Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu

Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 RAKENDUSAKTI KAVAND MINISTRI MÄÄRUS Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja

tööpiirkonna kehtestamine

Määrus kehtestatakse prokuratuuriseaduse § 5

lõike 3 alusel.

§ 1. Ringkonnaprokuratuuride asukohad ja tööpiirkonnad (1) Põhja Ringkonnaprokuratuuri asukoht on Tallinn ja tööpiirkond Harju maakond. (2) Lõuna Ringkonnaprokuratuuri asukoht on Tartu ning tööpiirkond Jõgeva maakond, Põlva maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond ja Võru maakond. (3) Viru Ringkonnaprokuratuuri asukoht on Jõhvi ning tööpiirkond Ida-Viru maakond ja Lääne-Viru maakond. (4) Lääne Ringkonnaprokuratuuri asukoht on Pärnu ning tööpiirkond Hiiu maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Pärnu maakond, Rapla maakond ja Saare maakond. (5) Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri asukoht on Tallinn ning tööpiirkond Harju, Hiiu, Ida-Viru, Järva, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler

1

EELNÕU

16.04.2026

Prokuratuuriseaduse muutmise seadus

§ 1. Prokuratuuriseaduse muutmine

Prokuratuuriseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Prokurör võib esitada Riigikohtule kassatsiooni ulatuses, milleks on teda konkreetses

kriminaalmenetluses volitanud riigi peaprokurör või juhtivprokurör.“;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Riigiprokuratuuri tööpiirkond on Eesti Vabariigi territoorium.“;

3) paragrahvi 5 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „eriasjade prokurörid,“;

4) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ringkonnaprokuratuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Ringkonnaprokuratuuri prokuröri tööpiirkond on ringkonnaprokuratuuri

tööpiirkond.“;

5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Riigi peaprokurör võib prokuröri nõusolekul laiendada tema tööpiirkonda ka väljapoole

ringkonnaprokuratuuri piirkonda.“;

6) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ringkonnaprokuratuur võib jaguneda osakondadeks, mille kinnitab riigi peaprokurör.

Osakonda kuuluvad ringkonnaprokurörid ja abiprokurörid määrab juhtivprokurör.

Juhtivprokuröril on õigus konkurssi korraldamata viia sama ringkonnaprokuratuuri

tööpiirkonnas prokurör ühest osakonnast teise.“;

7) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Abiprokurör tegutseb katseajal riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri, juhtivprokuröri,

riigiprokuröri, vanemprokuröri või ringkonnaprokuröri juhendamisel.“;

8) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kõrgemalseisev prokurör võib kriminaalmenetluses tööjaotuskava väliselt asendada alluvat

prokuröri või kohustada selleks teist alluvat prokuröri, kes ei tohi olla asendatava alluv, või

määrata kriminaalasja teise prokuröri alluvusse.“;

9) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Prokuröride üldkogu ja sellel hääletamine võib toimuda ka osaliselt või täielikult

elektrooniliste vahendite abil.“;

10) paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 15 lõiget 8 täiendatakse pärast sõnu „tunnustatud jurist“ sõnadega „ja kellel on

2

teenistusülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus“;

12) paragrahvi 151 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid:

1) isiku üldandmed ja kontaktandmete kasutusele võtmise aeg;

2) isiku varasemad nimed;

3) isikut tõendava dokumendi andmed;

4) sotsiaalmeedia kontode andmed;

5) andmed perekondlike sidemete kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud isikutega;

6) isikule määratud karistuste andmed;

7) andmed selle kohta, kas isik oli või on kahtlustatav, süüdistatav;

8) andmed avalikest allikatest isiku usaldusväärsuse, eetika ja kõlbeliste omaduste kohta;

9) viimase viie aasta töötamise andmed;

10) isiku seotus majandustegevusega;

11) isiku seotus mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või

ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja riigi julgeoleku vastu;

12) andmed isiku sõltuvushäirete kohta;

13) karistusregistri arhiivi andmed;

14) jälitustegevuse käigus kogutud andmed, mis võimaldavad kontrollida isiku vastavust

seaduses sätestatud nõuetele;

15) viimase viie aasta tööandjatelt ja õppeasutustest saadud andmed isiku usaldusväärsuse ja

kõlbeliste omaduste kohta ning teenistuse käigus kogutud andmed;

16) isiku hariduse andmed alates alusharidusest;

17) andmed isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mis on kantud

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning

mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus.“;

13) paragrahvi 151 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Isikuandmete ankeedis märgib kandideeriv isik ka oma sugulaste ja hõimlaste (vanemad,

kasuvanemad, õde, vend, lapsed ning kasulapsed, abikaasa või elukaaslase vanemad, õed,

vennad ning lapsed, kui need ei ole ühised ega ole ka kasulapsed, registreeritud elukaaslane,

endine abikaasa, endine registreeritud elukaaslane, eestkoste ja hooldusalused), samuti alalise

elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht),

töökoha ja kontaktandmed.“;

14) paragrahvi 151 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Taustakontrolli käigus kogutud andmeid säilitatakse viis aastat prokuröriteenistusse

kandideerimisest või teenistusse võetud isikul viis aastat pärast teenistusest lahkumist.“;

15) paragrahvi 151 lõiget 4 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„5) teha päringu teise vastutava töötleja andmekogusse;

6) kasutada avalikke allikaid.“;

16) paragrahvi 151 lõiget 8 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Andmesubjekti piirangud kehtivad seni, kuni need on käesolevas lõikes sätestatud eesmärkide

täitmiseks vajalikud.“;

17) paragrahvi 151 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Käesoleva paragrahvi lõiget 8 kohaldatakse tingimusel, et prokuratuur:

1) dokumenteerib kõik käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel seatud piirangu põhjendused;

3

2) rakendab asjakohaseid meetmeid andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks;

3) rakendab kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 32 sätestatud

sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid ning ei säilita andmeid isikustatud kujul kauem, kui

see on vajalik käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärgi täitmiseks;

4) rakendab sobivaid ja asjakohaseid meetmeid, tagades, et andmeid ei töödelda muul otstarbel

kui käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärgi täitmiseks.“;

18) paragrahvi 16 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „Eriasjade prokuröri,“;

19) paragrahvi 161 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, eriasjade prokurör“;

20) paragrahvi 161 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „eriasjade prokurör,“;

21 paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigi peaprokurör nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks. Riigi peaprokuröriks ei või

nimetada isikut teist ametiaega järjest.“;

22) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Juhtivprokurör, juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör nimetatakse ametisse viieks

aastaks.“;

23) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigiprokurör, ringkonnaprokurör ja abiprokurör nimetatakse ametisse määramata ajaks.“;

24) paragrahvi 17 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „eriasjade prokuröri,“;

25) paragrahvi 18 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „Eriasjade prokurör,“;

26) paragrahvi 18 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „eriasjade prokuröri,“;

27) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Prokuröri ametikohale võib avalikku konkurssi korraldamata nimetada isiku, kes vastab

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele, on vähemalt kolm aastat tegutsenud

vandeadvokaadina, kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus,

Euroopa Liidu Üldkohtus või õiguskantslerina, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

ametikohal ning soovib asuda prokuröriteenistusse viie aasta jooksul pärast tegutsemise

lõpetamist eespool nimetatud ametikohal.

(32) Vabast või vabanevast ametikohast peab ajakohastatud teave olema prokuratuuri ja avaliku

teenistuse kesksel veebilehel.“;

28) seaduse 4. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Prokuröri katseaeg

(1) Prokuröri ametisse nimetamisel kohaldatakse talle katseaega järgmiselt:

1) abiprokurörile üks aasta;

2) ringkonnaprokurörile ja riigiprokurörile kaks aastat.

(2) Prokuröride konkursikomisjon võib teha peaprokurörile või peaprokuröri kaudu valdkonna

eest vastutavale ministrile ettepaneku prokuröri vabastamiseks talle kohaldatavast katseajast

4

või selle lühendamiseks.

(3) Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu vabastatakse prokurör teenistusest või nimetab riigi

peaprokurör ringkonnaprokuröri avaliku konkursita madalamalseisvale prokuröri ametikohale.

Riigiprokuröri puhul võib riigi peaprokurör teha valdkonna eest vastutavale ministrile

ettepaneku riigiprokuröri üleviimiseks madalamalseisvale prokuröri ametikohale.“;

29) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riigi peaprokurör võib Viru Ringkonnaprokuratuuri Ida-Viru maakonnas töötavate

prokuröride ametipalka suurendada kuni 20 protsendi võrra.“;

31) paragrahvi 22 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ametisse nimetatava või üleviidava“;

32) seadust täiendatakse §-ga 224 järgmises sõnastuses:

„§ 224. Prokuröri töötamine osalise töökoormusega

(1) Riigi peaprokurör võimaldab juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul

riigiprokuröril, ringkonnaprokuröril ja abiprokuröril töötada osalise töökoormusega:

1) alla kolmeaastase lapse kasvatamise ajal;

2) osalise töövõime korral;

3) pereliikme hooldamise ajal.

(2) Riigi peaprokurör võib juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul lubada

prokuröril töötada osalise töökoormusega kuni üks aasta ka käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetamata juhul.

(3) Taotlus osalise töökoormusega töötamiseks esitatakse juhtivprokurörile või juhtivale

riigiprokurörile vähemalt üks kuu enne soovitavat osalise töökoormusega töötamise algust.

Taotluses märgitakse osalise töökoormusega töötamise põhjus ja aeg. Taotlusele lisatakse

dokumendid, mis kinnitavad taotluse aluseks olevaid asjaolusid.

(4) Osalise töökoormusega töötamisel käesolevas paragrahvis nimetatud alusel vähendatakse

proportsionaalselt töökoormusega prokuröri ametipalka.

(5) Prokuröri töötamine osalise töökoormusega vormistatakse riigi peaprokuröri käskkirjaga.

Käskkiri peab sisaldama andmeid, millise koormusega prokurör töötab, millisel ajavahemikul

prokurör osalise töökoormusega töötab ning kui suur on osalise töökoormusega töötamisel tema

ametipalk.“;

33) seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:

„241. Prokuröride arvu vähendamise tõttu ametist vabastamine

(1) Prokuröride arvu vähendamise tõttu ametist vabastatud prokurörile makstakse hüvitisena

viimase ametikoha kuue kuu ametipalk.

(2) Kui kõrgemalseisev prokurör nimetatakse tema nõusolekul prokuröride arvu vähendamise

tõttu madalamalseisvaks prokuröriks, säilib tal kuue kuu jooksul eelmise ametikoha ametipalk

koos lisatasudega.“;

5

34) paragrahvi 30 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõikes 2“;

35) paragrahvi 31 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) madalamalseisvale prokuröri ametikohale viimine kuni kaheks aastaks;“;

36) seadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses:

„§ 311. Distsiplinaarsüüteo aegumine

(1) Distsiplinaarmenetlust ei algatata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud

kaks aastat või selle avastamisest kuus kuud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg peatub:

1) prokuröri teo suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõppemiseni;

2) prokuröri ajutise töövõimetuse ja puhkuse ajaks.“;

37) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri või korraldus toimetatakse distsiplinaarsüüteo

toimepanemises kahtlustatavale prokurörile kätte viivitamata.“;

38) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Prokurörile, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, peab andma

võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta. Selleks antakse prokurörile aega

vähemalt viis tööpäeva käesoleva seaduse § 32 lõikes 21 nimetatud käskkirja või korralduse

kättetoimetamise päevast arvates.“;

39) paragrahvi 35 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahv 47 tunnistatakse kehtetuks;

41) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:

„§ 471. Teenistusest vabastamine ametikohale mittevastavuse tõttu

(1) Prokuröri võib teenistusest vabastada avaliku teenistuse seaduse § 92 alusel, kui tema

teadmised ja oskused ei vasta ametikohale kehtestatud nõuetele.

(2) Taotluse kontrollida prokuröri teadmiste ja oskuste vastavust ametikoha jaoks kehtestatud

nõuetele esitab ringkonnaprokuratuuri prokuröride suhtes juhtivprokurör ja riigiprokuratuuri

prokuröride suhtes juhtiv riigiprokurör.

(3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist peab juhtivprokurör või

juhtiv riigiprokurör andma prokurörile teada, milliseid puudusi ta prokuröri teadmistes ja

oskustes näeb, ning määrama mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Prokuröri teadmiste ja oskuste vastavust ametikohale kehtestatud nõuetele kontrollib

käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse alusel prokuröride konkursikomisjon.

(5) Kui prokuröride konkursikomisjoni hinnangul ei vasta prokuröri teadmiste ja oskuste tase

ametikoha jaoks kehtestatud nõuetele, teeb komisjon riigi peaprokurörile ettepaneku viia

prokurör üle madalamale prokuröri ametikohale või prokurör teenistusest vabastada.“;

6

42) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Prokurör, kelle suhtes on jõustunud distsiplinaarkaristuse otsus teenistusest vabastamiseks,

loetakse teenistusest vabastatuks otsuse jõustumise päevast.“;

43) paragrahvi 50 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 50. Teenistusest vabastamine ametiaja lõppemise tõttu“;

44) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri ametiaeg lõpeb, nimetab

valdkonna eest vastutav minister nimetatud prokuröri tema avalduse alusel avaliku konkursita

riigiprokuröriks või ringkonnaprokuröriks..“;

45) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui vanemprokuröri ametiaeg lõpeb, vabastab riigi peaprokurör ta ametist ning nimetab

prokuröri tema avalduse alusel avaliku konkursita ringkonnaprokuröriks või abiprokuröriks või

teeb ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile nimetada vanemprokuröri ametikohalt

vabastatud prokurör riigiprokuröriks.

(12) Prokuröri ametisse nimetamise järel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 sätestatud alusel

võib prokuröride arv olla ajutiselt suurem käesoleva seaduse § 51 alusel määratud arvust.“;

46) paragrahvi 50 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Juhtivprokuröri, juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri võib uueks ametiajaks ametisse

tagasi nimetada.“;

47) paragrahvi 50 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „riigi peaprokuröri“ tekstiosaga „, juhtiva

riigiprokuröri“;

48) paragrahvi 50 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör või vanemprokurör ei ole nõus

käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud ametikohale nimetamisega, vabastatakse ta

teenistusest.“;

49) seaduse 4. peatüki 7. jagu täiendatakse §-dega 511 ja 512 järgmises sõnastuses:

„§ 511. Prokuröri ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks

(1) Kui prokuröri suhtes koostatakse süüdistusakt, kõrvaldatakse prokurör ajutiselt teenistusest

kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50%.

(2) Kui ajutiselt teenistusest kõrvaldatud prokurör mõistetakse õigeks või kriminaalmenetlus

lõpetatakse, hüvitatakse prokurörile ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud

palgaosa.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel tuleb hüvitamisele kuuluv palgaosa

prokurörile välja maksta kriminaalmenetluse lõpetamisest või kriminaalasjas otsuse

jõustumisest alates ühe kuu jooksul.

§ 512. Prokuröri ametist vabastamine süüdimõistva kohtuotsuse korral

7

Prokurör, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, loetakse ametist

vabastatuks otsuse jõustumise päevast.“;

50) paragrahvi 52 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kuulanud ära riigi peaprokuröri arvamuse, võib prokuröri tema nõusolekul konkursita üle

viia Riigikohtusse või nimetada konkursita Justiits- ja Digiministeeriumi koosseisus ettenähtud

ametikohale, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja kriminaalmenetlusest.“;

51) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Prokuröri üleviimisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametikohale säilib

prokuröripalk. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametikoha palk on kõrgem

prokuröripalgast, makstakse prokurörile kõrgemat palka.“;

52) seaduse 4. peatüki 8. jao pealkirja, § 521 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõnu

„sisekaitselise rakenduskõrgkooli“ sõnadega „või avalik-õigusliku kõrgkooli“;

53) seadust täiendatakse §-ga 534 järgmises sõnastuses

„§ 534. Riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametisse

nimetamise erisused

(1) 2026. aasta 1. septembril ametis olev riigi peaprokurör, kes on ametisse nimetatud

viieaastase määratud tähtajaga, loetakse ametisse nimetatuks seitsmeks aastaks ametisse

nimetamise päevast arvates. Teda ei tohi nimetada riigi peaprokuröri ametikohale teiseks

ametiajaks.

(2) 2026. aasta 1. septembril teenistuses olevad määramata ajaks prokuröriteenistusse

nimetatud juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör, kes on oma ametikohal töötanud vähem kui

viis aastat, loetakse ametisse nimetatuks viieks aastaks nende ametisse nimetamise päevast

arvates.

(3) 2026. aasta 1. septembril teenistuses olevad määramata ajaks prokuröriteenistusse

nimetatud juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör, kes on oma ametikohal töötanud viis või

rohkem aastat, loetakse ametisse nimetatuks kuni 2028. aasta 1. septembrini.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. septembril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2026. a

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2026. a

8

1

Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse prokuratuuriseadust (ProkS). Muudatustega

suurendatakse prokuratuuri vastutust riikliku süüdistuse esitamisel, tõstetakse prokuröride

kvalifikatsiooni ja professionaalsust, muudetakse riigi peaprokuröri ametiaeg üheks

seitsmeaastaseks perioodiks sõltumatuse kinnitamiseks ning kaotatakse eriprokuröride

teenistuskohad. Töö kvaliteedi tõstmise huvides nähakse ette juhtivate riigiprokuröride ning

vanemprokuröride ametikohade muutmine tähtajaliseks ning luuakse võimalus

ringkonnaprokuratuuri tööpiirkondades paindlikumalt prokuröre ühelt kohalt teisele viia.

Töökorralduse efektiivsuse huvides peab prokurör olema valmis täitma tööülesandeid kogu

oma tööpiirkonna ulatuses, mitte üksnes enda ametikoha asukohaks olevas omavalitsusüksuses.

Korrastatakse distsiplinaarmenetluse regulatsiooni. Muudatused on vajalikud prokuratuuri

töökorralduse ajakohastamiseks, vastutuse suurendamiseks ning juhtimis- ja karjäärisüsteemi

läbipaistvamaks muutmiseks.

Kavandatud muudatused ei suurenda inimeste ega ettevõtete halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunik Einar Hillep ([email protected])

koostöös riigi peaprokuröri Astrid Asiga ([email protected]) ning juhtiva riigiprokuröri

Dilaila Nahkur-Tammiksaarega ([email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja toimetas õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõukohase seadusega muudetakse prokuratuuriseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT

I, 14.03.2025, 20.

Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktiga 5 ei ole seaduse väljatöötamiseks

koostatud väljatöötamiskavatsust, sest seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist

õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Tegemist on prokuratuuri töökorraldust

käsitlevate muudatustega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta

seadust, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja

Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

 ProkS-i muutmise eesmärk on ajakohastada seaduses sätestatut ühtsema ja paindlikuma

prokuröriteenistuse töökultuuri ja õiguskeskkonna saavutamiseks, lahendada töös

tekkinud küsimusi, parandada prokuröriteenistuse konkurentsivõimelisust. Oluline on

tõsta prokuratuuri suutlikkut ennetada, takistada ja lahendada süütegusid ja viia ellu

edukat karistuspoliitikat. Muudatustega tagatakse kriminaalmenetlustes ühtsed otsused,

eriti edasikaebamise küsimustes, mis on prokuratuuri institutsionaalne, mitte

2

üksikprokuröri ülesanne;

Muudatustega hõlbustatakse prokuröride prokuratuurisisest liikumist, toetatakse riigiasutuste

omavahelist koostööd, mitmekesistatakse riigilt väljaõppe saanute karjäärivõimalusi

prokuratuuriteenistuses. Avaliku teenistuse seadus (ATS) kehtib prokuröriteenistusele ProkS-is

sätestatud erisustega. Muudatusettepanekute juures arvestatakse kehtiva ATS-i lähteväärtustega

– avatus, läbipaistvus, paindlikkus, professionaalsus, efektiivsus, asjatundlikkus ja

usaldusväärsus. ProkS-is täpsustatakse distsiplinaarmenetluse reegleid, arvestades ATS-i

põhimõtteid. Oluline on, et ka prokuröriteenistuses oleksid juhtivatel teenistuskohtadel pädevad

ja kvalifitseeritud teenistujad. Õiguspärase ootuse printsiibi järgimise tagamiseks kavandatakse

rakendussäte, mille kohaselt loetakse praegu määramata ajaks ametisse nimetatud juhtivad

riigiprokurörid ning vanemprokurörid ametisse nimetatuks kuni 2028. a septembrini, kui nad

on teenistuses olnud viis või rohkem aastat. Kui nende prokuröriteenistuse aeg juhtiva

riigiprokurörina või vanemprokurörina on lühem kui viis aastat, loetakse nad ametisse

nimetatuks viieks aastaks nende ametisse nimetamise päevast arvates.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 muudetakse ProkS-i.

ProkS-i § 2 täiendamine lõikega 3. Muudatust ajendas tegema hiljutine politseijuhtide

kohtuasi. Riigikohus märkis oma õigeksmõistvas lahendis 1-24-2441 mh seda, et prokuratuuri

kassatsioon põhineb materiaalõiguse ekslikul tõlgendusel ja jääb tagajärjetuks. Kohtu

seisukohast ei ole ka kõigi süüdistuses toodud faktiväidete õigsust eeldades võimalik jõuda

järeldusele, et süüdistatavad panid toime kelmuse ja ametialase võltsimise. Seetõttu ei

käsitlenud kolleegium kassaatori neid väiteid, mis puudutavad tõendite lubatavust ja kohtute

võimalikke eksimusi tõendite hindamisel.

Selleks et edaspidi oleks tagatud kassatsiooni esitamisele eelnev põhjalik kontroll prokuratuuri

poolt, nähakse ette, et prokurör arutab küsimust riigi peaprokuröri või juhtivprokuröriga. Kuigi

prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma

veendumuse järgi, võib paratamatult tekkida olukord, kus juriidilise küsimuse otsustamiseks

oleks vaja kaasata teisi prokuröre. Maakohtus teeb otsuse küll üks kohtunik, ent näiteks

ringkonnakohtus kolmest liikmest koosnev koosseis, et tagada kvaliteetne ja tulemuslik

kohtumenetlus. Veelgi suurem kolleegide kaasamise võimalus on ette nähtud Riigikohtus.

Prokuratuurile ei ole sellist kollektiivset lähenemist kehtivas seaduses ette nähtud. Nii võibki

tekkida olukord, kus keerulistes juhtumites jääb prokurör üksi, kuigi esindab prokuratuuri kui

organisatsiooni. Eelnõus nähakse kassatsiooni esitamisel ette senisest palju suurem riigi

peaprokuröri ning juhtivprokuröri vastutus. Eesmärk on parandada prokuratuuri töökorraldust.

Mõnes mõttes on sätestatav kohustus arutada küsimust riigi peaprokuröri või juhtivprokuröriga

osaliselt tagasipöördumine varem kehtinud regulatsiooni poole, mida kirjeldatakse näiteks Eesti

Ekspressi värskes artiklis2: „Kohtueelse menetluse järelevalvet teostas toona üks prokurör.

Kohtusse läks teine prokurör. Ringkonnakohtus oli kolmas prokurör ja riigikohtusse läks neljas.

Hiljem öeldi, et see ei ole ratsionaalne. Kõik nad pidid ju endale materjali selgeks tegema. Aga

sellel süsteemil oli üks suur pluss: värske pilk. Vaatas üks, vaatas teine, vaatas kolmas ja vaatas

neljas – ja nad kõik pidid süvenema.“

1 1-24-244/85. 2 „Tegelesime ainult tapmiste, vägistamiste ja röövimistega. Kõik muu seisis“ - Eesti Ekspress.

3

Eurojusti andmete kohaselt on prokuröride töö riigiti reguleeritud erinevalt.

Austrias alluvad prokurörid prokuratuuriseaduse kohaselt ülemprokuröri kontrollile, kui nad

esitavad kaebusi järgmiste kohtute otsuste peale: regionaalkohus (üksikkohtunik),

regionaalkohus (läänikohtunike kohus; Schöffengericht) või vandekohus

(Geschworenengericht). See kehtib nii õiguskaitsevahendite suhtes, mille üle otsustab

ülemkohus (Supreme Court), kui ka nende suhtes, mille üle otsustab kõrgem regionaalkohus.

Belgias ei vaja prokurör apellatsioonkaebuse esitamiseks apellatsioonikohtule kõrgema

prokuröri luba. See on pädeva prokuröri iseseisev õigus ega eelda peaprokuröri heakskiitu. Töös

siiski konsulteeritakse sageli peaprokuröriga. Sama põhimõte kehtib ka kassatsioonkaebuse

puhul. Lisainfo:

 Kassatsiooni saab esitada ainult apellatsioonikohtu otsuste peale, mitte esimese astme

kohtu otsuste peale.

 Kassatsioonikohus ei hinda fakte, vaid ainult menetlusõiguse küsimusi.

 Kassatsioonkaebuse esitab vormiliselt apellatsioonikohtu juures tegutsev peaprokurör.

 Kassatsioonikohtu juures tegutsevad prokurörid ise kaebust ei algata, kuid võivad anda

mitteametlikku nõu.

 Konsultatsioon ei ole kohustuslik.

Bulgaarias võib iga prokurör konkreetse asja puhul esitada kaebuse ülemkohtule ning selleks

ei ole vaja kõrgema prokuröri luba.

Tšehhis saab ülemkohtusse (nn erakorralise kaebusega) pöörduda ainult ülemprokurör

(Prosecutor General). Tavapärase apellatsiooni korral võib iga prokurör esitada apellatsiooni

kõrgema prokuröri loata. Apellatsioonikohtus esindab prokuratuuri siiski kõrgema taseme

prokurör (nn teise astme prokurör), kes võib ka apellatsiooni tagasi võtta. Erakorralise

apellatsiooni Ülemkohtusse võib esitada ainult ülemprokurör. Algatus selleks võib tulla kas

teise astme prokuratuurist või tema enda algatusel.

Taanis otsustab eraldi sõltumatu nõukogu, millised kriminaalasjad lubatakse Ülemkohtusse.

Prokuratuur peab Ülemkohtusse minekuks esitama taotluse selle nõukogule. Otsuse, millised

taotlused esitatakse, teeb Taani riigiprokuratuur.

Hispaanias toimub kassatsioonimenetlus toimub kolmes etapis:

1) eelmenetlus otsuse teinud kohtus – provintsiprokuratuur teatab kavatsusest esitada

kassatsioonkaebus;

2) esitamine ja kontroll – provintsiprokuratuur ei esita kaebust otse Ülemkohtule, vaid taotleb

kassatsiooni tegemist Ülemkohtu prokuratuurilt;

3) vormistamine Ülemkohtus – Ülemkohtu prokuratuur kontrollib kaebuse põhjendatust ja

seaduslikkust ning kui nõuded on täidetud, esitab selle Ülemkohtule.

Provintsiprokurörid peavad oma kavatsusest kõrgema astme prokuröridele teada andma.

Soome peaprokurör otsustab, kas anda luba prokuröri kassatsioonitaotlusele Ülemkohtusse

ning kes esindab riiklikku süüdistust Ülemkohtus (prokuratuuriseaduse § 11).

Iirimaa prokuröridel on kriminaalasjade menetlemisel teatud ulatuses volitusi, mis on neile

delegeerinud riigi peaprokuröri kantselei (Director of Public Prosecutions, DPP), kuid neil ei

ole õigust esitada kaebust Iirimaa Ülemkohtusse peaprokuröri loata. Iirimaa Ülemkohus on

õigussüsteemi kõrgeim kohus ning kaebus sellesse kohtusse tekib tavaliselt üksnes erandlikel

4

juhtudel. Esimese astme kohtu / kohtuliku arutamise kohtu otsuse edasikaebamise otsus eeldab

– sõltuvalt juhtumist – samuti organisatsiooni kõrgema taseme prokuröri (mõnel juhul ka

peaprokuröri enda) heakskiitu. Neid nõudeid ei ole DPP-d käsitlevas asutamisseaduses

sõnaselgelt sätestatud, kuid need tulenevad asutuse poliitikast ja sisekorrast.

Leedus võib esimese astme prokurör ise esitada apellatsiooni, ilma luba küsimata. Kui esimese

astme prokurör ei soovi apellatsiooni esitada, võib kõrgem prokurör seda ise teha.

Kassatsioonkaebuse Ülemkohtule saab esitada ainult kõrgem prokurör. Praktikas koostab

prokurör kaebuse ja kõrgem prokurör vaatab selle üle, teeb parandused ning allkirjastab.

Lätis võib iga prokurör esitada kassatsioonkaebuse Ülemkohtule ning selleks ei ole vaja

kõrgema prokuröri heakskiitu.

Malta kriminaalasjades esitab apellatsiooni peaprokurör (Attorney General). Prokurörid ei saa

iseseisvalt apellatsiooni esitada – alati on vaja kõrgema taseme heakskiitu.

Portugalis ei vaja ükski prokuröride kategooria kassatsiooni esitamiseks kõrgema prokuröri

luba.

Rootsis võib ainult peaprokurör esitada kaebuse Ülemkohtule.

Sloveenia seaduse järgi on ainult ülemastme prokurörid (supreme state prosecutors) pädevad

tegutsema Ülemkohtus.

Norra kriminaalmenetluse seaduse järgi otsustab riigiprokurör apellatsiooni esitamise

Ülemkohtule, kuid see peab saama peaprokuröri (Director of Prosecution) heakskiidu. Alles

siis saadetakse kaebus Ülemkohtule.

ProkS-i § 4 täiendamine lõikega 4. Lõikes 4 sätestatakse Riigiprokuratuuri tööpiirkonnana

Eesti riigi territoorium. Riigiprokuratuuri menetletavad kriminaalasjad on maakonnaülesed ja

katavad kogu Eestit.

Täiendus on vajalik, kuna praegu ei ole Riigiprokuratuuri tööpiirkonda kindlaks määratud ei

ProkS-is ega ka prokuratuuri põhimääruses. Tööülesandeid peab töötaja olema valmis täitma

kogu oma tööpiirkonna ulatuses, mitte üksnes oma ametikoha asukohaks olevas

omavalitsusüksuses.

Oluline ongi siinkohal silmas pidada, et tööpiirkond erineb töökoha asukohast. ATS-i § 26

lõike 1 punkti 6 järgi loetakse ametikoha asukohaks kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium

ja seal täidetakse ametikoha ülesandeid. TLS-i § 20 teise lause kohaselt eeldatakse, et töötamise

koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Töötaja igapäevase töö asukoht

on võimalik määrata sisemise töökorraldusega (nt ametijuhendis, tööjaotuskavas, käskkirjaga

vms). Seega tuleneb nii ATS-ist kui TLS-ist nõue, et töö asukoht peab töötajaga olema kokku

lepitud kohaliku omavalitsuse tasandil, mis tähendab, et ka seda muuta on võimalik ainult

poolte kokkuleppel.

Tehtav täpsustus aitab paremini sisustada tööõiguslikke küsimusi, näiteks ATS-i §-s 44

sätestatud teenistuslähetusse saatmist ja lähetuskulude hüvitamist. Tööülesannete täitmisel

väljaspool ametikoha asukohta on tegemist lähetusega. Seega asjaolu, et tööpiirkond

määratakse Eesti territooriumina, ei tähenda, et tööülesannete täitmise põhjendatud kulusid

5

(näiteks transpordikulusid) ei hüvitata.

ProkS-i § 5 lõike 2 muutmine. Eelnõukohase seadusega kaotatakse 2004. aastal

prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see eelnõu

numbrit 198 SE3) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest välja jätta

viited eriasjade prokurörile.

Nimelt loodi 2004. aastal ringkonnaprokuratuuridesse eriasjade prokuröri ametikohad.

Loomise ajal olid nimetatud ametikohad kõrgema ametipalgaga. Eriasjade prokurörid tegelesid

korruptsiooni ning kuritegelike ühendustega seotud raskete kuritegudega, kusjuures nende

tööpiirkond oli kogu ringkonnaprokuratuuri tööpiirkond. Eriasjade prokuröri ametikoht kui

selline on end ammendanud, kuna igas piirkonnas on loodud raskete ja peitkuritegude

osakonnad. Ringkonnaprokurörid tegelevadki praegu spetsiifiliste kuritegudega, nagu

narkokuritegevus, sh organiseeritud narkokuritegevus, Kaitsepolitsei uuritavad kuriteod jne.

Töö on ühtlustunud ja spetsiifilisi ülesandeid, mis kuidagi eristuksid ringkonnaprokuröri tööst,

eriasjade prokuröril ei ole. Eriasjade prokurörid tegid ringkonnaprokuratuurides tavalise

ringkonnaprokuröri tööd, mistõttu pole põhjendatud neid ametikohti tasustada tavalise

ringkonnaprokuröri tööga võrreldava töö tegemise eest kõrgema ametipalgaga ega ka säilitada.

Praeguse töökorralduse järgi on kõige keerulisemad kriminaalasjad Riigiprokuratuuris. Lisaks

on loodud majandus- ja korruptsiooniasjade ringkonnaprokuratuur, kuhu liikusid ka mõlemad

senised eriasjade prokurörid. Eriasjade prokuröre prokuratuuris enam ei ole. Selline tööjaotus

jäi ajale jalgu juba seetõttu, et väga kaalukate asjade puhul võib olla vaja suuremat meeskonda

ning kriminaalmenetluse juhtimiseks ei piisa üksnes ühest ükskõik kui võimekast prokurörist.

ProkS-i § 5 lõike 3 muutmine. Muudatuse eesmärk on anda valdkonna eest vastutavale

ministrile volitus ringkonnaprokuratuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestamiseks. Seni on seda

tehtud Vabariigi Valitsuse määrusega4. Selliste otsustuste tegemine on pigem justiits- ja

digiministri kui valdkonnaga vahetult kursis oleva ministri pädevuses.

Samuti on muudatuse eesmärk sätestada seaduse tasandil, et ringkonnaprokuratuuri prokuröri

tööpiirkond on kogu ringkonnaprokuratuuri piirkond. Tööülesandeid peab töötaja olema valmis

täitma kogu oma tööpiirkonna ulatuses. Oluline on siinkohal silmas pidada, et tööpiirkond

erineb töökoha asukohast. ATS-i § 26 lõike 1 punkti 6 järgi loetakse ametikoha asukohaks

kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium, kus täidetakse ka ametikoha ülesandeid. TLS-i § 20

teise lause kohaselt eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse

üksuse täpsusega. Töötaja igapäevase töö asukoha võib määrata sisetöökorraga (nt

ametijuhendis, tööjaotuskavas, käskkirjaga vms). Seega tuleb nii ATS-ist kui TLS-ist nõue, et

töö asukoht peab töötajaga olema kokku lepitud kohaliku omavalitsuse tasandil, mis tähendab,

et ka seda muuta on võimalik ainult poolte kokkuleppel.

Tehtav täpsustus aitab paremini sisustada tööõiguslikke küsimusi, näiteks ATS-i §-s 44

sätestatud teenistuslähetusse saatmist ja lähetuskulude hüvitamist. Tööülesannete täitmisel

väljaspool ametikoha asukohta on tegemist lähetusega. Seega ei tähenda asjaolu, et tööpiirkond

määratakse kogu ringkonnaprokuratuuri territooriumina, nagu ei hüvitataks tööülesannete

täitmise põhjendatud kulusid (nt transpordikulud).

ProkS-i § 5 täiendamine lõikega 31. Muudatuse eesmärk on sätestada seaduse tasandil

võimalus paindlikumaks töökorralduseks, kuna prokuröridel võib tekkida vajadus osaleda

3 Eelnõu - Riigikogu. 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/130012024012.

6

mõne teise ringkonnaprokuratuuri piirkonnas toimuvas menetluses. Samuti esineb juhtumeid,

kus prokurör vahetab tööpiirkonda ehk asub tööle teise ringkonnaprokuratuuri, kuid menetleb

oma pooleliolevaid kohtuasju veel vanas piirkonnas edasi. Sellisele tegevusele on kaitsjad

esitanud vastuväiteid, kuid puuduvad igasugused mõistlikud argumendid, miks prokurör ei

võiks prokuratuuri ehk riigi esindajana menetleda kriminaalasja muus piirkonnas. Õigusselguse

huvides on põhjendatud sätestada seaduse tasandil prokuratuuri töökorralduslike vajaduste

kohane paindlik võimalus. Samuti aitab muudatus leevendada täitmata ametikohtade tõttu

tekkivat töökoormust ka teise piirkonna prokuröride abiga. Lisaks võib suuremahuliste ja

keerukate asjade puhul tekkida vajadus määrata asjaga tegelema mitu prokuröri. Mõistlikum on

seda teha sama valdkonna, kuid mitte tingimata sama piirkonna prokuröridega.

ProkS-i § 5 lõike 4 muutmine. Muudatus on tingitud asjaolust, et kehtiva lõike 4 tekst ei ole

enam asjakohane, kuna prokuratuuris ei ole enam piirkondlikke osakondi.

Kuna ringkonnaprokuratuuri osakondadeks jaotumine on töökorraldusliku iseloomu ja

tähtsusega küsimus, on põhjendatud jätta selle otsustamine valdkonna eest vastutava ministri

asemel peaprokuröri pädevusse. Ühtlasi on optimaalse töökorralduse tagamiseks põhjendatud

anda ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri pädevusse õigus prokuröri üleviimiseks samas

ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas ühest osakonnast teise. Küll aga, nagu eespool korduvalt

märgitud, ei ole võimalik ilma prokuröri nõusolekuta muuta tema ametikoha asukohta.

ProkS-i § 7 lõike 1 muutmine. 2004. a ProkS-is5 tehtud muudatusega sooviti sisuliselt ümber

kujundada abiprokuröri institutsioon, mh asendati seaduses sõna ,,abiprokurör“ sõnaga

,,prokuröri abi“. Eelnõu seletuskirja6 kohaselt on prokuröri abi avaliku konkursi korras ametisse

võetud isik, kellel on kõrgharidus ja kes tegutseb prokuröri juhendamisel. Prokuröri abidel peab

olema kõrgharidus, kuid see ei pea olema juriidiline ega ka akadeemiline. Süsteemi loomise

üks mõte oli see, et saaks vajaduse korral tööle võtta näiteks majandusharidusega inimese, kes

oleks prokurörile abiks majanduskuritegude menetlemisel.

Muu hulgas täiendati ProkS-i § 15 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Prokuröri abiks võib

nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on kõrgharidus, kes valdab

eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, on kõrgete kõlbeliste omadustega

ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused.“

2015. a jõustunud ProkS-i muudatusega7 ühtlustati taas prokuröri abi ja teiste prokuröride

haridusnõuded. Prokuröri abile esitatavaid nõudeid reguleerinud erinorm ProkS-i § 15 lõige 11

tunnistati kehtetuks.

Nii nagu seaduseelnõu 802SE seletuskirjas8 tõdetakse, et reformist möödunud kümne aasta

jooksul sai selgeks, et prokuröri abi töö eeldab siiski head õigusalast akadeemilist haridust,

kuna kriminaalmenetlus on muutunud õiguslikult üha keerukamaks. Prokuröri abi esindab

prokuratuuri kohtueelse menetluse juhtimisel ning riiklikku süüdistust kohtus sarnaselt teiste

prokuröridega. Ainsa sisulise erinevusena on prokuröri abi pädevust kriminaalmenetluses

piiratud ProkS-i § 7 lõikes 2 sätestatud tingimusega: prokuröri abi võib täita prokurörile pandud

ülesandeid üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjade kohtulikus menetluses ulatuses,

milleks on teda konkreetses kriminaalmenetluses volitanud kõrgemalseisev prokurör.

5 Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadus–Riigi Teataja. 6 Eelnõu - Riigikogu. 7 Prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seadus–Riigi Teataja. 8 Eelnõu - Riigikogu.

7

Olukorras, kus nii kaitsja kui ka kohtunik peavad olema omandanud õiguse õppesuunal

vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni, ei ole

mõjuvat põhjust, miks kohtumenetluses süüdistusülesannet täitvale prokuröri abile on

kehtestatud madalamad haridusnõuded. Prokuröride hariduse tähtsust on rõhutatud ka mitmes

rahvusvahelises suunises.9

2004. a reformiga lisati ProkS-i § 7 lõikesse 1 piirang, mille kohaselt abiprokurör tegutseb riigi

peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri, juhtivprokuröri, riigiprokuröri, vanemprokuröri, eriasjade

prokuröri või ringkonnaprokuröri juhendamisel.

Aastatega on abiprokurörile esitatavaid nõudeid oluliselt muudetud. Praegu tegutseb

abiprokurör iseseisvalt kohtueelse menetluse juhtimisel ning riikliku süüdistuse esindamisel

kohtus. Seetõttu tuleb tühistada 2015. a reformist muutmata jäänud kohustus tegutseda

kõrgemalseisva prokuröri juhendamisel. Jätkuvalt jääb kehtima nõue, mille kohaselt võib

abiprokurör üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjade kohtulikus menetluses tegutseda

ulatuses, milleks on teda konkreetses kriminaalmenetluses volitanud kõrgemalseisev prokurör.

Eelnõukohases seaduses sätestatakse abiprokurörile üheaastane katseaeg. Sel ajal kehtib nõue,

mille kohaselt tegutseb abiprokurör riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri, juhtivprokuröri,

riigiprokuröri, vanemprokuröri või ringkonnaprokuröri juhendamisel. Muudatusega liigutakse

ProkS-i algsete põhimõtete juurde10, mil kõrgemalseisva prokuröri juhendamisel tegutsemine

oligi abiprokurörile ette nähtud katseajal, mitte kogu aeg.

ProkS-i § 10 muutmine. Säte reguleerib teenistusalast asendamist. Muudatusega kaotatakse

seadusest piirang, mille kohaselt võib riigi peaprokurör või juhtivprokurör vaid mõjuval

põhjusel kriminaalmenetluses asendada alluvat prokuröri või kohustada selleks teist alluvat

prokuröri, kes ei tohi olla asendatava alluv.

Edaspidi on asendamine võimalik alati, kui kõrgemalseisev prokurör peab seda vajalikuks ja

mõistlikuks. Eelkõige tagab see, et juht saab kriminaalmenetluse käiku, vajadust, otstarbekust

arvestades asendada prokuröri teise prokuröriga või otsustada ise, et konkreetset kriminaalasja

näiteks edasi ei kaevata. ProkS-i § 1 lõike 11 kohaselt on prokuratuur oma seadusest tulenevate

ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes ProkS-ist, muudest seadustest ning nende

alusel antud õigusaktidest. ProkS-i § 2 sätestab, et prokurör on oma ülesannete täitmisel

sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi. Siinkohal tekib

vastuolu, kui prokuratuuri seisukohalt võib olla mõistlik õigeksmõistva kohtuotsuse peale

edasikaebamisest loobuda, kuid konkreetne prokurör on veendunud, et edasikaebamine on

õigustatud. Eelnõuga kavandatava muudatuse järgi võib prokurör jääda oma veendumuse

juurde, kuid juhul, kui näiteks riigi peaprokuröri või juhtivprokuröri arvamuse kohaselt ei ole

õigustatud kriminaalmenetluse jätkamine, saab juht asuda prokuröri asemele ning prokuratuuri

nimel jätkuvalt sõltumatult tegutsedes otsustada, kuidas kriminaalmenetluses edasi käituda.

Asendamist eraldi põhjendama ei pea.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 kohaselt juhul, kui kohtumenetluse pool esimese

astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. KrMS-i § 17 toob välja, et

kohtumenetluse pooled on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja

ja kolmas isik. Seega esindab ja otsustab menetluses edasikaebamise sõltumatu prokuratuur,

9 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 6.10.2000 soovitus Rec 19 (2000) „Prokuröri rollist kriminaalkohtumenetluse süsteemis” art 7. Arvutivõrgus: https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?id=376859. The 1990 United Nations Guidelines on the Role of Prosecutors, art 2(b). Arvutivõrgus: http://www.ohchr.org/EN/ProfessionalInterest/Pages/RoleOfProsecutors.aspx. 10 Prokuratuuriseadus–Riigi Teataja.

8

mitte konkreetne prokurör. Ükski prokurör ei peaks seega tundma end ebamugavalt, pidama

end seadusega vastuolus käituvaks, kui vaatamata tema veendumusele prokuratuur kui

kriminaalmenetluses olev sõltumatu pool otsustab juhtide tasemel teisiti.

ProkS-i § 13 täiendamine lõikega 4. Muudatuse eesmärk on ajakohastada ja viia tegelike

vajadustega kooskõlla prokuröride üldkogu korralduslikud sätted. Muudatusega sätestatakse

seaduse tasandil, et prokuröride üldkogu ja sellel hääletamine võib toimuda ka osaliselt või

täielikult elektrooniliste vahendite abil. 2020. aastal alanud Covid-19 pandeemia tõi kaasa

vajaduse mõtestada ümber tööprotsessid ning elektrooniliste vahendite kasutamine neis. Üldine

suundumus on võtta kasutusele järjest rohkem tehnoloogilisi arendusi ning digitaalseid

vahendeid. Sama lähenemine on kohtunike täiskogu korral ette nähtud kohtute seaduses

(KS § 38 lg 21)11.

ProkS-i § 15 lõike 4 kehtetuks tunnistamine. Eelnõukohase seadusega kaotatakse 2004.

aastal prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see

eelnõu numbrit 198 SE12) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest välja

jätta viited eriasjade prokurörile.

ProkS-i § 15 lõike 8 täiendamine. Kehtiva korra kohaselt võib riigi peaprokuröriks nimetada

isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist. Riigi peaprokurör on tippjuht ja tal peaks olema ka

asjakohased kogemused, oskused ja omadused. Seetõttu lisatakse nõuete hulka ka nõue omada

piisavat juhtimiskogemust.

ATS-i § 10 lõike 2 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Avaliku teenistuse

tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise

kord13“ (edaspidi VV määrus). VV määruse § 2 kohaselt peab tippjuhil olema

teenistusülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus, haridus ja võõrkeelte oskus. Minister

võib oma valitsemisala tippjuhile ametikoha teenistusülesannete täitmiseks kehtestada

täpsustavaid nõudeid.

Tippjuhi kompetentsid on kirjeldatud Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelis,

mille on heaks kiitnud avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. Kompetentsimudel on

avalikustatud Riigikantselei veebilehel14.

Kuigi ProkS ei kohusta riigi peaprokuröri valima konkursiga, kehtivad tema kui tippjuhi

tegevusele siiski üldised põhimõtted, näiteks arendamine ja hindamine. See tuleneb eespool

viidatud VV määruse § 1 lõikest 5. Tippjuhi arendamise eesmärk on toetada valitsuse ja vastava

valitsemisala, valdkonna ja asutuse strateegiliste eesmärkide saavutamist. Tippjuhtide

kompetentsikeskus nõustab tippjuhti tema arendamisel ja korraldab asjakohaseid

arendustegevusi, sealhulgas koolitusi, konsulteerimist, mentorlust, stažeerimist ning

arenguprogramme. Arendustegevustes osalemine kuulub tippjuhi teenistuskohustuste hulka.

Tippjuhi kompetentse hinnatakse kompetentsimudeli alusel vähemalt üks kord ametiaja

jooksul. Hindamist korraldab tippjuhtide kompetentsikeskus. Arengu- ja hindamisvestluse riigi

peaprokuröriga peab justiits- ja digiministeeriumi kantsler (VV määruse § 7 lõige 2).

11 Kohtute seadus–Riigi Teataja. 12 Eelnõu - Riigikogu. 13 Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise

kord–Riigi Teataja. 14 Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel | Riigikantselei.

9

ProkS-i § 151 täiendamine lõikega 11. Muudatuse kohaselt sätestab lõige 11 isikuandmed,

mida võib töödelda taustakontrolli tegemiseks. Taustakontrolli tehakse, et kontrollida isiku

nõuetele vastavust ja tagada riigi julgeolek ning õiguskorra kaitse. Taustakontrolli tegemiseks

võib töödelda isiku üldandmeid. Isiku üldandmed on isiku nimi, isikukood (sh sünniaeg), sugu,

kodakondsus, kontaktandmed (elukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress) ja emakeel.

Isiku nime ja isikukoodi teadmine on taustakontrolli tegemise esmaseks ja vältimatuks

eelduseks. Kui isikul puudub isikukood, on vaja teada tema sünniaega.

Ametnike puhul tuleneb Eesti kodakondsuse nõue ProkS-i § 15 lõikest 1. Kontaktandmete all

peetakse silmas nii isiku elukoha aadressi kui ka kõigi kasutusel olevate sidevahendite andmeid,

sh telefoninumber, e-posti aadress. Et välistada eksimusi andmete muutumise tõttu, küsitakse

ankeedis, mis ajast inimene sellel aadressil elab või telefoninumbrit kasutab.

Sotsiaalmeediakontode ning e-posti aadressi andmeid kasutatakse eelkõige selleks, et

tuvastada, kas isiku avalikkusele suunatud kuvand on kooskõlas prokuröri eetikakoodeksiga.

Näiteks kontrollitakse, kas internetis on avalikustatud erootilise sisuga fotosid, kuritegevust

õigustavaid või riigivastaseid sõnumeid jms. Sõltuvalt avaldatud materjali sisust võib

prokuratuur kas loobuda inimese värbamisest või selgitada talle vajadust korrastada oma

sotsiaalmeediaprofiile. Samuti on taustakontrolliks vaja teada isiku varasemaid nimesid ning

isikut tõendava dokumendi andmeid. Asutus peab veenduma, et isik, kelle tausta kontrollitakse,

on tõesti see, kes väidab ennast olevat. Samuti tuleb tagada, et isiku varasem elukäik ei jää

saladuseks seetõttu, et ta on vahepeal nime muutnud.

Taustakontrolli raames kontrollitakse ka isiku karist

uste andmeid. Silmas on peetud nii kriminaal-, väärteo- kui ka distsiplinaarkaristusi. ProkS-i §

15 lõike 2 punkt 1 välistab prokurörina isiku, kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus

tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

Samuti on taustakontrolli käigus õigus töödelda andmeid selle kohta, kas isik oli või on

kahtlustatav, süüdistatav. Kriminaalmenetluse andmete all on mõeldud ka näiteks

jälitustoimingutega kogutud andmeid. Lisaks kontrollitakse kogutud andmeid, mis

võimaldavad tuvastada sidemeid kuritegevusega seotud isikutega, ning andmeid isiku

sõltuvushäirete kohta. Samuti võib taustakontrolli tegemisel töödelda andmeid avalikest

allikatest, mis näitavad isiku usaldusväärsust ja kõlbelisi omadusi. Näiteks sätestab ProkS-i

§ 15 lõike 1 punkt 3, et prokuröriks võib nimetada isiku, kes on kõrgete kõlbeliste omadustega.

Võib esineda juhtumeid, kus infot isiku usaldusväärsuse või käitumiseetika kohta ei saada

varem loetletud andmete põhjal, vaid tegemist võib olla avalikest allikatest saadava infoga.

Lisaks võib töödelda korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmeid isiku vara

kohta ning teisele isikule kuuluva vara kohta, mida isik kasutab. Taustakontrolli tegemiseks

võib töödelda ka andmeid, mis näitavad isiku seotust majandustegevusega. Näiteks võib

töödelda andmeid äriregistrist ning tegevuslubade registrist, kust saadakse infot isiku osaluse

kohta juhatuse liikmena, nõukogu liikmena, tegeliku kasusaajana jne. Lisaks töödeldakse isiku

andmeid, mis on seotud mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga

organisatsiooni või ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra või julgeoleku vastu,

ning andmeid isikuga seotud rahaliste kohustuste rikkumise kohta. Isik peab olema

usaldusväärne ning kahtlusi võib äratada asjaolu, kui isik on seotud äriühinguga, mis tegeleb

keelatud või kahtlase tegevusega. Mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga

organisatsiooni või ühendusega seotust äriregistrist ei kontrollita. Kuivõrd nende seast võib

kontrollida vaid ühendusi, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja julgeoleku vastu, võib

prokuratuur sellekohase info saada näiteks Politsei- ja Piirivalveametilt.

10

Lisaks on prokuratuuril õigus isiku tööle või teenistusse võtmise otsustamisel töödelda endise

ja praeguse tööandja ning õppeasutuse esindajatelt saadud andmeid isiku usaldusväärsuse ja

kõlbeliste omaduste kohta ning isiku hariduse andmeid. Isiku varasema hariduse, õppimise ja

töötamise andmed on olulised, et selgitada, kas kandidaadil on nõutud haridus. Samuti

võimaldab õpingute või töötamise andmete teadmine küsida asutusest tagasisidet.

Riskiriiki reisimise andmed on olulised, et tuvastada isiku sidemeid nende riikidega.

Riskiriikide all peetakse silmas välisriike, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi

lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus. Arvestades nende riikide suurt huvi infot koguda ning

sellel eesmärgil isikuid koostööle värvata ja mõjutada, on tõenäoline, et riskiriiki reisinud isikul

võib olla kokkupuude selle riigi eriteenistustega. Värvatud või mõjutatud isik võib täita talle

antud ülesannet, mis võib nii otseselt kui kaudselt riigi julgeolekut ohustada. Seepärast on

oluline kontrollida riskiriikidesse reisimist.

ProkS-i § 151 lõike 2 muutmine. Lõike 2 kehtiva sõnastuse kohaselt võib töödelda isiku

järgmiste sugulaste ja hõimlaste andmeid: vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, registreeritud

elukaaslane, endine abikaasa, endine registreeritud elukaaslane. ProkS-i § 151 lõike 3 alusel

kehtestatud määrusega „Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku sobivuse hindamiseks

töödeldavate isikuandmete koosseis ja ankeedi vorm15“ kehtestatud ankeedis on isikute ringi

oluliselt laiendatud: kasuvanemad, kasulapsed, abikaasa või elukaaslase vanemad, õed, vennad

ning lapsed, kui need ei ole ühised ega ole ka kasulapsed; eestkoste- ja hooldusalused. Samuti

on seaduses sätestatud, et töödelda võib seotud isikute nime, isikukoodi ja kontaktandmeid, aga

ankeedis on lisaks ka seotud isiku töökoht. Määruse alusel kehtestatud ankeet on seadusega

vastuolus. Muudatusega viiakse määruse ja seaduse sõnastus kooskõlla.

ProkS-i § 151 lõike 21 muutmine. Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, kus

täpsustatakse, et säilitatakse taustakontrolli käigus kogutavaid andmeid. Säilitama peaks kõiki

taustakontrolli käigus kogutud andmeid, mitte üksnes isikuankeedi andmeid.

IKÜMi ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt peab norm, mis näeb ette

isikuandmete töötlemise (eraelu riive), olema selge ning inimesele mõistlikult ettenähtav, st

taustakontrollile allutataval isikul peab olema võimalus aru saada, mida temalt oodatakse (st

mis kriteeriumidele vastavust kontrollitakse), ning isik peab saama ette näha, et tema suhtes

taustakontroll tehakse ning andmeid kogutakse.

Taustakontroll põhineb prokuröriteenistusse kandideeriva isiku poolt prokuröride

konkursikomisjonile ProkS-i § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuandmete ankeedi ja

korruptsioonivastases seaduses sätestatud nõuetele vastava huvide deklaratsiooni

kandideerimisele eelneva kuu esimese kuupäeva seisuga esitatud dokumentidel. Taustakontrolli

käigus hinnatakse ametisse kandideeriva isiku ametisse sobivust, tuginedes ProkS-i §-s 15

sätestatud prokurörile esitatavatele nõuetele. Nimetatud norm annab andmetöötlejale volituse

töödelda ProkS-i §-s 151 nimetatud isikute andmeid mis iganes andmekogust.

Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku sobivuse hindamiseks töödeldavate isikuandmete

täpsema koosseisu ja ankeedi vormi kinnitab valdkonna eest vastutav minister. Praegu

prokuröriteenistusse kandideeriv isik peab esitama järgmised andmed:

- isikusamasuse tuvastamise andmed: ees- ja perekonnanimi (sh endised nimed ja nimede 15 Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku sobivuse hindamiseks töödeldavate isikuandmete koosseis ja ankeedi vorm–Riigi Teataja.

11

muutmise põhjus); sünniaeg, sünnikoht; isikukood; kodakondsus; isikut tõendava

dokumendi andmed;

- kontaktandmed: elukoht; varasemad elukohad viimasel 10 aastal; telefoninumber; e-posti

aadress; igapäevases kasutuses olevate elektrooniliste foorumite, blogide, isiklike

kodulehtede ja suhtlusvõrgustike nimed ja kasutajanimed;

- haridus- ja töökäik;

- keelteoskus;

- seotud inimesed (sugulased ja hõimlased: abikaasa või elukaaslane; vanemad ja

kasuvanemad; lapsed ja kasulapsed; vennad ja õed; abikaasa või elukaaslase vanemad,

õed, vennad ning lapsed, kui need ei ole ühised ega ole ka kasulapsed; eestkoste- ja

hooldusalused; inimesed, kellega seoseid peab kandidaat prokuröri ametist lähtuvalt

vajalikuks välja tuua);

- andmed karistuste ja käimasolevate menetluste kohta;

- muu informatsioon (andmed viimase 10 aasta jooksul psühhiaatrilisel ravil viibimise

kohta (sh raviasutuse nimetus, raviaeg, muud tähtsust omavad asjaolud); andmed

alkoholismiprobleemi ja narkootikumide või psühhotroopsete ainete kasutamise kohta;

isiku kinnitus tema tervisega seotud asjaolude kohta, mis võivad takistada prokurörina

töötamist); muud asjaolud või seletused, mida kandidaat peab oluliseks (kas kandidaat on

viimase viie aasta jooksul külastanud kasiinot või mõnda muud hasartmänguasutust vms).

Taustakontrolli käigus kogutud andmeid tuleb säilitada viis aastat prokuröriteenistusse

kandideerimisest või viis aastat pärast teenistusest lahkumist, eelkõige põhjusel, et kogutud

andmed võivad olla vajalikud võimalike õiguslike vaidluste lahendamisel (nt võimalik vaidlus

tööandjaga isiku teenistusest vabastamise põhjuste tõttu, sellisel juhul peab tööandja säilitama

andmed, et vabastamise õiguspärasust oleks võimalik kontrollida kuni (kohtu)vaidluse lõpuni).

Lisaks võib kogutud andmeid olla vaja ka muudeks menetlusteks (näiteks haldus- või

teenistuslik järelevalvemenetlus). Samuti oleks ProkS-is sätestatud taustakontrolli käigus

kogutud andmete viieaastane säilitustähtaeg sama teistes seadustes (PPVS, PääS, KalS)

taustakontrolliks kogutud andmete säilitamise tähtajaga.

ProkS-i § 151 lõike 4 täiendamine. ProkS-i § 151 lõige 4 sätestab loetelu, millistest allikatest

on riigi peaprokuröril, samuti tema volitatud prokuratuuriametnikul õigus kontrollida

prokuratuurile esitatud andmeid. Praegu on taustakontrolli andmete saamise allikate hulgast

väljas andmekogud ja avalikud allikad. Muudatusega see viga kõrvaldatakse.

ProkS-i § 151 lõike 8 täiendamine. Paragrahvi 151 lõiget 8 täiendatakse IKÜMi artikli 23

lõikes 2 nõutuga ehk nähakse ette, et andmesubjekti piirangud kehtivad, kuni need on lõikes 8

sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalikud. Õigusi võib piirata, kui see on vajalik süüteo

tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks, teise isiku või

andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise

takistamiseks või avaliku korra kaitse tagamiseks.

ProkS-i § 151 täiendamine lõikega 91. Kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23

lõikega 2 (a) sätestatakse andmete töötlemise juhud, millal on õigus erandit kohaldada.

Nähakse ette kohustus rakendada asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et andmeid

töödeldakse üksnes lõikes 8 sätestatud eesmärkidel. Selline nõue on vastavuses üldmääruse

artikli 23 lõikega 2 (d). Viidatud säte ei näe ette absoluutset keeldu andmete muul eesmärgil

töötlemiseks.

12

Üldmääruse artikli 23 lõike 2 (e) nõude täitmiseks on kohaldamisala piiratud vastutavate

töötlejatega. Nähakse ette kohustus rakendada asjakohaseid turvameetmeid ning nõue järgida

säilitamiskohustust. Turvameetmete rakendamisel tuleb arvesse võtta muu hulgas ligipääsu

piiramist. Prokuratuur peab rakendama asjakohaseid meetmeid isikute õiguste ja vabaduste

kaitseks, sealhulgas rakendama asjakohaseid meetmeid neid õigusi ja vabadusi ähvardavate

ohtude vältimiseks. Mõningatel juhtudel, eeskätt süütegude tõkestamise korral, võib

teavitamine takistada piirangu eesmärgi saavutamist, mistõttu võib piirduda üksnes piirangu

üldisele olemasolule viitamisega.

ProkS-i § 16 lõike 5, § 161 lõigete 2 ja 3 muutmine. Eelnõukohase seadusega kaotatakse 2004.

aastal prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see

eelnõu numbrit 198 SE16) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest välja

jätta viited eriasjade prokurörile.

ProkS-i § 17 lõike 1 muutmine. Kehtiva õiguse kohaselt nimetatakse riigi peaprokurör

ametisse viieks aastaks. Samuti võib teda ka teiseks järjestikuseks ametiajaks tagasi nimetada.

Selleks et tagada peaprokuröri ametikoha võimalikult suur sõltumatus, on põhjendatud

pikendada ametiaega seniselt viielt aastalt seitsmele aastale, kuid samas kaotada võimalus

mitmeks järjestikuseks ametiajaks. Tegemist on analoogse tähtajaga, mis on kohtu esimeestel.

Nii nimetatakse kohtute seaduse § 12 lõike 1 kohaselt maakohtu esimees ametisse seitsmeks

aastaks. Kedagi ei tohi nimetada sama kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku (§ 12

lõige 10)17. Selline tähtaeg kehtib ka halduskohtu esimehele ja ringkonnakohtu esimehele (KS

§ 20 lõige 1, § 24 lõige 1).

ProkS-i § 17 täiendamine lõikega 11. Muudatusega kehtestatakse sarnaselt juhtivprokuröri

ametikohale ka juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametikohtadele kindla pikkusega

ametiaeg. See tähendab, et kõik juhtivate prokuröride ametikohad muudetakse tähtajaliseks.

Oluline on märkida, et juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametikohale võib isiku valida

korduvalt, kuna nende puhul ei ole erinevalt näiteks peaprokuröri ametikohast arvestatavat

poliitilise mõjutamise ohtu. Kui isik on ennast võimeka juhina tõestanud, ei ole kaalukaid

põhjusi, miks ta ei võiks üle ühe ametiaja oma ametikohal töötada.

ProkS-i § 17 lõike 2 muutmine. Riigiprokuröri, ringkonnaprokuröri ja abiprokuröri jaoks

kehtiv olukord ei muutu. Sättest jäetakse välja viited eriasjade prokurörile ja juhi

ametikohtadele.

Juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametikohad muudetakse sarnaselt senisele

juhtivprokuröri ametikohale tähtajaliseks. See tähendab, et kõik juhtivate prokuröride

ametikohad muudetakse tähtajaliseks. Kui seni nendel ametikohtadel töötanud prokurörid ei ole

nõus tähtajalisele ametikohale üleviimisega, siis nad koondatakse.

Samuti kaotatakse eelnõuga eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest kaotada

viited eriasjade prokurörile.

ProkS-i § 17 lõike 3, § 18 lõigete 1 ja 2 muutmine. Eelnõukohase seadusega kaotatakse 2004.

aastal prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see

eelnõu numbrit 198 SE18) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest välja

16 Eelnõu - Riigikogu. 17 Kohtute seadus–Riigi Teataja. 18 Eelnõu - Riigikogu.

13

jätta viited eriasjade prokurörile.

ProkS-i § 18 täiendamine lõikega 31. Muudatuse kohaselt võib prokuröri ametikohale

avalikku konkurssi korraldamata nimetada isiku, kes vastab teenistusülesannete täitmiseks

kehtestatud nõuetele ning on vähemalt kolm aastat tegutsenud vandeadvokaadina, kohtunikuna,

kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus, Euroopa Liidu Üldkohtus või

õiguskantslerina. Samuti kuuluvad loetelusse riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör,

riigiprokurör, juhtivprokurör ning vanemprokurör.

Sarnaselt advokatuuriseaduse § 26 lõike 3 punktis 3 ning lõikes 31 sätestatud viieaastasele

kitsendusele on sama pikk tähtajaline piirang kavandatud ka prokuröriteenistuse puhul. Selle

kohaselt võib isiku konkursiväliselt nimetada prokuröriteenistusse viie aasta jooksul pärast

tegutsemise lõpetamist eespool nimetatud ametikohtadel.

Muudatus võimaldab laiendada isikute ringi, kellele saab teha ettepaneku tulla määratud ajaks

prokuratuuriteenistusse. Kui tegemist on riigiprokuröri ametkohaga, peab riigi peaprokurör

enne kandidaadi ministrile esitamist küsima arvamust ka prokuröride konkursikomisjonilt. See

tuleneb eelnõuga kavandatavast § 16 lõike 2 muudatusest.

ProkS-i § 18 täiendamine lõikega 32. Vabast või vabanevast ametikohast peab ajakohastatud

teave olema prokuratuuri ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel. Muudatus tagab, et kõigil

asjast huvitatud prokuröridel, vandeadvokaatidel, kohtunikel on võimalik huvi korral võtta

ühendust riigi peaprokuröriga ning arutada võimalikku kandideerimist. Avalikku konkurssi küll

ei korraldata, kuid sellest hoolimata on avalikkusele antud teave võimalikust vabast kohast.

ProkS-i täiendamine §-ga 211. Prokuröri katseaja kestust reguleerib ATS-i § 24 lõige 2, mille

kohaselt ametisse nimetamise õigust omav isik kohaldab ametnikule katseaega kestusega kuni

neli kuud ametikohale asumise kuupäevast arvates. Määratud ajaks ametikohale nimetatud

ametniku katseaja kestus ei tohi olla pikem kui pool tema teenistustähtajast.

Nelja kuu pikkune katseaeg ei võimalda abiprokuröri, ringkonnaprokuröri ega ka riigiprokuröri

ametikohal adekvaatselt hinnata katseaja eesmärke, mis on sedastatud ATS-i § 24 lõikes 1.

Katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused

vastavad kõnealuse seadusega või kõnealuse seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks

kehtestatud nõuetele või sama seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud avaliku teenistuse eriliigi korral

eriseadusega või eriseaduse alusel kehtestatud nõuetele.

Abiprokuröri katseajaks nähakse ette üks aasta, kuna abiprokuröride töö iseloom seisneb

lihtsamate ülesannete täitmises ning ühe aastaga on võimalik saada ettekujutus sellest, kas isik

on võimeline ametikohal nõuetekohaselt hakkama saama. Ka kriminaalmenetlused, mida

abiprokurör iseseisvalt juhib, on valdavalt sellise kestusega, et üheaastase katseaja põhjal saab

tema ametikohale sobivuse kohta põhjendatud järeldusi juba teha. Ringkonna- ja

riigiprokurörile kehtestatakse pikem katseaega – kaks aastat. Ringkonna- ja riigiprokuröri

oluliselt komplitseerituma ja vastutusrikkama töö tõttu ei ole võimalik ühe aastaga saada

adekvaatset ülevaadet selle kohta, kas isik on võimeline vajaliku kvaliteediga juhtima keerulisi

menetlusi ja kohtus esindama üldmenetlustes riiklikku süüdistust.

Oluline on see, et prokuröride konkursikomisjon võib teha peaprokurörile või peaprokuröri

kaudu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku prokuröri vabastamiseks talle

kohaldatavast katseajast või selle lühendamiseks. Selleks peab peaprokurör vajaduse korral

14

kokku kutsuma konkursikomisjoni, kellele esitab põhjendused, miks isik tuleks katseajast

vabastada või tema katseaega lühendada.

Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu vabastatakse prokurör teenistusest või nimetab riigi

peaprokurör ringkonnaprokuröri avaliku konkursita madalamalseisvale prokuröri ametikohale.

Riigiprokuröri puhul võib riigi peaprokurör teha valdkonna eest vastutavale ministrile

ettepaneku riigiprokuröri üleviimiseks madalamalseisvale prokuröri ametikohale.

ATS-is sätestatud üldisest neljakuulisest katseajast pikemat katseaega rakendatakse näiteks

vanglaametnikule. Vanglaametniku ametisse nimetamisel kohaldatakse talle VangS § 121

kohaselt katseaega pikkusega kuni üks aasta19. Ka kohtuniku puhul on teda võimalik ametist

vabastada ametisse sobimatuse tõttu kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist (KS § 99

lõige 1 punkt 3)20.

ProkS-i § 22 lõike 2 punkti 5 kehtetuks tunnistamine. Eelnõukohase seadusega kaotatakse

2004. aastal prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis

see eelnõu numbrit 198 SE21) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest

välja jätta viited eriasjade prokurörile.

ProkS-i § 22 lõike 4 muutmine. Puuduvad põhjendused, miks on Viru Ringkonnaprokuratuuri

Ida-Viru maakonna prokuröride ametipalga suurendamine seotud ainult ametisse nimetamise

või üleviimisega. Selline kitsendus toob kaasa ebavõrdse kohtlemise analoogset tööd tegevate

juba ametisse nimetatud prokuröridega. Samuti ei ole põhjendatud piirata palga suurendamist

nelja aastaga, mistõttu kaotatakse seadusest nimetatud kitsendused. Ühtlasi on mõistlik

kehtestada ametipalga suurendamise võimalus protsendiga ametipalgast, mitte konkreetse

rahalise väärtusega.

Ametipalga suurendamine on põhjendatud, kuna Ida-Viru maakonnas on äärmiselt raske täita

prokuröride ametikohti, sest kohalik elanikkond ei ole kas sellest ametist huvitatud või neil ei

ole võimalik sellele ametikohale tööle asuda. Kohad on täitmata, konkursid ebaõnnestuvad juba

mitu aastat, kuna kandidaate ei ole. Ida-Viru maakonda mujalt piirkondadest tööle asuvad

prokurörid otsivad kohe võimalust oma elukoha piirkonda tagasi minna. Lisaks väärib

märkimist, et regionaalne palgaerisus on mitmel muul ametikohal: Viru vanglas, PPA-s, 2023.

aasta sügisest ka kooliõpetajatel.

Prokuratuur on seisukohal, et ProkS-i muudatuse asemel, millega suurendatakse Viru

Ringkonnaprokuratuuri prokuröride ametipalka, tuleks leida avaliku sektori jaoks terviklik

lahendus, mitte jätkata olukorraga, kus kõigil sisejulgeolekuga tegelevatel asutustel ning

Haridus- ja Teadusministeeriumil on erinev lähenemine.

Eesti territooriumi haldusjaotus, haldusterritoriaalse korralduse muutmise ning haldusüksuste

piiride ja nimede muutmise alused ja kord on kehtestatud Eesti territooriumi haldusjaotuse

seadusega (ETHS)22. ETHS-i § 3 lõike 2 alusel on Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a

määrusega nr 159 heaks kiidetud „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine23“.

Viidatud määruse kohaselt kuuluvad Ida- Viru maakonda Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu,

19 Vangistusseadus–Riigi Teataja 20 Kohtute seadus–Riigi Teataja 21 Eelnõu - Riigikogu. 22 Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus–Riigi Teataja. 23 Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine–Riigi Teataja.

15

Sillamäe, valdadest Alutaguse, Jõhvi, Lüganuse.

ProkS-i § 22 lõike 5 muutmine. Muudatus on seotud § 22 lõike 4 muudatusega (vt selgitust

eespool). Oluline on rõhutada, et jätkuvalt jääb kehtiva põhimõte, mille kohaselt otsustab

ametipalga suurendamise riigi peaprokurör eraldi iga prokuröri puhul. Ametipalga

suurendamine on võimalus, mitte kohustus. Kui eelarvevahendid puuduvad, siis ametipalka

suurendada ei saa.

ProkS-i täiendamine §-ga 224. Seaduses kavandatakse sätestada prokurörile võimalus töötada

osalise töökoormusega. Säte on analoogne KS-i24 §-ga 371. Säte on oluline tööjõu hoidmiseks

ja optimaalseks rakendamiseks. Senine jäik töökorraldus on probleeme, kuna isikud võivad küll

soovida prokuröri ametikohal töötada, kuid see ei ole võimalik näiteks alla kolmeaastase lapse

või pereliikme hooldamise vajaduse või osalise töövõime tõttu. Selle probleemi lahendamiseks

on põhjendatud täiendada ProkS-i § 224 lõikega 1, mille kohaselt võimaldab riigi peaprokurör

juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul riigiprokuröril, ringkonnaprokuröril ja

abiprokuröril töötada osalise töökoormusega alla kolmeaastase lapse kasvatamise ajal (p

1), osalise töövõime (p 2) ja pereliikme hooldamise tõttu (p 3).

Tänapäeva paindlik elukorraldus tähendab ka seda, et prokuröril võib enesetäienduse ja muul

põhjusel olla ajutiselt vaja töötada väiksema koormusega. Kehtestatav ProkS-i 224 lõige 2 näeb

ajutise lahendusena ette, et riigi peaprokurör võib juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri

nõusolekul lubada prokuröril töötada osalise töökoormusega kuni üks aasta ka sama paragrahvi

lõikes 1 nimetamata juhul.

Küll aga ei saa juhi töö iseloomu ja vastutuse määra tõttu võimalikuks pidada juhtival

ametikohal töötava prokuröri (nt juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör) osalist töökoormust, kuna

tema kohaoleku ning kättesaadavuse vajadus on pidev.

ProkS-i täiendamine §-ga 241. Täiendus on koostatud KS-i § 86 eeskujul25 (Riigikogus kandis

eelnõu numbrit 607SE).26 Sarnaselt kohtunike arvule on ka prokuröride arvu vähendamise

puhul vaja sätestada ametist vabastatavatele prokuröridele analoogsed sotsiaalsed garantiid.

Kui tehakse poliitilisel tasandil otsustus selle kohta, et prokuröride arvu vähendatakse, peavad

prokuröridel olema tagatised, näiteks hüvitis kuue kuu ametipalga suuruses.

Ida-Viru maakonna prokuröride puhul tähendab muudatus, et makstakse ametipalka,

arvestamata selle hulka võimalikku ProkS-i § 22 lõike 4 kohast suurendust. Esmalt pakutakse

prokurörile ka teist ametkohta, kui see on olemas.

Prokuröride arv on kehtestatud avaliku teenistuse seaduse § 11 lõike 3 ja prokuratuuriseaduse

§ 51 alusel justiits- ja digiministri 05.11.2025 käskkirjaga nr 79 „Prokuratuuri teenistuskohtade

koosseisu kehtestamise volitamine“. 1. jaanuarist 2026 on prokuratuuri teenistuskohtade

koguarvuks kinnitatud 327: riigi peaprokuröri ametikoht, 37 riigiprokuratuuri prokuröri

ametikohta ja 162 ringkonnaprokuratuuri prokuröri ametikohta ning 127 muud teenistuskohta

(sh ametnikud ja töötajad).

Alates 1. jaanuarist 2029 on kinnitatud prokuratuuri teenistuskohtade koguarvuks 323,

vähendades muude teenistuskohtade arvu nelja võrra. Alates 1. jaanuarist 2031 on kinnitatud

prokuratuuri teenistuskohtade koguarvuks 316: riigi peaprokuröri ametikoht, 33

riigiprokuratuuri prokuröri ametikohta ja 162 ringkonnaprokuratuuri prokuröri ametikohta ning

24Kohtute seadus–Riigi Teataja. 25 Kohtute seadus–Riigi Teataja. 26 Eelnõu - Riigikogu.

16

120 muud teenistuskohta.

ProkS-i § 30 lõike 3 muutmine. Kehtivas ProkS-i § 30 lõikes 3 on ebatäpsus. Selles märgitu

kohaselt keelab minister peaprokuröril haldusaktiga sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud

kõrvaltegevuse, kui selle töö maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või

toob kaasa teenistuskohustuste rikkumise. Viide peaks siiski olema lõikele 2, sest lõikes 1 ei

käsitleta kõrvaltegevusi, vaid sätestatakse üksnes keeld kuuluda erakonda.

ProkS-i § 31 lõike 3 täiendamine punktiga 31. Lõikesse 3 lisatakse ühe võimaliku prokuröri

distsiplinaarkaristusena ka võimalus viia prokurör madalamale ametikohale. Praegu võimaldab

ProkS-i distsiplinaarmenetluse regulatsioon nõuetele mittevastava ringkonnaprokuröri ainult

ametist vabastada – seda ka näiteks siis, kui isik on töötanud aastaid edukalt abiprokurörina,

võitnud ringkonnaprokuröri konkursi, kuid ei ole siiski sellel ametikohal hakkama saanud.

Madalamale ametikohale viimine on tähtajaline ehk kaks aastat. See ajavahemik on valitud

kooskõlas katseaja tähtajaga, mis vastutusrikkamatel ametikohtadel (ringkonnaprokurör ja

riigiprokurör) on samuti kaks aastat.

ProkS-i täiendamine §-ga 311. Muudatuse eesmärk on täpsustada ProkS-i

distsiplinaarmenetluse regulatsiooni ja viia see kooskõlla ATS-i regulatsiooniga. ProkS-i § 35

lõige 4 näeb ette, et distsiplinaarsüüdistust ei või esitada ja distsiplinaarmenetlus tuleb lõpetada,

kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud enam kui kolm aastat. ATS-i § 77 lõige 1

näeb ette, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo

toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui

distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub.

Tekkinud paralleelsele regulatsioonile on viidanud Tallinna Ringkonnakohus, kes leidis

lahendis nr 3-15-298227, et prokuröridele distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad tulenevad

üksnes ATS-i suhtes eriseaduseks olevast ProkS-ist ning ATS-i § 77 ei kuulu prokuröride suhtes

kohaldamisele (vt lahendi p 12). ProkS-is ei ole sätestatud analoogset regulatsiooni ATS-i § 77

lõikega 2, mis näeb ette tingimused tähtaja kulgemise peatumiseks. Kuna distsiplinaarkaristus

on karistusliku olemusega, peab sellise meetme kohaldamise aluseks olev seadusraamistik

olema üheselt arusaadav.

ProkS-i § 32 täiendamine lõikega 21. Muudatuse eesmärk on täpsustada ProkS-i

distsiplinaarmenetluse regulatsiooni. ATS-i § 72 lõige 4 näeb ette, et distsiplinaarmenetluse

algatamise käskkiri või korraldus toimetatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises

kahtlustatavale ametnikule kätte distsiplinaarmenetluse algatamise päevale järgneva viie

tööpäeva jooksul. KS-i § 92 lõike 2 kohaselt edastab distsiplinaarmenetluse algataja

distsiplinaarsüüdistuse ja selle kohta käiva materjali distsiplinaarkolleegiumile, kes teatab

sellest viivitamata kohtunikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus on algatatud. Samasugune

kohustus käskkirja viivitamatuks edastamiseks nähakse nüüd ette ka prokuröride korral.

ProkS-i § 33 täiendamine lõikega 21. Muudatuse eesmärk on täpsustada ProkS-i

distsiplinaarmenetluse regulatsiooni ja viia see kooskõlla ATS-i regulatsiooniga. Nii näeb ka

ATS-i § 73 lõige 3 ette, et ametnikule, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises,

peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta. Selleks antakse

ametnikule aega vähemalt viis tööpäeva sama seaduse § 72 lõikes 3 nimetatud käskkirja või

27 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=212486219.

17

korralduse kättetoimetamise päevast arvates.

ProkS-i § 34 lõike 3 muutmine. Muudatuse eesmärk on ühtlustada distsiplinaarmenetluse ja

kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamisel makstava vähendatud ametipalga määrad.

Eelnõuga kavandatud ProkS-i § 511 lõige 1 näeb ette, et kui prokuröri suhtes koostatakse

süüdistusakt, kõrvaldatakse prokurör ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja

tema ametipalka vähendatakse 50 protsenti. Ei ole põhjendatud teha vahet

distsiplinaarmenetluse ja kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamisel makstava

vähendatud ametipalga määradel.

ProkS-i § 35 lõike 4 kehtetuks tunnistamine. Muudatuse eesmärk on täpsustada ProkS-i

distsiplinaarmenetluse regulatsiooni ja viia see kooskõlla ATS-i regulatsiooniga. ProkS-i § 35

kehtiva lõike 4 kohaselt ei või distsiplinaarsüüdistust esitada ja distsiplinaarmenetlus tuleb

lõpetada, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud enam kui kolm aastat. ATS-i

§ 77 lõige 1 näeb ette, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kahe aasta jooksul

distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel

päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. Ei ole

põhjendatud, et prokuröride distsiplinaarvastutusele võtmise tähtaeg on pikem kui kõigil teistel

ametnikel ning ka kohtunikel, kelle puhul on tähtaeg kaks aastat.

ProkS-i § 47 kehtetuks tunnistamine. Kõnealuse muudatusega kaotatakse

prokuröriteenistusest vabastamise alusena vanus.

ProkS-i §-s 47 sätestatud alust ei ole teenistusest vabastamisel kunagi kasutatud ja sellise

puhtalt formaalse vanusel põhineva teenistusest vabastamise eelduse vajalikkus on äärmiselt

küsitav. Küll aga on oluline sätestada ProkS-is alus, mis võimaldaks hinnata prokuröride

vastavust ametikoha nõuetele (seda tehakse eelnõuga ProkS-i lisatava §-ga 471). Ka ATS-i § 13

(võrdse kohtlemise põhimõte) sätestab, et ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate

ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise

põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse

seaduse kohaselt. Formaalne vanuse tõttu teenistusest vabastamine, mis diskrimineerib töötajat

vanuse alusel, ei saa olla kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega (sh ka PS-i §-s 12 sätestatud

võrdsuspõhiõigusega). Tegelikkuses on taotletavaid eesmärke võimalik saavutada ka oluliselt

paindlikuma ja isiku tegelikele oskustele ning võimetele suunatud regulatsiooniga, mis

võimaldab hinnata konkreetse prokuröri vastavust ametikoha nõuetele.

ProkS-i täiendamine §-ga 471, millega luuakse teenistusest vabastamise alusena ametikohale

mittevastavus ning selle väljaselgitamiseks tuleb ette näha erikord. Asjakohase menetluse viib

läbi prokuröride konkursikomisjon. Komisjonil on pädevus hinnata ametisse sobivust ja teha

peaprokurörile ettepanek kas vabastada ametikohale mittevastav prokurör teenistusest või viia

üle madalamalseisvale prokuröri ametikohale, kui on olemas vaba ametikoht. Kui vaba

ametikohta ei ole, tuleb isik ametist vabastada. Komisjon hindab prokuröri teadmiste ja oskuste

vastavust ametikohale kehtestatud nõuetele. Nende hulka kuuluvad näiteks algatusvõime ja

loovus, võime muudatusi algatada, omaks võtta ja ellu viia; töövõime, sealhulgas võime

stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras, efektiivselt kasutada aega; kohusetunne,

otsustus- ja vastutusvõime, sealhulgas suutlikkus võtta iseseisvalt vastu otsuseid oma

ametikoha pädevuse piires, võime näha ette otsuste tagajärgi ja vastutada nende eest; hea

meeskonnatöö- ja suhtlemisoskus, sealhulgas oskus korraldada koostööd avalike huvide

elluviimisel ja suhelda avalikkusega; intellektuaalsed võimed, sealhulgas olulise eristamise

ning analüüsi- ja sünteesivõime ja võime reageerida kiiresti muutustele. Kõlbeliste ja teiste

18

isikuomaduste hindamiseks saab vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti

tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega. Küsitletava isiku nõusolekul saab võtta

temalt kirjalik seletuse. üheks hindamise aluseks on ka nt vahetu juhi poolt antud iseloomustus.

Samuti saab avalikest allikatest, nt meediast teada, kui prokurör on teinud midagi

taunimisväärset.

ProkS-i § 49 teksti muutmine. Prokurör, kelle suhtes on jõustunud distsiplinaarkaristuse otsus

ametist vabastamiseks, loetakse ametist vabastatuks otsuse jõustumise päevast. Sätte eesmärk

on luua sõnaselge reegel prokuröri ametist vabastamiseks. Analoogne säte on ka KS-i §-s 101,

mis näeb ette, et kohtunik, kelle suhtes on jõustunud Riigikohtu juures asuva

distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise

päevast.

ProkS-i § 50 lõike 1 muutmine. Säte reguleerib riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri ametist

vabastamist ametiaja lõppemise tõttu. Eelnõus kavandatakse kaotada eriasjade prokuröri

ametikoht, mistõttu tuleb seadusest välja jätta viited eriasjade prokurörile. Samuti muutub

juhtiva riigiprokuröri ametikoht eelnõuga kavandatu kohaselt tähtajaliseks, mistõttu on

kõnealust lõiget täiendatud ka viitega juhtiva riigiprokuröri ametikohale.

ProkS-i § 50 täiendamine lõikega 11. Kuna eelnõuga on kavandatud muuta vanemprokuröri

ametikoht tähtajaliseks, on vaja täpsustada ametiaja lõppemise järgset korda. Vanemprokuröri

ametiaja lõppemisel vabastab riigi peaprokurör ta ametist ning nimetab ta avaliku konkursita

ringkonnaprokuröriks või teeb ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile nimetada

vanemprokuröri ametikohalt vabastatud prokurör riigiprokuröriks.

ProkS-i § 50 täiendamine lõikega 12. Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mille

eesmärk on tagada, et tähtajalisel juhtival ametikohal olnud prokuröride ametiaja lõppemisel

oleks neile ametikoht tagatud.

Analoogne säte on 2023. aastal jõustunud KS-i § 584 lõige 6, mis sätestab võimaluse suurendada

ajutiselt kohtunike arvu, kui kohtunik on tagasi pöördunud kohtuväliselt töölt. Nimelt näeb

sama paragrahvi lõige 1 ette, et kohtuniku võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul

tähtajaliselt üle viia juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli

õigusteaduse õppejõuks. Samuti võib kohtuniku nimetada riigi peaprokuröriks,

õiguskantsleriks või riigikontrolöriks. Sarnaselt kohtute korraldusele on põhjendatud ka

prokuratuuris luua võimalus, et tähtajaliselt juhi kohalt ametiaja täitumise tõttu lahkuma

pidavale prokurörile jääb igal juhul võimalus prokurörina edasi töötada.

Kui vaba ametikohta ei ole, luuakse see ajutiselt, kuni sellise ametikoha vabanemiseni, misjärel

jääb vabanev ametikoht täitmata ja seega prokuröride arv muutub jälle tavapäraseks.

ProkS-i § 50 lõike 2 muutmine. Kehtiv säte lubab riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri

nimetada ametisse tagasi uueks ametiajaks. Eelnõukohase seadusega kaotatakse riigi

peaprokuröri mitmekordse ametiaja võimalus (§ 17 lõike 1 muudatus), mistõttu jäetakse § 50

lõikest 2 välja viide riigi peaprokurörile. Samas lisatakse lõikesse õigus nii juhtivat

riigiprokuröri kui ka vanemprokuröri nimetada ametisse tagasi uueks viieaastaseks ametiajaks.

ProkS-i § 50 lõike 3 muutmine. Eelnõuga on kavandatud muuta ka juhtiva riigiprokuröri

ametikoht tähtajaliseks. Seni on olnud tähtajalistel kohtadel riigi peaprokurör ning

juhtivprokurör. Nende nimetamine riigiprokuröriks või ringkonnaprokuröriks võis toimuda

kirjaliku nõusoleku korral. Kuna juhtiva riigiprokuröri ametikoht muutub samuti tähtajaliseks,

19

saab ka tema nimetamine riigi- või ringkonnaprokuröriks või tagasinimetamine juhtivaks

riigiprokuröriks toimuda tema kirjaliku nõusoleku korral.

ProkS-i § 50 lõike 4 muutmine. Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mille eesmärk

on tagada, et tähtajalisel juhtival ametikohal olnud prokuröride ametiaja lõppemise korral oleks

neile ametikoht tagatud. Kui kehtivas seaduses on viidatud lõikele 1, siis nüüd lisandub ka

lõige 11, mis reguleerib vanemprokuröri ametist vabastamist. Kaotatakse vaba ametikoha nõue.

Kui parasjagu ei ole vaba ametikohta, luuakse see ajutiselt (vastavalt lõikele 12), kuni sellise

ametikoha vabanemiseni, misjärel jääb vabanev ametikoht täitmata ja seega prokuröride arv

muutub jälle tavapäraseks. Arvestades, et tähtajalisel ametikohal prokuröre on piiratud arv,

täidetakse see ametikoht väga tõenäoliselt teise ametisoleva prokuröriga isegi olukorras, kus

prokurör ei jätka tähtajalisel ametikohal. Seega tuleb hinnata võrdlemisi väikeseks reaalset

võimalust selleks, et niisugust võimalust kasutada tuleb. Samuti on prokuröride seas piisavalt

sage personali liikumine, mistõttu isegi juhul, kui erandlikult tuleks ajutiselt prokurör ametisse

nimetada ületades prokuröride piirarvu, kestaks see lühikest aega. Seetõttu oleks ka võimalik

mõju riigieelarvele vähene.

ProkS-i täiendamine §-ga 511. Seaduses kavandatakse sätestada prokuröri ajutine teenistusest

kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks. Säte on analoogne KS-i §-ga 1001 (kohtuniku ajutine

teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks)28. Kui prokuröri suhtes on koostatud

süüdistusakt, ei saa prokurör jätkata ametikohustuste täitmist. Ka kohtueelse menetluse ajal

võib osutuda vajalikuks piirata prokuröri teenistusülesannete täitmist. Seetõttu sätestatakse

sõnaselge reegel prokuröri ajutiselt teenistusest kõrvaldamiseks kriminaalmenetluse ajaks,

samuti kompensatsioonimehhanism õigeksmõistmise või kriminaalmenetluse lõpetamise

korral.

ProkS-i täiendamine §-ga 512. Seaduses kavandatakse sätestada prokuröri ametist

vabastamine süüdimõistva kohtuotsuse korral. Eesmärk on luua sõnaselge regulatsioon

prokuröri süüdimõistva kohtuotsuse korral ametist vabastamiseks. Analoogne säte on ka KS-i

§-s 101, mis näeb ette, et kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks,

loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast29.

ProkS-i § 52 lõike 2 muutmine. Säte reguleerib prokuröri nimetamist Riigiprokuratuuri,

Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigikohtu või Euroopa Prokuratuuri koosseisus ettenähtud

ametikohale. Lõike 2 kohaselt võib prokuröri tema nõusolekul konkursita üle viia Riigikohtusse

või nimetada konkursita Justiits- ja Digiministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohale

prokuratuuri haldamisega või rahvusvahelise õigusalase koostööga seotud ülesannete

täitmiseks. Muudatusega asendatakse senine võimalike ametikohtade loetelu sõnadega

„ametikohale, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja kriminaalmenetlusest“, kuna ei ole

põhjendatud seaduse tasandil nii spetsiifilist ametikohtade kataloogi kirjeldada.

ProkS-i § 52 täiendamine lõikega 21. Muudatusega sätestatakse, et prokuröri nimetamisel

Riigiprokuratuuri, Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigikohtu või Euroopa Prokuratuuri

koosseisus ettenähtud ametikohale säilib ametihüvedega ka ametipalk, v.a siis, kui uuel

ametikohal on kõrgem palk. Sellisel juhul tuleb maksta kõrgemat palka. Säte on vajalik

õigusselguse huvides. Analoogne säte on ka KS-i § 584 lõige 4.

28 Kohtute seadus–Riigi Teataja. 29 Kohtute seadus–Riigi Teataja.

20

ProkS-i § 521 muutmine. Lisaks sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppetöös osalemisele võib

prokurör muudatuse kohaselt osaleda ka avalik-õigusliku ülikooli õppetegevuses. Senine

vahetegu ei ole mõistlik ega põhjendatud, kuna kõrgharidusseaduse30 kohaselt jagunevad

kõrgkoolid avalik-õiguslikeks ülikoolideks ning kõrgkoolideks. Avalik-õiguslik ülikool on

avalik-õiguslik juriidiline isik. Selle õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded, tegevuse alused

ning juhtorganid sätestatakse ülikooli kohta käivas seaduses. Sisekaitseline rakenduskõrgkool

on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus. Riigi rakenduskõrgkoolil on põhimäärus, mille

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega31.

ProkS-i täiendamine §-ga 534. Tegemist on rakendussättega, mille kohaselt 2026. aasta

1. septembril teenistuses olev määramata ajaks prokuröriteenistusse nimetatud juhtiv

riigiprokurör ning vanemprokurör, kes on ametis olnud üle viie aasta, loetakse ametisse

nimetatuks määratud ajaks kuni 2028. aasta 1. septembrini. Sellised prokuröre on 1. septembri

2026 seisuga viis. Juhtiv riigiprokurör ning vanemprokurör, kes on seadusemuudatuse

jõustumiseks ametis olnud alla viie aasta, loetakse määratud viieks aastaks ametisse nimetatuks

alates nende varasemast ametisse nimetamisest. Selliseid prokuröre on 14.

Eelnõu § 2 näeb ette seaduse jõustumise 1. septembril 2026.

See on piisav aeg, et jõutaks pärast seadusemuudatuse vastuvõtmist Riigikogus ning Vabariigi

Presidendi poolt väljakuulutamist teha vajalikud personalimuudatused. Muudatuse tulemusena

liigub 19 prokuröri seniselt tähtajaliselt määramata ametikohalt viieaastase määratud tähtajaga

ametikohale.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul puudub kokkupuude Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Muudatuse tulemusel muutub oluliselt prokuratuuri seesmine töökorraldus, tekib võimalus

prokuröri vabamalt tööpiirkonna raames kasutada. Selleks, et vähendada riski ebasoodsate

mõjude avaldumiseks (ebaselgus, harjumatus ja rahulolematus uue töökorraldusega), on vaja,

et juhid selgitaksid töötajatele muutuste olemust ja ajakava, samuti oleks hea korraldada

kaasavaid ühistegevusi ja -üritusi jms.

Mõju valdkond I: riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldus

Mõju sihtrühm I: prokuratuur.

ProkS-i muutmisega avaldub seaduse rakendamisega eelkõige mõju riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele.

ProkS-i muutmisest mõjutatud sihtrühm on prokurörid. Seisuga 01.01.2026 on

30 Kõrgharidusseadus–Riigi Teataja. 31 Sisekaitseakadeemia põhimäärus–Riigi Teataja.

21

prokuröriteenistuses kokku 200 kohta32. Võrdluseks, et näiteks kohtuniku ametikohti on 256,

millest täidetud 249 kohta33. Ringkonnaprokuratuurides on ettenähtud 162 teenistuskohta ning

Riigiprokuratuuris 37, pluss riigi peaprokurör.

2025. aastal töötas prokuratuuris sõltumata töötatud perioodi pikkusest kokku 179

prokuröri (2024: 173), kellest vähemalt kümme kuud ühes ja samas ringkonnaprokuratuuris

105 prokuröri. Keskmiselt menetles ringkonnaprokuratuuris (v.a MKRP) töötanud prokurör

ühes kuus lõpuni 6,5 kahtlustatavat (2024: 7,3). Enim menetleti kahtlustatavaid Lõuna

Ringkonnaprokuratuuris-s (6,8). Abiprokurörid tegid lõpliku menetlusotsuse keskmiselt

113 (2024: 125) ja ringkonnaprokurörid 35 (2024: 35) kahtlustatava suhtes.

Kavandatav muudatus: juhtivate riigiprokuröride ning vanemprokuröride

teenistussuhte muutmine tähtajaliseks

Muudatusega kehtestatakse prokuratuuri tippjuhtidele ning struktuuriüksuste juhtidele

tähtajalised teenistussuhted. Muudatusega kaasneb mõju prokuratuuri töökorraldusele ja

muudatusest mõjutatud sihtrühm on prokuröriteenistuses olevad struktuuriüksuste juhid, kokku

15 prokuröri, nendest kolm juhtivat riigiprokuröri ning 12 vanemprokuröri.

Tähtajaline töösuhe soodustab struktuuriüksuste juhtide liikumist. Juhtide suurem mobiilsus

võib mõjuda positiivselt nende motivatsioonile ja pühendumisele ning töö tulemuslikkusele.

Tähtajalisuse laiem rakendamine võib suurendada arenguvõimaluste pakkumist.

Mõju avaldumine ja hinnang selle olulisusele: tähtajalise teenistussuhte kehtestamine

prokuröriteenistuses võib avaldada mõju nii riigiprokuratuuri kui ka ringkonnaprokuratuuri

struktuuriüksuste juhtide ametikohtade atraktiivsusele. Muudatus suurendab vabaneva

ametikoha täitmiseks korraldatava konkursiga ametiasutuste töökoormust ja sellega kaasnevad

konkursiga korraldamisega seotud kulud (nt konkursikuulutuse avaldamine).

Kavandatav muudatus: kõrgemalseisva prokuröri õigused asendamisel (prokuröri

menetlusautonoomia) (ProkS § 10)

Kehtiva ProkS-i kohaselt on prokurör oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb seaduse

ja oma veendumuse järgi (ProkS § 2). Eelnõu ei muuda seda põhimõtet, kuid täpsustab juhtimis-

ja töökorralduslikke aluseid, mille kaudu kujuneb menetluslik tööjaotus prokuratuuris.

Menetlusautonoomia tuumik jääb seega muutmata, ent selle teostamise viis muutub

paindlikumaks.

Eelnõu olulisem muudatus autonoomia seisukohalt on §-s 10. Selle uue sõnastuse kohaselt:

 kõrgemalseisev prokurör võib alati asendada alluvat prokuröri või määrata

kriminaalasja teise alluva alluvusse;

 varasem nõue „mõjuval põhjusel“ kaob.

Mõju autonoomiale:

 prokuröri sisuline veendumus jääb endiselt kaitstuks — prokurör ei pea taanduma enda

seisukohast, kuid ta võib menetlusest eemalduda, kui juht leiab, et kriminaalmenetluses

tuleks tegutseda teisiti;

32 Justiits- ja digiministri 5.11.2025 käskkiri nr 79 „Prokuratuuri teenistuskohtade koosseisu

kehtestamise volitamine“. 33 Kohtunikkond 2025. aasta alguses - Kohtute aastaraamat.

22

 saab tagada kriminaalmenetlustes ühtsed otsused, eriti edasikaebamise küsimustes, mis

on prokuratuuri institutsionaalne, mitte üksikprokuröri ülesanne;

 muudatus kaitseb autonoomiat konfliktsituatsioonides, võimaldades prokuröril jääda

oma veendumuse juurde, tagades samal ajal juhtimistasandil organisatsiooni ühtse

praktika.

Muudatus suurendab juhtimistasandi selgust ja järjepidevust, piirates üksikprokuröri

menetlusautonoomiat vaid ulatuses, mis on vajalik prokuratuuri kui institutsiooni ühtsuse ja

tõhususe tagamiseks. Seda võib pidada mõõdukaks ja legitiimseks piiranguks.

Kõrgemalseisva prokuröri sekkumise ulatuse mõju: eelnõu järgib KrMS-i loogikat, mille järgi

menetlusosalisena esindab riiki prokuratuur tervikuna, mitte üks prokurör (KrMS §-d 318 ja

17). Sekkumise laiendamine on vajalik, et:

 vältida menetlusotsuste killustumist;

 tagada kvaliteet keerukates asjades;

 võimaldada paindlikku ressursside ümberjagamist (nt kui menetleja lahkub või koormus

kasvab).

Mõju sihtrühm II: partnerasutused – uurimisasutused ja kohtud

Uurimisasutused: KrMS-i § 31 lõike 1 kohaselt on uurimisasutused oma pädevuse piires

Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet,

Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla,

kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste

kaudu.

Majanduslik mõju: puudub või on vähene.

Mõningal määral võib tekkida vajadus senisest rohkem liikuda eri asukohtade vahel ja pidada

virtuaalkoosolekuid, kuid mitte sellises mahus, et see vajaks eelarvest lisaraha.

Kohtud: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohus, Tallinna ja Tartu ringkonnakohus ning

Riigikohus34.

Majanduslik mõju: puudub.

Mõju sihtrühm III: menetlusest puudutatud isikud.

Majanduslik mõju: puudub.

Menetlusest puudutatud isikute jaoks majanduslik mõju puudub, kuna nende jaoks jätkub

menetlus senisel viisil ja senise korra järgi.

Mõningasest võimalikust liikumisvajaduse kasvust tingitud ebaolulise majandusliku mõju riski

aitavad tasakaalustada virtuaalsete vahendite senisest suurem ja efektiivsem kasutamine.

Mõju valdkond II: mõju siseturvalisusele (õnnetuste ja süütegude ennetamine ja

lahendamine)

Mõju sihtrühm: õiguskaitseasutused.

Muudatusel on oluline mõju õiguskaitseasutuste – eelkõige prokuratuuri – suutlikkusele

ennetada, takistada ja lahendada süütegusid ja viia ellu karistuspoliitikat.

34 https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtususteem-kolmeastmeline.

23

Mõju valdkond III: mõju inimeste õigustele (inimõigustele ja õigusemõistmisele)

Mõju sihtrühm: kriminaalmenetlustest puudutatud isikud.

Mõju: keskmine.

Muudatusega kaasneb prognoositav positiivne mõju kriminaalmenetlusest puudutatud isikute

põhiõiguste tagamisele ja õigusemõistmise efektiivsusele. Kuritegusid menetletakse senisest

kvaliteetsemalt ja kiiremini ning lähtudes ühtsetest põhimõtetest. Samas ei muutu

kriminaalmenetlusest puudutatud isikute jaoks kriminaalmenetluse protsess või neilt oodatav

käitumine, mistõttu võib muudatuse mõju hinnata sellest aspektist pigem ebaoluliseks.

Mõju valdkond III: muudatuste mõju ettevõtete ja kodanike halduskoormusele

Muudatustel ei ole ettevõtete ja kodanike halduskoormusele mõju.

Muudatuste tõttu ei muutu kriminaalmenetlus isiku jaoks märkimisväärselt rohkem

koormavaks või vähem koormavaks.

7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamisest

eeldatavad tulud

Võimalikud kulud

Seaduse rakendamisega kaasnev suurimaks kulu on Viru ringkonnaprokuratuuri Ida-Viru

maakonna prokuröridele kavandatav 20-protsendiline palgatõus. Eelduslikult leitakse vajalikud

summad RES-i läbirääkimiste käigus ning reaalselt rakenduks muudatus alates 2027. a. Kui

lisaahendeid palgakasvuks ei eraldata, peab Justiits- ja Digiministeerium, konkreetselt

Riigiprokuratuur, vahendid leidma valitsemisala eelarve piires. Kui eelarvevahendid puuduvad,

siis Ida-Viru maakonna prokuröride palgatõusu eraldi ei tule. Oluline on seaduses sätestatu,

mille kohaselt ametipalga suurendamine on võimalus, mitte kohustus.

Viru ringkonnaprokuratuur – 20% palgalisa arvestus Ida-Viru

maakonnas

Ametikoht Koosseis

Kuutasu al

01.04.26*

20% palgalisa

kogu koosseisu

ulatuses

maksudega aastas

Juhtivprokurör 1 7 081,16 22 739,02

Vanemprokurör 2 5 900,96 37 898,33

Ringkonnaprokurör 9 5 507,57 159 173,18

Abiprokurör 9 3 304,54 95 503,85

LISASUMMA AASTAS 315 314,38

* prognoos: KRAPSi muutus

Võimalikud tulud

Tulusid ei ole võimalik prognoosida. Alates 1. märtsist 2024. a loodud majandus- ja

korruptsioonikuritegude menetlustele keskenduva struktuuriüksuse tegevuse tulemusena on

võimalik prioriteetseid majandus- ja korruptsioonikuritegusid kiiremini, kvaliteetsemalt ja

efektiivsemalt lahendada. Võimaldades riigieelarvesse tagasi saada konfiskeeritud

kriminaaltulu, väheneb kahju, mida kuritegevuse tagajärjel kannatavad nii eraisikud kui ka riik.

24

8. Rakendusaktid

Seadusemuudatuste jõustumisel muutub automaatselt kehtetuks (tulenevalt HMS § 93 lõikest

1) Vabariigi Valitsuse 26.02.2004. a määrus nr 46 „Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja

tööpiirkonna kehtestamine.“35Regulatsioon kehtestatakse ProkS-i § 5 lõike 3 muudetud

sõnastuse kohaselt justiits- ja digiministri määrusega.

Seoses ProkS § 5 lõike 4 muudatusega, millega kaotatakse ministri volitusnorm prokuratuuri

osakondade loomiseks, tuleb koostada eraldi määruse eelnõu, millega prokuratuuri

põhimääruse preambulist jäetakse välja viide ProkS § 5 lõikele 4.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. septembril. See on piisav aeg, et pärast seadusemuudatuse

vastuvõtmist Riigikogus ning Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamist jõuaks teha vajalikud

personalimuudatused ja vajaduse korral võimalikud IT-arendused. Muudatuse tulemusena

liigub alates 1. septembrist 2026. a 19 prokuröri seniselt tähtajaliselt määramata ametikohalt

viieaastase määratud tähtajaga ametikohale.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile

ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile,

Riigikohtule, kõigile maakohtutele ja ringkonnakohtutele.

Eelnõu kohta esitasid arvamuse ja tagasiside Rahandusministeerium, Riigiprokuratuur,

mitteametlikult Siseministeerium. Riigikohus ning Eesti Advokatuur teavitasid, et ei soovi

arvamust avaldada.

35 Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine–Riigi Teataja

1

Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Kooskõlastustabel

Eelnõule esitasid arvamuse ja tagasiside Siseministeerium, Rahandusministeerium ning

Riigiprokuratuur. Riigikohus ning Eesti Advokatuur teavitasid, et ei soovi arvamust avaldada.

Nr. Esitaja Ettepanek/tagasiside Arvestatud/mittearvestatud/selgitu

s

1. Rahandusminis-

teerium

Prokuratuuriseaduse

(edaspidi ProkS) § 16

lg 2 muudatus –

palume seletuskirja

täiendada, milline

õiguslik tähendus on

prokuröride

konkursikomisjoni

arvamusel.

Seletuskirja kohaselt

hindab prokuröride

konkursikomisjon

kandidaati. Kas

prokuröride

konkursikomisjoni

arvamus on ministrile

või riigi

peaprokurörile siduv?

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Konkursikomisjoni arvamus on

oluline teave nii riigi peaprokurörile

kui ka justiits- ja digiministrile.

Komisjoni ülesandeks on hinnata, kas

riigiprokuröri kandidaat vastab

kehtestatud nõuetele. Kui komisjon on

kandidaadi heaks kiitnud, on

ministrile antud tagatis kandidaadi

sobivuse kohta. Samamoodi on

peaprokuröri osas nõue, et Vabariigi

Valitsus nimetab peaprokuröri

ametisse, kuulanud ära Riigikogu

õiguskomisjoni arvamuse.

2. Kehtiva ProkS § 22

lõike 4 kohaselt võib

riigi peaprokurör Ida-

Viru maakonda Viru

Ringkonnaprokuratuu

ri ametisse

nimetatavatel või

üleviidavatel

prokuröridel

suurendada

ametipalka kuni 1000

euro võrra kuni

neljaks aastaks.

Muudatuse kohaselt

võidakse ametipalka

suurendada kõigil

Viru

Ringkonnaprokuratuu

ri Ida-Viru

maakonnas töötavatel

Arvestatud.

Seletuskirja lisatud parandus, mille

kohaselt juhul, kui täiendavaid

vahendeid palgakasvuks ei eraldata,

leiab Justiits- ja Digiministeerium,

konkreetselt Riigiprokuratuur

vahendid oma valitsemisala eelarve

piires.

Oluline on rõhutada, et jätkuvalt jääb

kehtima põhimõte, mille kohaselt

otsustab ametipalga suurendamise

riigi peaprokurör eraldi iga prokuröri

puhul. Ametipalga suurendamine on

võimalus, see ei ole kohustuslik. Kui

eelarvelised vahendid puuduvad, siis

ametipalka suurendada ei saa.

2

prokuröridel kuni

20% võrra.

Seletuskirja kohaselt

on mõistlik kehtestada

ametipalga

suurendamise

võimalus protsendiga

ametipalgas, mitte

konkreetse rahalise

väärtusega, kuid

milles see mõistlikkus

seisneb, seda pole

põhjendatud. Leiame,

et kuna prokuröride

palk on sõltuvuses

kõrgemate

riigiteenijate

ametipalga seaduses

(KRAPS) toodud riigi

peaprokuröri palgast

(vt ka meie märkust 3)

ja eeldatavasti igal

aastal tema palk ja

seetõttu ka kõigi

prokuröride palk

tõuseb, siis on see

20% ka igal aastal

järjest suurem. See

aga toob riigile järjest

rohkem kulusid. Ida-

Viru maakonna

prokuröridele 20%

palgatõus saab olla

üks riigi

eelarvestrateegia –

riigieelarve eelnõu

(RES-RE) protsessi

lisataotlusi. Juhul kui

RES-RE protsessis

otsustatakse selleks

raha eraldada, saab

eelnõu selle sätte

juurde tagasi tulla,

seniks peaks eelnõu

ootele panema, kuni

rahastamisotsus

palgakasvuks tehakse.

Teine variant on tuua

eelnõu seletuskirjas

välja, et kui

3

täiendavaid vahendeid

palgakasvuks ei

eraldata, leiab Justiits-

ja Digiministeerium

vahendid oma

valitsemisala eelarve

piires. Seletuskirja

kulude osas on küll

märge, et Eelduslikult

leitakse vajalikud

summad RES

läbirääkimiste käigus

ning reaalselt

rakenduks muudatus

alates 2027. a, kuid

eelnõust ei nähtu sätte

hilisem rakendamine.

3. Kuna eelnõuga juba

võetakse lahti ProkS §

22, milles

reguleeritakse

prokuröride

ametipalk, siis teeme

ettepaneku tunnistada

§ 22 lõike 2 punktid

kehtetuks või

sätestada üksnes

miinimummäär.

Ettepaneku sisu on

siduda prokuröride

palgad KRAPS

indeksist ehk riigi

peaprokuröri palgast

lahti. Selline palkade

sätestamine teistes

seadustes ei ole

kooskõlas KRAPSi

algse mõttega,

laiendab seda ja on

koormav

riigieelarvele. Samuti

tekitab see ebavõrdset

kohtlemist võrreldes

muu ametnikonnaga

ja teiste

riigieelarveliste

asutuste vahel, kelle

Arvestamata.

Eesti Vabariigis kehtib süsteem, kus

kriminaalmenetluses juhib

kohtueelset menetlust ja esindab

süüdistust prokurör. Prokuratuur on

kehtivas süsteemis osa täidesaatva

võimu organisatsioonist hoolimata

sellest, et prokuröri funktsioone on

nähtud sarnasena kohtuniku

omadega.1

Nii nagu märgitakse ProkS muutmise

seaduse eelnõu seletuskirjas2, on

kohtuniku ja prokuröri staatuse

sarnasusele on korduvalt tähelepanu

juhtinud Euroopa Nõukogu asutused.

Kohtunike ja prokuröride

konsultatiivnõukogude ühine

Bordeaux’ deklaratsioon (2009)

kohtunikest ja prokuröridest

demokraatlikus ühiskonnas näeb

punktis 6 ette, et prokuröride staatus

peab olema seadusega tagatud ja nii

palju kui võimalik võrreldav

kohtunike omaga; nad peavad olema

sõltumatud ja autonoomsed ning

täitma oma funktsioone ausalt,

objektiivselt ja erapooletult.

1 Nt Euroopa Nõukogu konventsioonis korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise kohta katab kohtuniku mõiste ka prokuröre. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=78526. 2 Eelnõu - Riigikogu

4

palkade üle

otsustatakse

riigieelarve protsessis

vastavalt

eelarvevõimalustele.

Ka kohtujuristide

sidumine sarnaselt

kohtunike palkadega

ei ole olemuselt õige,

ega õigusta

ebavõrdset

palgapoliitikat

riigiasutuste

ametkondades

Prokuröride töötasu määramisel tuleb

juhinduda kohtunike ametipalkade

määramise põhimõtetest. Kohtunike

palgad on kehtestatud KRAP-sis.

Põhjendused, mis olid asjakohased

2011. a ProkS § 22 muudatuse

tegemisel3, on asjakohased ka praegu.

Oluline on hoida prokuröride palgad

proportsioonis kohtunike ja teiste

körgemate riigiametnike palkadega,

tagamaks eri vöimuharude vaheline

tasakaal. Palgastisteem peab olema

kooskölas prokuröridele esitatavate

körgendatud ametialaste nöudmiste ja

piirangutega ning soodustama kestvat

ja kvaliteetset teenistussuhet.

Prokuröride ja kohtunike palgad on

omavahel vörreldavad nt Beigias,

Bulgaarias, Prantsusmaal,

Madalmaades, Saksamaal, Ungaris,

Itaalias.

Kuigi öigusemöistmine on

pöhiseaduse § 146 kohaselt kohtu

ainupädevuses, on öigusemöistmises

oluline koht söltumatul prokuratuuril

— ilma prokuratuuri tegevuseta ei ole

vöimalik kriminaalasjades öigust

mõista.

4. ProkS täiendamine §-

ga 24¹ – ametist

vabastatud

prokurörile makstakse

hüvitisena viimase

ametikoha poole aasta

ametipalk, kui ta

vabastatakse

prokuröride arvu

vähendamise tõttu.

Esiteks palume

seletuskirjas

selgitada, kas Ida-

Viru maakonna

prokuröride puhul

tähendab, et

makstakse ametipalka

koos suurendusega?

Teiseks, kas

prokurörile ei peaks

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja

lisatud, et Ida-Virumaal töötavate

prokuröride puhul ei arvestata hüvitise

puhul ametipalga hulka suurendust.

Mis puutub rakendusakti, siis selleks

on justiits- ja digiministri käskkiri.

Viimati kehtestati 05.11.2025

käskkirjaga nr 79 „Prokuratuuri

teenistuskohtade koosseisu

kehtestamise volitamine“

prokuratuuri teenistuskohtade

koguarvuks alates 1.01.2026

kinnitatakse 327, sh riigi peaprokuröri

ametikoht, 37 riigiprokuratuuri

prokuröri ametikohta ja 162

ringkonnaprokuratuuri prokuröri

ametikohta ning 127 muud

teenistuskohta (sh ametnikud ja

töötajad).

3 Eelnõu - Riigikogu

5

eelnevalt teist

ametikohta pakkuma,

kui mujal on vabu

ametikohti?

Kolmandaks, ei ole

põhjendatud, et

madalamale

ametikohale

nimetamisel

makstakse ikkagi 6

kuu ametipalk koos

lisatasudega (lõige 2).

Neljandaks, seda

rakendusakti pole

isegi kehtestatud, mis

prokuröride arvu

määraks (alus ProkS §

5¹). Mille vastu

prokuröride arvu

võrdlema hakatakse?

Sama probleem tekib

prokuröride arvu

suurenemisega (ProkS

§ 50 täiendamine

lõikega 1²).

Seletuskirja mõjude

osas puudub analüüs,

mis kulud sellega

kaasnevad. Oleme

nõus maksimaalselt 3

kuu ametipalga

maksmisega neile,

kelle koht

koondatakse ja ei ole

võimalik pakkuda

teist prokuröri kohta.

Alates 1.01.2029 kinnitatakse

prokuratuuri teenistuskohtade

koguarvuks 323, sh riigi peaprokuröri

ametikoht, 37 riigiprokuratuuri

prokuröri ametikohta ja 162

ringkonnaprokuratuuri prokuröri

ametikohta ning 123 muud

teenistuskohta (sh ametnikud ja

töötajad).

Alates 1.01.2031 kinnitatakse

prokuratuuri teenistuskohtade

koguarvuks 316, sh riigi peaprokuröri

ametikoht, 33 riigiprokuratuuri

prokuröri ametikohta ja 162

ringkonnaprokuratuuri prokuröri

ametikohta ning 120 muud

teenistuskohta (sh ametnikud ja

töötajad).

Nii nagu seletuskirjas on välja toodud,

on sätte loomisel eeskujuks võetud

kohtute seadus, mille kohaselt on

hüvitise suuruseks kuus kuud.

5. Eelnõu jõustumisaeg,

1. juuli 2026. a, ei ole

head õigusloome tava

arvestades realistlik.

Samuti ei ole 2026.

aasta riigieelarves

arvestatud Ida-Viru

prokuröride

palgakõrgendusega

sellisel määral, mida

seaduse jõustumine

eeldab.

Arvestatud.

Eelnõu jõustumisajaks kavandatud 1.

september 2026. a.

6

6. Seletuskirja lk 11 on

toodud välja eelnõu

jõustumise aeg, et

jõutaks pärast

seadusemuudatuse

vastuvõtmist

Riigikogus ning

Vabariigi Presidendi

poolt väljakuulutamist

teha vajalikud

personalimuudatused

ja vajadusel

võimalikud IT-

arendused.

Seletuskirjas ei

täpsustata, mis IT-

arendused on

vajalikud? Kas/kelle

eelarves on vahendid

IT-arendusteks

olemas, kas

katteallikad on

olemas? Seletuskirja

kulude 7. osas

„Seaduse

rakendamisega seotud

tegevused, vajalikud

kulud ja seaduse

rakendamisest

eeldatavad tulud“ ei

ole samuti midagi

selgitatud. Palume

seletuskirja täpsustada

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud. Selgitatud, et

IT võimalikeks arendusteks eraldi

summasid ette ei ole kavandatud.

7. Seletuskirja 7. osas

„Seaduse

rakendamisega seotud

tegevused, vajalikud

kulud ja seaduse

rakendamisest

eeldatavad tulud“ on

võimalike kuludena

välja toodud: mõju

eelarvele 0,3 mln

eurot (20 % palgalisa

arvestus) ja mainitud,

et see on seaduse

rakendamisega

kaasnev suurim kulu.

Seletuskirjas ei ole

selgitatud, mis kulud

Arvestatud. Seletuskirja muudetud,

sõna „suurim“ tekstist välja jäetud.

7

siis võivad veel

kaasneda ja mis on

katteallikad? Palume

seletuskirja

täpsustada.

8. Siseministeerium

(mitteametlikult e-

kirjaga edastatud)

Eelnõuga täiendatakse

prokuratuuriseadust

sättega järgmises

sõnastuses:

„(3) Prokurör võib

esitada Riigikohtule

kassatsiooni ulatuses,

milleks on teda

konkreetses

kriminaalmenetluses

volitanud riigi

peaprokurör või

juhtivprokurör.“

Kehtiva

prokuratuuriseaduse §

2 lõike 2 kohaselt on

prokurör oma

ülesannete täitmisel

sõltumatu ning

tegutseb ainult

seaduse alusel ja oma

veendumuse järgi.

Kavandatav muudatus

seab kassatsiooni

esitamisele täiendava

eeltingimuse

kõrgemalseisva

prokuröri volituse

näol. Sellega

muudetakse

kassatsiooni esitamise

otsustus sõltuvaks

juhtimistasandi

eelnevast

heakskiidust, mistõttu

kujutab muudatus

endast prokuröri

menetlusautonoomia

sisulist kitsendamist.

Ehkki seletuskirjas

väljendatud

muudatuse eesmärki

Arvestamata.

Kehtivas õiguses on

kõrgemalseisvatel prokuröridel juba

olemas mehhanismid menetlusse

sekkumiseks ja otsuste ülevõtmiseks,

kuid need ei ole ennast õigustanud.

Riigi peaprokuröri kinnitusel on

tegelikult prokuratuuris nelja silma

põhimõtet viimasel ajal päris palju ka

rakendanud − ka kassatsioonide

esitamisel on üldiselt juhid neid üle

vaadanud. Samas on vajalik see

oluline juhtimisalane põhimõte

sätestada ProkS-is, välistamaks

vaidlusi prokuröride vahel. Kehtiva

seaduse § 2 lõike 2 kohaselt on

prokurör oma ülesannete täitmisel

sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse

alusel ja oma veendumuse järgi.

Veendumusele ja seaduse sõnastusele

tuginedes on prokuröril vaatamata

kassatsiooni võimalikule

perspektiivitusele õigus see esitada,

seadus ei kohusta teda ülemusega

kooskõlastamast, läbirääkimast.

Muudatus nõuab aga kindlasti

läbiarutamist riigi peaprokuröri või

juhtivprokuröriga. Tekib korralik

vastutusahel. KrMS § 16 kohaselt on

menetluses üheks pooleks

prokuratuur, mitte prokurör.

8

ehk soovi tagada

kassatsiooni

esitamisele eelnev

põhjalikum kontroll,

saab pidada

legitiimseks, ei nähtu

seletuskirjast, miks ei

ole olemasolevad

võimalused eesmärgi

saavutamiseks

sobivad. Kehtiva

prokuratuuriseaduse §

10 kohaselt võib

kõrgemalseisev

prokurör mõjuval

põhjusel alluva

prokuröri asendada,

kohustada selleks teist

alluvat prokuröri või

määrata kriminaalasja

teise prokuröri

alluvusse. Seega on

kõrgemalseisval

prokuröril juba praegu

võimalik võtta asi

enda juhtimise alla

ning otsustada

vajaduse korral ka

kassatsiooni esitamise

üle. Seejuures on

kehtiv regulatsioon

selgem vastutuse ja

läbipaistvuse

seisukohast - kui

kõrgemalseisev

prokurör soovib

menetlusliku

otsustuse enda

lahendada võtta,

väljendub see

nähtavas sekkumises

konkreetsesse

menetlusse.

Kavandatav

volitusnõue loob

seevastu olukorra, kus

kassatsiooni esitamata

jätmine võib jääda

pelgalt volituse

puudumise

9

tagajärjeks, ilma et

vastav otsustus oleks

eraldi nähtav või

põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt

teeb Siseministeerium

ettepaneku kaaluda §

2 lõike 3 väljajätmist,

kuivõrd kassatsiooni

esitamise kvaliteedi

tagamiseks on

võimalik vajaduse

korral ette näha

kassatsiooni esitamise

küsimuse eelnev

sisuline läbivaatamine

juhtivprokuröri või

riigi peaprokuröri

tasandil

töökorraldusega ilma,

et sellest kujuneks

prokuröri

menetlusautonoomiat

piirav seaduslik

eeltingimus.

9. Eelnõuga muudetakse

prokuratuuriseaduse §

10 sõnastust selliselt,

et kõrgemalseisev

prokurör võib

kriminaalmenetluses

tööjaotuskava väliselt

asendada alluvat

prokuröri või

kohustada selleks teist

alluvat prokuröri või

määrata kriminaalasja

teise prokuröri

alluvusse.

Seletuskirja kohaselt

oleks edaspidi

asendamine võimalik

alati, kui

kõrgemalseisev

prokurör peab seda

vajalikuks ja

mõistlikuks, ning

Arvestamata. Muudatus ongi tehtud seetõttu, et

kehtivas seaduses oleva nõude tõttu

on normi rakendamine tegelikkuses

keeruline kui mitte öelda võimatu.

Muudatuse eesmärgiks on anda

reaalselt juhtidele võimalus olulisi

menetlusotsuseid teha, kahjustamata

prokuröri veendumist ja tema

sõltumatust. Prokurörile jääb tema

siseveendumus jätkuvalt alles.

Riiklikku süüdistust esindab

prokuratuur ja meil tuleb tagada

organisatsiooni kui terviku edukas

töövõime.

10

asendamist ei tuleks

eraldi põhjendada.

Kehtivas õiguses on

aga selline sekkumine

seotud mõjuva

põhjuse olemasoluga.

Mõjuva põhjuse nõue

on oluline ja sisuline

tagatis, mis aitab

piirata sekkumist

juhtudega, kus selleks

on objektiivne alus.

Kavandatav muudatus

eemaldab selle

piirangu ning laiendab

kõrgemalseisva

prokuröri

kaalutlusruumi

märkimisväärselt. Kui

sekkumine ei pea

olema põhjendatud,

väheneb otsuse

kontrollitavus ja

läbipaistvus, mis

omakorda suurendab

riski, et prokuröri

asendamist hakatakse

käsitama tavapärase

juhtimisvahendina

olukorras, kus see

peaks jääma

põhjendatud erandiks.

Selline lahendus võib

omakorda mõjutada

prokuröri tajutavat

sõltumatust. Kui

menetlust läbiviiv

prokurör peab

arvestama

võimalusega, et tema

võib ilma selgelt

piiritletud alusteta

menetlusest kõrvale

jätta, võib see

mõjutada tema

menetluslikke

valikuid juba

etteulatuvalt. Seetõttu

ei ole põhjendatud

11

loobuda täielikult

mõjuva põhjuse

nõudest ega

põhjendamiskohustus

est.

Eeltoodust tulenevalt

teeb Siseministeerium

ettepaneku säilitada

põhjendamiskohustus

või vähemalt

sätestada selged

kriteeriumid ja

menetluslik vorm

kõrgemalseisva

prokuröri

sekkumiseks, näiteks

kirjaliku ja

põhjendatud otsuse

nõue.

10. Eelnõuga nähakse ette

ringkonnaprokurörile

ja riigiprokurörile ette

kaheaastane katseaeg

(§ 211). Seletuskirjas

põhjendatakse seda

sellega, et

neljakuuline katseaeg

ei võimalda piisavalt

hinnata katseaja

eesmärkide täitmist.

Siseministeeriumi

hinnangul on

kaheaastane katseaeg

võrreldes avaliku

teenistuse üldise

regulatsiooniga

ebaproportsionaalselt

pikk. Katseaja

eesmärk on hinnata

isiku sobivust

ametikohale ja seda

mõistliku aja jooksul.

Pikaajaline katseaeg

loob olukorra, kus

Arvestamata. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud,

et ATS-is sätestatud üldisest

neljakuulisest katseajast pikemat

katseaega rakendatakse juba kehtivas

õiguses ka nt vanglaametnikule.

Vanglaametniku ametisse

nimetamisel kohaldatakse talle VangS

§ 121 kohaselt katseaega pikkusega

kuni üks aasta4. Ka kohtuniku puhul

on teda võimalik ametist vabastada

ametisse sobimatuse tõttu kolme aasta

jooksul pärast ametissenimetamist

(KS § 99 lõige 1 punkt 3)5. Oluline on

siinkohal tähelepanu pöörata eelnõus

sätestatud konkursikomisjoni

võimalusele teha peaprokurörile või

peaprokuröri kaudu valdkonna eest

vastutavale ministrile ettepanek

prokuröri vabastamiseks talle

kohaldatavast katseajast või selle

lühendamiseks.

4 Vangistusseadus–Riigi Teataja 5 Kohtute seadus–Riigi Teataja

12

prokurör on oma

ametikohal ebakindlas

staatuses ning sõltub

juhtkonna hinnangust.

Arvestades prokuröri

rolli

kriminaalmenetluses,

kus otsused peavad

põhinema üksnes

seadusel ja

siseveendumusel,

võib see mõjutada

tema otsustusvabadust

ning tekitada

põhjendamatuid

piiranguid

sõltumatule

menetlustegevusele.

Seletuskirjast ei

nähtu, miks ei ole

võimalik sama

eesmärki saavutada

lühema katseajaga või

paindlikuma

regulatsiooniga.

Eeltoodust tulenevalt

teeb Siseministeerium

ettepaneku lähtuda ka

edaspidiselt avaliku

teenistuse üldises

regulatsioonist või

alternatiivselt kaaluda

katseaja lühendamist

võrreldes praegu

eelnõus ettenähtuga.

11. Eelnõu seletuskiri

vajab täiendamist

osas, mis käsitleb

kavandatavate

muudatuste mõju.

Praegune käsitlus,

mille kohaselt on

tegemist prokuratuuri

sisemist töökorraldust

puudutavate

muudatustega, ei ava

piisavalt nende

Arvestatud.

Seletuskirja mõjude osa täiendatud.

13

lahenduste mõju

prokuröri

menetlusautonoomial

e, kõrgemalseisva

prokuröri sekkumise

ulatusele ega

teenistussuhte

stabiilsusele. Samuti

tuleks meie hinnangul

seletuskirjas

selgemalt põhjendada,

miks ei ole kehtiv

õigus taotletavate

eesmärkide

saavutamiseks piisav

ning miks kujutavad

just kavandatud

lahendused endast

vajalikku ja mõõdukat

meedet. Meie

hinnangul tuleks

seletuskirja täiendada

selliselt, et

käsitletakse eraldi

kavandatavate

muudatuste mõju

prokuröri

menetlusautonoomial

e, prokuratuuri

sõltumatusele,

regulatsiooni

süsteemsele

paiknemisele ning

kavandatud meetmete

vajalikkusele ja

proportsionaalsusele.

12. Riigiprokuratuur Eelnõu punkti 1

kohaselt täiendatakse

ProkS §-i 2 lõikega 3

järgmises sõnastuses:

„Prokurör võib

esitada Riigikohtule

kassatsiooni ulatuses,

milleks on teda

konkreetses

kriminaalmenetluses

volitanud riigi

peaprokurör või

juhtivprokurör.“.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud Eurojustist

saadud teabega teiste riikide

võimalike regulatsioonide kohta.

14

Prokuratuur on

taoliste

menetlusotsuste

tegemisel rakendanud

oma sisemistes

tööprotsessides üha

enam nelja silma

põhimõtet ka ilma

vastava

regulatsioonita.

Seetõttu ei pea

prokuratuur nimetatud

sätte lisamist

seadusesse

esmatähtsaks. Samas

küsimus selle

põhimõtte seaduse

tasandil sätestamise

vajadusest kuulub

seadusandja

otsustuspädevusse.

Viimase rakendamisel

võiks kaaluda eelnõu

seletuskirja

täiendamist viisil, mis

ei tugineks muudatuse

põhistamisel üksnes

ühele kaasusele vaid

laiemale

põhimõttelisele

õiguspoliitilisele

valikule, mida on

kasutanud ka mitmed

teised Euroopa riigid

13. Eelnõu punkti 23

kohaselt täiendatakse

ProkS §-i 18 lõikega

31 , mille kohaselt

võib prokuröri

ametikohale nimetada

isiku avalikku

konkurssi

korraldamata, kui ta

vastab seaduses

toodud nõuetele ja on

tegutsenud vähemalt

kolm aastat

vandeadvokaadina,

kohtunikuna, sh

Euroopa Kohtus,

Arvestatud osaliselt. ProkS § 18

lõikesse 31 lisatud ajaline piirang viis

aastat, võttes eeskujuks

advokatuuriseaduse § 26 lõike 3

punkti 3 ning lõike 31, milles on

sätestatud piiranguks viis aastat. Ei

pea prokuröride osas põhjendatuks

pikemat tähtaega.

15

Euroopa Inimõiguste

Kohtus, Euroopa

Liidu Üldkohtus või

õiguskantslerina,

samuti sätte lõikes 3

nimetatud

prokurörina.

Prokuratuuri

hinnangul on

muudatus oluline

eriala spetsialistide

prokuratuuri

suundumise

soodustamiseks.

Samas teeb

prokuratuur

ettepaneku täiendada

sätet selliselt, et isiku

tegutsemisest

vandeadvokaadina,

kohtunikuna,

õiguskantslerina või

prokurörina ei tohi

olla möödunud

rohkem kui kuus

aastat. Analoogne

kitsendus on

sätestatud nii AdvS §

26 lõike 3 punktis 3 ja

lõikes 31 , samuti KS §

66 lõikes 6. Seega on

prokuratuuri

hinnangul

põhjendatud muuta

ProkS § 18 lõike 31

sõnastust nii, et

kolmeaastasest töö-

või ametikohal

tegutsemisest ei tohi

olla möödunud kuus

aastat

14. Eelnõu punktidega 40

ja 41 täiendatakse

ProkS §-i 50. Lõike 1

kohaselt on võimalik

riigi peaprokurör,

juhtiv riigiprokurör

või juhtivprokurör

ametiaja lõppemisel

nimetada

Arvestatud.

ProkS § 50 lõikesse 11 lisatud

avalduse nõue ning võimalus

nimetada vanemprokurör soovi korral

ka abiprokuröriks:

„(11) Ametiaja lõppemisel vabastab

riigi peaprokurör vanemprokuröri

ametist ning nimetab ta tema avalduse

16

riigiprokuröriks või

ringkonnaprokuröriks

avaliku konkursita,

kui ta esitab vastava

avalduse. Lõige 11

näeb ette võimaluse

nimetada

vanemprokurör

ametiaja lõppemisel

avaliku konkursita

ringkonnaprokuröriks

või riigiprokuröriks.

Samas ei eelda

viimane säte

vastavasisulise

avalduse esitamist

sarnaselt lõikele 1.

Prokuratuuri arvates

tuleks lõiget 11

täiendada, nähes ette

avalduse esitamise

enne isiku nimetamist

riigiprokuröri või

ringkonnaprokuröri

ametikohale. Samuti

on prokuratuuri

hinnangul oluline

võimaldada

tähtajaliselt juhi

ametikohalt lahkudes

soovi korral jätkata ka

abiprokuröri

ametikohal.

alusel avaliku konkursita

ringkonnaprokuröriks või

abiprokuröriks.“

15. Prokuratuur juhib

tähelepanu, et eelnõu

viimases punktis (51)

esineb § 534 lõigetes 2

ja 3 kirjaviga: sõna

„nimetatud“ asemel

on kasutatud sõna

„nimetud“.

Arvestatud.

ProkS § 534 lõigetes 2 ja 3 kirjaviga

parandatud.

16. Lisaks eelnevale teeb

prokuratuur

ettepaneku tunnistada

kehtetuks ProkS § 7

lõige 1. Nimetatud

sätte kohaselt tegutseb

abiprokurör riigi

peaprokuröri, juhtiva

riigiprokuröri,

Arvestatud osaliselt.

ProkS § 7 lõige 1 muudetakse.

Abiprokuröri puhul loobutakse

üldisest kohustusest tegutseda riigi

peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri,

juhtivprokuröri, riigiprokuröri,

vanemprokuröri, eriasjade prokuröri

või ringkonnaprokuröri juhendamisel.

Küll aga nähakse ette katseajal

17

juhtivprokuröri,

riigiprokuröri,

vanemprokuröri,

eriasjade prokuröri

või

ringkonnaprokuröri

juhendamisel.

Praktikas tegutseb

abiprokurör peamiselt

iseseisvalt ning

taoline piirang ei ole

põhjendatud.

tegutsemine kõrgemalseisva prokuröri

juhendamisel.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile läbivaatamiseks prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1) Eelnõu 2) Seletuskiri 3) Kooskõlastustabel 4) Rakendusakti kavand

Einar Hillep 51992448 [email protected]

Meie 18.04.2026 nr 8-1/3059-1