Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 1

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH

Sisukord

I ÜP ja KSH algatamise järgselt esitatud ettepanekud ........................................................................................................................................... 1

II ÜP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta esitatud ettepanekud ............................................................................................................... 8

I ÜP ja KSH algatamise järgselt esitatud ettepanekud Nr Ettepaneku esitaja,

kuupäev ja kirja nr Ettepaneku sisu Seisukoht

1 Muinsuskaitseamet, 28.10.2025, nr 5- 10/2485-1

1. Kohtla-Järve üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste ja nende kaitsevöönditega.

Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse mälestiste ja nende kaitsevöönditega.

2. Riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi tuleb käsitleda üldplaneeringu seletuskirjas eraldi peatükina. Muinsuskaitseamet soovitab käsitleda üldplaneeringu seletuskirjas kultuurimälestisi tabeli vormis või nimekirjana (vt Muinsuskaitseameti juhend), kus hinnatakse mälestise tehnilist seisundit, kasutusfunktsiooni, leevendusi ja kavandatavad tegevusi, jm. Mälestised näitavad piirkonna ning kultuurmaastiku ajaloolist mitmekihilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avalike huvidega. Mälestiste kasutuses hoidmine ja kasutuseta mälestistele funktsiooni leidmine võiks olla valla üldplaneeringus käsitletav teema. Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad elamisväärsema ja atraktiivsema elukeskkonna, mis aitab kaasa elukvaliteedi tõusule, loob töökohti, elavdab majandust ja kasvatab piirkonna konkurentsivõimet. Üldplaneeringu kaartidel tuleb tähistada maa-alalised mälestised alana, üksikmälestis näidata punktina. Kaardimaterjali väljatrükil võivad mälestised olla tähistatud eristuva leppemärgiga.

Mälestisi käsitletakse üldplaneeringu täpsusastmes, neile määratakse kasutustingimused ja mälestised kajastatakse planeeringu kaartidel.

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 2

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

3. Muinsuskaitseamet soovitab üldplaneeringu koostamisel kaardistada ja arvestada järgmisi teemasid, mis vajavad planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude hindamist:

3.1. Veel avastamata arheoloogiapärandi prognoosimine Üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus tuleb silmas pidada, et lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele on maastikul palju avastamata arheoloogiapärandit. Arheoloogiapärandi seisundit ja säilimist mõjutab senise maakasutuse muutmine, eeskätt ehitus-, kaeve- või muu mullatöö (nt kaevandused, suured taristuobjektid, ulatuslikud uued elamu- ja tööstusalad, jõesuudmete süvendamine jms). Aladel, kus üldplaneeringuga kavandatakse senise maakasutuse muutust, mis toob endaga kaasa ulatuslikke kaevetöid, on üldplaneeringu koostamise käigus vajalik ja põhjendatud markeerida ära tõenäolised arheoloogiliselt väärtuslikud alad, kus hiljem tuleb keskkonnamõju hindamisel läbi viia arheoloogiline uuring. Juhised veel avastamata arheoloogiapärandi prognoosimiseks sõnastatakse lähtuvalt linna või valla eripärast. Info Kohtla-Järve linna veel avastamata arheoloogiapärandi kohta edastab teile Muinsuskaitseamet planeerimisprotsessi käigus.

ÜP koostamisel arvestatakse arheoloogiatundlike aladega ja neile määratakse kasutustingimused.

3.2. Olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud alad Kohalikku kultuuripärandit silmas pidades võivad miljööväärtuslikud alad olla nii tüüpilised kui ka eriilmelised ehitatud keskkonnad. Miljööväärtuslike alade määratlemisel soovitame analüüsida väljakujunenud asustusstruktuuri ja teedevõrku ning muid paigale omaseid väärtusi: krundi suurusi, hoonestuslaadi, hoonestuse ja muid kujundamise elemente, ehitusmaterjale, maakasutust jms. Miljööaladele seatavad kaitse- ja kasutustingimused peavad tagama uue hoonestuse ja maakasutuse sobitumise vanaga, et olemasolevad väärtused säiliksid ja tõuseksid esile (PlanS § 75 lg 1, p 16). Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramisel saab kasutada varasemaid uuringuid, sealhulgas Muinsuskaitseameti tellitud valdkondlikke uuringuid. Need on leitavad Muinsuskaitseameti arhiivist (Pikk 2, Tallinn), enamik neist on digitaalselt olemas ka Muinsuskaitseameti kodulehel ja registris:

Kohtla-Järve linnal on varasemalt koostatud miljööväärtuslike alade teemaplaneering. ÜP koostamisel analüüsitakse varasemalt määratud miljööväärtuslike alade ulatust ja maakasutustingimusi. Vajadusel kasutatakse väljatoodud registreid.

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 3

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

1. Maaehituspärand (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja&action=list); 2. Matmispaikade register (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=burialplace); 3. Muistised ja pärimuspaigad (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=placeinfo); 4. 20. sajandi väärtuslik arhitektuur (https://register.muinas.ee/admin.php?menuID=architecture); 5.Koolimajad(https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringu d/Maakoolimajad/Maakoolimajad%20koos.pdf); 6. Vallamajad (https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Vallamajad/ 20saj.Vallamajad.pdf); 7. Palvemajad (https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Palvemaja d/palve.pdf); 8. Meiereid (Muinsuskaitseameti arhiiv, Pikk 2, Tallinn); 9. Militaarpärand (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage); Vajadusel saab läbi viia täiendavaid inventeerimisi ja/või koguda infot kohaajaloolastelt.

3.3. Ajalooliselt väärtuslikud üksikobjektid, sh vaimse kultuuripärandi objektid Soovitame üldplaneeringu käigus kaardistada mälestistest ja miljööväärtuslikest aladest välja jäävad ajalooliselt väärtuslikud hooned, monumendid, pühakohad, kalmistud, sillad, teed, tähised jne, analüüsida nende seisundit ning lisada säilimiseks ja traditsiooniliseks kasutuseks vajalikud tingimused. Kultuuriväärtust võivad kanda mitmesugused ajaloosündmustega ning kultuuritegelaste elu ja tegevusega seotud paigad, kohaliku või piirkondliku kombestikuga seotud kohad ja nähtused, samuti kohapeal tuntud muistenditega seotud paigad, mis on sageli kohalikele inimeste eneseteadvustamise, samastumise ja rekreatsiooni kohtadeks. Kultuuriministeeriumi ajalooliste looduslike pühapaikade arengukava raames on kaardistatud üle Eesti mitmesuguseid looduslikke pühapaiku (allikaid, puid, kive, hiiekohti jms). Üle Eesti on mitme piiriülese projekti

ÜP koostamise käigus analüüsitakse ajalooliselt väärtuslike üksikobjektide kajastamist ja tingimuste seadmist vastavalt Järve linnaosa eripärale.

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 4

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

raames Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtimisel kaardistatud pärandkultuuri objekte nii metsas kui mujal. Infot piirkondlikult oluliste paikade kohta leiab: - RMK hallatavast pärandkultuuri kaardilt https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Parandkult uuri-kaardirakendusp160.html; - Ristipuude ja -metsade asukoha kohta saab infot Maa-ameti geoportaalis ristipuude kaardilt https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Ristipuude -kaardirakendusp540.html; - Ajalooliste looduslike pühapaikade inventuuride kohta saab infot Muinsuskaitseametist.

3.4. Maastikupilt ja väärtuslike maastike piiride täpsustamine Analüüsida tuleb väärtuslikke vaateid maastikus ja märkida vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridorid kanda kaartidele. Ajaloolist väärtust omab maastikumuster, kus võib leida muinas-, mõisa-, talu- ja nõukogudeaegseid objekte (näiteks: kiviaiad, endiste hoonete vared, alleed, veskite paisud, teed, veskijärved jm kultuurilist eripära väljendavad objektid).

ÜP koostamisel arvestatakse väärtusliku maastikuga. Järve linnaosa territooriumile ulatub vähesel määral kehtiva Ida- Viru maakonna- planeeringuga määratud Järve-Edise-Peeri väärtuslik maastik.

2 Transpordiamet, 07.11.2025, nr 7.2- 2/25/17396-2

1.Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine: 1.1.Vabariigi Valitsus algatas 23.03.2022 korraldusega nr 97 Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Tulenevalt eriplaneeringu ajagraafikust võib enne üldplaneeringu kooskõlastamist osutuda vajalikuks üldplaneeringu kaardil projektlahenduse täpsustamine.

ÜP koostamisel arvestatakse Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringuga.

1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.

ÜP koostamisel analüüsitakse teedevõrku ja liikuvust.

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 5

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine: 2.1.Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel.

ÜP koostamisel arvestatakse riigiteede ja tänavate kaitsevöönditega.

2.2.Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool linna, alevit või alevikku, kaalub Transpordiamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist.

Eeldatavalt lahendamise vajadus puudub, kuna antud ÜP koostatakse Kohtla-Järve linnas Järve linnaosa kohta, st kogu planeeringuala on linn.

2.3.Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis esitada Transpordiametile GIS või CAD formaadis.

Kehtestatud planeering muutub kättesaadavaks planeeringute infosüsteemist vastavalt PlanS’is ettenähtud ajale.

3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine: 3.1.EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus.

Ettepanekut kaalutakse ÜP koostamisel.

3.2. Juurdepääsu tagamiseks tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv normidega piiratud.

Võetakse teadmiseks.

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 6

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

3.3. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse.

Ettepanekut kaalutakse ÜP koostamisel.

3.4. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit.

Selgitame, et Järve linnaosa üldplaneeringuga ei kavandata tuuleparke olulise ruumilise mõjuga objektide mõistes. Muude kõrgete objektide (mastide vms) kavandamisele seatavaid tingimusi kaalutakse ÜP koostamise käigus.

3.5. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

ÜP koostamisel analüüsitakse liikuvust ja maakasutust ning seatakse tervikliku arendamise seisukohast vajalikud tingimused.

3.6. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga.

Ettepanekut kaalutakse ÜP koostamisel.

3.7.Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.

Ettepanekut kaalutakse ÜP koostamisel. Selgitame, et koostatav üleriigiline planeering näeb ette ruumisäästliku taristu ja kooskasutuse suurendamist.

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 7

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

4. Liikuvus ja ühistransport: 4.1. Transpordiameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks.

ÜP koostamisel arvestatakse liikuvuse, ühistranspordisõlmede kavandamise ja ligipääsetavusega. Selgitame, et kuna Kohtla- Järve linna Järve linnaosa struktuur on üldiselt välja kujunenud, puudub eeldatavalt vajadus määrata uusi ulatuslikke elamualasid; samuti ei ole eeldatavalt vajalik olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha määramine.

5. Mürakategooriate määramine: Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus.

Võetakse teadmiseks.

6. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele: 6.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes kavandavast üldplaneeringu lahendusest.

KSH raames hinnatakse mõjusid vastavalt kavandatavale tegevusele.

6.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt.

Võetakse teadmiseks.

7. Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link allpool).

ÜP koostamisel arvestatakse teeregistri järgseid teede nimetusi ja numbreid.

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 8

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

8. Planeering kooskõlastada Transpordiametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Transpordiameti ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada.

Kooskõlastamisel lähtutakse PlanS’ist. Tulenevalt planeeringu koostamise suurest ajalisest töömahust esitatakse samad materjalid kooskõlastamiseks kõigile kooskõlastajatele ning eraldiseisvaid koondtabeleid ei koostata.

II ÜP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta esitatud ettepanekud Nr Ettepaneku esitaja,

kuupäev ja kirja nr Ettepaneku sisu Seisukoht

1 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, 10.02.2026, nr 16-6/25/13910-003

1.Maa sihtotstarvete määramisel, samuti näiteks elamupiirkondade planeerimisel ja rajamisel tuleb analüüsida inimeste võimalikke liikumisteid (sh pendelliikumine üle raudtee), et olemasolevad ülesõidu- ja käigukohad oleksid võimalikult palju kasutatavad. Reeglina pole uute samatasandiliste ületuskohtade rajamine kuigi otstarbekas.

Üldplaneeringu koostamisel analüüsitakse liikumisteid, sh raudtee ülesõidu- ja käigukohtade võimalikke kitsaskohti. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

2.Juhul, kui planeeritakse uusi raudteeülekäigukohti (sh kergliiklusteede rajamise käigus), tuleb need lahendada selliselt, et liikumisteed oleksid üheaegselt nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse omavoliliselt tekkinud ületuskohad. Nõutav turvavarustus ületuskohtadel peab olema toimiv ja lahendatud nii, et seda kasutataks õigesti (märgistus nähtav, puudub möödapõike võimalus). Võimalusel eelistada eritasandilise ristumiskoha rajamist.

Ettepanekuga arvestatakse planeeringulahenduse väljatöötamisel kui tekib vajadus raudteeülekäikude kavandamiseks. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 9

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

3.Võimalusel tuleb vältida raudteeni ulatavate tupiktänavate projekteerimist, sest see loob soodsa võimaluse ebaseaduslike raudteeületuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku ületuskoha all mõistetakse nn isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub hooldaja ja mis ei ole ette nähtud raudtee ületamiseks. Isetekkelised raudteeületuskohad kujutavad endast ohtu selle ületajale ega vasta ületuskoha nõuetele.

Ettepanekuga arvestatakse planeeringulahenduse väljatöötamisel. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

4.Palume juba planeeringu tasandil võimalusel nõuet raudtee ääres asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (staadion) ja elamute kruntide raudteepoolse külje piiramiseks aia või läbipääsmatu taimestikuga, et vältida laste ja elamupiirkonnas ka loomade ootamatut sattumist raudteemaale.

Ettepanekut kaalutakse ÜP koostamisel ja ÜP’ga seatavate tingimuste täpsusastmes. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

5.Raudteeni ulatuda võivate haljasalade osas (näiteks pargid, puhkealad) soovitame mitte planeerida kõrghaljastust (puid sh viljapuid) rööbasteele lähemale kui 10 m äärmisest rööpast, põhjusteks on nii tuleohutuse kui ka nähtavuse tagamise vajadus raudteel.

Ettepanekut kaalutakse ÜP koostamisel ja ÜP’ga seatavate tingimuste täpsusastmes. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

6. Raudtee lähedusse kõrgete rajatiste (nt tuulik, sidemast) kavandamisel tuleb need raudtee kaitsevööndi (raudtee kaitsevöönd ulatub 30 m kaugusele rööpme teljest) servast paigutada vähemalt rajatise tipukõrguse kaugusele.

Ettepanekuga arvestatakse ÜP koostamisel. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

2 Transpordiamet, 11.02.2026

Täname teavitamast ja kaasamast. Tutvusime üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmiga ning meil ei ole täiendavaid ettepanekuid. Oleme 07.11.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/17396-2 andnud seisukohad üldplaneeringu koostamiseks. Oleme valmis koostööks üldplaneeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi.

-

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 10

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

3 Maa- ja Ruumiamet, 23.02.2026, nr 12- 1/25/15573-4

Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi materjalidega tutvumisel juhime tähelepanu, et üldplaneeringu elluviimisel kavandatav sademevee ärajuhtimine võib avaldada mõju olemasolevatele maaparandussüsteemidele ja nende toimimisele. Üldplaneeringu KSH peab käsitlema ja hindama sademevee ärajuhtimise mõju maaparandussüsteemidele ning määratlema vajaduse korral leevendusmeetmed, sh sademevee viivitamise, puhastamise ja vooluhulkade reguleerimise põhimõtted. Sademevee suunamine maaparandussüsteemi rajatistesse on lubatav üksnes juhul, kui see ei kahjusta maaparandussüsteemi toimimist ning on tagatud nõuetekohased tehnilised lahendused ja vajalikud kooskõlastused edasistes planeerimis- ja projekteerimisetappides.

Planeeringuga seatakse tingimused sademevee ärajuhtimisele. Kuna LS ja KSHP ptk 4.2.3 sisaldab mõjuhindamise vajadust planeeringuga seatavatele sademevee põhimõtetele, siis LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

4 Põllumajandus- ja Toiduamet, 25.02.2026, reg nr 1.5- 2/955-1

Põllumajandus- ja Toiduamet täpsustab, et maaparandusvaldkonna tegevused kuuluvad alates 01.01.2025 tegevust alustanud Maa- ja Ruumiameti pädevusse. 14.08.2025 majandus- ja tööstusministri määrusega nr 22 vastu võetud Maa- ja Ruumiameti põhimääruse § 6 p 9 kohaselt on maaparandustoimingute korraldamine ja elluviimine Maa- ja Ruumiameti tegevusvaldkonnaks.

LS ja KSHP kaasamise tabelit täpsustatakse (ptk 3).

5 Eesti Geoloogiateenistus, 25.02.2026, nr 13- 3/26-330

1.Palume planeeringu lähteseisukohtades ja KSH programmis käsitleda maardlaid ja maavarasid.

LS ja KSHP täiendatakse.

2.Planeeringu seletuskirja jaotises 3 „Koostöö ja kaasamine“ on toodud EGT kaasamise põhjenduseks „Võimalikud mäetööstusega seotud küsimused“. Märgime, et planeerimisseaduse § 4 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestab, milliste asutustega ja mis juhtudel planeeringud kooskõlastada. Täpsustame, et EGT kooskõlastab/jätab kooskõlastamata planeeringu MaaPS § 15 toodud alustel.

LS ja KSHP ptk 3 täiendatakse.

6 Päästeamet (Ida päästekeskus), 02.03.2026

Ida päästekeskusel ettepanekud puuduvad. -

7 Elering AS, 02.03.2026, nr 11- 4/2026/81-2

1.Planeeringualale ja lähedusse jääb Eleringi poolt hallatavaid elektri- ja gaasitaristu objekte, mille puhul tuleb arvestada kaitsevööndiga. Ehitusseadustiku §76 (1) ja §77 (1) kohaselt on elektri- ja

Planeeringu koostamisel arvestatakse elektri- ja gaasitaristu

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 11

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

gaasipaigaldise kaitsevöönd seda ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektri- või gaasipaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud ehitusseadustiku §70 lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73. Kooskõlas Ehitusseadustiku §70 (2) ja (3) sätetega pole lubatud paigaldiste kaitsevööndisse rajada ehitisi ilma ülekandevõrgu omaniku Elering AS-i kooskõlastuseta. Ehitise kaitsevööndi ning selles tegutsemise lubatavuses tuleb juhinduda EhS § 70 lõike 2 punktides 1–6 sätestatud kaitsevööndis keelatud tegevustest. Kõik ristumised Eleringi taristuga ja kaitsevööndis planeeritavad tegevused tuleb kooskõlastada Eleringiga.

kaitsevöönditega ÜP täpsusastmes. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

2.Elektripaigaldiste kaitsevöönd Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on:

• 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit;

• 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Lisaks elektripaigaldiste kaitsevööndist tulenevatele piirangutele peab uute ehitiste kavandamisel arvestama olemasolevate ehitiste ohutuse tagamiseks vajalike meetmetega. Ehitisi, hooneid ja rajatisi ei või ehitada õhuliini sihialasse. Sihiala laius:

• 110 kV liini teljest – 16 m;

• 330 kV liini teljest – 22 m. Elektrituulikute osas tuleb arvestada nõutavat tuuliku vahekaugust 110 ja 330 kV liinidest hetkel kehtiva standardi EVS-EN 50341-2-20:2018 ELEKTRIÕHULIINID VAHELDUVPINGEGA ÜLE 1 kV Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) alusel. Nimetatud standardi järgi on vähim horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel (tuule puudumisel) tuuliku masti kahekordne kõrgus.

Planeeringu koostamisel arvestatakse elektripaigaldiste kaitsevöönditega ÜP täpsusastmes. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 12

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

Tuulepargi ühendusliini kaitsevöönd võib kattuda Eleringi õhuliini kaitsevööndiga. Õhuliini planeerimisel on nõutav telje kaugus Eleringi õhuliini teljest:

• kahe 330 kV õhuliini telgede vaheline kaugus - 40m;

• 330 kV ja 110 kV õhuliin telgede vaheline kaugus - 35m;

• kahe 110 kV õhuliini telgede vaheline kaugus - 20m. Tuulepargi õhuliini ja Eleringi õhuliini ühistele mastidele rajamine ei ole lubatud. Maakaabli ja 110 kV õhuliini vaheline kaugus on õhuliini teljest kaablini vähemalt 15m. Maakaabli ja 330 kV õhuliini vaheline kaugus on õhuliini teljest kaablini vähemalt 25m.

Arvestatakse juhul kui ÜP’ga lubatakse väiketuulikute kavandamist. Teadaolevalt tuuleparki (ORME objektina) üldplaneeringuga ei kavandata. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

3. Gaasitorustiku kaitsevöönd

Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku vastavalt MKM määrusele 25.06.2015 nr 73 on:

• D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga <200 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 3 meetrit;

• D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga ≥200 mm ja <500 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 5 meetrit;

• D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga ≥500 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 10 meetrit.

Gaasitorustiku juurde kuuluva gaasipaigaldise (gaasijaotus-, gaasimõõte- ja gaasireguleerjaam) kaitsevööndi ulatus piirdeaiast, hoone seinast või nende puudumisel seadmest on D-kategooria gaasipaigaldise korral 10 meetrit. Gaasitorustikuga seotud maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektrituulikute vahekauguse määramisel D kategooria gaasitorustikust lähtume üldtunnustatud Euroopas rakendatud praktika GPG („Good Practic Guide“) dokumendist „UKOPA/GP/013 Edition 1, 17. juuni 2017“. Nimetatud dokumendi kohaselt on vähim horisontaalne kaugus D kategooria gaasitorustiku ja tuuliku masti vahel poolteise kordne (1,5 kordne) tuuliku masti kõrgus.

Planeeringu koostamisel arvestatakse gaasitorustiku ja -paigaldiste kaitsevöönditega ÜP täpsusastmes. Teadaolevalt tuuleparki (ORME objektina) üldplaneeringuga ei kavandata. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 13

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

4. Gaasitorustiku ohutuskuja määratlemine ehitiste projekteerimisel gaasitorustiku asukoha piirkonnas Standardi EVS 884:2017 „Maagaasitorustik. Projekteerimise põhinõuded üle 16 baarise töörõhuga torustikele“ punkti 3.13 sõnastuse kohaselt on ohutuskuja gaasitorustiku ja ehitise vaheline vahekaugus ohutuse leevendamise eesmärgil. Ohutuskuja väärtus määratakse standardi EVS 884:2017 punkti 5.11 kohaselt. Gaasitorustiku lähipiirkonnas toimuvate planeeringute menetlemisel tuleb arvestada asjaoluga, et gaasitorustikku ümbritseval maa-alal projekteerimisel ja ehitamisel tuleb ette näha vastavad meetmed projekteeritava ehitise kaitseks leevendamaks ohtusid, mis lähtuvad gaasipaigaldisest. Sellisteks gaasipaigaldisest lähtuvateks ohtudeks, millega tuleks arvestada on näiteks süttimata gaasilekkest, gaasipilve plahvatusest, põleva gaasi soojuskiirgusest ja torustiku rebenemisega kaasnev plahvatus ning jugatuli. Üheks oluliseks leevendusmeetmeks saab olla gaasitorustiku ohutuskujasse ehitamise keeld. Gaasitorustiku ohutuskuja ja gaasitorustiku asukoha lähipiirkonnas rakendatavad kaitsemeetmed peavad olema piisavad, et kaitsta inimeste tervist ja elu gaasitorustike tekitatud müra, vibratsiooni, õhusaaste ja lõhnade ning ohuolukorra tekkimisel gaasitorustiku käitamisel.

Planeeringu koostamisel arvestatakse gaasitorustiku ja -paigaldiste kaitsevöönditega ÜP täpsusastmes. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

8 Terviseamet, 03.03.2026, nr 9.3- 1/25/8067-3

1. Joogivee kvaliteet. Lähtuvalt veeseaduse § 148 lg 1 on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud. Sellest tulenevalt tuleks vältida ehitiste planeerimist veehaarete sanitaarkaitsealadele. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita amet uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena.

Planeeringu koostamisel arvestatakse veehaaretega ÜP täpsusastmes. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

2. Supluskohad. Kohtla-Järve Järve linnaosas on elanike seas populaarne koht suplemiseks Rahvapargi supluskoht, mille suplusvee kvaliteeti on kohaliku omavalitsuse üksus ka seiranud. Amet soovitab kaaluda maa-alale supluskoha juhtotstarbe määramist ning arvestada sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõudeid, et tagada suplejatele ohutud tingimused.

Supelranna maa-ala määramist kaalutakse ÜP koostamisel. Dokumenti täiendatakse.

3. Müratundlikud alad Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

ÜP ja KSH koostamisel arvestatakse müra temaatikaga ja määratakse mürakategooriad vastavalt

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 14

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

määramise ja hindamise meetodid”. Planeerimisel tuleks arvestada olemasolevate ja planeeritavate maanteedega, tootmishoonete ja muude müra- ja saasteallikatega ning paigutada müra- ja saastetundlikud objektid (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud) neist piisavalt kaugele, tagamaks müra normtasemetele vastavus. Varasemale kogemusele tuginedes juhib amet tähelepanu, et äritegevuse (nt autopesulad, tehnoseadmed, kauba laadimis- ja teenindustegevus) ja tootmistegevusega võib kaasneda müra, vibratsioon ja õhusaaste. Enamasti on tekkivat müra keeruline hinnata (müra muutlik iseloom ja erinevate tegevuste koosmõju) ja häiringuid võib esineda ka normtasemetele vastavuse korral. Seetõttu tuleb ennetada konfliktseid olukordi ning vältida müraallikate ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist. Vajadusel kavandada leevendusmeetmeid, sh piisavad puhveralad müraallikate ja müratundlike alade vahele (nt haljasala või müra suhtes vähem tundlike hoonete ala). Arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem visuaalse leevendusefektiga. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Amet soovitab kaaluda välismüra kaardistamise läbiviimist Kohtla-Järve linna Järve linnaosa territooriumil, et kontrollida mürakategooriate vastavust tegelikule olukorrale. Mürakaardistamise tulemused oleks abiks ka piirkonna ruumilisel planeerimisel ja arenduste suunamisel.

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Mürakaardi koostamise vajalikkust täiendava uuringuna kaalutakse ÜP protsessi käigus. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

4. Radoon Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt asub Kohtla-Järve linn kõrgendatud radooniriskiga piirkonnas. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning elamutes ja ühiskasutusega hoonetes võib radoon põhjustada riski tervisele. Seetõttu tuleks enne hoone ehitamist planeeringualal teostada radoonitaseme mõõtmised ning vajadusel

ÜP koostamisel arvestatakse radooniriskiga. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 15

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

järgida EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid.

5. Valgus ja insolatsioon Kõrgemate hoonete ning olemasolevate hoonete vahetusse lähedusse uute hoonete rajamisel arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. Uute kergliiklusteede planeerimisel arvestada võimaliku valgusreostusega ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Samuti võivad põhjustada häiringut tootmisterritooriumite ja spordiväljakute valgustatud alad.

ÜP koostamisel arvestatakse valgusreostuse ja insolatsiooniga ÜP täpsusastmes. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

6. Kaitsevööndid Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel lähtuda põhimõttest, et kaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei planeerita uusi elamuid ega sotsiaalobjekte.

ÜP koostamisel arvestatakse kaitsevöönditega ÜP täpsusastmes. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

7. Õhukvaliteet Lasteasutused ja teised üldkasutatavad hooned rajada eemale olemasolevatest ning võimalikest reostusallikatest.

Üldkasutatavate hoonete kavandamise vajaduse korral arvestatakse ettepanekuga. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

9 Viru Keemia Grupp AS, 03.03.2026, nr VKG.01-09/32-1

1. Määrata Järve linnaosas asuvad Keemia vkt 1t, Keemia vkt 2t, Keemia vkt 3t ning Keemia vkt 2e maaüksuste maakasutuseks jäätmehoidla maa 100%.

Ettepanekuga arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

2. Täpsustada Järve linnaosa üldplaneeringu koostamisel Ida-Virumaa maakonnaplaneeringus määratud perspektiivsete kaitsemetsade asukohta ja eemaldada see prügila alalt ehk Keemia vkt 1t, Keemia vkt 2t, Keemia vkt 3t ning Keemia vkt 2e maaüksustelt.

Selgitame, et maakonnaplaneeringu tasemel ei ole määratud omavalitsuste territooriumile perspektiivseid

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 16

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

kaitsemetsade asukohti. Maakonnaplaneeringu järgi ulatub nimetatud alale rohevõrgustik, kehtiva ÜP järgi asub alal osaliselt looduslik haljasmaa. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

3. Prügila absoluutkõrguseks palume arvestada 225 meetrit. Võtame teadmiseks.

4. Samuti soovime, et kaasaksite Viru Keemia Grupp AS-i Järve linnaosa üldplaneeringu koostamisel üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu, haljastusnõuete, rohevõrgustiku alade täpsustamisel ning detailplaneeringute koostamise kohustusega alade määramisel. Viru Keemia Grupp AS poolne kontaktisik on Tiit Lukas [email protected] tel: +372 5787 7787

VKG on kaasatavate tabelis välja toodud huvitatud osapoolena, ettevõtet kaasatakse laiema avalikustamise käigus, vajadusel protsessi käigus jooksvalt. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

10 Muinsuskaitseamet, 03.03.2026, nr 5- 10/2485-3

1. Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Sellest johtuvalt oleks vajalik üldplaneeringu koostamise jätkamiseks läbi viia Järve linnaosa väärtuslike üksikobjektide ja hoonestusalade inventeerimine koos soovitustega kaitse- ja kasutustingimuste määramiseks. Inventuuri koostaja võiks olla 20. saj Eesti arhitektuuriajalugu ning siinse industriaalse piirkonna kujunemist hästitundev arhitektuuriajaloolane.

Üldplaneeringu koostamisel kasutatakse kättesaadavaid kultuuripärandi registreid ja võetakse aluseks kehtiv Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering. Täiendava inventuuri koostamise vajadust ette ei nähta. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 17

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

2. Tuginedes nii varasemalt teada olevale infole mitte kaitse alustest objektidest ning asjaolule, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1). Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade analüüsimist, välja selgitamist ning kaardile kandmist, mille abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades. Arheoloogiatundlikud alad esitatakse üldplaneeringu kaartidel ning seletuskiri üldplaneeringu lisana. Leevendavad meetmed mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi säilimiseks: • KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu linna territooriumil, ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) tuleb alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3); • prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: algatatakse detailplaneeringut; kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². • Tagada nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu kaardil esitatakse arheoloogiatundlikud alad 2026. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.

Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse arheoloogiatundlike aladega. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

3. Kohtla-Järve linna territooriumil on teada kaks ajaloolist looduslikku pühapaika, mis ei ole kultuurimälestisena kaitse all. Muinsuskaitseameti koordineerimisel toimub üle-eestiline looduslike pühapaikade inventeerimine, mille käigus kaardistatakse ajaloolisi looduslikke pühapaiku kihelkonniti. Ida-Virumaa inventeeriti 2018.-2019. aastal. Aruanded vaatas üle Muinsuskaitseameti juures tegutsev ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu, kes tegi ettepaneku võtta osa kaardistatud paikadest riikliku kaitse alla, sh Salupea hiis.

Selgitame, et käesolevalt on koostamisel Kohtla- Järve linnas Järve linnaosa üldplaneering. Nimetatud looduslikud pühapaigad Tammiku ja Pauliku külade vahel asuvad Jõhvi valla ja Ahtme

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 18

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

Kogu Tammiku ja Pauliku külade vahele jääv kunagine metsamassiiv koos tänapäevaks ära kaevatud Tammemäega oli kunagi teada kui looduslik pühapaik (püha mets, ohverdamiskoht). Osaliselt ulatub see ala ka Kohtla-Järve linna piiresse (katastritunnus 32201:001:0566). Ajaloolised looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need on olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Tegemist on eriilmeliste objektidega, milleks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, kivid, allikad, jõed, ojad, koopad või erinevad maastikuvormid nagu künkad, orud või lohud. Ajaloolise loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest. Looduslikud pühapaigad säilivad kõige paremini oma traditsioonilises keskkonnas ja üldiselt tuleks nendes minimeerida inimmõju – v.a paikade traditsiooniline kasutamine või nende külastatavuse parandamine. Looduslikud pühapaigad omavad lisaks kohaliku identiteedi hoidmisele ka turismipotentsiaali, seetõttu võib kaaluda looduslike pühapaikade laiemat tutvustamist ja tähistamist infotahvlite ja/või teeviitadega.

linnaosa territooriumil, seetõttu antud protsessi käigus antud ettepanekuga ei arvestata. Planeeringu koostamisel arvestatakse Järve linnaosa alale jäävate looduslike pühapaikadega. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

4. Järve linnaosas paikneb Käva (Kohtla-Järve) saksa vangilaagri kalmistu aadressil Järve linnaosa, Ehitajate tn 100 (KÜ 32101:001:0144). Munitsipaalomand. KSH programmi joonistel see kalmistu hetkel kajastatud ei ole. Tuleks käsitleda kultuuripärandi alajaotuse all. Saksa sõjahaudade küsimuses on Eesti poolne volitatud isik Eesti Sõjamuuseum.

Selgitame, et objekt on kehtiva üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikuks ning vastavalt ka kaardil tähistatud. Lisame kaardil objekti ka ajaloolise kalmistuna. Kultuuripärandi joonist täiendatakse.

11 AS Eesti Raudtee, 04.03.2026, nr 21- 1/398-1

1.Üldplaneeringu koostamisel arvestada raudtee kaitsevööndiga, mille laius ja piirangud on kehtestatud ehitusseadustiku §-s 73 ning raudteega sihtotstarbeliselt seotud elektripaigaldiste ja sideehitiste kaitsevöönditega.

ÜP koostamisel arvestatakse raudtee kaitsevööndiga. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 19

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

2.Planeeritavad lahendused ei tohi takistada raudteerajatiste, s.h raudtee elektripaigaldiste ja sideehitiste hoolduse ja remondi teostamist.

Ettepanekuga arvestatakse ÜP täpsusastmes. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

3.Hoonestusalade planeerimisel arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, s.h võimaliku vibratsiooni ning müraga. Uute hoonestusalade rajamise korral raudtee vahetusse lähedusse ei võta AS Eesti Raudtee endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks.

ÜP koostamisel arvestatakse raudtee kasutamisest tuleneva võimaliku mõjuga. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

4.Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, sidemastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise tipukõrgusega.

Ettepanekuga arvestatakse ÜP koostamisel. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

5.Näha ette meetmed takistamaks nii jalakäijate kui sõidukite sattumine raudteemaale väljapool nõuetekohaseid ülekäigu- ja ülesõidukohti. Raudteega piirnevate alade planeerimisel näha ette raudteemaa piirdeaiaga piiramine.

Ettepanekut kaalutakse üldplaneeringu täpsusastmes. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

6.Kergliiklusteede planeerimisel raudtee kaitsevööndisse tuleb need ohutuse tagamiseks kavandada väljapoole raudteemaad ning vajadusel näha ette meetmed, mis takistaksid kergliiklusteelt pääsu raudteemaale selleks mitte ettenähtud kohtades.

Ettepanekuga arvestatakse ÜP koostamisel. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

7.Juhul, kui planeeritakse uusi raudteeülekäigukohti, siis seoses reisirongi kiiruse tõstmisega tuleb uued kergliiklusteede ristumised raudteega kavandada eritasandilistena. Uued kavandatavad kergliiklusteede ristumised raudteega peavad olema ühendatud olemasoleva või planeeritava avaliku kergliiklusteede võrgustikuga.

Ettepanekut kaalutakse ÜP koostamisel. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

8.Raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb lähtuda nähtavuse tagamise tingimustest, mis on valdkonnaga seotud normides, standardites ning regulatsioonides sätestatud.

Ettepanekuga arvestatakse ÜP täpsusastmes.

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 20

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

9. AS Eesti Raudtee töös olevad/planeeritavad arendustegevused: 9.1 Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudteeliiklus tegeletakse kontaktvõrgu projekteerimise ja ehitamisega. Ehitatakse välja kontaktvõrk ja nende teenindamiseks vajalikud veoalajaamad, autotrafopunktid ja nende vahelised vajalikud kaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid kommunikatsioone/tehnovõrke ja rajatisi.

Võetakse teadmiseks. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

9.2 Pikemas perspektiivis planeeritakse jaamavahedes rajada paralleelselt olemasoleva raudtee peateega (lõuna poole) teine peatee (rööbastee telgede vahega ligikaudu 4,3 m). Seoses sellega peab arvestama olemasoleva raudtee kaitsevööndi laienemisega.

Võetakse teadmiseks. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

12 Regionaal- ja Põllumajandus- ministeerium, 04.03.2026, nr 4.1- 5/382-1

1.Dokumendis „Lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“ tabelis 3 „Koostöö ja kaasamine“ on märgitud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi üldplaneeringu koostamisse kaasamise põhjusena, et planeeritaval alal on riigimaid, mille riigivaravalitsejaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kinnitame, et Kohtla-Järve linnas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisel olevaid riigimaid ei ole.

Dokumenti täpsustatakse.

2.Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmis toodud põhimõtetega nõus.

-

13 Keskkonnaamet, 04.03.2026, nr 6- 5/26/2372-2

1.Palume täpsustada, miks puudub vajadus määrata sanitaarkaitsealaga veehaarete asukohad ning nendest tulenevad kitsendused (tabel 1 „Üldplaneeringu ülesanded“, punkt 30).

PlanS § 75 lg-s 1 toodud ülesannete puhul on KOV’il kaalutlusõigus otsustamaks, milliseid nendest ülesannetest lahendada. MaRu kitsenduste kaardil andmetel on veehaarete asukohad ja

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 21

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

sanitaarkaitsealad linnas juba määratud. Järve linnaosa üldplaneeringu koostamise puudub vajadus teemat täiendavalt suunata.

2.Tabeli 1 punktis 23 tuleb lisaks määrata parkimiskohtade arv, millest alates on nõutav õlipüüduri paigaldamine.

Tabelis 1 on toodud välja ÜP ülesanded üldistatult. Kuna antud ettepanek on täpsema tingimuse sõnastuse kohta, siis arvestatakse seda ÜP koostamisel. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

3.KSH raames hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat mõju pinnasele ja veekvaliteedi muutumisele (ptk 4.2.3 „Mõju pinnasele ja veekvaliteedile“). Palume hinnata ka keskkonnamõju põhjaveele ning selgitada, mida on silmas peetud fraasidega „mõju veekvaliteedi muutumisele“ ja „mõju Ida-Eesti vesikonnale“.

Dokumenti täiendatakse.

4.Programmis on märgitud, et piirkonnas esineb altkaevandatud alasid (kus kaevandamistegevus on lõpetatud). KSH programmi kohaselt tuleb sellest tulenevalt üldplaneeringus määrata vastavad kitsendused (lk 15, punkt 15). Soovitame kaaluda planeeringu ja/või KSH koostajate meeskonda vastava eriala spetsialisti kaasamist, kes omab teadmisi ja kogemusi altkaevandatud aladele ehitamisega seotud probleemidest ning suudab anda tegevuste kavandajatele sisulisemaid ja praktilisemaid soovitusi, mitte piirduda üksnes kitsenduste määratlemisega.

ÜP’s kasutatakse varasemalt läbiviidud uuringuid Järve linnaosa kohta, eriala spetsialisti kaasamise vajadust kaalutakse üldplaneeringu koostamisel. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

5.Üldplaneeringuga täpsustatakse rohevõrgustike elementide piire ja kasutustingimusi. Metsaseaduse § 42 lg 3 kohaselt ei tohi planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Juhul, kui on plaanis ette

Võetakse teadmiseks. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 22

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

näha tingimusi metsaraiele, siis on soovitatav need selgesõnaliselt välja tuua.

6.KSH programmis (tabel 1 „Üldplaneeringu ülesanded“, punkt 2) on välja toodud, et kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramise vajadus teadaolevalt puudub. KSH-s tuleb täpsustada, millele vastav seisukoht tugineb ning põhjendada, miks nimetatud vajadus puudub. Näiteks tuleb selgitada, kas piirkonnas on jäätmekäitluskohad juba olemas ja neid on piisavalt, või esineb muu põhjendus. Samuti tuleb KSH-s välja tuua, millised jäätmekäitluskohad piirkonnas olemas on ning kuhu elanikel on võimalik oma jäätmeid mugavalt üle anda. Palume täpsustada, kas linnas on olemas jäätmejaam ja/või ohtlike jäätmete kogumispunkt.

Dokumenti täiendatakse.

7. Arvestades, et Kohtla-Järve linnas esineb probleeme välisõhu kvaliteediga, on KSH programm selles osas liiga üldsõnaline. Puudub olemasoleva olukorra kirjeldus, sh teave võimaliku lõhnahäiringu esinemise kohta, samuti ülevaade kavandatavatest uuringutest ja analüüsidest. Keskkonnaamet on seisukohal, et piirkonna eripära arvestades on vajalik esitada välisõhu mõjude hindamise ulatus selgemalt ja suurema täpsusega.

Dokumenti täiendatakse.

14 Majandus- ja Kommunikatsioonimini steerium, 10.03.2026.

Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi peatükis „3. Koostöö ja kaasamine“ on esitatud kaasatavad asutused koos põhjendusega. Tabelis on märgitud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja kaasamise põhjusena "Planeeritavatel aladel olevate riigimaade valitseja". Juhin tähelepanu, et käesoleval ajal on riigi maareservi kuuluvate maade valitseja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asemel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Lisaks sätestab ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõige 1, et maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks on planeerimisseaduse tähenduses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Kaasamise tabelit täpsustatakse.

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 23

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

Palume üldplaneeringu menetlusse kaasata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

15 Maa- ja Ruumiamet, 09.03.2026 nr 12- 1/25/15573-6

1. Märgime, et PlanS § 76 lõike 1 alusel koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. Sellest tulenevalt palume teha üldplaneeringu koostamisel koostööd ja esitada see kooskõlastamiseks: - Lüganuse Vallavalitsusele ja Jõhvi Vallavalitsusele, sest nad on naaberomavalitsused. - Eesti Geoloogiateenistusele (EGT), sest planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal ning alates 14.12.2024. aastast on EGT volitatud kooskõlastama üldplaneeringuid planeerimisseaduses sätestatud korras. - Kaitseministeeriumile, sest planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, sest planeeringu elluviimine võib avaldada mõju riigipiiri valvamisele ning sellega seotud seire- ja valvetehnikale. - MaRu-le, sest planeeringualal asub maaparandussüsteem ja/või planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Lisaks märgime, et riigimaade osas, mille valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja volitatud asutus on MaRu, annab üldplaneeringu raames seisukoha MKM. Tulenevalt eelnevast palume tabelit „Koostöö ja kaasamine“ täiendada ja parandada.

Tabelit täiendatakse.

2. PlanS § 76 lõike 2 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Palume tagada, et kõik puudutatud isikud oleksid kaasatud üldplaneeringu koostamisse.

Ettepanekuga arvestatakse ÜP ja KSH koostamise käigus. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 24

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

3. PlanS § 76 lõike 5 kohaselt avalikustatakse üldplaneering selle koostamise vältel koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Palume tagada, et omavalitsuse veebilehel oleksid asjakohased materjalid üldplaneeringu koostamise ajal kättesaadavad.

Ettepanekuga arvestatakse ÜP ja KSH koostamisel. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

4. Palume üldplaneeringu koostamisel teha tihedat koostööd MKM-ga, kelle vastutusalas on riigi eriplaneeringute koostamine ning see puudutab Haljala-Kukruse teelõigu riigi eriplaneeringut ja tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringut, mille planeeringualad hõlmavad/ulatuvad Kohtla- Järve linna Järve linnaossa.

Ettepanekuga arvestatakse ÜP ja KSH koostamisel. Dokumendis täpsustatakse MKM’i kaasamise põhjendusi.

5. Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada nõustikku „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ ning tutvuda „Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakastiga“. Tööriistakast aitab olulised teemad terviklikult läbi kaaluda, planeeringu valikuid sisuliselt põhjendada ning tagada parema sidususe teiste strateegiliste dokumentide ja planeeringutega.

Ettepanekuga arvestatakse ÜP ja KSH koostamisel. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

6.Üldplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Määrus reguleerib planeeringu seletuskirjale, joonistele ning vähesel määral ka lisadele esitatavaid nõudeid. Palume tagada, et üldplaneering vastaks eelpool nimetatud määrusele.

Ettepanekuga arvestatakse ÜP ja KSH koostamisel. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

16 Kliimaministeerium, 11.03.2026 nr 7- 15/26/489-3

1. Tabelis 3 (lk 25-27) palume Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) kaasamise põhjendust täiendada märkusega, et EGT on volitatud asutus kooskõlastama maakonnaplaneeringuid, üldplaneeringuid, detailplaneeringuid ja riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid planeerimisseaduses sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal. Vastavalt maapõueseaduse § 21 lõike 11 alusel kehtestatud „Maavarade registri asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruse“ § 3 lõikele 1 on alates 01.01.2025 andmekogu vastutav töötleja Eesti Geoloogiateenistus. Kliimaministeeriumi (KLIM) kaasamise põhjenduse juurde palume lisada, et Kohtla-Järve suletud poolkoksiprügilaga seotud kinnistute (Keemia vkt 4t ja Keemia vkt 5t) riigivara valitseja on KLIM.

Tabelit täiendatakse.

2. Programmi kohaselt (lk 28) hinnatakse mõjusid peamiselt kvalitatiivse eksperthinnangu vormis, tuginedes olemasolevale teabele. Samuti on

KSH programmis täpsustatakse ÜP

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 25

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

kirjas, et üldplaneeringu koostamise protsessi käigus viiakse läbi mitmed uuringud ja analüüsid: liikuvus- ja liiklusuuring, ruumilise kahanemise analüüs ja müraanalüüs. Programmi peatükis 5 nimetatakse kaasatavad eksperdid. KSH juhtekspert vastutab hindamise koordineerimise ja metoodilise järjepidevuse eest, mõjude hindaja analüüsib planeeringuga seotud sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. Lisaks on kaasatud müraekspert. Palume programmis täpsustada, milline ja millise pädevusega ekspert või eksperdid hindavad ülejäänud keskkonnamõjusid (sh mõju looduskeskkonnale, veekvaliteedile, jääkreostusobjektid) ja kas KSH raames viiakse lisaks eksperthinnangutele läbi täiendavaid uuringuid.

lahenduse ja KSH koostamise eksperte. Selgitame, et kuna LS ja KSH programmi ning ÜP lahenduse koostamiseks on toimunud eraldiseisvad hanked, siis ÜP hanke lähtetingimuste järgi koostatakse järgmised uuringud: liikuvusuuring, ettevõtlusuuring ja rohestruktuuride uuring. Dokumendis täpsustatakse läbiviidavaid uuringuid. Selgitame, et ruumilist kahanemist analüüsitakse planeeringulahenduse koostamise käigus. Müra osas määratakse normkategooriad ning müra hinnatakse KSH käigus. Täiendavate uuringute vajadus selgub planeeringu koostamise käigus.

3. Kuna planeeringuala külgneb riigiteega, planeeringuga kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis ning planeeringu elluviimisel tõuseb oluliselt piirkonna liikluskoormus, siis palume lisada peatükis 5 loetletud ekspertide hulka teede ekspert. Lisaks tuleb eksperdirühma kaasata hüdrogeoloogilist tegevusluba omav isik, kes hindab mõjusid põhjaveele, kehtestatud põhjaveevarude piisavust ja ümberhindamise vajadust seoses maakasutuse, elamualade ja tootmistegevuse planeerimisega.

Planeering külgneb riigiteega, kus on tänaseks maakasutus juba üldiselt välja kujunenud. Riigitee piirkonna liikluskoormuse tõus sõltub planeeringulahendusest ning KSH programmi etapis ei ole võimalik üheselt

Järve linnaosa üldplaneering ja KSH algatamise järgselt ning lähteseisukohtade ja mõjuhindamise programmile esitatud ettepanekud 26

Nr Ettepaneku esitaja, kuupäev ja kirja nr

Ettepaneku sisu Seisukoht

öelda, et liikluskoormus oluliselt tõuseb. ÜP lahenduse väljatöötamises osaleb teedeinsener. Mõjusid põhjaveele ja põhjaveevarudele hinnatakse ÜP täpsusastmes, arvestades kavandatava tegevusega. Mõjusid hindab KMH juhtekspert.

17 Sotsiaalministeerium 24. märts 2026 (e-kiri)

Täname, et saatsite meile Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi ettepanekute ja arvamuste saamiseks. Piirkondlike KSH-de seisukohti tervisemõjude hindamise osas koostab Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutus Terviseamet. Palume Terviseamet kaasata KSH protsessi.

Terviseamet on KSH protsessi kaasatud ning esitanud oma seisukohad kirjaga 03.03.2026, nr 9.3- 1/25/8067-3. LS ja KSHP täiendamise vajadus puudub.

KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUS

Keskallee 19 tel +372 337 8500 SEB Pank AS Swedbank AS

30395 Kohtla-Järve f aks +372 337 8503 IBAN EE441010552010016001 IBANEE402200001120012980

EESTI e-post: [email protected] SWIFT/BIC EEUHEE2X SWIFT/BIC HABAEE2X

registrikood 75001017

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 16.04.2026 nr 6-1/375-15

[email protected]

Kaitseministeerium

[email protected]

Kliimaministeerium

[email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected]

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Keskkonnaamet

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Muinsuskaitseamet

[email protected]

Põllumajandus- ja Toiduamet

[email protected]

Päästeamet

[email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

[email protected]

Terviseamet

[email protected]

Eesti Geoloogiateenistus

[email protected]

Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi

avalikustamine

Täname, et esitasite oma seisukohad Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu

lähteseisukohtadele ja KSH programmile. Teie seisukohad ja Kohtla-Järve linna

vastusseisukohad on leitavad lisas 1 olevast koondtabelist.

Ühtlasi anname teada, et täiendatud üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm on

vastavalt PlanS § 81 lg 6 avalikustatud Kohtla-Järve linna ametlikul veebilehel: https://kohtla-

jarve.ee/keskkond-ehitus-ja-haldus/areng-planeerimine-ehitus/uldplaneering/koostamisel-

jarve-linnaosa-uldplaneering/

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Max Kaur

linnapea

Lisa: 1. Järve linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta esitatud

ettepanekud ja vastusseisukohad.

Rita Burenkova 518 2791, [email protected]