Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1005433-5
| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-1/26-606 |
| Registreeritud | 17.04.2026 |
| Sünkroonitud | 20.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
| Toimik | 13-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Anu Sihv |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1005433-5
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Aktsiaselts Torf
Kontaktisik Rasmus Paulus
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Aktsiaselts Torf kaevandab turvast Pärnu maakonnas Lääneranna vallas paiknevatel Kõverdama turbatootmisala Kõverdama mäeeraldisel maavara kaevandamise loa nr L.MK.LÄ-36790 alusel, mille kehtivus lõpeb 30.06.2055. Kõverdama mäeeraldisel on kaevandatava turba varud ammendumas ning lähiaastatel plaanitakse alustada ammendunud tootmisväljakute korrastamist. Ettevõte soovib Kõverdama maardlas kaevandamist jätkata, kuna sinna on juba rajatud kaevandamiseks vajalik infrastruktuur ning ettevõte omab maardlas kvalifitseeritud personali ja turba tootmiseks vajalikku tehnikat. Seetõttu esitas Aktsiaselts Torf 18.03.2021 (nr DM-111990-12) Keskkonnaametile taotluse maavara kaevandamise keskkonnaloa saamiseks.
Parandustaotluse selgitus Taotlust on korrigeeritud Kõverdama II KMH aruandest ja Keskkonnaameti 03.03.2026. a kirjast nr DM-111990-20 tulenevalt.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Vastav info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Vastav info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Kõverdama II turbatootmisala
Aadress Lihula metskond 14, Karuse küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond
Territoriaalkood 2784
Katastritunnus(ed) 19502:002:0120, 19502:002:0283, 19501:002:0616, 41101:004:0181, 19502:002:0121
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6496840, Y: 483403
Käitise territoorium Ruumikuju: 3 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Kõverdama turbatootmisala (19502:002:0119), Lihula metskond 10 (41101:004:0181), Lihula metskond 14 (43001:001:1288), Lihula metskond 16 (19502:002:0121), Lihula metskond 51 (19502:002:0283), Lihula metskond 65 (19501:002:0616).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 30 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Lääneranna vald, Pärnu maakond 0430
4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus
4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega
Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi Kõverdama raba
Reoveepuhasti kood PUH0570630
Väljalaskme nimi Kõverdama raba
Väljalaskme kood LA063
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6495790, Y: 482960
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2026-2056 251 000 251 000 251 000 251 000 1 004 000 Arvestuslik
Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Vastav informatisoon on esitatud taotusele lisatud seletuskirjas.
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Vastav informatisoon on esitatud taotusele lisatud seletuskirjas.
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Lisa 1: Selgitus.docx
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Töötava Kõverdama turbatootmisala edelanurgast suunatakse kuivendusvesi Virita peakraavi. Kõverdama II turbatootmisalale rajatavate freesväljakute kuivendusvee ärajuhtimiseks saab kasutada samuti Virita väljalasku, mis hetkel on kasutuses Kõverdama turbatootmisala kuivendamiseks. Väljalasuna võetakse kasutusele ka taotletava ala kirdenurgas olev eesvool, mis suubub Tuudi jõkke. Kõverdama II turbatootmisala kaevandamisloa taotlemisel lisatakse juurde vee erikasutuse osa, millega hõlmatakse ka Kõverdama turbatootmisala vee erikasutusluba L.VV/326334. Kõverdama II turbatootmisalal keskkonnaloa positiivse loa andmise eelnõu korral muuta Kõverdama turbatootmisala vee erikasutusluba L.VV/326334 kehtetuks.
Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus
Vähendamaks mõju põhjasuunas jäävale Karuse-Linnuse hoiualale peab hoiuala ja mäeeraldise vahele rajama vee liikumise takistamiseks kogujakraavist hoiuala suunas ka veetõkke (PP 30-4) (turbast tihendatud tamm, hüdrotõkked või kompensatsioonikraav, kus hoitakse veetaset vajalikul tasemel). Kompensatsioonimeetodite rajamisel tuleb lähtuda varasema praktika kogemusest, et teha kindlaks põhjasuunas jäävate märgalade veerežiimi puutumatus. Tõkke ja kuivendussüsteemi rajamisel peab välistama loodusliku soo suunas turbalasundi lagunemise ja vajumise enne hüdrotõkke valmimist. Veetõkketamm rajatakse kui kuivenduskraavi mõju hakkab lähenema hoiualaga paralleelsele mäeeraldise piirile. Kuigi kuivenduskraavi mõju on välja toodud KMH-s, kus arvutuste tulemusena saadi olulise mõju ulatuseks 74 m, arvestatakse riski minimaliseerimiseks mõju ulatust raadiusega 200 m. Täpsed veetõkketammi parameetrid selgitatakse vastavalt Maapõueseadusele välja pärast keskkonnaloa andmist kaevandamisprojektis ja edastatakse loa andjale kooskõlastamiseks.
Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 2: VELT_plaan.pdf
Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei
2/19
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2026-2056 Heljum 40 mg/l
2026-2056 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l
2026-2056 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l
2026-2056 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l
2026-2056 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) 5 mg/l
Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov X: 6495790, Y: 482960 Heljum 2 x aastas tootmisperioodil (II ja III kvartalis)
Üksikproov X: 6495790, Y: 482960 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 2 x aastas tootmisperioodil (II ja III kvartalis)
Üksikproov X: 6495790, Y: 482960 Üldfosfor (Püld) 2 x aastas tootmisperioodil (II ja III kvartalis)
Üksikproov X: 6495790, Y: 482960 Üldlämmastik (Nüld) 2 x aastas tootmisperioodil (II ja III kvartalis)
Üksikproov X: 6495790, Y: 482960 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) 2 x aastas tootmisperioodil (II ja III kvartalis)
Suubla
Suubla nimetus Virita kraav
Suubla kood VEE1119300
Pinnaveekogumi nimi
Pinnaveekogumi kood
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala (ha)
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)
Põhjaveekihi kaitstus
3/19
Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Väljalaskme jrk nr 2.
Reoveepuhasti nimi UUS
Reoveepuhasti kood UUS
Väljalaskme nimi Kuitsa oja
Väljalaskme kood UUS
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6496989, Y: 484513
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2026-2056 34 500 34 500 34 500 34 500 138 000 Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2026-2056 Heljum 40 mg/l
2026-2056 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l
2026-2056 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l
2026-2056 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l
2026-2056 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) 5 mg/l
Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov X: 6496989, Y: 484513 Heljum 2 x aastas tootmisperioodil (II ja III kvartalis)
Üksikproov X: 6496989, Y: 484513 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 2 x aastas tootmisperioodil (II ja III kvartalis)
Üksikproov X: 6496989, Y: 484513 Üldfosfor (Püld) 2 x aastas tootmisperioodil (II ja III kvartalis)
Üksikproov X: 6496989, Y: 484513 Üldlämmastik (Nüld) 2 x aastas tootmisperioodil (II ja III kvartalis)
Üksikproov X: 6496989, Y: 484513 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) 2 x aastas tootmisperioodil (II ja III kvartalis)
4/19
Suubla
Suubla nimetus Tuudi jõgi
Suubla kood VEE1117900
Pinnaveekogumi nimi
Pinnaveekogumi kood
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala (ha)
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)
Põhjaveekihi kaitstus
Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
5.1. Heiteallikad 5/19
5.1. Heiteallikad
5.2. Käitise kategooria
Heite allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri kood
Nr plaanil või kaardil
Nimetus L-EST97 koordinaadid
Ava läbi mõõt, m
Väljumis kõrgus, m
Joon kiirus, m/s
Tempera tuur, °C
SNAP kood Lisategevuse SNAP
K2_VAAK1 Tootmisväljak 1
X: 6496553, Y: 482659 X: 6496872, Y: 482867
10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine
K2_VAAK2 Tootmisväljak 2
X: 6496795, Y: 482885 X: 6497139, Y: 484343
10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine
K2_MEHH1 Tootmisväljak 3
X: 6496167, Y: 482755 X: 6496276, Y: 482855
10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine
K2_MEHH2 Tootmisväljak 4
X: 6495852, Y: 482818 X: 6496052, Y: 482932
10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine
K2_MEHH3 Tootmisväljak 5
X: 6495872, Y: 483801 X: 6496239, Y: 483956
10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine
K2_MEHH4 Tootmisväljak 6
X: 6496119, Y: 483978 X: 6496239, Y: 484110
10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine
K2_MEHH5 Tootmisväljak 7
X: 6496427, Y: 484325 X: 6496515, Y: 484582
10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine
K2_MEHH6 Tootmisväljak 8
X: 6496607, Y: 484537 X: 6496923, Y: 484995
10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine
Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 08921 - Turba tootmine
Põletusseade Ei
Keskmise võimsusega põletus seade Ei
Suure võimsusega põletus seade Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
6/19
5.4.1. Üldandmed
Nafta saaduste, muude mootori- või vedel kütuste, kütuse komponentide või kütuse sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus Ei
Veisekasvatus Ei
Kodulinnukasvatus Ei
E-PRTR registri kohustuslane Ei
Kasvuhoone gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei
Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood/isikukood 11206437
Postiaadress Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn
Telefon 53314567
E-posti aadress [email protected]
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus, 15.06.2016; - Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, 16.02.2011; - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Märts 2025.
Tehnoloogilised kaardid Lisa 3: Koverdama_II_plokkskeem.jpg
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Lähteandmed pärinevad keskkonnaloa taotluse ja sellega seotud materjalidest (leitavad taotluse 6. osast), seotud keskkonnamõju hindamise aruandest ning arendajalt saadud informatsioonist.
Käitise asukoha kirjeldus
7/19
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Kõverdama II turbatootmisala asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Karuse külas riigile kuuluvatel Lihula metskonna kinnistutel. Taotletav ala ümbritseb olemasolevat Kõverdama turbatootmisala. Lõo küla lähimad elamud paiknevad taotletava mäeeraldise teenindusalast 200 m edelas (Nõmme:19502:002:0054, majapidamise õueala 90 m kaugusel) ja 470 m loodes (Niitvälja: 19502:002:0841, majapidamise õueala 450 m kaugusel)
Taotletav Kõverdama II turbatootmisala hõlmab pindalaliselt ja sügavuti Kõverdama turbamaardla aktiivse tarbevaru plokke 6 ja 7. Taotletava mäeeraldise pindala on umbes 139 ha ning mäeeraldise teenindusmaa on umbes 147 ha. Taotletavad piirid on määratud lähtudes taotletava ala lähiümbruse keskkonnakaitselistest piirangutest, vastavalt keskkonnamõju hindamises antud soovitustele.
Taotletavas käitises planeeritakse turvast kaevandada freesmeetodil kokku kahel lahustükil. Tootmisväljakuid on käsitletud pindalaliste heiteallikatena, mis tulenevalt KOTKAS süsteemi keskkonnaloa taotluste mooduli tehnilistest piirangutest on käitise tootmisalale paigutatud indikatiivselt võimalikult suure kaetusega. Väljaspool tootmisväljakuid tööd ei toimu ja heiteallikaid ei esine.
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Lisa 4: Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Koverdama_II.pdf
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 5: Joonis_2._Heiteallikate_asendiplaan_Koverdama_II.pdf
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Taotletava käitise lähiümbruses (500 m raadiuses) olulisi geograafilisi (maapinna eripärast tulenevaid) ega tehnogeenseid (infrastruktuur, muud rajatised) objekte, mis võiksid oluliselt mõjutada saasteainete levimist, ei esine.
Ilmastikutingimuste iseloomustus Kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Lääne-Nigula meteoroloogiajaam. Viimase täis-kalendriaasta ilmastikuparameetrid on järgmised:
II kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 9,7 C III kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 16,0 C Aasta keskmine õhutemperatuur: 7,8 C Aasta keskmine tuule kiirus: 3,4 m/s Aasta keskmine sademete summa: 785 mm
Tuulteroos, fail Lisa 6: Laane_Nigula_II_ja_III_kv_tuulteroos.png
Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Puuduvad
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Juhendmaterjal „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika“. Versioon 1, 2025 Tallinn
Manused Lisa 7: Valisohu_saasteainete_heite_arvutusmetoodika_turvas_V1__lopparuanne_2025.03.03.pdf
Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat
Arvutuskäigu näidised on toodud lisatud manuses.
Manused Lisa 8: KOTKAS_arvutuskaik_Koverdama_II__01.2026_.asice
8/19
5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed
5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika
Heiteallikas Tootmisväljak 1 (K2_VAAK1) Tootmisväljak 2 (K2_VAAK2) Tootmisväljak 3 (K2_MEHH1) Tootmisväljak 4 (K2_MEHH2) Tootmisväljak 5 (K2_MEHH3) Tootmisväljak 6 (K2_MEHH4) Tootmisväljak 7 (K2_MEHH5) Tootmisväljak 8 (K2_MEHH6)
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 0
Veebruar 0
Märts 0
Aprill 0
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 0
November 0
Heite allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Tootmisväljak 1 (K2_VAAK1) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 %
PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %
Tootmisväljak 2 (K2_VAAK2) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %
Muud heite vähendamise meetmed
9/19
Detsember 0
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused 10/19
5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused
5.4.12. Välisõhus leviv müra
Heite allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5
Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik
Tootmisväljak 1 (K2_VAAK1) PM-sum Osakesed 1.642 g/s 0.11 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 1.642 g/s 0.065 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 1.642 g/s 0.042 t Jah
Tootmisväljak 2 (K2_VAAK2) PM-sum Osakesed 1.642 g/s 0.828 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 1.642 g/s 0.492 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 1.642 g/s 0.321 t Jah
Tootmisväljak 3 (K2_MEHH1) PM-sum Osakesed 6.248 g/s 0.018 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 4.083 g/s 0.011 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.868 g/s 0.007 t Jah
Tootmisväljak 4 (K2_MEHH2) PM-sum Osakesed 6.248 g/s 0.037 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 4.083 g/s 0.022 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.868 g/s 0.014 t Jah
Tootmisväljak 5 (K2_MEHH3) PM-sum Osakesed 6.248 g/s 0.094 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 4.083 g/s 0.056 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.868 g/s 0.036 t Jah
Tootmisväljak 6 (K2_MEHH4) PM-sum Osakesed 6.248 g/s 0.026 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 4.083 g/s 0.015 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.868 g/s 0.01 t Jah
Tootmisväljak 7 (K2_MEHH5) PM-sum Osakesed 6.248 g/s 0.038 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 4.083 g/s 0.022 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.868 g/s 0.015 t Jah
Tootmisväljak 8 (K2_MEHH6) PM-sum Osakesed 6.248 g/s 0.24 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 4.083 g/s 0.143 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.868 g/s 0.093 t Jah
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
Lisainfo Hetkeliste heitkogustena on kajastatud kõige suurema heitega tööprotsessi ehk turba vaakum- ja mehaanilist kogumist. Aastaste heitkoguste all on arvestatud kõikide turbatootmise tööprotsessidega ja kajastatud on summaarsed heitkogused. Seejuures on aastane heitkogus jagatud tootmisväljakute (heiteallikate) vahel proportsionaalselt, võttes arvesse nende pindalasid.
11/19
5.4.12. Välisõhus leviv müra
5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju
Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Tootmisväljak 1 X: 6496712, Y: 482763 Tootmisväljak 2 X: 6496967, Y: 483614 Tootmisväljak 3 X: 6496221, Y: 482805 Tootmisväljak 4 X: 6495952, Y: 482875 Tootmisväljak 5 X: 6496055, Y: 483878 Tootmisväljak 6 X: 6496179, Y: 484044 Tootmisväljak 7 X: 6496471, Y: 484453 Tootmisväljak 8 X: 6496765, Y: 484766
Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku ala kategooria
Kohalduv päevane müra normtase, dBA
Käitise müra päevane tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB
Hinnang päevase müra normtasemele vastavuse kohta
Kohalduv öine müra normtase, dBA
Käitise müra öine tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB
Hinnang öise müra normtasemele vastavuse kohta
II kategooria 60 30 Vastab 45 0
Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 9: Joonis_6.6.7_Koverdama_II_tootmise_toostusmura_PAEV.pdf
Mõjutatavad müratundlikud alad Lähimad müratundlikud ala on piirkonnas paiknevad majapidamiste õuealad, millele rakenduvad II kategooria normtasemed.
Müra vähendamise meetmed
Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra vähendamise meetmeid rakendada
Meetmeid rakendada ei ole vaja, sest modelleeritud müratasemed väljaspool tootmisterritooriumi jäävad allapoole 45 dB ning lähiümbruses paiknevad müra suhtes tundlikud alad (majapidamiste õuealad) asuvad piisaval kaugusel. Lisatud on Kõverdama II KMH aruandes modelleeritud töötusmüra hajumiskaart.
Heite allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu kvaliteedi tase CAS nr
Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M
Ühik Keskmistamisaeg Õhu kvaliteedi piir- või siht väärtus
Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm
Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K2_VAAK1, K2_VAAK2, K2_MEHH1, K2_MEHH2, K2_MEHH3, K2_MEHH4, K2_MEHH5, K2_MEHH6
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)
20.492 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 4 0.16
K2_VAAK1, K2_VAAK2, K2_MEHH1, K2_MEHH2, K2_MEHH3, K2_MEHH4, K2_MEHH5, K2_MEHH6
PM10 Peened osakesed (PM10)
27.782 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 24.60 0.492 1 aasta 40 µg/m³ 5.60 0.14
12/19
5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus
Koosmõju kirjeldus Turbatootmisalal toimub turba kogumine periooditi (mitte igapäevaselt) vastavalt tingimustele. Välisõhu modelleerimisel on arvestatud, et turvast kogutakse ühe tööpäeva jooksul kõikidelt tootmisväljakutelt ehk maksimaalses ulatuses. Väljaspool käitise välispiiri hajuvad saasteainete kontsentratsioonid kiiresti.
Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Puuduvad
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid
Airviro
Arvutamiseks valitud meteoaasta 2025
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Lääne-Nigula meteoroloogiajaam
Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile
Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile
13/19
5.4.17. Järeldused ja ettepanekud
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)
Taotletava käitise lähipiirkonnas ei paikne KOTKAS andmebaasi alusel teisi fooniallikaid.
Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist
Peale heiteallikate töölerakendamist ei muutu ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi tase olulisel määral. Saasteainete lubatud kontsentratsioone välisõhus väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata.
Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutuste kaardid on manusena.
Manused Lisa 10: Airviro_hajumiskaardid_Koverdama_II_04.2026.rar
Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumisarvutuste tulemustest ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi. Õhukvaliteedi tase piirkonnas olevate elumajade juures oluliselt mõjutatud ei ole.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade õuealadel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud müratasemete piirväärtusi ei ületata ning seetõttu olulist välisõhu kvaliteedi langust ei esine. Turbatootmisaladel on tootmisväljakud piisavalt suured ning tegevus toimub perioodiliselt ja hajutatult, mistõttu ülenormatiivseid müratasemeid ei esine.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Saasteainete lõikes on suurimate heitkogustega tootmisväljakutelt (tootmisväljakud 1 - 8) turba kogumisega kaasnev osakeste heide.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt tabelites 5.5 ja 5.6 toodud väärtusele. Heite vähendamise meetmed: 1. Jätkata turba vaakumkogujatel tsüklonite kasutamist. 2. Jälgida tuule suunda ja vajadusel teostada tööprotsesse turbatootmisala äärmistel tootmisväljakutel selliselt, et kaasnevad osakesed ei kanduks tuulega suuremal määral tootmisterritooriumi piirist väljapoole.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Õhukvaliteedi ja müra omaseire ei ole vajalik, kuivõrd prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid tootmisterritooriumi piiril ei ületa kehtestatud piirväärtustest (tabel 5.4.13) ning müra normtasemed on tagatud (tabel 5.4.12).
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Väga tugeva tuule korral (üle 12 m/s) peatada ajutiselt töö.
14/19
5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Teisi olulisi kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ei esine või on need kirjeldatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas ning hinnatud Kõverdama II KMH aruandes.
Muud heite vähendamise meetmed
Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Tootmisväljak 1 (K2_VAAK1) PM-sum Osakesed Tavaheide 1.642 g/s 0.11 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 1.642 g/s 0.065 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.642 g/s 0.042 t Jah
Tootmisväljak 2 (K2_VAAK2) PM-sum Osakesed Tavaheide 1.642 g/s 0.828 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 1.642 g/s 0.492 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.642 g/s 0.321 t Jah
Tootmisväljak 3 (K2_MEHH1) PM-sum Osakesed Tavaheide 6.248 g/s 0.018 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 4.083 g/s 0.011 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.868 g/s 0.007 t Jah
Tootmisväljak 4 (K2_MEHH2) PM-sum Osakesed Tavaheide 6.248 g/s 0.037 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 4.083 g/s 0.022 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.868 g/s 0.014 t Jah
Tootmisväljak 5 (K2_MEHH3) PM-sum Osakesed Tavaheide 6.248 g/s 0.094 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 4.083 g/s 0.056 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.868 g/s 0.036 t Jah
Tootmisväljak 6 (K2_MEHH4) PM-sum Osakesed Tavaheide 6.248 g/s 0.026 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 4.083 g/s 0.015 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.868 g/s 0.01 t Jah
Tootmisväljak 7 (K2_MEHH5) PM-sum Osakesed Tavaheide 6.248 g/s 0.038 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 4.083 g/s 0.022 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.868 g/s 0.015 t Jah
Tootmisväljak 8 (K2_MEHH6) PM-sum Osakesed Tavaheide 6.248 g/s 0.24 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 4.083 g/s 0.143 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.868 g/s 0.093 t Jah
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
15/19
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas
6.1. Maavara kaevandamine
CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik
PM-sum Osakesed 1.391 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.826 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.538 t
16/19
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 114
Maardla nimetus Kõverdama
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara turvas
Mäeeraldise nimetus Kõverdama II turbatootmisala
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 4 lahustükki.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki.
Mäeeraldise pindala (ha) 140.14
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 147.90
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 252
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve aiandus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas
Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
6 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 201 tuh t 14.04.2026
7 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 377 tuh t 14.04.2026
Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0202 - vähelagunenud turvas 10 tuh t 201 tuh t 2. 0201 - hästilagunenud turvas 10 tuh t 322 tuh t
17/19
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Torf AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/332831
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 21.04.2021
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kõverdama turbamaardla Kõverdama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2019)
Geoloogiafondi number 9355
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number käskkiri nr 1-17/20/1172
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 05.05.2020
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Geoloogilised uuringud
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve taastuv soo
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 11: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 12: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 13: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 14: PM_kooskolastus.bdoc
Lisa 15: Seletuskiri__Koverdama_II_.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 16: Parnu_maakonnas_asuva_Koverdama_turbamaardla_registrikande_muutmine.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 17: GU.zip
GIS ja CAD failid Lisa 18: Maeeraldise_teenindusmaa_ruumikuju.dgn
Lisa 19: Maeeraldise_ruumikuju.dgn
Lisa 20: Isojooned_maapind_EH.dgn
Lisa 21: Isojooned_lamam_EH.dgn
18/19
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
8. Taotluse lisad
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Teave esitatud taotlusele lisatud seletuskrijas.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Teave esitatud taotlusele lisatud seletuskrijas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Teave esitatud taotlusele lisatud seletuskrijas.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Teave esitatud taotlusele lisatud seletuskrijas.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Teave esitatud taotlusele lisatud seletuskrijas.
Muu eelhinnangu info Lisa 22: Koverdama_II_KMH_aruanne_04022026__1_.pdf
Nimetus Manus Kõverdama II turbatootmisala KLT graafika Lisa 23: Koverdama_II_turbatootmisala_KLT_graafika.asice
19/19
n/ta
n/ta (452-A)
20.17
19.24
17.95
17.75
17.01
18.45
18.00
17.51
16.67
18.18
17.78
17.36
16.74
16.47
16.37
16.61
16.56
16.89
17.00
16.76
17.51
16.43
16.48
16.33
17.82
17.26
16.71
16.34
16.62
16.66
16.12
16.41
17.40
17.05
16.48
16.17
16.02
15.89
17.19
16.84
16.45
16.08
15.78
15.82
16.77
16.38
15.92
15.96
15.87
15.89
16.27
20.31
19.58
17.83
17.82
17.74
17.35
17.00
17.07
17.35
16.90
16.98
20.20
19.67
18.15
17.68
17.49
17.36
16.99
17.09
17.11
17.22
17.06
17.08
19.94
17.48
17.43
17.20
17.03
16.89
16.43
17.33
16.46
17.62
19.52
19.68
19.09
17.47
18.18
17.74
20.07
19.49
19.61
17.18
17.68
17.95
17.74
16.04 16.89
17.81
17.93
16.90
17.52
16.76 17.12
15.98
16.04 16.39
17.42
17.37
16.19
16.23
16.11
15.95
18.15
16.02
17.99
19.51
19.08
19.32
16.33
17.04 16.92
17.32
17.06
17.01
17.10
16.87
16.51 16.60
17.02
16.60
16.56
16.74
16.69
16.65
17.56
17.15
16.64
16.57
16.14
16.01
15.99
16.02
16.17
16.60
16.04
16.14
16.13
16.24
16.74
16.92
16.19
16.75
17.13
17.57
17.62
17.66
16.08
16.05
16.00
15.91
16.29
16.51
16.83
15.85
16.10
15.82
15.79
16.00
16.01 16.06
15.69 15.80
15.62
15.62
15.69
15.74
15.88
15.94
16.00
15.84
15.60
15.45
15.49
15.48
15.60
15.55
15.50
15.45
15.30
15.50
15.39
15.83
16.07
16.11
16.01
15.78
15.56
15.55
15.75
15.71
15.61
15.57
15.49
15.35
15.41
15.61
15.69
15.52
16.09
16.31
16.01
15.86
17.12
17.03
16.24
15.91
15.57
15.76
15.76
15.70
15.67
15.93
16.36
16.10
15.65
16.66
17.39
15.76
15.73
15.84
17.16
16.22
15.69
15.78
16.56
15.85
15.69
15.67 15.86
15.98
15.78
16.07
16.61
16.39
15.97
16.25 16.08
16.06
16.09
16.51
16.46 16.67
16.21
16.18 16.01
16.11
16.92
16.27
15.80
15.71
16.04
16.11
16.24
17.14
16.18
15.89
16.17
16.54
17.29
15.93
16.18
15.69
18.07
16.04
16.04
16.24
16.48
16.44
16.39
17.71
16.76
16.88
16.88
18.76 17.18
17.43
17.13
18.13
16.99
17.14
17.15
16.91
17.27
17.07
16.81
16.64
16.89
17.77
17.61
16.57
16.36
16.93
17.28
17.63 17.10
17.25
16.63
16.51
17.33
16.08 16.26
15.93 15.88
16.39
15.71 16.00
16.04 15.79
16.57
16.95 16.13
16.40 16.25
16.31 17.06
17.58
17.20 16.30 16.10 16.19
15.91 16.87
16.79
15.94
16.15 16.57
16.80
16.89
16.53
16.38
17.20
16.40
16.39
17.84
16.16
16.38
16.67
16.48
16.58
16.33
16.30
16.45
16.90
16.59
16.37
16.42
16.66
16.92
16.41
16.33
16.12
16.25
17.31
17.19
16.79
16.26
15.63
15.53
16.26 16.21
16.24
15.77
16.32
16.13
15.72
15.52
15.89
16.10
15.96
17.12
17.54
17.38
16.88
16.67
17.31
16.21
17.21
16.36
16.49
17.24
18.73
17.54
16.77
16.33
16.40
16.15
16.51
15.88
17.02
16.56
17.81
16.52
15.78
16.29
16.31
17.77
19.31
18.65 18.58
18.01 17.84 17.37
17.16
16.86
18.94
19.42
18.86
18.95
19.12
19.41
19.09
18.47
19.19
19.23 18.33 18.12
17.41
17.28 17.15
19.18
19.61
19.72
17.14
16.48
16.81
17.02 17.65 18.16
17.07 17.01
17.27
16.66
17.48
16.03 16.62
16.42 16.52
16.78
15.91
16.20
16.09
16.08
16.40
16.17
17.37
16.80
16.40
16.32
16.49
16.13
15.87
15.94
16.29 16.14
15.93
15.96
15.86
16.35
15.81
16.01
15.63
15.89
16.41
15.98
16.05
16.13
15.93
15.65
15.57
15.61
16.03
15.73
15.81
15.46
15.67
15.83
15.89
15.51
15.42
15.63
15.76
15.65
15.33
15.47
15.65
15.60
15.69
15.87
15.48
15.94
15.98
16.10
15.78
15.96
15.82
16.05
16.52
15.98
15.62 15.65
15.73
16.25 15.72
16.00 15.66
15.48 15.44
15.64
15.40
19.20
17.49 17.88
18.93
18.33
18.12
18.09
17.64
17.52
18.36
15.45
15.04
15.87
19.25
19.24
19.44
16.68
16.04
16.38 16.60
16.45
15.78
15.76
15.75
15.99
16.60
17.17
16.42
16.09
15.67
15.82
15.97
15.92
16.12
16.34
16.78
15.92
15.86
15.48
15.56
15.78
15.88
16.35
16.64
15.76
15.58
15.58
15.68
15.46
15.95
15.89
15.92
15.81
15.57
15.41
15.70
15.54
15.53
15.67 15.66
15.96
16.25
16.42
15.72
16.08
16.43
16.49
15.94
15.67
15.91
15.88
15.43
16.44
16.03
15.45
15.75
15.65
15.31
15.42 15.62
15.73 16.04
15.64
15.58
15.63
15.70
15.52
15.59
15.51
16.01
16.00
15.57
16.31
15.53
15.33
16.52
16.85
15.89 16.68
16.80
17.33
16.16
17.22
15.89
15.90
16.48
16.52
16.44
17.11
17.05
16.99
16.69
17.17
17.22
16.44
16.49
16.38
16.44
16.47
15.73
16.53
15.94 15.75
15.85
15.85
16.40
16.03 15.84
16.21
16.33
17.83
15.61
15.63
15.59
15.62
15.64
15.82 15.82 16.08
15.90
16.00
15.25
15.25
15.64
15.28
15.33 15.58
15.56
15.73
16.65
17.13
16.89
16.13
16.86
16.90
16.98
17.00
16.04
16.39
17.04
17.41
18.42
15.61
16.44
16.15
17.62
18.84
17.23
16.62
16.10
16.03
15.82
15.65
18.53
16.67
16.84
16.30
16.52
16.46
17.89
19.10
17.00
17.51
17.58
17.67
18.60
18.54
17.98
16.82
16.93
16.97 16.71 16.80
17.33
16.86
19.20
18.98
18.68
15.88
15.89
15.98 15.81
16.50 16.07
15.87
19 .55
18.57
1 7 .4
2
18.06
1 9. 07
18.85
1 8. 82
17.74
18.47
19.31
18.86
18.07
18.46 18.45
17.64
17.55
18.68
17.94
1 8. 24
16.59
19 .03
18.39
14.80
09.08.2019
14.44
09.08.2019
14.95
09.08.2019
14.57
09.08.2019
14.55
09.08.2019
14.33
09.08.2019
14.28
09.08.2019
14.41
09.08.2019
14.38
09.08.2019
13.04
09.08.2019
09.08.2019
14,80
1 6
1 6
1 6
1 7
17
1 6
1 7
17
2 0
20
20
2 0
16
16
1 6
16
1 6
1 6
1 6
1 6
1 6
17
17
17
17
17
1 7
17
1 7
1 8
1 8
18
181 8
1 8
1 9
19
1 9
19
1 9
19
19
1 6
1 7
1 6
16
1 6
1 6
1 6
16
1 5
1 5
15 15
15
15
1 5 15
15
1 5
15
1 6
16
1 5
1 6
1 7
1 7
1 6
1 8
1 5
Plokk 7 aT
Plokk 6 aT
Plokk 7 aT
Plokk 6 aT
Plokk 7 aT
Plokk 6 aT
Plokk 7 aT Plokk 6 aT
Plokk 7 aT
Plokk 4 aR
Plokk 3 aR
Plokk 4 aR
Plokk 3 aR
Plokk 4 aR
Plokk 3 aR
Plokk 4 aR
Plokk 4 aR
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 2 aT
Plokk 2 aT
Plokk 7 aT
Plokk 5 aT
Plokk 7 aT
I
II
V
IV '
II'
I'
III III'
IV
V '
1'
2'
3'
4' 5'
'
7' 8'
9'
10'
11'
12'
3'
14'
15'16'
17'
18'
19' 0'21'
22' 23'
24'
25'
26'
27'
28'
29'
30'
31'
32'
33'
34'
35'
1
2
3
4
5
6 7
8 9
10
11
12
13
14
1516
17
18 19
20
21
22
2324
25
26
27
28
29
30
31
32 33 34
35
36 37
36' 37' 38'
39'
40'
41'
42'
43' 44'
38 39 40
41
42
3
44
45
46
47
48
49
50 5
52
45'
46'
47'
48'
4 '
50'
1-1 17,37
1,0 2,7
1-2 18,23
1,8 3,3
1-3 19,84
3,2 4,5
1-4 20,16
2,7 4,2
1-5 19,88
0,1 0,2
1-6 19,48
- -
1-7 19,23
- -
1-8 18,44
2,5 3,2
1-9 16,76
0,3 2,8
1-10 17,48
1,0 1,9
2-1 17,18
0,2 0,6
2-2 17,42
0,7 2,4
2-3 18,39
2,0 3,8
2-4 19,09
2,5 4,3
2-5 19,83
2,8 4,5
2-6 18,13
1,5 2,8
2-7 18,91
2,0 3,7
2-8 18,98
2,6 3,9
2-9 20,00
2,9 4,5
2-10 19,61
2,7 4,1
2-11 17,34
1,4 1,9
2-12 17,28
0,9 1,6
2-13 17,09
0,8 0,9
2-14 16,84
- 0,9
2-15 16,10
- 0,3
3-1 17,16
0,3 0,7
3-2 17,48
0,8 1,8
3-3 17,71
1,1 2,4
3-4 17,80
1,1 3,1
3-5 17,84 3,8
3-6 19,75
3,3 5,5
3-7 20,25
2,5 5,3
3-8 18,39
2,2 3,7
4-1 17,01
- 0,8
4-2 17,29
0,7 1,7
4-3 17,54
1,3 2,2
4-4 17,89
1,4 3,1
4-5 18,41
0,8 3,8
4-6 19,51
1,7 5,1
4-7 20,29
2,5 5,7
4-8 19,06
2,4 4,8
5-1 17,16
0,5 0,9
5-2 17,75
1,5 2,4
5-3 18,27
1,6 3,4
5-4 18,63
1,4 4,0
5-5 19,91
3,4 5,7
5-6 18,81
2,8 4,2
5-7 18,51
2,5 4,2
5-8 18,35
2,5 4,5
6-1 16,78
- 0,9
6-2 17,32
1,0 1,6
6-3 17,77
1,4 2,4
6-4 18,10
2,0 3,0
6-5 18,42
1,8 3,6
6-6 18,62
2,1 3,9
7-1 16,38
- 0,9
7-2 16,92
0,6 1,5
7-3 17,27
0,7 2,6
7-4 17,93
1,7 3,2
7-5 18,25
1,6 2,7
7-6 17,80
1,4 2,9
7-7 17,58
1,2 2,3
7-8 17,47
1,2 2,3
7-9 17,59
1,0 2,7
8-1 16,12
- 0,4
8-2 16,45
- 0,8
8-3 16,85
0,3 1,6
8-4 17,35
1,4 2,6
8-5 17,83
1,4 2,8
8-6 17,35
1,2 2,8
8-7 17,73
1,1 2,3
8-8 17,69
0,9 2,1
8-9 17,94
1,3 2,5
8-10 17,74
0,6 2,1
8-11 17,67
1,5 2,4
9-1 16,21
- 0,7
9-2 16,69
0,4 1,4
9-3 17,00
1,0 2,0
9-4 17,21
1,5 2,4
9-5 17,04
0,9 1,7
9-6 16,80
- 1,4
9-7 16,69
- 1,1
9-8 16,24
- 0,2
10-1 16,10
- 0,7
10-2 16,24
- 0,6
10-3 16,43
- 1,2
10-4 16,91
0,7 1,7
10-5 17,20
1,0 2,5
10-6 16,49
0,5 1,6
10-7 16,96
1,3 1,9
10-8 16,32
0,8 1,1
10-9 15,93
- 0,8
10-10 15,90
- 0,6
10-11 15,82
- 0,4
11-1 16,05
- 0,6
11-2 16,03
- 0,5
11-3 16,08
- 1,0
11-4 16,02
- 0,9
11-5 16,76
0,5 1,7
11-6 16,59
- 0,8
11-7 16,46
- 1,5
11-8 16,73
- 1,7
11-9 16,14
- 0,4
11-10 16,39
- 0,5
11-11 16,09
- 0,4
11-12 6,21
- 0,2
12-1 15,67
- 0,5
12-2 15,82
- 0,5
12-3 16,11
- 0,9
12-4 16,76
0,7 1,9
12-5 16,78
0,9 2,0
12-6 16,48
0,5 1,8
12-7 15,78
- 0,6
12-8 15,80
- 0,5
12-9 15,82
- 0,1
12-10 15,91
- -
12-11 16,53
- -
13-1 15,76
- 0,5
13-2 16,01
- 1,1
13-3 16,38
0,3 1,5
13-4 16,21
0,3 1,4
13-5 15,96
0,2 1,5
13-6 15,60
- 0,6
13-7 15,76
- 0,4
13-8 15,63
- 0,2
13-9 15,78
- 0,1
13-10 15,98
- -
14-1 15,69
- 0,5
14-2 15,64
- 0,6
14-3 16,10
- 1,0
14-4 15,98
- 0,9
14-5 15,67
- 0,5
14-6 15,60
- 0,3
14-7 15,61
- 0,1
14-8 15,65
- 0,1
14-9 15,67
- -
14-10 15,80
- -
I-0
I-1
I-2
II-0
II-1
II-2
III-0
III-9 16,05
- 1,6
IV-0
IV-1
VI-0
VI-1
VI-2
VI-3
V-0 V-1 V-2 V-3 V-4
V-5
VIII-0 VIII-1 VIII-2 VIII-3 VIII-4 VIII-5
VII-0VII-1 VII-2 VII-3 VII-4 VII-5 VII-6 VII-7 VII-8 VII-9
IV-2 IV-3 IV-4 IV-5 IV-6 IV-7 IV-8 IV-9 IV-10 IV-11 IV-12 IV-13 IV-14
III-10 III-11
III-1 III-2 III-3 III-4 III-5 III-6 III-7 III-8
1,1
1-9 16,76
0,3 2,8 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m
Sondeerimispunkti nr
Kogu lasundi paksus, m
Vähelagunenud turba kihi paksus, m
19502:002:0121
Kõverdama turbatootmisala 19502:002:0119
Lihula metskond 6
Lihula metskond 14
41101:004:01 7
Lihula metskond 31 41101:004:0125
Lihula metskond 29
Lihula metskond 28
Metsiku Lihula metskond 32
41101:004:012719501:002:0255
Lihula metskond 59
19502:002:0284
Lihula metskond 51
43001:001:0537
Lihula metskond 239
19501:001:0463
19502:002:0283
19501:002:0616 Lihula metskond 65
41101:004:0114
19502:002:0402
Ansi
Seitsmetamme 19502:002:0630
41101:004:0181
Lihula metskond 10
19502:002:0118 Kõverdama turbatootmisala
41101:004:0260
41101:004:0270
19501:002:0820
Tammiku
9502:002:0030
Männiku
41101:004:0175
Lihula metskond 39
19502:002:0055
19502:002:0053Nõmme 19502:002:0054
Nõmme pu bamaja
Lehtmetsa 19502:002:1270 Lihula metskond 14
19502:002:0120
19502:002:0121
Lihula metskond 16
Lihula metskond 16
19502:002:0121
Lihula metskond 14 19502:002:0120
41101:004:0109
Lihula metskond 26
43001:001:1288
Kinksi küla
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
Lamami samakõrgusjoon, m
Veehaarde sanitaarkaitseala
Maaparandushoiuala
Vääriselupaiga piirangud
Teekaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Ranna või kalda piiranguvöönd
2019. a sondeerimispunkt
1995. a sondeerimispunkt
Karuse-Linnuse hoiuala
III kategooria kaitsealused liigid
Proovivõtupunkt
1
Kõverdama turbamaardla piir (asendiplaanil)
0 500 m250
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Külgneva mäeeraldise piir
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
1'
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Loa omanik
[email protected] 1 : 5000
/Allkirjastatud digitaalselt/
+372 668 1011, [email protected]
Lääneranna vald, Pärnu maakond
Kõverdama II turbatootmisala
Graafiline lisa 1/3
08.04.2026
26/5486 /Allkirjastatud digitaalselt/
Erki Vaguri
Tauri Põldema
Aktsiaselts Torf
Tallinna mnt 26a, 90303 Pärnu maakond, Lääneranna vald, Lihula linn,
Mäeeraldise plaan
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2721).
- Kõverdama turbamaardla Kõverdama uuringuruumi topograafilise ja varu arvutamise
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 07.04.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 07.04.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 07.04.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.04.2026);
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Kaardileht nr 5244 Vatla
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
Ööbiku
19502:002:0156
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1' 6 496 813,62 482 563,16
2' 6 496 918,83 482 704,16
3' 6 497 213,51 482 916,72
4' 6 497 306,69 483 094,85
5' 6 497 326,30 483 098,50
6' 6 497 311,75 483 199,11
7' 6 497 217,97 483 186,84
8' 6 497 185,64 483 329,21
9' 6 497 227,27 483 500,34
10' 6 497 296,97 483 501,73
11' 6 497 149,28 484 513,16
12' 6 496 957,33 484 519,84
13' 6 496 996,02 485 021,75
14' 6 496 532,49 485 063,15
15' 6 496 493,92 484 671,82
16' 6 496 497,27 484 642,69
17' 6 496 400,45 484 649,97
18' 6 496 366,54 484 318,61
19' 6 496 539,61 484 307,88
20' 6 496 555,76 484 516,60
21' 6 496 562,38 484 515,78
22' 6 496 784,49 484 486,65
23' 6 496 791,77 484 485,66
24' 6 496 722,92 483 419,81
25' 6 496 551,46 483 433,05
26' 6 496 531,60 483 435,70
27' 6 496 485,92 483 444,14
28' 6 496 475,66 483 399,62
29' 6 496 743,61 483 238,09
30' 6 496 459,44 482 730,15
31' 6 496 455,96 482 727,51
32' 6 496 190,16 482 933,89
33' 6 496 100,02 482 773,99
34' 6 496 168,55 482 746,27
35' 6 496 215,09 482 727,32
Nr X Y
1 6 496 813,62 482 563,16
2 6 496 918,83 482 704,16
3 6 497 213,51 482 916,72
4 6 497 306,69 483 094,85
5 6 497 291,92 483 196,49
6 6 497 217,97 483 186,84
7 6 497 185,64 483 329,21
8 6 497 227,27 483 500,34
9 6 497 241,82 483 740,98
10 6 497 131,90 484 493,75
11 6 496 935,79 484 500,58
12 6 496 944,62 484 615,15
13 6 496 974,56 485 003,59
14 6 496 550,45 485 041,47
15 6 496 514,03 484 671,99
16 6 496 519,23 484 626,79
17 6 496 604,60 484 510,28
18 6 496 784,56 484 486,62
19 6 496 791,78 484 485,66
20 6 496 722,94 483 419,85
21 6 496 551,37 483 433,11
22 6 496 531,57 483 435,72
23 6 496 485,91 483 444,21
24 6 496 475,68 483 399,63
25 6 496 743,63 483 238,17
26 6 496 459,39 482 730,15
27 6 496 455,99 482 727,48
28 6 496 190,18 482 933,89
29 6 496 100,02 482 773,99
30 6 496 168,55 482 746,27
31 6 496 215,09 482 727,32
32 6 496 539,61 484 307,88
33 6 496 555,81 484 516,68
34 6 496 557,61 484 539,92
35 6 496 497,74 484 622,60
36 6 496 418,36 484 628,57
37 6 496 386,52 484 317,38 36' 6 496 241,05 483 766,68
37' 6 496 243,65 483 786,87
38' 6 496 253,49 483 956,89
39' 6 496 264,13 484 140,64
40' 6 496 095,87 484 149,63
41' 6 496 080,33 483 970,03
42' 6 495 998,83 483 976,17
43' 6 495 853,63 483 976,14
44' 6 495 840,76 483 792,75
38 6 496 241,05 483 766,68
39 6 496 243,65 483 786,87
40 6 496 253,49 483 956,89
41 6 496 262,97 484 120,68
42 6 496 114,13 484 128,62
43 6 496 100,28 483 968,53
44 6 495 998,83 483 976,17
45 6 495 853,63 483 976,14
46 6 495 840,76 483 792,75
47 6 496 065,36 482 774,37
48 6 496 159,43 482 934,06
49 6 495 813,55 482 959,02
50 6 495 810,69 482 946,63
51 6 495 788,49 482 850,48
52 6 495 807,84 482 812,28
45' 6 496 065,36 482 774,37
46' 6 496 159,43 482 934,06
47' 6 495 813,55 482 959,02
48' 6 495 810,69 482 946,63
49' 6 495 788,49 482 850,48
50' 6 495 807,84 482 812,28
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Pindala 147,90 ha
Pindala 140,14 ha 6 495 500
6 496 000
6 496 500
6 497 000
6 497 500
4 8 2 5
0 0
4 8 3 0
0 0
4 8 3 5
0 0
4 8 4 0
0 0
4 8 4 5
0 0
4 8 5 0
0 0
N
17
15
0,00
0,50
0,75
1,00
1,25
0,25
1,50
1,75
2,00
2,50
2,75
3,00
3,50
3,75
4,00
4,50
4,75
5,00
5,50
2,25
3,25
4,25
5,25
0,00
0,50
0,75
1,00
1,25
0,25
1,50
1,75
2,00
2,40
2,25
0,00
0,50
0,75
1,00
1,25
0,25
1,50
0,00
0,50
0,75
1,00
1,25
0,25
1,45
169
170
171
172
173
174
129
151
177
1,75
1,90
178
179
180
181
182
183
184
152
153
154
155
156
157
158
159
160
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
150
150
13
14
15
16
17
18
19
20
21
13
14
15
16
17
18
19
20
21
1
14
15
16
17
14
15
16
17
4
3-1 I-0
Maapinna abs kõrgus, m 17,71 17,80 17,84 19,75 20,25 18,39 17,07 16,32 18,91 18,98 20,00 19,61
Lamami abs kõrgus, m 16,46 15,68 15,31 14,70 14,04 14,25 14,95 14,69 13,66 13,97 15,21 15,08 15,50 15,51 15,24
Turbalasundi kogupaksus, m 0,70 1,80 2,40 3,10 3,80 5,50 5,30 3,70 3,41 2,35 3,70 3,90 4,50 4,10 3,20
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
13-1
Maapinna abs kõrgus, m 15,76 16,01 16,38 16,21 15,96 15,60 15,76
Lamami abs kõrgus, m 15,26 14,91 14,88 14,76 14,46 15,00 15,36
Turbalasundi kogupaksus, m 0,50 1,10 1,50 1,45 1,50 0,60 0,40
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m 69 102 92 99 106 99
83 99 102 114 97 94 109 50 208 64 124 85 99 125
0,30 0,80 1,10 1,10 3,25 2,50 2,20 2,00 2,60 2,90 2,70 2,50
0,30 0,25 0,20
17,4817,16 18,44
3-2 3-3 3-4 3-5 3-6 3-7 3-8 IV-0 2-7 1-82-8 2-9 2-10
--
----
13-2 13-3 13-4 13-5 13-6 13-7
1,10
l.23% t.1,69%
l.26% t.1,37%
l.19% t.1,20%
l.15% t.0,61%
l.14% t.0,75%
l.14% t.0,78%
l.16% t.1,62%
l.13% t.1,04%
l.17% t.1,19%
l.23% t.1,55%
l.27% t.1,60%
l.21% t.2,23%
l.22% t.3,38%
l.26% t.4,09%
l.24% t.4,44%
l.27% t.4,23%
l.23% t.4,80%
l.24% t.6,70%
l.26% t.7,66%
l.26% t.9,47%
l.23% t.8,20%
l.24% t.8,04%
l.17% t.3,64%
l.17% t.3,30%
l.20% t.2,15%
l.19% t.1,74%
l.24% t.2,82%
l.25% t.3,12%
l.27% t.5,71%
l.28% t.9,62%
l.24% t.6,99%
l.20% t.8,45%
l.17% t.2,78%
l.18% t.4,58%
l.19% t.1,92%
l.26% t.4,53%
l.25% t.2,69%
l.27% t.2,48%
l.26% t.2,89%
l.27% t.3,69%
l.28% t.6,03%
l.34% t.13,77%
l.31% t.71,41%
l.26% t.19,41%
l.25% t.4,60%
l.32% t.12,14%
Uuringupunkti nr
Uuringupunkti nr
läbilõige
Botaaniline
(M 1 : 25)
3-6
läbilõige
Botaaniline
(M 1 : 25)
9-4
läbilõige
Botaaniline
(M 1 : 25)
10-7
läbilõige
Botaaniline
(M 1 : 25)
13-4
14
15
16
17
18
19
14
15
16
17
18
19
14
15
16
17
18
14
15
16
17
18
14
15
16
17
18
14
15
16
17
18
6-1
Maapinna abs kõrgus, m 16,78 17,32 17,77 18,10 18,42 18,62
Lamami abs kõrgus, m 15,88 15,72 15,37 15,10 14,82 14,72
Turbalasundi kogupaksus, m 0,90 1,60 2,40 3,00 3,60 3,90
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
9-1
Maapinna abs kõrgus, m 16,21 16,69 17,00 17,21 17,04
Lamami abs kõrgus, m 15,51 15,29 15,00 14,81 15,34
Turbalasundi kogupaksus, m 0,70 1,40 2,00 2,40 1,70
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
8-7
Maapinna abs kõrgus, m 17,73 17,69 17,94 17,74 17,67
Lamami abs kõrgus, m 15,43 15,59 15,44 15,64 15,27
Turbalasundi kogupaksus, m 2,30 2,10 2,50 2,10 2,40
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m 74 94 94 106
149 100 108 105
83 92 99 108 102
1919
13 13
1,00 1,40 2,00 1,80 2,10
0,40 1,00 1,50 0,90
1,10 0,90 1,30 0,60 1,50
6-2 6-3 6-4 6-5 6-6
-
-
9-2 9-3 9-4 9-5
8-8 8-9 8-10 8-11Uuringupunkti nr Uuringupunkti nr
Uuringupunkti nr
r.villpea-sfagnumi
r.villpea-sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
ss.sfagnumi
ss.sfagnumi-lehtsambla
ms.lehtsambla-pilliroo
ms.lehtsambla-pilliroo
ms.lehtsambla-pilliroo
ms.lehtsambla-pilliroo
ms.tarna-pilliroo
ss.tarna-pilliroo
ss.pilliroo-villpea
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
ss.sfagnumi
ss.sfagnumi
ss.sfagnumi
r.villpea-sfagnumi
ms.tarna-pilliroo
ms.tarna-pilliroo
ss.sfagnumi-pilliroo
r.puu-sfagnumi
r.sfagnumi
ss.sfagnumi
ss.tarna-sfagnumi
ss.sfagnumi
ms.pilliroo-tarna
r.villpea-sfagnumi
ss.rohu-sfagnumi
ss.puu-sfagnumi
ss.puu-rohu
ss.tarna-pilliroo
ms.pilliroo
ms.pilliroo-tarna
ms.tarna-pilliroo
Plokk 4 aR
Plokk 7 aT
Plokk 6 aT
Plokk 7 aT
P lo
k k 1 a
T P lo
k k 2 a
T
Plokk 6 aT
Plokk 7 aT
Plokk 6 aT
Plokk 7 aT
Plokk 6 aT
Plokk 7 aT
Plokk 6 aT
Plokk 7 aTPlokk 2 aT
Plokk 1 aT
P lo
k k 2 a
T
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 2 aT
Plokk 4 aR
Plokk 3 aR
Läbilõige I-I'
Läbilõige IV-IV'
S m
S m
N m
N m
S m
S m
S m
N m
N m
N m
Läbilõige II-II'
Läbilõige V-V'
Läbilõige III-III'
3-6
3-6
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
9-4
151
152
153
154
155
156
157
158
159
13-4
169
170
171
172
173
174
Lagunemise aste, %
Tuhasus, %
Vähelagunenud turvas
Hästilagunenud turvas
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
Liiv
Savi
Proovivõtupunkti asukoht, punkti nr
Liivsavi / saviliiv / moreen
Rabaturvas
Siirdesooturvas
Madalsooturvas
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Proovi number
Proovi number
Maapinna kontuur
Turbalasundi lamam
Vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir
0 500 m250
Uuringuaegne veetase
Eeldatav veetase maavara ammendamisel
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Külgneva mäeeraldise piir
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Joonis nr
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
08.04.2026
Helis Vahtra
Lääneranna vald, Pärnu maakond
Kõverdama II turbatootmisala
Aktsiaselts Torf
Tallinna mnt 26a, 90303 Pärnu maakond, Lääneranna vald, Lihula linn,
Geoloogilised läbilõiked
2 / 3
V 1 : 50
H 1 : 5 000
26/5486
Põhjaterviku piir (0,2 m lamamist)
Tauri Põldema
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2721).
- Kõverdama turbamaardla Kõverdama uuringuruumi geoloogilisi läbilõikeid
3. Geoloogiliste läbilõigete koostamisel on kasutatud:
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Lihula metskond 10
41101:004:0181
Lihula metskond 14
43001:001:1288
K õ v e rd
a m
a t u rb
a to
o tm is a la
1 9 5 0 2 :0
0 2 :0
1 1 9
1 9 5 0 1 :0
0 2 :0
8 2 0
Lihula metskond 16
19502:002:0121
1 9 5 0 2 :0
0 2 :0
1 1 8
tu rb
a to
o tm is a la
K õ v e rd
a m
a
K õ v e rd
a m
a t u rb
a to
o tm is a la
1 9 5 0 2 :0
0 2 :0
1 1 9
Lihula metskond 14
43001:001:1288
1 9 5 0 2 :0
0 2 :0
1 1 9
tu rb
a to
o tm is a la
K õ v e rd
a m
a
L ih
u la m
e ts
k o n d 6
5
1 9 5 0 1 :0
0 2 :0
6 1 6
Lihula metskond 14
43001:001:1288
Lihula metskond 14
19502:002:0120
Lihula metskond 14
19502:002:0120
Kõverdama turbatootmisala
19502:002:0119
K õ v e rd
a m
a t u rb
a to
o tm is a la
1 9 5 0 2 :0
0 2 :0
1 1 9
L ih
u la m
e ts
k o n d 5
1
1 9 5 0 2 :0
0 2 :0
2 8 3
Ööbiku
19502:002:0156
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
l.24%
t.8,04%
Kõverdama turbatootmisala
r.
ss.
ms.
T e e
L>25%
L<25%
L>25%
L<25%
L<25%
L>25%
L<25%
L>25% L<25%
L>25%
L<25%
L>25%
L<25%
L>25%
n/ta
n/ta (452-A)
15.58
15.41
15.21
14.84
14.75
14.49
14.57
14.90
14.98
15.22
15.33
15.37
14.73
14.69
14.86
14.89
15.91
15.15
15.38
15.70
17.03
17.56
16.07
15.59
18.78
17.94
17.05
15.26
17.23
15.86
15.00
15.17
16.47
17.73
14.64
15.28
15.34
15.34
15.88
16.22
15.71
14.68
15.66
15.71
15.68 15.67
15.60
15.50
15.43
15.40 15.64
15.90
15.71
15.79
15.84
15.23
15.25
15.38
15.33
15.49
15.29
15.32
15.29
15.19
14.99
14.74
14.83
14.88
15.16
15.11
15.05
15.17
15.25
15.54
15.40 15.12 15.13
15.19
15.24
15.29 15.44
15.45
15.19
15.35
15.33
15.53 15.57 15.62
15.32
15.15
15.22
15.18
15.12
15.28
15.18
15.29
15.59
15.68 15.75
15.36
14.99
15.17
15.35
15.22
14.97
15.46
15.21
15.21
15.17
15.59
15.88 15.66
15.59
15.43
14.91
14.91
15.58
15.76
15.12
15.34
15.36 14.95
14.87
14.78
14.55
14.46
14.30
15.30
15.81
16.03
15.90
16.17
16.18
15.81
14.67 14.94
16.00
16.25
14.73
15.02
14.58
14.69
14.53
14.70
15.37
15.31
16.47
16.37
16.61
16.56
16.89
17.00
16.76
17.51
16.43
16.48
16.33
16.62
16.66
16.12
16.41
16.02
15.89
16.08
15.78
15.82
15.96
15.87
15.89
16.27
17.00
17.07
17.35
16.90
16.98
17.36
16.99
17.09
17.11
17.22
17.06
17.08
17.20
17.03
16.89
16.43
17.33
16.46
17.62
19.52
19.68
19.09
17.47
18.18
17.74
17.18
17.68
17.95
17.74
16.04 16.89
16.76 17.12
15.98
16.04 16.39
17.42
17.37
16.19
16.23
16.11
15.95
18.15
16.02
17.99
16.33
17.04 16.92
17.32
17.06
17.01
17.10
16.87
16.51 16.60
17.02
16.60
16.56
16.74
16.69
16.65
17.56
17.15
16.64
16.57
16.14
16.01
15.99
16.02
16.17
16.60
16.04
16.14
16.13
16.24
16.74
16.92
16.19
16.08
16.05
16.00
15.91
15.85
16.10
15.82
15.79
16.00
16.01 16.06
15.69 15.80
15.62
15.62
15.69
15.74
15.88
15.94
16.00
15.84
15.60
15.45
15.49
15.48
15.60
15.55
15.50
15.45
15.30
15.50
15.39
15.56
15.55
15.75
15.71
15.61
15.57
15.49
15.35
15.41
15.61
15.69
15.52
15.91
15.57
15.76
15.76
15.70
15.67
15.93
15.54 16.36
16.10
15.65
16.66
17.39
15.76
15.73
15.84
17.16
16.22
15.69
15.78
16.56
15.85
15.69
15.67 15.86
15.98
15.78
16.07
16.61
16.39
15.97
16.25 16.08
16.06
16.09
16.51
16.46 16.67
16.21
16.18 16.01
16.11
16.92
16.27
15.80
15.71
16.04
16.11
16.24
17.14
16.18
15.89
16.17
16.54
17.29
15.93
16.18
15.69
18.07
16.04
16.04
16.24
16.48
16.44
16.39
17.71
16.76
16.88
16.88
17.18
17.43
17.13
18.13
16.99
17.14
17.15
16.91
17.27
17.07
16.81
16.64
16.89
17.77
17.61
16.57
16.36
16.93
17.28
17.63 17.10
17.25
16.63
16.51
17.33
16.08 16.26
15.93 15.88
16.39
15.71 16.00
16.04 15.79
16.57
16.95 16.13
16.40 16.25
16.31 17.06
17.58
17.20 16.30 16.10 16.19
15.91 16.87
16.79
15.94
16.15 16.57
16.80
16.89
16.53
16.38
17.20
16.40
16.39
17.84
16.16
16.38
16.67
16.48
16.58
16.33
16.30
16.45
16.90
16.59
16.37
16.42
16.66
16.92
16.41
16.33
16.12
16.25
17.31
17.19
16.79
16.26
15.63
15.53
16.26 16.21
16.24
15.77
16.32
16.13
15.72
15.52
15.89
16.10
15.96
17.12
17.54
17.38
16.88
16.67
17.31
16.21
17.21
16.36
16.49
17.24
18.73
17.54
16.77
16.33
16.40
16.15
16.51
15.88
17.02
16.56
17.81
16.52
15.78
16.29
16.31
18.94
19.19
17.14
16.48
16.81
17.02 17.65 18.16
17.07 17.01
17.27
16.66
16.03 16.62
16.42 16.52
16.78
15.91
16.20
16.09
16.08
16.40
16.17
16.80
16.40
16.13
15.87
15.94
16.29 16.14
15.93
15.96
15.86
16.35
15.81
16.01
15.63
16.41
15.98
16.05
16.13
15.93
15.65
15.57
15.61
16.03
15.73
15.81
15.46
15.67
15.83
15.89
15.51
15.42
15.63
15.76
15.65
15.33
15.47
15.65
15.82
15.62 15.65
15.73
16.25 15.72
16.00 15.66
15.48 15.44
15.64
15.40
19.20
17.49 17.88
18.93
18.33
18.12
18.09
17.64
17.52
18.36
15.04
15.87
16.68
16.04
16.60
16.45
15.78
15.76
15.75
17.17
16.42
16.09
15.67
15.82
15.97
15.92
16.12
16.34
16.78
15.92
15.86
15.48
15.56
15.88
16.35
16.64
15.76
15.58
15.58
15.68
15.46
15.89
15.92
15.81
15.57
15.41
15.70
15.54
15.53
15.43
16.03
15.45
15.75
15.65
15.31
15.42 15.62
15.73 16.04
15.64
15.58
15.63
15.70
15.52
15.59
15.51
16.01
16.00
15.57
16.31
15.53
15.33
16.85
15.89 16.68
16.80
17.33
16.16
17.22
15.89
15.90
16.44
16.49
16.38
16.47
15.73
16.53
15.94 15.75
15.85
15.85
16.40
16.03 15.84
16.21
16.33
17.83
15.61
15.63
15.59
15.62
15.64
15.82 15.82 16.08
15.90
16.00
15.25
15.25
15.64
15.28
15.33 15.58
15.56
15.73
16.89
16.13
16.90
16.04
16.39
17.04
17.41
18.42
15.61
16.44
16.15
16.03
15.82
15.65
15.79
16.67
16.84
16.52
16.46
19.10
17.58
17.67
18.60
16.93
16.97 16.71 16.80
15.89
15.98 15.81
15.87
19 .55
18.57
1 7 .4
2
18.06
1 9. 07
18.85
1 8. 82
17.74
18.47
19.31
18.86
18.07
18.46 18.45
17.64
17.55
18.68
17.94
1 8. 24
16.59
19 .03
18.39
14.80
09.08.2019
14.44
09.08.2019
14.95
09.08.2019
14.57
09.08.2019
14.55
09.08.2019
14.33
09.08.2019
14.28
09.08.2019
14.41
09.08.2019
14.38
09.08.2019
13.04
09.08.2019
09.08.2019
14,80
15
15
15
15
1 5
15
15
15
1 6
1 5
15
15
15
1 5
15
1 6
1 6
16
1 6
1 6
1 7
1 7
1 8
1 8
1 9
15 16
16
16
16
16
1 6
16
1 6
17
17
1 7
18
1 8
1 9
1 6
1 6
1 6
1 7
17
1 7
2 0
16
16
1 6
1 6
1 6
1 6
1 6
1 6
17
17
1 7
1 8
1 8
1 8
1 9
1 9
19
1 6
16
1 6
1 6
1 6
16
Plokk 4 aR
Plokk 3 aR
Plokk 4 aR
Plokk 3 aR
Plokk 4 aR
Plokk 3 aR
Plokk 4 aR
Plokk 4 aR
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 2 aT
Plokk 2 aT
Plokk 5 aT
1'
2'
3'
4' 5'
'
7' 8'
9'
10'
11'
12'
3'
14'
15'16'
17'
18'
19' 0'21'
22' 23'
24'
25'
26'
27'
28'
29'
30'
31'
32'
33'
34'
35'
1
2
3
4
5
6 7
8 9
10
11
12
13
14
1516
17
18 19
20
21
22
2324
25
26
27
28
29
30
31
32 33 34
35
36 37
36' 37' 38'
39'
40'
41'
42'
43' 44'
38 39 40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50 5
52
45'
46'
47'
48'
4 '
50'
1-1 17,37
1,0 2,7
1-2 18,23
1,8 3,3
1-3 19,84
3,2 4,5
1-4 20,16
2,7 4,2
1-5 19,88
0,1 0,2
1-6 19,48
- -
1-7 19,23
- -
1-8 18,44
2,5 3,2
1-9 16,76
0,3 2,8
1-10 17,48
1,0 1,9
2-1 17,18
0,2 0,6
2-2 17,42
0,7 2,4
2-3 18,39
2,0 3,8
2-4 19,09
2,5 4,3
2-5 19,83
2,8 4,5
2-6 18,13
1,5 2,8
2-7 18,91
2,0 3,7
2-8 18,98
2,6 3,9
2-9 20,00
2,9 4,5
2-10 19,61
2,7 4,1
2-11 17,34
1,4 1,9
2-12 17,28
0,9 1,6
2-13 17,09
0,8 0,9
2-14 16,84
- 0,9
2-15 16,10
- 0,3
3-1 17,16
0,3 0,7
3-2 17,48
0,8 1,8
3-3 17,71
1,1 2,4
3-4 17,80
1,1 3,1
3-5 17,84 3,8
3-6 19,75
3,3 5,5
3-7 20,25
2,5 5,3
3-8 18,39
2,2 3,7
4-1 17,01
- 0,8
4-2 17,29
0,7 1,7
4-3 17,54
1,3 2,2
4-4 17,89
1,4 3,1
4-5 18,41
0,8 3,8
4-6 19,51
1,7 5,1
4-7 20,29
2,5 5,7
4-8 19,06
2,4 4,8
5-1 17,16
0,5 0,9
5-2 17,75
1,5 2,4
5-3 18,27
1,6 3,4
5-4 18,63
1,4 4,0
5-5 19,91
3,4 5,7
5-6 18,81
2,8 4,2
5-7 18,51
2,5 4,2
5-8 18,35
2,5 4,5
6-1 16,78
- 0,9
6-2 17,32
1,0 1,6
6-3 17,77
1,4 2,4
6-4 18,10
2,0 3,0
6-5 18,42
1,8 3,6
6-6 18,62
2,1 3,9
7-1 16,38
- 0,9
7-2 16,92
0,6 1,5
7-3 17,27
0,7 2,6
7-4 17,93
1,7 3,2
7-5 18,25
1,6 2,7
7-6 17,80
1,4 2,9
7-7 17,58
1,2 2,3
7-8 17,47
1,2 2,3
7-9 17,59
1,0 2,7
8-1 16,12
- 0,4
8-2 16,45
- 0,8
8-3 16,85
0,3 1,6
8-4 17,35
1,4 2,6
8-5 17,83
1,4 2,8
8-6 17,35
1,2 2,8
8-7 17,73
1,1 2,3
8-8 17,69
0,9 2,1
8-9 17,94
1,3 2,5
8-10 17,74
0,6 2,1
8-11 17,67
1,5 2,4
9-1 16,21
- 0,7
9-2 16,69
0,4 1,4
9-3 17,00
1,0 2,0
9-4 17,21
1,5 2,4
9-5 17,04
0,9 1,7
9-6 16,80
- 1,4
9-7 16,69
- 1,1
9-8 16,24
- 0,2
10-1 16,10
- 0,7
10-2 16,24
- 0,6
10-3 16,43
- 1,2
10-4 16,91
0,7 1,7
10-5 17,20
1,0 2,5
10-6 16,49
0,5 1,6
10-7 16,96
1,3 1,9
10-8 16,32
0,8 1,1
10-9 15,93
- 0,8
10-10 15,90
- 0,6
10-11 15,82
- 0,4
11-1 16,05
- 0,6
11-2 16,03
- 0,5
11-3 16,08
- 1,0
11-4 16,02
- 0,9
11-5 16,76
0,5 1,7
11-6 16,59
- 0,8
11-7 16,46
- 1,5
11-8 16,73
- 1,7
11-9 16,14
- 0,4
11-10 16,39
- 0,5
11-11 16,09
- 0,4
11-12 6,21
- 0,2
12-1 15,67
- 0,5
12-2 15,82
- 0,5
12-3 16,11
- 0,9
12-4 16,76
0,7 1,9
12-5 16,78
0,9 2,0
12-6 16,48
0,5 1,8
12-7 15,78
- 0,6
12-8 15,80
- 0,5
12-9 15,82
- 0,1
12-10 15,91
- -
12-11 16,53
- -
13-1 15,76
- 0,5
13-2 16,01
- 1,1
13-3 16,38
0,3 1,5
13-4 16,21
0,3 1,4
13-5 15,96
0,2 1,5
13-6 15,60
- 0,6
13-7 15,76
- 0,4
13-8 15,63
- 0,2
13-9 15,78
- 0,1
13-10 15,98
- -
14-1 15,69
- 0,5
14-2 15,64
- 0,6
14-3 16,10
- 1,0
14-4 15,98
- 0,9
14-5 15,67
- 0,5
14-6 15,60
- 0,3
14-7 15,61
- 0,1
14-8 15,65
- 0,1
14-9 15,67
- -
14-10 15,80
- -
I-0
I-1
I-2
II-0
II-1
II-2
III-0
III-9 16,05
- 1,6
IV-0
IV-1
VI-0
VI-1
VI-2
VI-3
V-0 V-1 V-2 V-3 V-4
V-5
VIII-0 VIII-1 VIII-2 VIII-3 VIII-4 VIII-5
VII-0VII-1 VII-2 VII-3 VII-4 VII-5 VII-6 VII-7 VII-8 VII-9
IV-2 IV-3 IV-4 IV-5 IV-6 IV-7 IV-8 IV-9 IV-10 IV-11 IV-12 IV-13 IV-14
III-10 III-11
III-1 III-2 III-3 III-4 III-5 III-6 III-7 III-8
1,1
1-9 16,76
0,3 2,8 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m
Sondeerimispunkti nr
Kogu lasundi paksus, m
Vähelagunenud turba kihi paksus, m
19502:002:0121
Kõverdama turbatootmisala 19502:002:0119
Lihula metskond 16
Lihula metskond 14 19502:002:0120
41101:004:01 7
Lihula metskond 31 41101:004:0125
Lihula metskond 29
Lihula metskond 28
Metsiku Lihula metskond 32
41101:004:012719501:002:0255
Lihula metskond 59
19502:002:0284
Lihula metskond 51
43001:001:0537
Lihula metskond 239
19501:001:0463
19502:002:0283
19501:002:0616 Lihula metskond 65
41101:004:0114
19502:002:0402
Ansi
Seitsmetamme 19502:002:0630
41101:004:0181
Lihula metskond 10
19502:002:0118 Kõverdama turbatootmisala
41101:004:0260
41101:004:0270
19501:002:0820 41101:004:0110 Lihula metskond 27
Tammiku
9502:002:0030
Männiku
41101:004:0175
Lihula metskond 39
19502:002:0055
19502:002:0053Nõmme 19502:002:0054
Nõmme pu bamaja
Lehtmetsa 19502:002:1270 Lihula metskond 14
19502:002:0120
19502:002:0121
Lihula metskond 16
Lihula metskond 16
19502:002:0121
Lihula metskond 14 19502:002:0120
41101:004:0109
Lihula metskond 26
Kaardileht nr 5244 Vatla
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Veehaarde sanitaarkaitseala
Maaparandushoiuala
Vääriselupaiga piirangud
Teekaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Ranna või kalda piiranguvöönd
2019. a sondeerimispunkt
1995. a sondeerimispunkt
Karuse-Linnuse hoiuala
III kategooria kaitsealused liigid
Proovivõtupunkt
1
Kõverdama turbamaardla piir (asendiplaanil)
0 500 m250
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Külgneva mäeeraldise piir
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
1'
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Loa omanik
[email protected] 1 : 5000
/Allkirjastatud digitaalselt/
+372 668 1011, [email protected]
Lääneranna vald, Pärnu maakond
Kõverdama II turbatootmisala Korrastatud ala plaan
Graafiline lisa 3/3
08.04.2026
26/5486 /Allkirjastatud digitaalselt/
Erki Vaguri
Tauri Põldema
Aktsiaselts Torf
Tallinna mnt 26a, 90303 Pärnu maakond, Lääneranna vald, Lihula linn,
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 07.04.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 07.04.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 07.04.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.04.2026);
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Taastuva soo kõlvik (147,9 ha)
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
Ööbiku
19502:002:0156
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1' 6 496 813,62 482 563,16
2' 6 496 918,83 482 704,16
3' 6 497 213,51 482 916,72
4' 6 497 306,69 483 094,85
5' 6 497 326,30 483 098,50
6' 6 497 311,75 483 199,11
7' 6 497 217,97 483 186,84
8' 6 497 185,64 483 329,21
9' 6 497 227,27 483 500,34
10' 6 497 296,97 483 501,73
11' 6 497 149,28 484 513,16
12' 6 496 957,33 484 519,84
13' 6 496 996,02 485 021,75
14' 6 496 532,49 485 063,15
15' 6 496 493,92 484 671,82
16' 6 496 497,27 484 642,69
17' 6 496 400,45 484 649,97
18' 6 496 366,54 484 318,61
19' 6 496 539,61 484 307,88
20' 6 496 555,76 484 516,60
21' 6 496 562,38 484 515,78
22' 6 496 784,49 484 486,65
23' 6 496 791,77 484 485,66
24' 6 496 722,92 483 419,81
25' 6 496 551,46 483 433,05
26' 6 496 531,60 483 435,70
27' 6 496 485,92 483 444,14
28' 6 496 475,66 483 399,62
29' 6 496 743,61 483 238,09
30' 6 496 459,44 482 730,15
31' 6 496 455,96 482 727,51
32' 6 496 190,16 482 933,89
33' 6 496 100,02 482 773,99
34' 6 496 168,55 482 746,27
35' 6 496 215,09 482 727,32
Nr X Y
1 6 496 813,62 482 563,16
2 6 496 918,83 482 704,16
3 6 497 213,51 482 916,72
4 6 497 306,69 483 094,85
5 6 497 291,92 483 196,49
6 6 497 217,97 483 186,84
7 6 497 185,64 483 329,21
8 6 497 227,27 483 500,34
9 6 497 241,82 483 740,98
10 6 497 131,90 484 493,75
11 6 496 935,79 484 500,58
12 6 496 944,62 484 615,15
13 6 496 974,56 485 003,59
14 6 496 550,45 485 041,47
15 6 496 514,03 484 671,99
16 6 496 519,23 484 626,79
17 6 496 604,60 484 510,28
18 6 496 784,56 484 486,62
19 6 496 791,78 484 485,66
20 6 496 722,94 483 419,85
21 6 496 551,37 483 433,11
22 6 496 531,57 483 435,72
23 6 496 485,91 483 444,21
24 6 496 475,68 483 399,63
25 6 496 743,63 483 238,17
26 6 496 459,39 482 730,15
27 6 496 455,99 482 727,48
28 6 496 190,18 482 933,89
29 6 496 100,02 482 773,99
30 6 496 168,55 482 746,27
31 6 496 215,09 482 727,32
32 6 496 539,61 484 307,88
33 6 496 555,81 484 516,68
34 6 496 557,61 484 539,92
35 6 496 497,74 484 622,60
36 6 496 418,36 484 628,57
37 6 496 386,52 484 317,38 36' 6 496 241,05 483 766,68
37' 6 496 243,65 483 786,87
38' 6 496 253,49 483 956,89
39' 6 496 264,13 484 140,64
40' 6 496 095,87 484 149,63
41' 6 496 080,33 483 970,03
42' 6 495 998,83 483 976,17
43' 6 495 853,63 483 976,14
44' 6 495 840,76 483 792,75
38 6 496 241,05 483 766,68
39 6 496 243,65 483 786,87
40 6 496 253,49 483 956,89
41 6 496 262,97 484 120,68
42 6 496 114,13 484 128,62
43 6 496 100,28 483 968,53
44 6 495 998,83 483 976,17
45 6 495 853,63 483 976,14
46 6 495 840,76 483 792,75
47 6 496 065,36 482 774,37
48 6 496 159,43 482 934,06
49 6 495 813,55 482 959,02
50 6 495 810,69 482 946,63
51 6 495 788,49 482 850,48
52 6 495 807,84 482 812,28
45' 6 496 065,36 482 774,37
46' 6 496 159,43 482 934,06
47' 6 495 813,55 482 959,02
48' 6 495 810,69 482 946,63
49' 6 495 788,49 482 850,48
50' 6 495 807,84 482 812,28
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Pindala 147,90 ha
Pindala 140,14 ha
6 496 000
6 496 500
6 497 000
4 8 3 0
0 0
4 8 3 5
0 0
4 8 4 0
0 0
4 8 4 5
0 0
4 8 3 0
0 0
4 8 3 5
0 0
4 8 4 0
0 0
4 8 4 5
0 0
N
17
Digiallkirjad
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pma.agri.ee Registrikood 70000071
OÜ INSENERIBÜROO STEIGER Harju maakond Tallinn Nõmme linnaosa Männiku tee 104 11216 Teie: 14.10.2020 nr 14.2-1/28010 [email protected] Meie: 20.10.2020 nr 14.2-1/28284
Kõverdama II turbatootmisala seisukoha küsimine
Austatud Epp Kuslap
Põllumajandusameti Lääne regiooni Haapsalu esindus on tutvunud OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) poolt esitatud Kõverdama II turbatootmisala joonise töö nr.20/3041. Kõverdama turbatootmisala asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kunila külas maaparandusehitisel Tuudi (TTP-562) (MPS kood/ehitise kood 5111790030100/002 ja 5111790030101/002). Põllumajandusametil ei ole vastuväited kaevandamise loa taotlemisele.
Küll aga soovitame silmas pidada, et Kõverdama II turbatootmisalalt kuivendusvete ärajuhtimine läbi Virita kraavi ei tooks kaasa hüppelist vooluhulkade kasvu, mis võib kahjustada eraomandis olevatel maadel asuva maaparandussüsteemi toimimist.
(allkirjastatud digitaalselt) TAAVI KAND Regiooni juhataja
Aive Aljaste Põllumajandusameti Lääne regioon Jaani 10, Haapsalu +372 5322 6688 [email protected]
Digiallkirjad
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Aktsiaselts Torf on turba tootmisega tegutsev ettevõte, kes kaevandab turvast Laiküla ja
Kõverdama turbamaardlates. Käesoleva taotlusega taotleb aktsiaselts Torf
kaevandmaisluba Kõverdama II turbatootmisalale, et tagada ettevõtte tegevuseks vajalik
maavara olemasolu ning suurendada senist ettevõtte tootmisvõimsust Kõverdama
turbamaardlas.
Kõverdama II turbatootmisala kattub Keskkonnaministri määruses nr 87 § 1 nimetatud
kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas toodud Kõverdama turbamaardla osaga,
sellest tulenevalt on Kõverdama II turbatootmisala kasutusele võtmiseks olemas riiklik
huvi.
Maavara hakatakse kasutama aianduses.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Kõverdama II turbatootmisala asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas
Karuse külas riigile kuuluvatel kinnistutel Lihula metskond 14 (katastritunnusega
43001:001:1288, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Lihula metskond 51
(katastritunnusega 19502:002:0283, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Lihula
metskond 65 (katastritunnusega 19501:002:0616, sihtotstarve 100% maatulundusmaa),
Lihula metskond 10 (katastritunnusega 41101:004:0181, sihtotstarve 100%
maatulundusmaa) ja Lihula metskond 16 (katastritunnusega 19502:002:0121, sihtotstarve
100% maatulundusmaa).
Taotletav ala ümbritseb olemasolevat Kõverdama turbatootmisala. Selle idaosas on
maapinna abs kõrgus valdavalt 16 - 17 m, põhja- ja lääneosas 17 - 20 m vahemikus.
Mikroreljeef on mätlik, älveid ja laukaid ei ole. Paiguti leidub taotletaval alal vanu
turbakarjääre.
Kõverdama II turbatootmisala idaosa paikneb maaparandussüsteemi TUUDI (TTP-562)
piires. Taotletav ala on kuivendatud lahtise kraavitusega metsamajanduslikel
eesmärkidel.
Taotletav ala kattub ~5,2 ha ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi öösorr leiukohaga
(keskkonnaregistri kood KLO9105363). Kõverdama II turbatootmisalast ca 50 m
kaugusel läänes ja loodes asub Karuse-Linnuse hoiuala (keskkonnaregistri kood
KLO2000147), mis on osa ka Natura 2000 võrgustikust.
Lõo küla lähimad majapidamised paiknevad taotletavast mäeeraldisest 0,2 km edela ja
Karuse küla lähimad elamud 0,4 km loode pool.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Kõverdama turbamaardlas (registrikaardi nr 0114) on geoloogilisi uuringuid tehtud
kolmel (3) korral:
• Haapsalu rajooni turba ja sapropeeli otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne.
(Eesti NSV Geoloogia Valitsus, 1987, EGF 5242);
• Läänemaa Niibi, Kõverdama ja Turvalepa turbamaardlate tootmisalade jääkvaru
määramise aruanne. (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 1995, EG 4935);
• Kõverdama turbamaardla Kõverdama uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.08.2019) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2020, EGF
9355).
Järgnev taotletava ala lühike geoloogiline kirjeldus baseerub OÜ Inseneribüroo
STEIGER poolt 2020. a koostatud geoloogilise uuringu aruandel.
Taotletava Kõverdama II turbatootmisala piires on turbalasundi keskmine paksus koos
sugekihiga 2,7 m. Mäeeraldise lääne ja keskosas on tegemist märe alltüüpi kuuluva raba-
või raba-segalasundiga, mille pealmine, keskmiselt 1,5 m paksune osa koosneb
vähelagunenud raba- ja siirdesooturvastest (raba sfagnumiturvas, siirdesoo sfagnumi- ja
tarna-sfagnumiturvas). Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste Kõverdama II
Turbatootmisalal on 20%, keskmine looduslik niiskus 89,52% ja kuivaine keskmine
tuhasus 2,53%.
Vähelagunenud turba lamamis paikneva keskmiselt 1,4 m paksuse hästilagunenud turba
kihi moodustavad siirde- ja madalsooturbad (peamiselt siirdesoo puu-rohuturvas ja
pilliroo-sfagnumiturvas ning madalsoo tarna-pillirooturvas ja puu-pillirooturvas).
Hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste uuringuruumis on 26%, keskmine
looduslik niiskus 86,98% ja kuivaine keskmine tuhasus 7,13%
Tabel 3.1 Kõverdama II turbatootmisala turba keskmised kvaliteedinäitajad
Varu jaotus
Keskmised kvaliteedinäitajad
Looduslik Tuhasus, Happesus, Lagunemisaste
niiskus,
%
% kuivainest pHKCl %
Von
Post
Vähelagunenud turvas
plokk 6 aT 89,52 2,53 2,88 20 H3
Hästilagunenud turvas
plokk 7 aT 86,98 7,13 4,12 26 H4
Kõverdama uuringuruumi turbalasundi kändude sisaldus väike. Vähelagunenud turba
keskmine kännusus on 0,09% ning hästilagunenud turbal 0,12%. Tavapäraselt on kände
kõige rohkem vahetult vähelagunenud turba lamamis paiknevas turbakihis, kuid ka seal
ei ületa kännusus 0,40%.
Tabel 3.2 Raskemetallide keskmine sisaldus Kõverdama II turbatootmisala turbas
Element Keskmine sisaldus kuivaines, mg/kg
Vähelagunenud turvas Hästilagunenud turvas
Cd 0,54 0,06
Cr 1,16 1,19
Pb 27 3
Hg 0,13 0,07
U <1 <1
Plii ja kaadmiumi suhteliselt kõrge sisaldus Kõverdama uuringuruumi turbalasundi pind-
mises kihis võib olla osaliselt tingitud ümbritsevatelt maanteedelt ja turbatootmisalalt
lähtuva tolmu ja heitgaaside mõjust.
Kõverdama II turbatootmisala turba kütteväärtus on suhteliselt kõrge. Õhkkuivale turbale
ümberarvutatult on see hästilagunenud turbal plokis 7 aT keskmiselt 2 449 kcal/kg ja
vähelagunenud turbal plokis 6 aT 2 234 kcal/kg.
Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht (bIV), mille
veetase on 0,1 - 0,5 m maapinnast. Veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt
sademetest. Turbavesi on happeline, madala mineralisatsiooniga (0,1 - 0,2 g/l), keemi-
liselt tüübilt vesinikkarbonaatne magneesium-kaltsiumiline. Iseloomulike omaduste
(pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või
tarbeveena.
Turba lamamis paiknevad mere- ja liustikusetted on suhteliselt suure savisisaldusega ning
seetõttu väikese veeandvusega. Ümbruskonna majapidamised kasutavad veevarustuseks
eeskätt Siluri - Ordoviitsiumi põhjaveekihi (S-O) Matsalu põhjavee-kogumi vett.
Kõverdama II turbatootmisala lähiümbruses paiknevate staatiline veetase on 6 - 20 m
maapinnast.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate
varude määramisega
Taotletav Kõverdama II turbatootmisala hõlmab enamuses osas pindalaliselt ja sügavuti
kogu ulatuses Kõverdama turbamaardla aktiivse tarbevaru plokke 6 ja 7. Taotletava
mäeeraldise pindala on 140,14 ha ning mäeeraldise teenindusmaa 147,90 ha. Plokkidest
6 ja 7 aT jääb välja mäeeraldisest 10,24 ha. Plokis 6 aT jääb välja 16 tuh t ja plokist 7 aT
31 tuh t turvast.
Kogu taotletav varu Kõverdama II turbatootmisalal ei ole kaevandatav, kuna ammendatud
ala sooks taastamisel tuleb jätta mäeeraldise põhja 0,2 m paksune turba jääkkiht.
Taotletava maavara kadu mäeeraldise põhja jäetavas jääkkihis on leitav järgmiselt: ala
pindala (140,14 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x hästilagunenud turba mahult massile
ülemineku koefitsient (0,197) = jääkkihi maht (55 tuhat t).
Tabel 4.1 Taotletav maavaravaru (seisuga 30.03.2026. a)
Plokk Maavara Pindala, ha
Aktiivne
tarbevaru,
tuh t
Kadu, tuh t Kaevandatav
varu, tuh t
Plokk 6 aT Vähelagunenud
turvas 111,49 201 0 201
Plokk 7 aT Hästilagunenud
turvas 140,14 377 55 322
Kõverdama II turbatootmisala maavara kaevandamise luba taotletakse 30 aastaks
maksimaalse aastase kaevandamise mahuga 10 tuh t. Kaevandamisloa jaoks vajaliku
kaevandamise mahu saamiseks muudetakse vajalikus mahus Kõverdama turbatootmisala
kaevandamisloa L.MK.LÄ-36790 maksimaalset kaevandaise aastamäära, kus paiguti on
mäeeraldisel alad, kus kaevandatav varu on ammendatud ning lähiaastatel lisandub
täiendavaid ammendatud alasid Kõverdama turbatootmisalal veelgi. Ammendatud alade
arvelt väheneb järjest Kõverdama turbatootmisalal reaalne kaevandamise maht, mille
arvelt ongi võimalik kanda osa kaevandamise maksimaalsest aastamäärast taotletavale
Kõverdama II turbatootmisala kaevandamisloale. Antud kogus (10 tuh t) on piisav
Kõverdama II turbatootmisalal kaevandamise alustamiseks ligikaudu 10 aasta
perspektiivis ning peale Kõverdama turbatootmisala osalist ammendumist saab
suurendada Kõverdama II turbatootmisala kaevandamisloa maksimaalset aastast
kaevandamise mahtu.
Kuna kaevandamisloa andmine Kõverdama II turbatootmisalale on pikem protsess, kui
kaevandamise aastamäära vähendamise menetlus, siis vastava taotluse Kõverdama
turbatootmisala kaevandamisloa muutmiseks esitame Kõverdama II turbatootmisala
kaevandamisloa taotluse menetluse ajal, kui meil on olemas suurem kindlus, et
kaevandamisluba Kõverdama II tootmisalale antakse. Samuti arvestame taotluste
esitamise aja puhul seda, et kõikide kaevandamisloa taotluste kohta otsuse tegemine oleks
võimalik samaaegselt.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Kõverdama II turbatootmisala katab 0,2 m paksune sugekiht kogumahuga 252 tuh m3.
Sugekiht eemaldatakse mäeeraldiselt enne kaevandamisega alustamist.
Ettevalmistustööde käigus eemaldatav sugekiht kasutatakse ära tootmisala
ettevalmistöödel, kasutades seda planeeritavate teenindusteede muldes turbalasundi
kuivendamisjärgse vajumise kompenseerimiseks, aunapõhjade tihendamiseks ja
vajadusel tootmisväljakute tasandamisel. Senise Eesti turbatootjate praktika kohaselt ei
ole sugekihti ladustatud mäeeraldisel ega selle teenindusmaal. Kogu eemaldatud materjal
on leidnud kasutust rajatiste ehitamisel, seega pole see käsitletav jäätmena.
Taotletav Kõverdama II turbatootmisala külgneb töötava Kõverdama turbatootmisalaga,
kus on välja ehitatud kuivenduskraavide süsteem ja väljaveoteed, mille baasil on võimalik
kaevandamist järk-järgult jätkata Kõverdama II turbatootmisalale. Arendaja planeerib
kaevandada turvast Kõverdama II turbatootmisalal freesmeetodil, mida kasutatakse ka
Kõverda turbatootmisalal ja mille jaoks on vajalik masinapark olemas.
Freesmeetodi kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi
kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi
paksus keskmiselt 15 - 20 mm, hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes
tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba
pööramisest, vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Turvas aunatatakse
tootmisväljaku otstes. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2 - 3 tsükli järel.
Aunade kõrgus ja turba aunas olemise aeg sõltub toodangu nõuetest. Pärast kogutud turba
aunatamist laaditakse ekskavaatoriga turvas veoautodele ja selle transportimine
substraadi tsehhi või tarbijatele.
Kaevandamine toimub tsükliliselt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks
ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni. Jämedalt arvestades on hooaja pikkuseks
~100 päeva.
Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse hunnikutes
kuni 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva
taristu hooldamiseks.
Maapinna abs kõrgus on taotletava mäeeraldise lääneosas valdavalt 17,5 - 20 m, keskosas
17,5 - 18,5 m ning idaosas 15,5 - 16,5 m tasemel. Turbalasundi lamami kõrgus on peaaegu
kogu mäeeraldise ulatuses 14,5 - 15,5 m vahemikus. Töötava Kõverdama turbatootmisala
edelanurgast suunatakse kuivendusvesi Virita peakraavi. Kõverdama II turbatootmisalale
rajatavate freesväljakute kuivendusvee ärajuhtimiseks saab kasutada samuti Virita
väljalasku, mis hetkel on kasutuses Kõverdama turbatootmisala kuivendamiseks.
Väljalasuna võetakse kasutusele ka taotletava ala kirdenurgas olev eesvool, mis suubub
Tuudi jõkke. Kõverdama II turbatootmisala kaevandamisloa taotlemisel lisatakse juurde
vee erikasutuse osa, millega hõlmatakse ka Kõverdama turbatootmisala vee
erikasutusluba L.VV/326334. Kõverdama II turbatootmisalal keskkonnaloa positiivse loa
andmise eelnõu korral muuta Kõverdama turbatootmisala vee erikasutusluba
L.VV/326334 kehtetuks. Kõverdama II ala on jaotatud kaheks valgalaks. Valgala I
aastane arvestuslik maht on 196 tuh m3 vett, millele lisandub Kõverdama turbatootmisala
arvestuslik aastane maht 808 tuh m3 ning on suunatud Virita peakraavi. Valgala II aastane
arvestuslik maht on 138 tuh m3 ning on suunatud läbi Tuudi(TTP-562)
maaparandussüsteemi maa-ala eesvoolu Tuudi jõkke.
Geoloogilise uuringu käigus fikseeritud kraavide veetasemed võimaldavad turbalasundi
isevoolselt kuivendada ligikaudu 15 m abs kõrguse tasemeni. Kuivendamata jääb
keskmiselt 0,5 m paksune põhjalähedane kiht. Freesmeetodil turbakihi kaevandamiseks,
mida ei ole isevoolselt võimalik kuivendada, tuleb sellest vesi eemaldada pumpade abil.
Täpne kuivendamise tehnoloogia pannakse paika kaevandamise projektis.
Vähendamaks mõju põhjasuunas jäävale Karuse-Linnuse hoiualale peab hoiuala ja
mäeeraldise vahele rajama vee liikumise takistamiseks kogujakraavist hoiuala suunas ka
veetõkke (PP 30-4) (turbast tihendatud tamm, hüdrotõkked või kompensatsioonikraav,
kus hoitakse veetaset vajalikul tasemel). Kompensatsioonimeetodite rajamisel lähtutakse
varasema praktika kogemusest, et teha kindlaks põhjasuunas jäävate märgalade
veerežiimi puutumatus. Tõkke ja kuivendussüsteemi rajamisel peab välistama loodusliku
soo suunas turbalasundi lagunemise ja vajumise enne hüdrotõkke valmimist.
Täpsed veetõkketammi parameetrid selgitatakse vastavalt Maapõueseadusele välja pärast
keskkonnaloa andmist kaevandamisprojektis ja edastatakse loa andjale
kooskõlastamiseks.
Turba kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki. Vastavalt
Maapõuseaduse § 50 lõige 6 tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete
tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et
kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Turba kaevandamine suuremal pindalal kui 150 ha on keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 6 lg 28) kohaselt olulise keskkonnamõjuga
tegevus, mille tõttu tuleb kavandatava tegevuse kohta läbi viia keskkonnamõju hindamine
(§ 3 lg 1). Taotletaval alal on läbi viidud ja valminud KMH1 2026. aastal, milles käesolev
peatükk lähtub.
Kõverdama II turbatootmisala korral on tegemist loodusliku rabaga, kus turba
kaevandamisega ei ole alustatud, küll aga külgneb taotletav ala töötava Kõverdama
turbatootmisalaga.
Peamine turba tootmisega kaasnev keskkonnamõju on seotud soosetete pinnavee taseme
alandamisega. Taotletav ala kuivendustöödega ja turba tootmisega alustamisega ning
tööde arenguga mõjutatakse vaid külgnevate alade pinnaveetaset suuremas ulatuses.
Turbalasundi kuivendamise mõju ulatuse kohta tehtud uuringute (sh Loigu, E., Leisk, Ü.,
Orru, M. 2008. Soode hüdrokeemilised ja hüdroloogilised uuringud puhvertsoonide
piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks. TTÜ Keskkonnatehnika instituut.
Tallinn) kohaselt ei ulatu kuivenduse mõju tootmisala piirdekraavidest kaugemale kui
~150 m. Vähendamaks mõju põhjasuunas jäävale Karuse-Linnuse hoiualale peab hoiuala
ja mäeeraldise vahele rajama vee liikumise takistamiseks kogujakraavist hoiuala suunas
ka veetõkke (PP 30-4) (turbast tihendatud tamm, hüdrotõkked või kompensatsioonikraav,
kus hoitakse veetaset vajalikul tasemel). Arvestades Kõverdama II turbatootmisala
suurust ning äravoolu hulka, ei ole ette näha, et turbatootmisalalt ärajuhitava
kuivendusvee hulk, leostuvate toitainete kontsentratsioonid ning heljumi kogus
mõjutaksid oluliselt pinnaveerežiimi või veekvaliteeti. Seega on turbatootmisalal toimuva
tegevuse mõju pinnavee kvaliteedile ja režiimile vähene
Turbahõljumi edasikandumise tõkestamiseks rajatakse väljalaskudele settebasseinid.
Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid suurveeperioodil
süsteemist välja voolava vee hulka. Puhastusseadmete tehniline lahend näidatakse
Kõverdama II turbatootmisala kaevandamise projektis.
Kõverdama II mäeeraldisest lähimad puurkaevud (PRK0064833 – 78 m; PRK0013947 –
127 m) paiknevad piisaval kaugusel ning ülejäänud kaevud jäävad enam kui 300 m
raadiusesse. Turbalasundi väga väike veejuhtivus ning setete ehitus viitavad, et
kuivendamine mõjutab peamiselt soosetete veetaset ega avalda olulist mõju sügavamatele
põhjaveekihtidele, millest piirkonna kaevud toituvad. Lähikinnistud asuvad kõrgematel
liustiku- ja meresetete aladel, mis toimivad lokaalse põhjavee toitealana ning vähendavad
sooala kuivenduse võimalikku mõju kaevudele. Samuti mõjutavad kaevude veerežiimi
otsesemalt olemasolevad maaparanduskraavid. Seetõttu on ebatõenäoline, et Kõverdama
II turbatootmine mõjutaks piirkonna salvkaevude veetaset või veekvaliteeti; võimalike
probleemide ilmnemisel on arendaja kohustatud tagama joogivee kättesaadavuse, näiteks
filtrite paigaldamise või sügavama puurkaevu rajamise kaudu.
Lisaks veerežiimiga seotud mõjudele kaasneb turba tootmisega otseselt kaevandamise
masinate tekitatav mõju- ehk müra ja tolm.
1 Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne,
OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 21/3530
Taotlusele on lisatud välisõhu eriosa.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 kohaselt peab müraallika valdaja tagama, et
tootmisterritooriumilt väljapoole ei levi normtaset ületavat müra. KMH
modelleerimistulemused näitavad, et piirkonna mürataset mõjutab peamiselt Karuse–
Kalli kõrvalmaantee liiklusmüra, samas kui Kõverdama II turbatootmisega seotud müra
osakaal on väike. Lähimate majapidamiste juures jääb liiklusmüra 48,3–62,2 dB
vahemikku ning suureneb turba väljaveo tõttu vaid 0,1–0,2 dB, mis ei ole tajutav muutus.
Tööstusmüra tasemed jäävad 28,1–30,3 dB piiridesse, olles oluliselt allpool lubatud
normtasemeid ning valdavalt tootmisala piiresse. Pehme turbapinnas ja tootmisala
ümbritsev mets vähendavad täiendavalt müra levikut, mistõttu tegelik müratase on
tõenäoliselt modelleeritust madalam. Vajadusel on võimalik teostada kontrollmõõtmisi
ning rakendada leevendusmeetmeid. Kokkuvõttes on kavandatava tegevuse mõju
piirkonna müraolukorrale hinnatud ebaoluliseks.
Igasugusel tegevusel, kus kasutatakse mehhanisme, mis sisaldavad kütuseid või
määrdeaineid, kaasneb ka suurem keskkonnaavarii oht. Viimast suurendab võimalus
erinevateks leketeks, mille tulemusena satub pinnasesse ja pinnavette naftasaaduseid.
Vähendamaks keskkonnaavarii ohtu, kinnitab loa taotleja, et Kõverdama II
turbatootmisalal turba kaevandamisel kasutatakse vaid tehniliselt korras olevaid seadmed
ja masinaid ning kõik hooldus ja tankimistööd tehakse selleks ette valmistatud platisidel
või kõvakattega teedel.
Kuna turvast toodetakse kuival ja soojal aastaajal, siis selle tõttu on üks võimalik
keskkonnaoht põleng. Põlengu tekitajateks on turba isesüttimine, inimeste hooletus,
heitgaaside väljalasketorudest lenduvad sädemed või väljalasketorudel isesüttinud
turbatolm. Oluline on, et põleng, kui see peaks tekkima, ei leviks kiirelt tootmisala
piiridest välja ja saaks tootmisalal lokaliseeritud. Tuleohu minimeerimiseks peavad kõik
tootmisalad olema varustatud piisava hulga tuletõrje veevõtu kohtade ja
kustutusseadmetega. Kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas
Kõverdama II turbatootmisala kaevandamise projektis määratakse täpsed
tuleohutusnõuded, sealhulgas vajalike tuletõrje tiikide arv, nende maht ja veevõtu ja –
kasutamise skeem.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Kõverdama II turbatootmisala tuleb korrastada kogu ulatuses taastuvaks sooks (graafiline
lisa 3/3).
Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks jäetakse mäeeraldise põhja 0,2 m paksune
turbast põhjatervik, et luua sobivad kasvutingimused sootaimedele. Lisaks õhukese
turbakihi olemasolule on soo taastamise seisukohalt oluline tagada korrastataval alal
reguleeritud ja stabiilne veerežiim. Soo taastamisel on oluline hoida stabiilselt veetaset
maapinnal. Viimast saab edukalt tagada jagades ammendatud ala vastavalt lamami
reljeefile väiksemateks aladeks ehk terrassideks ning eraldada need reguleeritud
ülevooluga veetõkketammidega. Sellise meetodi korral rajatakse korrastavale alale
mitmeid terrasse, mille veetase on erineva tasemega, samas on kogu ala ühtlaselt üle
ujutatud. Suurvee perioodil liigvee ära juhtimiseks, tuleb korrastamistööde ajal
olemasolevatele väljavooludele rajada veeregulaatorid, mida saab vastavalt veeseisule
kas sulgeda või avada. Arvestades, et hinnanguliselt ammendatakse antud tootmisala alles
50 aasta pärast, on selleks ajaks tõenäoliselt mitmed sarnased tootmisalad korrastatud,
millede kogemusi saab rakendada käsitletaval alal.
Kõverdama II turbatootmisala korrastamistööde maksumust ei ole mõistlik ega võimalik
täna hinnata, kuna antud ala ekspluatatsiooniaeg on niivõrd pikk, et ühtki
majandusprognoosigi antud perioodile ei ole tehtud. Küll võib täna väita, et arvestades
korrastamistööde mahtu on kasumlik Kõverdama turbamaardlas maavara kaevandada.
See tähendab tootmisala ekspluateerimise kulud ei ületa saadavat tulu.
Taotletav Kõverdama II turbatootmisala maa-ala tuleb tagastada maaomanikule selle
ammendamise järgselt, vastavalt kehtivale seadusandlusele ja nõutud seisukorras.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti
aadressile.
Taotleja:
Rasmus Paulus / allkirjastatud digitaalselt /
Aktsiaselts Torf
Juhatuse liige
Taotluse koostas 14.04.2026. a:
Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
Digiallkirjad
Pärnu maakonnas asuva Kõverdama
turbamaardla registrikande muutmine
AS Torf esitas Maa-ametile Kõverdama turbamaardla vähe- ja hästilagunenud turba aktiivse
tarbevaru ja reservvaru osalise ümberhindamise ning täiendava vähe- ja hästilagunenud turba
aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 14.04.2020, kirja registreerimise nr 9-
3/20/2721-3). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on
22.04.2019 andnud Kõverdama uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/332831).
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 7. ja 8. plokk), mis paiknevad Pärnu maakonnas
Lääneranna vallas Karuse, Kunila ja Kinksi külades riigile kuuluvatel Keskkonnaministeeriumi
valitsemisel olevatel katastriüksustel Lihula metskond 14 (tunnus 19502:002:0120), Lihula
metskond 10 (tunnus 41101:004:0181), Lihula metskond 16 (tunnus 19502:002:0121), Lihula
metskond 51 (tunnus 19502:002:0283) ja Lihula metskond 65 (tunnus 19501:002:0616), millede
volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus.
Ümberhindamiseks esitatud varuplokid hõlmavad Kõverdama turbamaardla vähelagunenud turba
aktiivse tarbevaru 1. ja 6. plokke, hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru 2. ja 5. plokke,
vähelagunenud turba aktiivse reservvaru 3. plokki ning hästilagunenud turba aktiivse reservvaru
4. plokki, hõlmates 1., 2., 3., 4. ja 5. plokke osaliselt. Moodustatud plokid külgnevad vahetult
Kõverdama turbatootmisala (kaevandamisloa nr L.MK.LÄ-36790, loa omaja Torf AS)
mäeeraldisega. Arvestades maavara säästva kasutamise ja piirkonna hilisema ühtse korrastamise
vajadust on aruandes moodustatud plokid väljapoole Kõverdama uuringuruumi teenindusala piiri
~20 m ulatuses Lihula metskond 14 katastriüksusele.
Ümberhindamiseks esitatud 7. ja 8. varuplokid kattuvad maaparandussüsteemidega, mille koodid
maaparandussüsteemide registris on 5111790030100002 ja 5111790030101002. Aruandele on
lisatud Põllumajandusameti kooskõlastus.
Ümberhindamiseks esitatud 7. ja 8. varuplokid kattuvad osaliselt III kategooria kaitsealuse liigi
Caprimulgus europaeus (öösorr; keskkonnaregistri kood KLO9105363) elupaigaga. Aruandele on
lisatud Keskkonnaameti kooskõlastus turbavaru arvele võtmiseks öösorri elupaigas.
Ümberhindamiseks esitatud 8. varuploki kõige läänepoolsema lahustüki lõunaservas kulgeb
metsatee Turbaraba põhjatee nr 1950753. Aruandele on lisatud Riigimetsa Majandamise Keskuse
kooskõlastus, mille kohaselt on nimetatud metsatee kaitsevöönd minimaalselt 10 m tee teljest.
Aruandes on ploki moodustamisel arvestatud Riigimetsa Majandamise Keskuse tingimusega.
KORRALDUS
5. mai 2020 nr 1-17/20/1172
2
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi nimetatud Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas vähe- ja
hästilagunenud turba kasutusala määramise nõuetele.
Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning
nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.
Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333
„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005
määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete
1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse
nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande „Kõverdama
turbamaardla Kõverdama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga
01.08.2019 keskkonnaregistri maardlate nimistus Kõverdama turbamaardla registrikannet
ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
1.1 vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 121,73 ha – 217 tuh t (7. plokk),
1.2 hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 150,38 ha – 408 tuh t (8. plokk).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0114) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva
korralduse punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks Torf AS-le, Inseneribüroo STEIGER OÜ-le, Keskkonnaametile,
Lääneranna vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits
peadirektor
I
II
I II
14.80
09.08.2019
14.44
09.08.2019
14.95
09.08.2019
14.57
09.08.2019
14.55
09.08.2019
14.33
09.08.2019
14.28
09.08.2019
14.41
09.08.2019
14.38
09.08.2019
13.04
09.08.2019
S1
S2
S2
1
19502:002:0121
Kõverdama turbatootmisala 19502:002:0119
Lihula metskond 16
Lihula metskond 14
Lepikumetsa19502:002:0194
41101:004:0117
Lihula metskond 31 41101:004:0125
Lihula metskond 29
41101:004:0119
Lihula metskond 28
Metsiku Lihula metskond 32
41101:004:012719501:002:0255
Piiriserva19502:002:0304
Lihula metskond 59
19502:002:0284
Lihula metskond 51
43001:001:0537
Lihula metskond 239
19501:001:0463
Karuse-Kunila tee L219501:001:0567
19502:002:0283
19501:002:0616 Lihula metskond 65
41101:004:0114
19502:002:0402
Ansi
19501:002:0650 Tammela
Seitsmetamme 19502:002:0630
41101:004:0181
Lihula metskond 10
19502:002:0292
19502:002:0118
Karuse-Kunila tee L1
Kõverdama turbatootmisala
Lipumäe19501:002:0493
41101:004:0260
41101:004:0270
19501:002:0820
Leemeti
41101:004:0110 Lihula metskond 27
19501:002:1940
Tammiku
19502:002:0030
Sookolli
Tammela41101:004:0146
Männiku
41101:004:0175
Lihula metskond 39
19502:002:0055
19502:002:0053Nõmme 19502:002:0054
Nõmme pu bamaja
19502:002:0752 19501:002:1710
Lehtmetsa 19502:002:1270
Meistri
Lihula metskond 14 19502:002:0120
19502:002:0121
Lihula metskond 16
Lihula metskond 16
19502:002:0121
Lihula metskond 14 19502:002:0120
41101:004:0109
Lihula metskond 26
43001:001:1288
Kinksi küla
1
2
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 19502:002:0119
Maardla piir (asendiplaanil)
Seirepunkti koht ja number
Kõverdama II turbatootmisala mäeeraldise piir
Kõverdama II turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa piir
Kõverdama turbatootmisala mäeeraldise piir
teenindusmaa piir
Taotletava Kõverdama turbatootmisala mäeeraldise
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Loa omanik
[email protected] 1 : 5000
/Allkirjastatud digitaalselt/
+372 668 1011, [email protected]
Lääneranna vald, Pärnu maakond
Kõverdama II turbatootmisala
08.04.2026
26/5486 /Allkirjastatud digitaalselt/
Erki Vaguri
Tauri Põldema
Aktsiaselts Torf
Tallinna mnt 26a, 90303 Pärnu maakond, Lääneranna vald, Lihula linn,
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2721).
- Kõverdama turbamaardla Kõverdama uuringuruumi topograafilise ja varu arvutamise
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 07.04.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 07.04.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 07.04.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.04.2026);
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
VELT plaan
Graafiline lisa
Kaardileht nr 5244 Vatla
Valgala ja selle number
Kuivenduskraavi ja vee voolusuund
X Y
1
Seirepunkti koordinaadid
nr Seirepunkti
2 6496989 484513
6495787 482956
Võimalik rajatava settebasseini asukoht
29.10.2020
14,81
29.10.2020
14,79
29.10.2020
14,59
29.10.2020
16,0729.10.2020
14,64
29.10.2020
15,30
29.10.2020
14,53
29.10.2020
14,18
29.10.2020
13,17
turbatootmisala Kõverdama
6 495 500
6 496 000
6 496 500
6 497 000
6 497 500
4 8 2 5
0 0
4 8 3 0
0 0
4 8 3 5
0 0
4 8 4 0
0 0
4 8 4 5
0 0
4 8 5 0
0 0
N
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
1
KÕVERDAMA II TURBATOOTMISALA RAJAMISE JA TÖÖTAMISEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE (TÖÖ NR 21/3530)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
2
Kinnitas:
Aadu Niidas Juhatuse liige
Keskkonnamõju hindasid:
Aadu Niidas Keskkonnaekspert (litsents KMH0145, 26.10.2029)
Anna-Helena Purre Keskkonnaekspert (litsents KMH0163, 11.06.2030)
Kaarel Mänd Hüdrogeoloog
Üllar Rammul Keskkonnaspetsialist
Priit Kallaste Keskkonnaekspert (litsents KMH0164, kehtib kuni 11.06.2030)
Esikaane foto: OÜ Inseneribüroo STEIGER
© 2026 OÜ Inseneribüroo STEIGER
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
3
SISUKORD
Lisad ....................................................................................................................................... 5
1. Sisu kokkuvõte .................................................................................................................. 6 2. Sissejuhatus ...................................................................................................................... 8
2.1. Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused ............... 8 2.2. Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine .................. 9 2.3. Kasutatud infoallikad ............................................................................................... 29
3. kavandatava tegevuse eesmärk ..................................................................................... 30 3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk .............................................................................. 30 3.2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ............... 31
4. kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldavatalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund ...................................................... 35
4.1. Asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud .......................................................................................................... 35 4.2. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning maastik ............................. 39 4.3. Kuivendustingimused ............................................................................................... 40 4.4. Maavara kvaliteet ja varu ........................................................................................ 43 4.5. Ilmastikutingimused ................................................................................................. 44 4.6. Kultuuripärand, taimed, loomad ja kaitstavad loodusobjektid ............................. 46 4.7. Peatüki kokkuvõte .................................................................................................... 50
5. kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus ................ 51 5.1. Kasutatav tehnoloogia ja tehnika ............................................................................ 51 5.2. Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused .......................... 52 5.3. Kaevandatud ala korrastamine ................................................................................ 53
6. kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ................................................................................................... 55
6.1. Hindamismetoodika ................................................................................................. 55 6.2. Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele ................ 59
6.2.1. Mõju pinnavee režiimile................................................................................... 59 6.2.2. Mõju pinnavee kvaliteedile .............................................................................. 62
6.3. Turbatootmisala kuivendamise mõju soosetete veekihis ...................................... 65 6.4. Turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele ................... 70 6.5. Mõju infrastruktuurile, sh liikluskoormusele .......................................................... 72 6.6. Mõju välisõhule ........................................................................................................ 74
6.6.1. Osakeste kontsentratsioon .............................................................................. 75 6.6.1.1. Modelleerimistingimused ............................................................................ 75 6.6.1.2. Tulemused .................................................................................................... 84 6.6.2. Müratase ........................................................................................................... 86
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
4
6.6.2.1. Modelleerimistingimused ............................................................................ 87 6.6.2.2. Tulemused .................................................................................................... 93
6.7. Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega .............................................. 94 6.8. Võimalikud keskkonnaavariid .................................................................................. 97 6.9. Loodusvara kasutamise otstarbekus ja tegevuse vastavus säästva arengu põhimõtetele .................................................................................................................... 100
6.9.1. Mõju kliimale ................................................................................................. 100 6.9.2. Maavara kasutamise otstarbekus ................................................................. 107
6.10. Mõju maastikule ................................................................................................ 109 6.11. Mõju kultuuripärandile ..................................................................................... 110 6.12. Mõju taimedele ................................................................................................. 110 6.13. Mõju loomadele ................................................................................................ 115 6.14. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele .............................................................. 118 6.15. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ...................................................... 123
6.15.1. Mõju inimese tervisele .............................................................................. 123 6.15.2. Mõju inimese heaolule .............................................................................. 125 6.15.3. Mõju inimese varale .................................................................................. 126
6.16. Koosmõju teiste tegevusliikidega ..................................................................... 126 6.17. Mõju vältivad, vähendavad ja ennetavad keskkonnameetmed, nende efektiivsus ja ohutusnõuded ........................................................................................... 128 6.18. Peatüki kokkuvõte ............................................................................................. 133
7. Natura asjakohane hindamine .................................................................................... 135 7.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ....................................................... 135 7.2. Kavandatava tegevusega tõenäoliselt mõjutava Karuse-Linnuse loodusala kirjeldus ............................................................................................................................ 136 7.3. Tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine vastavalt Karuse-Linnuse loodusala kaitse-eesmärkidele ........................................................................................ 141 7.4. Natura alade hindamise tulemused ja järeldused, leevendavate meetmete vajadus .............................................................................................................................. 145
8. Keskkonnaseire ja teiste keskkonnalubade vajadus .................................................. 149 8.1. Vesi ......................................................................................................................... 149 8.2. Välisõhk .................................................................................................................. 151
9. Kavandatava tegevuse võrdlus reaalsete alternatiivsete võimalustega ja nende paremusjärjestus .................................................................................................................. 153
9.1. Kriteeriumitele kaalu andmine ............................................................................. 153 9.2. Kriteeriumite hindamine ....................................................................................... 155 9.3. Alternatiivide võrdlus ............................................................................................ 156
10. Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang ................................................................. 158 10.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja seos strateegiliste planeerimisdokumentidega............................................................................................. 158
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
5
10.2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................... 159 10.3. Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ................... 159 10.4. Eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ......................................................... 159 10.5. Koondhinnang ................................................................................................... 161
11. Kasutatud kirjandus .................................................................................................. 163
Lisad
Lisa 1. Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm, sh. maavara kaevandamise loa taotlus Lisa 2. Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise otsus (registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris 25.05.2022, dokumendi nr 6-3/22/6639-7) Lisa 3. Terviseamet 13.06.2025 kiri nr 6-3/25/4272-5 Lisa 4. Maa- ja Ruumiamet 10.07.2025 kiri nr 6-3/25/4272-8 Lisa 5. Vastus Maa- ja Ruumiameti kirjale (25.08.2025) Lisa 6. Eraisiku P.K. 06.07.2025 kiri Lisa 7. Vastus P.K. kirjale (25.08.2025) Lisa 8. Keskkonnaameti 08.07.2025 kiri nr 6-3/25/4272-7 Lisa 9. Vastus Keskkonnaameti kirjale (25.08.2025) Lisa 10. Eesti Ornitoloogiaühingu, Eestimaa Looduse Fondi, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja mittetulundusühingu Eesti Roheline Liikumine ühiskiri 18.07.2025 nr 6-3/25/4272-9 Lisa 11. Vastus Eesti Ornitoloogiaühingu, Eestimaa Looduse Fondi, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja mittetulundusühingu Eesti Roheline Liikumine ühiskirjale (25.08.2025) Lisa 12. KMH aruande avaliku arutelu protokoll Lisa 13. KMH aruande avaliku arutelu registreerimisleht Lisa 14. Keskkonnaameti KMH aruande avalikustamise järgne seisukoht 01.08.2025 nr 6- 3/25/4272-10
Lisa 15. Keskkonnaameti 05.12.2025 nr 6-3/25/4272-16 Lisa 16. Vastus Keskkonnaameti 05.12.2025 kirjale
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
6
1. SISU KOKKUVÕTE
Aktsiaselts Torf (edaspidi arendaja) kaevandab turvast Pärnu maakonnas Lääneranna vallas paiknevatel Kõverdama turbatootmisala Kõverdama mäeeraldisel maavara kaevandamise loa nr L.MK.LÄ-36790 alusel, mille kehtivus lõpeb 30.06.2055. Kõverdama mäeeraldisel on samas kaevandatava turba varud ammendumas ning lähiaastatel plaanitakse alustada ammendunud tootmisväljakute korrastamist. Ettevõte soovib Kõverdama maardlas kaevandamist jätkata, kuna sinna on juba rajatud kaevandamiseks vajalik infrastruktuur ning ettevõte omab maardlas kvalifitseeritud personali ja turba tootmiseks vajalikku tehnikat. Taotletaval Kõverdama II mäeeraldisel on 566 tuh t kaevandatavat turba varu. Seetõttu esitas Aktsiaselts Torf 18.03.2021 (nr DM-111990-12) Keskkonnaametile taotluse maavara kaevandamise keskkonnaloa saamiseks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena turba kaevandamise suuremal kui 150 hektari suurusel alal. KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (KMH) selle vajadust põhjendamata, st KMH on kohustuslik. Seetõttu algatas Keskkonnaamet 04.05.2021 kirjaga nr DM-111990-14 keskkonnamõju hindamise.
Kõverdama II turbatootmisala paikneb Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Karuse külas Lihula linnast ligikaudu 9 km edela pool, Karuse-Kalli kõrvalmaanteest (nr 16180) vähemalt 200 m ida ja Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaanteest (nr 10) ligikaudu 2 km kaugusel lõuna suunas. Kavandatav Kõverdama II turbatootmisala paikneb järgnevatel riigile kuuluvatel kinnistutel: Lihula metskond 14 (katastritunnus 43001:001:1288), Lihula metskond 51 (19502:002:0283), Lihula metskond 65 (19501:002:0616), Lihula metskond 10 (41101:004:0181) ja Lihula metskond 16 (19502:002:0121). Kinnistute valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Kõverdama turbatootmisala teenindushooned, mida plaanitakse kasutada ka Kõverdama II turbatootmisalal kaevandamisel, paiknevad Karuse külas Lääneranna vallas Kõverdama turbatootmisala kinnistul (19502:002:0119). Keskkonnaloa taotluse esitamise eesmärk on tagada varasemalt kaevandatud maardlas turbavaru ammendamine ja alade nõuetekohane korrastamine. Taotletav Kõverdama II mäeeraldis on varasemalt kuivendusest mõjutatud ning alal on ka vanad turbakarjäärid. Kõverdama II turbatootmisala mäeeraldisel on vähelagunenud turba kaevandatav varu 217 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu on 349 tuh t. Kaevandatud maavara plaanitakse kasutada välisnõudluse rahuldamiseks aiandusturba ja väetisesegude valmistamisel. Maksimaalseks aastaseks turba kaevandamise mahuks planeeritakse 10 tuh t ja luba taotletakse 30 aastaks. Peale
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
7
Kõverdama turbatootmisala osalist ammendumist ligikaudu 10 aasta perspektiivis on võimalik selle mäeeraldise kaevandamismahu (kuni 20 tuh t aastas võrra) arvelt suurendada Kõverdama II turbatootmisala maksimaalset aastast kaevandamise mahtu. Vastavalt maavara kaevandamise loa taotlusele on turbatootmisala mäeeraldise pindala 150,38 ha, koos teenindusmaaga 158,96 ha.
Keskkonnamõju hinnati vastavalt KeHJS-le ning juhinduti Keskkonnamõju hindamise käsiraamatus (Põder, 2017) toodud põhimõtetest. Keskkonnamõju hindamise käigus tehti kindlaks võimalike tundlike objektide olemasolu ja seisukord kavandatava tegevuse eeldatava mõju piirkonnas, kirjeldati arendaja tehnoloogilisi kavatsusi, analüüsiti ja hinnati kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju ning võrreldi seda 0-alternatiiviga. Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakuti välja leevendusmeetmed ning hinnati nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. Antud töös käsitleti teiste keskkonnalubade vajadust ja anti soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
8
2. SISSEJUHATUS
2.1. Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused
Arendaja:
Aktsiaselts Torf; registrikood: 10076240; aadress: Tallinna mnt 26a, Lihula linn, 90303 Pärnu maakond; kontaktisik: Rasmus Paulus, turbatootmisala meister, tel: +372 5660 2965; e-post: [email protected].
Otsustaja:
Keskkonnaamet; aadress: Roheline 64, 80010 Pärnu; kontaktisik Karl Markus Wahlberg, keskkonnakorralduse büroo spetsialist, tel: 5885 7049, e-post: [email protected].
Ekspert:
OÜ Inseneribüroo STEIGER; registrikood 11206437; aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn; kontaktisik: Aadu Niidas, juhtekspert, tel 668 1013, e-post: [email protected].
Ekspertrühma koosseis:
- Aadu Niidas, juhtekspert (litsents KMH0145, kehtib kuni 26.10.2022); - Kaarel Mänd, hüdrogeoloog (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011); - Anna-Helena Purre, keskkonnaekspert; - Priit Kallaste, keskkonnaekspert; - Üllar Rammul, keskkonnaspetsialist
Asjaomaste asutustena kaasas Keskkonnaamet Lääneranna Vallavalitsuse, Põllumajandus- ja Toiduameti, Terviseameti, Transpordiameti, Päästeameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Maa- ja Ruumiameti, Rahandusministeeriumi ja Eesti Geoloogiateenistuse. Põhjalikum kirjeldus ekspertrühma koosseisu ja asjaomaste asutuste kohta on toodud KMH programmis (lisa 2).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
9
2.2. Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine
Aktsiaselts Torf esitas 18.03.2021 aastal (registreerimise kuupäev dokumendi- haldussüsteemis) Keskkonnaametile Kõverdama II turbatootmisala maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse nr DM-111990-12 (lisa 1), millele algatas Keskkonnaamet 04.05.2021 kirjaga nr DM-111990-14 keskkonnamõju hindamise (lisa 2). Keskkonnaamet teavitas keskkonnamõju hindamise algatamisest Ametlikes Teadeannetes 04.05.2021.
Koostatud KMH programmi kohta küsis Keskkonnaamet 05.11.2021 seisukohti asjaomastelt asutustelt kirjaga nr 6-3/21/22649-2. Asjaomasteks asutusteks on Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Lääneranna Vallavalitsus, Terviseamet, Päästeamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Maa- ja Ruumiamet, Rahandusministeerium ja Eesti Geoloogiateenistus. Seisukohad KMH programmi eelnõu kohta laekusid Transpordiametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt, Lääneranna Vallavalitsuselt, Terviseametilt, Päästeametilt ja Rahandusministeeriumilt, samuti esitas enda kommentaarid Keskkonnaamet (lisa 2). Eesti Geoloogiateenistus, Maa- ja Ruumiamet ja Riigimetsa Majandamise Keskus oma seisukohti ei esitanud. Täiendava seisukoha asjaomaste asutuste ja Keskkonnaameti seisukohtadele vastavalt parandatud KMH programmi (22.02.2022) kohta saatis Keskkonnaamet 09.03.2022. KMH ekspertrühm täiendas vastavalt neile seisukohtadele samuti KMH programmi ja palus 18.03.2022 kirjas Keskkonnametil korraldada programmi avalik väljapanek.
KMH programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati maakondlikus ajalehes Pärnu Postimees (02.04.2022), Lääneranna valla veebilehel, kavandatava tegvuse piirkonnas üldkasutatavates avalikes kohtades (Vatla poe infostend, Karuse bussipeatuse infosein, Kõmsi rahvamaja ja poe infosein), Ametlikes Teadeannetes (30.03.2022), posti või e-posti teel kavandatava tegevusega seotud isikutele (29.03.2022). KMH programmiga oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti veebilehel (www.keskkonnaamet.ee) vastava alajaotuse all. KMH programmi kohta sai esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ajavahemikul 05.04.2022 - 20.04.2022. Programmi avalikustamise perioodil esitasid kirjad Eesti Geoloogiateenistus, Pille Kaisel ja Karl Kaisel, antud kirjadele vastati kirjalikult (lisa 1).
KMH programmi avalik arutelu toimus 26.04.2022 algusega kell 16:10 Keskkonnaameti Penijõe kontoris ja samal ajal veebis MS Teams keskkonnas, avalikust arutelust võttis kokku osa 15 inimest. Esindatud olid Keskkonnaamet, kohalik omavalitsus, arendaja, ekspertrühm ning kohaliku kogukonna esindajad. Arutelul selgitas arendaja oma kavatsusi seoses
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
12
Tabel 2.2. Avalikustamise perioodil laekunud seisukohad ja nendega arvestamine
Kiri Kirja punktid Kirja punktidega arvestamine
Te rv
is ea
m et
1 3.
0 6.
2 02
5
ki ri
n r
9. 3
-4 /2
5 /4
7 44
-2
Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud Kõverdama II turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva KMH aruandega ning ei esita täiendavaid ettepanekuid aruandele.
Ettepanekud puuduvad
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
13
Ee st
i O
rn it
o lo
o gi
aü h
in gu
, Ee
st im
aa L
o o
d u
se F
o n
d i,
P ää
st am
e Ee
st i
M et
sa d
M TÜ
j a
Ee st
i
R o
h el
in e
Li ik
u m
in e
1 7.
07 .2
0 25
k ir
i n r
6 -3
/2 5
/4 2
72 -9
1. Palume infot Kõverdama turbatootmisala ammendumise kohta korrigeerida Teave Kõverdama turbamaardla varude ammendumise kohta ei ole õige. 2023. a lõpu seisuga on maavaravarude koondbilansi andmetel Kõverdama turbatootmisalal hästilagunenud turba jääkvaru 284,8 tuhat tonni ja vähelagunenud turba varu 9 tonni. 1 Keskkonnaamet on ettevõtte taotluse alusel pikendanud 2023. aastal kaevandusluba 30. aastaks, aastani 2055.
Juhime tähelepanu, et Teie poolt esitatud aktiivse jääkvaru suurus ei ole täies mahus tehnoloogiliselt kaevandatav. Osaliselt paikneb jääkvaru turbatootmisala läbivate teede alustes, lisaks tuleb korrastamiseks, ehk soo taastumiseks sobivate tingimuste loomiseks, tuleb jätta ligikaudu 0,2 m tüsedune jääkkiht. Seetõttu on ammendamisaja arvestuses õigem lähtuda kaevandatavast jääkvarust mitte alal olevast summaarsest jääkvarust. Kõverdama turbatootmisalal kaevandatava varu suurus 2023.a. seisuga oluliselt väiksem (hästilagunenud turvas 243,2 tuh t ja vähelagunenud turvas 9 tuh t) kui Teie poolt viidatud kogu jääkvaru. Paralleelselt Kõverdama turbatootmisala ammendumisega kulub mitmeid aastaid ka Kõverdama II turbatootmisala töössevõtuks – lisaks keskkonnakaitseloa taotluse menetluslikele protsessidele ka turbatootmisala planeerimine ja ettevalmistamine (sh. eelkuivendus), mis tuleb läbida enne tootmise algust taotletaval Kõverdama II turbatootmisalal. Eelpooltoodule põhinedes leiame, et KMH aruandes toodud informatsioon Kõverdama turbatootmisala ammendumise kohta on tõene ja ei vaja korrigeerimist. Samuti täpsustame, et tulenevalt turbatootmisalade lamami reljeefist ja tootmisala väljakute senisest kasutusperioodist võivad turbatootmisala väljakud ammenduda erinevatel aegadel. Näiteks Kõverdama turbatootmisalal oli viimase jääkvaru uuringu (2020.a. sondeerimise andmed) andmetel kirde- ja idaosa väljakutel ja lõunaservas turbakihi tüsedused valdavalt alla 1 m, paiguti alla 0,5 m (kust siis 0,2 m tuleb maha arvestada jääkkihiks), samas kui turbatootmisala loodeosa kahel väljakul olid tüsedamad turbakihid, mis valdavalt ületavad 2 m. Seetõttu on asjakohane turbatootmisalad korrastada ka etapiviisiliselt vastavalt nende väljakute erinevale ammendumisajale ning valdavas osas on Kõverdama turbatootmisala lähiaastatel ammendumas. Samuti ei ole Kõverdama turbatootmisala keskkonnakaitseloa praegune kehtivusaeg seotud tema ammendumisajaga ning ala võib kas osaliselt või täielikult ammenduda enne loa kehtivusperioodi lõppu.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
14
2. Mõju hindamises Karuse-Linnuse loodusalale on märgatavaid puudusi Natura hindamises (KMH aruanne p.7.3) tuuakse välja, et kavandatava tegevusega piirnevad kaitse-eesmärgid on: - rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) - vanad loodusmetsad (9010) - siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ... Seega on piirnevate vanade loodusmetsade ja siirdesoo- ja rabametsade puhul tegu niiskusrežiimi muutustele tundlike elupaigatüüpidega, millelt igasugune täiendav kuivendusmõju tuleks välistada. Teeme ettepaneku võimalik mõju välja selgitada, aruandes kajastada ja välja töötada asjakohased leevendusmeetmed. Seejuures tuleks arvestada ka nii kehtiva kui ka uuendamisel oleva soode tegevuskava (ning kaitsevajaduste Zonation-analüüsiga) ja märgade metsade tegevuskavaga.
Karuse-Linnuse loodusalal mõju hindamisel viitate elupaikadele 91D0* ja 9010*. Kavandatavast tegevusest lääne suunas Karuse-Linnuse loodusala piires olev elupaigatüüp 91D0* asub põhja-lääne suunalisel kallakul, mille põhjaosas (madalamal piirkonnas) asub kunagiste turbaaukude tarbeks rajatud kuivendussüsteem. Lisaks jääb kavandatava tegevuse (arvestades ka ettenähtud KMH aruande kaardil 7.2 kujutatud puhvertsooni) ja elupaigatüübi 91D0* vahele lähimas punktis vähemalt 44 m laiune puhvertsoon, mis valdavas osas on aga vähemalt 60 m laiune. Samas piirkonnas asuv elupaigatüüp 9010* asub aga mineraalmaal (valdavalt leetunud ja leedemullad) ning idast läänesuunas madalduval järsakul, kuhu soosetetega seotud kuivenduse mõju ei ulatu ja kust vee liikumise suund on madalamale lääne suunas. Seega leiame, et KMH aruandes on mõjud antud elupaigatüüpidele käsitletud ning täiendavad (lisaks kaardil 7.2 kujutatud puhvertsoonile) leevendusmeetmed ei ole vajalikud. Nii uuendamisel olev soode tegevuskava kui ka koostamisel olev märgade metsade tegevuskava ei ole veel kinnitatud ning on seni eelnõu tasandil. Arvestades, et pole teada, kas, millal ja millisel kujul antud dokumendid kinnitatakse, siis nende tööversioonide arvestamine antud KMH menetluses oleks ennatlik.
3. Kuivendusmõjuta soostuvate ja soo-lehtmetsade seisundi halvendamise mõju EELISe wfs kihi (EELIS: natura elupaik) andmetel (joonis 2) kattub taotletava turbatootmisala põhjaosa osaliselt elupaigatüübiga 9080*, mis on Loodusdirektiivi aruandluse kohaselt samuti ebasoodsas seisundis. Teeme ettepaneku analüüsida kavandatava tegevusega kaasnevat mõju ka esmatähtsale elupaigatüübile 9080* ning arvestada seejuures koostatava märgade metsade tegevuskavaga.
Täname tähelepaneku eest, KMH aruannet täiendatakse mõjuhinnanguga elupaigatüübile 9080*. Samas, nagu eelmise ettepaneku vastuses mainitud, siis arvestades, et pole teada, kas, millal ja millisel kujul koostatav märgade metsade tegevuskava kinnitatakse, siis antud tööversiooni arvestamine KMH aruandes oleks ennatlik.
4. Elupaigatüübi 7120 kaitseks kavandatavate leevendusmeetmete toimivus: 1) Ebaselgeks jääb, kuidas on jõutud järeldusele, et just 50 m laiune puhverala koos veetõkkega on see toimiv meede, mis Karuse-Linnuse loodusalalt kuivendusmõju süvenemise välistab.
Seireandmete põhjal antud turbatootmisalade kuivendusmõju soosetete veekihile, mis erinevatel andmetel on rabade puhul ligikaudu 100 m on seiratud ja antud ilma ühegi leevendusmeetme rakendamiseta, samas tugev kuivendusmõju soosetete veekihis on oluliselt väiksema ulatusega (erinevatel andmetel kuni 30 m). Vastavalt KMH aruande peatükis 6.3 toodud erinevate turbatootmisalade puhul kirjeldatud ilma leevendusmeetmeid rakendatavate
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
15
4. 2) Analüüsimata on, kas ja kuidas võimaldab täiendava kuivenduskraavi rajamine alale saavutada kaitsekorralduskavas seatud kaitse-eesmärki taastada rikutud raba looduslikus seisundis rabaks (7110*). Tekib küsimus, kas rikutud koosluse taastamise eesmärki on täiendava kuivendamise korral üldse võimalik saavutada?
soosetete kuivendusmõju ulatustega, mis ka suurimate seiratud mõjude puhul ei ületa 300 m distantsi servmisest kogujakraavist, ei saa pidada asjakohaseks 500 – 1000 m laiuse puhverala rakendamist, eriti kuna ette on nähtud kuivendusmõju oluliselt vähendav leevendusmeede. Leiame, et keskkonnamõju hindamise vaates ei ole asjakohane määratleda täpne veetõkke materjal ja muud parameetrid vaid antud asupaigas toimiva veetõkke rajamise vajadus. Täpne veetõkke konstruktsioon määratakse ära kavandatava turbatootmisala kaevandamisprojektis vastavalt alal projekteerimise käigus täpsemalt viidavatele mõõdistustele. Veetõkketammidena käsitletavaid rajatisi (sh. väljapoole kogujakraavi rajatud teid) kasutatakse edukalt mitmete turbatootmisalade puhul (nt. Põhara II, Lavassaare II turbatootmisalad), kus nende tõhusust ka seiratakse. Lisaks kasutatakse turbast valle veetõketena edukalt turbaalade korrastamise käigus erinevate kasutusega turbamaadel. Kõverdama II turbatootmisala puhul puhverala 50 m on arvestatud, et rakendatakse ka ettenähtud leevendusmeedet (veetõkkevalli rajamine), mis takistab kuivendusmõju leviku vallist loodusliku soo poole, seetõttu on puhverala määratletud juba täiendava ettevaatusabinõuna.
4. 3) Päris selge ei ole, millist meedet tegelikult kasutada plaanitakse, sest veetõkkena on peetud KMH aruandes võimalikuks nii turbast tihendatud tammi, hüdrotõkkeid kui ka kompensatsioonikraavi, kus hoitakse veetaset vajalikul tasemel. Meede peab olema KMH käigus välja valitud ja selle toimivus tõendatud. Viimast antud KMH-st selgelt välja lugeda ei saa.
4. Keskkonnaamet on KMH programmile esitatud seisukohtades (aruanne, lk 183) märkinud, et “Soovitame kindlasti kuivendamise mõju vähendamiseks (eriti märgadele metsadele ning sooelupaikadele) jätta vahetult Natura alaga piirnevad alad tootmisalast välja ning sinna uut kraavitust mitte rajada. Puhverala turbatootmisala ja Natura ala vahel peab arvestama pinnareljeefi, mullastikku ja pinnases vee liikumise suundi. Sellest tulenevalt peaks puhverala laius olema 500-1000 m ("Eesti soode seisund ja kaitstus." J. Paal, E. Leibak. 2013). “ KMH aruandest ei nähtu, et neid soovitusi oleks sisuliselt käsitletud või kaalutud. Meie hinnangul on tegu olulise puudusega, mis vajab parandamist.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
16
5. Kaevanduse laiendamise koosmõju hindamine teiste tegevustega (nt metsakuivendus, tuulepargid, raied) KMH aruande ptk 6.16 kohaselt esinevad koosmõjud vaid Kõverdama ja Kõverdama II turbatootmisalast tulenevalt. Samas mainitakse aruandes ka senist olulist metsakuivenduse mõju, mida kogumõjude hulgas hinnatud ei ole. Samuti on piirkonnas kavandamisel tuuleparke, mille arendusseisu kohta KMH-s infot ei ole, kuid mis realiseerituna ilmselt hakkavad oluliselt mõjutama kohalikku elukeskkonda ning kasvatama tööstuslikke häiringuid, mis võimenduvad koos turbatootmisega. Lisaks mõjutavad metsakooslusi kindlasti raied, mille osas oleks vaja selgeks teha, kuidas senine raiete dünaamika on alal olnud, mis on seal lubatud ja mida teadaolevalt plaanitakse ning milline on olnud mõju kaitstavatele kooslustele
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata olulisi (koos)mõjusid. Kusjuures koosmõjude hindamisel saab analüüsida koosmõjusid planeeritavate tegevustega, mille puhul on hindamiseks olemas piisav informatsioon. Teie poolt viidatud Lääneranna eriplaneeringu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvalikualade puhul on kõigi alade puhul praeguseks läbitud vaid esimene etapp (st. on selgitatud välja laiemad sobivad alad tuulikuparkide püstitamiseks), detailsed lahenduses (st. tuulikute arv, asukoht, kõrgus, vajalik taristu ja leevendusmeetmed) määratletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) teises etapis. Kuna praeguseks ei ole tuuleparkide KSH teise etapi aruandeid veel avalikustatud, siis puudub piisav teave antud tuuleparkide arvestamiseks Kõverdama II KMH koosmõju hindamisel. Hilisemad tegevused (sh. tuuleparkide mõjuhinnangud) saavad arvestada aga juba avalikustatud Kõverdama II turbatootmisala KMH aruandega oma hilisemates koosmõju hinnangutes. Senine metsakuivendus (sh. nende kuivendusmõjud ja kuivendusvee mõjud pinnavee režiimile ja kvaliteedile ning mõjud elupaikadele) on pikaajalise kuivenduse mõjul juba avaldunud ning sisalduvad olemasolevas keskkonnakirjelduses (sh. 0-alternatiivi ja kavandatava tegevuse hinnangutes). Raiete puhul on tegemist ajutise ja kohaliku mõjuga tegevustega. Kavandatavale tegevusele lähimad esitatud metsateatised asuvad kavandatavast tegevusest (ilma puhveralata) vähemalt 140 m kaugusel ning koos puhverala rakendamisega ligikaudu 200 m kaugusel. Arvestades menetlus ja ala ettevalmistamise protsesside ajakulukust ja raiutud aladel metsa taastumist, siis raiete arvestamine pikaajalise ajaperspektiiviga tegevuse puhul nagu turbatootmisala rajamine ja selle töötamine ei ole asjakohane.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
17
6. Seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega: 1) Lääne maakonnaplaneering 2030+ KMH aruande kohaselt paikneb taotletav Kõverdama turbatootmisala riigi omandis olevatel kinnistutel Lihula metskond 14 (katastritunnus 19502:002:0120), Lihula metskond 51 (19502:002:0283), Lihula metskond 65 (19501:002:0616), Lihula metskond 10 (41101:004:0181) ja Lihula metskond 16 (19502:002:0121). Kinnistute valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus on Maaamet ja nende sihtotstarve on täies mahus maatulundusmaa. Sihtotstarbe muutmine on rohevõrgustikus võimalik vaid kas maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks või üldmaaks. Kuigi rohevõrgustiku sidususe säilitamiseks ette nähtud muude põhimõtete hulgas leidub ka neid, mille kohaselt kaevandamine täiesti välistatud ei ole, on siiski see üks punkt ühemõtteliselt sõnastatud ja turbaala muutmine mäetööstusmaaks läheks sellega vastuollu. Teeme ettepaneku see asjaolu aruandes välja tuua.
Teie ettepanekul lisatakse KMH aruandesse dokumentide „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja „Eesti 2035“ asjakohased analüüsid seoses kavandatava tegevusega. Lisaks lisatakse KMH aruandesse Teie poolt ette pandud täpsustus maa sihtotstarbe muutmise kohta. Märgime juurde, et vastavalt Riigikohtu 14.02.2024 lahendile 3-21-101, võib kaevandamist lubada ka maatulundusmaa juhtotstarbega maal, kui see ei lähe vastuollu ÜP põhilahendusega ja juhtotstarbele vastav maakasutus jääb valdavaks. Vastavalt Maakatastriseaduse § 182 (4) määratakse katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve. Seda kinnitab ka Riigikohtu 26.05.2020 lahend kohtuasjas nr 5-20-2.
6. 2) Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Käsitletud strateegiliste planeerimisdokumentide seast puuduvad kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Palume täiendada aruannet sellest dokumendist tulenevate suunistega ning hinnata kavandatava tegevuse kooskõla nendega.
6. 3) Pärnumaa turbavarude arengukava (aastani 2030) Tegu ei ole avalikest allikatest kättesaadava arengukavaga. Teadmata on, kelle tellimusel see on koostatud. Ilmselt ei ole tegu riikliku arengukavaga? Sellise kava kajastamist töös, arvestades ka koostamisaega (2003), tuleks pigem vältida.
KMH aruandest ei eemaldata viidet Pärnu maakonna turbavarude arengukavale aastani 2030 kuna arengukava on veel kehtiv. Samuti on Pärnu maakonna turbavarude arengukava aastani 2030 aluseks ka Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtadele ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmile (kuupäevaga 08.11.2023)1.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
18
6. 4) Eesti 2035 KMH aruande peatükis “Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega” puudub strateegiliste dokumentide loetelust ka arengukava “Eesti 2035”, kus on seatud Eesti 2035. a kasvuhoonegaaside heite eesmärk 8 miljonit tonni. Palume aruannet täiendada ka selle dokumendi eesmärkide osas ja hinnata, kuivõrd on kavandatava tegevusega kaasnevat pikaajalist mõju arvestades arengukavas Eesti 2035 seatud eesmärki võimalik saavutada.
Vastatud eespool
7. Rohevõrgustiku sidususe hindamisel puuduvad andmed muude tegevuste kohta "Taotletav Kõverdama II turbatootmisalaga kattuv ala moodustab rohevõrgustiku tugialast ligikaudu 0,7 %. Arvestades juurde ka tugiala piires paiknevad teed ja õuealad (ligikaudu 21 ha), siis jääb ka kavandatava tegevuse lisandumisel tugialas looduslikus seisundis alade osakaal üle 98 %." Sellest arvutusest jääb mulje, nagu Kõverdama II turbatootmisala oleks ainus antud rohevõrgustiku tugialas aset leidev inimtegevus, mis looduslike alade osatähtsust mõjutab, kuid ilmselt neid on ka muid (vt eriti tuulepargiarendusi). Selleks tuleks minimaalselt uurida tugialasse kuuluvate omavalitsuste planeeringute otsuseid, samuti keskkonnalubade alusel piirkonnas toimuvat. Teeme ettepaneku rohevõrgustiku sidusust täpsemalt hinnata.
KMH aruande peatükis 3.2. on toodud ka teiste olemasolevate objektide (teed, õuealad) mõju rohevõrgustiku pindalale, ka millega koos ei jääb looduslike alade pindala tugiala pindalast oluliselt üle 90 %. Leiame, et koostamisel olevad planeeringud, mille puhul puudub täpsem teadmine nende mahust ja asupaigast hõlmamine rohevõrgustiku hindamisse ei ole asjakohane, kuna puuduvad hindamiseks piisavad alusandmed. Samuti puuduvad taotletava Kõverda II turbatootmisalaga osaliselt kattuva rohevõrgustiku tugialas kehtivad detailplaneeringud.
8. Kõverdama (Vatla, Linnuse) raba ümbruse linnustikuandmetest Kuna e-elurikkusesse sisestatakse valdavalt juhuvaatlusi, tuleks ajaperiood võtta pikem, kuna oluline on teada, kas alal on kohatud nt kaitsealuseid või ohustatud liike, kelle elupaiganõudlus on just antud kooslustega seotud. Kui alal ei ole linnustikuinventuuri läbi viidud, on tegu olulise infolüngaga kaalutlusotsuse asjaolude väljaselgitamisel.
Leiame, et pikema perioodi analüüsimisel ei kirjeldatakse ajakohaselt piirkonna linnustikku. Linnustiku inventuuri KMH koostamise käigus läbi ei viidud ning selleks ei esitatud ka KMH programmi seisukohtade esitamise ja avalikustamise vältel ettepanekuid. KMH aruande koostamise käigus viidi piirkonnas läbi aga välivaatlused, mille käigus tetresid ja tedre tegevusjälgi (väljaheiteid) piirkonnast ei tuvastatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
19
9. Elupaigatüüp 7120 on veel taastumisvõimeline ja säilinud funktsioonidega Kuivõrd funktsioonid on head ja struktuur keskmiselt säilinud, ei saa nõustuda hinnanguga, et tegu ei ole enam looduslikus seisundis sooga. Kokkuvõtvalt teeme ettepaneku korrigeerida aruandes infot, mille kohaselt Kõverdama II mäeeraldise kooslusi ei saa pidada looduslikus seisundis sooks.
Vastavalt KMH aruandes peatükis 6.12 kirjeldatule on elupaigatüüp 7120 taotletava ala piires väga heterogeenses seisundis, mida kinnitasid ka alal läbi viidud vaatlus (millest valik pilte on esitatud ka KMH aruandesse), kuigi vastavalt Teie poolt viidatule on taotletava tegevusega kattuvad elupaiga osad inventeeritud seisundisse C (keskmise väärtusega). Osale antud elupaigale on inventeeritud juba 2016 ja 2019.a. metsaeraldised (tekkeaastad 1970ndad), mille puhul on toodud, et tegemist on kuivendusest mõjutatud metsakooslustega. Samuti on taotletava ala põhjaosas selgelt eristatavad labidaturbaaugud, mistõttu on raba mikroreljeef muutunud. Seega ei saa me nõustuda Teie poolse hinnanguga, et tegemist on looduslikus seisundis sooga, kuigi põhjaosas väikesel osal rabast on raba funktsioonid veel mõningal määral säilinud.
10. Mõjude hindamisel tuleb lähtuda kaevandamisperioodi realistlikust kestusest Kokku on seega alal 566 tuhat tonni turvast. Maksimaalse aastase kaevandamise mahuga 10 tuhat tonni aastas kulub ala ammendumiseks 56,6 aastat, mitte aga 30 aastat. Kaevandamismahu suurendamine Kõverdama turbatootmisala ammendumise arvelt näib ebatõenäoline, kui alal on säilinud veel ligi 300 000 tonni jääkvaru. Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku kõigis mõjusid puudutavates arvutustes, kus arvestatakse ajalise teguriga, võtta aluseks varude tõenäoline realistlik ammendumise aeg.
Mõjude hindamisel on arvestatud turbatootmisala töötamist maavara eeldatava ammendumise aja perioodi jooksul ja olukorda, kus maavara on ammendunud. Lisame vastava informatsiooni ja taotletava Kõverdama II reaalse ammendumise aja KMH aruandesse.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
20
11. Kasvuhoonegaaside voogude hindamine on oluliste puudustega Kuivõrd käesoleva KMH aruande alguses on välja toodud, et Kõverdama I ala on ammendumas ja selle taastamine on lähiajal plaanis, peaks aruandes hindama ühe alternatiivina ka täiendatud 0-varianti, milles juba lähiajal toimub Kõverdama II alal kuivendusmõjude leevenemine kõrvaloleva ala taastamise mõjul. Teeme ettepaneku see variant lisada. Igal juhul peab 0-alternatiivi puhul arvestama, et olemasolev olukord muutub Kõverdama I ala taastamise järel pärast ammendamist, mille tõttu kuivendusmõju väheneb ja paraneb ka Kõverdama II ala olukord. Leiame, et eelkirjeldatud põhjustel on antud puudulik hinnang 0- alternatiivi kohta: „säilib olemasolev kasvuhoonegaaside voogude dünaamika (hindepall „0“) ja seda tuleb korrigeerida.
Teete oma punktis ettepaneku lisada KMH aruandesse alternatiiv, mille kohaselt Kõverdama turbatootmisala korrastamise järel väheneb kuivendusmõju taotletava Kõverdama II alal. Leiame, et antud alternatiivi lisamine ei ole asjakohane, kuna taotletava Kõverdama II ala ning olemasoleva Kõverdama turbatootmisala ammendumisjärgne maapinna kõrguste vahe on olenevalt konkreetsest tootmisala osast ligikaudu 1 – 5 m. Turbatootmisala korrastamisel soo taastumiseks tingimuste loomisel tõstetakse veetase korrastatava turbatootmisala turbapinna lähedale ja tegevusi taotletava Kõverdama II turbatootmisala piires ei tehta, sh. toimivaks jäävad Kõverdama II alal olevad kuivenduskraavid. Seega ei muutu Kõverdama turbatootmisala korrastamistegevusega taotletaval Kõverdama II turbatootmisalal määral, mis olulisel määral seal olevaid elupaiku ja kasvuhoonegaaside vooge. Ümbritseva ala kasvuhoonegaaside arvutusi ei tehta, kuna taotletav ala piirneb juba kas mineraalmuldadega, kuhu kuivenduse mõju ei ulatu (veetaset alandatakse vaid soosetete veekihis), aladega kus nähakse KMH aruandes ette vajadus kuivenduse mõju ulatuse piiramiseks leevendusmeetmete rakendamiseks ja ülejäänud osas aladega, mis on juba tugevalt metsanduslikust kuivendusest mõjutatud või mis piirnevad olemasoleva Kõverdama turbatootmisalaga. Seega puudub kavandataval tegevusel oluline täiendav mõju ümbritseva ala kasvuhoonegaaside voogudele. Juhime tähelepanu, et kavandatava tegevuse kogumõju CO2 ekvivalentides on toodud KMH aruande peatüki 6.9.1 tekstis kõigi käsitletud alternatiivide puhul. Teie ettepanekul lisame arvutused ka pikema ajaperioodi kohta (taotletav aeg ja eeldatav turbatootmisala ammendumise periood). Samuti teete ettepaneku kasvuhoonegaaside arvestust esitada kiirgusliku
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
21
I-alternatiivi puhul on aruandes lk 79 antud hinnang, et “Turbatootmisega kaasnevad heited on ajutised ning leevendatavad korrastamisega” ning mõju hinnangu kokkuvõttes lk 80 “ Turbatootmisalalt pärinevaid heiteid leevendab hilisem turbatootmisala korrastamine”. On arusaamatu, kuidas sellise hinnanguni on jõutud, kuivõrd KMH aruande tabel 6.8 järgi on taastatud ala kasvuhoonegaaside sidumine 20 korda aeglasem võrreldes kaevandamise mõjuga mahu 10 tuhat tonni turvast aastas puhul. Nagu eelnevalt kirjeldatud, peaks korrektne 0-alternatiiv sisaldama Kõverdama I ala taastamisega arvestamist, mis vähendab kasvuhoonegaaside heidet 0-alternatiivi puhul ja pikendab veelgi I- alternatiivi negatiivsete mõjude kompenseerimise aega. Lisaks ei ole hinnatud, kuidas on sellised heited kooskõlas Eesti kliimaeesmärkidega sh eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, mille üks eeldus on kasvuhoonegaaside netosidumine maakasutussektoris. Samuti on hindamata kogu varu kaevandamisega kaasneva heite (suurusjärgus 1 miljon tonni CO2 ekv) olulisus. Arvutuste tegemisel teeme ettepaneku kaevandamismahtu ja varusid arvestades lähtuda tõenäolisest ammendumise ajast. Leiame, et eelkirjeldatud põhjustel on kavandatava tegevuse mõju antud kriteeriumile valesti hinnatud nõrgalt negatiivseks (hindepall „-2“) ja seda tuleb korrigeerida. (lk 79)
mõjuna. Kuigi mõningates teadusartiklites on esitatud kiirgusliku mõju hinnanguid, siis juhime tähelepanu, et ametlik kliimaaruandlus, sh. riiklik kasvuhoonegaaside aruandlus ja riiklikud kasvuhoonegaaside eesmärgid kasutavad väljundina CO2 ekvivalente, mitte aga vähekasutatavaid kiirgusliku mõju arvutusi. Seega leiame et kiirgusliku mõju arvutused ei ole KMH aruandes kavandatava tegevuse kasvuhoonegaaside voogude hinnangutes asjakohased ning KMH aruandes lähtutakse selguse ja võrreldavuse tagamiseks riiklikult kasutatavatest meetoditest ning emissioonifaktoritest. Teie poolt viidatud Veber jt (2021) on avaldatud vaid konverentsi artiklikogumikus, kuid pole avaldatud eelretsenseeritud teadusajakirjas ja pole veel kasutatud Eesti riiklikus kliimaaruandluses ning seega pole veel kinnitatud antud teadusartikli sobivus Eestis turbatootmisalade emissioonifaktoritena kasutamiseks. Teie soovil lisame aga KMH aruande teksti informatsiooni erinevate kasvuhoonegaaside atmosfääris viibeajast ja mõju tugevusest.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
22
Lk 77 on sedastatud, et „arvutustel arvestatakse vaid KHG voogudega kavandatavalt alalt ning ümbritsevate, väljaspool mäeeraldist asuvaid, kuid kuivendamisest mõjutatud alade KHG vooge ei arvestata.“ Puudub põhjendus, miks seda pole tehtud, sest kaevandamisel on tõestatult mõju ümbritsevatele aladele. Teeme ettepaneku vastavas osas arvutuste teostamiseks.
Samuti teeme ettepaneku täiendada KHG arvestuse ja kliimamõjude hindamise metoodikat turvasmuldadel veerežiimi taastamisega kaasneva ja ka olemasolevalt rabakoosluselt metaani heite arvestamisel, tuginedes alljärgnevale. Väljundina pakume arvestust kiirgusliku mõjuna (radiative forcing, W/m2).
K es
kk o
n n
aa m
et i 0
8. 07
.2 0
25 k
ir i n
r 6
-3 /2
5 /4
27 2
-7
1. Palume korrigeerida KMH aruande ptk-s 2.1 otsustaja aadressi. Keskkonnaameti juriidiline aadress on Roheline 64, 80010 Pärnu.
Ettepanekuga arvestatakse
2. Ptk 2.2 (lk 9) lisade lingitud viited suunavad kõik lk-le 133 ehk KMH aruande lisa 1 - KMH programmi tiitellehele. Kui lisadele on pandud juurde indekseeritud link, oleks intuitiivsem suunata läbivalt kohe asjakohasele leheküljele.
Täname ettepaneku eest. Leiame, et täiendavate linkide konkreetsetele lehekülgedele lisamine oleks ebaotstarbekalt töömahukas, seega Teie poolt esitatud ettepanekut ei rakendata.
3. Lk 6: Õige nimetatud kinnistute valitseja on kinnistusraamatu andmetel Kliimaministeerium (mitte Keskkonnaministeerium)
Ettepanekuga arvestatakse
4. Lk 6, 15, 17 Lihula metskond 14 (katastritunnus 19502:002:0120), katastritunnus on vale (see on muutunud 2022. aasta lõpus). Lihula metskond 14 õige katastritunnus on 43001:001:1288. Palume parandada.
Ettepanekuga arvestatakse
5. KMH programmis olid eraisikute kontaktandmed nõuetekohaselt kinni kaetud (vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-le 12). KMH aruande lisas oleva KMH programmis (lisa 1) on eraisikute kontaktandmed nähtavad. Palume need kinni katta.
Ettepanekuga arvestatakse
6. KMH aruande ptk 4.6 on jäänud tähelepanuta, et Kõverdama II turbatootmisala põhjaosas on kattuvus ka Natura elupaigatüübiga soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Palume täiendada.
Ettepanekuga arvestatakse
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
23
7. Ptk-s 6.1 (lk 35) on kirjas, et mõjude hindamisel kasutatavad metoodikad on teemade kaupa toodud KMH programmis. Kuna hinnatavad valdkonnad ja rakendatud metoodikad on oluline aruande osa, siis parema ülevaatlikkuse huvides oleks mõistlik tabelit ka aruandes kuvada või lisada täpsem viide KMH programmile (ehk ptk-s 4, tabelis 4.1).
Ettepanekuga arvestatakse
8. Lk 39-41- alapt 6.2.2 Mõju pinnavee kvaliteedile. Tabelite numeratsioon ja viitamine tekstis ei vasta tegelikkusele. Lk 40- Kõverdama turbatootmisala keskkonnaloa nr L.MK.LÄ-36790 alusel viidi 2020. kuni 2024. a juunis ja septembris läbi kuivendusvee väljalasu veekvaliteedi analüüsid. Aprillis, st turbatootmisperioodi välisel ajal, viidi läbi ka foonimõõtmised. Tulemused on toodud tabelis 6.3. Tabelit 6.3. ei ole aruandes.
Ettepanekuga arvestatakse
9. Lk 40-41- Järgnevalt on välja toodud kavandatavalt Kõverdama II turbatootmisalalt tulenev võimalik keskmine saasteainete koormus (sh looduslik koormus), võttes aluseks eelviidatud saasteainete keskmised väärtused (tabel 6.2.3) ning korrutades need Kõverdama II turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee arvutusliku vooluhulgaga. Arvutuslikud keskmised saasteainete kogused on toodud tabelis 6.2.4. Aruandes tabelis 6.2.3. ei ole saasteainete keskmised väärtused, tabelit 6.2.4. ei ole aruandes. Lisaks esineb peatükis kirjaviga lk 39 sedemeveest. Sarnaseid trükivigu esineb aruandes veelgi. Palume tekst üle vaadata.
Ettepanekuga arvestatakse
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
24
10. Peatükki: „Mõju pinnavee kvaliteedile“ tuleks täiendada, kuna turbatootmisel on peamised mõjud muuhulgas on piirnevatel aladel soosetete veekihis veetaseme alanemises, mõjudes pinnavee kvaliteedile ja režiimile. Lk 122 Suurima kaaluga kriteeriumiteks hinnati kuivendusvee mõju põhjaveele ja tarbekaevudele ning keskkonnaavariidele. Järgnesid kuivenduse mõju pinnaveekogudele ja soosetetele. Palume täpsemalt selgitada.
Mõju pinnaveele (ptk 6.2) sisaldab mõjusid pinnavee režiimile (ptk. 6.2.1) ja pinnavee kvaliteedile (ptk 6.2.2). Lisaks on järgnevas peatükis (ptk 6.3) hinnatud kuivendamise mõjusid soosetete veekihis. KMH aruande peatükis 9.1, tabelis 9.1.1 on toodud konkreetsete kriteeriumite kaalud, mis näitab konkreetse kriteeriumi olulisust võrreldes teiste kriteeriumitega (tabeli 9.1.1 toodud nii paariti-võrdlusena kui ka summaarselt). Summaarsete kaalude alusel on veidi suurema kaaluga (0,1) kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele ning veidi väiksema kaaluga (0,09) kuivendusvee mõju pinnaveekogudele (režiimile ja kvaliteedile) ning kuivendamise mõju soosetete veekihis. Lisaks on tabelis 9.2.1 toodud iga kriteeriumi puhul hindepunktid, mis vastavad iga peatüki lõpus toodud hindepunktidele nii kavandatava tegevuse kui ka 0-alternatiivi puhul (mõju pinnaveekogudele (sisaldab nii mõju pinnaveekogude veekvaliteedile ja -režiimile; hinnatud KT: -1 ja 0-alternatiiv: 0) kui ka mõju soosetete veerežiimile (hinnatud KT: -1 ja 0-alternatiiv: 0), kui ka põhjaveele ja tarbekaevudele (hinnatud KT: 0 ja 0-alternatiiv: 0). Nii tabelites 9.1.1 toodud kaalude kui ka tabelis 9.2.1 toodud kriteeriumite suhtest moodustub tabelis 9.3.1 toodud alternatiivide võrdlus.
11. Pt 8.1. lk 116 Kõverdama turbatootmisalal on kuni 2055. a kehtiv veeluba L.MK.LÄ-36790. Õige on keskkonnaluba (mitte veeluba).
Ettepanekuga arvestatakse
12. Lk 129 Ptk 10.5. Koondhinnang. Vastavalt veeseaduse § 8 lõige 2 punkt 13??? alusel on vajalik veeloa olemasolu, mis kataks ka Kõverdama II turbatootmisala väljalasud. Vale kehtetu veeseadus, paragrahv, lõige ja punkt. Palume parandada kehtivale seadusele ja loa nimetusele.
Ettepanekuga arvestatakse
13. Lk 129 …mõjude vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid? Kokkuvõtvas osas palume täpsustada milliseid meetmeid silmas peetakse vähemalt kohustuslikuna.
Ettepanekuga arvestatakse
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
25
14. KMH programmis (ptk 3.8, lk 16) seati KMH eesmärgiks mõju hindamine kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas olevatele allikatele. KMH aruandes ei ole allikatele avalduvalt võimalikku mõju hinnatud ega selle kohta ka käsitlemata jätmise selgitusi/põhjendusi lisatud. Palume täiendada.
Ettepanekuga arvestatakse
15. KMH aruande ptk-s 4.6 (lk 28) on kirjas, et mäeeraldisest u 100 m ulatuses asuvad mitmed vääriselupaigad (VEP115012, VEPL01798, VEP210937, VEP206352) ning Kuitsa oja (kuhu kavandatakse vajadusel juhtida kuivendusveed) kaldal u 4 km kaugusel mäeeraldisest asub VEP115033. Samuti on ptk-s 6.3 (lk 46) seoses soosetete veekihiga öeldud, et mõju võib avalduda ka vääriselupaikadele VEP206351 (pole lk-l 28 mainitud) ja VEP206352, mis tekitab segadust. VEP115033 (u 4 km kaugusel) puhul on kavandatava tegevuse mõju osas antud hinnang ptk-s 6.14. Palume KMH aruandes välja tuua, kas mäeeraldisele lähemal asuvatele (kuni 100 m) VEP-idele võib mõju avalduda või on see välistatud.
Ettepanekuga arvestatakse
16. KMH aruande ptk 6.3 on selgitatud, et seireandmete põhjal on turbaväljakute kuivenduskraavi mõjuulatus ~100 m. Palume selgitada, mille alusel on määratud kuivendusmõju leevendamiseks puhverala vaid 50 m.
Seireandmete põhjal antud turbatootmisalade kuivendusmõju soosetete veekihile, mis erinevatel andmetel on rabade puhul ligikaudu 100 m on seiratud ja antud ilma ühegi leevendusmeetme rakendamiseta. Samas tugev kuivendusmõju soosetete veekihis on oluliselt väiksema ulatusega (erinevatel andmetel kuni 30 m). Kõverdama II turbatootmisala puhul puhverala 50 m on arvestatud, et rakendatakse ka ettenähtud leevendusmeedet (veetõkkevalli rajamine), mis takistab kuivendusmõju leviku vallist loodusliku soo poole, seetõttu on puhverala määratletud juba täiendava ettevaatusabinõuna.
17. KMH aruande ptk 7.3 on öeldud, et 9010* ja 91D0* elupaigatüüpidel on juba tugev kuivenduse mõju ja turbatootmisala rajamine täiendavat mõju ei avalda. Palume selgitada, kuidas sellisele järeldusele jõuti. Metsaelupaigatüüpidega piirnev kaevandusala (lõunaosa) on suhteliselt metsastunud, kas siin lisaks kuivendamisele on võimalik mõju ka valgustingimuste ja tuuletingimuste muutumine. Palume selgitada.
Kavandatavast tegevusest lääne suunas Karuse-Linnuse loodusala piires olev elupaigatüüp 91D0* asub põhja-lääne suunalisel kallakul, mille põhjaosas (madalamal piirkonnas) asub kunagiste turbaaukude tarbeks rajatud kuivendussüsteem. Lisaks jääb kavandatava tegevuse (arvestades ka ettenähtud KMH aruande kaardil 7.2 kujutatud puhvertsooni) ja elupaigatüübi 91D0* vahele lähimas punktis vähemalt 44 m laiune puhvertsoon, mis valdavas osas on aga vähemalt 60 m laiune. Samas piirkonnas asuv elupaigatüüp 9010* asub aga mineraalmaal (valdavalt leetunud ja leedemullad) ning idast läänesuunas madalduval järsakul, kuhu
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
26
soosetetega seotud kuivenduse mõju ei ulatu ning seal on pinnasevee liikumise suund lääne suunda. Arvestades vähemalt 43 m laiust, kuid valdavas osas vähemalt 60 m laiust puhvertsooni antud elupaikade ja kavandatava tegevuse vahel ja kavandatava tegevuse paiknemist antud piirkonnas juba avatumatel aladel, siis valgus- ja tuuletingimused antud elupaikade piirkonnas ei muutu.
18. KMH aruandes on välja toodud, et kavandataval tegevusel on võimalik negatiivne mõju Karuse-Linnuse loodusala kaitse-eesmärgile ning ettevaatusprintsiibist tulenevalt on vajalik leevendava meetme (veetõkke tammi) rajamine. Kas arvestades eelnevat punkti on leevendusmeetmed piisavad või tuleks loodusala ja turbatootmisala vahele jätta suurem puhverala. Kuidas tagatakse, et leevendusmeede reaalselt välistab mõju loodusala kaitse-eesmärkidele?
Vastavalt punkti 16 vastusele leevendusmeede (veetõkketammi rajamine) takistab kavandatava tegevusega kaasneva kuivendusmõju ulatumise väljapoole kavandatava tegevuse ala. Veetõkketammidena käsitletavaid rajatisi (sh. väljapoole kogujakraavi rajatud teid) kasutatakse edukalt mitmete turbatootmisalade puhul (nt. Põhara II, Lavassaare II turbatootmisalad), kus nende tõhusust ka seiratakse. Lisaks kasutatakse turbast valle veetõketena edukalt turbaalade korrastamise käigus. Täiendavalt on ettevaatusprintsiibist nähtud, ette 50 m laiune puhvertsoon, kuhu kuivenduskraave ja muid kuivendusmõjuga rajatisi rajada ei tohi. Arvestades elupaigatüübi 7120 kitsast levikut (arvestades ka tootmisest välja jäetavat puhverala), mis on ettevaatusprintsiibist jäetaval puhveralal ja Karuse-Linnuse loodusalal (laius valdavalt alla 200 m), siis soovee taseme seiretransektide moodustamine antud kitsale alale ei ole asjakohane, kuna kaugemad transektipunktid oleksid juba mõjutatud elupaigatüübi servaefektist ja mineraalmaa lähedusest. Keskkonnaametil kui keskkonnakaitseloa väljaandjal on sellest hoolimata võimalik keskkonnakaitseloas näha ette sooveetaseme seirekohustus kaitsealustes elupaigatüüpides.
19. Taotletav ala kattub kauni kuldkinga kasvukohaga, mistõttu üks lahustükk tuleb tootmisest välja jätta. Sellest hoolimata, kas lähipiirkonnas ei avaldu kaudset mõju?
Kauni kuldkinga kasvukohtadega kattuv taotletava ala osa puhul puudub otsene piirnemine teiste taotletavate Kõverdama II turbatootmisala lahustükkidega, samuti puudub vajadus rekonstrueerida kauni kuldkinga kasvukohta piiravaid kraave (vajalik on vaid Virita kraavi toimimine, juhul kui kuivendusvett plaanitakse suunata ka lääne poole). Samuti eraldab ülejäänud taotletavat ala kauni kuldkinga kasvukohaga kattuvast lahustükist olemasoleva Kõverdama turbatootmisala teenindav kruusatee, mis takistab teistelt taotletava Kõverdama II turbatootmisala lahustükkidelt leviva kuivendusmõju ulatumise kauni kuldkingaga lahustükile.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
27
20. Öösorri elupaik kaob suures osas kavandatava tegevuse tõttu. Kuigi töid kavandatakse väljaspool pesitsusperioodi, ei kompenseeri ajastus elupaiga hävingut.
KMH aruandes ptk 6.14 on juba varasemalt toodud välja, et öösorri elupaik kavandatava tegevuse käigus suures osas kaob. Sellega on arvestatud hindepunktide andmisel. Lisaks on KMH aruandesse lisatud ptk 6.14 täpsustus, et ettevalmistustööde ajastuse vajadus väljaspool lindude pesitsusperioodi tuleneb isendikaitse põhimõtetest.
21. Vastustest Keskkonnaameti märkustele on punktis 6 toodud, et kuivendamise mõju hindamisel tuleb käsitleda ka lähedal asuvaid allikaid ning vastusena lisatud, et mõju hinnatakse ka allikatele. KMH aruandes pole mõju allikatele hinnataud.
Ettepanekuga arvestatakse
22. KMH programmi kohaselt tuleb aruandes hinnata ka mõju kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas olevatele allikatele? Mõju allikatele pole hinnatud.
Ettepanekuga arvestatakse
23. Lk 130-133 Pt 11. KASUTATUD KIRJANDUS. Veeseadus (RT I 1994, 40, 655). Praegu kehtib 30.01.2019 vastu võetud Veeseadus (RT I, 22.02.2019,1), millest tuleks ka aruande koostamisel lähtuda (mitte kehtetust veeseadusest). Keskkonnaministeerium, 2016. Lääne-Eesti veemajanduskava (perioodiks 2015-2021). Kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 07.01.2016. Praegu kehtib Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, mis on kinnitatud Keskkonnaministeeriumi käskkirjaga 07.10.2022 nr 1-2/22/357 „Perioodi 2022-2027 veemajanduskavade ja meetmeprogrammi kinnitamine“. Kas kehtiva veemajanduskavaga on arvestatud?
KMH aruande koostamise käigus on arvestatud kehtiva (2022-2027) Lääne- Eesti veemajanduskavaga. Viited veemajanduskavale ja veeseadusele on ajakohastatud.
M aa
- ja
ru
u m
ia m
et i
1 0.
0 7.
2 02
5 ki
ri
n r
7 -
1 /2
5 /9
2 82
-2
1. Riigikogu võttis 19.11.2024 vastu „Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks)“, millega täiendati Vabariigi Valitsuse seadust §-ga 105²⁰, mille kohaselt korraldatakse Maa-amet alates 01.01.2025 ümber Maa- ja Ruumiametiks. Sellega seoses läksid alates 01.01.2025 Maa- ja Ruumiametile üle mh Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ülesannete täitmise õigused ja kohustused. Lähtuvalt eeltoodust märkida maaparandusseaduse kohaste lubade ja
Ettepanekutega arvestatakse
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
28
kooskõlastuste andjana Maa- ja Ruumiamet (lk 17, 38) ning asendada Maa-amet Maa- ja Ruumiametiga (nt lk 10, 18, 29,34,82)
2. Aruande lk 6 on märgitud „Kinnistute valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).“ ning lk 15 „ Kinnistute valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus on Maa-amet“ – täpsustada riigivara valitseja ja volitatud asutus;
3. Lk 17 viidatud Põllumajandus- ja Toiduameti kirja nr ei ole 6- 3/21/22649-5 vaid 6.2-1/10656-1.
Er ai
si k
P .K
. 0 6.
07 .2
02 5
1. Kuldkinga kasvukoht (kood KLO9345569) on selle aasta vaatluste põhjal suurenenud. KMHs kajastub varasem seis
Täname täpsustuse eest, 2025.a. suvel, peale KMH aruande Keskkonnaametile esitamist uuenenud kauni kuldkinga kasvukoha täienenud informatsioon on lisatud KMH aruandesse.
2. Teoreetilise kaevandamise käigus tehakse ilmselt uus kraav lääneosas vastu Karuse-Linnuse loodusala (lisatud kaardil oranziga), Sellel juhul piirnevale elupaigale siirdesoo- ja rabametsad 91D0* peaks mõju olema võrreldes praeguse seisuga, sest praegu on loodusala ja kavandatava kaevandamisala piiril olev kraav kinni kasvanud ja vesi ei voola sealt kuhugi. Kaardil on näha nagu see läheks koguja kraavi, aga tegelikult see nii ei ole. Teen ettepaneku lisada Karuse-Linnuse loodusala leevendusmeetmena, et edelapoolne lahustükk turba kaevandamis alast välja (sama leevendusmeede kuldkinga puhul).
Antud lahustükk on kaevandamisest soovitatud välja jätta tulenevalt kauni kuldkinga kahest leiukohast, mis paiknevad antud lahustükil. Seega kraavide rekonstrueerimine antud Karuse-Linnuse loodusalaga piirneval alal ei ole vajalik ning Teie poolt soovitatud leevendusmeede on juba eelnevalt rakendatud (kirjeldatud KMH aruande peatükis 6.14 ja selle joonisel 6.14.2).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
29
2.3. Kasutatud infoallikad
KMH aruande koostamisel kasutati objektiga seotud dokumente ja varasemalt teostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Keskkonnamõju hindamisel olid peamised infoallikad:
₋ Vabariigi Valitsuse määrus 12.12.2005 nr 293 „Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad“;
₋ Lääne maakonnaplaneering 2030+; ₋ Hanila valla üldplaneering; ₋ Lihula valla üldplaneering; ₋ Ramst, R., Paat, K. Kõverdama turbamaardla Kõverdama uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2019). OÜ Inseneribüroo STEIGER; ₋ Kõverdama turbamaardla registrikaart nr 114; ₋ Kuslap, E. 2021. Maavara kaevandamise loa taotlus; ₋ EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuurist
saadud andmed; ₋ Maa- ja Ruumiameti X-GIS rakendused; ₋ Eesti Vabariigi seadusandlus; ₋ Kirjavahetus arendajaga; ₋ Teised asjakohased andmebaasid.
Kasutatud dokumentide ja teostatud uuringute, kirjanduse ning avalikke andmebaaside ja infoallikate loetelu on toodud aruande peatükis „Kasutatud kirjandus“ vastavate viidetega tekstis.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
30
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK
3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk
Aktsiaselts Torf kaevandab turvast Pärnu maakonnas Lääneranna vallas paikneval Kõverdama turbatootmisala mäeeraldisel, mis on täies mahus ettevalmistatud ning taotleb turba kaevandamiseks keskkonnaluba Kõverdama II turbatootmisala mäeeraldisel, kus varem turvast kaevandatud ei ole, kuid mis on kuivendusest mõjutatud. Kõverdama maardlas alustati freesturba tootmist 1960. aastatel (Kõverdama mäeeraldisel). Sellest ajast on ka kuivenduse mõjud ilmnenud Kõverdama turbatootmisala ümbritsevatele aladele, lisaks on taotletava turbatootmisala idapoolsed laienduse alad tugevalt mõjutatud metsakuivendusest (kuivendusvõrk rajatud 1970-1980ndatel aastatel). Turbatootmise rajamine taotletavas mahus eeldab kuivenduskraavide süsteemi ja ligipääsuteede väljaehitamist ka alale, kus seni turvast ei ole toodetud. Täiendavaid väljasõite maanteedele rajada pole planeeritud. Vastavalt maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele on turbatootmisala mäeeraldise pindala 150,38 ha, koos teenindusmaaga 158,96 ha.
Ettevõte taotleb maavara kaevandamise loa kehtivuseks 30 aastat, kuna taotletavale mäeeraldisele külgnevale alale on rajatud kaevandamiseks vajalik infrastruktuur, ettevõte omab kvalifitseeritud personali, maardla piires turba tootmiseks vajalikku tehnikat ning mäeeraldisel on kaevandatavat hästilagunenud turba varu 349 tuh t ja vähelagunenud turba varu 217 tuh t. Taotluse esitamise eesmärk on olemasoleva Kõverdama mäeeraldise servaaladel turbavaru ammendamine nii, et ei tekiks maavaraplokke, mille hilisem iseseisev kasutamine ei ole majanduslikult põhjendatud. Samuti on ettevõtte jaoks oluline säilitada majandustegevus ning piirkonnas töökohad, kuna Kõverdama mäeeraldis on lähiaastatel ammendumas ning seejärel hakatakse mäeeraldist korrastama. Kavandatav turba kaevandamise maht on 10 tuh t aastas, mida planeeritakse suurendada Kõverdama turbatootmisala osalise ammendumisega (ligikaudu 10 aasta perspektiivis) kuni 30 tuh tonnini olemasoleva Kõverdama turbatootmisala ammendumise arvelt. Kaevandatud maavara plaanitakse kasutada välisnõudluse rahuldamiseks aiandusturbana ja väetisesegude valmistamisel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
31
3.2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega
Taotletav Kõverdama II turbatootmisala asub Pärnu maakonnas, kuid haldusjaotuse muutumise tõttu käsitleb antud ala Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kinnitatud Riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70). Maakonnaplaneeringud on tehtud enne haldusreformi, mil Kõverdama II turbatootmisala paiknes Lääne maakonnas Hanila ja Lihula valdades. Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt käsitletakse maavaradega varustatuse tagamist avaliku huvina. Kaevandustegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste jm võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning turba kaevandamisel eelistada juba kuivendusest rikutud alasid. Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonnana, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena.
Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleks võimalusel vältida maardlate kasutuselevõtul alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel. Samuti ei ole soovitatav kaevandamine juba asustatud piirkonnas. Kavandatav Kõverdama II mäeeraldis kattub ligikaudu 11 ha ulatuses rohevõrgustiku tugiala (pindala ligikaudu 1 623 ha) servaga, kuid paikneb ka planeeringujärgses turbamaardlas. Tulenevalt Lääne maakonnaplaneeringust 2030+ tuleb rohelise võrgustiku tugialade terviklikkus säilitada (haruldased taimekooslused, vääriselupaigad, poollooduslikud kooslused jm) ning looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku aladel ei tohi langeda alla 90 %. Taotletav Kõverdama II turbatootmisalaga kattuv ala moodustab rohevõrgustiku tugialast ligikaudu 0,7 %. Arvestades juurde ka tugiala piires paiknevad teed ja õuealad (ligikaudu 21 ha), siis jääb ka kavandatava tegevuse lisandumisel tugialas looduslikus seisundis alade osakaal üle 98 %. Rohelise võrgustiku aladel on keskkonnasäästlik majandustegevus lubatud ja soovitatav kui seadustest ja kaitseala kaitse-eeskirjadest ei tulene teisiti. Rohelise võrgustiku tugialadel tuleb vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu.
Lääne maakonnaplaneering 2030+ kohaselt rohelise võrgustiku tugialal tuleb reeglina vältida maavarade ja maa-ainese kaevandamist ning turbatootmist. Juhul, kui rohelise võrgustiku aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid rohelisele võrgustikule. Rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb kaevandamisloale lisada
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
32
tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandama asumist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala rekultiveerida ja taastada rohelise võrgustiku osana.
Arvestades taotletava Kõverdama II turbatootmisala paiknemist rohevõrgustiku suhtes (kavandatav tegevus ei lõika tugiala läbi) ja vahemaid teiste mittelooduslike aladeni (Karuse-Kalli teeni (tee nr 16180) ligikaudu 225 m, Karuse küla elamud ligikaudu 700 m), ei ole kompenseerivad meetmed vajalikud. Kutsar jt (2018) hinnangul ei ole rohevõrgustik tingimata kaevanduslubade taotlemisel takistuseks, kuna karjääride (s.h. turbatootmisala) rajamine on pikemas perspektiivis ajutine tegevus. Taotletav Kõverdama II mäeeraldis on planeeritud korrastada taastuvaks sooks, mis loob sobivad tingimused rohevõrgustiku toimimiseks alal. Oluline on antud piirkonnas korrastamise läbiviimine kohe maavaravaru ammendumise järgselt, vähendamaks häiringu ajalist kestvust. Samuti on oluline, et kaevandamise aegse mõju leevendamiseks rajataks suurematele piirdekraavidele loomadele sobivad ülekäigud. Täpsemalt on leevendusmeetmeid ja mõju loomadele käsitletud peatükis 6.13. Kokkuvõtvalt, kavandatav tegevus vastab Lääne maakonnaplaneeringus toodud rohevõrgustiku toimimist tagavatele nõuetele. Vastavalt planeeringule on sihtotstarbe muutmine rohevõrgustikus võimalik vaid kas maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks või üldmaaks, vastavalt aga Riigikohtu 14.02.2024 lahendile 3-21-101, võib kaevandamist lubada ka maatulundusmaa juhtotstarbega maal, kui see ei lähe vastuollu üldplaneeringu põhilahendusega ja juhtotstarbele vastav maakasutus jääb valdavaks. Vastavalt Maakatastriseaduse § 182 (4) määratakse katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve. Seda kinnitab ka Riigikohtu 26.05.2020 lahend kohtuasjas nr 5-20-2. Kavandatav mäeeraldis ei paikne Lääne maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslikel põllumajandusmaadel ega väärtuslikel maastikel, samuti asub mäeeraldis eemal tiheasustusega aladest.
Lääneranna Vallavolikogu algatas 23.08.2018 otsusega nr 90 Lääneranna valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad varasemad üldplaneeringud. Kavandatava Kõverdama II turbatootmisala piirkonda kajastavad peamiselt Hanila valla üldplaneering (kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17. detsembri 2003. a määrusega nr 32) aga vähemal määral ka Lihula valla üldplaneering (kehtestatud Lihula Vallavolikogu 25.09.2003 määrusega nr 22). Hanila valla üldplaneeringus on toodud, et keskkonnaloaga kehtestatavad nõuded peavad tagama, et maa-ainese kaevandamise kahjulik mõju loodusele, maastikupildile ja asustusele jääks
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
33
võimalikult väikeseks. Osaliselt on kantud Kõverdama II laiendus ka Hanila valla mäetööstuse reservmaale, mis on ette nähtud olemasolevatele ettevõtetele laienemisvõimaluste loomiseks. Hanila ja Lihula valdade üldplaneeringute kohaselt ei asu taotletav Kõverdama II turbatootmisala üldmaa reservmaal. Rohevõrgustikke ja väärtuslikke maastikke ei ole ei Hanila ega ka Lihula valla üldplaneeringus planeeritud.
Pärnumaa turbavarude arengukava (aastani 2030) eesmärgiks on arendada turba kaevandamist ja suurendada turba kasutamist Pärnumaal ning Eestis tervikuna, seejuures parimat võimalikku tehnikat kasutades ja turba kaevandamise ning kasutamise läbi elanikkonna tööhõive ja sotsiaaltingimuste paranemist tagades. Arengukavas tuuakse välja, et lisaks otsestele looduskaitselistele piirangutele ei ole maakonna planeeringute järgi paljudel aladel intensiivne inimtegevus soovitatav. Samas juhib arengukava tähelepanu asjaolule, et rohevõrgustiku tugialad ja koridorid haaravad enda alla enamuse Pärnu maakonna riigimetsamaadest ning valdava osa soodest, mistõttu ka uued kavandatavad turbatootmisalad rohevõrgustikuga kattuvad.
Kõverdama maardla on Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri” kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas.
Dokumendi “Kliimapoliitika põhialused 2050” kohaselt on Eesti pikaajaline siht saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Taotletav Kõverdama II turbatootmisala ei erine oma kasvuhoonegaaside heidetelt teistest turbatootmisaladest ning alale on osaliselt juba rajatud kuivendussüsteemid ning ülejäänud ala on suuremal või vähemal määral kuivendusest mõjutatud (sh. ala ümbritsevast kraavitusest). “Kliimapoliitika põhialused 2050” kohaselt säilitatakse või suurendatakse sooalade turbas seotud süsinikuvaru. Välditakse soode edasist kuivendamist ning juba kuivendatud turbaaladel taastatakse võimaluse korral looduslähedane veerežiim või välditakse alade edasist degradeerumist. Dokumendi seletuskirja kohaselt, kui see ei osutu võimalikus, ammendatakse olemasolev turbavaru lõpuni ja pidurdatakse kuivendatud turvasmuldade edasist degradeerumist, et vältida kuivendatud turbakihi mineraliseerumist. Juba kuivendusest mõjutatud aladelt nagu Kõverdama II turbatootmisala turba kaevandamine aitab vähendada survet teistel aladel turbakaevandamise alustamiseks. Taotletava loaga soovitakse määrata ala korrastamissuunaks soo taastamist. Soo taastamisel tõstetakse veetase turbapinna lähedale ja seeläbi välditakse jääkturba edasist lagunemist ning luuakse alus turba taastekkele ja süsiniku akumuleerumisele. Lisaks on strateegias „Eesti 2035“ (uuendatud 25.04.2024) on seatud eesmärgiks saavutada riiklik kasvuhoonegaaside heite tase kuni 8 milj tonni CO2 ekv aastas. Kavandatava tegevuse mõju kliimale hinnatakse peatükis 6.9.1.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
34
Looduskaitse arengukavas aastani 2020 (kiideti heaks 26.07.2012) märgitakse, et turba kaevandamisel tuleb eelistada kuivendusest rikutud alasid (sealhulgas mahajäetud turbatootmisalasid) looduslikele aladele. Kavandatav Kõverdama II turbatootmisala on varieeruva tugevusega kuivendusest mõjutatud ja ümbritseb ammenduvat ning kaevandatavat turbatootmisala, seetõttu ei saa Kõverdama II mäeeraldist pidada enam looduslikus seisundis sooks ning soovitatav on jätkata turba kaevandamist. Taastumatute loodusvarade kasutamisel tuleb järgida säästva arengu põhimõtteid. Kaevandamisel tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat ning kaevandatud alad tuleb korrastada kaevandamiseelse maastikuga samaväärseks. Kaevandamisejärgselt tuleb taastada maa-ala võimalikult looduslähedane seisund, rabade puhul ökoloogiliselt funktsioneeriv sooelupaik.
Kavandatav Kõverdama II turbatootmisala paikneb Lääne-Eesti vesikonnas. Pinnavee kaitse eesmärk näeb ette pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisundi saavutamist. Lääne-Eesti veemajanduskava aastateks 2022 – 2027 (edaspidi VMK, kinnistatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 3571-2/22/357) eesmärgiks on muuhulgas ära hoida veeökosüsteemide ning nendega seotud maismaaökosüsteemide seisundi halvenemine ning kaitsta veekogude seisundit. Kavandatavalt Kõverdama II turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee eesvooludeks on Virita peakraav (VEE1119300) ja/või Kuitsa oja (VEE1118000), nimetatud kraavid ei ole vooluveekogumina määratud. Virita peakraav suubub Uustalu kraavi (ka Silmajõgi, VEE1119200) mille ökoloogilist ja koondseisundit on hinnatud pinnaveekogumite seisundi 2023. vahehinnangu kohaselt „heaks“ (Lind jt. 2024), mis on seatud ka antud veekogumi seisundi saavutamise eesmärgiks aastaks 2027. Kuitsa oja suubub Tuudi jõkke (VEE1117900), mille ökoloogilist ja koondseisundit on hinnatud pinnaveekogumite seisundiinfo kohaselt 2023. aastal „heaks“ (vooluveekogum Tuudi lähtest Oidrema pkr-ni, Tuudi_1). Kavandatava tegevusega ei tohi põhjustada vastavate veekogude seisundi halvenemist.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
35
4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDAVATALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND
4.1. Asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud
Taotletav Kõverdama II turbatootmisala paikneb Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Karuse külas Lihula linnast ligikaudu 9 km edela pool ja Karuse-Kalli kõrvalmaanteest (nr 16180) vähemalt 200 m ida suunas (joonis 4.1). Taotletav Kõverdama turbatootmisala paikneb riigi omandis olevatel kinnistutel Lihula metskond 14 (katastritunnus 43001:001:1288), Lihula metskond 51 (19502:002:0283), Lihula metskond 65 (19501:002:0616), Lihula metskond 10 (41101:004:0181) ja Lihula metskond 16 (19502:002:0121). Kinnistute valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus ning nende sihtotstarve on täies mahus maatulundusmaa.
Taotletava Kõverdama II turbatootmisala ümbruskond on hõredalt asustatud. Nii olemasoleva Kõverdama kui ka taotletava Kõverdama II turbatootmisala teenindamiseks kasutatakse riigiomandis Kõverdama turbatootmisala kinnistul (katastritunnus 19502:002:0119) olevaid teenindushooneid. Kõverdama II mäeeraldisele lähimad majapidamised paiknevad Lõo külas (Nõmme (katastritunnus 19502:002:0054), Männiku (katastritunnus 19502:002:0055) ja Seitsmetamme (katastritunnus 19502:002:0630) kinnistud), millede õuealad jäävad teenindusmaa piirist vähemalt 90 m edela poole. Mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ei ole elektri- ja sideliine ega muid kommunikatsioone ning ei kehti ka neist tulenevaid piiranguid (joonis 4.2). Samuti ei ulatu taotletava mäeeraldise ega selle teenindusmaani veekaitselised piirangud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
37
Taotletava Kõverdama II mäeeraldise idaosa katastritunnustel 43001:001:1288, 41101:004:0181, 19502:002:0121 kattub ligikaudu 29 ha ulatuses maaprandussüsteemiga Tuudi (TTP-562; 5111790030101002 ja 5111790030100002). Vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti 17.11.2021 kirjale nr 6.2-1/10656-1 tuleb maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal arvestada maaparandusseadusest tulenevalt maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmetega. Tulenevalt eeltoodust ei ole põhjust eeldada mõju maaparandusehitistele ja selle rajatistele, kui tegevusega ei kaasne ehitustegevuse laiendamist naaberkinnistutele või väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vee juhtimise kavatsust maaparandussüsteemi, selle eesvoolu või kuivenduskraavi. Maaparandusseaduses § 47 on toodud järgnevad asjakohased nõuded:
₋ Maaparandussüsteemis on keelatud takistada veevoolu ja paisutada vett, kui selleks puudub käesoleva seaduse § 50 kohane Maa- ja Ruumiameti luba või kooskõlastus.
₋ Maaparandussüsteemis ei tohi olla ka looduslikku voolutakistust, sealhulgas koprapaisu.
₋ Maaparandussüsteemi maa-alal on keelatud tekitada üleujutust. ₋ Kuivendusvõrgu maa-alusesse torustikku (edaspidi drenaaž) on keelatud juhtida
heit- ja sademevett ning muud vett, mis pärineb väljastpoolt drenaaži maa-ala, kui selleks puudub Maa- ja Ruumiameti luba. Kui heit- ja sademevee või muu vee juhtimiseks on vajalik muu luba, tuleb loa andmine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.
₋ Drenaaži maa-ala maakasutus ei tohi kahjustada drenaaži. ₋ Maa- ja Ruumiamet ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud
tegevuse kavatsust ega anna nimetatud tegevuseks luba, kui kavandatava tegevusega kahjustatakse drenaaži või maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.
₋ Maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1‒5 sätestatud nõuetele.
Kuna kuivendatav turbaala laieneb, võib kavandatava tegevusega kaasneda maaparandussüsteemi eesvooludesse juhitava kuivendusvee vooluhulga suurenemine. Taotletav mäeeraldis kattub kuivendusvõrgu alaga ning kuivendamisvõrgu rajamisel muutub mõnel määral ka maaparandussüsteemi ülesehitus. Vastavad muudatused peavad olema kooskõlastatud kuivendusvõrgu haldajaga ning projekteerimisel peab olema tagatud maaparandussüsteemi jätkuv toimimine.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
38
Joonis 4.2. Veekaitselised, maaparandussüsteemide ning infrastruktuuriga seotud kitsendused ja nende mõjualad (Maa- ja Ruumiameti andmed seisuga 25.04.2025).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
39
4.2. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning maastik
Taotletava turbatootmisala geoloogilist ehitust on uuritud viimati Paat ja Ramst (2020) ning Ramst jt. (2021) poolt. Kõverdama turbamaardla paikneb Lääne-Eesti madalikul Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Jaagurahu lademe Muhu kihistu lubjakivide avamusel. Maapinna abs kõrgused jäävad piirkonnas 15 – 20 m vahemikku. Taotletaval mäeeraldisel on maapinna kõrgus valdavalt 17,5 – 20 m, idaaosas 16 – 17 m. Aluspõhjakivimitel lasuva pinnakatte paksus on lähimate puurkaevude (katastrinumbrid PRK0013947, PRK0014688, PRK0025248, PRK0055680) andmetel 13 – 22 m, mille moodustavad moreen, meresetted ja Kõverdama olemasoleva ning taotletava mäeeraldise lähiümbruses ka soosetted.
Aluspõhja kivimeid katva moreeni kihi paksus on valdavalt 10 – 15 m. Moreen avaneb maapinnal peamiselt taotletavast mäeeraldisest lääne pool. Karuse – Kalli maanteest ida poole jääval alal, sh taotletaval mäeeraldisel endal, on moreen kaetud Läänemere eri arengustaadiumite vältel settinud saviliiva ja liivaga. Taotletavast mäeeraldisest 0,7 km lõuna pool paikneb loode-kagusuunaline moreeniküngas absoluutse kõrgusega üle 30 m. Mäeeraldisest 0,2 km lääne pool paikneb loode-kagusuunaline 2 – 3 m suhtelise kõrgusega Litoriinamere staadiumi rannavall, mille absoluutne kõrgus ulatub 21,5 meetrini. Soosetete kihi keskmine paksus olemasoleval Kõverdama turbatootmisalal on 1,4 m, mäeeraldise loodeosas on turvast kohati peaaegu 3 m. Taotletaval mäeeraldisel on kihi keskmine paksus 2,0 m, ala lääneosas kohati üle 5 m. Turba lamami absoluutkõrgus on valdavalt 14 – 16 m vahemikus.
Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on alal soosetete veekiht, mille veetase on 2020. a uuringu alusel taotletava mäeeraldise kuivendamata alal 0,1 – 0,5 m maapinnast. Soosetete veekiht on ülemine vabapinnaline veekiht, mis toitub peamiselt sademetest. Turba filtratsioonikoefitsent on varieeruv, kuid väheneb kiiresti sügavuse suunas. Lasundi pealmises, vähelagunenud raba- ja siirdesooturbast koosnevas osas võib see ulatuda kuni 1 m/ööp, lasundi allosas paiknevas hästilagunenud turba kihis aga olla alla 0,1 m/ööp (Kull jt., 2013, 2016). Turbavesi on happeline, madala mineralisatsiooniga (0,1 – 0,2 g/l) ning keemiliselt tüübilt vesinikkarbonaatne magneesiumi-kaltsiumiline. Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ning maitse) tõttu ei kasutata soosetete kihi vett joogi- ega tarbeveena.
Turba lamamis paiknevad mere- ja liustikusetted on suhteliselt suure savisisaldusega ning seetõttu väikese veeandvusega, kuigi kohati võib setetes leida piiratud levikuga parema
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
40
veeandvusega materjali läätsi. Antud kihtidest ammutavad vett piirkonna salvkaevud. Ka mere- ja liustikusetetes leviv veekiht on sademetoiteline ja väljaspool soosetete levikuala põhiliselt vabapinnaline. Sõltuvalt pinnakattesetete omadustest võivad nad moodustada lasuva aluspõhjalise põhjaveekompleksiga hüdrauliliselt seotud veekihi, kuid kohati võivad halvema veeandvusega kihid käituda aluspõhja veekomplekse maapinnalt isoleeriva veepidemena.
4.3. Kuivendustingimused
Kõverdama II mäeeraldis on ettevalmistamata, mistõttu on vajalik enne kaevandamisega alustamist raadada puistu ja eemaldada taimkate. Mäeeraldisele tuleb rajada piirde- ja kogumiskraavid ning väljakute kuivendamiseks kuivenduskraavid. Kuivendusvesi planeeritakse kavandatavalt mäeeraldiselt juhtida olemasoleva Kõverdama mäeeraldise kraavituse ning olemasoleva väljalaskme (kood LA063) kaudu Virita kraavi ja/või Kuitsa ojja. Kavandatava Kõverdama II turbatootmisala võimalikud eesvoolud on toodud joonisel 4.3.
Virita kraavi (EELIS kood VEE1119300) pikkus on 8,2 km ja valgala pindala 18,2 km². Kraav suubub Uustalu kraavi ning kuulub osaliselt riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka (MPS kood 5111930020000/001). 26.04.2022 välitöödel kogutud andmete alusel oli kraavi vooluhulk ligikaudu 0,03 m3/s. Uustalu kraavi (VEE1119200) pikkus on 9,5 km ja valgala pindala 46,8 km². 26.04.2022 välitööde alusel oli kraavi vooluhulk ligikaudu 0,6 m3/s.
Maapinnast esimese aluspõhjalise veekihi moodustavad Eesti Geoloogiateenistuse 1 : 400 000 aluspõhja geoloogilise kaardi alusel Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) põhjaveekompleksi kuuluvad Jaagarahu lademe dolo- ja lubjakivid. Sellest kihist ammutavad vett ümbruskonna puurkaevud. Lähimate puurkaevude andmete alusel (nt PRK0013947, PRK0055680, PRK0064833) moodustab aluspõhja kivimite ülemise osa savikas materjal, mis võib olulise lõhelisuse puudumisel käituda veepidemena, isoleerimaks aluspõhjalist põhjavett ülemiste veekihtide mõjust. Vastavalt pinnakattesetete paksusele loetakse aluspõhjalist veekihti siin maapinnalt lähtuva reostuse suhtes siiski nõrgalt kuni keskmiselt kaitstuks (Veeseadus §68, Eesti Geoloogiateenistuse 1 : 400 000 geoloogiline kaart). Piirkonna S-O veekiht on määratud S-O Matsalu põhjaveekogumi koosseisu (nr 11). Viimase, 2019. a seisundihinnangu alusel on kogumi koguseline seisund hea, kuid keemiline seisund halb tulenevalt piirväärtust ületavatest keemilise hapnikutarbe ja ammooniumlämmastiku tasemetest (Marandi jt., 2019). Vesi on antud põhjaveekogumis enamasti Ca-HCO3 tüüpi, laiguti Ca-HCO3-SO4 ja Na-HCO3 tüüpi, sisaldades mineraalaineid 0,3 – 0,5 g/l.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
41
Lääne-Eesti VMK kohaselt on Uustalu kraav heledaveeline humiinainetevaene vooluveekogu (tüüp IB). Ka Uustalu kraav kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka (MPS kood 5111920020000/001).
Joonis 4.3. Kavandatava Kõverdama II turbatootmisala võimalikud eesvoolud.
Kuitsa oja (VEE1118000) on 4,2 km pikk ning oja valgala pindala on 20,9 km². Kuitsa oja suubub Tuudi jõkke. Tuudi jõe (VEE1117900) pikkus on 27,9 km ning valgala suurus 206,8 km². Lääne-Eesti VMK kohaselt on vooluveekogum Tuudi_1 heledaveeline humiinainetevaene vooluveekogu (tüüp IB). Tuudi jõgi kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka (MPS kood 5111790020000/001). 26.04.2022 välitööde käigus kogutud andmete alusel oli Tuudi jõe arvutuslik ligikaudne vooluhulk 1,63 m3/s. Virita kraavi ja Kuitsa oja seisundit ei ole VMK-s hinnatud. Virita kraavi suublaks oleva Uustalu kraavi ökoloogiline ja koondseisund oli 2023. aasta pinnaveekogumite seisundiinfo kohaselt „hea“ (Lind jt., 2024). Hinnang põhineb 2018. aastal läbiviidud operatiivseire
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
42
tulemustel. Samuti oli heaks hinnatud Tuudi jõe ülemjooksu (Tuudi_1) ökoloogiline ja koondseisund, kuhu juhitakse Kuitsa oja läbinud kuivendusvesi. Pinnaveekogumite hea seisund oli 2023. aasta seisuga saavutatud ning kavandatud tegevusega ei tohi nende seisundit halvendada. Virita kraavis ja Kuitsa ojas ei ole teadaolevalt riiklikku seiret teostatud. Virita kraavis on Kõvedama turbatootmisala keskkonnaloa alusel teostatud omaseire raames suublaseiret 2020. ja 2023. aastal (proovivõtu punkti L-Est koordinaadid X: 06495786; Y: 482956). Tulemused on toodud tabelis 4.3.1.
Tabel 4.3.1. Suublaseire tulemused Virita kraavis (seirkoha nimetus Karuse-Kalli tee truup).
Aeg Nüld, mg/l Püld, mg/l Heljum Lahustunud hapnik O2
mg/l
24.09.2020 0,33 0,016 3,5 8,3
04.09.2023 3,8 0,063 19 8,9
Uustalu kraavi füüsikalis-keemilist seisundit on viimati hinnatud riikliku operatiivseire käigus 2018. aastal, milles hinnati veekogu ökoloogiline potentsiaal1. Seirepaik (registrikoodiga SJA5236000) asub Uustalu kraavi alamjooksul, ligikaudu 5,5 km Kõverdama turbatootmisalast läänes. Füüsikalis-keemiline seisund hinnati heaks, kuid näitaja biokeemiline hapnikutarve (BHT5) vastas väga halvale seisundiklassile ning üldfosor (Püld) halvale seisundiklassile (Anijalg jt., 2019; tabel 4.3.2).
Tabel 4.3.2. Uustalu kraavi 2018. aasta hüdrokeemilise seire andmed (seirepunkti L-Est koordinaadid X: 6494360; Y: 477484).
Aeg Nüld, mg/l Püld, mg/l BHT5, mgO2/l NH4, mg/l
2018 1,1 0,058 2,0 0,12
1 Uustalu kraav on määratud tehisveekoguna. Tehisveekogude puhul kasutatakse keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ kohaselt ökoloogilise seisundi (ÖSE) mõiste asemel ökoloogilise potsentsiaali (ÖP) mõistet.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
43
Tuudi jõe Kirikuküla seirejaamas (SJA3460000), mis asub Tuudi jõe alamjooksul ~13 km Kõverdama turbaalast põhjasuunas, on hüdrokeemilist seiret teostatud aastatel 2013 ja 2019 füüsikalis-keemiliste näitajate osas (tabel 4.3.3). Tuudi jõe hüdrokeemiline koondseisund hinnati nii 2013. kui ka 2019. a „heaks“ (Hindrikson, 2014).
Tabel 4.3.3. Tuudi jõe Kirikuküla seirejaamas 2013. ja 2019. aasta hüdrokeemilise seire andmed (seirepunkti L-Est koordinaadid X: 6509163; Y: 485474).
Aeg Nüld, mg/l Püld, mg/l BHT5, mgO2/l NH4, mg/l
2013 1,4 0,070 2,1 0,12
2019 2,4 0,076 1,7 0,066
4.4. Maavara kvaliteet ja varu
Taotletav Kõverdama II turbatootmisala paikneb kogu ulatuses Kõverdama turbamaardlas, mille registrikaardi number on 0114, hõlmates turba aktiivse tarbevaru vähelagunenud turba 6 ploki ja hästilagunenud turba 7 ploki (tabel 4.4.1.). Taotluses on piiri määramisel lähtutud, et maapõueseaduse § 45 lõike 5 alusel antakse turba kaevandamisel mäeeraldis maavara lamamini. Turba lasundi keskmine paksus on taotletaval alal koos sugekihiga ligikaudu 2,7 m, mille moodustab peamiselt vähelagunenud turvas. Vähelagunenud turba paksus on taotletaval alal keskmiselt 1,5 m ning hästilagunenud turbakihi paksus on keskmiselt 1,4 m (Kuslap, 2021). Maavara kaevandamise loa taotluses on kaevandatava varu arvutamisel jäetud taotletava mäeeraldise põhja keskmiselt 0,2 m paksune põhjatervik, et kaevandamise järgselt oleks võimalik turbatootmisala korrastada taastuvaks sooks.
Taotletaval Kõverdama II turbatootmisalal esineb raba- ja raba-segalasund, siirdesoo- ning madalsoolasund. Raba- ja siirdesooturbad, peamiselt raba sfagnumiturvas, siirdesoo sfagnumi- ja tarna-sfagnumiturvas, moodustavad lasundi pealmise kihi − vähelagunenud turba kihi. Hästilagunenud turba moodustavad siirdesoo ja madalsooturbad (siirdesoo puu- rohuturvas, pilliroo-sfagnumiturvas, madalsoo tarna-pillirooturvas ja puu-pillirooturvas). Ramst ja Paat (2020) uuringu andmeil on tootmisalal õhkkuiva turba kütteväärtus 2 234 – 2 449 kcal/kg. Turbakihi kännusus on väike (0,09 – 0,12 %; Ramst ja Paat, 2020). Turbalasundi pindmises kihi suhteliselt kõrge plii ja kaadmiumi sisaldus võib olla seotud ümbritsevatelt aladelt lähtuva tolmu ja heitgaasi mõjudest (Ramst ja Paat, 2020).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
44
Tabel 4.4.1. Geoloogilisel uuringul määratud turbalasundi üldtehnilised näitajad (Ramst ja Paat, 2020)
Turba liik ja ploki number plokk 6: vähelagunenud turvas plokk 7: hästilagunenud turvas
Pindala (ha) 121,73 150,38
Aktiivne tarbevaru (tuh t) 217 408
Kaevandatav varu (tuh t) 217 349
Lagunemisaste, % 20 26
Looduslik niiskus, % 89,52 86,98
Tuhasus, % 2,53 7,12
pHKCl 2,88 4,12
4.5. Ilmastikutingimused
Kavandatava tegevuse piirkonna ilmastiku iseloomustamiseks on kasutatud lähima Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaama andmeid. Arvestades taotletava Kõverdama II turbatootmisala asukohta, on antud piirkonnale iseloomulikumad rannikulähedase sisemaa ilmastikutingimused. Seetõttu on ilmastiku kirjeldamisel kasutatud Lääne-Nigula meteoroloogiajaama (MJ) 2014 – 2024 aastate andmeid, mis asub taotletavast alast linnulennult umbes 39 km kaugusel põhja suunas. Kavandatavale tegevusele lähemal (ligikaudu 27 km kaugusel ida suunas) asub Koodu sademete mõõtejaam, kuid antud jaamas ei mõõdeta tuulekiirust ja -suunda. Ilmastikuandmete iseloomustamisel on arvestatud tüüpilise turbatootmise perioodiga II ja III kvartalis. Algandmed on saadud Keskkonnaagentuurilt.
Aastatel 2014 – 2024 oli sademete hulk II kvartalis 128 mm, III kvartalis 219 mm ning aastas 676 mm. Kuude kui ka aastate lõikes on sademete hulga erinevused mitmekordsed. Sademeteta päevi oli II kvartalis kokku 59 ja III kvartalis kokku 52. Sademete hulgast ja sademeteta päevadest sõltub, kui suur on turbatootmisalalt ärajuhitava vee maht ja kui palju turvast on tootmisperioodil võimalik toota. Keskmine õhutemperatuur oli vaadeldaval perioodil II kvartalis 10,8 °C ja III kvartalis 15,7 °C (joonis 4.5.1).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
45
Joonis 4.5.1. Lääne-Nigula MJ aastate 2014 – 2024 sademete hulgad, sademeteta päevad ja keskmine õhutemperatuur.
Tuule suunad jaotusid II ja III kvartalis suhteliselt ühtlaselt, seejuures domineerisid lõuna- ja läänekaarte tuuled (joonis 4.5.2). Valdav osa (67 – 75 %) tuulte tugevustest jäi alla 4 m/s (nõrk tuul), seejuures ligi 12 m/s tuult esines keskmiselt väga vähe (alla 1 %).
Joonis 4.5.2. Lääne-Nigula MJ II ja III kvartali tuulteroos.
Tuule suuna ja kiirusega tuleb arvestada turba tootmisel tekkivate peenosakeste levimisega naaberaladele ning ka tuleohutuse järgimisel.
0
5
10
15
20 N
NE
E
SE
S
SW
W
NW
II kv III kv
%
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
46
4.6. Kultuuripärand, taimed, loomad ja kaitstavad loodusobjektid
Muinsuskaitsealuseid väärtusi taotletaval Kõverdama II turbatootmisalal ja selle lähistel ei paikne. Lähim muinsuskaitsealune objekt kultusekivi (9873) asub kavandatavast tegevusest 660 m kaugusel lõunas. Lähimad pärandkultuuriobjektid asuvad turbatootmisalast 160 m kaugusel edelas (Lihula metskonna kontor) ja põhjas (heinaküün; joonis 4.6).
Taotletav mäeeraldis kattub II kaitsekategooria taimeliigi kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) kasvukohtadega KLO9345569 (pindala ligikaudu 0,11 ha) ja KLO9350528 (pindala ligikaudu 0,28 ha) ning osaliselt ka III kaitsekategooria linnuliigi öösorr (Caprimulgus europaeus) elupaigaga KLO9105363 (elupaiga pindala ligikaudu 6,50 ha, kattuvus ligikaudu 5,17 ha). EELIS (Eesti looduse infosüsteem) andmetel tuvastati kauni kuldkinga kasvukohas seitsme võsu olemasolu 18.11.2021 (kasvukoht KLO9345569), ühe võsu olemasolu 01.06.2022 (kasvukoht KLO9350528) ning öösorri elupaigas on tuvastatud 1 paari olemasolu 2007. ja 2013. aasta juunis.
Mäeeraldisest ligikaudu 1,3 km kaugusel lõuna suunas asub kõre (Bufo calamita) leiukoht (KLO9101945). Lisaks asub vähemalt 1 km kaugusel kavandatavast tegevusest ida suunas Kunila kanakulli (Accipited gentilis; II kaitsekategooria) püsielupaik (KLO3001660) ja samades piirides kanakulli elupaik (KLO9128111). Kavandatavast tegevusest vastavalt ligikaudu 800 m ja 970 m kaugusel lõunas asuvad kaks valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos; II kaitsekategooria) leiukohta (KLO9105364 ja KLO9112050). Teisi I ja II kaitsekategooria loomaliikide leiukohti mäeeraldisest 1,5 km raadiuses ei ole.
E-elurikkuse andmetel on piirkonnas viimastel aastatel (01.01.2020 kuni 08.08.2024) registreeritud järgmised looduslikud imetajaliigid ilves (Lynx lynx), orav (Sciurus vulgaris), rebane (Vulpes vulpes), metskits (Capreolus capreolus), kaelushiir (Apodemus flavicollis), põder (Alces alces), hunt (Canis lupus), mäger (Meles meles), šaakal (Canis aureus), kährik (Nyctereutes procyonoides), metsnugis (Martes martes) ja metssiga (Sus scrofa). Enamus neist leidudest on registreeritud väljaspool olemasolevat Kõverdama ja taotletavat Kõverdama II turbatootmisala. Ilves on registreeritud ühe korra Lõo külas ja hunt samuti ühe korra Linnuse külas. Turbatootmisalade vahetus läheduses on suurimetajatest registreeritud põdra, metssea ja metskitse esinemine.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
47
Lindude kirjeid on piirkonnast E-elurikkuses aastatel 2020 kuni 2024 (21.11.2024 seisuga) registreeritud 578. Tegemist on nii avamaastiku- kui ka metsaliikidega. Valdav osa lindude leiukohtadest paikneb väljaspool olemasolevat Kõverdama ja taotletavat Kõverdama II turbatootmisala. Kõverdama turbatootmisalal on registreeritud põldlõoke (Alauda arvensis), sinikael-part (Anas platyrhynchos), linavästrik (Motacilla alba) ja kalakajakas (Larus canus). Taotletaval Kõverdama II turbatootmisalal ja selle piiriga külgneval alal on lisaks juba nimetatud öösorrile registreeritud kägu (Cuculus canorus), metskiur (Anthus trivialis), metskurvits (Scolopax rusticola), metsvint (Fringilla coelebs), väike-lehelind (Phylloscopus collybita), laulurästas (Turdus philomelos), mustvaeras (Melanitta nigra), hoburästas (Turdus viscivorus) ja võsaraat (Prunella modularis).
Roomajatest on E-elurikkuse andmetel 21.11.2024 seisuga piirkonnas (kõik leiukohad väljaspool olemasolevat Kõverdama ja taotletavat Kõverdama II turbatootmisala) registreeritud arusisaliku (Zootoca vivipara), hariliku rästiku (Vipera berus) ja hariliku nastiku (Natrix natrix) esinemine, kahepaiketest hariliku kärnkonna (Bubo bufo), rabakonna (Rana arvalis) tähnikvesiliku (Lissotriton vulgaris) ning liigini määramata konna (Rana sp) esinemine. Kõik eelloetletud liigid kuuluvad III kaitsekategooriasse.
Taotletav Kõverdama II mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad valdavalt juba varasemast kuivendusest (metsakuivendusest ja turbatootmisalaga piirnemisest) mõjutatud alal, kus kunagised 1978. aasta fotoplaanide alusel olnud lageraba kooslused on olulisel määral kuivenduse tagajärjel asendunud metsakooslustega. Turbatootmisega oli alustatud antud piirkonnas juba 1960ndateks aastateks. Kavandatava tegevuse piirkond on ümbritsetud peaaegu täielikult metsakooslustest, taotletavast Kõverdama II turbatootmisalast lõuna suunas paikneb ka rohumaid.
Taotletav Kõverdama II turbatootmisala kattub suures osas Natura elupaigatüübiga 7120 (rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad), mille üldine looduskaitseline hinnang on C (oluline väärtus; inventeeritud 2012). 2010. aastal on Kaja ja Aleksei Lotman inventeerinud elupaigatüüpi 7120 mõnevõrra väiksemale alale üldhinnanguga D (madal või puuduv väärtus) ning on viidanud ka alal olevale kuivendusmõjule. Kõverdama II turbatootmisala taotletav mäeeraldis kattub põhjaosas ligikaudu 0,56 ha ulatuses ja selle teenindusmaaga ligikaudu 0,73 ha ulatuses ka elupaigatüübiga 9080* (soostuvad ja soo-lehtmetsad; kogupindala ligikaudu 3,5 ha), mille looduskaitseline seisund on C (oluline väärtus).
Kavandatavast tegevusest ligikaudu 14 m kaugusel läänes asub II kaitsekategooria seeneliigi värviline lehtervahelik (Leucopaxillus tricolor) kasvukoht KLO9601370, 109 m kaugusel läänes asub teise II kaitsekategooria seeneliigi mõru kivipuraviku (Caloboletus radicans) kasvukoht KLO9601408. Kavandatavast tegevusest ligikaudu 100 m kaugusel põhja suunas
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
48
asub III kaitsekategooria taimeliigi kahelehine käokeel (Planathera bifolia) kasvukoht KLO9348897.
eElurikkuse andmebaasi andmetel on taotletavalt Kõverdama II turbatootmisala alalt leitud metsmaasikat (Fragaria fesca), lainjat kasikhammast (Dicranum polysetum), hariliku karusammalt (Polytrichum commune), harilikku ungrukolda (Huperzia selago; III kaitsekategooria, ei ole kantud EELIS andmebaasi) ja vööthuul-sõrmkäppa (Dactylorhiza fuchsii, III kaitsekategooria, ei ole kantud EELIS andmebaasi). Täiendavaid taimede (sh kaitsealuste taimeliikide) vaatluseid antud piirkonnas ei olnud taotletavalt alalt ka PlutoF ja Loodusvaatluste Andmebaas (LVA) andmebaasides.
Kavandatava tegevuse taotletava mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 100 m ulatuses asuvad mitmed vääriselupaigad (VEP115012, VEPL01798, VEP210937, VEP206352). Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa ei kattu vääriselupaikadega. Samuti läbib Kuitsa oja vääriselupaika VEP115033, mis asub kavandatavast tegevusest ligikaudu 3,9 km kaugusel. Kuna turbatootmisala projekti koostamise käigus võib osutuda mõistlikuks, et Kõverdama II turbatootmisala kuivendusveed juhitakse Kuitsa ojja, hinnatakse ka kavandatava tegevuse mõjusid antud vääriselupaigale (peatükk 6.14). Samuti hinnatakse kavandatava tegevuse mõju tuulekoridoride tekkele ja tuulemurru ning -heite tekkele, mis võivad kahjustada metsaökosüsteeme. Antud mõjusid hinnatakse peatükis 6.12.
Taotletav Kõverdama II turbatootmisala teenindusmaa piirneb ida suunas Karuse-Linnuse loodusalaga (EE0040207), mis on arvatud Natura 2000 võrgustiku koosseisu. Seetõttu viiakse peatükis 7 läbi Natura asjakohane hindamine Karuse-Linnuse loodusalale.
Schröderi veski
Heinaküün
Heinaküün
Karuse raudteejaam
Kuitsa metsavahi kordon
Talukoht
Tikutu talukoht
Lihula metskonna kontor
Lihula metskonna kontor
Riparia riparia (kaldapääsuke)
Strix uralensis
(händkakk)
Accipiter nisus
(raudkull)
Ficedula parva
(väike-kärbsenäpp)
Loxia pytyopsittacus (männi-käbilind)
Accipiter nisus
(raudkull) Dryocopus
martius (musträhn)
Pernis apivorus (herilaseviu)
Buteo buteo (hiireviu)
Tetrastes bonasia
(laanepüü)
Pluvialis apricaria (rüüt)
Numenius arquata (suurkoovitaja)
Sylvia nisoria (vööt-põõsalind)
Triturus vulgaris (tähnikvesilik)
Tringa totanus (punajalg-tilder)
Lanius collurio (punaselg-õgija)
Crex crex (rukkirääk)
Jynx torquilla (väänkael)
Rana temporaria (rohukonn)
Rana arvalis (rabakonn)
Rana arvalis (rabakonn)
Rana arvalis (rabakonn)
Dryocopus martius
(musträhn)
Tetrao tetrix
(teder)
Lullula arborea
(nõmmelõoke)
Lullula arborea (nõmmelõoke)
Caprimulgus europaeus (öösorr)
Lopinga achine (sõõrsilmik)
Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp)
Epipactis palustris
(soo-neiuvaip)
Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)
Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp)
Malus sylvestris (mets-õunapuu)
Gymnadenia conopsea (harilik
käoraamat)
Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat)
Gymnadenia conopsea (harilik
käoraamat)
Dactylorhiza maculata (kuradi-sõrmkäpp)
Tuhu loodusala
Karuse-Linnuse loodusala
Vatla liivakarjäär
Kõverdama turbatootmisala
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Kõverdama II turbatootmisala, Lääneranna vald, Pärnu
maakond Mõõtkava 1: 10 000
Kinnitas Aadu Niidas Töö nr 21/3530
Kavandatavale tegevusele lähimad elamud
Keskkonnaregistrisse kantud puurkaev
Keskkonnaregistrisse kantud allikas
Kõverdama_II_mäeeraldis
Kõverdama_II_teenindusmaa
Kehtiv mäeeraldis
Kehtiva mäeeraldise teenindusmaa
Väljaveotee
Keskkonnaregistrisse kantud veelase
Natura 2000 linnuala
Natura 2000 loodusala
III kaitsekategooria loomaliik
III kaitsekategooria taimeliik
III kaitsekategooria loomaliik
Elektriliin
Vooluveekogu
Muinsuskaitsealune objekt
Pärandkultuuri objekt
Pärandkultuuri objekt
Muinsuskaitsealune objekt
Rohevõrgustik
Kõverdama II turbatootmisala
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr 4.6
Koostas Anna-Helena Purre Kuupäev 25.04.2025
Mäeeraldise lähiümbruse plaan
Märkused 1. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS rakendust 2. Plaani koostamisel on kasutatud Keskkonnaregistri andmeid seisuga 14.04.2025. 3. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Arcgis Pro ver 3.4.3 (litsents: EFL820902737) 4. Piirkonnas on I ja II kaitsekategooria liikide leiukohad, mille asukoha täpne avalikustamine on massiteabe vahendites keelatud (Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258; 53, 373). II kaitsekategooria taimede kasvukoht kattub taotletava mäeeraldisega, II kaitsekategooria loomade lähim elupaik asub kavandatavast tegvusest vähemalt 1 km kaugusel ida suunas ja I kaitsekategooria loomade lähim leiupaik asub taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 1,3 km kaugusel lõunas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
50
4.7. Peatüki kokkuvõte
Taotletav Kõverdama II turbatootmisala paikneb Pärnu maakonnas Lääneranna vallas riigile kuuluvatel kinnistutel Lihula metskond 10, Lihula metskond 14 ja Lihula metskond 16. Lähimate majapidamiste õuealad jäävad vähemalt 90 m kaugusele turbatootmisala teenindusmaa piirist. Piirkonnas on valdavalt lõuna- ja läänekaarte nõrgad tuuled. Taotletav Kõverdama II turbatootmisala ümbritseb suures osas olemasolevat lähiaastatel ammenduvat Kõverdama turbatootmisala.
Kõverdama II mäeeraldis on ettevalmistamata, mistõttu on vajalik enne turba tootmisega alustamist raadada puistu, eemaldada taimkate ja rajada täiendav kraavitus. Taotletav ala on juba varasemast kuivendusest mõjutatud – alal on levinud turvasmuldadel kasvavad metsad ning mõnevõrra vähem mõjutatud aladel elupaigatüüp 7120 (rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad). Turbalasundi lamamiks on jääjärvesetted. Pealmise, vähelagunenud turbakihi moodustab peamiselt sfagnumiturbas. Selle all lamab hästilagunenud siirde- ja madalsooturba kiht. Kuivendusvesi planeeritakse kavandatavalt mäeeraldiselt juhtida isevoolselt Kõverdama mäeeraldise kraavituse ning olemasoleva väljalaskme kaudu Virita kraavi ja/või Kuitsa ojja.
Muinsuskaitsealuseid ja kultuuripärandi väärtusi taotletaval Kõverdama II tootmisalal ja selle lähistel ei paikne. Taotletaval alal asuvad III kaitsekategooria linnu öösorri elupaik KLO9105363 ning II kaitsekategooria taime kasvukohad KLO9350528 ja KLO9345569. Taotletav ala ei paikne looduskaitsealal, aga piirneb Natura 2000 võrgustiku koosseisu kuuluva Karuse-Linnuse loodusalaga, mistõttu viiakse läbi ka Natura asjakohane hindamine.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
51
5. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS
5.1. Kasutatav tehnoloogia ja tehnika
Taotletav Kõverdama II mäeeraldis on tootmiseks ette valmistamata ja enne mäetöödega alustamist tehakse ettevalmistustöid. Ettevalmistustööde ajal rajatakse turbatootmisalale kuivenduskraavid, raadatakse mets ja võsa, eemaldatakse sugekiht, juuritakse kännud ning rajatakse turbatootmisalale teed. Mäeeraldiselt eemaldatud sugekiht ladustatakse esmalt koos turbalasundist eemaldatud kändudega mäeeraldise teenindusmaale. Turbalasundist eemaldatavad kännud kasutatakse teede täitematerjalina või realiseeritakse kohalikele elanikele küttematerjalina.
Mäeeraldisele rajatakse piirde- ja kogumiskraavid ning väljakute kuivendamiseks lahtised kuivenduskraavid. Kuivendussüsteemi vesi planeeritakse kavandatavalt mäeeraldiselt ära juhtida olemasoleva Kõverdama mäeeraldise kraavituse kaudu Virita peakraavi ning Kuitsa kraavi, kasutades juba väljaehitatud turbatootmisala kraavitust ning väljalaske. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on kavandatav turba kaevandamise maht kuni 10 tuh t aastas, mida on tulevikus Kõverdama mäeeraldise osalisel ammendumisel plaanis ammenduva mahu ulatuses suurendada 20 tuh tonni võrra. Arvestades taotletaval alal kaevandatava varu suurust (566 tuh t) ja taotletavat kaevandamise mahtu, jätkub taotletaval alal turbavaru olenevalt aastas kaevandatavast turba kogusest vähemalt 19 – 57 aastaks, seega võib olla turbatootmisala kaevandamise aeg pikem kui taotletava keskkonnaloa kestvus (maksimaalselt võimalik taotleda 30 aastaks) ning keskkonnaluba tuleb maavara ammendamiseks tulevikus pikendada. On tõenäoline, et turbatootmisala idaosas õhema turbaga alad ammendatakse ja korrastatakse taotletava loa kehtivus perioodi jooksul. Keskkonnamõju hindamises on arvestatud konservatiivselt maksimaalsete võimalike mõjudega, sh. turbatootmisalal tööde pikaajalise kestvusega.
Mäeeraldise teenindusmaad kasutatakse turbatootmisaladel peamiselt maa-alal korrastamisprojektis toodud korrastamistingimuste täitmiseks, kraavide, settebasseinide, teede ja muude kaevandamiseks vajalike tehnorajatuste rajamiseks, toodangu ladustamiseks ning transpordiks ning vajadusel toodangu töötlemiseks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
52
Turba kaevandamisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja nende taha haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme. Turbalasundi freesimise sügavus sõltub peamiselt kuivamistingimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba freesitava kihi paksus ühes tsüklis on keskmiselt 15 – 20 mm ja hästilagunenud turbal keskmiselt 10 mm. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Olenevalt ilmastikutingimustest sooritatakse aastas keskmiselt 10 – 15 kogumistsüklit.
Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Freesitud turvas kuivatatakse väljakutel ja kogutakse vaakumkogujatega. Turvas ladustatakse 2 – 3 tootmistsükli järel väljaveoteede äärde või tootmisväljakute otstesse aunadesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja kaevandamise hooaja kestusest. Pärast kogutud turba aunatamist, toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu substraadi tsehhi või tarbijatele. Turba väljavedu toimub tarbijatele aastaringselt.
Turba kaevandamisel loetakse peamiselt tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskpaigast kuni augusti lõpuni, olenevalt aastast võib tootmisperiood alata ka aprilli alguses ning lõppeda septembri lõpus. Tootmisperioodi välisel ajal tehakse ka abitöid, puhastatakse kuivenduskraave ja korrastatakse väljaveoteid. Pärast turbavaru ammendamist korrastatakse turbatootmisala projekti alusel.
5.2. Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused
Kavandatav tegevus on Kõverdama II turbatootmisala tootmiseks ettevalmistamine ning hästilagunenud turba ja vähelagunenud turba kaevandamine pinnaviisiliselt freesmeetodil. Kavandatavat tegevust on täpsemalt kirjeldatud peatükis 5.1. Kavandatava tegevuse hindamisel on arvestatud maavara kaevandamise loa taotluses esitatud informatsiooniga.
Turbatootmisalade kuivendamiseks ja turba tootmiseks on pikaajaliselt väljakujunenud parim võimalik tehnika, seega toimub erinevatel turbatootmisaladel nii kuivendamine kui ka turba kaevandamine sisuliselt ühtviisi. Seetõttu reaalsed alternatiivsed võimalused ehk teised majanduslikult põhjendatud turba kaevandamise tehnoloogiad puuduvad. Võimalik
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
53
on käsitleda vaid mõningaid konkreetseid tehnilisi lahendusi ja töövõtteid. Kavandatava tegevuse asukoha valikul samuti reaalsed alternatiivsed võimalused puuduvad, kuna KMH on algatatud maavara kaevandamise loa taotlusele taotletavates piirides alal, kus arendaja on varasemalt turvast kaevandanud. Maavara kaevandamisel on asukoht seotud tarbimisväärse maavaraga antud kohas.
Kavandatavat tegevust on võrreldud 0-alternatiiviga ehk olukorraga kus arendajale Kõverdama II turbatootmisalal turba kaevandamiseks maavara kaevandamise luba ei väljastata.
5.3. Kaevandatud ala korrastamine
Kaevandatud maa korrastamist käsitleb maapõueseaduse 5. peatükk, mille alusel peab kaevandamisloa omaja korrastama kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal ja enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks ümbritsevasse maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele. Kaevandatud maa korrastatakse vastava projekti kohaselt, mille koostamise korraldab kaevandamisloa omaja korrastamistingimustest lähtuvalt. Keskkonnaamet esitab kaevandamisloa omajale korrastamistingimused ja annab nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks (maapõueseadus § 81).
Maavara kaevandamise loa taotluses on kaevandatava varu arvutamisel jäetud Kõverdama II turbatootmisala mäeeraldise põhja keskmiselt 0,2 m paksune põhjatervik, et kaevandamise järgselt oleks võimalik turbatootmisala korrastada taastuvaks sooks täies ulatuses. Kuna 0,2 m paksuse põhjaterviku puhul on jääkturbaks hästilagunenud turvas, siis toimub madalsoo suunaline soo taastumine. Turbatootmisala korrastamisel soo taastamise eesmärgil luuakse ühtlane veerežiim, mis võimaldab sootaimedel levida looduslikus seisundis soo osadest turbatootmisalale. Terviklik turbatootmisala korrastamislahendus töötatakse välja korrastamisprojekti koostamisel.
Järgnevalt on antud üldised soovitused turbatootmisala korrastamiseks, kui korrastamise suunaks on soo taastamine. − Pärast tootmistegevuse lõpetamist viia turbatootmisalalt ära kõik, mis on tehislik, et
taastada kaevandamisest mõjutatud maa-alal looduslik ilme. − Lähtudes maavara otstarbekast kasutamisest on mõistlik turbatootmisalal väljata
turbavaru maksimaalsel võimalikul viisil. Oluline on, et maavara kasutatakse optimaalselt ja seejuures jääks korrastamiseks vähemalt 0,2 m paksune turbalasundi kiht kaevandamata.
− Mida rohkem aega möödub kaevandamise lõppemisest, seda rohkem jääklasundi kiht mineraliseerub, millega kaasneb maavara kadu ja kasvuhoonegaaside emissioon.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
54
Seetõttu on oluline, et tootmisväljakud, mis ei ole enam turba tootmise eesmärgil kasutusel, korrastataks võimalikult kiiresti. Esimeste tootmisväljakute korrastamisel saadud kogemust on võimalik rakendada teiste väljakute korrastamisel.
− Bioloogilisel korrastamisel läbiviidavatel töödel kaasata vastava eriala spetsialist, kes omab varasemat kogemust soo taastamisel.
Maavara kaevandamise luba taotletakse 30 aastaks, seetõttu võib korrastamistingimuste väljastamisel tekkida (tulenevalt kehtivast seadusandlusest, turbatootmisalal tekkinud olukorrast, huvist turbatootmisala kasutamise vastu pärast maavara varu ammendamist vm põhjusel) vajadus korrastamise suunda muuta.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
55
6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD
Turba kaevandamisega kaasneb paratamatult mõju keskkonnale. Turba kaevandamisega kaasneb soo kuivendamine, turba pealmise taimkatte eemaldamine ja sellega seoses elupaikade kadumine, piirkonna veerežiimi mõjutamine jt mõjud. Seejuures on oluline tähelepanu pöörata keskkonnamõjudele, mis on olulised ja võivad hinnatavas piirkonnas tõenäoliselt kaasa tuua keskkonnataluvuse piiri ületamise.
6.1. Hindamismetoodika
Keskkonnamõju hindamisel hinnati peamiselt maavara kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamisel arvestati kavandatud tegevuse kestvusega. Keskkonnamõju hindamisel lähtuti Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille põhjal:
– Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut;
– Keskkonnamõju on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale;
– Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Keskkonnamõju hindamisel võeti arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutati mitmeid hindamismetoodikaid: kaardianalüüsi (Eesti Looduse Infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardikihid), hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust, eksperthinnanguid ning asjaomaste asutustega konsulteerimist. Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitati tuginedes ekspertrühma kuuluvate
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
56
spetsialistide erialasele kogemusele, välivaatluse tulemustele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle. Konkreetsete mõjude hindamisel kasutatud metoodikad on teemade kaupa välja toodud allolevas tabelis 6.1.1.
Tabel 6.1.1. Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel kasutatavad hindamismetoodikad
Hinnatavad mõjukriteeriumid
Hindamismetoodika
Kuivendusvee mõju pinnaveekogudele
Kaardianalüüs – kuivendusvee ärajuhtimiseks kasutatava eesvoolu paiknemine, maakasutus planeeritava
turbatootmisala lähiümbruses
Vaatlus – eesvoolu seisukorra hindamine, maakasutus planeeritava turbatootmisala lähiümbruses
Eksperthinnang – eesvoolu seisund olemasolevate turbatootmisalade kuivendusvee seireandmete ja riikliku
keskkonnaseire põhjal enne turbatootmisala rajamist ning kasutamist, kuivendusvee koormuse arvutamine
Kuivendamise mõju soosetete veekihis
Eksperthinnang – veetaseme alanemise hindamisel soosetetes kasutatakse varasemate uuringute tulemusi, sh „Soode
ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määramine pikaajaliste häiringute leviku
piiritlemiseks või leevendamiseks“
Kuivendamise mõju põhjaveele ja
tarbekaevudele
Eksperthinnang – varasemalt teostatud geoloogilise uuringu andmete põhjal iseloomustatakse piirkonna geoloogilist ehitust
ja hinnatakse turbalasundi all oleva veepideme olemasolu, millest lähtuvalt hinnatakse turbatootmisest tuleneva mõju
esinemist või mitte esinemist piirkonna põhjaveele ja kohalike inimeste veevarustusele
Mõju infrastruktuurile
Kaardianalüüs – väljaveotee asukoht
Vaatlus – olemasolevate teede seisukord
Eksperthinnang – eeldatavast kaevandamise aasta toodangust ja transpordi dünaamikast lähtuvalt arvutatakse hinnanguline
lisanduv liikluskoormus teedele
Müratase
Eksperthinnang – müra normtase määratakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ alusel, arvutuslikult hinnatakse kas kavandatava tegevusega kaasnev müratase võib põhjustada
normtaseme ületamist lähima õueala juures
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
57
Peenosakeste kontsentratsioon
Eksperthinnang – peenosakeste piirväärtus määratakse keskkonnaministri määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ alusel, mõjuhinnangu andmisel
kasutatakse varasemate uuringute tulemusi
Jäätmete teke
Eksperthinnang – kavandatava tegevusega kaasnevate jäätmete tekke hindamisel kasutatakse jäätmekavas esitatud
informatsiooni, hindamisel lähtutakse Jäätmeseadusest
Keskkonnaavariid
Eksperthinnang – võimalike keskkonnaavariide tekkimist hinnatakse varasemate teadmiste põhjal, hindamisel lähtutakse
majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“
Loodusvara kasutamise otstarbekus ja tegevuse vastavus säästva arengu
põhimõtetele
Eksperthinnang – hinnatakse turba kaevandamise otstarbekust antud asukohas ja kavandatava tegevuse vastavust säästva
arengu põhimõtetele ning hindamisel lähtutakse keskkonnaministri määrusest nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja
mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ ja Säästva arengu seadusest
Mõju maastikule
Vaatlus – kavandatava tegevuse asukoha iseloomustamine enne tegevuse alustamist
Eksperthinnang – antakse hinnang maastiku muutumisele kaevandamise ajal ja pärast korrastamist
Mõju taimedele
Eksperthinnang – turbatootmisala kuivendamise mõju taimestikule hinnatakse varasemate teadmiste põhjal
Mõju loomadele
Eksperthinnang – kohaliku piirkonna loomastiku iseloomustamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire andmeid
(eluslooduse mitmekesisuse seire) ja võimalusel tehakse koostööd kohaliku jahiseltsiga, kes on kursis loomade
liikumisega. Hinnatakse ka mõju rohevõrgustiku toimumisele.
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi andmeid
Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti
Looduse Infosüsteemi kantud informatsioonist
Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale
Eksperthinnang – hinnang antakse tulenevalt lähimate õuealade paiknemisest ja kavandatava tegevusega
kaasnevatest keskkonnamõjudest ja nende ulatustest
Koosmõju teiste tegevusliikidega
Eksperthinnang – tuuakse välja kavandatava tegevusega võimalik koosmõju teiste turbatootmisaladega, seejuures arvestatakse võimalikke ühiseid väljaveoteid, kasutatavaid
looduslikke vooluveekogusid, mõju välisõhule, jt mõjutegureid millega võib eeldatavasti kaasneda märkimisväärne koosmõju
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
58
KMH aruande koostamisel kasutati objektiga seotud dokumente ja varasemalt teostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Kaitstavate loodusobjektide osas täiendavaid uuringuid läbi ei viidud, vaid lähtuti olemasolevast keskkonnaalasest informatsioonist. Alal tehti välivaatlus 26.04.2022, mille käigus vaadeldi taotletav ala ja selle lähiümbrus (kooslused ja tundlikud objektid) ja mõõdeti suublate vooluhulgad.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne Keskkonnaministri määruses nr 34 „keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ § 6 lõige 2 punkt 4 nimetatud valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei käsitletud/hinnatud.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel kasutati kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit (ning lähtuti nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest). See tähendab, et igale mõjukriteeriumile anti hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutati mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalat (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 6.1.2).
Tabel 6.1.2 Mõjude olulisuse skaala
0 mõju puudub
-1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju
-2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju
-3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju
-4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju
-5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju
Lisaks anti igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramisel kasutati paariviisilist võrdlust. Igat kriteeriumit võrreldi kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähem olulisele 0.
Mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale
loodusalale
Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse KMH aruandes eelnevates peatükkides hinnatud keskkonnamõjudest,
loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikli 6 lõigetest 3 ja 4 ning selle põhjal koostatud juhendist (Aunapuu ja Kutsar, 2016) ja Natura
standardandmebaasis toodud informatsioonist
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
59
Võrdsete väärtuste korral, anti mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem.
Kaalutud hinde saamisel korrutati mõjukriteeriumile antud hindepalli selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadi kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel.
6.2. Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele
6.2.1. Mõju pinnavee režiimile
Turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi mõjutab eesvooludeks ja suublaks olevate pinnaveekogude veekvaliteeti ja -režiimi. Kuivendusvee koormus eesvooludele sõltub soo tüübist, turbalasundi paksusest ja omadustest, ärajuhitavast veehulgast, tootmisväljakute valgalade pindaladest, kuivendusvõrgustiku korrashoiust ja puhastamisest, ärajuhitava kuivendusvee teekonna pikkusest eesvooludeni ja kuivendusvee viibeajast kraavides ning eesvoolude seisundist.
Vee liikumiskiirus rabas sõltub turba lagunemisastmest ja väheneb sügavuse suurenedes. Turvas on suure veemahtuvusega, kuid kogu sademete filtratsioon, äravool ja aurumine on rabades seotud 0,5 m paksuse pealmise turbakihiga ehk akrotelmiga (pikaajalisest veetsemest ülespoole jääv kiht), kus toimub vee pindalaline voolamine raba äärealade suunas. Arvestades aurumise osakaalu ja äravoolu pinnavette, siis akrotelmist äravalguva vee infiltratsioon põhjavette on marginaalne ja võib esineda raba äärealadel.
Turbalasundi sügavamates kihtides ehk katotelmis (veega küllastunud kiht), kus turvas on rohkem lagunenud, on vee liikumine aeglane (0,002 – 0,003 m/ööp) ja turbalasund on väga vähese veeandvusega (Loigu jt., 2008; Valk, 2005). Turbalasundi veejuhtivuse muutumist sügavuse suunas kirjeldatakse Kull ja teiste poolt läbiviidud uuringutes (Kull jt., 2013, 2016), kus turbalasundi veejuhtivus määrati aktiivse veevahetusega pindmises kihis, sügavusel 0,25 – 0,5 m ja 0,5 – 0,75 m. Kui sügavusel 0,25 – 0,5 m jäid mõõdetud veejuhtivused
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
60
suurusjärku 0,01 – 10 m/ööpäevas, siis sügavusel 0,5 – 0,75 m olid veejuhtivused juba vähemalt 10 korda väiksemad. Turbalasundi veejuhtivus halveneb sügavuse ja lagunemisastme suurenedes veelgi, sest poorid on väiksemad ja turvas tihenenud (Valk, 1988).
Eeltoodust nähtub, et rabad on veerikkad, kuid vähese veeandvuse tõttu suuremast osast rabalasundist vett välja ei voola. Seega moodustub ärajuhitav kuivendusvesi peamiselt sademe- ja lumesulaveest. Erandiks on ainult lühike ajaperiood turbalasundi eelkuivendamisel, mil vooluhulgad on mõnevõrra suuremad. Turbalasundi kuivendamise mõju levib eelkõige soosetete veerežiimi kuivendatava ala lähiümbruses ning turbalasundi ülemises osas.
Mõju mäeeraldise lähedal asuvatele allikatele on seotud mõjuga põhjaveekihtidele, millest allikad toituvad. Lähim EELIS ning ETAK andmebaasides märgitud allikas on taotletavast turbatootmisalast ~900 m kaugusel ning olemasolevast turbatootmisalast ~750 m kaugusel kagu suunas asuv Kaiekaev (VEE4716301). Järgmised lähimad registreeritud allikad jäävad lõuna ja lääne suunda enam kui kilomeetri kaugusele. Kuna soosetete kuivendav mõju avaldub valdavalt vaid soosetetes endis ning jääb lähedalasuvates paremini vett juhtivates pinnakattesetetes või aluspõhjas marginaalseks (vt ptk 6.4), ei ole oodata mõju neist toituvatele allikatele, seda eriti veel juhul, kui allikad asuvad sadade meetrite kaugusel.
Turbatootmisala kuivendamisel suureneb mõnevõrra ärajuhitava vee arvel eesvooluks olevate veekogude vooluhulk. Kõverdama turbamaardlas on keskkonnaluba turbatootmisalalt kuivendusvee ärajuhtimiseks suublasse Kõverdama mäeeraldiselt (luba nr L.MK.LÄ-36790) väljalaskme LA063 kaudu, kust kuivendusvesi liigub edasi Virita kraavi, mis suubub omakorda Uustalu kraavi.
Tootmisväljakute ärajuhitava kuivendusvee hulk leitakse selle valgala korrutamisel valgalale langeva pikaajalise keskmise sademete hulgaga, millest on lahutatud aurumise osakaal. Lääne-Nigula MJ 1991 – 2020 aastate andmetel on keskmine sademete hulk 688 mm aastas. Aurumine on Eesti soodes keskmiselt 450 mm aastas (Kink jt., 1998). Kavandatava Kõverdama II turbatootmisala pindala on 150,38 ha. Seega lisanduvalt Kõverdama II turbatootmisalalt juhitakse eesvooludesse ligikaudu 358 tuh m3 kuivendusvett aastas (keskmine vooluhulk 0,011 m3/s). Võrreldes praeguse Kõverdama turbatootmisala keskkonnaloas lubatud vooluhulgaga 808 tuh m3/a tähendab see kombineeritud kuivendusvee väljavoolu suurenemist ~1,5 korda.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
61
2022. aasta aprilli lõpul läbi viidud välitöödel mõõdeti Virita kraavi vooluhulgaks 0,03 m3/s, Uustalu kraavis 0,6 m3/s ja Tuudi jões 1,63 m3/s. Kui kogu Kõverdama II turbatootmisala kuivendusvesi juhitaks Virita kraavi kaudu Uustalu kraavi, moodustaks lisanduv kuivendusvesi Virita kraavi suvisest veehulgast eeldatavalt ligikaudu 36 % ning Uustalu kraavi veehulgast eeldatavalt ligikaudu 1,8 %. Juhul, kui kogu lisanduv kuivendusvesi juhitaks hoopis Kuitsa oja kaudu Tuudi jõkke, moodustaks see Tuudi jõe suvisest veehulgast eeldatavalt ligikaudu 0,7 %. Kõigil juhul on mõju vooluveekogude režiimile seega marginaalne. Sobivaim lahendus kuivendusvee ärajuhtimiseks määratakse kaevandamisprojektis.
Nii Virita kraav, Uustalu kraav kui ka Tuudi jõgi on osaliselt maaparandussüsteemi osad. Turbatootmisala kuivendamisel peavad maaparandussüsteemide eesvoolud toimima nii maavara kaevandamise ajal (sh kuivendusvõrkude rajamise ajal) kui ka pärast ala korrastamist. Planeeritud eesvoolud peavad tagama vee äravoolu kuivendusvõrgust ja olema võimalikult isepuhastusvõimega. Turba heljumi vähendamiseks peavad olema turbatootmisalale rajatud settebasseinid ning tagatud peab olema nende pidev hooldus. Kuivendusvee ärajuhtimise lahendusi käsitletakse kaevandamis- või veeärastusprojektis, kus muuhulgas hinnatakse täpsemalt eesvoolude vastupanu võimet, korrastamise puhastamise vajadust ning esitatakse täiendavad soovitused ja nõuded maaparandusüsteemide toimimiseks. Kavandatavaks tegevuseks on vajalik Maa- ja Ruumiameti ja/või maaomaniku nõusolek.
Isik ei tohi tegevuse või tegevusetusega põhjustada üleujutust, ega maa sihipärast kasutamist takistavat liigniiskust. Vajadusel on enne lisanduva kuivendusvee juhtimiseks eesvooludesse vaja teostada korrastustöid, korrastada truupe ning eemaldada setet, et tagatud oleks vee vabavool ning üleujutuste tekkimise risk oleks viidud miinimumini.
Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee maht on aastaringselt erinev, olleks suurem kevadel lumesula perioodil. Sellel ajal suureneb veehulk lühikese aja jooksul oluliselt, mis võib kaasa tuua üleujutusohu. Talve jooksul koguneb maapinnale ligikaudu 3 – 4 kuu sademete norm ning lumesulaperiood kestab ligikaudu 14 päeva. Lääne-Nigula MJ 1991- 2020 aastate andmetel oli keskmine talvine (detsember, jaanuar, veebruar) sademete hulk 154 mm. Eeltoodud andmete põhjal on suurvee perioodil maksimaalne äravooluhulk ligikaudu 0,193 m3/s.
Vooluhulkade suurenemine on lühiajaline ning erineb aastate lõikes, sõltudes lumikatte kestvusest ja paksusest ning tegelikust sademete hulgast. Üleujutuste vältimise üheks võimalikuks leevendusmeetmeks on turbatootmisalale vee kogumiseks reguleeritud ülevooluga settebasseinide rajamine, millest suurvee perioodil, sellele järgneval ajal ja
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
62
pärast valingvihmasid suunatakse vesi eesvoolu ettenähtud vooluhulgaga. Settebasseinid peavad olema projekteeritud selliselt, et need mahutaks vajadusel võimalikult suure hulga suurveeaegsest ja sademetejärgsest veekogusest ning võimaldaks seda eesvoolu juhtida maksimaalselt pika aja jooksul, tagamaks eesvooluks oleva veekogu piisava vastupanuvõime ja ühtlase veerežiimi.
Siinkohal on mõju Virita kraavile olnud pikaajaline alates Kõverdama maardlas turbatootmise algusest 1960ndatel. Piirkonna muud maaparandussüsteemid on töötanud alates 1970 – 1980ndatest aastatest. Turbatootmise alustamise korral Kõverdama II mäeeraldisel on summaarsed vooluhulgad praeguse olukorraga võrreldes sarnased ning seega on täiendav mõju maaparandussüsteemile tõenäoliselt väike.
6.2.2. Mõju pinnavee kvaliteedile
Loodusliku raba vesi on happelise reaktsiooniga, värvuselt pruunikas ning suure orgaaniliste ainete sisaldusega. Vähese veeandvuse tõttu suuremast osas rabalasundist isevoolselt vett välja ei voola. Turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub valdavalt sademeveest (sh lumesulaveest) ning seda ei töödelda keemiliselt ega bioloogiliselt. Turbatootmise käigus suureneb turbatootmisalalt ärajuhitavas vees peamiselt heljumi sisaldus. Mõnevõrra suureneb ka lahustunud toitainete (fosfor ja lämmastik) sisaldus, mis on tingitud turba kuivamisel tekkivatest füüsikalis-keemilistest protsessidest (anaeroobsete tingimuste asendumine aeroobsetega), ning orgaanilise aine sisaldus.
Looduslikust soost äravoolava (Raadla, 2004) ning turbatootmisalalt ärajuhitava (Uppin ja Purre, 2021) vee heljumi, üldlämmastiku (Nüld) ja üldfosfori (Püld) kontsentratsioonid on võrdlusena toodud tabelis 6.2.1. Turbatootmisalalt ärajuhitavas vees on heljumi ja toitainete maksimaalsed sisaldused suuremad kui looduslikust soost äravoolavas vees. Samas 68 % proovidest jääb heljumi sisaldus samasse vahemikku looduslikust soost äravoolvast veest võetud proovidega ehk 1 – 10 mg/l. Heljumis sisaldus kuni 15 mg/l esineb 80 % proovidest. Lämmastiku sisaldus turbatootmisaladelt äravoolavas vees jääb vahemikku 0,3 – 4,5 mg/l 85 % proovidest ning fosfori sisaldus jääb vahemikku 0,02 – 0,09 mg/l 80 % kuivendusvee proovidest. Seega toitainete sisaldus turbatootmisalalt ärajuhitavas vees ei ole oluliselt suurem võrreldes looduslikust soost äravoolava veega. Mõnevõrra on suurem turbatootmisala kuivendusvees heljumi sisaldus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
63
Tabel 6.2.1 Looduslikust soost ja turbatootmisalalt äravoolava vee kvaliteedinäitajad
1 Raadla, 2004 2 Uppin ja Purre, 2021
Turbatootmisalalt ärajuhitav vesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ toodud nõuetele. Turbatootmisalalt tohib suublasse juhtida vett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis on kehtestatud reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 – 9999 inimekvivalenti (ie), välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l. Vastavalt määruse nr 61 lisale 1 kohalduvad turbatootmisalalt ärajuhitavale veele järgmised saastenäitajate piirväärtused: biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l, üldfosfor (Püld) 1 mg/l ning üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l. Kõverdama turbatootmisala keskkonnaloa nr L.MK.LÄ-36790 alusel viidi 2020. – 2024. aasta juunis ja septembris läbi kuivendusvee väljalasu veekvaliteedi analüüsid. Aprillis, st turbatootmisperioodi välisel ajal, viidi läbi ka foonimõõtmised. Tulemused on toodud tabelis 6.2.2. Väljalaskme kaudu suublasse juhitavas kuivendusvees ei ole esinenud loaga määratud ega määruse nr 61 lisas 1 toodud saastenäitajate piirväärtuste ületamist. Tabel 6.2.2 Kõverdama turbatootmisala väljalasus LA063 (X: 6495790, Y: 482960) mõõdetud keemilised parameetrid
Keskkond Heljum, mg/l Nüld, mg/l Püld, mg/l
Looduslik soo1 1 – 10 0,3 – 4,5 0,02 – 0,09
Turbatootmisala2 1 – 47 0,46 – 15,0 0,01 – 0,37
Turbatootmisala keskmine2 12,1 2,8 0,07
Aeg pH Lahustunud O2, mg/l BHT7,
mgO2/l Hõljuvaine,
mg/l Üldfosfor,
mg/l Üldlämmastik,
mg/l Naftasaadused,
mg/l
02.06.2020 7,9 7,3 5,8 12,0 0,140 2,2 <2
08.09.2020 8 9,4 4,1 6,9 0,008 1,3 <2
03.06.2021 8 8,6 1,8 6,0 0,030 2,3 <2
04.04.2022 7,6 10,8 6,2
08.06.2022 7,4 8,4 3,4 12,0 0,052 2.3 <2
05.09.2022 8 10,0 1,5 <2 0,013 1,7 <2
20.04.2023 7,8 9,6 13,0
06.06.2023 7,9 8,0 2,8 3,2 0,025 2,1 <0,02
04.09.2023 7,4 8,7 1,0 22,0 0,049 3,8 <0,02
09.04.2024 7,6 10,1 6,6
11.06.2024 7,8 7,4 3,2 12,0 0,037 3,3 <0,02
04.09.2024 7,9 5,7 2,3 4,9 0,016 2,3 <0,02
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
64
Heljumi sisalduse vähendamiseks kuivendusvees tuleb kasutada settebasseine, mis on projekteeritud ja rajatud vastavalt turbatootmisala suurusele ja ärajuhitavatele vee hulkadele ning tagada settebasseinide pidev puhastamine vähemalt üks kord aastas. Toimiv settebassein peab heljumit kinni kuni 40 % (Raadla, 2004). Puhastamata kuivendusveed võivad põhjustada veekogude eutrofeerumist, hägusust, veekogu põhja ummistusi ja muutusi vee-elustikus. Piisavalt efektiivse heljumi setitamise puhul võib eeldada, et turbatootmisalalt ärajuhitav vesi muudab vee keemilist koostist kuivendusvee lisandumisel minimaalselt.
Kuigi turbatootmisalalt kuivendusvee suublasse juhtimine ei muuda märgatavalt suublaks oleva veekogu keemilist koostist ja kvaliteeti, suureneb siiski saasteainete koormus suublale, sõltuvalt vooluhulgast ja turbalasundi omadustest. Järgnevalt on välja toodud kavandatavalt Kõverdama II turbatootmisalalt tulenev võimalik keskmine saasteainete koormus (sh looduslik koormus), võttes aluseks eelviidatud saasteainete keskmised väärtused (tabel 6.2.2) ning korrutades need Kõverdama II turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee arvutusliku vooluhulgaga. Arvutuslikud keskmised saasteainete kogused on toodud tabelis 6.2.3.
Tabel 6.2.3. Kõverdama II turbatootmisalalt eeldatavad suublasse juhitavad saasteainete koormused aastas
Heljum, kg/a Nüld, kg/a Püld, kg/a
3 544 859 15
Heljumi ning leostunud toitainete ärakanne on intensiivseim vahetult pärast kraavide võrgustiku rajamist või puhastamist ning samuti kevadise suurvee, suviste ja sügiseste valingvihmade ajal. Esimesel aastal pärast kraavide rajamist võib aastane äravooluhulk suureneda 52 % ja sellele järgnevatel aastatel 29 % (Raadla, 2004). Hiljem äravooluhulk väheneb veelgi ning sellega väheneb ka eesvoolu juhitav saasteainete kogus. Suvel infiltreerub suurem osa sademetest tootmisväljakutel ja vesi eemaldub turba halva veejuhtivuse tõttu peamiselt aurumisega, mistõttu on ärajuhitava kuivendusvee hulk minimaalne või äravool katkeb.
Kõverdama II turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi on keemiliselt koostiselt pigem sarnane eesvooludeks olevate veekogudega (ptk. 4.3). Kuivendusvesi oli mõnevõrra kõrgema, kuid siiski sarnase üldlämmastiku sisalduse ja bioloogilise hapnikutarbega, kuid mõnevõrra väikesema üldfosfori sisaldusega. Lisaks toimub juba Kõverdama turbatootmisalalt kuivendusvee juhtimine Virita kraavi. Arvestades veel lisanduva
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
65
kuivendusvee väikest vooluhulka võrreldes suublate praeguse vooluhulgaga võib järeldada, et Kõverdama II turbatootmisalalt kuivendusvee juhtimisel Kuitsa oja kaudu Tuudi jõkke ja/või Virita kraavi kaudu Uustalu kraavi ei mõjuta see oluliselt eesooluks olevate veekogude vee kvaliteeti. Samuti ei suurene märkimisväärselt Kõverdama II turbatootmisala lisandumisel turbatootmisalade summaarne mõju.
Eeltoodud arvutustes on kasutatud maksimaalseid võimalikke koguseid, juhul kui kasutatakse kas üht või teist kuivendusvee suublasse juhtimise varianti. KMH hinnangul on võimalusel (mäenduslike tingimuste sobivusel) mõistlik kasutada kuivendusvee eesvooluna mõlemat suublat. Juhul, kui kasutatakse kuivendusvee ärajuhtimiseks mõlemaid eesvoole, jaguneb koormus ning veekogused kahe suubla vahel ning veekogudele tulenev koormus on hajutatud.
Arvestades Kõverdama II turbatootmisala suurust ning äravoolu hulka, ei ole ette
näha, et turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee hulk, leostuvate toitainete
kontsentratsioonid ning heljumi kogus mõjutaksid oluliselt pinnaveerežiimi või
veekvaliteeti. Seega on turbatootmisalal toimuva tegevuse mõju pinnavee
kvaliteedile ja režiimile vähene (hindepall „-1“). 0-alternatiivi korral turba tootmist
Kõverdama II turbatootmisalal ei alustata ning mõju eesvooludele puudub
(hindepall „0“).
6.3. Turbatootmisala kuivendamise mõju soosetete veekihis
Turbatootmisalal on turba tootmise eelduseks kuiv rabapind, mille saavutamiseks rajatakse enne tootmise alustamist kuivendusvõrk. Kuivendusvõrgu moodustavad turbaväljakutele kuivenduskraavid, mille omavaheline kaugus on ~20 m ning üldjuhul ümber tootmisala rajatud kogujakraavid, mis koguvad kokku väljakukraavide vee ning juhivad selle eesvooludesse.
Kuivendamise mõju osas tuleb käsitleda Kõverdama aktiivset mäeeraldist ja taotletavat Kõverdama II mäeeraldist ühisena, kuna kaks ala moodustavad lähtuva mõju osas ühise terviku.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
66
Turbatootmisala kuivendamine alandab raba veetaset peamiselt mäeeraldisel, kuid mõjutab ka kogujakraavidega piirnevate maa-alade ehk tootmisala ümbruse maa-ala veetaset. Veetaseme alandamise ulatus soosetetes sõltub eelkõige kraavide sügavusest, soosetete hüdrodünaamilistest omadustest, sademete hulgast ja sootüübist. Kuivenduskraavide mõju veetasemele on skemaatiliselt näidatud joonisel 6.3.1, kus on näha, et veetaseme alanemine on suurim kraavi vahetus läheduses. Veetase hakkab kraavist kaugenedes kiirelt taastuma, kuni mõju täieliku hääbumiseni.
Loodusliku raba veerežiimile rakenduva kuivenduse mõju modelleerimine on raskendatud, kuna see sõltub sealsete turbakihtide konkreetsetest filtratsioonimooduli väärtustest, mis on vertikaalses läbilõikes ja sootüüpide vaheldumisel äärmiselt varieeruvad. Veelgi enam, vee filtreerumistingimusi mõjutavad oluliselt turbakihi kokkuvajumine ja lagunemine kuivenduse tagajärjel ning muutused taimestikus ja sellega seotud veeärastuses (nt puude kasvamine kogujakraavide äärtele), mille ennustamiseks puuduvad laialt tunnustatud tööriistad. Seega peavad mõju hinnangud toetuma empiirilistele andmetele.
Joonis 6.3.1. Turbatootmisala kuivenduskraavide mõju looduslikule veetasemele.
Varasemad uuringud on hinnanud kuivendamise mõjuulatust erinevalt, sõltuvalt milliste parameetrite muutumist kuivendamise mõjul on hinnatud. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi koostatud uuringutes „Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määramine pikaajaliste häiringute leviku piiritlemiseks või leevendamiseks“ (Kull jt., 2013, 2016) leiti, et kuivenduse mõju ulatus jääb rabades kõigi vaadeldud näitajate osas 100 m kaugusele ja enamike näitajate (taimestik, loomastik, turba
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
67
mineraliseerumine, kasvuhoonegaaside eraldumine) osas 200 m kaugusele. Rabale iseloomulikud indikaatorliigid ilmuvad taimkattesse kuivenduskraavist umbes 190 m kaugusel (Kull jt., 2016), mis iseloomustab kuivenduse mõju maksimaalset kaugust. Arvestada tuleb, et nimetatud uuring käsitleb kuivendamise mõju kompleksselt, arvestades lisaks veetaseme muutustele ka teisi tegureid. Kuivendamise mõju soosetete veetasemele varieerub sesoonselt ja on aastati väga erinev ning avaldub eelkõige minimaalse veetaseme korral.
Uppin (2022) on analüüsinud Soosaare I turbatootmisala põhjaossa suunaga looduslikule rabale paigaldatud kolme veetaseme mõõtmisprofiili andmeid. Kõige järsem on veetaseme muutus kuni 100 meetri kaugusel turbatootmisala kogujakraavist, mida kirjeldab veetaseme muutumine piki mõõtmisprofiile joonisel 6.3.2. 2019. – 2020. aastatel mõõdetud veetasemete väärtused (seire teostaja Ain Kull, Tartu Ülikool) näitavad, et mõju ulatus ümbritsevale sookeskkonnale avaldub aasta lõikes ebaühtlaselt ning suuremad erisused veetasemetest tulevad välja just suvisel põuaperioodil. Kõige tugevamalt mõjutab põud kogujakraavidele lähimaid alasid, samas kui soo looduslikus seisundis osades on veetase soosetetes stabiilsem.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
68
Joonis 6.3.2. Soosetete keskmine veetase piki veetasemete mõõtmisprofiile Soosaare I turbatootmisala põhjanurgal (seireandmed Ain Kull, Tartu ülikool, joonise päritolu Uppin, 2022). Kraavidest põhjustatud veetaseme langus liitub looduslikule põhjasuunalisele reljeefi ja põhjaveetaseme tõusutrendile.
Kuivenduskraavide mõjuulatust on uurinud ka Orru ja Mikkelsaar (2011), kes leidsid Lavassaare turbamaardlas tehtud välitööde tulemusena, et kuivenduse mõju raadius turba kaevandamisel ulatub maksimaalselt 100 – 250 meetri kaugusele looduslikele sooaladele. Turbatootmisega kaasnevat mõju soosetete veetasemele, lisamata teisi kuivendamisega mõjutatavaid tegureid, on jälgitud ka Põhara ja Kuislemma turbatootmisaladel. Mõlema turbatootmisala KMH raames tehtud veetasemete mõõtmiste põhjal hinnati alanduse maksimaalseks mõjuraadiuseks 100 – 150 m. Läbiviidud mõõtmistulemused näitasid, et kuivenduse mõju oli suurim ehk oluline mäeeraldise piirist kuni 30 m kaugusele ning kauguse suurenedes mõju oluliselt vähenes. Kuivendamise mõju oli väiksem sademeterikkal perioodil (Johanson jt., 2011; Niidas jt., 2015). Kuislemma turbatootmisalal uuendati seirevõrku ning jätkati veetasemete seiret ka pärast KMH protsessi. Seireandmed (2019 – 2021, AS Tootsi Turvas omaseire) näitavad, et turbaväljakute kuivenduskraavi mõjuulatus on ~100 m. Tulemusi võib pidada sarnaseks varasema veetasemete seirega. Juhul, kui kraave süvendatakse, siis vastavalt varasemale kirjandusele (Valk, 1988, 2005) suureneb kuivenduse mõju tugevus kraavi vahetus läheduses, kuid kuivenduse mõjuulatus oluliselt ei suurene.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
69
Erinevate uuringute andmete võrdlemisel tuleb arvestada, et hinnatud on erinevate keskkonnatingimustega alasid, kus on erinevad kraavide sügavused ja turba filtratsiooniomadused ning hinnatud on erinevaid keskkonnaparameetreid (veetase, taimestik, loomastik, kasvuhoonegaasid). Sellest tulenevalt esineb ka varieeruvus saadud tulemustes.
Joonis 6.3.3 Looduskaitselised objektid, majapidamised, puurkaevud, kraavid ja maapinna kõrgus Kõverdama turbamaardla lähistel. Alus: Maa- ja Ruumiamet 2025.
Kõverdama II taotletava mäeeraldise ala on suures osas juba mõjutatud olemasoleva kraavituse poolt. Kõverdama mäeeraldise kogujakraavid mõjutavad allesjäänud raba veetaset eelnevast lähtudes tõenäoliselt 100 – 250 m kaugusele, seega on veerežiim mõjutatud umbes poolel eksisteerivast mäeeraldisest põhja pool asuval taotletava mäeeraldise alal. Samuti mõjutab veerežiimi aastakümneid tagasi rajatud kraavitus Kõverdama II ala loodeosas, kuigi antud kraavid ei ole ühendatud Kõverdama mäeeraldise
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
70
kuivendusvõrguga ega maaparandussüsteemidega, mis vähendab mõnevõrra nende kuivendavat mõju. Kõverdama II idapoolne osa ning lõunapoolsed lahustükid kattuvad suuresti olemasolevate maaparandussüsteemidega, mille tõttu ei ole sealne looduslik veerežiim säilinud.
Suurim täiendav mõju soosetete veerežiimile võrreldes olemasoleva olukorraga avaldub seega Kõverdama II ala põhjaosa lähedal, kus puudub eksisteeriv kuivendusvõrk. Oluline mõju veerežiimile ulatub tõenäoliselt loodesuunas paiknevale Karuse-Linnuse hoiualale (joonis 6.3.3), samas kui läänesuunas asuvad hoiuala piirkonnad kas mineraalmullal või on juba oluliselt mõjutatud varasemast ümbritsevast kuivendusest. Mäeeraldisest põhja- ja läände jäävad vääriselupaigad kas juba oluliselt mõjutatud olemasolevast kraavitusest või ei asu soopinnasel, mil puhul ei ulatu kuivenduse oluline mõju nendeni.
Vähendamaks mõju põhjasuunas jäävale Karuse-Linnuse hoiualale peab hoiualaga piirnevas mäeeraldise loodeosas jätma kogujakraavide ja hoiuala vahele 50 m laiuse puhvri ning rajama vee liikumise takistamiseks kogujakraavist hoiuala suunas ka veetõkke (turbast tihendatud tamm, hüdrotõkked või kompensatsioonikraav, kus hoitakse veetaset vajalikul tasemel). Kompensatsioonimeetodite rajamisel tuleb lähtuda varasema praktika kogemusest, et teha kindlaks põhjasuunas jäävate märgalade veerežiimi puutumatus. Tõkke ja kuivendussüsteemi rajamisel peab välistama loodusliku soo suunas turbalasundi lagunemise ja vajumise enne hüdrotõkke valmimist.
Eeltoodust tulenevalt kaasneb nõrk negatiivne mõju (hindepall „-1“), mäeeraldisest
põhjasuunas on vaja aga rajada hüdrotõke ja jätta puhverala kuivendusmõju
vältimiseks Karuse-Linnuse loodusala elupaigatüübile 7120. 0- alternatiivi korral
Kõverdama II turbatootmisalal turba tootmisega ei alustata (hindepall „0“).
6.4. Turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele
Turba tootmine on seotud soosetete veekihiga, mida tänu setete reeglina halvale veeandvusele ja vee omapärasele koostisele joogiveena ei kasutata. Piirkonna puurkaevude peamiseks veevarustusallikaks on Siluri – Ordoviitsiumi veekompleks, mis on turbalasundist
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
71
eraldatud 10 – 15 m paksu moreenikihiga. Kohati mängivad isoleerivat rolli ka ülemised, savikad karbonaatkivimite kihid. Piirkonna salvkaevud toetuvad põhiliselt moreenis ja merelistes setetes leiduvatele liiva- või aleuriidiläätsedele.
Kõverdama II mäeeraldisele lähimad majapidamised asuvad Lääneranna vallas Lõo külas Nõmme kinnistul (katastritunnus 19502:002:0054), Männiku kinnistul (katastritunnus 19502:002:0055) ja Seitsmetamme kinnistul (katastritunnus 19502:002:0630). Eelnimetatud Lõo küla lähimad majapidamised paiknevad Kõverdama II edelaservale lähemal kui 200 m (õuealad jäävad vähemalt 90 m kaugusele teenindusmaa piirist). Mäeeraldisest loodesuunal Lääneranna vallas Karuse külas asub lähim majapidamine Niitvälja kinnistul (katastritunnus 19502:002:0841) ligikaudu 400 m kaugusel.
Kõverdama II mäeeraldise lähistel, Kõverdama turbatootmisala abihoonete lähistel asub lähim puurkaev PRK0064833 (sügavus 78 m), Nõmme kinnistul järgmine lähim PRK0013947 (sügavus 127 m). Ülejäänud registreeritud puurkaevud jäävad enam kui 300 m kaugusele.
Arvestades turbalasundi hüdrodünaamilisi omadusi (väga väike ning sügavuse suunas vähenev veejuhtivus) ning turbalasundi all levivate setete koostist saab järeldada, et kuigi soosetete veekiht on kohati hüdrauliliselt seotud lamamiks olevate järveliste ja jääjärveliste setetega, siis turbalasundi kuivendamine alandab veetaset vaid soosetetes. Seega mõju piirkonna tarbekaevudele (sõltumata kaevude sügavusest ja avatud veekihist) puudub. Lähimad kinnistud paiknevad lisaks pigem liustiku- ja meresetetest moodustunud kõrgendikel, kuhu soosetted ei levi (joonis 6.3.3). Antud kõrgendikud käituvad lokaalsete põhjavee toitealadena, kust sademevesi infiltreerub pinnasesse ja valgub madalama reljeefi suunas, sh kaevudesse. Seetõttu omab reljeefis madalamal sooalal toimuv kuivendustegevus vähest mõju kaevude veetasemele. Lisaks eraldavad majapidamisi mäeeraldisest ka mitmed maaparandussüsteemi koosseisu kuuluvad kraavid, mille mõju kaevude veerežiimile on oluliselt vahetum kui kaugemal asuva mäeeraldise kuivenduse efekt.
Kokkuvõtlikult on ebatõenäoline, et turbatootmine Kõverdama II taotletaval mäeeraldisel omaks mõju piirkonna salvkaevude veetasemetele. Samuti, kuna turbatootmine mõjutab ainult soosetete veekihti, ei ole salvkaevude veekvaliteet sellest tõenäoliselt mõjutatud. Juhul, kui turbatootmise tulemusel halveneb kaevude veekvaliteet, on arendaja kohustatud joogiveele ligipääsu taastama, nt filtrite paigutamise või sügavamasse veekihti puurkaevu rajamisega.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
72
Kõverdama II kuivendamisega alandatakse soosetete veetaset ning kavandatava
tegevusega ei mõjutata piirkonna tarbekaevude veekvaliteeti ega -režiimi (hindepall
„0“). 0-alternatiivi korral puudub samuti negatiivne mõju põhjaveele ja
tarbekaevudele (hindepall „0“).
6.5. Mõju infrastruktuurile, sh liikluskoormusele
Taotletaval Kõverdama II turbatootmisalal hoonestus ja muud kitsendusi põhjustavad tehnovõrgud ja -rajatised puuduvad. Lähim infrastruktuuriobjekt, milleks on Imatra Elekter AS hallatav alla 1 kV elektriõhuliin koos 4 meetrise kaitsevööndiga, kulgeb taotletava mäeeraldise teenindusmaast idas umbes 35 m kaugusel ning varustab elektriga taotletavast alast edelas paiknevaid lähimaid majapidamisi. Kavandatav tegevus antud elektriliinile ega selle toimimisele mõju ei avalda. Tootmishooned paiknevad olemasoleva Kõverdama turbatootmisala kinnistul (katastritunnus: 19502:002:0119) ning taotletavale Kõverdama II tootmisalale uusi hooneid rajada ei plaanita. Lisaks kattub taotletava Kõverdama II mäeeraldise idaosa ligikaudu 29 ha ulatuses maaprandussüsteemiga Tuudi (TTP-562; 5111790030101002 ja 5111790030100002), mille osas on kavandatava tegevuse seost täpsemalt kirjeldatud peatükis 4.1. Arvestades asjaolu, et olemasoleva Kõverdama turbatootmisala osas on varasema tootmise käigus välja kujunenud teedevõrk jm infrastruktuur turba kaevandamiseks, kasutatakse taotletavale alale ligipääsuks olemasolevaid teid ning vajadusel rajatakse uued teelõigud tootmisalal. Seega olemasolevad infrastruktuuriobjektid ei põhjusta piiranguid kavandatavale tegevusele.
Mõningal määral avaldub mõju infrastruktuurile toodangu transpordil, mis väljendub liiklussageduse kasvus väljaveoks kasutatavatel teedel ning mis võib mõjutada teede seisukorda ja tavapärast kasutamist. Lisaks võib kruusakattega teede kasutamine sademetevaesel perioodil põhjustada osakeste kontsentratsioonide teket ja levikut teedega külgnevatel aladel.
Taotletavale alale lähim riigimaantee on taotletavast alast idas ~200 m kaugusel põhja- lõunasuunaliselt kulgev Karuse - Kalli kõrvalmaantee (nr 16180), kuhu toimub valmistoodangu väljavedu ka praegusest Kõverdama turbatootmisalalt. Tootmisalalt viib kõrvalmaanteeni kruuskattega Turbaraba põhjatee (nr 1950753). Arendaja info kohaselt plaanitakse turvast taotletavalt alalt välja vedada tootmisvälisel perioodil ehk kuni 9 kuu
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
73
jooksul pidevalt. Vedu toimub igal nädalal kuni kahel tööpäeval ehk aastas kokku kuni 72 päeval. Alternatiivseid väljaveo marsruute taotletavalt Kõverdama II turbatootmisalalt ei ole, kuivõrd senine väljavedu on toimunud eelnimetatud teede kaudu. Nimetatud marsruut kõrvalmaanteele on samuti võimalikult lühike ja otsene, mis aitab minimeerida transpordiga kaasnevaid mõjusid.
Toodangu transpordist põhjustatud lisanduv liiklusintensiivsus sõltub tootmismahust, veoautode kandevõimest, väljaveo dünaamikast ja teistest teguritest. Kavandatava tegevuse kohaselt veetakse valdav osa ehk kuni 80 % kaevandatavast mahust tootmisalalt välja väärindamiseks AS Nurme Turvas tehasesse Pärnu maakonnas ning ülejäänud 20 % Virtsu sadamasse. Seega jaotub ka väljavedu Karuse - Kalli kõrvalmaanteel vastavalt 80 % ulatuses lõuna suunas ja 20 % ulatuses põhja suunas. Olemasoleva olukorra kohaselt esineb riigimaantee liiklussageduses juba Kõverdama turbatootmisalalt 20 tuh t aastatoodangu väljavedu. Olemasoleva Kõverdama turbatootmisala ammendumisel lisandub antud kogus Kõverdama II turbatootmisala taotletavale aastasele kogusele 10 tuh t ning sel juhul ulatuks välja veetav maht aastas kuni 30 tuh t, ilmestades maksimaalset tootmiskogust.
Tabel 6.5.1 Arvutuslikud liiklussagedused erinevatel toodangumahtudel väljaveo päevadel
Tegur Kõverdama Taotletav
Kõverdama II Kõverdama + Kõverdama II
Arvestuslik kaevandamismaht aastas, t 20 000 10 000 30 000
Turba arvestuslik mahumass, t/m3 0,201 0,180 0,180
Valmistoodangu saagis, % 100
Arvestuslik välja veetav maht aastas, m3 99 500 55 675 167 025
Veoauto arvestuslik kandevõime, m3 90
Väljaveoks arvestatud tööpäevade arv 72
Arvestuslik väljavedu päevas, h 8
Edasi-tagasi sõit 2
Liikluse ebaühtluse ja muu liikluse tegur 1,2
Arvutuslik liiklusintensiivsus, masinat/tunnis
4,6 2,6 7,7
Lisanduva 10 tuh t toodangu väljaveost tingitud liiklussageduse kasvu mõju hindamiseks on vajalik leida tunnipõhine liiklussagedus. Arvutuslikult on tabelis 6.5.1 esitatud lisaks ka liiklussagedused erinevatel aastatoodangutel.
Eeltoodu kohaselt kujuneb praeguses olukorras arvutuslikuks keskmiseks väljaveo liiklussageduseks olemasolevalt Kõverdama turbatootmisalalt 4,6 masinat/tunnis. Ala ammendumisel ja tootmismahu lisandumisel Kõverdama II turbatootmisala aastasele mahule kujuneks terviklikuks väljaveo liiklussageduseks 7,7 masinat/tunnis, kuid kasv võrreldes olemasolevaga väljakujunenud olukorraga on 3,1 masinat/tunnis. Siinkohal tuleb
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
74
aga arvestada, et vedu toimub kuni kahel tööpäeval nädalas ning mitte iga päev, mistõttu kujuneb tegelik pikaajaline keskmine lisanduv liikluskoormus 3 – 4 korda madalamaks ehk ca 1 masin/tunnis.
AS Teede Tehnokeskuse (2025) poolt teostatud liiklusloenduse tulemuste kohaselt oli 2024. aastal Karuse – Kalli kõrvalmaantee aastane ööpäevane keskmine liiklussagedus (AÖKL) 0,0 – 2,499 km lõigul 1 234 sõidukit/ööpäevas ning 2,499 – 7,451 km lõigul 1 097 sõidukit/tööpäevas. Tunnikeskmiste liiklussageduste saamiseks päevase (kl 7 – 19), õhtuse (kl 19 – 23) ja öise (kl 23 – 7) perioodi kohta lähtuti CNOSSOS-EU juhendmaterjalis kirjeldatud jaotusest, mille kohaselt kõrvalmaanteede ööpäevasest liikluskoormusest esineb arvestuslikult 80 % päevasel ajal, 14 % õhtusel ajal ja 6 % öisel ajal. Seega moodustab päevane liikluskoormus Karuse – Kalli kõrvalmaantee 0,0 – 2,499 km lõigul 82 sõidukit/tunnis ja 2,499 – 7,451 km lõigul 73 sõidukit/tunnis. Kui arvestada valmistoodangu väljaveo dünaamikat tootmisvälisel ajal, moodustab maksimaalse aastatoodanguga (30 tuh t) lisanduv liikluskoormus olemasolevast kõrvalmaantee aastakeskmisest liikluskoormusest hinnanguliselt ~0,1 % (vastavalt maantee lõigule 1/1 234 või 1/1 097), mis on kaduvväike osa. Väljaveo päevadel moodustaks lisanduv liikluskoormus olemasoleva maantee päevasest liiklussagedusest ~3,8 – 4,2 % (vastavalt maantee lõigule 3,1/82 või 3,1/73), mis on samuti suhteliselt minimaalne kasv. Eelneva põhjal avaldab kavandatava tegevusega välja veetav turbatoodangu maht tervikuna ümbruskonna liikluskoormusele võrreldes olemasolema olukorraga minimaalset mõju.
Kokkuvõtvalt on hinnatud kavandatava tegevusega kaasnevat mõju
infrastruktuurile, sh liikluskoormusele väheselt negatiivseks (hindepall
„-1“). 0-alternatiivil mõju ümbritsevale infrastruktuurile puudub (hindepall „0“).
6.6. Mõju välisõhule
Turba kaevandamisel ja sellega seotud tööprotsessidega kaasneb teataval määral müra ja osakeste (ehk tolmu) eraldumist. Müra leviku ja osakeste eraldumise ulatus sõltub eelkõige ilmastikutingimustest, kasutatavast tehnikast ja tööprotsessidest ning töödeldava materjali omadustest. Järgnevalt on analüüsitud kavandatava tegevuse mõju välisõhule osakeste heitkoguste ja müra aspektidest modelleerimise teel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
75
6.6.1. Osakeste kontsentratsioon
Kavandatava tegevusega kaasneb osakeste eraldumist turbatootmisala tööprotsessidelt, mis on käsitletav tolmuna või turbatolmuna. Turbatolm koosneb erineva suurusega osakestest, sh esineb ka peenosakesi (PM10) ja vähesemal määral ka eriti peeneid osakesi (PM2,5). Turbatootmise erinevad etapid hõlmavad turbapinnase ettevalmistust, kogumist, aunatamist ja hiljem laadimisprotsesse toodangu väljaveol. Osakeste heitkogus sõltub otseselt ilmastikutingimustest (tuule kiirus, sademed), kuid ka tööprotsessist ning materjali omadustest (turba niiskus, lagunemisaste, peenosakeste sisaldus). Sademeterohkel perioodil eraldub turba kaevandamisel osakesi vähem, sest suurem niiskussisaldus pärsib turbast lenduvate osakeste eraldumist. Paraku saab turvast toota kuival ajal, mistõttu esineb tootmisega paratamatult osakeste heidet, levides peamiselt tootmisalal töötavate masinate vahetus läheduses.
MTÜ Eesti Turbaliidu tellimusel koostas 2025. aastal Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ juhendmaterjali „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika“ (edaspidi ka turbametoodika), mis on kooskõlastatud ka Keskkonnaametiga. Juhendmaterjal tugineb peamiselt Soomes teostatud turbatööstuse uuringutele ja kirjandusallikatele. Antud juhend on võetud aluseks tootmistegevusega seotud osakeste heitkoguste arvutamisel.
6.6.1.1. Modelleerimistingimused
Turbametoodikas on välja toodud erinevate tootmisetappide eriheited ehk kui palju osakesi eraldub iga tööprotsessiga pinnaühiku kohta (kg/ha). Allpool tabelis 6.6.1 on toodud turbatootmisel teostatavate tööprotsesside peenosakeste (PM10) eriheited nendele tootmisetappidele, mida kavandatava tegevuse põhjal teostatakse (freesturba pinnase ettevalmistus, kuivatamine ja pneumaatiline kogumine ehk vaakumkogumine, aunatamine, laadimine). Turbatolmu osakeste erinevate fraktsioonide eriheidete leidmiseks on kasutatud turbametoodikas esitatud üleminekukoefitsiente:
₋ PM10 = 1,424 x PM2,5 ₋ PMsum = 1,53 x PM10.
Aunatamisel ja laadimisel on lähtutud turbametoodikas toodud valemist puistematerjalide kukkumisprotsessidele, mis väljendab osakeste heite kogust ühe tonni käideldava turba
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
76
kohta (kg/t). Seejuures on arvestatud piirkonnale iseloomuliku (lähim Riigi ilmateenistuse meteoroloogijaam on Lääne-Nigula MJ) 2024. a keskmise tuulekiirusega 3,47 m/s ning turba niiskussisaldusega 40 % aunatamisel ja 55 % laadimisel.
Tabel 6.6.1 Turbametoodika kohased tootmisetappide eriheited taotletaval Kõverdama II tootmisalal.
Protsess PMsum PM10 PM2,5
kg/ha
Freesimine 2,295 1,5 1,053
Pööramine 4,131 2,7 1,896
Vallitamine 1,377 0,9 0,632
Vaakumkogumine 8,568 5,6 3,933
Mehaaniline kogumine 7,497 4,9 3,441
kg/t
Aunatamine 0,028 0,010 0,001
Laadimine 0,018 0,006 0,001
Vaadates eriheidete suuruseid, on suurima mõjuga turba kogumine, mis ajaliselt kestab tootmisväljakutel ka kõige kauem. Sellest tulenevalt on mõju hindamisel modelleeritud osakeste hajumist turba mehaanilisel ja vaakumkogumisel. Tootmisala modelleerimisel on turbaväljakuid käsitletud pindheiteallikatena. Tootmisväljakud on üldjuhul kindlate mõõtmetega ristkülikukujulised alad, mis optimaalseks tootmiseks kraavitatakse tavapäraselt 20 m vahedega. Samas võib mäeeraldise geomeetriast sõltuvalt tootmisväljakud olla ka erikujulised. Alati ei ole välja arendavate alade puhul väljakute paiknemine lõpuni teada. Käesolevas KMHs on tootmisväljakud paigutatud taotletavat mäeeraldist katma maksimaalselt, mis tähendab, et isegi kui pärast keskkonnaloa saamist ja tootmisala väljaehitamist peaks väljakute paigutus muutuma, on väljakute üldpindala sama. Väljakute paiknemist Kõverdama II tootmisalal on kujutatud joonisel 6.6.1. Seejuures on lähtutud jaotusest, et suuremad väljakud koristatakse vaakumkogumisega ja väiksemad väljakud mehaaniliselt.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
77
Joonis 6.6.1. Väljavõte Kõverdama II tootmisväljakute paiknemisest osakeste hajumismudelist AERMOD. MEHH - turba mehaaniline kogumine, VAAK - turba vaakumkogumine.
Hetkeliste heitkoguste leidmiseks on seega vajalik leida heide ajas ja pinnaühiku kohta, mille tarbeks on vajalik teada tootmisväljakute pindala ja selle töötlemiseks kuluv aeg. Tootmisetappidel kasutatakse erinevaid traktorite külge haagitavaid mehhanisme (freesija, pööraja jne), mis tavapäraselt on tootmisaladel analoogsed, kuid võivad ka erineda. Turbatootmisalal on plaanis kasutada sama masinaparki, mis on kasutusel ka olemasolevas Kõverdama turbatootmisalal ehk kolme traktorit, millest ühte kasutatakse mehaanilisel kogumisel ja kahte vaakumkogumisel. Seega eelduslikult toodetakse aastasest kogutoodangust üks kolmandik mehaanilise kogumise teel ja ülejäänud vaakumkogumisega. Vaakumkogujad on varustatud ka tsüklonitega, mis turba kogumise käigus puhastavad väljuvat õhku turbatolmust. Turbametoodika kohaselt on tsüklonite puhastusefektiivsus 70 %, mis on rakendatav summaarsetele osakestele (PMsum) ning teised osakeste fraktsioonid sellega võrdsustatavad.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
78
Tabelis 6.6.2 on toodud arendajalt saanud lähteinformatsioon erinevatele turba tootmisetappidele, mida koos eelnevalt toodud eriheidetega on kasutatud hetkeliste heitkoguste leidmiseks.
Tabel 6.6.2 Kõverdama II tootmisalal toimuvate tööprotsesside hetkelised heitkogused
Protsess Tööorgani
laius Masina
liikumiskiirus PMsum PM10 PM2,5
m km/h g/s
Freesimine 8 10 5,100 3,333 2,341
Pööramine 20 8 18,360 12,000 8,427
Vallitamine 10 7 2,678 1,750 1,229
Vaakumkogumine* 5 4,6 1,642 1,642 1,642
Mehaaniline kogumine 10 3 6,248 4,083 2,868
* Vaakumkogumisel on arvestatud tsüklonite kasutamisega, mille summaarsete osakeste heitkoguse vähendamise efektiivsus on 70 %.
Kõverdama II mäeeraldise tootmisväljakute eelduslikud ligikaudsed pindalad koos nendelt turba kogumiseks kuluva ajaga ning arvutatud hetkeliste heitkogustega on toodud tabelis 6.6.3.
Tabel 6.6.3 Kõverdama II turbatootmisväljakute parameetrid ja hetkelised heitkogused
Tootmisväljaku tähistus
Pindala Tööaeg PM10 PM2,5
ha min g/s∙m2
Mehh 1 3,62 72 1,13∙10-4 7.92∙10-5
Mehh 2 8,67 173 4,71∙10-5 3.31∙10-5
Mehh 3 3,62 72 1,13∙10-4 7.92∙10-5
Mehh 4 3,79 76 1,08∙10-4 7.57∙10-5
Mehh 5 9,07 181 4,50∙10-5 3.16∙10-5
Mehh 6 8,98 180 4,55∙10-5 3.19∙10-5
Mehh 7 4,21 84 9,70∙10-5 6.81∙10-5
Vaak 1 28,22 564 5,82∙10-6
Vaak 2 16,36 327 1,00∙10-5
Vaak 3 15,54 311 1,06∙10-5
Vaak 4 12,97 259 1,27∙10-5
Vaak 5 11,90 238 1,38∙10-5
* Punasega tähistatud tootmisväljakud on modelleerimisest välja jäetud.
Modelleeritud on olukorda tootmisperioodil, kui turba kogumine toimub ühe tööpäeva lõikes maksimaalses ulatuses ning mis osakeste hajumise seisukohast ilmestab kõige halvemat olukorda. Arvestades seejuures asjaolu, et arendajal on kasutada üks mehaaniline
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
79
koguja ja kaks vaakumkogujat, ei jõuta ühes tööpäevas teostada turba kogumist kõikidelt väljakutelt. Võttes tööpäeva maksimaalseks pikkuseks eelduslikult 12 - 14 tundi ja arvestades väljakutel selleks kuluvat tööaega, on modelleerimisest välja jäetud kaks vaakumkogumise väljakut (tabelis tähistatud punasega). Modelleerimisest välja jäetud väljakutelt toimub turba kogumine teisel tööpäeval ning sellega kaasnevate osakeste kontsentratsioonid on ööpäeva lõikes madalamad võrreldes modelleeritud situatsiooniga.
Lisaks on modelleeritud olukorda, kui toimub turbatoodangu väljavedu tootmisvälisel perioodil. Sellisel juhul on heiteallikatena käsitletud turba laadimist ning kruuskattega väljaveoteed kuni kõrvalmaanteeni. Transpordil tekkivad osakeste heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, teekatte tüübist, masinate kaalust ja sõidukiirusest, teekatte peenosakeste sisaldusest ning tee laiusest. Väljaveoks Kõverdama II turbatootmisalalt on planeeritud valdavalt kasutada olemasolevaid teid Kõverdama turbatootmisalal. Veoteed kuni kõrvalmaanteeni on käsitletud joonallikana, mis on kruuskattega, kogupikkusega umbes 1,5 km ja laiusega 5 m. Heitkoguste arvutamisel on seetõttu kasutatud Ameerika Keskkonnaagentuuri (US EPA) välja töötatud kruuskattega (unpaved) tee metoodikat ning varasemalt peatükis 6.5 leitud liiklussagedust 7,7 masinat/tunnis. Eeltoodu põhja kujuneb PM10 hetkeliseks heitkoguseks väljaveoteel 3,05∙10-4 g/s∙m2.
Turba laadimist on käsitletud punktallikana, sest laadimine toimub ekskavaatori või kopp- laaduriga. Laadimisega kaasnevate hetkeliste heitkoguste leidmiseks on lähtutud aastasest toodangumahust, liiklussageduse arvutuse aluseks olevatest parameetritest ning turba laadimise eriheitest. Tulemus on esitatud tabelis 6.6.4.
Tabel 6.6.4. Turba laadimise hetkelise heitkoguse arvutus Kõverdama II tootmisalal
Tegur Väärtus Ühik
Arvestuslik kaevandamismaht aastas 167 000 m3
Ühes päevas välja veetav kogus 2 320 m3
Ühes tunnis välja veetav kogus 290 m3
Veoauto arvestuslik kandevõime 90 m3
Laaditavate veoautode arv tunnis 3 tk
Veoauto laadimisaeg 10 min
Laadimisaeg ühes tunnis 1 800 sek
Laadimise eriheide (PM10 / PM2,5)* 0,0011 / 0,0002 kg/m3
Heitkogus ühes tunnis (PM10 / PM2,5) 321 / 49 g
Hetkeline heitkogus (PM10 / PM2,5) 0,089 / 0,014 g/s
* Ümberarvutatud tabeli 6.6.1 ja taotletava ala turbavaru keskmise erikaalu 0,180 t/m3 põhjal.
Saasteainete hajumisarvutustel kasutati maailmas enimlevinud Gaussi difusioonivõrrandil baseeruvat arvutusmeetodit, mis on rakendatud Lakes Environmental tarkvaraga AERMOD
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
80
View 13.0. Pindallikate saasteainete väljumiskõrguseks turba kogumisel on valitud 2 m ning modelleerimisvõrgustiku silma suuruseks on võetud 50 x 50 m. Modelleerimise tarbeks on meteoroloogiliste alusfailide koostamisel kasutatud taotletavale turbatootmisalale lähima Riigi Ilmateenistuse meteoroloogiajaama (Lääne-Nigula MJ) 2024. aastal mõõdetud tunnipõhised meteoroloogilisi andmeid, mis hõlmavad tuule suunda ja kiirust, temperatuuri, sademeid, õhurõhku, õhuniiskust, soojusvoogu, pilvkatet jt parameetreid ning konstante.
Modelleeritud peenosakeste kontsentratsioone on võrreldud keskkonnaministri määruses nr 75 inimese tervise kaitseks sätestatud õhukvaliteedi piirnormidega, mille kohaselt on peenosakeste 24 tunni keskmine piirväärtus ÕPV24 = 50 μg/m3 ja aastane keskmine piirväärtus ÕPVa = 40 μg/m3. Hajumiskaardid on esitatud allolevatel joonistel 6.6.1 – 6.6.4.
Esialgsete modelleerimistulemuste kohaselt esineb eriti peenete osakeste (PM2,5) kontsentratsioonide suurim arvutuslik kontsentratsioon <2 μg/m3 tootmisalal ning sellest väljaspool on tasemed tunduvalt madalamad. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 esitatakse hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30 % atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud piir- või sihtväärtusest 25 μg/m3, mis eriti peenete osakeste puhul oleks 7,5 μg/m3. Seega madalate kontsentratsioonide tasemete tõttu ei ole KMH aruandes PM2,5 hajumiskaarte esitatud.
SCALE:
0 0.3 km
1:12 500
PROJECT NO.:
21/3530
DATE:
07.04.2025
MODELER:
P. Kallaste
COMPANY NAME:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
COMMENTS:
Keskkonnaministri 27.12.2016. a määruse nr 75 kohaselt on peenosakeste (PM10) õhukvaliteedi 24h piirväärtus ÕPV24 = 50 ýg/m3 ning aastane piirväärtus ÕPVa = 40 ùg/m3.
PROJECT TITLE:
Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine Turba mehaaniline ja vaakumkogumine - peenosakeste PM10 õhukvaliteedi 24-tunni maksimaalne kontsentratsioon
SOURCES:
12
RECEPTORS:
5625
OUTPUT TYPE:
Concentration
MAX:
67 ug/m^3
AERMOD View - Lakes Environmental Software
SCALE:
0 0.3 km
1:12 500
PROJECT NO.:
21/3530
DATE:
07.04.2025
MODELER:
P. Kallaste
COMPANY NAME:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
COMMENTS:
Keskkonnaministri 27.12.2016. a määruse nr 75 kohaselt on peenosakeste (PM10) õhukvaliteedi 24h piirväärtus ÕPV24 = 50 ýg/m3 ning aastane piirväärtus ÕPVa = 40 ùg/m3.
PROJECT TITLE:
Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine Turba mehaaniline ja vaakumkogumine - peenosakeste PM10 õhukvaliteedi aastane kontsentratsioon
SOURCES:
12
RECEPTORS:
5625
OUTPUT TYPE:
Concentration
MAX:
1.91 ug/m^3
AERMOD View - Lakes Environmental Software
AERMOD View - Lakes Environmental Software
SCALE: 0 0.3 km
1:12 500
PROJECT NO.:
21/3530
DATE:
09.04.2025
MODELER:
Priit Kallaste
COMPANY NAME: OÜ Inseneribüroo STEIGER
COMMENTS: Keskkonnaministri 27.12.2016. a määruse nr 75 kohaselt on peenosakeste (PM10) õhukvaliteedi 24h piirväärtus ÕPV24 = 50 ýg/m3 ning aastane piirväärtus ÕPVa = 40 ÿg/m3.
Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine Turba laadimine ja väljavedu - peenosakeste PM10 õhukvaliteedi 24-tunni maksimaalne kontsentratsioon
SOURCES:
2
RECEPTORS:
5625
OUTPUT TYPE:
Concentration
MAX:
459 ug/m^3
AERMOD View - Lakes Environmental Software
SCALE: 0 0.3 km
1:12 500
PROJECT NO.:
21/3530
DATE:
09.04.2025
MODELER:
Priit Kallaste
COMPANY NAME: OÜ Inseneribüroo STEIGER
COMMENTS: Keskkonnaministri 27.12.2016. a määruse nr 75 kohaselt on peenosakeste (PM10) õhukvaliteedi 24h piirväärtus ÕPV24 = 50 ýg/m3 ning aastane piirväärtus ÕPVa = 40 ÿg/m3.
Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine Turba laadimine ja väljavedu - peenosakeste PM10 õhukvaliteedi aastane kontsentratsioon
SOURCES:
2
RECEPTORS:
5625
OUTPUT TYPE:
Concentration
MAX:
24.5 ug/m^3
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
84
6.6.1.2. Tulemused
Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 94 sätestatule ei tohi kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada seaduse § 47 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirnormide ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi.
Modelleeritud on Kõverdama II turbatootmisalal turba kogumisega kaasnevate peenosakeste kontsentratsioonide hajumist. Modelleeritud hajumispiltidelt on näha, et turba kogumisega eralduvad peenosakeste kõrgemad kontsentratsioonid levivad peamiselt tootmisväljakute piires ning seaduses kehtestatud piirväärtust 50 μg/m3 väljaspool tootmisalasid ei ületata. Kontsentratsioonide hajumine toimub kiiresti ning valdavalt saavutatakse ≤5 μg/m3 tase tootmisalast ~200 – 250 m kaugusel. Suurim ööpäevane kontsentratsioon (joonis 6.6.2) on 67 μg/m3, mis esineb Kõverdama II tootmisala suurimal
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
85
vaakumkogumisega tootmisväljakul. Lähimate majapidamiste õuealadeni tootmisalast edelas (Männiku, Nõmme, Seitsmetamme) levivad maksimaalselt kuni 5 μg/m3 peenosakeste kontsentratsioonid. Modelleerimise kohaselt toimub suurimate ööpäevaste kontsentratsioonide hajumine olukorras, kui valdavad tuuled puhuvad idast. Seetõttu kanduvad tootmisega seotud peenosakeste kontsentratsioonid loodesse Karuse ja Lõo külade suunas. Antud suunal lähima majapidamise (Niitvälja) õuealani jõuab kuni 23 μg/m3 kontsentratsioon ning teiste majapidamisteni kuni 18 μg/m3 kontsentratsioon. Antud kontsentratsioonide tasemed on maksimaalsed, mis võivad halvimas olukorras taotletavalt tootmisalalt ümbruskonda levida. Teistel päevadel on tasemed madalamad ja võimalik peenosakeste levik väiksem ning sõltuvalt ilmaoludest toimuda erinevas suunas.
Modelleeritud aastased peenosakeste kontsentratsioonid (joonis 6.6.3) on suhteliselt minimaalsed (suurim arvutuslik kontsentratsioon 1,9 μg/m3 esineb turba mehaanilisel kogumisel tootmisala idaosas), sest tootmistegevus ei ole aastaringne ning seaduse piirväärtuseni 40 μg/m3 prognoositud väärtused ei küündi. Seega aastasele keskmisele õhukvaliteedi tasemele kavandatava tegevus mõju ei avalda.
Turba laadimisel ja väljaveol esinevad kõrgemad kontsentratsioonid laadimise vahetus läheduses ja väljaveotee ümbruses. Joonisel 6.6.4 on kujutatud peenosakeste suurimat hajumist väljaveo päeval, kus ülenormatiivsed kontsentratsioonid (>50 μg/m3) levivad väljaveoteest kuni ~70 m kaugusele. Suurim turba laadimisega kaasnev kontsentratsioon 56 μg/m3 esineb laadimisest ~50 m allatuult. Seega turbatootmisalalt väljapoole ülenormatiivsed peenosakeste kontsentratsioonid ei levi ning lähimate majapidamiste juures õhukvaliteedi langust ei põhjusta. Aastased keskmised kontsentratsioonid (joonis 6.6.5) on tunduvalt madalamad ning suurim väärtus tootmisalal on 24 μg/m3 (piirväärtus 40 μg/m3). Seda põhjusel, et väljavedu toimub kuni kahel tööpäeval nädalas ning kokku 72 päeval aastas, mistõttu vedu on hajutatud pikema perioodi peale, juhul kui väljavedu toimub rohkematel päevadel, on väljaveo ja laadimise aktiivsus madalam ja mõjud väiksemad.
Eeltoodu põhjal ei ületata kavandatava tegevusega õhukvaliteedi piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi ning ümbruskonna õhukvaliteedi tase olulisel määral ei halvene. Modelleeritud olukord ilmestab turba kogumist maksimaalsel määral ehk nn halvimat olukorda. Lisaks ei ole mudelis arvestatud kõrghaljastuse ehk metsa olemasoluga, mis toimib loodusliku barjäärina ja tõkestab osakeste levimist tootmisalalt väljapoole. Arvestades maakatte kõrgusmudelit taotletava Kõverdama II turbatootmisala ümbruses, esineb igas suunas kuni 20 m kõrgust metsa. Seetõttu ei ole prognoositud väärtustest kõrgemate kontsentratsioonide esinemine tõenäoline ning pigem on need madalamad.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
86
Tugeva tuulega (alates tuule kiirusest üle 12 m/s) peatatakse töö tootmisalal tulenevalt tuleohutusnõuetest ning tööprotsessidest tingitud heidet ei esine.
Siiski võib tootmisperioodil tulenevalt muutuvatest ilmastikuoludest ööpäeva lõikes tegelik osakeste levik prognoositust teataval määral erineda. Juhul kui kohalikelt elanikelt laekub kaebusi õhukvaliteedi kohta seoses turbatootmisalal toimuvaga, tuleb õhukvaliteedi taset kontrollida ning vajadusel rakendada leevendavaid keskkonnameetmeid. Võimalikke keskkonnameetmeid on käsitletud peatükis 6.17 ning välisõhu alast seiret peatükis 8.2.
Kavandatava tegevusega kaasnevate osakeste mõju on hinnatud nõrgalt
negatiivseks (hindepall „-2“). 0-alternatiivil Kõverdama II turbatootmisala
mäeeraldisel turba kaevandamisega ei alustata ning õhukvaliteedi tasemes muutusi
võrreldes olemasoleva olukorraga ei esine (hindepall „0“).
6.6.2. Müratase
Turba kaevandamisel ja transpordil kasutatav tehnika põhjustab müra. Tootmisalal tekkiv müra on sisuliselt võrreldav põlluharimisega kaasneva müraga, sest valdavalt kasutatakse turbapinna töötlemisel analoogseid traktoreid ja transpordimasinaid. Peamine erinevus tuleneb spetsiifilistest seadmetest, mis liikuva masina külge rakendatakse (freesid, pöörajad, vallitajad, kogujad). Masinate töötamisega kaasneva müra levik sõltub eelkõige müraallika helivõimsustasemest ning ümbritsevatest keskkonnatingimustest (maastiku reljeef, looduslik haljastus), selle tugevus müratundliku objekti juures aga kaugusest. Avamaastiku tingimustes ning tugevama pärituulega on müra levik teataval määral soodustatud, kuid olenevalt ümbritsevatest keskkonnatingimustest leviku ulatus varieerub. Samuti erineb kaasnev müra kasutatava tootmistehnoloogia ning tööprotsesside lõikes. Tulenevalt turba tootmise tsüklilisusest avaldub näiteks turba tootmisega seotud müra tootmisperioodil ehk valdavalt maikuust kuni augusti lõpuni, olenevalt oludest võib tootmisperiood kesta ka aprilli algusest septembri lõpuni, samas kui laadimisest ja väljaveost tingitud müratase esineb valdavalt aktiivse tootmisperioodi väliselt. Tööprotsesside ajaline dünaamika ühe tootmistsükli lõikes on samuti varieeruv ning mitte pideva iseloomuga.
Turba tootmisel tavaliselt ühel tootmisväljakul mitut erinevat tööprotsessi (näiteks turba freesimist ja kogumist) korraga ei tehta. Samas võimaldavad tänapäevased masinad
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
87
teostada mitut tööetappi korraga, näiteks on traktori ees turba vallitaja ja järel mehaaniline koguja. Seeläbi kulub turba terviklikuks töötlemiseks vähem aega ja sõite. Tootmisalad on üldjuhul piisavalt suured ja töö iseloom selline, et erinevatel tootmisväljakutel töötavad masinad lähestikku samaaegselt reeglina ei satu. Seega on müra seisukohast mitme töötava masina koosmõju esinemise võimalus väike.
6.6.2.1. Modelleerimistingimused
Turba kaevandamine koosneb erinevatest perioodilistest tööprotsessidest (vt peatükk 5.1), mille jaoks kasutatakse erinevaid seadmeid. Seetõttu on ka masinate töötamisel kaasnev helivõimsustase erinev (Niskanen, 1998). Peamiste protsesside helivõimsustasemed on toodud tabelis 6.6.5, mida on võimalik kasutada arvutuslike müratasemete väärtuste leidmisel.
Tabel 6.6.5 Erinevate turbatootmise tööprotsessidega kaasnevad helivõimsustasemed
Protsess Helivõimsustase LwA, dB
Freesimine 108
Pööramine 98
Vallitamine 100
Vaakumkogumine 104 - 113
Mehaaniline kogumine 104
Laadimine 107
Müra leviku prognoosimisel on modelleeritud samu olukordi nagu osakeste hajumisel ehk tootmisperioodi turba kogumise näol taotletavalt Kõverdama II tootmisalalt ning valmistoodangu väljaveo päeval esinevat olukorda. Samuti on modelleeritud olemasolevat liiklusmüra fooni, mis hõlmab väljavedu Kõverdama turbatootmisalalt ning riigimaanteedel esinevat muud liiklust, eesmärgiga võrrelda kavandatava tegevusega kaasnevat müra levikut olemasoleva olukorraga.
Tootmisperioodil kaasneva tööstusmüra hindamiseks on turba kogumiseks mehaaniliste ja vaakumkogujatega müra alusmudelisse sisestatud samad tootmisväljakud, kasutades modelleerimisel sisendparameetritena:
₋ tootmiseks kasutatavaid väljakuid ja tööaegasid (tabel 6.6.3); ₋ masinate liikumiskiiruseid (tabel 6.6.2); ₋ turba kogumise suurimaid helivõimsustasemeid (tabel 6.6.5).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
88
Turba väljaveoga kaasnevate müratasemete osas on lähtutud peatükis 6.5 arvutatud liiklussagedustest ning veodünaamikast. Seejuures on arvestatud, et tootmisalal on teedel suurim liikumiskiirus 50 km/h.
Müra modelleerimiseks koostati 3D alusmudel, kus kasutati Maa- ja Ruumiameti geoportaali maapinna kõrgusmudeli andmeid, ETAK hooneid ja rajatisi koos nende parameetritega ning teede paiknemist. Maapinna akustiliste omaduste määramiseks kasutati heli neeldumiskoefitsiente vahemikus 0 – 1, kus 0 vastab heli peegeldavale pinnale ja 1 vastab heli neelavale pinnale. Väärtust 0 on kasutatud olemasolevate teede puhul, turbatootmisala ja loodusliku ümbruskonna maapinnale omistati väärtus 1 (pehme pinnas). Tavapärase praktika kohaselt ei arvestata müra modelleerimisel metsa olemasoluga, et jäljendada müra hajumist vaba helivälja tingimustes. Ühtlasi võimaldab see müra hajumist konservatiivsemalt hinnata. Seetõttu ei ole kõrghaljastust mudelis kasutatud.
KOTKAS andmebaasi kohaselt teisi tööstuslikke ja paikseid müraallikaid, mis põhjustaksid olulist koosmõju, taotletava turbatootmisala lähipiirkonnas ei paikne. Riigimaanteede liiklussagedusega ja Kõverdama turbatootmisala väljaveoga on arvestatud vastavalt peatükis 6.5 kirjeldatule.
Taotletaval turbatootmisalal toimub turba tootmine ja valmistoodangu väljavedu ainult päevasel ajal. Keskkonnaministri määruses nr 71 on sätestatud päevane ajaperiood vahemikus kell 7 – 23, seejuures rakendatakse õhtusele ajale (ajavahemikus kell 19 – 23) parandustegurit +5 dB. Müra hajumist modelleeriti DataKustik GmbH välja töötatud programmiga CadnaA 2025 Pro, mis sisaldab endas kõiki üldtunnustatud müraarvutuse meetodeid. Arvutusmetoodikaks valiti tööstusmüra puhul üldine keskkonnamüra leviku standard ISO 9613-2:2024, liiklusmüra puhul on kasutatud Põhjamaade meetodit (Nordic Prediction Method), mis Transpordiameti hinnangul sobib Eesti oludesse. Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast, 5 x 5 meetrise sammutihedusega ning 5 dB mürakontuuride vahemike kaupa, mis vastab keskkonnaministri määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks.
Modelleeritud müratasemeid taotletava mäeeraldise ümbruses asuvate lähimate müratundlike objektide (majapidamiste õuealad) juures on võrreldud keskkonnaministri määruses nr 71 esitatud normtasemetega, mis on esitatud ka allolevas tabelis. Seejuures eristatakse lubatud normidele vastavuse hindamisel päevast ja öist ajaperioodi, liiklus- ja tööstusmüra ning erinevaid maa-ala kategooriaid. Kavandatava tegevuse kohaselt toimub tegevus päevasel ajal ning majapidamiste osas rakendatakse II kategooria normtasemeid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
89
Tabel 6.6.6. Siseriiklike müraindikaatorite normtasemed
Müra piirväärtus, dB Müra sihtväärtus, dB
Müra kategooria Aeg Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra
I kategooria - virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad
päev 55 55 50 45
öö 50 40 40 35
II kategooria -haridusasutuste, tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekande asutuste ning elamumaa-alad,
maatulundusmaa õuealad, rohealad
päev 60/65* 60 55 50
öö 55/60* 45 50 40
III kategooria - keskuse maa-alad;
IV kategooria - ühiskondlike hoonete maa-alad
päev 65/70* 65 60 55
öö 55/60* 50 50 45
* Lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel.
Modelleeritud liiklus- ja tööstusmüra hajumiskaardid on toodud allolevatel joonistel 6.6.6- 6.6.8.
Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613-2:2024, liiklusmüral Nordic Prection Method - Kasutatud tarkvara: DataKustik CadnaA 2025 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2025 alusandmeid
Liiklusmüra hajumine
Nõmme/Männiku Ld = 49.1 dB
Seitsmetamme Ld = 48.3 dB
Niitvälja Ld = 62.0 dB
Kõverdama II turbatootmisala
Line Source Road Building Foliage Ground Absorption Receiver Calculation Area
Tee Elu- või ühiskondlik hoone Kõrval- või tootmishoone Mäeeraldi e iir Majapidamise õueala Teenindusmaa piir
> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB
Kuupäev 09.04.2025 Koostas: Priit Kallaste
Töö nr 21/3530 Kinnitas: Aadu Niidas
Mõõtkava 1 : 12 000
Kõverdama II turbatootmisala KMH Olemasolev liiklusmüra
Joonise sisuTöö nimetus Joonise nr 6.6.6
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018
Päevane hinnatud müratase (kell 7-23)
Ld, dB(A)
Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:
- Müraallikatena on kasutatud ümberkaudseid riigimaanteid ja nende liiklussagedusi ning väljavedu Kõverdama turbatootmisalalt. - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks.
Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja liiklusmüra piirnormiga 60 dB (65 dB lubatud hoone teepoolsel küljel).
Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613-2:2024, liiklusmüral Nordic Prection Method - Kasutatud tarkvara: DataKustik CadnaA 2025 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2025 alusandmeid
Tööstusmüra hajumine
Nõmme/Männiku Ld = 29.7 dB
Seitsmetamme Ld = 27.7 dB
Niitvälja Ld = 28.3 dB
Kõverdama II turbatootmisala
Line Source Road Building Foliage Ground Absorption Receiver Calculation Area
Joonallikas (turba kogumine) Tee El - või ühiskondlik hoone Kõrval- või tootmishoone Mäeeraldise piir Majapidamise õueala Teenindusmaa piir
> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB
Kuupäev 09.04.2025 Koostas: Priit Kallaste
Töö nr 21/3530 Kinnitas: Aadu Niidas
Mõõtkava 1 : 12 000
Kõverdama II turbatootmisala KMH
Turba kogumine tootmisperioodil
Joonise sisuTöö nimetus Joonise nr 6.6.7
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018
Päevane hinnatud müratase (kell 7-23)
Ld, dB(A)
Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:
- Müraallikateks on turba mehaaniline ja vaakumkogumine. - Tööprotsess toimub turbatootmisalal kogu tööpäeva vältel pidevalt, vastavalt maksimaalsele jõudlusele valitud tootmisväljakutel. - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks.
Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB.
Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613-2:2024, liiklusmüral Nordic Prection Method - Kasutatud tarkvara: DataKustik CadnaA 2025 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2025 alusandmeid
Summaarne liiklusmüra hajumine
Nõmme/Männiku Ld = 49.3 dB
Seitsmetamme Ld = 48.4 dB
Niitvälja Ld = 62.2 dB
Kõverdama II turbatootmisala
Line Source Road Building Foliage Ground Absorption Receiver Calculation Area
Tee Elu- või ühiskondlik hoone Kõrval- või tootmishoone Mäeeraldi e iir Majapidamise õueala Teenindusmaa piir
> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB
Kuupäev 09.04.2025 Koostas: Priit Kallaste
Töö nr 21/3530 Kinnitas: Aadu Niidas
Mõõtkava 1 : 12 000
Kõverdama II turbatootmisala KMH Summaarne liiklusmüra
Joonise sisuTöö nimetus Joonise nr 6.6.8
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018
Päevane hinnatud müratase (kell 7-23)
Ld, dB(A)
Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:
- Müraallikatena on kasutatud ümberkaudseid riigimaanteid ja nende liiklussagedusi ning väljavedu Kõverdama II turbatootmisalalt maksimaalse aastatoodangu 30 tuh t juures. - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks.
Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja liiklusmüra piirnormiga 60 dB (65 dB lubatud hoone teepoolsel küljel).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
93
6.6.2.2. Tulemused
Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 59 sätestatule peab müraallika valdaja tagama, et tema tootmisterritooriumilt väljapoole ei levi normtaset ületavat müra.
Tabel 6.6.7. Modelleerimistulemuste arvulised väärtused lähimate majapidamiste õuealadel (tootmisala poolsel küljel)
Majapidamise õueala
Päevane müratase Ld, dB
Olemasolev liiklusmüra
Summaarne liiklusmüra
Kasv2 Tööstusmüra
(Kõverdama II)
Niitvälja 62,0 62,2 0,2 30,3
Nõmme/Männiku 49,1 49,3 0,2 30,0
Seitsmetamme 48,3 48,4 0,1 28,1
Modelleeritud müra hajumiskaartidelt on näha, et taotletava ala lähiümbrus on müra aspektist suuresti mõjutatud Karuse – Kalli kõrvalmaantee liiklusfoonist (joonis 6.6.6). Taotletavale alale lähimad majapidamised paiknevad suuresti just olemasoleva liiklusmüra foonis ning turbatootmisega seonduva müra osakaal on marginaalne. Suurim liiklusmüra tase esineb Niitvälja majapidamise õuealal (62 dB), sest see külgneb vahetult maanteega, kuid lubatud suurimat liiklusmüra piirväärtust 65 dB ei ületata. Olemasolevale liiklusolukorrale lisanduv väljaveo liikluskoormus Kõverdama II turbatootmisalalt (joonis 6.6.8) ehk maksimaalse tootmismahu 30 tuh t korral kasvab liiklusmüra tase majapidamiste juures 0,1 – 0,2 dB võrra. Kasv on minimaalne, sest väljavedu toimub nädalas kuni kahel päeval ning pikema perioodi jooksul (kuni 9 kuud kuni aastaringselt). Taoline mürataseme kasv ei ole otseselt eristatav ning sisuliselt ei põhjusta muutust võrreldes olemasoleva olukorraga.
Turba tootmisega kaasneva tööstusmüra hajumiskaardilt (joonis 6.6.7) on näha, et väljakutel teostatavate tööprotsesside müra jääb peamiselt turbatootmisala piiresse ning hajub tootmisväljaku ulatuses ühtlaselt, sest tegevus toimub tervel väljakul pinnal. Väljaspool tootmisala langeb päevane keskmine müratase alla 35 dB ja prognoositavad tööstusmüra tasemed lähimate majapidamiste õuealadel jäävad vahemikku 28,1 – 30,3 dB, jäädes allapoole lubatud normtasemetest. Turbapinnas on pehme ja heli absorbeeriva omadusega ja tänu tootmisväljakute piisavatele vahekaugustele lähimate majapidamistega on sinnani leviv müratase minimaalne. Olemasoleva Kõverdama turbatootmisalalt levi
2 Liiklusmüra taseme muutus/kasv võrreldes olemasoleva olukorraga.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
94
müra on analoogse ulatusega. Seetõttu on tööstusmüra levik ümbruskonda vähene ja ei avalda olulist mõju senisele üldisele mürafoonile.
Arvestades modelleerimistingimusi, kus mudelis ei ole kaasatud kõrghaljastust (metsa), on prognoositud tulemused konservatiivsed ehk kujutavad mürataseme levimise seisukohast pigem ülehinnatud olukorda. Tootmisaladelt lähtuv tegelik müratase on seetõttu ka tõenäoliselt väiksem, sest alade ümber esineb igas suunas kuni 20 m kõrgust metsa. Puu- ja põõsarinne aitab blokeerida helilainete leviku teekonda. Erinevate kirjandusallikate andmetel (Bentrup, 2008; Fang, 2003) puhverdab müraallika ja vastuvõtja vahel paiknev 30 meetri laiune metsariba müra levikut umbes 5 – 8 dB ulatuses. Metsa puhverdav mõju sõltub metsa tüübist ja tihedusest, mistõttu oleks puhverdava efekti saamiseks vajalik vähemalt 60 meetrise laiusega metsariba.
Juhul, kui tegelik mürataseme kasv osutub prognoositust siiski suuremaks (piirnorme ületavaks) või kohalike elanike poolt laekub põhjendatud kaebusi, saab teostada müratasemete kontrollmõõtmised. Võimalikke keskkonnameetmeid on käsitletud peatükis 6.17 ning välisõhu alast seiret peatükis 8.2.
Kavandatava tegevusega kaasnevat müra mõju on hinnatud mitteoluliseks
(hindepall „0“), sest võrreldes olemasoleva olukorraga ei kaasne eristatavaid
muutusi piirkonna üldistes müratasemetes. Ka 0-alternatiivil, kui turba tootmisega
Kõverdama II mäeeraldisel ei alustata, jätkub tegevus Kõverdama tootmisalal senisel
määral ning olemasoleva müraolukorra kohaselt (hindepall „0“).
6.7. Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega
Kõverdama II turbatootmisala katab 0,2 m paksune sugekiht kogumahuga 272 tuh m3. Sugekiht eemaldatakse mäeeraldiselt enne kaevandamisega alustamist. Mäeeraldiselt eemaldatud sugekiht ladustatakse koos turbalasundist eemaldatud kändudega mäeeraldise teenindusmaale. Turbalasundist eemaldatavad kännud kasutatakse teede täitematerjalina või realiseeritakse kohalikele elanikele küttematerjalina. Ettevalmistustööde käigus eemaldatav sugekiht kasutatakse ära tootmisala
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
95
ettevalmistöödel: planeeritavate teenindusteede muldes turbalasundi kuivendamisjärgse vajumise kompenseerimiseks, aunapõhjade tihendamiseks ja vajadusel tootmisväljakute tasandamisel. Senise Eesti turbatootjate praktika kohaselt ei ole sugekihti ladustatud mäeeraldisel ega selle teenindusmaal. Kogu eemaldatud materjal on leidnud kasutust rajatiste ehitamisel, seega pole see käsitletav jäätmena.
Kõverdama II turbatootmisalal tekivad kavandatava tegevusega jäätmeseaduse § 2 mõistes kõrvalsaadused, milleks on sugekiht, juuritud kännud ning kogujakraavide puhastamisel väljatõstetud turbaheljum. Eelnevaid loetakse kõrvalsaadusteks, kuna need tekivad turbatootmisala ettevalmistamise käigus ja turba tootmise lahutamatu osana ning nende edasise kasutamise valdkond on kindel.
Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud (joonis 6.7.1) korjatakse kokku, kuivatatakse hunnikutes kuni 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks.
Juhul, kui kännud ladustatakse kauemaks kui 3 aastat, on nende ladustamiskoht jäätmeseaduse mõistes B-kategooria jäätmehoidla, mille suhtes eelnimetatud seaduse § 1 lõige 31 kohaselt ei rakendata jäätmete käitlemise ja hooldamise nõudeid. Alternatiivselt on võimalik kändude liigitamine ka tööstusheite seaduse § 10 lõige 5 kohaselt biomassiks, mistõttu ei saa kände jäätmena käsitleda.
Turbahõljumi edasikandumise tõkestamiseks rajatakse väljalaskudele settebasseinid. Turbatootmisalal tekivad veeärastuse setted turba heljumi settimisel settebasseinides ja kogujakraavides. Kuivendusvõrgustiku puhastamisel eemaldatud turba peenosakesed vastavad kvaliteedilt hästilagunenud turbale. Kuivendusvõrgustikust väljatõstetud turbaheljum planeeritakse õhukese kihina tootmisväljakutele ja segatakse pärast kuivamist toodangu hulka.
Jäätmeid võib tekkida masinate ja seadmete remondil ning hooldusel. Tootmismasinatega seotud jäätmed (õline pinnas või turvas, vanad rehvid jms) kogutakse turbatootmisalalt kokku ja toimetatakse hooldusplatsile ja sealt edasi jäätmehoidlasse. Samuti võivad jäätmeid tekitada ümbruskonna elanikud, kes oma prügi teeäärtesse maha panevad, mille tõenäosus on siiski minimaalne, kuna läheduses puuduvad tiheda asustusega piirkonnad Turbatootmisalal esinev prügi võib ligi meelitada ümbruskonnas pesitsevaid linde või loomi ning nende elu ohtu seada.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
96
Osa kändusid on võimalik kasutada korrastamisel kuivenduskraavide täitmiseks. Ülejäänud kännud tuleb kohapeal mobiilse purustusseadme abil hakkepuiduks töödelda või töötlemata kujul ära vedada. Jäätmeseaduse § 73 lõikest 5 ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ei ole jäätmeluba nõutav, kui tavajäätmeid kasutatakse teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel.
Joonis 6.7.1. Taotletavale Kõverdama II turbatootmisalale ladustatud kännud, mida on võimalik kasutada hakkepuiduna ja tee- ning aunaalustes (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 22.06.2022).
Kokkuvõtvalt tekivad Kõverdama II turbatootmisalal kavandatava tegevusega
jäätmeseaduse mõistes kõrvalsaadused, mille edasine kasutamine ilma täiendava
töötlemiseta on kindel ja nende kasutamine ei avalda keskkonnale ega inimese
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
97
tervisele negatiivset mõju. Hooldusplatsil masinate ja seadmete hooldamise ning
remondi käigus tekkinud jäätmed (rehvid jms) toimetatakse jäätmete kogumisega
tegeleva ettevõtte jäätmehoidlasse. Arvestades eelnevat tegevust on arendaja
turbatootmisalal käitunud vastutustundlikult ja jälginud, et piirkonnas ei toimuks
prügi mahapanekut vms, seega on jäätmete teke ja leviku oht Kõverdama II
turbatootmisalal minimaalne nii alternatiivi 1 kui ka 0 puhul (hindepall „0“).
6.8. Võimalikud keskkonnaavariid
Masinate ja seadmete töötamisel turbatootmisalal võib sattuda turbalasundisse õli ja määrdeaineid. Juhul, kui määrdeõli või kütus peaks vette lekkima, võib reostus kraavide kaudu kanduda looduslikesse vooluveekogudesse ja mõjutada seeläbi sealset elustikku. Seetõttu tuleb turbatootmisalal tekkinud reostus koheselt lokaliseerida ja likvideerida. Turba filtratsioonimoodul 20% lagunemisastme juures on 0,2 m/ööp (hästilagunenud turbal) kuni 8 m/ööp (vähelagunenud turbal). See tähendab, et kui avariileke toimub masinate töötamisel turbatootmisalal, seob turvas lekkinud vedeliku (kütuse, õli) kiirelt ning takistab selle edasist levikut. Sellisel juhul tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti koristada ja toimetada kas hooldusplatsile või kohe jäätmehoidlasse. Lisaks turbale on väga hea imendumisvõimega materjal kuiv saepuru, mida saab kasutada turbatootmisalal tekkinud reostuste likvideerimisel.
Remondi- ja hooldustöid tuleb teha hooldusplatsidel või kõvakattega teedel, millega välditakse lekete tekkimist tootmisterritooriumi. Hooldusplatsil peavad olema reostustõrjevahendid (näiteks universaalne absorbent, absorbeeriv matt jms) väiksemate reostuste omajõul kiireks koristamiseks või neutraliseerimiseks. Suurema reostuse korral, kui reostust ei ole võimalik omajõul likvideerida, tuleb valgunud kütuse või määrdeaine vms voolamine vooluveekogu poole koheselt peatada ja Päästeametit tekkinud olukorrast teavitada. Enne masinatega tööle asumist tuleb veenduda nende korrasolekus.
Turvast toodetakse valdavalt mai keskpaigast kuni augusti lõpuni, olenevalt oludest võib tootmisperiood kesta ka aprilli algusest septembri lõpuni, seega on tulekahju tekkimine üheks võimalikuks keskkonnaavariiks. Turbatootmisalal võib põleng tekkida turba isesüttimisel, summutist lendavast sädemest, inimese hooletusest, masina või seadme rikkest vms põhjusel. Isesüttimisele on enim vastuvõtlikud vähelagunenud turvas, uued
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
98
tootmisse võetavad turbarabad ja ülekuumenenud turbaaunad. Aastate möödudes alal tuleohtlikkus väheneb. Tulekahju tekkimise riski suurendavad tootmisterritooriumile sattunud kõrvalised isikud, kes ei ole tuleohutusnõuetest teadlikud. Turbatootmisalalt tekkinud tulekolle võib põhjustada laiaulatusliku tulekahju, mille korral pannakse ohtu ka ümberkaudsed maa-alad.
Joonis 6.8.1. Kustutusvee tsistern Kõverdama turbatootmisalal (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 22.06.2022).
Turbatootmisalad (kuid ka looduslikud rabad) on kõrge tuleohtlikkusega alad, seetõttu tuleb turbatootmisaladel rangelt järgida tuleohutuse eeskirju ja teha seejuures koostööd Päästeametiga. Tulekahju korral pannakse ohtu ka ümberkaudsete inimeste vara (elumajad jm). Turba kaevandamise ohutusnõuded on kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruses nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“, mis on välja toodud peatükis 6.17. Tuleohutuse tagamiseks tuleb turbatootmisalal jälgida tuule kiirust ning tuule kiiruse jälgimiseks ja sidepidamiseks (telefon, raadioside) tuleb tagada vajalikud vahendid. Samuti tuleb vastavalt arendaja koostatud juhendile regulaarselt kontrollida
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
99
aunade sisemist temperatuuri ja isesüttimise ohu korral rakendada süttimist takistavaid meetmeid. Turbatootmisaladel teostab järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet ja Päästeamet, kelle üheks ülesandeks on kontrollida tuleohutuse vastavust tuleohutuse seaduses sätestatud nõuetele.
Turbatootmisala peab olema ümbritsetud tulekaitseribaga, mille parameetrid määratakse projektiga. Tulekaitseribal ei tohi kasvada mets („Kaevandamise ohutusnõuded“), oluline just okaspuude väljaraiumine tulekaitseribalt. Lisaks takistavad turbatootmisala ümbritsevad kraavid tulekahju levikut. Samuti peab turbatootmisalal olema piisaval hulgal veepumpasid ning tuletõrje veevoolikuid. Masinate ülekuumenemise ja süttimise vältimiseks tuleb masinaid korrapäraselt turbatolmust puhastada ning masinad peavad olema tehniliselt korras ja varustatud esmaste tulekustutusvahenditega („Kaevandamise ohutusnõuded“). Kõverdama II turbatootmisala kaevandamise projektis määratakse täpsed tuleohutusnõuded, sealhulgas vajalike tuletõrje tiikide arv, nende maht ja veevõtu ja – kasutamise skeem.
Täiendavaid väljasõite maanteedele rajada pole planeeritud, sest taotletav Kõverdama II turbatootmisala külgneb töötava Kõverdama turbatootmisalaga, kus on välja ehitatud väljaveoteed turbatootmislast lääne suunas paiknevale Karuse – Kalli teele. Nende teede baasil on võimalik rajada ligipääs kavandatavale Kõverdama II turbatootmisalale. Kõverdama turbatootmisalal kasutatakse nii tuletõrjetiike (joonis 6.7.1) kui ka mobiilseid tulekustutustsisterne (joonis 6.8.1), mida on võimalik kasutada ka taotletaval Kõverdama II turbatootmisalal.
Ka kõikide ohutusmeetmete rakendamisel alternatiivi 1 kohaselt kaasneb
kavandatava tegevusega (turbatootmisala kuivendamine ja kasutamine turba
tootmise eesmärgil) oht tulekahjude tekkeks (hindepall „-3“). 0-alternatiivil
turbatootmisega seotud keskkonnaavariide oht puudub (hindepall „0“).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
100
6.9. Loodusvara kasutamise otstarbekus ja tegevuse vastavus säästva arengu põhimõtetele
Säästva arengu seaduse § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.
6.9.1. Mõju kliimale
Turbamaadel on oluline roll kliima kujundamisel, sidudes või emiteerides kasvuhoonegaase (KHG). Looduslikud sood seovad fotosünteesi käigus CO2 ning emiteerivad atmosfääri CH4 ja vähesel määral N2O (Gorham, 1991). Kuivendamise tulemusena CO2 emissioon suureneb ja metaani emissioon väheneb. Kuivendatud turbatootmisalad on CO2 allikad, kuna kaevandamise tõttu on veetase madal ja fotosünteesiv taimestik on eemaldatud (Maljanen jt., 2010). Erinevad kasvuhoonegaasid käituvad atmosfääris erinevalt, kuigi CO2 on atmosfääris nõrga mõjuga kasvuhoonegaas (globaalse soojenemise potentsiaal (Global Warming Potential; GWP) on 1), siis tema viibeaeg atmosfääris on varieeruv kuid pikk (sadu aastaid), samas kui oluliselt tugevama mõjuga kasvuhoonegaasil metaanil (CH4; GWP olenevalt perioodist (20 - 500 aastat) on 7 - 80) on atmosfääris viibeaeg 12 aastat ning naerugaasil (N2O; GWP olenevalt perioodist (20 – 500 aastat) on 130 - 273) 109 aastat (IPCC, Sixth Assessment Report).
Kuna üksikprojekti mõju kliimale, s.o. pikaajalise temperatuuri- ja sademeterežiimi ning teiste kliimakarakteristikute muutusele regionaalsel või globaalsel tasandil on tuvastamatu, sest kliimamuutus toimub paljude emissiooniallikate koosmõjul, taandatakse kliimamõju hindamine erinevate keskkonnamõju hindamise juhendite kohaselt (Põder, 2018) kavandatava tegevuse põhjustatud kasvuhoonegaaside (KHG) heite hinnanguks. KHG heite hindamisel on oluline tuvastada kõige suurema kliimamõjuga tegevused, mis võivad olla nii otsesed (nt tootmisala rajamise ja kasutamise kaasnev maakasutusmuutus) kui kaudsed (nt maavara kasutamine).
Taotletava Kõverdama II turbatootmisala KHG heite hindamisel analüüsiti kvantitatiivselt eraldi maakasutusmuutusega kaasnevaid heiteid välisõhku ning turba kui orgaanikarikka kaasuva maavara kasutamise kaudset CO2 heidet. Kõverdama II maakasutuse ja turba heite ning korrastamise seotava süsiniku hindamisel lähtuti Eesti riikliku kasvuhoonegaaside
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
101
inventuuri metoodikast ja eriheiteteguritest (NIR EST, 2024) ning korrastatud aladel Rahvusvahelise Kliimapaneeli (IPCC) eriheiteteguritest (Hiraishi jt., 2014), kuna Eestis riiklikud eriheitetegurid taastatud aladel veel puuduvad. Arvutustel arvestatakse vaid KHG voogudega kaevandatavalt alalt ning ümbritsevate, väljaspool mäeeraldist asuvaid, kuid metsakuivendamisest ja turba tootmisest varasemalt mõjutatud alade KHG vooge ei arvestata, kuna kavandatava tegevuse rakendamine nende emissioonide suurust ei muuda.
Tabel 6.8. Turbaala kasutusviisist sõltuvad eriheitetegurid, freesturbaväljade ja kasutatava turba eriheitetegurid (NIR EST, 2024), metsastatud ja taastatud turbaalade eriheitetegurid (Hiraishi jt., 2014) ning looduslähedases seisundis hemiboreaalse regiooni eriheitetegurid (Purre, 2023).
Konservatiivse hinnangu järgi eeldatakse, et kogu väljatud turbas sisalduv süsinik oksüdeerub koheselt, mis on võrdväärne turba põletamisega. Eestis toodetud turvast kasutatakse aga eelkõige (üle 90%) aianduses (kasvuturvas, turbasubstraadid). Praktikas püsib turbasubstraatides sisalduv süsinik turbas seotuna kauem – turba lagunemismäär on vaid ligikaudu 1,7% (Kätterer jt., 2011), aiandusturba aeglast lagunemist kinnitavad ka
Alternatiiv Turbaala seisund Eriheite- tegur
Konkreetse kasvuhoonegaasi heite suurus
Heite suurus (t CO2 ekv. aastas)
1. Alternatiiv (kaevandamine ja taastamine)
Freesturbaväljad (t CO2-C ha-1
aastas); 150,4 ha 1,74 261,9 961,0
Freesturbaväljad (kg CH4-C ha-1
aastas); 150,4 ha 8,1 18,1 0,5
Freesturbaväljad (kg N2O-N ha-1
aastas); 150,4 ha 0,47 44,9 13,4
Toodetud turba off-site kasutus (t C t (turvas)-1 aastas); 10 tuhat tonni aastas
0,495 18166,5 18166,5
Taastatud freesturbaväljad (t CO2-C ha-1 aastas); 150,4 ha
-2,02 -303,8 -1115,0
Taastatud freesturbaväljad (kg CH4-C ha-1 aastas); 150,4 ha
182 27372,8 684,3
Taastatud freesturbaväljad (kg N2O-N ha-1 aastas); 150,4 ha
0 0 0
0. alternatiiv (praegune olukord, osaliselt raba, osaliselt metsamaa)
Metsakuivendusega turbamaa (t CO2-C ha-1 aastas); 48,4 ha
0,93 45,0 165,2
Metsakuivendusega turbamaa (kg CH4-C ha-1 aastas); 48,4 ha
2 96,8 2,4
Metsakuivendusega turbamaa (kg N2O ha-1 aastas); 48,4 ha
3,2 243,2 72,5
Rabataimkattega turbamaa (t CO2-C ha-1 aastas); 102 ha
-0,1 -10,2 -37,4
Rabataimkattega turbamaa (kg CH4-C ha-1 aastas); 102 ha
120 12240,0 306
Rabataimkattega turbamaa (kg N2O ha-1 aastas); 102 ha
0,2 32,0 9,5
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
102
Kanadas tehtud mõõtmised (Sharma jt., 2024). Samuti taaskasutatakse kasvuturvast väärtusliku orgaanilise materjalina komposteerimisel ning suunatakse haljastusse või muul moel tagasi muldadesse (Eesti Aiandusliit). 100 aasta perspektiivis jääb lagunemata ligikaudu 29 % Eestis toodetud turbast (Kull ja Küttim, 2024). Seetõttu hindab kohese ja täieliku oksüdeerumise eeldus oluliselt väljatud turba CO2 heidet üle, kuid täpsemate uuringuandmete puudumisel rakendatakse laialdaselt maailmas, sh. Eestis ning kasutatakse ka seni veel NIR-is rakendamata uuemate andmete puudumisel ka selles KMHs. Uuemate uuringutulemuste (Kull ja Küttim, 2024) andmetel on aga antud arvutused olulisel määral ülehinnatud.
Taotletava Kõverdama II turbatootmisala maakasutuse muutustega seotud KHG vood arvestatakse nii 0- (olemasolev olukord (osaliselt kuivendusest mõjutatud raba, osaliselt metsamaa)) kui ka 1-alternatiivi puhul (kaevandamine ja seejärel korrastamine taastuvaks sooks). Viimaks erinevad kasvuhoonegaasid võrreldavatesse ühikutesse, arvutatakse erinevate gaaside heited CO2 ekvivalentidesse:
₋ 0-alternatiivil säilitatakse taotletaval alal praegu seal olev taimkate (suures osas kuivendusest mõjutatud rabakooslus, osaliselt ka metsamaa). 0-alternatiivi kohaselt jätkuvad kasvuhoonegaaside emissioonid ligikaudu 518 t CO2 ekv. aastas kuivendatud alal turba jääkkihi täieliku mineraliseerumiseni, samas kui rabataimkate võib vähemalt osaliselt süsinikku siduda (emiteerides samal ajal metaani). 0- alternatiivi korral Kõverdama II turbatootmisala oleks 30- aastase loa perioodi ajal kogu emissioon ligikaudu 15,5 tuh t CO2 ekv ja kogu kuni 57 aastase turbatootmise aja jooksul ligikaudu 29,5 tuh t CO2 ekv.
₋ I alternatiivi puhul on arvestatud nii turba tootmise etapiga kui ka hilisema korrastamise etapiga:
− Freesväljalt turba tootmine. Freesturbaväljal on metaani vood atmosfääri madalad, samuti on N2O vood atmosfääri püsivad ligikaudu samal tasemel kui kuivendamise perioodil. Kuna taimkate ja sugekiht on eemaldatud ning turbakiht kuivendatud, siis turvas oksüdeerib ja CO2 voog freesväljalt turba tootmise perioodil on kõrge (Maljanen jt., 2010). Seetõttu on tootmisalaga seotud heide (nn. on-site heide) tootmisperioodil ligikaudu 975 t CO2 ekv. aastas, oluliselt suurem on aga toodetud turba kasutamisest pärinev heide (arvestades turba tootmist maksimaalse aastase määra lähedal ning konservatiivselt kohest oksüdeerumist, siis ligikaudu 18 167 t CO2 ekv. aastas. Kokku on tootmisaegne konservatiivne KHG heite suurus ligikaudu 19 141 t CO2 ekv. aastas. Juhul, kui turba tootmise heidet suurendatakse Kõverdama II turbatootmisalal Kõverdama turbatootmisala kvoodi arvelt 30 tuhande tonnini aastas, suureneb turba
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
103
kasutamisest tulenev heide 54 500 t CO2 ekv. aastas ning ala kogu heide 55 474 t CO2 ekv. aastas. Turbatootmisega kaasnevad heited on ajutised ning leevendatavad korrastamisega. Taotletavalt Kõverdama II turbaalalt turba tootmisaegsed heited moodustavad olenevalt aastasest tootmismahust ligikaudu 1,5 – 4,3 % Eesti turbatootmisega seotud kasvuhoonegaaside heidetest (ligikaudu 1 302 kt CO2 ekv. 2022. aastal; NIR EST, 2024). Suhteliselt suured emissioonide erinevused tulenevad peamiselt alal taotletavatest ja tulevikus potentsiaalselt suurenevatest maksimaalsetest aastamääradest (mis on seotud ka ala suurusega ja ettevõttel maakonnas olevast turbakaevandamise kvoodist) ning ala suurusest. Arvutuslike emissioonide suurust mõjutavad peamiselt maksimaalsed tootmise aastamäärad (mis on seotud ka ala suurusega) ning ala suurusest. Aastaks 2035 on Eesti kasvuhoonegaaside netoheite sihttasemeks arvestatud 8 miljonit t CO2 ekvivalenti aastas (tegevuskava Eesti 2035), millest kavandatav tegevus olenevalt tootmismahust moodustaks praeguste arvutusmetoodikate kohaselt kuni 0,7 %, mis valdavalt on seotud aastas toodetavate turba mahtude ja selle kohese oksüdatsiooni eeldusega. I- alternatiivi korral oleks Kõverdama II turbatootmisala kogu kaevandatava turbavaru arvutuslik off-site emissioon kokku ligikaudu 280 tuh t CO2 ekv. Kõverdama II turbatootmisala oleks I-alternatiivi korral 30- aastase loa perioodi ajal kogu on-site emissioon ligikaudu 29,2 tuh t CO2 ekv ja kogu ligikaudu 57- aastase turbatootmise aja jooksul 55,6 tuh t CO2 ekv, mida vähendab aga ala etapi-viisiline avamine ja korrastamine. On-site heidet vähendaks ka maavara kiirem väljamine.
− Korrastamine. Freesvälja korrastamisel tõstetakse taastataval alal veetase looduslikus seisundis soodele iseloomulikult turbapinna lähedale, mis toetab Kõverdama II turbatootmisalal ka taimkatte arengut. Kõrge veetase vähendab oluliselt turba oksüdeerumist vähendades turba lagunemisest tulevaid CO2 emissioone. Samuti hakkab arenev taimkate siduma fotosünteesis süsinikdioksiidi. N2O eraldumist võib pidada praktiliselt olematuks, kuna kõrge veetaseme tõttu väheneb turba lagunemine (Dinsmore jt., 2009). Metaani emissioonid kasvavad, kuna turvas on enamal määral veega küllastunud (Dinsmore jt., 2009; Salm jt., 2012), luues soodsa elukeskkonna oma elutegevuse käigus metaani vabastavatele mikroorganismidele. Samas on metaani viibeaeg atmosfääris oluliselt lühem kui süsinikdioksiidil ning kliima soojenemise vaatest on pikemas perspektiivis soo taastamine korrastamissuunana kliimat jahutav (Günther jt, 2020). Soo taastamist korrastamissuunana kasutades seoks taotletav mäeeraldis korrastatuna aastas ligikaudu -431 t CO2 ekv. aastas.
Turbatootmisaladega seotud heited raporteeritakse rahvusvahelises kliimaaruandluses LULUCF (land-use, land-use change and forestry; maakasutus, maakasutuse muutus ja
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
104
metsandus) sektori märgalade kategoorias. Tulenevalt LULUCFi määrusest (EL) 2018/841 EL seadunud üldeesmärgi saavutada LULUCFi sektoris 2030. aastaks netosidumine 310 miljonit tonni CO2 ekv ning Eesti riiklik eesmärk on LULUCF sektoris 2030. aastaks suurendada sidumist või vähendada heidet 434 kt CO2 ekv võrra baasperioodi (2016–2018) keskmisega võrreldes. Taotletava tegevuse puhul on lühiajaliselt tegu lisanduva tegevusega, mille emissioonid (nii on- kui off-site emissioonid) lisanduvad olemasolevas kliimaaruandluses olevatele emissioonidele. Siiski moodustavad kavandatava tegevusega kaasnevad arvutuslikud kasvuhoonegaaside heited väikese osa nii turbasektori aastastest heidetest kui ka aastaks 2035 planeeritud Eesti kasvuhoonegaaside netoheite sihttasemest. Peamiseks leevendusmeetmeks turbatootmisala puhul on oluline etapi-viisiline turbatootmisala avamine ja korrastamine väljakute ammendamise järgselt, mis vähendab ala on-site heidet. Arvutuslikku off-site heidet on võimalik vähendada vaid toodetavate turbakoguste vähendamisega. Kasvuhoonegaaside vähenemise prognooside tegemisel tuleb arvestada erinevate riskidega (sh majanduslikud, poliitilised), mis võivad kaasneda kliimaneutraalsuse poole liikumisega. Kui võrrelda eespool välja toodud taotletava Kõverdama II turbatootmisala heitkoguseid ja praegu kehtivaid riiklikke ja ELi taseme kliimapoliitika eesmärke ning kohustusi, siis konkreetset välistavat vastuolu ei ole võimalik tuvastada. Kõverdama II turbatootmisala töötamisele nagu ka kõikidele majandussektoritele tervikuna, võib edaspidi olla vajalik seada täiendavaid keskkonnatingimusi, mis tehnoloogianeutraalselt arvestavad kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke, sh ajalist mõõdet (nt kehtestades keskkonnalubadega summaarse lubatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vastavalt riiklikele vahe-eesmärkidele). Riigikohus toob otsuse nr 3-20-771 punktis 48 välja, et kasvuhoonegaaside heite piiramise kohustuse olulised küsimused peab parima kättesaadava teadusinfo ja Eesti rahvusvaheliste kohustuste põhjal otsustama seadusandja. Selleks on aegsasti vaja kehtestada realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline ja sektoripõhine heitekoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks. KMH aruande koostamise ajaks ei ole turbatootmise sektorile kehtestatud sektoripõhist etapiviisilist heitkoguste vähendamise kava. Sama riigikohtu otsuse punkt 22 toob välja, et heitekoguste kontrollimise üldised kliimaeesmärgid ei sea arendustele piiranguid jäiga arvulise normina, sest niisuguste eesmärkide saavutamine ei sõltu vaid kavandatavast käitisest, vaid väga paljude tegevuste koosmõjust. Sektori- või käitisepõhiste konkreetsete arvuliste normide määramine on poliitiliste valikute küsimus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
105
Kliimamuutuste mõju kavandatavale tegevusele
Eestis prognoositud kliimamuutused on leitavad aruandest “Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100” (Luhamaa jt, 2015), mille kohaselt:
₋ Perioodiks 2041–2070 (võrreldes kontrollperioodiga 1971–2000) prognoositakse aasta keskmise temperatuuri tõusu 2–2,6 °C võrra, seejuures on suurim temperatuuri tõus kevad- ja talvekuudel.
₋ Temperatuuri tõus põhjustab jää- ja lumikatte vähenemist, aprillis on lumikatte esinemine väga ebatõenäoline, märtsis jääks see reeglina alla viie päeva. Üle poole talvest oleks püsiva lumikattega vaid üksikud piirkonnad ehk püsivat lumikatet Eestis enam peaaegu ei esineks.
₋ Sagenevad kuuma-, põua- ja ekstreemsed vihmaperioodid. Mudelid ennustavad ekstreemsete sademete (üle 30 mm ööpäevas) juhtumite hulga suurenemist, kuid arvestades väga väikest esinemise tõenäosust enamuse osa aastast, on see oluline vaid suvel.
₋ Aasta keskmine sademete hulk suureneb 10–14%, eelkõige suvekuudel. Sademete hulga suurenemine põhjustab üleujutuste kasvu, kuivenduskraavide ja -süsteemide ja paisude hooldamise ning rajamise mahu kasvu.
₋ Keskmise tuule kiiruse kasv, eelkõige talvel ja kevadel, jääb tõenäoliselt vahemikku 3–18% ning on seotud Atlandi ookeanilt meie aladele liikuvate tsüklonite arvu kasvuga. Suvised keskmised tuule kiirused suurenevad vähem või ei suurene üldse.
Turba kaevandamine on tööstusharu, mille puhul toodangu maht on otseselt seotud ilmastikutingimustega. Olulised ilmastiku parameetrid turba tootmisel on eelkõige keskmine õhutemperatuur, sademete kogus ja aurumine, tuule kiirus, sajuta päevade arv ja päikesepaiste kestus. Kliimamuutuse mõju turbamaadele ja kaevandusaladele on analüüsitud Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava raames koostatud alusuuringutes „Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (Lahtvee jt, 2015) ja „Kliimamuutuste mõjuanalüüs, kohanemisstrateegia ja rakenduskava looduskeskkonna ja biomajanduse teemavaldkondades“ (Bioclim, 2015). Antud allikate kohaselt kliimamuutuste tagajärjel võivad turbatootmisaladel:
₋ Positiivse mõjuna nähakse turbaväljakute kasutuse efektiivsuse tõusu seonduvalt pikeneva tootmisperioodiga. Keskmise õhutemperatuuri tõus, eelkõige mais ja septembris, võimaldab kaevandamisperioodi pikenemist kuni kahe kuu võrra Kliimamuutuste mõjul väheneb talvine lume veevaru, mistõttu algab kevadel veetaseme alanemine varem, turba kogumist on võimalik varem alustada ning turbatootmise periood pikeneb. Samas eeldatakse kliimamuutuste mõjul ilmastiku suuremat varieeruvust. Seepärast võib aastane turba tootmiseks sobilike päevade arv praegusest erineda. Eelpool toodud tulemusena on hinnatud, et turbatootmise mahu kasv tõuseb kuni 2/3 võrra, mistõttu paraneb turbatootmisala kasutamise
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
106
efektiivsus. Samas ei ole antud muutused niivõrd suured, et tingiksid vajaduse muuta turbatootmise tehnoloogiat.
₋ Aasta keskmine sademete hulga kasv ja üle 30 mm/ööp sademete esinemise kasv võivad avaldada negatiivset mõju turbaressursi kättesaadavusele aga ka turbatootmisalalt (ajutiselt) ärajuhitava kuivendusvee hulgale ja sellega seotud võimalikule erosioonile, mistõttu on vajalik kasutada turbatootmisalal jätkuvalt settetiike ja need dimensioneerida vastavalt nõuetele.
₋ Sagedasemad ekstreemselt kõrge temperatuuriga põuaperioodid võivad suvel suurendada turbaväljakute põlengute ohtu, mida vastukaaluks vähendab suvekuudele prognoositud sademete hulga tõus. Seetõttu on vajalik turbatootmisala töö planeerimisel tähelepanu pöörata tuleohutusmeetmetele. Tuuline ilm on tule levikut oluliselt soodustav tegur, kuid suvekuudele olulist tuule kiiruse kasvu ei prognoosita.
₋ Tuule kiiruse kasv talvel ja kevadel intensiivistab erosiooni turbaväljakutelt ja turbaosakeste lendumist aunadest, kui need ei ole kaetud või märjad. Tulenevalt ilmastikuparameetrite suhteliselt väikesest muutumisest on eespool nimetatud mõjude märgatav avaldumine vähetõenäoline, seega ei prognoosita ka turbatootmises olulisi muutuseid ega lisameetmete vajadust.
₋ Turbasektoris prognoositakse peamiseks kliimamuutuse negatiivseks mõjuks turba mineraliseerumise ja sellest tuleneva CO2 emissiooni suurenemist. Õhu- ja pinnasetemperatuuri tõus kiirendab pinnase orgaanilise aine lagunemist. Pindmise turbakihi külmumise ja lumikattega kaetuse päevade arvu vähenemisel algab õhuhapnikuga kokkupuutuva turba mikrobioloogiline lagunemine sesoonselt varem ja kestab kauem.
₋ Turbatootmisala korrastamine on vajalik nii null-alternatiivi kui ka kavandatava tegevuse rakendumise korral. Taotletav turbatootmisala korrastamise suund on soo taastamiseks tingimuste loomine, null-alternatiivi korral turba tootmist Kõverdama II alal ei alustata. Kliimamuutustega kaasnevatest ilmastikutingimuste muutustest tulenevalt ei saa praeguste teadmiste valguses eelistada ühte korrastussviisi teise eest. Siiski on kliimamuutuste leevendamiseks oluline süsinikku siduvate ja akumuleerivate ökosüsteemide taastamine ning muutuvad ilmastikutingimused ei välista seda võimalust.
Maavara väljavedu võivad kliimamuutused mõjutada järgnevalt:
₋ Positiivsete mõjudena saab välja tuua keskmise temperatuuri kasvu ja lumikattega perioodi lühenemisega seotud teede läbitavuse paranemise.
₋ Negatiivset mõju avaldab eelkõige sademete hulga kasv, jäitepäevade sagenemine, tuule kiiruse kasv, äärmuslike ilmastikuolude sagenemine ning ülemise põhjaveekihi taseme tõus. Transport on väiksematel kõrvalmaanteedel haavatavam, muuhulgas ka taristu lagunemise tõttu.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
107
Keskmine kasvuhoonegaaside arvutuslik heide on kõrgeim freesvälja kaevandamise
faasis, mis on valdavalt seotud toodetud turbast tulenevate heitmetega turba
kasutamise sihtriigis. Turbatootmisalalt pärinevaid heiteid leevendab hilisem
turbatootmisala korrastamine. Kavandatava tegevuse mõju on hinnatud antud
kriteeriumile nõrgalt negatiivseks (hindepall „-2“). 0-alternatiivil kaevandamist ei
alustata ja säilib olemasolev kasvuhoonegaaside voogude dünaamika (hindepall
„0“).
6.9.2. Maavara kasutamise otstarbekus
Maapõueseaduse § 45 lõike 1 alusel on tänaseks lubatud turba kaevandamiseks taotleda kaevandamisluba üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Keskkonnaministri 27.12.2016. aastal vastu võetud määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisa 2 (muudetud 19.07.2024) põhjal paikneb taotletav Kõverdama II turbatootmisala kaevandamiseks sobival turbaalal. Maapõueseaduse § 45 lõike 3 alusel on kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Taotletav Kõverdama II turbatootmisala ümbritseb juba olemasolevat turbatootmisala ning on suuresti varasematest häiringutest mõjutatud. Taotletava ala varu ammendumisel ammenduks maardlas looduskaitselise piiranguteta varu täielikult.
Maavara kaevandamisel on oluline väljata võimalikult suur protsent mäeeraldise piiresse jäävast varust. Turba tootmisel põhjustavad maavara kadu aunaalused, teetervikud, kogumis- ja kuivenduskraavid jne. Need kaod on aga turba tootmisel paratamatu osa ning ei sõltu oluliselt arendaja tegevusest, vaid turba kaevandamise tehnoloogiast. Vastavalt pikaajalisele turbatootmispraktikale, on freesturba tootmisel väljakujunenud efektiivseim tehnoloogia, mille eesmärk on kaevandada võimalikult väikeste kadudega, mis on kooskõlas säästliku kasutamise põhimõtetega. Mida täielikumalt kasutatakse turbavarusid juba kasutusel olevatel aladel, seda vähem vajatakse turbakaevandamiseks uut pinda ja seda rohkem jääb soid looduslikku või looduslähedasse seisundisse.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
108
Eesti on ühinenud rahvusvaheliste lepetega, et vähendada KHG emissiooni ja muuta tootmine keskkonnasõbralikumaks. Eestis tegutsevate turbatootjate andmetel võib soodsatel ilmastikuoludel planeerida turba toodanguks ligikaudu 150 – 200 t hektari kohta aastas (ligikaudu 1 000 m3 kaaluga 150 – 200 kg m-3). Seega võiks taotletavalt Kõverdama II 150,4 ha suuruselt mäeeraldiselt olla optimaalne aastane toodang ligikaudu 22 – 30 tuh t aastas, samas kui aastane taotletav kaevandamise maht on 10 tuh t, mida piirab ettevõttel olemasolev kvoot. Kui ilmastikuolud seda võimaldavad, on maksimaalse mahu määras turvast tootes võimalik kiiremalt maavaravaru ammendades ala varem korrastada. Kõverdama turbatootmisala ammendumise arvelt on tulevikus võimalik aastase tootmismahu kvooti suurendada optimaalse kaevandamise mahuni (kuni 30 tuhat tonni aastas).
Taotletavalt Kõverdama II mäeeraldiselt eralduks atmosfääri aastas ligikaudu 975 tuhat t CO2 ekv. kasvuhoonegaase aastas täiendavalt teenindusmaalt ning kuivendusega mõjutatud piirnevalt maa-alalt eralduvatele kasvuhoonegaasidele. Et alal (on-site heide) oleva turba oksüdeerumisest tulenevad turba kaod ning ala oleks võimalik võimalikult kiiresti korrastada taas süsinikku siduvaks ökosüsteemiks, siis on optimaalne ja soovitatav kaevandada võimalusel taotlevalt Kõverdama II mäeeraldiselt turvast maksimaalse aastase kaevandamise mahu ligilähedaselt.
Kui arendaja tegutseb turbatootmisalal tavapärasel viisil, jättes ainult tehnoloogiast
tulenevad kaod, on maavara kasutamine täielik ning juba olemasolevast
turbatootmisest mõjutatud maardla ammendatakse täielikult, mis vähendab
vajadust avada uusi maardlaid mujal. Muude loodusressursside (sh põhjavee)
kasutamist mäeeraldise piires ei toimu (hindepall „+3“). 0-alternatiivil turba tootmist
Kõverdama II turbatootmisalal ei alustata ja juba mõjutatud alad jäävad kasutamata.
Kõverdama turbatootmisala ammendumisel Kõverdama maardlas turbatootmine
lõppeks. Seega ei ole 0-alternatiiv ressursi otstarbeka kasutamise seisukohast
otstarbekas (hindepall „-3“).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
109
6.10. Mõju maastikule
Maavara kaevandamisega kaasneb paratamatult maastiku muutumine kaevandatud alal ja koos sellega muutub ka lähiümbruskonna maastikuilme. Turba kaevandamise tulemusena jääb maapind mäeeraldisel järk-järgult madalamaks. Kõverdama II turbatootmisala absoluutkõrgused jäävad vahemikku 15,5 – 20 m, olles taotletava mäeeraldise lääneosas valdavalt 17,5 – 20 m, keskosas 17,5 – 18,5 m ja idaosas 15,5 – 16,5 m tasemel. Turbalasundi lamami kõrgus on peaaegu kogu mäeeraldise ulatuses 14,5 – 15,5 m vahemikus.
Turba lasundi keskmine paksus koos sugekihiga on Kõverdama II turbatootmisalal ligikaudu 2,7 m. Kogu taotletav varu Kõverdama II turbatootmisalal ei ole kaevandatav, sest ammendatud ala sooks taastamisel tuleb jätta mäeeraldise põhja 0,2 m paksune turba jääkkiht. Seega on jääb Kõverdama II turbatootmisala tootmise käigus järk-järgult madalamaks, olles pärast turba varu ammendamist keskmiselt ligikaudu 2,5 m madalam. Turbakaevandamise mõju maastikule avaldub peamiselt ligikaudu 159 ha suuruse Kõverdama II turbatootmisala piires.
Kõverdama II turbatootmisala mäeeraldise lähiümbruskonna maastikuilmet iseloomustab hajaasustatus ja metsamaastik, Kõverdama II turbatootmisala ümbritseb olemasolevat Kõverdama turbatootmisala. Kõverdama II turbatootmisalale lähimad majapidamised paiknevad edela suunas Lõo külas ja loode suunas Karuse külas. Visuaalset häiringut leevendab ümber turbatootmisala olemasolev puistu ning selle säilitamine. Turba kaevandamise mõju maastikule vähendatakse pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastamisega.
Turba tootmisega kaasneb visuaalne häiring. Turba kaevandamise negatiivset mõju
maastikule vähendatakse pärast kaevandatava varu ammendamist turbatootmisala
korrastamisega. Korrastamine peab toimuma nõuetekohaselt ja maastiku
seisukohast tuleb lähtuda sellest, et korrastatav ala oleks võimalikult
looduslähedane ja sobituks ümbritsevasse maastikku. Kavandatava tegevuse mõju
maastikule hinnati mõõdukalt negatiivseks (hindepall „-3“). 0-alternatiivil
Kõverdama II mäeeraldisel turba tootmist ei alustata, seega olemasoleva maastiku
ümberkujundamist ei toimu ning antud alternatiivi mõju on hinnatud puuduvaks
(hindepall „0“).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
110
6.11. Mõju kultuuripärandile
Taotletaval Kõverdama II turbatootmisalal ega selle vahetus läheduses ei ole riigi kaitse all olevaid kultuurimälestisi. Lähim pärandkultuuri objekt asub taotletavast Kõverdama II turbatootmisalast ligikaudu 160 m kaugusel (Lihula metskonna kontor) mineraalmaal, milleni taotletavalt turbatootmisalalt lähtuvad mõjutegurite oluline mõju ei ulatu. Seega puudub taotletava Kõverdama II turbatootmisalal turba kaevandamisel mõju kultuuripärandile. Turba kaevandamisel on võimalus, et tööde käigus satutakse peale arheoloogilistele leidudele, näiteks rabasaarel asunud asula- või pelgupaigale, sohu peidetud esemetele või rabalaipadele. Sellisel juhul on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ja teatama sellest Muinsuskaitseametit (muinsuskaitseseadus § 30 – 33 ja § 41).
Kokkuvõtvalt on hinnatud, et kavandatava tegevusega kaasnev mõju
kultuuripärandile (hindepall „0“) puudub nii põhi- kui ka nullalternatiivi puhul.
6.12. Mõju taimedele
Taotletava ala ja selle lähiümbruse taimkatet on kirjeldatud peatükis 4.6. Mõju kaitsealustele taimeliikidele on hinnatud peatükis 6.14. Taotletava Kõverdama II turbatootmisalal avaldub mõju taimedele läbi taimkatte eemaldamise taotletavalt alalt turbatootmiseks ettevalmistavate tööde käigus ja läbi kuivendusmõju avaldumise ümbritsevatele aladele. Mõju on suurim viimasest kogujakraavist kuni 20 – 30 m kaugusele, kus pinnaseveetaseme alandus on suurim. Maksimaalselt ulatub kuivendusemõju 150 m kaugusele mäeeraldise piirist levides vaid soosetetes (ptk. 6.3). Pinnaseveetaseme alanemine põhjustab osaliselt niiskuslembeste liikide kadumise. Aja jooksul on kooslused asendunud taimekooslustega, mis on uute tingimustega kohastunud. Üldine trend kuivenduse järgselt on puude kasvu intensiivistumine, mis vähendab alustaimestikuni jõudva valguse hulka. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti maakattemudeli andmetele, on olemasoleva Kõverdama turbatootmisala vahetus ümbruses täheldatav suurenenud puistu kõrgus, mis ulatub ligikaudu 35 m kauguseni välimisest kogujakraavist.
Taotletava mäeeraldisel levib elupaigatüüp 7120 (rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad), mis erinevates piirkondades on kuivenduse erinevast tugevusest mõjutatud. Antud
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
111
elupaigatüübi puhul ei ole tegemist esmatähtsa elupaigatüübiga, see on mõjutatud kuivendusest ning ning see ei oma kaitsestaatust. Olemasoleva turbatootmisalaga põhjaosas piirnevad alad on külgnevast kuivendusmõjust küllaltki vähesel määral mõjutatud ning on püsinud valdavalt avatud rabakooslusena, kus samas on nähtav noor männi juurdekasv ja tihe ja domineeriv puhmarinne (joonis 6.12.1), mis indikeerivad koosluse degradeerumist. Soomes läbiviidud uuringute tulemusena, mõjutab puistu kasv turbamaade evapotranspiratsiooni, mõjudes piirkonnale oluliselt kuivendavalt, puistu kasvades suureneb ka selle kuivendav mõju (Sarkkola jt., 2010; Stenberg jt., 2018), mis kiirendab elupaiga edasist degradeerumist. Kuivendusest keskmiselt mõjutatud alad asuvad peamiselt taotletava ala lõunapoolsetel lahustükkidel ja on juba aktiivselt metsastumas (joonis 6.12.2). Kuivendusest tugevaimalt mõjutatud on ala idaosas olevad raba- ja siirdesoometsad, mis on osaliselt ka majandatud (harvendusraied) (joonis 6.12.3). Taotletaval alal olevates siirdesoo- ja rabametsades domineerib mänd, kuid leidub ka kaske.
Joonis 6.12.1. Kuivendusest vähesel määral mõjutatud avatud rabaosa taotletava ala põhjaosas (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 26.04.2022)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
112
Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaaga kattub osaliselt ka elupaigatüüp 9080* (soostuvad- ja soolehtmetsad), mis on ka esmatähtis elupaigatüüp. Kavandatava tegevuse tagajärjel kaob elupaigatüübi mäeeraldisega kattuv osa (ligikaudu 16 % antud elupaiga pindalast). Elupaigatüüpi 9080* on inventeeritud Eestis ligikaudu 50 243 ha (2022.a. EELIS), millest kavandatava tegevuse kaoks ligikaudu 0,001%, mida saab lugeda väheoluliseks mõjuks. Vähendamaks kavandatava tegevuse mõju antud elupaigatüübile, ei tohi rajada antud elupaigatüübiga kattuvale alale teenindusmaale täiendavaid objekte (tuletõrje tiike, settetiike, ladustusplatse), v.a. mäeeraldise piiril olev kraavitus, ning soovitav on kogujakraavi rajamisel väljatõstetav materjal tõsta kogujakraavi äärmisele servale, mis takistab väljapoolt turbatootmisala vee valgumist kogujakraavi vähendades nii kuivendusmõju säilivale elupaigatüübi 9080* osale. Antud piirkonnas on turbakihi tüsedus õhuke (alla 1 m), mistõttu ka rajatavad kogujakraavid on madalad ning nende kuivendusmõju väga piiratud.
Turbatootmisala ettevalmistamise käigus raadatakse alal olemasolev puistu (joonis 6.14.2) ja ajapikku väheneb turbatootmise käigus maapinna kõrgus tootmisala piires. See võib mõjutada ala ja selle lähiümbruse tuuleolusid ning seega ka tuuleheidet ning -murdu. Tuuleheidet ja -murdu mõjutavad peamiselt puude liigiline kooslus ning suurem vanus, õhukesed mullad ning suuremad tuulekiirused (Ruel, 2000; Steil jt., 2009). Piirkonnas on valdavalt nõrgad lõuna- ja läänekaarte tuuled (ptk. 4.5), ehk siis võimalik täiendav oht võib avalduda kavandatavast tegevusest põhja- ja kirdesuunas olevaid metsi. Õhukese pinnakattega metsad (nt loometsad) kavandatava tegevuse lähiümbruses puuduvad.
Tuultele avatus mõjutab peamiselt mändi ja kuuske, kuid kaskede puhul pole see mõjutegur oluline (Hallinger jt., 2016). Kavandatavat tegevust ümbritsevad metsad on valdavalt valmivad või keskealised männi ja kase domineerimisega siirdesoo- ja kõdusoometsad. Samas on ka liigne kasvukoha niiskus antud liikide jaoks suremust suurendavaks ohuteguriks (Hallinger jt., 2016) ja kavandatav tegevus vähendab kogujakraavide vahetus läheduses kasvukoha niiskust. Tuulemurdu ja -heidet mõjutab ka ala topograafia. Tuulekahjustused on valdavalt kõrgema topograafiaga aladel (kõrgendike tipud, kus on ka suurem tuulekiirus) ja väiksemad madalama mikrotopograafiaga aladel, samas kui ääreefekt mõjutas tuulekahjustusi vähemal määral (Steil jt., 2009). Kavandatavat tegevust ümbritsevad metsad asuvad kavandatavast tegevusest madalamal, mis vähendab kavandatava tegevusega kaasnevat võimalikku tuulemurru ja -heite ohtu.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
113
Joonis 6.12.2. Kuivenduse mõjul arenev rabametsa kooslus taotletaval alal (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 26.04.2022)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
114
Joonis 6.12.3. Tugevalt kuivendusest mõjutatud ja majandatud siirdesoometsa kooslus taotletaval alal (OÜ inseneribüroo STEIGER, 26.04.2022)
Kokkuvõtvalt on hinnatud kavandatava tegevusega kaasnevat mõju taimestikule
keskmiselt negatiivseks, kuna taotletavalt alalt on vajalik taimkate eemaldada ning
samuti võivad mõningal määral ulatuda mõjud väljapoole taotletavat mäeeraldist
(hindepall „-3“), 0-alternatiivil mõju Kõverdama II turbatootmisala taimestikule
(hindepall „0“) puudub.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
115
6.13. Mõju loomadele
Taotletava Kõverdama II turbatootmisala ja töötava Kõverdama turbatootmisala piirkonna loomastikku on kirjeldatud peatükkis 4.6.
Kõverdama turbatootmisala ja Kõverdama II turbatootmisala paiknevad Vatla jahipiirkonna põhjapiiril, Massu jahipiirkonna vahetus läheduses. Massu jahipiirkonda kasutava Massu Jahiseltsi esindajalt (Veiko Laev, 22.11.2024) saadud info kohaselt liiguvad piirkonnas suurimetajatest metssiga, põder, karu, hunt, lisaks väikekiskjad ja tema hinnangul turbatootmisega imetajate seisukohast probleemi ei ole. Vatla jahipiirkonda kasutavat Vatla Jahiseltsi esindanud Enn Tee poolt (22.11.2024) edastatud info kohaselt tegutsevad piirkonnas suurulukitest põder, metssiga, metskits, hunt ja karu (karu oli 2023. aasta sügisel pidevat, 2024. aastal mitte). Enn Tee lisas, et päevasel ajal loomad lagedale turbatootmisajale eriti ei lähe, kuid samas loomad alal tegutsevad – näiteks on alal nähtud hundi jälgi ja et ammendatud või ammendamisel alade vesiseid piirkondi loomad väldivad. Arendaja ja jahimeeste suhted on Enn Tee hinnangul normaalsed, lagedal alal jahti ei peeta, kuid vajadusel saavad jahimehed liikuda üle turbatootmisala.
Eeltoodud informatsiooni ja teiste olemasolevate turbatootmisalade põhjal võib öelda, et masinate ja inimeste liikumine turbaväljadel loomi ei ohusta ega nende liikumist oluliselt ei häiri. Taotletav Kõverdama II turbatootmisala ja olemasolev Kõverdama turbatootmisala on ümbritsetud loomade liikumiseks sobivate metsaaladega. Kuna Kõverdama turbatootmisalal on turvast toodetud aastakümneid, siis on piirkonna loomad harjunud antud tegevusega ja turbatootmisalal turvaliselt liikuma. Tootmistegevus toimub päevasel (valgel) ajal, kuid loomade aktiivsusperiood on eelkõige öisel (pimedal) ajal. Piirkonnas liikuvad ulukid hoiavad mäetööde alast eemale seal toimuva inimtegevuse tõttu ja seega hoiduvad nende jaoks võimalikust ohutsoonist.
Üle taotletava Kõverdama II turbatootmisala kulgeb põhja-lõunasuunaline loomade liikumistee (joonised 6.13.1 ja 6.13.2), mis tuvastati KMH raames läbi viidud välitööde käigus. Hõlbustamaks loomade liikumist sellel liikumisteel, tuleb liikumisteed lõikavad kogujakraavid lõikumise piirkonnas rajada laugete servadega või varustada truupidega.
Lääne maakonna planeeringu 2030+ (kehtestatud 22.03.2018) kohaselt paikneb kavandatav Kõverdama II mäeeraldis küll planeeringujärgses turbamaardlas, kuid kattub loodeosas ligikaudu 11 ha ulatuses rohvõrgustiku servaalaga, moodustades rohevõrgustiku tugialast ligikaudu 0,7 %. Mõju rohevõrgustikule on analüüsitud ka peatükis 3.2. Järgnevalt käsitletakse täiendavalt kavandatava tegevuse mõju loomadele rohevõrgustikus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
116
Varasemate vaatluste (sh rajakaameravaatluste) käigus teistel turbatootmisaladel ja samuti karjäärides on täheldatud, et loomad liiguvad eelkõige pimedal ajal aktiivselt ka avatud tootmisalal. Taotletaval alal kavandatakse maavara kaevandamist ja väljavedu päevasel (valgel) ajal. Pimedale ajale, mis on peamine loomade liikumisaeg, ei ole reeglina tööd planeeritud. Seega puudub nendel aegadel masinate töötamisest tingitud häiring, mis võiks loomade liikumist segada. Keskkonnamõju hindamisel on muuhulgas lähtutud ekspertide varasemast kogemusest. Loomaastikueksperdi varasemad kogemused (sh loomade ja nende tegevusjälgede vaatlused turbatootmisaladel) näitavad, et eriti juhul kui häiring ei ole pidev (nt ööpäevaringne, vaid kaevandamine toimub ainult päevasel ajal) jäävad turbatootmisalald loomade liikumiseks kasutatavaks, sh ka rohevõrgustik toimivaks.
Joonis 6.13.1. Taotletava ala põhjaosas olev loomade põhja-lõuna suunaline liikumistee (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 26.04.2022)
Kaevandatud materjali transpordi mõju rohevõrgustiku toimimisele on vähene, kuna materjali väljaveoks turbatootmisalalt on planeeritud kasutada olemasolevaid teid. Arvestades asjaolu, et materjali väljavedu toimub päevasel ajal ning et loomade liikumisaktiivsus on suurem öisel ajal, ei oma materjali väljavedu sedavõrd olulist mõju
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
117
rohevõrgustiku toimimisele, mis takistaks selle funktsioneerimist. Ka ei ole turbatoomisala ega selle teenindamiseks ja toodangu väljaveoks vajalikke teid plaanis piirata aedade või taradega, misläbi säilib loomade vaba liikumisvõimalus. Ülaltoodust lähtuvalt saab väita, et kavandatav tegevus ei takista rohelise võrgustiku toimimist ja sidusust selle senises funktsionaalsuses, sh ei ole kavandatav tegevus oma olemuselt takistuseks loomade liikumisele piirkonnas.
Joonis 6.13.2. Taotletava ala põhjaosas olev loomade põhja-lõuna suunaline liikumistee lähivaates (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 26.04.2022)
Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju loomadele on hinnatud nõrgalt
negatiivseks (hindepall „-2“) 0-alternatiivil mõju taotletavat Kõverdama II
turbatootmisala kasutatavale loomastikule (hindepall „0“), puudub.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
118
6.14. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Taotletav mäeeraldis kattub II kaitsekategooria taimeliigi kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) kasvukohtadega KLO9345569 (pindala ligikaudu 0,25 ha; 18.11.2021 vaadeldud 7 võsu ja 15.06.2025 vaadeldud 11 puhmikut/kogumikku) ja KLO9350528 (pindalaga ligikaudu 0,25 ha; 01.06.2022.a. vaadeldud 1 võsu). Eesti populatsiooni seisukohast ei ole tegemist oluliste kasvukohtadega, liigi kaitse tegevuskava (Kull ja Sarv, 2015) andmetel peetakse oluliseks vähemalt 25 puhmikuga või üle 100 võsuga kasvukohti. Samas kavandatava tegevuse lähiümbruses puuduvad teised kauni kuldkinga kasvukohad. Eesti Punase Nimestiku ohustatuse hinnangu (2017) järgi on kaunis kuldking „ohulähedases seisundis“. Taotletava ala piires olevad kasvukohad asuvad varasemast eelkuivendatud ja metsastuval väljakul, mis kuivendusmõju tulemusena on metsastunud (joonis 6.14.1). Kauni kuldkinga peamised ohutegurid on metsaraie ning poollooduslike koosluste majandamise muutused, keskmise mõjuga ohutegurid on ehitustegevus, kuivendamine ning metsamajandamisest tulenev tallamine (Kull ja Sarv, 2015). Säilitamaks kauni kuldkinga kasvukohti antud piirkonnas ning välistamaks mõju antud kasvukohtadele, on soovitatav kasvukohtadega kattuv väljak turbatootmisest välja jätta (joonis 6.14.2).
Kavandatava tegevuse läheduses (14 – 100 m kaugusel lääne suunas) olevad II kaitsekategooria seeneliikide värviline lähtervahelik (KLO9601370) ja mõru kivipuravik (KLO9601408) (pt. 4.6) kasvukohad asuvad mineraalmaal ning pole kavandatava tegevusega seotud kuivendusest mõjutatud.
Kavandatava tegevuse taotletava mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 100 m ulatuses asuvad mitmed vääriselupaigad (VEP115012, VEPL01798, VEP210937, VEP206352). Vääriselupaigad VEP206352, VEPL01798 ja VEP210937 asuvad mineraalmaal ning ei ole mõjutatud kavandatava tegevusega seotud kuivendusest. Vääriselupaik VEP115012 paikneb taotletava ala edelapoolseimast lahustükist edela suunas, olemasolevast kraavitusest mõjutatud alal. Tulenevalt eelpool toodud soovitusest jätta edelapoolseim lahustükk kauni kuldkinga elupaikade kaitseks tootmisest välja, siis kavandataval tegevusel puudub mõju antud vääriselupaigale.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
119
Joonis 6.14.1.1. Taotletava ala edelapoolne lahustükk, kus asuvad kauni kuldkinga leiukohad (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 26.04.2022).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
120
Joonis 6.14.2. Kauni kuldkinga kasvukohaga kattuv ja soovitatavalt taotletavast tegevusest välja jäetav ala.
Kuitsa oja kallastel, kavandatavast tegevusest üle 4 km kaugusel asub vääriselupaik VEP115033, mida on viimati inventeeritud 25.10.2017 (esmane registreerimine 16.06.2000). Vääriselupaiga tüübiks on 13 (ojade kaldanõlvad) ning tegemist on angervaksa kasvukohatüübiga, kus on palju lamapuitu nii vees kui ka maal, kuni 10 m kõrguseid kuusetüükaid ja kuuskede ning saarte vanus on hinnatud üle 100 aasta vanuseks. Ala on ajutiselt üleujutatav ning esineb kopra tegevusjälgi. Antud aspektid kinnitati üle ka 26.04.2022 läbi viidud välitööde käigus, mil liikidest leidus alal mitmeid märgadele metsadele ning kraavikallastele ja regulaarselt üleujutatavatele aladele iseloomulikke liike (konnaosi (Equisetum fluviatile), võsaülane (Anemone nemorosa), näsiniin (Daphne mezereum), kraavtarn (Carex pseudocyperus), varsakabi (Caltha palustris)). Vääriselupaiga majandamisest on soovitatud hoiduda (ei tohi raiuda ja eemaldada surnud ning lamapuitu). Tegemist on alaga, mis on sagedasti üleujutatud (nii aastaajaliste suuremate sademetehulkade kui ka kobraste tegevuste tõttu), millele kavandatava tegevusega kaasnev marginaalselt suurenev vooluhulk (vt. ptk 6.2.1) mõjub pigem positiivselt. Siiski tuleb arvestada, et vääriselupaiga alal eesvoolu hooldustöid (raied, vees oleva lamapuidu eemaldamine) teha ei tohi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
121
Joonis 6.14.3. Vääriselupaik VEP115033 Kuitsa oja kallastel (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 26.04.2022)
Suures osas kattub taotletav mäeeraldis III kaitsekategooria linnuliigi öösorr (Caprimulgus europaeus) elupaigaga KLO9105363 (elupaiga pindala ligikaudu 6,50 ha, kattuvus ligikaudu 5,17 ha). EELISe andmetel on öösorri elupaigas tuvastatud ühe paari olemasolu 2007, ja 2013. aasta juunis. Öösorr muneb maapinnale. Tegemist on rändlinnuga, keda võib Eestis kohata aprilli lõpust septembri alguseni ja tema pesitsusaegne arvukushinnang Eestis on
5 000 - 10 000 pesitsuspaari (EOÜ, 2025), seega moodustab antud elupaigas olev üks paar
Eesti pesitsuspaaride arvust 0,01 - 0,02 %. Eesti Punase Nimestiku ohustatuse hinnangu (2019) järgi on öösorr „soodsas seisundis“, peamisteks öösorri ohuteguriteks on putukate arvukust vähendavate pestitsiidide kasutamine ja liiklustiheduse kasv maanteedel.
Kavandatava tegevuse tulemusel kaob suures osas öösorri elupaik, samuti kaob teiste kavandatavale turbatootmisalale jäävate liikide elupaik. Seetõttu, isendikaitse põhimõttest tulenevalt, tuleb turba tootmist ette valmistavad tööd öösorri ja teiste lindude, sh nende
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
122
munade ja poegade, hukkumise vältimiseks läbi viia väljaspool lindude pesitsusperioodi. Antud töödeks sobilik aeg on 15. augustist 1. märtsini.
Kavandatavast tegevusest vastavalt ligikaudu 800 m ja 970 m kaugusel lõunas asuvad kaks valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos; II kaitsekategooria) leiukohta (KLO9105364 ja KLO9112050). Kavandatava tegevuse eeldatav mõju nende I ja II kaitsekategooria liikide elupaikadeni ei ulatu ja neid liike ei ohusta. Teisi I ja II kaitsekategooria loomaliikide leiukohti mäeeraldisest 1 km raadiuses ei ole.
Joonis 6.14.4. Rabamännik öösorri leiukohas (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 26.04.2022)
Kavandatav tegevus piirneb Karuse-Linnuse loodusalaga, mistõttu on KMH aruande peatükis 7 läbi viidud Natura asjakohane hindamine.
Kokkuvõtvalt on hinnatud kavandatava tegevusega kaasnevat mõju raba
kaitstavatele loodusobjektidele keskmiselt negatiivselt (hindepall „-3“). 0-
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
123
alternatiivil mõju Kõverdama II turbatootmisala kaitstavatele loodusobjektidele
(hindepall „0“) puudub.
6.15. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23 lõige 1 alusel on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Eelnevalt nimetatud seaduse § 3 lõike 1 alusel on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule, varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Kavandatava tegevusega (turbatootmisala kuivendamine, turba kaevandamine, toodangu transport jne) võib kaasneda vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale ning keskkonna kaudu võidakse mõjutada inimese tervist, heaolu või vara.
6.15.1. Mõju inimese tervisele
Turbatootmisalal tekib peenosakesi kõige rohkem turba freesimisel ja laadimisel, mis mõjutavad eelkõige turbatootmisalal töötavaid inimesi. Ülenormatiivne peenosakeste kontsentratsioon võib tavatingimustel levida tekkekohast kuni 100 m kaugusele. Töötajatele on füüsikaliseks ohuteguriks ka masinate ja seadmete tööst põhjustatud müra. Turbatootmisalal töötavate masinate läheduses võib müratase peatükis 6.6.2 toodud tabeli 6.6.5 põhjal ulatuda 98 – 113 dB-ni, mis pika aja jooksul kaitsevahendeid kasutamata põhjustab püsivat kuulmislangust. Turbatootmisalal töötavate inimeste terviseriske vähendab oluliselt isikukaitsevahendite (respiraator, kõrvaklapid jne) teadlik kasutamine ja regulaarne tervisekontrollis käimine. Samas ei tööta töötajad rabas üldjuhul vahetult masina kõrval, vaid traktori kabiinis, kus müra ja muud töötingimused ei ole võrreldavad välismõjudega.
Lõo küla lähimad majapidamised paiknevad taotletavast turbatootmisalast 0,1 km edela (joonis 6.15.1) ja Karuse küla lähimad elamud 0,4 km loode pool. Arvestades, et kavandatava Kõverdama II turbatootmisala ja Lõo küla elamute väikseim vahekaugus on ~90 m võib piirnormidest madalam häiring jõuda lähimate majapidamisteni. Tolmu leviku vältimiseks tuleb vajadusel kasutada leevendusmeetmed.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
124
Joonis 6.15.1. Kavandatavale tegevusele lähimad Nõmme ja Männiku kinnistud (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 26.04.2022).
Modelleerimistulemuste kohaselt (ptk 6.6.2.2) ei hakka kavandatava tegevuse müratase lähimate õuealade juures lubatud piirväärtusi ületama. Reaalselt on tootmismasinatest põhjustatud müratasemed arvutustest veelgi madalamad ja jäävad turbatootmisala piiresse, kuna masinad ei tööta pidevalt turbatootmisala piiri ääres, vaid kogu turbatootmisala ulatuses hajutatult.
Tavatingimustel ületavad turbatootmisalal peenosakesed piirväärtust ehk 50 µg/m3 tekke kohast kuni ligikaudu 100 m raadiusesse jääval maa-alal. Antud piirkonnas puhus II ja III kvartalis valdavalt edela- ja lõunasuunas nõrk tuul (ptk. 4.5). KMH aruande koostamise käigus läbi viidud modelleerimistulemused (ptk. 6.6.1.2) kinnitavad, et kavandatav tegevus ei hakka halvendama välisõhu kvaliteeti lähimatel õuealadel peenosakeste leviku tõttu. Samuti ei ole varasemalt sellekohaseid kaebuseid arendajale ja Keskkonnaametile esitatud.
Ohuks ümberkaudsetele elanikele on tulekahjud, kuna turba põlemisel tekivad tervisele ohtlikud saasteained. Tootmisalal tuleb tuleohutuse tagamiseks jälgida tuulekiirust, mis
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
125
aitab ka vähendada peenosakeste levimist turbatootmisalast kaugemale. Kohalike inimeste kaebuste korral tuleb turbatootmisalalt ja/või väljaveoteest levivaid peenosakesi ja/või mürataset lähima(te) õueala(de)ni mõõtmistega täpsustada (peatükk 8).
Taotletava maksimaalse aastase kaevandamise mahu korral tehakse väljaveo päevadel keskmiselt materjali väljaveoks kuni 7,7 vedu tunnis (maksimaalse toodangu mahu 30 tuh t aastas korral Kõverdama ja Kõverdama II alalt). Toodangu väljavedu toimub aastaringselt, kuid olulisemal määral tootmisperioodi välisel ajal. Toodangu väljavedu hakkab arvutuslikult moodustama kõvakattega kõrvalmaantee nr 16180 (Karuse-Kalli tee) liiklusintensiivsusest maksimaalselt 3,8 – 4,2 % (taotletava Kõverdama II ja olemasoleva Kõverdama turbatootmisalad kokku). Ehk teisisõnu põhjustab toodangu väljavedu maanteedel minimaalse liiklusintensiivsuse tõusu (peatükk 6.5.). Toodangu väljaveost põhjustatud mürataseme kasv Karuse – Kalli teel on niivõrd väike, et seda ei ole reaalselt võimalik maanteel väljakujunenud mürafoonist eristada (peatükk 6.6.1.).
Turbatootmisala kuivendamine on seotud soosetetega. Arvestades maaparandussüsteemide paiknemist, taotletava Kõverdama II mäeeraldise lamami absoluutseid kõrguseid, turbalasundi hüdrodünaamilisi omadusi ning turbalasundi all levivate setete koostist saame järeldada, et kuigi soosete veekiht on hüdrauliliselt seotud lamamiks olevate järveliste setetega, siis turbalasundi kuivendamine alandab veetaset vaid soosetetes. Seetõttu ei ole põhjust eeldada, et kavandatav tegevus hakkab mõjutama kohalike inimeste tarbekaevude vee kvaliteeti või veerežiimi.
6.15.2. Mõju inimese heaolule
Heaolu mõistet ei saa siduda konkreetselt kehtestatud arvulistest normidest kinnipidamisega. Pidev peenosakeste- või mürafoonis viibimine võib tekitada stressi ka siis, kui tegevusega kehtestatud norme ei ületata. Kohalike inimeste häirimise vähendamiseks tuleb rakendada läbimõeldud töökorraldust. Samas pakub igasugune piirkonnas esinev majandus- ja arendustegevus, nii ka turbatootmisala kasutuselevõtt, inimestele nii otseselt kui ka kaudselt tööd.
Majanduslikust aspektist vaadates kavandatav tegevus Kõverdama II turbatootmisalal uusi töökohti juurde ei loo, pigem on positiivne aspekt elanike jaoks seniste töökohtade säilimine. Ka piirkonna majandusele on turba kaevandamine kasulik, kuna maavarade kaevandamisel tuleb tasuda riigile kuuluva maavaravaru kaevandamise eest loodusvara kasutamise tasu. Tasude kaudu lisandub tulu kohaliku omavalitsuse kassasse. Lisaks veel töötajate eest makstavad tulu- ja sotsiaalmaksud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
126
6.15.3. Mõju inimese varale
Turbatootmisalad on tuleohtlikud ja laiaulatusliku tulekahju korral võivad ohtu sattuda lähimad majapidamised. Tulekahjude ärahoidmiseks tuleb arendajal rangelt järgida tuleohutusnõudeid. Kinnisvara hinnale (eelkõige elamumaadele) võib turbatootmisala lähedus omada pigem negatiivset mõju, kuna turul kujuneva hinna puhul arvestatakse eeldatavasti turbatootmisala olemasoluga ja selle võimalike negatiivsete mõjudega (välisõhk, tuleohtlikkus jne). Turbatootmine Kõverdama turbamaardlas on toimunud juba aastakümneid js täiendavat mõju Kõverdama II alal kaevandamisest ei ole oodata. Samas ei ole Kõverdama II turbatootmisalal aktiivse tarbevaru kaevandamine võimalike kinnisvarahinna languse kompensatsiooni nõueteks põhjendatud aluseks. Negatiivseid mõjusid maastiku esteetikale, mürale ning kõrgenenud peenosakeste kontsentratsioonidele leevendab Kõverdama II mäeeraldist lähimatest majapidamistest eraldav metsariba.
Kokkuvõtvalt ei saa ettevõtlusvabaduse printsiibist lähtudes seada takistusi
tegevusele, mis peab kinni kehtivatest normatiividest, arvestab ühiskonnas
väljakujunenud tavasid ning tagab inimestele tervise ja vara ohutuse. Kavandatava
tegevusega olulist negatiivset mõju kohalike inimeste elukorraldusele ega heaolule
ei kaasne ning säilitatakse alaga seotud töökohad ja omavalitsuse tulubaas
pikemaajaliselt. Kavandatava tegevuse mõju elanikkonnale on väheselt positiivseks
(hindepall „+1“). 0-alternatiivil Kõverdama II turbatootmisalal turba tootmist ei
alustata, Kõverdama turbatootmisalal turvas ammendub ja ala korrastatakse. Seega
Kõverdama turbatootmisalal töötavad inimesed kaotavad ajapikku töö ja väheneb
omavalitsuse tulubaas, seega on nõrk negatiivne mõju inimese tervisele, heaolule ja
varale (hindepall „-1“).
6.16. Koosmõju teiste tegevusliikidega
Taotletav Kõverdama II turbatootmisala piirneb olemasoleva Kõverdama turbatootmisalaga, kus kaevandajaks on samuti AS Torf. Kõverdama turbatootmisala keskkonnakaitseluba L.MK.LÄ-36790 kehtib kuni 30.06.2055, kuid osad väljakud on juba
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
127
ammendumas ning need on võimalik korrastada. Kõverdama turbatootmisala ammendumine on loonud vajaduse Kõverdama II turbatootmisala rajamiseks. Arvestades Kõverdama turbatootmisala järk-järgulist ammendumist ning taotletava Kõverdama II turbatootmisala ettevalmistamiseks kuluvat aega, milleks kulub peale loa saamist mõned aastad, siis vähendavad ajalised erinevused turbatootmisalades koosmõju tugevust. Seda iseloomustab ka ettevõtte plaan tõsta Kõverdama turbatootmisala ammendumise arvelt tulevikus Kõverdama II turbatootmisala tootmismahte 10 tuhandelt tonnilt aastas 30 tuhande tonnini aastas.
Koosmõjud Kõverdama ja Kõverdama II turbatootmisaladel esinevad peamiselt läbi kuivendusvee mõju pinnavee režiimile (ptk. 6.2.1) ja kvaliteedile (ptk. 6.2.2), infrastruktuuri (ptk. 6.5), müra (ptk. 6.6.2) ning tahkete osakeste (ptk. 6.6.1) leviku osas. Pinnavee kvaliteedi ja -režiimi osas tekib koosmõju olemasoleva Kõverdama turbatootmisalaga juhul, kui Kõverdama II eesvooluna kasutatakse sarnaselt Kõverdama turbatootmisalale Virita kraavi. Ka sel juhul suureneb vee väljavool kraavi 1,5 korda ning oluline koosmõju veekvaliteedile pole oluline. Juhul, kui Kõverdama II turbatootmisala kuivendusveed juhitaks Kuitsa ojja, siis koosmõju Kõverdama turbatootmisalaga pinnaveerežiimile ja kvaliteedile puudub. Olenevalt rajatavast kuivendusvõrgust on arvatavasti mõistlik kasutada mõlemat eesvoolu. Kuivendusvõrgu parameetrid ja eesvoolud määratakse kaevandamisprojekti koostamise käigus.
Mõju infrastruktuurile avaldub peamiselt läbi toodangu väljaveo ja väljaveoteede kasutamist, mis väljaveo päevadel suureneb Kõverdama II turbatootmisala lisandumisel praeguselt 3,1 masinast/tunnis 7,7 masinani tunnis. Koosmõju müra ja tahkete osakeste leviku osas ei ole oluline, kuna taotletav Kõverdama II turbatootmisala ümbritseb olemasolevat Kõverdama turbatootmisala ning nad on oma olemuselt ja töövoogudelt seotud. Seega kasutataks mõlemal turbatootmisalal sama masinaparki ning kokkuvõttev müra ja tahkete osakeste leviku taseme osas koosmõju ei ole oluline.
Eelnevat arvesse võttes kavandatava tegevuse negatiivne koosmõju ümbritseva
tegevusega nõrgaks (hindepall „-2“). 0-alternatiivi korral koosmõju puudub
(hindepall „0“).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
128
6.17. Mõju vältivad, vähendavad ja ennetavad keskkonnameetmed, nende efektiivsus ja ohutusnõuded
Leevendusmeetmed ja ohutusnõuded aitavad kavandatava tegevusega kaasnevat eeldatavat keskkonnamõju vältida või minimeerida. Turbatootmisalad on kõrge tuleohtlikkusega alad, seetõttu tuleb turbatootmisalal tuleohutusnõudeid rangelt täita. Turbakaevandamise ohutusnõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“.
Turbatootmisala ohutusnõuded:
– Turbatootmisala asukohast lähtuvalt tuleb arvestada ümbruskonnale turba kaevandamisest tulenevate mõjudega ja negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid.
– Turbatootmisala juurdepääsuteed peavad olema korrastatud ja läbitavad ning sissepääsude juures vastavad hoiatustähised. Veoskeemi kehtestamise tagab kaevandamisloa omanik.
– Turbatootmisalal peavad kuivenduskraavid olema stabiilsed. Ülesõidukohad kuivenduskraavidest määratakse projektiga.
– Turba ladustamiskohad, masinate hoiuplatsid, pesemiskohad ja tuletõrje veevõtukohad määratakse projektiga. Masinate hoiuplatsid, pesemis- ja tuletõrje veevõtukohad peavad olema tähistatud ja hooldatud.
– Masina parkimisel tuleb tagada ohutus. Masina võib hoiuplatsile parkida, kui see on eelnevalt jahutatud ja puhastatud. Mujale kui hoiuplatsile võib masina parkida, kui see on tehnoloogiliselt möödapääsmatu.
– Turbatootmisala peab olema ümbritsetud tulekaitseribaga, mille parameetrid määratakse projektiga. Tulekaitseribal ei tohi kasvada mets.
– Võimaliku tulekahju kustutamiseks peab turbatootmisalal olema kustutusvee varu. Iga hektari tootmispinna kohta peab tuletõrje veevõtukohtades olema vähemalt 5 m3 kustutusvett. Samuti peab turbatootmisalal olema piisaval hulgal veepumpasid ja tuletõrje veevoolikuid.
Turba kaevandamise ohutusnõuded:
– Masinate ülekuumenemise ja süttimise vältimiseks tuleb masinaid korrapäraselt turbatolmust puhastada. Masinad peavad olema tehniliselt korras ja varustatud esmaste tulekustutusvahenditega.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
129
– Tuleohutuse tagamiseks tuleb turbatootmisalal jälgida tuule kiirust. Tuule kiiruse jälgimiseks ja sidepidamiseks tuleb tagada vajalikud vahendid. Mõõtmise ja kontrollimise protseduurid, sealhulgas tulemuste dokumenteerimise ja nende teatavakstegemise nõuded, määratakse ettevõtja koostatud juhendis.
– Aunade sisemist temperatuuri tuleb regulaarselt kontrollida, isesüttimise ohu korral tuleb rakendada süttimist takistavaid meetmeid. Mõõtmise ja kontrollimise protseduurid, sealhulgas tulemuste dokumenteerimise ja nende teatavakstegemise nõuded, määratakse ettevõtja koostatud juhendis.
Tehnilise Järelevalve Ameti tuulekiiruse ja aunade sisetemperatuuri mõõtmiseks koostatud näidisjuhendi põhjal, kui tuulekiirus jääb vahemikku 6 – 12 m/s, tuleb enne turbatootmisalal tööde jätkamist piirata seal töötavate masinate liikumiskiirust, kontrollida masinate väljalasketorude ja kollektorite tehnilist seisukorda ning vajadusel neid turbatolmust puhastada. Kui tuulekiirus ületab 12 m/s, tuleb turbatootmisalal kõik sisepõlemismootoriga masinatega tööd lõpetada (välja arvatud vihmase ilma, märja turbatootmisala või eriolukordade korral, näiteks tulekahju või avariilise olukorra likvideerimisel). Kui aunade sisetemperatuur on tõusnud ohtlikult kõrgeks, tuleb viivitamatult kasutusele võtta meetmed aunade jahutamiseks (näiteks aunade laiali tõstmine, äravedu). Ohtlike kollete leidmisel tuleb need esmalt piiritleda ja seejärel likvideerida.
Turba tootmise ja väljaveoga kaasnev müra:
– Leevendusmeede. Turbatootmisalalt leviva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks kaasaegne tehnika, mis tekitab vähem müra. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras. Leevendusmeetme efektiivsus. Masinad ei tööta pidevalt turbatootmisala piiri ääres, vaid kogu turbatootmisala ulatuses hajutatult. See tähendab, et tootmismasinatest põhjustatud müra jääb peamiselt turbatootmisala piiresse. Leevendusmeetmete efektiivsuse piisavust on võimalik kontrollida müratasemete mõõtmistega.
– Leevendusmeede. Võimalusel säilitada metsa võimalikult palju tootmisala ümbruses. Leevendusmeetme efektiivsus. Kõrghaljastuse olemasolu aitab müra levikut piirata ning parandada ka visuaalset efekti. Sõltuvalt puistu omadustest võiks metsariba laius olla vähemalt 60 m, et esineks müra summutav efekt.
Turba tootmise ja väljaveoga kaasnevad osakesed:
– Leevendusmeede. Hinnata peenosakeste levikut visuaalselt ning vajadusel
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
130
korrigeerida tootmistegevust või tugeva tuule korral (alates 12 m/s) tootmine peatada. Võimalike osakeste levimist transpordil aitab takistada väljaveoks kasutatavate teede niisutamine, veoautode poolhaagiste katmine koormakattega ning sõidukiiruse vähendamine.
– Leevendusmeetme efektiivsus. Turbatootmisalal tuleb peamiselt tuleohutuse tagamiseks jälgida tuulekiirust, kuid see aitab ka vähendada osakeste levimist turbatootmisalast kaugemale. Üldise praktika kohaselt tuleb tuulekiirustel 6 – 12 m/s enne turbatootmisalal tööde jätkamist piirata seal töötavate masinate liikumiskiirust, kontrollida masinate väljalasketorude ja kollektorite tehnilist seisukorda ning vajadusel neid turbatolmust puhastada. Kruuskattega väljaveoteede niisutamine võib osutuda vajalikus väheste sademetega perioodidel või kui väljavedu on intensiivsem. Madalamal liikumiskiirusel lendub veoautode koormatelt ja ratastelt osakesi väiksemal määral. Leevendusmeetmete efektiivsuse piisavust on võimalik kontrollida peenosakeste kontsentratsioonide mõõtmistega.
– Leevendusmeede. Tuule suuna jälgimine ja sellega arvestamine tööprotsesside planeerimisel. Leevendusmeetme efektiivsus. Arvestades tuule suunda, tuleks võimalusel tolmavate tööde teostamisel tööd seisata või teostada neid teistel tootmisväljakutel, kui tuul puhub asustuse või majapidamiste suunas. Sellega vähendatakse osakeste kandumist tootmisalast väljapoole piirkondadesse, kus see võib põhjustada häiringuid.
Turba kaevandamisel võib sattuda pinnasesse või vette määrdeõli ja kütust. Tekkinud reostus võib kraavide kaudu edasi kanduda eesvoolu ja seeläbi mõjutada sealset elustikku:
– Leevendusmeede. Reostuse vältimiseks tuleb masinaid ja seadmeid tankida, remontida ja hooldada mäeeraldise teenindusmaal oleval hooldusplatsil. Enne masinatega tööle asumist tuleb veenduda nende korrasolekus.
– Leevendusmeetme efektiivsus. Remondi- ja hooldustööde tegemisega hooldusplatsil välditakse lekete tekkimist tootmisterritooriumil, kuid see ei välistata avariilekete tekkimist masinate töötamisel turbatootmisalal. Seetõttu peavad hooldusplatsil olema vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. Lisaks turbale on väga hea imendumisvõimega materjal kuiv saepuru, mida saab kasutada võimalike avariireostuste likvideerimisel. Juhul kui määrdeõli või kütus peaks vette lekkima, võib reostus kraavide kaudu kanduda looduslikesse vooluveekogudesse ja mõjutada seeläbi sealset elustikku. Seetõttu tuleb turbatootmisalal tekkinud reostus koheselt lokaliseerida ja likvideerida. Hooldusplatsil peavad olema reostustõrjevahendid (näiteks universaalne absorbent, absorbeeriv matt jms) väiksemate reostuste omajõul kiireks
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
131
koristamiseks või neutraliseerimiseks. Suurema reostuse korral, kui reostust ei ole võimalik omajõul likvideerida, tuleb valgunud kütuse või määrdeaine vms voolamine vooluveekogu poole koheselt peatada ja Päästeametit tekkinud olukorrast teavitada.
Leevendamaks kuivendusveega kaasneva heljumi mõju pinnavee kvaliteedile rajatakse settebasseinid Kõverdama II väljalaskudele:
– Leevendusmeede. Turbatootmisalalt ärajuhitavas vees heljumi setitamine settebasseinides enne eesvooludesse juhtimist. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas.
– Leevendusmeetme efektiivsus. Settebasseinide kasutamine ja nende iga-aastane puhastamine on vajalik ärajuhitavas vees heljumi sisalduse vähendamiseks. Heljumi setitamiseks peab olema settebasseinides voolukiirus 1 cm/s. Täpne turbalasundi kuivenduslahendus (sh settebasseinide hulk ja dimensioneerimine) projekteeritakse kaevandamise projektis. Settebasseinide projekteerimisel arvestatakse ärajuhitava kuivendusvee vooluhulka, heljumi kogust, settimiskiirust jt tegureid. Õigesti dimensioneeritud ja regulaarselt puhastatud settebasseiniga on võimalik ärajuhitavas kuivendusvees heljumi sisaldust vähendada ligikaudu 40%. Settebasseinide puhastamisel tuleb valida minimaalne vooluveehulga periood, mis annab kõige efektiivsema tulemuse. Ilmastikutingimuste arvestamine raskendab tööde planeerimist, kuid vähendab oluliselt turbaosakeste kannet eesvoolu. Leevendusmeetme efektiivsuse piisavust näitab ärajuhitava kuivendusvee kvaliteedi seire. Leevendusmeetmega tuleb arvestada nii kuivendusvõrgustiku rajamisel, turba kaevandamisel kui ka hilisema maa-ala korrastamise ajal.
Karuse-Linnuse hoiu- ja loodusala piires oleva elupaigatüübiga 7120 piirnevas osas vältida vee valgumist rabast kraavi ning kuivendusmõju:
– Leevendusmeede. Hoiu- ja loodusala vahetult külgnevasse ossa jätta 50 m laiune puhverala ning mäeeraldist piiravast kogujakraavist väljaspoole puhveralale veetõkke valli rajamine.
– Leevendusmeetme efektiivsus. Leevendusmeede vähendab oluliselt turbatootmisala kuivenduse mõju Karuse-Linnuse hoiu- ja loodusala piires oleva elupaigatüübile 7120. Antud meetodi tõhusust kinnitavad Toomik ja teiste (2012) ning Kull ja teiste (2016) tehtud uuringud ning turbaalade taastamisel saadud kogemused. Täpsed leevendusmeetme parameetrid pannakse paika kaevandusprojekti kooskõlastamisel.
Elupaigatüübiga 9080* kattuvas osas vähendada kavandatava tegevuse tagajärjel elupaigatüübi pindalalist kadu ning kuivendusmõju säilivale elupaigatüübi osale:
– Leevendusmeede. Elupaigatüübiga kattuvale mäeeraldise teenindusmaa osale ei
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
132
tohi rajada turbatootmisalaga seotud rajatisi (nt. tuletõrjetiigid, settetiigid, ladustamisalad) v.a. mäeeraldist piirav kogujakraav. Mäeeraldist piirav kogujakraavi rajamisel tuleb kogujakraavist väljatõstetav materjal ladustada kogujakraavi mäeeraldiselt väljapool asuvale pervele
– Leevendusmeetme efektiivsus. Leevendusmeede vähendab oluliselt turbatootmisalaga seotud elupaiga kadu ja kuivenduse mõju esmatähtsale elupaigale 9080*. Leevendusmeetmega vähendatakse kavandatava tegevuse tagajärjel elupaigatüübi kadu ligikaudu 5% võrra ning olulisel määral ka kavandatava tegevusega kaasnevat kuivendusmõju säilivale elupaigatüübi osale. Täpsed leevendusmeetme parameetrid pannakse paika kaevandusprojektis.
Tuleb säilitada kauni kuldkinga kasvukohad taotletava ala piires: – Leevendusmeede. Jätta turba tootmisest välja taotletava ala edelapoolseim
lahustükk, kus paiknevad kauni kuldkinga leiukohad KLO9350528 ja KLO9345569. – Leevendusmeetme efektiivsus. Kui kauni kuldkinga kasvukohad jäetakse turba
kaevandamisest välja, siis mõju kaunile kuldkingale puudub. Vältida lindude (sh öösorri) munade ja poegade hukkumist turbatootmist ettevalmistavate tööde käigus (metsa raadamine, kuivendusvõrgu rajamine ja sugekihi eemaldamine): – Leevendusmeede. Valmistada turbatootmisala ette väljaspool lindude
pesitsusperioodi. Antud töödeks sobilik aeg on 15. augustist 1. märtsini. – Leevendusmeetme efektiivsus. Linnud on lennuvõimelised ja suuresti ka Eestist ära
väljaspool pesitsusperioodi. Ettevalmistavate tööde tegemine väljaspool pesitsusperioodi välistab munade kahjustumise ja linnupoegade hukkumise.
Tagada loomade põhja-lõunasuunalise liikumistee läbitavus ja ohutus ulukitele üle Kõverdama II turbatootmisala.
– Leevendusmeede. Loomade põhja-lõunasuunalisele liikumisteele rajada kogujakraavile kas truupidega ülekäigukohad või laugete nõlvadega kraavid.
– Leevendusmeetme efektiivsus. Truupide või laugete kraavipervede puhul on ulukitel võimalik ületada taotletava turbatootmisala serva rajatavaid kogujakraave, mis tagab nende liikumisvõimalused ja ohutuse.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
133
6.18. Peatüki kokkuvõte
Taotletava Kõverdama II turbatootmisalal turba kaevandamise peamised mõjud seisnevad taimkatte alalt eemaldamises ja elupaikade kadumises, piirnevatel aladel soosetete veekihis veetaseme alanemises, mõjudes pinnavee kvaliteedile ning -režiimile, turbatootmisega kaasnevas müras, tahkete osakeste levikus ja mõjudes infrastruktuurile. Taotletava Kõverdama II turbatootmisala kuivendamisega alandatakse soosetete veetaset ning kavandatava tegevusega ei mõjutata piirkonna tarbekaevude veekvaliteeti ega –režiimi.
Mõju kultuuripärandile puudub. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele seisneb peamiselt öösorri (III kaitsekategooria linnuliik) suure osa elupaiga kao. Väljak, kus on leitud II kaitsekategooria taimeliiki kaunist kuldkinga, tuleks jätta kaevandamisest välja, säilitamaks kauni kuldkinga leiukohad antud piirkonnas. Mõju taimkattele ilmneb peamiselt alalt eemaldatud taimkattes ning kuivenduse mõjus turbatootmisala ümbritsevale taimestikule. Kaevandamine mõjutab loomi vähesel määral, peamiselt maastiku muutmise ning turba toomisega seotud müraga, siiski ümbritseb turbatootmisala piisavalt metsa ja looduslikus seisundis raba, mis pakuvad loomadele elupaiku ja varjevõimalusi.
Toodangu väljaveoks plaanitakse kasutada olemasolevaid Kõverdama turbatootmisala teid. Kavandatava turbatootmisega seonduv lisanduv liikluskoormus moodustab tugimaantee liikluskoormusest hinnanguliselt aastas umbes 0,1 % ning väljaveopäevadel kuni 4,6 %. Seega avaldaks kavandatava tegevuse kohaselt välja veetav turbatoodangu maht minimaalset mõju ümbruskonna liikluskoormusele.
Samuti tekib turba tootmisel müra ja tahkeid osakesi. Tööpäeva jooksul jääb tootmismasinatest põhjustatud müra peamiselt turbatootmisala piiresse. Tavatingimustel võivad turbatootmisalal tekkivad tahkete osakeste kontsentratsioonid ületada piirväärtust ehk 50 µg/m3 tekkekohast kuni 100 m raadiusesse jääval maa-alal. Samuti ei toimu tööprotsessid pidevalt mäeeraldise piiride lähistel, vaid hajutatult kogu alal. Modelleerimise tulemused näitavad et piirmäärasid ületavaid müra ja tahkete osakeste tasemed ei ulatu lähimate õuealadeni.
Kõverdama II turbatootmisalal tekivad kavandatava tegevusega jäätmeseaduse mõistes kõrvalsaadused, mille edasine kasutamine ilma täiendava töötlemiseta on kindel ja nende kasutamine ei avalda keskkonnale ega inimese tervisele negatiivset mõju. Keskkonnaavariide seisukohalt on ohtlikuimad tulekahjud, mis võivad levida ka kõrvalolevatele aladele ning ja mille leviku piiramine turbapinnasel on keeruline.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
134
Kui arendaja tegutseb turbatootmisalal tavapärasel viisil, jättes ainult tehnoloogiast tulenevad kaod, on maavara kasutamine täielik. Taotletav Kõverdama II turbatootmisala ümbritseb olemasolevat Kõverdama turbatootmisala ning asub juba kuivendusest mõjutatud aladel. Kasvuhoonegaaside emissioon CO2 ekvivalentides on kõrgeim freesvälja kaevandamise faasis ning suurim osa riikliku arvutusmetoodika järgi arvutatud emissioonidest tuleneb turba kasutamisest, mis aga uuematel andmetel on olulisel määral ülehinnatud. Turbatootmisalalt endalt tulenevaid emissioone leevendab hilisem turbatootmisala korrastamine taastuvaks sooks. Samuti on korrastamine vajalik esteetilise maastiku taasloomiseks ja juba ilmnenud mõjude leevendamiseks.
Ettevõtlusvabaduse printsiibist lähtudes ei saa seada takistusi tegevusele, mis peab kinni kehtivatest normatiividest, arvestab ühiskonnas väljakujunenud tavasid ning tagab inimestele tervise ja vara ohutuse. Kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju kohalike inimeste elukorraldusele ega heaolule ei kaasne. Kavandata tegevuse rakendamisel tuleb kasutada eelnevas peatükis toodud leevendusmeetmeid. 0-alternatiivil Kõverdama II turbatootmisalal turba kaevandamist ei alustata ning Kõverdama turbatootmisala ammendumisel lõppeks turba tootmine Kõverdama maardlas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
135
7. NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE
7.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Taotletav Kõverdama II turbatootmisala piirneb Karuse-Linnuse loodusalaga, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku. Karuse-Linnuse loodusala piirab taotletavat turbatootmisala loodest, läänest ja edelast. Keskkonnamõju hindamise objektiks on maavara kaevandamise loa taotlemine pinnaviisiliselt turba kaevandamiseks Pärnu maakonnas Lääneranna vallas asuvatel Lihula metskond 10, Lihula metskond 14 ja Lihula metskond 16 kinnistutel. Taotletav Kõverdama II turbatootmisala piirneb Kõverdama turbatootmisalaga, mis on ammendumas. Taotletava Kõverdama II turbatootmisala alad on enamal või vähemal määral kuivendusest mõjutatud. Turbatootmisalalt on turba tootmiseks vaja rajada kuivenduskraavide võrgustik ning eemaldada alal olev taimkate.
Detailsem ülevaade kavandatavast tegevusest ja selle asukoha kirjeldus on toodud peatükkides 3 ja 4. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju on hinnatud peatükis 5. Kavandatav tegevus ei ole Karuse-Linnuse soo loodusala kaitsekorraldusega otseselt seotud ja selleks vajalik.
Natura asjakohasel hindamisel Karuse-Linnuse loodusalale kasutati Euroopa Komisjoni juhendit „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005). Natura hindamisel lähtuti MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu koostatud juhendist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu & Kutsar, 2016). Natura asjakohase sisendina kasutati Natura standardandmebaasi (2022) toodud andmeid ning Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/686 kinnitatud Karuse-Linnuse loodusala kaitsekorralduskava. Natura hindamise viis läbi Anna-Helena Purre.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
136
7.2. Kavandatava tegevusega tõenäoliselt mõjutava Karuse-Linnuse loodusala kirjeldus
Karuse-Linnuse loodusala asub Läänemaal ning selle pindala on 400 ha. Ala on väärtuslik eelkõige vanade puistute tõttu, kuid laiguti esineb ka poollooduslikke kooslusi. Loodusala koosneb kolmest lahustükist. Karuse-Linnuse loodusala on võetud Natura 2000 võrgustikku I lisas nimetatud elupaigatüüpide kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) kaitseks ning II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris) ja roheline kaksikhammas (Dicranum viride). Karuse-Linnuse loodusala ja selle kaitse-eesmärkide (v.a. II kaitsekategooria liigid) paiknemist kavandatava tegevuse suhtes iseloomustab joonis 7.1.
Tabelis 7.1 on toodud Karuse-Linnuse loodusala kaitse-eesmärkide seisundi hinnangud 2022. a Natura 2000 standardandmebaasi andmetel. Hinnangute kirjeldus tuleneb Euroopa Komisjoni otsusest 97/266/EÜ (Euroopa Komisjon, 1996).
Kuivad nõmmed (4030) esinevad lainja või enam-vähem tasase pinnamoega sanduritel, lamedatel rannavallidel, kinnistunud luidetel, ning on arenenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest või primaarselt lahtiste luidete või liivikute taimestumisel (Paal, 2007). Tulenevalt uutest inventeerimistest (sh. 2017.a. tehtud üle-Eestilise nõmmede inventuuri raames) peaagu puuduvad (0,8 ha) kuivad nõmmed (4030) elupaigatüübina Karuse-Linnuse loodusalal ning on nüüd inventeeritud elupaigatüüpidesse 2330 (liivikud), 6210* (kuivad niidud lubjarikkal mullal), 6270* (liigirikkad niidud lubjavaesel mullal) ning 0- elupaigana (Keskkonnaamet, 2023). Võimalikud kuivade nõmmede alad asuvad mineraalmaal kavandatavast tegevusest üle 500 m kaugusel.
Kadastikud (5130) on Eestis peamiselt levinud loo-aladel ning sisemaistel nõmmealadel, valdavalt on kadakate liituvus vähemalt 30% (Paal, 2007). Elupaigatüüp esineb Karuse- Linnuse loodusala piires vaid muude niiduelupaigatüüpidega kaasneva elupaigana (Keskkonnaamet, 2023). Karuse-Linnuse loodusala piires võimalikud kadastikega niitude alad asuvad mineraalmaal ning kavandatavast tegevusest vähemalt 500 m kaugusel.
Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) hõlmavad kõrgemakasvuliste soontaimedega rohustuid, mis palistavad kitsa ribana jõekaldaid ja metsaservi ning puhverdavad seega
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
137
väärtuslikumaid tuumaalasid (Paal, 2007). Lähim niiskuslembene kõrgrohustu paikneb kavandatavast tegevusest üle 1 km kaugusel.
Tabel 7.2.1. Karuse-Linnuse loodusala elupaigatüübid, liigid ning ala hinnang nende kaitsest lähtuvalt (Natura 2000 standardandmebaas, 2022)
Elupaigatüübi kood Katvus (ha) Esinduslikkus Kaitse Üldhinnang
4030 18 Keskmine (C) Ülihästi säilinud (A) Kõrge väärtus (B)
5130 0 Keskmine (C) Keskmiselt või vähe säilinud (C) Oluline väärtus (C)
6430 0 Keskmine (C) Keskmiselt või vähe säilinud (C) Oluline väärtus (C)
6510 1 Keskmine (C) Keskmiselt või vähe säilinud (C) Oluline väärtus (C)
6530* 17 Keskmine (C) Keskmiselt või vähe säilinud (C) Kõrge väärtus (B)
7120 6 Keskmine (C) Keskmiselt või vähe säilinud (C) Oluline väärtus (C)
9010* 0 Keskmine (C) Keskmiselt või vähe säilinud (C) Oluline väärtus (C)
9020* 51 Keskmine (C) Ülihästi säilinud (A) Kõrge väärtus (B)
9060 6 Keskmine (C) Hästi säilinud (B) Kõrge väärtus (B)
9070 38 Hea (B) Keskmiselt või vähe säilinud (C) Kõrge väärtus (B)
9080* 1 Keskmine (C) Keskmiselt või vähe säilinud (C) Oluline väärtus (C)
91D0* 2 Keskmine (C) Keskmiselt või vähe säilinud (C) Oluline väärtus (C)
Teaduslik nimetus Populatsiooni tüüp
Populatsiooni kategooria
Kaitse Üldhinnang
Angelica palustris Paikne (p) 2 – 15 % (B) Hästi säilinud (B) Kõrge väärtus (B)
Dicranum viride Paikne (p) 2 – 15 % (B) Ülihästi säilinud (A) Oluline väärtus (C)
Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) on vähesel määral kuni mõõdukalt väetatud rohumaad, antud alad toimivad pigem puhveralana väärtuslike elupaikade vahel ja ümber. Elupaika kuuluvad rohkem kui kümme aastat söötis olnud põllumaad, millel looduslik taimkate on enam-vähem taastunud (Paal, 2007). Lähim niiskuslembene kõrgrohustu paikneb kavandatavast tegevusest üle 1 km kaugusel lõuna suunas.
Puisniidud (6530*) on väga liigirikka taimestikuga ning seal vahelduvad avatud niidulapid väikeste puudetukkade ja põõsastega, seega kasvavad alal nii metsa- kui ka niidutaimed (Paal, 2007). Puurindes valdavad laialehised puud, rohurindes on palju ohustatud liike (s.h. käpalisi), samuti on puisniitudel liigirohke loomastik. Puisniitudel on vajalik järjepidev kasutamine (karjatamine või niitmine) ning neid ohustab võsastumine (Paal, 2007). Kavandatavale tegevusele lähimad Karuse-Linnuse loodusala piires asuvad puisniidud asuvad sellest üle 700 m kaugusel põhja suunas.
Rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) elupaigatüüpi kuuluvad Eestis peamiselt varasemast turbatootmisest mõjutatud rabad ning intensiivselt kuivendatud rabad, mille väärtus seisneb peamiselt looduslikus seisundis rabadele negatiivsete mõjude
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
138
puhverdamises (Paal, 2007). Antud elupaigatüüp piirneb kavandatava tegevusega ning on praegu seisundis C. Karuse-Linnuse loodusala kaitsetegevuskavas (Keskkonnaamet, 2023) on toodud, et vajalik on uurida elupaigatüübi taastamisvõimalusi ja selleks vajalikke tegevusi parandamaks elupaigatüübi 7120 seisundit looduslikus seisundis rabaks (7110*).
Vanad loodusmetsad (läänetaiga, 9010*) on vanad looduslikud metsad või hiljutiste põlengualade looduslikult uuenenud puistud, kus inimmõju on olnud väike või puuduv. Antud metsad on suktsessiooni hiliseimad staadiumid, mis on Euroopa Liidu riikides intensiivse metsamajanduse tagajärjel kadumas. Kuna Eestis inimtegevusest täiesti mõjutamata metsi peaaegu enam ei leidu, siis loetakse antud elupaigatüüpi ka mõningal määral inimtegevuse tulemusena kujunenud metsad, mis vastavad loodus- või põlismetsa kriteeriumitele. Põlengualadest kuuluvad antud elupaigatüüpi metsad kus pole tehtud põlengujärgset metsakoristust. (Paal, 2007). Tegemist on mineraalmaadega seotud metsatüübiga. Lähim antud elupaigatüüp asub kavandatava tegevuse alast vähemalt 3 m kaugusel.
Vanad laialehised metsad (9020*) on tamme, pärna, vahtra, saare või jalakatega Fennoskandia hemiboreaalsed looduslikud vanad laialehised epifüütiderikkad salumetsad. Eestis kuuluvad sinna peamiselt salu- ja sürjametsad (v.a. kuusikud, ainult laialehised metsad), mis on jäänukid varasematest soojematest perioodidest (Paal, 2007). Lähim antud elupaigatüüp asub kavandatavast tegevusest vähemalt 110 m kaugusel.
Oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (sürjametsad) 9060 moodustavad tänu topograafiliste ja ökoloogiliste tingimuste varieerumisest mitmekesise ja liigirikka koosluse, kus domineerivad okaspuud (Paal, 2007). Karuse-Linnuse loodusala kaitsetegevuskavas (Keskkonnaamet, 2023) on toodud, et tegemist on valemääranguga ning on soovitatud arvata elupaigatüüp kaitseväärtustest välja.
Puiskarjamaad 9070 on varieeruva puurinde tihedusega pikaaegse karjatamise tulemusena tekkinud elupaigatüüp, kus valdavalt domineerivad lehtpuud (Paal, 2007). Lähim antud elupaigatüüp asub kavandatavast tegevusest vähemalt 2 km kaugusel.
Fennoskandia soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) on pinnavee pideva mõju all ning tavaliselt igal aastal üleujutatud. Nendes metsades on kujunenud õhuke turbakiht ning need metsad on tavaliselt niisked või märjad. Kuna antud kasvukohatüübile on omane erineva veetasemega alad, siis on taimkatte soostuvates ja soo-lehtmetsade elupaigatüübis mosaiikne. Puid (tavaliselt saar, sanglepp, hall lepp, sookask ja pajud) ümbritsevad tavaliselt
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
139
tüvemättad. (Paal, 2007). Soostuvad ja soo-lehtmetsad asuvad kavandatavast tegevusest vähemalt 230 m kaugusel läänes.
Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Siirdesoometsad kasvavad tasastel madalikel olles vaheastmeks madalsoometsade arengul rabametsadeks. Mullaks on mitmesuguse sügavusega, halvasti kuni keskmiselt lagunenud turbaga siirdesoomullad, mis on alaliselt veega küllastunud. Veetase ei lange suveperioodil maapinnast sügavamale kui 10 – 30 cm. Rabametsade pinnamood on raba keskosas kumer või tasane. Esinevad rabamullad või tüsedamad siirdesoomullad. Turbakiht hoiab kinni suurel hulgal sademevett ning põua ajal kuivab läbi vaid suhteliselt õhuke pindmine kiht. (Paal, 2007). Siirdesoo- ja rabametsad on oluliseks puhvriks üleminekualal soomaastikeks. Kavandatavale tegevusele lähimad siirdesoo- ja rabametsa elupaigatüüb piirnevad taotletava turbatootmisalaga.
Emaputk (Angelica palustris) on valdavalt Lääne-Eestis ja Emajõe vesikonnas soistel ja niisketel niitudel, jõgede kallastel, võsastikel ja mereäärsetel aladel kasvav II kaitsekategooriasse kuuluv soontaim, mida ohustavad peamiselt kasvukohtade kinnikasvamine, ülekarjatamine, ehitus- ja arendustegevus. Karuse-Linnuse loodusala kaitsetegevuskavas (Keskkonnaamet, 2023) on toodud, et andmed leiukohtade kohta puuduvad, samuti puuduvad EELIS andmebaasis emaputke leiukohad Karuse-Linnuse loodusala piires.
Roheline kaksikhammas (Dicranum viride) on lehtpuude tüvedel kasvav II kaitsekategooriasse kuuluv sammaltaim, mida ohustavad puuliikide osakaalu muutumine metsades, metsade vanuse muutumine ning lageraied. Lähim Karuse-Linnuse loodusala piires asuv leiukoht paikneb taotletatavast tegevusest ligikaudu 2 km kaugusel põhja suunas.
Karuse-Linnuse loodusala kaitse-eesmärgiks on 12 elupaigatüübi ja kahe taimeliigi
kaitsmine. Kaitstavad elupaigatüübid on kuivad nõmmed, kadastikud,
niiskuslembesed kõrgrohustud, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud,
puisniidud, rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad, vanad loodusmetsad, vanad
laialehised metsad, okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad),
puiskarjamaad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.
Kaitstavad taimeliigid on emaputk ja roheline kaskikhammas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
141
7.3. Tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine vastavalt Karuse-Linnuse loodusala kaitse-eesmärkidele
Kavandatavale tegevuse lähim Karuse-Linnuse loodusala kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp piirneb taotletava tegevuse mäeeraldisega. Kavandatava tegevusega piirnevad kaitse-eesmärgid on rikutud, kuid taastumisvõimelised raba, vanad loodusmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Ligikaudu 100 – 200 m kaugusel kavandatavast tegevusest asuvad elupaigatüübid vanad laialehised metsad ja puiskarjamaad. Teised kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid ning rohelise kaksikhamba kasvukoht paiknevad kavandatavast tegevusest oluliselt kaugemal (vähemalt 500 m kaugusel). Uute inventuuride tulemusena (Keskkonnaamet, 2023) on leitud, et eraldi elupaigatüübina pole elupaiku okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad), samuti puuduvad andmed emaputke leidumise kohta Karuse-Linnuse loodusalal.
Kavandataval Kõverdama II turbatootmisalal toimub kaevandamine 5. peatükis kirjeldatud pinnaviisilisel freesmeetodil. Olulisemateks turba kaevandamise käigus tekkivateks mõjuteguriteks võib pidada välisõhu ja veerežiimiga seotud tegureid. Turba kaevandamise käigus tekib tahkeid osakesi, mida on analüüsitud peatükis 6.6.1. Analüüsi tulemusena jääb ülenormatiivne peenosakeste kontsentratsioon nii arvutuslikult kui ka teisel tootmisaladel teostatud mõõtmiste tulemuste põhjal tootmisala piiresse. Kõrvutades eeltoodud peatükkides käsitletud tolmu analüüsi tulemusi Karuse-Linnuse loodusala kaitse- eesmärkidega, ei osutu tolmu mõju Karuse-Linnuse loodusala kaitse-eesmärkide seisukohast oluliseks.
Lisaks tolmu levikule mõjutab ümbritsevat keskkonda turbatootmisala kuivendamine, mida on analüüsitud peatükis 6.3. Turbatootmisalal on turba tootmise eelduseks kuiv turbapind, mille saavutamiseks rajatakse turbaväljakutele kuivenduskraavid. Kuivendusvee kogumiseks väljakutelt rajatakse ümber turbatootmisala kogujakraavid, mille abil juhitakse kuivendusvesi eesvooludesse. Turbatootmisala kuivendamine alandab raba veetaset peamiselt mäeeraldisel, kuid mõjutab ka kraavidega piirnevate maa-alade veetaset ja seeläbi sealset taimestikku.
Veetaseme alanemise ulatus soosetetes sõltub eelkõige sademete hulgast ja soosetteid moodustava materjali hüdrodünaamilistest omadustest. Taotletav Kõverdama II turbatootmisal paikneb osaliselt juba kuivendusest erineva tugevusega mõjutatud aladest,
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
142
kus tugevamalt mõjutatud ja/või mineraalmaal paiknevate elupaigatüüpide (9010*; 91D0*) puhul täiendava kuivenduse mõju puudub. Elupaiga 91D0* puhul on tegemist mineraalseljakut piirava rabametsaga (raba äärealaga), mis paikneb leede-gleimullal ja kus taotletava tegevusega piirnemine on marginaalne (ligikaudu 6 m ulatuses). Valdavas osas on taotletava tegevuse (ilma peatükis 7.4 kirjeldatud puhveralata) ja elupaigatüübi 91D0* vahel vähemalt 15 m laiune vahemaa. Elupaiga kirjelduses on toodud, et elupaik sarnaneb siirdesoometsale, mis viitab, et antud elupaigatüüp on seotud mineraalse sissekandega mitte aga rabalasundiga. Elupaigatüüp 9010* on seotud männi domineerimisega pohla (kuiv kasvukohatüüp maastiku kõrgemates osades leetunud leedemullal) ja mustika (ajutiselt liigniiske kasvukohatüüp reljeefi madalamates osades) kasvukohatüüpidega (Metsaregistri 19.01.2026 andmed). Antud kasvukohatüübid on kuivemad ja asuvad taotletavast tegevusest maastikus 1-2 m kõrgemal mineraalmuldadel vähemalt 3 m kaugusel taotletavast tegevusest (ilma lisanduva puhveralata) ning antud elupaikadest eemal soosetetest planeeritav kuivendusmõju ei mõjuta antud elupaigatüüpe ebasoodsalt, kuna vesi valgub kõrgemalt kaitstavast elupaigatüübist madalamate alade poole. Arvestades, et antud piirkonnas on taotleval alal puistu pigem madal ja hõredam (rabakooslus), siis selle eemaldamine taotletava tegevuse alal ei mõjuta taotletava tegevuse lähipiirkonnas olevates kaitstavates metsaelupaikades nende valgus- ja tuuletingimusi. Täiendavalt on KMH aruande peatükis 6.3 soovitatud 50 m puhvertsooni jätmine (joonis 7.4), sh. antud piirkonnas, mille arvelt vähendatakse taotletava ala mäeeraldist. Seega jääb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ka antud elupaigatüüpide ja taotletava tegevuse vahele vähese filtratsiooniga soosetetega ala, mis veelgi enam vähendab võimalust kuivenduse mõju ulatumiseks antud elupaigatüüpideni.
Taotletava ala põhjaosas, looduslähedasel raba-alal võib täiendava kuivenduse mõju ilma leevendusmeetmeteta ulatuda maksimaalselt 150 m kaugusele (seoses soosetete levikuga alal). Kuivenduse mõju ulatust soosetetes on kirjeldatud keskkonnamõju hindamise aruande peatükis 6.3.
Tabelis 7.2 on toodud kavandatava Kõverdama II turbatootmisala mõju koondhinnang Karuse-Linnuse loodusala terviklikkusele.
Tabel 7.2. Kavandatava tegevuse mõju koondhinnang Karuse-Linnuse loodusala terviklikkusele
Kaitse-eesmärgid (12 elupaigatüübi ja 2 taimeliigi kaitse)
Kas kavandatav tegevus võib: Jah/ei Selgitus
Aeglustada ala kaitse-eesmärkide saavutamist?
Jah
Kavandatava tegevusega avaldub tõenäoliselt täiendav kuivenduse mõju elupaigatüübile 7120
(rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad), mis on Karuse-Linnuse loodusala üheks kaitse-eesmärgiks
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
143
ning soodustadaselles elupaigas puistu kasvu ning rabadele iseloomulike liikide kadu (st.
metsastumist). Teised kaitse-eesmärgid asuvad kaugemal või juba kuivendatud alal või
mineraalmaal ning nendele kavandataval tegevusel mõju puudub.
Katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas liikumise?
Jah
Kavandatava tegevusega kaasneb veetaseme alanemine soosetete veekihis, millega kaasneb
metsastumine ning mõju ilma leevendusmeetmeteta ulatub loodusala kaitse
eesmärgiks oleva rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade elupaigatüübini
(7120). Teised loodusala kaitse-eesmärgid asuvad kaugemal või juba kuivendatud alal või
mineraalmaal ning nendele kavandataval tegevusel mõju puudub.
Takistada selliste tegurite toimimist, mis aitavad säilitada
ala soodsat seisundit? Jah
Kavandatava tegevusega kaasneb veerežiimi alanemine rikutud, kuid taastumisvõimeliste
rabade elupaigatüübis (7120), mis on loodusala kaitse-eesmärgiks. Teiste loodusala kaitse-
eesmärkideni kavandatava tegevuse mõjud ei ulatu või ei mõjuta neid negatiivselt.
Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate
võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?
Jah
Kavandatava tegevusega kaasneb veerežiimi alanemine rikutud, kuid taastumisvõimeliste
rabade elupaigatüübis (7120), mis on loodusala kaitse-eesmärgiks. Veerežiimi muutusega puude
kasvu intensiivistumine ja varju ning kuivust mittetaluvate liikide kadumine. Teiste loodusala
kaitse-eesmärkideni kavandatava tegevuse mõjud ei ulatu või ei mõjuta neid negatiivselt.
Teised indikaatorid
Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust
määravates aspektides (näiteks toitainete tasakaal), millest
sõltub ala toimimine elupaiga või ökosüsteemina?
Ei
Kavandatava tegevusega ei muudeta kaitse- eesmärgiks olevate elupaikade ja kaitstava
taimeliigi kasvukohtade toitainete tasakaalu ega elupaikade toimimist ökosüsteemina.
Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni määratavate seoste
(näiteks pinnase ja vee või taimede ja loomade vaheliste
seoste) dünaamikat?
Jah
Kavandatava tegevusega alandatakse veetaset rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade elupaigatüübis, mis soodustab elupaiga
metsastumist. Selle tagajärjel kaovad alalt soodele iseloomulikud taimed ning suureneb
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
144
metsataimede osakaal. Teisi olulisi mõjusid kavandataval tegevusel pole.
Mõjutada ala prognooside järgi või eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks veedünaamika või
keemiline koostis)?
Jah
Kavandatava tegevusega alandatakse veetaset rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade elupaigatüübis, mis soodustab elupaiga
metsastumist. Madalama veetaseme mõju avaldub peamiselt kuivemates oludes. Teisi olulisi
mõjusid kavandataval tegevusel pole.
Vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide pindala?
Ei Esmatähtsate elupaigatüüpide pindala ei
vähendata.
Vähendada esmatähtsate liikide arvukust?
Ei Kavandatava tegevusega ei vähendata liikide
arvukust.
Muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu?
Ei Kavandatava tegevusega ei muudeta liikide
vahelist tasakaalu.
Vähendada ala mitmekesisust? Jah
Kavandatav tegevuse tagajärjel alaneb veetase rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade
elupaigatüübis, mille tagajärjel ala metsastub ja veel säilinud rabadele iseloomulikud taimeliigid
asenduvad teiste liikidega. Kavandatava tegevusega piirnev elupaigatüüp (7120) on ainuke,mis on inventeeritud Karuse-Linnuse loodusala piires. Teistele elupaigatüüpidele
kavandatava tegevuse mõju puudub, kuna nad asuvad kaugemal või nad on arenenud kuivenduse
mõjul.
Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?
Ei
Kavandatav tegevusega kaasnev häiritus (tolm, veerežiimi muutused) kaitse-eesmärgiks olevate
liikide kasvukohtadeni ei ulatu, mistõttu ei ole ette näha ka liikidevahelise tasakaalu muutust.
Põhjustada killustatust? Ei Kavandatav tegevus ei põhjusta loodusala
killustatust, kuid halveneda võib elupaigatüübi 7120 kvaliteet.
Põhjustada peamiste tunnuste (näiteks puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased üleujutused
jne) vähenemist või hävimist?
Jah
Kavandatav tegevus võib põhjustada elupaigatüübi rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad taandumist veetaseme alanemise ja ala
metsastumise tõttu.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
145
7.4. Natura alade hindamise tulemused ja järeldused, leevendavate meetmete vajadus
Peatüki 7.3 tabelis 7.2 on mitmele küsimusele antud vastus „jah“, seega tõenäoliselt kahjustab kavandatava tegevus Karuse-Linnuse loodusala kaitse-eesmärke. Seetõttu on vajalik kavandatava tegevuse elluviimisel kindlasti leevendusmeetmeid, mis välistaksid mõju Karuse-Linnuse loodusalale ja loodusala kaitse-eesmärkidele. Tabelis 7.3 on toodud olulised Karuse-Linnuse loodusala kaitse-eesmärke kahjustavad mõjud, pakutud välja mõju leevendamise meetmed ja hinnatud nende efektiivsust. Karuse-Linnuse loodusala kaitse- eesmärki, rikutud, kuid taastumisvõimelised elupaigatüüpi (7120) mõjutab veetaseme alanemine, mille leevendamiseks tuleb rajada tihendatud turbast veetõkkevall) ning rakendada ettevaatusprintsiibist tulenevalt 50 m laiust puhvervööndit (vt. peatükk 6.3), kuhu kuivenduskraave ei rajata. Veetõkkevalli nõutavad parameetrid tuleb määrata kavandatava turbatootmisala projektis.
Tabel 7.3. Natura hindamisest tulenev leevendusmeede
Oluline mõju Leevendusmeede Leevendusmeetme efektiivsus
Veetaseme alanemine kavandatava tegevusega piirnevas rikutud, kuid taastumisvõimelise raba elupaigas
Tihendatud turbast veetõkkevalli rajamine ning ettevaatusprintsiibist tulenevalt lisaks 50 m laiuse puhvertsooni jätmine kuivenduskraavide ning loodusala piires oleva elupaigatüübi 7120 vahele
Leevendusmeede vähendab oluliselt turbatootmisala rajamisega kaasneva kuivenduse mõju elupaiga 7120 veetasemetele ning taimkattele. Veetõkketamm takistab kuivenduse mõju ilmnemist Karuse-Linnuse loodusalale. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt tuleb kavandatava tegevuse ja loodusala piires oleva elupaigatüübi 7120 vahele jätta ka 50 m laiune puhvervöönd.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
146
Joonis 7.4. Kavandataval Kõverdama II turbatootmisalal leevendusmeetmete rakendamine
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
147
Kavandatava Kõverdama II kuivendamise mõju vähendamiseks on võimalik mäeeraldise põhjapoolse lahustüki loodepiirile vee liikumise takistamiseks rajada veetõke - turbast tihendatud tamm, paigaldada hüdrotõkked ja/või rajada kompensatsioonikraav, kus hoitakse veetaset vajalikul tasemel (joonis 7.2). Töötava turbatootmisalana saab näitena tuua Peningi turbatootmisala, kus piirdekraavi välisküljed tihendati, et takistada vee liikumist rabast tootmisala suunas ja vältida veetaseme alanemise mõju Lõilasmäe rabajärve (vähim kaugus piirdekraavist 60 m) veetasemele. Samuti reguleeritakse vajadusel piirdekraavides veetaset, kuna võimalikult kõrge veetase piirdekraavis vähendab kraavi mõju ulatust. Vaatlusandmed kinnitavad, et turba tootmine Peningi turbatootmisalal ei ole mõjutanud Lõilasmäe rabajärve (vähim kaugus piirdekraavist 60 m) veetaset (Toomik jt, 2012).
Allipa raba ja Hindaste siirdesoo ei ole tootmisalad, kuid nende servale on rajatud kuivenduskraavid. Kraavi rajamisel kuhjati tihendatud mineraalpinnasest vall soopoolsele küljele, et takistada vee valgumist rabast kraavi. Uuringud näitasid, et vall tekitas paisutava efekti, hoides Allipa rabas soosetetes veetaseme kõrgemal. Hindaste soosse rajatud vall ei olnud nii tõhus. Põhjusena oli välja toodud erinevused Allipa raba ja Hindaste soo geoloogilistes tingimustes (siirdesoo vs raba) (Kull jt, 2016). Veetõkkevallidega rabades tehakse sooveetasemete seiret Rääma II (L.MK/326603) ja Lavassaare II (KMIN-125) turbatootmisaladel vastavalt keskkonnalubade kõrvaltingimuseks olevate seirekavadele. Rääma II turbatootmisalal tehtava seire kohaselt ei ole kuivendusmõju eristatav 50 m kaugusel olevas mõõtepunktis, mille veerežiim ei erine kaugemate mõõtepunktide veerežiimist, st 50 m kaugusel välimisest kogujakraavist olevad punktides kuivenduse mõju soovee tasemetele ei ole avaldunud. Lavassaare II turbatootmisalal tehtava seire kohaselt ei ole kuivendusmõju eristatav 35-40 m kaugusel (olenevalt konkreetse mõõtetransekti mõõtepunkti asukohast) olevas mõõtepunktis, mille veerežiim ei erine kaugemate mõõtepunktide veerežiimist, st 40 m kaugusel välimisest kogujakraavist olevad punktides kuivenduse mõju soovee tasemetele ei ole avaldunud. Seega kinnitavad teistel turbatootmisaladel läbiviidud seired, et veetõkkevallide rakendamisel leevendusmeetmetena väheneb kavandatava tegevusega seotud kuivenduse mõju ning see ei ületa 50 m.
Veetõkkevalli projekteerimisel tuleb tagada selle veepidavus ning võime kuivendusmõju oluliseks leevendamiseks vastavalt eelpooltoodud näidetele. Veetõkkevalli pinnasena on võimalik kasutada kraavide kaevamisel eemaldatud turvast, mis tuleb maksimaalselt tihendada, et tagada materjalile minimaalne veejuhtivus. Paralleelselt veetõkkega on võimalik reguleerida ka veetaset piirdekraavides. Hüdrotõkkeid Eesti turbatootmisaladel teadaolevalt pikaajaliselt töötava leevendusmeetmena kasutatud ei ole. Hüdrotõkete rajamisel on soovitav meetodi efektiivsust eelnevalt katsetada vähem tundlikul alal. Kuigi
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
148
erinevate veetõkete kasutamine töötavate turbatootmisalade kuivenduskraavide mõju vähendamiseks on vähene, on tavapärane ning efektiivselt töötav meede tihendatud turbast tõkke/piirdevallide ja paisude rajamine soode ja rabade veetaseme taastamiseks (Kuresoo, Hara soo, Viru raba, Rannu raba, Endla raba jt). Täpsed veetõkkevalli ja teiste leevendusmeetmete parameetri pannakse paika kaevandusprojektis ning kooskõlastatakse loa andjaga.
Kavandataval tegevusel on võimalik negatiivne mõju Karuse-Linnuse loodusala
kaitse-eesmärgile ning ettevaatusprintsiibist tulenevalt on vajalik leevendava
meetme (veetõkke tammi) rajamine.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
149
8. KESKKONNASEIRE JA TEISTE KESKKONNALUBADE VAJADUS
8.1. Vesi
Veeseaduse § 187 p 6 alusel on veeluba kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse muuhulgas turbatööstusmaalt, seega on vajalik turbatootmisalalt vee ärajuhtimiseks suublasse ka keskkonnaluba vee erikastuseks. Kõverdama turbatootmisalal on kuni 2055. a. kehtiv keskkonnaluba L.MK.LÄ-36790.
Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 § 7 lg 2 kohaselt kohalduvad turbatootmisalalt ärajuhitavale veele sademevee piirmäärad ehk turbatootmisalalt tohib suublasse juhtida vett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 – 9999 ie., välja arvatud heljumi ja naftasaaduste sisaldused. Turbatootmisalalt ärajuhitavale sademeveele on kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi (piirväärtus 40 mg/l), naftasaaduste (5 mg/l), biokeemilise hapnikutarbe (15 mg/l), üldlämmastiku (45 mg/l) ja üldfosfori (1 mg/l) sisalduste piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse vee päritolu ja riskihinnangu põhjal.
Eeltoodust tulenevalt tuleb Kõverdama II turbatootmisala väljalaskmetest seirata ärajuhitavas kuivendusvees heljumi, naftasaaduste, üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldust ning biokeemilist hapnikutarvet. Lisaks tuleb seirata pH-d kui olulist keskkonnanäitajat. Tulenevalt tegevuse iseloomust tuleb seiret teostada kaks korda aastas – suvisel perioodil ning sügisel tootmisahooaja lõppedes (II ja III kvartalis). Seiratavate näitajate piirväärtused, seiresagedus ja aeg on toodud tabelis 8.1.
Turbatootmisalal töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Naftasaaduste sattumine eesvooludesse on avariiline ehk erandlik. Avarii korral tuleb reostus lokaliseerida ja likvideerida koheselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb naftasaaduseid kuivendusvees seirata naftareostuse korral ning seiret teostada seni, kuni reostus on likvideeritud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
150
Tabel 7.1. Kõverdama II turbatootmisalalt ärajuhitavas kuivendusvees seiratavad saastenäitajd, seiresagedus ja aeg.
Saastenäitaja Piirväärtus Seire sagedus ja aeg
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7), mgO2/l 15
2 x aastas tootmisperioodil (II ja III kvartalis)
Üldlämmastik (Nüld), mg/l 45
Üldfosfor (Püld), mg/l 1
Heljuvaine, mg/l 40
Naftasaadused, mg/l 5
pH 6-9
Ärajuhitava vee kvaliteedi tagamiseks tuleb turbatootmisalale rajada vastavalt kaevandamise projektile settebasseinid. Olemasoleva Kõverdama turbatootmisala kuivendusvee väljalaskme (LA063) kasutamisel ning kuivendusvee suunamisel Virita kraavi tuleb veenduda, et olemasolev süsteem vastab uutele veekogustele ning hinnata settebasseini vastupanuvõimet. Seirepunktid tuleb määrata selliselt, et need asuksid pärast settebasseine ning proovivõtu koht võimaldaks võtta esinduslikke proove. Proovivõtukoht on esinduslik, kui see iseloomustab uuritava objekti füüsikalist või keemilist seisundit ning toimuvaid protsesse tervikuna. Kui Kõverdama ja Kõverdama II kuivendusveed juhitakse samasse väljalasku, on soovituslik seiret jätkata samas kohas, kus siiani seda tehtud on, et tagada seirerea pidevus.
Kõverdama turbatootmisala keskkonnaloas nr L.MK.LÄ-36790 on määratud Virita kraavis (L-Est koordinaadid X: 6495786,Y: 482956) suublaseire kohustus määrata üks kord kolme aasta jooksul heljumi, lahustunud hapniku, üldfosfori ja üldlämmastiku sisaldus. Olemasoleva väljalaskme kasutamisel on soovitatav jätkata suublaseirega samas asukohas ja samadel tingimustel. Täiendava suublaseire kohustuse määramine Virita kraavile ei ole põhjendatud. Kuna Kuitsa oja moodustab peamiselt turbatootmisalalt ning maaparanduskraavidest tulenev vesi, siis ei ole Kuitsa ojale võimalik määrata esinduslikku suublaseire punkti, kuna ei ole võimalik eristada turbatootmisalalt tulenevat koormust teistest koormusallikatest. Sellest tulenevalt ei ole Kuitsa ojas suublaseire teostamine asjakohane.
Tegevusega ega tegevusetusega ei tohi põhjustada üleujutust, pinnase olulist erosiooni ning sihipärast kasutamist takistavat liigniiskust. Veekasutaja peab kasutusele võtma meetmed, millega vähendada või vältida tegevuse mõju pinnaveele, põhjaveele ning teiste isikute varale.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
151
8.2. Välisõhk
KMH aruandes prognoositud õhukvaliteedi (osakeste kontsentratsioon, müratase) olulist halvenemist ette ei ole näha (normtasemeid ei ületata), mistõttu alalise või pistelise seire rakendamine vajalik ei ole. Juhul kui turbatootmisega seonduvalt laekub kaebusi tootmisala ümbruses elavatelt kohalikelt elanikelt, tuleb õhukvaliteedi taset või mürataset kontrollida kaebuse esitaja asukohas sarnastel tingimustel (tuuleolud, tööprotsessid). Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peaksid mõõtmised olema teostatud akrediteeritud mõõtja poolt. Seaduses sätestatud piirnormide ületamise korral tuleb rakendada asjakohaseid keskkonnameetmeid (tööaja piiramine, tuule suuna ja kiiruse jälgimine), mida on täpsemalt käsitletud peatükis 6.17.
Selleks, et hinnata kas kavandatavale tegevusele on vajalik taotleda õhusaasteluba, on järgnevalt leitud aastased heitkogused vastavalt turbametoodikale. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 67 on õhusaasteluba vajalik kui ületatakse osakestele kehtestatud künniskogust 1 tonn aastas.
Aastaste heitkoguste arvutustes on aluseks võetud taotletav aastane kogus 10 tuh t ning lisaks olemasoleva Kõverdama turbatootmisala aastase tootmiskogus 20 tuh t ehk kokku 30 tuh t. Antud maksimaalne aastane toodetav maht võtab arvesse olukorda, kui Kõverdama turbatootmisala on ammendunud ning kogu edasine tootmine toimub Kõverdama II mäeeraldisel maksimaalsel määral. Taotletava varu arvutuslik keskmine erikaal on 0,180 t/m3, mille põhjal kujuneb aastaseks toodangumääraks ~167 tuh m3. Üheks arvutuse alusparameetriks on ka tootmisefektiivsus, mis näitab ära toodetava turbatoodangu koguse pinnaühiku kohta. Tootmisefektiivsus sõltub turba omadustest, tööprotsessidest, keskkonnatingimustest, turunõudlusest ja kujuneb välja ka varasema praktika põhjal konkreetsel tootmisalal, mistõttu pärineb see info arendajalt. Kõverdama II tootmisala puhul on arendaja info põhjal tootmisefektiivsuseks arvestatud 650 m3/ha. Võttes aluseks eelnevalt toodud eriheited (tabel 6.6.1), kujunevad osakeste heitkogused toodetava turbaühiku kohta taotletava alal vastavalt tabelile 8.2.1.
Taotletaval Kõverdama II turbatootmisalal plaanitakse kasutada kahte tsüklonitega varustatud vaakumkogujaid, mille õhuheitmete vähendamise efektiivsus summaarsetele osakestele turbametoodika kohaselt on 70 % ning teiste fraktsioonide heitmed sellega võrdsustatavad. Võttes aluseks turbametoodika arvutuskäigu, eeltoodud tootmisala eriheited, tootmisalal kasutatavad masinad jt lähteandmed, on arvutuslikud aastased heitkogused toodud kokkuvõtvalt tabelis 8.2.2.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
152
Tabel 8.2.1 Eriheited toodetava turbaühiku kohta Kõverdama II turbatootmisalal
Protsess PMsum PM10 PM2,5
kg/m3
Freesimine 0,0035 0,0023 0,0016
Pööramine 0,0064 0,0042 0,0029
Vallitamine 0,0021 0,0014 0,0010
Vaakumkogumine 0,0132 0,0086 0,0061
Mehaaniline kogumine 0,0115 0,0075 0,0053
Aunatamine 0,0049 0,0017 0,0003
Laadimine 0,0032 0,0011 0,0002
Tabel 8.2.2 Aastased heitkogused taotletaval Kõverdama II turbatootmisalal
Protsess
Töödeldav kogus
PMsum PM10 PM2,5
m3/a kg/m3
Freesimine 167 025 0,590 0,385 0,271
Pööramine 167 025 1,062 0,694 0,487
Vallitamine 55 675 0,118 0,077 0,054
Vaakumkogumine 111 350 0,440 0,440 0,440
Mehaaniline kogumine 55 675 0,642 0,420 0,295
Aunatamine 167 025 0,826 0,289 0,044
Laadimine 167 025 0,529 0,185 0,028
Kokku 4,207 2,491 1,619
Seega kujuneb õhku paisatavaks osakeste summaarseks heitkoguseks taotletavalt Kõverdama II turbatootmisalalt 4,207 t/a. Eelnevast tulenevalt ületatakse keskkonnaministri määrusega nr 67 kehtestatud osakeste künniskogust 1 tonn aastas ning õhusaasteloa taotlemine kavandatavale tegevusele on vajalik.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
153
9. KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA JA NENDE PAREMUSJÄRJESTUS
9.1. Kriteeriumitele kaalu andmine
Mõjukriteeriumite loetelu on toodud KMH programmis ja nende olulisust on käsitletud peatükis 6 vastavate teemade alapeatükkides. Alternatiivide võrdluses esitatud kaalud ja hinded andsid KMH koostajad hindamisprotsessi käigus, mis põhinevad olemasolevale informatsioonile ja hindajate väärtushinnangutele ning KMH programmi avalikustamisel saadud informatsioonist. Aruandes pakuti välja kaks tegevusvarianti ehk alternatiivi (peatükk 5.2):
− Kavandatav tegevus on turbatootmisala rajamine ja töötamine turba tootmise eesmärgil. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ja hindamisel on lähtutud maavara kaevandamise loa taotluses esitatud informatsioonist.
− 0-alternatiivi korral arendajale Kõverdama II turbatootmisalal turba kaevandamiseks maavara kaevandamise luba ei väljastata ja alal turba tootmist ei alustata.
Kriteeriumite kaalu määramisel kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumit võrreldi kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähemolulisele 0. Võrdsete väärtuste korral, anti mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Kriteeriumi väärtus 0 ei tähenda, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem. Mitmed kriteeriumid on omavahel otseselt või kaudselt seotud. Kriteeriumite võrdlus on toodud tabelis 9.1, mille tulemusena moodustus viimasesse veergu iga kriteeriumi kaal.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
154
Tabel 9.1.1. Kriteeriumite kaalud
Jrk nr
Kriteerium Võrdlus ∑ Kaal
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
1 Kuivendusvee mõju pinnaveekogudele
0,5 1 0,5 0,5 0,5 1 0,5 1 1 1 1 1 1 1 0,5 0,5 12,5 0,09
2 Kuivendamise mõju soosetete
veekihis 0,5 0,5 1 0,5 0,5 1 0,5 1 1 1 1 1 1 1 0,5 0,5 12,5 0,09
3 Kuivendamise mõju põhjaveele ja
tarbekaevudele 0 0,5 1 1 1 1 0,5 1 1 1 1 1 1 1 0,5 0,5 13,0 0,10
4 Mõju infrastruktuurile 0,5 0 0 0,5 0,5 0,5 0 0,5 1 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0 0 6,0 0,04
5 Müratase 0,5 0,5 0 0,5 0,5 0,5 0 0,5 1 1 0,5 0,5 0,5 0,5 0 0 7,0 0,05
6 Tahked osakesed 0,5 0,5 0 0,5 0,5 0,5 0 0,5 1 1 0,5 0,5 0,5 0,5 0 0 7,0 0,05
7 Jäätmete teke 0 0 0 0,5 0,5 0,5 0 0,5 1 1 0,5 0,5 0,5 0,5 0 0 6,0 0,04
8 Keskkonnaavariid 0,5 0,5 0,5 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 0,5 0,5 13,5 0,10
9 Kasvuhoonegaasid 0 0 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0 0,5 5,5 0,04
10 Loodusvara kasutamise otstarbekus 0 0 0 0 0 0 1 0 0,5 0,5 0 0 0 0 0 0,5 2,0 0,01
11 Mõju maastikule 0 0 0 0,5 0 0 1 0 0,5 0,5 0 0 0 0 0 0 2,0 0,01
12 Mõju kultuuripärandile 0 0 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0 0,5 1 1 0,5 0,5 0 0 0 5,5 0,04
13 Mõju taimedele 0 0 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0 0,5 1 1 0,5 0,5 0 0 0 5,5 0,04
14 Mõju loomadele 0 0 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0 0,5 1 1 0,5 0,5 0 0 0 5,5 0,04
15 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
0 0 0 0,5 0,5 1 0,5 0 0,5 1 1 1 1 1 0,5 0,5 9,0 0,07
16 Mõju inimese tervisele, heaolule ja
varale 0,5 0,5 0,5 1 1 1 0 0,5 0 1 1 1 1 1 0,5 0,5 11,0 0,08
17 Koosmõju teiste tegevusliikidega 0,5 0,5 0,5 1 1 1 0 0,5 0,5 0,5 1 1 1 1 0,5 0,5 11,0 0,08
Summa: 134,5 1
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
155
Suurima kaaluga kriteeriumiteks hinnati mõju põhjaveele ja tarbekaevudele ning keskkonnaavariidele. Järgnesid kuivenduse mõju pinnaveekogudele ja soosetetele, ning seejärel inimese tervisele, heaolule ja varale ning koosmõju teiste tegevustega ja seejärel mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Keskmise kaaluga oli müratase ja tahked osakesed, seejärel mõju infrastruktuurile, kasvuhoonegaase, jäätmete teket, mõju kultuuripärandile, taimedele ja loomadele. Kõige väiksema kaaluga kriteeriumiteks hinnati loodusvara kasutamise otstarbekust ja mõju maastikule.
9.2. Kriteeriumite hindamine
Kavandatavat tegevust on kirjeldatud peatükis 5 ja kriteeriume on hinnatud peatükis 6. Iga väljatoodud kriteeriumit kirjeldati põhjalikult vastava teema alapeatükis ning peatüki lõpus toodi iga alternatiivi koondhinne. Kriteeriumite hinded on koondatud tabelisse 9.2.1.
Tabel 9.2.1. Mõjude hinnangu koondtabel
* Kavandatava tegevuse hindamisel arvestati asjaoluga, et arendaja peab kinni peatükis 6.17 toodud ohutusnõuetest ja leevendusmeetmetest
Jrk nr Kriteerium
Hinnang
Kavandatav tegevus* 0-alternatiiv
1 Kuivendusvee mõju pinnaveekogudele -1 0
2 Kuivendamise mõju soosetete veekihis -1 0
3 Kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele 0 0
4 Mõju infrastruktuurile -1 0
5 Müratase 0 0
6 Peenosakeste kontsentratsioon -2 0
7 Jäätmete teke 0 0
8 Keskkonnaavariid -3 0
9 Kasvuhoonegaasid -2 0
10 Loodusvara kasutamise otstarbekus 3 -3
11 Mõju maastikule -3 0
12 Mõju kultuuripärandile 0 0
13 Mõju taimedele -3 0
14 Mõju loomadele -2 0
15 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele -3 0
16 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale 1 -1
17 Koosmõju teiste tegevusliikidega -2 0
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
156
9.3. Alternatiivide võrdlus
Järgnevalt korrutati omavahel kriteeriumite kaalud (tabel 9.1.1.) ja hinded (tabel 9.2.1.) ning saadi igale kriteeriumile väärtus. Väärtused liideti, mille tulemusena tekkis alternatiivide paremusjärjestus (tabel 9.3.1.).
Hindamisel on välja toodud taotletaval Kõverdama II turbatootmisalal kavandatava tegevusega kaasnev negatiivne mõju ning võrreldud seda 0-alternatiiviga. Hindamise tulemusena on parim alternatiiv „0-alternatiiv“. Kuna keskkonna seisukohalt avaldab igasugune tootmine mõju, on kõige tähtsam tähelepanu pöörata tegevustele, millega kaasneb tõenäoliselt oluline negatiivne keskkonnamõju.
Keskkonnamõju hindamise tulemusena analüüsitud mõjutegurid on taotletaval Kõverdama II turbatootmisalal arvestades turbatootmise tehnoloogiat traditsioonilised, mis ei ületa ohutusmeetmeid ja leevendusmeetmeid rakendades keskkonnataluvuse piiri. Seetõttu on võimalik valida alternatiiviks „kavandatav tegevus“. Ohutusnõuete ja leevendusmeetmete kasutamine ning keskkonnaseire läbiviimine on vajalik ja kohustuslik. Samuti tuleb jälgida teisi KMH aruandes antud soovitusi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
157
Tabel 9.3.1. Alternatiivide võrdlus kaalutud hinnangute alusel
Jrk nr Kriteerium
Hinnang
Kavandatav tegevus* 0-alternatiiv
1 Kuivendusvee mõju pinnaveekogudele -0,09 0,00
2 Kuivendamise mõju soosetete veekihis -0,09 0,00
3 Kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele 0,00 0,00
4 Mõju infrastruktuurile -0,04 0,00
5 Müratase 0,00 0,00
6 Tahked osakesed -0,10 0,00
7 Jäätmete teke 0,00 0,00
8 Keskkonnaavariid -0,30 0,00
9 Kasvuhoonegaasid -0,08 0,00
10 Loodusvara kasutamise otstarbekus 0,04 -0,04
11 Mõju maastikule -0,04 0,00
12 Mõju kultuuripärandile 0,00 0,00
13 Mõju taimedele -0,12 0,00
14 Mõju loomadele -0,08 0,00
15 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele -0,20 0,00
16 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale -0,16 0,00
17 Koosmõju teiste tegevusliikidega -1,55 -0,33
Kokku: -0,37 0,00 * Kavandatava tegevuse hindamisel arvestati asjaoluga, et arendaja peab kinni peatükis 6.17 toodud ohutusnõuetest ja leevendusmeetmetest
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
158
10. KOKKUVÕTE, SOOVITUSED JA KOONDHINNANG
10.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja seos strateegiliste planeerimisdokumentidega
Aktsiaselts Torf kaevandab turvast Pärnu maakonnas Lääneranna vallas paikneval Kõverdama turbatootmisala mäeeraldisel, mis on ammendumas ja mida saab lähiaastatel hakata korrastama. Seetõttu soovitakse tegevust laiendada taotletavale Kõverdama II turbatootmisalale. Kaevandatud maavara plaanitakse ka edaspidi kasutada sise- ja välisnõudluse rahuldamiseks aiandusturbana ja väetisesegude valmistamisel.
Taotletaval mäeeraldisel pindalaga 150,38 ha (koos teenindusmaaga 158,96 ha) on kaevandatavat turba varu 566 tuh t, millest 217 tuh t on vähelagunenud turvast. Maksimaalseks aastaseks turba kaevandamise mahuks planeeritakse 10 tuh t ja luba taotletakse 30 aastaks. Peale Kõverdama turbatootmisala osalist ammendumist ligikaudu 10 aasta perspektiivis on võimalik selle mäeeraldise kaevandamismahu (kuni 20 tuh t aastas võrra) arvelt suurendada Kõverdama II turbatootmisala maksimaalset aastast kaevandamise mahtu. Peale Kõverdama II turbatootmisala ammendumist soovitakse ala korrastada taastuvaks sooks.
Lääne maakonnaplaneeringus 2030+ kattub taotletava ala põhjaosa vähesel määral turbatootmisala põhjaosas kattuvus rohekoridoriga. Sellest hoolimata ei lähe taotletaval Kõverdama II turbatootmisalal turbatootmine vastuollu antud planeeringuga ning ei kahjusta rohekoridori toimimist. Lääneranna Vallavolikogu algatas 23.08.2018.a otsusega nr 90 Lääneranna valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad varasemad üldplaneeringud. Kavandatava Kõverdama II turbatootmisala piirkonda kajastavad peamiselt Hanila valla üldplaneering (kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17. detsembri 2003. a määrusega nr 32) aga vähemal määral ka Lihula valla üldplaneering (kehtestatud Lihula Vallavolikogu 25.09.2003 määrusega nr 22). Rohevõrgustiku alasid antud planeeringutega planeeritud ei ole. Kõverdama II turbatootmisala on Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri” kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
159
10.2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
Taotletava Kõverdama II turbatootmisala mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ei ole elektri- ja sideliine ega muid kommunikatsioone. Taotletava turbatootmisala ümbruskond on suhteliselt hõredalt asustatud. Lõo küla lähimate majapidamiste, Nõmme, Männiku ja Seitsmetamme kinnistu hooned jäävad Kõverama II turbatootmisala teenindusmaa piirist vastavalt vähemalt 90 m kaugusele edela poole. Karuse küla majapidamised asuvad turbatootmisalast vähemalt 490 m kaugusel.
Taotletav Kõverdama II turbatootmisala on küll kuivendusest mõjutatud ning seal on inimtegevusest mõjutatud rabade ja metsade elupaigad, kuid seal on säilinud taimkate. Turbatootmisala ettevalmistamise käigus on vajalik puistu raadata ja rajada kuivendusvõrk ning eemaldada sugekiht. Taotletav turbatootmisala kattub III kaitsekategooria linnu öösorri elupaigaga ning II kaitsekategooria taime kaunis kuldking kasvukohtadega. Kauni kuldkinga kasvukohtadega väljak on vajalik jätta turbatootmisest välja. Taotletav Kõverdama II turbatootmisala piirneb Karuse-Linnuse loodusalaga, mis on arvatud Natura 2000 võrgustiku koosseisu soo-, niidu- ja metsaelupaikade kaitseks, seetõttu viidi läbi peatükis 7 Natura asjakohane hindamine ning nähti ette leevendusmeetmed.
10.3. Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused
Kavandatav tegevus on Kõverdama II turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamine pinnaviisiliselt freesmeetodil. Kavandatavat tegevust võrreldi 0- alternatiiviga ehk olukorraga, et arendajale Kõverdama II turbatootmisalal turba kaevandamiseks keskkonnaluba ei väljastata.
10.4. Eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud
Turba kaevandamisega tekivad jäätmeseaduse mõistes kõrvalsaadused, mille edasine kasutamine ilma täiendava töötlemiseta on kindel. Turvast toodetakse aasta kuival ja soojal perioodil, seega üheks keskkonnaavariiks on tulekahju tekkimine. Masinate ja seadmete
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
160
töötamisel turbatootmisalal võib ettevaatamatuse või rikke korral sattuda pinnasesse või vette määrdeõli ja kütust. Reostus võib kraavide kaudu kanduda edasi eesvooludesse. Keskkonnaavariide ärahoidmiseks tuleb järgida ohutusnõudeid. Ärajuhitava pinnavee kvaliteedi jälgimiseks on vajalik taotletava Kõverdama II turbatootmisala väljalaskudest viia läbi seiret ning määrata tuleb heljumi, naftasaaduste, üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldust ning biokeemilist hapnikutarvet ja pH-d. Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane müra ja osakeste levik, mis aga lähimate elamute juures ei ületa õigusaktides ettenähtud piirmäärasid. Välisõhu näitajate (müra ja osakeste levik) seire on vajalik põhjendatud kaebuste ilmnemisel lähimate majapidamiste juures.
Kõverdama II turbatootmisalal on säilinud kuivendusest mõjutatud raba- ja turvasmuldadel metsadele iseloomulik taimkate, mis turba tootmiseks ettevalmistavate tööde käigus tuleb eemaldada. Pärast maavara ammendamist ala korrastatakse taastuvaks sooks, mille tulemusena taimestik ajapikku taastub. Loomade seisukohast toimub elupaiga kadu või kvaliteedi langus, mis pärast kompenseeritakse ala korrastamisega. Masinate ja inimeste liikumine turbaväljadel loomi ei ohusta ega nende liikumist oluliselt ei häiri.
Taotletav Kõverdama II turbatootmisala kattub osaliselt kauni kuldkinga kasvukohtadega, seetõttu tuleb edelapoolseim lahustükk turba tootmisest välja jätta. Taotletav ala kattub ka öösorri elupaigaga, mis suures osas kavandatava tegevuse tagajärjel kaob. Tootmisala tuleb ettevalmistada väljaspool lindude pesitsusperioodi vältimaks munade kahjustumist ja linnupoegade hukkumist. Samuti tuleb tagada loomadele liikumisvõimalused üle tootmisala (kogujakraavidel truubid või lauged kraaviperved loomade põhja- lõunasuunalisel liikumisteel. Natura 2000 asjakohase hindamise põhjal leevendavate meetmete rakendamisel (veetõkketamm ja 50 m laiune puhverala) puudub kavandataval tegevusel mõju piirnevale Karuse-Linnuse loodusalale.
Taotletaval Kõverdama II turbatootmisalal ega selle lähiümbruses ei ole riigi kaitse all olevaid kultuurimälestisi. Kavandatava tegevuse läbiviimisel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Kui tööde käigus satutakse arheoloogilistele leidudele, on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametit.
Keskkonnamõju hindamist on tutvustatud avalikustamise käigus, mida on kirjeldatud KMH aruande peatükis 2.2, läbi on viidud KMH aruande avalik arutelu ning vastatud avalikustamise perioodil laekunud küsimustele.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
161
10.5. Koondhinnang
Soovitatav on valida tegevusvariandiks „kavandatav tegevus“.
Järgida kavandataval tegevusel KMH aruandes antud soovitusi, eelkõige peatükis 6.17 toodud ohutusnõudeid ja leevendusmeetmeid.
Vastavalt veeseaduse § 187 punkt 6 alusel on vajalik veeloa olemasolu, mis kataks ka Kõverdama II turbatootmisala väljalasud. Samuti on vajalik taotleda õhusaasteluba, kuna ületatakse keskkonnaministri määrusega nr 67 kehtestatud osakeste künniskogust 1 tonn. Soovitused keskkonnaseire tingimuste seadmiseks on toodud peatükis 8.
Taotletaval Kõverdama II turbatootmisalal on turba kaevandamine võimalik optimaalse keskkonnamõjuga, kui jälgitakse keskkonnamõju hindamisel antud soovitusi. Kavandataval tegevusel on oluline rakendada ohutusnõudeid ja leevendusmeetmeid, selleks et vältida või minimeerida kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevat negatiivset keskkonnamõju. Olulisemad leevendusmeetmed, mida Kõverdama II turbatootmisala rajamisel tuleb rakendada on järgnevad:
₋ Turbatootmisalalt leviva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks kaasaegne tehnika, mis tekitab vähem müra. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras.
₋ Hinnata peenosakeste levikut visuaalselt ning vajadusel korrigeerida tootmistegevust võKi tugeva tuule korral (alates 12 m/s) tootmine peatada.
₋ Tuule suuna jälgimine ja sellega arvestamine tööprotsesside planeerimisel. ₋ Reostuse vältimiseks tuleb masinaid ja seadmeid tankida, remontida ja hooldada
mäeeraldise teenindusmaal oleval hooldusplatsil. Enne masinatega tööle asumist tuleb veenduda nende korrasolekus.
₋ Turbatootmisalalt ärajuhitavas vees heljumi setitamine settebasseinides enne eesvooludesse juhtimist. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas.
₋ Elupaigatüübiga 9080* kattuvale mäeeraldise teenindusmaa osale ei tohi rajada turbatootmisalaga seotud rajatisi v.a. mäeeraldist piirav kogujakraav. Mäeeraldist piirava kogujakraavi rajamisel tuleb kogujakraavist väljatõstetav materjal ladustada kogujakraavi mäeeraldiselt väljapool asuvale pervele
– Jätta turba tootmisest välja taotletava ala edelapoolseim lahustükk, kus paiknevad
₋ Karuse-Linnuse hoiu- ja loodusala vahetult külgnevasse ossa jätta 50 m laiune puhverala ning mäeeraldist piiravast kogujakraavist väljaspoole puhveralale
veetõkke valli rajamine (joonis 10.5.1).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
162
töödeks sobilik aeg on 15. augustist 1. märtsini. – Loomade põhja-lõunasuunalisele liikumisteele rajada kogujakraavile kas truupidega
ülekäigukohad või laugete nõlvadega kraavid.
Joonis 10.5.1. Kavandataval Kõverdama II turbatootmisalal ruumiliste leevendusmeetmete eeldatav paiknemine
kauni kuldkinga leiukohad KLO9350528 ja KLO9345569 (joonis 10.5.1). – Valmistada turbatootmisala ette väljaspool lindude pesitsusperioodi. Antud
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
163
11. KASUTATUD KIRJANDUS
AS Teede Tehnokeskus. Liiklusloenduse tulemused 2024. aastal. 2025 Tallinn. Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 11.06.2024, 2) Anijalg, U., Kask, M., Kruus, U., Mandel, M., Vabrlane, L. 2019. Operatiivseire korraldamine
2018. Rakendatud meetmete tõhususe hindamine. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ.
AP-42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources, US Environmental Protection Agency (https://www.epa.gov/air- emissions-factors-and-quantification/ap-42-compilation-air-emission-factors)
Bentrup, G. 2008. Conservation buffers: design guidelines for buffers, corridors, and greenways. Gen. Tech. Rep. SRS-109. Asheville, NC: Department of Agriculture, Forest Service, Southern Research Station. 110 p.
BioClim. 2015. Kliimamuutuste mõjuanalüüs, kohanemisstrateegia ja rakenduskava looduskeskkonna ja biomajanduse teemavaldkondades. LOODUSKESKKOND ja BIOMAJANDUS (teemarühm II).
Dinsmore, K. J., Skiba, U. M., Billett, M. F., Rees, R. M. 2009. Effect of water table on greenhouse gas emissions from peatland mesocosms. Plant and Soil, 318, 1-2, 229- 242.
eElurikkuse andmebaas (kasutatud 21.11.2024) Eesti Ornitoloogiaühing. 2025. https://eoy.ee/oosorr/oosorr/ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Juhendmaterjal „Turba tootmiselt
osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika“. Versioon 1, 2025 Tallinn. Fang, C.-F., Ling, D.-L. 2003. Investigation of the noise reduction provided by tree belts.
Landscape and Urban Planning, 63, 187-195. Gorham, E. 1991. Northern peatlands: role in the carbon cycle and probable response to
climatic warming. Ecology Applications, 1. Günther, A., Barthelmes, A., Huth, V., Joosten, H., Jurasinski, G., Koebsch, F., &
Couwenberg, J. (2020). Prompt rewetting of drained peatlands reduces climate warming despite methane emissions. Nature communications, 11(1), 1644.
Hallinger, M., Johansson, V., Schmalholz, M., Sjöberg, S., Ranius, T. 2016. Factors driving tree mortality in retained forest fragments. Forest Ecology and Management, 368, 163-172.
Hanila valla üldplaneering. Kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17.12.2003 määrusega nr 32. Hindrikson, M. Jõgede ülevaateseire hüdrokeemilised uuringud 2013. aastal. 2014. Eesti
Keskkonnauuringute Keskus OÜ.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
164
Hiraishi, T., Krug, T., Tanabe, K., Srivastava, N., Baasansuren, J., Fukuda, M., Troxler, T. G. 2014. 2013 supplement to the 2006 IPCC guidelines for national greenhouse gas inventories: Wetlands. IPCC, Switzerland.
Johanson, J., Toomik, A., Timm, U., Kaljuste, M. 2011. AS Torfex Lavassaare turbamaardla Põhara turbatootmisala töötamise ja Põhara II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tallinn
Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 2016, 2). Keskkonnaamet. 2023. Karuse-Linnuse loodusala kaitsekorralduskava. Keskkonnaministeerium. 2022. Lääne-Eesti veemajanduskava (perioodiks 2022-2027).
Kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 07.10.2022. Keskkonnaministri 21.04.2014. a vastu võetud määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses
tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“.
Keskkonnaministri 01.09.2017. a määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“.
Keskkonnaministri 27.12.2016. a vastu võetud määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“.
Keskkonnaministri 14.12.2016 a. määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (RTI, 14.12.2017, 10)
Keskkonnaministri 16.12.2016 a. määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 27.05.2020, 2)
Keskkonnaministri 20.10.2016 a. määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ (RT I, 31.12.2021, 17)
Keskkonnaministri 27.12.2016. aastal vastu võetud määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.
Keskkonnaministri 27.12.2016. aastal vastu võetud määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“.
Keskkonnaministri 08.11.2019. aastal vastu võetud määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87; 2017, 3).
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 21.12.2019, 2). KOTKAS - Keskkonnaotsuste infosüsteem (kotkas.envir.ee) Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., 1998. Eesti soode hüdrogeoökoloogia. Teaduste
Akadeemia Kirjastus, Tallinn.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
165
Kull, A., jt. 2013. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks. Tartu.
Kull, A., jt. 2016. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks II etapp. Tartu.
Kull, A., Küttim, M. 2024. Ringmajanduse põhimõtete juurutamine Eestis toodetud aiandusturba toodete kasutamisel ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamine LULUCF sektoris. Tartu.
Kull, T., Sarv, A. 2015. Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse tegevuskava. Kuslap, E. 2021. Maavara kaevandamise loa taotlus. Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K. 2018. Rohevõrgustiku
planeerimisjuhend. Tallinn-Tartu. Lahtvee, V, Allik, A, Annuk, A, Heinap, J, Jüssi, M, Kallaste, T, Kirsimaa, K, Klein, K,
Kuldna, P, Nõmmann, T, Oisalu, S, Remmelgas, L, Uiga, J, Urbel-Piirsalu, E, Poltimäe, H, Tuhkanen, H. 2015. Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia. Lõpparuanne. SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti Maaülikool, Balti Keskkonnafoorum. Fridjof Nanseni Instituut. Tallinn
Lahtvee, V, Allik, A, Annuk, A, Heinap, J, Jüssi, M, Kallaste, T, Kirsimaa, K, Klein, K, Kuldna, P, Nõmmann, T, Oisalu, S, Remmelgas, L, Uiga, J, Urbel-Piirsalu, E, Poltimäe, H, Tuhkanen, H. 2015. Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia. Lõpparuanne. SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti Maaülikool, Balti Keskkonnafoorum. Fridjof Nanseni Instituut. Tallinn
Lihula valla üldplaneering. Kehtestatud Lihula Vallavolikogu 25.09.2003 määrusega nr 22, muudetud Lihula Vallavolikogu 10.06.2004 otsusega nr 30, Lihula Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 13 ja 31.01.2013 määrusega nr 2, Lääne Maavanema 25.07.2016 korraldusega nr 1-1/16/114, Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2017 otsusega nr 31 ja 18.04.2019 otsuga nr 140.
Lind, S., Kovtun-Kante, A., Eek, L., 2024. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2023. aasta ajakohastatud vahehinnang. Seletuskiri veemajanduskomisjonile. Keskkonnaagentuur. Tallinn.
Loigu, E., Leisk, Ü., Orru, M. 2008. Soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks. TTÜ Keskkonnatehnika instituut. Tallinn.
Looduskaitseseadus (RT I, 22.02.2019, 21) Looduskaitse arengukava aastani 2020. Keskkonnaministeerium. Tallinn 2012. Lääne maakonnaplaneering 2030+. Kinnitatud Riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/70. Maa- ja Ruumiameti geoportaali rakendus (https://geoportaal.maaamet.ee/)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
166
Maaparandusseadus (RT I, 30.12.2024, 12) Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004. a vastu võetud määrus nr 172
„Kaevandamise ohutusnõuded“. Maljanen, M., Sigurdsson, B. D., Guðmundsson, J., Óskarsson, H., Huttunen, J.T.,
Martikainen, P. J. 2010. Greenhouse gas balances of managed peatlands in the Nordic countries – present knowledge and gaps. Biogeosciences, 9.
Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L. 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. EGF: 9110, Rakvere.
Maves. 2003. Pärnumaa turbavarude arengukava (aastani 2030). Niidas, A., Toomik, A., Kaljuste, M., Simmer, E., Schvede, H., Kukk, R., Loogna, T. 2015. Rapla
maakonna Märjamaa valla Kuislemma turbatootmisala kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tallinn
Niskanen, I. 1998. Turvetuotanto ympäristömelun auheuttajana. Ympäristöntutkimuskeskus. Jyväskylän Ylipisto.
Orru, M., Mikkelsaar, K. 2011. Kuivenduse mõju ulatus turbakaevandamisel looduslikele sooaladele. Kaevandamine ja vesi. Toim. I. Valgma. Tallinn: Eesti Mäeselts, TTÜ Mäeinstituut.
Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn. Purre, A-H. 2023. Study on greenhouse gas emissions from bogs, peatlands and peat Accumulation. Tallinn. Põder, T. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. Keskkonnaministeerium 2017. Raadla, K. 2004. Turba kaevandamine ja sellega kaasneva mõju leevendamine põhja- ja
pinnaveele Viru-Peipsi alamvesikonnas. Peipsi Koostöö Keskus. Tallinn. Ramst, R., Paat, K. 2020. Kõverdama turbamaardla Kõverdama uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2019). OÜ Inseneribüroo Steiger. Ramst. R., Vohta., A., Siir, S. 2021. Kõverdama turbamaardla Kõverdama turbatootmisala
jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 30.11.2020). OÜ Inseneribüroo Steiger. EGF: 9528, Tallinn.
Riigi Ilmateenistus (kasutatud 22.04.2025) Ruel, J-C. 2000. Factors in¯uencing windthrow in balsam fir forests: from landscape studies
to individual tree studies. Forest Ecology and Management, 135, 169-178. Salm, J. O., Maddison, M., Tammik, S., Soosaar, K., Truu, J., & Mander, Ü. 2012. Emissions
of CO2, CH4 and N2O from undisturbed, drained and mined peatlands in Estonia. Hydrobiologia, 692(1), 41-55.
Sarkkola, S., Hökkä, H., Nieminen, M., Ahti, E., Päivänen, J., Laine, J. 2010. Role of tree stand evapotranspiration in maintaining satisfactory drainage conditions in drained peatlands. Canadian Journal of Forest Research, 40, 1485–1496.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne
167
Steil, J.C., Blinn, C.R., Kolka, R. 2009. Foresters’ Perceptions of Windthrow Dynamics in Northern Minnesota Riparian Management Zones. Northern Journal of Applied Forestry,
26, 2. Stenberg, L., Haahti, K., Hökkä, H., Launiainen, S., Nieminen, M., Lauren, A., Koivusalo, H.
2018. Hydrology of Drained Peatland Forest: Numerical Experiment on the Role of Tree Stand Heterogeneity and Management. Forests, 9 (10), 645.
Strateegilised mürakaardid, CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal. Keskkonnaõiguse Keskus, 2020. Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384; 2016, 1). Toomik, A., Niidas, A., Kaljuste, M., Simmer, E. 2012. Peningi turbatootmisala kuivendamise
ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju. hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tallinn.
Tuleohutuse seadus (RT I 2010, 24, 116). Tööstusheite seadus (RT I, 16.05.2013, 1) Uppin, M., Purre, A.-H. 2021. Surface Water Quality and Peat Production: Mitigating Effect
of Sedimentary Ponds. 16th International Peatland Congress 2020. Uppin, M., 2022. Soosaare, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisalade kuivendamise
mõju põhjavee tasemele ja kvaliteedile. OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn. Valk, U. 2005. Eesti rabad. Halo Kirjastus. Tartu. Valk, U. 1988. Eesti sood. Valgus. Tallinn. Veeseadus (RT I, 15.04.2025, 8)
Digiallkirjad
n/ta
n/ta (452-A)
20.17
19.24
17.95
17.75
17.01
18.45
18.00
17.51
16.67
18.18
17.78
17.36
16.74
16.47
16.37
16.61
16.56
16.89
17.00
16.76
17.51
16.43
16.48
16.33
17.82
17.26
16.71
16.34
16.62
16.66
16.12
16.41
17.40
17.05
16.48
16.17
16.02
15.89
17.19
16.84
16.45
16.08
15.78
15.82
16.77
16.38
15.92
15.96
15.87
15.89
16.27
20.31
19.58
17.83
17.82
17.74
17.35
17.00
17.07
17.35
16.90
16.98
20.20
19.67
18.15
17.68
17.49
17.36
16.99
17.09
17.11
17.22
17.06
17.08
19.94
17.48
17.43
17.20
17.03
16.89
16.43
17.33
16.46
17.62
19.52
19.68
19.09
17.47
18.18
17.74
20.07
19.49
19.61
17.18
17.68
17.95
17.74
16.04 16.89
17.81
17.93
16.90
17.52
16.76 17.12
15.98
16.04 16.39
17.42
17.37
16.19
16.23
16.11
15.95
18.15
16.02
17.99
19.51
19.08
19.32
16.33
17.04 16.92
17.32
17.06
17.01
17.10
16.87
16.51 16.60
17.02
16.60
16.56
16.74
16.69
16.65
17.56
17.15
16.64
16.57
16.14
16.01
15.99
16.02
16.17
16.60
16.04
16.14
16.13
16.24
16.74
16.92
16.19
16.75
17.13
17.57
17.62
17.66
16.08
16.05
16.00
15.91
16.29
16.51
16.83
15.85
16.10
15.82
15.79
16.00
16.01 16.06
15.69 15.80
15.62
15.62
15.69
15.74
15.88
15.94
16.00
15.84
15.60
15.45
15.49
15.48
15.60
15.55
15.50
15.45
15.30
15.50
15.39
15.83
16.07
16.11
16.01
15.78
15.56
15.55
15.75
15.71
15.61
15.57
15.49
15.35
15.41
15.61
15.69
15.52
16.09
16.31
16.01
15.86
17.12
17.03
16.24
15.91
15.57
15.76
15.76
15.70
15.67
15.93
16.36
16.10
15.65
16.66
17.39
15.76
15.73
15.84
17.16
16.22
15.69
15.78
16.56
15.85
15.69
15.67 15.86
15.98
15.78
16.07
16.61
16.39
15.97
16.25 16.08
16.06
16.09
16.51
16.46 16.67
16.21
16.18 16.01
16.11
16.92
16.27
15.80
15.71
16.04
16.11
16.24
17.14
16.18
15.89
16.17
16.54
17.29
15.93
16.18
15.69
18.07
16.04
16.04
16.24
16.48
16.44
16.39
17.71
16.76
16.88
16.88
18.76 17.18
17.43
17.13
18.13
16.99
17.14
17.15
16.91
17.27
17.07
16.81
16.64
16.89
17.77
17.61
16.57
16.36
16.93
17.28
17.63 17.10
17.25
16.63
16.51
17.33
16.08 16.26
15.93 15.88
16.39
15.71 16.00
16.04 15.79
16.57
16.95 16.13
16.40 16.25
16.31 17.06
17.58
17.20 16.30 16.10 16.19
15.91 16.87
16.79
15.94
16.15 16.57
16.80
16.89
16.53
16.38
17.20
16.40
16.39
17.84
16.16
16.38
16.67
16.48
16.58
16.33
16.30
16.45
16.90
16.59
16.37
16.42
16.66
16.92
16.41
16.33
16.12
16.25
17.31
17.19
16.79
16.26
15.63
15.53
16.26 16.21
16.24
15.77
16.32
16.13
15.72
15.52
15.89
16.10
15.96
17.12
17.54
17.38
16.88
16.67
17.31
16.21
17.21
16.36
16.49
17.24
18.73
17.54
16.77
16.33
16.40
16.15
16.51
15.88
17.02
16.56
17.81
16.52
15.78
16.29
16.31
17.77
19.31
18.65 18.58
18.01 17.84 17.37
17.16
16.86
18.94
19.42
18.86
18.95
19.12
19.41
19.09
18.47
19.19
19.23 18.33 18.12
17.41
17.28 17.15
19.18
19.61
19.72
17.14
16.48
16.81
17.02 17.65 18.16
17.07 17.01
17.27
16.66
17.48
16.03 16.62
16.42 16.52
16.78
15.91
16.20
16.09
16.08
16.40
16.17
17.37
16.80
16.40
16.32
16.49
16.13
15.87
15.94
16.29 16.14
15.93
15.96
15.86
16.35
15.81
16.01
15.63
15.89
16.41
15.98
16.05
16.13
15.93
15.65
15.57
15.61
16.03
15.73
15.81
15.46
15.67
15.83
15.89
15.51
15.42
15.63
15.76
15.65
15.33
15.47
15.65
15.60
15.69
15.87
15.48
15.94
15.98
16.10
15.78
15.96
15.82
16.05
16.52
15.98
15.62 15.65
15.73
16.25 15.72
16.00 15.66
15.48 15.44
15.64
15.40
19.20
17.49 17.88
18.93
18.33
18.12
18.09
17.64
17.52
18.36
15.45
15.04
15.87
19.25
19.24
19.44
16.68
16.04
16.38 16.60
16.45
15.78
15.76
15.75
15.99
16.60
17.17
16.42
16.09
15.67
15.82
15.97
15.92
16.12
16.34
16.78
15.92
15.86
15.48
15.56
15.78
15.88
16.35
16.64
15.76
15.58
15.58
15.68
15.46
15.95
15.89
15.92
15.81
15.57
15.41
15.70
15.54
15.53
15.67 15.66
15.96
16.25
16.42
15.72
16.08
16.43
16.49
15.94
15.67
15.91
15.88
15.43
16.44
16.03
15.45
15.75
15.65
15.31
15.42 15.62
15.73 16.04
15.64
15.58
15.63
15.70
15.52
15.59
15.51
16.01
16.00
15.57
16.31
15.53
15.33
16.52
16.85
15.89 16.68
16.80
17.33
16.16
17.22
15.89
15.90
16.48
16.52
16.44
17.11
17.05
16.99
16.69
17.17
17.22
16.44
16.49
16.38
16.44
16.47
15.73
16.53
15.94 15.75
15.85
15.85
16.40
16.03 15.84
16.21
16.33
17.83
15.61
15.63
15.59
15.62
15.64
15.82 15.82 16.08
15.90
16.00
15.25
15.25
15.64
15.28
15.33 15.58
15.56
15.73
16.65
17.13
16.89
16.13
16.86
16.90
16.98
17.00
16.04
16.39
17.04
17.41
18.42
15.61
16.44
16.15
17.62
18.84
17.23
16.62
16.10
16.03
15.82
15.65
18.53
16.67
16.84
16.30
16.52
16.46
17.89
19.10
17.00
17.51
17.58
17.67
18.60
18.54
17.98
16.82
16.93
16.97 16.71 16.80
17.33
16.86
19.20
18.98
18.68
15.88
15.89
15.98 15.81
16.50 16.07
15.87
19 .55
18.57
1 7 .4
2
18.06
1 9. 07
18.85
1 8. 82
17.74
18.47
19.31
18.86
18.07
18.46 18.45
17.64
17.55
18.68
17.94
1 8. 24
16.59
19 .03
18.39
14.80
09.08.2019
14.44
09.08.2019
14.95
09.08.2019
14.57
09.08.2019
14.55
09.08.2019
14.33
09.08.2019
14.28
09.08.2019
14.41
09.08.2019
14.38
09.08.2019
13.04
09.08.2019
09.08.2019
14,80
1 6
1 6
1 6
1 7
17
1 6
1 7
17
2 0
20
20
2 0
16
16
1 6
16
1 6
1 6
1 6
1 6
1 6
17
17
17
17
17
1 7
17
1 7
1 8
1 8
18
181 8
1 8
1 9
19
1 9
19
1 9
19
19
1 6
1 7
1 6
16
1 6
1 6
1 6
16
1 5
1 5
15 15
15
15
1 5 15
15
1 5
15
1 6
16
1 5
1 6
1 7
1 7
1 6
1 8
1 5
Plokk 7 aT
Plokk 6 aT
Plokk 7 aT
Plokk 6 aT
Plokk 7 aT
Plokk 6 aT
Plokk 7 aT Plokk 6 aT
Plokk 7 aT
Plokk 4 aR
Plokk 3 aR
Plokk 4 aR
Plokk 3 aR
Plokk 4 aR
Plokk 3 aR
Plokk 4 aR
Plokk 4 aR
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 2 aT
Plokk 2 aT
Plokk 7 aT
Plokk 5 aT
Plokk 7 aT
I
II
V
IV '
II'
I'
III III'
IV
V '
1'
2'
3'
4' 5'
'
7' 8'
9'
10'
11'
12'
3'
14'
15'16'
17'
18'
19' 0'21'
22' 23'
24'
25'
26'
27'
28'
29'
30'
31'
32'
33'
34'
35'
1
2
3
4
5
6 7
8 9
10
11
12
13
14
1516
17
18 19
20
21
22
2324
25
26
27
28
29
30
31
32 33 34
35
36 37
36' 37' 38'
39'
40'
41'
42'
43' 44'
38 39 40
41
42
3
44
45
46
47
48
49
50 5
52
45'
46'
47'
48'
4 '
50'
1-1 17,37
1,0 2,7
1-2 18,23
1,8 3,3
1-3 19,84
3,2 4,5
1-4 20,16
2,7 4,2
1-5 19,88
0,1 0,2
1-6 19,48
- -
1-7 19,23
- -
1-8 18,44
2,5 3,2
1-9 16,76
0,3 2,8
1-10 17,48
1,0 1,9
2-1 17,18
0,2 0,6
2-2 17,42
0,7 2,4
2-3 18,39
2,0 3,8
2-4 19,09
2,5 4,3
2-5 19,83
2,8 4,5
2-6 18,13
1,5 2,8
2-7 18,91
2,0 3,7
2-8 18,98
2,6 3,9
2-9 20,00
2,9 4,5
2-10 19,61
2,7 4,1
2-11 17,34
1,4 1,9
2-12 17,28
0,9 1,6
2-13 17,09
0,8 0,9
2-14 16,84
- 0,9
2-15 16,10
- 0,3
3-1 17,16
0,3 0,7
3-2 17,48
0,8 1,8
3-3 17,71
1,1 2,4
3-4 17,80
1,1 3,1
3-5 17,84 3,8
3-6 19,75
3,3 5,5
3-7 20,25
2,5 5,3
3-8 18,39
2,2 3,7
4-1 17,01
- 0,8
4-2 17,29
0,7 1,7
4-3 17,54
1,3 2,2
4-4 17,89
1,4 3,1
4-5 18,41
0,8 3,8
4-6 19,51
1,7 5,1
4-7 20,29
2,5 5,7
4-8 19,06
2,4 4,8
5-1 17,16
0,5 0,9
5-2 17,75
1,5 2,4
5-3 18,27
1,6 3,4
5-4 18,63
1,4 4,0
5-5 19,91
3,4 5,7
5-6 18,81
2,8 4,2
5-7 18,51
2,5 4,2
5-8 18,35
2,5 4,5
6-1 16,78
- 0,9
6-2 17,32
1,0 1,6
6-3 17,77
1,4 2,4
6-4 18,10
2,0 3,0
6-5 18,42
1,8 3,6
6-6 18,62
2,1 3,9
7-1 16,38
- 0,9
7-2 16,92
0,6 1,5
7-3 17,27
0,7 2,6
7-4 17,93
1,7 3,2
7-5 18,25
1,6 2,7
7-6 17,80
1,4 2,9
7-7 17,58
1,2 2,3
7-8 17,47
1,2 2,3
7-9 17,59
1,0 2,7
8-1 16,12
- 0,4
8-2 16,45
- 0,8
8-3 16,85
0,3 1,6
8-4 17,35
1,4 2,6
8-5 17,83
1,4 2,8
8-6 17,35
1,2 2,8
8-7 17,73
1,1 2,3
8-8 17,69
0,9 2,1
8-9 17,94
1,3 2,5
8-10 17,74
0,6 2,1
8-11 17,67
1,5 2,4
9-1 16,21
- 0,7
9-2 16,69
0,4 1,4
9-3 17,00
1,0 2,0
9-4 17,21
1,5 2,4
9-5 17,04
0,9 1,7
9-6 16,80
- 1,4
9-7 16,69
- 1,1
9-8 16,24
- 0,2
10-1 16,10
- 0,7
10-2 16,24
- 0,6
10-3 16,43
- 1,2
10-4 16,91
0,7 1,7
10-5 17,20
1,0 2,5
10-6 16,49
0,5 1,6
10-7 16,96
1,3 1,9
10-8 16,32
0,8 1,1
10-9 15,93
- 0,8
10-10 15,90
- 0,6
10-11 15,82
- 0,4
11-1 16,05
- 0,6
11-2 16,03
- 0,5
11-3 16,08
- 1,0
11-4 16,02
- 0,9
11-5 16,76
0,5 1,7
11-6 16,59
- 0,8
11-7 16,46
- 1,5
11-8 16,73
- 1,7
11-9 16,14
- 0,4
11-10 16,39
- 0,5
11-11 16,09
- 0,4
11-12 6,21
- 0,2
12-1 15,67
- 0,5
12-2 15,82
- 0,5
12-3 16,11
- 0,9
12-4 16,76
0,7 1,9
12-5 16,78
0,9 2,0
12-6 16,48
0,5 1,8
12-7 15,78
- 0,6
12-8 15,80
- 0,5
12-9 15,82
- 0,1
12-10 15,91
- -
12-11 16,53
- -
13-1 15,76
- 0,5
13-2 16,01
- 1,1
13-3 16,38
0,3 1,5
13-4 16,21
0,3 1,4
13-5 15,96
0,2 1,5
13-6 15,60
- 0,6
13-7 15,76
- 0,4
13-8 15,63
- 0,2
13-9 15,78
- 0,1
13-10 15,98
- -
14-1 15,69
- 0,5
14-2 15,64
- 0,6
14-3 16,10
- 1,0
14-4 15,98
- 0,9
14-5 15,67
- 0,5
14-6 15,60
- 0,3
14-7 15,61
- 0,1
14-8 15,65
- 0,1
14-9 15,67
- -
14-10 15,80
- -
I-0
I-1
I-2
II-0
II-1
II-2
III-0
III-9 16,05
- 1,6
IV-0
IV-1
VI-0
VI-1
VI-2
VI-3
V-0 V-1 V-2 V-3 V-4
V-5
VIII-0 VIII-1 VIII-2 VIII-3 VIII-4 VIII-5
VII-0VII-1 VII-2 VII-3 VII-4 VII-5 VII-6 VII-7 VII-8 VII-9
IV-2 IV-3 IV-4 IV-5 IV-6 IV-7 IV-8 IV-9 IV-10 IV-11 IV-12 IV-13 IV-14
III-10 III-11
III-1 III-2 III-3 III-4 III-5 III-6 III-7 III-8
1,1
1-9 16,76
0,3 2,8 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m
Sondeerimispunkti nr
Kogu lasundi paksus, m
Vähelagunenud turba kihi paksus, m
19502:002:0121
Kõverdama turbatootmisala 19502:002:0119
Lihula metskond 6
Lihula metskond 14
41101:004:01 7
Lihula metskond 31 41101:004:0125
Lihula metskond 29
Lihula metskond 28
Metsiku Lihula metskond 32
41101:004:012719501:002:0255
Lihula metskond 59
19502:002:0284
Lihula metskond 51
43001:001:0537
Lihula metskond 239
19501:001:0463
19502:002:0283
19501:002:0616 Lihula metskond 65
41101:004:0114
19502:002:0402
Ansi
Seitsmetamme 19502:002:0630
41101:004:0181
Lihula metskond 10
19502:002:0118 Kõverdama turbatootmisala
41101:004:0260
41101:004:0270
19501:002:0820
Tammiku
9502:002:0030
Männiku
41101:004:0175
Lihula metskond 39
19502:002:0055
19502:002:0053Nõmme 19502:002:0054
Nõmme pu bamaja
Lehtmetsa 19502:002:1270 Lihula metskond 14
19502:002:0120
19502:002:0121
Lihula metskond 16
Lihula metskond 16
19502:002:0121
Lihula metskond 14 19502:002:0120
41101:004:0109
Lihula metskond 26
43001:001:1288
Kinksi küla
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
Lamami samakõrgusjoon, m
Veehaarde sanitaarkaitseala
Maaparandushoiuala
Vääriselupaiga piirangud
Teekaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Ranna või kalda piiranguvöönd
2019. a sondeerimispunkt
1995. a sondeerimispunkt
Karuse-Linnuse hoiuala
III kategooria kaitsealused liigid
Proovivõtupunkt
1
Kõverdama turbamaardla piir (asendiplaanil)
0 500 m250
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Külgneva mäeeraldise piir
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
1'
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Loa omanik
[email protected] 1 : 5000
/Allkirjastatud digitaalselt/
+372 668 1011, [email protected]
Lääneranna vald, Pärnu maakond
Kõverdama II turbatootmisala
Graafiline lisa 1/3
08.04.2026
26/5486 /Allkirjastatud digitaalselt/
Erki Vaguri
Tauri Põldema
Aktsiaselts Torf
Tallinna mnt 26a, 90303 Pärnu maakond, Lääneranna vald, Lihula linn,
Mäeeraldise plaan
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2721).
- Kõverdama turbamaardla Kõverdama uuringuruumi topograafilise ja varu arvutamise
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 07.04.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 07.04.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 07.04.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.04.2026);
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Kaardileht nr 5244 Vatla
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
Ööbiku
19502:002:0156
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1' 6 496 813,62 482 563,16
2' 6 496 918,83 482 704,16
3' 6 497 213,51 482 916,72
4' 6 497 306,69 483 094,85
5' 6 497 326,30 483 098,50
6' 6 497 311,75 483 199,11
7' 6 497 217,97 483 186,84
8' 6 497 185,64 483 329,21
9' 6 497 227,27 483 500,34
10' 6 497 296,97 483 501,73
11' 6 497 149,28 484 513,16
12' 6 496 957,33 484 519,84
13' 6 496 996,02 485 021,75
14' 6 496 532,49 485 063,15
15' 6 496 493,92 484 671,82
16' 6 496 497,27 484 642,69
17' 6 496 400,45 484 649,97
18' 6 496 366,54 484 318,61
19' 6 496 539,61 484 307,88
20' 6 496 555,76 484 516,60
21' 6 496 562,38 484 515,78
22' 6 496 784,49 484 486,65
23' 6 496 791,77 484 485,66
24' 6 496 722,92 483 419,81
25' 6 496 551,46 483 433,05
26' 6 496 531,60 483 435,70
27' 6 496 485,92 483 444,14
28' 6 496 475,66 483 399,62
29' 6 496 743,61 483 238,09
30' 6 496 459,44 482 730,15
31' 6 496 455,96 482 727,51
32' 6 496 190,16 482 933,89
33' 6 496 100,02 482 773,99
34' 6 496 168,55 482 746,27
35' 6 496 215,09 482 727,32
Nr X Y
1 6 496 813,62 482 563,16
2 6 496 918,83 482 704,16
3 6 497 213,51 482 916,72
4 6 497 306,69 483 094,85
5 6 497 291,92 483 196,49
6 6 497 217,97 483 186,84
7 6 497 185,64 483 329,21
8 6 497 227,27 483 500,34
9 6 497 241,82 483 740,98
10 6 497 131,90 484 493,75
11 6 496 935,79 484 500,58
12 6 496 944,62 484 615,15
13 6 496 974,56 485 003,59
14 6 496 550,45 485 041,47
15 6 496 514,03 484 671,99
16 6 496 519,23 484 626,79
17 6 496 604,60 484 510,28
18 6 496 784,56 484 486,62
19 6 496 791,78 484 485,66
20 6 496 722,94 483 419,85
21 6 496 551,37 483 433,11
22 6 496 531,57 483 435,72
23 6 496 485,91 483 444,21
24 6 496 475,68 483 399,63
25 6 496 743,63 483 238,17
26 6 496 459,39 482 730,15
27 6 496 455,99 482 727,48
28 6 496 190,18 482 933,89
29 6 496 100,02 482 773,99
30 6 496 168,55 482 746,27
31 6 496 215,09 482 727,32
32 6 496 539,61 484 307,88
33 6 496 555,81 484 516,68
34 6 496 557,61 484 539,92
35 6 496 497,74 484 622,60
36 6 496 418,36 484 628,57
37 6 496 386,52 484 317,38 36' 6 496 241,05 483 766,68
37' 6 496 243,65 483 786,87
38' 6 496 253,49 483 956,89
39' 6 496 264,13 484 140,64
40' 6 496 095,87 484 149,63
41' 6 496 080,33 483 970,03
42' 6 495 998,83 483 976,17
43' 6 495 853,63 483 976,14
44' 6 495 840,76 483 792,75
38 6 496 241,05 483 766,68
39 6 496 243,65 483 786,87
40 6 496 253,49 483 956,89
41 6 496 262,97 484 120,68
42 6 496 114,13 484 128,62
43 6 496 100,28 483 968,53
44 6 495 998,83 483 976,17
45 6 495 853,63 483 976,14
46 6 495 840,76 483 792,75
47 6 496 065,36 482 774,37
48 6 496 159,43 482 934,06
49 6 495 813,55 482 959,02
50 6 495 810,69 482 946,63
51 6 495 788,49 482 850,48
52 6 495 807,84 482 812,28
45' 6 496 065,36 482 774,37
46' 6 496 159,43 482 934,06
47' 6 495 813,55 482 959,02
48' 6 495 810,69 482 946,63
49' 6 495 788,49 482 850,48
50' 6 495 807,84 482 812,28
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Pindala 147,90 ha
Pindala 140,14 ha 6 495 500
6 496 000
6 496 500
6 497 000
6 497 500
4 8 2 5
0 0
4 8 3 0
0 0
4 8 3 5
0 0
4 8 4 0
0 0
4 8 4 5
0 0
4 8 5 0
0 0
N
17
15
0,00
0,50
0,75
1,00
1,25
0,25
1,50
1,75
2,00
2,50
2,75
3,00
3,50
3,75
4,00
4,50
4,75
5,00
5,50
2,25
3,25
4,25
5,25
0,00
0,50
0,75
1,00
1,25
0,25
1,50
1,75
2,00
2,40
2,25
0,00
0,50
0,75
1,00
1,25
0,25
1,50
0,00
0,50
0,75
1,00
1,25
0,25
1,45
169
170
171
172
173
174
129
151
177
1,75
1,90
178
179
180
181
182
183
184
152
153
154
155
156
157
158
159
160
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
150
150
13
14
15
16
17
18
19
20
21
13
14
15
16
17
18
19
20
21
1
14
15
16
17
14
15
16
17
4
3-1 I-0
Maapinna abs kõrgus, m 17,71 17,80 17,84 19,75 20,25 18,39 17,07 16,32 18,91 18,98 20,00 19,61
Lamami abs kõrgus, m 16,46 15,68 15,31 14,70 14,04 14,25 14,95 14,69 13,66 13,97 15,21 15,08 15,50 15,51 15,24
Turbalasundi kogupaksus, m 0,70 1,80 2,40 3,10 3,80 5,50 5,30 3,70 3,41 2,35 3,70 3,90 4,50 4,10 3,20
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
13-1
Maapinna abs kõrgus, m 15,76 16,01 16,38 16,21 15,96 15,60 15,76
Lamami abs kõrgus, m 15,26 14,91 14,88 14,76 14,46 15,00 15,36
Turbalasundi kogupaksus, m 0,50 1,10 1,50 1,45 1,50 0,60 0,40
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m 69 102 92 99 106 99
83 99 102 114 97 94 109 50 208 64 124 85 99 125
0,30 0,80 1,10 1,10 3,25 2,50 2,20 2,00 2,60 2,90 2,70 2,50
0,30 0,25 0,20
17,4817,16 18,44
3-2 3-3 3-4 3-5 3-6 3-7 3-8 IV-0 2-7 1-82-8 2-9 2-10
--
----
13-2 13-3 13-4 13-5 13-6 13-7
1,10
l.23% t.1,69%
l.26% t.1,37%
l.19% t.1,20%
l.15% t.0,61%
l.14% t.0,75%
l.14% t.0,78%
l.16% t.1,62%
l.13% t.1,04%
l.17% t.1,19%
l.23% t.1,55%
l.27% t.1,60%
l.21% t.2,23%
l.22% t.3,38%
l.26% t.4,09%
l.24% t.4,44%
l.27% t.4,23%
l.23% t.4,80%
l.24% t.6,70%
l.26% t.7,66%
l.26% t.9,47%
l.23% t.8,20%
l.24% t.8,04%
l.17% t.3,64%
l.17% t.3,30%
l.20% t.2,15%
l.19% t.1,74%
l.24% t.2,82%
l.25% t.3,12%
l.27% t.5,71%
l.28% t.9,62%
l.24% t.6,99%
l.20% t.8,45%
l.17% t.2,78%
l.18% t.4,58%
l.19% t.1,92%
l.26% t.4,53%
l.25% t.2,69%
l.27% t.2,48%
l.26% t.2,89%
l.27% t.3,69%
l.28% t.6,03%
l.34% t.13,77%
l.31% t.71,41%
l.26% t.19,41%
l.25% t.4,60%
l.32% t.12,14%
Uuringupunkti nr
Uuringupunkti nr
läbilõige
Botaaniline
(M 1 : 25)
3-6
läbilõige
Botaaniline
(M 1 : 25)
9-4
läbilõige
Botaaniline
(M 1 : 25)
10-7
läbilõige
Botaaniline
(M 1 : 25)
13-4
14
15
16
17
18
19
14
15
16
17
18
19
14
15
16
17
18
14
15
16
17
18
14
15
16
17
18
14
15
16
17
18
6-1
Maapinna abs kõrgus, m 16,78 17,32 17,77 18,10 18,42 18,62
Lamami abs kõrgus, m 15,88 15,72 15,37 15,10 14,82 14,72
Turbalasundi kogupaksus, m 0,90 1,60 2,40 3,00 3,60 3,90
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
9-1
Maapinna abs kõrgus, m 16,21 16,69 17,00 17,21 17,04
Lamami abs kõrgus, m 15,51 15,29 15,00 14,81 15,34
Turbalasundi kogupaksus, m 0,70 1,40 2,00 2,40 1,70
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
8-7
Maapinna abs kõrgus, m 17,73 17,69 17,94 17,74 17,67
Lamami abs kõrgus, m 15,43 15,59 15,44 15,64 15,27
Turbalasundi kogupaksus, m 2,30 2,10 2,50 2,10 2,40
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m 74 94 94 106
149 100 108 105
83 92 99 108 102
1919
13 13
1,00 1,40 2,00 1,80 2,10
0,40 1,00 1,50 0,90
1,10 0,90 1,30 0,60 1,50
6-2 6-3 6-4 6-5 6-6
-
-
9-2 9-3 9-4 9-5
8-8 8-9 8-10 8-11Uuringupunkti nr Uuringupunkti nr
Uuringupunkti nr
r.villpea-sfagnumi
r.villpea-sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
ss.sfagnumi
ss.sfagnumi-lehtsambla
ms.lehtsambla-pilliroo
ms.lehtsambla-pilliroo
ms.lehtsambla-pilliroo
ms.lehtsambla-pilliroo
ms.tarna-pilliroo
ss.tarna-pilliroo
ss.pilliroo-villpea
r.sfagnumi
r.sfagnumi
r.sfagnumi
ss.sfagnumi
ss.sfagnumi
ss.sfagnumi
r.villpea-sfagnumi
ms.tarna-pilliroo
ms.tarna-pilliroo
ss.sfagnumi-pilliroo
r.puu-sfagnumi
r.sfagnumi
ss.sfagnumi
ss.tarna-sfagnumi
ss.sfagnumi
ms.pilliroo-tarna
r.villpea-sfagnumi
ss.rohu-sfagnumi
ss.puu-sfagnumi
ss.puu-rohu
ss.tarna-pilliroo
ms.pilliroo
ms.pilliroo-tarna
ms.tarna-pilliroo
Plokk 4 aR
Plokk 7 aT
Plokk 6 aT
Plokk 7 aT
P lo
k k 1 a
T P lo
k k 2 a
T
Plokk 6 aT
Plokk 7 aT
Plokk 6 aT
Plokk 7 aT
Plokk 6 aT
Plokk 7 aT
Plokk 6 aT
Plokk 7 aTPlokk 2 aT
Plokk 1 aT
P lo
k k 2 a
T
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 2 aT
Plokk 4 aR
Plokk 3 aR
Läbilõige I-I'
Läbilõige IV-IV'
S m
S m
N m
N m
S m
S m
S m
N m
N m
N m
Läbilõige II-II'
Läbilõige V-V'
Läbilõige III-III'
3-6
3-6
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
9-4
151
152
153
154
155
156
157
158
159
13-4
169
170
171
172
173
174
Lagunemise aste, %
Tuhasus, %
Vähelagunenud turvas
Hästilagunenud turvas
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
Liiv
Savi
Proovivõtupunkti asukoht, punkti nr
Liivsavi / saviliiv / moreen
Rabaturvas
Siirdesooturvas
Madalsooturvas
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Proovi number
Proovi number
Maapinna kontuur
Turbalasundi lamam
Vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir
0 500 m250
Uuringuaegne veetase
Eeldatav veetase maavara ammendamisel
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Külgneva mäeeraldise piir
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Joonis nr
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
08.04.2026
Helis Vahtra
Lääneranna vald, Pärnu maakond
Kõverdama II turbatootmisala
Aktsiaselts Torf
Tallinna mnt 26a, 90303 Pärnu maakond, Lääneranna vald, Lihula linn,
Geoloogilised läbilõiked
2 / 3
V 1 : 50
H 1 : 5 000
26/5486
Põhjaterviku piir (0,2 m lamamist)
Tauri Põldema
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2721).
- Kõverdama turbamaardla Kõverdama uuringuruumi geoloogilisi läbilõikeid
3. Geoloogiliste läbilõigete koostamisel on kasutatud:
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Lihula metskond 10
41101:004:0181
Lihula metskond 14
43001:001:1288
K õ v e rd
a m
a t u rb
a to
o tm is a la
1 9 5 0 2 :0
0 2 :0
1 1 9
1 9 5 0 1 :0
0 2 :0
8 2 0
Lihula metskond 16
19502:002:0121
1 9 5 0 2 :0
0 2 :0
1 1 8
tu rb
a to
o tm is a la
K õ v e rd
a m
a
K õ v e rd
a m
a t u rb
a to
o tm is a la
1 9 5 0 2 :0
0 2 :0
1 1 9
Lihula metskond 14
43001:001:1288
1 9 5 0 2 :0
0 2 :0
1 1 9
tu rb
a to
o tm is a la
K õ v e rd
a m
a
L ih
u la m
e ts
k o n d 6
5
1 9 5 0 1 :0
0 2 :0
6 1 6
Lihula metskond 14
43001:001:1288
Lihula metskond 14
19502:002:0120
Lihula metskond 14
19502:002:0120
Kõverdama turbatootmisala
19502:002:0119
K õ v e rd
a m
a t u rb
a to
o tm is a la
1 9 5 0 2 :0
0 2 :0
1 1 9
L ih
u la m
e ts
k o n d 5
1
1 9 5 0 2 :0
0 2 :0
2 8 3
Ööbiku
19502:002:0156
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
l.24%
t.8,04%
Kõverdama turbatootmisala
r.
ss.
ms.
T e e
L>25%
L<25%
L>25%
L<25%
L<25%
L>25%
L<25%
L>25% L<25%
L>25%
L<25%
L>25%
L<25%
L>25%
n/ta
n/ta (452-A)
15.58
15.41
15.21
14.84
14.75
14.49
14.57
14.90
14.98
15.22
15.33
15.37
14.73
14.69
14.86
14.89
15.91
15.15
15.38
15.70
17.03
17.56
16.07
15.59
18.78
17.94
17.05
15.26
17.23
15.86
15.00
15.17
16.47
17.73
14.64
15.28
15.34
15.34
15.88
16.22
15.71
14.68
15.66
15.71
15.68 15.67
15.60
15.50
15.43
15.40 15.64
15.90
15.71
15.79
15.84
15.23
15.25
15.38
15.33
15.49
15.29
15.32
15.29
15.19
14.99
14.74
14.83
14.88
15.16
15.11
15.05
15.17
15.25
15.54
15.40 15.12 15.13
15.19
15.24
15.29 15.44
15.45
15.19
15.35
15.33
15.53 15.57 15.62
15.32
15.15
15.22
15.18
15.12
15.28
15.18
15.29
15.59
15.68 15.75
15.36
14.99
15.17
15.35
15.22
14.97
15.46
15.21
15.21
15.17
15.59
15.88 15.66
15.59
15.43
14.91
14.91
15.58
15.76
15.12
15.34
15.36 14.95
14.87
14.78
14.55
14.46
14.30
15.30
15.81
16.03
15.90
16.17
16.18
15.81
14.67 14.94
16.00
16.25
14.73
15.02
14.58
14.69
14.53
14.70
15.37
15.31
16.47
16.37
16.61
16.56
16.89
17.00
16.76
17.51
16.43
16.48
16.33
16.62
16.66
16.12
16.41
16.02
15.89
16.08
15.78
15.82
15.96
15.87
15.89
16.27
17.00
17.07
17.35
16.90
16.98
17.36
16.99
17.09
17.11
17.22
17.06
17.08
17.20
17.03
16.89
16.43
17.33
16.46
17.62
19.52
19.68
19.09
17.47
18.18
17.74
17.18
17.68
17.95
17.74
16.04 16.89
16.76 17.12
15.98
16.04 16.39
17.42
17.37
16.19
16.23
16.11
15.95
18.15
16.02
17.99
16.33
17.04 16.92
17.32
17.06
17.01
17.10
16.87
16.51 16.60
17.02
16.60
16.56
16.74
16.69
16.65
17.56
17.15
16.64
16.57
16.14
16.01
15.99
16.02
16.17
16.60
16.04
16.14
16.13
16.24
16.74
16.92
16.19
16.08
16.05
16.00
15.91
15.85
16.10
15.82
15.79
16.00
16.01 16.06
15.69 15.80
15.62
15.62
15.69
15.74
15.88
15.94
16.00
15.84
15.60
15.45
15.49
15.48
15.60
15.55
15.50
15.45
15.30
15.50
15.39
15.56
15.55
15.75
15.71
15.61
15.57
15.49
15.35
15.41
15.61
15.69
15.52
15.91
15.57
15.76
15.76
15.70
15.67
15.93
15.54 16.36
16.10
15.65
16.66
17.39
15.76
15.73
15.84
17.16
16.22
15.69
15.78
16.56
15.85
15.69
15.67 15.86
15.98
15.78
16.07
16.61
16.39
15.97
16.25 16.08
16.06
16.09
16.51
16.46 16.67
16.21
16.18 16.01
16.11
16.92
16.27
15.80
15.71
16.04
16.11
16.24
17.14
16.18
15.89
16.17
16.54
17.29
15.93
16.18
15.69
18.07
16.04
16.04
16.24
16.48
16.44
16.39
17.71
16.76
16.88
16.88
17.18
17.43
17.13
18.13
16.99
17.14
17.15
16.91
17.27
17.07
16.81
16.64
16.89
17.77
17.61
16.57
16.36
16.93
17.28
17.63 17.10
17.25
16.63
16.51
17.33
16.08 16.26
15.93 15.88
16.39
15.71 16.00
16.04 15.79
16.57
16.95 16.13
16.40 16.25
16.31 17.06
17.58
17.20 16.30 16.10 16.19
15.91 16.87
16.79
15.94
16.15 16.57
16.80
16.89
16.53
16.38
17.20
16.40
16.39
17.84
16.16
16.38
16.67
16.48
16.58
16.33
16.30
16.45
16.90
16.59
16.37
16.42
16.66
16.92
16.41
16.33
16.12
16.25
17.31
17.19
16.79
16.26
15.63
15.53
16.26 16.21
16.24
15.77
16.32
16.13
15.72
15.52
15.89
16.10
15.96
17.12
17.54
17.38
16.88
16.67
17.31
16.21
17.21
16.36
16.49
17.24
18.73
17.54
16.77
16.33
16.40
16.15
16.51
15.88
17.02
16.56
17.81
16.52
15.78
16.29
16.31
18.94
19.19
17.14
16.48
16.81
17.02 17.65 18.16
17.07 17.01
17.27
16.66
16.03 16.62
16.42 16.52
16.78
15.91
16.20
16.09
16.08
16.40
16.17
16.80
16.40
16.13
15.87
15.94
16.29 16.14
15.93
15.96
15.86
16.35
15.81
16.01
15.63
16.41
15.98
16.05
16.13
15.93
15.65
15.57
15.61
16.03
15.73
15.81
15.46
15.67
15.83
15.89
15.51
15.42
15.63
15.76
15.65
15.33
15.47
15.65
15.82
15.62 15.65
15.73
16.25 15.72
16.00 15.66
15.48 15.44
15.64
15.40
19.20
17.49 17.88
18.93
18.33
18.12
18.09
17.64
17.52
18.36
15.04
15.87
16.68
16.04
16.60
16.45
15.78
15.76
15.75
17.17
16.42
16.09
15.67
15.82
15.97
15.92
16.12
16.34
16.78
15.92
15.86
15.48
15.56
15.88
16.35
16.64
15.76
15.58
15.58
15.68
15.46
15.89
15.92
15.81
15.57
15.41
15.70
15.54
15.53
15.43
16.03
15.45
15.75
15.65
15.31
15.42 15.62
15.73 16.04
15.64
15.58
15.63
15.70
15.52
15.59
15.51
16.01
16.00
15.57
16.31
15.53
15.33
16.85
15.89 16.68
16.80
17.33
16.16
17.22
15.89
15.90
16.44
16.49
16.38
16.47
15.73
16.53
15.94 15.75
15.85
15.85
16.40
16.03 15.84
16.21
16.33
17.83
15.61
15.63
15.59
15.62
15.64
15.82 15.82 16.08
15.90
16.00
15.25
15.25
15.64
15.28
15.33 15.58
15.56
15.73
16.89
16.13
16.90
16.04
16.39
17.04
17.41
18.42
15.61
16.44
16.15
16.03
15.82
15.65
15.79
16.67
16.84
16.52
16.46
19.10
17.58
17.67
18.60
16.93
16.97 16.71 16.80
15.89
15.98 15.81
15.87
19 .55
18.57
1 7 .4
2
18.06
1 9. 07
18.85
1 8. 82
17.74
18.47
19.31
18.86
18.07
18.46 18.45
17.64
17.55
18.68
17.94
1 8. 24
16.59
19 .03
18.39
14.80
09.08.2019
14.44
09.08.2019
14.95
09.08.2019
14.57
09.08.2019
14.55
09.08.2019
14.33
09.08.2019
14.28
09.08.2019
14.41
09.08.2019
14.38
09.08.2019
13.04
09.08.2019
09.08.2019
14,80
15
15
15
15
1 5
15
15
15
1 6
1 5
15
15
15
1 5
15
1 6
1 6
16
1 6
1 6
1 7
1 7
1 8
1 8
1 9
15 16
16
16
16
16
1 6
16
1 6
17
17
1 7
18
1 8
1 9
1 6
1 6
1 6
1 7
17
1 7
2 0
16
16
1 6
1 6
1 6
1 6
1 6
1 6
17
17
1 7
1 8
1 8
1 8
1 9
1 9
19
1 6
16
1 6
1 6
1 6
16
Plokk 4 aR
Plokk 3 aR
Plokk 4 aR
Plokk 3 aR
Plokk 4 aR
Plokk 3 aR
Plokk 4 aR
Plokk 4 aR
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 2 aT
Plokk 2 aT
Plokk 5 aT
1'
2'
3'
4' 5'
'
7' 8'
9'
10'
11'
12'
3'
14'
15'16'
17'
18'
19' 0'21'
22' 23'
24'
25'
26'
27'
28'
29'
30'
31'
32'
33'
34'
35'
1
2
3
4
5
6 7
8 9
10
11
12
13
14
1516
17
18 19
20
21
22
2324
25
26
27
28
29
30
31
32 33 34
35
36 37
36' 37' 38'
39'
40'
41'
42'
43' 44'
38 39 40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50 5
52
45'
46'
47'
48'
4 '
50'
1-1 17,37
1,0 2,7
1-2 18,23
1,8 3,3
1-3 19,84
3,2 4,5
1-4 20,16
2,7 4,2
1-5 19,88
0,1 0,2
1-6 19,48
- -
1-7 19,23
- -
1-8 18,44
2,5 3,2
1-9 16,76
0,3 2,8
1-10 17,48
1,0 1,9
2-1 17,18
0,2 0,6
2-2 17,42
0,7 2,4
2-3 18,39
2,0 3,8
2-4 19,09
2,5 4,3
2-5 19,83
2,8 4,5
2-6 18,13
1,5 2,8
2-7 18,91
2,0 3,7
2-8 18,98
2,6 3,9
2-9 20,00
2,9 4,5
2-10 19,61
2,7 4,1
2-11 17,34
1,4 1,9
2-12 17,28
0,9 1,6
2-13 17,09
0,8 0,9
2-14 16,84
- 0,9
2-15 16,10
- 0,3
3-1 17,16
0,3 0,7
3-2 17,48
0,8 1,8
3-3 17,71
1,1 2,4
3-4 17,80
1,1 3,1
3-5 17,84 3,8
3-6 19,75
3,3 5,5
3-7 20,25
2,5 5,3
3-8 18,39
2,2 3,7
4-1 17,01
- 0,8
4-2 17,29
0,7 1,7
4-3 17,54
1,3 2,2
4-4 17,89
1,4 3,1
4-5 18,41
0,8 3,8
4-6 19,51
1,7 5,1
4-7 20,29
2,5 5,7
4-8 19,06
2,4 4,8
5-1 17,16
0,5 0,9
5-2 17,75
1,5 2,4
5-3 18,27
1,6 3,4
5-4 18,63
1,4 4,0
5-5 19,91
3,4 5,7
5-6 18,81
2,8 4,2
5-7 18,51
2,5 4,2
5-8 18,35
2,5 4,5
6-1 16,78
- 0,9
6-2 17,32
1,0 1,6
6-3 17,77
1,4 2,4
6-4 18,10
2,0 3,0
6-5 18,42
1,8 3,6
6-6 18,62
2,1 3,9
7-1 16,38
- 0,9
7-2 16,92
0,6 1,5
7-3 17,27
0,7 2,6
7-4 17,93
1,7 3,2
7-5 18,25
1,6 2,7
7-6 17,80
1,4 2,9
7-7 17,58
1,2 2,3
7-8 17,47
1,2 2,3
7-9 17,59
1,0 2,7
8-1 16,12
- 0,4
8-2 16,45
- 0,8
8-3 16,85
0,3 1,6
8-4 17,35
1,4 2,6
8-5 17,83
1,4 2,8
8-6 17,35
1,2 2,8
8-7 17,73
1,1 2,3
8-8 17,69
0,9 2,1
8-9 17,94
1,3 2,5
8-10 17,74
0,6 2,1
8-11 17,67
1,5 2,4
9-1 16,21
- 0,7
9-2 16,69
0,4 1,4
9-3 17,00
1,0 2,0
9-4 17,21
1,5 2,4
9-5 17,04
0,9 1,7
9-6 16,80
- 1,4
9-7 16,69
- 1,1
9-8 16,24
- 0,2
10-1 16,10
- 0,7
10-2 16,24
- 0,6
10-3 16,43
- 1,2
10-4 16,91
0,7 1,7
10-5 17,20
1,0 2,5
10-6 16,49
0,5 1,6
10-7 16,96
1,3 1,9
10-8 16,32
0,8 1,1
10-9 15,93
- 0,8
10-10 15,90
- 0,6
10-11 15,82
- 0,4
11-1 16,05
- 0,6
11-2 16,03
- 0,5
11-3 16,08
- 1,0
11-4 16,02
- 0,9
11-5 16,76
0,5 1,7
11-6 16,59
- 0,8
11-7 16,46
- 1,5
11-8 16,73
- 1,7
11-9 16,14
- 0,4
11-10 16,39
- 0,5
11-11 16,09
- 0,4
11-12 6,21
- 0,2
12-1 15,67
- 0,5
12-2 15,82
- 0,5
12-3 16,11
- 0,9
12-4 16,76
0,7 1,9
12-5 16,78
0,9 2,0
12-6 16,48
0,5 1,8
12-7 15,78
- 0,6
12-8 15,80
- 0,5
12-9 15,82
- 0,1
12-10 15,91
- -
12-11 16,53
- -
13-1 15,76
- 0,5
13-2 16,01
- 1,1
13-3 16,38
0,3 1,5
13-4 16,21
0,3 1,4
13-5 15,96
0,2 1,5
13-6 15,60
- 0,6
13-7 15,76
- 0,4
13-8 15,63
- 0,2
13-9 15,78
- 0,1
13-10 15,98
- -
14-1 15,69
- 0,5
14-2 15,64
- 0,6
14-3 16,10
- 1,0
14-4 15,98
- 0,9
14-5 15,67
- 0,5
14-6 15,60
- 0,3
14-7 15,61
- 0,1
14-8 15,65
- 0,1
14-9 15,67
- -
14-10 15,80
- -
I-0
I-1
I-2
II-0
II-1
II-2
III-0
III-9 16,05
- 1,6
IV-0
IV-1
VI-0
VI-1
VI-2
VI-3
V-0 V-1 V-2 V-3 V-4
V-5
VIII-0 VIII-1 VIII-2 VIII-3 VIII-4 VIII-5
VII-0VII-1 VII-2 VII-3 VII-4 VII-5 VII-6 VII-7 VII-8 VII-9
IV-2 IV-3 IV-4 IV-5 IV-6 IV-7 IV-8 IV-9 IV-10 IV-11 IV-12 IV-13 IV-14
III-10 III-11
III-1 III-2 III-3 III-4 III-5 III-6 III-7 III-8
1,1
1-9 16,76
0,3 2,8 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m
Sondeerimispunkti nr
Kogu lasundi paksus, m
Vähelagunenud turba kihi paksus, m
19502:002:0121
Kõverdama turbatootmisala 19502:002:0119
Lihula metskond 16
Lihula metskond 14 19502:002:0120
41101:004:01 7
Lihula metskond 31 41101:004:0125
Lihula metskond 29
Lihula metskond 28
Metsiku Lihula metskond 32
41101:004:012719501:002:0255
Lihula metskond 59
19502:002:0284
Lihula metskond 51
43001:001:0537
Lihula metskond 239
19501:001:0463
19502:002:0283
19501:002:0616 Lihula metskond 65
41101:004:0114
19502:002:0402
Ansi
Seitsmetamme 19502:002:0630
41101:004:0181
Lihula metskond 10
19502:002:0118 Kõverdama turbatootmisala
41101:004:0260
41101:004:0270
19501:002:0820 41101:004:0110 Lihula metskond 27
Tammiku
9502:002:0030
Männiku
41101:004:0175
Lihula metskond 39
19502:002:0055
19502:002:0053Nõmme 19502:002:0054
Nõmme pu bamaja
Lehtmetsa 19502:002:1270 Lihula metskond 14
19502:002:0120
19502:002:0121
Lihula metskond 16
Lihula metskond 16
19502:002:0121
Lihula metskond 14 19502:002:0120
41101:004:0109
Lihula metskond 26
Kaardileht nr 5244 Vatla
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Veehaarde sanitaarkaitseala
Maaparandushoiuala
Vääriselupaiga piirangud
Teekaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Ranna või kalda piiranguvöönd
2019. a sondeerimispunkt
1995. a sondeerimispunkt
Karuse-Linnuse hoiuala
III kategooria kaitsealused liigid
Proovivõtupunkt
1
Kõverdama turbamaardla piir (asendiplaanil)
0 500 m250
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Külgneva mäeeraldise piir
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
1'
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Loa omanik
[email protected] 1 : 5000
/Allkirjastatud digitaalselt/
+372 668 1011, [email protected]
Lääneranna vald, Pärnu maakond
Kõverdama II turbatootmisala Korrastatud ala plaan
Graafiline lisa 3/3
08.04.2026
26/5486 /Allkirjastatud digitaalselt/
Erki Vaguri
Tauri Põldema
Aktsiaselts Torf
Tallinna mnt 26a, 90303 Pärnu maakond, Lääneranna vald, Lihula linn,
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 07.04.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 07.04.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 07.04.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.04.2026);
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Taastuva soo kõlvik (147,9 ha)
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
Ööbiku
19502:002:0156
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1' 6 496 813,62 482 563,16
2' 6 496 918,83 482 704,16
3' 6 497 213,51 482 916,72
4' 6 497 306,69 483 094,85
5' 6 497 326,30 483 098,50
6' 6 497 311,75 483 199,11
7' 6 497 217,97 483 186,84
8' 6 497 185,64 483 329,21
9' 6 497 227,27 483 500,34
10' 6 497 296,97 483 501,73
11' 6 497 149,28 484 513,16
12' 6 496 957,33 484 519,84
13' 6 496 996,02 485 021,75
14' 6 496 532,49 485 063,15
15' 6 496 493,92 484 671,82
16' 6 496 497,27 484 642,69
17' 6 496 400,45 484 649,97
18' 6 496 366,54 484 318,61
19' 6 496 539,61 484 307,88
20' 6 496 555,76 484 516,60
21' 6 496 562,38 484 515,78
22' 6 496 784,49 484 486,65
23' 6 496 791,77 484 485,66
24' 6 496 722,92 483 419,81
25' 6 496 551,46 483 433,05
26' 6 496 531,60 483 435,70
27' 6 496 485,92 483 444,14
28' 6 496 475,66 483 399,62
29' 6 496 743,61 483 238,09
30' 6 496 459,44 482 730,15
31' 6 496 455,96 482 727,51
32' 6 496 190,16 482 933,89
33' 6 496 100,02 482 773,99
34' 6 496 168,55 482 746,27
35' 6 496 215,09 482 727,32
Nr X Y
1 6 496 813,62 482 563,16
2 6 496 918,83 482 704,16
3 6 497 213,51 482 916,72
4 6 497 306,69 483 094,85
5 6 497 291,92 483 196,49
6 6 497 217,97 483 186,84
7 6 497 185,64 483 329,21
8 6 497 227,27 483 500,34
9 6 497 241,82 483 740,98
10 6 497 131,90 484 493,75
11 6 496 935,79 484 500,58
12 6 496 944,62 484 615,15
13 6 496 974,56 485 003,59
14 6 496 550,45 485 041,47
15 6 496 514,03 484 671,99
16 6 496 519,23 484 626,79
17 6 496 604,60 484 510,28
18 6 496 784,56 484 486,62
19 6 496 791,78 484 485,66
20 6 496 722,94 483 419,85
21 6 496 551,37 483 433,11
22 6 496 531,57 483 435,72
23 6 496 485,91 483 444,21
24 6 496 475,68 483 399,63
25 6 496 743,63 483 238,17
26 6 496 459,39 482 730,15
27 6 496 455,99 482 727,48
28 6 496 190,18 482 933,89
29 6 496 100,02 482 773,99
30 6 496 168,55 482 746,27
31 6 496 215,09 482 727,32
32 6 496 539,61 484 307,88
33 6 496 555,81 484 516,68
34 6 496 557,61 484 539,92
35 6 496 497,74 484 622,60
36 6 496 418,36 484 628,57
37 6 496 386,52 484 317,38 36' 6 496 241,05 483 766,68
37' 6 496 243,65 483 786,87
38' 6 496 253,49 483 956,89
39' 6 496 264,13 484 140,64
40' 6 496 095,87 484 149,63
41' 6 496 080,33 483 970,03
42' 6 495 998,83 483 976,17
43' 6 495 853,63 483 976,14
44' 6 495 840,76 483 792,75
38 6 496 241,05 483 766,68
39 6 496 243,65 483 786,87
40 6 496 253,49 483 956,89
41 6 496 262,97 484 120,68
42 6 496 114,13 484 128,62
43 6 496 100,28 483 968,53
44 6 495 998,83 483 976,17
45 6 495 853,63 483 976,14
46 6 495 840,76 483 792,75
47 6 496 065,36 482 774,37
48 6 496 159,43 482 934,06
49 6 495 813,55 482 959,02
50 6 495 810,69 482 946,63
51 6 495 788,49 482 850,48
52 6 495 807,84 482 812,28
45' 6 496 065,36 482 774,37
46' 6 496 159,43 482 934,06
47' 6 495 813,55 482 959,02
48' 6 495 810,69 482 946,63
49' 6 495 788,49 482 850,48
50' 6 495 807,84 482 812,28
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Pindala 147,90 ha
Pindala 140,14 ha
6 496 000
6 496 500
6 497 000
4 8 3 0
0 0
4 8 3 5
0 0
4 8 4 0
0 0
4 8 4 5
0 0
4 8 3 0
0 0
4 8 3 5
0 0
4 8 4 0
0 0
4 8 4 5
0 0
N
17
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku
Hindamismetoodika
Versioon 1
Tallinn, märts 2025
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
2
Sisukord 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 3 2 KASUTATUD LÜHENDID ......................................................................................................................... 4 3 METOODIKAS KASUTATAVAD MÕISTED ................................................................................................. 5 4 KÄESOLEVA METOODILISE ÜLEVAATE KASUTUSVALDKONNA PIIRITLEMINE .......................................... 7 5 TURBA TOOTMISEGA KAASNEVAD VÄLISÕHU SAASTEAINED ................................................................. 9 6 TURBA TOOTMISE TEHNOLOOGIAD .................................................................................................... 11
6.1 FREESTURBA TOOTMINE .......................................................................................................................... 11 6.2 PLOKKTURBA TOOTMINE .......................................................................................................................... 19 6.3 TÜKKTURBA TOOTMINE ........................................................................................................................... 20 6.4 OSAKESTE HEIDE TURBA TOOTMISELT ......................................................................................................... 21 6.5 HEITEKONTROLLI MEETMED ÕHUSAASTE VÄHENDAMISEKS VÕI VÄLTIMISEKS ....................................................... 22
7 SAASTEAINETE HEITE JA HEITKOGUSTE HINDAMISE ALUSED ............................................................... 25 7.1 OSAKESTE SUURUS ................................................................................................................................. 25 7.2 ERIHEITED TURBA TOOTMISELT .................................................................................................................. 26 7.3 HEITE HINDAMINE LAADIMISELT JA AUNATAMISELT ........................................................................................ 28 7.4 HEITEALLIKA KÕRGUS MAAPINNAST ............................................................................................................ 29 7.5 HEITE KESTUS ........................................................................................................................................ 30 7.6 OSAKESTE HAJUMINE VÄLISÕHUS .............................................................................................................. 30
8 TURBA TOOTMISELT SAASTEAINETE HEITKOGUSTE ARVUTUSMETOODIKA .......................................... 33 8.1 AASTASE SAASTEAINE HEITKOGUSE ARVUTUS ÕHUSAASTELOA VAJADUSE HINDAMISEKS ......................................... 33
8.1.1 Aastane tootmismaht ja turba erikaal ......................................................................................... 34 8.1.2 Tootmisefek:ivsus ja tootmisetappide eriheited .......................................................................... 35 8.1.3 Püüdeseadmetega vaakumkogumise eriheide ............................................................................. 35 8.1.4 Heide laadimiselt ja aunatamiselt ................................................................................................ 36 8.1.5 Summaarne aastane heitkogus .................................................................................................... 37
8.2 HETKELISE SAASTEAINE HEITKOGUSE ARVUTUS HAJUMISARVUTUSTE JAOKS ......................................................... 38 8.2.1 Heiteallika pindala ........................................................................................................................ 39 8.2.2 Tehnoloogilised parameetrid ........................................................................................................ 39 8.2.3 Aeg ............................................................................................................................................... 40 8.2.4 Tootmisetapi ja pindallika hetkeline heitkogus ............................................................................. 41
8.3 OSAKESTE HAJUMISE MODELLEERIMINE ...................................................................................................... 42 9 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................................... 43
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
3
1 Sissejuhatus Käesolev metoodika turba tootmisel välisõhku paiskuvate osakeste heite hindamiseks on koostatud kirjalike allikate põhjal. Tegemist on metoodika esimese versiooniga, mida täiendavate andmete ning uuringute põhjal on võimalik edaspidi, tulevikus täiendada. Metoodikas käsitletakse heidet tegevustelt, mis on seotud turba tootmisega turbatootmisalal. Käesolev metoodika ei käsitle nende saasteainete heiteid, mis põhjustavad kliimamuutusi või on saaste kauglevi objek@ks. Töö tellija on MTÜ Ees@ Turbaliit ja selle on koostanud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ). Konsultandina on kaasatud OÜ Inseneribüroo STEIGER keskkonnaekspert Priit Kallaste. Ülevaates kasutatud pildimaterjal fotode näol on illustra@ivne, ilmestamaks erinevat turbatootmise tehnikat ning tehnoloogiat. Töö koostajad ei oma tehnoloogia tootjatega mingit seost.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
4
2 Kasutatud lühendid
Üldised lühendid ja tehnilised terminid AAQD Ambient Air Quality Direc1ve. Direk@iv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu
puhtamaks muutmise kohta (2008/50/EÜ) ja (EL) 2024/2881 AÕKS Atmosfääriõhu kaitse seadus CLRTAP Rahvusvaheline Saaste Kauglevi Konventsioon ELLE Estonian, Latvian & Lithuanian Environment EN Euroopa Standardiorganisatsioon EVS Ees@ Standardikeskus EÜ Euroopa Ühendus FDM Fugi1ve Dust Model, Osakeste heite ja hajumise arvutuseks kasutatud
mudel eriheite hindamiseks ISO Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon KeÜS Keskkonnaseadus*ku üldosa seadus MTÜ Mi\etulundusühing NEC Na1onal Emission Ceilings. Direk@iv mis käsitleb teatavate õhusaasteainete
riiklike heitkoguste vähendamist (2016/2284/EL) OÜ Osaühing TTÜ Tallinna Tehnikaülikool USA Ameerika Ühendriigid US EPA Ameerika Ühendriikide Keskkonnaagentuur WHO Maailma terviseorganisatsioon ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ha hektar g gramm K kelvin kg kilogramm km kilomeeter kPa kilopaskal mm millimeeter µg mikrogramm m3 kuupmeeter m2 ruutmeeter s sekund PM2,5 eri@ peened osakesed PM10 peenosakesed PMsum osakesed, summaarselt TSP Total Suspended Par1culate, osakesed VDI Verein Deutscher Ingenieure, Saksa Inseneride Assotsiatsioon
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
5
3 Metoodikas kasutatavad mõisted Järgnevalt on esitatud koondülevaade metoodikas kasutatavatest mõistetest ja terminitest. Sulgudes on esitatud viide termini või mõiste allikale. Juhul, kui selline viide puudub, on selgitatud terminit või mõistet, mida kasutatakse just käesolevas metoodikas. Eri@ peened osakesed (PM2,5) on atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) tähenduses osakesed, mis standardi EVS-EN 12341 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohasel proovivõtmisel ja mõõtmisel 50 protsendil juhtudest läbivad 2,5 mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselek@ivse ava. Peenosakesed (PM10) on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses osakesed, mis standardi EVS-EN 12341 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohasel proovivõtmisel ja mõõtmisel 50 protsendil juhtudest läbivad kümne mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselek@ivse ava (AÕKS). Osakesed summaarselt (PMsum) on osakeste kõik fraktsioonid kokku, sh peenosakesed PM10 ja eri@ peened osakesed PM2,5, v.a raskmetallid ja nende ühendid (AÕKS). Käesolevas metoodikas kasutatud mõisted ja terminid on lah@ selgitatud alljärgnevalt. Osaliselt pärinevad selgitused rahvusvahelisel standardil ISO 4225:2020 põhinevast standardist EVS-ISO 4225:2021 ja keh@vast seadusest. • Eriheide – välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus tooraine või toodangu ühiku kohta
(AÕKS). • Heiteallikas – punkt või ala, millest heide eraldub. • Heitkogus, heide – ainete eraldumine õhku või eraldunud aine kogus
(EVS ISO 4225:2021). • Hetkeline heitkogus – ajaühikus välisõhku viidava aine mass (EVS ISO 4225:2021). • Keskkonnahäiring – inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju
keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata (keskkonnaseadus@ku üldosa seadus).
• Koristus – tootmisväljakult ühe tsükliga kogutav turba kogus. • Saasteaine – igasugune välisõhus olev aine või ainete segu, millel võib olla ebasoodne
mõju inimese tervisele või keskkonnale (AÕKS). • Tootmistsükkel – e\evalmistatud tootmisväljakult ühe koristuse saamiseks vajalikud
tehnoloogilised etapid, sõltuvalt tootmistehnoloogiast. • Tootmisetapp – e\evalmistatud tootmisväljakul teostatav tööprotsess, näiteks
freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine jne). • Tootmistehnoloogia – tsüklitest koosnev tootest ja kasutatavast tehnikast sõltuv
töövõtete ja tehnika kogum turba tootmiseks. • Turbatootmisala – mäeeraldis ehk kogu ala, mida kasutatakse turba tootmiseks.
Turbatootmisala jaguneb turbatootmisväljakuteks ehk lihtsalt tootmisväljakuteks.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
6
• Tootmisväljak – käesoleva metoodika kohaselt ala turbatootmisala sees, mis on tavaliselt üksteisest eraldatud juurdepääsuteedega või kogujakraavidega.
• Väljakusiil – tootmisväljakul kahe kraavi vaheline ala, millel toimuvad turba tootmisega seotud tööprotsessid.
• Välisõhk – hooneväline troposfääriõhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas (AÕKS). • Õhukvaliteedi tase – saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus kindla ajavahemiku jooksul
temperatuuril 293,15 kelvinit (K) ja atmosfäärirõhul 101,3 kilopaskalit (kPa) ning peenosakeste (PM10) ja eri@ peenete osakeste (PM2,5) ja nendes sisalduva aine kogus mõõtmiste kuupäeval olnud @ngimustel (AÕKS).
• Õhukvaliteedi piirväärtus – saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on väl@da, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist (AÕKS).
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
7
4 Käesoleva metoodilise ülevaate kasutusvaldkonna piiritlemine Saasteainete heide välisõhku on võimalik alates turba kaevandamisest ehk tootmisest kuni turba kasutamiseni kasvusubstraadina või energee@liselt (esmajoones põletamine soojus- ja või elektrienergia saamiseks). Heited on seotud nii mehhanismide kasutusega kaevandamise e\evalmistamisel, tootmisel kui ka veol. Käesolev metoodika koondab ainult info heite kohta turba tootmiselt turba osakeste lendumisest ja levimisest. Skemaa@liselt on metoodika ulatus esitatud alljärgneval joonisel (Joonis 4.1). Käesolev saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika ei käsitle kliimagaase (süsihappegaas ja metaan) ega mehhanismide sisepõlemismootorite heitgaaside heidet. Metoodika ei hõlma sealhulgas teavet: • Eri etappides tegevustega seotud mehhanismide ja sõidukite heitgaase ning muid
mehhanismide tööga seotud saasteainete heitkoguseid. • Heiteid turba laadimiselt pakendamis-, töötlemis-, ümberlaadimise kohtades
(nt sadamad, punkrid jms). • Turba veoteedel väljaspool tootmisala, seda nii siseriiklikult kui ekspordil. • Heiteid turvast põletavatest raja@stest.
Joonis 4.1 Turbatootmise põhimõ\eline skeem ja käesoleva metoodika käsitlusala ulatus (punase joonega)
Turba tootmisel on tootmisterritooriumiks turbatootmisala koos turbatootmisväljakutega.
Turbavaru
Tootmisala ettevalmistus
Turba tootmine
Turba laadimine
Turba vedu
Turba kasutus
Tootmisala korrastamine
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
8
Välisõhu kvaliteedi mõjutamise potentsiaali seisukohast on oluline määratleda, mis on heide ja mis mi\e. Käesolevas metoodikas annavad heite suuruse arvutuslikud füüsikalised näitajad aluse välisõhu saasteloa vajaduse, keskkonnaloa @ngimuste ja keskkonnatasude määramiseks. Keskkonnaõiguse kohaselt käsitletakse keskkonda mõjutavate @ngimustena neid tegevusi, millel on potentsiaali keskkonnasaaste tekkeks. Selleks eristatakse e\evõ\e tootmispiirkond ja seda ümbritsev keskkond. AÕKSi kohaselt antakse keskkonnaloaga õigus saasteainete väljutamiseks välisõhku paiksest heiteallikast, milleks võib olla püsiva asukohaga, teatud aja tagant teisaldatav või tootmisterritooriumil asuv heiteallikas või heitallikate grupp. Keskkonnaloaga lubatud heitkogus määratakse nii, et oleks tagatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse järgimine (KeÜS). Kuna turba tootmisel lenduvad osakesed on seotud kogu tootmisala pinnalt õhku sa\uva materjali osakeste lendumise ja levikuga, siis tuleb silmas pidada, et mi\e kogu turba tootmisel õhku paisatavat materjali ei väljutata välisõhku, vaid see langeb maha tootmisterritooriumi sees. See tähendab, et heite ja välisõhu saastumise potentsiaal on ainult osal lenduvast materjalist. AÕKSi heite seost osakeste lendumise ja sadenemisega illustreerib alljärgnev joonis (Joonis 4.2).
Joonis 4.2 Heide välisõhu saaste (välisõhu kvaliteedi hindamise/loa seadmise) mõistes.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
9
5 Turba tootmisega kaasnevad välisõhu saasteained Käesolev juhend on suunatud välisõhu saasteainetest nendele, mis võivad põhjustada olulisi muutusi välisõhu kvaliteedis turba tootmisalade naabruses. Saasteainete kontsentratsioone turbatootmisalal ja õhukvaliteedi taset tootmisalal tuleb käsitleda töökeskkonnana ja see ei ole käesoleva ülevaate osaks. Turba tootmisel tekib ja lendub välisõhku eri suurusega osakesi, mis suurtes kontsentratsioonides võivad põhjustada tervise- ja keskkonnaprobleeme. Osakesed ehk turbatolm koosneb orgaanilisest ainest, mille moodustavad nende taimede jäänused, millest turvas on tekkinud. Kuna turba tootmisel kasutatakse mehhaanilisi protsesse, on iseloomulikuks suurema läbimõõduga osakeste teke. Turba tootmisega seotud välisõhu saasteaineteks on osakeste erinevad fraktsioonid: • peenosakesed (PM10) ja eri@ peened osakesed (PM2,5); • osakesed summaarselt (PMsum). Õhusaasteainete, sealhulgas osakeste, kahjulikku mõju hindab süstemaa@liselt Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Tulemused esitatakse asjakohastes uuringutes, kus analüüsitakse õhusaaste tervisemõju tuginedes kõige uuematele teaduslikele tõenditele. Värskeim taoline uuring pärineb aastast 2021, kus WHO esitab õhukvaliteedisuunised ainete ohutute sisalduste osas tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele. WHO soovituste alusel on kujundatud riiklikud olulise õhusaasteainete sisalduse piirväärtused välisõhus. Euroopa Liidus on asjakohaseks AAQD direk@iv, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta. Seni keh@vaks versiooniks on direk@iv (2008/50/EÜ). Alates 2030. aastast rakenduvad aga uue, uues@ sõnastatud direk@ivi (EL) 2024/2881, nõuded. Võrreldes keh@va direk@ivi õhukvaliteedi piirväärtustega, on uues direk@ivis õhusaasteainete sisaldus viidud vastavusse WHO õhukvaliteedisuunistega, rakendamiseks aga nähakse e\e pikaajaline strateegia aastani 2050. Turba tootmisega seotuna on asjakohased osakesed, milliste fraktsioonidest on piirväärtused kehtestatud peenosakestele (PM10) ja eri@ peenetele osakestele (PM2,5) sisalduse piirmääraga maapinnalähedases õhus (µg/m3). Uues direk@ivis käsitletakse ka ülipeeneid osakesi (läbimõõduga 100 nanomeetrit ja vähem), kuid nendele piirväärtusi veel ei seata. Piirväärtused on Ees@ õigusesse üle võetud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle rakendusak@dega. Käesoleva metoodilise juhendi koostamise ajal on keh@vaks õhukvaliteedi piirväärtuste aluseks keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75. Uue direk@ivi rakendamiseks tuleb Ees@s üle võ\a ka uue direk@ivi nõuded (Tabel 5.1). Õhusaasteainetega seotud keskkonna- ja tervisemõju aspek@dest on lisaks terasuurusele oluline ka osakeste koos@s. Turbaosakeste mõju tervisele on vähe uuritud. Üks uuring on tuua näiteks Rootsist, kus uuri@ turbatolmu mõju uuringus 17 töötaja põhjal ning selle alusel hinna@ tolmu mõju olematuks või väikeseks. Katsete ajal oli paraku tolmu kontsentratsioon ka töötsoonis madal (alla 5 mg/m3). Enam on uuringuid turba põletamise mõjust, sealhulgas ka Ees@st. Samu@ on hinnatud kasvuturba kasutuse mõju aednike tervisele, kuid kasvuturbas on kaasnevaks kahjulikuks mõjuks hallitusseente eosed. Kumbki protsess ei ole seotud turba
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
10
kaevandamisega ning ei ole seetõ\u siinkohal asjakohane. Soome vastavates uuringutes on hinnatud, et turba tolm ise ökosüsteemidele ohtlik ei ole. Tabel 5.1. Osakestele seatud õhukvaliteedi keh@vad piirväärtused ning muutused aastast 2030
Välisõhu saasteaine
Kuni aastani 2030 Alates 2030
Piirväärtus, µg/m3
Keskmistamise ajavahemik
Aastas lubatud
ületamiste arv
Piirväärtus, µg/m3
Keskmistamise ajavahemik
Aastas lubatud
ületamiste arv kalendriaastas
Peenosakesed (PM10)
50 24 tundi 35 45 24 tundi 18
40 kalendriaasta - 20 kalendriaasta -
Eriti peened osakesed
(PM2,5)
Ei ole seatud 25 24 tundi 18
25 kalendriaasta - 10 kalendriaasta -
Turbatootmisel tekkiva osakeste, sealhulgas tolmu, heidet iseloomustavad lühiajalised episoodid kus tootmisel on turbaväljal mehhanismide juures suur turba sisaldus. Need vahelduvad pikkade, peaaegu heitevabade perioodidega, mille kestvus varieerub olenevalt tootmisest ja ilmas@ku@ngimustest. Suviste keskmiste kontsentratsioonide ja tasemete, ööpäevaste keskmiste ja lühiajaliste maksimumkontsentratsioonide kõikumised võivad olla ja ongi väga suured. Turbatootmisalad asuvad valdavalt hajaasustusega piirkondades kus tahkete osakeste allikad on suhteliselt häs@ tuvastatavad. Kuna tolm, milleks on osakeste silmaga nähtav fraktsioon on häs@ märgatav, siis on turba tootmise mõju kerges@ märgatav ja tuvastatav ka siis, kui osakeste sisaldus välisõhus ei ületa õiguslikult seatud välisõhu kvaliteedi piirväärtusi. Summaarsed osakesed ehk tolm põhjustab pigem häiringu ja otsene oluline ebasoodne mõju tervisele või keskkonnale puudub. Lisaks asustusele võib häiring mõjutada puhkealasid ning maantee- ja raudteeliiklust. Avatud maastikul, näiteks järvel või põllul, võib tolm segamatult levida heiteallikast kaugele. Tolmuhäiringu tekkimist mõjutavad asulate või veekogude lähedus, maastik ning pinnamood üldiselt ja puistupuhvri olemasolu. Tähele tuleb panna aga asjaolu, et tolmu või osakeste häiringu allikaks maapiirkonnas võivad olla (ja sageli ongi) ka teised punkt- ja hajusheiteallikad nagu näiteks taimestikuga katmata põllupinnad, pindamata teed, jne.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
11
6 Turba tootmise tehnoloogiad Turba kaevandamise ehk tootmise tehnoloogiatest on ees@ keeles antud põhjalik ülevaade Tallinna Tehnikaülikooli Mäeins@tuudi 2007. aasta kogumikus „Kaevandamine parandab maad“. Põhjalik inglisekeelne kirjeldus turba tootmisest on antud Ansis Šnore raamatus „Peat Extrac@on“. Alljärgnevalt on kirjeldatud kõiki peamisi turbatootmise tehnoloogiaid – frees-, plokk- ja tükkturba tootmist. Samu@ kirjeldab asjakohast turba tootmist Ees@s Turbaliit oma kodulehel. Turbatootmise tehnoloogia on sarnane kogu maailmas turvast tööstuslikult kaevandavates riikides. Lähi- ja keskpikas ajaraamis kasutatakse Ees@s turba tootmiseks nii kohapeal arendatud ja arendatavaid tehnikaid, kui kogu maailmas selles tootmissektoris kasutatavaid tehnikaid. Käesolevas ülevaates on kasutatud peamiselt Soome ja Rootsi näiteid, kuid sama tehnoloogiat rakendatakse ka nt Iirimaa, Saksamaa, Kanada jt riikides, kus turvast tööstuslikult toodetakse. Tehnoloogia kirjeldusel antakse ülevaade tootmisprotsessist üldiselt ja võimalusel sellega seotud nendest aspek@dest, millistest osakesed võivad lenduda ja ümbruskonda kanduda. Turba tootmine algab tootmisala ja tootmisväljakute e\evalmistusest. Nende tegevuste käigus osakesi olulisel määral ei lendu ning seetõ\u nendele siinkohal tähelepanu ei pöörata. E\evalmistatud ala koosneb tootmisväljakutest ja need omakorda kuivenduskraavide vahelistest siiludest. Kuivenduskraavid rajatakse ligikaudu iga 20 m järel. Kraavitatud turbaväljakud moodustavad turbatootmisala. Turba tootmisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja sellega haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme, sõltuvalt tootest ja vastavalt kasutatavast tehnoloogiast. Allpool järgneb üksikasjalikum ülevaade turba tootmise tehnikatest ja tehnoloogiatest.
6.1 Freesturba tootmine
Freesturba tootmisel on kasutusel olnud peamiselt kaks tootmismeetodit: Harvester (vaakum- ja mehaanilise kogujaga koristus) ja ümbervallitamise meetod (nimetatakse ka kui Peco meetod). Nendest on Harvester meetod valdav, hinnanguliselt toodetakse üle 90 % turbast just selle meetodiga. Kü\eturba tootmisel rakendatud Haku meetodit Ees@s enam ei kasutata, kuna kü\eturba tootmine on oluliselt vähenenud. Haku meetodit küll ülevaate mõ\es järgnevalt kirjeldatakse, kuid nagu mainitud, siis prak@liselt seda meetodit Ees@s enam ei kasutata. Freesturba tootmistsükkel turbatootmisalal koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kih@dena, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Ülevaade tehnoloogilistest etappidest on esitatud allpool joonisel (Joonis 6.1).
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
12
Vaakumkogumise meetod Mehaaniline meetod sh HAKU
Joonis 6.1 Freesturba tootmistsükkel, tootmise tehnoloogilised etapid erinevate tootmistehnoloogiate korral (Tissari 2006).
Kuna turba kuivatamiseks kasutatakse päikeseenergiat ja tuult, on turba kaevandamine otseselt ilmas@ku@ngimustest sõltuv. Kuivamist pärsivad sademed. Ees@ kliimas kestab turba ak@ivne kaevandamise hooaeg tavaliselt maist kuni augus@ lõpuni. Vahel harva algab tootmine aprillis ja väga üksikutel aastatel võib lõppeda ka oktoobris. Reeglina on Ees@s turba kuivamiseks pikad sademete vabad perioodid ning piisavalt päikesevalgust ainult suvel. Ühel freesimisel väljatud turba kogust nimetatakse koristuseks. Turba tootmismasinatena kasutatakse tootmisseadmete käitamiseks valdavalt traktoreid. Viimase aja uuringute põhjal on katsetatud ka mehitamata liikurvahendeid. Freesimine on turbatootmistsükli esimene etapp. Freesimisega eraldatakse turbalasundi pealmine kiht. Turbalasundi freesimise sügavus sõltub peamiselt kuivamis@ngimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba freesitava kihi paksus ühes tsüklis on keskmiselt 15–20 mm ja häs@lagunenud turbal keskmiselt 10 mm. Freesimiseks kasutatakse tüüpiliselt kas ak@iv- või passiivfreesi. Ak@ivfrees saab ülekande traktori jõuvõtu võllilt ja seda kasutatakse kuivema ja kõvema kihi lah@ freesimisel. Passiivfrees pöörleb vabalt ja pinnasesse surutud lõiketerad kangutavad väikseid turbatükikesi lasundist lah@.
Freesimine
Pööramine
Aunatamine
Kogumine/koristamine
Vallitamine
Suunamine tarbimisse
Kogumine
Aunatamine
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
13
Foto 6.1 Freesimine. (Foto: MTÜ Ees@ Turbaliit)
Pärast turbakihi freesimist jäetakse lasundist lah@ freesitud turvas tootmisväljakutele kuivama. Freesimise ajal on turba niiskuse sisaldus umbes 70–80 %, mis kuivamisega viiakse 40–60 %-ni. Niiskussisaldus sõltub toote spetsifikatsioonist - kasutusotstarbest ja kuivamise ajast. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetest lähtuvalt (Foto 6.2). Kui kuivamistsükli ajal satub vihma sadama, tuleb kuivamistsüklit uues@ alustada ja teostada ka uus pööramine. Pööramiseks kasutatakse kuni 19 meetri laiust pöörajat, millel on plas@st või terasest pöördelabad.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
14
Foto 6.2 Pööramine. (Foto: MTÜ Ees@ Turbaliit)
Koristamine ja kogumine Peamiseks kogumismeetodiks Ees@s on pneumaa@line kogumine vaakumkogujatega (Foto 6.3). Sellisel juhul freesitud ja kuivatatud turbaga rohkem töötsükleid läbi ei viida. Vaakumkogur ehk imur, tõmbab kuivanud kerge turba pinnalt koos õhuga sisse. Turvas ehk raskemad osakesed kogunevad punkrisse ja õhk suunatakse läbi väljalasketoru välja. Uuemad kogurid on varustatud juba tsüklonitega osakeste heite vähendamiseks. Sõltuvalt mudelist, seadme konstruktsioonist ja väljalaske suunast oleneb oluliselt osakeste õhku paiskamine. Vanematel mudelitel, mis ei ole varustatud tsüklonitega, on osakeste heide visuaalselt häs@ nähtav. Uuematel, tsüklonitega varustatud seadmetel, on see vaevu märgatav. Vähemal määral leiab kasutamist ka turba mehaaniline kogumine. Mehaanilisel kogumisel on mitmeid eri viise, millest sõltub siis ka kasutatav tehnoloogia. Tavalise mehaanilise kogumise korral vallitatakse kuivanud turvas, kas traktori taha haagitud spetsiaalse vallitajaga umbes 0,8 m laiusesse ja 0,4 m kõrgusesse turbaväljaku pikkustesse vaaludesse. Järele haagitava vallitaja laius on umbes 5 m (Foto 6.4). Viimaseid rakendatakse kahe või kolme kaupa. Pärast vallitamist kogutakse turvas kokku mehaanilise kogujaga (Foto 6.5). Turba vallitamiseks võib sõltuvalt järgnevast koristusmeetodist kasutada ka traktori e\e haagitavat hõlmvallitajat (Foto 6.6). Selle tööorgani laius on tavaliselt umbes 9 m ja sellega moodustatakse tootmisväljaku keskele üks suurem vall.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
15
Foto 6.3 Turba pneumaa@line kogumine vanemat tüüpi vaakumkoguriga (Foto: Peeter Koll, OÜ Inseneribüroo STEIGER)
Foto 6.4 Traktori järgi haagitud vallitajaga (Ees@ toodang) vallitamine (Foto: Andero Kaju, OÜ Elva E.P.T.)
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
16
Foto 6.5 Vallitatud turba mehaaniline kogumine (Foto: Andero Kaju, OÜ Elva E.P.T.)
Foto 6.6 Traktori e\e haagitud hõlmvallitaja (Foto: Peatmax, 2024)
Keskne turba vall moodustatakse ümbervallitamise järgselt, kus 4–5 tootmisväljakult saadav turbakiht vallitatakse keskmisele tootmisväljakule ühte suurde vaalu, kus see hiljem vankritega tootmisalalt välja veetakse (nimetatakse ka Peco meetod). Ümbervallitamine toimub samu@ lintlaaduriga. Kü\eturba tootmise eriviis on kesksete vaalude kokku vedamine suurtesse aunadesse, mis masinatega @hendatakse, et õhk võimalikult suures ulatuses välja pressida. Sellistesse aunadesse saab korraga ladustada mitusada tuhat kuupmeetrit turvast. Kärudega sõidetakse sel juhul auna peale, kallatakse turvas maha ja @hendatakse buldooseriga, millega surutakse
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
17
turba osakeste vahelt liigne õhk välja, et ei tekiks turba isesüpmise ohtu. Sellist meetodit nimetatakse Haku meetodiks, kuid selle kasutamine on seoses kü\eturba kasutamise vähenemisega taandunud. Samas kui Peco meetodit kasutatakse edasi nii Ees@s kui mujal.
Foto 6.7 Keskse vaalu laadimine lintlaaduriga kärusse. Iirimaa (Foto: Erki Niitlaan, MTÜ Ees@ Turbaliit)
Pneumaa@liste ja mehaaniliste kogujatega kogutud turvast viiakse tootmisväljaku otstesse, kuhu on rajatud väljaveotee (Foto 6.8). Turvas kallutatakse maha ja sellest moodustatakse turba aunad ehk puistangud. Aunades hoitakse turvast kuni väljavedamiseni.
Foto 6.8 Vaakumkoguja tühjendamine auna (Foto: Peeter Koll, OÜ Inseneribüroo STEIGER)
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
18
Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turba liigist ja kaevandamise hooaja kestusest. Aunad võivad freesväljakutel olla väga pikad (kuni kilomeeter) ja mahutada mitukümmend tuhat kuupmeetrit turvast. Aunad võidakse ka\a sademete eest kaitseks kilega. Kuid kilega katmisega kaasneva kilejäätmete tekke ja madala tõhususe tõ\u ei ole see laialt levinud. Aunade moodustamisel ehk aunatamisel kasutatakse spetsiaalset, bageri tööpõhimõ\el toimivat seadet, millega aunaküljed tasandatakse ja antakse sellele op@maalne profiil (Foto 6.9).
Foto 6.9 Aunatamine (Foto: MTÜ Ees@ Turbaliit)
Väljavedu Aunadest väljavedu võib toimuda reeglina kahel viisil: • kärudega, kui turvas veetakse näiteks otse tehasesse edasiseks töötlemiseks või • pealt kaetavate veoautodega, kui toimub freesturba vedu ja laadimine laevadele. Laadimine aunast toimub reeglina päri-kopp või greifer-kopp ekskavaatoriga (Foto 6.10). Välja veetavat freesturvast kasutatakse omadustest lähtuvalt aianduses ja energee@kas. Vastavalt vajadusele võib turbatootmisele järgneda erinevaid töötlemise etappe. Kasvusubstraa@de tootmisel näiteks fraktsioneerimine, segamine väe@stega, pakendamine jms. Väljaveol tootmisalalt puudub oluline täiendav saasteainete heide ja välisõhku osakesi olulisel määral ei väljutata.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
19
Foto 6.10 Vedu käruga. Laadimine aunast kopp-ekskavaatoriga. (Foto: Rakvere Põllumajandustehnika)
6.2 Plokkturba tootmine
Plokkturba tootmise kohta on antud hea ülevaade TTÜ Mäeins@tuudi koostatud kogumikus. Plokkturvast toodetakse vähelagunenud turbast ning turba plokid lõigatakse ekskavaatoriga või spetsiaalse kombainiga (Foto 6.11). Turba plokid tõstetakse talveks kahekaupa virna, mis parandab turba omadusi. Kuivanud pätsid ladustatakse kevadel ühekordselt maapinnale kuivama aeg-ajalt neid pöörates, kuni nende niiskus on vähenenud ligikaudu 50 %. Seejärel plokid ladustatakse edasiseks kuivamiseks.
Foto 6.11 Plokkturba lõikamine. (Foto: Ramsi Turvas, 2024)
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
20
Pärast kogutud turba aunatamist ja ladumist, toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu substraadi tsehhi või tarbijatele. Turba väljavedu toimub aastaringselt. Plokis kuivanud turvas säilitab häs@ oma struktuuri ja on õhulisem. Substraa@de valmistamiseks turba plokid purustatakse ja fraktsioneeritakse. Turba plokke võib ka tervena kasutada, näiteks peenrapiirete või dekora@ivelemen@dena haljastuses. Peamiselt skandinaavia riikides kasutatakse plokkide lõikamisel spetsiaalseid seadmeid, mis asetavad plokid kuivatamisel riita nii, et plokkide vahelt käiks õhk läbi. Kuna turbaplokkide lõikamine ja kuivatamine on töömahukas, toodetakse plokkturvast kõige vähem. Plokkturba tootmiselt ei väljutata saasteaineid välisõhku olulisel määral.
6.3 Tükkturba tootmine
Tükkturvast toodetakse häs@lagunenud turbast kasutamiseks energee@kas. Seoses turba energee@lise kasutuse vähenemisega, on tükkturba tootmise mahud väikesed. Tükkturba tootmiseks sobib paremini rabaturvas, mis tänu oma kiulisele struktuurile püsib turbatükina koos ka pärast kuivatamist, sõelumist ja laadimist. Tükkturba tootmine algab sügavfreesimisest. Paksu, maapinnaga ris@ paikneva tööorganiga, mis meenutab saeketast, lõigatakse lasundist 30–50 cm sügavuselt spetsiaalse tükitõstmismasinaga mõne sen@meetri laiuselt turba riba, kruviseadmega pressitakse ja vormitakse see 4–8 cm läbimõõduga juppideks ning jäetakse väljakule kuivama (Foto 6.12). Värskete turba tükkide looduslik niiskus on ~80 %. Tükke kuivatatakse 1–2 nädalat ning pööratakse 1–3 korda. Kuivamise käigus alaneb niiskus kuni 35–40 %-ni. Kuivanud turba tükid vallitakse, kogutakse ja aunatakse harvester meetodil (Foto 6.13). Tükkturba tootmisel ei kasutata vaakumkogujaid, vaid ainult mehaanilist kogumist. Tükkturba tegemise tsükleid korratakse hooajal 1–3 korda. Tükkturba tegemine on vähem tundlik väiksemate sadude suhtes, kuna kuivades moodustub tükkide peale koorik, mis enam ve\ sisse ei võ\a. Kui aga sajud kestavad kauem, võivad tükid siiski uues@ ve\ sisse võ\a ja laiali laguneda. Sel juhul on vaja kogu tsüklit algusest peale korrata. Nii plokk- kui tükkturba tootmine toimub niisketes @ngimustes, kus turvast ei peenestata ning mõlema tootmisviisi puhul moodustub kuivamise käigus turba pinnale koorik või kõvem osa, mis takistab turbaosakeste lendumist ka laadimise ajal. Seetõ\u on heide välisõhku nende tootmistehnoloogiate puhul marginaalne. Ka kirjanduse andmetel ei väljutata tükkturba tootmisel saasteaineid välisõhku, mistõ\u käesolevas metoodikas antud tehnoloogiat ei käsitleta.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
21
Foto 6.12 Tükkturba lõikamine ja pressimine (Foto: MeriPeat, 2024)
Foto 6.13 Tükkturba pööraja vasakul ja vallitaja paremal (Foto: MeriPeat, 2024)
6.4 Osakeste heide turba tootmiselt
Uuringute kohaselt põhjustab turbatootmine harva õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuste ületamist. Tolmuhäiringud keskkonnas on lühiajalised, mis põhjustavad ebamugavust ja pindade saastumist tolmukihiga. Suurimad tolmuheited tekivad freesturba kogumisel ja ümbervallitamisel. Turbatootmisest tekkiv terviserisk elanikele tootmisalade lähistel on marginaalne. Osakeste heite peamised allikad välisõhku turba tootmiselt on Soome riikliku tehnoloogia uurimis- ja arenduskeskuse turba tootmist- ja kasutust käsitleva ülevaate kohaselt järgmised:
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
22
• traktorite ja seadmete rataste poolt välisõhku keerutatav turbatolm, • töövahendite poolt välisõhku viidav turbatolm (Foto 6.14), • vaalude pinnalt tuulega kantav turbatolm ja • tuule poolt tootmisala pinnalt õhku tõstetav tolm.
Foto 6.14 Turba kogumine vanemat tüüp vaakumkogujatega, mis ei ole varustatud tsüklonitega (Foto: Erki Niitlaan, MTÜ Ees@ Turbaliit)
Turba kaevandamiselt heiteid välisõhku mõjutavad: • turba niiskussisaldus ja lagunemisaste; • tootmisviis; • ilmas@ku@ngimused. Turbatolmu ja osakeste levimist ehk hajumist ümbruskonnas mõjutavad enim tuule suund ja kiirus. Väiksemad osakesed kanduvad kaugemale, samas kui silmale nähtava ja häiringut tekitava tolmu levik on piiratum. Välisõhku sa\unud osakesed sadenevad enamuses koos sademetega atmosfäärist maapinnale. Suures koguses põhjustavad need häiringut ning kas üksi või koos teistest allikatest atmosfääri kantud osakestega, välisõhu saastumist. Osakeste suurus ja nende sisaldus, millest alates loetakse välisõhk saastunuks (õhukvaliteedi piirväärtuse ületamine), on käsitletud käesolevas juhendis eespool, peatükis 5.
6.5 Heitekontrolli meetmed õhusaaste vähendamiseks või välAmiseks
Peaasjalikult on turba tootmisest @ngitud probleemiks visuaalselt nähtavate osakeste levik turbatootmisalalt väljapoole, mistõ\u kaasneb visuaalne häiring õhus hõljuva ja pindadele sadeneva tolmuna turbatootmisalade naabruses. Eelkõige põhjustab seda osakeste suurema läbimõõduga fraktsioon. Tolmu- ja osakeste häiringut saab vähendada ennetava tehnoloogia ja tehnikaga, rakendades tehnikat tolmu tekke väl@miseks ning vähendamiseks.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
23
Edasine on kokkuvõte saasteainete heite- ja hajumise tehnikatest ja tehnoloogiatest, mida esitavad erinevad turbatootmise keskkonnakorraldusjuhendid: Kanada juhend, Soome juhend, USA juhend. Neid tehnoloogiaid võib hajumise ja keskkonnamõju hindamisel arvestada, kuid iga üksiku tehnoloogia puhul tuleb arvestada teiste asjaoludega nagu tootmisala kuju ja asend, omandisuhted, jne. Esmaseks tolmuhäiringu vähendamise viisiks on tootmisalade ja -veoteede kavandamine inimasulatest eemale. Samu@ saab mõju vähendada tootmistehnoloogia valikuga ning nagu märgitud, tootmisala asendi valikuga piisaval kaugusel inimasustusest. Juhul kui kavandatava tegevuse eesmärk ei mõjuta tootmistehnoloogia valikut, saab võimalusel valida sellise tootmistehnoloogia, millega kaasnev koguheide on väiksem. Näiteks freesturba tootmisel vaakumkogujate kasutamine mehaanilise kogumise asemel ei vaja eelnevat turbakihi vallitamist. Mõju on võimalik vähendada tehniliste lahenduste rakendamisega, näiteks tsüklonite kasutamine vaakumkogujatel, mis aitab vähendada osakeste välisõhku väljutamist. Üheks tõhusaks viisiks olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on puistu/heki/metsariba tootmisala ja vastuvõtja vahel. Selle vööndi laius sõltub asukohast maas@kul ja pinnamoest. Soovituslikult loeb Soome juhend tõhusa vööndi laiuseks vähemalt 400 m. Tõhus puistu on selline, mis algab turbatootmisala servast, on kõrge ning @he ja koosneb erinevast puu- ja põõsarindest. Erinevad puuliigid, kõrged ning erinevas kasvujärgus puud takistavad saasteainete levikut. Reeglina sellised kaitsevööndid olemasolevatel turbatootmisaladel puuduvad. Uute alade puhul on selliste alade jätmine võimaluste piires soovituslik ning nende rajamist võib vabatahtliku meetmena soovitada ka olemasolevatele tootmisaladele, kuid sealjuures tuleb esmajoones tagada tuleohutus. Tolmu- ja osakeste häiringut saab vähendada ennetava tehnoloogia ja tehnikaga, rakendades tehnikat tolmu tekke väl@miseks ning vähendamiseks selle tekkekohas. Freesimisel, pööramisel ja vallitamisel erilisi täiendavaid tolmu tekke ja leviku vähendamise meetmeid ei ole, välja arvatud töö peatamine olukordades, kus tundlikud alad jäävad väljakutest allatuult ja ilmas@k võib @ngida häiringu tekkimise. Olulist keskkonnahäiringut saab vähendada ka ilmas@ku@ngimuste jälgimisega. Arvestades tuule suunda ja selle tugevust, tuleks tolmavate tööde teostamisel tööd seisata, kui tuul puhub asustuse suunas. Üldise prak@ka kohaselt peatatakse tootmistegevus turbatootmisalal kui tuule kiirus on suurem kui 12 m/s. Eelnev on vajalik ka tuleohutuse nõuete täitmiseks. Aunadest ja koormast lähtuva tolmuheite mõju turbatootmisalal töökorraldusega võib vähendada aunade ja veoteede kavandamisega asustusest eemale ja koormate hoolika katmisega. Aunade soovitav vähim kaugus asulatest on 400 m. Laadimine tuleks peatada kui tuul kannab tolmu asustuse, veekogude või teiste häiringu osas tundlike objek@de suunas. Aunade asukoha võib kavandada nii, et veotee oleks lühike ning et laadimist planeerida tuule suunda arvestades (väl@des võimalusel laadimist tuule puhumisel tundlike alade suunas). Ka vedude aegsa planeerimisega saab olulisi keskkonnahäiringuid vähendada. Kui tootmisalalt toimub väljavedu lähedalasuvasse substraadi- või pakketehasesse või konkreetsele kliendile, on võimalik väl@da veoks ebasoodsate ilmaoludega perioode.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
24
Tootmisalal tuleb seirata tuule suunda ja kiirust. Lihtne ja odav viis on kasutada tuule suuna määramist tuuleko@ga ja tuule kiirust mõõta käsimõõteseadega. Kaebuste asjakohasuse hindamiseks ja edasiste meetmete vajaduse analüüsiks tuleks tuule suuna ja/või kiiruse mõõtmisel saadud tulemused turbatootjal talletada. Teiseks viisiks on ilmas@ku@ngimuste püsimõõtmine turbatootmisalale paigaldatava elektroonilise salvestusvõimekusega ilmajaama abil. Elektroonilisi seireandmeid saab kasutada samu@ tegevuse keskkonnamõju analüüsiks ja/või tõendusmaterjalina kolmandate osapoolte kaebuste puhul ja/või lubades seatud nõuete täitmise kontrolliks. Kõik eeltoodud meetmed on Ees@ @ngimustes rakendatavad peamiselt turbatootmise keskkonnamõju hindamisega (nii eel- kui täismahus hindamine). Suurem mõju esineb turba kogumiselt, kus tööprotsess on intensiivsem ja heide eraldub maapinnast suhteliselt kõrgemalt, mis loob osakeste levikuks paremad @ngimused. Tehnoloogiliselt on heite vähendamise võimaluseks, mida ka Ees@s järjest enam kasutatakse, kasutada tolmupüüduritega (tsüklonid) varustatud kogujaid ja/või laadijaid. Tänapäevased vaakumkogujad on varustatud tsüklonitega, mis aitavad kogujast väljutatavat õhku turbatolmust puhastada (Foto 6.15). Tsüklonite tõhususe kohta tootjad paraku infot ei jaga. Indikatiivselt võib tuua näiteks, et OÜ Kruviks toodetud tsüklonitele on väljastatud sertifikaat, mille kohaselt vähendab tsüklon kogujast väljutatavas õhuvoos turbatolmu sisaldust kuni 70 %. Samuti on Soomes kahe sõltumatu uurija poolt loodud katseseadmetes vähendatud vaakumkogujatest pärinevat heidet vee pihustamisega õhusegusse enne selle välisõhku suunamist. Püüdeseadmete tõhususeks on mõõdetud ühel puhul vähemalt 70–80 %. Teises Soome katseseadmes aga hinnati tõhususeks 73 % (±10 %).
Foto 6.15 Turba kogumine uuemat tüüpi vaakumkogujaga (valmistatud Ees@s), mis on varustatud tsükloniga ning kus õhu väljalasketoru on toodud alla paremale küljele (Foto: Andrea Rotenberg, OÜ Elva E.P.T.)
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
25
7 Saasteainete heite ja heitkoguste hindamise alused Välisõhu saasteainete heidet turbatootmisaladelt on kõige detailsemalt uuritud peamistes turvast tootvates riikides – Soomes ning Rootsis. Soome ja Rootsi hinnangud on ka käesoleva ülevaate aluseks, sest nii looduslikud tingimused kui ka kasutatav tootmistehnoloogia- ning tehnika on analoogsed Eestis kasutatavaga. Soome metoodika on turbatootmise välisõhu saasteainete heite hindamisel kasutusel ka Lätis. Kui välja arvata kliimagaasid (süsihappegaas ja metaan), siis peamistes turvast tootvates riikides ei peeta saasteainete heiteid ja väljutamist välisõhku turba tootmiselt oluliseks keskkonnaprobleemiks. Nii ei ole Kanada, Saksamaa, Poola, Iirimaa, Hollandi või teiste riikide turba tootmise keskkonnamõju ja selle vältimise ning vähendamise juures osakeste ega teiste saasteainete väljutamist välisõhku kirjeldatud ega hinnatud. Turba tootmisel tekkivate osakeste suurust ja heidet välisõhku on uuritud Soome (Tissari, 2001; Tissari, 2006; Nuutinen, 2007) ja Rootsi (Hansen, 2016) turbatootmisalade ning tehnikate näitel. Nende andmete analüüsil põhjal on koostatud vastavalt ülevaateid välisõhu saasteainete heitest ning heitekontrolli, sh püüdeseadmete rakendamise, meetmetest, mis on heite hindamise aluseks käesolevas metoodikas. Turba tootmisel tekib turbatolmu tootmisala teostatavate tööprotsesside käigus. Osakeste heide tekib töömasinate ratastelt maapinna lähistel ja punktheitena turba freesimisel, pööramisel, vallitamisel, kogumisel, aunatamisel jne. Enamik tolmu ja osakeste heite allikaid on mobiilsed. Rootsi uuringu kohaselt on osakeste heite intensiivsusel ja saasteainete leviku ulatuse määramisel kõige olulisemad tegurid ilmastikutingimused (eelkõige tuule kiirus ja sademete hulk), toodetav turba kogus ja kasutatav tootmismeetod. Soome uuringus on kindlaks tehtud, et hästilagunenud turvas moodustab kergema materjali, mis võib suhteliselt enam lenduda, kui lagunemata turvas. Turba tootmisprotsess on ajas muutuv nii nagu ka sellega kaasnev saasteainete heide. Nagu eelpool tootmistehnoloogiate kirjeldusel on näidatud, saab turvast toota vaid kuival aastaajal. Seega talvel, aga ka suure osa kevadest ja sügisest heide välisõhku turbatootmisalalt puudub. Lisaks sõltub heide kasutatavast tehnoloogiast ja heide on seotud tootmisetappide järgnevusega, mis on samuti ajas muutuv. Turba kaevandamise mõju hindamisel turbatootmisala lähiümbruse õhukvaliteedile tuleb eelnevate asjaoludega arvestada.
7.1 Osakeste suurus
Suurema läbimõõduga osakesed sadenevad maha heiteallika lähedal, PM10 ja PM2,5 levivad laiemal alal. Näiteks US EPA AP-42 metoodika kohaselt (peatükk 13.2 Fugi1ve dust sources) langevad üle 100 mikromeetri läbimõõduga osakesed maha 6–9 meetri kaugusel tekkeallikast. Heite potentsiaal on suurem peenematel osakestel.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
26
Soome uuringus on hinnatud eri tootmisprotsessides tekkivate osakeste suurusi. Tulemused on esitatud tabelis (Tabel 7.1). Tabel 7.1 Mõõdetud osakeste suuruse jaotus (määratuna massi alusel PMsum koostises) eri tootmisetappide heites Konnusuo turbatootmisalal 2000. aastal (Tissari 2001).
Tootmisetapp <2,5 µm, (%) 2,5-10 µm (%) >10 µm (%) Freesimine 10 15 75 Pööramine 38 23 38
Kogumine, HAKU 23 15 62 Aunade valmistamine 75 5 19
Laadimine veokile 20 12 68 Tuuleerosioon 74 6 20
Tulemustest on näha, et aunade moodustamisest ja üldise tuuleerosiooni tõttu lendub enim eriti peenete osakeste fraktsioon ning freesimiselt, kogumiselt ja laadimiselt osakeste jämedam fraktsioon. Turbatolmu osakeste erinevate fraktsioonide hindamiseks viidi eelnimetatud uuringus läbi analüüs kohapeal teostatud mõõtmiste põhjal. Mõõtmiste põhjal on tuletatud üleminekukoefitsiendid osakeste teiste fraktsioonide jaoks. Erinevate osakeste fraktsioonide üleminekukoefitsiendid põhinevad järgmistel seostel (Tissari 2001):
!" = 1,424 ∙ #,% [7.1]
&'( = 1,53 ∙ !" [7.2]
Toodud üleminekukoefitsiente saab kasutada osakeste erinevate fraktsioonide eriheidete leidmisel heitkoguste arvutamise järgmistes etappides.
7.2 Eriheited turba tootmiselt
Heitkoguse suurust saab kirjeldada erinevate eriheidetega mitmel viisil: • heitkogus seotuna toodanguga (kg/m3) ehk heitkogus toodetud turbaühiku kohta; • heitkogus seotuna tootmisala pinnaühikuga (kg/ha) või • hetkelise heitena tööprotsessi põhiselt (g/s). Tuginedes Rootsi ja Soome metoodikatele, on neid kategooriaid allpool detailsemalt kirjeldatud koos võimalike eriheidetega. Eriheited on toodud Soome ja Rootsi metoodikate põhjal freesimise, pööramise, vallitamise ja kogumise kohta. Aunatamiselt ja laadimiselt heite jaoks on arvutuskäik esitatud allpool, peatükis 7.3. Toodangumahuga seotud eriheiteid on kasutatavad eelkõige saasteainete aastase koguheite arvutamiseks. Näiteks Soomes ja Rootsis kasutatakse neid riiklike saasteainete heitekoguste
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
27
arvutamisel rahvusvaheliseks saasteainete heitkoguste aruandluseks Saaste Kauglevi konventsiooni sekretariaadile või NEC direktiivi nõuete täitmise aruannete jaoks. Eestis võib seda vajadusel kasutada näiteks õhusaaste statistilise aruande koostamiseks. Rootsi uuring toob välja, et nii Rootsis kui Soomes kasutatakse riiklikus aruandluses osakeste (PMsum, PM10 ja PM2,5) eriheiteid ühikuna kg/m3, kus heitkogus arvutatakse kaevandatud freesturba koguse alusel. Erinevate freesturba tootmismeetoditega kaasneb erinev heide ja nii erinevad ka meetodist tulenevalt eriheited. Rootsi turbatootmise mõju uuring esitab kokkuvõtte 2010. aastal Rootsi riiklike saasteainete heitkoguste määramise töö raames väljapakutud eriheidetest. Selles töös on esitatud summaarsete osakeste, peenosakeste ning eriti peenete osakeste eriheited seotult aastase toodangumahtu ja konkreetse tootmistehnoloogiaga. Uuringus esitatud ja Rootsis kasutatavad eriheited tootmisviisist sõltuvalt aastase heitkoguse arvutamiseks on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 7.2). Tabel 7.2 Eri osakeste fraktsioonide eriheide (kg/m3) freesturba kogumisel kolmel erineval meetodil (Nuutinen 2007, Jerksjö 2010).
Turba kogumisviis Saasteaine eriheide, kg/m3
PM2,5 PM10 PMsum HAKU meetod 0,042 0,046 0,09
Mehhaaniline kogumine 0,046 0,066 0,14 Vaakumkogumine 0,040 0,056 0,12
Eriheited näitavad, et kolm tootmistehnoloogiat on heitkoguste osas toodetud turbakoguse kohta enam-vähem samaväärsed ja see kehtib osakeste suurusest sõltumata. Soome uuringus on uuritud osakeste heitkoguseid Soomes turba kaevandamisel. HAKU meetod oli viidatud uuringute tegemise ajal keskne tootmismeetod, kuid kütteturba osakaalu olulise vähenemise tõttu enam mitte. Eestis kasutatakse käesoleval ajal turbatoomisel vaakumkogumist ja vähesemal määral mehaanilist kogumist. Uuringus kasutati osakeste heitkoguste hajumise hindamiseks USA EPA dispersioonimudelit (EPA-Fugitive Dust Model FDM). Erinevad turba kogumismeetodid näitasid suurt erinevust eriti peenete osakeste (PM2,5) heidete osas. Suurim heide esines vanade vaakumkogujate (kasutati ilma tsüklonita kogujat, mudel: JIK 35) kasutamisel, kui PM2,5 heide oli vahemikus 1,6–43 g/s (keskmiselt 13,2 g/s), samal ajal kui uuemate seadmetega (tsükloniga koguja, mudel: JIK 40) oli vaakumkogujast väljuvas õhus PM2,5 sisaldus vahemikus 0,3–5,8 g/s (keskmiselt 1,9 g/s). Turbatootmisalal toimuvate tootmisetappide heite täpsemaks hindamiseks on vajalik teada eriheiteid kõikide tööetappide kohta. Eestis levinuimaks tootmisviisiks on kogumine vaakumkogujaga, millele eelneb turbapinna freesimine ja pööramine. Juhul kui turvast kogutakse mehaanilisel meetodil, lisandub eeltöötlusena ka kuivanud turbapinnase vallitamine. Teises Soome uuringus teostatud peenosakeste (PM10) mõõtmiste põhjal on pöördmodelleerimise teel leitud erinevatele tootmisprotsessidele osakeste hinnangulised eriheited väljendatuna heitekogusena tootmispinna ühiku kohta (kg/ha). Antud väärtused on rakendatud ka hilisemates uuringutes tootmisaladelt pärineva osakeste heitkoguste
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
28
arvutamisel. Uuringus esitatud PM10 eriheited on esitatud allolevas tabelis (Tabel 7.3). Lisaks on tabelis esitatud ka PMsum ja PM2,5 eriheited, tuginedes peatükis 7.1 toodud üleminekukoefitsientidele. Tabel 7.3. Turba tootmisetappide eriheited qetapp (Nuu@nen 2007)
Tootmisetapp PMsum* PM10 PM2,5*
qetapp (kg/ha) Freesimine 2,295 1,500 1,053 Pööramine 4,131 2,700 1,896 Vallitamine 1,377 0,900 0,632
Mehaaniline koguja 7,497 4,900 3,441 Vaakumkoguja (JIK 40) 8,568 5,600 3,933
* Arvutatud vastavalt valemitele [[7.1] ja [[7.2].
7.3 Heite hindamine laadimiselt ja aunatamiselt
Osakeste heitkoguste arvutuseks laadimiselt ja aunatamiselt tuleb kasutada osakeste lendumise hinnanguid erinevatelt laadimisprotsessidelt. Heidet mõjutavad paljud erinevad tegurid. Järgnevalt on näiteks toodud osakeste heite moodustamise @ngimused Saksa Inseneride Assotsiatsiooni (VDI) väljatöötatud heite metoodikast. Heite tekkel loetakse osakeste lendumise/heite tekke teguriteks osakeste koos@st, sealhulgas: • @hedust; • terasuuruse jaotust, sh savifraktsiooni sisaldust; • niiskuse/rasva sisaldust; • osakeste kuju; • osakeste pinna omadusi; • keemilisi ja füüsilisi omadusi. Metoodikates esitatud koefitsiente teistele materjalidele, nagu näiteks liiv, kruus, saepuru vms ei saa turba puhul otse kasutada, sest turba peenosakeste füüsikalis-keemilised omadused (nagu niiskuse sisaldus, terasuurus jne) võivad olla märkimisväärselt erinevad.
Joonis 7.1 Näide, osakestele mõjuvad jõud puistematerjali kuhilas. Allikas: VDI 3790.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
29
Kuna käesoleva metoodika koostamiseks tehtud kaardistamine näitas, et riikides, kus turvast on toodetud või toodetakse, ei loeta turba osakesi oluliseks välisõhu kvaliteedi mõjutajaks, siis vahetult turba tootmisega seotud uuringud puuduvad. Seetõ\u kasutatakse käesolevas töös aunatamiselt ja laadimiselt heite hindamiseks lähimaid sobivaid analooge ning lähtutakse konserva@ivsuse põhimõ\est. Osakeste heite suuruse hindamiseks võib kasutada US EPA AP-42 metoodikat puistematerjalide käitlemiselt. Heite valem koos soovituslike kasutatavate näitajatega on esitatud allpool (peatükk 8.2.5).
7.4 Heiteallika kõrgus maapinnast
Osakeste leviku hindamiseks on vajalik teada heiteallika kõrgusi. Turbatootmise eeltöötlusprotsessid toimuvad mehaaniliste seadmetega maapinna lähedal, kus mehaanilise töötluse seadmete kõrgus ulatub kuni poole meetrini. Kogu tootmistsükli lõikes toimuvad enamus tööprotsesse vahetult maapinna lähedal. Madal kõrgus pärsib suuremal määral osakeste heidet õhku ning edasi kandumist suuremate vahemaade taha. Seetõ\u sadestub valdav osa heitest maha töötsoonis ja selle vahetus ümbruses. Osakeste õhku sa\umise kõrgus on suurem aunatamisel ja laadimisel. Aunatamisel võib mahalaadimise kõrguseks arvestada 0,5 m, kus on heide kõige suurem ning aunast laadimisel veovahendisse (tootmisalalt äravedu), mis toimub tavaliselt ekskavaatoriga, võib osakeste moodustumise kõrguseks arvestada 3–4 m. Allolevas tabelis (Tabel 7.4) on toodud turba tootmisetappidel eralduvate osakeste heite kõrgused (freesturba pinnase ettevalmistus, kuivatamine ja kogumine vaakum- ja mehaaniliste kogujatega). Põhjalikum kirjeldus tootmistehnoloogiast on esitatud eespool peatükis 6. Tabel 7.4. Turbatootmise tööprotsesside heite kõrgus (Nuutinen 2007)
Tööprotsess Saasteaine õhku eraldumise kõrgus, m Märkused
Freesimine 0,5 Tööorgani kõrgus maapinnast Pööramine 0,5
Vallitamine 0,5 Mehaaniline
kogumine 2 Kõrgus on sõltuv kasutatava koguja tüübist. Kui väljalasketoru on suunatud alla, on
heite kõrgus ~0,5 m. Kui väljalasketoru on suunatud üles, on heite eraldumise kõrgus
keskmiselt 2 m (mõnede kogujate puhul ulatub
maksimaalselt 4 m).
Vaakumkogumine 0,5–4
Aunatamine 0,5–4 Peamine osakeste heide õhku on koguri punkri tühjendamisel, mis toimub
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
30
Tööprotsess Saasteaine õhku eraldumise kõrgus, m Märkused
maapinna lähedal. Auna profileerimisel on heide väiksem.
Laadimine 3–4 Laadimine võib toimuda iga ilmaga sh ka vihma või lumesajuga.
7.5 Heite kestus
Osakeste teke/heide/levik toimub tööprotsesside läbiviimise ajal. Välisõhu kvaliteedi piirnormidega ületamise võrdlushindamise jaoks on vähim aeg üks ööpäev. Vähim välisõhu kvaliteedi piirväärtuste (PM10, PM2,5) keskmistatud aeg on üks ööpäev ehk 24-tundi. Töö toimub reeglina valgel ajal, kuid mi\e 24 h järjest. Juriidiliselt siduv välisõhu osakeste piirväärtus on seatud ööpäeva keskmisele sisaldusele tootmisterritooriumist väljapool (peatükk 5). PM10 ööpäeva keskmist piirväärtust on kuni aastani 2030 lubatud ületada 35 korda aastas, pärast seda AAQD direk@ivi kohaselt 18 ööpäeval aastas. PM2,5-le ööpäeva keskmist piirväärtust täna seatud ei ole, alates 2030. aastast aga on samu@ ööpäeva keskmist piirväärtust lubatud ületada 18 ööpäeval. Häiringut põhjustava heite hindamiseks (PMsum, aga ka PM10 ja PM2,5) osas võib loomulikult kasutada ka muid ajavahemikke. Arvu@modelleerimise kasutamisel on vähim mõistlik aeg ühe tunni keskmine heide. Sellisel juhul sobib väljutatud osakeste hajumise hindamise alusena kasutada teoree@liselt suurimat võimalikku tekkivat osakeste kogust, millel on potentsiaal levida tootmisalalt väljapoole (väljutatakse välisõhku).
7.6 Osakeste hajumine välisõhus
Turba tootmiselt osakeste hajumist hinnatakse tänapäevalt valdavalt arvu@modelleerimisega, kasutades arvutatud heitkogust ajaühikus ja heidet mõjutavaid tehnoloogilisi @ngimusi, samu@ meteoroloogilisi näitajaid. Osakeste levik väljapoole tootmisala toimub tuule mõjul. Osakeste hajumine väljapoole tootmisala toimub ainult ebasoodsa tuulesuuna korral, kui tuul puhub piisava tugevusega väljapoole tootmisala. Saksa Inseneride Assotsiatsiooni (VDI) väljatöötatud heite metoodika kohaselt on meteoroloogilistest @ngimustest olulised välisõhu järgmised näitajad: • tuule suund; • tuule tugevus; • turbulents; • õhutemperatuur;
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
31
• õhuniiskus; • sademed. Illustreerimaks osakeste hajumist ja saasteallikast eemaldudes tekkivaid kontsentratsioone õhus, on siinkohal ära toodud Soomes mõõtmiste ja hajumisarvutustega osakeste hajumine erinevatelt tootmisprotsessi etappidelt, sõltuvalt hajumis@ngimustest. Kasutatud on turbatootmise\evõ\e VAPO uue tootmisala arenduse KMH aruande välisõhu kvaliteedi hindamise osa.
Joonis 7.2 Turbatootmise etapi põhjustatav tunnikeskmine peenosakeste (PM10) kontsentratsioon heiteallikast erinevatel kaugustel avamaas@ku @ngimustes. Hajumist mõjutavad @ngimused: tuul 3 m/s, (suuna vaheldus +/-45o), stabiilsusklass 2, õhutemperatuur 20 oC, piirikihi kõrgus 1000 m (Nuu@nen, 2007).
Märkus: Joonisel 7.2 kujutatud HAKU metoodika alusel toimuv laadimine ei ole Ees@ @ngimustes asjakohane, kuna seda ei kasutata.
Kaugus heiteallikast, m
Pe en
os ak
es te
(P M
10 ) k
on ts
en tr
at sio
on , μ
g/ m
3
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
32
Joonis 7.3 Turbatootmise etapi põhjustatav peenosakeste (PM10) lisanduv kontsentratsioon ööpäeva keskmisele heiteallikast erinevatel kaugustel avamaas@ku @ngimustes. Hajumist mõjutavad @ngimused: tuul 3 m/s, (suuna vaheldus +/-45o), stabiilsusklass 2, õhutemperatuur 20 oC, piirikihi kõrgus 1000 m (Nuu@nen, 2007).
Märkus: Joonisel 7.3 kujutatud HAKU metoodika alusel toimuv laadimine ei ole Ees@ @ngimustes asjakohane, kuna seda ei kasutata.
Pe en
os ak
es te
(P M
10 ) k
on ts
en tr
at sio
on , μ
g/ m
3
Kaugus heiteallikast, m
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
33
8 Turba tootmiselt saasteainete heitkoguste arvutusmetoodika Allpool esitatud saasteainete heitkoguste arvutusmetoodika on sõltuv nende abil saavutatavatest eesmärkidest, täites kas keskkonnakaitselist või keskkonnakorralduslikku eesmärki. Keskkonnakaitseline eesmärk on saaste väl@mine, mille väljenduseks on saasteainete ohutu sisaldus välisõhus. Arvutusmetoodika eesmärk on anda lähteinformatsiooni saasteainete hajumiskaar@de koostamiseks, et prognoosida ja hinnata turba tootmise tootmisalast piirest väljaspool tekkivaid kontsentratsioone piirväärtustega. Saasteainete piirväärtused on esitatud tunnikeskmisena, nõnda aitab ka metoodika hinnata heidet ajaühikus, võimaldades arvutada heitkogused tunnis. Keskkonnakorralduslikud eesmärgid on Ees@s seotud eelkõige keskkonnaloa andmise, loas seatud heite @ngimustega, millele lisanduvad aruandluskohustused, mis omakorda on seotud keskkonnatasudega. Keskkonnakorralduslikult on heitkogused seotud nõuetega hetkelisele heitkogusele – g/s ning pikaajaliselt koguheitele – t/a, arvestuslikud ajaühikud aga on seotud veel kvartali ja aastaga, kus tootja peab hindama möödunud ajaperioodi heitkoguseid kg/kvartalis ja t/a. Mõlemad on aluseks saastetasu tasumiseks, põhinedes toimunud tegevusel ja heitkoguste arvutusel. Õhusaasteloa vajadus tuleb aga üldjuhul välja selgitada kavandatava tegevuse eelselt keskkonnaloa taotlemise käigus, mistõ\u siin on keskkonnakorralduslikuks eripäraks aastase heitkoguse prognoos. Eeltoodud eesmärke silmas pidades võimaldab järgnevalt esitatud metoodika leida: • saasteainete aastased heitkogused kehtestatud künniskogusega võrdlemiseks ja
keskkonnaloa vajaduse hindamiseks; • saasteainete aastased heitkogused aruandluseks ja keskkonnatasude tasumiseks; • saasteainete hetkelised heitkogused hajumise ja õhukvaliteedi taseme vastavuse
hindamiseks lubatud välisõhu kvaliteedi piirväärtusega. Lisaks on metoodikas ka esitatud võimalikud meetodid lühiajalisemate , nt tunnikeskmiste heidete hindamiseks.
8.1 Aastase saasteaine heitkoguse arvutus õhusaasteloa vajaduse hindamiseks
Lähtudes vajadusest hinnata turbatootmisalalt välisõhku eralduvate saasteainete koguheidet, on vajalik leida saasteainete aastane heitkogus. Arvutuse tulemus annab vastuse küsimusele, kas turbatootjal on vajalik taotleda õhusaasteluba saasteainete välisõhku viimiseks või mi?e. Nagu juba eelpool on selgitatud, on Ees@ keskkonnakorralduslikult unikaalne, sest üheski teises riigis, kus toimub tööstuslik turba tootmine, välisõhu saasteainete heidet otse ei reguleerita. Välisõhu kvaliteedi kontroll toimub läbi välisõhu saasteainete piirväärtuste tagamise välisõhus tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool. Põhirõhk on seega maapinnalähedase atmosfääriõhu seisundi kontrollil tootmisalalt väljas. Turbatootja peab
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
34
jälgima ja tagama, et välisõhus tootmisalade ümbruses ei ületataks seadusega lubatud osakeste sisalduse piirväärtust. Piirväärtuse ületamise suure tõenäosuse korral seiratakse ja või mõõdetakse õhukvaliteedi taset ja/või seda mõjutavaid tegureid (nt tuule suund, õhutemperatuur, jne). Soomes läbiviidud uuringute ja mõõtmistulemuste alusel välja töötatud metoodikat ja eriheiteid kasutatakse ka Soomes ja Rootsis ÜRO Saaste Kauglevi konventsiooni (CLRTAP) ja EL Õhusaasteainete riiklike piirkoguste direk@ivi (NEC) aruandluses. Heitkoguste arvutusel arvestatakse kolme levinuima meetodiga (HAKU, mehhaaniline ja pneumaa@line ehk vaakumkogumine). HAKU meetodi kasutamine on vähenemas ja nagu Ees@ski on valdavaks saanud pneumaa@line meetod. 8.1.1 Aastane tootmismaht ja turba erikaal Saasteaine aastase heitkoguse leidmiseks ja toodetava koguse teisendamiseks massiühikutelt (t) mahuühikutele (m3) on vajalik teada turbatootmisala erineva kaevandatava varu erikaalu (t/m3), mis häs@- ja vähelagunenud turbal on erinev. Ees@s peetakse sta@s@list arvestust toodetud turba erikaalude osas. Võimalusel tuleks kasutada vastava ala koefitsiente või selle puudumisel sta@s@lisi keskmisi näitajaid. Viimaste aastate keskmised väärtused Ees@ Turbaliidu andemetel on toodud allolevas tabelis. Tabel 8.1. Turbalasundi erikaalude koefitsiendid (MTÜ Ees@ Turbaliit)
Toodetava turbalasundi erikaalu koefitsiendid
2021 2022 2023 2024 t/m3
Vähelagunenud turvas 0,146 0,140 0,140 0,142 Häs@lagunenud turvas 0,220 0,216 0,200 0,203
Arvestades metoodika üldistusastet, toodetava turba omadusi ja arvutuskäigu eesmärki, tuleb esmalt leida taotletava varu keskmine erikaal, kasutades järgmist valemit:
)*+' = ()ä-./. ∙ )ä-./.) + (-ä&12/. ∙ -ä&12/.)
)ä-./. + -ä&12/.
[8.1]
kus ρvaru kaevandatava turbavaru keskmine erikaal, t/m3
Qvähel. vähelagunenud turba maht, t Cvähel. vähelagunenud turba erikaalu koefitsient, t/m3
QhäsLl. häs@lagunenud turba maht, t ChäsLl. häs@lagunenud turba erikaalu koefitsient, t/m3
Aastane tootmismaht mahuühikutes (m3) on leitav järgmiselt:
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
35
= **&1*
)*+'
[8.2]
kus Q aastane taotletav tootmismaht, m3 maasta aastane taotletav kaevandamismaht, t
ρvaru kaevandatava turbavaru keskmine erikaal, t/m3
8.1.2 Tootmisefek8ivsus ja tootmisetappide eriheited Peatükis 7.1 toodud eriheidete teisendamiseks vaadeldaval alal kaevandatavale turbale tuleb arvestada tootmisefek@ivsusega. Tootmisefek@ivsus näitab, kui palju turvast (m3) saadakse tootmisala ühe pinnaühiku (ha) kohta. Tootmisefektiivsus sõltub turba omadustest, tööprotsessidest, keskkonnatingimustest, turunõudlusest ja kujuneb välja ka varasema praktika põhjal, mistõttu pärineb see info arendajalt. Tavapäraselt jääb tootmisefektiivsus vahemikku 500–750 m3/ha. Juhul kui tootmisefektiivsus ei ole teada (näiteks kui tegemist on uue turbatootmisalaga või kaevandajaga), tuleb kasutada arvutuslikku väärtust, mis on leitav järgmiselt:
=
[8.3]
kus η tootmisefek@ivsus vaadeldaval alal, m3/ha
Q aastane taotletav tootmismaht, m3 P tootmisala pindala, ha Tootmisala põhised eriheited tootmisetappidele on leitavad peatükis 7.2 esitatud eriheidete ja vaadeldava ala tootmisefek@ivsuse kaudu järgmiselt:
.1*33 = .1*33
[8.4]
kus Cetapp tootmisetapi eriheide, kg/m3
qetapp tootmisetapi eriheide, kg/ha, (Tabel 7.3) η tootmisefek@ivsus vaadeldaval alal, m3/ha, valem [8.3]
Valemiga [8.4] leitud eriheite põhjal saab aastast tootmismahtu Q arvesse võ\es leida summaarsed aastased heitkogused. 8.1.3 Püüdeseadmetega vaakumkogumise eriheide Juhul, kui turba kogumise etapil rakendatakse vaakumkogujal püüdeseadmeid (tsüklonid), siis tuleb tootmisetapi heide läbi korrutada heite vähendamise koefitsiendiga, mis väljendab heite
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
36
vähendamise potentsiaali. Püüdeseadme koefitsient antakse tootmistehnoloogia tootja poolt või määratakse mõõtmistega. Tsüklonite osakeste eemaldamise tõhususe kohta on koostanud koondülevaate US EPA (EPA-452/F-03-005 Air Pollu1on Control Technology - Cyclones), mille kohaselt on klassikaliste tsüklonite tõhusus summaarsete osakeste (PMsum) eemaldamisel 70–90 %, peenosakeste (PM10) puhul 30–90 % ja eri@ peenete osakeste (PM2,5) puhul 0–40 %. Ülevaates tuuakse välja, et kuigi tsüklonid töötavad eri@ tõhusalt osakestele terasuurusega alates 10 µm ja eri@ üle 200 µm (silmaga nähtav osa), siis saavutatakse tsükloni rakendamisel heites ka väiksemate osakeste vähenemine. Arvestades eeltoodud osakeste vähendamise potentsiaali ning Ees@s vaakumkogujatel kasutatavate tsüklonite ser@fikaa@, on summaarsete osakeste PMsum 70 % vähenemise kasutamine konserva@ivne ja tõenäoliselt on tõhusus alahinnatud. Püüdeseadme rakendamisel on korrigeeritud eriheide leitav järgmise valmiga:
)**4'(456'(27. 45++26..+21'8 = .1*33 ∙ 5
100 − 100 8
[8.5]
kus C9::;<=;>?<=@AB ;>CC@?BBC@D<E tootmisetapi eriheide püüdeseadme rakendamisel, kg/m3
Cetapp tootmisala põhine tootmisetapi eriheide, kg/ha, valem [8.4] P heite vähendamise koefitsient
Ees@s kasutatavate vaakumkogujate püüdeseadmete ehk tsüklonite efek@ivsus on P = 70 % (vt ka peatükk 6.5). Seega moodustaks eeltoodud valemi põhjal korrigeeritud vaakumkogumise eriheide 30 % algsest, mida saab rakendada osakestele summaarselt PMsum. Heitkoguste hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et kindlas@ ei saa PM10 ja PM2,5 summaarne heitkogus olla suurem kui PMsum heitkogus, sest osakeste fraktsioonid sisalduvad üksteises. Seega, juhul kui puudub täpsem info puhastussüsteemi garanteeritud väljuvate osakeste eri fraktsioonide massi osas, võib konserva@ivselt eeldada, et PMsum = PM10 = PM2,5. 8.1.4 Heide laadimiselt ja aunatamiselt Laadimiselt ja aunatamiselt võib heite hindamiseks kasutada US EPA AP-42 metoodikat, kus puistematerjalide heidet käsitleb peatükk 13.2 ja kus heite hindamiseks on vaja ainult kahte lähtetegurit. Saksa Inseneride Assotsiatsiooni, VDI meetodis 3790 on vajalik arvestada täiendavate teguritega, milliseid turba jaoks ei ole esitatud. US EPA AP-42 metoodikas on toodud erinevate materjalide heite potentsiaal ja heite hindamise aluseks on valemid, kus tegevusega seotud heite aspek@d on seotud töömaa pindala ja/või töö kestusega. Näiteks puistematerjalide laadimisel. Kuid kõigil nendel puhkudel on esitatud massi/mahu määramisel välisõhku sa\uva saasteaine heite koefitsient.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
37
Näiteks US EPA AP-42 peatükk 13.2.4 (Aggregate Handling and Storage Piles) on valem puistematerjalide heite arvutamiseks aine gravitatsioonilisel kuhjamisel veokist valli mahalaadimisel või frontaallaaduriga veokisse laadimisel. Meetodis on kirjeldatud tegevusi, mis on aunatamisele ja laadimisele sarnase iseloomuga ja mida võiks kasutada turba laadimisel ja aunatamisel osakeste heite hindamiseks. Tähele tuleb panna, et metoodikas on toodud puistematerjali niiskussisalduse vahemik, millele metoodikas toodud valem keh@b: 0,25–4,8 %. Seda valemit saab kasutada ka teiste materjalide puhul (mille niiskussisaldus on siiski maksimaalselt kuni 27 %), kuid siis väheneb valemi rakendamisel tulemuse usaldusväärus. Seetõ\u tuleb seda valemit kasutada vaid aunatamiselt ning laadimiselt heite suurusele ligilähedase hinnangu. Kuna aunatatav ja/või laaditav turvas on valemis käsitletust oluliselt niiskem, hinnatakse valemi rakendamisel heide suuremaks kui see tegelikult ehk on ehk arvutus on konserva@ivne. Eriheite leidmise valem on järgmine:
= (0.0016) ∙ > 2.2@
!.F
(2 ) !.G
[8.6]
kus E eriheide, kg/t (osakeste heide käideldava turba ühe tonni kohta); k osakese suuruse koefitsient (kordaja, lähtudes osakese suurusest) mikromeetrites
(valemit täpsustavast tabelist: kui <10 µm, siis k=0,35; kui <2,5 µm siis k=0,053); U keskmine tuule kiirus, m/s (lähimas Riigi Ilmateenistuse jaamas registreeritud) eelmise
kalendriaasta keskmine tuule kiirus; M niiskuse sisaldus, % (auna moodustamisel arvestuslikult 40 % ja turba laadimisel 55 %). 8.1.5 Summaarne aastane heitkogus Juhul kui turbatootmisalal kasutatakse erinevaid tootmistehnoloogiaid (mehaaniline ja vaakumkogumine koos), tuleb esmalt leida mõlema tootmisviisi aastased tootmismahud.
= (.-**72/27. + )**4'( [8.7]
kus Q aastane toodangumaht, m3
Qmehaaniline toodetav turba kogus mehaanilisel kogumisel, m3 Qvaakum toodetav turba kogus vaakumkogumisel, m3 Aastase heitkoguse leidmisel iga tootmisviisi kohta peab arvestama selleks kasutatavate tootmisetappidega (Eetapp). Tootmisetapid on järgmised:
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
38
• Turba mehaanilisel kogumisel: Efreesimine + Epööramine + Evallitamine + Emeh.kogumine + Eaunatamine
+ Elaadimine • Turba vaakumkogumisel: Efreesimine + Epööramine + Evaakumkogumine+ Eaunatamine + Elaadimine
Tootmisetapi aastane heitkogus on leitav järgmiselt:
.1*33 = .1*33 ∙ .1*33
1000
[8.8]
kus Eetapp tootmisetapi aastane heitkogus, t Cetapp tootmisala põhine tootmisetapi eriheide, kg/m3 Qetapp tootmisetappi läbiv aastane toodangumaht, m3/a
Aastase heitkoguse leidmiseks tuleb vaadeldaval alal teostatavate tootmisetappide heitkogused liita:
=A.1*33
7
4H"
[8.9]
kus M tootmisala aastane heitkogus, t/a Eetapp tootmisetapi aastane heitkogus, t/a (valem [8.8]) Keskkonnaministri määrusega nr 67 seatud summaarsete osakeste künniskogusest 1 tonn suurema heitkoguse puhul on vajalik keskkonnaloa raames taotleda ka õhusaasteluba. Künniskogusest väiksema heitkoguse korral õhusaasteluba vajalik ei ole.
8.2 Hetkelise saasteaine heitkoguse arvutus hajumisarvutuste jaoks
Üldiseks turbatootmise eelduseks on, et on püsinud sobivad ilmas@ku@ngimused – sademeteta kuiv ilm, mis on võimaldanud turba niiskusesisalduse viia tasemele, kus selle töötlemine või kogumine on tehnoloogiliselt võimalik. Tootmisetappe on võimalik läbi viia sõltuvalt turba niiskussisaldusest. Tootmine on tsükliline – tootmisetapp viiakse läbi võimalikult op@maalselt iga tootmistehnoloogia- või viisi puhul. Oluline välisõhu saasteainete heide välisõhku toimub ainult tootmisetapi ajal. Seetõ\u ei ole heide turba tootmisest püsiv, vaid perioodiline ja ajas ning ruumis muutuv. Turba tootmisel eraldub heide kindla suurusega tootmisväljakutelt, mistõ\u on tegemist pindallikaga.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
39
Hetkeliste heitkoguste (M) arvutamiseks on vajalik teada järgmisi lähteandmeid: • Kasutatav turbatootmise viis ning tootmisetapid - tootmisväljakul teostatavad tööetapid,
vaakumkogujate ja/või mehaaniliste kogujate kasutamine. • Heite kestus, mida iseloomustab tootmisetapi ajaline kestvus. Erinevad tootmisetapid on
erineva pikkusega, sõltudes ka kasutatavate seadmete parameetritest (tööorganite laiused), masinate liikumiskiirustest ja tootmisväljakute ja väljakusiilude mõõtmetest. Seetõ\u varieeruvad tootmisetapi pikkused ja heite kestvused.
• Pindallika suurus, millelt heide eraldub. Arvestades, et tootmisväljakud on pindallikad, tuleb leida heide pinnaühiku kohta.
Hetkeline heitkogus (pindallika puhul ühikuga g/s·m2) on sisendiks modelleerimiseks ja hajumise hindamiseks. 8.2.1 Heiteallika pindala Turbatootmisalad koosnevad tootmisväljakutest, mis üldjuhul on ühesuguste sarnaste mõõtmetega, kuid olenevalt olukorrast võivad olla ka erinevas suuruses. Tootmisväljakute üldine laius sõltub tootmisala suurusest, selle paiknemisest ja väljaehitamise võimalustest. Seega tuleb iga tootmisala ja väljaku puhul arvestada just selle väljaku mõõtmetega. Tavapäraselt kraavitatakse tootmisväljak umbes 250 m pikkade siiludena, mille laiuseks on 20 m. Kahe kraavi vahelisel osal ehk väljakusiilul teostatakse tootmisega seotud tööprotsesse. Väljakusiilu pindala on leitav järgmiselt:
&22/ = ∙ [8.10]
kus ssiil väljakusiilu pindala, m2 või ha a siilu laius, m (üldjuhul 20 m) b siilu pikkus, m Tavapäraselt kujuneb ühe väljakusiilu pindalaks seega 5 000 m2 ehk 0,5 ha (1 ha = 10 000 m2). 8.2.2 Tehnoloogilised parameetrid Sõltuvalt teostatavast tootmisetapist kasutatakse selleks erineva laiusega traktori külge haagitavaid tööorganeid (freesija, pööraja jne). Vaadeldava ala suhtes heitkoguste leidmisel tuleb kasutada seal rakendatava tehnika parameetreid. Tavapärased tööorganite laiused on toodud allolevas tabelis. Tabel 8.2 Tüüpilised tööorganite laiused
Tootmisetapi tööorgan Tööorgani laius d, m Freesija 10 Pööraja 20
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
40
Tootmisetapi tööorgan Tööorgani laius d, m Vallitaja 10
Vaakumkoguja 5 Sõltuvalt tööorgani laiusest tuleb ühte väljakusiilu töödelda vastav arv kordi, mille alusel kujuneb tootmisetapi ja heite eraldumise ajaline kestvus. Seega ühel väljakusiilul läbitav distants (Lsiil) kujuneb järgmiselt:
&22/ = ∙
[8.11]
kus Lsiil väljakusiilul läbitud distants, m a väljaksiilu laius, m d tööorgani laius, m b väljakusiilu pikkus, m Heite ajaline kestvus sõltub ka masinate liikumiskiirusest, mis tootmisetapi lõikes varieerub. Hetkeliste heitkoguste arvutamisel tuleb lähtuda vaadeldaval alal prak@kas välja kujunenud masinate liikumiskiirustest, kuid täpsema info puudumisel saab kasutada allpool esitatud tüüpiliste kiiruste keskmisi väärtusi. Tabel 8.3 Masinate liikumiskiirused erinevatel tööetappidel
Tootmisetapp Masina liikumiskiirus v, km/h
Keskmine väärtus vkesk, km/h
Freesimine 10–15 12 Pööramine 5–15 8 Vallitamine 5–10 7
Mehaaniline kogumine - 6 Vaakumkogumine - 7
Liikumiskiiruse km/h üle viimisel ühikule m/s, tuleb väärtus jagada 3,6. 8.2.3 Aeg Tootmisetapi läbiviimiseks kuluv aeg (tetapp) väljakusiilul sõltub sellel läbitavast distantsist (Lsiil) ning masina liikumiskiirusest (vkesk) ning on leitav järgmiselt:
.1*33 = &22/
4.&4 ∙ 3,6
[8.12]
kus tetapp väljakusiilul tootmisetapi läbiviimiseks kuluv aeg, s Lsiil väljakusiilul läbitud distants, m vkesk masina keskmine liikumiskiirus, km/h
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
41
8.2.4 Tootmisetapi ja pindallika hetkeline heitkogus Teades eespool toodud parameetreid ning eriheiteid qetapp (vt peatükk 7.2), on võimalik leida tootmisetapi hetkeline heitkogus järgmise valemi abil:
.1*33 = .1*33 ∙ &22/ ∙ 1000
.1*33
[8.13]
kus Metapp tootmisetapi hetkeline heitkogus, g/s qetapp tootmisetapi eriheide, kg/ha ssiil väljakusiilu pindala, ha tetapp väljakusiilul tootmisetapi läbiviimiseks kuluv aeg, s (valem [8.12]) Hajumise modelleerimisel on otstarbekas tootmisväljakuid käsitleda pindallikatena. Tootmisväljakud koosnevad teatud arvust väljakusiiludest ning nende pindala on leitav järgnevast seosest:
)ä/I*4 = ∙ &22/ [8.14]
kus Sväljak tootmisväljaku pindala, m2 ssiil väljakusiilu pindala, m2 (valem [8.10]) n väljakusiilude arv tootmisväljakul Pindallika hetkeline heitkogus on leitav tootmisetapi hetkelise heitkoguse ja pindala jaga@sena:
)ä/I*4 = .1*33
)ä/I*4
[8.15]
kus Mväljak tootmisväljaku hetkeline heitkogus, g/s·m2
Metapp tootmisetapi hetkeline heitkogus, g/s Sväljak tootmisväljaku pindala, m2
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
42
8.3 Osakeste hajumise modelleerimine
Hetkelist heitkogust (g/s ja g/s·m2) saab kasutada sisendinfona saasteainete hajumise modelleerimiseks asjakohastes arvutusmudelites, näiteks Ees@s kasutatakse valdavalt AERMOD, ADMS või AirViro lahendusi. Modelleerimise tulemusena valmivad hajumisdiagrammid aitavad hinnata tootmisalade piiril osakeste sisalduse vastavust õhukvaliteedi piirväärtusele lähtuvalt keskkonnaministri määruses nr 75 sätestatust. Arvestades asjaolu, et turba tootmisel ei toimu kõik tootmisetapid samaaegselt, vaid üksteisele järgnevalt, on halvima võimaliku olukorra hindamiseks otstarbekas modelleerida suurima heitega ja kõige kauem kestvat tootmisetappi, milleks üldjuhul on turba kogumine. Teiste tootmisetappide puhul on osakeste kontsentratsioonid madalamad ja levimine ümbruskonda väiksem, mistõ\u on mõju õhukvaliteedi tasemele seeläbi ka väiksem.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
43
9 Kasutatud kirjandus Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 05.07.2016, 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk@iv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.06.2008, lk 1–44. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk@iv (EL) 2024/2881, 23. oktoober 2024, mis käsitleb välisõhu kvalitee@ ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist (uues@ sõnastatud). Guide to Surface Materials Lease Informa@on Requirements for Peat Opera@ons. 2017. Alberta Government. 34 pp. Jerksjö, M. 2010. SMED Utredning: Beräkning av par@kelemissioner vid skördning, import och export av torv i Sveriges interna@onella rapportering. Hansen, Karin ; Hellsten, Sofie; Holmgren, Kris@na; Liljeberg, Marcus; Valley, Stephan; Wisell, Tomas; Ze\erberg, Therese; Olsson Öberg, Mona. 2016. Torvutvinningens miljöpåverkan. Raport C 198. Naturvårdsverket. IVL. 80 pp. Nuu@nen, J., Yli-Pirilä, P., Hytönen, K., Kärteva, J. 2007. Turvetuotannon pöly- ja melupäästöt sekä vaikutukset lähialueen ilmanlaatuun. Symo OY. Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. RT I, 06.03.2019, 12. Keskkonnaministri 214.12.2016. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käi@se tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. RT I, 14.12.2017, 10. Keskkonnaseadus@ku üldosa seadus. RT I, 28.02.2011, 1. Kruviks OÜ, Vortex Dust Collector Specifica@on 2020. Kägo, R., Vellak, P., Ehrpais, H., Noorma, M., and Olt, J. 2022. Assessment of power characteris@cs of unmanned tractor for opera@ons on peat fields. Agronomy Research 20(2), 261–274, 2022.
Leinonen, Arvo (toim.), 2010. Turpeen tuotanto ja käyttö. Yhteenveto selvityksistä. Espoo 2010. VTT Tiedotteita – Research Notes 2550. 104 s.
Lintunevan turvetuotantohankkeen ympäristövaikutusten arviointi, 2011 Vapo OY.
MTÜ Ees@ Turbaliit, h\ps://www.turbaliit.ee/kaevandamine (viima@ külastatud 11.02.2025). Sandström, T.; Kolmodin-Hedman, B., Ledin, M.C., Bjermer,L., Hörnqvist-Bylund, S., and Stjernberg, N. 1991. Exposure to peat dust: acute effects on lung func@on and content of
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
44
bronchoalveolar lavage fluid. Bri@sh Journal of Industrial Medicine. 1991 Nov; 48(11): 771-775. Schroderus, Ville. 2019. Pölynhallinta turvetuotannossa. Savonia Amma@korkeakoulu. Energiatekniikan tutkinto-ohjelma. Šnore, Ansis, Peat Extrac@on. 2017. Latvijas Kūdras asociācija.
US EPA. AP-42, Fih Edi@on Compila@on of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Sta@onary Point and Area Sources, US Environmental Protec@on Agency (https://www.epa.gov/air-emissions-factors-and-quantification/ap-42-compilation-air- emission-factors).
US. EPA. US EPA CICA Factsheet. EPA-452/F-03-005. Air Pollu@on Control Technology Fact Sheet. Cyclones. 5 pp. US EPA. 1981. Peat mining. An Ini@al Assessment of Wetlands Impacts and Measures to Mi@gate Adverse Effects. 52 pp. Väyrynen, Tarja; Aaltonen, Raija; Haavikko, Hannu; Juntunen, Mirja; Kalliokoski, Kirsi; Niskala, Anna-Liisa ja Tukiainen, Ossi. 2008. Turvetuotannon ympäristönsuojeluopas. Oulu. Pohjois- Pohjanmaan ympäristökeskus. Turunen, Isto. 2019. Turpeen keruukoneiten pölyämisen hallinta vesisumulla. Tampereen yliopisto. Teknis-luonnon@eteellinen @edekunta. Diplomintyö. 1-97. Turvetuotannon ympäristönsuojeluohje. 2015. Helsinki. Ympäristöministeriö. Ympäristöhallinin ohjeita 2 | 2015. Tissari, J., Yli-Tuomi, T., Willman, O., Nuu@nen, J., Raunemaa, T., Marja-Aho J., Selin, P. 2001. Turvepölyn leviäminen tuotantoalueilta. Kuopion yliopiston ympäristö@eteiden laitoksen monistesarja, 1/2001. Kuopion yliopisto, Ympäristö@eteen laitos, Kuopio. Tissari, Jarkko M., Yli-Tuomi, T., Raunemaa, Taisto M., Tii\a, Petri T., Nuu@nen, Janne P., Willman, Penp K., Leh@nen, Kari E. J. 2006. Fine par@cle emissions from milled peat produc@on. Boreal Environment Research, 11, 283 293. Valgma, Ingo; Karu, Veiko; Õnnis, Ave ja Pukk, Siim. 2007. Turba kaevandamise tehnoloogiad. Kogumik: Kaevandamine parandab maad. TTÜ Mäeins@tuut. VDI, 2010. VDI 3790. Environmental meteorology - Emission of gases, odours and dusts from diffuse sources - Storage, transhipment and transporta@on of bulk materials. WHO, 2021. Par@culate ma\er (PM2.5 and PM10), ozone, nitrogen dioxide, sulfur dioxide and carbon monoxide (h\ps://www.who.int/publica@ons/i/item/9789240034228)
Digiallkirjad
Aktsiaselts Torf Kõverdama II turbatootmisala keskkonnakaitseloa taotlus
Turbatootmisega kaasneb erinevate tööprotsesside käigus osakeste heitmeid. Turbatootmisega kaasnevate osakeste heitkoguste arvutamisel on lähtutud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt koostatud juhendmaterjalist „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika“. Versioon 1 (edaspidi ka turbametoodika), mis on koostatud 2025. aastal ja 06.03.2025. a kirjaga nr 6-3/24/20410-7 Keskkonnaameti poolt kinnitatud sobivaks.
Metoodika kohased eriheited turba tootmisel eralduvatele osakestele on toodud allolevas tabelis.
Tabel 1. Turbametoodika kohased turbatootmise etappide osakeste eriheited
Protsess
PMsum
PM10
PM2,5
kg/ha
Freesimine
2,295
1,5
1,053
Pööramine
4,131
2,7
1,896
Vallitamine
1,377
0,9
0,632
Vaakumkogumine
8,568
5,6
3,933
Mehhaaniline kogumine
7,497
4,9
3,441
Lisaks eeltoodud tööprotsessidele on turbametoodikas leitud turba aunatamisel ja laadimisel kaasnevate osakeste eriheited vaadeldava tootmisala piirkonna ilmaandmetest lähtuvalt.
Kõverdama II turbatootmisalal turba kaevandamise põhimõtteline plokkskeem on esitatud alljärgnevalt.
1. Aastased heitkogused
Turbametoodikas on välja toodud erinevate tootmisetappide eriheited ehk kui palju osakesi eraldub iga tööprotsessiga pinnaühiku kohta (kg/ha). Tabelis 1 on toodud turbatootmisel teostatavate tööprotsesside eriheited nendele tootmisetappidele, mida kavandatava tegevuse põhjal teostatakse. Tulenevalt turbatootmise iseärasustest ja tootmisala suurusest, on tootmisväljakuid modelleerimisel käsitletud pindheiteallikatena. Tootmisväljakud on üldjuhul kindlate mõõtmetega ristkülikukujulised alad, mis kuivendamise eesmärgil kraavitatakse.
Kõverdama II turbatootmisalal (edaspidi ka Kõverdama II tootmisala) on arvestatud kokku kaheksa pindheiteallikaga, tähistusega K2_VAAK1 - K2_VAAK2 ja K2_MEHH1 - K2_MEHH6.
Üheks arvutuse alusparameetriks on ka tootmisefektiivsus, mis näitab ära toodetava turbatoodangu koguse pinnaühiku kohta. Tootmisefektiivsus sõltub kaevandatava turba omadustest, tööprotsessidest, keskkonnatingimustest, turunõudlusest ja kujuneb välja ka varasema praktika põhjal konkreetsel tootmisalal, mistõttu pärineb see info arendajalt. Taotletava Kõverdama II tootmisala puhul on arendaja info põhjal tootmisefektiivsuseks arvestatud 650 m3/ha.
Tabel 2. Taotletava Kõverdama II tootmisala turbatootmise etappide eriheited
Protsess
PMsum
PM10
PM2,5
kg/m3
Freesimine
0,0035
0,0023
0,0016
Pööramine
0,0064
0,0042
0,0029
Vallitamine
0,0021
0,0014
0,0010
Vaakumkogumine
0,0132
0,0086
0,0061
Mehhaaniline kogumine
0,0115
0,0075
0,0053
kg/m3
Aunatamine
0,0048
0,0017
0,0003
Laadimine
0,0031
0,0011
0,0002
Saasteaine aastase heitkoguse leidmiseks ja toodetava koguse teisendamiseks
massiühikutelt (t) mahuühikutele (m3) kasutati taotletava hästi- ja vähelagunenud turbavaru keskmist koefitsienti 0,180 t/m3, taotletavaid turbavaru mahtusid ning taotletavat aastast kaevandamismahtu 10 000 t ehk ~55 675 m3.
Võttes aluseks tabelis 2 toodud eriheited, arvutati osakeste heitkogused toodetava turbaühiku kohta taotletaval alal (tabel 3). Kõverdama II tootmisalal kaevandatakse freesturvast, mida peamiselt kogutakse vaakumkogujatega (~66 %) ja vähesemal määral mehaaniliste kogujatega (~33 %). Vaakumkogujad on varustatud tsüklonitega, seega võeti heitkoguste arvutamisel arvesse vaakumkogujate tsüklonite õhuheitmete vähendamise efektiivsust 70 %, mis turbametoodika kohaselt täpsemate andmete puudumisel rakendub summaarsetele osakestele ja teiste osakeste fraktsioonid on sellega võrdustatud.
Tabel 3. Kõverdama II tootmisalal toimuvate tööprotsessidega eeldatavalt tekkivad aastased osakeste heitkogused
Protsess
Töödeldav kogus
PMsum
PM10
PM2,5
m3/a
t/a
Freesimine
55 675
0,197
0,128
0,090
Pööramine
55 675
0,354
0,231
0,162
Vallitamine
18 558
0,039
0,026
0,018
Vaakumkogumine
37 117
0,147
0,147
0,147
Mehaaniline koguja
18 558
0,214
0,140
0,098
Aunatamine
55 675
0,268
0,094
0,014
Laadimine
55 675
0,172
0,060
0,009
Kokku
1,390
0,826
0,539
2. Hetkelised heitkogused
Hetkeliste heitkoguste leidmiseks tuleb leida heide ajas ja pinnaühiku kohta, mille tarbeks on vajalik teada tootmisväljakute pindala ja selle töötlemiseks kuluvat aega. Tootmisväljakutelt toimub turba kogumine kokku kaheksa traktoriga, mille külge haagitakse kogujad. Alljärgnevas tabelis 4 on toodud arendajalt saanud lähteinformatsioon erinevatele turba tootmisetappidele, mida koos eelnevalt toodud eriheidetega (tabel 1) on kasutatud hetkeliste heitkoguste leidmiseks. Seejuures on arvesse võetud vaakumkogujate puhul tsüklonite 70 % püüdeefektiivsust ning turbametoodika kohaselt on teiste fraktsioonide heitmed sellega võrdsustatud.
Tabel 4. Taotletaval Kõverdama II tootmisalal turbatootmise etappide hetkelised heitkogused
Protsess
Tööorgani laius
Masina
liikumiskiirus
PMsum
PM10
PM2,5
m
km/h
g/s
Freesimine
8
10
5,100
3,333
2,341
Pööramine
20
8
18,360
12,000
8,427
Vallitamine
10
7
2,678
1,750
1,229
Vaakumkogumine
5
4,6
1,642
1,642
1,642
Mehaaniline kogumine
10
3
6,248
4,083
2,868
3. Kokkuvõte
Kõverdama II tootmisalal tööprotsesside käigus eeldatavalt tekkivad saasteainete aastased heitkogused on toodud tabelis 5. Kavandataval tegevusel ei kasutata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ nimetatud põletusseadmeid, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põlemisel on 1 MWth või suurem.
Tabel 5. Taotletaval Kõverdama II tootmisalal eeldatavalt tegevuse käigus tekkivad saasteainete aastased heitkogused
Saasteaine
Heitkogus, t/a
Künniskogus, t/a1
Osakesed summaarselt (PMsum)
sh peenosakesed (PM10)
sh eriti peened osakesed (PM2,5)
1,390
0,826
0,539
1
Arvutuste kohaselt ületavad tegevusel tekkivate osakeste kogused eelviidatud määruse lisas toodud künniskogust.
Arvutused koostas 13.04.2026
Priit Kallaste
OÜ Inseneribüroo STEIGER / allkirjastatud digitaalselt /
Keskkonnaekspert
Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613-2:2024, liiklusmüral Nordic Prection Method - Kasutatud tarkvara: DataKustik CadnaA 2025 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2025 alusandmeid
Tööstusmüra hajumine
Nõmme/Männiku Ld = 29.7 dB
Seitsmetamme Ld = 27.7 dB
Niitvälja Ld = 28.3 dB
Kõverdama II turbatootmisala
Line Source Road Building Foliage Ground Absorption Receiver Calculation Area
Joonallikas (turba kogumine) Tee El - või ühiskondlik hoone Kõrval- või tootmishoone Mäeeraldise piir Majapidamise õueala Teenindusmaa piir
> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB
Kuupäev 09.04.2025 Koostas: Priit Kallaste
Töö nr 21/3530 Kinnitas: Aadu Niidas
Mõõtkava 1 : 12 000
Kõverdama II turbatootmisala KMH
Turba kogumine tootmisperioodil
Joonise sisuTöö nimetus Joonise nr 6.6.7
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018
Päevane hinnatud müratase (kell 7-23)
Ld, dB(A)
Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:
- Müraallikateks on turba mehaaniline ja vaakumkogumine. - Tööprotsess toimub turbatootmisalal kogu tööpäeva vältel pidevalt, vastavalt maksimaalsele jõudlusele valitud tootmisväljakutel. - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks.
Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB.