Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/26-0453 - Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 27.04.2026 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/494b0165-95b9-4b48-9d2c-aca3640bf585 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/494b0165-95b9-4b48-9d2c-aca3640bf585?activity=1 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

EELNÕU
13.04.2026

Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „erandeid teeb Transpordiamet“ tekstiosaga „erandi taotlus esitatakse Transpordiametile“;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artiklis 71 nimetatud erandi taotluse läbivaatamise ja erandi otsuse hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

3) paragrahvi 10 lõige 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(42) Mitte-EASA õhusõiduki omanik või käitaja esitab mitte-EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi saamiseks Transpordiametile järgmised dokumendid:
1) taotlus;
2) õhusõiduki kaalumistunnistus;
3) õhusõiduki tehnilise normdokumentatsiooni nimekiri;
4) õhusõiduki hooldusprogramm;
5) õhusõiduki lennukäsiraamat.“;

4) paragrahvi 10 lõige 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi taotluse ning mitte-EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaadi taotluse Transpordiametis läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;
5) paragrahvi 192 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „eest tuleb tasuda riigilõiv“ tekstiosaga „ning registerpandi kohta tõendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras“;

6) paragrahvi 23 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „eksami sooritamise“ tekstiosaga „eksamile registreerimise“;

7) paragrahvi 236 lõiget 9 täiendatakse pärast sõna „taotluse“ tekstiosaga „, tunnistuse muutmise taotluse ja duplikaadi väljastamise taotluse“;

8) paragrahvi 461 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Lennujaama julgestuskomitee koguneb vajaduse korral, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.“;

9) paragrahvi 463 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) tagab õhusõiduki kapteni ja õhusõiduki pardal olevate relvastatud pardasaatjate omavahelise informeerituse nende arvust ning istekohtade asukohast;“;

10) paragrahvi 465 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Lennundusjulgestusalase koolituse kava heakskiitmise taotluse ja kava muutmise taotluse läbivaatamise ning kava hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

11) paragrahvi 466 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Julgestusinstruktori sertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

12) paragrahvi 469 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kontrolli teostatakse füüsilise isiku (edaspidi kontrollitav) suhtes:
1) kellel on lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale saatjata pääsu võimaldav läbipääsuluba (edaspidi läbipääsuluba);
2) kellel on õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat (edaspidi meeskonnaliikme sertifikaat);
3) kellel on õhusõiduki meeskonnaliikme tunnistus (edaspidi meeskonnaliikme tunnistus);
4) kes kohaldab lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muid julgestusmeetmeid;
5) kes vastutab lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamise eest;
6) kes vastutab lennuvälja või kopteriväljaku julgestuse eest;
7) kes vastutab kokkuleppelise esindaja julgestuse eest;
8) kes vastutab tuntud saatja julgestuse eest;
9) kes vastutab pardavarude kokkuleppelise tarnija julgestuse eest;
10) kes vastutab heakskiidetud veoettevõtja julgestuse eest;
11) kes vastutab lennuväljavarude kokkuleppelise tarnija julgestuse eest;
12) kellel on julgestusinstruktori sertifikaat;
13) kes vastutab lennuettevõtja julgestuse eest;
14) kes vastutab julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamise eest mujal kui lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal;
15) kellel on saatjata juurdepääs lennukaubale või -postile, lennuettevõtja postile, lennuettevõtja saadetistele, pardavarudele või lennuväljavarudele, mille suhtes kohaldatakse julgestusmeetmeid;
16) kes on Euroopa Liidu lennundusjulgestuse valideerija;
17) kellel on administraatori õigused või järelevalveta ja piiranguteta juurdepääs ettevõtte kriitilistele info- ning sidetehnoloogiasüsteemidele ja andmetele ning riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt tsiviillennunduse julgestusega seotud eesmärgil kasutatavatele andmetele või kes on muul viisil kindlaks määratud ettevõtte riskihindamises.“;

13) paragrahvi 4611 täiendatakse lõikega 44 järgmises sõnastuses:
„(44) Julgestusalasest läbivaatusest vabastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

14) paragrahvi 4611 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Õhusõiduki pardale keelatud eseme kaasavõtmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

15) paragrahvi 4612 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 4612. Kauba, posti, lennuväljavarude ja pardavarude julgestusmeetmete kohaldamine ning selle eest vastutavad isikud ja nende tunnustamine“;

16) paragrahvi 4612 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja“ tekstiosaga „heakskiidetud veoettevõtja“;

17) paragrahvi 4612 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Lennuväljavarude ja pardavarude julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 300/2008, komisjoni määrustele (EÜ) nr 272/2009 ning (EL) nr 2015/1998 lennuettevõtja, lennuväljavarude või pardavarude kokkuleppeline tarnija või tuntud tarnija.“;

18) paragrahvi 4612 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tuntud saatjal, kokkuleppelisel esindajal, lennuväljavarude ja pardavarude kokkuleppelisel tarnijal ning heakskiidetud veoettevõtjal peab olema Transpordiameti otsusega tunnustus.“;

19) paragrahvi 4612 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetele ja dokumentidele peab kokkuleppelise esindaja, lennuväljavarude ja pardavarude kokkuleppelise tarnija või heakskiidetud veoettevõtja tunnustamist taotlev isik esitama:
1) julgestuskäsiraamatu;
2) komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 kohase allkirjastatud kohustuste deklaratsiooni.“;

20) paragrahvi 4612 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute tunnustamise, tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamise või sellest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu.“;

21) paragrahvi 4612 lõige 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Transpordiamet tunnustab tuntud saatjat, kokkuleppelist esindajat, lennuväljavarude ja pardavarude kokkuleppelist tarnijat ning heakskiidetud veoettevõtjat, kui nad vastavad komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud nõuetele.“;

22) paragrahvi 4612 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „60 päeva enne tunnustuse“ tekstiosaga „90 päeva enne tunnustamise otsuse“;

23) paragrahvi 4612 lõiked 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Transpordiamet keeldub tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja, lennuväljavarude või pardavarude kokkuleppelise tarnija või heakskiidetud veoettevõtja tunnustamisest või tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamisest, kui:
1) esitatud julgestuskäsiraamat või allkirjastatud kohustuste deklaratsioon ei vasta komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 nõuetele;
2) tegevuskoha kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse, et menetlusosaline ei kohalda käesolevas seaduses ja komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud nõudeid;
3) tegevuskoha kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse, et menetlusosaline ei kohalda nõuetekohaselt oma julgusetuskäsiraamatus kehtestatud meetmeid;
4) julgestuse eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 4 sätestatud asjaolu;
5) menetlusosaline on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tunnustuse andmisest või muutmisest keelduda käesoleva lõike punktides 1–3 sätestatud alustel;
6) menetlusosaline ei esita vähemalt 90 päeva enne tunnustuse kehtivuse lõppu taotlust tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamiseks.

(12) Transpordiamet võib keelduda tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja, lennuväljavarude või pardavarude kokkuleppelise tarnija või heakskiidetud veoettevõtja tunnustamisest või tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamisest, kui julgestuse eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 5 sätestatud asjaolu.“;

24) paragrahvi 4612 lõikes 13 asendatakse sõna „tunnustuse“ sõnaga „tunnustamise“;

25) paragrahvi 4612 lõike 14 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(14) Transpordiamet võib tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui:
1) riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et tuntud saatja, kokkuleppeline esindaja, lennuväljavarude või pardavarude kokkuleppeline tarnija või heakskiidetud veoettevõtja ei kohalda komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud nõudeid;“;

26) paragrahvi 4612 lõike 14 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et kokkuleppeline esindaja, lennuväljavarude või pardavarude kokkuleppeline tarnija või heakskiidetud veoettevõtja ei kohalda nõuetekohaselt oma julgestuskäsiraamatus sätestatud meetmeid.“;

27) paragrahvi 4612 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(15) Tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja, lennuväljavarude või pardavarude kokkuleppelise tarnija ja heakskiidetud veoettevõtja tunnustamise taotluse ning tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise ja tunnustamise otsuse hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

28) paragrahvi 4612 täiendatakse lõigetega 16 ja 17 järgmises sõnastuses:
„(16) Lennuettevõtja Euroopa Liidu välise riigi lennujaamast kauba ja posti vedaja staatuse määramise taotluse läbivaatamise ning staatuse määramise otsuse hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(17) Euroopa Liidu lennundusjulgestuse valideerija tunnustamise taotluse läbivaatamise ning tunnustamise otsuse hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

29) paragrahvi 4621 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui isik taotleb kaugpiloodi pädevustunnistust avatud kategooria A2-alamkategoorias, peab ta vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punkti UAS.OPEN.030 lõikes 2, ning kui isik taotleb kaugpiloodi pädevust erikategoorias, peab ta vastama nimetatud rakendusmääruse lisa B osa punktides UAS.STS-01.020 või UAS.STS-02.020 sätestatud nõuetele.“;

30) paragrahvi 4621 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „välja“ tekstiosaga „A2-alamkategooria või erikategooria“;

31) paragrahvi 4621 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kaugpiloodi A1- ja A3-alamkategooria teooriaeksamile registreerimise taotluse läbivaatamise ning erikategooria kaugpiloodi pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

32) paragrahvi 4623 lõiget 10 täiendatakse pärast tekstiosa „muutmise taotluse“ tekstiosaga „ja sertifikaadi taastamise taotluse“;

33) paragrahvi 4624 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Käitamisloa taotluse, käitamisloa muutmise taotluse ja käitamisloa taastamise taotluse läbivaatamise ning käitamisloa hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

34) paragrahvi 4624 täiendatakse lõikega 10 järgmiselt:
„(10) Mehitamata õhusõiduki süsteemi piiriülese käitamise taotluse, piiriülese käitamise loa muutmise taotluse läbivaatamine ning piiriülese käitamisloa hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;
35) paragrahvi 4625 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „taotluse“ tekstiosaga „, pädevustunnistuse muutmise taotluse ning pädevustunnistuse taastamise taotluse“;

36) paragrahvid 4627–4634 loetakse §-deks 4630–4637 ning seaduse 72. peatükki täiendatakse uute §-dega 4627–4629 järgmises sõnastuses:
„§ 4627. Ühtse ühise teabeteenuse osutaja sertifikaadi väljaandmise taotluse, sertifikaadi muutmise taotluse, sertifikaadi taastamise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine

Ühtse ühise teabeteenuse osutaja sertifikaadi väljaandmise taotluse, sertifikaadi muutmise taotluse, sertifikaadi taastamise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 4628. U-space’i teenuse osutaja sertifikaadi väljaandmise taotluse, sertifikaadi muutmise taotluse, sertifikaadi taastamise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/664 nõuetest lähtuva U-space’i teenuse osutaja sertifikaadi väljaandmise taotluse, sertifikaadi muutmise taotluse, sertifikaadi taastamise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 4629. Geograafiliste piirkondade käitamistingimuste väljaandmise taotluse, käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamine ning käitamistingimuste hoidmine

Mehitamata õhusõidukite süsteemide geograafiliste piirkondade käitamistingimuste väljaandmise taotluse, käitamistingimuste muutmise taotluse ning käitamistingimuste hoidmise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

37) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:
„(16) Transpordiameti kui riikliku järelevalveasutuse tekkivad kulud järelevalvest aeronavigatsiooniteenuse osutajate ohutu ja tõhusa tegutsemise üle käesoleva seaduse § 7 lõike 7 tähenduses ning arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 22 lõike 1 punkti a, kaetakse osaliselt õhuruumi kasutajate makstavatest tasudest. Transpordiamet tagab oma tegevusalade kulude lahususe.“;

38) paragrahvi 601 lõike 2 punktis 6 asendatakse tekstiosa „esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja,“ sõnaga „heakskiidetud“.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1202 tekstis, §-i 1204 lõikes 2 ning §-i 1206 lõigetes 5 ja 6 asendatakse arv „18“ arvuga „30“;

2) paragrahvi 1203 tekstis asendatakse arv „50“ arvuga „60“;

3) paragrahvi 1205 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
1) Eesti liiklusregistris registreeritud sõiduki puhul 30 eurot;
2) välisriigis registreeritud sõiduki puhul 50 eurot.“;

4) paragrahvi 1206 lõikes 1 asendatakse arv „10“ arvuga „15“;

5) paragrahvi 1421 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Õhusõiduki registreerimistunnuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1835 eurot ning omaniku soovile vastava registreerimistunnuse väljastamise eest tasutakse täiendavalt riigilõivu 1835 eurot.“;

6) paragrahvi 1422 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Õhusõiduki“ tekstiosaga „EASA õhusõiduki“;

7) paragrahvi 1422 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(1)1 Mitte-EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt:
1) MTOW õhusõidukil kuni 750 kg – 90 eurot;
2) MTOW õhusõidukil 751–5700 kg – 360 eurot;
3) MTOW õhusõidukil üle 5700 kg – 820 eurot.“;

8) paragrahvi 1422 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Õhusõiduki ekspordi lennukõlblikkussertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 eurot.“;

9) paragrahvi 1424 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest, käitamistingimustest õhusõiduki kustutamise, lennuettevõtja kontaktandmete või teiste tingimuste muutmise taotluse korral tasutakse riigilõivu õhusõiduki maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt:
1) MTOW lennukil kuni 2800 kg ja helikopteril kuni 1000 kg – 250 eurot;
2) MTOW lennukil 2801–5700 kg ja helikopteril 1001–3175 kg – 500 eurot;
3) MTOW lennukil 5701–25 000 kg ja helikopteril üle 3175 kg – 750 eurot;
4) MTOW lennukil üle 25 000 kg – 1000 eurot.“;

10) paragrahvi 1425 lõikest 1 jäetakse välja sõna „esmase“;

11) paragrahvi 1425 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu järgmiselt:
1) piirkondliku lennujuhtimisteenuse osutamise puhul 2050 eurot;
2) lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 2050 eurot;
3) lähilennujuhtimisteenuse osutamise puhul 2050 eurot;
4) lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 2050 eurot;
5) lennuvälja lennuinfoteenuse osutamise puhul 2050 eurot;
6) lennumeteoroloogiateenuse osutamise puhul 2050 eurot;
7) aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamise puhul 2050 eurot;
8) sideteenuse osutamise puhul 2050 eurot;
9) navigatsiooniteenuse osutamise puhul 2050 eurot;
10) seireteenuse osutamise puhul 2050 eurot;
11) õhuruumi korraldamise teenuse osutaja puhul 2050 eurot;
12) lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja puhul 2050 eurot;
13) lennuprotseduuride väljatöötaja puhul 2050 eurot.“;

12) paragrahvi 1428 lõikest 1 jäetakse välja sõna „esmase“;

13) paragrahvi 1428 lõikest 2 jäetakse välja sõna „esmase“;

14) paragrahvi 14210 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) lennujuhiõpilase, erapiloodi, kontrollpiloodi, purilennuki, õhupalli, ülikerglennuki ja kergõhusõiduki piloodi ning lennundustehnilise töötaja taotluse puhul 100 eurot;“

15) paragrahvi 14210 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „80“ arvuga „100“;

16) paragrahvi 14210 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) erapiloodi, kontrollpiloodi, purilennuki, õhupalli, ülikerglennuki ja kergõhusõiduki piloodi ning lennundustehnilise töötaja taotluse puhul 70 eurot;
2) ameti- ja liinipiloodi, teise piloodi, lennujuhi või lennuinformaatori taotluse puhul 125 eurot.“;

17) paragrahvi 14210 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Lennundusloa hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 20 eurot.“;

18) paragrahvi 14210 lõige 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Lennundusloa teooriaeksamile registreerimise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.“;

19) paragrahvi 14217 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–13 järgmises sõnastuses:
„6) õhusõiduki hoolduse A1 pädevuse lisamise taotluse puhul 3500 eurot;
7) õhusõiduki hoolduse A2 pädevuse lisamise taotluse puhul 1250 eurot;
8) õhusõiduki hoolduse A3 pädevuse lisamise taotluse puhul 2500 eurot;
9) õhusõiduki hoolduse A4 pädevuse lisamise taotluse puhul 1000 eurot;
10) õhusõiduki mootori või abijõuseadme hoolduse B1 pädevuse lisamise taotluse puhul 2000 eurot;
11) õhusõiduki mootori või abijõuseadme hoolduse B2 pädevuse lisamise taotluse puhul 1250 eurot;
12) õhusõiduki mootori või abijõuseadme hoolduse B3 pädevuse lisamise taotluse puhul 700 eurot;
13) õhusõiduki komponendi hoolduse C1 kuni C20 ning eritööde D1 pädevuse lisamise taotluse puhul 500 eurot.“;

20) paragrahvi 14220 pealkirja ning lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „loa“ tekstiosaga „, tunnustamise otsuse“;

21) paragrahvi 14221 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „väljatrüki“ sõnadega „või tõendi“;

22) paragrahvi 14221 lõigetes 1–3 asendatakse arv „5“ arvuga „30“;

23) paragrahv 14222 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 14222. Julgestusinstruktori sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine

(1) Julgestusinstruktori sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 790 eurot.

(2) Julgestusinstruktori sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 550 eurot.

(3) Julgestusinstruktori sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 620 eurot.“;

24) paragrahvis 14223 asendatakse arv „4“ arvuga „70“;

25) paragrahvid 14224–14226 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 14224. Lennuväljavarude ja pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamise taotluse ning pikendamise taotluse läbivaatamine ja tunnustamise otsuse hoidmine

(1) Lennuväljavarude ja pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamise taotluse ning tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 6190 eurot.

(2) Lennuväljavarude ja pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamise otsuse hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 2500 eurot.

§ 14225. Tuntud saatja tunnustamise taotluse ja pikendamise taotluse läbivaatamine ning tunnustamise otsuse hoidmine

(1) Tuntud saatja tunnustamise taotluse ja tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 6190 eurot.

(2) Tuntud saatja tunnustamise otsuse hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 2500 eurot.
§ 14226. Kokkuleppelise esindaja tunnustamise taotluse ja tunnustamise otsuse pikendamise taotluse läbivaatamine ning tunnustamise otsuse hoidmine

(1) Kokkuleppelise esindaja tunnustamise taotluse ja tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 6190 eurot.

(2) Kokkuleppelise esindaja tunnustamise otsuse hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 2500 eurot.“;

26) paragrahvi 14228 täiendatakse lõigetega 3–10 järgmises sõnastuses:
„(3) Piiratud nähtavusega lendude eriloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2740 eurot.

(4) Õhuruumis vähendatud kõrgushajutusmiinimumidega lendude eriloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 820 eurot.

(5) Kahemootoriliste lennukite, mida ärilises lennutranspordis kasutatakse suurendatud käitamisulatusega lendudeks, lendude eriloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2050 eurot.

(6) Sooritusel põhineva navigatsiooni lendude eriloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2740 eurot.

(7) Navigatsiooni miinimumnõuete kohaste lendude eriloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2050 eurot.

(8) Ühe turbiinmootoriga lennuki käitamiseks öösel või instrumentaallennu tingimustes eriloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2740 eurot.

(9) Elektroonilise lennudokumentatsiooni rakenduse kasutamise eriloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2050 eurot.

(10) Helikopteri öönägemissüsteemiga, ripplastiga, avamere või kiirabi lendude eriloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2740 eurot.“;

27) paragrahvi 14232 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt.
„Salongitöötaja tunnistuse taotluse, tunnistuse muutmise taotluse ja duplikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.“;

28) paragrahvis 14237 asendatakse arv „10“ arvuga „30“;

29) paragrahv 14238 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 14238. Kaugpiloodi eksamile registreerimise taotluse läbivaatamine, eksami vastuvõtmine ja tunnistuse väljaandmine

(1) A1- ja A3-alamkategooria kaugpiloodi eksamile registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

(2) A2-alamkategooria kaugpiloodi eksamile registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.

(3) Erikategooria kaugpiloodi teooriaeksami sooritamise ja tunnistuse väljastamise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.“;

30) paragrahvis 14239 asendatakse arv „30“ arvuga „100“;

31) paragrahvi 14240 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „taotluse“ tekstiosaga „, käitamisloa muutmise taotluse ja käitamisloa taastamise taotluse“;

32) paragrahvi 14240 lõigetes 1 ja 2 asendatakse arvud „250“ ning „125“ arvuga „550“;

33) paragrahvi 14240 täiendatakse lõikega 3 järgmiselt:
„(3) Mehitamata õhusõiduki süsteemi piiriülese käitamisloa taotluse ja piiriülese käitamisloa muutmise taotluse läbivaatamise ning piiriülese käitamisloa hoidmise eest tasutakse riigilõivu 340 eurot.“;
34) paragrahv 14241 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 14241. Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse taotluse, pädevustunnistuse muutmise ja taastamise taotluse läbivaatamine ning pädevustunnistuse hoidmine

(1) Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 9580 eurot.

(2) Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4790 eurot.

(3) Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4790 eurot.

(4) Pädevustunnistuse hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 4 790 eurot.“;

35) paragrahvi 14242 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 14242. Mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, sertifikaadi muutmise ja sertifikaadi taastamise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine“;

36) paragrahvi 14242 lõikes 1 asendatakse arv „300“ arvuga „1640“;

37) paragrahvi 14242 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Sertifikaadi taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1710 eurot.“;

38) paragrahvi 14242 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 1640 eurot.“;

39) paragrahvid 14243–14286 loetakse §-deks 14255–14298 ning seaduse 6. jao 1. jaotise 1. alljaotist täiendatakse uute §-dega 14243–14254 järgmises sõnastuses:
„§ 14243. Heakskiidetud veoettevõtja tunnustamise taotluse ja tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamine ning tunnustamise otsuse hoidmine

(1) Heakskiidetud veoettevõtja tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 6190 eurot.

(2) Heakskiidetud veoettevõtja tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2600 eurot.

(3) Heakskiidetud veoettevõtja tunnustamise otsuse hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 1780 eurot.

§ 14244. Keskkonnakõlblikkussertifikaadi ja mürasertifikaadi taotluse ning muutmise taotluse läbivaatamine ja sertifikaadi hoidmine

(1) Keskkonnakõlblikkussertifikaadi ja mürasertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 140 eurot.

(2) Keskkonnakõlblikkussertifikaadi ja mürasertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot.

(3) Keskkonnakõlblikkussertifikaadi ja mürasertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 100 eurot.

§ 14245. Mitte-EASA õhusõiduki hooldusprogrammi kooskõlastamine

Õhusõiduki hooldusprogrammi kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu 820 eurot.

§ 14246. Mitte-EASA õhusõiduki muudatustööde kooskõlastamine

Mitte-EASA õhusõiduki muudatustööde kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu 550 eurot.

§ 14247. Lennundusjulgestuskoolituse kava ja selle muutmise taotluse läbivaatamine ning kava hoidmine

(1) Lennundusjulgestuskoolituse kava taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 380 eurot.

(2) Lennundusjulgestuskoolituse kava muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 860 eurot.

(3) Lennundusjulgestuskoolituse kava hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 270 eurot.

§ 14248. Lennuettevõtja Euroopa Liidu välise riigi lennujaamast kauba ja posti vedaja staatuse määramise taotluse ning määramise otsuse muutmise läbivaatamine ja staatuse määramise otsuse hoidmine ning nõude täitmisest vabastamise taotluse läbivaatamine

(1) Lennuettevõtja Euroopa Liidu välise riigi lennujaamast kauba ja posti vedaja staatuse määramise taotluse ja staatuse määramise otsuse muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 790 eurot.

(2) Lennuettevõtja Euroopa Liidu välise riigi lennujaamast kauba ja posti vedaja staatuse määramise otsuse hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 790 eurot.

(3) Euroopa Liidu välise riigi lennujaamast kauba ja posti vedaja staatuseta lennuettevõtja üksiku juhulennu teostamisel komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/1998 nõude täitmisest vabastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.

§ 14249. Euroopa Liidu lennundusjulgestuse valideerija tunnustamise taotluse ja tunnustamise otsuse muutmise taotluse läbivaatamine

Euroopa Liidu lennundusjulgestuse valideerija tunnustamise taotluse ja tunnustamise otsuse muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 790 eurot.

§ 14250. Ühtse ühise teabeteenuse osutaja sertifikaadi väljaandmise, muutmise ja taastamise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine

(1) Ühtse ühise teabeteenuse osutaja sertifikaadi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 21 900 eurot.

(2) Ühtse ühise teabeteenuse osutaja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1370 eurot.

(3) Ühtse ühise teabeteenuse osutaja sertifikaadi taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3420 eurot.

(4) Ühtse ühise teabeteenuse osutaja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 680 eurot.

§ 14251. U-space’i teenuse osutaja sertifikaadi väljaandmise, muutmise ja taastamise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine

(1) U-space’i teenuse osutaja sertifikaadi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 27 380 eurot.

(2) U-space’i teenuse osutaja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4110 eurot.

(3) U-space’i teenuse osutaja sertifikaadi taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 7870 eurot.

(4) U-space’i teenuse osutaja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 680 eurot.

§ 14252. Geograafiliste piirkondade käitamistingimuste väljastamise taotluse ja käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamine

(1) Mehitamata õhusõidukite süsteemide geograafiliste piirkondade käitamistingimuste väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5480 eurot.

(2) Mehitamata õhusõidukite süsteemide geograafiliste piirkondade käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1370 eurot.

§ 14253. Tsiviillennunduse valdkonna ühisnormidest erandi taotluse läbivaatamine ning erandi otsuse hoidmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artiklis 71 nimetatud erandi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1370 eurot.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artiklis 71 nimetatud erandi otsuse hoidmise eest tasutakse riigilõivu 680 eurot.

§ 14254. Dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamine

Lennundusseaduse alusel vormistatud dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 3 eurot iga lehekülje eest.“.


§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“....................2026. a


Algatab Vabariigi Valitsus
„.....“.......................2026. a

Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse lennundusseadust (edaspidi LennS) ja riigilõivuseadust (edaspidi RLS). Muudatused saab teemade põhjal jagada kaheks: LennSi ajakohastatakse, et see oleks kooskõlas muudetud ELi õigusaktidega lennundusjulgestuse valdkonnas, ja täiendatakse volitusnormidega riigilõivu määramiseks nende tegevuste eest, mille eest ei ole praegu riigilõivu kehtestatud, ning riigilõivuseaduses kehtestatakse lõivumäärad, mis vastavad Transpordiameti tegevuste tegelikele kuludele. Lisaks ajakohastatakse ka autoveoalaste dokumentide andmisega seotud riigilõive.

Lennundusjulgestuse nõuete täiendamine

Võttes arvesse muudatusi Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguses ning tsiviillennunduse arengut, on vaja kõrvaldada seadusest selle rakendamisel ilmnenud probleemid. Selleks on vaja ajakohastada riigisisese tsiviillennunduse regulatsiooni ja viia LennS vastavusse muudatustega ELi õiguses. Sellega tagatakse kooskõla ELi õigusega, mis võimaldab Euroopa ühisturul kohaldada ühetaolisi põhimõtteid.
LennSi täiendatakse lennundusjulgestuse valdkonna normidega, mis puudutavad turvalist lennukauba tarneahelat, veoettevõtte tunnustamist ja sellega seotud riigisisese menetluse läbiviimist, õhusõiduki pardal viibivate relvastatud pardasaatjate teavitamise korda, lennujaama julgestuskomitee kohtumiste sagedust.
Muudatused puudutavad isikuid, kellel on järelevalveta ja piiranguteta juurdepääs ettevõtte kriitilistele info- ja sidetehnoloogiasüsteemidele. Nõuete lisamine on vajalik, et tagada kauba tarneahela turvalisus, pakkudes suuremat selgust, läbipaistvust ja vastutust, tekitamata tarbetut haldus- ja tegevuskoormust nii ahelas osalevatele ettevõtetele kui ka pädevale asutustele. Halduskoormus kasvab mõnevõrra ettevõtetele, kelle suhtes hakatakse lennundusjulgestusega seotud tingimusi kohaldama. Arvestades otsekohalduva ELi õiguse kohustuslikkust, valdkondlikku vajadust tagada turvaline lennukauba tarneahel, ei ole õiguslikult põhjendatud ega otstarbekas jätta kohustused LennSis reguleerimata, kuna ilma riigisisese menetluskorrata ei ole võimalik ettevõtetel valdkonnas eesmärgipäraselt tegutseda.
Halduskoormuse tasakaalustamiseks on Kliimaministeeriumil plaanis kehtetuks tunnistada majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.04.2003 määrus nr 66 „Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide väljaandmise kord“, kuna teise muudatusega1 tunnistati LennS § 37 kehtetuks. Lisaks eelmainitud bürokraatia vähendamist toetavale muudatusele muutub lennujaamatasude regulatsiooni kõrval täiendus, mis määrab vaide esitamise tähtajaks vähemalt 30 päeva enne uute tasude jõustumist. See lõpetab bürokraatiat soodustava olukorra tähtaja puudumise tõttu (loob eelduse lõputuks vaidlemiseks) ning toetab selgust vaidemenetluses.

Muudatused põhinevad komisjoni rakendusmäärusel (EL) 2024/1255, 3. mai 2024, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998 lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise teatavate üksikasjalike meetmete osas. Muudatuste väljatöötamisel arvesse võetud ka Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni järelevalve „Universal Security Audit Programme Continuous Monitoring Approach (USAP-CMA)“ tulemusi.

Riigilõivude ajakohastamine

Transpordiameti mitme järelevalvetegevuse ja -toimingu eest ei ole seni riigilõivu kehtestatud, seetõttu täiendatakse LennSi ja RLSi sätteid ka vajalike volitusnormidega tegevuste ning toimingute eest sellise riigilõivu määramiseks, mis vastab riigilõivuseadusest tulenevale kulupõhimõttele ja järelevalvetegevustega kaasnevatele tegelikele riigi kuludele.
Lennundusjulgestusega seotud riigilõivud viiakse vastavusse tegelike kulutustega, mis tekivad Transpordiameti kuludest tööjõule, infotehnoloogilistele süsteemidele, menetlustele ja järelevalvele ning neid toetavatele tegevustele. Kuivõrd tegevuste maht ja Transpordiameti seadusest tulenevate ülesannete täitmise kulud on kasvanud, on põhjendatud viia riigilõivumäärad kooskõlla RLSi § 4 lõikest 1 tuleneva kulupõhimõttega. Lisaks on eelnõuga kavandatud uued riigilõivud lennundussektorile osutatavate teenuste ja toimingute eest. Ka autovealaste dokumentide andmisega seotud riigilõive ei ole aastast 2016 muudetud, seetõttu ajakohastatakse ka neid, et viia need vastavusse muutunud kulude ja tarbijahinna kasvuga. Autoveoalaste dokumentide riigilõivude suurendamine ei too automaatselt kaasa teenuste hinnatõus, kuivõrd hetkel on autoveoalaste dokumentide väljastamine riigihanke tulemusel antud mittetulundusühingule. Samas võib tekkida olukord, kus teenuse tulud ei kata kaasnevaid kulusid ning lõivude tõstmata jätmisel tuleks riigil hakata puudujääki riigieelarvest hüvitama või võtma teenuse pakkumine mittetulundusühingult üle. See tooks aga kaasa täiendava tööjõukulu riigile ning bürokraatlikuma süsteemi veoettevõtjatele.


1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi ([email protected]) koostöös Transpordiameti lennundusjulgestuse osakonna juhataja Dagmar Agu-Kruusmaa ([email protected]) ja juristiga Anastasia Levin ([email protected]). Autoveoalaste muudatuste koostaja on Kliimaministeeriumi veondus- ja liiklusvaldkonna juht Margus Tähepõld ([email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega nähakse ette muudatused järgmistes seadustes:
• lennundusseadus (RT I, 09.04.2026, 5);
• riigilõivuseadus (RT I, 09.04.2026, 3).
Eelnõu koostamisel on arvestatud muudatusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2024/1255, 3. mai 2024, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998 lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise teatavate üksikasjalike meetmete osas.
Mainitud ELi julgestusvaldkonna määrus on otsekohalduv, kuid selle riigisiseseks rakendamiseks on vaja reegleid täpsustada.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogus poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Seadusemuudatused on seotud ELi õiguse rakendamisega ning ühtlasi on need kiireloomulised, et tagada ajakohaste nõuete ja tingimuste kiire täitmine lennundusjulgestusvaldkonnas.
Kavandatud muudatused on seotud heakskiidetud veoettevõtte tunnustamise, Euroopa Liidu lennundusjulgestuse valideerija ja isikuga, kellel on administraatori õigused ja piiranguteta juurdepääs ettevõtte kriitilistele info- ja sidetehnoloogiasüsteemidele ja andmetele. Muudatustega ajakohastatakse lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise korda, et tagada lennukauba ja -posti turvaline tarneahel. Ühtlasi toetavad täpsustused ka Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni auditi käigus tõstatatud valdkondlike puuduste kõrvaldamist.
Muudetakse lennuettevõtja teavitamiskohustust: lisaks kaptenile tuleb teavitada ka relvastatud pardasaatjaid üksteise olemasolust ja kohtadest õhusõiduki pardal.
ELi määruste riigisiseseks rakendamiseks sätestatakse seni puudunud menetluskorrad riigisiseses õiguses.
Eelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks ei koostatud väljatöötamiskavatsust. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu kiireloomulisus on tingitud ELi õiguse riigisisesest reguleerimise vajadusest lennundusjulgestuse valdkonnas, millele on antud üleminekuaeg kuni 31.12.2026. Nimetatud tähtajaks peab olema jõustatud riigisisene menetluskord ning vastavad ettevalmistused ettevõtete majandustegevuse võimaldamiseks tehtud. HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole VTK nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist.

2.2. Seaduse teine eesmärk on ajakohastada ühistranspordiseaduse ja autoveoseaduse alusel tehtavate toimingute (autoveoalaste dokumentide andmine) ning Transpordiameti lennundusjulgestusvaldkonna riigilõivud ja viia riigilõivumäärad kooskõlla RLSi § 4 lõike 1 kulupõhimõttega.
Transpordiameti lennundusvaldkonna järelevalveteenuste ja -toimingutega ning autoveoalaste dokumentide andmisega seotud riigilõive muudeti viimati 2016. aastal. Riigi kulud tööjõule, IT-süsteemidele jmt on kasvanud olulisel määral, mistõttu on vaja uuendada kehtivaid riigilõivumäärasid ja viia need vastavusse toimingute tegeliku kuluga, et tagada jätkusuutlik ja tõhus teenuste osutamine. Samuti lisatakse vajalikud volitusnormid LennSi ning määratakse riigilõivumäärad RLSis tegevuste ja toimingute eest, mis seni ei ole olnud riigilõivuga kaetud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 1 käsitleb LennSi ning § 2 RLSi muudatusi. Paragrahvis 3 määratakse seaduse jõustumise aeg.

3.1. Eelnõu § 1. Lennundusseaduse muutmine (§ 1 punktid 1–38)

Eelnõukohases seaduses tehakse mitu tehnilist täpsustust tegevuste ja toimingute kohta, mis on Transpordiameti kui LennSi § 7 lõigete 6–10 kohase pädeva asutuse ja järelevalveasutuse kohustused ning on seotud menetlustoimingutega, ühtlasi lisatakse volitusnorm riigilõivu määramiseks tegevuste ning toimingute eest, mis seni ei ole riigilõivuga kaetud.

Eelnõu § 1 punktiga 1 lisatakse LennS § 7 lõikesse 11 tehniline täpsustus erandi taotlemise kohta ning punktiga 2 lisatakse LennSi § 7 lõikesse 13 viide riigilõivu võtmise kohta tegevuste ja toimingute eest, millele ei ole lõivu kehtestatud.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse LennSi § 10 lõiget 42 ja lisatakse Transpordiametile esitatavate kohustuslike dokumentide hulka ka taotlus lennukõlblikkussertifikaadi saamiseks. Tegemist on tehnilise, haldusmenetluse loogikast lähtuva muudatusega, et täpsustada sätte sõnastust eesmärgiga muuta menetluse käik üheselt mõistetavaks. Õhusõiduki omanikul või käitajal puudub seni taotluse Transpordiametile esitamise kohustus. Täiendus ei muuda lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ega lennukõlblikkuse sertifikaadi taotlemise menetlusreegleid.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse LennSi § 10 lõiget 5, lisades riigilõivu EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi taotluse ning mitte-EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest. Kehtivas seaduses puudub riigilõivu kehtestamise volitusnorm mitte-EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest. Täiendus ei muuda lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ega lennukõlblikkuse sertifikaadi taotlemise menetlusreegleid.

Eelnõu § 1 punktidega 5–7 täpsustatakse Transpordiameti läbiviidavaid menetlusi, millega kaasneb riigilõivu tasumise kohustus:
1) uuena sätestatakse kohustus maksta riigilõivu registerpandi kohta tõendi väljastamise eest (§ 192 lõige 3);
2) lennundusloa eksami sooritamise asemel sätestatakse riigilõiv eksamile registreerimise eest (§ 23 lõige 3);
3) salongitöötaja tunnistuse andmise kõrval ka tunnistuse muutmise taotluse ja duplikaadi väljastamise taotluse menetlemise eest (§ 236 lõige 9).

Eelnõu § 1 punktis 8 sätestatakse LennSi § 461 lõikes 3 lennujaama julgestuskomitee kogunemise sageduseks vähemalt kord aastas, et tagada lennujaamades tegutsevate ettevõtjate huvidega arvestamine ja koostöö partnerite vahel. Selline komisjon tegutseb vaid Tallinna lennujaamas, piirkondlikes lennujaamades sellise komisjoni vajadust ei ole. Lennujaama julgestuskomitee ülesanne on julgestusalase teabe õigeaegne jagamine lennujaamades tegutsevatele ettevõtetele ja üksustele, et kõik partnerid oleksid teadlikud kehtivatest valdkondlikest nõuetest, planeeritavatest muudatustest ja praktikas ilmnenud ohtudest.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täpsustatakse LennSi § 463 lõike 4 punkti 6. Kehtiv punkt 6 näeb ette lennuettevõtja kohustuse teavitada kaptenit relvastatud isikutest ning nende asukohtadest õhusõiduki pardal. Muudatusega lisatakse lennuettevõtjale nõue teavitada ka õhusõiduki pardal olevaid relvastatud pardasaatjaid ja neist igaühe asukohast istekoha täpsusega.
Muudatus tuleneb vajadusest vähendada õhusõiduki pardal toimuvate juhtumite realiseerimise tõenäosust. Need võivad olla tingitud teadmatusest ja puuduvast infost, kui ühel relvastatud pardasaatjal ei ole teavet teisest sama ülesannet täitvast isikust ning see võib põhjustada põhjendamatuid ja ohtlikke olukordi õhusõiduki pardal. Tavareisijad relvi õhusõiduki pardal üldjuhul ei transpordi, v.a pagasi hulgas (nt jahimehed, sportlased), ent turvateenuse osutamisel või muul julgeolekueesmärgil võib relva kaasatoomine õhusõiduki salongi olla põhjendatud. Seetõttu on mõistlik relvastatud isikuid teistest sama ülesannet täitvatest isikutest lisaks õhusõiduki kaptenile teavitada.
Muudatus lähtub Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi ICAO) perioodil 20-27.11.2023 tehtud järelevalve „Universal Security Audit Programme Continuous Monitoring Approach (USAP-CMA)“ käigus tuvastatud puudustest ja nende kõrvaldamise vajadusest. Teavitamiskohustus sõnastatakse täpsemalt ja selgemalt, mille tulemusel kasvab õhusõiduki pardal viibivate reisijate ohutus. Muudatus ei lisa lennuettevõtjale halduskoormust, kuna sihtrühm on väike ja nõude saab täita lennule registreerimise käigus või lennujaamas reisijate õhusõiduki pardale minekul.

Eelnõu § 1 punktiga 10 lisatakse volitusnorm (LennS § 465 lõige 7) riigilõivu kehtestamiseks lennundusjulgestusalase kava heakskiitmise taotluse menetlemise ja kava hoidmise eest koos riigilõivu tasumise kohustusega RLSis sätestatud määras.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse LennS § 466 lõiget 11 ja lisatakse volitusnorm riigilõivu kehtestamiseks julgestusinstruktori sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest ja sertifikaadi hoidmise eest koos riigilõivu tasumise kohustusega RLSis sätestatud määras.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse LennSi § 469 lõike 2 loetelu komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1998 punktides 11.1.1 ning 11.1.2 nimetatud tingimuste alusel ja vajadusest lisada taustakontrolli läbimise kohustus isikutele, kes vastutavad heakskiidetud veoettevõtja julgestuse eest, samuti Euroopa Liidu lennundusjulgestuse valideerijatele ja isikutele, kellel on järelevalveta ning piiranguteta juurdepääs kriitilistele info- ja sidetehnoloogiasüsteemidele ning tundlikule teabele.
Transpordiameti hinnangul ei suurenda loetelusse isikute lisamine tausta kontrollivate ametiasutuste töökoormust. Eestis tegutseb kolm Euroopa Liidu lennundusjulgestuse valideerijat, kellest kõik on läbinud taustakontrolli muude nõuete täitmise käigus.

Eelnõu § 1 punktiga 13 lisatakse seadusesse julgestusalasest läbivaatusest vabastamise taotlusega seotud riigilõivu volitusnorm (LennS § 4611 lõige 44) ning ühtlasi kohustus tasuda riigilõiv ka õhusõiduki pardale keelatud eseme kaasavõtmise taotluse läbivaatamise eest.

Eelnõu § 1 punktiga 14 lisatakse seadusesse kohustus tasuda riigilõiv ka õhusõiduki pardale keelatud eseme kaasavõtmise taotluse läbivaatamise eest (LennS § 4611 lõige 8).

Eelnõu § 1 punktidega 15–27 nähakse ette muudatused lennundusjulgestuse valdkonnas veoettevõtete tunnustamise ja järelevalve nõuetes ning menetlustähtaegades.
Euroopa Komisjon on hinnanud, et lennukauba ja -posti turvalise tarneahela terviklikkuse tagamiseks on vaja suuremat selgust tegevuste nähtavuse, aruandekohustuse ja vedajate asjaomaste asutuste ning nende tegevuste järelevalve vahel. Selle eesmärgi saavutamiseks lisati tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakenduseeskirjadesse veoettevõtete tunnustamise ja järelevalve nõuded.
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1998 on Eesti suhtes otsekohalduv, mille täitmist koordineerib LennSi § 7 lõike 6 kohaselt Transpordiamet2. Veoettevõtjale esitatavaid nõudeid, teenuse osutamise reegleid ja nõudeid pädevale asutusele ei ole vaja Eesti õigusesse üle võtta. See võimaldab vältida asjatut bürokraatiat. Riigisiseselt aga peab kehtestama menetluskorra, mis reguleerib menetlusetappe, nendele kohalduvaid tähtaegu ja Transpordiameti otsustuspädevust toimingute tegemisel ulatuses, mida rakendusmääruse muudatus ei reguleeri või annab liikmesriigile valikuvõimaluse reeglite kehtestamisel.
Eelnõuga täiendatakse LennSi heakskiidetud veoettevõtja tunnustamise menetlusega, mis nõuab Transpordiametilt taotleja esitatud dokumentide sisulist kontrolli enne nende kinnitamist. Tunnustamise menetluses tuleb kontrollida esitatud dokumentide sisu vastavust komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/1255 tingimustele.
Tunnustatud veoettevõtjatele esitatavad nõuded parandavad tarneahela turvalisust, pakkudes suuremat selgust, läbipaistvust ja vastutust, tekitamata tarbetut haldus- ja tegevuskoormust nii ahelas osalevatele ettevõtetele kui ka pädevale asutustele. Nõuete rakendamine on eelnimetatud määruse kohaselt planeeritud üleminekuperioodiga kuni 31. detsembrini 2026.
Kõik töötajad, sh tunnustatud veoettevõtte töötajad (nt sõidukijuhid), peavad läbima taustakontrolli, kuna omavad saatjata juurdepääsu lennukaubale ja -postile, mille suhtes kohaldatakse julgestusmeetmeid. LennSi § 469 lõike 2 punkti 14 kohane taustakontrolli nõue lähtub vajadusest tagada lennundusohutus ning kehtib isiku suhtes, kes hakkab täitma või juba täidab lennundusjulgestusalaseid ülesandeid, mis on seotud saatjata juurdepääsuga lennukaubale või -postile, lennuettevõtja postile, lennuettevõtja saadetistele, pardavarudele või lennuväljavarudele, mille suhtes on kohaldatud julgestusmeetmeid.
Transpordiameti pädevuses on kontrollida töötajatele kehtestatud nõuete täitmist ning vajaduse korral teha seda taotleja tegevuskoha ruumides. Menetlus ei erine teistest sarnastest tunnustamise menetlustest, kus tunnustamise otsuse ettevalmistamise käigus tuleb hinnata nii taotleja dokumentide, töötajate kui ka ruumide vastavust rakendusmääruse nõuetele. Lisaks on menetlusse tausta kontrollimiseks kaastatud Kaitsepolitseiamet.
Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/1255 kohaselt saab Transpordiamet tunnustada heakskiidetud veoettevõtjat kuni viieks aastaks, mille jooksul tuleb tunnustatud heakskiidetud veoettevõtja üle teha perioodilist järelevalvet.

Transpordiamet on lennundussektoris tegutsevate veoettevõtete esindajatelt (DHL, TNT, CargoHandling, Ospentos) uurinud viidatud rakendusmääruse nõuete kohaldamisega kaasnevaid mõjusid. Transpordiameti hinnangul on selle kohaldamisalas viis puudutatud ettevõtet ning taustakontrollile allutatud isikuid umbes viiskümmend.
Lisanduvad tegevused suurendavad Transpordiameti, samuti sektori ettevõtete koormust. Heakskiidetud veoettevõtjale nõuete kehtestamine lisab lennukauba ja -posti tarneahelasse tunnustatud isikute grupi ja tunnustamismenetluse, järelevalvetegevused, tunnustamise otsuste pikendamise ja sellele järgneva kontrollimenetluse, mis on analoogne lennundusjulgestuse teiste menetlustega (näiteks tuntud saatja tunnustamine).
Heakskiidetud veoettevõtja tunnustamise menetluses tuleb Transpordiametil kontrollida taotleja vastavust eelmainitud rakendusmääruse nõuetele samal määral või väiksemas ulatuses nagu LennS § 469 lõike 2 punktis 14 viidatud isikute puhul. Seetõttu määratakse riigilõiv ning selle arvutamisel tuleb aluseks võtta samasugusele menetlusele kehtiva riigilõivu arvutuskäik, mis katab Transpordiameti menetluskulud.

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse LennS § 4612 pealkirja tulenevalt paragrahvis tehtavatest muudatustest.

Eelnõu § 1 punktidega 16 ja 17 lisatakse Transpordiameti tunnustatavate isikute loetellu julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutav lennuväljavarude kokkuleppeline tarnija ning heakskiidetud veoettevõtja, muutes asjaomaseid sätteid.

Eelnõu § 1 punkti 18 muudatuse kohaselt peab Transpordiamet olema äriliste teenuste osutamiseks tunnustanud tuntud saatjat, kokkuleppelist esindajat, lennuväljavarude ja pardavarude kokkuleppelist tarnijat ning heakskiidetud veoettevõtjat (LennS § 4612 lõige 4).

Eelnõu § 1 punktiga 19 täpsustatakse LennS § 4612 lõikes 6 dokumente, mida kokkuleppeline esindaja, lennuväljavarude ning pardavarude kokkuleppeline tarnija ja heakskiidetud veoettevõtja staatuse taotleja peavad esitama Transpordiametile.

Eelnõu § 1 punktide 20 ja 22 kohane muudatus (LennS § 4612 uus lõige 61 ja lõike 10 muudatus) pikendab tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja, pardavarude kokkuleppelise tarnija ja heakskiidetud veoettevõtja tunnustamise menetluse tähtaja 60 päevalt 90 päevani. Põhjuseks on menetluse ühtlustamine teiste Transpordiameti samasuguste menetlustega, et tagada taotluse põhjalikul ja igakülgsel menetlemisel sätestatud tähtaegadest kinnipidamine. Teiste menetlustega sama maksimaalse menetlustähtaja määramine võimaldab Transpordiametil läbida kõik vajalikud eeltoimingud ja tegevused otsuse tegemiseks. Transpordiameti eesmärk ei ole kasutada maksimaalset menetlustähtaega menetlusosaliste kahjuks, lastes menetlustel venida, vaid vastupidi – leida lahendused olukordades, mida lühema tähtajaga täita ei ole võimalik.

Eelnõu § 1 punktiga 21 lisatakse LennS § 4612 lõikes 8 Transpordiameti tunnustatavate isikute loetellu heakskiidetud veoettevõtja.

Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse LennSi § 4612 lõikeid 11 ja 12, et täpsustada Transpordiameti menetlusest keeldumise aluseid täiendades loetelu tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja, pardavarude kokkuleppelise tarnija järel ka heakskiidetud veoettevõtjaga. Lõikes 12 muudetakse tunnustamisest keeldumise või tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamise alust menetlusosalise suhtes, kui julgestuse eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 469 lõikes 5 sätestatud asjaolu.

Eelnõu § 1 punktides 24 asendatakse LennS § 4612 lõikes 13 sõna „tunnustus“ sõnadega „tunnustamise otsus“, mis on Transpordiameti koostatav haldusakt. Tunnustamise otsus on isikule väljastatud staatuse tõendamise aluseks.

Eelnõu § 1 punktidega 25-27 täiendatakse LennS § 4612 lõigetes 14 ja 15 menetlusosaliste loetelu heakskiidetud veoettevõtjaga. Lõikes 15 sätestatakse, et riigilõivu võetakse ka tunnustamise otsuse hoidmise eest. Lõikes 15 (ning ka järgnevates sätetes) nähakse ette kohustus tasuda riigilõivu tunnustamise taotluse ning tunnustamise otsuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise ja tunnustamise otsuse hoidmise eest või teistes sätetes sertifikaadiga seotud taotluse või selle muutmise taotluse ning sertifikaadi hoidmise eest. Transpordiameti tehtavate toimingute järel vastu võetud otsused ning väljaantavad sertifikaadid kehtivad valdavalt tähtajatult – tähtajatu kehtivusega otsuste ning sertifikaatide väljaandmine tuleneb EL õigusaktidest. Seetõttu otsuste ja sertifikaatide pikendamist ning riigilõivu tasumist täiendavalt ei toimu, kuid Transpordiamet viib läbi kindlaksmääratud intervallidega samas mahus järelevalvemenetlusi võrreldes taotlemisprotsessiga veendumaks, et otsustega seotud menetlusosaline või sertifikaadi omanik vastab jätkuvalt nõuetele. Hoidmistasu on hõlmatud Transpordiameti jätkuvate järelevalvetoimingute ja sellega kaasnevate kuludega. EL õigusaktidest tulenevad lennuohutusnõuded on täpsed ja ranged, mistõttu on nii sertifitseerimine kui jätkuv järelevalve mahuka iseloomuga. Ka teiste ELi liikmesriikide praktika näeb ette tähtajatute sertifikaatide hoidmise või järelevalve tasusid.

Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse LennSi § 4612 lõigetega 16 ja 17. Lõikega 16 nähakse ette riigilõiv lennuettevõtja Euroopa Liidu välise riigi lennujaamast kauba ja posti vedaja staatuse määramise ning lõikega 17 Euroopa Liidu lennundusjulgestuse valideerija tunnustamise menetlusega seonduvalt. Vastavaid tegevusi on õigustatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/1255 ning lennundusseaduse § 7 lõike 6 kohaselt läbi viima tsiviillennunduses vaid pädeva asutuse rolli täitev Transpordiamet.

Eelnõu § 1 punktidega 29–36 täiendatakse LennSi mehitamata lennundust käsitlevate sätetega, mis on olulised Transpordiameti kui pädeva asutuse ülesannete määramisega, sh käitamisloa, mehitamata õhusõiduki süsteemi piiriülese käitamise ning pädevustunnistustega seotud menetlused.
Sätete sõnastus lähtub Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta lisadest (A osa UAS.OPEN.030 lõige 2 ning B osa UAS.STS-01.020 ja UAS.STS-02.020). Täienduste eesmärk on tagada loogiline seos nõuete, eksami ja tunnistuse väljastamise vahel ning täpsustada nõudeid, millele kaugpiloodi pädevust taotlev isik peab vastama.

Eelnõu § 1 punktis 29 toodud LennS § 4621 lõike 3 uues sõnastuses on selguse huvides eristatud A2-alamkategooria ja erikategooria kaugpilootide pädevusnõuded. LennSis kasutatud üldine termin „kaugpiloodi tunnistus“ on asendatud terminiga „A2-alamkategooria või erikategooria kaugpiloodi tunnistus“, mis peegeldab täpsemalt tunnistuse liiki ja sellekohast pädevust.

Eelnõu § 1 punktidega 30 ja 31 täpsustatakse LennSi § 4621 lõikeid 4 ja 5. Varasem lennundusseaduse redaktsioon viitas A1- ja A3-alamkategooria tõendi väljaandmise ning kaugpiloodi tunnistuse taotluse läbivaatamisele. Lõikes 4 täpsustatakse kategooriaid, milles tuleb kaugpiloodile tunnistus väljastada, s.o A2-alamkategoorias ja erikategoorias.
Lõikes 5 täpsustatakse, milliste konkreetsete toimingute eest riigilõivu makstakse, samuti laiendatakse riigilõivu ka erikategooria tunnistuse menetlusele. Eelnõu järgi tuleb riigilõiv tasuda A1- ja A3-alamkategooria teooriaeksamile registreerimise taotluse läbivaatamise eest (st rõhk on menetluse algtoimingul, mitte üksnes tõendi väljastamisel, seda enam, et kõik eksamid ei lõpe tõendi väljastamisega). Samuti kehtestatakse riigilõiv erikategooria kaugpiloodi pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest.

Eelnõu § 1 punktiga 32 lisatakse LennSi § 4623 lõikes 10 riigilõivu tasumiskohustustega tegevuste hulka sertifikaadi taastamise taotlus.

Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse LennSi § 4624 lõikes 9 sätestatud riigilõivukohustusega tegevuste loetelu erinevate käitamisloa taotlustega seotud menetlustega –taotluse läbivaatamisele lisandub loa taastamise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning käitamisloa hoidmine.

Eelnõu § 1 punkti 34 alusel täiendatakse LennSi § 4624 lõikega 10 seoses mehitamata õhusõiduki süsteemi piiriülese käitamise taotluse menetluses võetavate riigilõivudega. Seni need tegevused riigilõivu kohustusega ei olnud, kuid nüüd lisatakse riigilõivu tasumise kohustus, kuna piiriülestele tegevustele ei ole riigilõivu sätestatud. Mehitamata lennunduse arenguid silmas pidades on piiriülene mehitamata õhusõiduki käitamine tavapärane võrreldes ka mehitatud lennundusega, kus õhusõidukid ületavaid riikide piire igapäevaselt. Seetõttu on oluline ette näha ka riigilõivud valdkonnas tegutsevatele käitajatele. Eestis väljastatud käitamisload kehtivad ka teistes EASA liikmesriikides, kui on täidetud vastava riigi nõuded. Kui välisriigi käitajad soovivad Eestis oma käitamisloa alusel tegutseda, siis peavad nad esitama vajalikud andmed ning ajakohastatud riskimaandamismeetmed, mis on iseloomulikud kohalikule õhuruumile, maastikule ja rahvastikuga seotud omadustele ning kliimatingimustele. Seejärel hindab Transpordiamet esitatud dokumente sisuliselt ja heakskiitmisel annab õiguse käitamisega alustamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 35 täpsustatakse LennSi § 4625 lõiget 4 ja lisatakse riigilõivuga tegevuste hulka lisaks pädevustunnistuse taotluse läbivaatamisele ka taotluse muutmise ja taastamise taotluse läbivaatamine.

Eelnõu § 1 punktiga 36 loetakse LennSi §-d 4627–4634 §-deks 4630–4637 ning seaduse peatükki 72 täiendatakse §-dega 4627–4629. Paragrahvide selline lisamine on vajalik, et tagada sätete loogiline järjestus seaduses mehitamata lennunduse tarbeks, muutmata seejuures kaitselennundusega seotud sätete sisu.
Seadust täiendatakse mehitamata õhusõidukite ja nende süsteemidega seotud ühiste teabeteenuste, linnalises õhuruumis (U-space) teenuseosutaja sertifikaadi taotlemise ning geograafilistes piirkondades käitamistingimuste väljastamise menetlustega seotud riigilõivu maksmise kohustusega tegevuste loeteluga, lähtudes komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2021/664 U-space’i õigusraamistiku kohta. Need tegevused on TRAMi pädevuses ja kohustused tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lg 1 punkt b alapunktist III ning LennSi § 7 lõikest 10, millega Transpordiamet on pädev asutus viidatud määruse mõistes.

Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse LennS § 59 lõikega 16, et tagada komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/317, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärused (EL) nr 390/2013 ja (EL) nr 391/2013, artikli 22 lõike 1 punkti a kohaselt Transpordiameti järelevalvekulude osaline katmine õhuruumi kasutajate makstavatest ülelennutasudest. Õhuruumi kõikide kasutajate makstavad tasud peavad vastama tegelikele kuludele, mis tekivad Transpordiameti järelevalves aeronavigatsiooniteenuse osutajate ohutu ja tõhusa tegutsemise üle. Järelevalvet teeb amet lennundusteenistuse lennuväljade ja lennuliikluse osakonna põhimääruste kohaste ülesannete täitmise üle, samuti Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsile väljastatud sertifikaatide üle. Summaarselt on järelevalvetoimingute tekkepõhine kogukulu kuni 600 000 eurot aastas. Konkreetne aastapõhine summa fikseeritakse kindlaks määratud tegelike kuludena iga kalendriaasta kohta osana Eesti ülelendude ühikuhindu kajastavast tulemuslikkuse kavast ning see vastab Transpordiameti tehtavatele ja tulemuslikkuse kavas kindlaks määratud kuludele. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 10 kohases tulemuslikkuse kavas nimetatud kulud peavad olema läbipaistvad ja põhinema tegelikel kuludel ja tulevikuperioodide prognoosidel ning need tuleb enne kinnitamist kooskõlastada aeronavigatsiooniteenuse osutajate ning õhuruumi kasutajate esindajatega (Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus – IATA). Tulemuslikkuse kava ja selles nimetatud õhuruumi kasutajate, s.o õhusõiduki käitajate makstavate tasude ühikuhinnad kinnitab Euroopa Komisjon. Seega on tegemist standardse protsessiga, mida kontrollib Euroopa Komisjon. ELi reeglite rakendamine ja ülelennutasude lennundusvaldkonnale tagasi suunamine on tavapärane praktika naaberriikides, kus kaetakse valdkonna ohutusjärelevalve tegevuste tegelikud kulud õhuruumi kasutajate makstavatest ülelennutasudest.
See tähendab, et Transpordiamet ei saa ühepoolselt muuta järelevalvetoimingutega seotud kulude jaotust, suurust ega lisada seni prognoosimatuid kulusid, välja arvatud tulemuslikkuse kavas kinnitatud kulud. See tagab teistes riikides tavapärase lahendusena kasutusel oleva süsteemi läbipaistvuse.
Lisaks määratakse Transpordiametile kohustus tagada oma tegevusalade kulude lahusus, et nimetatud järelevalvekulude arvelt ei rahastataks teisi transpordivaldkondi, sh lennundusohutuse järelevalvet. See toob kaasa eraldi kuluarvestuse, et tagada asjakohane ülevaade ka audiitoritele ning Euroopa Komisjonile.
Transpordiameti järelevalvekulude osaline katmine lähtub ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis taristu valdkonda puudutavast ülesandest Kliimaministeeriumile välja töötada koostöös kohalike lennundusettevõtetega  jätkusuutlik järelevalve rahastusmudel lennuohutuse tagamiseks ja Eesti lennundussektori rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks. Transpordiameti tegevusi toetav rahaline ressurss võimaldab suunata enam ressursse järelevalvekvaliteedi tõstmisse.

Õhuruumi kasutajate makstavaid ülelennutasusid kogub Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol), kes suunab kogutud summad Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsile, nagu ka seni on tehtud. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 22 lõike 1 punkti a kohaselt võib riigi kulusid (Transpordiameti järelevalvekulud) katta õhuruumi kasutajate makstavatest ülelennutasudest. Eurocontroli õhuruumi kasutajatelt kogutud tasude suunamine Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsilt Transpordiametile peab olema läbipaistev ja tuginema tulemuslikkuse kavas deklareeritud kulude prognoosile. Selliste kulude katmine õhuruumi kasutajate makstavatest tasudest lähtub eesmärgist tõsta Transpordiameti järelevalve kvaliteeti. Kõnesoleva summa suurusjärk ei mõjuta Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi dividendiprognoosi ega pikaajalist riigi eelarveprognoosi negatiivselt. Riigi omandis oleva äriühingu finantsprognoosis on kõnesoleva summaga arvestatud. Muudatus ei mõjuta dividendide pikaajalist ootust vastavalt riigi eelarvestrateegiale.

Eelnõu § 1 punktiga 38 täpsustatakse LennS § 601 lõike 2 punktis 6 Transpordiameti ja haldusjärelevalve pädevust, asendades seaduses teisi muudatusi arvestava „esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja“ terminiga „heakskiidetud veoettevõtja“, mis vastab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/1255 kohasele käsitlusele ja tingimustele.

3.2. Eelnõu § 2. Riigilõivuseaduse muutmine (§ 2 punktid 1–38)

Riigilõivuseaduse 6. peatüki 1. jao 4. ja 5. jaotises ajakohastatakse autoveoalaste dokumentide andmise eest võetavate riigilõivude määrasid ning lisatakse tulenevalt praktikas tekkinud vajadusest uued lõivud. Autoveoalaste dokumentide andmise eest võetavad riigilõivud on püsinud muutumatuna alates 01.01.2016, samas tarbijahinnaindeks on perioodil I kvartal 2016 kuni I kvartal 2026 muutunud 65,3%3. Vastavalt autoveoseaduse § 47 lõikele 1 ning ühistranspordiseaduse § 42 lõikele 2 võib Kliimaministeerium dokumentide andmise volitada halduslepinguga mittetulundusühingule. Avaliku riigihanke tulemusel on autoveoalaste dokumentide andmiseks Kliimaministeeriumi ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) vahel sõlmitud 04.04.2025 perioodiks 2025-2029 haldusleping4 nr 1-6/25/16. Vastavalt autoveoseaduse § 47 lõikele 4 ja ühistranspordiseaduse § 42 lõikele 23 on mittetulundusühingul õigus võtta dokumendi taotluse läbivaatamise eest tasu, mille suurus ilma käibemaksuta ei ületa riigilõivuseaduses sätestatud määra, mida riigiasutus võib nimetatud dokumendi taotluse läbivaatamise eest võtta.
Kuigi esmane eelistus on, et autoveoalaseid dokumente annab mittetulundusühing, siis peab riigilõivumäärade kehtestamisel arvestama võimalusega, et riik pakub seda teenust ise ja riigilõivud peavad katma toimingute kulud ja seetõttu on oluline hoida lõivumäärad ajakohased.
Arvestades endiselt käimasolevat Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, Venemaale ELi kehtestatud ulatuslikke sanktsioone ning ootamatute pingete tõttu Lähis-Idas tempokalt kasvavat inflatsiooni, mis kasvatavad menetleja kulusid ning hankelepingu aluseks olevate dokumentide andmise prognoosarvude ettenägematut vähenemist, ei ole halduslepingu raames esitatud aruandluse põhjal suure tõenäosusega võimalik ERAA-l avaliku haldusülesande täitmisel ja autoveoalaste dokumentide andmisel hankemenetluses pakutud tasumääradega lepingu kehtivuse perioodil positiivse finantstulemini jõuda. Ka eelviidatud halduslepingu 1‑6/25/16 punkt 3.4 sätestab, et Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumentide väljastamise hulk, vorm, menetluskord, lõivumäär ja sellele vastav teenuse tasu võib Lepingu kehtivusaja jooksul muutuda, kui toimuvad muudatused asjaomastes õigusaktides või üldises majanduskeskkonnas, mis otseselt mõjutavad Lepinguga seotud toiminguid. Juhul kui eeltoodud muutused mõjutavad oluliselt MTÜ Lepingu täitmise ülesannetega seotud finantstasakaalu ning vastavalt MTÜ tegevuse kohta pakkumuses esitatud tulemi prognoosi, võib Lepingu pool algatada Lepingus sätestatud hüvitiste või tasude ülevaatamist, vastavalt kas tasude suurendamiseks või vähendamiseks. Tasusid ei suurendata ning muid lepingulisi hüvitisi ei maksta, kui MTÜ lepingulise tegevuse negatiivne finantstulem on põhjustatud MTÜ enda majandustegevuse, juhtimisotsuste või riigihankes madala maksumusega tehtud pakkumuse mõjul ja tulemusena. Pakkumuses toodud maakonnakeskuses (v.a Tallinn ja Tartu) asuvate kontorite majandustegevuse näitajaid ei võeta arvesse MTÜ Lepingu täitmise ülesannetega seotud finantstasakaalu ja tulemi negatiivsete mõjude hindamisel ega tasude võimalikul suurendamisel või muude lepinguliste hüvitiste maksmisel ning tegemist on MTÜ äririskiga.
Kallinenud on ka dokumentide andmisega seotud kulud nagu dokumendiblankettide trükkimine ja postikulud.
Autoveoalaste dokumentidega seotud riigilõivmäärade muutmine ei tähenda kohest tasu tõusu dokumentide taotlejatele, kuid annab võimaluse säilitada teenuse jätkusuutlikkus, kui lepingupartner esitab lepingulise teate finantstasakaalu ohtu sattumise kohta ning siis peab ministeerium vastavalt lepingule tasumäärad üle vaatama või hüvitama negatiivse tulemi, et säiliks dokumentide andja finantstasakaal lepinguperioodil. Kui mingil põhjusel ei ole halduslepingu täitmine enam võimalik, peab riik ise tagama teenuse osutamise ning sel juhul hakkaks dokumente andma Transpordiamet, millega kaasneks vajadus täiendavate ametnike palkamiseks.
Eeltoodust tulenevalt tõstetakse autoveoalaste dokumentide andmise riigilõive kuni 66%, mis on kooskõlas nii riigilõivude kehtestamisest muutunud tarbijahinnaindeksiga kui halduslepingu täitmisega kaasnevate tulude-kulude arvestusliku prognoosiga.

Riigilõivuseaduse 6. peatüki 6. jao 1. jaotises asendatakse riigilõivumäärad uute, analüüsil põhinevate määradega ning kehtivates sätetes täpsustatakse ja täiendatakse lõivustatavaid menetlustoiminguid. Transpordiameti muid lennundusvaldkonna riigilõive hetkel praktilistel kaalutlustel ei muudeta. Ajakohastatakse vaid eelnõus nimetatud riigilõive. Riigilõivud ajakohastatakse, võttes aluseks RLSi kulupõhimõtte ja arvestades, et muudetavad ja kehtestatavad riigilõivud kataksid osaliselt Transpordiameti tegevuskulude kasvu.
Kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Otsesed kulud on kulud, mida saab seostada mingi toimingu liigiga, sh teenistujate palgafond. Sõltuvalt toimingust võib otseste kulude hulka lisanduda veel muid Transpordiameti teenuse osutamisega vahetult seotud kulusid. Kaudsed kulud on kulud, mida on võimalik kaudselt siduda mingi toiminguga, näiteks majandus- ja halduskulu, arhiveerimine (elektrooniliselt ja paberil), juhtimis- ja raamatupidamiskulud.
Riigilõivumäärade kujundamisel on lähtutud lisaks kulupõhimõttele ka ekvivalendi ja maksejõulisuse põhimõttest.5 Riigilõivumäärade mõistlikus ulatuses tõstmisega on võimalik tagada menetlusökonoomia, ohustamata isikute ettevõtlusvabadust. Lennundus on suure riskiga valdkond, mis tingib kõigi meetmete kasutamist ohutuse tagamiseks ja selleks vajaliku piisava raha olemasolu. Lennundusvaldkond võib muude transpordivaldkondadega võrreldes olla kulukam nii investeeringute kui ka majandustegevuse kogukulu mõttes. Ka kulude kasv järelevalvetöös on loomulik ja kvaliteetse teenuse osutamine aitab vähendada riigi kulusid.

Ekvivalendipõhimõtte kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär toiminguga saadava eelise või ka hüve tähendusest isiku jaoks ja selle ulatusest lähtudes. Arvestada tuleks ka kaalukat avalikku huvi, eelkõige sotsiaal- või majanduspoliitiliste kaalutluste olemasolu.
Maksejõulisuse põhimõtte kohaselt võivad riigilõivud olla kantud eesmärgist suunata isikute käitumist. Riigilõivumäärad ei tohi olla samas väljasuretava iseloomuga, sest ka riigil on huvi, et lennundusvaldkonnas tegutsevad isikud täidaksid seaduse nõudeid ja kasutaksid riigi pakutavaid avalikke teenuseid ning hüvesid.
Riigilõivude kujundamisel on arvesse võetud nii ärilise lennutranspordi kui ka hobilennunduse eripära, mida ei saa täielikult võrdsustada eesmärgiga vältida kõrgeid riigilõivumäärasid, mis võivad mõjutada eraisikute valikuid sektoris tegutsemisel. Uued riigilõivumäärad lähtuvad vajadusest määrata tasakaalus riigilõivud, mis kogumis aitavad katta Transpordiameti kulusid järelevalveteenuse osutamisel.
Tähtis on välja tuua, et praegu ei kata riigilõivudest laekuvad 240 000 eurot aastas toimingute ja teenuste kulu, seejuures on riigilõivuga kaetud kulude suhe 14%/86% ehk kulud on laekuvast riigilõivust keskmiselt kuus korda suuremad. Mõnel juhul katab riigilõiv kuludest vaid marginaalse osa ning seetõttu võib mõne riigilõivumäära tõus olla suurem.

Kulude kasvu Transpordiametis on dikteerinud ka lennundusvaldkonna täiendatud reeglitest lähtuvad nõuded ja nende mahuline kasv (lisandunud on nt keskkonnaalased, infotehnoloogilised ja mehitamata lennunduse valdkonna nõuded), valdkondlik keerukus ja detailsus, nõuded nii pädevale asutusele, inspektoritele kui ka nende koolitamisele. Valdkonnas tegutsevate inspektorite pädevus on samaväärne eraturul tegutsevate ekspertidega, mida tuleb edasi arendada täiendkoolituste kaudu. Ka üldine sektori palgasurve ja muude töötingimuste muutus tingib Transpordiameti kulude tõusu, mida tuleb vähemalt osaliselt arvestada ka uute riigilõivumäärade kujundamisel.

Märtsist 2016 kuni märtsini 2026 on tarbijahinnaindeks tõusnud 64,5%6. Riigilõivude muutmisel tuleb arvesse võtta ka prognoositavat tarbijahinnaindeksi muutust. Ühtlasi tuleb arvestada, et 2016. aastal kehtestatud lennundusvaldkonna riigilõivud ei ole kulupõhised, sh on nõuded Transpordiametile ja nendega seotud kulud lennundusvaldkonna järelevalves oluliselt kasvanud. Mitu riigilõivu kehtestatakse esimest korda. Osaline riigilõivude suurenemine avaldab mõju riigilõivude maksjatele sõltuvalt muudetavast või kehtestatavast riigilõivust. Kehtestatavate riigilõivude kujundamisel on lähtutud eespool viidatu kohaselt kulupõhisusest ning teistest riigilõivude määramise põhimõtetest. Riigilõivude laekumise prognoos on kuni 350 000 eurot aastas senise 240 000 euro asemel.

Eelnõukohased riigilõivumäärad põhinevad Transpordiameti lennundusteenistuse kulumudelil, milles on arvestatud kõiki põhiteenuseid ja ressursse, sh:
1) 2024. aasta lennundusteenistuse tööjõukulude ja majanduskulude tegelik täitmine;
2) lennundusteenistuse teenistujate arv (eelnõu esitamisel 45);
3) otsekulud tunnihinnana, mis on arvutatud teenistuse keskmisega jagatuna teenistujate arvule, moodustades 28,90 (kakskümmend kaheks eurot ja üheksakümmend senti) eurot;
4) kaudsed kulud tunnihinnana, mis on arvutatud tugiteenuste 2024. aasta tööjõu- ja majanduskulude tegeliku täitmise alusel ning jagatud proportsionaalselt lennundusteenistuse teenistujate arvuga, moodustades 5,32 (viis eurot ja kolmkümmend kaks senti) eurot;
5) teenuse lõplik hind kujuneb järgmiselt: töötundide arv * tunnihind (sh otsekulud ja kaudsed kulud kokku). Analüüsi tulemusel on Transpordiameti lennundusteenistuse inspektori töötunni keskmine hind 34,22 (kolmkümmend neli ja kakskümmend kaks senti) eurot.

Transpordiameti kulude jaotuse kohaselt on suurim kulu tööjõukulu. Tööliinide tööjõukulu jaotatakse põhi- ja tugiteenustele tööaja osakaalu ning töötaja ja konkreetse teenusega seotud menetluste (eksperdihinnangud, uuringud jne) alusel. Riigilõivumäärade kulupõhimõttel muutmisel on arvestatud valdkonna toimingute otsest kulu ehk tööjõukulu, koolituskulu, lähetusi ja konkreetse teenusega seotud menetlusteks kuluvat aega ning kaudset kulu ehk majandus-, administreerimis- ja IT-kulusid. Transpordiameti lennundusteenistuse teenuste kuludest moodustavad otsesed kulud ligikaudu 85% ja kaudsed kulud 15%.
Peamised eelnõuga planeeritud muudatused saab nende sisu järgi rühmitada teenuste alusel järgmiselt:
I toimingud, mis on seotud sertifikaadi/tunnistuse taotluse menetlemisega;
II toimingud, mis on seotud sertifikaadi/tunnistuse muutmise taotluse menetlemisega;
III toimingud, mis on seotud sertifikaadi/tunnistuse hoidmisega.

I ja II gruppi kuuluvate lõivustatud toimingute tegemise aluseks on Transpordiametile esitatud taotlused ehk menetletakse taotluste põhjal ning toimingu algatamisele eelneb nõuetekohane taotlus lisadokumentidega.
III grupi toimingud on seotud eelkõige sertifikaadi või tunnustuse jätkuva nõuetele vastavuse kontrollimisega. Tegemist on Transpordiameti sisulise järelevalvega ja järelevalveperioodil toimuvate muudatuste heakskiitmisega, mis ei ole seotud ühegi teise taotleja esitatud taotlusega. Järelevalveperiood võib erineda, kuid selle eesmärk on sama – kontrollida teenuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele, mis peab olema tagatud kogu sertifikaadi või tunnistuse kehtivuse ajal.

Järelevalvetegevuste aluseks on valdkondlikul reeglil põhinev järelevalveplaan, mis sisaldab erinevaid tegevusi, mille täitmist kontrollib Transpordiameti järelevalveinspektor igal aastal. Sõltuvalt valdkonnast (nt lennundusjulgestus või mehitamata lennundus) on plaanilise etteteatatud järelevalve maht erinev, kuid alati sisaldab see ettevalmistavaid tegevusi, kohapealset kontrolli ja järelevalve tulemuste haldamist. See on suur osa järelevalveinspektorite igapäevatööst. Järelevalvetegevused ei ole täielikult kaetud toimingu eest tasutud riigilõivuga, sh praktikas on neid toiminguid tehtud rahalisi kohustusi järelevalve subjektidele lisamata.

Järelevalvetegevused on Transpordiametile ja järelevalve subjektidele regulaarsed ning iga-aastased, need sõltuvad valdkonnas tegutseva ettevõtja (nt lennuettevõtja, hooldus- või koolitusorganisatsioon) ja eraisiku tegevusest. Järelevalvetegevused hõlmavad kõikide ettevõtete või isikute osutatavate teenuste nõuetele vastavuse kontrollimist, piisavate ressursside olemasolu, riskide maandamise meetmeid jm tegevusi, mis peavad tagama lennuohutuse.
Lennundusvaldkonna järelevalvet võib osaliselt seletada ka kui õiguse andmist teatud tegevuseks. Sisuline erinevus seisneb selles, et õiguse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv taotluse esitamisel, õiguse hoidmisega seotud riigilõiv aga tuleb tasuda igal aastal. See on põhjendatud, sest regulaarsel järelevalveperioodil kontrollib järelevalveinspektor järelevalvatava tegevuse vastavust nõuetele erinevates osades ja erinevatel aegadel nii, et kontroll oleks tehtud kõikides järelevalveosades järelevalveperioodi lõpuks.

Lisaks ELi õigusaktidega kehtestatud pädeva asutuse kohustustele tagada regulaarne järelevalveteenus on õiguste omajatel kohustus tagada vastavus ELi õigusaktides kehtestatud nõuetele ning vajaduse korral muuta organisatsiooni sisemisi protseduure, esitades need pädevale asutusele heakskiitmiseks. Sellised muudatused kajastatakse organisatsioonide käsiraamatus, mille kõik muudatused peab pädev asutus heaks kiitma. RLS ei näe ette käsiraamatute heakskiitmise eest iseseisvat riigilõivumäära. Organisatsioonide käsiraamatute muudatuste ulatus ja heakskiitmisega kaasnev töökoormus on aga erinev, mistõttu on konkreetse valdkonna toiminguga seotud riigilõivumäära kehtestamisel otstarbekas lähtuda toimingule kulunud keskmisest ajast.

Eelnõu § 2 punktidega 13, 14, 15, 21, 25, 27, 29, 35 muudetakse osaliselt kehtivaid riigilõivumäärasid, mis viiakse vastavusse toimingute tegeliku kuluga, et tagada jätkusuutlik ja tõhus teenuste osutamine ning ühtlasi lisatakse uued riigilõivud lennundussektorile osutavate teenuste ja toimingute eest.

Eelnõu § 2 punktidega 1–3 muudetakse autoveoalaste dokumentidega seotud riigilõive. mis viiakse vastavusse toimingute kasvanud kuluga ja tarbijahinnamuudatusega, et tagada jätkusuutlik ja tõhus teenuste osutamine ning eristatakse toimingud dokumendi andmise eest Eesti registris ja välisriigi registris oleva sõidukiga seoses.

Eelnõu § 2 puntiga 1 muudetakse RLS §-s 1202, § 1204 lõikes 2 ning § 1206 lõigetes 5 ja 6 sisalduvat riigilõivu määra ja senise määra 18 eurot asemele kehtestatakse uueks määraks 30 eurot. Viidatud sätted puudutavad ühenduse tegevusloa tõestatud koopia taotluse läbivaatamist sõitjateveo valdkonnas, ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamist, kui seda taotletakse selle kaotamise, varguse, hävimise või vedaja aadressi muutumise tõttu, juhitunnistuse taotluse läbivaatamist ning oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotluse läbivaatamist. Lõivumäärasid tõstetakse käesoleva paragrahvi sissejuhatavas osas toodud põhjustel, et viia see vastavusse muutunud tarbijahinnaindeksi ja menetlusega kaasnevate ettenägematu tulude vähenemise ja kulude kasvuga.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse RLS § 1203, millega muudetakse rahvusvaheliseks bussiveoks juhuveo kontrolldokumenti väljastamise riigilõivu seniselt 50 eurolt 60 eurole. Juhuveo kontrolldokumenti on sõidulehtede raamat, mida rahvusvahelisel juhuveol vedaja täitma peab. Juhuveo kontrolldokumendi andmise teenus sisaldab vähemalt nimetatud dokumendi taotluse menetlemist, taotleja vastavuse kontrollimist kehtestatud nõuetele, antud juhuveo kontrolldokumentide kohta elektroonse arvestuse pidamist, taotlejale juhuveo kontrolldokumendi üleandmist või saatmist, taotlusdokumentide arhiveerimist, juhuveo kontrolldokumendi blankettide tellimist. Lõivu tõstetakse käesoleva paragrahvi sissejuhatavas osas toodud põhjustel, et viia see vastavusse muutunud tarbijahinnaindeksi ja menetlusega seotud kulude kasvuga.

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse RLS § 1205 teksti, eesmärgiga eristada tegevusloa kinnitatud ärakirja (veosevedu) läbivaatamisel olukordi, kus ärakirja taotletakse Eesti liiklusregistris ning välisriigi registris oleva sõiduki kohta. Vastavalt autoveoseaduse § 9 lõikele 1 saab tegevusloa ärakirja taotleda ka sõiduki kohta, mis on registreeritud mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ametlikus registris ja läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning vastavalt lõikele 3 peab ärakirja taotleja olema sellisel juhul selle sõiduki kasutaja kasutuslepingu alusel. Kui Eestis registreeritud sõiduki kohta saab andmed avaliku päringuga liiklusregistrist, siis välisriigi sõiduki dokumentide kontroll on oluliselt aeganõudvam- tuleb tõlkida ja kontrollida välisriigi sõiduki registreerimisdokumente, tehnoülevaatust, rendilepinguid. Lisaks tuleb olulisi andmeid tuvastada ning majandustegevuse registrisse sisestada (s.h VIN kood jm andmed) ehk see tegevus on oluliselt ajamahukam. Eeltoodu tõttu eristatakse edaspidi toimingud, kus antakse ärakiri Eesti liiklusregistris oleva sõiduki kohta ja välisriigi registris oleva sõidki kohta.
Kehtiva § 1205 kohaselt on riigilõivumäär ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja taotluse läbivaatamise eest 18 eurot, Tulenevalt eelmises punktis toodud selgitustest kehtestatakse riigilõivumääraks 30 eurot, kui ärakirja taotletakse Eestis registreeritud sõiduki kohta ning kuna toiming on aja- ja töömahukam, siis 50 eurot, kui ärakirja taotletakse välisriigis registreeritud sõiduki kohta.

Eelnõu § 1 puntiga 4 muudetakse RLS §-s 1206 lõikes 1 sätestatud riigilõivu määra välislepingu alusel nõutava veoloa taotluse läbivaatamise eest ja senise 10-eurose määra asemel kehtestatakse uueks määraks 15 eurot. Veoloa taotluse menetluse toiming hõlmab taotleja vastavuse kontrollimist õigusaktis kehtestatud nõuetele, veolubade kohta elektroonse arvestuse pidamist, mis võimaldab operatiivsete ülevaadete tegemist kasutatud veolubade ning kasutamata veolubade jäägi kohta, veoloa andmist või saatmist taotlejale, taotlusdokumentide ja tagastatud veolubade arhiveerimist, kehtivatel alustel veoloa andmise otsuse kehtetuks tunnistamist, osalemist koosolekutel, kus lepitakse kokku kahepoolsete veolubade kvoodid välisriikidega, Eesti kahepoolsete veolubade trükkimise eest tasumist ja vedajate nõustamist veoloa kasutamise, täitmise ja tagastamise tingimuste kohta.

Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse RLS § 1421 lõiget 3 ja kehtestatakse õhusõiduki registreerimistunnistuse väljastamise eest riigilõivumäär. Seni oli riigilõiv vaid taotluse läbivaatamise eest, kuid tunnistuse väljastamise eest riigilõivu ei olnud. Väljastamise eest on põhjendatud eraldi riigilõivu võtmine, kuna see on eraldiseisev toiming – tegevusega kaasnevad vajalikud asjaolude kontrollimisega seotud toimingud ning menetlus lõppeb õhusõiduki registreerimise ning konkreetse tunnuse väljastamisega. Õhusõiduki omanikul on võimalus ka edaspidi valida nõuetele vastav registreerimistunnus, kuid sellega kaasneb topelt summas riigilõivu tasumine võrreldes riigi määratava tunnuse väljastamisele kehtiva riigilõivuga. Kõrgem riigilõivumäär omaniku soovile vastava registreerimistunnuse väljastamiseks on põhjendatud, kuna tegemist ei ole teenusega, mida riik peab vältimatult osutama, vaid see on mugavusteenus, nagu on näiteks maismaasõidukite registreerimistunnuse väljastamisel, kus maismaasõiduki omanikul on õigus valida temale sobiv sõiduki registreerimismärk, tasudes selle eest kõrgemat riigilõivumäära.

Eelnõu § 2 punktiga 6 täpsustatakse RLSi § 1422 lõiget 1, et eristada EASA ja mitte-EASA õhusõidukite lennukõlblikkussertifikaatidega seotud menetlused. Kõnesolev säte puudutab EASA õhusõidukeid ning lisaks luuakse eraldi säte menetlusteks mitte-EASA õhusõidukitega. Kõnesolev täiendus ei muuda lennukõlblikkuse sertifikaadi taotlemise menetlusreegleid.

Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse RLSi § 1422 lõikega 11, et eristada EASA ja mitte-EASA õhusõidukite lennukõlblikkussertifikaatidega seotud menetlused ning lisatakse riigilõivumäär mitte-EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest. Kui EASA õhusõidukite puhul on tegemist standardsete õhusõidukite lennukõlblikkuse tõendamise protsessiga, siis mitte-EASA puhul on töö mahukam õhusõiduki omaduste täiendava kontrollimise ja lennukõlblikkuse tagamiseks vajalike toimingute tõttu arvestades õhusõidukite võimalikke ümberehitusi või kohandusi. Kõnesolev täiendus ei muuda lennukõlblikkuse sertifikaadi taotlemise menetlusreegleid. EASA õhusõiduk on õhusõiduk, millele EASA on välja andnud tüübisertifikaadi. Mitte-EASA õhusõiduk ehk nn lisa II õhusõiduk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 4 nimetatud õhusõiduk (nt ümberehitatud, teadus- või uurimistööks kohandatud või ajalooline õhusõiduk vm õhusõiduk vastavalt viidatud lisale II).

Eelnõu § 2 punktiga 8 täiendatakse RLSi § 1422 lõikega 3 ja lisatakse seni puudunud riigilõiv õhusõiduki ekspordi lennukõlblikkussertifikaadi taotluse läbivaatamise eest. Tegemist on standardse taotluse lahendamise menetlusega õhusõiduki transportimiseks.

Eelnõu § 2 punkti 9 kohaselt muudetakse RLSi § 1424 lõiget 3, lisades lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimuste muutmise taotlusega seotud menetlustele erinevad riigilõivumäärad, lähtudes õhusõiduki maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) erinevates massi kategooriates, nagu on teistes sama paragrahvi lõigetes.

Eelnõu § 2 punktiga 10 ja 11 ajakohastatakse RLSi § 1425 lõikeid 1 ning 2 ja lisatakse riigilõivumäärad lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadiga seotud teenuste eest määrates riigilõivu iga konkreetse teenuse liigi eest eraldi.

Eelnõu § 2 punktidega 12 ja 13 täpsustatakse RLSi § 1428 lõikeid 1 ja 2 selliselt, et sättes nimetatud lennuvälja puhul tuleb edaspidi tasuda riigilõivu ka sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest, mitte ainult esmase sertifikaadi väljastamise eest ehk riigilõiv lisatakse valdkonnas tehtavate tegelike toimingute eest.

Eelnõu § 2 punktidega 14–16 lisatakse RLS § 14210 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 1 lennunduslubade taotlejate loetelusse kontrollpiloodid, kellele nagu ka teistele lennunduslubade taotluste esitajatele rakendub riigilõivu tasumise kohustus. Ühtlasi uuendatakse riigilõivumäära.

RLSi § 14210 lõike 2 punkti 2 muudatusega lisatakse lennundusloa uuendamise ja duplikaadi väljastamise subjektide loetellu lennujuht ning lendude korraldaja.

Eelnõu § 2 punktiga 17 lisatakse RLS § 14210 lõige 21, mille järgi tuleb lennundusloa hoidmise eest tasuda iga-aastast riigilõivu.

Eelnõu § 2 punktiga 18 täpsustatakse RLSi § 14210 lõiget 6. Muudatuse kohaselt tasutakse lennundusloa teooriaeksamile registreerimise eest riigilõivu 50 eurot. Senisest tunnipõhisest kuluarvestusest loobutakse.

Eelnõu § 2 punktiga 19 ajakohastatakse RLSi § 14217 lõike 1 sõnastust ja lisatakse riigilõivumäärad õhusõiduki hoolduse, õhusõiduki mootori või abijõuseadme hoolduse ning õhusõiduki komponendi hoolduse pädevusklasside järgi.

Eelnõu § 2 punktiga 20 tehakse RLSi §-s 14220 täpsustus, mille kohaselt lisatakse sertifikaadi, loa ja tegevusloa juurde ka tunnustamise otsus kui eraldiseisev haldusakt.

Eelnõu § 2 punktiga 21 tehakse täpsustus dokumentide väljastamisega seotud RLSi sättesse §-s 14221 lõikes 1, mille järgi tuleb riigilõivu tasuda ka tõendi väljastamise eest ning punktiga 19 tõstetakse riigilõiv seniselt 5 eurolt 30 euroni, mis katab Transpordiameti tegelikud toimingute kulud.

Eelnõu § 2 punktidega 23 ja 25 ajakohastatakse seaduse sõnastust, kehtestades riigilõivumäärad ka julgestusinstruktori sertifikaadi muutmise taotluse menetlemise ja sertifikaadi hoidmise eest, lennuväljavarude ning pardavarude kokkuleppelise tarnija, tuntud saatja ja kokkuleppelise esindaja tunnustamise taotluse ning pikendamise taotluse läbivaatamise ja tunnustamise otsuse hoidmise eest. Punktis 24 ajakohastatakse riigilõiv, mis katab Transpordiameti tegelikud toimingute kulud.

Eelnõu § 2 punktiga 26 ajakohastatakse RLSi § 14228 sõnastust ja lisatakse riigilõivumäärad lennutegevuse erilubadega seotud teenuste eest.
Komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 lisa II punktist ARO.OPS.110 tulenevalt peab Transpordiamet pädeva asutusena heaks kiitma käitajate lennukite ja kopterite rendilepingud. Pärast nõuetele vastavuse kontrollimist väljastab Transpordiameti inspektor ametliku heakskiidu. Tegemist on iseseisva haldusmenetlusega, mis eeldab dokumentide kontrolli, õiguslike ja tehniliste aspektide hindamist ning otsuse tegemist. Seni menetlusel riigilõivumäär puudub, kuid mõningate käitajate puhul on sellised menetlused sagedased ning on Transpordiametile põhjustanud märkimisväärse töökoormuse. Rendilepingu heakskiitmine ei ole seotud käitaja sertifikaadi hoidmise ega õiguste haldamisega, ent eraldiseisva menetlusena on taotluse läbivaatamise eest põhjendatud kehtestada riigilõiv, et tagada menetluskulude õiglane ja proportsionaalne katmine.

Komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 lisa II punktist ARO.OPS.205 tulenevalt peab Transpordiamet pädeva asutusena andma heakskiidu käitaja õhusõiduki minimaalsele seadmete nimekirjale (MEL). Transpordiamet väljastab heakskiitmise korral ametliku kinnituse, mis tõendab kehtestatud nõuete täitmist. Tegemist on tavapärase menetlusega uue õhusõiduki lisandumisel käitaja lennutegevusse. Menetluses kontrollitakse esitatud andmeid, hinnatakse tehniliste nõuete täitmist ja väljastatakse ametlik kinnitus ning seetõttu on tegemist sisulise haldusmenetlusega. Seni menetlusel riigilõivumäär puudub, kuid mõningate käitajate puhul on see menetlus sagedane tegevus, mis on Transpordiametile põhjustanud märkimisväärse töökoormuse. Seega on põhjendatud taotluse läbivaatamise eest kehtestada riigilõiv, et tagada menetluskulude õiglane ja proportsionaalne katmine.

Komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 lisa II punktist ARO.OPS.235 tulenevalt peab Transpordiamet pädeva asutusena andma heakskiidu käitaja individuaalsetele lennuaja spetsifikatsiooniskeemidele (FTL schemes). Heakskiidu menetlus eeldab esitatud skeemide vastavuse kontrollimist kehtivatele nõuetele, riskihindamise ja ohutusanalüüsi läbivaatamist ning Transpordiameti otsuse tegemist. See menetlus ei ole seatud lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) hoidmise ega selle vastavuse kontrollimisega. Menetluse tulemusel võib õhusõiduki käitaja saada täiendava õiguse standardsetest piirangutest kõrvalekalduvate töö- ja puhkeaja lahenduste kasutamiseks. Seni menetlusel riigilõivumäär puudub, kuid on see mõne käitaja puhul sage tegevus, mis on Transpordiametile põhjustanud märkimisväärse töökoormuse, kuna tähendab märkimisväärset tehnilist ja ohutusalast analüüsimist. Seega on põhjendatud kehtestada taotluse läbivaatamise eest riigilõiv, et tagada menetluskulude õiglane ja proportsionaalne katmine.

Eelnõu § 2 punktiga 27 täpsustatakse salongitöötajate tunnistuse väljastamist käsitlevat RLSi § 14232 ning muudatuse kohaselt tuleb riigilõivu summas 50 eurot tasuda ka tunnistuse muutmise ning duplikaadi väljastamise taotluse läbivaatamise eest.

Eelnõu § 2 punktiga 28 tõstetakse riigilõiv seniselt 10 eurolt 30 euroni, mis katab Transpordiameti tegelikud toimingute kulud mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumbri väljastamise ja selle pikendamise eest.

Eelnõu § 2 punktiga 29 täpsustatakse RLSi § 14238, mis reguleerib kaugpiloodi tõendi ja tunnistuse väljaandmist. Eristatakse erinevate kategooriate pilootide eksamite riigilõivud ning kehtestatakse tõendi ja tunnistuse väljaandmise asemel eelkõige riigilõivud eksamile registreerimise taotlusega menetlemise ning eksami vastuvõtmise eest. Erikategooria kaugpiloodi puhul kehtestatakse riigilõiv ka teooriaeksami sooritamise ja tunnistuse väljaandmise eest. Erikategoorias mehitamata õhusõidukite käitamise riskitase on kõrgem ja selle puhul tuleks korraldada põhjalik riskihindamine, et välja selgitada vajalikud nõuded käitamise ohutuse tagamiseks. Mehitamata õhusõidukid liigituvad erikategooria alla, kui kas või üks avatud kategoorias käitamise tingimustest ei ole täidetud. Erikategooria all käitamiseks on vaja Transpordiametilt saada erikategooria käitamisluba.

Eelnõu § 2 punktiga 30 tõstetakse riigilõiv seniselt 30 eurolt 100 euroni, mis katab Transpordiameti tegelikud toimingute kulud mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamisteatise läbivaatamise eest.

Eelnõu § 2 punktidega 31–33 täpsustatakse RLSi § 14240 pealkirja ja lõiget 1, et reguleerida ka käitamisloa muutmise ja käitamisloa taastamise taotlustega seotud menetluste riigilõivu. Ühtlasi ajakohastatakse riigilõivumäärad ning lisatakse lõikes 3 mehitamata õhusõiduki süsteemi piiriüleste menetlustega kaasnev riigilõiv.

Eelnõu § 2 punktiga 34 ajakohastatakse kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistusega seotud sätteid (RLS § 14241), lisades riigilõivu pädevustunnistuse muutmise ja taastamise taotluse läbivaatamise eest.

Eelnõu § 2 punktidega 35-38 muudetakse RLSi § 14242 pealkirja sõnastust, et lisada riigilõivuga tegevusena ka mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taastamise menetlus. Ühtlasi muudetakse riigilõivumäära ja lisatakse lõige 21 sertifikaadi taastamise taotluse läbivaatamise kohta.

Eelnõu § 2 punktiga 39 muudetakse seaduses paragrahvide numeratsiooni vajaduse tõttu tagada lennundusvaldkonna riigilõivude reguleerimine 6. jao 1. jaotise 1. alljaotises, järgides kehtiva RLSi ülesehitust. Muudatust tegemata tuleks lennundusvaldkonna mitu uut riigilõivu sätestada seaduse tekstis mujal, nt luues uue jaotise või alljaotise, mis oleks ebaloogiline ja tekitaks segadust. Seetõttu loetakse §-d 14243–14286 §-deks 14255–14298 ning muudetud numeratsiooni järel lisatakse uued sätted, alustades §-st 14243 kuni §-ni 14254.

Lisatakse 12 uut paragrahvi. Menetluste läbiviimiseks kehtestatakse riigilõivud, järgides teiste loamenetluste analoogiat (taotluse läbivaatamine, tunnustamise otsuse pikendamise taotluse läbivaatamine, tunnustamise otsuse hoidmine).

Paragrahviga 14243 lisatakse heakskiidetud veoettevõtja tunnustamise ja pikendamise taotlusega seotud menetlustega seotud riigilõivud.

Paragrahviga 14244 lisatakse keskkonnakõlblikkussertifikaadi ja mürasertifikaadi taotlustega seotud menetlused ning menetlemiseks kehtestatakse riigilõivud.

Paragrahvidega 14245 ja 14246 lisatakse mitte-EASA õhusõiduki hooldusprogrammi ning muudatustööde kooskõlastamisega seotud menetlused ja menetluste läbiviimiseks kehtestatakse riigilõivud.

Paragrahvis 14247 sätestatakse lennundusjulgestusalase koolituse kava taotlusega seotud menetlused ja menetluste läbiviimiseks kehtestatakse riigilõivud.

Paragrahviga 14248 kehtestatakse riigilõivud lennuettevõtja Euroopa Liidu välise riigi lennujaamast kauba ja posti vedaja staatuse määramisega seotud menetlusteks.

Paragrahviga 14249 kehtestatakse riigilõivud Euroopa Liidu lennundusjulgestuse valideerija tunnustamise taotlusega seotud menetlusteks.

Paragrahvidega 14250 ja 14251 kehtestatakse riigilõivud mehitamata lennunduse valdkonnas ühtse ühise teabeteenuse osutaja ning U-space teenuse osutaja sertifikaadi taotlemisega seotud menetlusteks. Riigilõivu suurus vastab kulupõhimõttele ja järelevalvetegevustega kaasnevatele tegelikele riigi kuludele. Selliseid sertifikaadi taotlejaid võib praktikas olla väga piiratud arv, et tagada ohutute ja kvaliteetsete U-space teenuste osutamine Eesti turul. Lisaks on mehitamata lennunduse valdkondlik areng hetkel veel algusjärgus, et U-space (ärilisi mehitamata õhusõidukitega osutatavaid) teenuseid laialdaselt pakkuda.
Teenuseosutaja peamine ülesanne on luua nõuetekohased juhtimissüsteemid, et tagada mehitamata õhusõidukite ohutu ja turvaline käitamine U-space’i õhuruumis. Lisaks on teenuseosutajal kohustus luua andmete säilitamise süsteem, et nõuetekohaselt kogu teenuseosutajate tegevust usaldusväärselt jälgida. Ühtse ühise teabeteenuse osutaja ja U-space’i teenuseosutaja peab tegevustes lähtuma komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2021/664 U-space’i õigusraamistiku kohta, sh peavad teenuseosutajad olema sertifitseeritud vastavalt viidatud määruse V peatükile.

Paragrahviga 14252 kehtestatakse riigilõivud geograafiliste piirkondade käitamistingimuste taotlemisega seotud menetlusteks.

Paragrahviga 14253 kehtestatakse riigilõivud ELi ühisnormidest lubatud erandi taotlemisega seoses. Erandite andmine peab tuginema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 tingimustele (art 71 ja pt III).

Lisatava § 14254 järgi on LennSi alusel vormistatud dokumentide ärakirjade või väljavõtete õigsuse kinnitamine tasuline. Transpordiameti LennSi alusel vormistatud dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest kehtestatakse riigilõivumäär 3 eurot iga lehekülje eest. Dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamine on iseseisev haldusmenetlus, mis eeldab ametniku tööpanust, mh dokumendi vastavuse kontrolli, registriandmete ülevaatamist, allkirjastamist ja ametliku pitseri lisamist. Transpordiameti pädevuses on menetluse läbiviimine (nt õhusõidukite registriandmete kohta), ent kaasnevate kulude kohta riigilõivumäära kehtestatud ei ole. Dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest riigilõivu kehtestamine vastab RLSi põhimõtetele, mille kohaselt on riigilõivu eesmärk katta haldusmenetlusega seotud kulusid ja jagada need õiglaselt taotluse esitajate vahel. Riigilõiv katab menetluse tegelikud kulud, sh paberi, kontoritarvete jm majandamiskulud.


3.3. Eelnõu § 3

Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil. Seaduse jõustumine 2. poolaastast arvestades on põhjendatud, et lihtsustada riigilõivu väljaarvutamist nii riigilõivu tasujatele kui Transpordiametile, samuti raamatupidamislikuks arvestuseks kui riigieelarve planeerimiseks on otstarbekas arvestada riigilõive ja koostada prognoos poolaasta täpsusega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatud terminid on kooskõlas ELi õigusega ning neid eraldi LennSis ei defineerita, vältimaks segadust tõlgendamisel ja seaduse rakendamisel.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on otsene puutumus järgmiste ELi õigusaktidega, mida on täpsemalt selgitatud vastavate sätete selgituse juures:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1139, 4. juuli 2018, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (nn Euroopa Lennundusohutusameti – EASA – alusmäärus);
2) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/1255, 3. mai 2024, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998 lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise teatavate üksikasjalike meetmete osas;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 09.04.2008, lk 72–84);
4) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1998, 5. november 2015, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed;
5) komisjoni määrus (EL) nr 965/2012, 5. oktoober 2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008;
6) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/317, 11. veebruar 2019, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärused (EL) nr 390/2013 ja (EL) nr 391/2013;
7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 550/2004, 10. märts 2004, aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas;
8) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/947, 24. mai 2019, mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta;
9) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/664, 22. aprill 2021, U-space’i õigusraamistiku kohta;
10) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/945, 12. märts 2019, mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta;
11) komisjoni määrus (EL) nr 1321/2014, 26. november 2014, õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta.


6. Seaduse mõjud

Muudatused mõjutavad majandust ja riigivalitsemist.
Muudatused ei avalda olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, keskkonnale, kohaliku omavalitsuse korraldusele, regionaalarengule ega ka sotsiaalsele ja demograafilisele arengule.

Mõju majandusele
Eelnõukohase seaduse alusel peavad kõik lubade ja sertifikaatide omajad ning menetlusosalised tasuma ajakohastatud riigilõivu ning tasuma riigilõivu tegevuste ja toimingute eest, mille suhtes riigilõivu varem ei kehtinud.
Sihtrühm: lubade ja sertifikaatide omanikud.

Muudatuse tulemusena maksavad kõik menetlusosalised riigilõivu muutunud määra ulatuses. Samuti tuleb tasuda riigilõivu igal aastal sertifikaadi, loa ja otsuse hoidmise eest. Mõnel menetlusosalisel võib riigilõiv oluliselt muutuda.
Kõige täpsemini kirjeldab mõju seletuskirja lisa 1 (riigilõivutoimingute ülevaade7), milles tuuakse välja iga riigilõivuga seotud tegelik töökoormus tundides, kulude kalkulatsioon ning valdkondlike ekspertide prognoos, mis kogumis on uute riigilõivude aluseks. Tehtud toimingud ja väljastatud lubade numbrilised andmed on leitavad seletuskirja lisa 1 veergudes J-L. Ridadel on teave jaotatud riigilõivude alusel lõigete ja punktide täpsusega, sh lisatud tehtud toimingute arv (veerud J-L) ning nendega seotud töötajate arv (veerg M) ja tööle kulunud tundide arv (veerg N). Ühtlasi on iga toimingu järel ka selle sisuline selgitus (veerg O). Seletuskirja lisast 1 leitav andmestik annab selge ülevaate ka toimingute koguarvust riigilõivu põhiselt. Kolme viimase aasta jooksul tehti Transpordiametis lennundusvaldkonnas toiminguid kokku:


Aasta
Toimingute koguarv
1.
2023
7157
2.
2024
7875
3.
2025
8962

Lennundusvaldkonnas tegutsemine on seotud suure riskiga ning eeldab piisavate ressursside, süsteemide ja töötava tehnika olemasolu, mis kogumis aitab tagada lennundusohutuse. Seega riigilõivu tasumine valdkonnas tegutsemiseks nii ettevõtja, piloodi või muu menetlusosalisena on vältimatu. Riigilõivude kümme aastat muutumatuna püsimine ei saa tekitada õiguslikku ootust, et need ei muutu, pigem vastupidi – kulupõhimõttel põhinev riigilõivude laekumine aitab Transpordiameti kui lennundusohutuse tingimuste kohase pädeva asutuse piisavat rahastamist ja see võimaldab parandada ameti suutlikkust, värvata personali kõikides järelevalvevaldkondades, järelevalveametnike konkurentsivõimelist tasustamist ja asjakohast väljaõpet ning kokkuvõttes tõhustada ohutusjärelevalvet. Varasemad riigilõivud ei ole olnud kulupõhised, mistõttu avaldab riigilõivude muutmine olulist mõju kogu lennundussektorile.
Muudatuste väljatöötamisel ja kaasnevate mõjude hindamisel on lähtutud riigilõivude kulupõhimõttel ajakohastamisest, mida on pikemalt selgitatud seletuskirja muudatusi kirjeldavas osas.
Riigilõivumäärade muutmise mõju hindamiseks analüüsiti eelnevatel aastatel lennundusvaldkonnas lubade andmise ja muutmise statistikat ning nende teenuste kulusid. Lubade muutmiste arv on valdkondades erinev, kuid üldiselt on lubade muutmise menetlusi ligikaudu poole rohkem kui uute loataotluste menetlusi.
Kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toiminguga seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Transpordiameti toimingutele kulupõhimõttel lõivude kehtestamine toob kaasa valdkonnas riigilõivumäärade tõusu ning suurendab loa kohustusega tegevusaladel tegutsevate ettevõtete majanduskulusid. Samas avaldub mõju harva ning see on tegevusvaldkonniti proportsioonis tegevuse ulatuse ning mahuga. Seega ei ole ette näha muudatuse ulatuslikku mõju taotlejate äritegevusele. Ühtlasi ei ole täna teada uute ärilise lennutranspordi lennuettevõtjate lisandumine, mille puhul on riigilõivu tõus summaarses arvestuses ulatuslikum. Transpordiameti toimingute riigilõivumäärad on valdkondlikult diferentseeritud, arvestades toimingute kulusid, aga ka toimingu eesmärki, sellest saadavat hüve ja avalikku huvi.

Alates 2020. aastast on riigieelarvet koostatud tegevuspõhiselt, kus 100% kuludest on seotud teenustega. Tegevuspõhises eelarves on kõik kulud, sh kaudsed kulud, jaotatud erinevate tegevuste/teenuste vahel ning ükski kulu ei ole ilma eesmärgita. Nii on ka Transpordiamet oma kulud sidunud lubade andmise ja haldamise teenustega ning peab nende teenuste üle arvet. Ametnike palgad on arvutuses tegelikud palgad eelnevatel aastatel. Muud kulud (kontor, side, transport) sõltuvad turuhindadest, sh on Transpordiamet majandamiskulusid vähendamas: lennundusteenistus kolib ameti peakontori ruumidesse (seni tegutseti rendipinnal). Teenuste kulude arvutustes kulumudeli alusel on arvesse võetud kõik menetlusega seotud otsesed ja kaudsed kulud ehk personali, vajalike hoonete haldamise, IT-süsteemide arendamise ja halduskulud ning side- ja transpordikulud.
Teatav mõju avaldub peamiselt neile ettevõtetele ja menetlusosalistele, kel on oma tegevusega alustamiseks vaja lennundusvaldkonna sertifikaati, mis on ühtlasi ka tegevusluba teenuse osutamiseks valdkonnas. 2026. aastal ei ole Transpordiametile teada ühtegi uut alustavat lennuettevõtjat, kellele oleks huvi ärilise lennutransporditeenuse osutamise vastu. Pigem on ärilise lennutranspordi valdkonnas reisijate- ja kaubaveol märgata lennuettevõtete tegevuse vähendamist või lausa lõpetamist. Näiteks lõpetasid 2025. aastal tegevuse AS Pakker Avio, Smartlynx Airlines Estonia OÜ, Fort Aero AS.8 Ükski Eesti lennuettevõtja ei paku teenuseid rahvusvahelisel turul regulaarliinidel. Valdavalt teevad ülejäänud ärilise lennutranspordi seitse ettevõtjat tellimusreise ja osutavad allhanketeenuseid, sh osalevad mõned ettevõtjad avaliku teenindamise liinide käitamisel. Arvestades ärilisele lennutranspordile ette nähtud rahaliste lisaressursside kohustuslikkust9 ei ole muutuvatel riigilõivudel sektorile olulist mõju. Rahaline mõju lennuettevõtjate tegevusele on mõningane, mis kantakse üle lennuettevõtjatelt teenuseid tellivatele partneritele. Rahaline lisakulu riigilõivudena on põhjendatud lennuohutuse kvaliteedi tõstmiseks võimaldades tuua täiendavaid ressursse ohutusjärelevalve tagamisse, mis kogumis tõstab lennuohutust ohutud tingimused ja süsteemi lendamiseks.
Ebasoovitavate mõjude risk riigilõivude muutumisest tingituna on vähene, kuna menetlusosaliste kulude suurenemine ei too kaasa halduskoormust, majandustegevuse reeglite muutust või muutunud riigilõivude tulemusel tegevuse vähendamist või sootuks tegevuse lõpetamist. Lisaks mõjutab kavandatav muudatus sihtrühmas juba kehtivat luba omavat isikut oluliselt vähem, kuna luba antakse üldjuhul tähtajatult ning loa muutmise või hoidmise riigilõiv on üldjuhul väiksem täismäärast.
Muutunud riigilõiv puudutab kõige rohkem uusi taotlejaid, sh lennunduspersonali ja ettevõtjaid, kes vastavat tegevusluba või sertifikaati taotlevad. Olemasolevate sertifikaatide ja lubade omajate riigilõivu muutusest tingitud iga-aastaste kulude kasv teataval määral mõjutab sektori 38 organisatsiooni (02.02.2026 seisuga Transpordiameti lennundusteenistuse järelevalve all olevat organisatsiooni) rahalist koormust, ent hoolimata numbrilisest muutusest ja täiendavast rahalisest koormusest loa hoidmise eest ei ole see kogumis majandustegevust pärssiv. Kõikidele uutele turule sisenejatele seevastu tagatakse kõrgema riigilõivu riigieelarvesse laekumise järel ka kvaliteetsem ja tõhusam järelevalveteenus piisava mehitatuse ning teenindava personaliga. Kogumis ongi riigilõivude ajakohastamise eesmärk pakkuda kvaliteetsemat teenust, mille eest maksavad sektori ettevõtted kulupõhiselt.

Mõju riigivalitsemisele: mõju riigieelarvele ja töökoormusele
Sihtrühm: Transpordiamet.

Transpordiameti järelevalveinspektorite üldine töökoormus ei muutu oluliselt, ent liiklusseaduses sätestatud täpsemad menetluskorrad loovad selguse ja võimaldavad teha kõiki vajalikke järelevalvetoiminguid. Samas võib tekkida vajadus uuendada sisemisi menetluskordi. Muudatused võimaldavad Transpordiametil positiivselt ja selgemalt suunata menetluste käiku, parandada järelevalve kvaliteeti ning toetada sektori arengut.
Ebasoovitavate mõjude riski ei esine, kuna menetluskordade täpsustamine on positiivse mõjuga muudatus. Muudatused seaduses ei too Transpordiametile kaasa olulisel määral lisaülesandeid, sest Transpordiamet teeb valdkondlikku järelevalvet ka praegu ja annab välja asjaomaseid lube, märkeid ja sertifikaate.
Muudatuste tõttu riigilõivuseaduses suurenevad riigieelarve tulud. Riigilõivumäärad on suures osas püsinud kümme aastat muutumatuna. Kavandatav muudatuse kohaselt prognoositakse riigieelarvesse tulu hinnanguliselt kuni 100 000 eurot ja see võib kasvada, kuna osade järelevalvetoimingute eest ei ole seni riigilõivu ette nähtud.
Lisaks tekib Transpordiametile lisaraha 600 000 eurot järelevalvekulude osaliseks katmiseks õhuruumi kasutajate makstavatest ülelennutasudest, mis vastab järelevalve tegelikele kuludele aeronavigatsiooniteenuse osutajate ohutu ja tõhusa tegutsemise üle. Transpordiametile määratakse ühtlasi kohustus tagada oma tegevusalade kulude lahusus, et nimetatud tulude arvelt ei rahastataks teisi järelevalve valdkondi. Lähtudes ELi õigusest on see tavapärane praktika lennundusvaldkonnas, kui õhuruumi kasutajate makstavate ülelennutasude eest kaetakse riigis valdkonna järelevalvetegevuste tegelikud kulud.

Transpordiameti lennundusjulgestusvaldkonnale on lennundusseaduse lennundusjulgestusega seotud muudatuste mõju kokku keskmine, kuna toob kaasa ühe ametikoha loomise. See võimaldab täita komisjoni 5. novembri 2015 rakendusmääruse (EL) 2015/1998 tingimusi ja järelevalvefunktsiooni ettevõtjate üle. Ametikoha loomise kohustus on vältimatu, kuna reegli eesmärk on lennunduse julgestustöötajate koolituse, sertifitseerimise ja korduva sertifitseerimise ühtlustamine ja standardimine, mille tulemusel peab liikmesriik olema rakendanud sõltumatu ja standardse süsteemi sertifikaati taotleva isiku pädevuse ja oskuste hindamisel. Komisjonil on õigus nõuda viivitamata kompenseerivate meetmete võtmist, kui tema territooriumil asuvas lennujaamas avastatakse inspekteerimise käigus tõsine puudus, millel võib olla oluline mõju lennundusjulgestuse üldisele tasemele ühenduses.

Kui komisjon võiks tuvastada mõju ühenduse julgestuse tasemele, on kõige karmimaks meetmeks liikmesriigile nn one-stop security ahelast eemaldamine puuduse kõrvaldamiseni või kompenseerivate meetmete rakendamine, mis süsteemse tõsise puuduse korral kehtib kõikidele liikmesriigi lennuväljadele. Kompenseerivate meetmete rakendamine oleks ettevõtjatele liiga kulukas, kuna puudutab vahetult ohu tuvastamist ehk seadme kuva hindamist. Tõenäoline on, et väga suurelt osalt reisijatelt tuleks kuni puuduse kõrvaldamiseni hakata võtma nt lõhkeaine proove. Sellega kaasneks otsene kulu lennuväljadele seadmete ja tarvikute kasutamisest ja mõjutaks oluliselt reisijate läbilaske võimet lennujaamas (iga reisija läbivaatuse aeg pikeneb, kuna tuleb oodata seadmelt vastust ja lahendada alarme).

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele lisakulusid, v.a lennundusjulgestusvaldkonnas täiendava ametikoha loomisega seotud kulu. Muudatuste tulemusel laekub riigieelarvesse edaspidi 350 000 eurot aastas, senise 240 000 euro asemel ehk mõju kogu sektorile on kuni 100 000 eurot aastas. Nende vahendite ulatuses on Transpordiametil võimalik esitada täiendav taotlus riigi eelarvestrateegia protsessis, et katta lennundusteenistuse järelevalvetööd. Kõik vajalikud riigilõivude muutusest tingitud tegevused on realiseeritavad lühiajalise kõrgema töökoormusega. Arvestades Transpordiameti järelevalvetegevusi ja pädevust kõikides lennunduse valdkondades ning eelnõu kohaseid muudatusi, ei kasva Transpordiameti koormus mahus, mis tooks kaasa olulist töökoormuse ja järelevalvetoimingute kasvu.

Transpordiametisse loodava inspektori ametikoha kulu on 68 500 eurot aastas ning see on lisatud perioodi 2026–2029 kuluprognoosi.

Transpordiametile tekib täiendavalt lisaraha 600 000 eurot järelevalvekulude osaliseks katmiseks õhuruumi kasutajate makstavatest ülelennutasudest.

8. Rakendusaktid

Seaduse kehtestamisega seoses ei ole vajalik rakendusaktide vastuvõtmine ega muutmine.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

Seaduse jõustumine üldkorras on tingitud vajadusest tagada võimalikult kiirelt julgestusvaldkonna muudatuste rakendamine, et tagada seaduse kooskõla ELi õigusega.

Riigilõivude muudatuste puhul rakendatakse sujuva ülemineku, muutuseks ettevalmistuse ning aegsa teavitamise korraldamise huvides planeeritud jõustumise aega 2026. aasta 1. juulil.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti lennundusklastrile ja Erapilootide Liidule. Eelnõu esitatakse sidusrühmadele tutvumiseks ka Transpordiameti partnerite kontaktvõrgustiku kaudu.


Lisa 1 Riigilõivutoimingute ülevaade – kättesaadav https://transit.envir.ee/message/985RYgsalIL9f6iQ8dIGgO.