Valdkonnaülese ennetuse töörühma moodustamine ja ennetustegevuste hindamise esitamise juhise kinnitamine

Ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamise valikuprotsessi kirjeldus Lisa

1. Valikuprotsessi eesmärk

1.1. Valikuprotsessi eesmärk on suunata valdkondlikult prioriteetsed, mõju ning kvaliteedi

parendamise vajadusega ennetus- ja abistamise tegevused ennetuse teadusnõukogu

(edaspidi ETN) hindamisele.

1.2. Valikuprotsess loob läbipaistva ja põhjendatud korra piiratud ressursside tingimustes,

tagades tasakaalu probleemide ärahoidmiseks tehtavate tegevuste ning abistamise ja

järeltegevuste vahel.

2. Hindamisele esitamine

2.1. Ennetustegevusi saavad esitada tõendatuse taseme hindamiseks Tervise Arengu Instituudi

kodulehel (Ennetuse teadusnõukogu | Tervise Arengu Instituut (TAI) nii ennetustegevustega

seotud osalised kui teised, kes ei ole tegevusega seotud.

2.2. Ennetustegevuste hindamine on avatud kõigile.

2.3. Hindamisele esitamise julgustamiseks ei korjata esitaja kohta andmeid, et säiliks

anonüümsuse võimalus.

2.4. Hindamisele saab esitada nii probleemide ärahoidmiseks tehtavaid tegevusi kui ka

abistamisele suunatud tegevusi.

2.5. Kõik esitatud tegevused lisatakse ootejärjekorda esitatud aasta järgi.

2.6. ETN juht koondab hindamisele esitatud tegevustest ülevaate ja edastab selle

valdkonnaülese ennetuse juhtrühmale (edaspidi VÜE) hiljemalt jooksva aasta 1. novembriks.

2.7. VÜE otsustab ettepanekute laekumisest hiljemalt kahe kuu jooksul, milliseid ennetustegevusi

kutsuda hindamisse.

2.8. VÜE täiendab hindamisele esitatud tegevuste kohta puuduoleva info.

2.9. Ennetustegevuste hindamisele sisenemise kriteeriumid:

2.9.1. kui uurimis- või arendusprotsess on pooleli, siis lepitakse hindamisele võtmine

kokku VÜE-s;

2.9.2. tegevust ei võeta hindamisele, kui pole selge, kas tegevust aktiivselt rakendatakse

või mitte;

2.9.3. ühekordsed tegevused võetakse hindamisele kui nad on kaua kestnud ja kaasanud

suurt sihtrühma;

2.9.4. ennetustegevuse kohta uuringute olemasolu või nende puudumine ei mõjuta

hindamisele sisenemist, sest mitmel laialdaselt rakendatud tegevusel võivad

uuringud puududa, kuigi hindamisvajadus on kõrge.

3. Ennetustegevuste hindamine

3.1. Hinnatavate tegevuste arv sõltub Ennetuse teadusnõukogu rahastusest. Hetkel rahastatakse

Sotsiaalministeeriumi poolt riigieelarvest kuni 12 tegevuse hindamist aastas. 2027. aastast

on võimalik soovijatel osta eraldiseisva tasulise teenuse hindamist. See võib mõjutada

riigieelarvest rahastatud sekkumiste arvu.

3.2. Ennetustegevuste hindamisele esitamiseks kasutatakse järgmist punktipõhist süsteemi,

milles on võimalik saada 0-4 punkti:

3.2.1. Riiklik rahastus. Tegevusel on rahastus riigieelarvest, välisvahendite riigi osalus,

riigi projektipõhine tugi või strateegiline rahastus (1 punkt);

3.2.2. Kättesaadavus ja ulatus. Tegevus on laialt rakendatud, nt mitmes piirkonnas

kättesaadav või suurele osale tegevuse sihtrühmast (1 punkt);

3.2.3. Võimalikud eetilised küsitavused: sihtrühma autonoomia osalemiseks on piiratud, nt

sihtrühm ei saa vabatahtlikult otsustada osalemist või osalemisest loobumist;

osalemise otsuse teevad täiskasvanud laste või eestkostetavate eest; tekkinud on

ennetustegevuse kohta küsimusi, nt kahtlus, et tegevus võib tekitada kannatusi või

kahju, sildistada või stigmatiseerida osalejaid, või eksida inimõiguste sh võrdse ja

õiglase kohtlemise vastu. Eetilised küsitavused esinevad (1 punkt);

3.2.4. Rakendamise aeg Eestis. Tegevust on Eestis üle 5 aasta ellu viidud ja selle mõju

ega kasu ei ole uuritud (1 punkt).

4. Kordushindamise valikukriteeriumid

4.1. Kordushindamisele kutsutakse tegevused, mis:

4.1.1. on kasutusel;

4.1.2. on teinud arendustööd või uuringuid ETN soovituste põhjal;

4.1.3. eelmisest hindamisest on möödunud vähemalt 5 aastat või on ilmunud olulised

asjaolud, mis muudavad vajalikuks hindamise läbiviimise enne viie aasta täitumist.

4.2. Kui kordushindamist vajavaid tegevusi on rohkem kui maht lubab, kasutatakse sama ülalpool

kirjeldatud punktisüsteemi otsuse langetamiseks.

5. Hindamise käik

5.1. VÜE sekretariaadi poolt antakse ennetustegevusele punktisüsteemi järgi punkt selle info

põhjal, mis on sekkumise kohta teada. Kui info ei ole teada, siis kogutakse VÜE poolt

lisainfot, et saaks punktisüsteemis hinnangu anda.

5.2. Kui ühe haldusala poolt on võrdse punktisummaga mitu tegevust, siis peavad haldusalasse

jäävad asutuste ning ministeeriumi ametnikud enne töörühma kohtumist otsustama, millised

tegevused esitatakse sellel aastal hindamisele.

5.3. Punktide andmise järgselt toimub VÜE-s arutelu ning arutelu käigus otsustatakse

konsensuslikult, millised tegevused lähevad hindamisele. Arutelu käigus kaalutakse

järgnevaid nüansse:

5.3.1. Võimalusel on hinnatavate sekkumiste seas tegevusi erinevate ministeeriumite

vastutusaladest.

5.3.2. Võimalusel on hinnatavate tegevuste seas nii probleemi ära hoidmise kui

abistamise tegevusi.

5.3.3. Võimalusel on hinnatavate tegevuste seas eri keskkondades elluviidavaid tegevusi,

sh nt peres, haridusasutustes, kogukonna vms keskkonnas läbiviidavaid tegevusi.

5.3.4. Võimalusel arvestatakse hindamise valikul sihtrühma haavatavuse ning katmata

vajadustega, nt tegevus on suunatud sihtrühmale või probleemile, mis on

varasemalt hindamata või kelle puhul on näha, et tegevuse hindamata jätmisel

võivad olla kiiresti tekkivad negatiivsed tagajärjed.

5.3.5. Võimalusel on hinnatavate tegevuste seas neid, kes on end ise esitanud

hindamisele.

5.3.6. Võimalusel on hinnatavate tegevuste seas neid, mida rahastatakse riigi poolt

tähtajaliselt avatud taotlusvoorude või strateegiliste partnerluste kaudu.

5.3.7. Võimalusel on hinnatavate tegevuste seas eelnevatel aastatel esitatud, kuid

hindamise mitte jõudnud tegevused.

5.3.8. Võimalusel on hinnatavate sekkumiste seas kordushinnatavad tegevused.

6. Tõendatuse taseme hindamisele minevate tegevuste otsustamine

VÜE sekretariaat koostab valiku protsessi ning otsuse kohta selgituse, mis edastatakse kõigile VÜE

liikmetele ja ETN juhile.

7. Tõendatuse taseme hindamisele minevate sekkumiste otsuse avalikustamine

Otsus avaldatakse Justiitsministeeriumi veebilehel https://www.justdigi.ee/ennetusnoukogu

8. Hindamisele kutsumine ja loobumine

8.1. Hindamisele kutsumise teeb ETN juht.

8.2. Hindamisele kutsumine, loobumine ja tulemuste vaidlustamine on täpsemalt lahti kirjutatud.

9. Dokumenteerimine

VÜE kinnitatud valikud dokumenteeritakse protokollina.

KANTSLERI KÄSKKIRI

Valdkonnaülese ennetuse juhtrühma moodustamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6 ja Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse punkti 18 alapunkti 22, punktide 55 ja 58 alusel, kooskõlas korrakaitseseaduse § 20 lõike 1 punktiga 1, Vabariigi Valitsuse 08.11.2022 määrusega nr 108 „Ennetusnõukogu koosseis, juhtimine ja töökord“, ning justiits- ja digiministri 14.02.2025 käskkirja nr 11 „Kriminaalpoliitika osakonna põhimäärus“ punktiga 2.2. ja lähtudes 21.01.2021 valdkonda kureerivate ministrite poolt kokku lepitud valdkonnaülese ennetuse põhimõtetest: 1. Moodustan valdkonnaülese ennetuse juhtrühma (edaspidi „juhtrühm“) valdkonnaülese

ennetuse koordineerimiseks ja juhtimiseks, sh ennetuse poliitika kujundamiseks, ühtsete põhimõtete ja töökordade loomiseks ja kooskõlastamiseks. Juhtrühm on moodustatud tähtajatult.

2. Kinnitan juhtrühma järgmises koosseisus: 2.1. Juhtrühma tööd juhib Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik

(edaspidi juhtrühma juht). 2.2. Juhtrühma kuuluvad ministeeriumide ja nende allasutuste esindajad. Iga asutust esindab

juhtrühmas vähemalt põhiliige ning asendusliige. Liikmed ei ole määratud nimeliselt ning võivad roteeruda vastavalt teemapädevusele. Soovi korral võib olla asutustest esindajaid rohkem kui kaks.

2.3. Esindajad juhtrühma määratakse asutuse juhi ettepanekul järgmistest asutustest: 2.3.1. Justiits- ja Digiministeerium; 2.3.2. Haridus- ja Teadusministeerium; 2.3.3. Kultuuriministeerium; 2.3.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 2.3.5. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; 2.3.6. Siseministeerium; 2.3.7. Sotsiaalministeerium; 2.3.8. Haridus- ja Noorteamet; 2.3.9. Politsei- ja Piirivalveamet; 2.3.10. Päästeamet; 2.3.11. Sotsiaalkindlustusamet; 2.3.12. Tervisekassa; 2.3.13. Tervise Arengu Instituut; 2.3.14. Transpordiamet; 2.3.15. Õiguskantsleri kantselei. 3. Juhtrühma ja ennetusnõukogu teenindav üksus on kriminaalpoliitika osakond.

Kriminaalpoliitika osakonna nõunik juhtrühma juhina koondab juhtrühma liikmetest juhtrühma sekretariaadi. Sekretariaati kuuluvad kolm juhtrühma esindajat ja juhib Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja. Üks liikmetest vahetub aastapõhiselt ja tuleb ennetusnõukogu roteeruvalt juhtivast ministeeriumist.

20.04.2026 nr 18

2

4. Sekretariaadi ülesanded: 4.1. juhtrühma kohtumiste ja materjalide ettevalmistamine; 4.2. juhtrühma kohtumiste protokollimine ja protokolliliste otsuste täitmise jälgimine; 4.3. juhtrühma esindamine ja valdkonnaülese ennetuse huvikaitse korraldamine; 4.4. ennetusnõukogu istungite materjalide ettevalmistamine; istungite protokollimine, protokolliliste

otsuste täitmise jälgimine ja ennetusnõukogu nimel suhtlus ennetusnõukogu poole pöördutud küsimustes ja nõukogu enda pöördumistes;

4.5. valdkonnaülese ennetuse teemas asekantslerite kohtumistele materjalide ettevalmistamine ja kohtumiste protokollimine ja protokolliliste otsuste täitmise jälgimine;

4.6. asekantslerite poolt kokku lepitud ennetustegevuste rahastamise põhimõtete rakendamise regulaarse ülevaate koostamine;

4.7. muude juhtrühma puutumises olevate valdkonnaülese ennetuse teema dokumentidele, eelnõudele arvamuse andmine koostöös juhtrühmaga.

5. Juhtrühma ülesanded: 5.1. Valdkonnaülese ennetuse prioriteetsetes tegevustes kokkuleppimine, tegevuskava

koostamine ja selle elluviimine. 5.2. Ennetusnõukogule ennetuspoliitikat puudutavate ülevaadete tegemine ja materjalide

ettevalmistamine ning ennetusnõukogu nimel suhtlus ennetusnõukogu poole pöördutud küsimustes ja nõukogu enda pöördumistes.

5.3. Valdkonnaülese ennetuse teemas asekantslerite kohtumistele ülevaadete tegemine ja materjalide ettevalmistamine.

5.4. Juhtrühm arutab ja lepib kokku juhtrühma kuuluvate asutuste poolt rahastatavate uute tegevuste kohandamise üle, sh eelanalüüsi tegemise üle vastavalt ennetustegevuste rahastamise põhimõtetele.

5.5. Juhtrühm koostab kord kolme aasta jooksul ülevaate, mida on ennetustegevuse elluviijad teinud ennetuse teadusnõukogu ettepanekute rakendamiseks ja kuidas on riiklikult otsustatud võimaliku negatiivse mõjuga või mitte tulemuslike ennetustegevuse elluviimist lõpetada või piirata

5.6. Valdkonnaülese ennetuse osapoolte kaasamine. 5.7. Valdkonnaülese ennetuse jooksvate küsimuste lahendamine ja juhtrühmas ühise seisukoha

kujundamine. 5.8. Ennetuse teadusnõukogu tõendatuse taseme hindamisele ennetustegevuste valimine

vastavalt käskkirja lisas esitatud valikuprotsessi kirjeldusele. 5.9. Euroopa Kuriteoennetuse Võrgustiku parimate praktikate konkursile saadetava

ennetusprojekti valimine. 5.10. Vabariigi Valitsuse uimastiennetuse komisjoni 21. juuni 2022. a otsusega kinnitatud „Eesti

narkopoliitika aastani 2030“ valge raamatu ennetustegevuste elluviimise toetamine. 6. Juhtrühma töövorm 6.1. Juhtrühma töövorm on koosolek. Koosolek võib toimuda ka elektroonilisi sidevahendeid

kasutades. Elektroonilisi sidevahendeid kasutades toimunud komisjoni koosolekule kehtivad käesolevas dokumendis esitatud nõuded.

6.2. Juhtrühma koosolekud toimuvad igakuiselt, välja arvatud juulis. Koosolekuteks sobilik aeg kooskõlastatakse eelnevalt juhtrühma liikmetega. Kalendriaasta alguses lepitakse kokku koosolekute toimumise ajad terveks kalendriaastaks.

6.3. Juhtrühma koosolekud kutsub kokku sekretariaat elektrooniliselt edastatava teatega, märkides ära koosoleku toimumise aja ja koha ning koosoleku päevakorra. Koosolekuks vajalikud materjalid saadetakse liikmetele vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumise aega, välja arvatud juhul, kui on teisiti kokku lepitud.

6.4. Juhtrühma sekretariaat võib koosolekute vahelisel ajal saata oma tööga seotud materjale kirjalikuks aruteluks ja langetada otsuseid elektroonilisel teel.

6.5. Juhtrühma koosolekut juhatab juhtrühma juht, tema äraolekul sekretariaadi liige ja tema äraolekul määratud asendaja.

6.6. Juhtrühmas tehakse otsuseid konsensuslikult. 6.7. Juhtrühma koosolekud protokollitakse ja koosolekul osalejatel on õigus teha protokolli

täiendusi. Protokollid registreeritakse ja säilitatakse Justiits- ja Digiministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.

6.8. Juhtrühma koosoleku protokollidele ja otsustele juurdepääsu võimaldamisel lähtutakse avaliku teabe seadusest ja andmekaitset reguleerivatest õigusaktidest.

7. Juhtrühma liikmetele juhtrühma töös tasu ei maksta.

3

8. Käskkiri teha teatavaks kõikidele juhtrühma liikmetele. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler