavusega
43,5 m), kirde suunal ca 0,87 km kaugusel paiknev puurkaev (PRK0030282, sügavusega 37
m) ning kagu suunal ca 0,70 km, 0,75 km, 0,79 km ja 0,90 km kaugusel paiknevad puurkaevud
(vastavalt PRK0019092, sügavusega 10,8 m; PRK0019338, sügavusega 30 m; PRK0023048,
sügavusega 50 m ja PRK0003053, sügavusega 27 m) (Maa- ja Ruumiamet, kitsenduste kaart,
2025; Keskkonnaportaal, 2025).
23 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
2.5.1 Natura 2000
DP ala (Väike-Maarja tuuleala nr 6) ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kaitse- või hoiualal.
Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala jääb DP alast kagu suunas ca 2,3 km kaugusele –
Ebavere loodusala (RAH0000377, pindala kokku 39 ha), mis kattub siseriikliku kaitse all oleva
Ebavere maastikukaitsealaga (KLO1000465, pindala kokku 39 ha). Ebavere loodusala kaitse-
eesmärkideks on (EELIS, 2026):
• EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on
rohunditerikkad kuusikud (9050). Ebavere loodusala (maastikukaitseala)
kaitsekorralduskava (2023) kohaselt tuleb loodusala kaitse-eesmärgiks lisada ka vanad
laialehised metsad (9020*), mis on juba Ebavere maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks,
• II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on karvane maarjalepp
(Agrimonia pilosa).
Ebavere maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks on kaitse-eeskirja kohaselt kaitsta:
• loodusliku ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega Ebavere mäge, sealhulgas
metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike;
• elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50)
nimetab I lisas. Need on vanad laialehised metsad (9020*) ja rohunditerikkad kuusikud
(9050);
• kaitsealust taimeliiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II ja IV lisas, ning
tema elupaiku. See liik on karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa);
• kaitsealust taimeliiki ja tema elupaika. See liik on varju-püsikluste ehk varjuluste
(Bromus benekenii).
DP alast ca 3,4 km kaugusel põhjas asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Porkuni loodusala
(RAH0000374, pindala kokku 316,5 ha), mis kattub osaliselt Porkuni maastikukaitsealaga
(KLO1000270, pindala kokku 1240 ha). Porkuni loodusala kaitse-eesmärkideks on:
• EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe-
kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), karstijärved ja -järvikud (*3180) ning
aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),
• II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus
cristatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus
bilineatus).
Porkuni maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks on kaitse-eeskirja kohaselt kaitsta:
• Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa pinnavorme, Jaanitulemäge, Liivamäge, Porkuni
paemurdu, Porkuni mändi, parki ja parkmetsa, maastikuilmet, metsa- ja
poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike,
• Porkuni järve, Võhmetu-Lemmküla-Piisupi karstijärvi ja Assamalla karstiala,
• elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50)
nimetab I lisas. Need on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140),
karstijärved ja -järvikud (3180*) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510);
24 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
• kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende
elupaiku. Need liigid on lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), suur-rabakiil
(Leucorrhinia pectoralis) ja harivesilik (Triturus cristatus),
• kaitsealuseid liike kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), tiigilendlast (Myotis
dasycneme), harilikku mudakonna (Pelobates fuscus) ja rabakonna (Rana arvalis) ning
nende elupaiku.
DP alast ca 3,3 km kaugusel edelas asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Ilmandu loodusala
(RAH0000371, pindala kokku 169,3 ha), mis kattub Ilmandu hoiualaga (KLO2000032, pindala
kokku 169,3 ha). Ilmandu loodusala kaitse-eesmärkideks on:
• EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on
liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080),
• II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on kaunis kuldking
(Cypripedium calceolus).
Hoiuala kaitse-eesmärgiks on:
• EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liigirikaste
madalsoode (7230) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse.
Lähim Natura 2000 linnuala paikneb 18 km kaugusel loodes – Ohepalu linnuala
(RAH0000088, pindala kokku 5934,6 ha).
KSH programmi (lisa 1) koostamise käigus viidi läbi Natura eelhindamine Ebavere loodusala,
Porkuni loodusala, Ilmandu loodusala ja Ohepalu linnuala kohta. Natura eelhindamise
tulemusena jõuti järeldusele, et DP alale lähimate Natura 2000 loodusalade ja linnuala
kaitse-eesmärkide täitmisele ja alade terviklikkuse säilimisele ebasoodsat mõju ette näha
ei ole. DP ja KSH aruande koostamise käigus ei selgunud ka täiendavaid asjaolusid, mis
viitaksid vajadusele viia läbi täiendav eelhindamine. Sellest tulenevalt KSH käigus
täiendavalt Natura asjakohast hindamist läbi ei viida.
2.5.2 Kaitse- ja hoiualad, vääriselupaigad, kaitsealused taime-, looma- (v.a linnud
ja nahkhiired) ja seeneliigid ning potentsiaalselt liigirikkamad piirkonnad
Osaliselt on kaitse- ja hoiualasid käsitletud ka eelnevas Natura 2000 alasid puudutavas
alapeatükis.
Lähim kaitseala on DP alast u 650 m kaugusel edelas paiknev Põdrangu looduskaitseala
(KLO1000714, pindala kokku 1258,9 ha; Joonis 2.3). Vastavalt määrusele „Laane- ja
salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri" (Vabariigi Valitsus
26.02.2019) on Põdrangu looduskaitseala kaitse-eesmärk kaitsta, säilitada ja taastada
väärtuslikke metsakooslusi.
EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur, 01.01.2026) andmebaasi alusel
asub Väike-Maarja tuuleala nr 6 ala läänepoolses osas üks pinnakattejärsakute vääriselupaik
(VEP nr 143012; Joonis 2.3). VEP asub loode-kagu suunalisel vallseljakul, kus puistus on mh
esindatud vanad pärnad, kased ja kuused. Majandamise tingimustena on seatud: „Mitte raiuda“
ja „Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada“.
25 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
EELISe (01.01.2026) andmete alusel leidub eelnimetatud VEPis III kaitsekategooria
samblaliigi sulgjas õhik (Neckera pennata) kasvukoht. DP alale jääb ka II kaitsekategooria
taimeliigi kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) kasvukoht. Teisi kaitstavaid taime-, seene-
ega samblikuliikide leiukohti DP alal (Väike-Maarja tuuleala nr 6 piires) ega 500 m raadiuses
teadaolevalt ei esine. Küll aga esineb DP alal III kaitsekategooria loomaliigi – kuklane (liigini
määramata) leiukoht (KLO9202679; Joonis 2.3).
Joonis 2.3. DP alal ja läheduses paiknevad vääriselupaigad ja kaitsealad. Alus: EELIS, 01.01.2026,
Maa- ja Ruumiamet, 2026.
Keskkonnaagentuuri ELME projekti (https://loodusveeb.ee/et/themes/uleriigiline-hindamine-
ja-kaardistamine/maismaaokosusteemid, vaadatud viimati detsember 2025) raames koostatud
kaardikihtide „Elupaigad ja geneetilised ressursid“ alamkihid „Ökosüsteemidele iseloomulike
suunisliikide elupaigad“ annavad ülevaate potentsiaalselt liigirikkamatest aladest
elupaigatüüpide kaupa. Seejuures on kaardistamise aluseks mh igale elupaigatüübile omased
suunisliigid. Metsa elupaigatüüpi arvestades on potentsiaalselt liigirikkamad alad seotud
Põltsamaa jõe lähialaga ja DP ala idaosaga, sama kehtib ka niitude elupaiga kohta ehk
potentsiaalselt liigirikkamad alad paiknevad põhimahus DP ala idaosas (Joonis 2.4).
26 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Joonis 2.4. ELME projekti (https://loodusveeb.ee/et/themes/uleriigiline-hindamine-ja-
kaardistamine/maismaaokosusteemid, vaadatud viimati detsember 2025) raames koostatud
potentsiaalselt liigirikkamad alad elupaigatüüpide kaupa DP alal (lilla joonega piiritletud ala; sinine
joon tähistab Väike-Maarja valla piiri). Vasakul pildil kajastub metsa elupaiga suunisliikide
potentsiaalse liigirikkuse kaart, kus värviskaalal tumedamad toonid tähistavad potentsiaalselt
liigirikkamaid alasid. Parempoolsel pildil on toodud niidu elupaiga suunisliikide potentsiaalse
liigirikkuse kaart, kus värviskaalal tumedamad toonid tähistavad potentsiaalselt liigirikkamaid alasid.
2.5.3 Linnustik, sh kaitstavad liigid
EELISe (01.01.2026) andmete alusel paiknevad DP alal II kaitsekategooria liikide laanerähni
(Picoides tridactylus; KLO9100003) ja kanakulli (Accipiter gentilis; KLO9137321) leiukohad
(vt joonis L1 KSH aruande lisas 4 – tegemist on „AK“ märkega lisaga ehk asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud lisaga, vt selgitus Sissejuhatusest). III kaitsekategooria liikidest jäävad
DP alale järgmiste liikide leiukohad (Joonis 2.5): öösorr (Caprimulgus europaeus;
KLO9135548, KLO9135547), õõnetuvi (Columba oenas; KLO9135546), rukkirääk (Crex
crex; KLO9135532, KLO9135533, KLO9135535), väike-kirjurähn (Dryobates minor;
KLO9135539), musträhn (Dryocopus martius; KLO9135545, KLO9135544), väike-
kärbsenäpp (Ficedula parva; KLO9135538), sookurg (Grus grus; KLO9135536,
KLO9135537), punaselg-õgija (Lanius collurio; KLO9135549), kaldapääsuke (Riparia
riparia; KLO9135543), händkakk (Strix uralensis; KLO9135542), laanepüü (Tetrastes
bonasia; KLO9135552, KLO9135551). Seejuures lähtuvad eeltoodud EELISe andmebaasis
olevad andmed mh DP alal läbi viidud linnustiku uuringu tulemustest (vt allpool ja ka KSH
aruande lisa 2). Kavandatava tegevuse ala ümbruses EELISe andmebaasis kajastuvaid
kaitsealuseid linnuliike kajastab Tabel 2.1, sh on arvestatud käsitletava liigi puhveraladega
lähtuvalt liigi kaitse tegevuskavadest või asjakohastest kaitsekorralduskavadest ja analüüsidest
(sh „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022).
27 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Joonis 2.5. III kaitsekategooria linnuliikide leiukohad DP alal. Alus: EELIS, 01.01.2026, Maa- ja
Ruumiamet, 2026.
Tabel 2.1. Kaitsealused linnuliigid Väike-Maarja tuuleala nr 6 ümbruses. Allikas: EELIS 03.09.2025
Kaitsealune liik Kaitse-
kategooria
KR kood Kaugus
kavandatavast
tuulepargi alast
Haliaeetus albicilla (merikotkas) I KLO9129223 5,7 km
Clanga pomarina (väike-konnakotkas) I KLO9132501 8,0 km
Haliaeetus albicilla (merikotkas) I KLO9127712 8,7 km
Ciconia nigra (must-toonekurg) I KLO9127690 19,0 km
Accipiter gentilis (kanakull) II KLO9128141 1,3 km
Accipiter gentilis (kanakull) II KLO9133143 2,7 km
Tetrao urogallus (metsis) II KLO9117149 6,6 km
Buteo buteo (hiireviu) III KLO9110501 1,9 km
Circus aeruginosus (roo-loorkull) III KLO9112420 3,9 km
28 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Tabelis on mh kajastatud ka must-toonekurg, kelle lähim leiukoht u 19,0 km kaugusel
(KLO9127690). „Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi“ (2022) andmetel ei kattu must-
toonekure tsoonid (sh tsoon 3, kus 99% kodupiirkonnast asub 14 km raadiuses) kavandatava
tuulepargi alaga. Küll aga on must-toonekure kaitse tegevuskavas (2018) märgitud, et kui
tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähedale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada must-
toonekure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must-toonekure
elupaigakasutus nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-toonekure toitumis-, puhke
ega pesitsusaladele ning nende vahele. EELIS (20.09.2024) andmete kohaselt oli viimane
teadaolev pesitsus antud leiukohas 2000. aastal. 2011. a seire kohaselt oli pesa asustamata ning
varisenud, sama ka 2012. a ja 2023. a seire alusel. Lisaks on elupaigale rakendatud „Üle-
eestilise maismaalinnustiku analüüsi“ tsoon 1 erisust (Eesti Ornitoloogiaühing & Kotkaklubi,
2022), millega vähendati Keskkonnaameti ja Kotkaklubi läbirääkimiste tulemusena tavapärast
must-toonekure tsoon 1 raadiust (4,2 km) kolmele kilomeetrile pesast (Keskkonnaameti ja
Kotkaklubi kompromisslahendus EOÜ ja Kotkaklubi poolt koostatud töö „Üle-eestiline
maismaalinnustiku analüüs“ rakendamisel – must-toonekure teatud pikemat aega asustamata
pesade puhul 3 km ulatusega tsoon 1, vahemik 3-14 km pesast tsoon 3).
DP ja selle KSH algatamisele eelnevalt viidi DP alal ja selle ümbruses läbi linnustiku uuring
(Linnuekspert OÜ, 2024; vt KSH aruande lisa 2). Uuringuala hõlmas DP alaga võrreldes
mõnevõrra suuremat ala. Linnustiku uuringu metoodika lähtus Üle-eestilise maismaalinnustiku
analüüsiga seatud uuringute soovitustest. Teostati:
• Punktvaatlused: kevad- ja sügisränne, suvine linnustik – arendusala õhuruumi
kasutavad linnud;
• Klassikaline lindude punktloendus (meetod:
https://www.eoy.ee/ET/13/14/punktloendus/, Keskkonnaagentuur1);
• Röövlindude uuring:
o Suurte raopesade otsimine uuringualal ja selle 500 m puhvris;
o Kanakulli peibutamine pesitsusterritooriumite kaardistamiseks ja pesade
otsimiseks (toimus koos rähnide peibutamisega);
o Pesitsusterritooriumite kaardistamine uuringu teema „punktvaatlused“ käigus;
Meetod: Keskkonnaagentuur2;
o Kakkude uuring;
• Rähnide uuring toimus valgeselg-kirjurähni ja hallpea-rähni salvestisega peibutamisega
metsaalal määratud punktides. Kontrolliti ka alal registreeritud laanerähni elupaika.
Meetod: Nellis, 2013; Keskkonnaagentuur3;
• Metsakanaliste uuring: Laanepüü pesitsusterritooriumite kaardistamine, mis toimus
koos rähnide peibutamisega samadest punktidest. Peale rähnide peibutussalvestise
mängimist mängiti ka laanepüü peibutussalvestist (Nellis, 2013). Meetod: Nellis, 2013;
Keskkonnaagentuur4;
• Kaitsekorralduslikult oluliste liikide uuring avamaastikul.
Uuringutulemustest (Linnuekspert OÜ, 2024; vt KSH aruande lisa 2) saab kokkuvõtvalt tuua
välja järgmist:
1 https://keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid (haudelinnustiku punktloendused) 2 https://keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid (röövlinnud) 3 https://www.keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid (Rähnid) 4 https://www.keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid (Teder)
29 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
• Uuringualal tervikuna registreeriti 15 vaatluspäeval õhuruumi kasutusuuringu käigus
kokku 164 rästast suurema linnu või linnusalga vaatlusepisoodi, kokku loendati 3155
lindu 24 liigist. Ligikaudu 2/3 lindude koguarvust moodustasid hanede ja laglede
rändeparved, ca 90% lindude koguarvust moodustasid rändel või rändepeatusel
toituvad linnud. Ka ainult DP ala vaadates moodustasid DP alal tehtud vaatlusest
enamuse suur-laukhane, rabahane vaatlused, arvukamad olid ka veel laululuige
vaatlused. Kaitsealustest liikidest vaadeldi DP ala vaatluspunktides III
kaitsekategooria liike: sookurg, valge-toonekurg, hiireviu, herilaseviu, tuuletallaja,
roo-loorkull, raudkull, punaselg-õgija, nõmmelõoke ja I kaitsekategooria liiki –
kalakotkas;
• Väike-Maarja uuringuala ei paista olema hanedele ja lagledele suure olulisega
rändepeatuskoht. Regulaarseid koondumisi ei täheldatud, kuid põllumajandusmaa
puhul peab ühe-aastasel uuringul arvestama põllukultuuridega, mis on ajas muutuvad
ja seega ei pruugi ühe-aastane uuring alati peegeldada pikema ajaperioodi keskmist
olukorda. Ala kagunurgas tuvastati aga laululuikede rändepeatuskoht – sügisrändel
kohati seal maas toitumas 50 laululuike, samuti oli oktoobris mitmeid kohaliku
iseloomuga ülelende. Samas piirkonnas kohati rändepeatusel maas 200 ja 100 kiivitajat.
Kõige olulisem peatuja on laululuik, 50 lindu moodustab 8,3% Eesti pesitseva
asurkonna isenditest. Väljaspool uuringuala piire loendati samas lähipiirkonnas
toitumas umbes 200 laululuike, mis moodustab läbirändajate arvukushinnangust enam
kui 2%;
• Uuringualal tervikuna jäid lindude lennukõrgused vahemikku 0-375 m, kõikide liikide
kõikide vaatluste keskmine lennukõrgus oli 67 m. Hanede ja laglede lennukõrgus oli
vahemikus 45-305 m, keskmiselt 135 m. Suurimad kõrgused olid ülerändepäevadel 8.
mail ja 10. oktoobril. Tuulikute prognoositavasse tiivikute töökõrgusesse (75-290m) jäi
80% kõikidest hanevaatlustest. Kohaliku maastikuga rohkem seotud lindude
tegutsemine hiliskevadel ja suvel toimus peamiselt vahemikus 0-100 m. Kõige enam
kasutatud kõrgusvahemik oli 0-25m, seda kasutasid palju kordusvaatlusi toonud
paiksed pesitsejad – kiivitajad, saagilennul loorkullid ja teised madalaid kohavahetusi
tegevad liigid. 25 m on tinglikult metsa kõrgus ja sellesse vahemikku jäävad ka metsa
ületavad vahetult latvade kohal lendavad linnud. Seetõttu toimus selles vahemikus 38%
kõikidest vaatlusepisoodidest. Kõrgusvahemikus 0-80 m toimus 68%, vahemikus 0-125
m 85% vaatlusepisoodidest. Tuulikute prognoositavasse tiivikute töökõrgusesse (75-
290 m) jäi 30% kõikidest vaatlustest. Tiivikute töökõrguse vahemikust oli kõige
kasutatavam kõrgusvahemik 101-125 m, kus vaadeldi 50% töökõrguse vahemikku
jäävatest vaatlusepisoodidest. Röövlindude (hiireviu, herilaseviu, raudkull, roo-
loorkull, tuuletallaja, merikotkas) keskmine lennukõrgus oli 84 m. Tuulikute
prognoositavasse tiivikute töökõrgusesse (75-290 m) jäi 45% kõikidest
röövlinnuvaatlustest. Ainult DP ala vaadates jäi tiivikute töökõrgusesse (75-290 m)
ca 30% kõigist vaatlustest, sh röövlindude (hiireviu, herilaseviu, raudkull, roo-
loorkull, tuuletallaja) keskmine lennukõrgus oli ca 74 m ning vaatluste arv 26,
millest tiivikute töökõrgusesse (75-290 m) jäi ca 27%.
• Uuringualale jääb „Üle-eestilises maismaalinnustiku analüüsi“ (2022) tsoneeringus
kanakulli ja merikotka tsoon 3 tähelepanu vajav ala. Kanakulli käesoleva uuringu
käigus ei kohatud, küll aga tuvastati liik alalt hiljem ehk pärast uuringut (vt täpsemalt
ptk lõpuosas eraldi kanakulli jaotist). Merikotkast kohati õhuruumi kasutusuuringu
käigus kolmel korral – 24.07, 25.09 ja 17.10. Lennukõrgus oli neil kordadel vahemikus
100-200 m, tegu oli peamiselt ida-läänesuunaliste ülelendudega (vaatlusepisoodid jäid
DP ala piiridest välja). Sellise vaatlussageduse juures saab öelda, et uuringuala ei
kujuta merikotka jaoks olulist toitumisala. Pesitsusajast vaid üks vaatlus (24.07) ja
30 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
seegi ülelend kõrgusel 190-200 m. Et uuringuala ei ole hanede jaoks oluline
rändepeatuskoht, ei kohatud seal ka suurematele kogunemiskohtadele omaseid
„hanevalvureid“ – kotkaid. Seejuures ei leitud uuringu käigus pesitsemas ühtegi
tuuleenergeetika arenduste osas teadaolevalt äärmiselt tundlikku röövlinnuliiki, näiteks
väike-konnakotkast. Liigi pesitsemiseks on maastiku tasandil ja teadaoleva
asustusloogika järgi kõik eeldused olemas, kuid liiki ei kohatud.
• DP ala piires vaatlusrajal nr 2 läbiviidud punktloenduse (vt KSH aruande lisa 2)
tulemuste alusel tuvastati vaatlusrajal 238 lindu 37 liigist, arvukaimad olid põldlõoke,
kaldapääsuke, laulurästas, kaelustuvi, kiivitaja ja punarind.
• Röövlindude suurte raopesade otsingu tulemused – kuigi uuringu koostamisel saadi
erinevate tööde käigus raopesades pesitsevate liikidega (hiireviu, herilaseviu, raudkull)
mitmeid kontakte, ei leitud uuringualalt üllatuslikult mitte ühtegi raopesa.
• Pesitsusterritooriumite kaardistamise tulemused – DP alaga seonduvalt (Joonis
2.6):
o Vaadeldi hiireviusid põhiliselt DP ala kaguservas (karjääri piirkond). Üllataval
kombel pesi ei leitud, samuti ei kohatud lennuvõimelist pesakonda. Tõenäoliselt
pesitseb antud piirkonnas üks paar, teise paari pesitsuspiirkond jääb tõenäoliselt
DP alast välja (DP alast edela-lõuna suunda).
o Vaadeldi herilaseviusid DP ala kesk- ja põhjaosas. Pesa ei leitud ja
lennuvõimelist pesakonda ei kohatud, kuid uuringuala pindala, maastiku ja
vaatluste alusel liik alal tõenäoliselt pesitseb.
o Vaadeldi raudkulle DP ala kesk- ja põhjaosas. Pesa ei leitud ja lennuvõimelist
pesakonda ei kohatud, kuid uuringuala pindala, maastiku ja vaatluste alusel liik
alal tõenäoliselt pesitseb.
o Vaadeldi roo-loorkulle DP ala kesk- ja kaguosas. Kuigi kolm vaatlust olid
liigile pesitsemiseks sobiliku biotoobi läheduses, pesa ei leitud, samuti ei nähtud
lennuvõimeliste pesakonda. Tõenäoline pesitsusala on niiske ala Kusto,
Mänukese ja Siimu maaüksustel DP ala kaguosas.
o Vaadeldi tuuletallajat DP ala kaguosas. Kõik vaatlused olid seotud toitumisega
ning tõenäoliselt asus pesakoht uuringualast, sh DP alast väljas.
31 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Joonis 2.6. Linnustiku uuringus (Linnuekspert OÜ, 2024) pesitsusterritooriumite kaardistamise raames
tehtud III kaitsekategooria linnuliikide vaatlused (ei tähista pesa asukohta) DP alal (vt ka joonisele
eelnev tekstiosa).
• Kakkude uuringu tulemused – händkakuga (III kaitsekategooria) saadi kokku 2
kontakti, tõlgendatud paare 1 (Joonis 2.7). Kontakt saadi DP ala kirdeosas.
Värbkakuga kontakti ei saadud, teisi kakuliike alal ei kohatud.
• Rähnide uuringu tulemused – DP alal tuvastati musträhni ja väike-kirjurähni
pesitsus (mõlemad III kaitsekategooria; Joonis 2.7). Teisi uuringualal tuvastatud
rähniliike – valgeselg-kirjurähn ja hallpea-rähn DP alal ei leitud. EELISe andmebaasis
on märge laanerähni esinemise kohta DP alal. Linnustiku uuringu käigus registreeritud
laanerähni elupaigas laanerähniga kontakti ei saadud, tegevusjälgi ei leitud. Liiki ei
leitud peibutusotsinguga ka mujal uuringualal.
• Metsakanaliste uuringu tulemused – peibutuse käigus saadi kontakt laanepüüga (III
kaitsekategooria) DP ala kagu- ja loodeosas (Joonis 2.7). Uuringualal kokku saadi 9
kontakti, mis maastiku, liigile omase territooriumitruuduse ja uuringu koostaja
tunnetuse alusel on tõlgendatav 5-7 paariks. Tegu on uuringuala arvukaima kaitsealuse
linnuliigiga.
• Teiste kaitsekorralduslikult oluliste liikide uuringu tulemused – rukkiräägu (III
kaitsekategooria) vaatlused tehti DP ala kesk- ja lõunaosas, öösorri (III
kaitsekategooria) vaadeldi DP ala idaosas, kaldapääsukesi (III kaitsekategooria) DP
ala kaguosas, nõmmelõokest (III kaitsekategooria) DP ala keskosas, sookurge (III
kaitsekategooria) DP ala keskosas ja punaselg-õgijat (III kaitsekategooria) DP ala
keskosas (Joonis 2.7). Uuringualal tuvastati ka kahe kukega tedremäng uuringuala
lääneosas, kus kuked mängisid põllumaa servas, kuid nimetatud vaatlus jääb DP ala
piiridest välja.
32 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Joonis 2.7. Linnustiku uuringus (Linnuekspert OÜ, 2024) kakkude, rähnide ja laanepüü peibutamise
ning õhuruumi kasutusuuringu käigus tehtud III kaitsekategooria linnuliikide vaatlused (ei tähista pesa
asukohta) DP alal (vt ka joonisele eelnev tekstiosa).
„Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi“ (2022) andmetel kattub põldtsiitsitaja tsoon 1 DP
alaga. Linnustiku uuringu (Linnuekspert OÜ, 2024) kohaselt külastati põldtsiitsitaja elupaika
korduvalt õhuruumi kasutusuuringu külastuskordade käigus, liiki ei kuuldud ega nähtud
kordagi. Liiki ei kohatud ka mujal uuringualal. Tulemus on liigi drastilist arvukuse kahanemist
(30 aastaga -87%) arvestades paraku ootuspärane.
Eesti Ornitoloogiaühing MTÜ (2025; KSH aruande lisa 2) eksperthinnangu kohaselt leiti
kanakulli pesa DP alalt 2025. a juunis (kontrollija Sven Aun) peale linnustiku uuringu
välitööde lõppu ja EELIS-es piiritleti kanakulli elupaik KLO9137321 (vt joonis L1 KSH
aruande lisas 4). Tõenäoliselt oli pesa olemas juba varem, sest 29.01.2024 kohati kanakulli üht
isendit pesa asukohast üle 500 m kagu pool pesitsemiseks potentsiaalselt sobivas vanas
männikus, kus aga kahekordse hoolika otsimise tulemusena pesa ei leitud. Tõenäoliselt asus
pesa juba siis 2025. a leitud kohas.
2.5.4 Nahkhiired
EELISe (01.01.2026) andmete alusel ei paikne DP alal nahkhiirte leiukohti. Kavandatava
tegevuse ala ümbruses EELISe andmebaasis kajastuvad nahkhiirte leiukohad on toodud allpool
tabelis (Tabel 2.2. Nahkhiirte leiukohad Väike-Maarja tuuleala nr 6 ümbruses. Allikas: EELIS,
01.01.2026.Tabel 2.2).
33 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Tabel 2.2. Nahkhiirte leiukohad Väike-Maarja tuuleala nr 6 ümbruses. Allikas: EELIS, 01.01.2026.
Kaitsealune liik Kaitse-
kategooria
KR kood Kaugus
kavandatavast
tuulepargi alast
Myotis dasycneme (tiigilendlane) II KLO9124248 3,9 km
Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir) II KLO9124241 3,9 km
DP ja selle KSH algatamisele eelnevalt viidi DP alal ja selle ümbruses läbi nahkhiirte uuring
(Lutsar, 2025; vt KSH aruande lisa 3). Uuringu käigus koguti välitöödel andmeid
nahkhiireliikide esinemise, arvukuse, käitumise ja nahkhiirtele sobivate varjepaikade kohta.
Kokkuvõtvalt saab nahkhiirte uuringust välja tuua järgmist:
• Arvestada tuleb, et nahkhiirevaatlused toimusid ka tuuleala nr 6 lähiümbruses (kuni 1
km kaugusel) mõnedes heades vaatluskohtades nagu soovitab ka EUROBATS-i juhend
– niiviisi saab paremini hinnata ala olulisust nahkhiirtele, sest ilmne on, et
lennuvõimeliste loomadena tegutsevad tuuleala lähedal vaadeldud nahkhiired aeg-ajalt
ka tuulealal. Seetõttu on allpool kajastatud kõik liigid olenemata sellest, kas vaatlus
toimus tuulealal või selle lähistel.
• Uuritud alal tehti kindlaks 9 nahkhiireliigi esinemine: tiigilendlane (Myotis
dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii), tõmmu- või habelendlane (Myotis
brandtii/mystacinus), nattereri lendlane (Myotis nattereri), pruun-suurkõrv (Plecotus
auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), suurvidevlane (Nyctalus noctula), pargi-
nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus). Tõmmu- ja
habelendlase eristamine on keeruline, kuid selle ala puhul tõenäolisem peamiselt
tõmmulendlase esinemine. Habelendlasi võib olla juhuslike läbilendajatena aeg-ajalt.
• Nahkhiirte lennuaktiivsust saab mõõta erinevates ühikutes, näiteks: möödalendude
(kontaktide) arv ajaühikus, automaatsete salvestuste arv ajaühikus, minutite arv
vaatlusöö kohta, mil registreeriti nahkhiirte ultrahelisid (aktiivsusminutid), 5-
sekundiliste ajalõikude arv ajaühikus, mille jooksul oli kuulda nahkhiire ultrahelisid
(Rodrigues jt. 2015; Barataud). Möödalendude arvu määramisel on küllaltki keeruline
otsustada, millal möödalend lõpeb, kui nahkhiir tiirutab ümbruskonnas edasi. Kas paari
sekundi pärast uuesti kuuldavuspiirkonda ilmuvad sama liigi helid on pärit samalt
isendilt või mitte? Üsna lihtne on aga liita kokku sekundid, mille jooksul automaatne
salvesti registreeris nahkhiirte häälitsusi (Runkel, jt. 2021). Neid sekundeid võib
nimetada aktiivsussekunditeks. Suurem aktiivsussekundite arv öö jooksul näitab, et
nahkhiir viibis kauem vaatluspunkti läheduses. Ilmselt iseloomustab selline näitaja ka
kõige paremini nahkhiirte hukkumise riski tuuleturbiinis – mida kauem viibib nahkhiir
tuuleturbiini juures, seda suurem on tõenäosus, et ta hukkub. Sellest arutluskäigust
lähtudes ongi käeolevas töös kasutatud suhtelise arvukuse näitajana aktiivsussekundite
arvu (Tabel 2.3). Tabeli põhjal esines alal kõige enam lendlaseliike, tõmmu- või
habelendlast, põhja-nahkhiirt, tiigilendlast ja veelendlast. Rändliikide lennuaktiivsus
oli suhteliselt madal.
34 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Tabel 2.3. Nahkhiirete uuringu (Lutsar, 2025) vaatlusperioodi täielike vaatlusööde arv, leitud liikide
arv ja kogu vaatlusperioodi summaarne aktiivsussekundite arv liikide (liigirühmade) kaupa eri
püsisalvestuspaikades. Kõikide liikide ja liigirühmade andmed on korrigeeritud korrektsioonikordaja
abil, mis võtab arvesse kajalokatsioonihäälte tugevuse (vt KSH aruande lisa 3). Perekonna lendlased
(Myotis) puhul on kasutatud korrektsioonikordaja väärtust 2,5, mis vastab sagedasematele
lendlaseliikidele uuritud alal: habe- või tõmmulendlane. Liigirühmade Nycmi ja Nyctaloid
korrektsioonikordajaks on võetud 0,5, sest kõige tõenäolisemalt on tegemist hõbe- või põhja-nahkhiire
salvestustega, mida oli raske liigini määrata. Kuna palju lendlasi pole määratud liigini, kasutati
aktiivsussekundite summeerimisel perekonna lendlased (Myotis) aktiivsussekundite arvu. Seega on
summeerimisel kasutatud tabeli alumise poole andmeid (alatest suurvidevlase reast). Rändliigid
on esile tõstetud paksus kirjas.
Näitaja/liik Väärtus
Vaatlusööde arv 168
Leitud liike 9
Liigid
Veelendlane (Myotis daubentonii)
882
Tiigilendlane (Myotis
dasycneme)
985
Tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii sive M.
mystacinus)
4648
Nattereri lendlane (Myotis nattereri) 8
Suurvidevlane
(Nyctalus noctula)
0,25
Põhja-nahkhiir
(Eptesicus nilssonii)
1974
Hõbe-nahkhiir
(Vespertilio murinus)
11
Nycmi 14
Nyctaloid 54
Pargi-nahkhiir
(Pipistrellus nathusii)
3
Pruun-suurkõrv
(Plecotus auritus)
15
Lendlased (Myotis) 16625
KOKKU 18696
• Nahkhiirte elupaikade kasutus DP alal Lutsar (2025) alusel – nahkhiirte elupaigad
jagunevad vastavalt sellele, kuidas nahkhiired neid kasutavad. Kõige põhimõttelisemat
laadi on erinevused talvituspaikade ja soojal aastaajal kasutatavate elupaikade vahel.
Lutsar (2025) töös uuritud alal on igal pool tegemist nahkhiirte lennupaikadega, mõnel
pool võib suure tõenäosusega oletada ka sobivate varjepaikade olemasolu puudes.
35 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Soojal aastaajal ringi lennates toituvad nahkhiired kõikjal, kus on liigile sobivaid
toiduobjekte. Metsamaastikus on toiduobjekte alati, ei saa väita, et on mõni koht
metsas, kus soojal aastaajal nahkhiirte toiduobjektid üldse puuduvad ja nahkhiirte
toitumine pole võimalik. Seega on metsas kõik lennupaigad ühtlasi ka toitumispaigad.
Eri nahkhiireliikidel on toiduobjektid osaliselt kattuvad, osaliselt erinevad. Enamasti
on toiduobjektideks putukad eri lülijalgsete rühmadest, mõnel nahkhiireliigil ka
ämblikulaadsete hulgast. Eesti nahkhiireliigid jagunevad toitumiskäitumise järgi õhust
saagi püüdjateks (põhja-, hõbe-, pargi-, kääbus- ja pügmee-nahkhiir, habe-,
tõmmulendlane ning videvlased), pindadelt saagi haarajateks – nt okstelt, lehtedelt
(suurkõrv ja nattereri lendlane) ning veepinnalt saagi „rehitsejateks” (tiigi- ja
veelendlane). Mõned liigid (näiteks tiigi- ja veelendlane) kasutavad mitut eri viisi
toiduobjektide püüdmisel. DP alal olid esindatud kõigi kolme toitumistüübi esindajad.
• Nahkhiirte elupaiga olulisuse (EOL) hinnang – Nahkhiirte elupaiga olulisuse (EOL)
hindamisel saab kasutada mitmeid nahkhiirtele olulisi elupaigatunnuseid, aga lisaks
tuleb arvestada, millised liigid alal esinevad, kas leidub haruldasi liike, kas nad on
arvukad (Lutsar, 2009; Lutsar, 2010). Olulisteks elupaigatunnusteks on näiteks puistu
esinemine alal, puistu pindala, veekogude olemasolu, varjepaikade rohkus
(puuõõnsused, sobivad hooned), maastiku sobivus ümbruskonnas. Haruldaste liikide
arvukas esinemine näitab ala olulisust, samuti näitab seda poegimiskolooniate
leidumine. Eriti suurt kaalu omab haruldaste liikide poegimiskolooniate esinemine.
Oma olemuselt on selline hinnang eksperthinnang, mida on raske, kui mitte võimatu,
„automatiseerida”, st rangete reeglite kaudu üheselt määratleda. Nahkhiireliike saab
jagada haruldasteks ja tavalisteks. Haruldasteks liikideks on siin töös loetud kõik liigid
peale põhja-nahkhiire, vee- ja tõmmulendlase, pruun-suurkõrva ning pargi-nahkhiire.
Haruldaste liikide kaal ala EOL hinnangus on suurem kui tavaliste liikide kaal.
• Uuringualal ühtki nahkhiirte poegimiskoloonia varjepaika ei leitud. Siiski oli põhja-
nahkhiire lennuaktiivsus kõrge ka juuni teisel poolel ja juulis, kui emasloomad on
koondunud poegimiskolooniasse, samas kui lendlastel oli sel ajal küllaltki madal
lennuaktiivsus. Sellest saab järeldada, et tõenäoliselt asub põhja-nahkhiire
poegimiskoloonia varjepaik püsisalvestuspaigale suhteliselt lähedal (kuni paari km
kaugusel), samas lendlaste kohta seda öelda ei saa, sest nad saabusid arvukamalt
sellesse piirkonda alles augustis, kui poegimiskolooniad on lagunenud ja samal aastal
sündinud noored, aga ka vanemad isendid hajuvad laiali suuremale alale. Seega ilmselt
asub põhja-nahkhiire poegimiskoloonia varjepaik (varjepaigad) püsisalvestuspaigast
sellisel kaugusel, kust nad jõuavad lennata öö jooksul püsisalvestuspaiga juurde, kuid
lendlaste kolooniate varjepaigad on sellisel kaugusel, kust nad ei jõua
püsisalvestuspaiga lähedusse või eelistavad nad poegimiskolooniate perioodil
toitumispaiku, mis ei asu püsisalvestuspaiga lähedal. Üks võimalik lendlaste
toitumispiirkond on läänes asuv Põdrangu looduskaitseala.
• Nahkhiirte (pool)maa-aluseid talvituspaiku alal tõenäoliselt ei leidu, seega piirdub
ala kasutus nahkhiirtel peamiselt sooja aastaajaga. Siiski võivad mõned nahkhiired olla
ülemineku-varjepaikades (puuõõnsused, palgivirnad, tuulemurd jms paigad)
hilissügisel ja varakevadel, pehme talve korral ka talvekuudel. Hiljutised vaatlused
Eestis on näidanud, et lendavaid nahkhiiri võib kohata metsamaastikus ka detsembris
(L. Lutsar, avaldamata andmed 2024. aastast). Sellised isendid võivad olla liikumas
ülemineku-varjepaigast mõnda talvituspaika, nt talukeldrisse.
• Uuringualalt leiti ka haruldasi nahkhiireliike – nattereri lendlast, tiigilendlast ja hõbe-
nahkhiirt, mis tõstab ala üldist väärtust nahkhiirte elupaigana. Leitud liikide arv oli
keskmine võrreldes teiste siin töös võrdluseks toodud aladega. Lendlaste suhteline
arvukus oli augustis ja septembri esimesel poolel suur.
36 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
• Uuringuala jaguneb maastikuliselt metsa- ja avamaastikuks. Ülekaalus on
metsamaastik, ala lõuna- ja keskosas on ka avamaastikku. Avamaastikus on nahkhiirte
lennuaktiivsus väiksem kui metsamaastikus, kuid lendavaid nahkhiiri võib kohata kogu
alal. DP ala puhul on nahkhiirte uuringus valdav osa alast määratletud kui
nahkhiirtele oluline elupaik, vaid DP ala lõuna- ja kaguosa põllud on määratletud
kui väheoluline elupaik (Joonis 2.8).
Joonis 2.8. Nahkhiireuuringu (Lutsar, 2025) alusel nahkhiirte elupaiga olulisuse hinnang DP alal ja
lähiümbruses. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025.
2.5.5. Rohevõrgustik
DP alale jäävad Lääne-Viru maakonnaplaneeringus ja Väike-Maarja valla üldplaneeringus
määratud rohevõrgustiku rohekoridorid, mis jäävad ala lääne- ja idakülgedele ja mis põhjast
liituvad (vt Joonis 1.2 ptk 1.2.1). Rohekoridorid on tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis
võimaldavad liikuda erinevatel liikidel ühelt alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku
sidususe. Rohekoridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas
kiiremini muutuvad või muudetavad.
2.6 Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid
Kultuurimälestisi DP alal ega ka sellest 500 m raadiuses ei leidu. Väike-Maarja tuuleala nr 6
piirist 500 m kaugusele ulatuvas alas asuvad järgmised pärandkultuuriobjektid: 30 m kaugusel
Kutsari talu varemed (põline talukoht, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud
20-50%), 60 m kaugusel Kangru talukoht (põline talukoht, objektist või tema esialgsest
37 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
funktsionaalsusest säilinud 20-50%), 350 m kaugusel Vao (Õbediku) lubjaahjud ja paemurd
(objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%).
Väike-Maarja valla ÜP kohaselt ei kattu tuuleala nr 6 arheoloogiatundlike aladega.
2.7 Tuuleolud
IRENESe (Integrating RENewable energy and Ecosystem Services in environmental and
energy policies - Taastuvenergia ja ökosüsteemiteenuste integreerimine keskkonna- ja
energiapoliitikates) projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaardikihi
(Keskkonnaagentuur, 2023) alusel on 100 m kõrgusel Väike-Maarja tuuleala nr 6 ja selle
ümbruses keskmine tuule kiirus 5,6 – 6,68 m/s (Joonis 2.9).
Joonis 2.9. IRENES projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaart. Alus:
Keskkonnaagentuur, 2023
Euroopa tuuleatlase (New European Wind Atlas: https://map.neweuropeanwindatlas.eu/)
andmetel on 100 m kõrgusel keskmine tuulekiirus piirkonnas 7,1 m/s ning 200 m kõrgusel 8,8
m/s. Näiteks Vestas tuuliku (V172-7.2 MW™) tuulik lülitub tööle tuule kiirusel 3 m/s ning
lülitub välja kui tuule kiirus on 25 m/s.
38 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
3 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
TEGEVUS JA SELLE REAALSED
ALTERNATIIVID
KSH läbiviija näeb olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse alusel kahte reaalset
alternatiivi, mida on kirjeldatud allpool.
Oluline on asjaolu, et DP KSH peamiseks eesmärgiks on selgitada välja, kas kavandataval
tegevusel on oluline mõju või mitte ning millised on mõjud siis, kui DP-d ellu ei viida (0-
alternatiiv). Erinevaid tuuliku paigutusi või tehnoloogiliste/tehniliste lahenduste variante, mis
võivad KSH protsessis arutelu alla tulla, käsitletakse vajadusel (nt mõjude vähendamiseks)
leevendavate meetmetena ja neid ei käsitleta eraldiseisvate täiemahuliste alternatiividena.
KSH käsitletavad alternatiivid on järgmised:
• Alternatiiv I – kavandatud tegevus (ptk 3.1);
• 0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine (ptk 3.2).
3.1 Alternatiiv I – Kavandatav tegevus
Alternatiiv I korral planeeritakse Väike-Maarja valla ÜP tuulealale nr 6 tuulepark, kus tuulikute
tipu kõrgus on kuni 300 m (koos labadega). Tuulepark või -pargid koosnevad
tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest ja rajatistest (nt tuulemõõturid jm),
pargisisesest elektrivõrgust ja alajaama(de)st. DP lähteseisukohtades ja KSH programmis
(KSH aruande lisa 1) oli toodud, et alale kavandatakse kuni 20 elektrituulikust koosnev
tuulepark. DP ja KSH koostamise raames läbi viidud uuringute ja hinnangute tulemustest (vt
ka ptk 4.3.2) ning tuulikute töörežiimi vajadustest (sh tuulikute omavahelised optimaalsed
kaugused) lähtuvalt kavandatakse alternatiiv I raames DP alale 13 tuulikust koosnevat
tuuleparki (Joonis 3.1), millega kaasnevaid mõjusid käsitletakse KSH aruande peatükis 4.
39 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Joonis 3.1. Mõju hindamise aluseks olevate DP-ga kavandatavate tuulikute ja seonduva taristu
paiknemine. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2026.
Alternatiivi I alamalternatiividena käsitletakse erinevate tehniliste parameetritega lahendusi
juhul kui selleks ilmneb KSH koostamisel vajadus. Lisaks tuulikute arvule ja paigutusele
käsitletakse KSH aruandes tuulepargi põhivõrguga ühendamise trassikoridoride
alamalternatiive.
Tuulepargi rajamisega kaasnevad mõjud sõltuvad kujunevast tuulepargi lahendusest, mis
sõltub tuulikute täpsest paigutusest, kasutatavatest tuulikute vundamentidest, montaažiplatside
suurusest, ligipääsuteede paiknemisest ja elektri ülekandevõrguga ühenduse paiknemisest ja
tehnilisest lahendusest.
Tuulikute paigutus
Tuulikud paigutatakse üldiselt tuulepargis arvestades valdavaid tuulesuundi, seejuures sõltub
tuulikute vaheline kaugus tuulikute tehnilistest nõuetest, soovitavast tootlusest ja tuuleoludest.
Mõju hindamise aluseks olevate DP-ga kavandatavate tuulikute paiknemist kajastab Joonis 3.1.
Tuulikute vundamendid
Tuulikute vundamendi tüüp ja tehniline lahendus valitakse vastavalt pinnase
ehitusgeoloogilistele omadustele. Maismaa tuulikute puhul on levinuimaks
vundamenditüübiks gravitatsioonivundament –raudbetoonist vundamendi tüüp, mis hoiab
tuulikut püsti raskusjõu mõjul. Gravitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega
vundamenditüüp.
Tänapäevaste tuulikute vundamendid on üldjuhul kuni 25 m läbimõõduga, mis teeb
vundamendi ehitusalaseks pinnaks u 490 m2. Tuuliku mõõtmete suurenemisel võib eeldada ka
40 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
vundamendi läbimõõdu suurenemist. Tuulikute puhul enim levinud gravitatsioonivundamendi
sügavus võib olla ligikaudu vahemikus 2–6 m.
Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse
gravitatsioonivundamendi asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest
ja gravitatsioonvundamendist (Joonis 3.2). Vaiade kasutamisel on väljakaevatava materjali
hulk ja kasutava betooni hulk oluliselt väiksem, samas võivad vaiad ulatuda 10–20 m
sügavusele (Lemma OÜ, 2024).
Joonis 3.2. Vundamendi tüübid (Annan, 2019)
Tuulikute vundamendi täpset lahendust ei määrata DP-ga ning see selgub ehitusprojekti käigus.
Montaažiplatsid
Iga tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse
perioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti saab montaažiplatsil hoiustada tuuliku
detaile püstitamise eelselt. Igal tuulikutootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud
montaažiplatside standardlahendused, mida vajadusel lähtuvalt asukoha eripäradest
modifitseeritakse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal
tuuliku komponente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi peale
ehitustööde lõppu tavapäraselt ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku
hooldustöödeks. Hoiustatavate tuuliku detailide jaoks ei pea tingimata eraldi platsi
kandevõimet suurendama ja neid saab ladustada ka nt olemasoleval rohu- või põllumaal
montaažiplatsi kõrval.
Mida suurem on püstitatav tuulik, seda suurem on ka montaažiplatsi ulatus, sest suurenevad
püstitatavate detailide mõõtmed ja kasutatava kraana suurus. Nt Vestas V150 tehnilised
joonised näevad maksimaalse torni kõrguse 166 m korral ette 77×35 m ehk 2695 m2
montaažiplatsi (Vestas, 2017). Igal tuuliku tootjal on üldjuhul oma väljatöötatud montaažiplatsi
kuju ja suuruse nõuded. Näiteks Vestas V172 rootori diameeter 172 m (st raadius 86 m) ja
maksimaalne torni kõrgus 169 m, millele on vajalik montaažiplats ligikaudsete mõõtmetega
130 x 65 m = 8450 m2. Olenevalt kohapealsetest oludest, võib montaažiplatsi suurus olla ka
ligikaudu 1 ha.
41 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Ligipääsuteed
Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis peavad võimaldama tuulikute rajamist (sh
tuuliku komponentide transporti) ja hilisemat hooldust. Teid hoitakse töötavate tuuleparkide
puhul aastaringselt ligipääsetavatena. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja
piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10
m. Tee kurvide ja kallete puhul tuleb arvestada eriti suuremõõtmeliste detailide
transpordivajadusega. Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik
truupide/sildade kavandamine. Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate
sademeveekraavide kavandamine. Mõju hindamise aluseks olevate DP-ga kavandatavate
juurdepääsuteede paiknemist kajastab Joonis 3.1.
Ühendus elektri ülekandevõrguga
DP alale rajatakse alajaam või alajaamad. Tuulikud ühendatakse tuulepargi alajaamaga
maakaablitega. Maakaablid paigaldatakse üldjuhul u 0,5 laiusesse ja kuni 1 m sügavusse
kaevikusse. Võimalik on paigutada maakaabelliinid ligipääsuteedega paralleelselt.
Tuulepargi alajaam tuleb elektri võrku müümiseks ühendada põhivõrguga. Lähim võimalik
olemasolev põhivõrgu alajaam on Väike-Maarja alajaam. Samas on võimalik rajada ka uus
alajaam ning liituda sealt 110 või 330 kV liinile. DP algatamise otsuse kohaselt tuleb
võimalusel kasutada tuulepargi ja 110 või 330 kV alajaama vaheliste liinidena olemasolevate
liinide koridore.
Täpne elektri ülekandeliinide paiknemine selgub edasise protsessi käigus. DP alast väljuvate
ülekandeliinide põhimõttelisi asukohti kajastab Joonis 3.1.
3.2 0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine
0-alternatiiviks on olemasoleva olukorra jätkumine, st alternatiiv I ei rakendu ja planeeritavat
tuuleparki välja ei ehitata. Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 kinnistutel säilib olemasolev
maakasutus ehk valdavalt põllu- ja metsamaad.
42 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
4 DETAILPLANEERINGUGA KAASNEVAD
KESKKONNAMÕJUD
Mõjude hindamisel lähtutakse KeHJS nõuetest ning KSH programmist. KSH programmis
määrati mõjuvaldkonnad, mida alljärgnevates peatükkides täpsemalt käsitletakse. KSH
programmi kohaselt ei ole ette näha olulisi mõjusid järgmistes valdkondades, mida ka KSH
aruandes detailsemalt ei käsitleta:
• soojus;
• kiirgus;
• lõhn;
• jäätmeteke;
• pärandkultuuriobjektid ja kultuuriväärtused;
• piiriülene mõju (mõeldud Eesti riigipiiri ülest mõju).
Andmebaasidena kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem,
Keskkonnaagentuur) ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi, Keskkonnaportaali andmeid,
erialakirjandust, asjakohaseid strateegilisi planeerimisdokumente, õigusakte jm saadaval
olevat temaatilist informatsiooni.
KSH koostamiseks viidi läbi järgmised uuringud või koostati järgmised tööd:
• linnustiku uuring ja ornitoloogiline eksperthinnang (KSH aruande lisa 2);
• käsitiivaliste uuring (KSH aruande lisa 3);
• mürauuring (sh müraleviku modelleerimine)(KSH aruande lisa 5);
• varjutuse modelleerimine (KSH aruande lisa 5);
• tuuliku nähtavusanalüüs ja visualiseeringud (fotomontaažid) eri vaatepunktidest ning
visuaalse mõju analüüs (KSH aruande lisad 5 ja 6).
Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, sisust ja KSH algatamisotsustest käsitletakse KSH
aruande koostamise käigus vähemalt järgmisi valdkondi:
• Mõju põhja- ja pinnaveele;
• Mõju elustikule ja bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele, sh:
− kaitstavad loodusobjektid;
− linnustik;
− nahkhiired;
− rohevõrgustiku toimimine ja sidusus;
− vääriselupaigad.
• Mõju inimese heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale,
sh:
− Varjutus;
− Müra ja vibratsioon;
− Visuaalne mõju, sh mõju maastikule;
− Teede ja liiklusohutus;
− Ettevõtluskeskkond, sh mõju väärtuslikule põllumajandusmaale,
põllumajandusele, metsamajandusele ja maardlatele;
− Vara ja elanike sotsiaalsed vajadused, sh analüüsitakse ka võimalikke
kompensatsioonimeetmeid ehk kohaliku kasu võimalusi kohalikule
kogukonnale.
• Mõju kliimamuutustele ja ja kliimamuutustega kaasnevad mõjud;
43 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
• Muud mõjud, sh:
− Mõju riigikaitseliste radarite ja mobiiliside toimimisele;
− Avariiolukordadega kaasnevad mõjud;
• Kumuleeruvad mõjud.
4.1 Mõjuala suurus
Eeldatav mõjuala on piiritletav eelkõige DP ala ja seda ümbritseva alaga – käesolevas
dokumentatsioonis on vaadeldud enamike mõjude osas 1 km tsooni ümber Väike-Maarja valla
tuuleala nr 6. Linnustiku, varjutuse ja visuaalsete mõjude osas on vaadeldud ala 7 km raadiuses,
kohati ka suuremas raadiuses (nt merikotka, väike-konnakotka ja must-toonekure osas).
Lähimad elamuga kinnistud (mõõdetud eluhoonete kaugus lähimast tuulikupositsiooni
keskpunktist) on:
• põhja suunas Loksa külas, Tapa vallas ca 1090 m (tuulikupositsioonist pos 9) kaugusel
Hussari kinnistu (78701:004:0140);
• lääne suunas Põdrangu külas, Tapa vallas ca 800 m (pos 1) kaugusel Tisleri kinnistu
(78701:004:0500) ja ca 975 m (pos 1) kaugusel Aarepi kinnistu (78701:004:0300);
• kagu suunas Vao külas, Väike-Maarja vallas ca 1002 m (pos 12) kaugusel Killi kinnistu
(92702:004:1680) ja ca 1059 m (pos 12) kaugusel Mäeotsa kinnistu (92801:001:0856);
• ida suunas Ärina külas, Väike-Maarja vallas ca 1288 m (pos 13) kaugusel Volli kinnistu
(92702:004:0067), ca 1323 m (pos 13) kaugusel Kändliku kinnistu (92601:001:0269)
ja ca 1711 m (pos 13) kaugusel Laanepüü kinnistu (92702:004:0074);
• kirde suunas Ärina külas, Väike-Maarja vallas ca 1315 m (pos 13) kaugusel Mere
kinnistu (92702:004:1860) ja ca 1662 m (pos 13) kaugusel Rahula kinnistu
(92702:004:1410).
Täpsemalt hinnatakse mõjuala ulatust KSH aruande peatüki 4 alampeatükkides. Seejuures võib
sõltuvalt valdkonnast mõjuala ulatus varieeruda.
4.2 Mõju pinna- ja põhjaveele
Pinnavesi
Pinnaveekogudest läbib DP ala idaosa Põltsamaa jõgi. Alal puuduvad suuremad
seisuveekogud, väiksemad seisuveekogud jäävad Meibaumi liivakarjääri alale (tekkinud
kaevandamise tulemusena, ei ole ametlikud veekogud).
Looduskaitseseadusest tulenevalt ei ole tuulikute rajamine lubatud veekogude
ehituskeeluvööndisse, kuid ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud
tehnovõrgule ja -rajatisele, sillale, avalikult kasutatavale teele ja rootorilabade alusele pinnale.
Põltsamaa jõel ehk üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal ja maaparandussüsteemi eesvoolul
on ehituskeeluvööndi laius 50 m. Jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses
ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini ehk Põltsamaa jõe puhul 100 m
kaugusele jõest. Kavandatavad lähimad tuulikupositsioonid jäävad Põltsamaa jõest
minimaalselt u 500 m kaugusele. Piirkonna juurdepääsuteed ja maakaabelliini asukohad on
kavandatud samuti tunduvalt kaugemale kui eelnimetatud vööndid. Seega arvestades kaugust
ei ole olulist lühi- (ehitusaegne) ega pikaajalist (kasutusaegne) ebasoodsat mõju jõe
veerežiimile ja -kvaliteedile ette näha. Põltsamaa jõe ääres levivad luhaalad, kuid ka need
44 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
jäävad lähimatest tuulikupositsioonidest mitmesaja meetri kaugusele ega ole seetõttu
mõjutatud tuulikute või vajaliku taristu ehitusest/kasutusest.
Mullastiku kaardi alusel (vt ptk 2.2) puuduvad DP alal alaliselt liigniisked mullad, mida
maaparanduse käigus võiks olla vaja kuivendada. Tulenevalt eelnevast
maaparandussüsteemidega kaetud alasid kõnealuses piirkonnas ei esine ning ka tuulikute,
juurdepääsuteede jm vajaliku taristu rajamise järgseks kasutuseks puudub kuivendamise
vajadus. Eelnevat arvestades ei ole olulist ebasoodsat mõju pinnaveele ette näha ja seda nii
lühi- kui ka pikaajalises skaalas.
Tuulikupositsioonidele lähim soo (Sandimetsa soo) jääb enam kui 3,3 km kaugusele. “Eesti
soode seisund ja kaitstus” (Paal & Leibak 2013) kohaselt on soo-ökosüsteemide efektiivseks
kaitseks nende lähialadel toimuvate veerežiimi muutuste korral, vajalik luua nende ümber
puhveralad säilitamaks soode veerežiimi ja tagamaks seeläbi nende ökosüsteemse kvaliteedi
ning nendega seotud organismide liigikaitse. Seejuures peaks rabade puhvertsooni laius olema
vähemalt 500 m rabanõlva jalamilt arvestades. Võrdluseks nt Iirimaa puhul on vastavas
juhendmaterjalis (DAERA, 2015/2019) soovitatud tuulepargid kavandada 250 m kaugusele
märgalast. Seega kaugust arvestades ei ole olulist ebasoodsat mõju piirkonna soodele ette näha.
Põhjavesi
Ptk 2.4 kohaselt on põhjavesi DP alal valdavas osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Pinnakatte
paksus varieerub, olles 1-2 m paksune ala edelaosas ja üle 5 m paksune ala idaosas Põltsamaa
jõe ümbruses. Tuginedes DP ala edela-, kagu- ja kirdeosas varasemalt teostatud maavara
geoloogiliste uuringute aruannetele (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2010; OÜ Eesti
Geoloogiakeskus, 2012; AS EDK, 1996) jääb põhjaveetase maapinnast valdavalt vähemalt
2,9+ m sügavusele, edelaosas (EDK AS, 1996) ei jõutud uuringute ajal põhjaveetasemeni ka 7
m sügavuste puuraukude rajamisel.
Põhjaveele võivad tuuleparkide rajamisega kaasneda mõjud nii ehitus- kui ka kasutusetapis.
Ehitusetapiga seotud mõjud tulenevad otsesest ehitustegevusest, nt vundamentide rajamine, kui
vajalikuks võib osutuda ehitusaegne veetaseme alandamine või ka võimalikest
avariiolukordadest lähtuvast reostusest ja selle mõjust põhjaveekvaliteedile.
Tuulikute planeeringutes ei määrata tuulikute ehituslikku lahendust, kuid mõjude hindamisel
lähtutakse (olemasolevate tuulikute ehituslikest lahendustest lähtudes) eeldusest, et on
võimalik keskkonnamõjuliselt kaks põhimõtteliselt erinevat vundamenditüüpi (ja lisaks nende
kombineeritud lahendused). Eestis on enim kasutatav vundamenditüüp
gravitatsioonivundament. Gravitatsioonivundamendi tarvis rajatakse süvend sügavusega
kuni 6 m ja läbimõõduga kuni 30 m, millesse rajatakse raudbetoon vundament. Teise
lahendusena on kasutusel vaivundament. Vaivundamendi korral rajatakse vaiad kuni
ankurdamiseks sobiliku kihini (Eestis üldjuhul lubjakivi) ja selle sisse. Vaiade sügavus sõltub
geoloogilisest ehitusest. Eestis on teada 14 m sügavuste vaiade kasutamine. Konservatiivselt
võib eeldada, et sügavus võib vajadusel olla ka suurem. Vaivundamendi rajamine ei nõua
ehitusaegset veealandust. Vaiad rajatakse puurimise või rammimise teel.
Ehitusaegne mõju veerežiimile tuleneb gravitatsioonivundamendi kasutamise korral põhiliselt
tuulikute vundamendisüvendite rajamisest ja kuiva tööpinna tagamiseks vajalikust ajutisest
ehitusaegsest kuivendamisest. Ehk siis rajamisega kaasneb võimaliku mõjuna ehitusaegne
põhjaveetaseme alandus seoses vundamendikaeviku ehituse ajal kuivana hoidmise vajadusega.
Süvendite kuivendamine põhjustab põhjavee valgumist süvendisse külgnevatest setetest, mille
45 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
tulemusel langeb ka seal põhjavee tase. Kujuneb välja põhjaveetaseme alanduslehter, mille
piires põhjaveetaseme alandus on suurim otse süvendi kõrval ja väheneb kiiresti süvendist
kaugenedes. Võttes aga arvesse varasemalt piirkonnas tehtud geoloogiliste uuringute (EDK
AS, 1996; Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2012; Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2010) tulemusi, siis
paikneb valdavas osas alal põhjavesi maapinnas sügaval ning on tõenäoline, et vähemalt osade
tuulikute asukohtades vundamendi rajamissügavuseni põhjaveetase ei ulatu ning veeärastus ei
ole vajalik. Kui ka veeärastus osutub vajalikuks on tegemist lokaalsete mõjudega, mille
olulisust saab vähendada ehitusgeoloogilise uuringu tulemusi arvestava projekteerimisega, aga
ka reaalse ehitustegevuse käigus töö- ja keskkonnanõuete kinnipidamisega. Ehitusaegne
veetaseme alandus on lühiajaline ning peale vundamendi valmimist enam süvendit kuivendama
ei pea ja alal taastub endine veetase.
Koha-spetsiifiliste andmete puudumisel saab ehitussüvendi rajamisel veeärastuse mõju
raadiust hinnata vabapinnalisele põhjaveele Sichardti (Sichardt, 1928) valemiga:
kus s – alanemine (m)
k – filtratsioonimoodul (m/s)
C – empiiriline kalibreerimisfaktor
Radiaalse voolu puhul on C tavaliselt 3000 (Environment Agency, 2007)
Valemi kasutamiseks on vajalik teada piirkonna kivimite filtratsioonimoodulit (e
filtratsioonikoefitsienti). DP alal on üheks vundamendi rajamisel kuivendatavaks kihiks
Kvaternaari setete kiht. Ptk 2.2 kohaselt ala pinnakatte paksus varieerub, olles 1-2 m paksune
ala edelaosas ja üle 5 m paksune ala idaosas Põltsamaa jõe ümbruses. Piirkonna aluspõhja
moodustavad lubjakivid (vt täpsemalt ptk 2.2). Kuna pinnakatte paksus võib olla ka vaid 1-2
meetrit, siis kohati ulatub kuni 6 m sügavune vundament ka karbonaatkivimitesse.
Kvaternaari setete filtratsioonikoefitsient on sageli 5-10 m/ööpäevas, kohati kuni 100
m/ööpäevas (Eesti Geoloogiakeskus, 2001). Maapinnalähedastes karbonaatsetes kivimites on
põhjavee liikumiskiirus looduslikes tingimustes keskmiselt 1 kuni 10 m/ööpäevas (Eesti
Geoloogiateenistus, 2019). Silur-Ordoviitsiumi lubjakivide ülemise, 15 m paksuse
sügavusvahemiku lateraalne filtratsioonikoefitsient on enamasti vahemikus 10-50 m/ööpäevas
(Eesti Geoloogiakeskus, 2001. Eesti Põhjaveekaitstuse Kaart 1:400 000 seletuskiri).
Tabel 4.1 kajastab erinevate kivimite filtratsioonikoefitsientide (moodulite) kohast veetaseme
alanemise maksimaalset mõjuraadiust Sichardti valemi alusel. Välja on toodud kaks näidet, kus
esimesel juhul on tavapärane põhjaveetase maapinnast 1,5 m sügavusel ja kuni 6 m sügavuse
süvendi puhul on põhjaveetaseme alanemine süvendis 4,5 m (käesoleva DP puhul pigem
teoreetiline näide, kuigi täielikult ei saa välistada, et paiguti ka sellisel sügavusel põhjavesi DP
alal esineb) ning teisel juhul on põhjaveetase maapinnast tavapäraselt 3 m sügavusel ning 6 m
sügavuse süvendi puhul on veetaseme alanemine 3 m (käesoleva DP puhul ka reaalselt esineda
võiv).
46 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Tabel 4.1. Sichardti valemi kohane maksimaalne ehitusaegne veetaseme alanemise mõjuraadius
erinevate filtratsioonikoefitsientide korral
Mõjuulatus süvendist, m
Filtratsioonimoodul,
m/ööp alanemine 4,5 m alanemine 3 m
0,5 32,5 21,7
1 45,9 30,6
2 65,0 43,3
5 102,7 68,5
10 145,2 96,8
25 229,6 153,1
50 324,8 216,5
100 459,3 306,2
Arvestades, et üldiselt võiks ulatuda filtratsioonimoodul 10 m/ööpäevas, siis oleks ka
käesoleva DP puhul teoreetilise alanemise (4,5 m) korral mõjuulatus vundamendi süvendist
maksimaalselt 145 m, käesoleva DP korral on aga pigem realistlik alanemine 3 m ehk
mõjuulatus süvendist maksimaalselt 97 m. Kui arvestada ka kõige ekstreemsemate võimalike
filtratsioonimoodulitega 50 m/ööp lubjakivide ja 100 m/ööp liivade puhul, siis võib teoreetiline
mõjuraadius kasvada ka 325-459 m-ni, käesoleva DP puhul on sel juhul pigem mõjuulatus
maksimaalselt kuni 306 m. Eelneva alusel saab järeldada, et mitte mingil juhul (ka ekstreemsete
hüdrogeoloogiliste tingimuste korral) ei ulatu ehitusaegne vundamentide rajamisel tekkiv
alanduslehter lähimate elamuteni (tuulikupositsioonidele lähim elamu jääb u 800 m kaugusele
(pos 1)) ehk alale, kus võib paikneda joogiveevarustuse kaeve.
Põhjaveetaseme ja -kvaliteedi muutused on oluline aspekt piirkonna joogiveevarustuse
tagamisel. Kuigi Eestis puuduvad soovituslikud tuulikute kaugused joogiveehaaretest, siis nt
Iirimaa vastavas juhendis (DAERA, 2015/2019) on soovitatud tuulepargid kavandada 250 m
kaugusele joogiveehaaretest. Lähimad majapidamised, kus paiknevad salv- või puurkaevud
jäävad tuulikutest vähemalt u 0,8 km kaugusele. Seega arvestades tegevuse iseloomu ja
eeltoodud kauguseid, siis ei ole ette näha ebasoodsat mõju piirkonna elanike joogiveevarustuse
ja -kvaliteedi säilimisele.
Kasutusaegsed mõjud on seotud võimalike avariiolukordadega, kus tuulikutes kasutatav õli
võib sattuda pinnasesse. Tuulikutega seotud peamiseks ohuallikaks põhja- ja pinnaveele on
tuuliku gondlis asuva käigukasti poolt kasutatav õli (kokku kuni 800 l tuuliku kohta), mis
gondli purunemisel või ebaõige õlivahetusprotseduuri korral võib sattuda pinnasesse ja
halvimal juhul pinna- või põhjavette. Siiski on avarii esinemise ja õli pinnasesse sattumise risk
nõuetekohasel tuuliku käitamisel väga madal (vt ka ptk 4.6.2).
Tuulikute vundamendid takistavad teatud ulatuses ka põhjavee liikumist. Vahetult vundamendi
alal võib olla mõningane takistav mõju põhjavee liikumisele, kui senine poorne mineraalne
pinnas asendatakse betooniga. Tuuliku vundament ise pole nii massiivne, et ta mõjutaks
põhjavee liikumist laiemal alal. Vesi liigub ümber vundamendi ja arvestades vundamendi
mõõtmeid ei ole tegu olulise takistusega. Tegemist on seega lokaalse mõjuga, mis piirkonna
üldisele põhjavee liikumisele olulist ebasoodsat mõju ei avalda ja seda arvestades ka tuulepargi
tuulikute omavahelisest kaugusest tulenevat kumuleeruvat mõju.
47 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Viimastel aastatel on tekitanud küsimusi tuulikutega kaasneva vibratsiooni mõju pinnasele, sh
põhjaveele. Tuulepargi võimaliku vibratsiooni hindamisel saab lähtuda ka
Kliimaministeeriumi koostatud juhendmaterjalis „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise
juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“ (Kliimaministeerium, 2025) esitatud metoodikast.
Juhendis on välja toodud, et arvestades, et vibratsiooni levik sõltub muuhulgas asukohas
esineva pinnase omadustest ja tuulikute võimsusest, on ettevaatusprintsiibist lähtuvalt
soovitatav negatiivsete mõjude (sh kumulatiivsete) vältimiseks tagada, et tuulepargid asuksid
vibratsioonitundlikest hoonetest (elamud ja ühiskasutatavad hooned) minimaalselt 500 m
kaugusel. Antud vahemaa tagamise korral ei ole vajalik juhendi kohaselt täpsustavate
vibratsiooni uuringute läbiviimine. Antud detailplaneeringu puhul on tagatud tuuliku ja
vibratsioonitundlike hoonete ning kaevude vahemaa, mis on suurem kui 500 m (~800 m).
Vibratsiooni probleemi üheks tõstatajaks oli Kanada Chatham-Kent (Ontario) omavalitsuse
kogukond, kes tundis muret põhjavee kvaliteedi üle hiljuti rajatud North-Kent Wind tuulepargi
tõttu. Projekti käigus teostati mh vibratsiooni mõõtmised (sh vaiade rajamise ehk vaiamise ja
tuulikugeneraatori töötamise ajal) ning veekvaliteedi mõõtmised. Kohalikku pinnast
iseloomustab kuni 20 m paksune saviliiva kiht, mille all paikneb moreeni kiht. Aluspõhja
iseloomustab nn Kettle Point orgaanikakiht, mis koosneb peamiselt kildast ja savikildast.
Vaiamise ajal näitasid mõõtmistulemused (Golder Associates, 2017), et vibratsiooni mõju on
suurim 3 m kaugusel vaiamistöödest, kus vibratsiooni tase võis ulatuda pinnases kuni 38,1
mm/s (osakeste vertikaalne liikumine), mis vähenes kauguse suurenemisega. Näiteks juba 50
m kaugusel jäid vibratsiooni tasemed alla 1 mm/s. Lähimates (kaugusel 0,9-1,1 km)
veekaevudes maksimaalne vibratsiooni tase jäi alla 0,035 mm/s. Hilisemas uuringus (Golder
Associates, 2021) käsitleti tuulikuturbiini töötamisest tingitud võimalikke
vibratsioonitasemeid. Tulemusena leiti, et vibratsioonitase tuuliku kasutamise ajal vundamendi
jalamil jäid 0,1 kuni 5 mm/s juurde (seejuures 95% mõõtetulemustest jäid vahemikku 0,02 kuni
1 mm/s). 20 m kaugusel jäid maksimaalsed mõõtetulemused pinnases 0,6 mm/s ja aluspõhjas
0,5 mm/s juurde, kaugusel 60 m jäid tulemused vahemikku 0.01-0.05 mm/s. Kaugusel 146 m
olid maksimaalsed mõõtetulemused 0.0045 mm/s aluskorras. Võttes eelnevat arvesse järeldati,
et taoliste vibratsioonide tasemel pole võimalik negatiivne mõju vibratsioonilainete levikul
kaevudeni.
Varasemad uuringud on näidanud, et vibratsiooni tasemed tuuliku kasutamisajal vundamendi
jalamil jäid 0,07 mm/s juurde, 100 m kaugusel olid vibratsiooni tasemed 0,015 mm/s (Styles
jt, 2005; Snow, 1997). Ka teistes uuringutes (Nagel jt, 2021, Valente jt, 2022) leiti, et
tuulikutest tulenev vibratsioon on liiga väike, et mõjutada pinnaseosakeste liikumist, sh
põhjavee kvaliteeti. Uuringute tulemusena järeldati, et põhjavee kvaliteet kohalikes kaevudes
oli nii enne tuulepargi rajamist kui ka pärast kesine, mille põhjustas puurkaevude või filtrite
kehv konstruktsioon ja korrashoid (sh kulumine ajaga) ning ülepumpamine.
Kokkuvõtvalt jäävad kavandatava tegevuse ehk alternatiiv I realiseerumisel tuulikud piisavalt
kaugele nii Põltsamaa jõest kui lähimatest joogiveekaevudest ega põhjusta seejuures
ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele ning seda nii ehitus- kui kasutusetapis. Ehitusaegsed
võimalikud reostuse vältimise riskid on maandatud reaalse ehitustegevuse käigus töö- ja
keskkonnanõuete kinnipidamisega. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel ei ole
ebasoodsat mõju ette näha. Piirkonna kaevandustegevus ja sellest lähtuvad võimalikud mõjud
on reguleeritud vastavas kaevandamist lubavas keskkonnaloas.
48 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
4.3 Mõju elustikule ning bioloogilisele mitmekesisusele ja
ökosüsteemidele
4.3.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, v.a linnud ja nahkhiired
DP alale ei jää kaitse-, hoiualasid ega püsielupaiku. Samuti ei jää alale projekteeritavaid
kaitsealasid. Lähim kaitseala – Põdrangu looduskaitseala jääb lähimast kavandatavast tuuliku
positsioonist (pos 1) u 840 m kaugusele (DP ala piirist u 650 m kaugusele). Looduskaitseala
kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi. Arvestades kaugust
ja kaitseala kaitse-eesmärki ning tuginedes mh ka ptk-s 4.2 toodud võimaliku veekeskkonna
mõjutuse hinnangule, siis ei ole olulist ebasoodsat otsest ega kaudset mõju tuulepargi rajamisel
kaitseala kaitse-eesmärkide täitmisele ette näha.
Kaitstavatest liikidest paikneb lisaks linnu- ja nahkhiireliikidele (vt täpsemalt ptk 4.3.2 ja 4.3.3)
alal EELISe andmebaasi kohaselt III kaitsekategooria samblaliigi – sulgjas õhik (Neckera
pennata) kasvukoht. Registreeritud kasvukoht jääb väärielupaiga (VEP nr 143012) piiridesse
ning paikneb lähimast kavandatavast tuulikupositsioonist (pos 4) minimaalselt u 105 m
kaugusel ning juurdepääsuteest u 10 m kaugusel. Seejuures on juurdepääsutee kavandatud
olemasoleva metsatee baasil, vajadusel laiendades teed VEPist ja sambla kasvukohast teisele
poole. Arvestades eelnevat ning ka tuulikupositsiooni kaugust kasvukohast, siis ei ole otsest
ebasoodsat mõju kasvukoha säilimisele ette näha. Kaudne mõju seondub võimaliku pinnase
niiskusrežiimi muutusega. Võttes arvesse kasvukohast u 250 m kaugusel varasemalt tehtud
geoloogilise uuringu (EDK AS, 1996) tulemusi, siis paikneb põhjavesi vaadeldavas piirkonnas
tõenäoliselt tuuliku vundamentide sügavusest madalamal (EDK AS (1996) uuringualal ei
jõutud põhjaveeni ka 7 m puuraukudega) ning piirkonna taimestik toitub sademeveest.
Seejuures on nii kaitsealuse liigi kasvukoha kui geoloogilise uuringuala mullastik ning ka
metsa kasvukohatüübid samad. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et lähim tuulik hakkaks
paiknema enam kui 100 m kaugusel kasvukohast ning juurdepääsutee rajatakse olemasoleva
tee baasil, siis ei ole ette näha olulist kasvukoha pinnase niiskusrežiimi muutust ehk olulist
ebasoodsat kaudset mõju seoses tuulikute rajamisega.
Teine DP alal esinev kaitsealune liik on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus; II
kaitsekategooria). Liigi EELISesse kantud leiukoht jääb lähimast tuulikupositsioonist (pos 8)
enam kui 150 m kaugusele. Tuulikupositsioonide 7 ja 8 vaheliseks ühenduseks on planeeringus
jäetud alternatiivse juurdepääsutee võimalus, mis kulgeks mööda olemasolevat metsarada.
Nimetatud metsaraja äärde ulatuks ka kaunis kuldkinga kasvukoht ning samal pool metsarada
paikneks ka kaitsealuste (III kategooria) kuklaste leiukoht. Kui tuulikute projekteerimise etapis
otsustatakse kasutusele võtta positsioonide 7 ja 8 vaheline alternatiivse juurdepääsutee asukoht,
tuleb teed laiendada kaitsealuse kaunis kuldkinga kasvukohast ja kuklaste leiukohast teisele
poole. Lisaks, kui tee projekteerimise etapis selgub, et kuklaste pesad jäävad ka registreeritud
leiupaigast eemale juurdepääsutee koridori, tuleb enne raadamis- ja ehitustööde algust pesad
teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi isendi
ümberasustamise kord“. Eelnevat arvestades ei ole otsest ebasoodsat mõju ette näha. Eelmises
lõigus esitatud geoloogilise uuringu (EDK AS, 1996) ala ulatus ka kaunis kuldkinga kasvukoha
ja kuklaste leiukoha lähialale. Seega on antud töö tulemused asjakohased ka käesoleval juhul
ehk arvestades eelmises lõigus toodut ning asjaolu, et lähim tuulik hakkaks paiknema enam kui
150 m kaugusel kasvukohast ning alternatiivse juurdepääsutee asukohas paikneks pinnasevesi
sügaval maapinnas, siis ei ole ette näha olulist piirkonna pinnase niiskusrežiimi muutust ehk
olulist ebasoodsat kaudset mõju seoses tuulikute ja taristu rajamisega.
49 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Lisaks EELISe andmebaasile kontrolliti käesoleva töö mahus ka eElurikkuse andmebaasis
olevaid DP alal teostatud vaatlusandmeid. Andmete alusel ei tuvastatud kaitsealuste liikide
(linnustiku ja nahkhiirte kohta vt ptk 4.3.2 ja 4.3.3) vaatluskohti kavandatavate
tuulikupositsioonide piirkonnas.
Kokkuvõtvalt ei ole alternatiiv I korral DP alale tuulikute jm vajaliku taristu rajamisega
ebasoodsat lühi- ega pikaajalist mõju kaitstavatele loodusobjektidele ette näha. Vajalik on
rakendada leevendavaid meetmeid. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel ei ole
ebasoodsat mõju ette näha.
Leevendavad meetmed (meetmed on tõhusad, aidates kaasa võimaliku ebasoodsa mõju
vältimisele või leevendamisele):
• Tuulikupositsioonide 1 ja 2 juurdepääsutee rajamisel olemasoleva metsatee baasil tuleb
vääriselupaiga (VEP nr 143012) läheduses vajadusel tee laiendamine näha ette
vääriselupaigast teisele poole. Vääriselupaik on ühtlasi kasvukohaks kaitsealusele
samblaliigile;
• Kui tuulikute projekteerimise etapis otsustatakse kasutusele võtta positsioonide 7 ja 8
vaheline alternatiivse juurdepääsutee asukoht, tuleb olemasolevat metsarada laiendada
kaitsealuse kaunis kuldkinga kasvukohast ja kuklaste leiukohast teisele poole. Lisaks,
kui tee projekteerimise etapis selgub, et kuklaste pesad jäävad ka registreeritud
leiupaigast eemale juurdepääsutee koridori, tuleb enne raadamis- ja ehitustööde algust
pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi isendi
ümberasustamise kord“.
4.3.2 Mõju linnustikule
DP ja selle KSH algatamisele eelnevalt viidi DP alal ja selle ümbruses läbi linnustiku uuring
(Linnuekspert OÜ, 2024; vt KSH aruande lisa 2 – tegemist on „AK“ märkega lisaga ehk
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud lisaga, vt selgitus Sissejuhatusest), mille tulemusi on
kajastatud kokkuvõtvalt peatükis 2.5.3. Uuringu üks olulisemaid järeldusi oli, et Põltsamaa jõe
piirkond eristub nii pesitsevate liikide kui rändepeatujate poolest ja on selgelt uuringuala
hotspot ehk liikide koondumisala. Lisaks ulatub kõnealusele alale DP ala kagunurgas
(põhimahus jääb rändepeatuskoha ala DP alalt välja) tuvastatud laululuikede (II
kaitsekategooria) rändepeatuskoht – sügisrändel kohati seal maas toitumas 50 laululuike,
samuti oli oktoobris mitmeid kohaliku iseloomuga ülelende. Eelnevast lähtuvalt on linnustiku
uuringus seatud tingimus, et kõnealuses piirkonnas tuleb vältida tuulikute rajamist. DP alale
kavandatavad tuulikupositsioonid jäävad Põltsamaa jõe piirkonna nn keelualast välja (Joonis
4.1), lähim positsioon (pos 13) jääb keelualast u 100 m kaugusele ja uuringuga tuvastatud
laululuikede toitumisalast veelgi kaugemale. Juurdepääsuteed on kavandatud võimalikult
suures ulatuses olemasolevate teede baasil ja keelualast eemal. Seega ei ole ette näha tuulikute
ja juurdepääsuteede rajamiseks linnustiku jaoks väärtuslikuima ala hõivamist. Põhivõrguga
idasuunaliseks liitumiseks kavandatavad põhimõttelised maakaablitrassi asukoha alternatiivid
läbivad osaliselt eelnimetatud tuulikute rajamise keeluala. Arvestades, et tegemist on kitsaste
maakaabli koridoridega, millest kasutusaegseid häiringuid linnustikule ei esine, siis ei ole
ebasoodsat mõju ette näha. Oluline on, et võimalikus koridoris metsa raie teostamisel peetaks
kinni pesitsusrahu perioodist ehk välditakse metsa raiet pesitsusrahu ajal.
50 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Joonis 4.1. Linnustiku uuringust (Linnuekspert OÜ, 2024) tulenev tuulikute rajamiseks ebasobiv ala
koos kavandatavate tuuliku positsioonidega. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2026.
Linnustiku uuringus tuuakse välja, et hanede, laglede ja luikede ülelende esines rohkem
uuringuala idaservas ehk põllumajandusmaastikus. Kohalikel ülelendudel ei ole läbivat
suunda, linnud liiguvad kohalike toitumiskohtade vahel pigem kaootiliselt. Kõige olulisem
kohalik liikuja on laululuik. Uuringus antakse suunised, et hanede, laglede ja luikede
kokkupõrkeriski vähendamiseks paigutada tuulikud lindudele tuulikute vahelt läbi lendamiseks
hõlbustavalt võimalikult hõredalt ja selgete ridadena. Kuna alal selged eelistatud
liikumisuunad puuduvad, peab lähtuma kirde-edela suunaliselt põhilisest rändesuunast. Joonis
4.1 alusel on tuulikute positsioonid paigutatud valdavalt edela-kirde suunaliste ridadena,
seejuures on tuulikute vahekaugused ca 500 m. Nii moodustavad tuulikute vahele edela-kirde
suunalised koridorid, mis võimaldavad lindude rännet ja vähendavad kokkupõrkeriski.
Kuigi piirkonna põllud ei ole eelduslikult (võib aastati varieeruda, sõltudes põldudel
kasvatavatest kultuuridest) hanede ja laglede jaoks oluline rändepeatuskoht, moodustasid
uuringualal vaadeldud lindude koguarvust u 2/3 hanede ja laglede rändeparved. Lisaks jäi
linnustiku uuringus 80% kõikidest hanevaatlustest tuulikute prognoositavasse tiivikute
töökõrgusesse (75-290 m). Arvestades eelnevat ning ka laululuikede rändepeatuskoha
esinemist DP ala kaguservas (põhimahus jäi uuringu hetkel tuvastatud toitumisala DP alast
siiski välja, kuid võib aastati varieeruda), siis on vajalik tuulepargi idapoolsematel (pos 8, 10,
11, 12, 13; vt Joonis 4.2) – toitumisaladele lähimatel ja põllumajandusmaastikus paiknevatel
tuulikutel kasutada lindude tuvastussüsteeme, mis kogukate rändliikide (haned, lagled, luiged)
tuvastamisel rakendaksid tuulikute peatamisprotsessi. Tuvastussüsteemide kasutamise
vajadust, perioodi pikkust jms võib täpsustada järelseire alusel.
51 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Linnustiku uuringus (Linnuekspert OÜ, 2024) tuuakse soovitusena välja, et rändepeatusel
toitumiseks kasutavate kogukate liikide (haned, lagled, luiged) kokkupõrkeohu vähendamiseks
saab soovitada piirkonna (laiem kui ainult DP ala) põllumaade maakasutusplaani disainimist
nii, et võimalusel välditaks lindudele atraktiivsete kultuuride viljelemist tuulepargi läheduses.
KSH koostaja on seisukohal, et tegemist on teoreetiliselt tõhusa leevendusmeetmega, kuid
praktikas keeruline, kui mitte võimatu rakendada. Arendaja võib püüda teha teiste
maaomanikega piirkonnas kokkuleppeid, kuid põllumajandusmaa kasutus on põllumehe
otsustada. Seejuures kehtib põllumajanduses püsirohumaade pindala säilitamise kohustus.
Seda aga võib tagada ka püsirohumaade asendamise kaudu, mis võib mõnel juhul tähendada,
et kindlas asukohas haritakse püsirohumaa üles ja see asendatakse püsirohumaaga mõnes muus
asukohas vastava põllumajandustootja kasutatavate maade hulgas.
Tuginedes EELISe (01.01.2026) ja linnustiku uuringu (Linnuekspert OÜ, 2024) tulemustele ei
paikne DP alal I kaitsekategooria linnuliikide leiukohti. DP ala lääneosas paikneb II
kaitsekategooria liigi – laanerähni leiupaik (vt KSH aruande lisa 4 joonis L1 – tegemist on
„AK“ märkega lisaga ehk asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud lisaga, vt selgitus
Sissejuhatusest). EELIS (01.01.2026) andmete alusel pärineb antud asukohas ainus kinnitatud
laanerähni vaatlus aastast 2000. Linnustiku uuringu käigus alal registreeritud laanerähni
elupaigas laanerähniga kontakti ei saadud, tegevusjälgi ei leitud. Liiki ei leitud
peibutusotsinguga ja seda ka mujal uuringualal. Laanerähn eelistab vanemaid puistuid, kus on
rohkelt kuivanud puid, soovitavalt kuuski. Seetõttu on laanerähni soodsa seisundi tagamiseks
oluline säilitada elupaiga hea seisund. Lähim tuulikupositsioon on kavandatud elupaigast u 100
m kaugusele. Seega ei ole ebasoodsat mõju laanerähni elupaiga säilimisele ette näha.
Teine II kaitsekategooria linnuliik, kelle elupaik jääb DP alale on kanakull. Eesti
Ornitoloogiaühing MTÜ (2025; KSH aruande lisa 2) andis kõnealuse kanakulli elupaigale
avalduvate mõjude osas, seoses kavandatava tegevusega eksperthinnangu. Järgnevalt on
esitatud väljavõte eksperthinnangust.
Maismaalinnustiku analüüs (Eesti Ornitoloogiaühing & Kotkaklubi, 2022) soovitab mitte
ehitada tuulikuid 1000 m raadiusesse kanakulli pesadest. See on ettevaatuspõhimõtet järgiv
suunis, sest pikaajalise arvukuse languse tõttu kuulub kanakull Eestis ohustatud liikide hulka
(Punase nimestiku kategooria ohualdis (vulnerable) (Elts jt., 2019)) ja on arvatud kaitstavate
liikide II kategooriasse. Tuuleenergia arenduste suhtes peetakse kanakulli nii Soomes kui
Leedus keskmiselt tundlikuks (Balotari-Chiebao jt, 2021; Morkūnė jt, 2020).
Eesti kanakullide kodupiirkonnad on suured. Saatjatega lindude andmete alusel on selgitatud,
et territoriaalsete emaste kodupiirkonna suuruse keskväärtus (295 km2) on viis korda suurem
kui isastel (58 km2). Isaslindude GPS-punktide keskmine kaugus pesast oli 2067 m (keskväärtus
1482 m) ja emaslindudel 7604 m (keskväärtus 5112 m) (Väli jt, 2025). Seega ulatuvad
kanakullide saagilennud kaugele üle planeeritava tuulepargi piiride.
Kanakulli tähtsamateks saakliikideks Eestis on hallvares, kodutuvi ning kaelustuvi, kes
moodustavad kokku 48,6% saakobjektide arvust ning 55,5% massist (Väli jt, 2024). Neist
hallvares ja kodutuvi on kultuurmaastike ja asulatega seotud liigid ja kaelustuvi toitumisalad
asuvad valdavalt põllumajandusmaastikes. DP ala kanakullipaari kõige tõenäolisemad
toitumisalad väljaspool metsamaastikku asuvad põhja-loode suunas umbes 2,5 km kaugusel ja
need on JK Otsa Talu OÜ veisefarm (ligi 1000 veist) ja Härjamäe talu OÜ vabapidamiskanala,
kuna need on kõige tõenäolisemad kodutuvide ja vareslaste „allikad“ ümbruskonnas. Selles
suunas tuulikpositsioone kavandatud ei ole. Asulatest võivad kanakullid tuvide ja vareslaste
jahtimiseks külastada nii Tamsalut kui Väike-Maarjat, mis asuvad vastavalt loode ja kagu
52 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
suunas. Selle kanakullipaari peamiste väljaspool metsamaastikku asuvate jahialade niisugust
paiknemist toetab asjaolu, et kavandatava tuulepargi eeluuringu punktvaatlustel saadi vaid
üks kanakullivaatlus. Kui linnud lendaksid sageli ka lõuna pool, st tuulepargiala kohal, oleks
vaatlusi olnud tunduvalt rohkem.
Kanakullide risk hukkuda kokkupõrkes tuulikuga on madal. Saksamaal peetava andmebaasi
järgi on Euroopa tuuleparkides registreeritud vaid 19 kanakulli hukkumine, kuid sama
andmebaas sisaldab näiteks teavet 1283 hiireviu, 574 merikotka ja 910 puna-harksaba
hukkumise kohta1 (Langgemach & Dürr, 2025). See võib olla tingitud asjaolust, et enamasti
toimuvad kanakulli lennud tuulikute põhjustatud riskitsoonist madalamal. Teine põhjus võib
olla liigi isendite suurepärane manööverdamisvõime, mis tuleneb kohastumisest saagi
jahtimiseks metsamaastikus.
Suure tõenäosusega on kanakullile hukkumisriskist suurem negatiivne mõju tuulikute ja
kaasneva infrastruktuuri (teed, maakaablid) ehitamise aegne häirimine. Norras on kanakulli
pesapaikade kaitseks soovitatud hoiduda nii helikopteri-, drooni-, maastikusõidukite kui
jalakäijate liiklusest ning ka lõhkamistöödest ja kaevandamisest vähemalt 500 m kaugusel
pesast (Multiconsult, 2018). Ometi on uues Norra uuringus (Husby, 2024; Husby & Pearson,
2022) näidatud, et tuuleparkide ja elektri-õhuliinide ehitamise ajal ja üks aasta peale ehitamist
oli häiringut põhjustavatest objektidest kuni 3 km kaugusel asuvate kanakulli
pesitsusterritooriumite asustatus madalam kui enne ehitamisest põhjustatud häiringut ja
pesitsemist alustati vähematel territooriumitel. Huvitaval kombel ei suudetud näidata erinevust
kuni 1 km, 1-2 km ja 2-3 km häiringut põhjustavast objektist asuvate pesade vahel (tõenäoliselt
liiga väikese valimi tõttu). Pesitsusedukus (poegade arv pesades, kus pesitseti) enne ja peale
ehitamist ei erinenud.
DP alal paikneva kanakulli elupaigale avalduvate mõjude osas tuuakse eksperthinnangus välja,
et arvestades, et:
1) tuulikute paiknemine lähemal kui 1000 m kanakullipesast ei suurenda oluliselt lindude
hukkumisriski (see oli ja jääb madalaks);
2) kanakulli kodupiirkonnad on keskmiselt väga suured ja kogu kodupiirkonna kaitse ei ole
võimalik ega asjakohane;
3) DP ala kanakullipaari peamised toitumisalad väljaspool metsamaastikku asuvad
kavandatavast tuulepargialast loode, põhja ja kagu pool ning sinna jõudmiseks ei pea linnud
tuuleparki läbima;
4) peamine on ehitustööde pesitsusaegne mõju, piisab tuulepargi planeerimisel sellest, et
loobutakse kanakulli pesale lähimast eelvalitud tuulikupositsioonist V_13 ja 1 km raadiuses
pesast arvestatakse mürarikaste tööde piiranguga (vt allpool). Tuulepargi rajamisel võib
kanakull jätkata pesitsemist samas pesametsas ja võimalik on, et paar ehitab pesa samasse
metsamassiivi põhja või loode poole (lähemale kahele hiireviupaarile), sest sobivat vanemat
metsa on ka seal. Mõlemal juhul on tuulepargi mõju ebaoluline.
KSH koostaja toob siinkohal välja, et eksperthinnangus viidatud V_13 tuulikupositsioonist (vt
KSH aruande lisa 2 joonis 3) loobuti ning mõju hindamises on arvestatud lahendusega (Joonis
3.1 ptk 3.1), kus kõnealuses asukohas tuulikupositsioon puudub.
Kanakulli eksperthinnang toob välja ka järgmised leevendavad meetmed:
• Tuulikupositsiooni 14 kahest alternatiivsest asukohast on eelistatud positsioon V_14_2,
sest see mõjutab vähem kanakullide lende Väike-Maarja suunas (KSH koostaja märkus
53 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
– mõju hindamise aluseks olev lahendus (Joonis 3.1 ptk 3.1) juba arvestab nimetatud
eelistatud tuulikupositsiooniga);
• 1 km raadiuses kanakulli pesast vältida metsaraiet, teede ja tuulikute montaažiplatside
ehitamist ning tuulikute montaaži ajavahemikus 1. märts kuni 31. juuli.
Lisaks leevendusmeetmele on eksperthinnangus seatud ka seiremeetmed, mida käsitletakse
KSH aruande peatükis 6.
Linnustiku uuringu (Linnuekspert OÜ, 2024) alusel EELISe andmebaasi tehtud kande kohaselt
jääb üks tuulikupositsioon (pos 3) DP ala loode osas III kaitsekategooria liigi – musträhn
leiupaika (Joonis 4.2). Musträhn pesitseb Eestis peamiselt vanemates valgusküllastes
männikutes ning leht- ja segametsades, sageli raielankidel või nende läheduses ja muudel
servaaladel nagu rabaservad, jõeäärsed jm. Musträhn rajab igal aastal uue pesaõõnsuse.
Rähnide 2024. a seire aruande (Keskkonnaagentuur, 2024) kohaselt on musträhn stabiilse
arvukusega soodsas seisundis liik. Tuulikute rajamiseks on vajalik montaažiplatside
olemasolu, mille suurus võib sõltuvalt olukorrast ulatuda ~1 hektarini. EELISe andmebaasis
toodud DP ala loodeosas paikneva musträhni leiukoha suuruseks on 32 ha. Kui eeldada, et
montaažiplatsi rajamiseks on vajalik täies mahus metsa raadamine 1 ha suuruselt alalt, siis
moodustaks see leiupaiga pindalast 3,1%, mida võib lugeda ebaoluliseks elupaiga
vähenemiseks. Lisaks on siinkohal oluline, et Metsaportaali (2025) kohaselt kasvab
loodepoolse tuulikupositsiooni asukohas kuuseenamusega mets, mille keskmine vanus on 37
aastat ehk tegemist ei ole vana metsaga. Seega ei ole pos 3 tuulikupositsiooni asukoha mets
musträhnile väärtuslik elupaik, mis aga ei tähenda, et musträhn ei võiks antud piirkonda
elupaigana siiski kasutada (nt mõnel aastal üksik säilikpuu pesapuuna vms). Teatud mahus
metsa raadamise vajadus lisandub ka juurdepääsuteede (pos 3 ja ka pos 6) rajamise või
laiendamisega, kuid ka siin on juurdepääsuteede asukoha valikul kasutatud võimalusel ära
olemasolevaid metsateid/sihte, et võimalik maastikumuutus oleks minimaalne. Seega
eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju piirkonna musträhnide
populatsioonile seoses tuulikute kavandamisega. Oluline on metsa raie ja raadamise puhul
kinni pidada pesitsusrahust ehk vältida metsa raiet ja raadamist perioodil 15.04-15.07.
54 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Joonis 4.2. III kaitsekategooria liikide leiupaigad koos linnustiku uuringust (Linnuekspert OÜ, 2024)
tuleneva tuulikute rajamiseks ebasobiva alaga ning kavandatavate tuuliku positsioonidega. Aluskaart:
Maa- ja Ruumiamet, 2026.
DP alal ja selle lähialal on EELISes (01.01.2026) registreeritud laanepüü leiupaigad. Seejuures
jääb kavandatav loodepoolseim tuulikupositsioon (pos 3) ühele leiupaiga alale (Joonis 4.2).
Laanepüü on mandri-Eestis paigalind, kes asustab erinevaid metsakasvukohatüüpe (laane-,
salu-, kõdusoo-, ja soovikumetsi, kus teises rindes on ülekaalus noored kuused), eelistades
elupaigana tiheda kuuse alusmetsaga niiskeid segametsi (Elts, 2018). Laanepüü arvukuse
pikaajaline trend on olnud tugevas languses, lühiajaline trend mõõdukas languses (Eesti
Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022). Samas on laanepüü arvukus Eestis endiselt kõrge (Eesti
Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022). Peamisteks ohuteguriteks on intensiivistunud
metsamajandus (sh lageraied ja puhtpuistute rajamine) ja seeläbi elupaikade killustumine, aga
ka kisklus ja häirimine. Kavandatav tuulikupositsioon jääb laanepüü 32 ha suuruse leiupaiga
lahustükile. Seega, ~1 ha suurune tuuliku montaažiplatsi ala moodustaks leiupaigast 3,1%,
mida võib lugeda ebaoluliseks mõjuks. Teatud ulatuses lisanduks siia ka juurdepääsuteede (sh
lisaks pos 3 ka teise lähima tuulikupositsiooni (pos 6) teenindamiseks) rajamiseks vajalik maa-
ala, mis kokku (2 tuuliku juurdepääsuteed) u 550 m pikkuse ja 10 m laiuse ala puhul oleks 0,55
ha ehk montaažiplatsiga kokku maksimaalselt 1,55 ha, mis 32 hektarist moodustaks 4,8% ja
mida võib samuti lugeda ebaoluliseks elupaiga kaoks. Seejuures on pos 3 tuuliku
juurdepääsutee asukohas võimalik kasutada suures ka olemasolevat metsasihti, mis muudab
maa-ala vajaduse eeltoodust veelgi väiksemaks. Lisaks on siinkohal oluline, et DP alal ja selle
lähiümbruses on kokku EELISesse kantud laanepüü leiupaikadena u 106 ha suurune maa-ala.
Seega, kuni 1,55 ha suurune tuuliku montaažiplatsi ja juurdepääsuteede ala moodustaks kogu
piirkonna leiupaikadest 1,5%, mida võib lugeda ebaoluliseks mõjuks. Seega võib järeldada, et
laanepüü elupaikadele ei avaldata olulist ebasoodsat mõju.
55 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
DP alal ja selle lähialal on EELISes (01.01.2026) registreeritud rukkiräägu leiupaigad.
Seejuures jääb üks kavandatav tuulikupositsioon (pos 7) koos montaažiplatsiga täies mahus
ühele leiupaiga alale, teise leiupaiga servaalale (0,1 ha) ulatub teise tuuliku (pos 8)
montaažiplatsi nurk (Joonis 4.2) ja juurdepääsuteed (pos 8 (osaliselt kasutatud olemasolevat
teed), pos 11 ja pos 12). Rukkirääk on laialt levinud haudelind, kes on Eesti punase nimestiku
järgi ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade
ja väheneva arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Rukkirääk asustab
erinevaid avamaastikke. Rukkiräägu arvukust võib viimase 40 aasta jooksul pidada suhteliselt
stabiilseks, puudub pikaajaline selge trend. Esineb arvukuse tugevaid lühiajalisi kõikumisi
(EELISe infoleht). Rukkirääku peetakse tuuleenergia arenduste suhtes vähe- kuni keskmiselt
tundlikuks liigiks. Soomes on tuulikutega kaasnevat mõju rukkiräägule hinnatud väikeseks:
skaalal 1–15 on liigi hinnang 1,5 (skaala: 1–5 väike oht, 6–10 keskmine oht, 10–15 suur
oht)(Balotari-Chiebao jt, 2021). Saksamaal soovitatakse tuulikuid mitte ehitada 0,5 km
raadiusesse regulaarsetest pesitsuskohtadest (LAG VSW, 2014). Euroopas on teadaolevalt
tuuliku tõttu hukkunud vaid üks rukkirääk Bulgaarias (Langgemach & Dürr, 2025). Ida-Eesti
põllumajandusmaastikes läbi viidud rukkiräägu elupaigakasutuse uuringu (Marja jt, 2022)
tulemused näitavad, et rukkiräägule on oluline mitmekesisema maakasutusega
põllumajandusmaastik, kus väikeseskaalaliselt esinevad mitmekesised elupaigad väikestel
pindaladel, sest isendid vahetavad tihti elupaiku ning kui üks elupaik hävineb (kasvõi lühemaks
perioodiks) näiteks niitmise tagajärjel, liiguvad linnud naabruses asuvasse elupaika. DP alal on
kokku EELISesse kantud ca 16 ha ulatuses rukkiräägu elupaika. Tuulikupositsioon (pos 7) koos
montaažiplatsiga on kavandatud ühe leiupaiga (leiupaiga pindala ca 5 ha) servaalale, kus
tuuliku ja selle montaažiplatsi alusel alal elupaik hävib. Samuti hävib teisest leiupaigast
(leiupaiga pindala 8 ha) ca 0,1 ha, mis kattub kavandatava montaažiplatsi (pos 8) nurgaga.
Juurdepääsuteed on kavandatud leiupaikade servadesse, kasutades võimalusel ka olemasolevat
teed. Arvestades liigi elupaigakasutust, seisundit ning asjaolu, et liigi puhul saab elupaiga
seisundi osas määravaks eelkõige põllumajanduslik tegevus, siis ei avalda kavandatava
tegevuse ellu viimine piirkonna rukkiräägu populatsiooni säilimisele olulist ebasoodsat mõju.
Kokkuvõtvalt on DP lahenduse, sh tuulikupositsioonide ja taristu paiknemisel arvestatud
linnustiku uuringus ja kanakulli eksperthinnangus seatud tingimustega. DP alale kavandatavad
tuulikupositsioonid jäävad Põltsamaa jõe piirkonna nn keelualast (linnustiku uuringust lähtuv
tuulikute rajamiseks ebasobivast alast) välja ning kanakulli leiupaigast eemale. Samuti on
kasutatud juurdepääsuteede asukohtadena võimalikult suures ulatuses olemasolevaid metsateid
ja -sihte ning võimalusel püütud vältida vanemaid ja väärtuslikumaid metsaalasid. Tuulepargi
sisesed elektriühendused ja elektrivõrgu liitumispunktiga tuulepargi ühendused tehakse
maakaablitega, seega liikide liikumist ei piirata. Vaatamata eelnevale jääb piirkonda mitmeid
III kaitsekategooria liike, sh osaliselt on ka tuulikupositsioonid kavandatud III kaitsekategooria
linnuliikide leiupaikadesse. Arvestades mõju hinnangut kaasneb alternatiiv I ellu viimisel
linnustikule nõrk ebasoodne mõju, mille vähendamiseks tuleb rakendada leevendavaid
meetmeid. Samuti on asjakohane järelseire (vt ptk 7). 0-alternatiivi ehk olemasoleva olukorra
jätkumisel ei ole ebasoodsat mõju ette näha.
Leevendavad meetmed (meetmed on tõhusad, aidates kaasa võimaliku ebasoodsa mõju
vältimisele või leevendamisele):
• Vajalik on tuulepargi idapoolsematel (pos 8, 10, 11, 12, 13; vt Joonis 4.2) – rändlindude
toitumisaladele lähimatel ja põllumajandusmaastikus paiknevatel tuulikutel kasutada
lindude tuvastussüsteeme, mis kogukate rändliikide (haned, lagled, luiged)
tuvastamisel rakendaksid tuulikute peatamisprotsessi. Tuvastussüsteemide kasutamise
vajadust, perioodi pikkust jms võib täpsustada järelseire alusel;
56 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
• Oluline on tuulepargi ehitusega seotud metsa raie ja raadamise puhul kinni pidada
pesitsusrahust ehk vältida metsa raiet ja raadamist perioodil 15.04-15.07;
• Tuulikupositsioonidel 9 ja 13 tuulikute ning nendega seotud juurdepääsuteede ja
maakaabli rajamisel tuleb kaitsealusest kanakullist lähtuvalt vältida tuulepargi
ehitusega seotud metsaraiet ajavahemikus 01.03-31.07.
Seiremeetmed on kajastatud peatükis 6.
4.3.3 Mõju nahkhiirtele
Tuulikute peamised mõjud nahkhiirtele on otseselt seotud tuulikute asukohaga sõltuvalt
topograafiast ja taimkattest. Kuna nahkhiired kasutavad toitumiseks kajalokatsiooni ehk
väljastatakse ultraheli, mis ulatub 1-2 m kaugusele, puudub nahkhiirel võime märgata pöörleva
rootori laba, et seda vältida. Sellest johtuvalt puudub nahkhiirtel kohanemisvõime sellise ohu
vältimiseks, mistõttu on nii kokkupõrkeoht tuuliku labaga kui ka laba taga järsult langev
õhurõhk (turbulents) ehk nn barotrauma põhiliseks suremuse põhjustajaks. Mitmed nahkhiirte
lahkamised on näidanud surma põhjusteks kopsu- ja südamekoe kahjustust (sisemine
verejooks) või sise-keskkõrva veritsemist (Baerwald jt, 2008, Grodsky jt, 2011). Nahkhiirte
hukkumine tuuleparkides võib olla hooajaline nähtus ning hukkuvate loomade hulk on sageli
suurem sügisesel rändeperioodil, mistõttu suurendavad nahkhiirte hukkumisriski just
rändeteedele paigutatud tuulikud (Voigt jt, 2012).
Barclay jt (2007) näitasid USAs, et 80 m kõrguste tuulikutega on kokkupõrkerisk mõnevõrra
suurem, kuid nt üle >200 m kõrguste tuulikute puhul pole teada nende mõju nahkhiirte
suremusele. Vastavalt Eurobats (2015) andmetele (Tabel 4.2) võib 200 m kõrguseni
maapinnast küündida ainult suurvidevlane, teiste nahkhiireliikide lennukõrgus jääb
tunduvamalt madalamale (kuni 50 m). Rydelli jt (2017) ülevaatlikus raportis tuuakse välja, et
võrreldes 2012. a (Rydell jt, 2012), on nahkhiirte suremusmäär tuulikute tõttu suurem kui
algselt arvati. Saksamaal on Voigt jt (2012) hinnanud nahkhiirte suremusmääraks 10-12
nahkhiirt tuuliku kohta aastas. Kanadas, kus uuriti 62 tuulikuala, leiti, et suremuse määr oli
keskmiselt 16 nahkhiirt tuuliku kohta aastas (100-140 m kõrgused tuulikud), enim oli
surmajuhtumeid u 120 m kõrgusel. Suurem suremusmäär oli arvatavasti tingitud
korrektsioonifaktorist, mis arvestas, et teatud proportsioon nahkhiirtest kukub väljapoole 50 m
tavalist otsingu raadiust kuni 126 m 80 m-se tuuliku korral. Veel suuremat hukkumismäära on
välja toonud Smallwood (2013), kes postuleeris, et suremusmäär on 17 nahkhiirt/MW/aastas
(34 nahkhiirt 2 MW kohta).
Lisaks võib tuuliku tuli, värvus ning heli mõjuda putukatele peibutavalt, mis omakorda
meelitab nahkhiiri rootori ohutsooni. Long jt (2011) leidsid, et enim peibutasid putukaid valget
värvi (RAL 9010) ja kergelt hallid tuulikud (RAL 7035), putukad omakorda mõjuvad
nahkhiirtele kutsuvalt; enim väldivad putukad lillat tooni.
Kõrge kokkupõrkeriskiga nahkhiired võivad toituda puuvõrast kõrgemal ning neil võib esineda
suurem tõenäosus kokku põrgata tuugeni labaga. Nendeks liikideks on (Tabel 4.2) hõbe-
nahkhiir (Vespertilio murinus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), suurvidevlane (Nyctalus
noctula), pargi-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus) ning kääbus-nahkhiir (Pipistrellus
pygmaeus) (Rydell jt, 2017). Madalama kokkupõrkeriskiga nahkhiired (lendlased) peavad
jahti maapinnale lähemal avatud kohtades või puistus ning pole otseselt nii ohustatud
madalamate tuulikute rootori tööalast. Vähendamaks kokkupõrkeohtu tuulikutega on
57 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
ekspertide poolt soovitatud rakendada metsamaal 200 m puhvrit ümber elupaikade (nt
puukoridorid, alleed, märgalad, veekogud), millest lähemale pole mõistlik tuulikuid rajada.
Samas ka tõdetakse, et Põhja-Euroopas võib olla suure metsasuse tõttu metsaalade vältimine
keeruline (Eurobats, 2015).
Tabel 4.2. Nahkhiirtele tüüpilised toitumisalade kaugused ning lennukõrgused (Eurobats, 2015).
Liik Toitumisala kaugus
(max), km
Lennukõrgus*, m
Suurvidevlane (Nyctalus
noctula)
26 10-200
Pargi-nahkhiir (Pipistrellus
nathusii)
12 1-20, >25 (toitumine), 30-
50 (ränne)
Kääbus-nahkhiir (Pipistrellus
pipistrellus)
5,1 >25, 40-50
Pügmee-nahkhiir (Pipistrellus
pygmaeus)
1,7 aeg-ajalt >25, 40-50
Põhja-nahkhiir (Eptesicus
nilssonii)
4-5 (sigimisperioodil),
>30 (sigimisväliselt)
>50
Hõbe-nahkhiir (Vespertilio
murinus)
6,2 (emane); 20,5 (isane) 20-40, puuvõrade kohal;
40-50 m
Tiigilendlane (Myotis
dasycneme)
15 (sigimisperioodil), >25
kevadel ja sügisel
2-5
Veelendlane (Myotis
daubentonii)
10 (emastel); >15
(isastel)
1-5, või kuni puuvõradeni,
mõnikord otselennul
kõrgemal
Tõmmulendlane (Myotis
brandtii)
10 kuni võrani (toitumisel)
Habelendlane (Myotis
mystacinus)
2,8 kuni 15 m võras
Pruun-suurkõrv (Plecotus
auritus)
2,2-3,3 kuni võrani, aeg-ajalt
kõrgemal
*lennukõrgus võib suuresti olla sõltuv uuringu asupaigast (nt mäestikud), mis ei pruugi tüüpiline olla
madalama maaga riikide liikidele.
Hiljutine Saksamaal teostatud uuring (Ellerbrok jt, 2022), mis jagas nahkhiireliigid rühmadesse
vastavalt häälesagedusele metsamaastikus, näitas, et teatud kitsama elupaigakäsitlusega liikide
nagu pruun-suurkõrva ja lendlaste aktiivsus vähenes tuuleturbiinidele lähenedes, kui tuuliku
rootori läbimõõt oli suurem kui 93 m. Aktiivsuse vähenemise mõju ulatus sõltus ka
aastaaegadest, mille kohaselt oli mõju täheldatav mai keskpaigast augusti keskpaigani, kuid
mõju puudus augusti keskpaigast septembri keskpaigani. Tuulikute lähedus aga ei mõjutanud
avamaal (põhja- ja hõbe-nahkhiir ning suurvidevlane) ega servaaladel toituvaid liike
(Pipistrellus spp). Teine hiljutine uuring viidi läbi Soomes (Gaultier jt, 2023), kus uuriti
tuulikute mõju metsadega seonduvatele nahkhiireliikidele, täpsemalt uuriti põhja-nahkhiire ja
58 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
lendlaste esinemist alal ja nende aktiivsust. Uuringus järeldati, et tuulikute läheduses esineb
põhja-nahkhiiri ja lendlasi vähem kui tuulikutest kaugematel aladel, samas aktiivsus on
tuulikute läheduses väiksem vaid põhja-nahkhiire puhul (lendlaste puhul aktiivsete minutite
osas olulist erinevust tuulikute läheduses ja kaugematel aladel ei tuvastatud). Üheseid
põhjused, miks tuulikute läheduses uuritud nahkhiireliikide esinemine oli väiksem võrreldes
kaugemate aladega uuringus ei esitata. Küll aga tuuakse välja, et põhjused võivad olla seotud
nt nii tuulikute müra, putukate arvukuse muutustega tuulikute läheduses kui ka asjaoluga, et
tuulikute ümber paiknevad lagedamad alad, mis ei ole metsaga seonduvatele liikidele
sobilikud. Sarnaselt Ellerbrok jt (2022) töös toodule, varieerus ka Soomes läbi viidud uuringus
nahkhiirte esinemine alal ja nende aktiivsus uuringu perioodi jooksul, sõltudes öö pikkusest,
pimeduse ajalisest kestusest jm asjaoludest.
Nahkhiirte liigirikkust Eesti metsamaastikus on uuritud küllalt vähe, kuid üldistatult võib
eristada, et nahkhiirtele on sobivamad vanad metsad, kus leidub ka lehtpuid, milles leiduvad
õõned pakuvad neile päevaseid varjepaikasid. Ilmselt on üheks olulisemaks varjepaikasid
pakkuvad puuliigiks majandusmetsades haab. Näiteks 2020. ja 2021. aastal Luua piirkonnas
tehtud vaatlused kinnitavad, et sealsed suurvidevlased asutavad varjepaikadena just kõrgeid,
esimese rinde haabasid. Puuõõnsused hakkavad haavikutes kujunema keskeltläbi 60
eluaastaks, viljakates kasvukohtades ka varem. Seega võib pidada tuulikute metsa
paigutamiseks riskantsemateks aladeks just keskealisi ja vanemaid puistuid, milles leidub ka
haabasid (Lemma OÜ, 2024).
Nahkhiirte ööpäevases aktiivsuses esinevad teatud mustrid, kuid need sõltuvad konkreetsest
asukohast, ilmastikutingimustest jms. Rewild OÜ (2024) poolt Alutaguse piirkonnas läbi
viidud nahkhiirte uuringus tõdetakse, et nahkhiirte aktiivsus tõuseb mõne tunni jooksul pärast
päikeseloojangut ja mõnevõrra vähemal määral ka enne päikesetõusu. Üldiselt ilmusid
esimesed nahkhiired ca 30 min pärast päikeseloojangut (vähestel juhtudel ka varem) ja
vaatlused jagunesid hajusalt kogu öö peale. Öö keskosas liigub nahkhiiri suhteliselt vähem,
kuid soojadel suveöödel on nahkhiired aktiivsed kogu öö vältel. Kui on suhteliselt valge,
nahkhiired üldjuhul ringi ei lenda. Liikide kaupa võis Rewild OÜ (2024) uuringus täheldada,
et põhja-nahkhiir on valguse suhtes tolerantsem. Teised liigid ilmusid välja hiljem, kui oli
pimenenud. Kõige selgemalt eelistasid öö pimedamat keskosa lendlased. Saadud tulemustest
nähtub, et nahkhiirte aktiivsuse dünaamika öö lõikes sõltub väga palju konkreetsest kohast ja
kuupäevast. Arvatavasti on nahkhiirte aktiivsus märgatavalt suurem vahetult pärast loojangut
ja enne päikesetõusu poegimiskolooniate läheduses. Varjekohtadest kaugemale jäävatel
toitumisaladel on aktiivsus öö jooksul hajusamalt jaotunud ja pigem öö pimedamas osas.
Rewild OÜ (2024) uuringus analüüsiti ka tuule, õhutemperatuuri ja sademete mõju nahkhiirte
aktiivsusele. Uuringus tõdetakse, et nahkhiired on üldiselt aktiivsemad soojadel tuulevaiksetel
öödel, kui õhus on rohkem putukaid. Tuule ja nahkhiirte aktiivsuse vahel oli nõrk negatiivne
seos, st tugevama tuulega oli nahkhiirte aktiivsus mõnevõrra väiksem. Ei eristunud selget
künnisväärtust, millest alates nahkhiiri ei esinenud – kuid tugeva tuulega vaatlusöid oli vähe.
Oli mitmeid tuuliseid öid, mil nahkhiirte aktiivsus oli suhteliselt suur. Keskmise tuule kiiruse
andmed pärinesid Jõhvi ilmajaamast, mis asub uurimisalast 35 km kaugusel. Seetõttu võib olla,
et uurimisalal reaalselt olnud tuule kiirus oli mõnevõrra erinev. Kuna arvestati keskmist tuule
kiirust, mitte puhanguid, siis võib eeldada, et uurimisala ilm siiski ei erinenud palju ilmajaamas
registreeritust. Tuule kiirus sõltub palju ka kõrgusest maapinnast. Tuulikute rootori kõrgusel
on tuul üldiselt märksa tugevam kui maapinnal ning seetõttu võib olla ka mõju nahkhiirte
arvukusele ulatuslikum. Nahkhiirte aktiivsusel oli selge positiivne seos öise
õhutemperatuuriga. Mida soojem öö, seda rohkem nahkhiiri. Temperatuuri
59 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
absoluutväärtused, mille juures nahkhiired aktiivsed on, sõltuvad aastaajast. Kevadel ja sügisel
võivad nahkhiired käia toitumas ja joomas ka 0 °C (või isegi madalama) temperatuuriga. Kui
juunis langes temperatuur alla 0 °C, siis möödalende ei registreeritud. Järgneval ööl, kui
miinimumtemperatuuriks oli +3,5 °C, olid nahkhiired suhteliselt aktiivsed. Samas juulis
vähenes nahkhiirte aktiivsus märgatavalt, kui temperatuur langes alla +10 °C. Sademetel ja
nahkhiirte aktiivsusel seost ei tuvastatud. Teatud juhtudel tulid soojadel vihmastel õhtutel
nahkhiired toituma tavapärasest varem. Ilmselt on tihedate pilvede all pimedam ja nad julgevad
varem välja tulla. Samuti võib olla, et suurema õhuniiskusega lendab rohkem putukaid ning
seega on toitumistingimused nahkhiirtele soodsamad.
Alloleval joonisel (Joonis 4.3) on näitena esitatud Wellig jt (2018) uuringu tulemustes esitatud
nahkhiirte aktiivsuse ja tuule kiiruse seos. Mille kohaselt tuulekiiruse ~ 5 m/s juures langeb
nahkhiirte kohtamise tõenäosus alla 5%. Negatiivse aspektina langetab tuulikute käivitumise
kiiruse piiramine toodetud energia hulka ning vähendab seeläbi tuulikute kasumlikkust, kuid
majanduslikku mõju saab minimeerida. Minimeerimiseks saab meetmeid rakendada ainult
perioodidel, kui eeldatav hukkumise risk on suurim, näiteks nahkhiirte rände ajal või muul
ajaperioodil, mille puhul on piirkonnas teada suur nahkhiirte arvukus. Samuti on meetmete
rakendamine vajalik vaid päikeseloojangust päikesetõusuni.
Joonis 4.3. Nahkhiirte möödalendude tõenäosus erinevate tunnikeskmise tuulekiiruse näitajate juures.
Hall ala näitab ±95% usalduspiire. Must pidevjoon näitab tuulekiirust, mille puhul langeb nahkhiirte
kohtamise tõenäosus alla 5%, a) kõikidel mõõdetud kõrgustel, b) kõrgustel üle 50 m (Wellig jt, 2018).
Arnett jt (2011) uuring näitas, et nahkhiirte hukkumine vähenes 44%, kui tuulikud käivitusid
3,5 m/s tuulekiiruse asemel 5 m/s tuulekiirusega ning hukkumine vähenes 93% kui tuulikute
käivitumine toimus 6,5 m/s juures. Antud uuringus olid vaatluse all 23 General Electric SLE
1.5 MW tuulikud, rootori diameetriga 77 m ja torni kõrgusega 80 m.
OÜ Elustik (2024) töös „Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks
Keskkonnaagentuurile“ on välja toodud: Kuna metsad ei ole nahkhiirte vaatest optimaalne
tuuleparkide asukoht, peame metsa rajatavate tuuleparkide puhul vajalikuks rakendada nende
käivitumisaega piiravaid algoritme. Metsade servadest kuni 200 m kaugusele ja kohale
ulatuvate labadega tuulikute puhul tuleks hoida tuulikuid käivitumast nahkhiirtele ohtlikel
perioodidel mai algusest kuni septembri keskpaigani. Pargi käivitamise järel peavad tuulikud
60 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
metsa kohal olema peatatud pimedal ajal tuulekiirustel alla 5 m/s, sademeteta ilmade puhul,
külmadel öödel nahkhiirte aktiivsusperioodi alguses ja lõpus, mil temperatuur on alla 5 kraadi
leevendusmeetmeid rakendama ei pea.
Lõuna-Rootsis on soovitatud tuulegeneraatorite seiskamist hilissuvisel–sügisesel
riskiperioodil, kui tuulekiirus gondli kõrgusel on alla 6,0 m/s (de Jong jt, 2021). Tuulikute
taaskäivitamisel kasutatakse tavapäraselt hüstereesi (nt +0,5 m/s), mistõttu käivitamine
toimuks tuulekiirusel üle 6,5 m/s, et vältida sagedast seiskamis- ja käivitamistsüklit.
Behr jt (2018) töös on välja toodud nahkhiirte tuulikutega kokkupõrkemäära sõltuvus
tuulekiirusest. Behr jt (2018) kohaselt oli kokkupõrkeohvrite arv salvestuse kohta suurim
tuulekiirusel vahemikus 4–6 m/s, kuid aktiivsus ja seega ka salvestuste koguarv oli suurem
madalama tuulekiiruse korral, mille tulemuseks oli suurem kokkupõrgete koguarv öö kohta
(Joonis 4.4). Behr jt (2018) töös mõõdetud ja joonisel näidatud tuulekiiruse mõju on seega
kombinatsioon tuule mõjust kokkupõrke sagedusele (kõige ohtlikumad on tuulekiirused
vahemikus 4–6 m/s) ja tuule mõjust aktiivsusele (suurem aktiivsus madalama tuulekiiruse
korral).
Joonis 4.4. Kokkupõrkeohtuga öödel kokkupõrkemäär (kokkupõrkeid öö kohta) sõltuvalt tuulekiirusest
(mediaan öö kohta) (Behr jt, 2018). Joonisel Kollisionsrate – kokkupõrkemäär; Windgeschwindigkeit –
tuule kiirus.
Samuti on Behr jt (2018) töös välja toodud, et tuule kiirus avaldas tugevat mõju kõigi liikide
(rühmade) aktiivsusele (Batcorder: ainult 15% aktiivsusest tuulekiirusel ≥ 5 m/s, 6% ≥ 6 m/s).
Samuti on Behr jt (2018) välja toodud erinevates uuringutes välja pakutud tuulikute seiskamise
meetmed nahkhiirtele sobivates elupaikades riskiperioodil tuuleparkide planeerimisel, mille
kohaselt on valdav soovitus seisata tuulikud riskiperioodil tuule kiirusel <6 m/s ja temparatuuril
≥ 10ºC.
61 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
DP ja selle KSH algatamisele eelnevalt DP alal ja selle ümbruses läbi viidud nahkhiirte uuring
(Lutsar, 2025; välitööd teostatud 2023; vt ptk 2.5.4 ja KSH aruande lisa 3 – tegemist on „AK“
märkega lisaga ehk asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud lisaga, vt selgitus Sissejuhatusest)
määratleb valdava osa DP alast nahkhiirtele olulise elupaigana, vaid DP ala lõuna- ja kaguosa
põllud on määratletud kui väheoluline elupaik. Sisuliselt on oluline nahkhiirte elupaik seotud
uuringu kohaselt kogu piirkonna metsamaaga. Uuringualal ühtki nahkhiirte poegimiskoloonia
varjepaika ei leitud. Samas tõenäoliselt asub põhja-nahkhiire poegimiskoloonia varjepaik
uuringus kasutatud püsisalvestuspaigale suhteliselt lähedal (kuni paari km kaugusel). Teisalt
lendlaste kohta seda öelda ei saa, sest nad saabusid arvukamalt sellesse piirkonda alles augustis,
kui poegimiskolooniad on lagunenud ja samal aastal sündinud noored, aga ka vanemad isendid
hajuvad laiali suuremale alale.
Nahkhiirte uuringus tuvastati, et rändliikide lennuaktiivsus oli alal suhteliselt madal. Seega,
kuna rändliike satub rändeperioodil uuringualale harva (kõrgemates õhukihtide kohta täpne
info puudub), tuleb leevendusmeetmete väljatöötamisel arvestada eelkõige paiksete liikide
aktiivsusrütmidega. Teisalt ei tähenda see, et mõnel järgneval aastal ei võiks aktiivsusrütmid
olla teistsugused. Nimelt on nahkhiired koloniaalsed loomad, kelle puhul võib ühe koloonia
varjepaiga muutus mõjutada väga tugevalt nahkhiirte arvukust ümbritseval alal. See käib ka
rändliikide kohta, kelle emasloomad on juunis-juulis samuti seotud poegimiskoloonia
varjepaigaga. Seega vajalik on alal nahkhiirte jätkuseire.
DP ja selle KSH algatamisele eelnevalt DP alal ja selle ümbruses läbi viidud nahkhiirte uuring
(Lutsar, 2025) tõi nahkhiirte suhtelise aktiivsuse mõõdikuna välja Runkel jt, (2021) viidates
summaarse aktiivsussekundite arvu, mida saab aktiivsuse tõlgendamiseks taandada
aktiivsusekunditeks öö jooksul. Lutsar (2025) töö kohaselt on uuritud alal igal pool tegemist
nahkhiirte lennupaikadega.
Suurem aktiivsussekundite arv öö jooksul näitab, et nahkhiir(ed) viibis(id) kauem
vaatluspunkti läheduses. Kui arvestada uuringu vaatlusööde arvu (Tabel 2.3 ptk 2.5.4) ja
mõõdetud aktiivsussekundeid, saab välja arvutada keskmised aktiivsussekundid öö kohta ja
selle põhjal tõlgendada kui kõrge nahkhiirte aktiivsusega alaga on tegemist. Rahvusvahelised
juhendmaterjalid ja metoodikakirjandus ei esita aktiivsussekunditele põhinevaid normatiivseid
väärtusi öö kohta, kuna akustilise aktiivsuse absoluutväärtused sõltuvad tugevalt metoodikast
ja keskkonnatingimustest. Seetõttu käsitletakse aktiivsussekundeid suhtelise aktiivsuse
indeksina ning nende tõlgendamine toimub uuringusiseselt, võrreldes eri asukohti, perioode ja
aktiivsuse jaotust ööde lõikes. Samas näitab aktiivsusekundite arv öö kohta, kui mitu sekundit
keskmiselt üldse nahkhiirte aktiivsust registreeriti. Kõigi nahkhiireliikide koondaktiivsus
(keskmiselt 111,3 s/öö) viitab mõõdukale kuni kõrgele nahkhiirte aktiivsusele. Aktiivsus on
valdavalt seotud lendlaste (Myotis spp) rühmaga (kokku 99 s/öö), mille osakaal viitab püsivale
elupaiga kasutusele. Põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) osas on registreeritud aktiivsuseks
11,8 s/öö, mis jääb madala–mõõduka aktiivsuse vahemikku, arvestades, et see liik on hästi
tuvastatav ja sageli domineeriv avamaastikul. 11,8 s/öö tähendab mitte juhuslikku, vaid
püsivat, kuid mitte domineerivat kasutust põhja-nahkhiire poolt. Seega võib järeldada, et
vähemalt lendlaste seisukohast on tuulepargiala metsamaastiku näol tegemist mõõdukas
aktiivses kasutuses alaga.
DP ala tuulikupositsioonide asukoha valikul on püütud arvestada, et positsioonid paikneksid
võimalusel lagedal alal. Samas, kuna suur osa DP alast on kaetud metsa või raiesmikega, siis
paiknevad mitmed tuulikupositsioonid ka metsaalal või servaalal ehk nahkhiirtele uuringus
62 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
oluliseks määratud elupaigas. Siiski eelkõige võimalikke päevaseid varjepaiku pakkuvateks
ehk väärtuslikumateks metsadeks saab nahkhiirte puhul lugeda (Elustik OÜ, 2023):
• metsi, milles haabade vanus on üle 55 aasta ning osakaal üle 10%;
• puistud vanusega üle 100 aasta.
Nimetatud tingimustele vastavaid metsi esineb DP alal vähe (vt joonis L2 KSH aruande lisas
4) ning asuvad Metsaportaali (2025) andmetel valdavalt Põltsamaa jõe lähialal (kattub suures
osas linnustikuga seonduva keelualaga, vt ptk 4.3.2), kuhu tuulikuid ega nendega seotud taristut
ei kavandata. Metsaalale kavandatud tuulikupositsioonide asukohtades on tegemist alla 60 a
vanuste metsadega, kus peapuuliikideks on mänd, kuusk või kask. Kavandatud tuulikute
vahekaugused on ca 500 m ning juurdepääsuteedena on võimalusel kasutatud juba
olemasolevaid teid ja sihte. Seega tuulepargi rajamisega seoses raadatava ala pindala küll
suureneb, kuid vahekauguseid arvestades säilivad siiski suuremad metsaalad tuulikute
vahelisel alal. Siinkohal tuleb aga tõdeda, et tegemist on majandusmetsaga, kus raietegevus ei
ole välistatud. Samas ka noorendikega kaetud raiesmikud võivad olla nahkhiirtele sobivateks
toitumisaladeks (Lutsar, 2025). Vaatamata eelnevale ning arvestades, et metsaalad ja servaalad
üldiselt on nahkhiirtele väärtuslikud elupaigad, tuleb tuulikutega kokkupõrkeriskide
maandamiseks kasutusele võtta leevendavad meetmed (Joonis 4.5). Seejuures on meetmete
rakendamine vajalik nahkhiirte peamise aktiivsuse perioodidel.
Joonis 4.5. Kavandatavate tuulikute positsioonid seoses nahkhiirtega. Tingimuste täpsem selgitus on
esitatud leevendavate meetmete alajaotises. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025.
Kuivõrd tuulikute ja tuulepargi taristu põhimõtteliste asukohtade planeerimisel on alternatiiv
I korral välditud nahkhiirte jaoks väärtuslikemaid piirkondi (Põltsamaa jõe ümbruse vanad
metsad ja väärtuslikumad metsaalad mujal DP alal), juurdepääsuteedena kasutatud võimalikult
palju olemasolevaid metsateid ja -sihte, tuulikute vahekaugustest tingituna säilivad
63 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
toitumisalad tuulikute vahelisel alal ning tuulepargi käitamisel on võimalik arvestada
leevendavate meetmetena ajutist tuulikute seiskamist (täpsustades tingimusi õhutemperatuuri
ja tuulekiiruse parameetritega), siis on võimalik mõõdukat ebasoodsat mõju nahkhiireliikidele
põhimõttelise tuulikute paigutuse korral leevendada. Samuti on asjakohane järelseire (vt ptk
7). Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel olulist ebasoodsat mõju ette näha ei
ole. Siiski võib metsade majandamine piirkonna nahkhiirte elupaikade kasutust teatud määral
mõjutada.
Leevendavad meetmed (meetmed on tõhusad, aidates kaasa võimaliku ebasoodsa mõju
vältimisele või leevendamisele):
• Tuulikupargi sisestel elektriühendustel ja ühendustel põhivõrguga kasutada maakaablit,
mis killustab maastikku oluliselt vähem kui kõrgepinge õhuliinid. Liinitrasside
rajamisega kaasnev metsade kadu on maakaabli puhul oluliselt väiksem. Teadaolevalt on
tuulepargi ühendused kavas maakaablitena ka rajada;
• Nahkhiirte hukkumise vähendamiseks tuleb nahkhiirte jaoks ohtlikel perioodidel ja
teatud ilmastikutingimuste korral tuulikud öösiti seisma panna. Majandusliku mõju
minimeerimiseks rakendada piirangut ainult kindlatel perioodidel, kui esineb arvukamalt
nahkhiiri (vt Joonis 4.5):
o perioodil 20.05–30.06 tuleb põhja-nahkhiire võimalike poegimiskolooniate
lähedusse (uuringu püsisalvestuspunktist kuni 2 km) jäävad tuulikud öösiti seisma
panna (seisma panna 30 minutit pärast päikeseloojangut ja taaskäivitada võib
tuulikud 30 minutit enne päikesetõusu), kui tunni keskmine tuulekiirus on alla 5
m/s5, soovituslikult alla 6 m/s (täpsustub edasise seire käigus) ning õhutemperatuur
on > 0°C6. Piirang rakendub tuulikupositsioonidel 2-7, 9, 10 ja 13 (vt Joonis 4.5).
Valgel ajal võivad töötada piiranguteta;
o periood 01.07–15.09 – kuna suur osa tuulepargialast sobib nahkhiirtele toitumiseks
ega ole võimalik eristada konkreetseid kohti, siis tuleb tuulikud öösiti seisma
panna (seisma panna 30 minutit pärast päikeseloojangut ja taaskäivitada võib
tuulikud 30 minutit enne päikesetõusu), kui tunni keskmine tuulekiirus on alla 5
m/s5, soovituslikult alla 6 m/s (täpsustub edasise seire käigus) ning õhutemperatuur
on > 5°C6. Piirang rakendub kõikidele Lutsar (2025) uuringus nahkhiirtele
oluliseks elupaigaks määratletud alale kavandatavatele tuulikutele ehk
tuulikupositsioonidel 1-7, 9, 10 ja 13 (vt Joonis 4.5);
• Tuulikute täieliku seiskamise nahkhiirtele olulistel perioodidel võib ära jätta või
asendada tuulikute käivitamisega madalamatel tuulekiirustel juhul, kui tuuliku labade
kõrgusel läbiviidava seire käigus selgub, et tuuliku labade ohutsoonis on nahkhiirte
aktiivsus väga madal või teadusuuringutest selgub veenvalt, et puudub oluline oht alal
esinevatele liikidele (sh suurvidevlasele). Ka piirtemperatuuri osas võib teha muudatusi
vastavalt samale põhimõttele. Täpsemalt vt ptk 6;
• Eeltoodud nahkhiirtega seotud leevendavate meetmete tarvis õhutemperatuuri mõõtmiste
jaoks tuleb tuulepargialale rajada vastav mõõtejaam.
Seiremeetmed on kajastatud peatükis 6.
5 Tuule kiiruse mõõtmiseks on turbiinid varustatud anemomeetriga – need seadmed mõõdavad nii tuule kiirust
kui suunda. Anemomeeter on tavaliselt paigaldatud tuuleturbiini või torni peale. 6 Õhutemperatuuri registreeritakse vaatlusväljakul ööpäevaringselt igal täistunnil. Mõõtmiskoht asub 2 m
kõrgusel maapinnast, päikesele ja tuultele avatud paigas, eemal puudest ja muudest takistustest
(https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/mootetehnika/mootmised-maapinnal/temperatuur/).
64 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
4.3.4 Rohevõrgustiku toimimine ja sidusus
DP ala jääb osaliselt lääne- ja idaosas maakonnaplaneeringus ja Väike-Maarja valla
üldplaneeringus määratud rohekoridoride aladele. Planeerimisseaduse kohaselt on
rohevõrgustik eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja
majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev
süsteem, mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest. Rohevõrgustiku
säilimise ja planeerimise olulisemad eesmärgid on (Kutsar jt, 2018):
• elurikkuse kaitse ja säilitamine;
• kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine;
• rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine.
Keskkonnaameti 2021. a koostatud juhendi kohaselt tuleks vältida suure hulga tuuleparkide
kavandamist rohevõrgustiku riikliku tähtsusega tuumaladesse, kus tuulepargid võivad lisaks
ebasoodsale mõjule tuulepargi alal ning selle lähiümbruses kahjustada ka erinevate kaitstavate
alade ja ohustatud liikide elupaikade sidusust. Väike-Maarja tuuleala nr 6 ei asu rohevõrgustiku
tuumalal (tugialal).
Nii rohevõrgustiku planeerimisjuhend (Kutsar jt, 2018) kui ka maakonnaplaneering ja Väike-
Maarja valla üldplaneering (vt ptk 1.2.1) ei sea rohevõrgustiku alal tuulepargi rajamisele
otseseid piiranguid. Üldplaneeringu järgi on rohevõrgustiku alale ehitise kavandamine lubatud,
kui sellega säilib rohevõrgustiku terviklikkus ja toimimine. Rohekoridorides arendustegevuste
lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest rohelise
võrgustiku elemendist ja selle eesmärkidest. Tuuleala nr 6 asub Väike-Maarja valla loodepiiril
vastu Tapa valda ning maakonnaplaneeringuga seatud DP ala läbivad rohekoridorid on seotud
laiemalt mõlemas vallas asetseva rohevõrgustikuga (Joonis 4.6). Rohekoridorid ühendavad
neist põhja- ja lõunapoole jäävaid tuumalasid, jäädes Tamsalu ja Väike-Maarja asulate vahele.
Joonis 4.6 Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustik. Valdade piirid on märgitud
sinise joonega ning DP ala punaselt (Planeeringute andmekogu planeeringud.ee 2024)
65 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Nii Väike-Maarja, kui ka Tapa valla üldplaneeringutega on rohevõrgustiku koridoride
paiknemist mõnevõrra täpsustatud. Piirkonna rohevõrgustik on seotud nii metsa- kui ka rohu-
ja põllumaadel elavate ja liikuvate liikidega. Tuulikute rajamisel kaovad tuulepargis
looduslikud alad tuulikute, juurdepääsuteede, montaažiplatside ja muu vajaliku taristu alla
jäävates osades. Tuulikud on planeeritud DP ala lääneossa jääva rohekoridori alale ja idapoolse
rohekoridori alale tuulikuid ei kavandata (Joonis 4.7). Seejuures on tuulikute rajamist elustiku
jaoks väärtuslikematesse piirkondadesse välditud (vt ptk-d 4.3.1-4.3.3). Lääne- ja põhjapoolses
rohekoridoris on kavandatud kokku 6 tuuliku positsiooni ning rohekoridoris rajatakse tuulikud
ca 500 m vahedega, mistõttu looduslike alade killustumine on minimaalne ja ühendused nende
vahel säilivad. Rohevõrgustiku koridoride laiust on põhjalikult analüüsitud Kohv (2007) töös.
Seejuures tuuakse töös välja järgnev: Uuringute tulemuste ja Eesti ekspertide hinnangute
põhjal võib väita, et väikeimetajatele ja mitte metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud
liikidele suunatud koridoride puhul peaks aitama 100 m laiusest loodusliku taimestikuga alast,
millest vähemalt 50 m laiune riba peab olema katkematu. Lisaks peab koridori rajatud majade
õuealade või kruntidele tehtud aedade vahekaugused olema vähemalt 200 meetrit.
Suurulukitele ja metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud inimpelglikele ning aeglaselt
levivatele liikidele on vaja minimaalselt 400 m laiust koridori. Sellistes koridorides ei tohiks
majade õuealad või kruntidel rajatud aiad olla üksteisele lähemal kui 400 meetrit. Tegelikud
laiused sõltuvad koridori koosluse iseloomust ja ümbritseva maastiku vaenulikkusest elustiku
suhtes.
Põtrade puhul on zooloog Lauri Klein hinnanud, et ajaloolise loomaraja olemasolu korral
vajaksid põdrad seal turvalise liikumise tagamiseks 200 m laiust katkematut loodusliku
taimestikuga koridori. Kuid siin on oluline rõhutada, et antud hinnang kehtib vaid põtrade kohta
ja eeldab ajaloolise loomaraja olemasolu. Juhul kui ajaloolist loomarada pole, siis vajab
koridoris ebakindlalt liikuv loom ka laiemat puhvrit väliskeskkonna mõjude eest. Põtradele
sobib rändeks ka vähemalt 500m laiune metsariba kui see asub nende ajaloolisel rändeteel (OÜ
Tirts & Tigu, 2020).
Kanada rohealade planeerijad on servaefekti keskmiseks mõjuulatuseks metsalindudele
arvestanud 200 meetrit (Graham 2004 cit Kohv, 2007). Mason oma kolleegidega (2007) jõudis
järeldusele, et linnustiku puhul peaksid koridorid olema vähemalt 100 m laiused ja et toetada
inimpelglikke liike, siis peaks koridor olema vähemalt 300 m lai (Kohv, 2007).
Metskitsed on suhteliselt tolerantse iseloomuga loomad, kelle elupaigaeelistus on pigem
mosaiikne maastik kui suured ühetaolised massiivid. Liikumiskoridorina vajavad aga ka
metskitsed siiski ruumi ehk avamaastikul ei tohiks elamualade vahel paiknev avatud
liikumiskoridor olla kitsam kui 500 m ja parem kui sel paikneks üksikuid puistulaigukesi.
Pruunkaru ja ilves eelistavad rändel metsamassiive ja kui võimalik siis lagedale ei tule.
Metsakoridor, mis võimaldaks pruunkarul suhteliselt häirimatult rännata peaks olema vähemalt
500 m laiune ja seal ei tohiks olla lageraieid (OÜ Tirts & Tigu, 2020).
Eelneva alusel olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustiku sidususele ette näha ei ole. Lisaks ei
rajata tuulepargi territooriumile piirded (v.a alajaama ümber), tuulepark ja elektrivõrgu
liitumispunkt ühendatakse maakaablitega ja juurdepääsuteed rajatakse võimalikult suures
mahus olemasolevate metsateede ja -sihtide baasil. Seega liikide liikumist oluliselt ei piirata.
Ka lisanduvate juurdepääsuteede kasutusaegne liiklussagedus on minimaalne ega põhjusta
olulist häiringut.
66 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Joonis 4.7. Tuuleala nr 6 kavandatavate tuulikute paiknemine ja rohevõrgustik (Maa- ja Ruumiamet,
2026)
Rohevõrgustiku toimimise seisukohast on tuulikupargi ehitusaegsed häiringud üldiselt kõige
suuremad, kuid need ei ole spetsiifilised tuulikute rajamisele, vaid kaasnevad mitmesuguse
ehitustegevusega. Ehitustegevusest tingitud häiringud on suurelt jaolt lokaalsed ning
arvestades, et tuulepargi ehitust soovitakse läbi viia võimalikult kiiresti, u 1,5 aasta jooksul, on
häiringud lühiajalised ning ehitustegevuse lõppedes pöörduvad.
Häiringud, mis loomade liikumist rohevõrgustikus pidevalt mõjutavad, tulenevad põhiliselt
tuulikute kasutusaegsest mürast ja labade liikumisest. Samas on mõjud liigispetsiifilised ehk
esineb liike, keda tuuleparkide rajamine ja opereerimine mõjutab ja keda mitte.
Lopucki jt (2017) järeldasid Poolas tuuleparkides ja nende lähialal läbiviidud uuringute alusel,
et metskitsed ja halljänesed küll kasutavad tuulepargi alasid, kuid nende alade külastussagedus
oli väiksem kui kontrollaladel. Seejuures esines uuringupiirkonnas tugev kiskjate surve.
Autorid järeldasid, et tuulikute põhjustatud müra võib olla põhjuseks, miks metskitsed ja
halljänesed tuulepargi alasid vähem kasutavad. Tuulikud suurendavad taustmüra, mistõttu ei
pruugi metskitsed ja halljänesed kuulda lähenevat kiskjat ning seetõttu on neil eluliselt oluline
looduslikust foonist kõrgema müratasemega piirkondi vältida. Teisalt on Lopucki jt (2017)
töös toodud, et varasemad metskitse ja halljänese uuringud teistes piirkondades ei ole näidanud
tuulepargi alade ja kontrollalade kasutuse vahelist olulist erinevust. Nimetatud asjaolu võibki
olla seotud kiskjate survega, mis varasemates uuringutes hõlmatud uuringualadel oli väiksem.
Lopucki jt (2017) uuringus vaadeldi ka rebast, kes külastas tuulepargi alasid mõnevõrra vähem
kui kontrollalasid (ilmselt madalama saagi kättesaadavuse tõttu), kuid samas olulist seost
rebaste jälgede tiheduse ja tuulikute läheduse vahel ei tuvastatud. Oluline on Lopucki jt (2017)
uuringu tulemuste tõlgendamisel arvestada, et uuringud viidi läbi nö uutes tuuleparkides
67 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
(töötamise aeg alla 5 aasta) ning võimaliku loomade kohanemise ja pikema ajaliste mõjude
osas järelduste tegemisel tuleb olla ettevaatlik.
Klich jt (2020) uurisid Poolas seitsme tuulepargi (12-27 tuulikut; tööaeg kuni 4 aastat)
läheduses metskitsede väljaheidetes kortisoolitaset (stressihormoon). Uuringus tõdeti, et lisaks
kisklusele on metskitsede kõrge kortisooli taseme oluliseks määrajaks ka tuuleparkide suurus
– kortisoolitase oli kõrge suuremate tuuleparkide (üle 18 tuulikut ja üle 824 ha) läheduses.
Autorid oletavad, et väiksemate tuuleparkide läheduses on võimalik lihtsamini leida
varjepaiku, mistõttu on ka metskitsede stressitase madalam. Siiski tuleb arvestada, et tegemist
on ühekordse uuringuga ning välistada ei saa lokaalset efekti.
Agnew jt (2016) uurisid Suurbritannia tuuleparkide lähedal ja kaugematel kontrollaladel
elavate mäkrade kortisoolitaset. Uuringus leiti, et mäkradel, kes elasid tuuleparkidele lähemal
kui 1 km oli kortisoolitase 264% kõrgem kui üle 10 km kaugusel tuuleparkidest elavatel
mäkradel. Autorid järeldavad, et mäkrade kõrge kortisoolitase on seotud tuulikutest lähtuva
müraga.
Närilistele tuuleparkide poolt avalduvat mõju on uuritud Poolas (Lopucki & Mróz, 2016;
Lopucki & Perzanowski, 2018). Kumbki uuring ei tuvastanud tuulikute poolt põhjustatud
muutusi näriliste käitumises ja elupaiga kasutuses.
On ka loomaliike (nt roomajad), kelle puhul on täheldatud, et nende arvukus on tuuleparkides
suurem kui sarnastes oludes ilma tuulikuteta maastikus. Selle üheks võimalikuks seletuseks on,
et röövlinnud väldivad tuulikute lähedust ja nende saakloomad saavad ennast seal turvalisemalt
tunda (Bhosale, 2015). Samas on ka liigirühmi, keda tuulikud ei sega. Näiteks olemasoleva
inimmõjuga aladel (nt maaharimine, teedevõrgustik, maaparandus jms), kus loomad on
häiringutega paremini kohanenud on tuulikute mõju imetajatele väiksem (Schöll & Nopp-
Mayr, 2021). Samuti võivad tuulepargi rajamisel tekkinud uued äärealad ja teeääred osadele
liikidele pigem positiivse mõjuga olla (Heldin jt, 2012).
Putukatele avalduvat mõju analüüsiti Poolas läbi viidud uuringus (Pustkowiak jt, 2018), kus
uuriti putukate (tolmeldajate, liblikate ja kärbeste) arvukust põllumaadele paigutatud tuulikute
ümbruses, põllukultuuridega kaetud aladel ning pool-looduslikel rohumaadel. Kuna vahetult
tuuliku ümber oli teatud ala, kus põllukultuuride kasvatamisest loobuti, moodustus sinna
rohumaaga sarnane taimekooslus. Tolmeldajate, eriti mesilaste, arvukus oli vahetult tuulikute
ümbruses sarnane või isegi kõrgem, kui pool-looduslikel rohumaadel ja märksa kõrgem kui
külgnevate põllukultuuridega kaetud aladel. Seda seetõttu, et võrreldes poollooduslike
rohumaadega oli ka tolmeldajate jaoks sobivate taimede mitmekesisus tuulikuid ümbritsevatel
aladel suurem. Tuvastati, et tuulikute ümber kujunesid putukate jaoks sobivad mikroelupaigad,
mis on võrreldavad põllumassiivide servades tekkivate ja põllumassiivide vahele pikitud pool-
looduslike rohumaade elupaikadega. Seega tuulikud ja nende poolt tekitatud müra ei peleta
putukaid ja sh mesilasi eemale.
Kokkuvõtvalt saab järeldada, et elustikule tuuleparkide rajamise ja kasutamisega kaasnevad
mõjud on liigispetsiifilised ning pikaajaliste mõjude, sh võimalikud kohanemised
tuuleparkidega, kohta on andmeid vähe. Küll aga on oluline tagada väärtuslikumate ja
inimtegevusest puutumatute alade säilimine ning vältida nendel aladel tuulikute rajamist.
Sellised alad pakuvad varjepaiku erinevatele liikidele. DP alal on selliseks piirkonnaks
Põltsamaa jõe lähiala, kuhu tuulikuid kavandatud ei ole.
68 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Teadaolevalt ei kavandata vaadeldavate rohekoridoride aladele teisi tuuleparke või muid
tegevusi, mis koosmõjus võiksid rohevõrgustiku terviklikkust ja toimet negatiivselt mõjutada.
Tuulikute rajamisel tekib tuulepargi ümber tsoon, kuhu müra sihtväärtuse ületamise tõttu (vt
ptk 4.4.2) uute müratundlike objektide rajamine on piiratud. Seega võib eeldada, et olulisi ja
ulatuslikke maakasutuse muutuseid võrreldes praeguse olukorraga ette näha ei ole. Teiste
objektide rajamist tuuleala lähipiirkonda rohekoridoride aladele, mis koosmõjus
rohevõrgustikku mõjutama hakkaksid, ei ole ette näha.
Sõltuvalt kujunenud olukorrast võidakse eluea lõppu (u 25-30 aastat) jõudnud tuulikud
asendada uutega ja maa-alal jätkub tuulikute kasutamine. Juhul kui tuulikute kasutusea järel
alale uusi tuulikuid või teisi olulist mõju omavaid objekte ei rajata, luuakse ka tuulikute ja selle
taristu alal võimalused looduslike protsesside taastumiseks. Alal võib säilida juurdepääsuteede
võrgustik, kuid sellel ei ole rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele olulist ebasoodsat mõju.
Tegevus rohekoridoride alal ei mõjuta oluliselt rohevõrgustiku kliimamuutuste leevendamise
ja nendega kohanemise eesmärki. Vähesel määral on kliimamuutustele mõju ehitustööde
käigus pinnase eemaldamisel ja metsa raadamisel, kuid teisalt on tuulepargi rajamise põhiline
eesmärk taastuvenergia tootmisega kliimamuutuste pidurdamine (täpsemalt on mõju
kliimamuutustele hinnatud ptk-is 4.5).
Rohevõrgustiku vabaõhu puhkefunktsioon on oluline eeskätt linnalise asustusega aladel, nende
vahetus läheduses ja traditsioonilistes väljakujunenud puhkemajandusliku taristuga looduslikes
puhkepiirkondades. DP ala jääb Tamsalu ja Väike-Maarja asulate lähedusse, kuid alal ei asu
puhkemajanduslikku taristut ning ala metsamaastik on majandamise tõttu mosaiikne, mistõttu
ei kasutata ala puhkefunktsiooni tõenäoliselt intensiivselt. ELME kaardikihtide
virgestusväärtuse kaardil (Keskkonnaagentuur, 2024) on DP ala märgitud suures osas keskmise
väärtusega (punktisumma 3-4). Kõrge virgestusväärtusega alad tuulepargi lähipiirkonnas
jäävad Põdrangu ja Haavakannu looduskaitsealadele, kus inimmõju on väiksem. Tuulikute ja
taristu alt väljajäävas osas liikumis- ja külastusvõimalused tuulepargis säilivad, mistõttu
tuulepargi rajamise mõju rohevõrgustiku puhkefunktsioonile on väheoluline. Teiste riikide
näitel võivad tuulepargid muutuda sümbolväärtuseks jätkusuutlikkusele üleminekust ning
võivad turistidele olla talutavad või isegi atraktiivsed (Prince jt, 2023). Erinevate riikide
uuringuid analüüsivas koondartiklis leiti, et tuuleparkidel ei ole olulist negatiivset mõju
turismile ning tuulikud võivad muutuda külastusobjektideks (Shannon, 2021). Seega võib
tuulepargil olla ka ala puhkeväärtust suurendav mõju.
Kokkuvõtvalt, arvestades KSH raames teostatud uuringute (sh linnustiku ja nahkhiirte uuring)
tulemusi ning nendest lähtuvaid piiranguid on alternatiiv I puhul tuulikupositsioonide
paigutamisel maastikku välditud kõige tundlikumaid alasid. Kuigi tuulikupositsioonid
paiknevad osaliselt ka rohevõrgustiku aladel on nende vahemaad piisavad, et tagatud oleks
rohevõrgustiku sidususe säilimine ja rohevõrgustiku toimimine. Samas, kuna osaliselt
tuulikuid rohevõrgustiku alale ikkagi kavandatakse kaasneb alternatiiv I elluviimisel
rohevõrgustiku toimimisele vähene ebasoodne mõju. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi
jätkumisel säilib piirkonnas väljakujunenud maakasutus ehk valdavas mahus põllu- ja
metsamaad. Senise maakasutuse säilimisega ei kaasne negatiivset ehk ebasoodsat mõju
rohevõrgustiku toimimisele.
69 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
4.3.5 Mõju vääriselupaikadele (VEP)
Vääriselupaik (VEP) on ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või
haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaik annab looduskaitsesse oma
lisaväärtuse, sageli on tegemist väga kõrge ökoloogilise väärtusega metsatükkidega, tervikliku
loodusmaastiku jäänustega. EELISe andmebaasi (01.01.2026) alusel asub Väike-Maarja
tuuleala nr 6 ala läänepoolses osas üks pinnakattejärsakute vääriselupaik (VEP nr 143012;
Joonis 2.3). VEP asub loode-kagu suunalisel vallseljakul, kus puistus on mh esindatud vanad
pärnad, kased ja kuused. Majandamise tingimustena on seatud: „Mitte raiuda“ ja „Surnud ja
lamapuitu mitte eemaldada“.
Väärielupaik (VEP nr 143012) paikneb lähimast kavandatavast tuulikupositsioonist (pos 4)
minimaalselt u 100 m kaugusel ning juurdepääsuteest u 10 m kaugusel. Seejuures on
juurdepääsutee kavandatud olemasoleva metsatee baasil, vajadusel laiendades teed VEPist
teisele poole (vt ka ptk-s 4.3.2 toodud leevendusmeede). Arvestades eelnevat, siis ei ole otsest
ebasoodsat mõju VEPi säilimisele ette näha. Kaudne mõju seondub võimaliku pinnase
niiskusrežiimi muutusega. Võttes arvesse vääriselupaigast u 250 m kaugusel varasemalt tehtud
geoloogilise uuringu (EDK AS, 1996) tulemusi, siis paikneb põhjavesi vaadeldavas piirkonnas
tõenäoliselt tuuliku vundamentide sügavusest madalamal (EDK AS (1996) uuringualal ei
jõutud põhjaveeni ka 7 m puuraukudega) ning piirkonna taimestik toitub sademeveest.
Seejuures on nii vääriselupaiga asukoha kui geoloogilise uuringuala mullastik ning ka metsa
kasvukohatüübid samad. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et lähim tuulik hakkaks paiknema
u 100 m kaugusel vääriselupaigast ning juurdepääsutee rajatakse olemasoleva tee baasil, siis ei
ole ette näha olulist VEPi asukoha pinnase niiskusrežiimi muutust ehk olulist ebasoodsat
kaudset mõju seoses tuulikute rajamisega.
Kokkuvõtvalt ei ole alternatiiv I elluviimisel ebasoodsat mõju vääriselupaiga säilimisele ette
näha. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel säilib piirkonnas väljakujunenud
maakasutus ehk valdavas mahus põllu- ja metsamaad. Metsa majandamine vääriselupaikades
ei ole üldjuhul lubatud. Seega senise maakasutuse säilimisega ei kaasne negatiivset mõju
vääriselupaikadele.
70 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
4.4 Mõju inimese heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaal-
majanduslikule keskkonnale
4.4.1 Varjutuse mõju
Elektrituulikutega seonduv häirimist põhjustav faktor on ka varjutamine. Tuulikud kui
kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse
kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid mõjureid – liikuvad varjud ja
perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt,
sh tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib
häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti.
Peegeldused tekivad, kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud
vaatluspunktis ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ära
hoidmiseks kasutatakse kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid.
Häirivat varjutust ei esine, kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei
tööta. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige
ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude
potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem).
Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil, ei tekita elektrituulikud
(ega muud objektid) kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale
ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus
läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas.
Tuulikute tekitatav varjutus on tugevalt häiriv kui see langeb aladele, kus inimesed viibivad.
Eeskätt aladele, kus inimesed viibivad pikaajaliselt nagu seda on elamualad. Varjutuse
pikaajalisel esinemisel on täheldatud eeskätt siseruumides viibivale inimesele häirivat toimet.
Järjestikuse üle 30 minuti kestva valguse vilkumise tõttu on täheldatud inimesel stressi ja
keskendumisvõime halvenemist (Brinckerhoff, 2011).
Varjutustaset mõjutab tuuliku rootori diameeter ning masti kõrgus ja tuuliku paiknemine
elamuala suhtes. Reaalse varjutuse kestvuse arvutamisel arvestatakse otsese päikesepaiste
kestvust meteoroloogiajaamade vaatlusandmete alusel ning tuulikute töötamise aega
tuulesuundade (ehk tuuliku tiiviku paiknemist) ning tuulevaikuse esinemise alusel.
Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid õigusaktides. Varjutuse puhul
lähtutakse olulise mõju künnisena Kliimaministeeriumi 2025. a koostatud juhendis esitatud
soovituslikest väärtustest, mille kohaselt juhul kui reaaltingimustest lähtuv varjutuse olukord
tundlikul alal on >8 h/aastas või 30 min/päevas, tuleb kavandada ja rakendada
leevendusmeetmed.
Varjutuse ulatust on võimalik arvutada vastava tarkvaraga ning igale elamualale koostada
varjutuse kalender. Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele.
Reaalselt ei põhjusta varjutus aga märkimisväärset häiringut kaugemal kui u 10 tuuliku rootori
läbimõõtu tuulikutest. Kaugemalt vaadeldes muutub atmosfääri optiliste omaduste mõju
niivõrd suureks, et varjutus ei ole enam tajutav. Samuti saab varjutus reaalselt oluline olla
asukohtades, kus tuulik on nähtav. Tänapäevaste suurimate maismaatuulikute rootori
71 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
diameeter on kuni 175 m. Viie aasta perspektiivis võib eeldada, et tootmisse võib tulla ka veelgi
suurema diameetriga tuulikuid, mis teeb arvutuslikuks varjutuse ulatuseks kuni 2 km. Jällegi
tuleb arvestada, et varju ulatus on vägagi sõltuv ilmakaarest, aastaajast, kellaajast, tuuliku
nähtavusest jms.
Varjutuse kalendrist ilmneb, kas ja millal varjutus võib esineda ja kas seda on tasemel, mis
võib olla häiriv. Tuulikute paigutust tavaliselt optimeeritakse ühe aspektina lähtuvalt varjutuse
kestvusest. Samuti on võimalik varjutuse häirivust vältida näiteks tuulikute tööd teatud
aegadeks peatades (juhtudel kus esineb päike, tuul ja häiriv varjutus elamuala suhtes).
Varjutuse esinemist on seostatud ka epilepsiahoogude tekkega. Oluline aspekt on, et vilkuv
valgus ei põhjusta epilepsiasse haigestumist, vaid võib valgustundliku epilepsia all
kannatavatel inimestel esile kutsuda epilepsiahoo. Epilepsia all kannatab kuni 0,03%
inimkonnast (kuni 3 inimest 10 000st). Kuni 5% epilepsia all kannatavatest inimesi on
sealjuures valgustundlikud. See tähendab, et nende puhul võib epilepsiahooge esile kutsuda
valguse intensiivsuse muutumine sagedustel üle 2,5 Hz (kõige enim on epilepsiahoo
vallandamist soodustavaks vilkumine sagedustel 15-25 Hz). Leitud on, et valguse intensiivsuse
muutumine sagedustel 3 Hz ja vähem võib põhjustada epilepsiahooge 1,7 inimesele 100 000
valgustundlikust populatsioonist. Selleks et riski maandada, peab tuulikute varjude
vilkumissagedus jääma alla 60 vilkumise minutis (Harding jt, 2008). Tänapäevaste suurte
tuulikute pöörlemiskiirused on liiga madalad (jäävad alla 18 pöörde minutis ka maksimaalse
pöörlemiskiiruse korral), et need saaksid tekitada valguse vilkumist sagedustel üle 3 Hz.
Aastal 2026 teostas Lemma OÜ varjutuse modelleerimise DP alale kavandatavate tuulikute
põhimõttelisi asukohti arvestades (KSH aruande lisa 5).
Metoodika
Varjutuse (tuulikulabade liikuv varju langemine selle suhtes tundlikele aladele) hindamisel on
aluseks võetud Kliimaministeeriumi poolt 2025. a koostatud juhendmaterjalis esitatud
metoodika.
Modelleerimiseks kasutati spetsiaaltarkvara WindPRO versiooni 4.2. Varjutuse mõjuala ja
varjutuse intensiivsus on modelleeritud WindPRO tarkvaraga kasutades moodulit SHADOW.
Modelleeriti varjutust antud planeeringu puhul suurima lubatud 200 m diameetriga tiiviku ja
200 m mastiga (tipu kõrgusega 300 m) ning alternatiivselt ka reaalselt tootmises oleva ühe
suurima tuulikuga (diameeter 175 m, masti kõrgus 179 m ja tipukõrgus 266 m). Varjutuse osas
esineb seos, et mida kõrgem on tuulik, seda kaugemale vari võib ulatuda.
Hindamise läbiviimine toimus järgmise põhimõtte kohaselt:
• Kui halvim võimalik olukord ≤30 h/aastas või 30 min/päevas, siis edasisi samme ei ole
vaja astuda;
• Kui halvim võimalik olukord >30 h/aastas või 30 min/päevas, siis tuleb läbi viia
reaaltingimustest lähtuva olukorra arvutused;
• Kui reaaltingimustest lähtuv olukord >8 h/aastas või 30 min/päevas, tuleb kavandada
ja rakendada leevendusmeetmed.
Arvutuste lähtetingimused:
• Halvim võimalik olukord: tuulikud töötavad kogu päeva, päike paistab pilvitus taevas
päikesetõusust loojanguni, rootori pind on risti päikesekiirtega, tuule suund kogu aja
päikesega ühel joonel. Arvesse ei võeta valguse murdumist atmosfääris (omab
72 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
võrreldes teiste teguritega väheolulist mõju varju paiknemisele) ega objekte (hooned,
puud jms), mis takistavad päikesevalguse levikut, välja arvatud olukordades, kus
objekti (eelkõige hoone) olemasolu on antud asukohas garanteeritud kogu tuulepargi
käitamise aja;
• Reaaltingimustest lähtuv olukord: piirkonna reaalsed meteoroloogilised tingimused
(päikesepaiste kestus, tuule suund). Eesti puhul on võimalik eelnevaks kasutada
Riikliku Ilmateenistuse pikaajalisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestuse ja
piirkonnas domineerivate tuulte jaotuse kohta. Täpsemalt tuleb kasutada lähima
võimaliku ilmajaama/meteoroloogiajaama andmeid. Arvesse võetakse objekte
(hooned, puud jms), mis takistavad päikesevalguse levikut;
• Arvesse ei võeta olukorda, kus päikese kõrgus on alla 3°.
Mõjupunktid ja nende määramine:
• Mõjupunktidena käsitletakse sise- ja väliruume, kus varjutus võib põhjustada
häiringuid;
• Halvim võimalik olukord:
o Mõju hinnatakse elu- ja ühiskondlikele hoonetele, mille kindlaks määramisel
lähtutakse Eesti Topograafilise Andmekogu (ETAK) andmetest. Asjakohasel
juhul tuleb kaasata ka ärihooned ja ehitusõiguse saanud, kuid rajamata elu- ja
ühiskondlikke hooneid, mille korral lähtutakse kohaliku omavalitsuse
andmetest;
o Täpsemalt viiakse hindamine läbi 15 m x 15 m suurusel alal, mille keskpunkt
paikneb eelmises punktis nimetatud hoonel;
o Arvutuskõrgus on 1,5 m (inimese tavapärane vaatekõrgus);
• Reaaltingimustest lähtuv olukord:
o Mõju hinnatakse vaid hoonetele, mille puhul on ületatud halvima võimaliku
olukorra normtasemed;
o Mõjupunktide määramisel lähtutakse eelmise punktis (halvim võimalik
olukord) välja toodud põhimõtetest.
Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutati paljude aastate keskmisi meteoroloogilisi
andmeid päikesepaiste kestvuse osas7 ja piirkonnas domineerivate tuulte jaotust. Hindamaks
võimalikku teoreetilist mõju ka kaugemal paiknevatele aladele, ei kasutatud varjutamise
arvutamisel kauguspiirangut ning varjutamist arvutati kuni võimaliku teoreetilise
maksimumdistantsini tuulikutest.
Modelleerimises kasutati Maa- ja Ruumiameti maapinna kõrgusmudeli andmeid (25 m
täpsusega andmevõrgustik). Varjutuskaardi vaatekõrguseks määrati 1,5 m, mis on inimese
tavapärane vaatekõrgus.
Reaalse summaarse varjutamise (nn real case) modelleerimise juures kasutati lähima
päikesepaiste kestust mõõtva ilmajaama ehk Triikoja ilmajaama andmeid. Varjutamise kestuse
ja ulatuse hindamisel kasutati pikaajalisi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste
kestvuse osas (Tabel 4.3) ja piirkonnas domineerivate tuulte jaotust Väike-Maarja ilmajaama
andmetel (Tabel 4.4). Kui ilmastikuolud erinevad oluliselt statistilistest andmetest, erineb ka
varjutuse hulk.
7 Riigi Ilmateenistus. Päikesepaiste kestus. https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-
kestus/
73 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Tabel 4.3. Modelleerimisel kasutatud päikesepaisteliste tundide andmed ööpäevas. Alus:
https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus/
Kuu Keskmine päikepaiste kestvus ööpäevas, ha
Jaanuar 1,06
Veebruar 2,25
Märts 4,52
Aprill 6,37
Mai 8,58
Juuni 8,43
Juuli 8,9
August 7,52
September 5,07
Oktoober 2,55
November 1
Detsember 0,68
Tabel 4.4. Tuuliku arvestuslik tööaeg aastas ilmakaarte kaupa. Eeldatud on, et tuulikud töötavad kuni
90% ajast. Lähtutud on Väike-Maarja meteoroloogiajaama tuulteroosi andmetest.
Tuule suund Tööaeg (tundi aastas)
N 917
NE 917
E 367
SE 733
S 1100
SW 1833
W 917
NW 1100
Tulemused
Varjutuse modelleerimise tulemusi kajastavad Tabel 4.5, Joonis 4.8 ja Joonis 4.9. Varjutuse
detailsed raportid koos varjutuskalendritega elamualade kohta, millel võib esineda häirival
tasemel varjutust, on esitatud KSH aruande lisa 5 alamlisas 5.1.
Varjutuse hindamisest ilmnes, et väljatöötatud tuulikute arvu ja paiknemise korral on varjutuse
häiringutaseme (kliimatingimusi arvestades 8 h/a või 30 min/päevas) ületamist oodata 300 m
74 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
tipukõrgusega tuulikute korral kokku 23 elamualal (Tabel 4.5 ja Joonis 4.8), sealjuures üheksal
neist võib esineda üle 8 h/a varjutust. Võrdluseks toodud 266 m tipukõrgusega tuulikute korral
võib häiringutaseme ületamist esineda kokku 11 elamualal (Tabel 4.5 ja Joonis 4.9), sealjuures
kaheksal võib esineda üle 8 h/a varjutust.
Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt aastas)
elamualadel tuleb vältida. Varjutuse vältimiseks on võimalik, kas rajada varjutamise
vähendamiseks haljastusest tõke või kasutada tuulikutel automaatset varjutuse esinemise
jälgimissüsteemi (täpsemalt vt leevendavad meetmed ptk lõpus).
Kui edasise projekteerimise käigus ilmneb, et kasutada soovitakse väiksemaid tuulikuid, siis
on lubatav tuulikute projekteerimisel teostada täiendav varjutuse modelleerimine valitud
tuuliku mudeli ja lõplikult määratud asukoha alusel. Kui modelleeringust ilmneb, et häirivat
varjutuse taset elamualadel ei teki, siis eelnevalt toodud meetmete rakendamine ei ole vajalik.
Tabel 4.5. Tuulikute poolt põhjustatav elamutele langeva varjutuse kestvus 2 km raadiuses paiknevate
elamute juures. Nimetus EHR kood x y 300 m tipukõrgusega
tuulikud
266 m tipukõrgusega
tuulikud
Varjutu-se
kestvus
max
h/päevas
Varjutu-se
kestvus
h/aastas
Varjutuse
kestvus max
h/päevas
Varjutuse
kestvus
h/aastas
Aarepi EE00933590 622821 6557712 01:47 26:05 01:28 19:56
Hussari/1 EE00934096 625057 6559017 02:07 16:19 01:49 12:44
Hussari/2 EE00934101 625093 6559052 02:05 15:31 01:47 12:07
Härma EE00951139 627774 6558747 00:00 00:00 00:00 00:00
Jänesekapsa EE01896723 624047 6559903 00:25 01:02 00:00 00:00
Jõepere EE00853288 626106 6554752 00:00 00:00 00:00 00:00
Kase EE01685562 621961 6557551 00:32 02:26 00:28 01:52
Kasemäe EE00864280 626084 6559437 00:33 03:16 00:26 02:11
Kiigeoru EE00951121 626369 6559759 00:00 00:00 00:00 00:00
Killi EE00951619 626493 6555649 00:44 10:58 00:34 08:23
Kivimäe EE00951118 627036 6559229 00:27 01:29 00:00 00:00
Koidu EE00951633 627435 6555942 00:29 03:52 00:26 02:53
Kotka EE00951147 627707 6558372 00:26 01:39 00:00 00:00
Kruusamäe EE00816204 627921 6557929 00:00 00:00 00:00 00:00
Kuslapuu EE01661076 621932 6557592 00:31 02:18 00:28 01:45
Kändliku EE00951103 627223 6557331 00:38 11:31 00:33 08:37
Laanepüü EE00951094 627456 6556854 00:30 12:56 00:27 08:49
75 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Nimetus EHR kood x y 300 m tipukõrgusega
tuulikud
266 m tipukõrgusega
tuulikud
Varjutu-se
kestvus
max
h/päevas
Varjutu-se
kestvus
h/aastas
Varjutuse
kestvus max
h/päevas
Varjutuse
kestvus
h/aastas
Lehise ME0086494
3
627663 6558033
00:28 02:27 00:25 01:50
Lepiku EE01071858 622006 6557801 00:31 02:12 00:27 01:42
Mere EE00952152 627040 6558344 00:37 03:31 00:33 02:41
Mäe EE00934148 624206 6559907 00:26 01:06 00:00 00:00
Mäeotsa EE00951504 626440 6555522 00:31 04:35 00:26 03:30
Männiaugu EE00951125 626253 6560058 00:00 00:00 00:00 00:00
Männiku EE00849642 627760 6558692 00:00 00:00 00:00 00:00
Mänukse EE00852116 626747 6555172 00:17 01:40 00:16 01:40
Mõisniku EE01016836 621807 6557475 00:30 02:09 00:26 01:38
Niinepuu EE00951141 627847 6558657 00:00 00:00 00:00 00:00
Pae EE00951635 627840 6556236 00:00 00:00 00:00 00:00
Paju EE00951498 627609 6556186 00:27 02:50 00:24 02:06
Papli EE00851957 627649 6558659 00:00 00:00 00:00 00:00
Papli EE01660489 622071 6557791 00:32 02:22 00:29 01:51
Peebu EE00933643 622800 6557772 01:41 23:43 01:21 18:09
Peetri EE00856810 621996 6556525 00:37 08:36 00:31 04:40
Pihlaka EE00840588 621995 6557526 00:33 02:35 00:29 01:59
Pillaku EE00843173 626007 6554368 00:00 00:00 00:00 00:00
Poe ME0168253
9
621972 6557632
00:31 02:20 00:28 1:46
Priidu EE00951146 627854 6558341 00:00 00:00 00:00 00:00
Põllupiiri EE00814147 624758 6555362 00:00 00:00 00:11 00:38
Rahula EE00951116 626960 6558939 00:31 02:00 00:28 01:31
Regle EE01004142 627720 6558573 00:00 00:00 00:00 00:00
Salumardi EE00934320 623452 6559906 00:00 00:00 00:00 00:00
Selja EE00852199 626224 6554855 00:00 00:00 00:00 00:00
Siimu ME0248373
3
626890 6554954
00:00 00:00 00:00 00:00
Sireli EE01661498 622026 6557733 00:32 02:20 00:28 01:47
76 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Nimetus EHR kood x y 300 m tipukõrgusega
tuulikud
266 m tipukõrgusega
tuulikud
Varjutu-se
kestvus
max
h/päevas
Varjutu-se
kestvus
h/aastas
Varjutuse
kestvus max
h/päevas
Varjutuse
kestvus
h/aastas
Sõnumi EE00951148 627526 6558388 00:28 01:56 00:25 01:25
Tammiste EE00951765 626295 6554962 00:00 00:00 00:00 00:00
Tengo EE00952191 626121 6554651 00:00 00:00 00:00 00:00
Tiigi EE01055934 621975 6557765 00:31 02:09 00:27 01:41
Tiigiäärse EE00951477 627775 6558356 00:00 00:00 00:00 00:00
Tisleri EE00933703 622836 6557509 02:05 34:54 01:50 25:31
Tõntsu EE00935620 623350 6559892 00:00 00:00 00:00 00:00
Uustalu EE02723679 627579 6558432 00:27 01:46 00:24 01:18
Vahtra EE01006750 621865 6557595 00:30 02:06 00:27 01:37
Visparra 2 EE00952192 626143 6554709 00:00 00:00 00:00 00:00
Volli EE00951109 627178 6557965 00:38 06:12 00:34 03:34
Von
Freienthali
EE01799587 621872 6556425
00:32 05:16 00:29 03:56
77 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Joonis 4.8. Varjutuskaart (kliimatingimusi arvestav) 300 m tipukõrgusega tuulikute korral.
78 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Joonis 4.9. Varjutuskaart (kliimatingimusi arvestav) 266 m tipukõrgusega tuulikute korral.
Kokkuvõtvalt kaasneb alternatiiv I ellu viimisel häiriv varjutus (st kliimatingimusi arvestavalt
üle 8 h varjutust summaarselt aastas) mitmete elamute juures ehk tegevusega kaasneb oluline
ebasoodne mõju. Mõju on võimalik vähendada leevendavate meetmete rakendamisega (vähene
ebasoodne mõju). Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi korral ebasoodsat mõju ette näha
ei ole.
Leevendavad meetmed (meetmed on tõhusad, aidates kaasa võimaliku ebasoodsa mõju
vältimisele või leevendamisele):
79 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
• Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt aastas
või üle 30 minuti päevas) elamualadel tuleb vältida. Nimetatud varjutuse väärtusi on
lubatud elamualal tekitada ainult varjutustundliku ala omaniku nõusolekul. Tabel 4.5
on esitatud punasega elamuga maaüksused, mille puhul planeeringus lubatud suurima
kõrgusega elektrituuliku rajamisel esineb eespool nimetatud häiriv varjutus ning
kasutada tuleb allpool esitatud varjutuse leevendamise/vältimise meetmeid ja/või seada
elamu suhtes varjutuse talumise servituut. Varjutuse vältimiseks/vähendamiseks on
kaks võimalust:
o Rajada vastavate elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse
tõke – tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske.
Tõke (tihe puude riba) tuleks varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt
mõjutatava elamuala tuulepargipoolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleks
rakendada väljaspool detailplaneeringu ala, siis võib selle elluviimine olla
keerukas ning nõuab koostööd vastava mõjutatava elamuala valdajaga;
o Kasutada tuulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis
võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse juhtimissüsteemi
koostöös häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada. Piirangute kava
välja töötamisel võib mõjupunktide asukohta täpsustada järgnevalt:
▪ Siseruumi täpse mõjupunktina kasutatakse hoone kõige rohkem
mõjutatud fassaadil asuva asjakohase toa tegeliku suurusega akna
keskpunkti;
▪ Väliruumi täpseks mõjupunktiks valitakse väliruumi regulaarset
kasutamist peegeldav punkt (nt terrassi või istumisala keskpunkt), mis
ei paikne hoonest rohkem kui 15 m kaugusel;
• Kui edasise projekteerimise käigus ilmneb, et kasutada soovitakse väiksemaid tuulikuid
kui käesolevas KSH aruandes hinnatud (või jäetakse osad tuulikupositsioonid välja
ehitamata), siis on lubatav tuulikute projekteerimisel teostada täiendav varjutuse
modelleerimine valitud tuuliku mudeli ja lõplikult määratud asukoha alusel. Kui
modelleeringust ilmneb, et häirivat varjutuse taset elamualadel ei teki, siis eelnevalt
toodud meetmete rakendamine ei ole vajalik.
Seiremeetmed on kajastatud peatükis 6.
4.4.2 Müra ja vibratsiooni mõju
Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või
kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg
2). Müra on ka sotsiaalministri määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid § 2 lõige 2 kohaselt inimest
häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra mõjub tervisele ja heaolule mitmel moel
– võib häirida või raskendada töötamist, infovahetust ja puhkamist, väga tugev müra võib
kahjustada püsivalt kõrva ja põhjustada kuulmisvõime halvenemist, põhjustada stressi või
erinevaid funktsionaalseid häireid.
Müra kandumine ohustatava objektini sõltub tuule kiirusest ja suunast, õhuniiskusest ning
soojuslikust stratifikatsioonist. Helilainete levik maapinnalähedases õhukihis oleneb oluliselt
maastikulisest eripärast, eelkõige aluspinna iseloomust – pinnamoest, taimestikust,
veekogudest, ehitistest jm.
80 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Enamik inimesi tunneb oma igapäevases elukeskkonnas häirivaks pidevat mürataset alates 55–
60 dB, kusjuures peamiseks müraallikaks on sageli liiklus. Kuigi selline müratase otseselt
organismi ei kahjusta, võib see kaasa tuua keskendumisraskusi ja meeleolu langust ning öösel
unehäireid, kuna avatud aknaga on keeruline uinuda. Püsiv müratase 60 dB juures võib häirida
selliseid tegevusi nagu mõtlemine, suhtlemine ja keskendumine. 70 dB tasemel muutub juba
raskemaks teiste kõnest aru saamine ning pidev viibimine üle 75 dB müratsoonis suurendab
elanike kaebusi ja terviseprobleemide riski. Tervisele kahjulikuks loetakse mürataset üle 85
dB, kui see kestab pikemat aega, näiteks 8 tundi. Kuulmisele ohtlikuks võib muutuda 130–140
dB suurune müra. Üldiselt tajutakse mürataseme suurenemist 10 dB võrra kui kahekordset
mürataseme tõusu.
Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule tugevusest. Vaiksema tuule korral on tuuliku pöörete arv
väiksem ja sellega koos müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb,
kuid samal ajal tugevneb ka looduslik mürafoon, mis teataval määral varjestab tuulikute müra.
Erinevate keskkonnamüra allikatega seotud häiringute uuringutes (nt liiklusmüra ning
tuulikute müra võrdlemisel) on leitud, et tuulikuid tajutakse häiringuna suhteliselt madala
mürataseme juures (nt 35-40 dB; Radun jt, 2022). Tervisemõjude seisukohast laiapõhjalised
uuringud tuulikute müra puhul otsest seost krooniliste haigustega ei ole tuvastanud ning
peamine mõju võib esineda häiringu näol (van Kamp & van den Berg, 2021).
Tuulikute tekitatud mürahäiringuid on uuritud erinevates riikides (näiteks USA-s, Saksamaal,
Soomes ja Rootsis) ning on leitud, et ka müratasemete vahemikus 35–40 dB (ning isegi
madalamate tasemete juures) võib märkimisväärne osa elanikkonnast (kuni 15–25%) end
häirituna tunda. Samuti seostavad elanikud oma terviseprobleeme tuulikutega (Pohl jt, 2019;
Pedersen, 2007; Turunen, 2021). Samas viitavad uuringud, et madalate müratasemete puhul on
häiring sageli seotud ka teiste teguritega, nagu tuulikute visuaalne mõju, üldine suhtumine
tuulikutesse, kaasatus planeerimisprotsessi jms. Näiteks on leitud (Schäffer jt, 2019), et
elektrituulikute nähtavus maastikul mõjutab oluliselt inimeste häirivuse taset. Kui inimene on
positiivselt tuulikute osas meelestatud, on tema mürataluvus kõrgem. Ka elektrituulikutest
pärineva madalsagedusliku müra ja infraheli puhul on uuringutes (nt Onakpoya jt, 2015;
Freiberg jt, 2019; Maijala jt, 2020) täheldatud, et inimeste meelestatus tuulikute suhtes määrab
olulisel määral ka nende inimeste poolt tajutava müra häirivust (vt ka allpool eraldi jaotist).
Seega, negatiivselt tuulikute suhtes meelestatud inimesed tajuvad nende müra häirivamana kui
mittenegatiivselt meelestatud inimesed. See selgitab, miks isegi väga madalate müratasemete
(25–30 dB) korral esineb mõningal osal elanikkonnast häiritust. Sarnast häiritust esineb ka
teiste müraallikate, nagu liiklus- või tööstusmüra, puhul, isegi kui müratase jääb normi piiresse.
Tuulikute müra hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri
määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“. Tuulikute müra liigitub tööstusmüraks.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on välisõhus leviva müra normtasemed:
1. müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise
abinõusid;
2. müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.
81 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dB(A) ja öisel ajal
45 dB(A), sihtväärtus on päevasel ajal 50 dB(A) ja öisel ajal 40 dB(A). Uus planeeritav ala
määruse nr 71 tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda
kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala.
Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt ning tuulikute müra võib pidada iseloomult
häirivamaks kui mõnda muud tööstusmüra liiki, siis on tugevalt soovitatav tuuleparkide
planeeringutes võtta eesmärgiks öise sihtväärtuse 40 dB(A) tagamine. Ka Riigikohus on
leidnud (https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-20-2273/28), et vaatamata sellele, et
AÕKS § 56 lg 2 p 2 kohaselt on müra sihtväärtus suurim lubatud müratase uute
üldplaneeringutega aladel, ei tähenda see, et muudel aladel oleks müra sihtväärtus kaalumisel
asjakohatu. PlanS § 8 järgi tuleb planeerimismenetluses olemasolevaid keskkonnaväärtusi
põhimõtteliselt säilitada. Ruumilisel planeerimisel ei tule lähtuda üksnes õigusnormidega
seatud piiridest, vaid leida optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute huvide vahel.
Müraolukorra olulist halvendamist tuleb järelikult püüda vältida ka allpool müra piirväärtust,
kui see on mõistlikult võimalik. Müra sihtväärtused on kehtestatud terviseriskide ennetamiseks.
Eestis kehtivad müra normtasemed arvestavad Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusi.
Maailma Terviseorganisatsioon soovitab tuulikute puhul järgida normtaset Lden < 45 dB
(WHO, 2024). Lden on keskmine helirõhutase, mis arvestab kõigi aastas esinevate päevade,
õhtute ja ööde keskmist.
Arvestama peab, et Eestis kehtivad müra normtasemeid käsitletakse päevase (7.00–23.00) ja
öise (23.00–7.00) ajaperioodi keskmisena. Tuulikute müra arvutuslikul hindamisel eeldatakse
aga konservatiivselt, et müra esineb kogu ajaperioodil ühetaoliselt maksimaalse tasemega ehk
nö halvim olukord.
Oluline on märkida, et müra puhul võib esineda vahe norme ületava mürataseme ja häirimist
põhjustava mürataseme vahel. Müranormid on sätestatud selliselt, et oleks tagatud inimese
tervist mitte kahjustav müratase. See aga ei tähenda, et müraallikat ei oleks kuulda. Häiringu
puhul inimene kuuleb müraallikat ning see ei pruugi talle meeldida, kuid tegemist ei ole tervist
kahjustava olukorraga.
Tuulepargiga kaasnevad müra mõjud saab jagada kaheks: ehitus- ja kasutusaegsed.
4.4.2.1 Ehitusaegsed ehk lühiajalised mõjud
Ehitusaegsed ehk lühiajalised mõjud on seotud ehitustegevuse ja ehitusmasinate liikumisega
ehk tegemist on müraga, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Tabel
4.6 kajastab WSDoT (2017) juhiste kohaseid müratasemeid, mis võivad tekkida ehitusplatsist
erinevatel kaugustel. WSDoT (2017) alusel tekitab erinevate ehitustegevuse müraallikate
koosmõjus kombineeritud müratase ehitusplatsi vahetus läheduses 86 dB(A). Tabelis esitatud
mürataseme vähenemine võib sõltuvalt maastikust erineda, nt tiheda ja laia alana metsa
paiknemine müraallika ja vastuvõtja vahel vähendab mürataset veelgi.
Tabel 4.6. Müratase erinevatel kaugustel müra tekkimiskohast.
Vahekaugus, m Ehitustegevuse ligikaudne müratase, dB(A)
15 86
30 78
82 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
60 70
120 63
244 56
489 49
975 41
Arvestades, et kavandatavate tuulikute asukohad paiknevad vähemalt 0,8 m kaugusel lähimast
elamust (valdavalt siiski 1+ km kaugusel), siis ehitusaegse olulise mürahäiringu põhjustamine
inimestele on vähetõenäoline. Ehitusmasinate liikumisega tuuleparkide juurdepääsuteedel
kaasneb samuti müra. Siiski on tegemist lühiajalise mõjuga, mis ei erine olulisel määral
tavapärasest liiklusmürast. Seega ei ole ette näha olulist ehitusaegse müra häiringut piirkonna
elanikele. Siiski tuleb mürarikast ehitustegevust vältida öisel ajal ehk ajavahemikul 23.00-
07.00.
4.4.2.2 Kasutusaegne ehk pikaajaline müra
Tuulikute käitamise ehk kasutusaegsed müraallikaid võib jagada kaheks:
✓ tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli;
✓ rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli.
Kaasaegsetel tuulikutel on suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline
müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud minimaalsele
tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi,
kuid kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis teatav müraemissioon tuulikute töötamisel
siiski esineb.
Lisaks tuulikutele on tuulepargis potentsiaalseteks müraallikateks ka alajaamad ja
salvestusjaamad.
Aastal 2026 teostas Lemma OÜ müra modelleerimise DP alale kavandatavate tuulikute
põhimõttelisi asukohti arvestades (KSH aruande lisa 5).
Metoodika
Müra arvutuslikul hindamisel lähtuti Kliimaministeeriumi (2025) koostatud juhendmaterjalis
esitatud metoodikast. Tuulikute käitamisaegset müra hinnatakse uute planeeringute puhul
arvutuslikult. Antud juhul kasutati selleks spetsiaaltarkvara WindPRO 4.2. Arvutamisel
kasutati rahvusvahelist standardit ISO 9613-2: “Acoustics – Abatement of sound propagation
outdoors, Part 2: General method of calculation”, mis on Euroopa Liidu soovituslik
tööstusmüra arvutusmeetod liikmesriikidele, kellel ei eksisteeri siseriiklikke arvutusmeetodeid
(Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud
keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega). Nimetatud standard on tuuleparkide müra
leviku hindamisel laialt kasutatav ka muu maailma praktikas.
Antud juhul modelleeriti müra levik ebasoodsates tingimustes – müralevi soodustav pärituul
igas suunas Cmet=0. Tuuliku tootjate tehniliste andmete alusel suureneb tuuliku
83 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
müraemissioon tavaliselt kuni tuulekiiruseni 7–10 m/s8.. Antud töös kasutati nö kõige halvimat
tuulekiirust ehk mürakaardid esitati olukorras, mille korral tuulikute müraheide oli suurim.
Müra modelleerimine teostati 4 m kõrgusel maapinnast, mis annab pisut suuremad tulemused
kui tavapäraselt müra leviku arvutamisel kasutatav 1,5-2 m kõrgus maapinnast. Müralevi
modelleerimisel arvestatakse heli neelduvust või peegelduvust maapinnal. Maapinna heli
neelavuse omadused on määratud skaalal 0 (akustiliselt "kõva" heli peegeldav pinnas: maantee,
veekogud, betoon) kuni 1 (akustiliselt "pehme" heli neelav pinnas: põllud, põõsad, heinamaa,
lumine pind). Antud juhul kasutati müra leviku hindamisel heli neelduvustegurit 0,5. Selline
konservatiivne müra leviku hindamine aitab vähendada häiringute tõenäosust tuulepargi
reaalse rajamise järgselt.
Arvutusvõrgu täpsuseks määrati 20 m. Maapinna reljeef koostati Maa- ja Ruumiameti
kõrgusandmete alusel (25 m võrguga maapinna kõrgusmudel). Atmosfääri tingimustena
kasutati juhendi metoodikale vastavalt temperatuur 10˚C ja 70% õhuniiskus.
Modelleerimisel ei ole arvestatud otseselt müra levikut takistavate objektidega nagu kõrgemad
puud ja metsaalad. Samuti ei määratud antud juhul olemasolevaid hooneid müralevikut
takistavateks objektideks. Juhul kui tuulikute ja vaatleja vahele jäävad metsatukad või
kõrvalhooned, siis on tegelikkuses avalduvad müratasemed madalamad kui arvutustes
näidatud. Reaalselt igapäevaselt avalduvad tuulikutest põhjustatavad müratasemed on seega
modelleeringu tulemustest eeldatavalt madalamad.
Detailplaneeringu KSH raames ei ole teada täpne tuuliku mudel, mis tuuleparkidesse
paigaldatakse. Müra emissioon (helivõimsustase) on erinevatel tuuliku mudelitel erinev. KSH-
s on müra hindamiseks kasutatud käesoleval ajal tootmises olevat ühte suurimat tuulikut ehk 7
MW võimsusega Nordexi N175 (rootori diameeter 175 m, torni kõrgus 179 m; Tabel 4.7).
Tuulikutootja andmetel on ühe tuuliku (“sakiliste labadega” mudel) maksimaalne
helivõimsustase Lw= 106,9 dB 9 . Lisaks, lähtuvalt Kliimaminsteeriumi juhendist liideti
müraarvutustes iga tuuliku müratasemele parandustegur +2 dB arvestamaks perspektiivsete
tuulikute puhul võimaliku täiendava määramatusega ning kirjeldamaks võimalikult ebasoodsat
olukorda. Parandusteguri (+2 dB) lisamine suurendab puhveralasid, mis omakorda aitab
vähendada häiringute tekkimise tõenäosust – seda ka juhtudel, kui normtasemele vastav müra
võib siiski mõnele elanikele häirivalt mõjuda.
Tuulikute müra arvutuslikku hindamist käsitlev juhend näeb ette, et kui modelleeritav tuulik
on suurema labade diameetriga, kui aluseks olev sarnane tuulik, lisada tuuliku
müraemissioonile parandustegur +1 dB, iga labade diameetri 10 m suurenemise kohta.
Olemasolevate tuulikute andmete alusel ei esine lineaarset seost tuuliku labade diameetri ja
helivõimsustaseme vahel. Samas esineb võimalus, et tiiviku mõõtmete kasvades võib kasvada
ka helivõimsustase. Kuna müra arvutuslikust hindamisest ilmnes, et juba olemasoleva 106,9
dB helivõimsustasemega tuuliku kasutamisel võib tekkida lähimatel elamualadel müra
sihtväärtuse täitmisega probleeme, siis täiendavalt veel kõrgema helivõimsustasemega tuulikut
eraldiseisvalt ei hinnatud.
8 Järeldus tehtud WindPro tuulikute infot koondava andmebaasi põhjal. 9 Antud tuulikut on WindPro tuulikute andmebaasi alusel saadaval erinevate müratasemetega mudelitega.
Käesolevas töös kasutati andmebaasis esineva suurima (helirõhutasemelt) sakiliste servadega mudeli andmeid
hindamaks võimalikult ebasoodsat olukorda.
84 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Tabel 4.7. Nordex N175 mudeli helivõimsustasemed (Lw) 1/3 oktaavribades tuule kiirusel 9 m/s.
1/3
oktaavriba
kesk-
sagedus, Hz
10 12,5 16 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200 250 315
Heli-
võimsus-
tase LWA,
dB 59,1 63,9 68,5 71,8 75,2 77,1 78,3 80,3 84,6 87,3 88,9 91,5 93,5 94,5 95 95,8
1/3
oktaavriba
kesk-
sagedus, Hz
400 500 630 800 1000 1250 1600 2000 2500 3150 4000 5000 6300 8000 10000 Kokku
LwA,
dB
Hel-
ivõimsus-
tase LWA,
dB 95,7 95,5 95,8 96,5 96,5 96,7 96 94,6 91,4 88,1 83,8 79,7 72,6 64,9 55,5
106,9
Võrdluseks kasutati müra hindamisel ka sama Nordex N175 tuuliku vähendatud
helivõimsustasemega tööreziimi Mode 6, mille helivõimustase on Lw= 104 dB.
Kaasaegsete tuulikute puhul jääb müratase (ehk helirõhutase Lp teatud kaugusel müraallikast,
näiteks vahetult tuuliku all maapinnal) tavaliselt vahemikku 50-60 dB. Tuulikutootjad esitavad
konkreetsete mudelite kohta aga helivõimsustaseme (LwA) väärtuse, mis iseloomustab tuuliku
poolt kiiratava akustilise energia koguhulka ehk müraemissiooni. Tuulikute helivõimsustase on
üldiselt suurusjärgus 105-108 dB.
Oluline on mõista, et müratase konkreetses punktis (helirõhutase Lp) ja helivõimsustase (Lw)
on erinevad mõisted. Helivõimsustase on teoreetiline suurus, mida kasutatakse müra leviku
arvutustes ja müraallikate võrdlemiseks. See ei tähenda, et tuuliku ümbruses või isegi otse
tuuliku all viibides oleks kogetav müratase samaväärne (st 100 dB lähedane).
Lisaks tuulikutele kavandatakse tuulepargi alale müratekitavate objektidena ka kuni kaks
alajaama ja salvestusjaama. Alajaamadele ja salvestusjaamadele esineb planeeringuala sees
kolm alternatiivset asukohta. Mürahinnangus lähtutakse müra leviku suhtes halvimast
olukorrast, kus üks alajaam/salvestusjaam on planeeringuala asukohtasid arvestades nö põhja
poolseim ja teine lõunapoolseim. Alajaama puhul on tavapäraselt müraallikaks trafo.
Salvestusjaama puhul akukonteinerite jahutusseadmed. Seadmete helivõimustasemed erinevad
seadmeti. Planeeringu koostamise etapis täpseid seadmemudeleid ei ole teada. Mürahinnangus
arvestatakse konservatiivselt pigem mürarikkamate seadmete kasutamisega ehk alajaama trafo
puhul arvestatakse Lw=97 dB ja salvestusjaama puhul Lw=85 dB (arvestati kahe seadmega).
Alajaama puhul arvestati asjaoluga, et alajaama müra on tonaalne ning sellest lähtuvalt
arvestati täiendavalt +5 dB parandustegurit (alus: keskkonnaministri määrus nr 71).
Salvestusjaama puhul arvestati asjaoluga, et seadmete arv ja helivõimsustasemed ei ole teada
ning seega arvesti täiendavalt + 2 dB parandustegurit.
Müra leviku kohta vormistati mürakaardid, kus esitati A-korrigeeritud ekvivalentse
helirõhutaseme LpA,eq arvsuurused detsibellides 5 dB müravahemikes. Müra modelleeringus
85 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
kasutati retseptoritena elu- või ühiskondlikke hooneid ja elamualasid, mis paiknevad
maksimaalselt 2000 m kaugusel kavandatavatest tuulikutest. Elamualade tuvastamiseks lähtuti
ETAK andmestikust.
Tuulikute müratase on reeglina suurim tuulekiirusel 7-10 m/s. Selline tuulekiirus ei ole
tavapäraselt terve öise ajavahemiku kestev. Sellest lähtuvalt erineb sageli mõõtmistel saadud
ajavahemiku keskmine müratase ja käesolevas hinnangus esitatud halvima võimaliku
mürataseme prognoos. Käesolevas hinnangus on eeldatud, et tuulikute töötamine maksimaalse
müratasemega esineb pidevalt.
Tulemused
Tagamaks huvide tasakaalustatus ja säilitamaks elukeskkonna kvaliteeti võeti eesmärgiks, et
elamualadel ei tekiks ka tuulepargi tuulikute potentsiaalse koosmõju tingimustes
tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamist. Tööstusmüra öise sihtväärtuse (40 dB)
ületamine, kui täidetakse tööstusmüra öist piirväärtust (45 dB), on lubatud vastava elamu
omaniku kirjalikul kokkuleppel. Tööstusmüra öise piirväärtuse ületamine elamualadel
ka omaniku nõusolekul lubatav ei ole, sest välistada ei saaks ebasoodsat tervisemõju.
Müra hindamisest ilmnes, et väljatöötatud tuulikute arvu ja paiknemise korral võib 106,9 dB
helivõimsustasemega tuulikute kasutamisel (arvestades ka lisaks + 2 dB parandustegurit)
kaheksal elamualal (Killi, Põllupiiri, Hussari/2, Peebu, Hussari/1, Aarepi, Tisleri, Mäeotsa)
esineda tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamist (öine piirväärtus on kõigil tagatud). Nimetatud
kinnistutest kolme omanikega on arendajatel sõlmitud nn müraservituut (kokkulepe
omandiõiguse teostamisest hoidumise kohta; servituut hõlmab ka kokkulepet elamu
paiknemise kohta tuulikupositsioonile lähemal kui 1 km) ning protsessi käigus võidakse
sõlmida sarnaseid lepinguid veel ka teiste maaomanikega. Nn müraservituuti mitteomavate
kinnistute puhul tuleb tagada sihtväärtusest madalama mürataseme saavutamine, rakendades
vajadusel tuuliku(te)l piiratud töörežiimi. Käesolevas töös modelleeriti täiendavalt olukord,
eesmärgiga tagada kõigil (v.a müraservituudiga kinnistud) elamualadel tööstusmüra öine
sihtväärtus müra levikut soosivate ilmastikutingimuste korral. Selleks nö vähendati
modelleerimisel tuulikute mürataset. Ilmnes, et müraservituudita kinnistute tööstusmüra öine
sihtväärtus on võimalik tagada, kui tuulikute helivõimsustase ei ületa 104 dB. Sealjuures esineb
sihtväärtuse lähedase mürataseme tekkimise võimalus tuulikute ja alale kavandatavate
tehnoseadmete koosmõjus. Seega tuleb võimalusel eelistada ka tehnoseadmete puhul vaiksema
helivõimsustasemega seadmeid.
Erinevaid kombinatsioone, kuidas sihtväärtus elamumaadel tagada esineb lisaks hinnatud
lahendusele veel. Väga tõenäoliselt on võimalik sihtväärtust täita ka kavandades elamutele
lähimad tuulikud väiksema müratasemega ja kaugemad võivad samal ajal olla suurema
müraheitega. Tuulepargi projekteerimisel tuleb tagada, et valitud lahenduse kasutamisel
sihtväärtus tagatakse kõigil elamualadel (erand on lubatav ainult maaomaniku nõusolekul).
Arvestada tuleb nii tuulikute kui kavandatavate tehnoseadmete müra. Elukondliku kasutuse
säilimisel ei tohi müratase ka nn müraservituudi seadmisel ületada müra piirväärtust, vältimaks
võimalikku tervisemõju. Müra hindamise tulemusi tuulikute paigutuslahenduse korral
kajastavad mürakaardid: Joonis 4.10 ja Joonis 4.11 ning Tabel 4.8.
Tuulepargi põhivõrguga liitumiseks vajaliku alajaama/salvestusjaama ühe asukoha
alternatiivina on DP-s kajastatud ka väljaspool DP ala asuva Väike-Maarja aleviku lähiala, kus
läheduses paikneb olemasolev alajaam. Kui tuulepargi arendajad soovivad antud asukohas
alajaama/salvestusjaama rajada, tuleb ehitusloa taotlemisel läbi viia täpsustav mürauuring, mis
86 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
arvestab ka koosmõju piirkonna teiste müraallikatega (nt olemasolev alajaam). Mürauuringu
tulemustest lähtuvalt tuleb piirkonna elamualadel müra normtasemete tagamiseks vajadusel
kasutusele võtta leevendavad meetmed.
Tabel 4.8. Tuulepargi tekitatav müratase elamualadel.
Nimetus EHR kood x y Helirõhutase
(Lw=106,9dB+2dB
tuulikute puhul),
dBA
Helirõhutase
(vähendatud
helivõimsustasemega
Lw=104 dB+2dB
tuulikute puhul), dBA
Aarepi EE00933590 622821 6557712 42,0 39,3
Hussari/1 EE00934096 625057 6559017 41,2 38,5
Hussari/2 EE00934101 625093 6559052 40,9 38,3
Härma EE00951139 627774 6558747 34,0 31,3
Jänesekapsa EE01896723 624047 6559903 36,2 33,6
Jõepere EE00853288 626106 6554752 37,1 34,5
Kase EE01685562 621961 6557551 37,3 34,6
Kasemäe EE00864280 626084 6559437 37,0 34,3
Kiigeoru EE00951121 626369 6559759 35,1 32,4
Killi EE00951619 626493 6555649 40,5 37,8
Kivimäe EE00951118 627036 6559229 35,2 32,5
Koidu EE00951633 627435 6555942 36,5 33,8
Kotka EE00951147 627707 6558372 35,0 32,3
Kruusamäe EE00816204 627921 6557929 34,7 32,1
Kuslapuu EE01661076 621932 6557592 37,1 34,5
Kändliku EE00951103 627223 6557331 38,7 36,0
Laanepüü EE00951094 627456 6556854 37,4 34,7
Lehise ME00864943 627663 6558033 35,7 33,0
Lepiku EE01071858 622006 6557801 37,2 34,5
Mere EE00952152 627040 6558344 38,0 35,3
Mäe EE00934148 624206 6559907 36,3 33,7
Mäeotsa EE00951504 626440 6555522 40,1 37,4
Männiaugu EE00951125 626253 6560058 34,2 31,6
Männiku EE00849642 627760 6558692 34,1 31,5
87 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Nimetus EHR kood x y Helirõhutase
(Lw=106,9dB+2dB
tuulikute puhul),
dBA
Helirõhutase
(vähendatud
helivõimsustasemega
Lw=104 dB+2dB
tuulikute puhul), dBA
Mänukse EE00852116 626747 6555172 37,2 34,5
Mõisniku EE01016836 621807 6557475 36,6 34,0
Niinepuu EE00951141 627847 6558657 33,9 31,3
Pae EE00951635 627840 6556236 35,1 32,5
Paju EE00951498 627609 6556186 36,1 33,4
Papli EE00851957 627649 6558659 34,6 32,0
Papli EE01660489 622071 6557791 37,5 34,9
Peebu EE00933643 622800 6557772 41,7 39,0
Peetri EE00856810 621996 6556525 37,5 34,8
Pihlaka EE00840588 621995 6557526 37,5 34,8
Pillaku EE00843173 626007 6554368 35,6 33,0
Poe ME01682539 621972 6557632 37,2 34,6
Priidu EE00951146 627854 6558341 34,4 31,8
Põllupiiri EE00814147 624758 6555362 41,6 39,1
Rahula EE00951116 626960 6558939 36,4 33,7
Regle EE01004142 627720 6558573 34,5 31,9
Salumardi EE00934320 623452 6559906 35,4 32,8
Selja EE00852199 626224 6554855 37,4 34,7
Siimu ME02483733 626890 6554954 35,9 33,2
Sireli EE01661498 622026 6557733 37,4 34,7
Sõnumi EE00951148 627526 6558388 35,7 33,0
Tammiste EE00951765 626295 6554962 37,7 35,1
Tengo EE00952191 626121 6554651 36,6 34,0
Tiigi EE01055934 621975 6557765 37,1 34,4
Tiigiäärse EE00951477 627775 6558356 34,7 32,1
Tisleri EE00933703 622836 6557509 42,9 40,1
Tõntsu EE00935620 623350 6559892 35,3 32,7
88 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Nimetus EHR kood x y Helirõhutase
(Lw=106,9dB+2dB
tuulikute puhul),
dBA
Helirõhutase
(vähendatud
helivõimsustasemega
Lw=104 dB+2dB
tuulikute puhul), dBA
Uustalu EE02723679 627579 6558432 35,4 32,7
Vahtra EE01006750 621865 6557595 36,8 34,1
Visparra 2 EE00952192 626143 6554709 36,9 34,2
Volli EE00951109 627178 6557965 38,2 35,5
Von
Freienthali
EE01799587 621872 6556425 36,7 34,0
89 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Joonis 4.10. Müra leviku kaart 106,9 dB (+2 dB) tuulikute ja kahe alajaama/salvestusjaamaga 4 m
kõrgusel.
90 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Joonis 4.11. Müra leviku kaart 104 dB (+2 dB) tuulikute ja kahe alajaama/salvestusjaamaga 4 m
kõrgusel.
Ebavere külas paikneb Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskuse harjutusväljak, mille
tegevustega kaasnevaid müratasemeid on modelleeritud Akukon Eesti OÜ (2021) töös.
Harjutusväljakul toimub õppetegevus päevasel ajal ning arvestades ka kaugust lähimast
kavandatavast tuulikupositsioonist (pos 12-st u 1,9 km kaugusel) võib päevasel ajal esineda
harjutusväljaku ja tuulepargi müratasemete teatav kumuleerumine ehk kumuleeruv mõju.
Akukon Eesti OÜ (2021) kohaselt esineb harjutusväljakule lähimate elamute juures müratase
(autodroom + lasketiir modelleeritud olukorras) valdavalt vahemikus 45-49 dB, v.a kõige
lähim Siimu kinnistu, kus müratase jääb vahemikku 50-59 dB. Tuulikutest jõuab 106,9 dB
91 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
helivõimsustasemega tuulikute kasutuse korral harjutusväljakule lähimate elamuteni müratase
vahemikus 35-40 dB. Üldistades on erinevate müraallikate müratasemete kumuleerumine seda
suurem, mida sarnasemad on müratasemed (Keskkonnaministeerium, 2005). Seega, kui võtta
eelduseks, et harjutusväljakult lähtuv müratase on elamu juures 45 dB ja sama elamuni jõuaks
tuulikutest 40 dB, siis oleks erinevus 5 dB ja sellega kaasneks müratasemete kumuleerumine u
1,2 dB ehk antud punktis oleks müratase 45 + 1,2 = 46,2 dB. Samas nt Siimu kinnistul, kus
harjutusväljakult lähtuv müratase (50-59 dB) on tunduvalt suurem kui tuulikutest lähtuv müra
(u 35 dB), lisanduks harjutusväljaku müratasemele vastavalt u 0,3-0,1 dB ehk sisuliselt
minimaalne kumuleerumine. Seega harjutusväljakule lähima Siimu kinnistu juures on
määravaks harjutusväljakult tulenev müra ja mõnevõrra kaugemal tuulikute suunas asuvate
elamute juures esineb minimaalne mürataseme suurenemine tulenevalt ka tuulikute mürast.
Samas päevase aja tööstusmüra piirväärtus (60 dB, rakendub harjutusväljaku müra korral) on
igal juhul tagatud. Oluline on ka, et tuulikutest lähtuv müratase jääb harjtusväljaku lähiala
elamute juures alla 40 dB ehk ka tuulikutele seatud sihtväärtus on tagatud. Harjutusväljakust
tuulikute suunas liikudes hakkab üha enam müratasemes domineerima tuulikute müra, millele
normidele vastavust elamute juures on käsitletud juba käesoleva peatüki eelnevas osas. Öisel
ajal harjutusväljakul müra tekitavat tegevust ei toimu ja seega ka müra kumuleerumist ei esine.
4.4.2.3 Madalsageduslik müra
Inimese kuuldelävi algab kesksagedustel (500–4000 Hz) helirõhu tugevusest 0–20 dB,
madalsageduslikus spektrivahemikus (0–200 Hz) peab heli tajumiseks helirõhk olema oluliselt
tugevam – u 80 dB 20 Hz piirkonnas ning u 107 dB 4 Hz piirkonnas. Tuuleparkide
madalsagedusliku müra mõjust rääkides tuleb seda põhimõtet arvestada.
Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes helides. Seda põhjustavad nii
inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Selleks, et madalsageduslik heli saaks
olla häiriv või tervist kahjustav on oluline madalsageduslike helide puhul nende helirõhk.
Tuulikud, nagu paljud teised helide allikad, põhjustavad madalsageduslikke helisid, kuid
senised mõõtmised ja uuringud tuuleparkides ei ole senini tuvastanud madalsageduslikke
helisid tasemel, kus nad oleksid kuuldavad ja seega saaksid põhjustada tervisemõjusid. Senised
uuringud tuuleparkides on näidanud, et tuulikute põhjustatav madalsageduslik heli jäi samale
tasemele kui tavapärane keskkonnafoon (Leventhall, 2006). Madalsageduslikku müra on
läbivalt peetud tuulikute puhul oluliseks teemaks, sest tuulikute puhul toimub müra levik väga
ulatuslikule alale. Müra levimisel, aga sumbub õhus helide normaalse ja kõrgema sagedusega
osa kiiremini kui madalsageduslik osa (Hansen jt, 2017).
Käesoleva tuulepargi planeeringu raames hinnati madalsageduslikku müra levikut arvutuslikult
(Lemma OÜ, 2026; KSH aruande lisa 5).
Metoodika
Madalsageduslikule mürale kehtivad normtasemed sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61
„Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes
ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Lisa 310 alusel (Tabel 4.9). Määruse lisa kohaseid
piirtasemeid madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides
ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal kajastab Tabel 4.9. Tegu ei ole seega
välisterritooriumil kehtivate normidega, vaid hoonetes sees kehtivate normtasemetega. Antud
määrus ei kehti otseselt uute tööstusmüraallikate kavandamisel (määruse kohaldumisala on
10 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1141/1202/5014/SOM_m61_lisa3.pdf#
92 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
kitsendatud hoonete ehitamisele ja renoveerimisele, meelelahutusüritustele ja hoonete
tehnoseadmetele). Siiski saab antud piirtasemeid pidada asjakohaseks võrdlusaluseks ka uute
tööstusmüra allikate kavandamisel.
Tabel 4.9. Soovituslikud madalsagedusliku heli väärtused eluruumides (alus: sotsiaalministri
12.11.2025 määrus nr 61).
1/3 oktaavriba
kesksagedus,
Hz
10 12,5 16 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200
Helirõhutase
Lp,eq, dB
95 87 79 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32
Madalsagedusliku müra hindamisel on lähtutud Kliimaministeeriumi 2025. a juhendist ja
kasutatud WindPRO programmi mooduli „Decibel“ seadistust „Finnish Low Frequency
Sound“, mis ühtib Kliimaministeeriumi juhendmaterjali kohase arvutusmetoodikaga.
Kuivõrd madalsagedusliku müra normväärtus kehtib hoones sees, siis on vaja selle arvutamisel
arvestada ka hoonete heliisolatsiooni. Heliisolatsiooni väärtustena kasutati teaduskirjanduses
leitavaid väärtuseid, mille kasutamine on kohane lähtuvalt kehtivale juhendmaterjalile (
Tabel 4.10; Keränen jt, 2018).
Tabel 4.10. Hoonete madalsagedusliku müra isolatsioon.
Sagedus, Hz 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200
Isolatsioon,
dB
7,6 8,3 9,2 10,3 11,5 13 14,8 16,8 18,8 21,1 22,8
Tulemused
Tuulikute tekitatav madalsageduslik müra vajab hindamist tuulepargi kavandamisel.
Madalsagedusliku müra osas on võimalik koostada mürahinnang lähtudes kasutatava tuuliku
müra spektraalsest jaotusest (Chiu & Lung, 2020). Seda ka käesoleva KSH aruande
koostamisel tehti. Madalsagedusliku müra modelleeringust ilmnes, et ühegi elamuala
puhul ei ole oodata, et siseruumides tekiks madalsagedusliku müra normväärtuste
ületamist Lw=106,9 dB(A) tuulikute kasutamisel (Tabel 4.11). Väiksema
helivõimsustasemega tuulikute korral on ka madalsageduslikud helirõhutasemed veelgi
väiksemad.
Tabel 4.11. Madalsagedusliku müra modelleeringu tulemused. Esitatud on madalsagedusliku müra
modelleeritud väärtus siseruumis.
Elamu 20
Hz
25
Hz
31.5
Hz
40
Hz
50
Hz
63
Hz
80
Hz
100
Hz
125
Hz
160
Hz
200
Hz
Normtase 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32
Aarepi
EE00933590 55,8 52,5 47,9 43 39,1 37,4 33,9 29,3 25,5 20,4 16,8
Hussari/1
EE00934096 55,3 51,9 47,4 42,5 38,5 36,9 33,4 28,7 24,9 19,8 16,2
93 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Elamu 20
Hz
25
Hz
31.5
Hz
40
Hz
50
Hz
63
Hz
80
Hz
100
Hz
125
Hz
160
Hz
200
Hz
Normtase 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32
Hussari/2
EE00934101 55,1 51,7 47,2 42,3 38,3 36,7 33,2 28,5 24,7 19,6 15,9
Härma
EE00951139 50,1 46,7 42,2 37,2 33,3 31,5 28 23,2 19,2 13,8 9,8
Jõepere
EE00853288 52,2 48,9 44,4 39,4 35,5 33,8 30,2 25,5 21,6 16,3 12,5
Jänesekapsa
EE01896723 51,6 48,3 43,8 38,8 34,9 33,1 29,6 24,9 20,9 15,6 11,8
Kase
EE01685562 52,3 49 44,5 39,5 35,6 33,9 30,3 25,6 21,7 16,5 12,7
Kasemäe
EE00864280 52,2 48,9 44,3 39,4 35,4 33,7 30,2 25,5 21,6 16,3 12,5
Kiigeoru
EE00951121 50,9 47,5 43 38 34,1 32,3 28,8 24 20 14,7 10,8
Killi
EE00951619 54,6 51,3 46,8 41,8 37,9 36,2 32,7 28,1 24,2 19,1 15,5
Kivimäe
EE00951118 50,9 47,6 43 38,1 34,1 32,4 28,9 24,1 20,1 14,8 10,9
Koidu
EE00951633 51,8 48,5 43,9 39 35 33,3 29,8 25,1 21,1 15,9 12
Kotka
EE00951147 50,8 47,4 42,9 37,9 34 32,2 28,7 23,9 19,9 14,6 10,7
Kruusamäe
EE00816204 50,6 47,2 42,7 37,8 33,8 32,1 28,5 23,8 19,8 14,4 10,5
Kuslapuu
EE01661076 52,2 48,9 44,3 39,4 35,4 33,7 30,2 25,5 21,6 16,3 12,5
Kändliku
EE00951103 53,4 50,1 45,6 40,6 36,7 35 31,5 26,8 22,9 17,7 14
Laanepüü
EE00951094 52,5 49,2 44,6 39,7 35,7 34 30,5 25,8 21,9 16,6 12,9
Lehise
ME00864943 51,3 47,9 43,4 38,4 34,5 32,8 29,2 24,5 20,5 15,2 11,3
Lepiku
EE01071858 52,3 48,9 44,4 39,4 35,5 33,8 30,3 25,6 21,6 16,4 12,6
94 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Elamu 20
Hz
25
Hz
31.5
Hz
40
Hz
50
Hz
63
Hz
80
Hz
100
Hz
125
Hz
160
Hz
200
Hz
Normtase 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32
Mere
EE00952152 52,9 49,5 45 40,1 36,1 34,4 30,9 26,2 22,3 17,1 13,3
Mõisniku
EE01016836 51,8 48,5 44 39 35,1 33,4 29,8 25,1 21,2 15,9 12,1
Mäe
EE00934148 51,7 48,4 43,8 38,9 34,9 33,2 29,7 25 21 15,7 11,9
Mäeotsa
EE00951504 54,3 51 46,5 41,5 37,6 35,9 32,4 27,8 23,9 18,8 15,1
Männiaugu
EE00951125 50,3 46,9 42,4 37,4 33,4 31,7 28,2 23,4 19,4 14 10
Männiku
EE00849642 50,2 46,8 42,3 37,3 33,4 31,6 28,1 23,3 19,3 13,9 9,9
Mänukse
EE00852116 52,3 48,9 44,4 39,5 35,5 33,8 30,3 25,6 21,7 16,4 12,6
Niinepuu
EE00951141 50 46,7 42,1 37,2 33,2 31,5 27,9 23,1 19,1 13,7 9,7
Pae EE00951635 50,9 47,5 43 38 34,1 32,3 28,8 24 20,1 14,7 10,8
Paju
EE00951498 51,5 48,2 43,7 38,7 34,7 33 29,5 24,8 20,8 15,5 11,7
Papli
EE00851957 50,5 47,2 42,6 37,7 33,7 32 28,4 23,7 19,7 14,3 10,4
Papli
EE01660489 52,5 49,2 44,6 39,7 35,7 34 30,5 25,8 21,9 16,7 12,9
Peebu
EE00933643 55,6 52,2 47,7 42,8 38,8 37,2 33,7 29 25,2 20,1 16,5
Peetri
EE00856810 52,4 49,1 44,5 39,6 35,6 33,9 30,4 25,7 21,8 16,6 12,8
Pihlaka
EE00840588 52,5 49,1 44,6 39,7 35,7 34 30,5 25,8 21,9 16,6 12,9
Pillaku
EE00843173 51,1 47,8 43,3 38,3 34,3 32,6 29,1 24,3 20,4 15 11,1
Poe
ME01682539 52,3 49 44,4 39,5 35,5 33,8 30,3 25,6 21,7 16,4 12,6
Priidu
EE00951146 50,4 47 42,5 37,5 33,6 31,9 28,3 23,5 19,5 14,1 10,2
95 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Elamu 20
Hz
25
Hz
31.5
Hz
40
Hz
50
Hz
63
Hz
80
Hz
100
Hz
125
Hz
160
Hz
200
Hz
Normtase 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32
Põllupiiri
EE00814147 55,5 52,2 47,6 42,7 38,8 37,1 33,6 29 25,2 20 16,4
Rahula
EE00951116 51,8 48,4 43,9 38,9 35 33,3 29,7 25 21,1 15,8 11,9
Regle
EE01004142 50,5 47,1 42,6 37,6 33,6 31,9 28,4 23,6 19,6 14,2 10,3
Salumardi
EE00934320 51,1 47,7 43,2 38,2 34,3 32,6 29 24,3 20,3 15 11,1
Selja
EE00852199 52,4 49,1 44,5 39,6 35,6 33,9 30,4 25,7 21,8 16,5 12,8
Siimu
ME02483733 51,4 48 43,5 38,5 34,6 32,9 29,3 24,6 20,6 15,3 11,4
Sireli
EE01661498 52,4 49,1 44,5 39,6 35,6 33,9 30,4 25,7 21,8 16,5 12,8
Sõnumi
EE00951148 51,3 47,9 43,4 38,4 34,5 32,7 29,2 24,5 20,5 15,2 11,3
Tammiste
EE00951765 52,6 49,3 44,8 39,8 35,9 34,2 30,7 26 22,1 16,8 13,1
Tengo
EE00952191 51,9 48,5 44 39,1 35,1 33,4 29,9 25,1 21,2 15,9 12,1
Tiigi
EE01055934 52,2 48,8 44,3 39,4 35,4 33,7 30,2 25,5 21,6 16,3 12,5
Tiigiäärse
EE00951477 50,6 47,2 42,7 37,7 33,8 32,1 28,5 23,7 19,8 14,4 10,4
Tisleri
EE00933703 56,4 53,1 48,6 43,6 39,7 38 34,6 29,9 26,2 21,1 17,5
Tõntsu
EE00935620 51 47,6 43,1 38,2 34,2 32,5 28,9 24,2 20,2 14,9 10,9
Uustalu
EE02723679 51 47,7 43,1 38,2 34,2 32,5 29 24,2 20,3 14,9 11
Vahtra
EE01006750 52 48,6 44,1 39,1 35,2 33,5 30 25,2 21,3 16 12,2
Visparra 2
EE00952192 52 48,7 44,2 39,2 35,3 33,6 30 25,3 21,4 16,1 12,3
96 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Elamu 20
Hz
25
Hz
31.5
Hz
40
Hz
50
Hz
63
Hz
80
Hz
100
Hz
125
Hz
160
Hz
200
Hz
Normtase 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32
Volli
EE00951109 53 49,7 45,2 40,2 36,3 34,6 31,1 26,4 22,5 17,3 13,5
Von Freienthali
EE01799587 51,9 48,5 44 39 35,1 33,4 29,8 25,1 21,2 15,9 12,1
Eelneva alusel ei ole senise teadmise kohaselt tuulikute madalsageduslike helide ja nende
leviku osas oodata, et tuulikute rajamisel tekiks elamutes madalsagedusliku müra
normväärtuste ületamist.
4.4.2.4 Infraheli
Infraheli (heli sagedusvahemikus ca 0–20 Hz) hindamise osas lähtutakse Kliimaministeeriumi
2025. a valminud juhendist. Infraheli arvutuslikku hindamist läbi ei viida, kuna tuulikute poolt
tekitatav infraheli jääb asjakohaste teadusuuringute tulemuste kohaselt alla inimeste tajuläve ja
ei oma seetõttu olulist mõju inimeste tervisele (vastav ülevaade antud juhendi ptk 2.4.2,
Terviseameti tuuleparkide veebilehel11 ja Sotsiaalministeeriumi kirjas12).
Tuulikute puhul tõstatub sageli eriti madalsagedusliku müra ehk infraheli (heli
sagedusvahemikus ca 0–20 Hz) võimaliku mõju küsimus. Infraheli puhul on asjakohane
samaaegselt käsitleda kahte helisid iseloomustavat muutujat: heli sagedusspektrit (Hz) ja
helirõhu tugevust (dB). Infraheli (nagu ka muude helide) mõju inimesele sõltub eelkõige selle
tugevusest (dB). Infraheli osas esineb arusaam, et selleks et infraheli oleks tervist mõjutav peab
tema rõhk olema inimese tajuläve lähedane (Joonis 4.12).
11 https://www.terviseamet.ee/tuulepargid#kas-terviseamet-on-s 12 Sotsiaalministeerium 10.03.2025 nr 5.1-2/679-1
97 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Joonis 4.12. Inimese heli tajuvus sõltuvana heli sagedusest ja rõhust erinevate teadusuuringute alusel
(Møller & Pedersen, 2004).
Infraheli normtasemed on kehtestatud sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded
müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Püsiva tasemega infraheli G-korrigeeritud
helirõhutaseme LpG või muutuva tasemega infraheli G-korrigeeritud ekvivalentse
helirõhutaseme LpG,eq,T piirväärtus on 85 dB. Helirõhutaseme G-korrigeeritud väärtus on
helirõhutase, mis on mõõdetud soovituslikult standardisarja EVS-EN 61672 või muude
samaväärsete dokumentide nõuetele vastavate mõõtevahenditega ning sageduslikult
korrigeeritud soovituslikult standardi EVS-ISO 7196 (Acoustics – Frequency-weighting
characteristic for infrasound measurements) või muu samaväärse dokumendi nõuete kohaselt.
Kehtivad infraheli normtasemed on võrreldavad teistes riikides kehtivate normidega (Lo Castro
jt, 2020; Pawlaczyk-Łuszczyńska & Dudarewicz, 2022).
Infraheli mõju inimese tervisele on maailmas uuritud ja on leitud, et intensiivne infraheli
mõjutab inimese närvisüsteemi tuues kaasa mitmesuguseid häireid, nagu hirm,
keskendumishäired, väsimus, uimasus, iiveldus, kaaluhäired/isutus, peavalu jmt. Võimalikku
tuuliku töötamisest tingitud infraheli on uuritud nii mitmetes riikides, sealhulgas on teostatud
hulgaliselt testmõõtmisi. Uuringute üldine järeldus on, et moodsate vastutuult seadistatud
tuuleturbiinide töötamisel tekkiv infraheli on madalal tasemel, st jääb oluliselt madalamaks kui
lävi, mida seostatakse tervisemõjudega (Swen, 2022). Seega infraheli võib tekitada
tervisehäireid, kuid reaalseks ohu või häiringu (taju) tekkeks peab infraheli puhul esinema
äärmiselt kõrge (intensiivne) helirõhk. Sellist intensiivse helirõhu tasemega infraheli ei kaasne
kaasaegsete tuuleturbiinide töötamisega (LUBW State Agency for the Environment Baden-
Württemberg, 2020; Maijala jt, 2020).
Sagedus (Hz)
H el
ir õ h
u ta
se (
d B
)
98 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Tuulikute infraheli täpsemate mõõtemetoodikate väljatöötamine on jätkuvalt üks
uurimisvaldkondi (Nykänen, 2023), kuid senised mõõtmised eri riikide tuuleparkides on
jõudnud võrdlemisi sarnaste tulemiteni.
Tuulikute infraheli puudutavaid teadusuuringuid ja kehtivaid müranorme (sh infraheli osas) on
analüüsitud nt Suurbritannias 2023. aastal, mil Suurbritannia riigi tellimusel toimus väga
põhjalik analüüs uuendamaks riiklikke müraalaseid juhendeid maismaa tuuleparkidele.
Analüüsi käigus töötati läbi asjakohane teaduskirjandus (WSP, 2023). Leiti, et mitmed
uuringud on uurinud väidetavaid seoseid tervisele kahjulike sümptomite ja tuulikute infraheli
vahel. Kuigi mõned eksperimentaalsed uuringud on seostanud infraheli füsioloogiliste näitajate
muutustega (Salt & Hullar, 2010; Weichenberger jt, 2017), on need üldiselt põhinenud infraheli
tasemetel, mida ei esine tuulegeneraatorite infraheli osas. Siiani puuduvad veenvad tõendid
selle kohta, et tuulegeneraatorite infraheliga kokkupuude võiks põhjustada kahjulikke
tervisemõjusid heli sagedustel ja tasemetel, mida võib eeldada olevat tuuleparkide lähedal
asuvates müratundlikes kohtades (van Kamp & van den Berg, 2021).
Teadusuuringutes läbiviidud kontrollitud katsetes, milles osalesid ka osalejad, kes väitsid end
olevat tundlikud tuulikute infraheli suhtes, on tõestatud, et kokkupuude infraheliga, mis vastab
tuulikute poolt tekitatavale tasemele elamupiirkondades, ei ole seotud füsioloogiliste ega
psühholoogiliste tervisemõjudega (Tonin & Colagiuri, 2016; Nelson jt, 2019; Maijala jt, 2021;
Krahé jt, 2020). Seevastu kokkupuute ootused tuulegeneraatorite infraheli suhtes ning
positiivsed või negatiivsed sõnumid, mis neid ootusi mõjutavad, võivad avaldada mõju tervise
sümptomite raporteerimisele (Crichton jt, 2024).
Üks värskemaid ja teadaolevalt seni kõige põhjalikum madalsagedusliku heli, sh infraheli,
uuring tuulikutega seonduvalt viidi läbi Soomes ja see avaldati inglise keeles 2020 aastal
(Maijala jt, 2020). Uuring oli tellitud Soome riigi poolt ning selle viis läbi Soome Tehniliste
Uuringute Keskus (Maijala, 2020). Uuring kombineeris pikaajalisi (308 päeva) heli mõõtmisi
tuuleparkides, samuti kuulmisteste ja küsimustikke tuuleparkide lähialadel elanike hulgas.
Eesmärgiks oli selgitada tuulikute tekitatavate madalsagedusliku müra omadused ja sellega
kaasnevad mõjud inimesele. Uuring oli ajendatud probleemist, et osad tuulikuparkide lähiala
elanikud seostavad tuulikute olemasolu endal esinevate terviseprobleemidega, eeskätt
unehäiretega.
Läbiviidud uuring ehk infraheli tajumise eksperiment (Maijala jt, 2020) ei näidanud, et
inimestel oleks tundlikkus infraheli suhtes, seda ei olnud ka tuuleenergia vastaselt meelestatud
inimestel. Füsioloogilised mõõtmised ei näidanud infaheli osas mingit mõju südame
löögisagedusele, südame rütmi varieeruvusele ja naha elektrijuhtivuse muutustele ei
tuuleenergia vastaste ega pooldajate osas. Ei leidnud kinnitust, et isegi, kui inimesed ise ei taju
infraheli, mõjutaks see nende keha reaktsioone kuidagigi. Katsealused ei reageerinud erinevalt
infraheli sisaldavatele salvestistele ega ka mittesisaldavatele salvestistele. Tuuleenergia
vastaste grupis raporteerisid nn tuulikutest põhjustatud sümptomeid 6 tk 11-st ja mitte
tuuleenergia vastastest 2 tk 15-st. Seejuures 8 isikul, kes mingeid sümptomeid välja tõid (19
erinevat sümptomit), toodi ainult 5 sümptomit välja juhul, kui neile ka tegelikult tuulepargis
mõõdetud infraheli salvestisi esitati. Seejuures kasvas tuuleenergia vastaste grupis sümptomite
avaldumine, kui testpäev oli jõudnud kaugemale. Ehk siis nad olid pikast testimisest rohkem
stressis, kuigi samal ajal ei olnud need sümptomid seotud tegeliku infraheli keskkonnas
olemisega, sest neile ei edastatud infraheli. Kuna testid inimestega ei tuvastanud, et just
infraheli põhjustas sümptomeid, siis järeldati, et nende osas, kes olid meelestatud juba
sümptomeid omama (ehk tuuleenergia vastased), põhjustasid sümptomeid muud faktorid,
99 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
kaasa arvatud meelestatus, sest nad ei tajunud tegelikult võrreldes kontrollgrupiga (mitte
tuuleenergia vastastega) kuidagi infraheli erinevalt. Seega järeldas uuring, et tuulikute infraheli
ei saa seostada inimeste poolt kurdetavate tervisemõjudega. Samas püstitati hüpotees, et
infrahelist olulisem võib potentsiaalselt olla tuulikute heli amplituudi kõikumine.
Teine antud teemat käsitlev värske ja esinduslik tervisemõju uuring viidi läbi Austraalias
(Marshall jt, 2023). Uuringu eesmärk oli tuvastada tuuleturbiini sündroomi võimalik
esinemine. Uuringu käigus testiti 72 tunni jooksul 10 päevaste vahedega kolme erinevat müra
kokkupuudet unelaboris. Uuringusse olid hõlmatud 37 tervet, kuid müratundlikku
täiskasvantut. Neile lasti infraheli (1,6-20 Hz ~90 dB, simuleeriti tuulikute infraheli signatuuri),
näilist infraheli (samad kõlarid, mis ei genereerinud infraheli) ja liiklusmüra. Uuriti inimeste
erinevate füsioloogiliste ja psühholoogiliste näitajate muutust. Uuringu tulemused ei toetanud
ideed, et infraheli põhjustab tuulegeneraatori sündroomi. Kõrge tasemega, kuid kuulmatu
infraheli ei näidanud mõju ühelegi füsioloogilisele ega psühholoogilisele näitajale, mida
uuringus osalenute seas testiti.
Teaduslikke teooriaid, miks siiski osad inimesed tunnevad ennast tuulikute lähialal halvasti ja
seostavad seda tuulikute tekitatava infraheliga on mitmeid. Üks pakutud selgitusi on, et
infraheli kokkupuutumisel hoonetega, võib see tekitada sekundaarseid struktuurivibratsioone,
mida hoone elanikud võivad tajuda. Enamik inimesi ei ole tuulikute infraheli poolt mõjutatud,
kuid mõnel inimesel võib esineda sellele foobne reaktsioon (Flemmer & Flemmer, 2023).
Eestis läbi viidud mõõtmiste järgi on Saarde tuulepargi läheduses (2070 kuni 2530 m lähimast
tuulikust) mõõdetud filtreerimata infraheli tugevus sagedusel 6,3 Hz öösel nelja elamu
siseruumides 35–50 dB (Z) (Terviseamet, 2025a) ning Sopi-Tootsi tuulepargi läheduses (1400
kuni 2560 m lähimast tuulikust) 37,7 kuni 58,2 dB (Z) (Terviseamet, 2025b). Ascone jt, 2021
ei leidnud pikaajalises katses (28 ööd järjest) mõju ka oluliselt tugevamal sarnase sagedusega
(6 Hz) infrahelil, tugevusega (80–90 dB (Z)).
4.4.2.5 Koosmõju teiste müraallikatega
Väike-Maarja valla välisõhu mürakaardi13 alusel kavandatava tuulepargi ala lähialal olulised
tööstus- ja liiklusmüra allikad puuduvad. Küll aga paikneb Ebavere külas Sisekaitseakadeemia
Väike-Maarja õppekeskuse harjutusväljak, mille tegevusega kaasnevat kumuleeruva müra
mõju on käsitletud peatükis 4.4.2.2.
Üldplaneeringuga määratud võimalikud teised tuulealad jäävad kaugemale kui 5 km, seega
kaugust arvestades olulist müra koosmõju ei ole oodata. Kuna teiste tuulealade planeeringute
koostamine on ajaliselt tagapool kui TU6 planeering, siis koosmõju hindamiseks nendega ei
ole piisavalt infot. Asjakohaselt juhul tuleb müra koosmõju hinnata vastavate planeeringute ja
nende KSHde koostamisel.
4.4.2.6 Vibratsioon
Vibratsiooni mõjusid on osaliselt käsitletud ka peatükis 4.2.
Tuulepargi võimaliku vibratsiooni hindamisel lähtuti Kliimaministeeriumi (2025) koostatud
juhendmaterjalis esitatud metoodikast. Juhendis on leitud, et arvestades, et vibratsiooni levik
sõltub muuhulgas asukohas esineva pinnase omadustest ja tuulikute võimsusest, on
ettevaatusprintsiibist lähtuvalt soovitatav ebasoodsate (negatiivsete) mõjude (sh
13 https://v-maarja.ee/murakaart
100 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
kumulatiivsete) vältimiseks tagada, et tuulepargid asuksid vibratsioonitundlikest hoonetest
(elamud ja ühiskasutatavad hooned) minimaalselt 500 m kaugusel. Antud vahemaa tagamise
korral ei ole vajalik täpsustavate vibratsiooni uuringute läbiviimine. Käesoleva
detailplaneeringu puhul on tagatud tuuliku ja vibratsioonitundlike hoonete vahemaa, mis on
suurem kui 500 m (minimaalselt ~800 m) ja eraldi vibratsiooni uuringut seega KSH aruande
koostamisel ei teostata.
Vibratsiooni normväärtused (Tabel 4.12) on sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise
kord“.
Tabel 4.12. Vibratsiooni piirväärtused päevasel (07.00–23.00) ja öisel (23.00–07.00) ajal vastavalt
määrusele nr 54.
Hooned ja ruumid Vibratsiooni
toimeaeg
Vibro-kiirenduse αv
piirväärtused, (m/s2)
Vibro-kiirenduse
tasemete
Lαv piirväärtused, (dB)
Elamute, ühiselamute ja
hoolekandeasutuste,
koolieelsete lasteasutuste elu-
, rühma- ja magamistoad
Päeval
Öösel
8,83×10–3
6,31×10–3
79
76
Majutusettevõtete
majutusruumid
Päeval
Öösel
1,26×10–2
8,83×10–3
82
79
Tervishoiuteenuse osutamise
ruumid, v. a haiglapalatid
Ööpäeva-
ringselt
1,26×10–2 82
Haiglapalatid Ööpäeva-
ringselt
6,31×10–3 76
Õppeasutuste ruumid, kus
toimub õppetöö
Päeval 1,26×10–2 82
Bürood ja haldushooned Päeval 2,52×10–2 88
Tuulikute töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris ning sealt
edasi kandudes tuuliku torni. Vibratsiooni teke on aga tehnoloogiliste lahendustega viidud
miinimumini ning samuti välditakse ka vibratsiooni edasikandumist. Oluliseks osaks
vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse
tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev.
Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil. Tagamaks tuuliku
püsivus (sh pikka aega ja ka ekstreemsetes tingimustes), rajatakse tuulikute vundamendid
massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagab minimaalse vibratsiooni vundamendis ja
ümbritsevas pinnases.
Viimaste aastate tuulikute vibratsiooni teadusanalüüsid keskenduvad tehnilisele vibratsioonile
tuuliku konstruktsioonides, selgitamaks välja selle automaatse seire võimalusi (Escaler &
Mebarki, 2018) või parandamaks tehnilisi lahendusi (Xie & Aly, 2020). Selliste uuringute
eesmärgiks on vähendada tuulikute tehniliste rikete ja õnnetuste ohtu. Sarnaselt teistele
tehnoseadmetele ja kõrgstruktuuridele on oluline, et vibratsioon suudetaks viia miinimumini.
101 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Maapinna vibratsiooni korral on inimestel tajutavaks tasemeks 100 /s = 0,1 mm/s (Gaßner
& Ritter, 2023). Mõõtmised tuulikuparkides on üksikutel ajahetkedel suutnud inimese
tundlikkust ületavaid vibratsioonitasemeid mõõta otseselt tuulikute vahetus läheduses (tuuliku
jalamil). Kaugemal on vibratsiooni tasemed allapoole inimese tajuvusläve (Meunier, 2013). Ka
uuemad uuringud ei ole suutnud tuulikute lähialadel paiknevates elamutes mõõta
vibratsioonitasemeid, mis ületaksid inimese tajuvusläve ega kehtivaid vibratsiooni piirväärtusi
(Borowski, 2019). Küll võib tuulikute põhjustatud vibratsioon väga madalal tasemel olla
mõõdetav tundlike seismograafidega 10–15 km kaugusele tuulikutest (Nguyen jt, 2020).
Arvestades, et antud juhul paiknevad tuulikute kavandatavad positsioonid vähemalt 0,8 km
(valdavalt 1+ km) kaugusel elamualadest, siis ei ole oodata vibratsiooni esinemist tasemel, mis
võiks ületada inimese tajuvusläve või vibratsioonistasemele kehtivaid piirväärtusi.
Teatud mõju mulla elustikule võib tuulikute vahetus läheduses siiski esineda ja seda
seostatakse vibratsiooniga. Nt on leitud, et vihmausside arvukus tuulikute vahetus läheduses
on väiksem kui kaugematel (uuringus käsitleti kaugema alana u 200 m kaugust ala turbiinist)
aladel, kuid samas väiksema mullaelustiku osas mõju puudub (Velilla jt, 2021). Uuritud on
näiteks karihiirlasi ja närilisi (st maa sees elutsevaid liike) Poolas nii tuuleparkide alal kui
kontrollalal mingeid olulisi erinevusi liikide koosseisus, arvukuses, populatsioonisisestes
parameetrites ei tuvastatud (Lopucki & Mroz, 2016). Samas nt roomajate osas on täheldatud
tuuleparkide aladel pigem arvukuse tõusu, kuid asjaolu ei seondu vibratsiooniga, vaid
kisklussuhete muutusega. Seega olulist ebasoodsat mõju võimalikust vibratsioonist tingituna
tuulepargi rajamisega kaasnevana oodata ei ole.
Kokkuvõte
Alternatiiv I ehk kavandatava tegevuse ellu viimisel ei ole ette näha müraga seonduvat olulist
lühiajalist ehk ehitustegevusega kaasnevat ebasoodsat mõju ja seda eelkõige arvestades
elamute kauguseid tuulikutest. Siiski on võimalike häiringute vähendamiseks vajalik
rakendada leevendavat meedet (vältida mürarikkaid töid öisel ajal). Tuulikute kasutusaegse
ehk pikaajalise mõju kohta koostati müra modelleerimised, mis näitasid, et osade lähimate
elamute juures võib esineda müra öise sihtväärtuse ületamist ehk kaasneda võib oluline
ebasoodne mõju elanikele. Siinkohal on oluline, et osade nimetatud elamute puhul on arendajad
sõlminud maaomanikega kokkulepped nn müraservituudi (kokkulepe omandiõiguse
teostamisest hoidumise kohta) seadmiseks ning mille kohaselt on maaomanikud nõus taluma
sihtväärtusest suuremat, kuid piirväärtusest madalamat mürataset. Võimalik on ka veel
täiendavate maaomanikega vastavate kokkulepete sõlmimine protsessi käigus. Teiste elamute
juures, kus vastavad kokkulepped puuduvad tuleb müra sihtväärtuse tagamiseks rakendada
leevendavaid meetmeid. Madalsagedusliku müra leviku arvutused näitasid, et ühegi elamuala
puhul ei ole oodata, et siseruumides tekiks madalsagedusliku müra normväärtuste ületamist
Lw=106,9 dB(A) tuulikute kasutamisel ehk ebasoodne mõju puudub. Väiksema
helivõimsustasemega tuulikute korral on ka madalsageduslikud helirõhutasemed veelgi
väiksemad. Teiste võimalike piirkonna müraallikatega olulist kumuleerumist ette näha ei ole.
Ka vibratsiooni osas ei ole ebasoodsat mõju ette näha. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi
jätkumisel ei ole ebasoodsat mõju ette näha.
Leevendavad meetmed (meetmed on tõhusad, aidates kaasa võimaliku ebasoodsa mõju
vältimisele või leevendamisele):
• Kuna tuulikute tekitatav heli võib teatud tingimustel kostuda kaugele ning olla häiriv,
siis tuleb tuulikute valikul eelistada madalama müratasemega mudeleid, mis kasutavad
102 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
tehnilisi müra vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms). Kasutada
uusi töökorras tuulikuid;
• Tuulepargi omanik peab üldjuhul tagama, et elamute õuealadel ei ületaks tuulikute
müratase tööstusmüra öist sihtväärtust. Sihtväärtuse ületamine on lubatud ainult elamu
omaniku nõusoleku olemasolul. Tööstusmüra piirväärtuse ületamine ei ole lubatud.
Tagamaks elamualade õuealadel öise müra sihtväärtuse täitmine tuleb projekteerimisel
leida vastav(ad) tuuliku(te) tööreziimi(de) kombinatsioon(id), nt elamutele lähematel
tuulikutel rakendatakse madalama müratasemega töörežiimi ja kaugematel tavapärast
töörežiimi vms. Lõplik lahendus tuleb leida projekteerimise etapis, kui teada on ka
paigaldatavate tuulegeneraatorite täpsed mudelid;
• Tuulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul, tuleb jälgida
tuuliku tootja poolseid tehnilisi nõudeid. Tuuliku tootjad tagavad tuuliku tehnilises
dokumentatsioonis esitatud müraemissioonid juhul kui tuulikud on paigaldatud ja
hooldatud nõuetekohaselt. Tuulikute paigutamisel teineteisele lähemale, kui on
tehniliselt soovitatav, võivad müraemissioonid osutuda suuremaks kui tagatud
müratase;
• Ehitusloa taotlusel (projekteerimise etapp) tuleb esitada kasutada soovitava tuuliku
maksimaalse mürataseme andmed ja sellele vastav mürataseme modelleering (lähtudes
vastaval ajahetkel kehtivatest tuulikute müra leviku hindamise soovitustest), mille
alusel omavalitsusel on võimalik veenduda vastava tuulikumudeli kasutamisel müra
normtasemete täitmises müratundlikutel aladel. Juhul kui ehituse käigus muudetakse
tuulikumudelit tuleb vastavad andmed esitada ka tuulepargi kasutusloa taotlusel;
• Mürarikkaid ehitustöid vältida öisel perioodil (23.00-07.00);
• Alajaama ja salvestusjaama müraallikate arvu ja helivõimsustaseme osas on käesolevas
KSHs hinnangu andmisel lähtutud hetkel teadaolevast infost, kus alale kavandatavate
seadmete täpsed tehnilised andmed ei ole teada. Seadmete täpsema mudeli ja
helivõimsustaseme ning ka lõpliku asukoha selgumisel tuleb tuulepargi ehitusloa
taotlusega koos esitada ka mürahinnang, mis kajastab vajadusel ka elamualadel müra
normtasemete tagamiseks vajalikke leevendusmeetmeid. Mürahinnangus arvestada ka
müra koosmõju teiste allikatega, sh tuulikud ja olemasolev alajaam (kui tuulepargiga
seonduv alajaam otsustatakse rajada Väike-Maarja aleviku lähialal paikneva
olemasoleva alajaama lähistele).
Seiremeetmed on kajastatud peatükis 6.
4.4.3 Visuaalne mõju, sh mõju maastikule
Käesoleva tuulepargi planeeringu raames hinnati visuaalset mõju (sh mõju maastikule) ja
koostati fotomontaažid Lemma OÜ (2026) töö raames (KSH aruande lisad 5 ja 6).
Metoodika
Tuulepargi visuaalse mõju hindamisel on arvestatud AB Artes Terrae OÜ 2020. a koostatud
juhendmaterjali soovitusi ulatuses, mis need on ülekantavad maismaa tuuleparkidele.
Tuulepargi visuaalse mõju hinnangud on antud lähtuvalt Tara, A, 2022. a avaldatud artiklis
„DVC as a Supplement to ZVI: Mapping Degree of Visible Change for Wind Farms“
kirjeldatud skaalast.
103 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Maakaabliga kavandataval võrguühendusel mõju puudub ning seega seda detailsemalt ei
hinnata. Samuti on vähene tuulepargi teede ja alajaamade mõju maastikule ning neid eraldi ei
käsitleta.
Tuulepargi nähtavuse hindamiseks kasutati spetsiaaltarkvara WindPRO 4.2. Reljeefi
andmestikuna kasutati Maa- ja Ruumiameti maapinna kõrgusmudelit täpsusega 25 m ja
taimkatte kõrgusmudeli andmestikku (kevad 2021), mis andmemahu optimeerimiseks töödeldi
10x10 ruudustiku täpsusesse. Sellise lähenemisega on võimalik saada indikatiivne kaart
tuulepargi nähtavuse kohta ehk selgitada välja piirkonnad, kust tuulepark võib olla olulisel
määral nähtav. Samuti võimaldab tarkvara arvutada välja tuuliku nähtavuse vertikaalse ja
horisontaalse vaatenurga, mis võimaldab määrata tuulepargist tingitud vaate muutuse olulisust.
Vertikaalne vaatenurk on nurk, mis moodustub vaatepunktist maakatte ja tuuliku tipu vahele
(Joonis 4.13). Horisontaalne vaatenurk on vaatepunktist avaneva kahe kaugeima tuuliku kõige
kaugemate punktide vahel moodustuv nurk (Joonis 4.14).
Joonis 4.13. Vertikaalne vaatenurk. Allikas: WindPro user manual.
Joonis 4.14. Horisontaalne vaatenurk. Allikas: WindPro 4.0 kasutusjuhend.
Nähtavuse ja vaatenurkade modelleerimine teostati 10×10 m ruudustikuna ligi 25x25 km
suurusel alal. Nähtavuskaardi vaatekõrguseks määrati 1,5 m, mis on inimese tavapärane
vaatekõrgus.
Tuulepargi visuaalne mõju sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest,
sh reljeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Selgetes ilmastikuoludes ja
avatud vaatekoridoride korral võib tuulepark olla nähtav u kuni 40 km kaugusele (suurte
tuuleparkide puhul on täheldatud nähtavust kuni 58 km kaugusele; Sullivan jt, 2012). Eesti
puhul ei mõjuta tuulikute nähtavust olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad ulatuslikud
metsaalad. Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (nt mets, hooned vms) ei pruugi
tuulik olla nähtav ka juhul kui paikneb vaatluspunkti lähedal. Samas võivad suurematel
kaugustel tekkida vaatekoridorid.
104 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Nähtavusanalüüs
Nähtavusanalüüsist ilmnes, et kuivõrd suured kõrguste vahed piirkonnas puuduvad, siis
reljeefist tulenev nähtavuse piiramine on vähene. Samas on tegu metsase alaga ning
kõrgtaimestik vähendab oluliselt kavandatava tuulepargi nähtavust.
Nähtavusanalüüs koostati planeeringu maksimaallahendusele (tuulikute tipu kõrgus 300 m,
rootori diameeter 200 m). Analüüsi alusel jäävad tuulikud nähtavaks 30,8% analüüsitud alast.
Lisaks koostati nähtavusanalüüs 266,5m tipukõrgusega tuulikutele (rootori diameeter 175 m).
Analüüsi alusel jäävad madalamad tuulikud nähtavaks 28,8% analüüsitud alast.
10 km raadiuses (ehk kaugusel, kus tuulikud võivad olla maastikupildis olulise mõjuga)
paiknevate madala taimestikuga alade osas valitseb nähtavuse osas peaaegu täielik kattuvus –
tuulikupark on nähtav lagedatelt aladelt nagu näiteks piirkonnas paiknevad
põllumajandusmaad. Tuulepargi poolt põhjustatavat visuaalse mõju olulisuse hinnangud on
antud lähtuvalt Tara, A, 2022. a avaldatud artiklis „DVC as a Supplement to ZVI: Mapping
Degree of Visible Change for Wind Farms“ kirjeldatud skaalast. Tuulepargi põhjustatav
vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga mõju olulisust ja mõjutatud ala suurust kajastab Tabel
4.13.
Tabel 4.13. Vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga muutuse mõju olulisus.
Vertikaalne
vaatenurk
Muutuse olulisus Mõjutatud ala
suurus ha 300 m
tipukõrgus
Mõjutatud ala
suurus ha 266,5 m
tipukõrgus
Üle 250 Väga suur 211 184
10-250 Suur 467 371
5-100 Mõõdukas 1244 1020
3-50 Madal 1464 1220
alla 30 Väga madal 15162 14396
Horisontaalne
vaatenurk
Muutuse olulisus Mõjutatud ala
suurus ha 300 m
tipukõrgus
Mõjutatud ala
suurus ha 266,5 m
tipukõrgus
Üle 1240 Väga suur 178 172
50-1240 Suur 854 799
25-500 Mõõdukas 2338 2199
10-250 Madal 8878 7944
alla 100 Väga madal 6965 6846
Vertikaalse (v) ja horisontaalse (h) vaatenurga muutuse alusel leiti maastikuvaate koondmuutus
(v×h) ja anti selle alusel hinnang vaate muutuse olulisusele.
Maastiku väärtus ja sellele kaasnev mõju
Antud juhul lähtuti väärtuslike maastike ja väärtuslike vaadete käsitlemisel Väike-Maarja valla
ja Tapa valla üldplaneeringutest. Väärtuslikud maastikud on maakonna tasandil määratud
105 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+, kuid nende paiknemist ja kasutustingimusi on
üldplaneeringutes täpsustatud. Tuulikute asukoht ei kattu väärtuslike maastikega.
Detailplaneeringu alale lähimaid väärtuslikke maastikke kajastavad Joonis 4.15 ja Joonis 4.16
ning need on järgmised:
• Ebavere-Äntu: Loodus- ja põllumajandusmaastik, veekogu, mõis ja mõisapark,
ajaloolise või kultuuriloolise tähtsusega paik. Ebavere mägi on Pandivere kõrgustiku
kõrguselt kolmas mägi (146 m) ning on tekkelt loode-kagusuunaline järskude
nõlvadega piklik oos. Ebavere mägi on looduslik pühapaik – hiis, kus on kombeks täita
hiietavasid ja hoida rahu ja puhtust. Teatud vastuolu on hiie kombestiku ja Ebavere
mäel korraldatavate võistlustega. Ebavere ala koosseisu jääb Ebavere
maastikukaitseala, mille kaitse-eesmärgiks on Ebavere oosi kaitse. Vao tornlinnus ja
park on korrastatud. Kiltsi mõisas asub Kiltsi Mõisakool. Väike-Maarja vald on teinud
olulisi investeeringuid mõisahoonesse, sh eksponeeritakse mõisa ka turistidele
(Krusensterni tegevuse tutvustamine). Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK)
rahastuse abiga on korrastatud Kiltsi mõisa parki. Äntu järvede piirkonnas on välja
arendatud matkarajad, järved on puhtad ja selgeveelised;
• Porkuni-Võhmetu-Lemmküla-Assamalla: Loodus- ja põllumajandusmaastik,
asustus, veekogu, mõis ja mõisapark. Pandivere kõrgustiku keskosas asub unikaalne
metsarikas ooside ja allikatoitelisete järvedega maastik, mis kattub Porkuni
maastikukaitsealaga. Porkuni maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on Porkuni-Neeruti
oosistu lõunaosa maastikuilme säilitamine, karstijärvede ja metsakoosluste kaitse ja
tutvustamine. Porkuni ümbruse järved on tihedalt seotud karstiga ning Porkuni suur,
ehk ülemine järv, on kuulus oma ujuvate saarte poolest. Ala on kujunenud Tamsalu
linna ja Tapa valla puhketsooniks, kuhu vallavalitsus on koostanud ka
detailplaneeringu. Heakord on paranenud, korrastatud on järveäärne park, rajatud
parkla ja rajatud puhkajatele liivakallas. Pandivere suurimaid karstijärvesid, Assamalla
luht, on rahvusvaheliselt kaitstava väikeluige igakevadine peatuspaik. Asustusstruktuur
on säilinud, kaunid vaated avanevad Saksi-Porkuni teelt korrastatud taludele ja haritud
põllumaadele.
Väike-Maarja valla ÜP (2024) seletuskiri täpsustab, et tuulikute kavandamiselt tuleb
väärtuslike maastike ja vaadete osas maastikele koostada visuaalse mõju analüüs, et hinnata
nende sobivust maastikku ning selgitada välja tuulikute paigutus, millel on kõige väiksem
võimalik mõju maastikule ja vaadetele. Maastikuanalüüs koostatakse vajadusel, et kindlaks
teha ümbritsevas maastikus leiduvad väärtused. Tuulikute kavandamisel tuleb kaaluda
visuaalse mõju hindamise vajalikkust. Kuna visuaalse mõju hinnangu vajadus sõltub
konkreetsest kavandatavast arendusest ja selle asukohast, on see juhtumipõhine kaalutlusotsus.
Tapa valla üldplaneering (2022) väljaspool väärtuslike maastike alasid neile kasutustingimusi
ei sea.
Käesoleva detailplaneeringuga väärtuslikele maastikele tuulikuid ei kavandata. Hinnatud
maastikuvaate muutuse olulisus jääb lähimatel väärtuslikel maastikel kasutatud
hindamisskaalal madalaks või väga madalaks. Arvestada tuleb, et avatud
põllumajandusmaastike puhul jääb tuulepark heade ilmastikutingimuste korral nii Ebavere-
Äntu kui ka Porkuni-Võhmetu-Lemmküla-Assamalla väärtuslikult maastikult hästi nähtavaks.
Lisaks väärtuslikele maastikele määratakse üldplaneeringutes ka kaunid vaated ja kauni
vaatega teelõigud.
106 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Joonis 4.15. Väike-Maarja üldplaneeringu kohased väärtuslikud maastikud, kaunid vaated ja kauni
vaatega teelõigud ning oodatav maastikuvaate muutuse olulisus nende suhtes 300 m tipukõrgusega
tuulikute korral.
107 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Joonis 4.16. Väike-Maarja üldplaneeringu kohased väärtuslikud maastikud, kaunid vaated ja kauni
vaatega teelõigud ning oodatav maastikuvaate muutuse olulisus nende suhtes 266,5 m tipukõrgusega
tuulikute korral.
Väike-Maarja valla üldplaneering seab tingimused kaunite vaadete ja kauni vaatega teelõikude
säilitamiseks:
• Säilitada vaadete avatus olulistele maamärkidele ja kauni vaatega kohtadele;
• Uute elektri- ja sideliinide paigutamisel planeerida need maastiku väärtuse
säilitamiseks maa alla või varjatud kohtadesse, vältides sealjuures liinisihtide rajamist
vaatekoridoridesse. Olemasolevad elektri- ja sideliinid viia võimalusel maastiku
väärtuse suurendamiseks maa alla või varjatud kohtadesse;
• Maastikuesteetilistel põhjustel vältida kauni vaatega teelõikude õgvendamist;
• Mitte rajada vaatekoridoridesse ehitisi, mis oma mõõtmete või välimuse tõttu
varjavad või vähendavad vaadete esteetilist kvaliteeti (nt tuulegeneraator,
mobiilsidemast, päikesepark, jms maastikul visuaalselt domineeriv objekt).
Detailplaneeringu koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel koostada
visuaalse mõju analüüs ehitise sobivuse ja vaate säilimise tagamiseks.
Ka Tapa valla üldplaneeringus on seatud tingimus, et maastikuvaateid muutvate objektide (nt
mobiilside mastid, kõrgepingeliinid jmt) ehitamine väärtuslikele maastikele ja kaunite
vaadete vaatesektorisse on üldjuhul keelatud. Ehitamine sinna on võimalik ainult kohaliku
omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu alusel.
Kauni vaatega teelõigud läbivad esteetiliselt väärtuslikku maastikku ja neilt avanevad ilusad
vaated ümbrusele. Üldjuhul ei kuulu nende hulka suuremad, tiheda transiitliiklusega või
enamjaolt sirge teetrassiga laiad maanteed. Kaunid vaated ja kauni vaatega teelõigud on üle
võetud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust
108 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
suunavad keskkonnatingimused“. Kauni vaatega teelõikudena on tuulikutest 5 km raadiuses
käsitletud järgmisi teelõike: Saksi - Piisupi - Porkuni - Aburi teel 11,8 km, Ebavere - Kiltsi -
Järva-Jaani teel 8,0 km. Tuginedes nähtavusanalüüsile ja kauni vaatega teelõikude
paiknemisele, siis jääb võimalik tuulepargi rajamisega kaasnev maastiku muutus neil lõikudel
madalaks või väga madalaks (Joonis 4.15 ja Joonis 4.16).
Kaunid vaated asuvad tuulikutest 5 km raadiuses järgmistes kohtades:
• Uudeküla - Väike-Maarja teel Ärina külas: lähim vaatekoht tuulepargile, kuid
üldplaneeringus määratud vaatekohast tuulepargi suunas vaade puudub. Kohapealse
vaatluse alusel on väärtuslikuks vaateks tõenäoliselt peetud teel esinevat kõrguste vahet
ja sellest tekkivat vaadet orgu. Vaade ei ole tuulepargi suunas ning tegu on metsase
kohaga, kus vaate ulatus on piiratud;
• Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva teel Koonu ja Aburi külas (3 tk): tegu on ulatuslikult
avatud põllumajandusmaastiku vaadetega. Kõigist nendest vaatepunktidest jääb
tuulepark selge ilmaga hästi nähtavaks. Arvestades antud vaatepunktide ja lähima
tuuliku vahelist üle 4 km vahemaad, siis ei ole tuulepark antud vaatekohtade osas
domineeriv.
Tuulikutele lähimate elamute juures jääb nähtavusanalüüsile tuginedes võimalik tuulepargi
rajamisega kaasnev maastiku muutus madalaks või väga madalaks. Erandiks on Tisleri
kinnistu, kus maastiku muutus on mõõdukas. Seejuures on mõõduka muutusega punkte rohkem
300 m tipukõrgusega tuulikute korral.
Arvestades, et piirkonnas on palju avatud maastikku (nt põllumajandusmaad), kus tuulepark
jääb nähtavaks ning madalamate tuulikute korral on maastiku muutusest tingitud mõjutatava
ala suurus väiksem tuleb tuulepargi arendamisel kasutada madalama (kuni 270 m)
tipukõrgusega tuulikuid.
Fotomontaažid
Nähtavusanalüüsi alusel valiti 20 vaatepunkti (Tabel 4.14 ja Joonis 4.17) – kohad, kus
avalikkusel on ligipääs ja kust tuulepark võib jääda nähtav või esineb kõrgendatud huvi hinnata
selle nähtavust. Visualiseeringud koostati vaadetele tuulepargile eri suundadest ja kaugustel.
Eelistati kuni 10 km raadiuses paiknevaid vaatekohti, sest kaugemal ei tundu tuulepark
inimsilmale enam selgelt eristatav/domineeriv. Kaugemate vaatepunktide kohta on asjakohane
koostada fotomontaaže kui tegu on väga olulise vaatepunktiga (nt mõni oluline turismiobjekt)
ja esineb ulatuslik nähtavus. Käesoleva KSH raames selliseid olulisi kaugemal paiknevaid
vaatepunkte ei tuvastatud.
Visualiseeringud koostati fotomontaaži tehnikas ehk esmalt tehti looduses foto, millele lisati
WindPRO tarkvaraga (kasutades moodulit Photomontage) kavandatavad tuulikud.
Visualiseeringud tehti kahele kõrgusalternatiivile. Suurima võimaliku tuulikuna kasutati
järgmiste parameetritega tuulikut: rootori diameeter 200 m, torni kõrgus 200 m ning
kogukõrgus 300 m. Kuna sellist tuulikut WindPro tuulikute andmebaasis ei eksisteeri siis
genereeriti visuaal olemasoleva tuuliku alusel seda proportsionaalselt suurendades. Lisaks
koostati fotomontaažid tootmises oleva ühe suurima tuulikumudeli kohta, mille rootori
diameeter on 175 m, torni kõrgus 179 m ja kogukõrgus 266,5 m (kasutati Nordex N175
mudelit).
Fotomontaažid koostati nö halvimale olukorrale – tuulikud on suunatud vaatepunkti poole
(reaalselt sõltub tiiviku asend tuulesuunast), nähtavus on maksimaalne (reaalselt sageli
109 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
sombune või udune ilm, mis vähendab nähtavusulatust) ja valgustingimused on nähtavust
soosivad. Tuulikud on valkjashalli värvi. Erinevates valgustingimustes paistavad tuulikud
inimsilmale maastikul värvigammas valgest mustjashallini (olukorras, kus päike on vaatleja
suhtes tuuliku taga). Tuuliku tajutav värvus (heledus, toon ja kontrast) muutub tugevalt
sõltuvalt päikese asendist vaataja ja tuuliku suhtes. See on valguse peegeldumise ja varjude
tulemus. Samuti mõjutab tuuliku kontrastsust ja nähtavust oluliselt ilmastik. Fotomontaažides
on tuulikud kujutatud tausta suhtes kontrastselt valgena pigem ülehindamaks nende mõju
vaadetele.
Fotomontaažid on koostatud foto vaateväljale 39,60x270, mis on 50 mm fookuskaugusega
fotole vastav vaateväli. Fotode soovitatav vaatekaugus A4 formaadis prindituna on u 30 cm.
Fotomontaažid on esitatud KSH aruande lisas 6. Seejuures on esitatud fotomontaažid nii
266,5 m kui ka 300 m tipukõrgusega tuulikute kohta.
Tabel 4.14. Fotomontaažide (KSH aruande lisas 6) vaatepunktide paiknemine.
Tähis Kirjeldus x y
A Kuie (Kuie tuuliku lähedal), lähim tuulik 6921m 617069 6553983
B Kuie, lähim tuulik 5841 m 618294 6553971
C Kursi, lähim tuulik 6650m 616702 6557174
D Tamsalu raudtee, lähim tuulik 5137m 619753 6560859
E Tamsalu, Saare tn, lähim tuulik 3700 m 621330 6560538
F Porkuni mõisa tuuleveski, lähim tuulik 5388 625677 6563517
G Porkuni järv, lähim tuulik 4791 m 625823 6562924
H Otsa farm, Loksa, lähim tuulik 2579m 624641 6560501
I Loksa küla, Hussari, lähim tuulik 1138m 624891 6559038
J Uudeküla - Väike-Maarja tee, Ärina küla, lähim tuulik 1814m 627367 6558736
K Ärina küla, Volli, lähim tuulik 1445m 627309 6558061
L Ärina-Mõisamaa tee, Laanepüü, lähim tuulik 1682m 627443 6556893
M Väike-Maarja - Mõisamaa tee, Koidu, lähim tuulik 1795m 627535 6556050
N Väike-Maarja keskväljak, lähim tuulik 3163m 628954 6556686
O Väike-Maarja, Tamme tänav, kiriku juurest, lähim tuulik 2923m 628723 6556755
P
Väike-Maarja väljasõit Uudeküla - Väike-Maarja tee, lähim tuulik
2857m 628786 6557451
R Vao küla, Veski farmi lähistelt, lähim tuulik 1393m 625392 6555001
S Vao mõisa tuuleveski vare juurest, lähim tuulik 2395m 625485 6553966
KV
Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva tee ÜP kauni vaatega koht
(streetview), lähim tuulik 4680m 629621 6560520
110 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
KV2
Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva tee ÜP kauni vaatega koht
(streetview), lähim tuulik 5380m 629667 6561511
Joonis 4.17. Fotomontaažide vaatepunktide paiknemine.
Lokaalses plaanis on tuulikutega kaasnev mõju maastikule tugev. Lähiala elanike jaoks
hakkavad tuulikud olema maastikus domineerivad objektid.
Lennuohutustuled
Lisaks päevasel ajal toimuvale vaadete muutumisele tuleb arvestada, et lennuohutusnõuete
tagamiseks peavad kõrgehitised olema varustatud lennuohutustuledega, et tagada nende
nähtavus öisel ajal ja halva nähtavuse tingimustes. Tavaliselt on tegu punast värvi tuledega,
mis põlevad pidevalt. Lennuohutustuled muudavad vaadet pimedal ajal. Tuled võivad olla
nähtavad hea nähtavusega tingimustes 30–40 km kaugusele. Osades riikides on lubatud
kasutada reguleeritava intensiivsusega lennuohutustulesid, mille võimsust vähendatakse hea
nähtavuse korral (Van der Zee, 2016).
Olemas on ka lennuohutustulede lahendusi, mille korral tuled põlevad ainult vajaduse korral
(õhusõiduki lähenemisel)14. Sellised lahendused on asjakohased peamiselt suurte tuuleparkide
või väga tundlike maastike korral. Samuti peab lahendus olema lubatud siseriiklikult kehtivate
lennuohutuse alaste nõuete alusel.
Võimalik on tulede teatav varjestamine, mis vähendab nende nähtavusulatust maapinnalt (Van
der Zee, 2016). Võimalusel tuleks eelistada varjestatud tulesid, kuid arvestades kavandatava
14 https://www.youtube.com/watch?v=6nqBnGUbVGY
111 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
tuulepargi väiksust, siis ei ole oodata, et lennuohutustuled põhjustaksid olulist negatiivset mõju
maastikule.
Lennuohutustuled jäävad öisel ajal nähtavaks kõigist kohtadest, kus päevasel ajal on nähtav
tuuliku gondel (tiiviku keskkoht). Illustreerivat vaadet lennuohutustuledega hämaras paistvale
tuulepargile kajastab Joonis 4.18. Eestis kasutatavad lennuohutustuled on punast värvi.
Kasutatakse nii vilkuvaid kui ühtlaselt põlevaid tulesid. Ühtlaselt põlevate tulede puhul tuleb
arvestada, et kui liikuv laba jääb tule ja vaataja vahele, siis tundub vaatajale labade
pöörlemisest tõttu nagu tuli vilguks.
Joonis 4.18. Illustratsioon öisest tuulepargi vaatest. Vaatepunkt J - Uudeküla - Väike-Maarja tee, Ärina
küla, lähim tuulik 1814m. 300 m tipukõrgusega tuulikud.
Puuduvad tervisemõjusid käsitlevad uuringud, mis näitaksid öiste tuulikute lennuohutustulede
mõju inimese tervisele. Samas esineb inimesi, kes peavad tulesid häirivateks ja ärritavateks.
Võimalikud koosmõjud
Üldplaneeringuga määratud võimalikud teised tuulealad jäävad kaugemale kui 5 km, seega
kaugust arvestades olulist visuaalse mõju koosmõju ei ole oodata. Kuna teiste tuulealade
planeeringute koostamine on ajaliselt tagapool kui tuuleala nr 6 planeering, siis koosmõju
hindamiseks nendega ei ole piisavalt infot. Asjakohasel juhul tuleb visuaalset koosmõju
hinnata vastavate planeeringute ja nende KSHde koostamisel.
Kokkuvõte
Kokkuvõtvalt kaasneb alternatiiv I ellu viimisel mõõdukas ebasoodne visuaalne mõju.
Seejuures maastiku muutuse mõju võib lokaalsel tasandil olla tugev, kuid väärtuslikud
maastikud, peamised kauni vaatega kohad jms paiknevad kavandatavast tuulepargist sellisel
kaugusel, kus nähtavusanalüüsi alusel on maastiku muutus madal või väga madal. Kuna
tuulikud on väga kõrged objektid, siis omavad nad ümbritsevale maastikule tugevat visuaalset
112 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
mõju, mida ei ole võimalik vältida ega avatud vaadete korral oluliselt vähendada. Seetõttu on
ka seatud leevendusmeede kasutada madalamaid (kuni 270 m tipukõrgusega) tuulikuid.
Tuulikute reastamine jm planeeringuala sisesed paigutuslikud meetmed toimivad ainult ühe
kindla vaatepunkti puhul ning ei leevenda mõju teistest vaatepuntidest. Samuti võib tuulikute
paiknemine huvipakkuva vaatepunkti suhtes omada kohati pigem visuaalselt häirivamat mõju
kui nende hajutatavus vaates. Siiski on võimalike häiringute vähendamiseks teatud
leevendavate meetmete rakendamine asjakohane. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi
jätkumisel olulist mõju ette näha ei ole.
Leevendavad meetmed (meetmed on tõhusad, aidates kaasa võimaliku ebasoodsa mõju
vältimisele või leevendamisele):
• Tuulepargi arendamisel tuleb kasutada madalamaid (kuni 270 m tipukõrgusega)
tuulikuid;
• Elamute õuealal on visuaalset mõju võimalik vähendada rajades täiendavat haljastust
vaatesuundadesse, kus vaadet tuulikutele soovitakse vältida. Elamualade puhul on
tuulepargi visuaalset mõju asjakohane vähendada eeskätt elamualadel, kus esineb suur
maastikuvaate muutus ja see on elamu kasutajate jaoks häiriv;
• Olemasolev istutus, traditsioonilised krunte ääristavad suured puud ja hekid omavad
visuaalsete mõjude leevendamisel olulist tähtsust. Näiteks õuealal 50–60 m kaugusel
olev 12 m kõrgusest istutusest 1 km kaugusel olev 270 m kõrgune tuulik üle ei paista.
Taimestiku poolne tuuliku varjamise efekt on seda suurem, mida kõrgem on taimestik
ja mida lähemal on see vaatajale (Joonis 4.19).
Joonis 4.19. 270 m kõrgused tuulikud 1, 1,5, 2, 2,5 ja 3 km kaugusel ning illustreeritud on kui 20 m
kõrgune mets paikneb vaatajast vastavalt 500, 250, 100 ja 50 m kaugusel.
113 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
4.4.4 Mõju teedele ja liiklusohutusele
Tuuleparkide rajamiseks ja hooldamiseks (ka hilisem lammutamine) on vajalikud tugeva
kandevõimega ja aastaringselt ligipääsetavad teed. Teedele avalduvad mõjud eelkõige ehituse
etapis, kuna ehitusmasinate liikumisega kaasneb teedele täiendav koormus. Tuuleparkide
juurdepääsuteede rajamisel on eelistatud olemasolevate teede kasutamine, vajadusel neid enne
ja pärast ehitustööde tegemist korrastades. Juurdepääsuteede täpsed lahendused, sh
ristumiskohad maanteedega, võimalikud teelaiendused jms lahendatakse edasise
projekteerimise etapis koostöös teeomanikega, sh kohalik omavalitsus ja
Transpordiamet. Teede kasutust tuuleparkides senise praktika alusel piiratud ei ole, seega
jäävad rajatavad teed ka kohalikku kasutusse.
Tuulikute asukohtade valikul tuleb arvestada tuulikute kaugust riigimaanteedest, et oleks
tagatud liiklejate ohutus. Kliimaministri 25.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise
normid“ § 63 lg 5 sätestab elektrituuliku vähima kauguse avalikult kasutatava tee teekatte
servast. Seejuures määratakse kaugus järgmise valemiga L = (H + 0,5D), kus:
1) L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites;
2) H on tuuliku masti kõrgus meetrites;
3) D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites.
Võttes aluseks nt Vestas V172 tuuliku, mille rootori diameeter 172 m (st raadius 86 m) ja
maksimaalne torni kõrgus 169 m, kujuneks eelnimetatud vähimaks kauguseks 255 m (sisuliselt
vastab tuuliku kogukõrgusele). DP-ga kavandatakse kuni 300 m tipukõrgusega tuulikuid,
mistõttu tuleks vastava kauguse määramisel arvestada kuni 300 m tuulikust. DP alast
linnulennult u 1,8 km kaugusel idas kulgeb tugimaantee nr 22 Rakvere - Väike-Maarja -
Vägeva tee (852222), u 3,5 km kaugusel lõunas kõrvalmaantee Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere
tee (15127) ning u 1,1 km kaugusel kirdes kõrvalmaantee Uudeküla - Väike-Maarja tee
(17190). Kavandatavatest tuulikupositsioonidest jäävad riigimaanteed aga veelgi kaugemale.
Seega on riigiteedel liiklusohutuse tagamiseks vajalik vahemaa tagatud mitmekordselt.
Teadaolevalt (tarktee.ee, 26.01.2026) puuduvad eelnimetatud tugi- ja kõrvalmaanteedel massi-
ja gabariidipiirangud. Seega, arvestades ka kaugust tuulikutest võib juurdepääsetavust alale
pidada heaks ning olulist ebasoodsat mõju riigiteedele ette näha ei ole.
Tuulepargi juurdepääsuks ja ala siseste teedena on kavandatud kasutada võimalikult suures
ulatuses olemasolevat teedevõrku. Metsateede seisukorrast lähtuvalt tuleb teed laiendada ja
vajadusel suurendada kandevõimet. Vastavad tegevused nähakse ette koostöös teeomanikuga
edasise projekteerimise käigus. DP ala läbib Vao tee, mis Väike-Maarja valla üldplaneeringu
(2024) kohaselt on määratud avalikku kasutusse. Kui võtta ka Vao tee puhul aluseks 300 m
kauguse vajadus tuulikutest, siis on ka see kavandatavate tuulikupositsioonide puhul valdavas
osas kaetud. Erandiks on kaks tuulikupositsiooni (positsioonid 4 ja 7 Joonis 4.20), mis jäävad
Vao teest u 278-287 m kaugusele ehk napilt alla 300 m. Siinkohal tuleb aga arvestada, et 300
m tuuliku kogukõrgus on pigem maksimaalne ning hetkel ei toimu reaalselt nii kõrgete
tuulikute tootmist. Teisalt lähtuvalt kehtivast õigusruumist, tuleb kavandatavate
tuulikupositsioonide 4 ja 7 (Joonis 4.20) korral tuulikute lubatavaks kogukõrguseks arvestada
vastavalt 278 m ja 287 m. Nimetatu haakub ka ptk-s 4.4.3 toodud leevendusmeetmega, mille
kohaselt tuleb tuulepargi arendamisel kasutada madalamaid (kuni 270 m tipukõrgusega)
tuulikuid. Seega eelnimetatud leevendusmeetme rakendamisel ei esine õiguslikku vastuolu ka
tuulikupositsioonide 4 ja 7 korral.
114 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Joonis 4.20. DP ala läbiva Vao tee paiknemine kavandatavate tuulikupositsioonide suhtes. Aluskaart:
Maa-ja Ruumiamet, 2026.
DP alast edela suunas, u 300 m kaugusel kulgeb Tamsalu linna ja Kiltsi küla vaheline
laiarööpmeline raudteetrass, mis on osa Tapa-Tartu suunalisest raudteest. Lähim kavandatav
tuulikupositsioon jääb raudteest enam kui 540 m kaugusele. Arvestades kaugust ei ole
tuulepargi rajamisega seoses ebasoodsat mõju raudteeliikluse ohutusele ette näha.
Kokkuvõtvalt ei ole alternatiiv I realiseerumisel olulist ebasoodsat mõju teedele ja
liiklusohutusele ette näha. Pigem võib eeldada vähest soodsat mõju, kuna juurdepääsu
tagamiseks on vajalik teid korrastada ja hooldada. Juurdepääsuteede täpsed lahendused, sh
ristumiskohad maanteedega, võimalikud teelaiendused jms lahendatakse edasise
projekteerimise etapis koostöös teeomanikega, sh kohalik omavalitsus ja Transpordiamet.
Asjakohane on arvestada ptk-s 4.4.3 toodud leevendusmeedet, mille kohaselt tuleb tuulepargi
arendamisel kasutada madalamaid (kuni 270 m tipukõrgusega) tuulikuid. Olemasoleva
olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel säilib piirkonnas väljakujunenud maakasutus ehk
valdavas mahus põllu- ja metsamaad. Senise maakasutuse säilimisega ei kaasne negatiivset
mõju teedele ja liiklusohutusele.
115 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
4.4.5 Mõju ettevõtluskeskkonnale, sh mõju väärtuslikule
põllumajandusmaale, põllumajandusele, metsamajandusele ja
maardlatele
Ettevõtluskeskkond
Lääne-Viru tööstuse analüüsis (OÜ Geomedia, 2019) on toodud piirkondliku probleemina:
„Mitmete energiamahukate, sh ehitusmaterjalitootmise, ettevõte ekspordivõimalusi
ahendavad: Eestis tööstuslikele suurtarbijaile kehtiv naaberriikidest kõrgem ja perspektiivis
(seoses CO2 kvootide maksumusega) veelgi kasvav elektrienergia kõrge hind“. DP alast u 1,4
km kaugusel Ebavere külas asub Kaarma tööstuspark, kus tegutsevad mitmed energiamahukad
tootmisettevõtted, mida on vastavate kokkulepete korral võimalik tuulepargi elektriga liita.
Seeläbi on võimalik tuulepargi otsene positiivne mõju piirkonna ettevõtluskeskkonnale ning
taastuvenergia kasutamise võimalus võib soodustada ka uute ettevõtete rajamist piirkonda.
Samuti on piirkonna ettevõtluskeskkonnale positiivne mõju taristu (teed ja elektrivõrk)
arendamisel.
Tuulepargi mõju kohalikule tööhõivele on eelduslikult väike, kuivõrd tuulepargi kasutusaegne
tegevus on suuresti automatiseeritud ja digitaalselt hallatav ning vajab spetsiaalväljaõppega
tööjõudu. Teatud määral võidakse kohalikku tööjõudu, kellel pole spetsiifilist väljaõpet,
kasutada tuulepargi ehitusetapis ja kasutusaegse maa-ala hooldamise (niitmine, võsa
lõikamine) käigus.
Maakasutus
Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senise maatulundusmaa maakasutus mahus, mis on
vajalik tuulikute ja taristu rajamiseks. Maastikuilme muutub, kuna planeeritavale alale
kavandatakse elektrituulikuid ja sellega seotud taristut. Käesoleval hetkel on tegemist suuresti
maatulundusmaaga, millel asuvad metsa- ja põllumaad. Ümbruse senist sihtotstarbejärgset
kasutust maatulundusmaana tuulikute rajamine üldjuhul ei kitsenda ning on võimalik nii metsa-
kui põllumajandusliku kasutuse jätkumine. Seejuures on tuulikute juurdepääsuks vajalikke
rajatavaid teid vajadusel võimalik kasutada juurdepääsuks ka teistele, teede äärde jäävatele
piirkonna metsa- ja põllumaadele. Metsade raadamisega seonduvat on käsitletud peatükis 4.5.
Lisaks puuduvad mullastiku kaardi alusel (vt pk 2.2) DP alal alaliselt liigniisked mullad, mida
maaparanduse käigus võib olla vajadus kuivendada. Tulenevalt eelnevast
maaparandussüsteemidega kaetud alasid kõnealuses piirkonnas ei esine ning ka tuulikute,
juurdepääsuteede jm vajaliku taristu rajamiseks puudub kuivendamise vajadus. Seega ei ole
ette näha ka olulist kaudset mõju maakasutusele, mis võiks kaasneda ala osalise kuivendamise
korral.
DP ala lõunaosas paikneb Väike-Maarja üldplaneeringuga määratud väärtuslik
põllumajandusmaa, kuhu osaliselt on kavandatud ka tuulikupositsioonid ja teenindav taristu.
Tuulikupositsioonide ja teenindava taristu asukoha valikul on püütud võimalikult suures
ulatuses kasutada ära põllumassiivide servaalasid (ÜP-s seatud tingimus, vt ptk 1.2.1) ja
olemasolevaid teid/radasid (Joonis 4.21). Vaatamata eelnevale kaasneb tuulikute ja taristu
rajamisega teatud ulatuses väärtusliku põllumajandusmaa vähenemine, kuid arvestades
mahtusid ei ole tegemist olulise ebasoodsa mõjuga. Lisaks on tuulikute ümbruses võimalik
põlluharimisega suures osas jätkata. Siinkohal on oluline, et juurdepääsuteede kavandamisel
väärtuslikule põllumajandusmaale tuleb vajadusel ette näha mahasõidu võimalused põllu
harimiseks.
116 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Joonis 4.21. Kavandatavate tuulikupositsioonide paiknemine väärtusliku põllumajandusmaa suhtes.
Alus: Väike-Maarja valla üldplaneering, 2024; Maa- ja Ruumiamet, 2026.
Tuulepargi lähialale (lähemale kui praegused elamualad) ei pruugi olla võimalik rajada uusi
müratundlikke objekte nagu elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused
ning muud hooned (müra hinnatud ptk-is 4.4.24.4.2). Samas sobituvad nimetatud objektid
ruumiliselt ja teenuste kättesaadavuse poolest pigem tuulepargist eemale jäävatesse
tiheasustuspiirkondadesse või nende lähedusse, nt Väike-Maarja alevikku ja Tamsalu linna.
Seega tõenäoliselt olulisel määral müratundlike objektide rajamise soovi tuulepargi lähialasse
ka ei esine.
Maardlad
Tuulepargi alal paiknevad aktiivsed Meibaumi II kruusakarjäär (TM Energy OÜ, loa nr
L.MK/323393, luba kehtib kuni 18.06.2028) ja Meibaumi liivakarjäär (FIE Tiiu Elmend
Mäeotsa Talu, loa nr L.MK/320214, luba kehtib kuni 23.03.2026 – loa omanik on esitanud
Keskkonnaametile taotluse loa pikendamiseks). DP ala edela osas asuvad Vao
lubjakivimaardla (MRD0000619) tehnoloogilise lubjakivi aktiivne reservvaru (1 plokk) ja
prognoosvaru (2 plokk). Lisaks külgneb planeeringuala põhjaserv Meibaumi kruusamaardlal
asuva Loksa kruusakarjääri (OÜ Thorsen Grupp, loa nr KL-514136, luba kehtib kuni
6.12.2036) mäeeraldise ja selle teenindusmaaga (Maa-ja Ruumiamet, maardlate rakendus,
2025).
Kavandatud tuulikupositsioonidest asub üks Meibaumi II kruusakarjääri keskosas ning üks
Vao maardla tehnoloogilise lubjakivi aktiivse reservvaru (1 plokk) maa-ala põhjaosas.
Meibaumi liivakarjääri lääneküljest jääb planeeritud tuulik u 60 m kaugusele.
117 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Lähtuvalt maapõueseaduse § 14 lg 2 p 3 võib Kliimaministeerium või valdkonna eest vastutava
ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes
juhul kui kavandatav tegevus halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või
maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga
ehitisega, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise
(edaspidi riigikaitseline ehitis) ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset
asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava
elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu (edaspidi taastuvenergia ehitis) ehitamisega.
Maapõueseaduse § 14 lg 21 p 3 kohaselt võib Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel
riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, lubada taastuvenergia
ehitise ehitamist muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba
ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega
geoloogilise uuringu loa taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Kliimaministeerium, juhul
kui ta ei ole käesolevas lõikes sätestatud loa andjaks, tähtajaliselt kuni 35 aastaks. Seejuures
loetakse seaduse mõistes „muude maavarade maardlate“ alla neid maardlaid, mis ei ole seotud
turba-, savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardlatega.
DP ala edela ossa kavandatud tuulikupositsioon jääb Vao maardla tehnoloogilise lubjakivi
aktiivse reservvaru (1 plokk) alale (Joonis 4.22), mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba
ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega
geoloogilise uuringu loa taotlust. Seega rakendub siinkohal maapõueseaduse § 14 lg 21 p 3 ning
tuuliku rajamine on võimalik Kliimaministeeriumi või volitatud riigiasutuse nõusolekul.
Meibaumi II kruusakarjääri keskossa kavandatud tuuliku (Joonis 4.22) saab aga rajada
vaid pärast maavaravaru ammendamist vähemalt tuuliku ja vajaliku taristu maa-alalt.
Joonis 4.22. Kavandatavate tuulikupositsioonide paiknemine piirkonna maavara maardlate ja
mäeeraldiste suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025.
118 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Meibaumi II kruusakarjäärile on kaevandamiseks luba väljastatud 2013. aastal, kuid siiani ei
ole karjääri avatud (mets on alalt raiutud orienteeruvalt 2013. aastal). 2023. maavarade
koondbilansi (Maa- ja Ruumiamet, 2024) alusel on aktiivse ehituskruusavaruna Meibaumi II
kruusakarjääris arvel 645 tuh m3 ehituskruusa. Seega on võimalik vastavate kokkulepete
saavutamisel tuulepargi rajamiseks kasutada DP alale jäävaid ehituskruusavarusid. Tuulepargi
rajamiseks vajalikku täiteliiva on vähemalt osalises mahus eelduslikult võimalik saada samuti
DP alale jäävast Meibaumi liivakarjäärist, kuigi 2023. a maavarade koondbilansi alusel on
kaevandatavat varu alles 41,9 tuh m3. Täpsed tuulepargi rajamiseks vajaminevad maavarade
mahud selguvad edasise projekteerimise käigus. Siiski on vajadusel ehituseks vajalikke
maavarasid võimalik saada ka teistest piirkonna karjääridest. Seejuures nii majanduslikust
otstarbekusest kui ka keskkonnasäästust tulenevalt loetakse mäeeraldise optimaalseks
teeninduspiirkonnaks ala kuni 50 km raadiuses tema ümber.
Kokkuvõte
Kokkuvõtvalt kaasneb alternatiiv I elluviimisel küll osaline piirkonna maakasutuse muutus ja
väärtusliku põllumajandusmaa vähenemine, kuid ümbruse senist sihtotstarbejärgset kasutust
maatulundusmaana tuulikute rajamine üldjuhul ei kitsenda ning on võimalik nii metsa- kui
põllumajandusliku kasutuse jätkumine. Küll aga tuleb tuulikute juurdepääsuteede rajamisel
põllumajandusmaale vajadusel ette näha mahasõidu võimalused põllu harimiseks ehk
rakendada leevendavat meedet. Positiivsete mõjude osas on läheduses paiknevad tootmisalad
vastavate kokkulepete korral võimalik tuulepargi elektriga liita. Seeläbi on võimalik tuulepargi
otsene positiivne mõju piirkonna ettevõtluskeskkonnale ning taastuvenergia kasutamise
võimalus võib soodustada ka uute ettevõtete rajamist piirkonda. Samuti on piirkonna
ettevõtluskeskkonnale positiivne mõju taristu (teed ja elektrivõrk) arendamisel. Seega on
pikaajaliselt ette näha mõõdukat soodsat mõju ettevõtluskeskkonnale. Meibaumi II
kruusakarjääri keskossa kavandatud tuuliku saab rajada vaid pärast maavaravaru
ammendamist vähemalt tuuliku ja vajaliku taristu maa-alalt.
Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel säilib senine maakasutus ehk valdavas
mahus põllu- ja metsa majandamine. Seejuures on põllu- ja metsa majandamisega võimalik
olemasoleva olukorra jätkumisel tegeleda mõnevõrra suuremal alal võrreldes alternatiiviga 1
(kavandatav tegevus). Seega ebasoodsat mõju ette näha ei ole. Küll aga jäävad olukorra
jätkumisel siiski realiseerimata võimalused, mis kaasnevad tuulikute arendamisega (nt
soodsam elekter ettevõtlusele).
Leevendav meede (meede on tõhus, aidates kaasa võimaliku ebasoodsa mõju vältimisele või
leevendamisele):
• Tuulikute juurdepääsuteede kavandamisel põllumajandusmaale tuleb vajadusel ette
näha mahasõidu võimalused põllu harimiseks.
4.4.6 Mõju varale ja elanike sotsiaalsetele vajadustele, sh võimalikud
kompensatsioonimeetmeid ehk kohaliku kasu võimalused kohalikule
kogukonnale
Kinnisvara
Kinnisvara väärtused sõltuvad mitmetest asjaoludest. Väljaspool Eestit tehtud uuringud on
näidanud, et tuulikud mõjutavad elukondlikku kinnisvara hinda negatiivselt, kuid mõju suurus
seostub peamiselt tuulikute kõrguse, kauguse ja nähtavusega. Näiteks Hollandis Dröes &
119 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Koster (2021) poolt tehtud uuringus tõdetakse, et kõrgetel tuulikutel on suurem negatiivne
mõju võrreldes madalamatega. Uuringus leiti, et alla 50 m kõrgused tuulikud vähendavad vara
väärtust kuni 2% ning nende mõju ulatub kuni 1 km kaugusele. Tuulikud, mis on kõrgemad
kui 150 m vähendavad vara väärtust kuni 5,4% ja mõju ulatus on kuni 2 km. Inglismaal läbi
viidud uuringus (Gibbons, 2015) järeldati, et tuulikud vähendavad kinnisvara väärtust 2 km
raadiuses u 5-6%, seejuures on peamine mõjufaktor nende nähtavus kinnistul. Parsons ja
Heintzelman (2022) ülevaateartiklis analüüsiti kokku 18 (10 Euroopa ja 8 Põhja-Ameerika)
erinevat teemakohast teadusartiklit. Ülevaateartiklis leiti, et kinnisvara hindade mõjud
varieeruvad erinevates kaugusvahemikes. Seejuures tuulikute mõju kinnisvara väärtusele < 1
km kaugusel on keskmiselt -5% ja see langeb -1,2%-ni 3-4 km kaugusel. Keskmiselt väheneb
mõju u 1,3% kilomeetri kohta. Artiklis analüüsitud uuringutes ei leitud olulist mõju kinnisvara
väärtustele kaugemal kui 4 km ja 3-4 km kaugusvahemiku puhul ei leitud 72% uuringutest
kinnisvara väärtusele mõju. Teisalt 33% vaadeldud uuringutest ei leidnud mõju ka < 1 km
kaugusel.
USA-s on 2010. a läbi viidud seniste kinnisvara hindade ja tuuleparkide vaheliste seoste
uuringute koondanalüüs (Hinman, 2010). Hinmani (2010) uuringus toodi välja 98 erineva
uuringu tulemust, mis käsitlesid seost tuuleparkide ja kinnisvara hinna väärtuse vahel.
Vaadeldud uuringutest 61 uuringut (62,3%) ei leidnud seost tuuleparkide ja kinnisvara väärtuse
vahel, 27 uuringut (27,6%) leidis, et esineb positiivne mõju ja 10 uuringut (10,2%) tõi välja
negatiivse mõju kinnisvara hindadele. Hinmani (2010) uuringus tehtud analüüsi põhjal
järeldab autor, et kinnisvara väärtuse langus esineb pigem tuulepargi planeerimisperioodil ning
tuulepargi töötamise perioodil olulist negatiivset mõju ei esine.
Guo jt (2024) uuringus koondati USA kohta aastatel 1997–2020 rohkem kui 300 miljoni
eluaseme müügiandmeid 60 000 tuuliku läheduses. Uuringus leiti, et tuulikute mõju kinnisvara
väärtusele oli tunduvalt väiksem kui varasemalt arvati. Keskmiselt langes elamute hind kuue
miili (u 10 km) kaugusel tuulikutest vaid 1%, samas viimase kümnendi hindade muutuses
sellist mõju enam ei täheldatud. Põhjuseks võib olla asjaolu, et inimesed on tuuleparkidega
rohkem harjunud.
Soomes on uuritud (Taloustutkimus Oy, FCG Finnish Consulting Group Oy, 2021)
tuulikuparkide mõju kinnisvara väärtustele aastatel 2013-2021 8 omavalitsuses (Haapajärvi,
Jokioinen, Kalajoki, Karvia, Närpiö, Perho, Raahe ja Simo). Kokku vaadeldi elamukinnisvara
1134 tehingut tuuleparkidest 10 km raadiuses. Uuringu tulemused näitasid, et tuuleparkide
rajamine ei mõjutanud elamukinnisvara hindu uuritud omavalitsustes ning elamuhindade
muutusi mõjutab kohalik eluasemeturu üldine areng.
Oluline on ka silmas pidada, et ümbruse võimalikud keskkonnahäiringud ei ole ainsad ega isegi
mitte peamised kinnisvara hinna mõjutajad. Nt Earnharti (2006) artiklis käsitletakse avatud
ruumi ja sellega seonduvate hindade küsimust, kontsentreerides oma tähelepanu sedapuhku
seoste otsimisele eluaseme sektorile ja seal hindaja poolt jälgitavatele ja hinda mõjutavatele
asjaoludele nagu:
• eluaseme stiil ehk ühepereelamu, paariselamu, korterelamu, ridaelamu, jne;
• krundi suurus;
• eluruumide sisemine planeering;
• tehniliste süsteemide olukord nagu ventilatsioon, küte, veevarustus jne;
• hinnatava kinnisvara füüsilist konsistentsi kirjeldavad asjaolud hinnatuna 5-palli
süsteemis;
120 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
• hinnatava kinnisvara vundeerimiseks kasutatud vundamendi konstruktsioonide tüüp ja
selle ehitus-tehniline olukord;
• vannitubade arv eluasemetes;
• magamistubade arv hinnatavates eluasemetes;
• põhiliste ehituskonstruktsioonide tüüp ehk kas on tegemist puitkonstruktsioonis ehitisega
või kivikonstruktsioonis hoonega.
Seega mõjutavad elukondliku kinnisvara väärtust oluliselt enam muud näitajad, kui
keskkonnahäiringuid põhjustavate objektide lähedus.
Eesti kinnisvara hinnamuutuseid saab võrrelda Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika andmete
põhjal. Käesoleva töö raames valiti hinnamuutuste võrdluseks Paldiski linn (kus 2012-2013
valmis 45 MW tuulepark), Lääne-Harju valla alevikud (Klooga, Karjaküla, Keila-Joa,
Vasalemma, Rummu, Ämari) ning Keila linn aastatel 2004-2024. Kinnisvara hinnastatistika
puhul tuleb arvestada, et tehingute hindasid ja pindala puudutavad andmed kuvatakse avalikult
vaid juhul, kui on toimunud vähemalt 5 tehingut, see aga võib mõjutada eelkõige väiksemate
asulate hinnastatistikat, kuna seal on vähem kinnisvara tehinguid. Statistikas vaadati
korteriomandite (eluruumide) tehinguid, kuna eluhoonetega hoonestatud elamumaa tehinguid
oli vaadatud asulates enamasti alla 5. Hinnastatistika puhul vaadati korterite keskmise
pinnaühiku hinda (eur /m2) kõikides pindalaklassides koos. Hinnastatistikas on kajastatud vaid
tehingu summa, korteri täpset asukohta, seisukorda ning teisi andmeid ei ole märgitud.
Hinnastatistikast selgub, et Paldiski linna kinnisvara hinnamuutused on olnud olulised (Tabel
4.15). 2007-2010 perioodil toimus märgatav keskmise hinna langus, samal perioodil oliEestis
üldine majandussurutis. 2012. aastal toimus samuti märgatav hinnalangus, kuid edasisel 2013-
2024 perioodil on hinnad olnud üldises kasvutrendis. Kahekümne aastaga on Paldiski linna
korterite keskmised ruutmeetrihinnad kasvanud u 201 eurolt 895 euroni ehk u 344%. Aastane
hinnakasv on olnud keskmiselt 13,7%. Sarnased tulemused on ka Lääne-Harju valla alevikes,
kus keskmine ruutmeetri hinna tõus aastas oli 13,2% ja summaarne kasv perioodi jooksul
371,5%. Keila linnas on kinnisvara keskmised hinnad Paldiski linna hindadest kõrgemad,
tõenäoliselt seetõttu, et Keila on võrreldes Paldiskiga Tallinnale lähemal. 2004-2024 perioodi
keskmine hinnatõus oli Keila linnas 10,1% aastas ja summaarne tõus 326,8%. Hinnastatistikast
ei ole näha Paldiski linna kinnisvarahinna langust tulenevalt tuulepargi töölehakkamisest,
samuti ei erine Paldiski linna kinnisvarastatistika trendid teiste piirkonna asulatega võrreldes.
2012. aasta hinnalangus võib olla tuulepargi valmimisest osaliselt mõjutatud, kuid üldist
hinnatõusu 20 aasta perioodil see mõjutanud ei ole. Siinjuures tuleb arvestada, et
hinnastatistikas ei kajastu täpsemate hinnangute andmiseks piisavalt andmeid, nt ei ole teada
korteriomandite kaugus tuulikutest. Samuti tuleb arvestada, et kinnisvara hindasid mõjutavad
paljud erinevad tegurid, mida peegeldab ka kinnisvarahindade langus majandussurutise ajal
ning kindlaid mõjureid on keeruline eristada.
121 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Tabel 4.15. Korteriomandite hinnastatistika Paldiski linnas, Lääne-Harju valla alevikes ja Keila linnas
(Maa- ja Ruumiamet, 2025) Paldiski linn Lääne- Harju valla
alevikud
Keila linn
T
eh in
g u id
K es
k m
in e
p in
n aü
h ik
u
h in
d ,
eu r
/m 2
H in
n a
m u
u tu
s, %
T eh
in g
u id
K es
k m
in e
p in
n aü
h ik
u
h in
d ,
eu r
/m 2
H in
n a
m u
u tu
s, %
T eh
in g
u id
K es
k m
in e
p in
n aü
h ik
u
h in
d ,
eu r
/m 2
H in
n a
m u
u tu
s, %
2004 195 201,5
82 159,9
136 502,3
2005 191 301,5 49,6 145 217,7 36,1 180 647,2 28,8
2006 244 514,7 70,7 207 471,9 116,8 176 993,5 53,5
2007 159 662,3 28,7 161 601,6 27,5 209 1182,4 19,0
2008 68 602,1 -9,1 60 406,3 -32,5 131 1046,4 -11,5
2009 54 304,1 -49,5 37 251,0 -38,2 85 557,4 -46,7
2010 204 170,6 -43,9 40 159,7 -36,4 109 471,8 -15,4
2011 74 340,2 99,5 47 188,1 17,7 84 620,7 31,6
2012 53 197,2 -42,0 68 201,7 7,3 96 589,3 -5,1
2013 93 262,6 33,2 71 251,7 24,8 119 736,0 24,9
2014 81 269,9 2,8 95 209,8 -16,6 183 965,6 31,2
2015 103 321,8 19,3 102 321,7 53,3 143 1004,7 4,1
2016 93 366,5 13,9 84 362,1 12,6 143 1152,7 14,7
2017 108 396,4 8,2 95 400,0 10,5 164 1161,2 0,7
2018 103 429,4 8,3 84 346,9 -13,3 176 1232,8 6,2
2019 116 481,7 12,2 123 485,4 39,9 156 1250,1 1,4
2020 102 529,9 10,0 89 498,3 2,7 164 1376,3 10,1
2021 182 617,2 16,5 132 543,4 9,0 182 1521,9 10,6
2022 140 917,1 48,6 92 828,1 52,4 236 2232,0 46,7
2023 87 841,4 -8,3 93 837,5 1,1 181 2477,7 11,0
2024 91 894,8 6,4 96 754,2 -10,0 167 2143,9 -13,5
Keskmine
13,7
13,2
10,1
Summaarne 344,0 371,5 326,8
Kokkuvõtvalt saab üldistades teiste riikide uuringutest järeldada, et tuulepargid võivad
avaldada teatud negatiivset mõju kinnisvara väärtusele, kuid määravaks saab tuulikute kõrgus,
122 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
arv, kaugus, nähtavus jms. Mõju on suurem projektist teadasaamise perioodil, kuid tuulikute
rajamise järgselt mõju pigem väheneb. Mõju on suurem tuulikute läheduses ja väheneb kauguse
suurenemisel – keskmiselt jääb mõju -5% piiresse ja seda kuni 1 km kaugusel tuulikutest.
Samas esineb ka erandeid, kus mõju on suurem ka kaugemal või vastupidi, kus mõju ei esine
ka lähemal kui 1 km. Lisaks on oluline, et kinnisvara väärtust mõjutab eelkõige turu üldine
olukord, nõudluse ja pakkumise suhe, aga ka konkreetse kinnisvara enda seisukord, krundi
suurus, eluruumide sisemine planeering, konstruktsioonimaterjalid ja tehniliste süsteemide
olukord nagu ventilatsioon, küte, veevarustus. Järgnevalt käsitletav nn tuulikutasu võib
kinnisvara väärtust mõnevõrra muuta, sest eluruumide omanikud saavad iga-aastase täiendava
sissetuleku ning KOV-ile jäävat tuulikutasu võidakse kasutada kinnisvara väärtust
suurendavate tegevuste ja arenduste jaoks (nt teenuste pakkumine lähipiirkonnas, teede
korrashoid jms).
Sotsiaalsed aspektid
Tuuleparkide meelsusuuringu (Kantar, 2021) järgi peab 90% Eesti elanikest pigem või väga
oluliseks kliimaeesmärgiks energiatootmise tõhususe suurendamist ning 76% vastanute jaoks
on oluline, et riik seab ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergia kasutuselevõtuks. Elanike
arvates peaks Eesti oma riigi jaoks vajaliku elektrienergia ise tootma, kõige olulisemateks
teguriteks elektrienergia puhul peetakse varustuskindlust ja hinda. Elanikest 72% toetab
meretuuleparkide ja 62% maismaatuuleparkide laiendamist, et täita kliimaeesmärke, kuid
meretuulepargi rajamisega oma kodu või suvekodu lähedusse on nõus 64% inimestest ning
maismaatuulepargi rajamisega vaid 35% elanikest. Võrreldes teiste energiaallikatega peetakse
mere- ja maismaatuuleparke küllaltki loodust hoidvateks – need jäävad alla vaid
päikeseenergiale. Tuuleparkide laiendamise vastu on keskmisest rohkem need inimesed, kelle
lähedale kavandatakse tuuleparki ning laiendamise suhtes kõige positiivsemalt on meelestatud
need, kellel on kogemus tuulikute lähedal elamisest ja kes on sattunud tuulikutega piirkonda.
Võrreldes inimesi, kes elavad tuuleparkide läheduses nendega, kellel ei ole tuuleparkidega
kokkupuudet, ilmneb, et kokkupuudet omavate elanike suhtumine tuuleparkidesse on
positiivsem. Mida väiksem oli uuringus kokkupuude tuuleparkidega, seda rohkem oli vastajate
hulgas neid, kes ei osanud oma hinnangutes seisukohta võtta.
Kantari meelsusuuringu kohaselt peetakse atraktiivseimaks hüvitismeetmeks rahalist
kompensatsiooni KOV-le, millest osa makstakse otse välja ka elanikele. 01.07.2023 sätestati
keskkonnatasude seaduses, et tuuleenergiast elektrienergia tootmine on keskkonnahäiring,
mille eest tuleb maksta keskkonnahäiringu hüvitamise tasu (edaspidi tuulikutasu). Tuulikutasu
makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest kuni
tuuleelektrijaama tema asukohast eemaldamiseni. Tuulikutasu summa sõltub kvartalis
toodetud elektrienergia kogusest ja elektrienergia keskmisest börsihinnast. Tuulikutasu
makstakse KOV-le, kellel on kohustus tasust 50% jaotada tuulepargi mõjualas asuvate
eluruumide omanikele, kui eluruum on füüsilise isiku omand ning eluruum on omaniku
rahvastikuregistrijärgne elukoht. Hüvitist saavad kuni 250 meetristest tuulikutest kuni kahe
kilomeetri kaugusel asuvad majapidamised ning üle 250 meetri kõrguste tuulikute puhul kuni
kolme kilomeetri kaugusel asuvad majapidamised. Kui vastavalt, kas kahe või kolme
kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist ulatuv piirjoon läbib
kinnistut, ulatub mõjuala kinnisasja kaugeima piirini. Tuulikutasu jaguneb võrdselt kõigi
eluruumide omanike vahel ehk mida rohkem on tuulepargi mõjualas eluruumide omanikke,
seda väiksem on saadav tasu ühe eluruumi omanikule. Maksimaalne tuulikutasu suurus
eluruumi kohta on kalendriaastas vastava aasta kuue kuu töötasu alammäär (2025. aasta seisuga
oleks see maksimaalselt 5316 eurot). Ehitusjärgus makstakse tuulikute eest kümnendik
kehtivast tuulikutasust.
123 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Alates tuulikutasu kehtestamisest deklareeriti Eestis tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu
2023. aastal 47 230 eurot (31 440 eurot Pärnu maakonnas ja 15 540 Ida-Viru maakonnas), mis
tuli ehitusjärgus olevatest tuulikutest. 2024. aastal oli deklareeritud tasu 292 020 eurot
(155 290 Pärnu maakonnas, 135 870 eurot Ida-Viru maakonnas ning 870 eurot Lääne-Viru
maakonnas) (Keskkonnaamet, 2025). Tuuleparkide valmimisel saadav tuulikutasu summa
suureneb, seega tõuseb tulevikus KOV-dele ja tuuliku mõjualas olevate eluruumide omanikele
tuulikutasu positiivne mõju märkimisväärselt.
Käesoleva detailplaneeringu ala mõjualasse jäävate elamute arvu määramisel lähtuti ETAK
andmete kohasest elu- ja ühiskondlike hoonete asukohtadest ning alale kavandatavate tuulikute
põhimõttelistest asukohtadest. Detailplaneeringu ala 3 km puhvrisse jääb 347 elu- või
ühiskondlikku hoonet (nii väikeelamud kui kortermajad), kellel on õigus keskkonnahäiringu
hüvitamise tasule (täpne lõplik arv määratakse edasise projekteerimise käigus lähtuvalt
hetkeolukorrast).
Vastavalt keskkonnatasude seadusele saab kohalik omavalitsus kasutada iga-aastaselt 0,7-1
protsenti tuulepargi müügitulust valla ja kohalike elanike hüvanguks. Sellest pool tuleb jagada
kuni kolme kilomeetri kaugusel elavate inimeste vahel ning ülejäänud summa saab kasutada
kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi.
Näiteks Keskkonnaportaali tuulikutasu kalkulaatori (Tuulikutasud | Keskkonnaportaal,
26.01.2026) alusel oleks 88,4 MW installeeritud võimsuse (13 tuulikut nimivõimsusega 6,8
MW), keskmise elektri müügihinna 80 eur/MWh ja 3 km raadiusse jäävate elamute arvu (347)
korral 0,7% müügitulu puhul ühe majapidamise kohaliku kasu summa 150 eur/a ja 1%
müügitulu korral 214 eur/a. Tulenevalt suurest majapidamiste arvust ei ole ühe majapidamise
kohta aastas saadav summa suur, kuid aitab siiski teatud määral katta majapidamise iga-
aastaseid kommunaalkulusid, mis omakorda võib aidata kaasa mõnevõrra kinnisvara hinna
tõusule või vähenemise kompenseerimisele. Selle kohta siiski puuduvad uuringud ja andmed
ning kindlalt seda väita ei saa.
Tuuleparkide rajamisega kaasneb täiendavate töökohtade teke, peamiselt siiski ehituse ajal.
Samas ka tuuleparkide kasutusaegseks hoolduseks ja järelevalveks on vajalik teatud hulga
sptetsiaalse kvalifikatsiooniga töötajate olemasolu. Suure tõenäosusega ei tähenda see
automaatselt kohalikele elanikele töökohti rajatavas tuulepargis. Siiski avaldab töötajate ja
tegevuste piirkonda lisandumine soodsat mõju peamiselt kohalikele teenuste pakkujatele.
Samuti kaasneb töökohtade teke, kui piirkonda lisandub tootmisettevõtteid (vt ptk 4.4.5).
Piirkonna puhkeväärtustele avalduvat mõju on käsitletud peatükis 4.3.4 ning väärtuslikele
põllumajandusmaade säilimisele ja ettevõtlusele peatükis 4.4.5.
Kokkuvõtvalt saab välja tuua, et kuigi tuuleparkide rajamine võib tuua kaasa teatud
negatiivseid (ebasoodsaid) mõjusid varale (tõenäoliselt vähendab teatud määral lähipiirkonna
kinnisvara väärtust), kaasneb alternatiiv I korral tuulikute rajamisega siiski vähene soodne
mõju läbi kohaliku kasu instrumentide (kompenseerivad võimalikku väärtuse langust)
rakendamise. 0-alternatiivi ehk olemasoleva olukorra jätkumisel säilivad küll olemasolevast
maakasutusest lähtuvad hüved, kuid saamata jääb potentsiaalne tuulikutasu ja seda nii
kohalikele elanikele kui KOVile. Seega on ette näha pigem vähest ebasoodsat mõju.
124 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
4.5 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kaasnevad mõjud
Tuuleparkide rajamine aitab kaasa kliimamuutustega seonduvate eesmärkide (vt ka ptk 1.2.1)
täitmisele, suurendades seejuures energiajulgeolekut ja varustuskindlust ning teisalt
vähendades fossiilsetest kütustest energia saamise vajadust. Seega kaasneb tuuleparkide
rajamisega kliimamuutuste pidurdamisele oluline soodne mõju.
Tuulikute tootmiseks ning tuuleparkide rajamiseks kulutatakse ressursse ning emiteeritakse
kasvuhoonegaase. Seejuures, mida suurema võimsusega on tuulik, seda väiksem on
kasvuhoonegaaside heide ühe toodetud energiaühiku (kWh) kohta, nt 30 kW tuuliku puhul 55,4
g CO2/kWh (Kilki, 2013).
Tuuliku Vestas V150-4.2 MW elutsükli analüüsi (Mali & Garrett, 2022) alusel emiteeritakse
kasvuhoonegaase enim tuuliku torni ja vundamendi ehituse käigus. Seejuures on V150-4.2
MW tuuliku rajamise, kasutamise ja demonteerimise ehk eluea jooksul emiteeritav CO2 kogus
(CO2 ekvivalent, ingl. k Global Warming Potential) 7,3 g/kWh, Vestas V172-7.2 MW oma
6,2g CO2e/kWh. Võrdlusena on toodud erinevate elektritootmistehnoloogiate korral kogu
olelusringi jooksul kaasnevate kasvuhoonegaaside kogused väljendatuna CO2 ekvivalentidena
toodetud elektrienergia koguse suhtes (Tabel 4.16).
Tuuliku rajamiseks energia kasutuse ja tuuliku poolt eluea jooksul toodetava energia osas leiti
samas elutsükli uuringus (Mali & Garrett, 2022), et tuulik toodab oma eluea jooksul tagasi 31
korda rohkem energiat kui ta ise terve oma elutsükli jooksul vajab. Seejuures toodab Vestas
V150-4.2 MW tuulik enda elueaks vajaliku energia koguse 7,6 kuuga ehk tagasitootmise aeg
on 7,6 kuud. Vestas V172-7.2 MW tuulik toodab enda elueaks vajaliku energia koguse tagasi
7 kuuga.
Tabel 4.16. Erinevate elektritootmistehnoloogiate korral kogu olelusringi jooksul kaasnevate
kasvuhoonegaaside kogused väljendatuna CO2 ekvivalentidena toodetud elektrienergia koguse suhtes.
Energiaallikas Arvesen ja Hertwich (2012)
Kivisüsi 1000 g/kWh (CO2 sidumise ja ladustamisega 180–220 g /kWh)
Kütteõli -
Maagaas 500–600 g/kWh (CO2 sidumise ja ladustamisega 140–160 g/kWh)
Biomass -
Fotogalvaanilised
päikesepaneelid
29–80 g/kWh
Tuuleenergia 8-20 g/kWh
Tuumaenergia 8-45 g/kWh
Hüdroenergia 3-7 g/kWh
Tuulikute ja vajaliku taristu rajamine muudab sõltuvalt asukohast rohkemal või vähemal
määral maakasutust, seejuures osutub vajalikuks metsa raadamine.
ETAK andmete alusel kattuvad detailplaneeringu alale kavandatavate tuulikute põhimõttelised
asukohad suures osas metsamaaga. Kokku on ETAK kohasele metsamaale detailplaneeringuga
kavandatud uute teede, platside sh tuulikute maksimaalseks kavandatavaks ehitusaluseks
pinnaks u 28,8 ha. Siia lisandub teatud mahus ka olemasolevate teede laiendamisest tingitud
metsa raadamise vajadus ning ka alajaamade platsid, kui need rajatakse metsamaale.
125 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Süsiniku varu hindamiseks raadatava metsa (28,8 ha) piires kasutati ELME2 projekti (Helm jt,
2023) raames loodud metsa puitsesse biomassi seotud süsiniku varu (t C/ha) kaardikihti.
Tegemist on rasterkihiga, mille piksli suurus on 5x5 m (25 m2). Piksli väärtuse saamiseks
teisendati ühikud väärtuseks t/25 m2. Raadatava metsa jäävate pikslite väärtused liideti kokku
ning teisendati tulemus ümber CO2 ekv. Tulemusena leiti, et raadatava metsa piires on
puistsesse biomassi seotud süsiniku varu umbes 295 t C ehk 1082 t CO2 ekv. Puidus olev
süsinik vabaneb põletamise või lagunemise käigus, mida leevendab pika kasutuseaga
puidutoodete (ehitiste struktuurielemendid, mööbel) tootmine, mis asendaksid suurema
süsinikujalajäljega materjale. Eelduslikult ei kasuta arendajad ise raadatud ala puitu ning
eelduslikult ei ole neil võimalust puidu edasist kasutamist mõjutada.
Metsad on olulised süsiniku sidujad ja talletajad. Metsaregistri andmetel esinevad kavandatud
teede ja platside asukohas valdavalt sinilille kasvukohatüüpi keskealised (keskmine vanus 44
aastat) kuusikud. RMK 2023. a süsinikuraporti (2025) kohaselt sidusid RMK valduses olevad
metsad 2023. aastal ligikaudu 5,4 t CO2 hektari kohta (t CO2 /ha aastas). Seega jääb metsa
raadamise tõttu sidumata 155,5 t CO2 ekv/a ehk võttes arvesse tuulikute eluiga (20-30 aastat)
jääb 30-aastase perioodi kohta sidumata 4665 t CO2 ekv. DP alale kavandatakse 13 tuulikut
ehk ühe tuuliku tõttu jääb sidumata 30-aastase perioodi kohta umbes 360 t CO2 ekv.
Kui arvestada keskmiseks suure tuuliku aastaseks elektritoodanguks 20 GWh/a, siis on 13
tuulikust koosnev tuulikupark võimeline tootma aastas 260 GWh energiat.
Põlevkivist energia tootmise eriheitetegur on vastavalt SEI Tallinn KHG jalajälje hindamise
juhendile (2023) 0,377 kg CO2 ekv/kWh. Ehk põlevkivist sama koguse elektrienergia tootmise
süsiniku jalajälg oleks 98 020 000 kg CO2 ekv ehk 98 020 t CO2 ekv. Maagaasi eriheide on
sama juhendi kohaselt 0,199 kg CO2 ekv/kWh ja maagaasist sama koguse elektrienergia
tootmise süsiniku jalajälg oleks 51 740 000 kg CO2 ekv ehk 51 740 t CO2 ekv.
Võttes arvesse, et 30-aastase perioodi kohta jääb raadatud metsaalal sidumata 4665 t CO2 ekv
ja põlevkivist elektrit tootes oleks 30-aastase perioodi kasvuhoonegaaside emissioon 2 940 600
t CO2 ekv, siis 30 aasta vaates on vahe ~2,936 miljonit tonni CO₂ ekv. Maagaasiga on 30-
aastase perioodiga vahe ~1,548 miljonit tonni CO₂ ekv.
Seega, arvestades kui palju väheneb tuulikute kasutamisega CO2 emissioon võrreldes nt
fossilse elektri emissiooniga, võib tuulikute ja taristu rajamiseks vajalikust metsa raadamisest
tingitud süsiniku sidumise vähenemist pidada ebaoluliseks. Lisaks on võimalik raadatavast
metsast saadavat puitu kasutada sõltuvalt selle kvaliteedist kas ehitusmaterjalina (võimaldaks
asendada nt rauda, betooni ehk nn asendusefekt) või puittoodete valmistamisel
(Keskkonnaagentuur, 2015a). Mõlemal juhul jääb süsinik puidus seotuks pikkadeks aastateks.
Täiendavalt saab siinkohal välja tuua, et vastavalt keskkonnatasude seadusele tuleb raadamise
korral tasuda raadamisõiguse tasu. Raadamisõiguse tasust riigile laekuvaid vahendeid
kasutatakse sihtotstarbeliselt maakasutussektori kliimaeesmärke täitvate tegevuste
rahastamiseks. Seega, kaasneb alternatiiv I ellu viimisel koondmõjuna mõõdukas soodne
mõju, mis on ühest küljest seotud metsa raadamise vajaduse ja teisest küljest fossiilsele
elektrile keskkonnasõbraliku alternatiivi leidmisega.
Eelneva alusel saab ka olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel positiivse asjaoluna
tuua välja senise maakasutuse, sh metsamaa säilimise, mis aitab kaasa CO2 sidumisele. Teisalt,
kui säilib fossiilse elektri kasutamine, siis on DP alal raadamisest tingituna sidumata jääva CO2
hulk väike võrreldes fossiilse tootmise käigus vabaneva CO2 kogusega.
126 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Elektriseadmetes ja ka tuulikutes kasutatakse lülitussüsteemides SF6 gaasi ehk väävel
heksafloriidi, mis on tugeva toimega kasvuhoonegaas. SF6 on normaaltingimustes gaasiline.
SF6 kasutamise osas tuleb lisaks arvestada, et antud kemikaali osas on Euroopa Liidus
kehtestatud järk-järguliselt rakenduv kasutamise keeld. Vastavalt seadmete pingele muutub
SF6 jaotusseadmetes keelatuks olenevalt seadme pingest vahemikus 2026-2032 aasta
(https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/573/oj). Tuulikutes, mille pinge on alla 24kV, ei või
alates 1. jaanuarist 2026. a SF6 enam kasutada ning 1. jaanuarist 2030 alates ei või enam SF6
kasutada 24-52 kV seadmetes. Detailplaneeringu alale kavandatavad tuulikud on 33 kV, kus
SF6 on võib olla kasutusel kuni 2029. a lõpuni. Tuulikuga seotud SF6-st 0,1% lekib aastas ning
tuuliku eluea jooksul arvestatakse, et gaasi leke võib kokku olla 2% kasutatavast gaasist
(Vestas, 2023). Gaasi leke omab olulist osa tuulikute süsiniku jalajäljest. Siiski ka seda
arvestades jääb tuulikute süsiniku jalajälg tunduvalt väiksemaks kui fossiilsete kütustel
töötavate elektrijaamade jalajälg. Normaalselt mittetöötavad seadmed või nende osad
vahetatakse vajadusel välja ja käideldakse nõuete kohaselt.
Tuulikud mõjutavad vähesel määral mikrokliimat tuulikute ümbruses:
• Õhutemperatuur muutub öösel külmemaks ja maapinna temperatuur soojemaks;
• Evapotranspiratsioon ja aurustumine öisel ajal selle tõttu suurenevad;
• Siiski näitavad enamik uuringuid, et tuulepargi mõju taimestiku kasvule nii ruumiliselt
kui ka ajaliselt on kas pigem positiivne või puudub üldse või on tühine.
Ze jt (2024) ülevaateartiklis on välja toodud järgmist: Enamik uuringuid viitab sellele, et
maapinna soojenemine ei ületa üldiselt 1℃. Maismaa tuuleparkide soojendav mõju
maapinnalähedasele pinnale on koondunud öisele ajale ja ei ole päeval oluline. Inglismaa
turbamaal asuva maismaa tuulepargi 101 maapealse ja pinnaseanduri andmed näitavad, et
maismaa tuulepargid põhjustavad maapinnalähedase õhutemperatuuri 0,18 ℃ tõusu. Maismaa
tuulepargid vähendavad vertikaalset temperatuurigradienti ja suurendavad süsinikdioksiidi
voogusid, mis omakorda tõstavad maapinna lähedast õhutemperatuuri. Maismaatuulepargid
aitavad kaasa kohalikele sademete hulgale olenemata nende suurusest, kusjuures maismaa
tuuleparkide ümbruses suureneb sademete hulk 1%. Aurustumise tõus on siiski suurem kui
sademete hulga kasv. Seega kuivades piirkondades võib mulla veevaru vähenemise tõttu
taimede kasv olla pärsitud. Eestis, kus sademete hulk ületab tugevalt aurumist, see oluliseks
probleemiks ei ole.
Iowa State University (2018) uuring jällegi toob välja, et tuulepargid suurendavad
teraviljakasvu. Pinnase ülaosas on palju süsihappegaasi – lausa kaks või kolm korda rohkem
kui õhus, õhu liigutamine turbiinide poolt tõmbab pinnasest välja süsinikdioksiidi, nii et taim
saaks fotosünteesiks seda rohkem kasutada. Alla liikuv õhk tekitab ka taimede suuremat
liikumist, mis suurendab päikesevalguse ligipääsu taimedele. Seega rohkem süsihappegaasi ja
valgust suurendab fotosünteesi toimumist. Seega turbiinide mõjul turbiinide vahetus läheduses
vilja kasv ja produktsioon suurenevad tänu paranenud fotosünteesile.
Kliimamuutustega kaasnevad mõjud ka tuuleparkidele. Siinkohal saab välja tuua nt
kliimamuutustega kaasnevate keskmiste tuulekiiruste kasvu, aga ka ekstreemsete
ilmastikuolude (tugevad tormid, paduvihmad) esinemise sageduse kasvu. Eesti
kliimastsenaariumi aastani 2100 (Keskkonnaagentuur, 2015b) kohaselt suureneb keskmine
tuulekiirus just talvisel perioodil, samas kasvab talvel ka ekstreemsete tuuleolude esinemise
võimalus. Keskmiste tuulekiiruste suurenemine mõjub positiivselt, kuna võimaldab toota
rohkem elektrit ja seda eelkõige perioodil (talv), kui elektri nõudlus on suurim. SEI Tallinn
(2015) toob võimalike kliimamuutustega tuuleparkidele kaasnevate negatiivsete mõjudena
127 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
välja, et seoses võimalike ekstreemsete tuulepuhangute tugevnemisega, võib sagedamini
esineda tuuleparkide väljalülitumise oht, kuna tuulikud lülituvad ohutuse kaalutlusel
tormituulte korral välja. Kui tuulikute väljalülitumine on massiline, siis seab see ohtu
energiasüsteemi stabiilsuse ning nõuab lisanduvaid kiireid kompenseerimisvõimsusi. Lisaks
ekstreemsete tuulekiiruste sagenemise mõjule ja kaitsemehhanismidele mõjub ka sademete
hulga suurenemine, mis võib takistada hooldusmeeskondade juurdepääsu maismaal paiknevate
tuulikute asukohta. See eeldab juurdepääsuteede tugevdamist. Seoses talviste temperatuuride
sagedasema püsimisega 0 ⁰C ligidal kõrge õhuniiskuse tingimustes suureneb jäite oht. Jäite
ladestumisel tuuliku tiiviku labadele võivad need kahjustuda. Nimetatud mõjude avaldumise
tõenäosus on sõltuvalt mõjust ja ajaskaalast SEI Tallinn (2015) alusel kas väike või keskmine.
Selleks, et jää kujutaks endast ohtu, on vajalik jää maha kukkumise ja inimese paiknemise jää
kukkumise kohas kokkulangemine. Kuna jäite teke on nähtus, mis esineb juhuslikult, ilmneb
oht samuti juhuslikult. Kui see juhtub, on oht suur, kuid suure osa aastast on turbiin jäävaba.
Jäite ohtu esineb Eesti tingimustes alla 2 % aastast. Maailmapraktikast ei ole teada ühtegi
tõsiste vigastuste juhtumit, mis oleks põhjustatud tuulikult lendavast jääst. Tuulikute jäätumise
ohtu on võimalik minimeerida ning selleks on välja töötatud erinevad tehnoloogilised
lahendused nagu näiteks jäätumisvastased süsteemid. Jäätumisvastaste süsteemide puhul on
üldjuhul tegu lahendustega, kus tuuliku laba sees on võimalik tekitada kuuma õhu ringlus, et
jää pärast selle tekkimist sulatada. Lisaks on võimalik varustada tänapäevased tuulikud
anduritega, mis seiskavad tuulikud jää tekkimisel ning seejärel saavad hooldustehnikud
tegeleda tiivikute jääst ohutu vabastamisega (Lemma OÜ, 2025b). Tuulikute valimisel tuleb
arvestada Eestis esinevate kliimatingimustega ning kasutada sobilikke tehnilisi lahendusi.
Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et summaarselt on kliimamuutustega seonduvad mõjud
tuuleenergiaressursile positiivsed, kuid mõned kliimamuutused raskendavad
tuuleenergiaressursi kasutamist.
4.6 Muud mõjud (mõju riigikaitsele, mobiilisidele ja
avariiolukordade mõju)
4.6.1 Mõju riigikaitseliste radarite ja mobiilside toimimisele
Vabariigi Valitsuse 2019. ja 2021. aasta otsused investeerida täiendavasse lisaradarisse Kirde-
Eestis ning passiivradaritesse on Eestis huvi tuuleenergeetika arendamise vastu märgatavalt
kasvatanud. Lisaradari käivitamise järgselt jääb ka detailplaneeringu ala piirkonda, kus olulisi
riigikaitselisi kõrguspiiranguid ei esine. Samas annab lõpliku hinnangu kavandatavale
tegevusele Kaitseministeerium, seejuures iga konkreetne tuuliku asukoht/koordinaat tuleb
kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.
Tuulikud ei kujuta üldiselt mobiililevile ohtu (EPURON PTY LTD, 2012). Põhjus seisneb
selles, et mobiili signaali ülekandmiseks jagatakse signaal osadeks ehk pakettideks ning
paketid saavad liikuda saatjalt vastuvõtjale erinevaid teid pidi. Seega ka võimalike häiringute
korral suunatakse signaal ümber ilma, et kasutaja kogeks häiringuid sideteenuste kasutamisel.
Siiski, kui tuulikud paigutatakse mobiilimasti või vastuvõtja lähedusse ja tuulikud paiknevad
otseselt saatja ja vastuvõtja vahel, võivad teatud juhtudel häiringud esineda. Häiringu tekke
riski saab viia miinimumini tuuliku asukoha valikuga. ETAK (05.12.2025) andmetele
tuginedes ei paikne DP alal ega lähiümbruses sideteenustega seotud maste (Joonis 4.23). Seega
ei kavandata alternatiiv I ellu viimisel ka tuulikuid nende ega ka elamute (vastuvõtjad)
lähedusse ning ebasoodsat mõju ette näha ei ole. Lisaks on planeerimisprotsessi kaasatud
128 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
mobillisideoperaatorid ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kes saavad
vajadusel anda omapoolse täiendava sisendi võimalike mõjude osas.
Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel ei ole ebasoodsat mõju ette näha.
Joonis 4.23. Sidemastide paiknemine detailplaneeringu ala piikonnas. Alus: ETAK, 2025; Maa- ja
Ruumiamet, 2025.
4.6.2 Avariiolukordadega kaasnevad mõjud
Nõuetekohasel projekteerimisel ja kasutusaegsel käitamisel on avariide esinemine
vähetõenäoline. Avariide riske aitab maandada ka tuulikute tehnilise seisukorra pidev
digitaalne seire, mis saadab vastava info kontrollkeskusesse. Siiski ei saa täielikult välistada
võimalike avariide esinemist.
Reostuse oht
Potentsiaalseks reostuse allikaks on tuuliku gondlis paiknevas käigukastis kasutatav õli.
Reostusoht võib esineda sisuliselt vaid gondli purunemisel või ebaõige õlivahetuse protseduuri
korral, kui õli võib sattuda pinnasesse ja pinnavette. Gondli purunemise tõenäosus on väike,
seega ka võimalik risk reostuse tekkeks on madal.
Tuulikute tehnoloogia on arendatud selliseks, et õlivahetus toimuks harva. Samuti on
tänapäeva tuulikute tehnilistes lahendustes arvestatud lekkeohu minimeerimisega. Õlivahetus
toimub üldjuhul vastava tsisternauto abil. Vana õli pumbatakse voolikuid kasutades autosse
ning uus õli pumbatakse asemele. Õlivahetus teostatakse spetsialiseeritud ettevõtete ja
kvalifitseeritud spetsialistide poolt. Kui reostus peaks siiski ilmnema sõltuvad reostuse leviku
129 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
ulatus ja tagajärjed pääste- ja hooldusmeeskonna tegutsemise operatiivsusest (õlireostuse kiire
lokaliseerimine ja likvideerimine). Kaasaegsed tuulikud on pideva digitaalse kaugjälgimise all,
mis tagab operatiivse info tuuliku seisundist ja seega vähendab õnnetuste toimumise riski. Kui
õlileke peaks siiski esinema, siis oma olemuselt sarnaneb õnnetuskütuseveoki avariiga
maanteel ning peamine abinõu on päästeteenistuse ja tuuliku hooldemeeskonna kiire
reageerimine. Õnnetuse vältimiseks tuleb tuulepargi valdajal tagada tuulikute korrasoleku
pidev monitooring ning hoolduste toimimine vastavalt konkreetselt paigaldatavate
tuulikumudelite tehnilistele tingimustele.
Lisaks on järjest enam kasutusele tulemas ka tuulikud, kus puudub käigukast. Nimelt on turule
tulnud otseajamiga (direct-drive) tuulikud, mille konstruktsioonis puudub käigukast. Sellised
tuulikud ei vaja suurt käigukastiõli reservuaari, mis on seni moodustanud valdava osa tuulikuga
seotud õli kogusest15 . Kuigi ka otseajamiga turbiinides on endiselt määrdeaineid (näiteks
pöördlaagrid, hüdrosilindreid asendavad määrded), on nende kogused võrreldes käigukastiga
mudelitega oluliselt väiksemad. Samuti liigub tuuleenergeetika sektor tasapisi elektriliste
labapöördesüsteemide suunas16 – elektrilised ajamid ei vaja hüdraulikaõli, kõrvaldades nii ühe
võimaliku lekkeallika.
Jäätumine
Eesti tingimustes võib esineda tuuliku labade jäätumise oht ning labade pöörlemisel võivad
eralduda jäätükid. Sõltuvalt labade pöörlemise kiirusest võivad jäätükid lennata mitmesaja
meetri kaugusele. Selle vältimiseks on tänapäevastes tuulikutes kasutusel jäätumist tuvastavad
seiresüsteemid (Wang jt, 2022) ja ka labade soojendussüsteemid (Rastayesh jt, 2019), mis
viivad jäätükkide tekke ja lendumise riski minimaalseks.
Kirjanduses on töötavast tuulikust lenduvate jäätükkide mõjuala arvutamiseks soovitatud
valemit 1,5*(torni kõrgus+rootori läbimõõt) (Rastayesh jt, 2019). 300 m tipukõrgusega tuuliku
puhul oleks sel juhul võimalik mõjuala 579 m (1,5*(214+172)). Arvestades, et elamud jäävad
kavandatavatest tuuleparkidest (tuulikutest), sh lõplikust eelvalikualast tunduvalt kaugemale
ning ka lähimad riigimaanteed jäävad tunduvalt kaugemale (vt ptk 4.4.4), siis ei ole ette näha
olulist mõju seoses võimalike jäätükkide lendumisega. Lisaks on oluline, et jäätükkide
lendumise riski aitavad vähendada vastavad seire- ja labade soojendussüsteemid.
Jäätumisohust tingitud riskide vähendamiseks on soovitatav kasutada elektrituulikutel, mille
ohualasse jäävad teed, jäätumisvastast süsteemi või varustada tuulikud anduritega, mis
seiskavad tuulikud jää tekkimisel.
Tulekahju
Teatud juhtudel võib esineda ka tuulikute süttimist. Süttimise põhjused on peamiselt seotud
äikesega kaasneva välgu tabamuse või tuuliku enda elektrilise või mehaanilise rikkega (Uadiale
jt, 2015). On leitud, et tuulikute süttimine moodustab hinnanguliselt 10–30% kõikidest
tuulegeneraatoritega seotud avariidest (Uadiale jt, 2015). Tuulikute süttimise sageduse kohta
on andmed varieeruvad. On hinnatud, et igal aastal süttib maailmas 2000 tuuliku kohta 1 tuulik,
kuid teisalt võib see näitaja olla ka 1 tulekahju 10000 tuuliku kohta (McCorkell, 2020). Siiski
eelneva alusel esineb tulekahjusid võrdlemisi väikse tõenäosusega.
Kuna tuulikute tulekahjud leiavad aset kõrgel gondlis, siis ei ole neid võimalik ka maapeal
paiknevate tulekustustusvahenditega kustutada. Seega on tuuliku tulekahju korral
15 Why Biden’s Plans For More Wind Turbines Won’t Increase Lube Demand – Kline + Company 16 Pitch controls: electric, hydraulic, or something new?
130 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
päästemeeskondadel võimalik peamiselt tegeleda vaid maapealse võimaliku tulekahju (nt
põleva gondli või selle osade kukkumise tagajärjel) leviku piiramisega. Tulekahjude
ennetamiseks on vajalik nõuetekohane tuuliku seadmete hooldus, lisaks on viimastel aastatel
hakatud tuulikutesse paigaldama ka tulekahjude tuvastamise signalisatsioone. Kuna tuulikud
on detailplaneeringu alal kavandatud paiguti metsastesse piirkondadesse, kus tuuliku tulekahju
korral esineb risk metsatulekahjudeks, siis tuleb edasise tuulepargi lahenduse välja töötamisel
tähelepanu pöörata päästemeeskondade juurdepääsu võimalustele, kaasates lahenduste
väljatöötamisse Päästeametit. Kuivõrd tuulikute paigaldamiseks ja nende hooldamiseks
rajatakse tuulikute juurdepääsuteed, siis on alale ja tuulikutele juurdepääs tagatud.
Leevendavad meetmed (meetmed on tõhusad, aidates kaasa võimaliku ebasoodsa mõju
vältimisele või leevendamisele):
✓ Jäätumisohust tingitud riskide vähendamiseks on soovitatav kasutada elektrituulikutel,
mille ohualasse jäävad teed, jäätumisvastast süsteemi või varustada tuulikud
anduritega, mis seiskavad tuulikud jää tekkimisel;
✓ Tuulepargi projekteerimisel tuleb võimalike tulekahjude kustutamise efektiivsete
lahenduste välja töötamisel teha koostööd Päästeametiga.
4.7 Kumuleeruvad mõjud
Ebavere külas paikneva Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskuse harjutusväljaku
tegevusega kaasnevat kumuleeruva müra mõju on käsitletud peatükis 4.4.2.2.
Planeeritava ala lähialale ei jää olemasolevaid tuuleparke (Taastuvenergia Planeerimine.ee,
26.01.2026). Lähim tuulepark on Aidu tuulepark, mille lähimad tuulikud jäävad TU6 alast
enam kui 50 km kaugusele. Tulenevalt vahemaast koosmõjud puuduvad.
Väike-Maarja vallas on üldplaneeringuga määratud mitu potentsiaalset tuulepargi ala, kus on
algatatud ka detailplaneeringud. Käesolevale DP alale lähimad tuulepargi detailplaneeringu
alad jäävad enam kui 6 km kaugusele kirdesse (tuulealade nr 10 ja 15 (Raeküla) DP) ning enam
kui 7 km kaugusele lõunasse (tuuleala nr 2 (Padaküla) DP ala). Nimetatud kaugusi arvestades
on enamik võimalikke koosmõjusid välistatud. Teatud koosmõju võib esineda visuaalsete
mõjude korral, kuid tuginedes ptk-le 4.4.3 on teiste tuulealade planeeringute koostamine
ajaliselt tagapool kui TU6 planeering. Seega koosmõju hindamiseks nendega ei ole piisavalt
infot. Asjakohasel juhul tuleb visuaalset koosmõju hinnata vastavate teiste planeeringute ja
nende KSH aruannete koostamisel.
Naaberomavalitsuse, Tapa valla territooriumile ei ole tuuleparke kavandatud.
131 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
5 DETAILPLANEERINGU JA SELLE REAALSETE
ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS JA SOBIVAIMA
ALTERNATIIVI VALIK
Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle
alternatiivide rakendumisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse
intervallskaala alusel (Tabel 5.1).
Tabel 5.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala
0 mõju puudub 0 Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav
ebasoodne mõju; potentsiaalne soodne mõju
- 1 vähene ebasoodne mõju + 1 vähene soodne mõju
- 2 nõrk ebasoodne mõju + 2 nõrk soodne mõju
- 3 mõõdukas ebasoodne mõju + 3 mõõdukas soodne mõju
- 4 oluline ebasoodne mõju + 4 oluline soodne mõju
KSH aruandes hinnati järgmiseid alternatiive (ptk 3):
• Alternatiiv I – kavandatav tegevus ehk tuulepargi rajamine;
• 0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine
Ptk-is 4 anti esmalt töögrupi liikmete poolt hinnang mõjuvaldkondadele:
• Mõju põhja- ja pinnaveele – ptk 4.2;
• Mõju elustikule ja bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele, sh:
− kaitstavad loodusobjektid – ptk 4.3.1;
− linnustik – ptk 4.3.2;
− nahkhiired – ptk 4.3.3;
− rohevõrgustiku toimimine ja sidusus – ptk 4.3.4;
− vääriselupaigad – ptk 4.3.5.
• Mõju inimese heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale,
sh:
− Varjutus – ptk 4.4.1;
− Müra ja vibratsioon – ptk 4.4.2;
− Visuaalne mõju, sh mõju maastikule – ptk 4.4.3;
− Teed ja liiklusohutus – ptk 4.4.4;
− Ettevõtluskeskkond, sh mõju väärtuslikule põllumajandusmaale,
põllumajandusele, metsamajandusele ja maardlatele – ptk 4.4.5;
− Vara ja elanike sotsiaalsed vajadused, sh analüüsitakse ka võimalikke
kompensatsioonimeetmeid ehk kohaliku kasu võimalusi kohalikule
kogukonnale – ptk 4.4.6.
• Mõju kliimamuutustele ja ja kliimamuutustega kaasnevad mõjud – ptk 4.5;
• Muud mõjud, sh:
− Mõju riigikaitseliste radarite ja mobiiliside toimimisele – ptk 4.6.1;
− Avariiolukordadega kaasnevad mõjud – ptk 4.6.2;
• Kumuleeruvad mõjud – ptk 4.7.
Mõjude olulisust hinnatakse alternatiivide omavahelisel võrdlemisel kvantitatiivselt
intervallskaala (Tabel 5.1) alusel. Kuna mõjude hindamisel saavad määravaks pikaajalised
mõjud, siis keskendutakse alternatiivide võrdlemisel ka pikaajalistele mõjudele
132 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
(lühiajalisi mõjusid ning vajadusel ka leevendusmeetmeid on käsitletud ptk-s 4). Hindamise
kriteeriumiteks on aruandes analüüsitavad mõjuvaldkonnad. Erinevate keskkonnamõju
kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid
kasutades otsustamisel delphi-meetodit. Delphi-meetod on ekspertide vahelise konsensuse
kujundamise viis, kus tõstatatud probleem antakse ekspertidele hindamiseks ja oma
seisukohtade esitamiseks. Kõik ekspertgrupi liikmed esitavad KSH koostamise käigus oma
hinnangu erinevate mõjuvaldkondade olulisuse kohta kogu mõju hindamise suhtes. Lõplikud
kaalud saadakse eri ekspertgrupi liikmete poolt esitatud mõjuvaldkondade olulisuse
aritmeetilise keskmise leidmise teel. Kaalud omistatakse mõjuvaldkondadele selliselt, et
kõikide valdkondade kaalude summa = 1 (ehk 100%) ja vastavalt moodustab iga valdkond
osakaalu 100 protsendist ehk kogukaalude summast.
Antud kaalud (Tabel 5.2) ilmestavad hinnatud valdkondade olulisust ekspertgrupi liikmete
hinnangul käesoleva keskkonnamõju hindamise situatsioonis. Arvestades kavandatava
tegevuse iseloomu, on ekspertgrupp kõige suuremad kaalud omistanud järgmistele
valdkondadele: linnustik, nahkhiired, varjutus, müra, visuaalne mõju ning vara ja elanike
sotsiaalsed vajadused.
Kaalkriteeriumite hindepallide saamiseks korrutatakse teatava kriteeriumi alusel antud
hindepallid kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplik järjestus
saadakse kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes.
Alternatiivide võrdlemisel keskkonnamõju kriteeriumitele omistatud kaale, kaalkriteeriumite
hindepalle ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplikku järjestust iseloomustab
Tabel 5.2.
Tabel 5.2 põhjal kaasnevad pikaajaliselt koondmõjuna mõlema alternatiivi korral ebasoodsad
mõjud, seejuures on ebasoodsad mõjud väiksemad 0-alternatiivi realiseerumisel. Alternatiiv I
puhul tuvastati oluline ebasoodne mõju „Varjutusw“ ja „Müra ja vibratsiooni“ valdkondade
puhul. Kui aga arvestada käesoleva KSH raames välja pakutud leevendavaid meetmeid, siis on
võimalik kavandatava tegevuse mõjusid märgatavalt vähendada ning olulist ebasoodsat mõju
vältida. Eelnevaid asjaolusid arvestades leiab KSH koostaja, et on võimalik jätkata TU6
detailplaneeringu menetlusega ehk alternatiiv I elluviimisega. Seejuures tuleb arvestada
KSH aruandes väljapakutud leevendavaid meetmeid, mis on koondloendina esitatud
alljärgnevalt:
133 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Tabel 5.2. Alternatiivide võrdlemine (alus: ptk 3 ja 4; PA – pikaajaline; (PA) – leevendatud mõju; HP – hindepall; KHP – kaalutud HP)
Kriteerium Alamkriteerium Kaal
Alternatiiv I 0-alternatiiv
PA (PA) PA (PA)
HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP
Pinna- ja põhjavesi 0,04 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00
Elustik, bioloogiline
mitmekesisus ja ökosüsteemid
Kaitstavad loodusobjektid 0,06 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00
Linnustik 0,09 -2 -0,18 -1 -0,09 0 0,00 0 0,00
Nahkhiired 0,09 -3 -0,27 -1 -0,09 0 0,00 0 0,00
Rohevõrgustiku toimimine ja
sidusus 0,07 -1 -0,07 -1 -0,07 0 0,00 0 0,00
Vääriselupaigad 0,06 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00
Inimese heaolu, tervis ja vara
ning sotsiaal-majanduslik
keskkond
Varjutus 0,08 -4 -0,34 -1 -0,08 0 0,00 0 0,00
Müra ja vibratsioon 0,08 -4 -0,34 -2 -0,17 0 0,00 0 0,00
Visuaalne mõju, sh mõju
maastikule 0,08 -3 -0,24 -2 -0,16 0 0,00 0 0,00
Teed ja liiklusohutus 0,04 1 0,04 0 0,00 0 0,00 0 0,00
Ettevõtluskeskkond, sh
väärtuslik põllumajandusmaa,
põllumajandus, metsamajandus
ja maardlad 0,06 3 0,19 3 0,19 0 0,00 0 0,00
Vara ja elanike sotsiaalsed
vajadused, sh kohaliku kasu 0,08 1 0,08 1 0,08 -1 -0,08 -1 -0,08
Kliima 0,06 3 0,17 3 0,17 1 0,06 1 0,06
Muud mõjud
Riigikaitselised radarid ja
mobiiliside toimimine 0,06 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00
Avariiolukorrad 0,04 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00
KOKKU 1,00 -0,96 -0,19 -0,02 -0,02
134 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
• Tuulikupositsioonide 1 ja 2 juurdepääsutee rajamisel olemasoleva metsatee baasil tuleb
vääriselupaiga (VEP nr 143012) läheduses vajadusel tee laiendamine näha ette
vääriselupaigast teisele poole. Vääriselupaik on ühtlasi kasvukohaks kaitsealusele
samblaliigile;
• Kui tuulikute projekteerimise etapis otsustatakse kasutusele võtta positsioonide 7 ja 8
vaheline alternatiivse juurdepääsutee asukoht, tuleb olemasolevat metsarada laiendada
kaitsealuse kaunis kuldkinga kasvukohast ja kuklaste leiukohast teisele poole. Lisaks,
kui tee projekteerimise etapis selgub, et kuklaste pesad jäävad ka registreeritud
leiupaigast eemale juurdepääsutee koridori, tuleb enne raadamis- ja ehitustööde algust
pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi isendi
ümberasustamise kord“.
• Vajalik on tuulepargi idapoolsematel (pos 8, 10, 11, 12, 13; vt Joonis 4.2) – rändlindude
toitumisaladele lähimatel ja põllumajandusmaastikus paiknevatel tuulikutel kasutada
lindude tuvastussüsteeme, mis kogukate rändliikide (haned, lagled, luiged)
tuvastamisel peataksid tuulikud. Tuvastussüsteemide kasutamise vajadust, perioodi
pikkust jms võib täpsustada järelseire (vt ptk 6) alusel;
• Oluline on tuulepargi ehitusega seotud metsa raie ja raadamise puhul kinni pidada
pesitsusrahust ehk vältida metsa raiet ja raadamist perioodil 15.04-15.07;
• Tuulikupositsioonidel 9 ja 13 tuulikute ning nendega seotud juurdepääsuteede ja
maakaabli rajamisel tuleb kaitsealusest kanakullist lähtuvalt vältida tuulepargi
ehitusega seotud metsaraiet ajavahemikus 01.03-31.07;
• Tuulikupargi sisestel elektriühendustel ja ühendustel põhivõrguga kasutada maakaablit,
mis killustab maastikku oluliselt vähem kui kõrgepinge õhuliinid. Liinitrasside
rajamisega kaasnev metsade kadu on maakaabli puhul oluliselt väiksem. Teadaolevalt
on tuulepargi ühendused kavas maakaablitena ka rajada;
• Nahkhiirte hukkumise vähendamiseks tuleb nahkhiirte jaoks ohtlikel perioodidel ja
teatud ilmastikutingimuste korral tuulikud öösiti seisma panna. Majandusliku mõju
minimeerimiseks rakendada piirangut ainult kindlatel perioodidel, kui esineb
arvukamalt nahkhiiri (vt Joonis 4.5):
o perioodil 20.05–30.06 tuleb põhja-nahkhiire võimalike poegimiskolooniate
lähedusse (uuringu püsisalvestuspunktist kuni 2 km) jäävad tuulikud öösiti
seisma panna (seisma panna 30 minutit pärast päikeseloojangut ja taaskäivitada
võib tuulikud 30 minutit enne päikesetõusu), kui tunni keskmine tuulekiirus on
alla 5 m/s17, soovituslikult alla 6 m/s (täpsustub edasise seire käigus) ning
õhutemperatuur on > 0°C18. Piirang rakendub tuulikupositsioonidel 2-7, 9,
10 ja 13 (vt Joonis 4.5). Valgel ajal võivad töötada piiranguteta;
o periood 01.07–15.09 – kuna suur osa tuulepargialast sobib nahkhiirtele
toitumiseks ega ole võimalik eristada konkreetseid kohti, siis tuleb tuulikud
öösiti seisma panna (seisma panna 30 minutit pärast päikeseloojangut ja
taaskäivitada võib tuulikud 30 minutit enne päikesetõusu), kui tunni keskmine
tuulekiirus on alla 5 m/s17, soovituslikult alla 6 m/s (täpsustub edasise seire
käigus) ning õhutemperatuur on > 5°C18. Piirang rakendub kõikidele Lutsari
(2025) uuringus nahkhiirtele oluliseks elupaigaks määratletud alale
17 Tuule kiiruse mõõtmiseks on turbiinid varustatud anemomeetriga – need seadmed mõõdavad nii tuule kiirust
kui suunda. Anemomeeter on tavaliselt paigaldatud tuuleturbiini või torni peale. 18 Õhutemperatuuri registreeritakse vaatlusväljakul ööpäevaringselt igal täistunnil. Mõõtmiskoht asub 2 m
kõrgusel maapinnast, päikesele ja tuultele avatud paigas, eemal puudest ja muudest takistustest
(https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/mootetehnika/mootmised-maapinnal/temperatuur/).
135 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
kavandatavatele tuulikutele ehk tuulikupositsioonidel 1-7, 9, 10 ja 13 (vt
Joonis 4.5);
• Tuulikute täieliku seiskamise nahkhiirtele olulistel perioodidel võib ära jätta või
asendada tuulikute käivitamisega madalamatel tuulekiirustel juhul, kui tuuliku labade
kõrgusel läbiviidava seire käigus selgub, et tuuliku labade ohutsoonis on nahkhiirte
aktiivsus väga madal või teadusuuringutest selgub veenvalt, et puudub oluline oht alal
esinevatele liikidele (sh suurvidevlasele). Ka piirtemperatuuri osas võib teha muudatusi
vastavalt samale põhimõttele. Vt täpsemalt ptk 6;
• Eeltoodud nahkhiirtega seotud leevendavate meetmete tarvis õhutemperatuuri
mõõtmiste jaoks tuleb tuulepargialale rajada vastav mõõtejaam;
• Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt aastas
või üle 30 minuti päevas) elamualadel tuleb vältida. Nimetatud varjutuse väärtusi on
lubatud elamualal tekitada ainult varjutustundliku ala omaniku nõusolekul. Tabel 4.5
on esitatud punasega elamuga maaüksused, mille puhul planeeringus lubatud suurima
kõrgusega elektrituuliku rajamisel esineb eespool nimetatud häiriv varjutus ning
kasutada tuleb allpool esitatud varjutuse leevendamise/vältimise meetmeid ja/või seada
elamu suhtes varjutuse talumise servituut. Varjutuse vältimiseks/vähendamiseks on
kaks võimalust:
o Rajada vastavate elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse
tõke – tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske.
Tõke (tihe puude riba) tuleks varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt
mõjutatava elamuala tuulepargipoolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleks
rakendada väljaspool detailplaneeringu ala, siis võib selle elluviimine olla
keerukas ning nõuab koostööd vastava mõjutatava elamuala valdajaga;
o Kasutada tuulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis
võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse juhtimissüsteemi
koostöös häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada. Piirangute kava
välja töötamisel võib mõjupunktide asukohta täpsustada järgnevalt:
▪ Siseruumi täpse mõjupunktina kasutatakse hoone kõige rohkem
mõjutatud fassaadil asuva asjakohase toa tegeliku suurusega akna
keskpunkti;
▪ Väliruumi täpseks mõjupunktiks valitakse väliruumi regulaarset
kasutamist peegeldav punkt (nt terrassi või istumisala keskpunkt), mis
ei paikne hoonest rohkem kui 15 m kaugusel;
• Kui edasise projekteerimise käigus ilmneb, et kasutada soovitakse väiksemaid tuulikuid
kui käesolevas KSH aruandes hinnatud (või jäetakse osad tuulikupositsioonid välja
ehitamata), siis on lubatav tuulikute projekteerimisel teostada täiendav varjutuse
modelleerimine valitud tuuliku mudeli ja lõplikult määratud asukoha alusel. Kui
modelleeringust ilmneb, et häirivat varjutuse taset elamualadel ei teki, siis eelnevalt
toodud meetmete rakendamine ei ole vajalik;
• Kuna tuulikute tekitatav heli võib teatud tingimustel kostuda kaugele ning olla häiriv,
siis tuleb tuulikute valikul eelistada madalama müratasemega mudeleid, mis kasutavad
tehnilisi müra vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms). Kasutada
uusi töökorras tuulikuid;
• Tuulepargi omanik peab üldjuhul tagama, et elamute õuealadel ei ületaks tuulikute
müratase tööstusmüra öist sihtväärtust. Sihtväärtuse ületamine on lubatud ainult elamu
omaniku nõusoleku olemasolul. Tööstusmüra piirväärtuse ületamine ei ole lubatud.
Tagamaks elamualade õuealadel öise müra sihtväärtuse täitmine tuleb projekteerimisel
leida vastav(ad) tuuliku(te) tööreziimi(de) kombinatsioon(id), nt elamutele lähematel
tuulikutel rakendatakse madalama müratasemega töörežiimi ja kaugematel tavapärast
136 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
töörežiimi vms. Lõplik lahendus tuleb leida projekteerimise etapis, kui teada on ka
paigaldatavate tuulegeneraatorite täpsed mudelid;
• Tuulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul, tuleb jälgida
tuuliku tootja poolseid tehnilisi nõudeid. Tuuliku tootjad tagavad tuuliku tehnilises
dokumentatsioonis esitatud müraemissioonid juhul kui tuulikud on paigaldatud ja
hooldatud nõuetekohaselt. Tuulikute paigutamisel teineteisele lähemale, kui on
tehniliselt soovitatav, võivad müraemissioonid osutuda suuremaks kui tagatud
müratase;
• Ehitusloa taotlusel (projekteerimise etapp) tuleb esitada kasutada soovitava tuuliku
maksimaalse mürataseme andmed ja sellele vastav mürataseme modelleering (lähtudes
vastaval ajahetkel kehtivatest tuulikute müra leviku hindamise soovitustest), mille
alusel omavalitsusel on võimalik veenduda vastava tuulikumudeli kasutamisel müra
normtasemete täitmises müratundlikutel aladel. Juhul kui ehituse käigus muudetakse
tuulikumudelit tuleb vastavad andmed esitada ka tuulepargi kasutusloa taotlusel;
• Mürarikkaid ehitustöid vältida öisel perioodil (23.00-07.00);
• Alajaama ja salvestusjaama müraallikate arvu ja helivõimsustaseme osas on käesolevas
KSHs hinnangu andmisel lähtutud hetkel teadaolevast infost, kus alale kavandatavate
seadmete täpsed tehnilised andmed ei ole teada. Seadmete täpsema mudeli ja
helivõimsustaseme ning ka lõpliku asukoha selgumisel tuleb tuulepargi ehitusloa
taotlusega koos esitada ka mürahinnang, mis kajastab vajadusel ka elamualadel müra
normtasemete tagamiseks vajalikke leevendusmeetmeid. Mürahinnangus arvestada ka
müra koosmõju teiste allikatega, sh tuulikud ja olemasolev alajaam (kui tuulepargiga
seonduv alajaam otsustatakse rajada Väike-Maarja aleviku lähialal paikneva
olemasoleva alajaama lähistele);
• Tuulepargi arendamisel tuleb kasutada madalamaid (kuni 270 m tipukõrgusega)
tuulikuid;
• Elamute õuealal on visuaalset mõju võimalik vähendada rajades täiendavat haljastust
vaatesuundadesse, kus vaadet tuulikutele soovitakse vältida. Elamualade puhul on
tuulepargi visuaalset mõju asjakohane vähendada eeskätt elamualadel, kus esineb suur
maastikuvaate muutus ja see on elamu kasutajate jaoks häiriv;
• Olemasolev istutus, traditsioonilised krunte ääristavad suured puud ja hekid omavad
visuaalsete mõjude leevendamisel olulist tähtsust. Näiteks õuealal 50–60 m kaugusel
olev 12 m kõrgusest istutusest 1 km kaugusel olev 270 m kõrgune tuulik üle ei paista.
Taimestiku poolne tuuliku varjamise efekt on seda suurem, mida kõrgem on taimestik
ja mida lähemal on see vaatajale (Joonis 4.19);
• Tuulikute juurdepääsuteede kavandamisel põllumajandusmaale tuleb vajadusel ette
näha mahasõidu võimalused põllu harimiseks;
• Jäätumisohust tingitud riskide vähendamiseks on soovitatav kasutada elektrituulikutel,
mille ohualasse jäävad teed, jäätumisvastast süsteemi või varustada tuulikud
anduritega, mis seiskavad tuulikud jää tekkimisel;
• Tuulepargi projekteerimisel tuleb võimalike tulekahjude kustutamise efektiivsete
lahenduste väljatöötamisel teha koostööd Päästeametiga.
Leevendavate meetmete väljatöötamisel on arvestatud piirkonna eripäradega ning KSH käigus
selgunud asjaoludega. Samuti on lähtutud põhimõttest, et meetmed oleksid üheselt arusaadavad
ning tagaksid kavandatava tegevuse elluviimise võimalikult minimaalsete
keskkonnamõjudega. Eelnevat arvestades leiab KSH koostaja, et KSH-s väljapakutud
meetmete rakendamise efektiivsus ebasoodsate mõjude vältimiseks või minimeerimiseks on
137 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
kõrge ning meetmed on asjakohased ja rakendatavad ega too seejuures kaasa põhjendamatuid
majanduslikke kulutusi.
138 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
6 KESKKONNAMÕJU SEIREMEETMED
Käesolevas peatükis esitatakse KSH koostaja poolsed ettepanekud seire teostamiseks
alternatiiv I ehk kavandatava tegevuse elluviimise korral. Meetmed lähtuvad KSH raames
läbiviidud uuringutest.
1. Linnustiku seire:
• Lindude hukkumise seire: standardse vastava metoodikaga viiakse läbi
hukkumisriskide järelseire 1-2 ning 4-6 aastal peale tuulepargi rajamist.
Standardiseeritud metoodika alusel otsitakse kõigi tuulikute juures hukkunud või
vigastatud linde, et hinnata lindude, sh. eriti kaitstavate ja ohustatud liikidele suremuse
määra ja vajadusel rakendada järelseire tulemusel täiendavaid leevendavaid meetmeid;
• Kui DP alal soovitakse tuuleenergiat arendada, peab hiljemalt aasta jooksul peale
tuulepargi kasutusele võtmist alustama haudelinnustiku järelseirega, mis kordab
võimalusel linnustiku uuringu (Linnuekspert OÜ, 2024; vt KSH aruande lisa 2) mahte
ja metoodikat vastavalt sel hetkel kehtivatele Keskkonnaameti järelseire nõuetele;
• Läbi viia kanakulli pesitsusaegne seire kõigis kolmes joonistel 2 ja 3 (KSH aruande lisa
2) näidatud kanakulli elupaigas tuulepargi ehitamise eel ja ehitamise ajal ning vähemalt
kolme pesitsusperioodi jooksul peale tuulepargi tööle hakkamist. Selgitada (a)
pesitsusterritooriumite asustatus, (b) teada olevate pesade asustatus, (c) sigimisedukus.
Kui teadaolevates pesades ei pesitseta ja territoorium on asustatud, otsida uut pesa;
• Ühe seireteemana korraldada kanakulli isendite varustamine saatjatega, et saada
andmeid elupaigakasutuse kohta tuulepargi ehitamise eel ja ehitamise ajal ning peale
tuulepargi tööle hakkamist. Vähemalt üks isend tuleb püüda ja saatjaga varustada
elupaigas KLO9137321 (tuulealal, tuulikutele lähim elupaik) ja vähemalt üks isend
elupaigas KLO9128141 (u 3,6 km tuuleala pesast lõuna suunas asuv elupaik), sest
viimasest asub lähim planeeritav tuulikupositsioon u 1,5 km kaugusel.
2. Nahkhiirte seire:
• Lennuaktiivsusest sõltub otseselt nahkhiirte hukkumise risk, mille tõttu on väga oluline
alustada nahkhiirte jälgimisega (seirega, vastavalt tunnustatud metoodikale) tuulepargis
kohe, kui esimene tuulik on püstitatud. Vaatlustega tuleb jätkata tuulepargi ehitamise
ajal viimase planeeritud tuuliku püstitamiseni ja edasi vähemalt kolme aasta jooksul.
Selliseid vaatlusi saab tänapäeval teha automaatsete nahkhiirte ultrahelide salvestitega,
mis paigaldatakse tuuliku masti labade liikumise alumise punkti lähedale ning tuuliku
gondlisse. Kas on vaja paigutada mõni lisamikrofon ka vahepealsesse
kõrgusvahemikku, saab otsustada siis, kui täpsed tehnilised parameetrid on teada.
Akustilise monitooringuga saadud andmete järgi saab hinnata ja vajadusel täpsustada
KSHs pakutud leevendusmeetmete (nt tuulikute seiskamisperioodid) rakendamist.
Neid perioode tuleks täpsustada vastavalt vaatlusandmete kogunemisele alates esimese
tuuliku tööle hakkamisest kogu tuulepargi valmimiseni. Peale tuulepargi valmimist
tuleb jätkata andmete kogumist vähemalt kolme aasta jooksul, sest ka Eestis on
vaatlused näidanud, et aastati erineb nahkhiirte lennuaktiivsus suurel määral.
3. Varjutuse seire:
• KSH käigus teostatud varjutuse hinnangust ilmnes, et mitmetel elamualadel võib
esineda häirival tasemel varjutust ja vajalik on varjutuse osas meetmete rakendamine.
Häirival tasemel esineva varjutuse vältimist teostatakse tavapäraselt tuulikute
juhtimissüsteemi abil järgides vajalikku tuulikute töötamisplaani (nn curtailment plan).
139 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Tuulepargi omanik on kohustatud säilitama tuulikute juhtimissüsteemi andmeid, mis
võimaldavad kontrollida häirival tasemel esineva varjutuse vältimisplaani järgimist.
Kaebuse korral on tuulepargi omanik kohustatud andmeid esitama kohalikule
omavalitsusele ja kaebuse esitajale.
4. Müra seire:
• Mürahinnangu (vt KSH aruande ptk 4.4.2) kohaselt on oodata tuulepargist põhjustatud
kõrgeimat mürataset järgmiste maaüksuste elamualadel: Killi, Põllupiiri, Hussari/2,
Peebu, Hussari/1, Aarepi, Tisleri ja Mäeotsa. Tuulepargi valmimise järel (6 kuu
jooksul) tuleb teostada antud elamute õuealadel müratasemete kontrollmõõtmised ja
hinnata vastavust tööstusmüra sihtväärtusele või müra taluvusservituudiga määratud
väärtusele. Mõõtmised tuleb teostada asjakohase EVS-EN ISO standardi kohaselt ja
akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtetulemused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele.
Juhul kui osutub, et elamualadel ületatakse tuulepargi tõttu müra sihtväärtusi, tuleb
tuulepargi omanikul välja töötada meetmed tuulepargi müra vähendamiseks (nt
tuulikute piiramine öisel perioodil vaiksemasse töörežiimi).
• Mürahinnangu (vt KSH aruande ptk 4.4.2) kohaselt võivad Killi, Põllupiiri, Hussari/2,
Peebu, Hussari/1, Aarepi, Tisleri kinnistute elamute puhul tekkida madalsagedusliku
müra normtasemetele lähedasemad väärtused siseruumides sagedustel 50 ja 63 Hz.
Tuulepargi valmimise järel (6 kuu jooksul) tuleb teostada madalsagedusliku müra
mõõtmised nimetatud maaüksuste eluhoonete siseruumides. Madalsagedusliku müra
mõõtmine toimub vastavuses standardiga EVS-EN ISO 16032:202453 või samaväärse
dokumendiga. Tagatud peavad olema madalsagedusliku müra normtasemed
siseruumides kogu madalsagedusliku müra sageduskõvera ulatuses. Mõõtmiste
teostamine ja võimalike leevendusmeetmete (nt hoone heliisolatsiooni parandamine)
väljatöötamine toimub koostöös (sh omaniku soovi korral) elamu omanikuga. Kui
eluhoonet ei kasutata ei ole omanikuga kokkuleppel mõõtmiste teostamine vajalik, kuid
elamu uuesti kasutusele võtmisel on meede asjakohane.
140 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
7 AVALIKKUSE KAASAMINE NING ÜLEVAADE
HINDAMISE KÄIGUS ILMNENUD RASKUSTEST
Väike-Maarja Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 86 „Detailplaneeringu koostamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, Tuuleala 6“ algatati DP ja selle KSH
koostamine.
Protsessi järgmise etapina koostati Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu
lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
(KSH aruande lisa 1). Nimetatud dokumendile küsis kohalik omavalitsus oktoobris 2024
seisukohti planeerimisdokumendist huvitatud osapooltelt, sh asjaomastelt asutustelt. Laekunud
seisukohtade alusel täiendati kõnealust dokumenti ning korraldati Väike-Maarja tuuleala 6 DP
lähteseisukohtade ja KSH programmi eelnõud tutvustav avalik arutelu (04.11.2024
Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskuse aulas). Lõplik dokument avalikustati Väike-
Maarja Vallavalitsuse veebilehel.
Peatükk täieneb pärast DP lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalikustamist.
KSH aruande koostamise käigus olulisi raskusi, mis mõjutaksid esitatud järelduste
adekvaatsust, ei esinenud.
141 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
ARUANDE HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks oli Lääne-Virumaal Väike-Maarja
valla üldplaneeringuga määratud perspektiivsel tuuleenergia arendusalal (edaspidi tuuleala) nr
6 kavandatava tuuleenergiapargi (edaspidi tuulepark) rajamise võimaluste ja tingimuste
hindamiseks ning määramiseks koostatav detailplaneering (edaspidi DP). Väike-Maarja
Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 86 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine, Tuuleala 6“ algatati DP ja selle KSH koostamine.
DP KSH eesmärgiks oli selgitada, hinnata ja kirjeldada DP ja selle alternatiividega kaasneda
võivaid keskkonnamõjusid, analüüsides seejuures kaasuvate negatiivsete (ebasoodsate)
mõjude vältimise ja/või leevendamise või positiivsete (soodsate) mõjude suurendamise
meetmeid. KSH ruumilise ulatusega hõlmati nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala,
hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, nende kestvust, olulisust ja kumuleeruvust.
KSH aruanne koostati vastavalt KSH programmis toodud hindamisvaldkondadele ja -
metoodikatele, võttes aluseks programmis toodud uuringud ja hinnangud. KSH läbiviimine on
vastavuses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega ning KSH
programmiga (KSH aruande lisa 1). KSH avalikustamise protsessi on kirjeldatud peatükis 7.
KSH koostamiseks viidi läbi järgmised uuringud või koostati järgmised tööd:
• linnustiku uuring ja ornitoloogiline eksperthinnang (KSH aruande lisa 2);
• käsitiivaliste uuring (KSH aruande lisa 3);
• mürauuring (sh müraleviku modelleerimine)(KSH aruande lisa 5);
• varjutuse modelleerimine (KSH aruande lisa 5);
• tuuliku nähtavusanalüüs ja visualiseeringud (fotomontaažid) eri vaatepunktidest ning
visuaalse mõju analüüs (KSH aruande lisad 5 ja 6).
Tegevuse asukohta, eesmärki ja seoseid strateegiliste planeerimis- ja arendusdokumentidega
on kirjeldatud KSH aruande ptk 1. Järgnevalt esitatakse üldkokkuvõte KSH aruande ptk-ides
2-6 toodud teabe kohta.
Käsitletava keskkonna koondülevaade
DP ala asub Väike-Maarja valla loodeosas Vao külas ning ala idaosa jääb Ebavere külla. DP
ala suurus on orienteeruvalt 555 ha ja hõlmab kogu Väike-Maarja valla üldplaneeringu (2024)
kohast tuuleala nr 6. Ala koosneb suuresti maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutest, millel
paiknevad metsad ning rohu- ja põllumaad. Alale ei jää eluhooneid. Tuuleala läbib
kruuskattega Vao tee. DP alast linnulennult ida suunas minimaalselt ca 1,2 km kaugusel asub
Väike-Maarja alevik (1434 elanikku), loode suunas ca 1,3 km kaugusel Tamsalu linn (2397
elanikku) ning 1,7 km kaugusel Sauvälja küla, edela suunas ca 3,3 km kaugusel Kiltsi küla
(177 elanikku). Lähimad elamud paiknevad DP alast minimaalselt 0,66 km kaugusel, valdavalt
siiski kaugemal.
Väike-Maarja tuuleala nr 6 ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) moodustab valdavas osas
moreen ning eriteraline liiv, edela suunal esineb vähesel määral ka pinnakatteta aluspõhja
avamusala. Aluspõhja moodustavad lubjakivid.
Aktiivse tarbevaruga maardlatest asuvad kavandatava tegevuse alal Meibaumi II
kruusakarjäär ja Meibaumi liivakarjäär. DP ala edela osas asuvad Vao lubjakivimaardla
142 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
tehnoloogilise lubjakivi aktiivne reservvaru ja prognoosvaru. Lisaks külgneb planeeringuala
põhjaservas Meibaumi kruusamaardlal asuva Loksa kruusakarjääri mäeeraldise ja selle
teenindusmaaga.
Kavandatava tegevuse ala läbib idas Põltsamaa jõgi. Lisaks asuvad ala kaguosas endistest
karjääridest pärinevad tiigid. Maaparandussüsteemidega kaetud alasid DP alal ei paikne.
Põhjavesi on alal valdavas osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Kavandatav tegevus paikneb
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal.
DP ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kaitse- või hoiualal. Lähim Natura 2000
võrgustikku kuuluv loodusala jääb DP alast kagu suunas ca 2,3 km kaugusele – Ebavere
loodusala, mis kattub siseriikliku kaitse all oleva Ebavere maastikukaitsealaga. Lähim
Natura 2000 linnuala paikneb 18 km kaugusel loodes – Ohepalu linnuala. KSH programmi
(lisa 1) koostamise käigus viidi läbi Natura eelhindamine. Natura eelhindamise tulemusena
jõuti järeldusele, et DP alale lähimate Natura 2000 loodusalade ja linnuala kaitse-
eesmärkide täitmisele ja alade terviklikkuse säilimisele ebasoodsat mõju ette näha ei ole.
DP ja KSH aruande koostamise käigus ei selgunud ka täiendavaid asjaolusid, mis
viitaksid vajadusele viia läbi täiendav eelhindamine. Sellest tulenevalt KSH käigus
täiendavalt Natura asjakohast hindamist läbi ei viida.
Lähim kaitseala on u 650 m kaugusel edelas paiknev Põdrangu looduskaitseala. DP ala
läänepoolses osas paikneb üks pinnakattejärsakute vääriselupaik (VEP nr 143012). VEPis
asub III kaitsekategooria samblaliigi sulgjas õhik (Neckera pennata) kasvukoht. Lisaks
esinevad DP alal II kaitsekategooria taimeliigi – kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja
III kaitsekategooria loomaliigi – kuklane (liigini määramata) leiukoht.
EELISe (01.01.2026) andmete alusel paiknevad DP alal II kaitsekategooria linnuliikide
laanerähni (Picoides tridactylus; KLO9100003) ja kanakulli (Accipiter gentilis; KLO9137321)
leiukohad. III kaitsekategooria linnuliikidest jäävad DP alale järgmiste liikide leiukohad:
öösorr (Caprimulgus europaeus; KLO9135548, KLO9135547), õõnetuvi (Columba oenas;
KLO9135546), rukkirääk (Crex crex; KLO9135532, KLO9135533, KLO9135535), väike-
kirjurähn (Dryobates minor; KLO9135539), musträhn (Dryocopus martius; KLO9135545,
KLO9135544), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva; KLO9135538), sookurg (Grus grus;
KLO9135536, KLO9135537), punaselg-õgija (Lanius collurio; KLO9135549), kaldapääsuke
(Riparia riparia; KLO9135543), händkakk (Strix uralensis; KLO9135542), laanepüü
(Tetrastes bonasia; KLO9135552, KLO9135551). Seejuures lähtuvad eeltoodud EELISe
andmebaasis olevad andmed mh DP alal läbi viidud linnustiku uuringu tulemustest. Teostatud
linnustiku uuringu (vt täpsemalt ptk 2.5.3 ja KSH aruande lisa 2) kohaselt moodustasid DP
alal tehtud vaatlusest enamuse suur-laukhane, rabahane vaatlused, arvukamad olid ka veel
laululuige vaatlused. Seejuures linnustiku jaoks väärtuslikum piirkond jääb Põltsamaa jõe
ümbrusesse.
DP ja selle KSH algatamisele eelnevalt viidi DP alal ja selle ümbruses läbi nahkhiirte uuring,
mille käigus tehti uuritud alal kindlaks 9 nahkhiireliigi esinemine. Uuringuala jaguneb
maastikuliselt metsa- ja avamaastikuks. Ülekaalus on metsamaastik, ala lõuna- ja keskosas on
ka avamaastikku. Avamaastikus on nahkhiirte lennuaktiivsus väiksem kui metsamaastikus,
kuid lendavaid nahkhiiri võib kohata kogu alal. DP ala puhul on nahkhiirte uuringus valdav
osa alast määratletud kui nahkhiirtele oluline elupaik, vaid DP ala lõuna- ja kaguosa põllud
on määratletud kui väheoluline elupaik.
143 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
DP alale jäävad Lääne-Viru maakonnaplaneeringus ja Väike-Maarja valla üldplaneeringus
määratud rohevõrgustiku rohekoridorid, mis paiknevad ala lääne- ja idakülgedel ja mis
põhjast liituvad.
Kultuurimälestisi DP alal ega ka sellest 500 m raadiuses ei leidu. Lähim pärandkultuuriobjekt
jääb DP alast u 30 m kaugusele. Väike-Maarja valla ÜP kohaselt ei kattu tuuleala nr 6
arheoloogiatundlike aladega.
Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid
KSH läbiviija näeb olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse alusel kahte reaalset
alternatiivi. Oluline on asjaolu, et DP KSH peamiseks eesmärgiks on selgitada välja, kas
kavandataval tegevusel on oluline mõju või mitte ning millised on mõjud siis, kui DP-d ellu ei
viida (0-alternatiiv). Erinevaid tuuliku paigutusi või tehnoloogiliste/tehniliste lahenduste
variante, mis võivad KSH protsessis arutelu alla tulla, käsitletakse vajadusel (nt mõjude
vähendamiseks) leevendavate meetmetena ja neid ei käsitleta eraldiseisvate täiemahuliste
alternatiividena.
KSH käsitletud alternatiivid olid järgmised:
• Alternatiiv I – kavandatud tegevus ehk DP alale planeeritakse tuulepark, kus tuulikute
tipu kõrgus on kuni 300 m (koos labadega). DP lähteseisukohtades ja KSH programmis
(KSH aruande lisa 1) on toodud, et alale kavandatakse kuni 20 elektrituulikust koosnev
tuulepark. DP ja KSH koostamise raames läbi viidud uuringute ja hinnangute
tulemustest (vt ka ptk 4.3.2) ning tuulikute töörežiimi vajadustest (sh tuulikute
omavahelised optimaalsed kaugused) lähtuvalt kavandatakse alternatiiv I raames DP
alale 13 tuulikust koosnevat tuuleparki (Joonis 3.1), millega kaasnevaid mõjusid
käsitleti KSH aruande peatükis 4. Täpsemat alternatiiv I kirjeldust vt ptk 3.1;
• 0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine, täpsem kirjeldus ptk 3.2.
Hindamistulemuste kokkuvõte ja leevendusmeetmed
Mõju pinna- ja põhjaveele (ptk 4.2)
Kavandatava tegevuse ehk alternatiiv I realiseerumisel jäävad tuulikud piisavalt kaugele nii
Põltsamaa jõest kui lähimatest joogiveekaevudest ega põhjusta seejuures ebasoodsat mõju
pinna- ja põhjaveele ning seda nii ehitus- kui kasutusetapis. Ehitusaegsed võimalikud reostuse
vältimise riskid on maandatud reaalse ehitustegevuse käigus töö- ja keskkonnanõuetest
kinnipidamisega. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel ei ole ebasoodsat mõju
ette näha. Piirkonna kaevandustegevus ja sellest lähtuvad võimalikud mõjud on reguleeritud
vastavas kaevandamist lubavas keskkonnaloas.
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, v.a linnud ja nahkhiired (ptk 4.3.1)
DP alale ei jää kaitse-, hoiualasid ega püsielupaiku. Samuti ei jää alale projekteeritavaid
kaitsealasid. DP alal registreeritud II ja III kaitsekategooria taime- ja loomaliikidele avalduvaid
mõjusid on võimalik leevendada. Kokkuvõtvalt ei ole alternatiiv I korral DP alale tuulikute
jm vajaliku taristu rajamisega ebasoodsat lühi- ega pikaajalist mõju kaitstavatele
loodusobjektidele ette näha. Vajalik on rakendada leevendavaid meetmeid. Olemasoleva
olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel ei ole ebasoodsat mõju ette näha.
144 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Leevendavad meetmed:
• Tuulikupositsioonide 1 ja 2 juurdepääsutee rajamisel olemasoleva metsatee baasil tuleb
vääriselupaiga (VEP nr 143012) läheduses vajadusel tee laiendamine näha ette
vääriselupaigast teisele poole. Vääriselupaik on ühtlasi kasvukohaks kaitsealusele
samblaliigile;
• Kui tuulikute projekteerimise etapis otsustatakse kasutusele võtta positsioonide 7 ja 8
vaheline alternatiivse juurdepääsutee asukoht, tuleb olemasolevat metsarada laiendada
kaitsealuse kaunis kuldkinga kasvukohast ja kuklaste leiukohast teisele poole. Lisaks,
kui tee projekteerimise etapis selgub, et kuklaste pesad jäävad ka registreeritud
leiupaigast eemale juurdepääsutee koridori, tuleb enne raadamis- ja ehitustööde algust
pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi isendi
ümberasustamise kord“.
Mõju linnustikule (ptk 4.3.2)
DP ja selle KSH algatamisele eelnevalt viidi DP alal ja selle ümbruses läbi linnustiku uuring
(Linnuekspert OÜ, 2024; vt KSH aruande lisa 2 – tegemist on „AK“ märkega lisaga ehk
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud lisaga, vt selgitus Sissejuhatusest) ning Eesti
Ornitoloogiaühing MTÜ (2025; KSH aruande lisa 2) poolt koostati eksperthinnang DP alal
elutsevale kanakullile kaasnevate mõjude kohta. Kokkuvõtvalt on DP lahenduse, sh
tuulikupositsioonide ja taristu paiknemise, leidmisel arvestatud linnustiku uuringus ja kanakulli
eksperthinnangus seatud tingimustega. DP alale kavandatavad tuulikupositsioonid jäävad
Põltsamaa jõe piirkonna nn keelualast (linnustiku uuringust lähtuv tuulikute rajamiseks
ebasobivast alast) välja ning kanakulli leiupaigast eemale. Samuti on kasutatud
juurdepääsuteede asukohtadena võimalikult suures ulatuses olemasolevaid metsateid ja -sihte
ning võimalusel püütud vältida vanemaid ja väärtuslikumaid metsaalasid. Tuulepargi sisesed
elektriühendused ja elektrivõrgu liitumispunktiga tuulepargi ühendused tehakse
maakaablitega, seega liikide liikumist ei piirata. Vaatamata eelnevale jääb piirkonda mitmeid
III kaitsekategooria linnuliike, sh osaliselt on ka tuulikupositsioonid kavandatud III
kaitsekategooria linnuliikide leiupaikadesse. Arvestades mõju hinnangut kaasneb alternatiiv I
elluviimisel linnustikule nõrk ebasoodne mõju, mille vähendamiseks tuleb rakendada
leevendavaid meetmeid. Samuti on asjakohane järelseire (vt ptk 7). 0-alternatiivi ehk
olemasoleva olukorra jätkumisel ei ole ebasoodsat mõju ette näha.
Leevendavad meetmed:
• Vajalik on tuulepargi idapoolsematel (pos 8, 10, 11, 12, 13; vt Joonis 4.2) – rändlindude
toitumisaladele lähimatel ja põllumajandusmaastikus paiknevatel tuulikutel kasutada
lindude tuvastussüsteeme, mis kogukate rändliikide (haned, lagled, luiged)
tuvastamisel peataksid tuulikud. Tuvastussüsteemide kasutamise vajadust, perioodi
pikkust jms võib täpsustada järelseire (vt ptk 6) alusel;
• Oluline on tuulepargi ehitusega seotud metsa raie ja raadamise puhul kinni pidada
pesitsusrahust ehk vältida metsa raiet ja raadamist perioodil 15.04-15.07;
• Tuulikupositsioonidel 9 ja 13 tuulikute ning nendega seotud juurdepääsuteede ja
maakaabli rajamisel tuleb kaitsealusest kanakullist lähtuvalt vältida tuulepargi
ehitusega seotud metsaraiet ajavahemikus 01.03-31.07.
Seiremeetmed on kajastatud allpool ja peatükis 6.
Mõju nahkhiirtele (ptk 4.3.3)
DP ja selle KSH algatamisele eelnevalt viidi DP alal ja selle ümbruses läbi nahkhiirte uuring
(Lutsar, 2025; vt ptk 2.5.4 ja KSH aruande lisa 3 – tegemist on „AK“ märkega lisaga ehk
145 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud lisaga, vt selgitus Sissejuhatusest). Uuringu ning ka
muu asjakohase kirjanduse alusel anti nahkhiirtele kaasneda võiva mõjude hinnang. Kuivõrd
tuulikute ja tuulepargi taristu põhimõtteliste asukohtade planeerimisel on alternatiiv I korral
välditud nahkhiirte jaoks väärtuslikemaid piirkondi (Põltsamaa jõe ümbruse vanad metsad ja
väärtuslikumad metsaalad mujal DP alal), juurdepääsuteedena kasutatud võimalikult palju
olemasolevaid metsateid ja -sihte, tuulikute vahekauguste leidmisel on arvestatud tuulikute
vahelisel alal toitumisalade säilimisega ning võimalusega kasutada tuulepargi käitamisel
leevendava meetmena ajutist tuulikute seiskamist (täpsustades tingimusi õhutemperatuuri ja
tuulekiiruse parameetritega), siis on võimalik mõõdukat ebasoodsat mõju nahkhiireliikidele
põhimõttelise tuulikute paigutuse korral leevendada. Samuti on asjakohane järelseire (vt ptk
7). Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel olulist ebasoodsat mõju ette näha ei
ole. Siiski võib metsade majandamine piirkonna nahkhiirte elupaikade kasutust teatud määral
mõjutada.
Leevendavad meetmed:
• Tuulikupargi sisestel elektriühendustel ja ühendustel põhivõrguga kasutada maakaablit,
mis killustab maastikku oluliselt vähem kui kõrgepinge õhuliinid. Liinitrasside
rajamisega kaasnev metsade kadu on maakaabli puhul oluliselt väiksem. Teadaolevalt on
tuulepargi ühendused kavas rajada maakaablitena;
• Nahkhiirte hukkumise vähendamiseks tuleb nahkhiirte jaoks ohtlikel perioodidel ja
teatud ilmastikutingimuste korral tuulikud öösiti seisma panna. Majandusliku mõju
minimeerimiseks rakendada piirangut ainult kindlatel perioodidel, kui esineb arvukamalt
nahkhiiri (vt Joonis 4.5):
o perioodil 20.05–30.06 tuleb põhja-nahkhiire võimalike poegimiskolooniate
lähedusse (uuringu püsisalvestuspunktist kuni 2 km) jäävad tuulikud öösiti seisma
panna (seisma panna 30 minutit pärast päikeseloojangut ja taaskäivitada võib
tuulikud 30 minutit enne päikesetõusu), kui tunni keskmine tuulekiirus on alla 5
m/s19, soovituslikult alla 6 m/s (täpsustub edasise seire käigus) ning õhutemperatuur
on > 0°C20. Piirang rakendub tuulikupositsioonidel 2-7, 9, 10 ja 13 (vt Joonis
4.5). Valgel ajal võivad töötada piiranguteta;
o periood 01.07–15.09 – kuna suur osa tuulepargialast sobib nahkhiirtele toitumiseks
ega ole võimalik eristada konkreetseid kohti, siis tuleb tuulikud öösiti seisma
panna (seisma panna 30 minutit pärast päikeseloojangut ja taaskäivitada võib
tuulikud 30 minutit enne päikesetõusu), kui tunni keskmine tuulekiirus on alla 5
m/s19, soovituslikult alla 6 m/s (täpsustub edasise seire käigus) ning õhutemperatuur
on > 5°C20. Piirang rakendub kõikidele Lutsari (2025) uuringus nahkhiirtele
oluliseks elupaigaks määratletud alale kavandatavatele tuulikutele ehk
tuulikupositsioonidel 1-7, 9, 10 ja 13 (vt Joonis 4.5);
• Tuulikute täieliku seiskamise nahkhiirtele olulistel perioodidel võib ära jätta või
asendada tuulikute käivitamisega madalamatel tuulekiirustel juhul, kui tuuliku labade
kõrgusel läbiviidava seire käigus selgub, et tuuliku labade ohutsoonis on nahkhiirte
aktiivsus väga madal või teadusuuringutest selgub veenvalt, et puudub oluline oht alal
esinevatele liikidele (sh suurvidevlasele). Ka piirtemperatuuri osas võib teha muudatusi
vastavalt samale põhimõttele. Vt täpsemalt ptk 6;
19 Tuule kiiruse mõõtmiseks on turbiinid varustatud anemomeetriga – need seadmed mõõdavad nii tuule kiirust
kui suunda. Anemomeeter on tavaliselt paigaldatud tuuleturbiini või torni peale. 20 Õhutemperatuuri registreeritakse vaatlusväljakul ööpäevaringselt igal täistunnil. Mõõtmiskoht asub 2 m
kõrgusel maapinnast, päikesele ja tuultele avatud paigas, eemal puudest ja muudest takistustest
(https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/mootetehnika/mootmised-maapinnal/temperatuur/).
146 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
• Eeltoodud nahkhiirtega seotud leevendavate meetmete tarvis õhutemperatuuri mõõtmiste
jaoks tuleb tuulepargialale rajada vastav mõõtejaam.
Seiremeetmed on kajastatud allpool ja peatükis 6.
Rohevõrgustiku toimimine ja sidusus (ptk 4.3.4)
Arvestades KSH raames teostatud uuringute (sh linnustiku ja nahkhiirte uuring) tulemusi ning
nendest lähtuvaid piiranguid on alternatiiv I puhul tuulikupositsioonide paigutamisel
maastikku välditud kõige tundlikumaid alasid. Kuigi tuulikupositsioonid paiknevad osaliselt
ka rohevõrgustiku aladel on nende vahemaad piisavad, et tagatud oleks rohevõrgustiku
sidususe säilimine ja rohevõrgustiku toimimine. Samas, kuna osaliselt tuulikuid
rohevõrgustiku alale ikkagi kavandatakse kaasneb alternatiiv I elluviimisel rohevõrgustiku
toimimisele vähene ebasoodne mõju. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel
säilib piirkonnas väljakujunenud maakasutus ehk valdavas mahus säilivad põllu- ja
metsamaad. Senise maakasutuse säilimisega ei kaasne negatiivset ehk ebasoodsat mõju
rohevõrgustiku toimimisele.
Mõju vääriselupaikadele (VEP; ptk 4.3.5)
Väärielupaik (VEP nr 143012) paikneb lähimast kavandatavast tuulikupositsioonist (pos 4)
minimaalselt u 100 m kaugusel ning juurdepääsuteest u 10 m kaugusel. Seejuures on
juurdepääsutee kavandatud olemasoleva metsatee baasil, vajadusel laiendades teed VEPist
teisele poole (vt ka ptk-s 4.3.2 toodud leevendusmeede). Alternatiiv I ellu viimisel ei ole
ebasoodsat mõju vääriselupaiga säilimisele ette näha. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi
jätkumisel säilib piirkonnas väljakujunenud maakasutus ehk valdavas mahus põllu- ja
metsamaad. Metsa majandamine vääriselupaikades ei ole üldjuhul lubatud. Seega senise
maakasutuse säilimisega ei kaasne negatiivset mõju vääriselupaikadele.
Varjutuse mõju (ptk 4.4.1)
KSH raames viis Lemma OÜ läbi varjutuse modelleerimise (KSH aruande lisa 5) DP alale
kavandatavate tuulikute põhimõttelisi asukohti arvestades. Kokkuvõtvalt kaasneb alternatiiv
I ellu viimisel häiriv varjutus (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt
aastas) mitmete elamute juures ehk tegevusega kaasneb oluline ebasoodne mõju. Mõju on
võimalik vähendada leevendavate meetmete rakendamisega (vähene ebasoodne mõju).
Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi korral ebasoodsat mõju ette näha ei ole.
Leevendavad meetmed:
• Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt aastas
või üle 30 minuti päevas) elamualadel tuleb vältida. Nimetatud varjutuse väärtusi on
lubatud elamualal tekitada ainult varjutustundliku ala omaniku nõusolekul. Tabel 4.5
on esitatud punasega elamuga maaüksused, mille puhul planeeringus lubatud suurima
kõrgusega elektrituuliku rajamisel esineb eespool nimetatud häiriv varjutus ning
kasutada tuleb allpool esitatud varjutuse leevendamise/vältimise meetmeid ja/või seada
elamu suhtes varjutuse talumise servituut. Varjutuse vältimiseks/vähendamiseks on
kaks võimalust:
o Rajada vastavate elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse
tõke – tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske.
Tõke (tihe puude riba) tuleks varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt
mõjutatava elamuala tuulepargipoolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleks
rakendada väljaspool detailplaneeringu ala, siis võib selle elluviimine olla
keerukas ning nõuab koostööd vastava mõjutatava elamuala valdajaga;
147 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
o Kasutada tuulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis
võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse juhtimissüsteemi
koostöös häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada. Piirangute kava
välja töötamisel võib mõjupunktide asukohta täpsustada järgnevalt:
▪ Siseruumi täpse mõjupunktina kasutatakse hoone kõige rohkem
mõjutatud fassaadil asuva asjakohase toa tegeliku suurusega akna
keskpunkti;
▪ Väliruumi täpseks mõjupunktiks valitakse väliruumi regulaarset
kasutamist peegeldav punkt (nt terrassi või istumisala keskpunkt), mis
ei paikne hoonest rohkem kui 15 m kaugusel;
• Kui edasise projekteerimise käigus ilmneb, et kasutada soovitakse väiksemaid tuulikuid
kui käesolevas KSH aruandes hinnatud (või jäetakse osad tuulikupositsioonid välja
ehitamata), siis on lubatav tuulikute projekteerimisel teostada täiendav varjutuse
modelleerimine valitud tuuliku mudeli ja lõplikult määratud asukoha alusel. Kui
modelleeringust ilmneb, et häirivat varjutuse taset elamualadel ei teki, siis eelnevalt
toodud meetmete rakendamine ei ole vajalik.
Seiremeetmed on kajastatud allpool ja peatükis 6.
Müra ja vibratsiooni mõju (ptk 4.4.2)
KSH raames viis Lemma OÜ läbi müra modelleerimise (KSH aruande lisa 5) DP alale
kavandatavate tuulikute põhimõttelisi asukohti arvestades. Alternatiiv I ehk kavandatava
tegevuse ellu viimisel ei ole ette näha müraga seonduvat olulist lühiajalist ehk ehitustegevusega
kaasnevat ebasoodsat mõju ja seda eelkõige arvestades elamute kauguseid tuulikutest. Siiski
on võimalike häiringute vähendamiseks vajalik rakendada leevendavat meedet (vältida
mürarikkaid töid öisel ajal). Tuulikute kasutusaegse ehk pikaajalise mõju kohta koostati müra
modelleerimised, mis näitasid, et osade lähimate elamute juures võib esineda müra öise
sihtväärtuse ületamist ehk kaasneda võib oluline ebasoodne mõju elanikele. Siinkohal on
oluline, et osade nimetatud elamute puhul on arendajad sõlminud maaomanikega kokkulepped
nn müraservituudi (kokkulepe omandiõiguse teostamisest hoidumise kohta) seadmiseks, mille
kohaselt on maaomanikud nõus taluma sihtväärtusest suuremat, kuid piirväärtusest madalamat
mürataset. Võimalik on ka veel täiendavate maaomanikega vastavate kokkulepete sõlmimine
protsessi käigus. Teiste elamute juures, kus vastavad kokkulepped puuduvad tuleb müra
sihtväärtuse tagamiseks rakendada leevendavaid meetmeid. Madalsagedusliku müra leviku
arvutused näitasid, et ühegi elamuala puhul ei ole oodata, et siseruumides tekiks
madalsagedusliku müra normväärtuste ületamist Lw=106,9 dB(A) tuulikute kasutamisel ehk
ebasoodne mõju puudub. Väiksema helivõimsustasemega tuulikute korral on ka
madalsageduslikud helirõhutasemed veelgi väiksemad. Teiste võimalike piirkonna
müraallikatega olulist kumuleerumist ette näha ei ole. Ka vibratsiooni osas ei ole ebasoodsat
mõju ette näha. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel ei ole ebasoodsat mõju
ette näha.
Leevendavad meetmed:
• Kuna tuulikute tekitatav heli võib teatud tingimustel kostuda kaugele ning olla häiriv,
siis tuleb tuulikute valikul eelistada madalama müratasemega mudeleid, mis kasutavad
tehnilisi müra vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms). Kasutada
uusi töökorras tuulikuid;
• Tuulepargi omanik peab üldjuhul tagama, et elamute õuealadel ei ületaks tuulikute
müratase tööstusmüra öist sihtväärtust. Sihtväärtuse ületamine on lubatud ainult elamu
omaniku nõusoleku olemasolul. Tööstusmüra piirväärtuse ületamine ei ole lubatud.
148 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Tagamaks elamualade õuealadel öise müra sihtväärtuse täitmine tuleb projekteerimisel
leida vastav(ad) tuuliku(te) tööreziimi(de) kombinatsioon(id), nt elamutele lähematel
tuulikutel rakendatakse madalama müratasemega töörežiimi ja kaugematel tavapärast
töörežiimi vms. Lõplik lahendus tuleb leida projekteerimise etapis, kui teada on ka
paigaldatavate tuulegeneraatorite täpsed mudelid;
• Tuulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul, tuleb jälgida
tuuliku tootja poolseid tehnilisi nõudeid. Tuuliku tootjad tagavad tuuliku tehnilises
dokumentatsioonis esitatud müraemissioonid juhul kui tuulikud on paigaldatud ja
hooldatud nõuetekohaselt. Tuulikute paigutamisel teineteisele lähemale, kui on
tehniliselt soovitatav, võivad müraemissioonid osutuda suuremaks kui tagatud
müratase;
• Ehitusloa taotlusel (projekteerimise etapp) tuleb esitada kasutada soovitava tuuliku
maksimaalse mürataseme andmed ja sellele vastav mürataseme modelleering (lähtudes
vastaval ajahetkel kehtivatest tuulikute müra leviku hindamise soovitustest), mille
alusel omavalitsusel on võimalik veenduda vastava tuulikumudeli kasutamisel müra
normtasemete täitmises müratundlikutel aladel. Juhul kui ehituse käigus muudetakse
tuulikumudelit tuleb vastavad andmed esitada ka tuulepargi kasutusloa taotlusel;
• Mürarikkaid ehitustöid vältida öisel perioodil (23.00-07.00);
• Alajaama ja salvestusjaama müraallikate arvu ja helivõimsustaseme osas on käesolevas
KSHs hinnangu andmisel lähtutud hetkel teadaolevast infost, kus alale kavandatavate
seadmete täpsed tehnilised andmed ei ole teada. Seadmete täpsema mudeli ja
helivõimsustaseme ning ka lõpliku asukoha selgumisel tuleb tuulepargi ehitusloa
taotlusega koos esitada ka mürahinnang, mis kajastab vajadusel ka elamualadel müra
normtasemete tagamiseks vajalikke leevendusmeetmeid. Mürahinnangus arvestada ka
müra koosmõju teiste allikatega, sh tuulikud ja olemasolev alajaam (kui tuulepargiga
seonduv alajaam otsustatakse rajada Väike-Maarja aleviku lähialal paikneva
olemasoleva alajaama lähistele).
Seiremeetmed on kajastatud allpool ja peatükis 6.
Visuaalne mõju, sh mõju maastikule (ptk 4.4.3)
KSH raames hinnati visuaalset mõju (sh mõju maastikule) ja koostati fotomontaažid Lemma
OÜ (2026) töö raames nii 266,5 m kui ka 300 m tipukõrgusega tuulikute kohta (KSH aruande
lisad 5 ja 6). Kokkuvõtvalt kaasneb alternatiiv I ellu viimisel mõõdukas ebasoodne visuaalne
mõju. Seejuures maastiku muutuse mõju võib lokaalsel tasandil olla tugev, kuid väärtuslikud
maastikud, peamised kauni vaatega kohad jms paiknevad kavandatavast tuulepargist sellisel
kaugusel, kus nähtavusanalüüsi alusel on maastiku muutus madal või väga madal. Kuna
tuulikud on väga kõrged objektid, siis omavad nad ümbritsevale maastikule tugevat visuaalset
mõju, mida ei ole võimalik vältida ega avatud vaadete korral oluliselt vähendada. Seetõttu on
ka seatud leevendusmeede kasutada madalamaid (kuni 270 m tipukõrgusega) tuulikuid.
Tuulikute reastamine jm planeeringuala sisesed paigutuslikud meetmed toimivad ainult ühe
kindla vaatepunkti puhul ning ei leevenda mõju teistest vaatepuntidest. Samuti võib tuulikute
paiknemine huvipakkuva vaatepunkti suhtes omada kohati pigem visuaalselt häirivamat mõju
kui nende hajutatavus vaates. Siiski on võimalike häiringute vähendamiseks teatud
leevendavate meetmete rakendamine asjakohane. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi
jätkumisel olulist mõju ette näha ei ole.
Leevendavad meetmed:
• Tuulepargi arendamisel tuleb kasutada madalamaid (kuni 270 m tipukõrgusega)
tuulikuid;
149 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
• Elamute õuealal on visuaalset mõju võimalik vähendada rajades täiendavat haljastust
vaatesuundadesse, kus vaadet tuulikutele soovitakse vältida. Elamualade puhul on
tuulepargi visuaalset mõju asjakohane vähendada eeskätt elamualadel, kus esineb suur
maastikuvaate muutus ja see on elamu kasutajate jaoks häiriv;
• Olemasolev istutus, traditsioonilised krunte ääristavad suured puud ja hekid omavad
visuaalsete mõjude leevendamisel olulist tähtsust. Näiteks õuealal 50–60 m kaugusel
olev 12 m kõrgusest istutusest 1 km kaugusel olev 270 m kõrgune tuulik üle ei paista.
Taimestiku poolne tuuliku varjamise efekt on seda suurem, mida kõrgem on taimestik
ja mida lähemal on see vaatajale (Joonis 4.19).
Mõju teedele ja liiklusohutusele (ptk 4.4.4)
Alternatiiv I realiseerumisel ei ole olulist ebasoodsat mõju teedele ja liiklusohutusele ette
näha. Pigem võib eeldada vähest soodsat mõju, kuna juurdepääsu tagamiseks on vajalik teid
korrastada ja hooldada. Juurdepääsuteede täpsed lahendused, sh ristumiskohad maanteedega,
võimalikud teelaiendused jms lahendatakse edasise projekteerimise etapis koostöös
teeomanikega, sh kohalik omavalitsus ja Transpordiamet. Asjakohane on arvestada ptk-s 4.4.3
toodud leevendusmeedet, mille kohaselt tuleb tuulepargi arendamisel kasutada madalamaid
(kuni 270 m tipukõrgusega) tuulikuid. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel
säilib piirkonnas väljakujunenud maakasutus ehk valdavas mahus säilivad põllu- ja
metsamaad. Senise maakasutuse säilimisega ei kaasne negatiivset mõju teedele ja
liiklusohutusele.
Mõju ettevõtluskeskkonnale, sh mõju väärtuslikule põllumajandusmaale,
põllumajandusele, metsamajandusele ja maardlatele (ptk 4.4.5)
Alternatiiv I elluviimisel kaasneb küll osaline piirkonna maakasutuse muutus ja väärtusliku
põllumajandusmaa vähenemine, kuid ümbruse senist sihtotstarbejärgset kasutust
maatulundusmaana tuulikute rajamine üldjuhul ei kitsenda ning on võimalik nii metsa- kui
põllumajandusliku kasutuse jätkumine. Küll aga tuleb tuulikute juurdepääsuteede rajamisel
põllumajandusmaale vajadusel ette näha mahasõidu võimalused põllu harimiseks ehk
rakendada leevendavat meedet. Positiivsete mõjude osas on läheduses paiknevad tootmisalad
vastavate kokkulepete korral võimalik tuulepargi elektriga liita. Seeläbi on võimalik tuulepargi
otsene positiivne mõju piirkonna ettevõtluskeskkonnale ning taastuvenergia kasutamise
võimalus võib soodustada ka uute ettevõtete rajamist piirkonda. Samuti on piirkonna
ettevõtluskeskkonnale positiivne mõju taristu (teed ja elektrivõrk) arendamisel. Seega on
pikaajaliselt ette näha mõõdukat soodsat mõju ettevõtluskeskkonnale. Meibaumi II
kruusakarjääri keskossa kavandatud tuuliku saab rajada vaid pärast maavaravaru
ammendamist vähemalt tuuliku ja vajaliku taristu maa-alalt. Olemasoleva olukorra ehk 0-
alternatiivi jätkumisel säilib senine maakasutus ehk valdavas mahus põllu- ja metsa
majandamine. Seejuures on põllu- ja metsa majandamisega võimalik olemasoleva olukorra
jätkumisel tegeleda mõnevõrra suuremal alal võrreldes alternatiiviga 1 (kavandatav tegevus).
Seega ebasoodsat mõju ette näha ei ole. Küll aga jäävad olukorra jätkumisel siiski
realiseerimata võimalused, mis kaasnevad tuulikute arendamisega (nt soodsam elekter
ettevõtlusele).
Leevendav meede:
• Tuulikute juurdepääsuteede kavandamisel põllumajandusmaale tuleb vajadusel ette
näha mahasõidu võimalused põllu harimiseks.
150 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Mõju varale ja elanike sotsiaalsetele vajadustele, sh võimalikud
kompensatsioonimeetmeid ehk kohaliku kasu võimalused kohalikule kogukonnale (ptk
4.4.6)
Kokkuvõtvalt saab välja tuua, et kuigi tuuleparkide rajamine võib tuua kaasa teatud
negatiivseid (ebasoodsaid) mõjusid varale (tõenäoliselt vähendab teatud määral lähipiirkonna
kinnisvara väärtust), kaasneb alternatiiv I korral tuulikute rajamisega siiski vähene soodne
mõju läbi kohaliku kasu instrumentide (kompenseerivad võimalikku väärtuse langust)
rakendamise. 0-alternatiivi ehk olemasoleva olukorra jätkumisel säilivad küll olemasolevast
maakaustusest lähtuvad hüved, kuid saamata jääb potentsiaalne tuulikutasu ja seda nii
kohalikele elanikele kui KOVile. Seega on ette näha pigem vähest ebasoodsat mõju.
Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kaasnevad mõjud (ptk 4.5)
Kliima muutustele kaasneb alternatiiv I ellu viimisel koondmõjuna mõõdukas soodne mõju,
mis on ühest küljest seotud metsa raadamise vajaduse ja teisest küljest fossiilsele elektrile
keskkonnasõbraliku alternatiivi leidmisega. Eelneva alusel saab ka olemasoleva olukorra ehk
0-alternatiivi jätkumisel positiivse asjaoluna tuua välja senise maakasutuse, sh metsamaa
säilimise, mis aitab kaasa CO2 sidumisele. Teisalt, kui säilib fossiilse elektri kasutamine, siis
on DP alal raadamisest tingituna sidumata jääva CO2 hulk väike võrreldes fossiilse tootmise
käigus vabaneva CO2 kogusega.
Kliimamuutustega kaasnevad mõjud ka tuuleparkidele. Siinkohal saab välja tuua nt
kliimamuutustega kaasnevate keskmiste tuulekiiruste kasvu, aga ka ekstreemsete
ilmastikuolude (tugevad tormid, paduvihmad) esinemise sageduse kasvu. Kokkuvõtvalt saab
tõdeda, et summaarselt on kliimamuutustega seonduvad mõjud tuuleenergiaressursile
positiivsed, kuid mõned kliimamuutused raskendavad tuuleenergiaressursi kasutamist.
Mõju riigikaitseliste radarite ja mobiilside toimimisele (ptk 4.6.1)
Kui tuulikud paigutatakse mobiilimasti või vastuvõtja lähedusse ja tuulikud paiknevad otseselt
saatja ja vastuvõtja vahel, võivad teatud juhtudel häiringud esineda. Häiringu tekke riski saab
viia miinimumini tuuliku asukoha valikuga. ETAK (05.12.2025) andmetele tuginedes ei paikne
DP alal ega lähiümbruses sideteenustega seotud maste (Joonis 4.23). Seega ei kavandata
alternatiiv I ellu viimisel ka tuulikuid nende ega ka elamute (vastuvõtjad) lähedusse ning
ebasoodsat mõju ette näha ei ole. Lisaks on planeerimisprotsessi kaasatud
mobillisideoperaatorid ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kes saavad
vajadusel anda omapoolse täiendava sisendi võimalike mõjude osas. Olemasoleva olukorra ehk
0-alternatiivi jätkumisel ei ole ebasoodsat mõju ette näha.
Avariiolukordadega kaasnevad mõjud (ptk 4.6.2)
Nõuetekohasel projekteerimisel ja kasutusaegsel käitamisel on avariide esinemine
vähetõenäoline. Avariide riske aitab maandada ka tuulikute tehnilise seisukorra pidev
digitaalne seire, mis saadab vastava info kontrollkeskusesse. Siiski ei saa täielikult välistada
võimalike avariide esinemist.
Kirjanduses on töötavast tuulikust lenduvate jäätükkide mõjuala arvutamiseks soovitatud
valemit 1,5*(torni kõrgus+rootori läbimõõt) (Rastayesh jt, 2019). 300 m tipukõrgusega tuuliku
puhul oleks sel juhul võimalik mõjuala 579 m (1,5*(214+172)). Arvestades, et elamud jäävad
kavandatavatest tuuleparkidest (tuulikutest), sh lõplikust eelvalikualast tunduvalt kaugemale
ning ka lähimad riigimaanteed jäävad tunduvalt kaugemale (vt ptk 4.4.4), siis ei ole ette näha
olulist mõju seoses võimalike jäätükkide lendumisega. Lisaks on oluline, et jäätükkide
lendumise riski aitavad vähendada vastavad seire- ja labade soojendussüsteemid.
151 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Jäätumisohust tingitud riskide vähendamiseks on soovitatav kasutada elektrituulikutel, mille
ohualasse jäävad teed, jäätumisvastast süsteemi või varustada tuulikud anduritega, mis
seiskavad tuulikud jää tekkimisel.
Teatud juhtudel võib esineda ka tuulikute süttimist. Siiski esineb tulekahjusid võrdlemisi
väikse tõenäosusega. Kuna tuulikute tulekahjud leiavad aset kõrgel gondlis, siis ei ole neid
võimalik ka maapeal paiknevate tulekustustusvahenditega kustutada. Seega on tuuliku
tulekahju korral päästemeeskondadel võimalik peamiselt tegeleda vaid maapealse võimaliku
tulekahju (nt põleva gondli või selle osade kukkumise tagajärjel) leviku piiramisega.
Tulekahjude ennetamiseks on vajalik nõuetekohane tuuliku seadmete hooldus, lisaks on
viimastel aastatel hakatud tuulikutesse paigaldama ka tulekahjude tuvastamise
signalisatsioone. Kuna tuulikud on detailplaneeringu alal kavandatud paiguti metsastesse
piirkondadesse, kus tuuliku tulekahju korral esineb risk metsatulekahjudeks, siis tuleb edasise
tuulepargi lahenduse väljatöötamisel tähelepanu pöörata päästemeeskondade juurdepääsu
võimalustele, kaasates lahenduste väljatöötamisse Päästeametit. Kuivõrd tuulikute
paigaldamiseks ja nende hooldamiseks rajatakse tuulikute juurdepääsuteed, siis on alale ja
tuulikutele juurdepääs tagatud.
Leevendavad meetmed:
• Jäätumisohust tingitud riskide vähendamiseks on soovitatav kasutada elektrituulikutel,
mille ohualasse jäävad teed, jäätumisvastast süsteemi või varustada tuulikud
anduritega, mis seiskavad tuulikud jää tekkimisel;
• Tuulepargi projekteerimisel tuleb võimalike tulekahjude kustutamise efektiivsete
lahenduste väljatöötamisel teha koostööd Päästeametiga.
Kumuleeruvad mõjud (ptk 4.7)
Planeeritava ala lähialale ei jää olemasolevaid tuuleparke (Taastuvenergia Planeerimine.ee,
26.01.2026). Väike-Maarja vallas on üldplaneeringuga määratud mitu potentsiaalset tuulepargi
ala, kus on algatatud ka detailplaneeringud. Käesolevale DP alale lähimad tuulepargi
detailplaneeringu alad jäävad enam kui 6 km kaugusele kirdesse (tuulealade nr 10 ja 15
(Raeküla) DP) ning enam kui 7 km kaugusele lõunasse (tuuleala nr 2 (Padaküla) DP ala).
Nimetatud kaugusi arvestades on enamik võimalikke koosmõjusid välistatud. Teatud koosmõju
võib esineda visuaalsete mõjude korral, kuid tuginedes ptk-le 4.4.3 on teiste tuulealade
planeeringute koostamine ajaliselt tagapool kui TU6 planeering. Seega koosmõju hindamiseks
nendega ei ole piisavalt infot. Asjakohasel juhul tuleb visuaalset koosmõju hinnata vastavate
teiste planeeringute ja nende KSH aruannete koostamisel.
Naaberomavalitsuse, Tapa valla territooriumile ei ole tuuleparke kavandatud.
Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide võrdlus ja sobivaima alternatiivi valik
(ptk 5)
Mõjude olulisust hinnati alternatiivide omavahelisel võrdlemisel kvantitatiivselt
intervallskaala alusel. Kuna mõjude hindamisel saavad määravaks pikaajalised mõjud, siis
keskenduti alternatiivide võrdlemisel ka pikaajalistele mõjudele (lühiajalisi mõjusid ning
vajadusel ka leevendusmeetmeid on käsitletud ptk-s 4). Tabel 5.2 põhjal kaasnevad
pikaajaliselt koondmõjuna mõlema alternatiivi korral ebasoodsad mõjud, seejuures on
ebasoodsad mõjud väiksemad 0-alternatiivi realiseerumisel. Alternatiiv I puhul tuvastati
oluline ebasoodne mõju „Varjutuse“ ja „Müra ja vibratsiooni“ valdkondade puhul. Kui aga
arvestada käesoleva KSH raames välja pakutud leevendavaid meetmeid, siis on võimalik
kavandatava tegevuse mõjusid märgatavalt vähendada ning olulist ebasoodsat mõju vältida.
152 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Eelnevaid asjaolusid arvestades leiab KSH koostaja, et on võimalik jätkata TU6
detailplaneeringu menetlusega ehk alternatiiv I elluviimisega. Seejuures tuleb arvestada
KSH aruandes väljapakutud leevendavaid meetmeid.
Keskkonnamõju seiremeetmed (ptk 6)
Peatükis 6 on esitatud KSH koostaja poolsed ettepanekud seire teostamiseks alternatiiv I ehk
kavandatava tegevuse elluviimise korral. Meetmed lähtuvad KSH raames läbiviidud
uuringutest ja jaotuvad järgmiselt (detailsed seiremeetmed on esitatud ptk-s 6):
• Linnustiku seire;
• Nahkhiirte seire:
• Varjutuse seire;
• Müra seire.
153 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
KASUTATUD KIRJANDUS
Esitatud olulisim valik kasutatud allikatest:
1. AB Artes Terrae OÜ. 2020. Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse
mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal.
https://www.fin.ee/media/2706/download;
2. Adcock, E., 2028. Iowa State University Research Finds Wind Farms Positively Impact
Crops, IOWA STATE UNIVERSITY EXTENSION AND OUTREACH, Mar. 5, 2018,
https://www.extension.iastate.edu/news/iowa-state-university-research-finds-wind-
farms-positively-impact-crops);
3. Agnew, R. C. N., Smith, V. J., Fowkes, R. C., 2016. Wind turbines cause chronic stress
in badgers (Meles meles) in Great Britain. Journal of Wildlife Diseases, 52(3):459-467.
DOI: 10.7589/2015-09-231;
4. Akukon Eesti OÜ, 2021. Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskuse
harjutusväljak. Keskkonnamüra hinnang;
5. Annan, D. Getting Your Wind Farm On The Right Footing https://www.wsp.com/en-
gl/insights/getting-your-wind-farm-on-the-right-footing 16.10.2019;
6. Arnett, Edward B; Huso, Manuela MP; Schirmacher, Michael R; Hayes, John P. 2011.
Altering turbine speed reduces bat mortality at wind-energy facilities. Frontiers in
Ecology and the Environment 9(4), 209–214. doi:10.1890/100103;
7. Arvesen, A. & Hertwich, E.G., 2012. Assessing the life cycle environmental impacts
of windpower: A review of present knowledge and research needs. Renewable and
Sustainable Energy Reviews 16, 5994–6006.
https://doi.org/10.1016/j.rser.2012.06.023;
8. Ascone, L., Kling, C., Wieczorek, J., Koch, C., Kühn, S., 2021. A longitudinal,
randomized experimental pilot study to investigate the effects of airborne infrasound
on human mental health, cognition, and brain structure. Sci Rep 11.
https://doi.org/10.1038/S41598-021-82203-6;
9. Baerwald E.F., D'Amours G.H., Klug B.J., Barclay R.M. 2008. Barotrauma is a
significant cause of bat fatalities at wind turbines. Current biology. Aug 26; 18(16):
R695-6;
10. Balotari-Chiebao, F., Valkama, J., & Byholm, P., 2021. Assessing the vulnerability of
breeding bird populations to onshore wind-energy developments in Finland. Ornis
Fennica, 98(2), 59–73. https://doi.org/10.51812/of.133981;
11. Barclay, R.M., Baerwald, E.F. and Gruver, J.C. 2007. Variation in bat and bird fatalities
at wind energy facilities: assessing the effects of rotor size and tower height. Canadian
Journal of Zoology, 85(3), pp 381-387;
12. Behr, O., Brinkmann, R., Hochradel, K., Mages, J., Korner-Nievergelt, F., Reinhard,
H., Simon, R., Stiller, F., Weber, N., Nagy, M., 2018. Bestimmung des Kollisionsrisikos
von Fledermäusen an Onshore-Windenergieanlagen in der Planungspraxis (RENEBAT
III). https://www.natur-und-
erneuerbare.de/fileadmin/Daten/Download_Dokumente/02_Abschlussberichte_ander
er_Form/renebat-iii.pdf;
13. Bhosale, H.S. 2015. Impacts of wind turbines on reptile and bird communities on
plateaus of northern Western Ghats in Maharashtra, India. 3rd International Conference
on Integrative Biology;
154 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
14. Borowski, S., 2019. Ground vibrations caused by wind power plant work as
environmental pollution - case study. MATEC Web of Conferences: 18th International
Conference Diagnostics of Machines and Vehicles;
15. Brinckerhoff, P., 2011. Update of UK Shadow Flicker Evidence Base;
16. Chiu, CH., Lung, SC.C., 2020. Assessment of low-frequency noise from wind turbines
under different weather conditions. J Environ Health Sci Engineer 18, 505–514.
https://doi.org/10.1007/s40201-020-00478-9;
17. Crichton, F, Dodd, G, Schmid, G, Gamble, G & Petrie, KJ, 2014. Can expectations
produce symptoms from infrasound associated with wind turbines? Health Psychology,
33 (4), 360-364. https://doi.org/10.1037/a0031760;
18. DAERA, 2015 (uuendatud 2019). DAERA environmental advice for planning practice
guide. Wind farms and groundwater impacts. A guide to EIA and planning
considerations;
19. de Jong, J., Millon, L., Håstad, O. and Victorsson, J., 2021. Activity Pattern and
Correlation between Bat and Insect Abundance at Wind Turbines in South Sweden.
Animals, 2021, 11, 3269. https://doi.org/10.3390/ani11113269;
20. Dröes M.I, Koster H.R.A. 2021. Wind turbines, solar farms, and house prices. Energy
Policy, volume 155, August 2021, 112327. doi: 10.1016/j.enpol.2021.112327;
21. Earnhart, D., 2006. Using Contingent-pricing Analysis to Value open space and its
Duration at Residential Location, Land Economics, Vol. 82, No. 1, February 2006, pp.
17-35. https://doi.org/10.3368/le.82.1.17;
22. Ebavere maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 15.09.2016. a määrus nr
101;
23. EDK AS. 1996. Informatsiooniline aruanne Vao lubjakivimaardla kohta;
24. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem). Keskkonnaagentuur 2024
25. Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 2012. Meibaumi III uuringuruumi geoloogiline uuring
Lääne-Virumaal;
26. Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 2010. Meibaumi IV uuringuruumi liiva varu geoloogiline
uuring Lääne-Virumaal;
27. Eesti Geoloogiakeskus, 2001. Eesti põhjaveekaitstuse kaart 1:400 000 ja seletuskiri;
28. Eesti Geoloogiateenistus, 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine,
koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite
koostamine;
29. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017);
30. Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs;
31. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030). Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium
(2019);
32. Ellerbrok, J.S., Delius, A., Peter, F., Farwig, N. and Voigt, C.C. 2022. Activity of forest
specialist bats decreases towards wind turbines at forest sites. Journal of Applied
Ecology, 59(10), pp.2497-2506;
33. Elts, J., 2018. Laanepüü: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti
Ornitoloogiaühing;
34. Elustik OÜ, 2023. Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks
Keskkonnaagentuurile;
35. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (2017);
36. EPURON PTY LTD, 2012. Telecommunications Impact Assessment. Rye Park Wind
Farm 2012;
155 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
37. Escaler, X. & Mebarki, T., 2018. Full-ScaleWind Turbine Vibration Signature
Analysis. Machines;
38. EUROBATS. 2015. Guidelines for consideration of bats in wind farm projects -
Revision 2014. EUROBATS publication series no 6 (English version).
UNEP/EUROBATS Secretariat, Bonn, Germany, 133 pp;
39. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi
Valitsuse 05.08 2004. a korraldus nr 615-k;
40. Flemmer, F.& Flemmer, R., 2023. Wind turbine infrasound: Phenomenology and effect
on people, Sustainable Cities and Society, Volume 89, 2023, 104308,
https://doi.org/10.1016/j.scs.2022.104308;
41. Freiberg, A., Schefter, C., Girbig, M., Murta, V.C., Seidler, A., 2019. Health effects of
wind turbines on humans in residential settings: Results of a scoping review.
Environmental Research 169 (2019) 446–463.
https://doi.org/10.1016/j.envres.2018.11.032;
42. Gaultier, S.P., Lilley, T.M., Vesterinen, E.J., Brommer, J.E. 2023. The presence of wind
turbines repels bats in boreal forests. Landscape and Urban Planning, Volume 231,
March 2023, 104636;
43. Gaßner, L. & Ritter, J., 2023. Ground motion emissions due to wind turbines:
observations, acoustic coupling, and attenuation relationships. Solid Earth, 14(7), 785–
803. https://doi.org/10.5194/se-14-785-2023;
44. Geomedia OÜ. 2019. Eelised ja piirangud Lääne-Viru maakonna tööstusettevõtete
konkurentsivõime kasvuks;
45. Gibbons, S. 2015. Gone with the wind: Valuing the visual impacts of wind turbines
through house prices. Journal of Environmental Economics and Management, Volume
72, July 2015, Pages 177-196. doi: 10.1016/j.jeem.2015.04.006;
46. Golder Associates. 2021. Long-Term Vibration Monitoring Interim Report No. 4:
North Kent Wind 1, Chatham-Kent, Ontario;
47. Golder Associates. 2017. North Kent 1: Surface and Subsurface Vibration Monitoring
Report, Test Piles T5 and T4;
48. Grodsky, S.M., Behr, M.J., Gendler, A., Drake, D., Dieterle, B.D., Rudd, R.J. and
Walrath, N.L. 2011. Investigating the causes of death for wind turbine-associated bat
fatalities. Journal of mammalogy, 92(5), pp 917-925;
49. Guo, W., Wenz, L. & Auffhammer, M. 2024. The visual effect of wind turbines on
property values is small and diminishing in space and time. Environmental Sciences,
21(13). https://doi.org/10.1073/pnas.2309372121;
50. Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L, 2017. Wind Farm Noise: Measurment,
Assessment and Control: 5. Propagation of Noise and Vibration;
51. Helldin, J.O., Jung, J., Neumann, W., Olsson, M., Skarin, A., Widemo, F. 2012. The
impacts of wind power on terrestrial mammals. Swedish Environmental Protection
Agency Report 6510;
52. Helm, A., Kull, A., Kiisel, M., Poltimäe, H., Rosenvald, R., Veromann, E., Reitalu, T.,
Kmoch, A., Virro, H., Mõisja, K., Nurm, H-I., Prangel, E., Vain, K, Sepp, K., Lõhmus,
A., Linder, M., Otsus, M., Uuemaa, E. (2023). Eesti maismaaökosüsteemide hüvede
(ökosüsteemiteenuste) majandusliku väärtuse üleriigiline hindamine ja kaardistamine.
Tehniline lõpparuanne. Riigihange "Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline
hindamine, sh metoodika väljatöötamine” (viitenumber 235366, Keskkonnaagentuur).
Tartu Ülikool. Eesti Maaülikool;
53. Hinman J.L. 2010. Wind farm proximity and property values: a pooled hedonic
regression analysis of property values in central Illinois;
156 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
54. Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas. Vabariigi Valitsuse 15.09.2005.
a määrus nr 237;
55. Hübner, G., Pohl, H., Hoen, B., Firestone, H., Rand, J., Elliot, D., Haac, E., 2019.
Monitoring annoyance and stress effecta of wind turbine on nearby residents: A
comparison on U.S, and European samples. Environment International, 132.
https://doi.org/10.1016/j.envint.2019.105090;
56. Kantar. 2021. Tuuleparkide meelsusuuring. Tellija: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
57. Keränen, J., Hakala, J., Hongisto, V., 2018: Façade sound insulation of residental
houses within 5-5000 Hz, Euronoise 2018;
58. Keskkonnaagentuur. 2024. Rähnide seire 2024. aasta aruanne. Eluslooduse
mitmekesisuse ja maastike seire programm;
59. Keskkonnaagentuur. 2024. ELME kaardikihid
https://www.keskkonnaagentuur.ee/elme
60. Keskkonnaagentuur, 2015a. Metsamajanduse ja puittoodete süsinikubilanss. Süsiniku
sidumine ja talletamine;
61. Keskkonnaagentuur, 2015b. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100;
62. Keskkonnaamet. 2021 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti
soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga
10.11.2021);
63. Keskkonnaamet. 2025. Keskkonnatasu statistika 2011-2024.
https://public.tableau.com/app/profile/keskkonnaamet/viz/Keskkonnatasustatistika201
1-2024/Deklareeritudkeskkonnatasu2011-2024EUR (25.04.2025 seisuga);
64. Keskkonnaministeerium, 2005. Mis on keskkonamüra ja kuidas seda ohjata?;
65. Keskkonnaportaal. Keskkonnaagentuur 2024;
66. Kilki, S., 2013. Tuuleenergeetika keskkonnamõjud. Bakalaureusetöö tööstusökoloogia
erialal;
67. Klich, D., Lopucki, R., Ścibior, A., Gołębiowska, D., Wojciechowska, M., 2020. Roe
deer stress response to a wind farms: Methodological and practical implications.
Ecological Indicators, Volume 117. DOI:10.1016/j.ecolind.2020.106658;
68. Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra,
vibratsioon, varjutamine;
69. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017);
70. Kohv, 2007. Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring.
https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/harku_valla_rohevorgustiku_tuumalade
_ja_koridoride_uuring.pdf;
71. Krahé, D, Alaimo Di Loro, A, Müller, U, Elmenhorst, E, De Gioannis, R, Schmitt, S,
Belke, C, Benz, S, Großarth, S, Schreckenberg, D, Eulitz, C, Wiercinski, B & Möhler,
U 2020. Lärmwirkungen von Infraschallimmissionen
https://www.umweltbundesamt.de/publikationen/laermwirkungen-von-
infraschallimmissionen;
72. Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp K. 2018. Rohevõrgustiku
planeerimisjuhend;
73. Kämmerle, J.-L., Taubmann, J., Andrén, H., Fiedler, W., Coppes, J. 2021.
Environmental and seasonal correlates of capercaillie movement traits in a Swedish
wind farm. Ecology and Evolution, 11: 11762–11773. doi: 10.1002/ece3.7922;
74. Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri.
Vabariigi Valitsuse 26.02.2019. a määrus nr 11;
157 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
75. LAG VSW, 2014. Abstandsempfehlungen für Windenergieanlagen zu bedeutsamen
Vogellebensräumen sowie Brut - plätzen ausgewählter Vogelarten (Stand April 2015).
Berichte Zum Vogelschutz, 51(April), 15–42;
76. Langgemach, T., & Dürr, T, 2025. Informationen über Einflüsse der
Windenergienutzung auf Vögel. Stand 26.02.2025. Nennhausen. Retrieved from
https://lfu.brandenburg.de/sixcms/media.php/9/Dokumentation-Voegel-
Windkraft.pdf;
77. Lemma OÜ, 2025. Kehtna valla tuulepargi arendusala T4 detailplaneeringu mõjude
hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. EELNÕU seisuga juuni
2025;
78. Lemma OÜ, 2025b. Valga valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju
strateegilise hindamise esimese etapi aruanne;
79. Lemma OÜ, 2024. Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi
eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi
aruanne;
80. Leventhall, H. G., 2006. Somatic Responses to Low Frequency Noise;
81. Linnuekspert OÜ, 2024. Väike-Maarja vallas paikneva tuuleenergeetika arendusala
linnustiku uuring 2023;
82. Lo Castro, Fabio & Iarossi, Sergio & Luca, Massimiliano & Orlando, Maria & Giliberti,
Claudia & Mariconte, Raffaele. 2020. Health Protection Criteria for Airborne
Infrasound Exposure: An International Comparison. Advances in Safety Management
and Human Performance (pp.68-75). https://doi.org/10.1007/978-3-030-50946-0_10
83. Long, C.V., Flint, J.A., Lepper, P.A. 2011. Insect attraction to wind turbines: does
colour play a role?. European Journal of Wildlife Research, 57(2), pp 323-331;
84. López-Peinado, A., Lis, Á., Perona, AM., López-López, P. 2020. Habitat Preferences
of the Tawny Owl (Strix aluco) in a Special Conservancy Area of Eastern Spain. Journal
of Raptor Research 54: 402-413, https://doi.org/10.3356/0892-1016-54.4.402;
85. Łopucki, R., Klich, D., Gielarek, S. 2017. Do terrestrial animals avoid areas close to
turbines in functioning wind farms in agricultural landscapes? Environ Monit Assess,
189: 343. doi: 10.1007/s10661-017-6018-z;
86. Lopucki, R. & Mróz, I., 2016. An assessment of non-volant terrestrial vertebrates
response to wind farms—a study of small mammals. Environmental Monitoring and
Assessment, 188, 122. DOI: 10.1007/s10661-016-5095-8;
87. Lopucki, R. & Perzanowski, K., 2018. Effects of wind turbines on spatial distribution
of the European hamster. Ecological Indicators, 84, 433-436.
https://doi.org/10.1016/j.ecolind.2017.09.019;
88. LUBW State Agency for the Environment Baden-Württemberg. 2020. Low-frequency
noise including infrasound from wind turbines and other sources.
https://pd.lubw.de/84558;
89. Lutsar, L. 2025. Nahkhiireuuring Väike-Maarja ümbruses 2023. a. suvel;
90. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 (2022);
91. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava. Lääne-Viru
Omavalitsuste Liit (2022);
92. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019);
93. Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused 2024-2025
94. Maa- ja Ruumiameti kinnisvara hinnastatistika. 2025;
95. Maijala, PP, Kurki, I, Vainio, L, Pakarinen, S, Kuuramo, C, Lukander, K, Virkkala, J,
Tiippana, K, Stickler, EA & Sainio, M, 2021. Annoyance, perception, and
158 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
physiological effects of wind turbine infrasound. Journal of the Acoustical Society of
America, 149 (4), 2238- 2248. https://doi.org/10.1121/10.0003509;
96. Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander,
K., Tiittanen, P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J.,
Stickler, E., Sainio, M., 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind
Turbines. Publications of the Finnish Government’s analysis, assessment and research
activities 2020:34;
97. Maijala, P., 2020. VTT studied the health effects of infrasound in wind turbine noise in
a multidisciplinary cooperation study. VTT Technical Research Centre of Finland;
98. Mali, S. & Garrett, P., 2022. Life Cycle Assessment of electricity production from an
onshore V150-4.2 MW wind plant;
99. Marja, R., Elts, J. & Keerberg, L., 2022. Rukkiräägu (Crex crex) individuaalne
elupaigakasutus. Hirundo 2022 35 (1) 1-16;
100. Marshall, N. S., Cho, G., Toelle, B. G, Tonin, R., Bartlett, D. J., Angela L.
D’Rozario, A. L., Evans, C. A., Cowie, C. T., Janev, O., Whitfeld, C. R., Glozier, N.,
Walker, B. E., Killick, R., Welgampola, M. S., Phillips, C. L., Marks, G. B & Grunstein,
R. R. 2023. The Health Effects of 72 Hours of Simulated Wind Turbine Infrasound: A
Double-Blind Randomized Crossover Study in Noise-Sensitive, Healthy Adults.
Environmental Health Perspectives, Volume 131, Issue 3,
https://doi.org/10.1289/EHP10757;
101. McCorkell, A., 2020. Fires at wind farms 'underreported over fears of
reputational damage' (https://www.windpowermonthly.com/article/1697822/fires-
wind-farms-underreported-fears-reputational-damage, 12.09.2022);
102. Meunier, M., 2013. Wind Farm - Long term noise and vibration measurements.
The Journal of the Acoustical Society of America, 133.
https://www.researchgate.net/publication/236663678_Wind_farm-
Long_term_noise_and_vibration_measurements;
103. Møller, H., Pedersen, C. 2004. Hearing at low and infrasonic frequencies. Noise
& health. 6. 37-57;
104. Nagel, S., Zieger, T., Luhmann, B., Knödel, P., Ritter, J. and Ummenhofer, T.
2019. Ground motions induced by wind turbines. 10.1002/cend.202100015;
105. Nelson, P, Bryne, A, Waggenspack, M, Lueker, M, Feist, C, Herb, B & Marr, J,
2019. Testing the human response to wind turbine emissions. Wind Turbine Noise
2019, 12-14 June, Lisbon. INCE-Europe;
106. Nguyen, D-P., Hansen, K., Zajamsek, B., 2020. Human perception of wind farm
vibration. Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control, Volume
39(1) 17-27.
https://doi.org/10.1177/1461348419837115?urlappend=%3Futm_source%3Dresearch
gate.net%26utm_medium%3Darticle;
107. Nykänen, H., 2023. Tuulivoimaloiden synnyttämän melun ja tärinän
terveysriskit – esitutkimus;
108. Onakpoya, I.J., O'Sullivan, J., Thompson, M.J., Heneghana, C.J., 2015. The
effect of wind turbine noise on sleep and quality of life: A systematic review and meta-
analysis of observational studies. Environment International 82 (2015) 1–9.
https://doi.org/10.1016/j.envint.2015.04.014;
109. Paal, J. & Leibak, E. 2013. Eesti soode seisund ja kaitstus;
110. Parsons, G., & Heintzelman, M. D. 2022. The Effect of Wind Power Projects
on Property Values: A Decade (2011-2021) of Hedonic Price Analysis. International
Review of Environmental and Resource Economics: Vol. 16: No. 1, pp 93-170;
159 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
111. Pawlaczyk-Łuszczyńska, M. & Dudarewicz, A., 2022. Review of evaluation
criteria for infrasound and low frequency noise in the general environment. DOI:
10.54215/Noise_Control_2022_A_Digital_Monograph_Pawlaczyk-
Luszczynska_M_Dudarewicz_A;
112. Pedersen, E., 2007. Human response to wind turbine noise – perception,
annoyance and moderating factors, Göteborg University;
113. Perillo, A., Mazzoni, L.G., Passos, L.F., Goulart, V.D.L.R., Duca, C., Young,
R.J., 2017. Anthropogenic noise reduces bird species richness and diversity in urban
parks. Ibis 159, 638–646;
114. Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 13.01.2022. a määrus nr
6;
115. Prince, S., Ioannides, D., Peters, A., & Chekalina, T. 2023. Tourists’ perceptions of
wind turbines: conceptualizations of rural space in sustainability transitions. Tourism
Geographies, 26(2), 292–310. https://doi.org/10.1080/14616688.2023.2274834;
116. Pustkowiak, S., Banaszak-Cibicka, W., Mielczarek, L.E., Tryjanowski, P., Skórka.,
2018. The association of windmills with conservation of pollinating insects and wild
plants in homogeneous farmland of western Poland. Environmental Science and
Pollution Research 25, 6273–6284. https://doi.org/10.1007/s11356-017-0864-7;
117. Radun, J., Maula, H., Saarinen, P., Keränen, J., Alakoivu, R., Hongisto, V., 2022.
Health effects of wind turbine noise and road traffic noise on people living near wind
turbines. https://doi.org/10.1016/j.rser.2021.112040;
118. Rastayesh, S., Long, L., Dalsgaard Sørensen, J., Thöns, S., 2019. Risk assessment and
value of action analysis for icing conditions of wind turbines close to
highways. Energies 2019, 12, 2653. https://doi.org/10.3390/en12142653;
119. Rewild OÜ. 2024. Tagajõe tuulepargi mõju nahkhiirtele. Nahkhiirte asurkondade ja
elupaikade uuring Alutaguse valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvaliku alal
nr 1, mõjude analüüs ja meetmed;
120. Rydell, J., Ottvall, R., Pettersson, S., Green, M. 2017. The Effects of Wind Power on
Birds and Bats - an Updated Synthesis Report 2017; Swedish Environmental Protection
Agency (Naturvårdsverket): Stockholm;
121. Salt, AN & Hullar, TE, 2010. Responses of the ear to low frequency sounds, infrasound
and wind turbines. Hearing Research, 268 (1-2), 12-21.
https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0378595510003126;
122. Shannon, B. 2021. Wind energy and tourism: Industry impacts and opportunities for
‘wind farm tourism’. Unpublished report compiled for C7EVEN Communications.
Callaghan, NSW: School of Humanities and Social Science. The University of
Newcastle;
123. Schäffer, B., Pieren, R., Hayek, U.V., Biver, N., Grêt-Regamey, A., 2019. Influence of
visibility of wind farms on noise annoyance – A laboratory experiment with audio-visual
simulations. Landscape and Urban Planning 186 (2019) 67-78.
https://doi.org/10.1016/j.landurbplan.2019.01.014;
124. Schöll, E. M. & Nopp-Mayr, U. 2021. Impact of wind power plants on mammalian and
avian wildlife species in shrub- and woodlands. Biological Conservation, Volume 256,
2021 https://doi.org/10.1016/j.biocon.2021.109037;
125. SIA „Enviroprojekts“. 2024. EIA for the Wind Power Plant Park “Limbaži”.
Environmental Impact Assessment for the implementation of the WPP park “Limbaži”
and associated infrastructure project in Limbaži municipality;
126. Snow, D. 1997. Low frequency noise and vibrations measurement at a modern wind
farm. ETSU W/13/00392/REP, Powergen - Ratcliffe Technology Centre, Nottingham
UK, Department of Trade and Industry, London UK;
160 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
127. Smallwood, K.S. 2013. Comparing bird and bat fatality‐rate estimates among North
American wind‐energy projects. Wildlife Society Bulletin, 37(1), pp 19-33;
128. Stokke B. G., Nygård T., Falkdalen U., Pedersen H. C., May R. 2020. Effect of tower
base painting on willow ptarmigan collision rates with wind turbines. Ecology and
Evolution 2020;10:5670–5679. https://doi.org/10.1002/ece3.6307;
129. Styles, P, Stimpson, I, Toon, S, England, R and Write, M. 2005. Microseismic and
Infrasound Monitoring of Low Frequency Noise and Vibrations from Windfarms, Page |
5 Recommendations on the Siting of Windfarms in the Vicinity of Eskdalemuir,
Scotland. Applied and Environmental Geophysics Research Group, Earth Sciences and
Geography, School of Physical and Geographical Sciences, Keele University;
130. Sullivan, R., Kirchler, L., Lahti, T., Roché, S., Beckman, K., Cantwell, B., Richmond,
P. 2012. Wind Turbine Visibility and Visual Impact Threshold Distances in Western
Landscapes. DOI:10.1017/S1466046612000464;
131. Säästva Eesti Instituut (SEI Tallinn), 2015. Euroopa Majanduspiirkonna
Finantsmehhanismi 2009−2014 programmi "Integreeritud mere ja siseveekogude
majandamine" III avatud taotlusvooru projekt „Eesti taristu ja energiasektori
kliimamuutustega kohanemise strateegia“ Lõpparuanne;
132. Swen., M, Stefan., H, Martin., H, Susanne., K. 2022. Can infrasound from wind turbines
affect myocardial contractility? A critical review. Noise Health 2022;24:96-106.
https://www.noiseandhealth.org/text.asp?2022/24/113/96/351963;
133. Ze, J., Xiuchun, Y., Ang, C., Dong, Y., Min, Z ja Lunda, W. Localized Eco-Climatic
Impacts of Onshore Wind Farms: A Review," Journal of Resources and Ecology 15(1),
151-160, (23 January 2024). https://doi.org/10.5814/j.issn.1674-764x.2024.01.013;
134. Taloustutkimus Oy, FCG Finnish Consulting Group Oy, 2021. Tuulivoima -vaikutus
asuinkiinteistöjen hintoihin;
135. Tallinna Tehnikaülikool & Tartu Ülikool, 2021. Kliimamuutuste leevendamine läbi
CCS ja CCU tehnoloogiate (ClimMit). Lõpparuanne;
136. Taubmann, J., Kämmerle, J.-L., Andrén, H., Braunisch, V., Storch, I., Fiedler, W.,
Suchant, R., Coppes, J. 2021. Wind energy facilities affect resource selection of
capercaillie Tetrao urogallus. Wildlife Biology. doi: 10.2981/wlb.00737;
137. Terviseamet, 2025a. Saarde tuulepargi mürauuring. URL
https://utilitas.ee/failipank/saarde-tuulepargi-murauuring/;
138. Terviseamet, 2025b. Sopi-Tootsi tuulepargi müra mõõtmiste aruanne. URL
https://sopitootsipargid.ee/et/avaleht/;
139. Tirts & Tigu OÜ, 2020. Härgla piirkonna rohevõrgustiku analüüs Rapla ja Kohila valla
piirialadele jäävas rohekoridoris;
140. Tonin, R, Brett, J & Colagiuri, B, 2016. The effect of infrasound and negative
expectations to adverse pathological symptoms from wind farms. Journal of Low
Frequency Noise, Vibration and Active Control, 35 (1), 77-90.
https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0263092316628257;
141. Turunen, A., W. Tiittanen, P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., 2021. Self-
reported health in the vicinity of five wind power production areas in Finland,
Environment International, Volume 151, 2021, 106419, ISSN 0160-4120,
https://doi.org/10.1016/j.envint.2021.106419;
142. Uadiale, S., Urbán, E., Carvel, R., Lange, D., Rein, G., 2014. Overview of Problems
and Solutions in Fire Protection Engineering of Wind Turbines. Fire Safety Science. 11.
983-995. DOI:10.3801/IAFSS.FSS.11-983 ;
143. Valente, A., Catani, V., Esposito, L., Leone, G., Pagnozzi, M., & Fiorillo, F. 2022.
Groundwater Resources in a Complex Karst Environment Involved by Wind Power Farm
161 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
Construction. In Sustainability (Vol. 14, Issue 19, p. 11975). MDPI AG.
https://doi.org/10.3390/su141911975;
144. Van der Zee H.T.H., 2016. Obstacle Lighting of Onshore Wind Turbines - Balancing
aviation safety and environmental impact. https://www.nlr.org/wp-
content/uploads/2018/02/Obstacle-Lighting-of-Onshore-Wind-Turbines.pdf;
145. Van Kamp, I.; van den Berg, F., 2021. Health Effects Related to Wind Turbine Sound:
An Update. Int. J. Environ. Res. Public Health 2021, 18, 9133. https://doi:
10.3390/ijerph18179133;
146. Velilla, E., Collinson, E., Bellato, L., Berg, M.P. and Halfwerk, W. (2021), Vibrational
noise from wind energy-turbines negatively impacts earthworm abundance. Oikos, 130:
844-849. https://doi.org/10.1111/oik.08166;
147. Vestas, 2023. Life Cycle Assessment of Electricity Production from an onshore
EnVentus V162-6.2 MW Wind Plant;
148. Vestas, 2017. Hardstand V150 max 166m HH;
149. Voigt, C.C., Popa-Lisseanu, A.G., Niermann, I., Kramer-Schadt, S. 2012. The
catchment area of wind farms for European bats: a plea for international regulations.
Biological conservation, 153, pp 80-86. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2012.04.027;
150. Väike-Maarja valla üldplaneering, 2024;
151. Wang, X., Zheng, Z., Jiang, G., He, Q., Xie, P., 2022. Detecting wind turbine blade
icing with a multiscale long short-term memory network. Energies 2022, 15, 2864.
https://doi.org/10.3390/en15082864;
152. Washington State Department of Transportation, 2017. Chapter 7 – Noise Impact
Assessment. Retrieved from Biological Assessment Preparation for Transportation
Projects;
153. Weichenberger, M, Bauer, M, Kühler, R, Hensel, J, Forlim, CG, Ihlenfeld, A,
Ittermann, B, Gallinat, J, Koch, C & Kühn, S, 2017. Altered cortical and subcortical
connectivity due to infrasound administered near the hearing threshold - Evidence from
fMRI. PLoS ONE, 12, e0174420.
https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0174420;
154. Wellig, S. D., Nusslé, S., Miltner, D., Kohle, O., Glaizot, O., Braunisch, V., Arlettaz,
R. 2018. Mitigating the negative impacts of tall wind turbines on bats: Vertical activity
profiles and relationships to wind speed. PLOS ONE, 13(3),
e0192493. doi:10.1371/journal.pone.0192493;
155. WHO, 2024. Compendium of WHO and other UN guidance on health and
environment, 2024 update:
https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/378095/9789240095380-
eng.pdf?sequence=1;
156. WSP. 2023. A review of noise guidance for onshore wind turbines. Department for
Business, Energy & Industrial Strategy. https://www.wsp.com/en-gb/insights/wind-
turbine-noise-report;
157. Xie, F. & Aly, A-M., 2020. Structural control and vibration issues in wind turbines: A
review. Engineering Structures, Volume 210.
https://doi.org/10.1016/j.engstruct.2019.110087.
162 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.
LISAD
From: Eesti Geoloogiateenistus <[email protected]>
Sent: Thu, 26 Mar 2026 08:55:41 +0000
To: EGT Taotlus <[email protected]>
Subject: FW: 7-1/23-69 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamine
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Thursday, March 26, 2026 9:30 AM
To: Eesti Geoloogiateenistus <[email protected]>
Subject: 7-1/23-69 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamine
Tere!
Valminud on Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu (DP) eskiislahendus ja DP elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu. Planeeringuala suurus on ca 555 ha ja see asub peamiselt Vao küla territooriumil. Planeeringuala asukohaskeem on leitav valla veebilehel.
DP koostamise algataja ja kehtestaja on Väike-Maarja Vallavolikogu, DP koostamise korraldaja on Väike-Maarja Vallavalitsus, DP koostaja on AB Artes Terrae OÜ.
DP eesmärk on rajada kuni 13 elektrituulikut (kõrgusega kuni 300 m) ja alajaamad koos salvestusjaamadega. Planeeringulahendus määrab kindlaks kruntide ehitusõiguse, hoonestusalad ning vajaliku taristu, sealhulgas juurdepääsuteed ja maakaabelliinid. Dokument on aluseks hilisemate ehitusprojektide koostamisele.
KSH analüüsib mõju looduskeskkonnale, sealhulgas linnustikule, nahkhiirtele ja rohevõrgustikule. Oluliste teemadena käsitletakse müra, vibratsiooni, varjutust ja visuaalset mõju maastikule. Positiivse poolena tuuakse välja panus kliimaeesmärkidesse ja kohaliku kogukonna kasu läbi keskkonnatasude. KSH aruandes on pakutud välja ebasoodsat mõju leevendavad meetmed. Tegevust peetakse perspektiivseks, kui järgitakse seatud keskkonnatingimusi. KSH aruande kohaselt ei ole ette näha piiriülest mõju. KSH tulemused kajastuvad DP lahenduses.
Tuuleala 6 DP eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimub ajavahemikus 17. aprill – 17. mai 2026
DP eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõuga saab tutvuda elektrooniliselt valla veebilehel ja paberil Väike-Maarja raamatukogus (lahtioleku aegadel, Lõuna tn 10, Väike-Maarja alevik)
Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada DP eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust. Arvamused palume esitada kirjalikult hiljemalt 17. maiks 2026 Väike-Maarja vallavalitsuse e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Pikk tn 7, Väike-Maarja 46202.
Vastused esitatud küsimustele ning seisukohad arvamuste ja ettepanekute kohta avaldatakse valla veebilehel tuuleala nr 6 DP dokumentide hulgas. Avaldamise kohta saadetakse ettepanekuid esitanutele eraldi teavitus.
DP eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 29.06.2026 algusega kell 17.00 Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskuse aulas (J. Liivi tn 6 Väike-Maarja alevik).
Palun andke teada [email protected], kui Teie e-posti aadress muutub või kui soovite teavitusi teisele e-posti aadressile.
Väike-Maarja Vallavalitsus
D. Seepter
329 5755![]()
--- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. |
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|